PÄRNU MAI KOOL

Eliise Britt Otsus

5.c klass

TANTSIMINE

Referaat

Juhendja Kristina Pärn

PÄRNU 2022
SISUKORD

SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3

TANTSIMINE JA TANTSUSTIILID.............................................................................................4

Tantsutunnid.................................................................................................................................4

Tantsustiilid..................................................................................................................................4

MINU KOGEMUS TANTSUGA....................................................................................................5

Minu tantsustiilid..........................................................................................................................5

RAHVATANTS...............................................................................................................................6

Rahvatantsu riided........................................................................................................................7

TANTSU AJALUGU.......................................................................................................................8

KOKKUVÕTTE...............................................................................................................................9

KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................10

LISA...............................................................................................................................................11

2
SISSEJUHATUS

Mina valisin oma referaadi teemaks tantsimise. Sellepärast, et mulle väga meeldib tantsida ning
ma tantsin igapäevaselt. Minu referaadi eesmärk on see, et ma saaksin tantsimisest rohkem
teada saada.

Esimeses peatükkis tutvustatakse erinevaid tantsustiile, teises peatükkis räägin aga oma
tantsukogemusest, kolmandas peatükis räägin rahvatantsust ning neljandas peatükis räägin tantsu
ajaloost.

3
TANTSIMINE JA TANTSUSTIILID

Tantsutehnikat on võimalik õppida tantsukoolides, tantsustuudiotes ja tantsuringides sõltuvalt

tantsustiilist. Tänapäeval on võimalik tantsutehnilisi elemente õppida ka omal käel, õppevideote
abil, mis on kättesaadavad internetis.

Tantsutunnid

Tantsutehnika tunnid algavad klassikalises mõttes kehasoojendusega, mis hõlmab üldfüüsilisi

jõu- venitus- ja vastupidavusharjutusi, mille tagajärjel saavad lihased soojaks ja pulss kiireneb.
Seejärel algab tantsutehnika õppimise osa, kus tantsijad õpivad tunnetama oma keha ning selle
valitsemist ja kasutamist ruumis. Tund lõpetatakse olenevalt tantsutehnikast ja tantsustiilist, kuid
põhieesmärk on tuua pulss tagasi alla, venitada treenitud lihasgruppe ja anda kehale rahu
taastumiseks.(Pilt 1)

Tantsustiilid

Tantsu stiile on palju, näiteks showtants, kaasaegne tants, ballett, hip-hop ja palju muud.

Pilt 1. Tantsijad. (Google) 4

MINU KOGEMUS TANTSUGA

Mulle väga meeldib tantsida. Kui ma tantsima saan siis ma naudin igat hetke mis mulle pakutud
on. Ma käin tantsimas Janne Ristimetsa tantsustuudios seal on hästi tore ja hubane.

Minu tantsustiilid

Ma haldan erinevaid tantsustiile. Ma käin loov- ja vabatantsus, kaasaegses tantsus ning balletis.
Mulle kõige rohkem meeldib loov- ja vabatants, sest seal saab ise tantse välja mõelda ja loovalt
tantsida.

Pilt 2. Mina kiigujookat tehes. (Facebook)

Olen tegelenud ka kiigujoogaga. Kiigujookat tehes saad arendada enda võimeid ja tasakaalu.
Mulle väga meeldib kiigujoogat teha. (Pilt 2)

5
RAHVATANTS

Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste

liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete
toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu.

Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued
tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud
õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud
muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi
tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks publikule.
Rahvatantsudes domineerib rahvapärimus (traditsioon) uuenduse (innovatsiooni) üle, kuigi
rahvatantsud muutuvad ajas nagu kõik teisedki rahvaloomingu liigid.

Tänapäeval leidub tantse, näiteks hiphop või breiktants, mis on tekkinud ja arenenud
spontaanselt, kuid rahvatantsudeks neid ei peeta. Rahvatantsud peavad olema olulisel määral
seotud rahvatraditsiooniga ning pärinema aegadest, mil eksisteeris selge vastandus lihtrahva ja
ülemklassi tantsude vahel. Siiski on ka hulk seltskonnatantse saanud mõjutusi rahvatantsust või
isegi pärinevad neist otseselt. Folkloriseerumise käigus on paljud seltskonnatantsud muutunud aja
jooksul rahvatantsudeks.

Tänapäeval on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identiteedi
määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varem seotud põhiliselt perekondlike
sündmuste, näiteks pulmadega. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud
tantsupeod.

6
Rahvatantsu riided

Eesti rahvatantsu juurde kuuluvad rahvariided, mis on igas kihelkonnas erinevad. Nende erinevus
väljendub seeliku triibu värvides ja mustrites. Naised kannavad villast seelikut, mis tõmmatakse
vööga kinni. Seljas on linane särk või käised. Särgi peale pannakse ka villane vest. Peas kantakse
pärga või tanu. Meestel on jalas põlvedeni ulatuvad püksid ja seljas linane särk, mille peale läheb
samuti vest. Peas on kaabu ja lisaks riietele
on seljas mulgi kuub. Nii meestel kui naistel
on jalas valged sukad ja pastlad ning särgi
kaeluses on ehteks sõlg. (Pilt 3)

Esimesed teated eesti rahvatantsust on pärit

13. sajandist. Väga paljud tantsud olid
seotud merega. Algselt tantsiti kindlatel
tähtpäevadel ja pühadel nagu näiteks
pulmad või jaanipäev. 19. sajandist
Pilt 3. Tantsupidu. (Õhtuleht)
hakkasid Eesti tantsukultuuri tungima ka teiste rahvaste traditsioonid. 20. sajandi alguses
kaasnesid rahvusluse tõusuga ühiskondlikud muutused. Sihipäraselt vormiti oma kultuuriruumi.
Tekkis vajadus rahvuslike sümbolite järele, et nende kaudu ühtekuuluvustunnet surendada.
Rahvatants muutus rahvuslikuks sümboliks, millest sai kultuuripärand ja traditsioon, mis on
kestnud mitmeid sajandeid.

Eesti rahvatantsul on erinevad vormid, millest vanimaks peetakse ringtantsu. Arvatavasti

pärinevad ringtantsud Skandinaaviast ning nende algseks eesmärgiks oli kaitse kurjade vaimude
eest. Tantsud, milles jäljendatakse loomi või mõnda tegevust nimetatakse imiteerimistantsudeks.
Neid tantsiti veel 19. sajandil, kuid aja jooksul kaotasid need oma tähtsuse. Eestlaste tantsuvara
hulka kuuluvad ka rühmatantsud, mis pärinevad enne 19. sajandit. Neis peetakse tähtsaks
tantsijate arvu ja ühist koostööd ning pööratakse rõhku sammudele. Tuntumaid rühmatantse on
kaerajaan. 19. sajandi teisel poolel tõusis esile paartants ning rahvatants sai endale tähtsa koha
seltskondlikus suhtlemises. Populaarseks sai valss, mis tuli Eestisse Euroopast ning seda mõisteti
erinevates piirkondades omamoodi ja nii tekkisid erinevad labajalavalsi variandid.

7
TANTSU AJALUGU

Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on
tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad
tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust).

Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim
tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni
pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes
rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna
harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil
üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt
tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.–17. sajandil. 19. ja 20. sajandi
vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti.

Pilt 4. Tantsija. (Blogspot)

8
KOKKUVÕTTE

Mina tutvusin uute tantsutiilidega. Mulle väga meelids otsida infot rahvatantsu kohta. Mulle
väga meelid lugeda ka ajaloo kohta, sest sain paju uut infot. Mulle väga meeldib tantsida ja ma
rääkisin oma tantsukogemusest sammuti. Iga üks saab valida omale oma tantsustiili valida, sest
tantsustiile on väga palju.

9
KASUTATUD ALLIKAD

https://et.wikipedia.org/wiki/Tants

http://omastiil.blogspot.com/2018/04/ballett.html

https://elu.ohtuleht.ee/969419/galerii-tantsupidu-sai-voimsa-avaloogi

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvatants

https://alisvoigas.wordpress.com/minu-suureks-hobiks-on-tantsimine/

https://et-ee.facebook.com/janneristimetsatantsustuudio/videos/kiigujoogas-vabad-kohad/
191295235426564/

10
LISA

Pilt 5. Mina esinemas. Facebook.

11