Palju õnne, lõpetajad!

Erki Sepp

RAUNO OIDRAM
Sel nädalal lõpetab ame- Andre Sokolov
tikooli 56 õppijat. Kai Zmilko
Esmakordselt lõpetavad Tjorwen Treu
3,5 aastase õppeajaga Anna Viskus
autotehnikud. Varasema,
kolme aastase õppeajaga
eriala nimeks oli autolukk- Majutusteenindus (MTL4)
infoleht sepp.
Lisaks lõpetavad kokad,
paadiehitajad, majutus-
teenindajad, tegevusju-
hendajad ning lapsehoid-
rühmajuhataja Pilvi Pihlas

Bret Ansperi
Ingrid Jams
Viivi Väärtnõu
jad. Hille Kula

Autotehnik (AUT4)
rühmajuhataja Maire Kivi Paadiehitus (PE4)
rühmajuhataja
Rainer Akel Ivar Metsküll
Janek Eist
Heiki Jürgenstein Andrus Kermik
Alari Kaal Mihkel Koplik
Priit Mets Alari Kuuse
Marek Murd Teet Laht
Madis Pors Juhan Mikkor
Maero Pruul Priit Poopuu
Jürgen Rauk Janar Prost
Egert Veltmann Mihkel Saar
Mihkel Sadam
Kokk (KP41) Keit Vallimaa
rühmajuhataja
Lemmi Heero
Pille Aus
Jane Eldemeel Tegevusjuhendaja,
Triin Johanson Kokk (KP43) lapsehoidja (TJ-10, LH-10)
Kerli Kadak rühmajuhataja Halliki Väli rühmajuhatajad Sirje Pree
Jörgen Kohal ja Kai Rannastu
Juss Lindmäe Ave-Riin Aul
Mario Pruul Lee Freimann Külli Manninen
Raido Soosaar Häli Hiiuväin Ljudmilla Paasma
Taavi Turk Kristel Kaselaid Elja Parbus
Tairi Vaga Maidrin Koel Maie Väljaäär
Liisi Vaho Jaanika Logvinov Riina Karik
Gertu Vahtre Maario Loorits Liisa Keerberg
Mary Miller
Helina Puss

tänud
Tänan panuse kokaõpilaste
võistluse “Kokakunst Kures-
saares 2011” korraldami-
sel: Lemmi Heero, Marge
Leimann, Helle Kuris, Eve
Rand, Eeve Kärblane, Ülle
Tamsalu, Elfi Valge, Irina
Arhipova, Maila Juns-Veld-
Neljapäev, re, Heli Maajärv, Heli Lep-
pik, Urmas Lehtsalu, Kaido
3. veebruar 2011 Kalf, Arni Ots.
Järgmisel aastal jälle!
nr 10 Õile Aavik
2 infoleht 3. veebruar 2011
Kokakunst võttis mõnedki käed värisema
20.

ARNI OTS
-21. jaanuaril kor-
raldati ametikoolis
teise ja kolmanda kursuse
kokaõpilastele suunatud
kutsevõistlused „Kokakunst
Kuressaares 2011,“ võistlus-
pinge võttis nii mõnelgi osa-
lejal käed värisema.
Kahe päeva jooksul olid
õppeköögi potid-pannid len-
nus ning ahi soojas. Loosi
teel jagati üheksa kooli õpi-
lased kahestesse tiimidesse
kus iga paar sai ülesandeks
valmistada ette antud toidu-
ainetest pearoog ja magus-
toit.
Võistluste kohtuniku,
GOSpa peakokk Toomas Lee-
du sõnul võisid nii paari sat- Kokavõistluse kohtunikud Toomas Leedu (GOSpa peakokk, vasakul), Toivo Poom (Sinu
tuda kaks väga erinevat ini- Catering) ja Martin Meikas (Pädaste ja NEH Sous-shef, paremal) maitsesid äsja valminud
mest, kes pidid leidma ühise võistlustöid otse tegijate silme all.
keele ja sulanduma kiiresti
ühtseks meeskonnaks. Lee- kasutatud liiga palju musta ga olid õpilased palju vaeva tahab kogu aeg head sööki.
du ütles, et see näitab, kas pipart, küüslauku või ing- näinud. Kui autasustamisel kü-
õpilased on valmis töötama verit. Juhtus ka, et kala ei ol- Autasustamisel oodati siti, kas sellist võistlust veel
suures köögis, kuna kokan- nud piisavalt küps. Siinkohal ärevalt tulemusi ja kuulati korraldada, kostus publikult
dus on meeskonnatöö. Para- andis peakokk head nõu, et hoolega zhürii kokkuvõtteid. ühtselt jaatav vastus. See
ku kõikidel see veel ei õnnes- toitu tuleb maitsta ja lasta Igal võistlejal oli võimalik tegi peakorraldaja, toitlus-
tunud - üks haaras ohjad ja ka paarilisel mekkida- kaks personaalselt küsida üle, mil- tuse juhtõpetaja Õile Aaviku
teine jäi kõrval norutama. pead on ikka kaks pead. liseid tähelepanekuid kohtu- kindlasti väga rõõmsaks.
Võistlejatel hinnatakse Kuid ei märgatud ainult nikud nende töö kohta köögis Mariin Kaljula
esiteks töötegemise organi- vigu. Kohtunikud kinnita- kirja panid. Vead on need mil- TG-10
seerimist ning ajataju. Tei- sid, et juba ettevalmistuste- lest tuleb õppida, sest klient
seks seda, kuidas toit välja
näeb ja maitseb. Kokakunst Kuressaares 2011 parimad
Leedu nentis, et võistle-
jad olid pinges ja närveerisid 2. kursus 3. kursus
ning seetõttu kannatas ka
tulemus. „Enamus õpilasi 1. Gerli Bormann (Haapsalu Kutse- 1. Marvin Alp (Haapsalu Kutseha-
suudaks ülesannetega pare- hariduskeskus, juhendaja Miriam riduskeskus, Kersti Raak ja Tiina
mini hakkama saada. Vead Randmann), Lilith Vilipus (Kures- Sootalu), Anni-Regina Tammsalu
on elementaarsed. Näiteks saare Ametikool, Halliki Väli). (Kuressaare Ametikool, Maime
pandi kala ahju, aga ahi pol- 2. Mihkel Rand (Kuressaare Ameti- Koppel).
nudki sees“ kool, Lemmi Heero), Kalmer Eha- 2. Ruslan Bulgakov (Narva Kutseõp-
Komistuskiviks oli toor- nurm (Pärnumaa Kutsehariduskes- pekeskus, Valentina Kravtšuk ja Al-
aine kasutamine. Jäädi hätta kus, Ingrid Ploom). fia Farfudtinova), Sten Käsk (Kures-
lihtsa riisi-risotto valmista- 3. Nadezhda Mussejenko (Narva Kut- saare Ametikool, Maime Koppel).
misel. seõppekeskus, Valentina Kravtšuk 3. Erli Silm (Ida-Virumaa Kutsehari-
Toidud olid väga ilusad, ja Alfia Farfudtinova), Vladimir duskeskus, Viktoria Karin), Arli All-
kuid selle arvelt kannatas Pantšenko (Tallinna Teenindus- vee (Kuressaare Ametikool, Marge
maitse. Peakohtunik mär- kool, Diane Sarapuu-Kelder). Leimann).
kis, et põhiroa maitsetes oli

Kuressaare Ametikooli ajaleht.

infoleht Toimetaja: Taavi Tuisk, tel 45 24 607, 51 622 34.
Infoleht ootab kaastöid aadressil teabejuht@ametikool.ee
3. veebruar 2011
Viimistlejad õppisid Soomes vaheseinu ehitama
8. novembril 2010 läksime
neljakesi kuuks ajaks
Soome Lahti linna prakti-
kale: mina ehk Paavo Poo-
puu, Edvin Poopuu, Sander
Leemet ja Mari-Liis Kabel.
Meiega samasse kohta tulid
praktikale ka tislerid Karl Ki-
viselg ja Siim Kesküla. Meie
neljakesi oleme viimistlejad
ja läksime Lahtisse Sander
Leemeti autoga kuna nii oli
mugavam ja sai rohkem asju
kaasa võtta, tislerid aga läk-
sid jala ja ühistranspordiga.
Tee Helsingist Lahtisse
tundus pikk, kuid lõpuks
jõudsime kohale ja otsisime
üles hotelli Musta Kissa kus
pidime elama kuu aega. Ko-
hale jõuda aitas GPS. Hotell
oli väga kena ja asus kesklin-
nas. Meile oli reserveeritud
vip-stuudio, mida sai lükan-
duksega poolitada nii, et tek-
kis kaks tuba. Toad olid pii-
savalt suured ja meil oli isegi
köök koos minikülmikuga.
Toas olid ka telekas ja inter-
net. Elasime seal viiekesi.
Mari-Liis ööbis aga kooli
ühiselamus koos kahe Hol-
landi tüdrukuga ja hiljem
kahe Prantsuse tüdrukuga.
Salpausi kool, kus me prakti-
kal olime, oli õnneks hotelli-
le üsna lähedal. Autot saime
hoida hotelli all garaazis.
Seal oli see turvalises kohas
ning me ei pidanud igal hom-
miku aega raiskama auto lu-
mest puhastamisele.
Hommikusöök oli igal
hommikul hotellis ja lõuna-
söök kooli poolt objektil. Õh-
tul käisime kusagil söömas
või tegime ise midagi. Resto-
rane, pubisid ja burgerikohti
oli piisavalt, hotelliga samas
majas oli ka üks kena pizza-
koht, kus käisime üsna tihti.
Maja, kus me praktikal
olime, asus Lahtist kümne
km kaugusel ja oli peaaegu
üleni õpilaste poolt ehita-
tud. Objektil olid juhenda-
jad-õpetajad, töödejuhataja
ja paar professionaalset os-
kustöölist, kes juhendasid
ka õpilasi, kui vaja oli. Majas
oli kolm magamistuba, köök,
pesuruum, wc, vannituba,
saun, garaažz ja suur avatud
läbikäidav elutuba. Maja
oli ühekordne, viilkatuse ja
kahe verandaga.
Meie panime selles majas
karkassi püsti ja soojustasi-
me ehk panime mineraalvilla
seina. Ka paigaldasime seina
kips- ja vineerplaate. Saime
ka wc-d ja pesuruumi vee-
kindlaks teha ning kinnitada
seinakontakte ja juhtmeid.
Esimene päev oli tutvu-
mispäev: meile tutvustati
ümbruskonda ja töid, mida
tegema pidime hakkama.
Järgmisel päeval asusime
juba tööle: soojustasime ja
kinnitasime lahtisi pistikuid
ning juhtmeid ja panime
kipsplaate.
Mind pandi paari päeva
pärast karkassi püstitama
koos ühe Soome ehitusõpi-
lasega. Põrandale olid enne
juba kinni liimitud prus-
sid, mille peale pidid seinad
toetuma. Prusse ei tohtinud
kruvidega kinnitada, kuna
see oleks võinud kahjustada
betoonpõranda sees olevaid
põrandasoojenduse kaab-
leid. Lakke tuli kinnitada sa-
muti prussid ning nende alla
kinnitada veel ühed nii, et
ülemise ja alumise prussi va-
hele tuli jätta deformatsioo-
nivahe. Lauad olid omavahel
ühendatud kruvidega.
Selleks, et vahe jätta, pa-
nime kahe prussi vahele
Vabal
ajal
jõuti ka
telerist
tuttava
Lahti suu-
sahüppe-
mäe tornis
ära käia.
kipsplaadi jupid, mille hil-
jem eemaldasime. Alumise
prussi ja põranda peal oleva
prussi vahele kinnitasimegi
vertikaalsed prussid kuhu
peale läksid kipsplaadid.
Nurkadest kinnitasime ver-
tikaalsed prussid ka ükstei-
sega ja mõnest kohast veel
väiksemate horisontaalsete
laudadega. Seinte jaoks ka-
sutasime liimpuitu.
Osa kipsplaate saime pai-
galdada tervena ilma neid
lõikamata. Palju pidime ka
plaate lõikama ja lihvima.
Maja lagi oli nurga all kaldu,
seega pidi nurki ja kraade ka
arvestama. Garaazhi pani-
me kaks kihti kipsi, kuna see
pidi automootori töötamise
korral heitgaase teatud aja
kinni pidama, et need tuppa
ei imbuks. Kipsplaate pani-
me elutuppa, sauna, garaa-
žz hi, wc-sse ja abiruumi, vi-
neerplaate pesuruumi.
Kui ühelt poolt seina oli
kips- või vineerplaadid pan-
dud, saime soojustada. Tuli
vaadata, et seina sees ole-
vad juhtmeasd oleksid õigel
kohal ja poolel. Pistikuid
pidime samuti kinnitama ja
plaatide nende jaoks augud
tegema, milleks kasutasime
akutrelli ja spetsiaalset üm-
margust sakilise äärega otsi-
kut. Soojustamine oli lihtne:
tuli lihtsalt vaadata, et mine-
raalvill oleks õige suu-
ruse ja paksusega.
Selleks, et wc
ja pesuruum vee-
kind-
infoleht 3
laks saaks, tuli kõik nurgad,
ääred ja kruvikohad elastse
fiibriga üle teha. Teise kihiga
tuli katta kogu sein, kokku
pidi veekindlustuse paksus
olema 5 mm. Pesuruumis tuli
ainult seina alumine pool üle
teha. Põranda ja plaatide va-
hele tuli panna hermeetikut
ehk silikooni.
Midagi väga rasket prak-
tikal ei olnud, kõik tööd ja
ülesanded seletati ära. Alati
juhendati, kui oli vaja. Alati
sai küsida kui oli probleeme.
Saime kõikide töödega hak-
kama. Meile näidati ja sele-
tati peaaegu kõik ära, mis
objektil oli ja toimus ning
oma küsimustele saime alati
vastuse.
Õppisime palju uusi asju.
Mina õppisin karkassipai-
galdust ehk seinu püstitama
ja veetõkket panema. Nä-
gime kuidas müüri lapiti ja
juhtmeid mööda seinu ja
lage veeti. Maja kõrval, kus
me praktikal olime, alustati
teisegi ehitust. Valmis oli ai-
nult vundament ning mõned
talad olid püsti. Seega nägi-
me ka, kuidas seda ehitati.
Meile seletati, milleks erine-
vad juhtmed, torud ja muud
asjad on.
Käisime ka mitmetel eks-
kursioonidel, näiteks Iskus ja
mõnes teises firmas, ning ka
meremuuseumis.
Nägime, kuidas maja ehi-
tus käib ja see kõik oli väga
hea kogemus.
Paavo Poopuu
EV3t
 4 infoleht 3. veebruar 2011
Kunstivõrgustik käis Kuressaares raputamas
E

TÕNU VELDRE
elmisel nädalal korraldati
meie koolis esmakordne
kujunduserialade võrgusti-
kuseminar, mis raputas osa-
lejate sõnul nii õpetajaid kui
ka õpilasi.
Seminaril osalesid meie
kooli ning Tartu Kunstikoo-
li disainierialade õpetajad.
Disaini juhtõpetaja Maila
Juns-Veldre sõnul sai ta ka-
hepäevase mõttevahetuse
järel kindlust, et disainiõpi-
laste kaks peamist alusainet,
joonistamine ja maalimine,
peaksid toimuma aasta läbi, Kahe päeva jooksul jõudsid Tartu Kunstikooli ja Kuressaare Ametikooli disainierialade
mitte ainult erialaainete õpetajad rääkida nii kutsevõistluste korraldamisest kui ka hinnata õpilaste töid.
tsüklites.
Õpilasi puudutab edaspi- üksi pahad,“ lasusus Maila. gitati. ja sidemeid.“
di ka see, et praktiliste loov- „Hindeid oli seinast seina.“ „Leppisime ka kokku üle- Meie õpetaja Sirje Pree
tööde hindamisi hakatakse Mai lõpus lähevad meie kooli riigilise trükidisaini kutse- rääkis oma ettekandes se-
tegema mõnel korral aastas. õpetajad Tartusse hindama võistluse korraldamise, kus minaril osalejatele sellest, et
„Hindamised ei tule mitte kunstikooli õpilaste töid. saaks osaleda meie, Tartu faktipõhiseid aineid ei saa
mooduli teema lõpus, nagu Maila sõnul tõdesid meie ja võib-olla ka Tallinna Po- õpetada loenguvormis. Aine
praegu, vaid maksimaalselt ja Tartu Kunstikooli õpeta- lütehnikumi õpilased. Pari- tuleb õpilasele teha vahel-
neljal korral aastas. Nii saab jad, et õpilased, nende tööd matel oleks võimalus osaleda dusrikkaks, loovaks ning
mitme mooduli teema töid ja mured on mõlemas koolis World- või EuroSkillsil,“ ütles praktiliseks.
hinnata koos, õpetajatele üsna sarnased. Esmakordne Maila. „Nii saame arendada Taavi Tuisk
planeerida ajad hindamistel kokkusaamine, kus peaaegu ka õpilastevahelist koostööd
osalemiseks. Õpilastel tekib kõik mõlema kooli õpetajad
õpitust ja oma arengust ter- koos olid, andis võimaluse mis toimub?
viklikum pilt ning ta õpib mitmed teemad silmast sil-
ühes aines omandatut pare- ma selgeks rääkida. 24. veebruarist 18. jaanuarini võõrustame kolme prakti-
mini teises kasutama,“ rää- Detsembri Lissabonis kanti Norrast, kes töötavad Kuressaare lasteaedades ja väike-
kis Maila. üle-euroopalistel kutse- lastekodus.
Ühiselt hinnati ka meie võistlustel EuroSkills käinud 3. veebruaril kell 15.00 töötajate üldkoosolek-õppenõuko-
disainiõpilaste viimaste kunstikooli õpetaja Anne gu ruumis K3.
kuude jooksul valminud Rudanovski andis ülevaate 4. veebruaril kell 14.00 lõpuaktus Kuressaare kultuurikes-
töid. „Õpilased said koge- sellest, kuidas trükimeedia kuses.
da, et samasugust kriitikat võistlus korraldatud oli ning 5. veebruaril kell 10-15 meie koolis ülemaailste filmitalgu-
tehakse terves valdkonnas, milliste hindamiskriteeriu- te stsenaariumi kirjutamise koolitus.
mitte ainult meie pole siin mide alusel võitjaid välja sel- 7.-11. veebruaril jätkub jaanuaris alanud animatööri test-
kursus.
14. veebruaril sõbrapäeva tähistamine koolis õpilasesin-
duse eestvedamisel.
14.-16, veebruaril projekti Into Practise seminar Rakveres.
15.-17. veebruaril Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu
talveseminar Kuressaares.

nemad on ära
31. jaanuarist 4. veebruarini Anne Kolk Tartus koolitusel.
9.-10. veebruraril Jane Mägi Soomes projekti HETA-EC-
VET nõupidamisel.
7.-11. veebruaril koosolekul Andres Meisterson Tallinnas
koolitusel.