Anaplasmoos Inimese anaplasmoos ehk endise nimetusega inimese granulotstotroopne ehrlihioos on gripisarnase algusega ge bakternakkus, mille tekitajaks on rakusisene

parasiit, mis paljuneb nakatunud inimese ertrotstides. Geneetilise analsi tulemuste alusel muudeti 2001. aastal oluliselt rikettsiate ja ehrlihiate klassifikatsiooni ning nd kuuluvad neli sugukonda Ehrlichia, Anaplasma, Wolbachia ja Neorickettsia hisesse Anaplasmaceae perekonda. Kigi nende bakterite hisomaduseks on paljunemine nakatunud imetajate punalibledes ja llijalgsete organismis, v.a. Wolbachia, mis paljuneb putukate rakkudes. Nende vaheperemehest siirutajaks on puuk. Etioloogia Anaplasmadest on inimpatogeenne ainult puugipalaviku anaplasmoosi tekitaja Anaplasma phagocytophilum; ehrlihiatest Ehrlichia chaffeensis (phjustab inimese monotstaarset ehrlihioosi), Ehrlichia ewingii (phjustab ewingi erlihioosi) ja harva ka Ehrlichia canis; neorikettsiatest Neorickettsia sennetsu (phjustab sennetsu ehrlihioosi) ja SF-agens (phjustab Hyuganetsu tbe) ning volbahiatest Wolbachia pipientise sarnane smbiont. Nimetatud haigustekitajatest phjustab Euroopas inimeste nakatumist Anaplasma phagocytophilum ja Phja-Ameerikas Ehrlichia chaffeensis ning Ehrlichia ewingii. Anaplasmad ja ehrlihiad hvivad vliskeskkonnas ning 70% etanooli, 10% Na-kloriidi toimel ja keetmisel mne minuti jooksul. Haigustekitaja siirutajad Euroopas levitavad Anaplasma phagocytophilumit puugid Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus. Ixodes-puukide levipiirkondades vivad puugid samaaegselt olla nakatunud ka teiste puuk-levitatavate haigustekitajatega, mistttu sellistes piirkondades vivad inimestel prast puugirnnet esineda anaplasmoosi, puukborrelioosi, puukentsefaliidi, babesioosi ja tulareemia seganakkust. Selle kohta, kui kiiresti kanduvad anaplasmad naha sisse imenud puugist le inimesele, puuduvad objektiivsed andmed, kuid hiirkatsete alusel on teada, et 30-67% hiirtest nakatub 24 tunni jooksul. Anaplasmad ja ehrlihiad ei levi inimeselt-inimesele. Loodusperemehed Euroopas on anaplasmade loodusperemeesteks kodu- ja pldhiir ning muud nrilised, pder, hirv, metskits ning koduloomadest veis, kits, lammas ja koer. Loodusperemeestel esineb pikka aega kestev asmptomaatiline baktereemia. Inkubatsiooniperiood Inimese anaplasmoosi limetusaeg on 7-14 peva. Vastuvtlikkus Inimeste vastuvtlikkus on ldine; suurema vastuvtlikkusega on immuunpuudulikkusega ja eesktt vanemaealised inimesed. Korduvnakatumine on vimalik, kuid seda esineb harva. Haiguspilt Anaplasma phagocytophilumi poolt phjustatud anaplasmoos vib kulgeda alates subkliinilisest ja kergest kuni raske haigusvormini 1% suremusega. Haigus algab gripisarnaste haigusnhtudega; esineb palavik, pea- ja lihasvalu, ~10% juhtudest maakulopapulaarne lve, ~30%-l respiratoorsed nhud, 30-50% juhtudest esineb iiveldus, oksendamine, khuvalu ja khulahtisus, vereleidudest 70% -l trombotstopeenia, 50%-l

leukopeenia, CRP ja maksa transaminaaside aktiivsus on tusnud, teisel haigusndalal kujuneb reaktiivne lmfotstoos; kesknrvissteemi kahjustusi esineb harva. Ehrlichia chaffeensise nakkus Phja-Ameerikas on kliiniliselt raskema kuluga suremusega kuni 20-30%, kuid smptomatoloogia sarnaneb anaplasmoosile. Diagnostika Anaplasma phagocytophilum nakkuse laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatakse vere igepreparaadi uuringut, IFA-t, PCR-i, tekitaja koekultuuril (HL-60, THP1, KG-1 jm) isoleerimist ning seroloogilistest testidest ELISA-t. IFA tundlikkus A. phagocytophilumi IgG suhtes on 82-100% ja IgM suhtes 17-37%. Usaldusvrne on antikehade 4-kordne tiitri tus paarisseerumides. ksikseerumis vib antikehade krge tiiter (1:128) olla diagnostilise vrtusega. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb anaplasmoosi diagnoosimisel arvestada puukborrelioosi, puukentsefaliiti, babesioosi, leptospiroosi, tulareemiat, sepsist, septilist shokki, hepatiiti, khutfust ja verevhki. Nagu lalpool nimetatud, vib esineda seganakkust muude puugi-levitavate nakkushaigustega. Ravi Anaplasmoosi ravi valikravim on dokstskliin: ravi kestvus on vhemalt 5-7 peva ja anaplasmoosi ning puukborrelioosi seganakkuse korral kuni 21 peva. Rasedatel naistel ja lastel on kasutatud rifampitsiini. Puukide nakatatuse andmeid on ptud kasutada ennetava antibiootikumravi rakendamise eesmrgil, kuid spetsiifiliste soovituste tegemiseks on teavet liiga vhe.