Kati-Triinu Helend

LH15

Emotsionaalsed ja kitumisraskused, hperaktiivsus

Phjused
Loe ja tida tabel! LK 21-22
Lapsest tulenevad

Vlised phjused

Phjus varases lapseplves:

fsiline ja pshiline allasurutus
hooletusse jtmine
vrkohtlemine
Traumaatilised kogemused:
nnetus
vanemate lahutus

Orgaaniline kahjustus:
meelepuuded
vaimne alaareng
pitud:
kodus
eakaaslastelt
mbruskonnast
Keskkond
Vljaspool kooli esinev probleem

Kuidas seletada emotsionaalseid ja kitumisprobleeme?

1. Biofsiline seletus
EKR on neuroloogiline vi geneetiline phjus. Agressiivset vi kontrollimatut kitumist phjustavad
vikesed krvalekalded aju ts. Phjuseks vib olla ka toit, nt organism ei suuda omastada mingeid
aineid toidust ja need hakkavad kuhjuma organismis ning phjustavad ajutegevuse krvalekaldeid.
2. Pshhodnaamiline seletus
EKR phjused peituvad hariduses, interaktsiooni-probleemides tiskasvanute ja eakaaslastega, puudu
on usaldusest, armastusest, hoolitsusest, turvatundest. Negatiivsete kogemuste tttu oma vanematega
ei suuda ta usaldada ka teisi tiskasvanuid, sest samastab tiskasvanuid oma vanematega.
3. Biheivioristlik seletus
Kitumine ja kitumisprobleemid on pitud ja pitakse interaktsioonis. Nt laps teab, et kui ta karjub,
saab ta petaja vi lapsevanema thelepanu.
4. Kognitiiv-biheivioristlik seletus
Kitumisprobleemid vivad esineda sotsiaalse situatsiooni vra tlgenduse tttu, sest situatsiooni
kohta kiva informatsiooni ttlemine on puudulik (nt laps oletab, et tema le naerdakse ja seetttu
lb).

Kati-Triinu Helend
LH15
5. Sotsioloogiline seletus
EKR on alati seotud teiste inimeste kitumisega, st mingi kitumisakt vi sna vib lapsel vallandada
probleemse kitumise. Niteks tlus mine ra, me ei mngi sinuga, selja pramine ja eemaldumine.
6. koloogiline seletus
Laps ja tema mbrus on omavahel tihedalt seotud. Lapse kitumist mjutavad nii vanemad kui nende
tsuhted, lapse hobid, vaba aja tegevus. Lapsi ja noori vaadeldakse tegutsejana kodu, kooli ja vaba aja
ettevtmiste erinevates rollides ning hinnatakse, kuidas erinevad keskkonnad lapsi ning nende
mtlemist ja kitumist mjutavad. Nt vanema tkaotus muudab ka lapse kergemini rrituvaks.
Milline seletustest tundub Sulle kige asjakohasem? Miks?
kski neist ei tundu just vale olevat, kuid mne puhul on tunne, et nii vib iga lapsega juhtuda vi olla.
Teine asi on vibolla see, et emotsionaalse ja kitumisprobleemidega lapsel juhtub tihemini vi siis
nite puhul, et laps arvab, et tema le naerdakse ja lheb lb, on vahe n tavalise lapse vahel see, et
tema ei lhe lma, vaid mtleb/kaalub oma peas.
Ning nagu eldi ka raamatus Lapsevanematele erivajadusega lastest II, et ei ole iget ja valet
lhenemist vi seletust. Vibolla phjus on hoopis kooslus natuke mitmest seletusest.