ANTI KIDRON

HLPSALT
PPIDA
Teine, tiendatud trkk

kirjastus i l o
Kaane kujundanud Kertu-Lima Karjus
Tehniline toimetaja Maaja Kukerman
Toimetanud ja kljendanud Silvi-Aire Villo

Kirjastus Ho
Madara 14, Tallinn EE0006
Tel 470 449, faks 654 1729

Ho Print
Madara 14, Tallinn EE0006
Tel 654 1720, faks 654 1722

AS Ho, 1998
ISBN 9 9 8 5 - 5 7 - 1 8 9 - 4
 SISUKORD
Laisk meel ja pioskuste ping 7

1 Esialgse tarkuse kasutuselevtt 9

2 Kuidas keerukat kergesti taibata? 13
3 Kuidas pitav huvitavaks teha? 20
4 Mis parandaks mlu? 27
5 Uinak, muusika ja mtluspaus 40
6 Ideedeskeemi meetod 45
7 Keskendumisoskus 52
8 Mtlemisvime thustamine 57
9 Valik- ja kiirlugemine 61
10 Konspekteerimine 65
11 Kordamine 70
12 Eksam 76
13 Kuidas toime tulla oma petajaga? 83
14 Elukogemuste omandamine 88
15 Loov ping arendab loovust 95
16 Kuidas ennast muuta? 106
17 Keelekasutuse ping 111
18 Stressist jagusaamise 20 keprast vtet 117
19 Koosping 122
20 pivimete tundmine ja ppima ppimine 128
21 pivime thustamise phiteed 134
22 Lisad 138
1, Sugestopeedia 138
2. Tegevusest ppimine 14i

Jrelsna 143

Kirjandus 144
 LAISK MEEL
JA PIOSKUSTE PING

ppimine pole ksnes uute teadmiste ja oskuste omandamine - see on

ka enda ksilevtu ning oma loomuprase laiskuse letamise praktika.
Traditsioonilises koolikorralduses on nii mndagi - teadmiste kontroll,
hindepanek, karistused jm. - mille otstarbeks ongi selle laiskuse karm
alistamine. Varasemail aegadel pti koolis igati toonitada ppimise
kohustuslikku kaalu. ppet tsiduse rhutamiseks olid nii pikud kui
koolitunnid otsekui nimme kujundatud rangelt asjalikuks ja teaduslikult
raskepraseks. Kooliskijalt oodati ennekike seda, et ta oleks kuulekas.
Ka praegu eelistavad paljud petajad korra ja distsipliini tagamiseks
innustamisele manitsemist vi rhmatle ja loovuslesandeile rutiinset
tunnikontrolli. Uuemal ajal on rangeile koolitusviisidele otsitud ha usinamalt
alternatiive. Mnglev, uuriv, vaimustuv ppimisviis, loov probleemilahen-
damine, hispe, t-kigus-ping on nende katsetuste mrksnadeks.
ppuses ptakse esile tuua avastuslikku, eneseleidmise rmu ja vaimse
rikastamise kogemusi. Kui traditsiooniline kool neb ppimises ennekike
valmisteadmiste meeldejttu, siis uuemas, holistlikus ppets rhutatakse
ha enam ainevalla tervikliku, praktika jaoks olulise, iseseisvalt avastava
ja loova mistmise vajalikkust. ppimine haarab phetuupimisest palju
laiema ala vaimse t valdkondi: olulise mistmist, hoiakute ja vrtus-
arusaamade kujunemist, kepraste toimimisviiside omandamist, mugavate
seletusskeemide levttu jne.
ppimisoskus toetub srastele phimtetele ja vtetele, mis muuda-
vad teadmiste ja vilumuste hankimise kergemaks, thusamaks ning samas
ka huvitavamaks.
Inimlikku mugavust poleks igem mitte niivrd alistada kui le kaval-
dada. ppet on vhem vaevarikas, kui me oskame kohaneda oma
meele muutlike seisunditega. nneks laseb pshika end pivalmimaks
hlestada. Thelepanu hajuvust, suhtlemissoovi, uute muljete vajadust,
raamatutarkusest tdimist vi keskpeva unisust annab teatud mral isegi
ppimise edendamiseks kasutusele vtta,
Kellelegi pole saladuseks, et Eesti kool kannatab senimaani paljude
ebakohtade kes: programmid pole vastavuses aja nuetega, moodsaid
ppemeetodeid kasutatakse veel vhe, arvutite hulk jb kaugele maha
soovitust, igete seisukohtade omandamist ja faktiteadmist petatakse
endiselt enam kui iseseisvat mtlemist jne. Endiselt annab paljudel aladel
tunda heade petajate puudus. Sellega seoses vajame aga iseseisva
ppimise oskust vahest rohkem kui kunagi varem!
Jrgnevalt lhetnalt sellest, missugustest ksikosistest ppimisoskus
koos seisab. Kik algab selgete pieesmrkide pstitamisest. ppimisel
mngib kaasa aja kasutamise oskus. Uue teabe vastuvttu ja tundmatus
ainevallas orienteerumist saab hlbustada arusaamist kergendavate vte-
tega, kuuldu vi loetu meeldejttu aga mlutehnikate abil. Keskendumis-
vimet tstvad vtted on abiks ka tahteju ja visaduse arendamisel.
Ideedeskeemi meetod pakub abi nii loengute konspekteerimisel, uue aine
lahtimtestamisel, kirjandite kondikava koostamisel kui pitu kordamisel.
Erinevalt snniprasest arukusest on konstruktiivne mtlemine paljuski
omandatav. Loova otsingu tehnikaid tasuks kasutada ppets uutesse
probleemvaldkondadele leminekul, aga samuti referaadi, kirjandi vi
uurimist kirjutamisel. Toodud emotsionaalse pinge leevendamise vtted
aitavad koolistressi kahandada.

Millegi selgeks ppimine on ks, selle elus kasutamine aga teine asi.
Raamatus on vaatluse alla vetud ka mitu pitu ellurakendamise praktilist
ksimust: kuidas anda eksamit, mil viisil ppida elulistest kogemustest ning
kuidas end pitu varal elus maksma panna.
Lisades tutvustame tuntud kiirppe meetodit sugestopeediat ja tege-
vusest-ppimise phimtteid.
Selle raamatu koostamisel on innustavaks eeskujuks olnud norra
kasvatusteadlase Bjorn Ringomi metoodika, milles on kokku vetud
kmmekonna aasta jooksul ligi 30 000 inimese pivime virgutamisel
saadud kogemus. Teiseks metoodiliseks tugialaks oli bulgaaria petlase
Georgi Lozanovi tuntud intensiivppe meetod - sugestopeedia. pivime
tstmise alaseid npuniteid andes on silmas peetud humanistliku psh-
holoogia optimistlikku lhtekohta inimese ja tema vimete pideva ja laia-
ulatusliku arendatavuse kohta. Meenutagem siinkohal ameerika sotsiaal-
pshholoogi G. W. Allporti, kellele omistatakse tlus, et inimene on see,
kes temast vib saada.
Autor tnab retsensenti Helle-Mall Kadajast, Ants Eglonit ja kiki teisi,
kes selle raamatu ksikirja ettevalmistamisel hea nuga abiks olid.
 1
ESIALGSE TARKUSE
KASUTUSELEVTT
ppimine on ks pingelisemaid vaimse tegevuse liike - see
sunnib teritama thelepanu, tegema kuuldust vi loetust
arusaamiseks jupingutusi, nuputama antud lesannete
kallal ja meenutama vajalikke varem omandatud teadmisi.
ppijale antakse tehtud vead kll andeks, ent korduvad
eksimused kahjustavad ikkagi tema enesekindlust. Hoopis
soodsamalt toimiksid uue avastamise, omandatu mle-
tamise, iseseisva jreldamise vi oma vilumuste tajumise
positiivsed kogemused. Uute teamiste omandamisel tasuks
ssta aega ja nrve kigis pitegevuse faasides: materjalist
arusaamisel, selle seostamisel varem kuulduga, uute tead-
miste rakendamisel vi varem talletatu meeldetuletamisel.
Eriti thtis on uue materjali kiire mistmine. Arusaamisele
aitab kaasa vime mrgata vras ja uues midagi tuntut ja
tuttavlikku. Mida enam me kooliteel ja elukogemuste rajal
edeneme, seda harvem kohtame midagi kardinaalset uut,
paljugi tundub varem kuuldu-loetu phjal kuidagi tuttav. Me
pole ehk nende thelepanekute, seadusprasuste vi reeg-
lite vljendamiseks leidnud seni kohaseid snu. Kummatigi
saame maast-madalast teiste inimeste, teleri ja kirjasna
kaudu paljudel aladel ilma eraldi ppimata suure hulga
eelteavet. Nnda polegi uue ppetkiga tutvuja oma aine-
valla suhtes enamasti kaugeltki mitte tabula rasa, tal on:
- hajali ksikteadmisi antud asjast
- ldine ettekujutus knealusest valdkonnast
- mned ainevalla kohta kuuldud kibeted, tavaaru-
saamad
- ettekujutus sellest, kui kerge vi raske, igav vi huvi-
tav teema totab olla.
NIDE. Kujutame olukorda, kus me hakkame ppima
sellise kauge maa nagu Island geograafiat ja kultuurilugu.
Arvame juba ette teadvat, et Island asub kuskil Grnimaa
kandis phjas; et selle maapues leidub geisreid; et suur osa
rahvastikust on seotud kalandusega; et saarel paiknevad
NATO baasid. ksikuist teabehikuist vib kujuneda juba
enne ppima asumist arvestatav sillapea, millele edaspidi
rajada sstemaatilised teadmised. Oluline on luua hajutatud
teadmiste vahel hendav ja uut tunnetust totav side, leida
see miski, millega paljusid teadaolevaid tiku annab se-
letada. Karm kliima ja looduslikud kuumaveeallikad vivad
iseendast ratada mtte Islandi linnade aastaringsest kt-
misest geisrite kuuma veega. Eraldatus ja NATO baasid
lubavad teha oletusi riigi poliitilise suunitluse kohta. Mee-
nutagem, et just Island oli riik, kes nukogude militaarkolossi
kartmata esimesena tunnistas Eesti iseseisvust.
Esialgse tarkuse tisvrne kasutuselevtt eeldab, et me
uut ainevalda ppima asudes lahti mtestame nii oma tead-
mised kui ka eelarvamused asja suhtes.
MIDA ME ASJA KOHTA TEAME?
MIDA KSNES OLETAME?
MILLISED KSIMUSED LOOMULIKKU HUVI PAKUVAD?
MILLISTE ALATEEMADE VASTU TUNNEME JUBA ENNE
PPIMA ASUMIST TEATUD VASTUMEELSUST? MIKS?
MIS ASPEKTIS, MILLISES ULATUSES PEAME VAJALI-
KUKS TEEMA ENDALE SELGEKS TEHA?
MIS KINDLASTI TULEKS MEELDE JTTA?
 MILLISE RASKE VI UNUNEVA ASJA MEELDEJTUKS
TULEKS TIENDAVAID PINGUTUSI TEHA?
(Liikluseeskirjas niteks on selleks keelavate, kohus-
tavate, osutavate, hoiatavate mrkide erinevus; kau-
gemate maade puhul riigi pealinnad jne.)

Abistavaks eelduseks on varem teadaolevale lisaks ka

suurenenud huvi pitava teema mingi ksikksimuse vastu.
Oletame, et lalmainitud maateaduse teema puhul on selleks
islandi keel ja kirjandus. Meile meenub kuskilt kuuldud fakt,
et just see saareriik on maa, kus 1000 elaniku kohta tuleb
kige enam luuletajaid ja kirjanikke. Millega seda seletada?
Ehk on see tingitud erakordsest loodusest, sajanditevanu-
seist traditsioonidest, Kreutzwaldi laadis suurte rahvaval-
gustajate jrelmjust, rahvuse eraldatust korvavast fantaa-
siast? Island olevat maa, mille ajalugu on juba rgasukaist
peale kirjalikes rikuis talletatud. Kuidas see vinuks mju-
tada kirjandust?
Esialgset tarkust lisab tingimata vime korvata kindlate
teadmiste puudust phjendatud oletustega. Millise riigi koos-
seisust Island iseseisvaks sai? Ei tule meelde! Mtleme hetk,
mis riik see vinuks saare asukohta arvestades olla? Kas oli
see Taani, Rootsi vi jrsku hoopis Holland? Esialgne tarkus
on otsekui kahvatu kontuurkaart, mida me pingu kigus
aina tiendame, tpsustame ja konkreetse sisuga tidame.
Selle orienteeriva kaardi kasutuselevtt hlbustab tundmatul
alal edasiliikumist.
Esialgsete teadmiste kasutuselevtt, oma teadmislnka-
de taipamine ja tpsete pieesmrkide seadmine on abiks
kige erinevail aladel alates liikluseeksamiks valmistumisest
vi reisimarsruudi koostamisest kuni vrkeelte omanda-
miseni.
Esialgse tarkuse kasutamata alasid on meie kogemus-
varus kaugelt enam kui me taipame arvestada. Isegi kui sa
ealeski pole tegelnud niteks majaehitamise, itaalia keele,
raamatukitmise vi fotondusega, on sul juba vastava ala
pingu hakul mned vrt eelteadmised ja vilumused tallel.
ppimisel on kindlaks toeks varem kuuldust ja omandatust
sobivauude pikeskkonda le kandmine. Just sel viisil leiab
kasutusala mnigi teadmine vi oskus, mida elus otseselt
vaja ei lhegi.
NIDE autori kogemustest. Phendasin kmnendas
klassis mned ndalad esperanto ppimisele. Edaspidises
elus ei ole mul seda tehiskeelt otseselt peaaegu tarvis linud.
Ent aastaid hiljem mrkasin rmsaks llatuseks, et espe-
ranto snavara annab laias ulatuses kasutusele vtta nii
inglise kui ladina keele ppimisel, aga ka itaalia ja hispaania
keelest elementaarsel arusaamisel.
 =2=
KUIDAS KEERUKAT
KERGESTI TAIBATA?
Paljudel ppijatel on harjumuseks mingi laiem teema vi
peatkk ksipulgi, alapunkt-haaval endale selgeks teha ja
meelde jtta. Kerge ja tuttava teema vi aine omandamisel
on see talitusviis oma kohal; uue, keeruka ja raskelt oman-
datava korral aga enamasti mitte. Kike loetavat jrjest
mista pdes lheb raske aine korral ppus lausa teo-
sammul, huvi pitava asja vastu aga raugeb masendavalt
kiiresti. Kaotsimineva pihuvi kannul trkab meis ha suure-
maid kahtlusi oma taibu ja keskendumisvime suhtes. Nagu
teada, ei kahanda meie usku edusse miski enam kui kestev
ebaedu. Nnda juabki ktte surnud punkt, kus pea lihtsalt
ei vta enam vastu.
Selleks, et keerulist kergemini taibata, tuleks lahti saada
oma meele seesmistest tketest - tundest, et oleme kehva
taibuga ega oska uuest ja keerukast kllalt ruttu aru saada.
Niisiis vajame just raskete ja keerukate ppetkkidega tegel-
des julgustavat tagasisidet selle kohta, et me oleme taibu-
kad, lahtise peaga, ehk teisisnu tunnet, et tekst tundub
meile kerge. Siit lhtubki jrgnevalt kirjeldatav ppimistaktika.
Juhul kui omandatav aine osutub nnda raskeks, et
sellest arusaamine nuab rnka vaeva, tuleks seada endale
eesmrk sellest kas vi midagi olulist taibata. Teema vi
probleemi selgeist ksikosadest tervikut on mrksa hlpsam
nha edaspidi, kui selle kohta on kogutud ksikteadmiste ja
arusaadavate kohtade arvestatav miinimum. Rasketest koh-
tadest jagusaamiseks peaksime vtma probleemist, teemast
vi lesandest selle killu vi tasandi, mis hetkel jukohane.
Samal ajal, kui millegi keeruka enesele he korraga tiesti
selgeks tegemine ja pikaks ajaks meeldejtt nuab tielikku
phendumist ja head vaimset vormi, vib asja osalise mist-
miseni juda edukalt ka "puuduliku taibu" olukorras. Selleks
tuleb raske probleemi vi teema terviku haaramatus kogumis
otsida mingi otsake vi ksikosa, mis hetkel on jukohane.
Arvestagem, et pilesandest sltuvalt lheb meil tarvis
erinevat laadi vaimset rksust. Me peame:
- materjalist aru saama
- mrkama olulisi ksikasju
- avastama ppimist hlbustava phiteabe tugipunktid
- tegema ldistusi - ngema puude taga metsa
- arutlema kuuldu vi loetu thenduse, kehtivuse, ra-
kendatavuse le
- varem omandatut meelde tuletama
- pitava lhi- vi psimllu talletama
- rakendama loovat kujutlusvimet
- olema suhtlemisvalmis
- olema keskendunud meelega
- rakendama oma kirjanduslikke, matemaatilisi jt. vimeid.
Mistagi pole hetkehuvidest sltuv vaimne suundumus
ja vormisolek kigis laltoodud nitajais alati kaugeltki nuta-
val tasemel. Ent samas on vga harvad ka need juhtumid,
kus me ldse ei suuda enam midagi ppida. Seega peaks
pingu kitsam siht olema koosklas meie thelepanu, kes-
kendumisvime, loova fantaasia ja vaimse vimekuse ldise
seisundiga. Seda tika kiputakse eirama nii ldhariduskoolis
kui tienduskursustel, iseppijat ja kodus ppijat ei tohiks
aga miski takistada ajastamast pingud oma vaimse vormi
tasemega.
Niisiis, me vime taibata ka seda, millest hetkel aru ei
saa!
 Mnegi piku vi ksiraamatu lugemine takerdub seelbi,
et ldiselt sna mistetavas tekstis jb mingi hulk mtte-
arendusi ja teooriaid arusaaamatuks. Segaseks jvate
kohtade heks phjustajaks on see, et autor pole ninud
vaeva teksti loetavuse tstmisel. hmane, lbitungimatu idee
vi mttearendus tuleneb vahel sellestki, et kirjat tegijal
enesel puudub asjast selge ettekujutus. Vahel on phjuseks
ka see, et lugejal jb vajaka asjakohaseist eelteadmistest.
Nii mnegi probleemvaldkonna vi arutluskigu taipamine on
takistatud asjaolust, et toodud videte ja esitatud jrelduste
sisu tekitab meis vristust vi ratab ebateadlikku vastu-
seisu. Mistame ju kergemini kike seda, mis on vastavuses
meie vrtuste ja tekspidamistega ja millega me sisuliselt
nus oleme; arusaamatust lisab aga igasugune aju kaitse-
pidurdus, mille otstarbeks on blokeerida teadvus vra,
tavatu vi ebameeldiva teabe vastuvtuks. Tihti pole me
kaitsepidurduse kivitumisest ise teadlikudki, kogeme aga
selgesti, kuis omandatav aine hakkab jrsku muutuma iga-
vaks ning ppimine vsitavaks ja vastumeelseks.
Vaistlik vljallitumine leiab aset ka siis, kui rampvsinu
seisundis ptakse midagi selgeks ppida. Ja siis, kui
endale seatakse le ju kiv eesmrk - niteks loetust kohe
ties ulatuses aru saada ja see samas ka meelde jtta; gram-
matikaharjutus ilma suuremate pingutusteta valmis teha jne.
Tihtilugu kivitub kaitsepidurdus juba ainuksi sellest, et
ppija pab mugavusest vi kiirustades mingi ttu asja
kuidagimoodi khku ra teha. Aeglaselt edenedes saavutaks
ta vahest laitmatu tulemuse, ent just mugavat meelt teeniv
krsitus sunnib kogema aina uut arusaamatuse ja valesti
mistmise (niteks keeletesti harjutustes) frustratsiooni, mis
just kivitabki masinlikult kaitsepidurduse. "Pdlik" krsitu
kiirustamine ja naiivne iha raske asi korraga ja kergesti
kaelast ra saada on philised pivimet alandavad tegurid.
Blokeeritud teadvuse seisundis me kll loeme, ent ei mista
kuigivrd loetava sisu, pame palju meelde jtta, ent ei
mleta hiljem suurt midagi.
Arusaamist takistab veel mni muugi asi. Niteks see, kui
ppides mnd abstraktset tde ptakse mista sna-
snalt. Asjade tht-thelt vtmise pd on ka ks pikaldase
lugemisviisi keskseid phjusi. Mnede ainete, teemade,
tarkuste omandamise teeb vaevaliseks arusaam, et tegemist
on letamatult raske asjaga vi et antud vallas lihtsalt napib
andekust. Niteks on arvutu hulk phikoolide pilasi kujun-
danud endas ise ebateadlikult alavrsustunde matemaatika
suhtes.
Toome jrgnevalt neli vtet, kuidas arusaamist halvavad
kaitsepidurid ppimisel maha vtta.
1 Kui mni peatkk vi tekstiosa on vga raske, lepi
sellega, et pad lugedes kas vi midagi endale selgeks teha -
niteks mne seletuse, seadusprasuse, vite, elulise nite
jm. Ilma et heituksid sellest, et hulk loetust jb kas uute
mistete vi keeruka ksitluslaadi tttu hmaseks, tee endale
siiski mned olulised asjad klaariks. Keerukas selguse-
loomine meenutab olukorda, kus pad pakaselise ilmaga
vra linna bussipeatuses jkirmas klaasi alt lugeda linnajao
plaani. Terve kaardi ngemiseks pole mingit lootust - jloor
varjutab suure osa skeemist. Ent see ei takista sind olulist
taibata. Keskendu philisele! Kui suudad plaanil vlja selgi-
tada oma asukoha, soovitud sidusuunas mineva magist-
raaltee ning sobiva bussiliini numbri, oskad juba hdaprasel
viisil orienteeruda, isegi kui kik muud plaani detailid jkatte
varju jvad.
2. Ilma et lugemistempot alla viiksid, thista tekstis kik
ettetulevad arusaamatud kohad. Kige lihtsam on seda teha
ksimrgiga veerul. Veelgi thusam moodus on kasutada
arusaamatu mrkimiseks vastava leheklje vahele pandud
vrvilisi paberilehti vi kleepribaga varustatud Post-it jrje-
hoidjaid. Kui oled lugemisega lpule judnud, vta thistatud
kohtadega lehekljed uuesti korraks ette. Mrkad kergen-
dustundega, et mnigi algul arusaamatu asi on vahepeal kui
imevel ise selgeks saanud. Mil viisil? Aga seetttu, et
raamatu vi artikli sisuline tervik aitas kaasa selle keerukate
ksikosade mistmisele. Me saame nd paljustki aru tnu
sellele, et mistame, miks millestki teatud seoses juttu tehti,
mida kasutatud mistete vi nidetega edasi pti anda jne.'
Juhul kui mingi ksimus vi kitsam pihik veel ikka sega-
seks on jnud, pa sellesse uue lelugemisega selgust
tuua! Ent vid ka targemalt tuttavalt selgitust paluda, teatme-
teose appi vtta, teist samast ainevallast kirjutatud raamatut
lugeda vi - kui tegemist on terviku seisukohast teisejrgulise
ksimusega - asjale ldse kega la.
3. Arusaamist hlbustab see, kui lugema asudes vi
loengut kuulama valmistudes annad endale paar ainevalda
svenemist aitavat suunist:
MIDA MA SOOVIN TEADA SAADA?
MIS MUL TULEKS MEELDE JTTA?
MIS KSIMUSE MA ENDALE SELGEKS PEAN TEGEMA?
Kui veidi jrele mtled, oskad ehk ette kujutada
MILLEKS PITUT EDASPIDI ANNAB KASUTADA?
MIS ON ANTUD TEEMAS OLULINE ENDALE SELGEKS
TEHA, MIS MEELDE JTTA?
4 Enne uuele teemale leminekut pa luua endale
asjast orienteeriv ldpilt. Enamik ppijaid ei mrka seda teha,
ldjuhul vetakse kohustuslik teos lihtsalt ette ja asutakse
seda otsast peale vi valikuliselt lugema. Nii talitades taker-
dub uuest asjast arusaamine ning palju aega kulub tarbetu
ja teisejrgulise tudeerimisele. Ainevalla tervikpilti aitab
kujundada temaatika ja probleemistiku eelnev piiritlemine.
Siin vib abiks olla ppeprogramm, mille osi mingi raamat
katab, ent ka teose sisukord, aineloend, kokkuvte ja nime-
register. Tervikpilti aitab luua raamatu silmav lappamine,
kusjuures thelepanu alla vetakse alapealkirjad, skeemid,
pildid, rasvases kirjas osad ja ksikteemade esiletstetud
kokkuvtted. Uuema aja pikuis korratakse aineksitluse
phipunkte veidi teisendatud snastuses tihti peatki vi
alajaotuse algul ja lpul.
Teemaarenduse suuna mistmine krvaldab pihuvi
kahandava kahtluse selles, miks midagi teatud jrjekorras,
ssteemis ja seoses lepea ksitletakse. pitavast aru-
saamiseks on meil tepoolest aeg-ajalt tarvis saada ette-
kujutus ka aineloogikast ja temaatika seesmisest struktuurist.
Juhul kui see teose lesehitusest ei selgu, aitab lappav ja
silmav lugemine teksti loogika ise lahti mtestada.
Nii mnedki inimesed ei malda ka romaane muidu luge-
da, kui nad eelnevalt lppu pole ra vaadanud. See polegi
rumal talitsuviis: kui me sndmustiku lpu ootel enam krsi-
tult edasi ei ttta, vime svenenult nautida karaktereid ja
kujundeid, filosoofilisi arutlusi ja looduspilte.
Niisiis on pitavast teemast saadud tervikmulje, loetava
teose lesehitus, aineksitluse laad ja praktilised soovitused
selle abstraktselt teoreetiliste ja segaste osade mistmisel
toeks. pihuvi tstab mitte ksnes uute teadmiste vajalik-
kuse mistmine, vaid ka aine petamisviisi asjalikuks pida-
mine ning selle ratundmine, et ppija ise toimib nutikalt ja
loovalt.
5. Kasuta ppides vrvipiiatseid ja markerit! Juhul kui
raamat kuulub sulle endale, oleks selle teksti lugemisel
soovitatav mrgistada. See tuleks kasuks nii loetavast kiire
arusaamise, raamatu hilisema kasutamise kui ka loetu mle-
tamise seisukohalt.
Mned juhtnrid:
Tee leheklje veerule oluliste ja llatavate kohtade
juurde humrk, kahtlaste ja vaieldavate videtega
kohakuti ksimrk.
Mrgi veerul pstkriipsuga ning tekstis allajoonimi-
sega kige olulisemad ja sisutihedamad kohad.
Thista markeriga need kesksed vtmesnad (2-3
igal lehekljel), mille silmamine, meenutamine aitab
hoobilt teksti sisu mista vi seda mlus taastada.
Fluoriseeritud vrvaine vimaldab hiljem raamatut
lapates khku leida les huvipakkuvad kohad. Kui sul
on mitu eri vrvi markerit, vid vrvidele omistada
kindlaid thendusi:
PUNANE - thtsad vtmesnad, phimisted
KOLLANE-tabavad formuleeringud, seadused, kokkuvtted
ROHELINE - ilmekad nited, arvandmed
PRUUN - otsesed npunited, praktilised soovitused
SININE - muu teema vi probleemi jaoks huvipakkuv koht.
6. Olles loetu kirjeldatud viisil thistanud, vid loota ka
selle hlpsamale meeldejtule. Olulise mletamise huvides
tasuks tekst kohe lbilugemise jrel veel korra lbi sirvida,
tutvudes sedakorda ainult markeriga thistatud kohtadega.'
Vtmesnad ja muud esiletstetud kohad toovad kohe silme
ette selle, mis tundus thtis ja huvitav. Ksimrkide kohal vib
kontrollida, kas miski pole saanud juba selgeks. Kui see nii
peaks olema, vib vastavale ksimrgile kriipsu peale tm-
mata.
Vrv virgutab alateadvust. Kui sul mingit mrksna silma-
tes tekib tunne, et tepoolest selle thendust tead ja seda
ka selgitada oskad, annab see tunnistust, et oled ainest aru
saanud. Peva vi paari vi ndala mdudes piisab sulle
mrgistatud teksti pelgast silmamisest, et jrele vaadata, kas
aine on meeles psinud vi mis osas see ununema hakkab.
Juhul kui miski on hakanud meelest minema, aitab esile-
tstetu aga just need kohad les leida, mida korrata tasuks.
Kirjeldatud ssteem totab abi nii eksamiks valmistuvale
tudengile kui loengupidajale, kes enne ettekannet soovib
algmaterjalist pilgu le libistada.
 =3=
KUIDAS PITAV
HUVITAVAKS TEHA?
Koolipingis nib see olevat rohkem nagu petaja mure. Tema
kohus on leida mni elav nide, nks vi nali, et ka igavasse
ainesse pnevust tuua. Koolmeistrid nevad palju vaeva, et
veenda ppijaid selles, mis kasu he vi teise asja teadmine
elus annab. Tihti lheb see jutt muidugi sna tlpinud kuula-
jaile... Iseseisval ppimisel jb ppija enda hooleks ka
jtkuva pihimu silitamine. Ilma selleta vib ping kiiresti
rnku piinu hakata valmistama. Mis tstaks meie valmidust
uusi teadmisi ja oskusi omandada?
Kindlaim viis on endale kohe alguses selgeks teha,
milleks omandatud tarkust edaspidi tarvis lheb. Motivat-
siooni tstab judsalt selle ratundmine, kui oluline meil on
tulevikus midagi teada vi osata. pivajaduse mistmisel ei
teki kahtlusi niteks autojuhi- vi raamatupidaja kiirkursustel.
Pikemail ppeperioodidel kipub aga usk eriala kigi eraldi
ainete vi teemade tulevasse tarvidusse kikuma lma.
Arvutu hulk vimekaid noori jtab igal aastal kooli vi kursuse
pooleli lihtsalt seetttu, et ei oska oma pihuvi elavana hoida.
Vaatleme jrgnevalt, mis stiimulid meid ppima hutavad ja
missuguseid tiendavalt annaks rakendada.
 Teadmishimu. Soov uusi teadmisi saada ning selle nimel
ka ksjagu vaeva nha on inimese vaimse tervuse tunnus
ning enese vormis hoidmise tagatisi! Inimene on nii noor ja
terve, kui virge on tema pivime! Kurnatuse, kestva le-
pinge (koolistressi!), apaatia, traumeerivate lbielamuste ja
madala eneseusalduse tagajrjel vib uute teadmiste ja
oskuste saamise pd kannatada. Teadmishimu tielikul
puudumisel tmbub inimene nagu tigu endasse - on ks-
kikne midagi avastama vi ppima.
Hirm. Kartus ebanne kogeda, teistest kehvem olla vi
lbi kukkuda vib saada keskseks ppetle sundivaks
teguriks. Enesemotivatsiooni julgustav stiimul on nd asen-
dunud hvardavaga. Mnikord on sellest kasu. Need, kes
eksamiks valmistudes end kuidagi ei suuda ksile vtta,
kasutavad vaistlikult just hvardava hdaohu kannustavat
vge. Hannibal ad portes!
Hirmu ajel ppimine ei paku aga kuigi suurt mnu, halvim
on see, et kartusest tagant kannustatuna (ja selle thusat
toimet tundes!) hakkabki meis vlja kujunema rumal harju-
mus just seda pistiimulit philiseks pidada. Nnda tleme
tahes-tahtmatult lahti teistest, palju meeldivamaist ppimis-
motiividest. Karistuse kartusel pingut tuleks seeprast
vaadelda nagu antibiootikumi - aeg-ajalt on see igati oma
kohal, ent lood lhevad vga halvaks, kui karistusest saab
keskne piajend.
Jrgnevas loendis on toodud mitu ppetegevusega seo-
tud hirmuliiki. Mrgi nende jrel, millised neist mjuvad sulle
kiire hekordse stiimulina (S), missugused toimivad pidur-
davalt (P), missugused tstavad ldist nudlikkust (N) enese
suhtes?
Kartus mitte teada seda, mida ksitakse.
Kartus jda thtajalise tga ajapuudusse.
Kartus olla teistest kehvem.
Kartus kukkuda eksamil, arvestusel lbi.
Kartus olla kva peaga, taibata olulist aeglaselt.
Kartus, et sa ei suuda vajalikku meelde jtta.
Kartus, et sa ei jaksa ettenhtud materjali lbi vtta.
Kartus mista asju valesti, omandada probleemist vi
reeglist ebaige ettekujutus.
 Kartus taibata asju pinnapealselt vi poolikult, nhtuste
sgavaid seoseid mistmata.
Kartus olla madala loovusega.
Kartus kaotada pihuvi ja enesearendamise pd.
Ajapuudus. Terav ajapuudus sunnib end kike vlja-
panevalt ksile vtma ja tga thtajaks valmis judma.
Viivitamise ja venitamise otstarbeks on tihti sellise olukorra
loomine, kus lihtsalt tuleb tle asuda. Olulisele phendumist
edasilkkavad etteknded tuleb ajanappuse korral krvale
jtta ja viimaks ometi laiskus letada. Thtaja stiimulit viks
aga rakendada ka liigse hirmu ja stressita.
Mned NITED:
- Vta endale mingi teema vi probleemi selgeks-
tegemiseks just see aeg, mis jb htuste klaliste
tulekuni.
- Harjuta end svenenud vaimsele tle keskenduma
selleks ajavahemikuks, mis jb rongile minekuni,
korteri koristamiseni, tervisejooksu tegemiseni jne.
- Phendu igava asja ppimisele tund aega enne
huvipakkuva telesaate algust.
Teadmine oodatud sndmuse peatsest algusest vhen-
dab mingi ttu asja tegemise vi kordaseadmise vastu-
meelsust.
Premeeri end meeldivaga. Enamikes inimestes on ka
vanemas eas veel maiustavat last. Seda annab ppets
arvesse vtta. Tee endale harjumuseks oma vaimseid ju-
pingutusi aeg-ajalt auhinnata. Premeerida vib nii seda, et
sa mingi pikema aja oled usinalt ppetle phendunud kui
ka oma suuremaid ja viksemaid saavutusi.
NITEID:
Sea endale valmis 30 soolaphklit vi karturikrpsu
ning vta nuks meelde jtta 30 uut vrkeelset
sna. Mlukontrolli ajal selgub muidugi, et vid end
esialgu vaid umbes poole maiustuste hulgaga kosti-
tada. lejnud saad vastavalt sellele, kuidas snad
kordamisega meelde jvad.
Prast eksamit luba endale kindlasti midagi meele-
 prast, niteks kinnominek, paar tunnikest india
restoranis vmt.
Sea uuema auto ost sltuvusse kooli vi kursuse
lpetamisest.
Vimalda endale kevadel prast keelekooli preemia-
reis Londonisse.
Auhinna vljanuputamisega ei j kindlasti keegi jnni -
okolaad vi drink, spradega lobisemine, kohvipaus, jalutus-
kik pargis vi pool tundi judeaega voodis pnamiseks -
kik tuleb arvesse.

Auahnus. Mida iganes auahnusest ka poleks eldud, see

on olnud ja jb edaspidigi pdlikuse tukejuks. Soov
milleski teistest parem olla ja silma paista aitab oma andeist
ja vimeist rohkem vlja pigistada. Auahnuse kasutusele-
vtuks esita endale vljakutse:
MIS ALAL VIKSIN OLLA TEISTEST EDUKAM?
MIDA PEAKSIN ETTE VTMA. ET SEDA EDU VITA VI
KINDLUSTADA?
MILLEGA VIKSIN JUBA LHIMAL AJAL ALUSTADA?
MILLISEL AL7\L OLEN PINGUTUSTELE VAATAMATA V-
9
HEEDUKAS EGA SUUDA OMA AUAHNUST RAHULDADA
MILLISE UUE SUUNA VI SIHIGA VIKS OMA EDUTUT
ALA ASENDADA?
Eneseteostamise kogemus. Enamasti ei pa me elus
midagi saavutada ksnes positsiooni ja raha prast. Inime-
sele on eluliselt thtis saada jrjepidevalt kinnitust selle kohta,
et ta on vimekas ja arenev olend. Ennast teostav inimene
omandab uusi teadmisi ja oskusi pdest oma vimed vlja
arendada ja mngu panna. Sellega kaasneb rahuldustunne
ja enesehinnagu tus. Suuri vaimseid jupingutusi nudev
individuaalne ppet lausa sunnib endas arendama jrg-
misi omadusi ja vimeid:
- eneseusaldust
- tahtekindlust ja visadust
- keskendumisvimet
- taiplikkust
 - mlu
- kujutlusvimet
- detailidest terviku loomise oskust
- iseseisvate ldistuste ja mttejrelduste tegemise
vimet
- probleemide loova lahendamise oskust.
Kik mis sa pid, pid endale, klab tuntud vana tde.
pitud faktid, valemid ja reeglid unuvad kiiresti; mis jb, on
aga soodsad muutused meie iseloomus ning intellektis.
LESANNE 1
Vta ette mingi suvaline probleemartikkel vi
kooli ppetkk.
Loe see materjal svenenult lbi ning pa
oluline ka meelde jtta. Kohe seejrel hinda,
mil mral pingule phendumine arendas
lalmainitud omadusi.
LESANNE 2
Leia kigi laltoodud loendis nimetatud oma-
duste arendamiseks enesearendamise ala vi
ppimisviis (niteks mlu arendamiseks - tut-
tavate telefoninumbrite meeldejtmine jne.).
ppimisrm. Halva mngu puhul pole mtet teha liiga
lbusat ngu. Jutt ppimisrmust tundub koolifoobia ksis
viibijale muidugi idealistlik vi lausa vlts. Tnapeva didak-
tika ja ppimispshholoogia on siiski seisukohal, et pingute
meeldivamaks muutmiseks leidub suur hulk kasutamata
vimalusi. Vaatleme mningaid.
Mngutaju. Nagu teame, kib algklassides mng ja
ping ksikes. Hilisemas eas arvatakse ping sedavrd
tsiseks tegevuseks, et mngu tarvis siin enam ruumi ei j.
Georgi Lozanovi vljattatud sugestopeedias leiab seevastu
mng taas oma tisigusliku koha (vt. lisa 1). Jrgnevais
osades nitame, kuidas ppimisel ka mngumnu viks
nautida. Nii mnigi mlutehnika, loova mtlemise nks vi
ideedeskeemi meetod vtab teadmiste omandamiselt tar-
betu tsiduse ning lubab ppides ka meelt lahutada.
 llatushetk. Miski uudne, eriline vi kummaline vib
iseendast tsta meie pihuvi. Seeprast tulekski ppides
lubada endale ergutavalt llatuslikku. Tegelikult pakub iga asi,
mida me arvame olevat teisiti kui see tegelikult on, meile
hetke hmmeldust. Oma hmmeldusjuhtumeid uurides vib
veenduda, et oleme paljude asjade suhtes pikka aega viibi-
nud ndsas teadmatuses. Nii mnigi asi on elus hoopis teisiti
kui oleme harjunud arvama. Tegelikult on lausa naljakas, kui
vrad ettekujutused isegi tiskasvanuil paljudest asjadest
on.
pitu kiire rakendamine. Miski ei innusta edu pdlust
ja sellega liituvat eneseusaldust enam kui edu ise. pingu
kordaminekut testab veenvalt omandatu kasuliku raken-
duse kogemus. Teemade puhul, kus loomulik huvi aine vastu
hvardab loiuks jda, tasuks juba ppuse algul ette nha,
kus vi millal omandatut tarvis lheb. Tarbe korral viks seks
puhuks isegi mingi teadmiste rakenduskava vlja melda.
NIDE. Enne seda, kui asud lbi ttama inglise
keele pikus osa "Sisseoste tegemas", kujutle mt-
tes olukordi, kus sul pitavaid fraase ja snu tarvis
lheks. Kaubad, hinnad, teenindajate knetamisviis,
poodide asupaik, mgisaalidesse juurdeps - kik
need vljendid on vlismaal testi tarvilikud.
Ksimuste esitamine. Ksimus on otsekui koputus te
uksele. ppides omandab iseseisvate ja produktiivsete
ksimuste esitamine erakordse thenduse. Ksimuse esile
kerkides on meis virgunud teadmishimu, vaimne otsing on
saanud sihiprasema suuna ja oleme sisimas juba lahti
mtestamas ainevalla seesmist struktuuri. Enamasti on
pperaamatuiski toodud suur hulk temaatikat lahti mtes-
tavaid ksimusi. Veelgi parem, kui meil midagi uurides ja
tundma ppides varakult endal trkaksid mned asjakoha-
sed ksimused. Enamik rutakaid otsusi ja ebaigeid jreldusi
elus on muide tingitud sellest, et meil lks meelest igel ajal
esitada hdavajalik uuriv, kontrolliv vi kahtlev ksimus.
petades ppimine. Juba vanast ajast on teada, et
teistele millegi selgitamine on parim viis selle iseendale
phjalikult selgeks tegemiseks, teadmiste jagamine aga
kindel tee nende paremaks meeldejtmiseks. Teiste peta-
mine ja juhendamine viks tegelikult alata juba sellest tead-
miste-oskuste hankimise faasist, kus sul on saabunud jul-
gustav selgusehetk, kui tunned pisut uhkust, et oled keeruka
asja selgeks saanud, omandanud midagi uut. Koos ppides
vib kaaslastega vaheldumisi raskemaid ja igavamaid kohti
ksteisele lahti seletada. Niisiis tasuks mingi keeruka, suurt
svenemist ja pikka uurimist nudva asja selgeksppimise
jrel otsida keegi, kellele sinu teemast levaade, probleemi
lahtimtestus vi asja praktilise klje valgustamine huvi
pakub.
petades ppimine aitab pitut enda jaoks paremini
kinnistada.
 MIS PARANDAKS MLU?

Esiteks peaksime selle ksimuse endale oluliseks tegema.

Et mingit vimet arendada, tuleb seda testi tahta arendada.
Keda mluarendus viks kita? Ennekike vrkeelte oman-
dajaid, tegelikult iga ppijat, kes suure hulga materjali peab
meelde jtma. Vi siis seda, kes alatasa telefoninumbri,
tuttava snnipeva vi antud lubaduse unustab. Samuti
elatanud inimest, kellele mlu nrgenemine on muret valmis-
tamas. Mluarendus ei sea piire kellelegi, pealegi on tege-
mist sna hsti drillitava vimega.

MIKS MLU MEID ALT VEAB?

Kehvavitu mletamisvime phjused vib kokku vtta

alljrgnevas:
Nrk thelepanuvime, hajevilolek. See, mida me ei
mrka, ei j ka meelde.
Mure, kehv tuju vi krge stress. Tugeva emotsionaalse
pinge seisundis langeb meele vastuvtlikkus jrsult.
Unustamishirm. Mlu usaldamata ptakse ka kige
igapevasem info paberile kirja panna. Nnda harju-
tame enese kord-korralt meeldejtmise pingutusest
vabastama.
 lipdlikkusest tulnud kaitsepidurdus. Tungiv soov
midagi kohe meenutada just prsibki mlu ega lase
tavaolukorras hlpsasti meenuvat kuidagi teadvusse
juda.
Ajapuudusest, krsitust meelelaadist vi vaimsest
pealiskaudsusest tingitud vimetus millessegi sve-
neda.
Monotoonsusest tulenev huvipuudus, igavus, vaimne
vsimus.
Unetust st, madalrhkkonnast, vsimusest vimen-
datud uimasus ja loidus.
Olukord, kus vastuvetava teabe meeldejtmise
otstarve tundub kaheldav.
Madal enesehinnang ja oma vimetes kahtlemine.
Nagu nhtub, mngivad mlu nrgenemisel kaasa nii
krge stress, nrk tahtejud, kehv keskendumisvime kui ka
madal enesehinnang.

KUIDAS THELEPANU VIRGEMAKS MUUTA?

Thelepanu on otsekui vrav, mille kaudu me uut infot vastu

vtame. Juhul kui see vrav on ksnes irvakil vi lausa
suletud, ei pse keprane teave meie teadvusse ega
suuda loomulikult ka meeles psida. Seeprast tulekski mlu
parandamist alustada just oma mrkamismeele parenda-
misega. Endal on oma thelepanu kohta vahest raske hin-
nangut anda. Seda, kas oled tntsi vi terase thelepanuga,
aitaks aga jrele proovida lhimineviku sndmuste mee-
nutamise katse.
Thelepanu phivaenlased - hajevilolek ja madala tead-
veloluga masinlik tegutsemine (meele automatism) - on ka
mlu phivaenlased. Ent kes meist ei kannataks aeg-ajalt
hajeviloleku kes? Kord unustame tuttavale helistada, siis
mne antud lubaduse, postitamiseks meldud kiri ootab
vahel terve ndala diplomaadikohvris, poes kies lheb ikka-
jlle meelest mingi tarvilik asi kohe valmis osta, toitu val-
mistades pole meil igakord herned vi oad varem likku
pandud, aeg-ajalt unustame teekannu pliidile, korteriukse
lukustamata, triikraua vooluvrku, teleri soovitud saate ajaks
mngima panna jne. Hajeviloleku seisundis inimene kll teeb
vi toimetab midagi, ent ei anna endale oma tegevuse sisust,
laadist, ajast, kohast ja oma tegevusega kaasnevaist mtteist
ja tundeist selget aru. Ta toimib sna tsises mttes masina-
laadselt, oma t vi toimingu sisust teadvelgi olemata.
Hajevil isiku tegevus meenutab tpse, ent tntsi roboti mani-
pulatsioone, kes ei teagi ldse, mis ta teeb, ega tunne tege-
mise vltel mitte midagi. Siiski peitub siin ka midagi positiiv-
set! Juhul kui soovid mingi ebameeldiva sndmuse kiiresti
mlust kustutada, lase end toimuval sedavrd loiult thele-
panuga kaasa viia, et sa peaegu ei mrkagi, mis mberringi
toimub. Kirjanik Heimitio von Doderer kirjeldab oma sjaaja
leelamise kogemusi jrgmiselt: ta toimis n.. vesimbliku
phimttel - pdis liikuda eksistentsi pinnakihil, ilma toi-
muva sisu, thendust ja udust mtestamata. Just sel viisil
on inimesed le elanud nii pikki ootetunde, tegevuseta
haiguspevi kui mingis kinnipidamiskohas oleku aastaid.

KUIDAS THELEPANU TERITADA?

Selles pole iseenesest midagi halba, et me paljude peva
tavategevuste raames - rivastudes, toitu valmistades, autot
kivitades - automaatselt sisseharjunud liigutusi vi toi-
minguid teeme. Kahetsusvrne on see, et masinlik teguviis
hakkab vimust vtma ka seal, kus sellel kohta ei tohiks olla.
Sajad ja tuhanded ilma rksa thelepanuta teoks saanud
kitumisautomatismid alandavad meie ldist thelepane-
likkust ka neist elulistes asjadest, kus on tarvis olulist mr-
gata, millessegi svenenult keskenduda vi midagi meelde
jtta.
Tntsivitu thelepanu parim ravim seisneb toimuva
virges teadvustamises! See thendab, et me peaksime oma
argiellu tooma ha enam ja enam toimuvast teadvelolu! Just
see aitab ka loidust vlja juurida ja meeled erksamaks teha.
Pakume jrgnevalt paar vtet, mille toel roidunud olekusse
vrskust tuua.
Esita endale aeg-ajalt mni kohane thelepanu vir-
gutav ksimus, millele kohe vastata pad:
MILLEST MA JUST PRAEGU MTLESIN?
 MIDA MA JUST PRAEGU TUNNEN?
MIDA MA VAJAN?
MIDA MA MRKAN - NEN VI KUULEN?
MIS ON ANTUD OLUKORRAS (INIMESES, MAASTIKUS...)
ERILIST? LLATAVAT? TAVALIST? VARJUJNUT?
MIS ON VAATLUSALUSES OBJEKTIS (NITEKS PILDIS,
INTERJRIS) KONTRASTNE? PASTELNE? KOLORIITNE?
STIILNE? MAITSELAGE? RAHUSTAV? RRITAV? LBUS-
TAV? NOSTALGILINE? OMANE? VRAS?

Kik need selektiivsele thelepanule suunavad ksi-

mused teevad meeled rksamaks, katkestavad unise
triivimise masinlikku tegevusse vi kuhugi mda-
nikku ja sunnivad meid naasma pshholoogilisse
olevikku.
Luba endale sraseid meele masinlikkust katkes-
tavaid PAUSE, mille kestel sa vtad mneks hetkeks
aja maha ja pad tulla teadvele selle suhtes, mis
toimub, mida sa koged, kardad, usud, loodad, mt-
led, kavatsed. Srased puhkepausid mjuvad kosu-
tavalt (vt. ka ptk.5 ), ent nad lubavad ka teoksil oleva
thendust ja sisu sgavamalt mtestada.
Thelepanu hajumise vastu aitab see, kui me krval-
dame tlaualt kik liigse ja kindlustame end sega-
vate vlisrritajate vastu. Danielle C. Lapp soovitab
juba ette kavandada mingi abinu thelepanu kr-
valeviimise puhuks. Mnigi segaja vi rritaja - tele-
fon, klastused, ajagraafik, tnavamra vm. - kahjus-
tab keskendumist sageli nii tugevalt, et kaotame
mttejrje, unustame loova idee vi asjaliku toimingu.
Telefoni segavat mju saab kahandada, kui tuttavaile
elda, et nad meile helistades laseksid aparaadil
seitse signaali anda. Selle ajaga juame vabalt panni
tulelt tmmata, kirjats pooleli lause lpuni kirjutada
vi mingi muu ksiloleva tegevuse rahulikult krvale
panna.
Ootamatu klastuse vi kneluse hakul vib paluda
minuti aega, et selle jooksul pooleli mttekigu,
 kavandatud ettevtmised vm. kirja panna. Segaval
kombel meenuva kohustuse vi iseenesest huvitava,
antud hetkel aga segava parasiitmtte vib eraldi
sedelile hilisemaks tudeerimiseks les kirjutada.
Kohe kordaseadmise phimte eeldab juba veidi suu-
remat enesedistsipliini. Seda printsiipi jrgides vtame mingi
toimingu tegemisele just siis, kui selleks on paras aeg:
helistame kokkulepitud kellaajal, maksame vla esimese
meeldetuletuse jrel, lheme mingisse asutusse hiljemalt
veerand tundi enne lunaaega jne.
Just sellelt pinnalt tekibki palju unustamisjuhtumeid, seda
eriti vanemail inimestel. Vajaliku asja meenumisel inimesed
kll mtlevad viivuks sellele, ent just see mttes "tegelemine"
loobki neile illusiooni, et sellega on asjad korda aetud. htlasi
on tarviliku toimingu meelespidamise kohustus tidetud ja
nii see asi unubki. Toome jrgnevalt veel mned selle phi-
mtte rakendamise NITED:
- pane sajuse ilmaga tuppa tulles tilkuv vihmavari kohe
kuivama
- vaheta aegsasti automootoris li
- vta ravimit ettenhtud kellaajal
- phendu pevaplaani vetud tervistavale ritusele
just kavas oleval kellaajal
- keera ratuskell varakult les
- llita telekas mni minut enne oodatavat saadet
mngima
- kindlusta oma vara otsemaid, kui selleks thtaeg
kes
- kirjuta huvipakkuv uitidee kohe prast pheturga-
tamist paberile, muidu see unub
- lika huvipakkuv lugu lehest kohe prast lugemist
vlja
- rgi unest virgudes oma kummalisest unenost
kohe ka teistele.
Harrasta positiivset mtlemist!
Negatiivne mtlemine ehk endas kahtlevate, oma vima-
lusi ahendavate, kehva tuju ja energeetilise toonuse ala-
nemist kaasatoovate mtete-jrelduste-kujutluste jada kah-
justab nii thelepanu, keskendumisvimet kui ka mlu.
Enamik negativismi peegeldub halvustavais enesehinnaguis.
Ma ei saa sellega hakkama.
Mul on nrk tahtejud.
Mul puudub visadus pikemaiks pingutusteks.
Ma pole andekas.
Mul on nrk mlu.
pivime langust ennustavad ka jrgmised pessimistlikud
tdemused (vt. ka ptk. 16).
Nagunii ei tule sellest midagi vlja.
Mis mtet on ldse pingutada.
Jlle tegin vea, ma ei pi kunagi seda igesti tegema.
Jlle lks mul vajalik meelest, miski ei aita mu kehva
mlu vastu.
See on mulle lihtsalt le mistuse.
Selle ppimisest polegi mingit kasu.
Korduvalt toimides kujundavad laltoodud mtted kah-
juliku negatiivse enesesisenduse, mis just halvabki me tahte-
ju ja alandab pivimet. Olles kahetsedes mnnud, et me
ei saa millegagi hakkama, oleme end oma mugaval meele-
laadil lasknud salakavalalt petta. Kuna kedagi ei saa kohus-
tada le tema vimete, loobume juba alguses endale krgete
eesmrkide seadmisest, leppides palju mugavamalt hak-
kamasaamisega.
Paljud inimesed rakendavad vastutustundest pse-
miseks ja mugavalt toimetulekuks alatasa ht vi teist liiki
negatiivset autosugestiooni. pingu huvides tuleks sellega
otsustav lpparve teha. Kuidas? Pakume kolm erinevat
vimalust.
1 Peleta negatiivsed mtted otsustavalt enda juurest
minema.
Kui mrkad, et oled jlle endale pitud abitust suge-
reerimas, pa vlja peilida, milline mte seekord nega-
tiivsust kannab. Oletame, et selleks on jrgmine mttekik'
"Mis kasu selle ppimisest on? Nagunii ununeb varsti ra
Vaevalt kll, et seda elus tarvis lheb!" Tabades end srase
arutluse jadalt, vta end kohe ksile, eldes kahtlevaile
mtteile: "Kige minema! Et ma te varjugi enam ei neks!"
Mni kahjurmte on nii visa kaduma, et sellele tuleks kaks
vi kolm korda kratada, enne kui ta meist irdub.
2. Kui sul on elav kujutlusvime, loo endale silme ette pilt
sellest, kuidas negatiivne mte on otsekui keegi pulstunud
salakaval elukas, kes sulle lhedale tikub. Kujutle, kuidas sa
ta minema ajad. Vid nudlikkuse tstmiseks isegi srme
vibutada vi jalaga prutada.
3. Rumalaist mtteist saab jagu, kui nende ksi sattunult
millegi meeleprasega - niteks muusikaga - oma tuju tsta.
Meil on hel hetkel raske olla rmsalt elevil ja masendatud,
kurb. Mistahes lbustav, rmustav, tujutstev asi vib nega-
tiivsesse enesesisendusse mra la.

15 LIHTSAT VIISI, MILLEGA MLU PARANDADA

Lihtsad mlutehikad tasuks ilma pikemata ksile vtta ja kui
need muidu meeles ei psi, hoia nende kirjeldustega leht
keprast. Kohe kui midagi vaja meelde jtta, vid mne
hetkega valida soovitu talletamiseks kige sobivama moo-
duse.
1 Koosta endale peva- vi ndalalesannete loend
(niteks kalender-mrkmikku).
2. Tee endale jrjepidevalt toimuvate samalaadsete
ettevtmiste tarbeks vike meetmete meelespea.
Sellisest on kasu nii korteriremondi korraldamisel,
gripi ravimisel, plekkide eemaldamisel kui ka ...mlu-
treeningul.
NIDE. Millised asjad reisile kaasa vtta:
- pass
- raha
- hgieenitarbed
- vahetuspesu jt. rivaesemed
- kalender-mrkmik
- linnaplaanid, reisijuhid
- kingitused, suveniirid
- tarvilikud lepingud, kirjad jt. dokumendid
- tuulejakk ja soe sviiter
- vihmavari
- pastakas ja kirjapaber
- juturaamat
- vestlussnastik
- diktofon
- fotoaparaat
Teine NIDE. Suvilast lahkudes:
- kontrolli, kas ahjus on tuli kustunud
- llita elekter vlja
- sulge kik aknad
- lukusta uksed
- tsta aiatoolid kuuri
- vta magnetofon kaasa
- jta linnumajja pekitkk.
3. Kirjuta vajalik info kahte eri kohta. Niteks olulised
telefonid rikataloogi sappa ja kalender-mrkmikku;
tuttavate snnipevad - nii seina- kui taskukalend-
risse.
4. Hangi kaduvaist asjust mitu eksempari ja paiguta
need eri kohta. Nide. Hoia lauasahtlis auto varuvtit
ja pane autos hoidmiseks kimpu kigi vajalike vt-
mete teine eksemplar.
5. Kasuta taimerit (signaalkella) mitte ksnes muna-
keetmiseks, vaid ka: kellaajaliseks helistamiseks,
ahju sulgemiseks, soovitud telesaate salvestamiseks,
selle meenutamiseks,et pead prast puhketundi
ppetkid uuesti ksile vtma.
6. Kujutle, et mingi tulevikusndmus (esmaspevane
ppus, AK algus, asutuse koosolek...) meenutab
sulle midagi vajalikku (niteks tarvilik raamat hankida,
ilmateadet jlgida, kolleegiga nu pidada). Iga kord,
kui sul on tarvis mingi tulevikusndmus meeles pi-
dada, kujuta mttes, kuidas sa sellele eelneva kindla
sndmuse ajal endale vajalikku asja kohe meenutad.
7. Sisenda endale, et mingi nhtav this vi koht, heli-
signaal vi lhn meenutab sulle vajalikku asja.' Ole-
tame, et pead Helsingisse judes kohe sadamast
kellelegi helistama. Loo nd endale mttes pilt
 sellest, kuidas sulle passikontrolli punkti judes (see
meenutab veidi telefoniputkat) kohe meelde turgatab,
et pead viivitamata helistama. Vtte harjutamiseks on
lihtne teha "kuiva trenni" kas vi kodukandis liikudes.
Mingi aeg enne tuttavat teed minnes sisenda endale
ksk, et kokkulepitud kohas (tnavaristil, kollase maja
kohal, bussipeatuses jne.) meenutad mingit kindlat
asja. Harjutades mrkad, kuidas see vte kord-korralt
omasemaks saab.
8. Las teatud juhuslik kohtumine (politseinik, naabri-
naine, koolivend) meenub sulle mingit vajalikku asja.
Niteks seda, et peaksid uksele turvaluku laskma
teha, naabrilt trellpuuri laenama, koolivennalt prima
sulle huvipakkuvat hise tuttava kohta. Mistagi
sobib see leebe vte nende vhem pakiliste asjade
puhul, mille ksilevtt laseb end oodata.
9. Palu, et keegi teine - tuttav, kaaslane vi pereliige -
sulle midagi olulist meenutaks, niteks hommikul
thtsa kokkuleppe meelde tuletaks, kaks tundi enne
rongile minekut helistaks jne.
10. Sea olulise meeldetuletamiseks vastav ese vi seda
smboliseeriv asi silmatorkavale kohale: tagasta-
misthtaja letanud laenukogu raamat klmkapile,
kohvitass (kohv on otsas!) printerile, vihmavari vlis-
ukse kepideme klge jne.
11. Pa mingi sna, nime, firma, ravimi, toote nimetuse
meeldejtuks leida seda toetavaid assotsiatsioone.
Kui niteks keegi pangadirektor nimega Peeter Pun-
gas on tse ("pugukas"), vid temast melda: Pan-
kuri Peeter on peetpunane Pungas.
12. Kasuta arvutit. Eralda omaette failid thtajaliste as-
jade, telefoninumbrite, riideede, huvipakkuva fakti-
teabe jm. kohta vi kasuta mrkmiku tarbeks varutud
alaprogrammi.
13. Keri mingi unustatud asja meenutamiseks lbitud
sndmustejada tagurpidi ette: mis sa tegid poole
tunni, tunni eest, veel kolm tundi tagasi jne. - sinna-
maani vlja, kus toimus meenutatav sndmus.
 14. Korda, tuubi vajalikku infot mttes vi kuuldavalt nn
mitu korda kui see meelde jb. Paljud talitavad
nnda siis, kui knetraadi kaudu antud telefoninumb-
rit pole vimalik les mrkida.
15. Tee taskurtti slm, s.t. meenuta endale aeg-ajalt, et
sul on midagi thtsat meeles pidada.

KUIDAS VRKEELSEID SNU

KERGEMINI MEELDE JTTA

pivimet ja mlu parandab vime mrgata thendusrikast

ja olulist. Selekteeriva thelepanu ja loova kujutlusvime varal
saab tsta oma vimekust niteks inglise vi soome keele
snavara rikastamisel. heks teeks on kauges ja vras
koduselt omase thelepanek. Teine, vastanduv vimalus on
aga huvitavalt erineva mrkamine. Keelepingu ajaks tasuks
soome vi ameerika kultuurist, elutavadest ja inimestest
hankida pidevalt uusi teadmisi, vtta lugemiseks Saul Bel-
low' vi Mika Waltari romaanitlge, kuulata jlle nagu varem
Ameerika Hlt, asendada AK uudistega Soome TV l-lt jne.
Thelepanu muudab virgemaks tavatu, llatava ja era-
kordse mrkamine. Seetttu tasuks vrkeeli ppides lasta
toimida kigel sellel, mis teises keeles on teisiti. Sadade
lhedaste snade krval leidub soome keeles ka palju sel-
liseid, mille thendust eestlane pelga kla ja kirjapildi jrgi
ei aima. Niteks satakieli bik', ht pulmad', kisa 'mng'
vi lepakko 'nahkhiir' Kui vras keelend tundub kuidagi
iseralik - pikk (phnpnttys 'tuupimine') vi lhike (kis
'kiisu') vi kummalise klaga (ktyri 'ksilane') vi koomiline
(sitadelli 'tsitadell'), aitab silmahakkav joon seda hlpsamini
mrgata ja ka paremini meelde jtta. Nii vibki tuttavlike ja
eriskummaliste keelenditega suhteliselt kergesti hakkama
saada. Paljud vrad snad ratavad kuulmisel vi lugemisel
mingi visuaalse vi kuuldelise kujutluspildi vi mtteseose
mis pakub nende meeldejtuks loomuliku toe. Mlu abi-
meheks on assotsiatsioon, mis lubab uut vljendit edaspidi
tuttavlikuna ra tunda, selle thendust taastada ja seda
aktiivse keelekasutuse korral sihipraselt meelde tuletada.
Niteks leppako viks luua pildi pimedas koopalaes lebavast
nahkhiirest, perso (maias) virsiku vi persiku (vene keeles)
maiast hammustajast, ht totavad kindlasti midagi hd
nii noorpaarile kui ka peorahvale, hissi aga ratab kuuldepildi
krgusesse suhisevast kiirliftist.
Mned snad on sedavrd ilmetud, et ei paku htki
pnevat kujutluspilti vi mtteseost. Sellisel puhul aitab igale
koolijtsile tuttav kordamise vte. Kui ppetki vi alateema
uuest snaportsjonist mni keelend kuidagi phe ei j,
tuleks need sedeldada ja kuskil ooteaega parajaks istudes
vi jrjekorras seistes lipikud vlja tuua. Kasutasin lipikuilt
tuupimise vtet bussireisil Pariisi. Seadsin sihiks Saksamaa
piirile judmise ajaks sedelsnastiku kik tuhat sna meelde
jtta. lesanne oli raske. Tee mis teed, viis-kuuskmmend
sna ei tahtnud kohe kuidagi meelde jda. Vtsin siis ette
neist mehaanilise kordamisega jagu saada, kas vi kaks-
kmmend korda htejrge. Tpselt Tehhi-Saksa piiripunkti
judes olidki viimased snad meelde jnud. Toodud nitega
viks meenutada ka eesmrgi innustavat thendust ppi-
misel. Miks enamiku inimeste pivime nib eksamite eel
kahe- vi kolmekordistuvat? Aga seetttu, et eesmrk -
tarvilik hulk ainest mllu jtta - on selge ja konkreetne.
Kordamise saab teha endale kitvamaks, kui sja oman-
datud misteid kohe viies-kuues eri seoses kasutada. Seda
vtete sobib kasutada ka emakeele uute, vhetuntud ja
raskesti eristatavate snade puhul. Teeme niteks mne
lause mluarenduse abi totava kujustamise (visualisee-
rimise) mistega:
Mingi pitava miste - nhtuse, asja, inimese, olu-
korra - ere kujustamine aitab teda hiljem meenutada.
Niteks vib raskesti hlduva ja meeldejva soo-
me sna lmptila 'temperatuur' meelde jtta, kujus-
tades /mp-osise kohal termomeetri punaseid
plusskraade ja tila juures jpurikat ning siniseid
miinuskraade. Et lmp ei lheks segi lmpy'ga,
kujutle, et keskpunkt on mmargune 0, millest moo-
dustubki .
Vrkeelse sna, ajaloosndmuse, inimese nime,
 aastaarvu meenutamiseks kujusta vrvikas pilt olu-
korrast, kus see miste esile tuleks. Oletame, et
selline ununud fakt on Napoleoni sjaretk Vene-
maale. Visualiseeri pilt tuttmtsides prantsuse sdu-
ritest, hirnuvatest hobustest, suurtkipaukudest ja
pssirohuvinast, et siis, otskui filmikaadris eredalt ette
kujutada, mis aasta see nd oligi. No ned, tuligi
meelde: 1812!
Kujustamise vte toimib tegusalt ka siis, kui keelendi
hldus ja kirjapilt meelespidamiseks pidepunkte ei paku.
Niteks kujutle sna vaihtoehto (alternatiiv) meeldejtuks, et
asud teeharul, mille hte suunda juhib viit Vaihto, teist aga
Ehto.
Kujustamine toimib soodsalt sel teel, et virgutab ja
petab edaspidi lisaks ngemismlule sihikindlalt
kasutusele vtma ka kuulmis-, haistmis-, kompimis-
ja maitsmismlu. Mingi sna foneetiline klg - see,
kuidas teda hldatakse, pakub tihti meeldejtu
pidepunkti. Love klabki nagu hellitus, water aga
otsekui veevulksatus.
Kujutlusvtte varal saab parandada pivimele sood-
salt toimivat meeleolu: piisab, kui lood kujutluspildi
mingist meeldivast kohast, kus sa tis indu ja ener-
giat midagi kiiresti ja tulemuslikult omandad.
Meelespidamist soodustab liialduse, huumori ja groteski
kasutuselevtt, eriti neis kohtades, kus aimub segiajamise
ja unustamise ohtu. Et miste ohjaaja 'autojuht' ka kirjapildis
meelde jks, kujuta sohvrit, kes istub autos, pikad ohjad
rooliratta asemel kes.
Keelepingul ei tuleks oma vigadest teha numbrit, kll
aga on thtis korduvate vigade iseloomu ja tekkephjust
taibata. Iseloomulik viga on otsekui teejuht, mis petab
keelelisi vimeid edasi arendama.
Vrkeele rkimisel unustame end ikka jlle eesti keele
laiska vljahldusse. Aitab see, kui pisut end fsiliselt tree-
nida. Eriharjutustega (grimassid, keelegmnastika, haigutused)
annab tugevdada oma keele, pse- ja lualihaseid, vabastada
hlepaelad pingest ja treenida otsekui preisi ohvitser sellist
haukuvat kneviisi, millel muide teatakse olevat sugestiivne
mju teiste inimeste saamiseks oma tahte alla.
Eredamaid jooni kultuurse ja harimatu inimese vahel on
snavara rikkus - see kehtib mistagi ka emakeele kohta.
Meelespidamise hlbustamiseks ei tuleks uusi snu ppida
lihtsalt niisama, vaid kindla sihiga nende abil avaramalt,
sgavamalt, tpsemalt ja vrvikamalt maailma tunnetada.
Niteks kui kordad vrvide, lillede vi puude nimetusi vr-
keeles, kujutle iga uue sna korral elavalt ette hetke, kuidas
vastav objekt vi nhtus su silme ette tuleb. Srane teguviis
muudab pingu emotsionaalsemaks, ent see aitab ka vsi-
muse ja monotoonsuse vastu.
 =5=
UINAK, MUUSIKA JA
MTLUSPAUS
Paljud pilased ja tudengid tavatsevad kord ppimisele
phendunult pikkadeks tundideks tlaua taha jda. S-
rane mrterlik teguviis tuleb enamasti kartusest suure vae-
vaga allutatud tahtejud laua tagant tustes kest lasta.
Kllap teab iga nrga thelepanuga isik, kui kerge on lasta
end juhusliku jutuaine vi krvalise asjaga kaasa viia ning
kui kurnav prast seda jlle ppusele phenduda. htevalu
konspekti vi raamatut tudeerides sunnid tepoolest oma
meele ja mtted ppusele keskenduma. Psimatu meele-
laadiga isikule pole see laita saavutus. Kahjuks hakkab -
mida tund edasi, seda enam - nrgenema nii eristav taip,
langema lugemiskiirus kui ka vhenema meeldejtmise
vime. Saabuva loidusega heideldes istud ehk kll ppetki
kohal, ent kasu on sellest ha vhem ja vhem.
Ent kus hda kige suurem, seal abi kige lhem. Pole
midagi halba, kui prast vaimset pingutust meis vtab maad
ravitmatu tarvidus korraks tukastada. Lhike pevauni
kosutab nrtsinud vaimu - ja mis eriti thtis - lubab aju varu-
vimed kiku lasta. Kuulus leidur T A. Edison kasutas peva-
und kavakindlalt loomevime virgutamiseks. Tal oli tavaks
mingi leiundusprobleemi kallal pead murdes end oma kabi-
netti lukustada, tugitoolis mugav asend sisse vtta, raudkuul
pihku haarata ja siis unne suigatada. Magama jdes ltvus
srmede haare pihku vetud raudkuuli mber, kuul kolksatas
prandale ja leidur virgus. Just see unest virgumise hetk on
eriti viljakas uute ideede andja. Lhikesse pevaunne suiku-
mise vte on rakendatav mistahes vaimsete lesannete
lahendamisel. Ent see sobib ka puhkuseks. Kosutavalt ja
stimuleerivalt toimib juba kigest mneminutiline unepaus.
Tegelikult saab toodud vaimse toniseerimise vtet katse-
tada igal pool, kus toolil mugavalt ja kindlalt istudes suletud
silmil vib ltvuda, mtted peast vlja llitada ja mneks
minutiks suigatada. Raudkuuli asemel vib pihku vtta supi-
lusika, vtmekimbu vi mistahes muu eseme, mis prandale
kukkudes heli tekitab.
Mnel inimesel ei taha ka unisest peast sba silmale tulla.
Ent pevaund vib asendada ka mneminutiline svald-
vestus, mille kigus end pingsast vaimsest tst vabaks
lastakse. Thtis on see, et ksilolnud ppeteema vi prob-
leem paariks minutiks rahule jetaks. Raamatukogus aitab
seegi, et silmad sulged, pea veidi ette kallutad, lihased
ldvestad ja paariks minutiks end mingisse vaiksesse du-
sasse paika kosutama kujutled. Oma kodus vid tunni-paari
jooksul korra ka kuetile vi vaibale pikali heita, silmad
sulgeda ja kigi lihaste ldvestumisest mnu tunda. ppuse
vltel tehtud lhikesed pausid igustavad end palju enam
kui pikema sunnitud puhkeaja plaanimine pideva mitme-
tunnilise oimetuks tegeva ppimise jrel. Lhikeste pau-
sidega ppimisviis arendab ka keskendumisvimet ja lubab
kauem erksana psida.
ha enam leiab ppets rakendust sihiprane medi-
tatsioon. Mtluspoosi sissevtmiseks piisab sellest, kui istu-
des selg vlja sirutada, silmad poolsuletud vi kinni hoida
ning hingamine htlaseks, kergeks ning rahulikuks korras-
tada. Meditatsioonist vib olla abi siis, kui mingi keeruka
probleemi mistmisel on saabunud ummik. See vabastab
prssivast pingulolekust, aidates sellega lbi murda seesmisi
tkkeid, mis ppimisel segavad. Paljud, kes mtlusmeetodi
on omandanud, tunnistavad, et selle rakendamine arendab
loovust - vimet lahendada probleeme uutmoodi, vljenduda
kujundlikult, ilmutada originaalsust ja olla fantaasiarikas.
Nii pevaune kui puhke- ja mtluspausi kasutamisel
tuleks taastunud vaimne vorm otsemaid rakendada pi-
eesmrkide saavutamiseks. Asi on selles, et tpinget alan-
dav ldvestus mjub kll kosutavalt, ent see vib ka mtted
eemale viia ja thelepanu koondamiseks tiendavaid raskusi
tekitada.
Ilmselt on igal ppijal oma kogemusi muusika mjust
ppets. On neid, kes ilma muusika toeta ei suudagi end
ppima sundida. Teised vidavad vastu, et muusikakuula-
mine ei lase neil korralikult keskenduda. Kolmandad kinni-
tavad, et kik sltub tujust ja meeleseisundist: mnikord on
muusikataustast abi, teinekord see segab. Neljandate mee-
lest sobib muusika paremini vikest svenemist nudvate
ppetkkide juurde, eriti peva teisel poolel, kui sisimas juba
valmistutakse teiste inimestega suhtlema vi kodunt vlja
minema.
Muusika, eriti kui kasutatakse mningaid kindlaid selleks
valitud linte, vib toimida ppetle hlestavalt umbes
samal kombel nagu kuulus Pavlovi signaalkell, mis katse-
koertel sljeerituse tekitas. Enamasti on aga igasugune
thelepanu liigselt endale tmbav muusika, eriti laul, ppi-
misel pigem segav kui abistav. Siiski tuleks selle vite juures
teha mitu mndust. Esiteks vib muusika olla head tuju
taastavaks vahendiks siis, kui alustad ppimist kehvas mee-
leolus, kui ppeaiane tundub igav vi sa kahtled oma vi-
meis. Mletan oma tudengiplvest, et NLKP ajalugu ja teiste
"punaste ainete'' teaduslikku totrust oli otse vimatu ilma
biitliteta vlja kannatada. Muusika tasakaalustav, lgastav
ja rahustav toime kulub marjaks ra siis, kui ppimise algul
vi kestel ei nnestu oma rahutut meelt keskendada, vi kui
vaimse t lppfaasis tdimus maad vtab. Enne maki vi
raadio sissellitamist tasuks siiski arvesse vtta, millised
palad paremini sobivad ja missugused ppimise taustaks
ldse ei taha sobida.
 Mned npunited:
ra kasuta ppimise saateks oma lemmikmuusikat.
See haarab niivrd kaasa ja neelab sedavrd the-
lepanu, et ppimisele keskendumine hakkab kanna-
tama.
Fldi- ja kitarripalad, meloodiline laul ning muu
mahedam muusika sobib vaimse t kaaslaseks
palju paremini kui hard rock.
Parimat tulemust totab ppimisel sugestopeedias
kasutusel hilisklassitsistlik, romantiline ja barokk-
muusika (vt. lisa 1). Mainitud perioodide heliteosed
toimivad rahustavalt ja toniseerivalt ning tujutstvalt,
ilma et nad sunniksid end fokusseeritud thelepanu-
ga kuulama, nii nagu seda eeldab niteks Stravinski,
Prt vi S.-E. Tr.
Pole kuigi tark hoida ppimise ajal raadio pidevalt
lahti. Muusika vahele tulev diskorite kerglane jutt,
pealetkkiv reklaam ja iga tunni tagant korduvad
uudised viivad thelepanu teemast krvale.
Enamasti on muusikast kige enam abi kmmekond
minutit ppusele hlestumise ajal ning paarkm-
mend minutit enne selle lpetamist - tdimustunde
saabumisel. Kige viljakamal ppeajal, mil me oleme
hsti keskendunud, on muusikal pigem segav kui
abistav toime.
Teiste inimeste kohalolek mjub mnele segavalt, teis-
tele aga toetust pakkuva tegurina. Vtame niteks raamatu-
kogus ttamise. htedele on lugemisse svenenud ini-
meste kohalolek keskendumisel abiks, teistel raskendab see
loetu sisu mistmist. Tutvuva, uuriva, esmast infot hankiva
vaimse t etapil - niteks ppekirjanduse otsingul, referaa-
dile materjali kogumisel - ttavad thelepanu ja mistus
laiuti ning teiste juuresolek vib sellisele pdlusele toeks
olla. Keeruka teksti lahtimtestamine, vrkeelse raamatu
snastiku abil lugemine vi essee kirjutamine lheb tavaliselt
ksi olles palju judsamini.
Enamasti toimib soodsalt see, kui me teame, et mitmed
teisedki phenduvad meiega koos vi hel ajal sama aine-
valla uurimisele vi probleemi lahendamisele - sellest tead-
misest tekib julgustav latunne.
Vistlusmoment kujuneb olukorras, kus kellegi jupingu-
tuste tulemusi krvutatakse teiste omadega. Konkurentsi
hkkond ergutab oma vimeid rohkem mngu panema neid,
kellel on usku iseendasse (oma vastavaisse vimetesse);
ebakindel ja endas kahtlev isik tunneb end vistluse hk-
konnas hirituna, nii et saavutab kahvatumaid tulemusi kui
ksi tegutsedes.
 IDEEDESKEEMI MEETOD
6
Tavaline htlane ja korralik, vasakult paremale ning lalt alla
suunduv kirjaviis kammitseb mrgatavalt loovat fantaasiat.
Mttetd ja fantaasiat on tihti raske talitseda mingi
konkreetse lesande lahendamise rajal kulgema. Seda on
igaks tundnud kooliplves kirjandi kirjutamisel. Eriti vaeva-
rikkalt lheb vastutusrikka avalause vljamtlemine. Kui see
katse nurjub, veab arutlus rappa vi jb kirjat toppama
ning tuleb otsast alustada. (Nd viks kohe kigult anda
head nu: kui avalause kuidagi vlja ei taha tulla, vid kohe
julgelt alustada teisest lausest! Esimese annab kergesti
lisada siis, kui oled kindel, kuhu viienda vi kuuendaga ldse
trid!). Prast seda, kui t vi mingi selle osa on puhtalt
mber kirjutatud, pole sellesse paraku vimalik uusi lisan-
duvaid mtteid pimida. Samalaadi hda kimbutab meid ka
krgkoolis ja hiljemgi mingi artikli, aruande, levaate ja isegi
erakirja kirjutamisel. Tundub, otsekui prgiks meie meel
vormikllase ja vrvika ruumi avarusse, kirjat kammitseb
aga selle ahtameelseks, abstraktseks, halliks ja igavaks.
Inglise petlase Tony Buzani meelest kahjustab tavaline
vasakult paremale, lalt alla, hes rivis ja htlase kekirjaga
kirjutamisviis kurjasti meie LOOVAT KUJUTLUSVIMET. Nii
leiame end jlle prnitsemas paberilehte, mille vrikat
puhtust kuidagi ei tihkaks oma hmaste ideede ja konarlike
mttearendustega rikkuda. Thi vaikiv valge leht tunnistab
meid nagu tsine kohtumistja, rvides juba kirjat hakul
vimaluse oma mtteist ka ise mnu tunda. Nib, nagu
trkaks meil peas peva kestel suurel hulgal elavaid kujutlusi
ja uusi ideid, mis kik pistavad plagama just siis, kui nende
jrele on karjuv vajadus - paberile paneku hetkel.
Asi seisab selles, et kirjatde tegemise harjumusprane
viis ei vasta ldse inimajude loomulikule mttetle. Me
surume oma vaba fantaasia korralikku, talitsetud vljendus-
viisi, jrjepideva mttearenduse ja loogikareeglite Prokrus-
tese sngi. Srane tviis laseb kll paberile panna keskse
loogilise mtteliini, kuid ei klba meelde kerkivate piltide,
hinnangute, aimduste ja phiteemast krvalekalduvate uit-
ideede talletamiseks, mis viljakat mttetd kogu aeg saa-
davad. Loova mttet vnked, figuurid, ettehaarded, mber-
hinnangud ja uued teematlgendused ei leia kuigivrd kajas-
tamist lineaarse kirjat harjumustes, mis kooliplvest saati
meisse on kinnistunud. Lineaarse mttet pdlik loogika
ja omavahel mistusepraselt jrjestatud laused kujutavad
endast vasaku ehk diskursiivselt arutleva ajupoole mttetd.
Meelelistes kujundeis ja loovais ideis vljenduv parem aju-
pool jb samas vaeslapse ossa. Siin peitubki ks phjusi,
miks enamik inimesi on kirjasnas palju kahvatumad, fan-
taasiavaesemad ja isikupratumad kui suulisel enesevljen-
dusel.
Koolipoisilikult korralik mtteviis tunneb suurt takistust
mul-pole-seda-enam-igust-parandada-tundest. Ent sees-
misi barjre vib letada!
Tutvustame tehnikat, mis aitab kirjatle asudes pshho-
loogilisi barjre letada ja loovust virgutada - ideedeskeemi
meetodit (inglise k. mind map).
Eesmrgiks, nagu eldud, on nende seesmiste tkete
letamine, mida puhas A4 formaadis paberileht kirjutajasse
sisendab. Suurema vabaduse nautimiseks vib kirjelda-
tavaks tks valida suurema - A3 formaadis - paberi, kirju-
tada tekst otse vi viltu, suurte vi vikeste thtedega - nii
kuidas iganes meeldib.
 Lehe keskele kirjuta viltpliiatsiga (see virgutab mtte-
lendu) uuritava teema vi probleemi nimetus, ning joonista
selle mber ovaal, ring, nelinurk vi mni muu kujund.
Edasi tmba vaadeldava teema vi probleemi srist
nelja-viide eri suunda sirged kriipsud, mis kujutavad endast
edasise teemaarenduse suundi vi alaprobleeme. Joonte
otstesse tee vaba kega pilvekujulised alad, millesse kirjuta
vastavat alateemat vi -probleemi mratlevad pealkirjad vi
mrksnad.
Nd vea alateemade pilvedest paberi re suunas neli-
viis vi enam joont, kuhu mrgid les ideed ja mtted, mis
aitaksid vaatlusalust alaprobleemi mratleda vi lahendada:
- selgitused ja tpsustused
- lhemad vi kaugemad eesmrgid
- lhtelesanded
- soovitavad tulemused
- vahendid
- sobivad tsitaadid
- isikunimed
- faktid jm.

Ideedeskeemi tites pea silmas jrgmist:

Kirjuta just nii kiiresti kui mte ttab. Oluline pole
skeemi titmise jrjekord vi kekirja korralikkus, -
thtsaim on saada vimalikult palju edasise uuringu
pidepunkte. ra pea pikki pause, mis viksid sind
liiga enesekriitiliseks teha, vaid pane kohe kirja ka
perspektiivsed mttevlgatused ja antud teemaga
kaugemalt seotud ideed.
Pa iga trkav eraldi mte kiiresti lpuni melda ja
pilvekeselt lhtuvale joonele kirja panna. Tmba iga
eraldi mtte, idee, lahenduse tarbeks eraldi jooneke!
Vid ttada suvalises jrjekorras - alustades ning
jtkates mistahes alateema vi pilvekesega.
T jtkudes tee juurdekirjutusi just sinna paberi
ossa, kus see kige enam nib sobivat, vastavalt
sellele, kuidas uued mtted sulle meelde turgatavad.
Pa vljendada olulist vimalikult lhidalt - kasuta
 selleks paarisnalisi probleemimratlusi vi teema-
tpsustusi ning nappe kokkuvtvaid lauseid.
Kasuta, kus sobiv ja vimalik, lhendeid ja smboleid:
? - kahtlane
! - oluline
$ - raha
L - linn
M - maa
X - tundmatud tegurid jne.
Vta kirjutamiseks kasutusele eri vrvi pastakad ja
viidikad - vrvid virgutavad mttetd. Omista vrvi-
dele kindlad thendused: must - faktid, tsiasjad;
roheline - eesmrk, soovitud tulem; punane - eriti
thtis; sinine - idee vajab arendamist vmt. Juhul kui
he ideedeskeemi kallal ttab jrjest mitu erinevat
isikut, vib vrvide abil hiljem kergesti leida, kes mida
arvas.
Nhtusevahelisi seoseid ja sltuvusi vib skeemil
kujutada joontega:
<- hesuunaline mju, sltuvus
tugev toime
nrk mju
<-> kahesuunaline toime.
Alateemade ja probleemide pilved vid vlja suunata
mingist smbolist vi pildist, mis mingis mttes sinu
aineksitlust toetab vi ergutab. Mned NITED:
lennuk - dnaamika, kiire arengu smbol
elevant - julised sammud
ilmitsev lill - arendus, lesehitus
sild - pstvad abinud
teokarp - turvalisus
umbslm - probleemipundar
Paberi kasutamata ossa vid kirja panna trkavad uit-
ideed, ksimused, mida asjaga seoses veel tuleks meeles
pidada jne.
Vimaluse korral aruta enne kirjatsse svimist vaadel-
dav probleem ja sellest kirjutamise kava, kui vimalik, oma
abivalmis kaaslasega lbi. Olles talle oma phiideed, teema
lahtikirjutamise suunad ja endale ebaselged asjad edasi r-
kinud, pa kuulaja hinnanguist leida midagi edasiviivat. Ole
tnulik ka vastuvidete ja kriitika eest. Juhul kui mingi sinu
vide vi vaateviis tekitab teistes vastakaid ideid, testab see
tihti, et teemaksitlust tuleks avardada vi svendada. Arutlus
ratab innu mingi vestluses segaseks jnud probleemiots
kirjasnas lahti mtestada, ksimusse svida, jiku seisu-
kohti pehmendada, argumentatsiooni avardada jne. H-
lestav arutlus aitab oma esialgset lesannet teiseldada:
kirjat pole enam mllu varutud valmismtete igav mee-
nutus, vaid loova mttearenduse elav protsess.
Enamasti pole me ilma pideva harjutamiseta oma mt-
lemisprotsessi kirjasnas peegeldamiseks valmis. Kirjatst
hivatult me ju enamik aega ldse ei kirjuta, - me hoopiski
mtleme, laup murelikult kipras ja pastakas kes. Siit ongi
mind map"\ arendajad tulnud vlja nn. protsessikirjutamise
ehk raseletatult mtlemisprotsessi leskirjutamise tehni-
kaga. Selle jrgimisvrt vtte puhul tuleks viidikale, pasta-
kale, arvutile vi kirjutusmasinale kogu aeg pihta panna:
kirjutamistegevus meelitab kohe ka uusi mtteid vlja vi
juurde. Mtlemisprotsessi kirjapanek lubab vltida neid
ksildase literaadi heitlusi, mis kooli kontrollt tegijal vi ka
traditsioonilises tviisis kinni ajakirjanikul ja esseistil tuleb
lbi elada. Tagasiside saadakse juba t kigus, see lubab
letada oma esialgset piiratust, avardada ksitlust ja lisada
julgelt uusi ngemusi.
Ideedeskeemi meetod teeb kirjutamise vhem piina-
rikkaks just sellega, et viib monotoonse ja monoloogilise
mttet teatud dialoogireiimi, mis elavas knes just kidab
ja kaasarutleva partneri olemasolu korral ka loovust virgutab.
Ideedeskeemile omast lehvikmtlemist vib kasutada nii
vahetult jrgneva kirjat eel kui ka mingi aeg enne seda.
Viimasel juhul kivitab pev vi ndal varem teema lahti-
mtestamisel tehtud vaimut alateadvuse loova otsingu
reiimile. Hiljem ainevalla vi probleemi juurde naastes -
paberist pilgu le libistades - avastad llatunult, et leiad oma
probleemis vi teemas kohe uusi lhtepunkte ja ideid.
 Ideedeskeemi vtet annab lisaks otsesele kirjatle edu-
kalt kasutada ka paljudes teistes valdkondades, nagu:
- uute ideede otsingul
- nupidamise ettevalmistamisel
- mingi kampaania kivitamisel
- turu-uuringuis
- pikema aja tegevusplaanide koostamiseks
- meelespidamist vrivate andmete talletamiseks
- loengu vi loetud raamatu konspekteerimiseks
- esseeteema lahtimtestamiseks.
Pole phjust arvata, et arvuti tekstittlusprogramm lau-
sete siirdamise, vahelekirjutuse, mrgitud snade auto-
maatse muutmise, kahe faili paralleelse ttlemise jt. vima-
lustega ideedeskeemi meetodi tarbetuks teeb. Vastupidi -
mind map ja arvuti vivad teineteist sobivalt tiendada: lai
mtlemislehvik nitab ette nii alateemad, eesmrgid ja juht-
laused kui mrksnad, phiprobleemid ja nendevahelised
seosed. Kirjat kigus trkavad uued tlgendused ja mtte-
suunad vib aga ilma arutlust katkestamata krmelt paberile
kanda. Juhul kui teema lahtikirjutamisel tekib kiusatus endi-
selt pilgu all psivas algplaanis midagi kardinaalselt muuta
vi vlja vahetada, piisab arvuti puhul vaid paarile nupule
vajutamisest. Teiselt poolt saab algaja arvutimees ideede-
skeemist ppust ja indu nende tekstittluse vimaluste
kasutamiseks, mis sulepea vi pastakaga ttades puu-
duvad.
 =2=
KESKENDUMISOSKUS

Kestvalt ja svenevalt keskendumine mrab paljuski meie

vime pitavast aru saada ja omandada uusi teadmisi ning
oskusi. Enam-vhem kik kehva ppeedukusega koolilapsed
ja tudengid on kimbatuses mitte ksnes raskete ainete vi
norivate petajate, vaid ka oma kehva keskendumisosku-
sega. Kogu thelepanu koondamine pitava aine konk-
reetsele ksimusele tstab oluliselt uue materjali oman-
damise kiirust.

MIS KAHJUSTAB KESKENDUMIST?

Kige enam selline laokil meel, mis tuleneb vaimsest lais-
kusest, hajevil thelepanust, madalast motivatsioonist -
huvipuudusest aine vastu, nrgast tahtejust, eneseusalduse
puudumisest, seatud eesmrgi hmasusest ja oskamatusest
oma aega planeerida. Keskenduv tegutsemine pole oluline
mitte ksnes ppimisel. Tegelikult mrab see ksiloleva
tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse paljudel erinevail vaim-
se ning fsilise t aladel.
Vaatleme niteks mnd suhtlemisega seotud valdkonda.
Kliendi vajadustele ja ootustele phendumine on abiks
mgimehe ts, patsiendi thelepanelik kuulamine aitab
pshhoterapeuti, argivestlused ja ametinupidamised muu-
tuksid aga suhtlevate inimeste parema keskendumise korral
mrksa kitvamaks ja tuumakamaks.
Keskendumisvime omandamine tuleb kasuks mitte
ksnes lalmainitud laokil meele treenimise seisukohalt, vaid
ka oma tahteju, sihikindluse, asjalikkuse, tarmukuse ja loo-
vuse arendamise huvides.
Jrgnevalt toome mned keskendumisvime paran-
damise ldised soovitused ja selleks tarbeks sobivad har-
jutused.
Phendumine peamisele. Mingil ajaperioodil - ndala,
peva, tunni vi viie minuti jooksul - tuleks leida see philine
pieesmrk, mis on kigest muust thtsam. Selleks ajaks
tuleks oma thelepanu, vimed ja energia koondada he
keskse eesmrgi saavutamisele. Tiuslik phendumine aitab
pingu huvides rakendada oma varasemad kogemused ja
kasutamata vimed, juurdleva meele ning mlu. Keskenduv
tegutsemine tstab muide otsekui iseendast ka huvi ksil-
oleva asja vastu. Miks? Juba ksnes seelbi, et mingisse
nhtusse vi probleemi svenedes pime seda lhemalt -
reljeefselt ning varjundirikkalt tundma. Ainevalda svimine
toob kaasa mitte ksnes suurema rahulduse ppimisest, vaid
ka iseraliku lbutunde ja rahulolu iseendaga. Iga korda-
linud keskendumine lisab enesekindlust, parandab usku
oma vimetesse ning loob soodsa pinna jrgnevateks kes-
kendunud toiminguteks.
Selge meel. Seni kuni me pitavat mistame, suudame
uuritava probleemi hoida oma raugematu thelepanu foo-
kuses. Samas on raske tunda pikemat aega huvi asja vastu,
mis meile ksitamatult keerukas, arusaamatu ja ebaselge
tundub. Seeprast ongi tarvis ppides saada jrjepidevalt
uusi julgustavaid "mistmiskogemusi" - hoida oma meel
virge kuuldust vi loetust arusaamiseks. Arutleda ja ana-
lsida, eeldusi esitada ja jreldusi teha, probleeme psti-
tada ja lahendada saab tegusalt ksnes selge meelega, mis
kogu aeg on "teadvel", oma uuritavast objektist teadlik.
Kannatlikkus. Juhul, kui vaim muutub "tntsiks" ja me
millestki aru ei saa, vib tegemist olla krsitu pdega
millestki pitavas le hpata, kiiresti probleem vi aine
kaelast saada, lhikese ajaga haaramatult palju asju endale
selgeks teha. Krsitustve vastu aitab ise endale vetud
kohustus psida kella piilumata ksilevetud teema vi
probleemi juures just seni, kuni see selgeks saab. Tegelikult
vib kella vaadata ikka ka, aga ksnes selleks, et vtta
kohustus mingi aeg - kas vi viis minutit - meelekindlalt ju-
pingutusi jtkata.
Mustatu lpuleviimine. Kord kttevetu kindlameelne
lpetamine distsiplineerib meid kord-korralt ha enam le-
sande ajal tie thelepanuga tegutsema, kasvatades samas
ka tahtejudu ja aidates vlja juurida kahjulikku harjumust
ttud asjad ikka homsele lkata. Pooleli asja kordasead-
misel ootab meid mitte ksnes rm tehtud tst, vaid ka
meelehea iseenese le saavutatud vidust.
Korralikkus. Paljudele lastele ja noortele, aga ka tis-
kasvanutele heidetakse lhikondlaste poolt aeg-ajalt ette
korratust. Asjadesse vi dokumentidesse lohakas suhtumine
kipub ksikes kima ka antud lubaduste vi vetud kohus-
tuste unustamisega ning meele korratusega hajuva the-
lepanu ja vaimse distsiplineerimatuse thenduses. Korra-
likkus ei thenda pedantsust ega puhtusemaaniat, see
eeldab vaid oma esemete, triistade, ppevahendite, raa-
matute, kirjatde jm. hoidmist srases korrastatuses, mis
hlbustaks nende kasutamist.
Puhtus. Joogas peetakse vaimse keskendumise harju-
tamisel tegusaks abinuks puhtuse hoidmist. Mistahes kor-
rastamine, puhastamine aitab omal kombel meid tegevusele
hlestada ja keskenduda. Vaimsel tl soovitatakse jrgida
nn puhta laua seadust - hoida oma keulatuses ja vaate-
vljal ainult neid materjale, raamatuid, tvahendeid, mis
antud teema tarbeks vajalikud. Liigse ja segava krvaldamine
aitab koonduda korraga hele ksimusele.
Vlisrrituste krvaldamine. Inimesed on erineva tund-
likkusega niteks eredale valgusele, kriiskavade helidele,
teravaile lhnadele, telefonitirinale, krvalseisjate jutule,
muusikale. Mni on hiritud tnavamrast, teine lahtistest
ustest, kolmas kirjutusmasina klbinast vi arvutisurinast.
Vimaluse korral tuleks ppides eralduda ruumi, kus vlis-
rritajad vimalikult vhe meid segavad. Samas ei tule endas
kujundada ka harjumust keskendumiseks mingeis erilistes
triiphoonetingimustes. Vlisrritajad, mida ei nnestu krval-
dada, tuleb neutraliseerida oma suunatud thelepanuga.
Kuidas seda teha?
heks viisiks on kujutlusharjutus. Vtame olukorra, kus
loed lektriks Balzaci hukese seinaga toas, kuhu selgelt
kostab naaberkorterist tulev jutt. Kujuta nd ette, et kostvad
lausekatked, naeruturtsatused, teravamas ja mahedamas
toonis eldud laused nitlikustavad seda inimlikku kom-
diat, mida prantsuse romanist kirjeldada pdis. Kuuldud
helid teevad loetu vaat et veel elutruumaks...
Rhikas poos ja ige hingamine. Lngus vi kssis
isteasend, samuti harjumus voodis lesides lugeda vi kirju-
tada ei luba kuigi kaua thelepanul virge olla. ppimist
soodustab selline rhikas asend, kus llisammas on sirge,
kergelt tooliseljale toetatud, hingamine aga htlane ja parajalt
sgav. Pealiskaudne ja rutakas hingamine ei lase meelel ja
mtteil heaks keskendumiseks rahuneda. Kujundades oma
hingamise sgavaks, htlaseks ja rahulikuks loome samas
ka keskendumiseks paremad tingimused.
"Puhas meel" Paljudel idamaa spordi- ja kunstialadel -
niteks karates vi jaapani tuimaaligut sumied tehes -
viiakse end enne otsustavat jupingutust krgeima vaimse
valmisoleku seisundisse. Olulisele phendumiseks ning
samas ka meele liikuvuse ja paindlikkuse silitamiseks
hoitakse oma meel virge ja valvas, ent samas thi mistahes
vlisesse objekti pikemalt fokusseerimise mttes. Selline
keskendumist toetav vaimne suundus vib ka lne inime-
sele olla arvestatavaks toeks eriti loominguliste lesannete
lahendamisel.

KESKENDUMISHARJUTUSI

Soodsalt toimib pilgu fikseerimine minutiks-paariks hte

punkti. Jooga soovitab vaadelda istudes vi seistes silmade
krgusele paari meetri kaugusele kinnitatud tppi, seni kuni
silmad hakkavad vett jooksma. Ajapikku vib tpivaatamise
aja pikendada helt minutilt kas vi kmnele. Vte on he-
vrra thus nii ringisebivate mtete peatamiseks kui tahteju
kasvatamiseks.
Vid valida ka mne kaugema objekti - niteks kuusirbi
taevas, kauge kiriku teraviku jne. - ning hoida o m a pilk
minuti, kaks vi kolm sellel objektil.
Minutiliseks keskendumiseks leiab pevas mingi oote-
pausi - rohelise tule ootamine valgusfoori taga, kesken-
dumishetk enne ppetunni vi koosoleku algust jne.
Keskendumisvimet arendab loomulikul viisil thelepanu
koondamine niteks muusika kuulamisele, romaani luge-
misele. Tahte varal vib tieliku keskendumise perioode viia
kord-korralt ha pikemaks.
Keskendumine lubab ppimisel olulise huvi hoida vir-
gena, thelepanu koondamine aitab paremini mista koos-
kla ja ilu maailmas. Kaunis ja harmooniline soodustavad
omakorda meelerahus keskendumist.
 8
MTLEMISVIME THUSTAMINE

ppimisel mngib otsustavat osa rgas mttetegevus. Tei-

sest kljest lihvime ja treenime ppimisel ka oma mt-
lemisvime erinevaid klgi - iseseisva arutlemise ja analsi,
induktiivsete ja deduktiivsete jrelduste tegemise oskust,
loogilist ja intuitiivset mtlemist. Igasuguse mttet kand-
vaks sisuks on probleemikesksus - vikeste ja suurte, kuju-
teldavate ja reaalsete probleemide pstitamise, analsi ja
lahendamisega seotud vaimne aktiivsus. Varasemail aegadel
peeti mtlemisvime arendamisel esmathtsaks formaal-
loogiliste jrelduste petamist. Tnapeval on selle krval
ha enam hakatud rhutama helt poolt intuitsiooni ja loo-
vuse osakaalu, teisest kljest ka probleemide praktilise,
tegevusliku lahendamise thtsust. Lapi kalur vi Rio de Ja-
neiro tnavapoiss ei tarvitse midagi olla kuulnud probleemide
loogilise lahendamise meetodeist, ent nad vivad elulistes
asjades sellegipoolest ilmutada piisaval mral praktilist
meelt. Praktilise mistuse seisukohalt on esmathtis prob-
leemide tervikngemise ja tarmuka ksitlemise oskus.
Pshholoogiakirjanduses tuuakse esile mitu erinevat
mtlemistpi:
- loogilis-arutlev
 - kujundlik
- reproduktiivne (kuuldut vi loetut meenutav)
- produktiivne (iseseisvalt juurdlev)
- instrumentaalne ("keline") mtlemine.
Juhul kui mtlemist vaadelda laiemalt, tunnetustegevuse
snonmina, vime erinevailt alustelt lhtudes vlja tuua
veel mitu erinevat mtlemislaadi:
- teoreetiline
- praktiline
- idealistlik (eesmrke pstitav, aadetest lhtuv)
- pragmaatiline (praktilist kasu silmas pidav)
- analtiline (ksikasju, svastruktuure analsiv)
- snteesiv (ksikosadest tervikut loov, laiemaid sea-
dusprasusi avastav mtlemine).
Erinevate mtlmistpide vljakujunemisel ja eelistamisel
mngivad kaasa ka inimese isiksuslikud iserasused, ehkki
otseseid seoseid niteks temperamendiliikide, tahtelis-mo-
raalsete omaduste ja mainitud mtlemislaadide vahel pole
vimalik registreerida.
Mtlemise tegusust ja kvaliteeti mtvaist nitajaist sobib
enamik ka loovust mratlema (vt. lhemalt ptk. 15) Mte,
igemini mtete kulg ehk mttet vib olla:
- kiire vi aeglane
- paindlik vi jik
- pinnapealne vi sgav (svenev)
- abloonne vi originaalne
- konstruktiivne (lesehitav) vi destruktiivne (lammutav)
Kesolevas ts on mitmes seoses toodud mttetd
probleemide pstitamisele ja analsimisele suunavaid
ksimusi.
Konstruktiivse mtlemise ehk positiivse, asjaliku, edasi-
viiva, produktiivse mtteviisi harjumusi saab edukalt kujun-
dada juba ainuksi sellega, et vldid apaatselt teovimetuks
tegevaid negatiivseid arutlusi. Mtlemine, laiemalt igasugune
vaimne aktiivsus, peaks olema selgelt suunatud lhemas vi
kaugemas tulevikus positiivseid tulemusi andva saavuta-
misele.
 Konstruktiivse mtteviisi juurutamiseks:
Sea pikemas mttets konkreetne edasiviiv ees-
mrk.
NITEKS: lahendada lesanne, selgitada vlja olukorra
vimalused, leida tupikust vljaps, uurida mingi
nhtuse iseloomulikku avaldumist, krvutada poolt-
ja vastuargumente jne.
Vldi viljatut fantaseerimist ja unistamist.
ra tammu keeruka probleemiga pikalt paigal, vaid
pa mttets saavutada kas vi osalist edu -
niteks olukorra selgema analsi, ksikksimuste
phjaliku lekontrolli, kasu totava idee juurutamise
vi mingi tavaarusaama kahtluse alla seadmise kau-
du. (Selle phimtte pikem selgitus oli 2. peatkis.)
ra jta lemra palju otsi lahtiseks. Vta arutlus
olulises kokku, kasuta ksikuid fakte argumentidena,
tee videtest kokkuvttev jreldus jne.
ppimisel on asjaliku, lesehitava mtteviisi kohaseim
moodus juurdlev mtlemine, milline ei piirdu ksimustega
kes? mis? kus? vi millal? vaid sveneb vaatlusalustesse
nhtustesse ksimustega mis seda testab? millega seda
seletada? kuidas? ja miks?
Iseseisva mtlemise kvaliteeti nitavad jrgmised tun-
nused:
- selgus: mistete, jrelduste ja ldistuste tpsus
- konkreetsus: ldsnaliste, laialivalguvate arutluste
vltimine
- eristamisvime: vahetegemine vliselt sarnase, sisult
erineva vahel, nhtuste vi objektide eristav ratund-
mine
- olulise esiletstmise oskus
- sgavus: mtteobjekti ngemine seoses teiste asja-
dega, nhtuse juurteni tungimine
Mtte pealiskaudsuse phjustavad huvipuudus, kehv
keskendumisvime, kahtlemine oma vimetes.
- loovus: loomevime vljendub pakutavate ideede
uudsuses ja rohkuses, mtteviisi originaalsuses,
 fantaasialennus, uudse vaatenurga leidmises vanale
probleemile jne. (vt. ptk. 15).
Loovust kahandavad huvipuudus, mttelaiskus, au-
toriteedikummardamine ja dogmatism.
Mte sarnaneb paljuski elava vrsega: ta vajab toetust,
thelepanu, rnust - kasvutingimusi; ta vajab toitu - innus-
tavaid impulsse, teadmisi, ideid; tema saatus sltub ige-
aegsest trkamisest; thelepanuta jdes vib ta kiduda ja
krbuda; ta vib olla ka tarbetu vaimne vesivsu, mis kuulub
eemaldamisele; temast vib vrsuda uusi elavaid kasve.
 9
VALIK- JA KIIRLUGEMINE

XX sajandi lpule on iseloomulik jrjest suurema hulga

inimeste kaasahaaratus uue info tootmisse ning inimkonna
valduses oleva teabehulga kiire ja lakkamatu lisandumine.
htlasi phjustab teaduse ja tehnika tormiline areng suure
osa saadaoleva info ha kiirema vananemise. Mistagi kehtib
see ka koolides ja kursustel pakutava teabe kohta. Et oman-
datud erialaga kursis olla, tuleb prast diplomi vi tunnistuse
saamist jrjepidevalt midagi juurde ppida.
Televisioonile, arvuteile ja internetile vaatamata on luge-
mine ja trkitoodangu kasutamine jnud ppimisel endiselt
kepraseimaks teabehankimise vahendiks. Eri kirjastused,
ajakirjad ja autorid pakuvad praegusajal kige erinevamate
ainevaldade ja teadusalade kohta mrksa enam infot kui see
oli kmmekond aastat tagasi. Koos erinevate aineksitlus-
viiside hulga tusuga on aga ha problemaatilisemaks linud
trkiste usaldatavus. Vrtteoste krval ilmub varasemast
palju enam ka kahtlase tasemega llitisi, kehvas keeles
tlkeid jne. Kik laltoodu tstab oluliselt valik- ja kiirlugemise
thendust ppimisel.
Jrgnevalt on toodud valiva ja silmava lugemise kaudu
kiirlugemisele lemineku 10 sammu.
 1. Omanda enne lugema asumist teose vi artikli sisust
kiire levaade.
Huupi sirvimisest ja siit-sealt lugemisest thusam oleks
teose sisukuse ja taseme le otsustamisel hinnata jrgmisi
momente:
- Millist infot kannab vljaande sisukord? Kas teos
tstatab olulisi probleeme, valgustab huvipakkuvaid
ksimusi? Kuivrd raamatu lesehituses aimub min-
gile koolkonnale vi vaateviisile omast, ajakohast, uut
vi originaalset aineksitlust?
- Tutvu kaanereklaamiga. Kui vaimukaks seda hindad?
Kas selles on esile tstetud sulle vajalik vi kitev
probleem, teema, mrksna? ratab reklaam usal-
dust vi tundub lepakutu?
- Mida arvata autorist? Kui tema nimi on tundmatu,
vid orientiiriks vtta raamatus toodud viite autori
tegevusalale ja teistele avaldatud tdele.
- Kas teose avaldas tuntud vi tundmatu, prestiine
vi kahtlane kirjastus?
- Pa selgust saada, kui hlbus on teose proble-
maatikas les leida sulle spetiifilist huvi pakkuvat
(niteks eksamil nutavat jne.) Vib-olla haarab ksit-
lusviis valdkonda liiga pinnaliselt vi populaarselt, vi
vastupidi - lemra sgavalt, tsiteaduslikult, laialt,
sundides lbi lugema palju hetkel tarbetuna tun-
duvat.
2. Kontrolli mnes valitud kohas silmava lugemisega
teose teostuse meeldivust - keele ladusust, autori asja-
tundlikkust, pperaamatu didakatilist selgust, ilukirjadusteose
kunstilist taset, jutuka lahedat stiili, krimka pnevust, ulmeka
fantaasiat vi kas udukas ikka lubab ehtsat nrvikdi jne.
3. Olles selgusele judnud, et teos pakub ilmset huvi,
mtle lbi, millised alateemad, ksimused, probleemid
sulle ppimise seisukohalt tarvilikud tunduvad. Mida kind-
lama, selgema sihi endale raamatu taha asudes sead, seda
hlpsam on jrgneva valiklugemise kigus phenduda pea-
misele. Juhul kui lugedes mrkad teose uusi vrtusi, vid
pingus sellele vastavalt ka uusi sihte seada.
 4. Loe lugedes vimaluse korral alati pliiats kes, mr-
kides veerule need kohad, mis vrivad thelepanu, hiljem
lelugemist, konspekteerimist, vi mis tunduvad llatavad,
kahtlased, segased. Kui sul on koopiamasin keprast, tee
laenatud sisuka raaamatu tuumakaimatest kohtadest vi
kokkuvttest koopia.
5. Loe mtteid, mitte lauseid vi snu! Snastusse
takerdumata haara lugedes kiiresti ja osavalt kinni iga vite
vi arutluse juhtmte. Tee vahet faktide ja arvamuste, tes-
tuste ja hinnangute vahel!
6. Lugemiskiiruse tstmiseks avarda pilguvlja ehk
silmade haardeulatust. Aeglase lugeja pilguvli ehk mis-
tetud ja operatiivmllu viidud tekstiosa ulatus on vaid ks-
kaks sna, kiirel lugejal knib see nitaja viie-kuu snani
vi isegi le selle.
Ajalehe veerg ongi laotud just parajalt nnda lai, et selle
he rea mtet oleks ainsa pilgu pealelmisega phiosas
vimalik mista.
Pilguvlja avardamiseks soovitatakse paari lihtsat vtet.
Lika lbipaistvast kilepaberist 5-6 cm laiune (leheveeru
laiusele vastav) riba ja asu sellega oma lugemiskiirust tree-
nima. Libista pilk ridahaaval mda teksti lalt alla ja pa
mista kigi riba alla jvate snade mtet. Jtka korrapra-
seid harjutusi seni kuni oled omandanud harjumuse silmata
lugedes mitme sna hendit, mitte veerida ksikuid snu.
Lugedes teksti arvuti monitorilt, distsiplineeri oma vaade
pilguvlja avardamisele hiirega suunatud kursori abil. Vid
kursoriga eraldada ekraani vasakust servast 5-6 sna eral-
dava osa ja kursorit rida-haaval alla viies end sellega kiire-
male lugemisele sundida.
7. pi lugema lalt alla, mitte vasakult paremale. Siin
peitubki lugemiskiiruse tstmise suurim reserv. lalt alla
lugedes oleme sunnitud tahes-tahtmata oma pilguvlja
avardama ja sstame aja, mis kuluks ksikute snalikude
fikseerimisele.
8. Arenda vimet mista teksti juhtideed ainuksi selle
silmava lugemise varal. Ajaleheartikli ja hariliku olmeteksti
sisust arusaamiseks piisab tiesti 60-70 % selle teksti mist-
misest. Libistades pilgu lalkirjeldatud viisil le raamatu
leheklgede, kulub 100-lehekljelise raamatuga esmatutvu-
miseks vahest vaid 20 minutit,
9. Kasuta lugemiskiiruse treeninguks loomulikke olu-
kordi, mis sind sunnivad krmelt lugema.
Mned NITED:
- Saad vaid heks htupoolikuks eksami tegemiseks
hdavajaliku konspekti vi raamatu.
- Vtad nuks endale kogu referaadi koostamiseks
tarvilikust kirjavarast silmava lugemisega kahe tun-
niga levaade saada.
10. Omanda varitsev lugemisviis. Sirvi silmava luge-
misega raamat kiiresti lbi, kontrollides, kuivrd selle ala-
pealkirjades, alateemade alalikudes, jooniste allkirjades jm.
leidub sind huvitava ainevalla mrksnu. Nii leiad kergesti,
kas teoses leiab ksitlemist mni sind huvitav probleem,
sndmus, isikunimi jm.
 10
KONSPEKTEERIMINE

Loengute sisu sna-snalt lesthendamise osakaal on

aegade jooksul tublisti vhenenud. See on esiteks sna tli-
kas ja liiga suure ajakuluga ettevtmine ning teiseks leidub
paljudes ppeainetes ka kllaldaselt trkitud materjale.
Samas aitab loengu kuulamisel mrkmete tegemine teemat
kergemini mista, juba kuuldes vtmeinfo meelde jtta ja
lbivetud materjali arvestuse vi eksami eel korrata. Kum-
matigi leidub ka petajaid, kes rhutavad just oma aine-
ksitluse eripra ja mnikord teiste autoritega lausa polemi-
seerivad. Konspekt aitab teadmiste kontrolli eel lektori ksit-
lusviisist kiiresti aru saada.
ldiselt tasuks niisiis iga vhegi sisukat loengut mingil
mral siiski konspekteerida. Ksimus on selles, kuidas ja
millises ulatuses.
Juhul kui kogu loengu aeg ksnes poole krvaga kuulata
ja mni harv mrkus teha, pole ppetunnil kneldu oman-
damine ldjuhul kuigi viljakas. Teisest kljest on ajast-arust
ka tuhandete ppurite komme kik tunnis rgitu vimalikult
sna-snalt kirja panna. Tuleks arvestada, et teadmiste
edastamise mttes on loeng igupoolest vanamoeline ja
vgagi aeganudev ppevorm. Iseseisvalt lugedes juab
hea ppekirjanduse olemasolul 3-4 korda enam materjali lbi
ttada.
Loengu eesmrgiks ei peakski olema mitte niivrd vi-
malikult mahuka materjali edastamine kui selle paremaks
omandamiseks lahti mtestamine:
- olulise rhutamine
- keeruka selgitamine
- rhkude asetamine
- kohase mnemotehnika meenutamine
- aineloogika avamine
- teemast tervikpildi loomine
- teoreetilise rakendusala nitamine
- valesti taibatavate kohtade selgitamine
- uusima teabe andmine.
Just mainitud ksimustele tuleks ka loengut kuulates
phithelepanu prata. See aitab kuuldut kergemini mista,
aga ka ... lektori vigadest le olla. Hea loeng ei pagi asja
kohta viimast tde elda, mni probleemiots jetakse mee-
lega lahti.
Loengu eripra (ja ajakulu!) arvestades oleks otstarbekas
sinna minna teatud elementaarsete eelteadmistega, mis
lubavad juba kuulamise ajal ksiteldava valdkonna phiteese
ja alapunkte ette nha, teemaarendust selgemini mista,
eldu kohta lisateavet nutada jne. Ideaalane oleks enne
loengut pgusalt tutvuda antud valdkonna kohta saada-
olevate trkitud materjalidega. Tuleb lisada, et nii mnedki
lektorid ja ppejud unustavad miskiprast selle soovituse
andmata. Vahest on phjuseks kartus, et neil ppijaile polegi
enam midagi uut elda?
Loengul aitab vaatluse alla vetavas orienteerumist tee-
ma ja alateemade eelnev lahtimtestamine. Kindlad ootused,
aga ka ksimused aitavad kuuldut kergemini mista.
Edasi mned npunited selle kohta, kuidas loengust vi
loetavast raamatust kirjalik konspekt teha.
Asenda korduvad misted ja snahendid lhen-
ditega. Mned NITED:
E - Eesti
EL - Euroopa Liit
 US vi Am - Ameerika hendriigid
V - Venemaa
maj - majandus
poi - poliitika
- hiskond
in - inimene
N - nide
P - probleem
ter - tervis
krim - kriminaalne
a - auto jne.
Kne alla tuleksid ka ajutised lhendid vaid he
teema, isegi he leheklje tarvis.
NITEKS kesoleva alateema puhul:
k - konspekt
pp - ppija
ps - petaja
suul - suuline
kir - kirjalik

Selguse huvides viks uudsed ja ajutised lhendid

esmakordsel kasutamisel markeriga thistada.
Pane kirja need pidepunktid, teesid, vited, faktid,
reeglid, mille lelugemisel suudaksid hiljem terviku
taastada. Enamasti on loenguil asjalikku teavet vaid
murdosa, suur hulk juttu kulub avalausetele, hoo- ja
kokkuvtetele, seletustele, phjendustele, mille le-
sandeks on vaid keerukate nhtuste mistetavaks
tegemine. Selgitavast jutust vid probleemi tuuma
taibates enamasti loobuda. Vhemalt pool suulisest
knest lheb eldu mbersnastatud kordamisele,
mis samuti kohe krvale jb. eldut ilmestavad
nited, viteid testavad faktid saab mrksna vi
smboliga kiiresti kirja panna.
Toogem NIDE teksti vtmeinfo konspekteerimisest.
Tsitaat prineb E. Koemetsa raamatust "Kuidas ppida?"
"Konspekteerimisel tuleb hoiduda pdest iga vik-
sema ligu kohta midagi konspekti kirjutada. ige
 on lugeda pikem terviklik mttekik, asja arutlus,
faktide esitus lbi ja alles siis vtta see lhidalt kokku,
vaadates seejrel vimalikult vhe raamatusse. Teksti
poole prduge alles siis, kui leiate, et te pole asjast
tpselt aru saanud vi ei mleta seda. Kui teil aga
nnestub oma snadega kirja panna kogu peatki
sisu, siis kontrollige, kas olete igesti aru saanud ja
pole midagi olulist vahele jtnud.
Ligu juhtmtte vib kirja panna jrgmiselt:
Vta pikk terviklik arutlus paari lausega kokku. See-
jrel pane see peast - raamatusse vaatamata -
lhidalt kirja. Lpuks kontrolli, kas kige olulisem on
konspekti judnud.
Ning kiirkonspekt:
Pikk arutlus - paari lausega. Meenuta olulist, ra
kirjuta mber.
Konspekti lause vib olla elliptiline - puuduva aluse
vi eldisega, ksik sna pikemat mttearendust
asendamas jne. Siit vit ajas. Juad juttu jlgida.
Testuste, seletuste asemele , ! ja ? kus aga
annab.
Faktid - aastaarvud, nimed, terminid, arvandmed -
pane kirja vimalikult tpselt.
Pa juba loengu kigus philist esile tsta, vimalusi
on mitmeid: allakriipsutamine, NB!, marker, mingi
ligu raami vtmine, veerule thiste tegemine jne. Et
esiletstetu testi thelepanu rataks, ei tohiks sel-
lega liialdada.
Ksi- vi humrk on otsekui loodud selleks, et
thtsad, llatavad, kahtlased vi arusaamatud kohad
konspetis esile tsta.
ra kirjuta teksti tihedalt rest reni kogu lehele.
(Kahjuks enamik ppijaid just nii teebki!) Liigenda
mrkmed vikese vaheruumiga likudeks ning jta
konspekti servale kirjapandu hilisemaks tienda-
miseks vaba ruumi. Oma mrkmeid edaspidi le
lugedes leiad mnegi koha, kus kiiruga les then-
datut annaks tiendada, laiendada, ksitlusele mingi
 kaugem paralleel leida jne. Sel kombel vid ht
lhtekonspekti kasutada ka aastate prast, tehes
vajalikes kohtades vabaks jnud ruumi vaid uusi
juurdekirjutusi.
Kladest vi koolivihikust otstarbekam on teha kons-
pekt eraldi selleks valmistatud augustatud lehtedega
tvihikuse, millest vljarebitud lehti saab edaspidi
vastavalt soovile kergesti kokku kita.
Juhul kui tunned ideedeskeemi meetodit (ptk. 6),
asenda kuuldud vi loetud teksti lineaarne kirjapanek
aineloogika plokk-haaval lesjoonistamisega, lisades
alateemadest "pilvede' juurde nhtuste tunnuseid,
iseloomulikke niteid, arvandmeid ja smboleid ning
hendades omavahel seotud ja sltuvad osad nool-
tega.
Esimene pioskus, mida me maast-madalast oleme harju-
tanud, on selgeks pitu lekordamise vte. Erinevail aegadel
on kordamisvtte thtsust kll le-, kll alahinnatud. Kes
meist poleks kuulnud iidset tlust: kordamine on tarkuse
ema. Ennevanasti ei vaevanud koolmeistrid pead uute ja
moodsate ppemeetodite kallal. ppimise keerukat loovat
protsessi misteti oluliste asjade usina meeldejtmise pin-
gutusena. Prast mingi aine selgekstegemist lasti seda kas
vi kepi hvardusel senikaua korrata, kui see lihtsalt pidi
meelde jma. Polnud mingi ime, kui ppetkki, luuletust,
mingeid reegleid vi valemeid korrati isegi 10 vi 20 korda!
Teadmiste plahvatuslik kasv, ha suurem iseseisva juurd-
lemisvime vajadus, aga ka vabakasvatuse ning demokraat-
likuma koolikorralduse mjud tingisid kesoleva sajandi teisel
poolel selle, et pitu mehaanilisele lekordamisele hakati nii
ppurite kui petajate poolt ha enam levalt alla vaatama.
Valitsema pses arusaam, et mehaaniline kordamine on
alandav tuupimine ja et lekordav ping peab tingimata
mingi lisakasu tooma - andma sgavamaid, avaramaid,
tpsemaid, selgemaid vi kindlamaid teadmisi. Osalt just
sellelt phimttelt lhtudes on keelepikuis kuni viimase ajani
mitmel viisil varieeritud mingi sna, vljendi vi grammatilise
vormi kasutamist. Selle asemel, et lihtsalt mingi sna then-
dust korrata, lasti keeleppijail seda meenutada, lauses
kasutada, leida snale sobivaid snonme ja antonme,
liita sellele sufikseid-prefikseid jne.

KORDAMISE PLUSSID-MIINUSED,
ALTERNATIIVID JA VARIANDID
Kui vanamoeline vi ttu kordamine ka ei tunduks - ppi-
misel ei pse sellest kohe kuidagi mda. Miks? Aga sel
lihtsal phjusel, et meie mlu meelespidamisvime on leebelt
eldes kehvavitu. Kord pitust jb ilma kordamata peva
prast meelde vaid 10% ! Ndala mdudes mletame
asjast vib-olla vaid hguselt mnd mistet, fakti vi nidet.
Ksimus pole siis selles, kas korrata, vaid kuidas see
protsess vimalikult hlpsaks vi kiireks, kitvaks vi usal-
dusvrseks, tulemuslikuks vi arendavaks teha. Thele-
panelik lugeja kindlasti mrkas, et mainitud kuut hvet ehk
pieesmrki hendas mitte koma egay, vaid vi. Tepoolest
- kui oleme mingi uue ppimisest rampvsinud, ei paku
midagi rmustavat arendav kordamisviis, kus me kord
omandatud, nd jlle ununenud snu lauseteks pame
seada. Samal ajal vime olla tiesti vimelised kas vi
sadakond vrsna lihtviisil le kordama.
Teisest kljest ei nrista miski enam, kui ulatusliku hiljuti
pitud materjali lausehaaval uuesti lelugemine: me rais-
kame tarbetult palju aega niigi selge lekordamisele, see
teeb meie thelepanu sedavrd tntsiks, et me ei avastagi
oma nrku, poolikult mistetud ja kergesti ununevaid kohti.

KUIDAS SIIS TARKUSE EMAGA TALITADA?

Selleks et vltida niigi selge kurnavat lekordamist ja samal
ajal anda endale probleemi vi teema kallal iseseisva juurd-
lemise impulss, sobib suurepraselt vtmemistete korda-
mise vte.
1. Mingit mtestatud teksti (niisiis mitte arvujadasid vi
vrsnade tulpi) ppides leia selles kohe prast lbiluge-
mist see minimaalne hulk vtmesnu, mis annavad edasi
teksti tuuma ja uudse sisu. Lihtsaim viis on need vtme-
misted vi snahendid alla kriipsutada vi markeriga
thistada. Harilikult ei kulu loengutunni vi tunni aja jooksul
loetud ppematerjali sraseks mrgistamiseks enam kui 5 -
6 minutit. Kesksete vtmesnade leidmiseks libistad pilgu le
sja kirjutatu vi loetu ning teostad sellega esimese viljaka
kordamise. Milline on tabav, sisukas vtmesna vi sna-
hend? Kigepealt peaks see tunduma arusaadav ja mingis
mttes tabav - sisukas, kujundlik, meeldejv. Teiseks peaks
see olema seotud teksti teiste mistete, videte vi soovitus-
tega. Oleks hea, kuigi mitte tingimata tarvilik, kui vtmemiste
rataks mingi assotsiatsiooni, mis lubab sellele leida mle-
tamist hlbustava smboli. (Sellest on lhemalt juttu 4
peatkis)
2. Pev vi paar (maksimaalselt 3 peva) prast teksti
kallal ttamist heida pilk selle vtmesnadele ja pa nende
abil meenutada olulisimat tekstis. Seda on kige mugavam
teha probleemvaldkonna sisu avava joonise - ideedeskeemi
abil. Ilmselt meenub sulle pitu sisust hulk olulisi asju, aga
samas mrkad sedagi, et ks vi teine miste, vide, seisu-
koht vi reegel on hakanud mlus tuhmuma. Piisab 5-6
minutist, et pitu le korrata. Vga vimalik, et ppetki
kehvemini meeles kohti le lugedes leiad mingi uue phi-
miste, mis edaspidist meeldejttu totab hlbustada. Tsta
see pliiatsi vi markeriga tekstis esile.
3. Ndal vi paar prast vtmemistete meenutamist
vta pitud tekst uuesti ksile. Pa jlle tuttaval viisil vtme-
snu meenutades, silmates ja tarbe korral paberile visan-
dades meeldejnu mlust esile tuua ja ununenust vima-
likult palju uesti avastada, meelde tuletada. Avastad oma
rmuks, et paljugi on kenasti meeles, mitmeis asjus tekib
ksimusse svenedes vtmesnade ja aineloogika abil
julgustav selgus, ht-teist vib olla ka nnda ununenud, et
materjal tuleb mnes osas uuesti le lugeda. Kulutades
kordamisele taas 5 - 6 minutit, anna endale mttes ksk
mletada nuud juurdepitut ka kuu vi kahe prast.
4. Kuu vi kahe mdudes vta sulle tuntud moel varem
margitud phimisted uuesti ksile. Hoiad jlle niigi selge
lelugemise arvelt aega kokku ning kindlustad 5-6 minutiga
materjali meelespsimise veel mitmeks kuuks edaspidi.
 Vtmemistete vte sarnaneb sna laialt kasutatud kor-
damisksimuste esitamisega, ent on sellest mrksa kitvam,
isikuprasem ja loovam.
lalkirjeldatud meetodi efekt phineb paljuski sellel, et
loomulikku unustamist ptakse korvata, ennetada ja pa-
randada kord meeles olnu juurdleva, loova ja loogilise
uuestileidmisega. Veelgi enam, phimistete abil juurd-
lemine arendab judsalt iseseisvat loovat mtlemist. Igaks,
kes on pdnud midagi uut elda humanitaarteaduste vallas,
teab, kui thtis on nn. kontseptuaalse skeemi ehk he teooria
vi petuse raames seostatud phimistete varu. Paljud
vitekirjad jvad kaante vahele panemata mitte empiirilise
materjali puudusel, vaid seda mtestava kontseptsiooni
nrkuse vi hmasuse tttu.
Juurdleva kordamise krval viks selgema rakenduse ja
edasiarenduse leida igale koolijtsile tuntud segaste kohtade
kordamise vte. Niisiis - selle asemel, et kogu materjal otsast
lpuni lbi lugeda vi meelde tuletada, peili kordamisksi-
muste vi alateemade silmitsemise kaudu vlja just need
kohad, mis ebaselged vi ununud. Selline vte on igati omal
kohal vahetult enne eksamit. Ent juhul kui segaseid ja unu-
nenud ksikasju on kmneid ja kmneid, pole mingit kind-
lust, et need otsustaval hetkel selgelt ja igesti meenuvad.
Enam edu totab see, kui mingi segase koha kindlaks-
tegemisega koos selgitad vlja ka valestimistmise vi
tpvea iseloomu. Menetlus meenutab haiguse ravi Kuni
segase koha smptomit diagnoosida ei oska, ei saa ka
thusat ravimit leida. Otsekohe kui mingi talitushire vi tve
iseloom on kindlaks tehtud, saab selle raviks rakendada
teadaolevaid arstimeid. Antud loogikast lhtudes polegi tarvis
iga hinna eest hoida endas ligikaudse ainetundmise maha-
rahustavat tunnet. Juhul, kui mni asi unarusse jtta ja
mneks ajaks unustada, ilmneb selle vaevarikkal meenu-
tamisel otsekohe suur hulk selliseid ununenud phitdesid,
juhtmtteid vi reegleid, mida igaks juhuks, kuivalt kuidagi
ppida ei viitsi. Segane, unustatud, arusaamatu koht on kui
selge teeviit, mis osutab konkreetse phiteadmise parema
omandamise vi lekordamise vajalikkusele.
Seega on ppimisel igati praktiline tunda oma taipa-
matuse ja unustamise iseloomu. See on igahel indivi-
duaalne, kindlaid hlpsaid ennetavaid abinusid ei saa siin
soovitada. Teisisnu edeneb kordamine mrksa judsamini,
kui ppur teab ja tunneb oma kehva mletamisvime, puu-
duliku taibu vi takerduva arutlemisoskuse isikupraseid
phjusi. Seltskondliku tantsu vi prantsuse keele hldamise
ppimisel tehakse ldiste ette teada vigade krval ka mit-
meid isikupraseid. Kogenud kodupetaja rakendamisel
viks oma tpvigade avastamise jtta tema hooleks, kesk-
ja likoolis ning enamikel kursustel tuleb aga igahel ise nii
oma vigade krvaldamise kui ldise pivime tstmise eest
hea seista!
Mida arvata tuupivast kordamisest? On asju - valemid,
tpsed formuleeringud, tsitaadid, aastaarvud, nimed, vr-
snad jne., mida juurdleva mttetga pole kuigi otstarbe-
kas selgeks ppida. Hlpsaim viis ongi vana laidetud tuupi-
mine, ainult et... kepraste mnemotehniliste vtete kaasabil
(sellest 4. peatkis )
Lpuks veel mnest kordamise phitest ja kuldreeglist,
mida ppimispikuis meenutatakse.
ksnes eksamiks pitu ununeb likiiresti, ja seda suures
osas iseenda arengu suhtes kegalva hoiaku tttu. Tuntud
kneknu kiuste pivad kmned tuhanded kikvimalike
koolide ja kursuste ppurid ikka veel ppejududele ja
ksnes eksamite ajaks. Kuidas seda kahetsusvrset olu-
korda parandada?
OLULINE ON JUBA PPIMISE KIGUS SISENDADA EN-
DALE HOIAK, KINDLUSTUNNE, PDLUS, ET OMAN-
DATU ON MEELES KA KAUA AEGA EDASPIDI, MITMETE
KUUDE JA ISEGI AASTATE PRAST!
Kogemused ja katsed nitavad, et srane vaimne suun-
dumus annab mitte kujutletava, vaid tegeliku efekti. Kui sa
meelekindlalt ja valjult suunad enese omandatut mletama,
ununeb see palju aeglasemalt.
Mitmest kiirest labikordamisest thusam on
KORDAMISTE JAOTAMINE PIKEMALE AJALE.
Asi pole ksnes selles, et liiga sage tegelemine he-
sama asjaga muutub ttuks ja tekitab ajus kaitsepidurduse,
vaid ka meie mlu ja intellekti vimes materjal omandada,
sellele talletatud teabessteemis koht leida ja lisanduvaist
elukogemustest vaistlikult uusi testusi otsida.
Kui pid korraga mitut ala, nagu see koolis on tavaks,
on soovitav korrata suhteliselt erineva aja jooksul erinevaid
aineid vi kaugemaid he distsipliini osi, mitte hes valus
kogu materjal otsast lpuni. Vime tuua analoogia toitumis-
tavadega. Me vajame vaheldusrikkust ka oma vaimses me-
ns!
Kasuta pitut nii sageli kui vimalik!
RAKENDATUD TEADMINE, OSKUS VI VILUMUS ONGI
SELLE THUS KORDAMISVIIS!
Toome mne vihje. Kigepealt tasuks selleks luua endale
kujuteldavaid eksamiolukordi. Juhul kui pid liiklusm-
rustikku, kujutle mnd teethist vi ohumrki nhes, milleks
see kohustab, mida lubab. Omandades mingit vrkeelt,
vid argipeva korduvais suhtlemisolukordades kergesti
kujutleda olukorda, kus sul tuleks vastata vrkeeles. Palun
lubage... Mis see maksab? Kus miski asub? Millal midagi
algab? Kelle juurde mingis ksimuses prduda? Mida antud
juhul ette vtta?... Olmesuhtlemise tasandil piisab paari-
kmnest valveksimusest ja mnest tosinast valmisfraasist,
et juba kuidagi hakkama saada.
Igati omal kohal on KELLEGI TEISE HARIMINE SJA
PITUS. Varemail aegadel oli sna tavaline, et klakoolide
vanemad pilased olid noorimate petajateks. Tnapeval
pole oma pitud materjali innustatud kuulajat alati vtta.
Seeprast tasuks ainest vi probleemidest, mida sa korda-
mise tagamttel teistelegi tahad rkida, esile tuua mingi
intrigeeriv vi konkreetset isikut mingis seoses huvitav as-
pekt. heks teeks oleks nustamise vi soovituse eelne aine
lestlemine. Oletame, et pdsid aiapidaja ksiraamatu abil
endale selgeks teha, kuidas kevadel psaid istutada ja neid
edaspidi hooldada. Vid oma leseldud tarkusele kohe
kogenud aiatargalt leida tuge vi laiendust.
 12
Miski ei eruta ppijat vist enam kui eesseisev eksam. Eksam
pole ainuksi teadmiste kontroll - see on ka meelekindluse
proovikivi ja sja omandatud koolitarkuse praktilise kasu-
tamise ppetund.
Eksamiandmise oskus kulub ra ka prast kooli. Mned
ei pi seda oskust paraku ilmaski selgeks. Raamatu autori
kogemused majandusjuhtide kursustel on nidanud, et ligi
pooled lputde kaitsjaist kimbatuvad he vi teise juba
keskkoolieksameist saati teada phjuse tttu: esinemist
prsib mttekramp; hajali teadmistest ei suudeta ssteemset
tervikut luua; arutlusse lipsab sisse loogikavigu; esitatud
ksimuste sisu ei suudeta hmis peaga taibata jne.
Eksam mdab mitte ksnes nutava meelespidamist,
vaid ka leidlikkust minimaalse meenuva ja keprase tea-
bega maksimaalselt palju elda. Tegelik elu pakub loen-
damatu hulga olukordi, kus just vheste teadmiste tisvrne
kasutuselevtt tagab edu. Igaks teab, kuivrd eksam m-
jutab - htedel edendab ja teistel prsib - avaliku esinemise
oskust Aineeksam on ka enesevalitsemise ppetunniks,
selleks valmistumisest saab aga aja ratsionaalse kavan-
damise praktika Seega ei puudu eksamil ka isevrtus - see
pole ksnes elus edasijudmiseks tarvilik kohustus, vaid ka
arendav kogemus.
Eksami hvedest arusaamine lubab mnevrra vaba-
neda ka sellest tulenenud stressist, aga ka teadmiste kont-
rolliks valmistumise vrpraktikast. Mnedki ppijad on
ppinud harjumuse end enne eksamit veel ise nrvi ajada.
Nad maalivad kujutluspilte kurjast ppejust ja jubedast olu-
korrast, kus kuidagi ei lhe korda mnd teooriat, valemit vi
fakti meelde tuletada. Arusaam, et midagi tsist on kaalul,
segab neid kainelt ja asjalikult pinguile phendumast, ent
sunnib samas ka viimasel tunnil nrgeneva taibu ja ha
viksema meelespidamise vimega pilku konspekti vi raa-
matusse puurima. Ratsionaalse ppimise phimtteid vi
lgastumisvtteid pole nd enam mahti meenutadagi.
Kahjuks vib eksamite aegu omandatud negatiivne ene-
sesisendus saata inimest ka veel kaua aega prast kooli
lpetamist. Olukorras, kus oma teadmised-oskused tuleb
mobiliseerida vi ihaldatud tkoha prast teistega kon-
kureerida, trkab jlle vana tuttav eksamipalavik.
Mnedel on kalduvus prast pikka ja viljatut hoovttu
eksamieelse peva htul poole hommikuni ppida, lootuses,
et kllap sjapitu ikka meelde jb. likoolis nuputavad
mned tudengid eksamite andmiseks vahel vlja sraseid
maagilisi toiminguid, mis nende meelest edu lubab loota.
Uhed kavandavad eksami eel julgustava rhmat, kus
keerukamad ksimused koos saab lbi vaadata, teised
saavad tuge tpsest ja rangest pevareiimist.
Mni pib jrjest kik punktid vhemalt heale, teine teeb
enne materjalile tiiru peale ja alles siis, kui kogu aine vhe-
malt rahuldavale on omandatud, pab jrk-jrgult oma taset
tsta. On neid, kes lihtsalt heale nnele loodavad ja vaid osa
punkte selgeks teevad. Mned pravad suurt thelepanu
sellele, millises rivastuses eksamile minna, teised uurivad
vastava peva theseisu jne.
Stressiteooriast lhtudes on eksam iseloomulik pshilise
pinge olukord, mis tstab vere adrenaliinisisaldust, kiirendab
pulssi, tekitab kuuma- ja klmaaistinguid, sunnib hingamise
kiireks ja pealispindseks jne. Stressiga kohanemisel on
kesksel kohal mitte ksnes selle keskmes viibija indivi-
duaalne pmgetaluvus, vaid ka see, kuidas keegi pingetusu
tlgendab ja labi elab. Nrganrvilistele on omane hirm oma
revuse ees: nad vtavad stressi loomulikke fsioloogilisi
reaktsioone organismi ohtlike haiguslike ilmingutena. Nagu
teada, neelab mni pinge olukorras aina rahusteid, teine
liialdab magusaga, on neidki, kellel on tavaks enne tsist
katsumust pits konjakit vtta.
Enamasti paiskab eksam otsekui mingi mitmepeva-
matk, kigis tubades korraga algav korteriremont vi pikem
vlisreis harjumusprase eluviisi mingiks ajaks tiesti pea-
peale. Uude pevakavasse sisseelamine neelab samuti
ksjagu energiat. Nii eksamisessiooni kui ka pikema matka
lpul mrkab siiski enamik katsumuse lbiteinutest, et nad
on olukorra tingimuste ja nuetega kohanenud. Veelgi enam -
oma juvarude mngupaneku vljakutse on hakanud isegi
meeldima. See on muide tiesti seadusprane: edukalt
letatud raskustest vib inimene sellise kaifi saada, et ta
hakkab krgemaid nudeid ja nende letamise entusiasmi
ning uhkustunnet lausa vajama.
Teadmiste kontrolli eel tasuks lisaks eksamiksimustele
vtta vaatluse alla ka mni selleks valmistumise taktikaline
ksimus:
- MILLISES OSAS PETAJA (PPEJUD) ILMUTAB KRGE-
NENUD NUDLIKKUST, MIDA TA KIGE ENAM HINDAB?
- MIS OSAS TA VHEM NUDLIK ON?
- MILLISED O N SINU TUGEVAD VI NRGAD KLJED?

minu omadused ja oskused enesehinnang (+/-)

loogilise arutlemise oskus
hea mlu
kiire taip
mtteviisi iseseisvus ja originaalsus
elav kujutlusvime, fantaasia
esinemisoskus, veenmisvime
enesekindlus, klm nrv
oskus mista nahtustevahelisi seoseid
ja luua ainest tervikpilt
 vime leida teoreetilisele ja abstraksele
praktiline ja konkreetne vljund

- KELLELT SA VIKSID TARBE KORRAL NU KSIDA,

KOOS PPIDA?
- MISSUGUSED MATERJALID SUL PUUDUVAD? KUST
NEID SAAB?
- KUIDAS HINDAD OMA PIOSKUSI?

pioskus tugev klg

nrk klg
keskendumisvime
pieesmrkide seadmine ja kindel ajakava
meelespidamise vime ja mlutehnikad
ideedeskeemi meetodi valdamine
ratsionaalse lugemise oskus
eneselgastumise oskus
ppepauside ja pevaunede kasutamise oskus
konspekteerimistehnika
- MIL VIISIL SA TAGAD MEELERAHU, VLDID RABISTAMIST?
korralik uni enne eksamit
lbimeldud tervislik pevareiim
kindel ajakava, millest ka kinni pead
vimlemine, tervisejooks, jooga vi kerge sport
eksamivastuste phjalik eelkontroll
mlu abistava spikri ettevalmistamine
kohtumine heade tuttavatega
meditatsioon
Toodud ksimusi vaagides trkab kindlasti mitmeid ideid,
kuidas lhema ajaga pinget vltides parimaid tulemusi saa-
vutada.
Pakume jrgnevalt rea soovitusi ja phimtteid, mis
lubavad kiiresti oma vaimseid vimeid mobiliseerida ning
samas ka stressi lekuhjumist vltida:
Hangi eksamiprogramm vi -ksimustik vimalikult
vara - soovitavalt juba kursuse keskpaigas - see
lubab sul juba ainet ppides keskenduda peamisele,
 vltides valgeid laike. (Osa petajaid eelistab muide
sellist programmi varem mitte vlja anda, kartuses,
et siis jetakse eksamil krvalejvad asjad ldse
ppimata.)
Piletite jrgi kordamisest thusam on kursuse lbi-
vtmine programmi jrgi, kuna piletiksimused pole
omavahel seotud ja teevad ppimise masinlikuks.
Pole patt mitme eksami korral heks valmistudes
pisut ka jrgmise tarvis ette ppida - see vrskendab
vaimu ja pakub vaheldust.
Jaota eksamieelsed pevad materjali kordamisele,
uue lbivtmisele, nrkade kohtade avastamisele ja
tagala kindlustamisele - kigest arusaamisele ning
hdavajaliku mletamisele. Viimase peva viks aga
ootamatuste jaoks vabaks jtta, lubades siis raske-
mini meeldejnut veel lplikult korrata.
S eksami eel kergelt seeditavaid toite (pudrud,
supid, puu- ja kgivili) ning joo ohtrasti mahlu.
Rasked praed, pizza, keedetud munad, friikartulid,
hamburgerid, lu jmt. teevad prast ski loiuks.
Juhul kui harrastad tervisesporti, jtka sellega mingil
mral tegelemist ka eksamite aegu. See tagab tasa-
kaalu ja hoiab toonuse tasemel.
Korraliku une tagamiseks vldi tund vi kaks enne
magamaminemist kike erutavat (teleri udukaid,
meelierutavaid pidusid jne.)
Vahetult eksami eel pole mtet midagi uut enam
phjalikult juurde ppida. ksikksimustest lelibis-
tamisel vib olla pigem smboolne kui sisuline then-
dus - see annab sulle tiendava annuse meelerahu
teadmisest, et oled hoolikalt kogu eesseisva aja
kasutusele vtnud.
ra unusta eksamiruumi mineku eel WC-s kia.

Eksamivastust valmistades toimi jrgmiselt:

1. VTA THI PABERILEHT, LDVESTA OMA MEEL NING
PA VABAS VORMIS VISANDADA NEED MRKSNAD,
VTMEMISTED, FAKTID, MILLEST JUTTU TAHAD TEHA.
 2. TEE KIGI LEITUD ALAPUNKTIDE KOHTA TARVILIKKE
LESTHENDUSI.
3. JUHUL KUI MNI OLULINE FAKT El MEENU, RA TEE
SELLEST NUMBRIT NING MINE JRGMISTE ALAPUNK-
TIDEGA EDASI. TIHTI MEENUB UNUNENU ASJAST TER-
VIKPILDI LOOMISE KIGUS.
4. SUULISELT VASTATES TEA, ET TALITAD JUST OMA PARI-
MAT RATUNDMIST MDA NING PA OLLA PIGEM
SIIRAS ARUTLEJA KUI KAVAL KEERUTAJA.
5. JUHUL KUI HINDE ALLES HILJEM TEADA SAAD, MINE
RAHULIKULT KOJU JA PUHKA END VLJA, ILMA ET
HAKKAKSID ETTE MURETSEMA VIMALIKE VIGADE JA
TULEMUSE PRAST.

EKSAMILLATUSED JA NENDEGA TOIMETULEKU TEED

1. Tmbad pileti, mille kohta midagi ei meenu.
Vib juhtuda, et sind on lihtsalt vallanud mttekramp.
VTA RHIKAS ISTEASEND, HINGA MNED KORRAD
SGAVALT SISSE JA VLJA, SULGE SILMAD JA VII EN-
NAST PAARIKS MINUTIKS LGASTUSSEISUNDISSE.
(vt. lhemalt stressist jagusaamise vtted ptk. 17)
Enamasti aitab eneselgastus mttekrambist jagu
saada vi vhemalt endaga paremini toime tulla.
Juhul kui nutav aines ikka ei taha meenuda, rita
saada edasiviivaid vihjeid vahetust eksamisituat-
sioonist.
PA ETTEVALMISTUSE AJAL ENNE SIND VASTANUTE
JUTUST LEIDA MNI PIDEPUNKT, UNUSTATUT MEE-
NUTAV VIHJE VI ARUTLUSE LHTEKOHT, MILLEST
OMA KSIMUSELE TARVILIKKU MATERJALI LEIAD.
Kindlat abi totab ppeprogramm - juhul kui see
eksami ajal kasutada antakse.
PA PROGRAMMIS NHA NEID MRKSNU, TUGI-
PUNKTE, MILLELE OMA KSITLUS RAJADA. OLULINE
ON MISTA PPEAINE TERVIKUT JA AINELOOGIKAT,
KUHU SINU KSIMUS HE ELEMENDINA LLITUB.
 Tihti juhatab programmi osa sisuliselt jrgnevat sisse.
Siit saab tiendavat materjali ja jutuainet.
2. Esitatud lisaksimus viib su kimbatusse.
Eksamineerijate enamik ei esita ksimusi kuidas
juhtub, enamasti on need seotud kuidagi sinu vas-
tusega. Tihti annab ksimusest otseselt vlja lugeda
seda, et oled eelnevas aineesitluses millestki mda
linud, apsu teinud vi olulist unustanud.
PA MISTA NII KSIMUSE SISU - SEDA. MIDA SINULT
OTSESNU SOOVITAKSE TEADA, KUI KA VARJATUD
TAGAMAAD - SEDA, MILLE AVARAMALE, TPSEMALE
VI SELGEMALE KSITLUSELE KSITLUS SIND LES
KUTSUB.
Juhul kui vihje olemust mistad, meenub sulle tihti
ka ununenud asi ja vid oma tehtud vea edukalt
parandada.
Eksami lisaksimus pole nii hirmus, kui see vahel
tundub. Tihtilugu peitub ksimuse snastuses selge
viide ka vastusele, eriti kehtib see igasuguste kas-
ksimuste korral. Mned eksaminaatorid armastavad
esitada teemast kaugeid ksimusi, et vastata, pa
hetk mistatada, miks midagi teada soovitakse.
Vahest on phjuseks ldist kneainet andnud snd-
mus vi akuutne probleem. Vastamisel oleks tark
oma jutt siduda probleemse vi pevakajalisega.
Samas ei tohiks vastus kujuneda ka lbinhtavalt
kavalaks teema vljavahetuseks, millega kigi aega-
de ppijad on pdnud ppejududele puru silma
puistata.
3. Eksami vastuvtja pilkav, terav vi pahaendeliselt
vaikiv hoiak nib rvivat sult enesekindlust.
PUUA ND OMA VASTUSTES JUBA ETTE MNDA
OMA SEISUKOHTADE VAIELDAVUST NING TEADMISTE
PIIRATUST.
PILKEHIMULINE PPEJUD HINDAB ENAMASTI KR-
GELT KA TEISTE VAIMUKUST. JUHUL KUI TAIPAD OMA
JUTTU TUUA VEIDI HUUMORIT VI ENESEIROONIAT,
TULEB SEE ASJALE AINULT KASUKS.
 13
KUIDAS TOIME TULLA
OMA PETAJAGA?
Nii nagu kaugeltki kik inimesed ei sobi omavahel spradeks
ega ladusat koostd tegema, ei ole neil alati ideaalne
vahekord ka petaja-pilase suhetes. Selleks, et ppijal
tekiks oma petajaga viljaks koost, on tarvis vhemalt
kolme eeldust: ppija peab petajat usaldama; petajal
peab olema elementaarne usk pilase vimetesse; petaja-
poolsed nuded peaksid olema paraja rangusastmega, et
rgitada pdlikkusele, kuid mitte kahjustada eneseusaldust.
Kui petajate iseloomulik pretensioon pilaste suhtes on see,
et nood pole kllalt pdlikud, siis ka ppijad esitavad oma
petajale tihti (krgendatud) ootusi, mida too pole suuteline
titma. Rahulolematus petajaga vib kergesti viia pihuvi
jrsu langemiseni vastava aine vastu. eldust lhtudes oleks
ppijal kasulik otsida mingeid teid ppeju meelepraseks
muutmiseks.
9
Miks ppijad nurisevad mne petaja le Mistagi ei ole
inimesed ldiselt rahul nendega, kes nendega rahul pole -
norivalt rangete, pedantsete isikutega. Hulk pedagooge
petab oma ainet tuimalt ja igavalt. Mned petajad ei oska
keerulist lihtsalt seletada, nende aineksitlus jb segaselt
raskepraseks. Enne kui otsida oma ppejuga parema
toimetuleku teid, viks enda jaoks tema tugevad ja nrgad
kljed vlja selgitada. Jrgnevad ksimused aitavad siin
orienteeruda.
KUIVRD SINU PETAJA:
- oskab aine vastu huvi ratada
- selgitab keerukat lihtsalt ja arusaadavalt
- toob elulisi niteid
- leiab aega ppijatega individuaalselt tegelda
- korraldab rhmatd
- petab mlutehnikaid
- kasutab moodsaid petamisvtteid (sugestopeedia jt.)
MILLES ON PETAJA NRK KLG?
- kuiv?
- ebakindel?
- pedantlik?
- liiga range?
- kaootiline?
- elukauge?
ppijate vimalused oma petaja pedagoogilise kekirja
mberkujundamiseks on leebelt eldes piiratud. Enamik
kursusi muutuksid elavamaks, kui ppejud arendaks audi-
tooriumiga enam dialoogi - suudaks ppijad ksima, kaasa
arutlema panna. Eriti kehtib see vaimsete vrtuste - ideede,
moraalinormide, maailmavaate, usuliste veendumuste vi
elutarkuse edasiandmisel. Uue idee vi vrtusarusaama
vastuvtul tekib meis loomulik soov see enne omaksvttu
kriitiliselt le kontrollida. Mnigi sgav tde saab omaks vaid
kaasa arutledes, midagi kahtluse alla seades, millelegi vastu
vaieldes. likoolipevil luges meie kursusele vene kirjandust
Valmar Adams. Kui enamik ppejude silitas loenguil auto-
riteetse asjatundja ligipsmatuse, siis Adams kutsus kuu-
lajad endaga vaidlusse. Piisas sellest, kui talle loengu vahe-
ajal ksimuse vi vastuvitega sedel lauale saata.
Ksimus ongi ppetundi vaheldusrikkuse toomise kige
loomulikum viis. Teemakohane ksimus - soov midagi lhe-
malt, phjalikumalt teada saada - on esmane mrk sellest,
et pihuvi on krge, teiselt poolt saab aga selgete asjalike
ksimustega loidu pihuvi kindlasti ka jrjele aidata. Para-
doksaalselt on aga ksida hulga kergem just kaasakiskuvalt
esitatud teema, mitte igava ettekande kohta. Seda arves-
tades lastakse mnel pool tienduskoolituses kellelgi kur-
suslastest iga ppetunni tarbeks mni valveksimus ette
valmistada selleks puhuks, kui spontaanseid ksijaid ei leidu.
Enne mingi ksimuse valjusti esitamist tuleks tpsustada
enda jaoks seda tingiv probleem vi lahtine ots - soov aru
saada sellest, millest aru ei saa. eldakse, et kui lbivetud
aine kohta midagi ei osata ksida, sai kik selgeks vi ji
kik arusaamatuks. Seeprast tulekski tarvilikud ksimused
pstitada vi esitada juba ppimise kigus. Ksimused
iseendale aitavad ppimist hlbustada. Igal ppet etapil
peaks olema arusaadav
MIDA ME PARASJAGU PIME?
MIDA PEAKSIME EDASPIDI PITUST MLETAMA, OSKA-
MA, SUUTMA?

Seitse phjust, miks ppijate huvi aine vastu raugeb:

- lektor loeb oma teema seda elavaks muutmata mrk-
meist maha
- lektor ei veena kuulajaid aine vajalikkuses
- lektor nmmutab teadaoleva vi endastmistetava
kallal
- lektor lheb manitsevaks vi agitaatorlikuks
- aineksitlus kulgeb aeglaselt
- ainet vetakse edasi nnda kiires tempos, et mn-
dagi jb arusaamatuks
- petamisel ei peeta kllalt sageli puhkepause.
Isegi krge pedagoogilise meisterlikkusega petaja vib
hes vi teises toodud punktis patustada. Enamasti ei oska
ppijad ise pedagoogilist situatsiooni elavdada. See oleks
vimalik aga pris lihtsate vahenditega. Kige thtsam oleks -
nagu eespoolgi osutati - muuta ppus lektori ksluisest
ksikknest dialoogiks. Kuidas?
Esita petajale ksimus vi repliik (vi saada tema lauale
sedel), mis:
- asetaks rgitus midagi kahtluse alla
 - vastandaks petaja jutule vasturkiva fakti vi seisu-
koha
- sunniks pealiskaudselt lelibisetud nhtusse svenema
- paluks selgitada arusaamatuks jnut
- sunniks laialivalguva jutu kokku vtma
- paluks testada petatu elulisust, praktikale sobivust
- suunaks teemat avardama.
Paljud ppijad hivavad koolipoisirefleksist ppeklassis
ikka tagumised kohad. Kehvema kuuldavuse ja viletsa nhta-
vuse tingimuses on ainest arusaamine alati vaevarikkam.
Kindlasti tasuks ettepoole istuda siis, kui petaja on nrga
hle vi kehva diktsiooniga, kui loeng toimub vrkeeles
vi kui tegemist on ppijale suurt huvi pakkuva ainega.
Isegi hea ppeju jlgimine muutub ajapikku raskeks
liikumatu poosi ja vsiva selja tttu. Rammestavas istumis-
asendis vib end virgutada paari lihtsa vttega.
- Siruta selg sirgeks ja tee minut aega sgavat sisse-
ja vljahingamist.
- Pigista pihkude vahel minut aega tennisepalli.
- Veereta pihus paar minutit hiina massaaikuulikesi.
- Tee pisut keelegmnastikat: suru keel nelikmmend
korda jrjest vastu kurgulage.
- Tee mned haigutused (loomulikult pihuga varjates,
siis kui petaja otsa ei vaata). Haigutus on organismi
thus vastureaktsioon saabuvale unisusele, see pa-
randab videtavalt thusalt aju hapnikuvarustust ning
muudab juba mne minutiga rksamaks. Aval hai-
gutus teeb lualihastele tervendava massaai. Hai-
gutuse esilekutsumiseks sobib jrgmine vte: lase
lug pisut rippu, tunne kurgulaes kditavat tunnet
ning kujuta ette, kuidas sa laialt ja magusalt haigutad.
Kuna haigutus on teatavasti nakkav, vid selle abil
ka pingukaaslasi virgutada. Jaapani konveieritl
makstavat eeshaigutajaile isegi lisatasu.
ppimise vib endale elavamaks muuta, vahetades uue
teabe passiivse vastuvtja rolli mrksa rksama uurija osaga.
Seda vimaldab meile juba tuttav ideedeskeem. Vaatleme
kolme juhtumit.
 1 Aineksitlus kulgeb loiult ja igavalt, lemra palju
kneldakse niigi selgest, endastmistetavast.
Ideedeskeemi vte lubab probleemi vi teemat iseseis-
valt edasi uurida, leida selle laiemaid seoseid, lisada iseseis-
vaid niteid, avastada ht-teist vaieldavat, leida hendpunkte
mne teise alaga jne.
2. ppeju jutus ji midagi segaseks.
Arusaamatu koha vib eraldi "pilvekesse" joonistada ning
see loengu kigus selgemalt lahti mtestada.

eesmrgi seadmine usk enda vimetesse

alavrsustunne auahnus

perekondlik hkkond ( pih elav eeskuju

edu lootus eksamihirm

stipendium^ j "popid teemad"

sprade suhtumine

Juhul kui vaadeldavate ksimuste omavaheline seotus

ja tervikpilt jb segaseks, lubab ideedeskeem avastada
ainevalla struktuuri ja siseseoseid.
3. Kuivavitu loengu korral vimaldab ideekaart leida
teooriat selgitavaid elulisi niteid, andmeid, praktilisi suu-
niseid jne.

popitegemine kahtlased seltskonnad

 14
ELUKOGEMUSTE

Raamatutarkus omandab oma telise thenduse siis, kui

sellele elus rakendust leida. Paljusid ameteid autolukksepast
advokaadini ei ole vimalik ilma kinnistava praktikata ldse
kuidagi selgeks saada. Laiemas plaanis hlmab see eluline
kogemus, millest midagi annaks ppida, pea kogu rkvel-
oleku aja - veelgi enam - ka unedest on midagi ppida.
Kogemused vivad koolitarkuste pagasit kinnistada, mingis
osas korvata, edasi arendada, aga ka kummutada. Paljude
ppeprogrammide ja kursuste lpetanud on nukralt nentinud,
et teooria on ks, elu tegelikkus teine. Igapevane elu sunnib
juurde ppima ka suure hulga selliseid aineid, milleks kski
kool ette ei valmista: enesekehtestamise oskus, probleemide
ja hingemuredega toimetulemise tarkus ning ... elukoge-
mustest ppimise oskus!
Nii kasvatusteadlased kui hingearstid on hel meelel
selles, et inimeste vime aktiivselt ja adekvaatselt oma
elulistest kogemustest ppida on leebelt eldes madal. Me
saame iga pev mingeid elus kasulikke teadmisi. Aasta
jooksul saadud eluliste vihjete, kasuliku teabe, enesearen-
damise impulsside, kitumiseeskujude vi positiivsete harju-
muste kujundamise eelduste hulk on lausa hiiglaslik. Paraku
valgub see enamasti laiali nagu hane seljast vesi. Miks?
Keskne phjus on see, et meil puudub pivalmis eluhoiak -
pd midagi tarvilikku, arendavat, tiustavat jrjepanu juurde
ppida. Laseme kergesti meelest minna ka selle, mis vallas
me end ldse tiendada tahame. Teiseks on meil vhe-
arenenud lateraalne ehk kigult ppimise oskus - oleme
harjunud kindlaid asju ppima mitte siis, kui lahe ja soodus
piolukord on just tekkinud, vaid kindlal ajal, kindlate inimeste
kest, ette teada raamatuist ja kursustelt jne. Niisiis ei taipa
me ppust vtta neist paljudest etteaimamata, ent oma
olemuselt igati petlikest ja juhuslikest olukordadest, mis elu
meie ette toob. Kuni me mratleda ei oska, mis vallas ja
mida lhemalt mingi situatsioon vimaldab ppida vi oman-
dada, ei oska me sellest ka tisvrselt elulist kogemust
hankida.

PIVIMALUSED TULEKS NHTAVAKS MELDA.

Kik algab motivatsioonist, seesmisest valmidusest midagi

ppida, end tiustada, areneda. he kuulsa joogaguru
juurde tuli kord innustunud algaja, kes ksis, mil viisil kige
kiiremini joogiks saada. petaja palus seejrel noormehel
kki tulla, vttis pangetie vett ning surus sna lausumata
tema pea vee alla. Sedamda, kuidas hapnikupuudus end
tunda andis, hakkas noormees nd pea pangest vlja-
toomiseks tegema jrjest suuremaid jupingutusi. Lpuks
lkski see tal korda. 'Just nii, kike vlja pannes, saabki
sinust joogi, lausus meister.
Jooga sunnib olema enese vastu nudlik nn vaimsel kui
kehalisel ettevalmistamisel, toitluses kui ka eetikas. Tp-
semalt eldes sunnib joogaping, nagu nn mnigi teine
krgeid eesmrke seadev ppus, mobiliseerima oma tahte-
ju, mrkamismeele, keskendumisvime, mlu ja teised
pshilised funktsioonid ning kujundama mingiks ajaks oma
igapevane elu raugematu innuga teoks saava pusippe
keskkonnaks.
Mingi aine omandamine lheb ladusamalt, kui sellele
pingu eel, ajal ja jrel argielu kogemustest tuge saada.
Ideaalsel juhul peaks mistahes tekspidamine, seadus-
prasus, reegel, juhis vi omandatud toskus saama kohe
prast ppusel omandamist elulise kinnituse. Mida see ieti
thendab?
ppimist soodustab srane eluline kogemus, mis:
- vimaldab luua valdkonnast vi nhtusest ssteemse
tervikpildi
- suunab thelepanu olulisele - vtmelesandeile, eduka
hakkamasaamise eeldustele, tuumteadmistele jne.
- lisab enesekindlust ning osutab teedele, kuidas oma
nrku klgi kompenseerida
- vimaldab mista teoreetiliselt ldist eluliselt konk-
reetses
Koolist ja kogemustest ppimist annab vaadelda etapi-
viisilise tegutsemisena, kus iga lbitud etapi tulem ehk
vljund peaks sobima jrgmise etapi sisendiks. pingu
elulhedasemaks tegemiseks on kavandatud kutsepraktika.
Paraku seisneb nii mnegi krgkoolieriala praktika lihtsalt
selles, et tudeng saab firmas jukohase totsa, mille tit-
misel ta rahule jetakse. Enamasti pole kellelgi ettevttes
mahti talle sama eriala teisi tegevusalasid lhemalt tutvus-
tada vi teda keerukamaisse ametisaladustesse phendada.
Praktikaaeg mdub, ent pitud laiast alast lks korda vaid
murdosa praktikas jrele katsuda. Niisiis jb ka elemen-
taarsete tkogemuste saamine igahe enda vastutusele.

KUIDAS ELUKOGEMUSTEST PINGUT THUSTADA?

1 Mista selgelt, mida sa teada, osata ja suuta tahad!

Umbes samuti nagu valiklugemine tstab kirjanduse
lbittamise tempot, tstab ka sihikindlalt valiv elukoge-
muse kasutuselevtt (hankimine, varumine) tublisti nendest
ppimise tempot. Mni abiksimus aitab selles vallas oma
eesmrke selgitada.
MIDA PEAKSIN JUURDE PPIMA?
MILLISED ASJAD TULEKS ENDALE KOHE SELGEKS TE-
HA, MISSUGUSED HILJEM, T KIGUS?
MIS KSIMUSES MA PEAKSIN KOOLIS PITULE ELUS
KINNITUST OTSIMA?
 MILLIST TEOORIAT VI RAAMATUTARKUST VIKS ELU-
LINE KOGEMUS SELGITADA?
MILLISEID TOSKUSI SOOVIN OMANDADA?
MIS VALLAS PEAKSIN OMA VILUMUST TSTMA?
MIDA ETTE VTTA VIGADE VLTIMISEKS?
MIL KOMBEL OLULINE MEELDE JTTA?
Nagu ksimustest nhtub, viib pieesmrkide psti-
tamine tihti tagasi he vi teise selles raamatus svenenud
ksitlemist leidnud alateema juurde.
2. Avasta kasulikke vihjeid.
Lehti lugedes, inimestega vesteldes, telerit vaadates,
mnd kursust kuulates vi mingit td tehes saame pidevalt
mitmesugust uut teavet. Faktid, vited, arvamused, hinnan-
gud, prognoosid, kontseptsioonid, seadused, eeskirjad,
daatumid, isiku- ja kohanimed ja palju muud ergutab hetkeks
meie thelepanu ja kaob juba kahe pevaga unustuse uttu,
et siis mingi aja mdudes taas samal vi mberkodeeritud
kujul meie teadvusse tusta. Kogu mrgatud vi vastuvetud
teabest tundub vahest vaid paar protsenti seda vrt, et selle
selge lahtimtestamise ja sgavama thenduslikkuse (miks
mingi asi meile thendusrikas viks tunduda, millisele sga-
vamale, varjatumale nhtusele teatud ilming osutab jne.)
kallal vaeva nha. Veel palju viksem on aga srase info
hulk, mille meeldejtuks oleksime valmis vaeva ngema.
Seega kulub meil aastas sadu tunde pealesunnitud teabe
unustavaks vastuvtuks. Eriti kehtib see linna tingimustes.
Ei end tarbetu infotulva eest kaitsta, peab suurlinna asukas
omandama info pgusalt silmamise ja kiirelt meelest minna
laskmise vime.
Mil viisil annaks seda perifeerset infot, mida me tahes-
tahtmata kogu aeg vastu vtame, mne huvipakkuva vald-
konna paremaks tundmappimiseks kasutusele vtta? Vi
kas selle jrele ldse ongi elulist vajadust? Kaudsete vihjete
kasulikkus avaldub selgesti loomingulist lesannet lahen-
dades. Mingit teemat vi ksimust pikemalt uurides saab
probleemi otseselt puudutavat uut teavet ha vhem ja
vhem, samal ajal hakkab aga meel eristama ha enam
thendusrikkaid vihjeid mnest kaugemast asjaga kaudselt
seotud valdkonnast. Niteks viks tuua kasvi ppima ppi-
mise teema. Probleemi uurides ei leidnud ma tpselt selles
vallas avaldatud kirjatdes enam midagi uut, kll aga hak-
kas thendusrikkaid analoogiaid ilmnema kaugemais alades:
sugestopeedias, gestaltteraapias, joogas, semantikas jne.
Perifeerses teabes on muudki hinnalist - paljugi sellest
igapevasel suhtlemisel vi lugemisel saadud infost, mida
me pgusalt mrkame ja khku unustame, evib vrtuse
elus orienteerumise aspektist laiemas plaanis. Aina korduvad
sise- ja vlispoliitika uudised, majanduselu kommentaarid ja
prognoosid, kaupade ja teenuste reklaam, kultuurisndmuste
kaja - kik see annab meile raskesti snastatava eluga
kursisoleku tunde. Mingi asja keskmes olles on siiski pris
raske eraldada puude tagant metsa. Parim viis mne vald-
konnaga kursis olla on leida endale usaldusvrne tlgen-
daja vi kommenteerija. Niteks aitas juba mitu aastat meil
Soome oludega hsti kursis olla Sirje Kiini ndalakommen-
taar. Inglased tlevad No news- good news. Me avame tihti
lehe mitte selleks, et uut avastada, vaid et seda mitte avas-
tada jat end rahustada: kik on vanaviisi, ei midagi uut.
Omaette probleem on muidugi see, kuivrd srane hoiak
meie mrkamismeelt nrgestab. Oluliste tendentside (puude
tagant metsa) mrkamist ja kasulike vihjete avastamist viks
ergutada kohaste abiksimustega:
MILLELE SEE OSUTAB?
MIS SELLEST JRELDUB?
MILLIST TENDENTSI SEE NITAB?
MISSUGUNE SGAVAM VARJATUD THENDUS NEIL
FAKTIDEL VIKS OLLA?
MILLINE ANALOOGIA SIIN VIKS PEITUDA MIND HUVI-
TAVA PROBLEEMI JAOKS?
3. pi kike judsa arusaamise tempos.
Nagu teada, hakkab nii liiga kitsas kui lemra lai,
haaramatult kiire kui ka venivalt pikaldane ping kiiresti
ttama. Niteks kui ht grammatilist vormi vi liigutust pikka
aega korrata, lheb thelepanu loiuks ning harjutust haka-
takse sooritama ha suureneva masinlikkusega, mis tuge-
vasti alandab pivimet, aga ka huvi valdkonna kui sellise
vastu. Loeng, kus lektor oma erudeerituse nitamiseks suure
hulga uusi nhtusi ja probleeme ette vtab, kustutab kiiresti
kuulajais viimse kui huvisdeme.
Selleks, et elulist kogemust kasutusele vtta, peaks
petlikku teavet tulema sellest tempos, et see meid haaraks
kaasa, ent ei vsitaks. Turistina mnes vramaa linnas
esmakordselt ringi uidates mrkab silm aina uusi tavatult
erilisi objekte. See kik tundub esiotsa erutavalt huvitav.
Muljete virr-varr hakkab aga ajapikku vsitama. Saabub tund,
kus me lihtsalt ei jaksa enam uut vastu vtta, saati siis sellest
ht-teist ppida. Uus teave, uued muljed annavad petliku
kogemuse siis, kui me suudame neid endale thendusrikkalt
lahti mtestada. Varasemaist teadmistest, analsioskusest,
aga ka vaimse erksuse tasemest sltuv mtestamisvime
mrab paljuski ka ppimisel ju esmathtsa huvi mingi asja
vastu. Sellest tulenevalt tasuks millegi ebaselge ja ksitamatu
tabamiseks teha kas vi mni mtestav tlgendus. Siingi
viks orientiiriks olla mni nhtuste phjuslikku seost uuriv
kontrollksimus.
MILLELE MILLEGI OLEMASOLU OSUTAB?
MILLEST SEE TULENEB?
MIKS MIDAGI (JUST NNDA ) TEHTI?
MIKS MIDAGI PUUDUB, MISKI TEGEMATA JETI?
Thelepanuvrne osa petlikku kogemust saabub tiesti
etteaimamatul ajal ja viisil. Tark ppur on just neil puhkudel
valvas vrtuslikku ra kasutama. Mida see eeldab? Kige-
pealt seda, et me oskame objekti nha mnes suhtes kaasa-
haarava, kitvana. Teiseks seda, et me suudame nhtut ele-
mentaarsel viisil lahti mtestada, mista selle olemust, teket
ja kujunemislugu, otstarvet jne.
Kisin hiljuti hes Vene sjave endises raketibaasis.
Enamik maju ja rajatisi olid ilmastikust, ajahambast ja van-
daalidest kuidagi vormituks muutunud. Kahekordne hoone
nais olevat kunagine ohvitseride elamu, pikk ja madal kit-
saste akendega ehitis sdurite barakk, lupiinide ja pdra-
kanepi valduses knkad tundusid olevat rajatud sjamasi
nate varjamiseks, pratud angaarid vahest laskemoona vi
rakettide tarbeks. Kik tundus kuidagi kummaline, tinglik ja
tarbetu. Just selline neb vlja mahajetud sjavebaas -
oli kogu tarkus, mida esiotsa suutsin lahti mtestada. See-
jrel pdsin laltoodud abiksimuste varal objekti lhemalt
uurida. Ilma asjatundja abita leidis paljugi asju kohe endale
seletuse.
Umbes sama phimtte jrgi - tundmatut objekti uurides
selle olemus, otstarve ja kasutusala vlja selgitada - saab
teoks iseseisev teadmiste ja vilumuste omandamine nn.
tegevuse-kigus-pingu [learning by doing) phimttel (vt.
lisa 2). Tuleb tunnistada, et mitmesugune ette teada ja
ootamatu tegevuspe on elus vltimatu, paljudel aladel aga
ainus meldav ppimisviis. Omandatud pioskused aga
lubavad siin palju kiiremat edu saavutada. (Paljude seadmete
kasutamise oskus edeneks kiiremini, kui nende kasutus-
juhistes leiduks mitte ksnes keerukaid selgitusi, instrukt-
sioone ja ohutustehnika nudeid, vaid ka iseseisvat uurimist
ja ppimist edendavaid viiteid.)
4. ra jta unarusse praktilist mistust ja intuitsiooni.
Raamatutarkus ldse ja ppekirjandus eriti kipub elu-
nhtusi kirjeldama kehtivate seadusprasuste ja reeglite ning
neist tulenevate hinnangute, soovituste ja ettekirjutuste
kaudu. Tegelik elu on enamasti palju kirevam, vastuolulisem
ja sgavam, kui seda mistahes teooriaga annab hlmata.
Pealegi annab avastatud seadusprasusi ja tendentse sele-
tada ka mnel muul viisil, niteks mingi teise, vistleva
teooriaga. Ilmekaks niteks viks olla valuutakursside kuju-
nemise prognoos. On palju asju, mis lubavad USA dollari
kurssi ette aimata: Ameerika majanduse hetkeseis ja kasvu-
tempo, pangaprotsendid, teiste valuutade arvatavad muu-
tused jne. Tegelik elu testab aga alatasa mistahes ksiku
teooria paikapidamatust. Praktiline mistus pib elulisi koge-
musi mitte snade, vaid pigem kujundite keeles. Meil vib
trgata ettekujutus sellest, kuidas miski on ehitatud, mida
meil tuleks teha jne. Snalist mtlemist tiendav visuaalne
kujutlus nihkub thtsale kohale millegi kavatsemisel, ees-
mrkide pstitamisel, projektide koostamisel.
Selleks, et elust enesest kogu aeg midagi olulist juurde
ppida, lheb tarvis nii enesearendamise huvi, tahtekindlat
meelt kui ka iseseisvust.
 1S
LOOV PING
ARENDAB LOOVUST

Inimvaimu kirkaimaks vljenduseks on loomevime. Kirjan-

duses, muusikas, maalimisel, nitemngus ja teistes kauni-
tes kunstides avaldub loovus esteetilist elamust andva vljen-
duslikkusena. Inseneri vi arhitekti tegevuses lheb tarvis
tehnilist taipu ja leidurivaimu. Ettevtluses ning argielus tuleb
kasuks srane tloovus, mis avaldub probleemolukorda-
des orienteerumise ja nende lahendamise vimena. ppi-
misel aitab uue aine omandamisele kaasa vaatlusaluse
teema vi probleemi iseseisev lahtimtestamine, mille kigus
vib kasutada ajurnnakut jt. loova otsingu meetodeid. Teiselt
poolt lubab ppematerjali loov lbittamine judsalt aren-
dada loomevime eri klgi. Loova mtlemise ja tegutsemise
aluseks pole ks, vaid mitu soodustavat vimet. Vaatleme
neist philisi.

Probleemitundlikkus seisneb vimes mrgata ts, elus

vi uuritavas objektis midagi vajakajvat, vastuolulist, kaht-
last vi vaieldavat. Uute toodete vljattamisel vi teenuste
pakkumisel aitab turu varjatud nudluse arvestamine saavu-
tada parema mgiedu. Probleemitajust on igal sammul abi
ka ppets - see lubab keskenduda philisele, teha selget
vahet mistetava ja arusaamatu vahel ning vtta pstitatud
ksimused kavakindlale lahendamisele. Probleemile-suuna-
vat mttetd saab ergutada ksimustega:
MIDA ME UURIME?
MILLES ON ASI?
MIS MEIL PUUDUB?
MIKS ASJAD ON SELLISEKS KUJUNENUD?
MILLES ON PROBLEEM?
Ideede voolavus avaldub alternatiivides mtlemise vi-
mena. Edison olevat suutnud mingi jrjekordse leiutise kallal
juureldes hes tunnis lasta silme eest lbi kmneid vi isegi
sadu erinevaid lahendusvariante. Mistahes projektlesande
lahendamisel, kirjandi kondikava koostamisest kuni linnajao
ldplaani ettevalmistamiseni tuleb enne lplikku lahendust
vaagida suurt hulka erinevaid lhenemisteid ja lahendus-
variate. Kvantiteet tagabki kvaliteedi tusu. Ideede vlja-
mtlemisele suunavad ksimused:
KUIDAS?
MIL VIISIL?
MIS KOMBEL?
(midagi saavutada, teisiti teha, probleem lahendada jne.)
Kujutlusvime ehk fantaasia eeldab vimet kas oma
ettekujutuses vi kirjasnas, vrvides, helis, projektilahendis,
tarindikavandis jm. midagi sna otseses mttes vlja mel-
da. See lubab nhtut, kuuldut ja teadaolevat tiendada ja
laiendada. Kige julgem fantaasia pakub suisa enneole-
matuid ideid, lahendeid. Maalinitusel kies vib mrgata
mnegi kunstniku (niteks J. Arraku) lopsakat fantaasiat,
samal ajal kui keegi teine varieerib aastate kaupa vaid kaht-
kolme phiteemat ja motiivi.
Originaalsus vljendab ideedes, arutluskikudes, kujun-
dites, probleemipstitustes vi nende lahendustes peegel-
duvat isikupra. Fantaasiarikkus ei tarvitse testada alati
isikupra ning originaalsuse vljenduseks on niteks kuju-
tavas kunstis oma kujundikeele ja vrvilahenduse krval ka
teema- ja motiivieelistused, smboolika kasutamine ja palju
muud.
 Avastuslik selgepilgulisus lubab mrgata nhtustes seda
thendusrikast, iseloomulikku vi kordumatut, mis teatud
praktilise ksimuse lahendamisel on huvipakkuv. Arvatakse,
et lapsed ja kunstnikud oskavad teistest paremini vaadelda
maailma vrske pilguga. Avastav mrkamismeel leiab raken-
duse niteks leiunduslesande lahendamisel, reklaami lk-
lauseid koostades, aga ka inimestetundmisel, seltskondlikul
vestlusel jne.
Uute seoste leidmine saab teoks tuntu rakendamisel
tavatul viisil (aafrika rtmid ameerika muusikas); kahe vi
enama idee leidlikul hendamisel (tugitoolvoodi); he va-
hendi kasutamisel kahe eesmrgi saavutamiseks (konser-
vant toimib ka toiduvrvina) ja paljudel teistel samalaadseil
juhtumeil.
Seostamisoskust viks treenida nnda, et leiad, mida on
hist paaril suvaliselt valitud nhtusel vi snapaaril (niteks
hobune ja Koidutht) vi kuidas kolmest juhuslikust snast
mttekas (ja naljakas) lause moodustada. (Seda vtet on
kasutatud ajakirjanike vljappes.) Vabade assotsiatsioonide
mngus leitakse mistahes snast (niteks lumi) lhtudes jada
uusi eelmisega assotsieeruvaid snu vi misteid. Loovust
virgutab pd leida uusi, vrskeid, tavatuid snaseoseid. Kui
niteks lumi-talv-kevad-pike-aas on tavaline ja ootusprane,
siis lumi-sumin-tnav-vrav-krigin-j tundub juba uudse-
mana.
Kuidas koolihariduse saamine tegelikult loomevimele
toimib? Kaugeltki igasugune ppimine ei toeta loovust.
Kuulekal tuupimisel ja ettenhtud igete seisukohtade me-
haanilisel omandamisel rajanev ping prsib nii iseseisva
mtlemise vimet kui loovat fantaasiat, vljenduslikku isiku-
pra, arutluskikude originaalsust ja alternatiivides arutlemise
oskust. Meenutame, kui omanolised ja fantaasiakllased on
vikelaste joonised ning kui igavad ja isikupratud abitu-
rientide kirjandid.
Loovust ei arenda miski judsamini kui mingile loovale
tegevusele - tle, harrastusele vi ppimisele - phendu-
mine. ppets saaks loominguliste momentide lisamisest
kahekordse kasu: see teeks uute teadmiste omandamise
kitvamaks ning arendaks iseseisvat mtlemist, probleemi-
tundlikkust jt. lal ksitletud loomevime nitjaid. Iseranis
ahvatlev tundub selliste piviiside kasutuselevtt, kus loovu-
sega ksikes lisandub ka ppimise tulemuslikkus selle
tavaprastes nitudes: uuest ainest saadakse kergemini aru;
see jb kauemaks meelde; eraldi teadmisi suudetakse
(eksamil) leidlikult hendada jne.
Enamikku inimesi ei jta loomingulise tegevusega kaas-
nev mngulisus ja vaba enesevljenduse vimalus klmaks.
Ent samas vga paljud siiski eelstavad loominguvabadusele
tuntud ja teada rutiintde turvalisi radu. Miks? Aga seetttu,
et neil puudub loovaks otsinguks eeldatav enesekindlus,
rksus ja visadus.
Viimaseil aastail meldakse aina tsisemalt sellest, kui-
das koolis ppides loomevime kngumist vltida ja selle
vabastamisele kaasa aidata. Phjus on selge: XXI sajandil
lheb ha enam hinda inimeste vime kiiresti, leidlikult ja
loovalt informatsiooni tdelda, probleeme lahendada, ette-
nhtut projekteerida vi toota.
Jrgnevalt pakume mningaid vimalusi selleks, kuidas
ppetsse tuua enam loovust arendavaid momente.

PROBLEEMLESANNETE LOOV LAHENDAMINE

ppimine toimub elus suures osas probleemide pstitamise,

uurimise ja lahendamise aastaid kestva protsessina, kus
mtterksus tagab edasiliikumise edu. Paraku annab loovat
lhenemist eeldavaid probleeme paljudel puhkudel lahen-
dada ka rutiinselt ja mehaaniliselt. Vtame niteks juhtumi,
kus tarvis kirjutada kirjand vi essee. Teema nuetesse ja
vimalustesse sisseelamise asemel hakkavad paljud sellisel
puhul kuuldust ja loetust tuletama probleemi lahtimtes-
tamisele enam-vhem sobivaid mttekatkeid, tlusi, arutlus-
klieesid. Tihtilugu on ainsaks tmeetodiks katse-eksituse
vte, kusjuures mttetd ahistab kogu aeg alateadlik hirm
olla rumal, piiratud, kohmaka vljenduse, vigase igekeele,
kohatu mtteviisiga.
Eespool kirjeldasime vimalust kasutada ideedeskeemi
meetodit uute teemade ja probleemide esmauuringuks.
Vaatleme probleemikeskset mtlemist lhemalt. Prob-
leemide - nii eluliste kui ka ppets esiletulevate - lahen-
damiseks lheb tarvis vaimset aktiivsust, tnu millele me
mrkame uusi phjus- ja sltuvusseoseid, neme oota-
matuid lahendusi, tabame end avastuslikelt mttekikudelt.
Probleemi olemuse ratundmine ning selle phimttelise
lahendustee taipamine toimub virgutava kogemusena: usu-
me iseseisvalt tunnetavat midagi olulist ja uut.
Raskemate ja suuremate probleemide lahendamisele on
iseloomulik kindel etapilisus:
Probleemi (arusaamatu asja, kitsaskoha, millegi
tiendamisvimaluse jne.) olemasolu tajumine. An-
takse endale aru, et asjad pole pris nii nagu need
peaksid olema, et midagi on vimalik teha senisest
mrksa paremini vi ktkeb olukord endas vimaluse
leida sellele uus thus lahend. Probleemi olemuse
mistmisega liitub selle vimaliku kasu ngemine,
mida ksimuse thus lahendamine totab anda.
Olukorda ksitleva info hankimine: ksiraamtute
kasutamine, tuttavailt ksimine, asjakohaste faktide
meenutamine jne.
Ideede ja tegutsemisalternatiivide otsing probleem-
olukorra lahendamiseks.
Tegusate, realiseerimisklblike ideede valik olemas-
oleva teabevaru hulgast. Esmaste ideede selek-
teerimine ja parimate le otsustamine vib toimuda
intuitiivselt, ent selle tarbeks vib kasutada ka teatud
kriteeriume (elluviimise hlpsus, kiirus, odavus jne.)
ning rakendada eri meetodeid (niteks mttejaht
leitud juhtideede nrkade kohtade vljapeilimiseks.)
Ideede ellurakendamiseks vajalike tingimuste kavan-
damine. (Sel etapil ilmneb sageli esialgu lootust-
ratavate ideede elukaugus - nende realiseerimiseks
on raske soodsaid tingimusi luua.)
Ideede tegelik elluviimine.
Kigi mainitud protsesside tarbeks on olemas asja-
kohaseid tmeetodeid, millest allpool ka pikemalt juttu
tuleb. Rhutagem veelkord seda, et ppets arendab
probleemide iseseisev pstitamine ja lahendamine judsalt
iseseisvat mtlemist. Lisaks sellele annab (ppe)problee-
mide lahendamine ka teatud ravitoimelise kaasefekti. Loo-
valt tegutseva inimese eneseusaldus ja oma mbruskonnaga
kohanemisvime kasvavad.
Elus ja ka ppets on suur hulk probleeme, mida me
trgume sellistena tunnustamast. Niteks oleme mingil alal
sedavrd harjunud rutiini mugavusega, et ei esita endale
ksimustki sellest, mida annaks teisiti ja paremini teha.
Srane ksimus nestaks harjunuga kohanemise muga-
vust ja turvalisust. Loovaks tegevuseks olulise probleemi-
tundlikkuse tugevdamiseks tuleb lbi murda mttelaiskusest
(ma ei viitsi sellele meldagi), omandatud abitustundest (ma
pole selleks vimeline, ma ei suuda seda iseseisvalt lahen-
dada), autoriteedikummardamisest (keegi vimekam ja tar-
gem teab asjast kindlasti rohkem) jt. vaimset rksust nris-
tavatest kaitsemehhanismidest.
Sageli on probleemid meie mtteviisi piiratuse ja koge-
muse nappuse tttu meie eest otsekui varjus: kuidagi ei lhe
korda ksimust mista selle laial seostevljal ning kesken-
duda olulisele. Siin aitaks, kui paluda ppimisel vi ttades
kaaslastega vastastikku tiendada ksteise probleeminge-
musi vi teineteist sellekohaste ksimustega suunata.
Loovuse virgutamiseks tasuks probleemilahendamise
kigil etappidel jrgida teatud mngureegleid.
Probleemi piiritledes tuleks see snastada lhidalt,
kige parem he lausega. Ksimusringi jik piirit-
lemine ahistab otsinguala, seetttu oleks konkreetse
kitsaskoha, puuduse vi vastuolu esiletoomisest
viljakam laiema probleemala mratlemine. Ana-
ltiliste probleemide korral ptakse jlile saada
asjade tekkephjustes.
pikutes on vga sagedased miks-ksimustel phi-
nevad probleemlesanded:
Miks parasvtme kliima on ekvatoriaalsest klmem?
Milliseid probleeme toob koolis kaasa interneti lai
kasutuselevtt? jne.
Snteesivate lahendusteni judmist hlbustavad
kuidas-ksimused:
 Kuidas rivalt plekke krvaldada? Kuidas hlpsalt
ppida? jne.
Eetiliste probleemide lahendamisel lahatakse ksi-
musi heast vi halvast, igest vi vrast, ilusast vi
inetust jne.
Paljudes argielu probleemolukordades osutub esi-
mesena pheturgatav lahend rahuldavaks ning ini-
mesed ei hakkagi juurdlema selle le, millised lahen-
did veel arvesse tulnuks vi missugune vinuks olla
parim lahend. See ongi ajapuuduse ja vsimuse
korral enamasti tiesti otstarbekohane tegutsemisviis.
Loova probleemilahenduse teljeks on aga (lahen-
d u s t e e d e sihiteadlik rohkendamine. Paljude prob-
leemide korral oleks ige enne kiiret ja umbropsu
otsustamist vaagida arvessetulevate erinevate la-
hendusvimaluste vahel. Just sel etapil totavad
oma abi mnedki loova otsingu meetodid.

TUNTUD LAHENDITE LBIVAATAMINE

Seda vtet kasutame iga pev sisseostude tegemisest alus-
tades ja oma seisukohtade kaitseks argumentide kogu-
misega lpetades. Rhutagem vajadust teha oma teada-
olevate lahendite nimekiri vimalikult pikaks, liites siia ka
esmapilgul vhethtsad ja ebatenosed vimalused. Kodu-
raamatukogu korrastamisel niteks tuleksid arvesse jrg-
mised printsiibid (nendega arvestamine totab abi ka ppi-
misel!):
- Paigutada teosed autorite jrgi thestikulises jrje-
korras.
- Seada raamatud riiulile teemade jrgi.
- Eraldada omaette koht sarjadele.
- pikud, ksiraamatud ja erialateosed eraldi riiulile.
- Teatmeteosed ja snastikud otse keulatusse.
- Vaba riiulivahe nende teemade tarbeks, mille kallal
kesoleval ajal ttad.
- Laenatud raamatud eraldi sahtlisse.
- Kunstivljaanded ja suurformaadis llitised kappi
klaasi taha.
 - Loomingu raamatukogu vihikud ja ajakirjade aasta-
kigud samuti omaette.
- Vrskeile ajakirjadele-ajalehtedele oma riiulinurk.

AJURNNAK

Mtete voolavust kiirendab judsalt see, kui uute ideede

genereerimine hoitakse lahus nende hindamisest ja kriti-
seerimist. Niisiis on ajurnnaku phireegleid kolm:
Probleemile tuleb leida vimalikult palju erinevaid
ideid.
Kik leitud ideed mrgitakse paberile.
Ideede leidmisel neid ei arvustata - kik ideed on
teretulnud.
Ideede vljamtlemine lheb algul judsalt, ent toob
reeglipraselt esile vaid probleemi varem teadaolevaid tava-
lahendusi, milles puudub edasiviiv avastuslikkus. Saabub
paigaltammumise periood, kus ideid tuleb jrjest vaevali-
semalt vi nende lisandumine nib sootuks vaibuvat. See
nitab, et tavaideede varu on ammendumas. Mttetd
tuleks- siiski tingimata jtkata, meelitades endast vlja mis-
tahes ksimusega kuidagiviisi seotud ideed, ka lausa hul-
lud mttevlgatused. Nnda toimides vabaneb arutlev meel
rumalana nimise kartusel tekkinud kaitsepidurdusest. Kriisi-
minutite letamisel hakkab ideid tulema taas rohkem, need
on uudsemad ning mnedki neist pakuvad huvi edaspidise
analsi ja arendamise seisukohalt. Ajurnnaku lpul on
kriitika taas lubatud: vaimse t saadus tuleb hindava pilgu-
ga le kia, eraldada terad skaldest ja asuda perspektiivse
kallal edasi ttama.
Vimaluse korral tuleks ideede valmimise ja hindamise
etapid hoida ajaliselt lahus, niteks vaadata leitud lahendid
le jrgmisel peval. Ideedejahti vib korraldada ksi, kahe-
kesi, kolme-neljakesi vi suuremas rhmas; ja seda nii
lhikese ajaperioodi (5-20 minutit) kui ka 40 vi kauem
kestva mttet vltel. Thtis on vaid see, et selle vltel
mainitud mngureegleid au sees peetaks.
 ABIKSIMUSTE LOENDID

Seda loovustehnikat on kesolevas raamatus mitmel pool

juba kirjeldatud. Toogem veel mned abiksimused kirjandi
vi essee kirjutamiseks.
MIS ON TEEMA KESKNE NUE - MILLEST TINGIMATA
TULEKS KIRJUTADA?
MISSUGUSTEKS KSIKOSADEKS T JAOTADA?
MIS ALLIKATEST SAAKS KIRJUTAMISEL ABISTAVAT MA-
TERJALI:
- kirjandusest (s.h. tnapeva autoreilt, varasemast
klassikast)
- mnest nhtud filmist vi nidendist
- ajaloost (Eesti, Euroopa, antiikaja ajaloost jne.)
- poliitikast
- klbluspetusest
- religioonist (niteks Piiblist)
- igapeva elu-olust
- kohtupraktikast ja kuritegude kroonikast jne.
MISSUGUSEID ENDA TDEMUSI, JRELDUSI SAAKS
KIRJATSSE LISADA?
Kui t mustand vi selle eelmrkmed on paberil, vib lbi
vtta veel mned abiksimused.
7
MILLISE KOKKUVTVA LAUSEGA KIRJUTIS LPETADA
MILLISE KSIMUSE, PARADOKSI, EREDA NITE VI
DRAMAATILISE SEIGAGA ALGUS KAASAKISKUVAMAKS
TEHA?
Mingi juhtumi kirjeldamisel sobiks appi vtta jrgmised seitse
ksimust:
MIS TOIMUS?
7
MIKS, MIS PHJUSEL
MILLAL?
KUS?
KELLE OSAVTUL?
KUIDAS?
MILLISTE TAGAJRGEDEGA?
Juhul kui kirjat sisu tundub lelugemisel hre, aineksitlus
laialivalguv, vljendus verevaene vi argumentatsioon nrk,
on omal kohal veel jrgmised abiksimused:
7
KUIDAS VLTIDA MTTEKORDUSI
 MILLISED SISUTHJAD LAUSED KRVALE JTTA?
KUIDAS KIRJAT KINDLAMALT PROBLEEMIUURIN-
GULE KESKENDADA?
MILLISED KEHVAD KUJUNDID PAREMATEGA ASENDADA?
MILLISEID SENTENTSE, KNEKNDE, VANASNU
TS SAAKS KASUTADA?
MISSUGUSED VITED TUNDUVAD "U\EST VETUTENA"?
MILLISEID TIENDAVAID ARGUMENTE OMA VIDETE
PHJENDUSEKS LISADA?
Abitotava ksimuse le jrelemtlemiseks vib korral-
dada vikese individuaalse ajurnnaku.

METAFOORIDE KASUTAMINE

Mtteinertsi krvaldamiseks ning kirjalike tde kujund-

likumaks tegemiseks sobib probleemide lahtimtestamisel
kasutada enam kujundikeelt - metafoore. Meenutagem, et
metafoorne vljendus phineb mingi sna piltlikul kasu-
tamisel uudses, lekantud thenduses. Levinud metafoorid
on niteks nne pike, kaotuse kibedus, vastutuse koorem,
tiivustav rm. Kirjalike tde koostamisel viks snasead-
mist virgutavaks abiliseks vtta jrgmise metafooriliikide
loendi.
Arengut, elujudu, tervist ja kasvu thistavad meta-
foorid: haljas lootus; pakitsev ind; kahtluseseeme,
toibuv tstus, majanduselu turgutamine.
Rndamist, reisimist ja teelolekut thistavad kujun-
did: iseseisvumise teel; (majanduse) tiigrihpe, silla-
pea rajamine, ummiktee, hukesel jl, kuristiku vee-
rel, libedale minek.
Merendusest levetud misted: majakatuli, suur
trimees (Mao ze Dungi ks epiteete), tusulaine,
pinnavirvendus, svahoovus, phjaminek, hise paadi
kallutamine.
Sugulussuhteid mrkivad metafoorid: vaimne isa,
emake loodus, relvavend, ameerika onu.
Ehitamisest vetud misted: usaldushoone, impee-
riumi kokkuvarisemine, vundamendi rajamine (suurele
algatusele), savijalgadel koloss.
 Aastaaegadega seotud metafoorid: tusameele talv,
Praha kevad jne.
peva osade metafoorne thistamine: vabaduse
koit, orja, pevavalgele tuua jne.
Haigusi, nakatumist ja ravi mrkivad metafoorid:
brokraatia vhkkasvaja, nakatav eeskuju; ettevtete
saneerimine, finantssst, tervendav programm.
Juhul kui mingit teemat vi probleemi uurides kasutada
metafoorseid vljendeid, letame kainelt-arutleva mtteviisi
piiratuse ning pime nhtust tundma sgavamalt ja seostes
teiste elualadega. Nagu smbol vimaldab ka metafoorne
kujund poeetiliselt vljendada sedagi, mis loogilis-arutlevas
snastuses vimatu mratleda.
 18
KUIDAS ENNAST MUUTA?

Kik see, millega oleme harjunud ja mis meile omaseks

saab, hakkab pshikas nudma enese kordamist. Nii teki-
vad hoiakud ja tavad, psivad kitumismallid, fikseeritud
suhted ja tardunud arusaamad. Enesemuutmise tarvilikkus
hakkab selguma olukorras, kus vanad vaated, tavad, ki-
tumisviisid jmt. ei sobi enam kokku mbruse (muutunud)
nuete ja vljakutsetega. Tunneme pahameelt oma vime-
tusest soovitut teoks teha vi saavutada ning aimame sa-
mas, et probleemide phjus peitub meis endas.
Ebamrane soov milleski muutuda ei lase end selgeks
eesmrgiks formuleerida seetttu, et me enamasti ei raatsi
lahti telda oma vanadest tekspidamistest ning otsime
mugavusest ja riskihirmust ha uusi igustusi, et sisimas ikka
samaks jda, kes oleme olnud - kigi oma vanade arusaa-
made, tavade, kitumisviisidega. ppimisel ja enesearen-
damisel lkkame jupingutused edasi jrgmiste ettek-
netega:
Ma lihtsalt ei suuda praegu keskenduda.
Vtan t hiljem ksile.
See teema ei huvita mind.
Sellest asjast on vimatu aru saada.
Kll ma siis pin, kui lputd kirjutan.
 Pan enne ppimist leida teema kohta paremat kirjan-
dust.
Ma tahtsin enese ksile vtta, kuid jlle segati (keegi
tuli klla, helistati, vihmane ilm tegi roiuks, pakiline t
sundis pingu katkestama...)
Mitmed vljavabandused ja etteknded eitavad ppi-
mise vimalikkust vi vajalikkust.
ppimiseks jgu ikka kool vi kursus.
Vide ei kannata tnapeval mingit kriitikat. Paljudel
aladel tuleb end eluga kursis hoidmiseks jrjepidevalt tien-
dada, midagi juurde ppida.
See t on nii ksluine, et siit pole midagi ppida.
Leidub muidugi ka sraseid ametikohti, enamasti on
igas ts siiski mingisugune enesearendamise ja edasi-
mineku horisont. Tle annab pnevust ja perspektiivi just
see, kui selles oma oskuste ja vilumuste lihvimise vimalusi
avastada.
Telerist ei tule midagi petlikku.
Mitmed praktilisi oskusi jagavad, silmaringi avardavad,
mnes probleemis svenevad saatesarjad on lausa loodud
petliku edastamiseks.
Ajakirjad jagavad ksnes meelelahutust.
Praktilise suunitlusega rubriik on oma kohta leidmas ka
puhtalt ajaviitelist laadi vljaandeis, saati siis "Kodutohtris"
"Peres ja Kodus" vi mnes teises just kasulikele npunide-
tele rajatud llitises.
S. Wahlroos soovitab eneseigustuste mehhanismiga
tutvumiseks vtta ette vike mttejaht ning leida vimalikult
palju ettekndeid, vljavabandusi.
Jrgnevas loendis toodud eneseigustuste ja ettek-
nete hulgas on neid, mis leiavad sagedast kasutamist nii
phi- kui krgkoolis.
Tnaseks ei antudki midagi ppida. (Kll aga anti kor-
rata vi kontrolltks valmistuda.)
Eile ngin uue teemaga ksjagu vaeva, luban tna
endale puhkust.
 Ma ei teagi, mida ppida tuleks. (Puudusin tunnist vi
loengult, unustasin, ei mrganud ppuse ajal kirja
panna.)
Arvestus tuleb alles kahe ndala prast.
Unustasin piku hankimata.
Minu tuttavatest ei pi seda ainet keegi vljaspool kooli
(kursust).
Seda asja arvestusel ei ksita.
lesannet lahendades selgus, et ma ei saa sellest
lihtsalt aru. (Nii selle kui kahe jrgmise nite puhul
toodud pitud abitus on nii laste kui tiskasvanute
heks lemmikvabanduseks.J
Lugesin kll, aga midagi ei jnud meelde.
Minu pea kohe ei vta matemaatikat (fsikat, vrkeeli
jne.).
Pidin ju tuba koristama, millal ma siis veel ppida
judsin.
Olen vsinud (unine, tujust ra, pea valutab).
Milleks ppida seda, mida elus nagunii vaja ei lhe.
Sellest arusaamine, mida me endas peame, soovime vi
suudame muuta, pole hetke otsustada. Enesemuutmise siht
selgineb sedamda, kuidas endale kord-korralt annad aru
oma loomusest, mnad tehtud vigu, tunnistad ka oma
varjatud puudusi, avastades samas ka mitmeid kasutamata
andeid, vimeid ja vimalusi. Negatiivse mnmine endas
peab tingimata olema tasakaalus millegi positiivse, julgus-
tava mrkamise, edasiviivasse uskumisega. Enesele oma
puuduste lestunnistamine saab teoks olukorras, kus nen-
dega sisimas ollakse valmis kll leppima, ent samas soo-
vitakse siiralt need korvata, letada.
Mida me siis endas viksime muuta? Enamik inimesi
mnab, et sooviksid olla virgemad, mis aga kaugeltki ei
thenda, et nad oleksid valmis oma mugavuse privileegidest
loobuma. Ilmselt on virgaks saamise siht tegelikuks jrgi-
miseks liiga lai ja ldine. Vahest oleks igem seada endale
mingi konkreetsem siht, pelda teatud saavutusele, mis
meid just sunnibki vhemalt mne ndala jooksul virkust
laiskusele eelistama. Sama phimte jb kehtima mitte
ksnes vilumuste ja oskuste, vaid ka suhtumiste ja kal-
duvuste ning elus oluliste iseloomujoonte vljakujundamisel.
Altruismi arendamiseks tuleks kasuks kellegi eest hoolit-
semine mingiks ajaks enda mureks vtta. Juhi rolli le-
vtmine paneb proovile otsusekindluse, huviklubi eestsei-
susse valimine annab tuke organiseerimisvime eden-
damiseks jne. Jrgnevalt toodud phimtted viksid enese-
muutmisel toeks olla:
Ole avatud ka sellisele uuele kogemusele, mis su
vanad vaated, hoiakud, ted kahtluse alla seaksid.
Vta arvesse, et pettumust, pahameelt vi kibes-
tumist toonud kogemus vib osutada vajadusele
milleski edaspidi muutuda.
Sa vid endas muuta sna paljut - pevakava, harju-
musi, kellessegi-millessegi suhtumist, enesehinnan-
gut, elamisviisi jne.
Enesemuutmise aluseks on pea alati teatud mber-
ppimine - vanadest hoiakutest, harjumustest, ki-
tumisviisidest loobumine ja uute omandamine.
Enesemuutmise energia tuleb tahtejust - kindla-
meelsest tegutsemisest vi eesmrgi taotlemisest.
Korrates soovitud teo vi jupingutuseni viivat tahte-
akti nii sageli kui vimalik, kujundadki otsusekindla
valmisoleku enese muutmiseks.
Mrka negatiivsete kogemuste vimalikku seost oma
"vana" otsustavat muutmist ootava hoiaku vi kitu-
misviisiga.

Enesemuutmisele toimivad soodsalt paljudki olukorrad,

valikud, sndmused, eelistused, kitumisviisid, kus sa loomu-
likul viisil niikuinii talitad uut harjumust vi kitumisviisi toeta-
val viisil. Kiirema edasimineku huvides vid aga lausa sihi-
praselt kavandada mingi kohtumise, t vi teo, mis sind
otse sunnib plaanitud uuel viisil toimima. Niteks vrkeele
ppimisel: arenda kirjavahetust kellegagi vlismaal, ole vabal
ajal turistidele kodukandi giidiks, vali kursuse- vi diplomi-
tks teema, kus lihtsalt tuleb vrkeelset materjali lbi
ttada, tee autostopiga reis lbi Euroopa jne.
 KUIDAS VABANEDA HALVAST HARJUMUSEST?
pivime arendamisel tuleks otsustavalt lahti elda nii m-
nestki halvast harjumusest: hommikuti voodis vedelemisest,
pikast hoovtust enne tle asumist, thjale-thjale aja
kulutamisest jne.
Pakume paar lihtsat viisi, kuidas endaga paremini hak-
kama saada.
Kujutluse vte. Dr. Scott pakub halvast harjumusest
vabanemiseks jrgmise menetluse: kujuta paari minuti jook-
sul olukorda, kus oled halva harjumuse vi kalduvuse EDU-
KALT VITNUD. Halba harjumust pole enam, sina aga tun-
ned end suurepraselt. Samas mrkad rmuga, et sbrad
ja head tuttavad on tulnud sind saavutatud edu puhul nnit-
lema. Kuuled mnuga teiste kiidusnu ja tunned telist
uhkust, et oled iseenda le vidu saavutanud. Oleks testi
piinlik prast neid meeldivaid hetki jlle rumalale harjumusele
jrele anda.
Eeliste meenutamine. Leia mitu eelist, mis sa harju-
musest vabanemise tttu oled vitnud. Pane need kirja.
NIDE. Seriaalidest loobudes sa:
- hakkad ajapikku jlle rohkem raamatuid lugema,
ammutades neist vrskeid mtteid, kaasaarutlemise
oskust, svenemisvimet
- asendad teleri ees konutamise tervislike jalutus-
kikude ja matkadega
- leiad teisipeviti ja neljapeviti just selle aja, mida
vajad klla minekuks
- kujundad oma maitse mber kunstivrtusega fil-
mide vaatamiseks
- vabaned sellest thjast tundest, mis prast tehniliselt
tmbavat, kuid sisult kehva saate vaatamist sind
valdab.
Kujuta nd suletud silmil suurt vaekaussi, kus hel
poolel on kik need ilmsed eelised, mis sulle juba paari
minutiga meenusid, teisel aga seebika klanitud vltsmaailm.
Valik on sinu!
 17
KEELEKASUTUSE PING
Keel on suulise ja kirjaliku suhtlemise phivahend ning mt-
lemisvime keskne eeldus. Keeleline kndimatus kahandab
mttet tulemuslikkust ning alandab enesevljenduse meel-
divust ja mjujudu. Samas lisavad vljenduslik selgus,
tpsus ja kindlus ning rikas snavara kaasinimestega suht-
lemisel tublisti enesekindlust ning tstavad enesekehtes-
tamise vimet olukorras, kus kedagi on tarvis veenda, oma
huve kaitsta vi arusaamatusi klaarida. Kesolev ksiraamat
pole mistagi meldud vltevigade vljajuurimiseks vi
grammatikareeglite meenutamiseks. Teemalhedasena tun-
dub aga ksimus sellest, kuidas on omavahel seotud keele-
kasutus, vljendusvime ja pioskus. Huvi pakuvad jrgmi-
sed kolm ksimust:
* KUIDAS KESKENDUDA EMAKEELE PINGUL SELLELE,
MIS ARENDAKS KNE VLJENDUSLIKKUSE
* MIL VIISIL TIENDADA OMA SNAVARA?
* KUIDAS KEELELISE RIKKUSE JA TPSUSE KAUDU EDASI
7
ARENDADA OMA MTLEMISVIMET
Emakeele rikkuste omandamine on soodne investeering
Paljudel aladel hinnatakse inimeste haritust ja tarkust enne-
kike nende keelekasutuse jrgi. Suulisel suhtlemisel, nagu
ka eksamil, saab snade sisu selgitada, nende tahendus-
nansse toonitada ning mjujudu tsta pilgu vi esti, ilme
vi naeratuse abil. Kirjasnas vastutavad paberile pandud
laused ties ulatuses ise leantava mtte eest. Nagu teada,
on tnapeva koolides hakatud teadmiste kontrollimisel ha
enam le minema kirjalikele tdele. nnestunud vi par-
dunud eksamikirjand vib vahel mrata noore inimese kogu
jrgneva elukigu.
Igal kevadel toodavad tuhanded koolilpetajad oma
petajate meelehrmiks arvutul hulgal korduvaid vigu ja
keelelise abituse ilminguid.
Keelelise abituse kuus tunnust:
1. Konarlik vi puine vljendusviis: eldu sisu ja mte
jvad hmaseks; keelelised vahendid ei kanna
aimatavat mtet; hus olevaid ladusamaid vljendus-
vahendeid ei taibata kasutusele vtta; laused on
pikad ja lohisevad.
2. Vaene snavara: snonmide ja teiste rpvor-
mide tundmine on nrk; see tingib jrjestikulistes
lausetes hesama sna kasutamise.
3. Lihtlausete liiasus - pikemad ja keerukamad lause-
tarindeid ei kasutata. Algklassi pilastele eakohane
hest lihtlausest teise loivav mttearendus jtab
tiskasvanud inimesel lapsemeelse, hpleva mulje
ning ratab kahtlusi teema vi probleemi tundmise
suhtes.
4. Stamp- ja moekeelendite rohkus tekitab tunde, et
kirjat autori mtteviiski on sama klieelik ja isiku-
pratu nagu ta keel.
5. Stiililised libastumised. Nited: vulgarismi vi kne-
keelendi {pani kehtima, tmbas lesta) kasutamine
kainelt arutlevas tekstis; krg- ja argistiili elementide
kohatu (koomiline) kokkuviimine.
6. Jmedad vead snade hildamisel, kokku-lahku
kirjutamisel, suure-vikese algusthe valikul jne.
Keelekonaruste silumiseks tuleks vaadata lbi gram-
matika vi stiilipetuse need kohad, kus king kige valu-
samini pigistab. Vigade-kaudu-ping on thusam kui ehku-
peale ppimine. Oma sagedasemate vigade teadmine on
nende krvaldamise heaks eelduseks.
pivime thustamiseks tuleks algul tpsustada, mis
osas sul reeglite tundmisest, erandite teadmisest vajaka jb
vi kus loomulik keelevaist nib puuduvat. Edasi tasuks luua
sraseid praktilise keelekasutuse olukordi, kus sa oma
mahajnud alal oled sunnitud harjutama. Oletame, et harju-
tusalaks saab lihtlauseist pikemate lausungite moodus-
tamine. Ja, ehkki, kuigi, kummatigi; seejrel, seeprast jt.
sidesnad kujutavad endast lihtlausete hteliitmise loomu-
likke vahendeid, mis htlasi aitavad tsta mttearenduse
jrjekindlust, testamisjudu ja eristusvimet. Ilukirjandust
lugedes vib thele panna, kuidas eriti sakslased on pikkade
lausete moodustamise kunsti tiusse arendanud. Hesse vi
Blli teosed pakuvad palju eeskujusid selle kohta, milliste
vimalike ja otse vimatute vahenditega ksikud mttejupid
poolt leheklge hlmavasse lauselohesse kokku vtta.
Mnigi arvab, et keel on pelk vastastikuse mistmise
loomise vahend ning et mistlike inimestega juteldes pole
kuigi thtis, mis snadega, hldusviisi vi lauseehitusega
oma mtteid vormida. See pole ige. Rkimisviis peegeldab
suhtumist. Seega kujundab knelemise laad hoiakut kaas-
vestleja suhtes. Keelekasutuse harjumus mjutab ajapikku
ka intellekti arengut. Pevast-peva tuhandeid kordi oma lau-
seid snastades, selgelt vi hgusalt, kahvatult vi juliselt
mtteid vljendades kujundame me kogu aeg ka oma eris-
tava mtlemisvime eeldusi. Keelelise lohakuse tagajrjel
lheb mtteviiski lohmakamaks - meile valmistab raskusi
tpselt formuleerida probleeme, mingi ksimuse le sgavalt
juurelda, nhtusi ldistada, oma seisukohti argumenteerida
vi kriitikat trjuda.
ppimise kiirendamiseks tasuks ra kasutada need elu
loomulikud olukorrad, kus keelelisi vimeid annab edendada.
Juteldes, lugedes, telefoniga rkides, kirjutades ja isegi
omaette meldes me rakendame ja kuigivrd ka arendame
niikuinii iga pev oma keelelisi vimeid. Miks mitte seda
sihipraselt teha?
Kirjeldagem mnd keeleoskuse harjutusala ja enese-
arendamise viisi.
 Mrgates lehes vi raamatus, raadiosaates vi kaas-
inimeste knes mnd tabavat vljendit vi kujukat tlemis-
viisi, jta see meelde vi mrgi les ning leia sellele kiire
kasutus. Niteks panin hiljuti he ameerika action-tilmi sub-
tiitrites thele jrgmisi vrvikaid vljendeid: udis (snast
udima), pani tou, mrgel, kehkadivei, lhverdas.
Juhul kui mrkad sulle segasevitu vrmiste sagenevat
kasutamist, vaata snastikust jrele, mis see tpselt then-
dab ning pa mista, miks see keelend jrsku laialt moodi
on linud. Vahest on teatud snade ohtra pruukimise taus-
taks mingi uudne arusaam, vaatenurk vi mtteviis (para-
digma)? Ent vib-olla on tegemist vaid lksnaga, mille
kaudu mni literaat oma mtteid ajakohaseks kohendab.
Mnele moekale snale vib leida endale suuprasema
vaste. Keerukad, raskesti tabatava thendusega ning keh-
vasti meeldejvad snad ruraarne (maalt prit, vastandina
linlikule ehk urbaalsele), apokalptiline, virtuaalne tendavad
ka seda, et argipeva knepruugis annab kasutada nii epa-
teerivat, tumedat kui salaprast, peene ja rohmaka mtte-
eristusega vljendusviisi.
Keelepruugist tasuks vlja rookida poliitikute ja ajakir-
janike kulunud kibefraasid: ei pse le ega mber, meie
banaanivabariik, Eestiarvutiseerimine, trendjt. lekoormatud
vljendite sage kasutamine nitab mtteviisi abloonsust.
Nukogude ajal, nagu mletame, ajalehekeel lausa kubises
snaklksudest ja vljenduslikest stampidest. Vramatu
sprus, paljurahvuseline pere, poliitiline teadlikkus, impe-
rialismi sepitsused, pehkinud kapitalism, kodanlikud igandid,
esinevad puudused, ksmeelne kollektiiv vi ppet ees-
rindlane - kik need vljendid kandsid salakavalalt rahva
teadvust nivelleerivat kommunistlikku ideoloogiat. Pole kaht-
lust, et isikuprane keelepruuk aitab meil harrastada ka
iseseisvamat mtlemist.
Rikas ja ntke keel lubab toimida kindlamini mgi-
agendi, petaja vi rimehe rollis, olla mjukam lemus vi
autoriteetsem vanem, saada paremini hakkama lbir-
kimistel, luua julgemalt intiimsuhteid ja arutada edukamalt
teiste isikutega tekkinud eriarvamusi.
Edasi veidi juttu sellest, kuidas ppida mtete ladusamat
lausestamist. Lhteelduseks on see, et me teeme enesele
selgeks, mida me ieti elda soovime. Sageli kammitseb
vljendust kartus elda midagi rumalat- seda, mis niigi
kigile on teada vi mis teiste poolehoidu ei leia. Vljendus-
viisi vabamaks muutmiseks tuleb loobuda pdest olla
targem kui oled vi paista peenem, haritum ja mtterikkam
kui parajasti oled.
Emakeele petajad on mletamata aegadest peale
pdnud testada rinnastavate, kiil- ja pimlausete kasu
nudlikumat laadi mttearendusel. Tulemused, nagu teame,
pole eriti kiita. heks phjuseks on see, et grammatikatunnis
raskustega omandatu ei leia mingit vljundit tegelikus keeles.
Oleme kesolevas ksiraamatus korduvalt toonitanud koge-
mustest pingu eeliseid koolitundide ees. Ka keelt tasuks
ppida palju enam elavate eeskujude kui tuima piku abil.
Kuidas talitada? Otsi endale eeskujuks kellegi sulle meele-
prase kirjamehe tekst ja mrgi mne leheklje lugemise ajal
les kik need lausetarindid, mis sulle tunduvad ladusad,
vaimukad vi huvitavad. Kui oled paarkmmend liitlauset
vlja noppinud, asu vlja selgitama, milliste keeleliste vahen-
dite - sidesnade, kirjavahemrkide, vrdluste, vastanduste,
tpsustamiste vi teiste vtetega nood ladusad laused on
kokku pandud. Uuri sama nhtust teise literaadi teostes.
Tarbe korral vid nd grammatikapikust leitud tarindite
kohta midagi selgitavat lisaks lugeda. Srane ppeviis
totab olla palju elavam ja viljakam kui kuiv konstruktsioonide
ping. Toome niteks kaks eraldi mttetervikuid kandvaiks
likudeks hakitud lauset A. Kurfeldti Marquezl-tlkest (Sada
aastat ksildust, Tallinn 1975).
Vlutud mbritsevast tegelikkusest,
mis paistis talle fantastilisemana kui kogu tema kujut-
lusvime avar maailm,
kaotas ta igasuguse huvi alkeemialaboratooriumi
vastu,
jttis rahule kuudepikkustest menetlustest kurnatud
aine
ja muutus jlle endiseks ettevtlikuks meheks,
kes kla algusaegadel oli otsustanud tnavate raja-
mise ja uute majade asustuse le,
 nii et keegi ei naudiks suuremat eesigust kui teised.
Ta omandas tulnukate seas nii suure autoriteedi,
et need ei rajanud oma hoonetele vundamenti
ega pstitanud tarasid
ilma temalt nu ksimata,
ja otsustati,
et just tema peab juhtima maa jagamist.
Jutuand pole kigil vrdselt arenenud: mned inimesed
on sna kidakeelsed. Lugude jutustamine ja juhtunust r-
kimine muutub hlpsamaks, kui mrkame keeles kasutusele
vtta mttearendust edasiviivaid vahendid - niteks snu,
mis viivad eldu tpsustamisele, aja ja koha mratlemisele,
oma suhtumise tutvustamisele jne. Liitlausete abil vib oma
videte tooni teravdada vi pehmendada, lisada irooniat,
kahtlust jne. Vtame niteks kiillause - see on otsekui loodud
selleks, et vestluskaaslase thelepanu proovile panna. On
ju teada, et paljud inimesed kuulavad suhtlemisel teisi loiult,
panemata suuremat thele, mis partneril elda; kaaslase
jlgimise asemel valmistavad nad mttes hoopis enda su-
peresinemist ette. Kuidas neid ennast kuulama panna? Juhul
kui oma jutu phiidee kiillausesse peita, vib kohe testida,
kuivrd teine isik sind viitsib ja suudab jlgida. Selle vttega
vib talle peene vihje teha, et asetad taipamisvime proovile
ning palud enda korralikumat kuulamist. Kiillause aitab le-
tada kartuse selle prast, kas meid ikka kuulatakse, miste-
takse, hinnatakse. Thtis on midagi tuumakat tunnetada ja
vljendada, olemata lemra mures selle prast, kuidas kll
meisse suhtutakse vi meist aru saadakse. Vahel tasub
mnd krget aadet, peent thelepanekut vi eriarvamust
vlja eldes vrt mte teiste eest pigem varjata kui see
lipdlikult vlja nidata. Pole mtet prleid sigade ette
heita.
 18
STRESSIST JAGUSAAMISE
20 KEPRAST VTET
ppijat kimbutab mitu stressiallikat: keeruka asja taipamise
raskus; tehtud vigadest ja pitu unustamisest tulenevad
ebamugavused; ajapuudus, eksamihirm jt. Kestev stress viib
lihased psipingesse, phjustab rahutust, alandab toonust
ning kahandab vaimset vimekust. Moodne pshholoogia-
teadus on emotsionaalse pinge krvaldamise ja vhen-
damise vtete krval ha enam hakanud thelepanu pra-
ma stressi omaprasele osale harjumusprase tegutsemis-
viisi korrigeerimisel. Millestki nrviminek ja pidevate nega-
tiivsete emotsioonide saamine nitavad ktte valdkonna, kus
on tarvis lbimeldumalt tegutseda, koormavat enesepinges-
tamist vltida, uusi tvtteid omandada.
Jrgnevalt vike valik erinevaid, esmapilgul lausa vasta-
kaid pinge kiirkrvaldamise vtteid. Mned neist pakuvad
vimaluse pingekeskmest tegelikult vi smboolselt vljuda,
teised rakendavad stressi vastupidavuse suurendamiseks,
kolmandad petavad thelepanu mbersuunamise tehnikat.
Osa meetodeid on suunatud lihaspinge ldvestamisele ja
vallandamisele, teised hingeju tugevdamisele, kolmandad
aitavad peatada tulutult ringisebivaid revaid mtteid.
 PEA VASTU VIIS MINUTIT
Ebameeldivate, ttute tde alustamisel vi raskete harju-
tuste sooritamisel leia endas tahtejudu vastu pidada (ki-
gest) viis minutit. See sisseelamise aeg on raskeim, vahel
prgulikult vastumeelne. Ent heksal juhul kmnest mrkad,
et viie vapralt vastupandud minuti jrel saad ka edasisega
hakkama, oled iseenda le vidu saavutanud.

TEE LHIPAUS
Vta viieks minutiks aeg maha, llita kik probleemid ja
mured oma mtetest vlja, istu vi leba, ltvu tielikult. Vid
samal ajal lubada endale tassi kohvi ja kuulata meeldivat
muusikat. Tarbe korral tee selliseid lhipause iga tund. Need
toimivad just oma sagedusega, virgutavad alateadvust,
vrskendavad mlu ja parandavad tahtejudu. Pingelise t
puhul oleks igem lubada endale pigem mitut lhipausi kui
hte ja pikka, mille jrel on raske alustatut jtkata.

PAGE PELGUPAIKA
Kujutle endale mingi mnus turvaline koht - oma saar,
suvekodu u, mnnimetsaga rannariba, kevadites aas, soe
koobas vi muu kindel paik - ja pgene pingete haripunktil
mttes mneks minutiks sinna. Loo endale sellest kenast
rahustavast paigast vimalikult detailne kujutluspilt, ammuta
kigest kujuteldavast meelerahu, tasakaalu, kindlustunnet.

RAPUTA PINGE MAHA

Seisa minut aega psti ja tee, nagu raputaksid endast vlja
midagi ebameeldivat. Ksi raputades hinga jrskude jnk-
satustega vlja kopsusoppide jkhk. See harjutus sobib
hsti prast kohtumist ebameeldivate inimestega.

VRISE KAKS MINUTIT

Just nii nagu oleksid klma ksis. Vte toimib thusalt
prast lbielatud hirmu. Ldiseda lubades elad justkui nim-
me mahasurutud hirmureaktsiooni talitsetud kujul veel korra
lbi, suudad end muiates krvalt vaadata ja lgastuda.
 SULANDA OMA MURE KUMMIPUU LEHTEDESSE
Istu vi seisa meetri kaugusel kummipuust vi mnest teisest
toataimest ja kujuta ette, kuidas too abivalmilt aitab sul
vabaneda sinu probleemist, murest. Vaadates jrjest kummi-
puu suuri ovaalseid lehti, tunned, kuidas mure aegamisi
sinust puusse kandub ja tema rohelus omakorda sinu rahu
taastab.

PA OLLA KAKS MINUTIT TIPPVORMIS

Mobiliseeri kogu oma tahe ja keskendumisvime, et raken-
dada see mingi raske vi keeruka lesande lahendamiseks.
ra sea endale erilisi nudeid vi ootusi, lihtsalt pinguta oma
vimeid tpselt kaks minutit.

HA JA MISE
Vid nii pahameele kui ka meelehea puhul eri viisil hda,
kiljuda, mirata, miseda. Vala oma tunne mistahes h-
litsusse, see on ks kindlamaid teid nii pinge reguleerimiseks
kui ka energiavarude vrskendamiseks.

PLAKSUTA KSI

Nnda tehes toimid nagu treener, kes oma longuvajunud

vimeid innustab. Tunnustav kteplaksutus aga on heakskiit
iseendale: oled millegi hinnatavaga - niteks poole tunni
pingsa tga - toime tulnud. Kummalgi juhul annab kte-
plaksutus selgelt tuntava energialisa. Kui ruumis viibib teisi
isikuid, kellele sinu kteplaksude mtet oleks tlikas sel-
gitada, vid teha seda ka vaiksel moel mlema ke srmi
teineteise vastu trummeldades.

MNGI MRTRIT

Luba endal olla mingi piiratud aeg - viisteist minutit, kolm

tundi, kaks peva - olude mrter. Sul pole asendajat, pead
ise mingi eriti vastumeelse t ra tegema. Pane endale
mttes phe mrtrikroon ja vta tpselt ettenhtud ajaks see
ilis roll le. Anna ka oma pereliikmeile vi teistele lhi-
kondseile mista (kui nad seda ise ei mrka), et just sina oled
see ohvrimeelne, kes ttu asja ra teeb. Ja miks ei viks
jrgmine kord keegi teine sinult selle ilsa rolli le vtta?

KIRJUTA OMA MURE VI PROBLEEM PABERILE

Seejrel kortsuta paberitkk kokku, viska see tulle vi lase
klosetist alla ning kujutle, et vabastad samas ka oma mtte-
t tlika ja tarbetu ksimuse kallal jramisest.

HA VIDUKALT HA-HAA!
Kohe, kui telefon jlle nudlikult heliseb ja sulle mingi tlika
kne toob, ha paar korda valjult ja vimukalt: "Ha-haa, Ha-
haa!" See vte turgutab stressist vsinud hleelundeid,
mobiliseerib juvarusid ja nitab, et oled olukorrast le.

TUNNE VAIMUSTUST
Stressi keskmeski pa kas vi mnest pisiasjast tunda
hetkelist rmu. Luba sel tundel kasvada, avarda see juhuslik
rmuvlgatus vi hingelohutus suuremaks rmutundeks.
Hinga sgavalt sisse, tsta pilk laotusse ja tunne mni hetk
suurt vaimustust.

REVUSHETKIL RAKENDA MND ENESESISENDUST

Olen tiesti rahulik.
Olen meelekindel ja viin oma tahtmise lbi.
Vtan end kohe kokku ja saan hakkama.
Hakkan end kohe paremini tundma.

TEE ALGUST MILLEGI EDASIVIIVAGA

Heitunult ja masendunult ra luba endale muremtteid, tee
parem midagi kasutoovat, olgu vi pisiasju, mis su surnud
punktist vlja viiksid. Niteks tpsusta jrgmise ndala pe-
vaplaane, phi kas vi tolmu.

VAATLE MIDAGI RAHUSTAVAT

Svi mnda pilti, maastikku, lillekimpu. Pa luua nendega
mtteline side. Kujutle, et vtad vaatlusaluselt midagi abis-
tavat - puuokstelt vetruvuse, maastikult avaruse, tnavalt
vilka ja toimeka rtmi, lillekimbult ilu jne.

TEE ENESEMASSAAI
Silita pski, laupa, luga, puuduta pehmelt kulme, lauge,
sikuta pisut krvu, masseeri pihkusid, ksi- vi lavart, lga,
turja- ja kaelalihaseid. Kujutle, et seesugune massaa annab
lgastuse, rahu, vrske ja puhanud tunde.

OTSI LES KEEGI MNUS KAASLANE

Usalda talle oma probleem. Rgi just niipalju, kui sa vaja-
likuks pead, tundes heameelt sellest, et vid arvestada
mistva kuulajaga. Kui vimalik, leia jutu kigus ka mingi
konkreetne vimalus, kuidas tuttav saaks sind edaspidi
aidata.

LUBA ENDALE LOHUTUSEKS MIDAGI MAGUSAT

Kuid mitte liiga palju ja liiga sageli.

PANE KEULATUSSE PEHME ELUKAS

Olgu see kaisukaru, pehme padi vi mni muu ese. Tundes
kalgi maailma jrjekordset kurja hingust, haara see pehme
elukas korraks kaissu. Sa ned, et stress otsekui imevel
kahaneb.
 19
KOOSPING

PIRING
pingukaaslaste vastastikune tugi kulub marjaks ra uue,
raske ja mahuka materjali omandamisel, mil teatavasti palju
vaeva kulub asjast arusaamisele. Keeruliste ksimuste pin-
gu viks nnda koosklastada, et uute teadmiste eesliinile
judnud isikud ilma pikemata ka oma kaaslastele omandatud
tarkusi asuvad jagama. Nnda toimivad niteks filoloogia-
tudengid kohustusliku kirjanduse lbittamisel - hed
loevad htesid teoseid, teised tutvuvad teistega; lbiloetud
raamatute sndmustiku ja tegelaste teistele tutvustamine
aitab luua ettekujutuse mrksa laiemast autoritest ringist kui
see ksi eales oleks vimalik.
Naisteklubi ksitring, keelekursuse lpetanuist kujunev
spruskond, vliskomandeeringusse siirduvate isikute rhma
eneseharimine sihtmaa kultuuris - kik mainitud juhtumid
kujutavad endast spontaanselt tekkinud piringe. Phi-
mtteliselt samal kombel viks aga firmades teoks saada ka
arvutipe vi interneti vimaluste selgekstegemine. ppe-
kava paikapanek ja kompetentsi- ning huvialade jaotamine
vimaldab valitud valdkonnas phjalikult keskenduda, tstab
pihuvi, lisab pinngi liikmete enesekindlust, sunnib phen-
duma olulisele ning aitab omandatut kinnistada.
 RHMAT
Koospingut vib korraldada ka rhmat vormis. nnes-
tunud rhmatl saame teadmiste omandamisele lisaks veel
rahulolu ladusast suhtlemisest ning enesekindlust lisava
htekuuluvustunde teiste inimestega. ppimisele keskenduv
rhmat on aga midagi enamat kui hes grupis tegut-
semine. Niteks ametinupidamistel ja ettevtluses esileker-
kivate probleemide lahendamisel eeldab ladusa rhmat
saavutamine nii head tahet, vikese hulga ..mngureeglite"
omaksvttu kui ka mningast aega ladusa koost kokku-
harjutamisel.
pperhma vi kursuse rhmat kivitamiseks tuleks
enne lbi melda selle ppevormi tingimused ja vimalused
ning alles seepeale hakata tegutsema. Rhmat ratab
hise eesmrgi - kiire teadmiste omandamise - teostamisel
ka osalejate domineerimispde ning varjatud vimuvitluse.
Arutelu rhmas esitab osalejaile vljakutse esineda julgelt,
lhidalt, avameelselt. Igahel ei tarvitse see hsti nnestuda.
Rhmatst ei tule midagi head vlja, kui osalejad ei vaevu,
vi ei oska ksteist korralikult kuulata. Nende kahe elulise
oskuse - asjaliku enesevljenduse ning kaasaelava kuula-
mise - omandamine viks aga saada ka rhmat korral-
damise heks alleesmrgiks.

RHMA MOODUSTAMINE
Edasise koost paremaks sujumiseks peaksid osale-
jad ksteist tundma ppima. Kooliklassis vi krgkoolis pole
see muidugi probleemiks. Ent nii mnigi tienduskoolituse
kursus lpeb nnda, et osalejad ei saa ksteisest teada suurt
midagi enamat peale nime (kui sedagi). Rhmat hles-
tuseks sobibki kiire vabas vormis enesetutvustus. Juhul kui
osalejad ksteist niigi teavad, vib hlestava tutvustuse
hendada jrgnevalt vaatluse alla vetava teema vi prob-
leemi mratlemisega. Minu meelest peaksime endale
selgeks tegema.. Tahaksin meie kooskimiste ajal (vi
rhmat lpus) paremini tunda. / Antud probleemis on
minu arvates kige olulisem... jt. srased tpsustused
vimaldavad juba koost algul vlja selgitada, mis sihis
igaks sooviks edasi liikuda.
Seejrel tuleks kokku leppida edasise koost ning
jrgneva kokkusaamise ldiseis phimtteis:
- mis materjali keegi ette valmistab
- kes vaba truumi otsib
- kelle lesandeks jb tehnovahendite vi kirjatarvete
hankimine
- kes teisi eelnevalt informeerib
- kes arutelu juhtima asub jne.
Osalejail oleks soovitatav omavahel kohtuda ka kogu
rhmaga kokkusaamiste vaheajal - see aitab ujedamail
kiiremini teistega kohaneda ning igal osalejail end just selle
rhma liikmena tunda.
Arvamuste vljendamisel on kll igahel igus oma
seisukohale, ent knelda tuleks asjalikus vaimus, lhidalt,
aega saastes ning teemas psides.
Kiiduvrseks loetakse rhmaliikmete valimisolekut
t e i s t e ideede ja arvamustega kaasa minna, neid tien-
dada ja neist lhtuvalt uusi mtteid tuletada. Just srane
valmidus toobki esile rhmat snergiaefekti - koostst
saadud lisakasu, mida kik eraldi tegutsedes poleks saavu-
tanud.
Oluline on osalejate vime olla avatud ja tarbe korral
julgelt vastanduda teiste arvamustele. Juhul kui koosts
nurgad liiga maraks silutakse, muutub rhmat kerglaseks
mnguks ning uuritud probleemi ei sveneta.
Heasoovlik hkkond ja lepluse vaim aitab vltida pikki
tarbetuid vaidlusi thiasjade le ning tagada arutelus vastas-
tikuse mistmise hkkond.
Mttevahetuse kigus on igal osalejal vaba voli ka oma
tekkivaid tunded vlja nidata - just see lisabki hispingule
srtsu ning inspireeritust. Siinkohal on ige meenutada
loovt keskset phimtet: tuim otsing on tulemusetu otsing.

RHMAT LBIVIIMINE
Esimese kokkutuleku peaks phendama ppematerjaliga
tutvumisele ning selle jrgneva lbittamise kige ldise-
mate eesmrkide seadmisele. Edasi oleks soovitatav osale-
jaile anda teatud aeg - niteks ks ndal - individuaalseks
tks, mille kigus on vaja teemasse sisse elada, pitava
aine suhtes oma seisukohad vlja kujundada ning need
jrgneva arutelu tarbeks ette valmistada (probleeme psti-
tada, ldistusi teha, argumente koguda jne.).
Rhmat kiireks ja asjalikuks kivitamiseks meenu-
tagem algul jrgmisi mngureegleid:
Keskendu kokkulepitud teemale vi probleemile.
Kutsu teemast krvalekalduvad rhmaliikmed viisa-
kalt phiksimusega tegelema.
Rgi lhidalt ja asjalikult, probleemi le juurdlevas
vi konstruktiivseid ettepanekuid tegevas vaimus (vt.
lk. 58-59).
Pa oma snavtt vimaluse korral alati siduda eel-
knelnu(te) arvamusega.
ra katkesta teisi (v.a. juhtumid, kui keegi keerutaval
viisil liiga pikalt ht mtet nmmutab).
ra lasku vaidlustesse vaidlemise prast.
Otsi arutelus tde, mitte oma thtsuse demonstreeri-
mise vimalust.
Oska jagada rhmaliikmeile mistva suhtumise ning
sbraliku olekuga varjatud tunnustust.

RHMAT TEEMASID
pperhmas vib hisarutelu aineks vtta nii laiemaid kui
kitsamaid teemasid. Mned nited:
- eksamiks valmistumine
- ppeplaani koostamine
- tjaotuse mratlemine materjali lbittamiseks
- probleemide tstatamine, anals ja kohapeal lahen-
damine
- otsuste vastuvtmine
- tulemuste hindamine.
Jrgneva kokkutuleku ajas kokku leppimisel on oluline
mrata kindlaks ka selle ligikaudne tkava ning see, kes
millise ksimuse eest peaks vastutama.
 KSTEISELT PPIMINE
Rhmat annab osalejaile reaalse vimaluse ksteiselt
midagi ppida. Me pime nii negatiivse kui positiivse eeskuju
abil. Isegi vaevaliselt laabuva rhmat heuristiliseks mo-
mendiks on see, et erineva kogemuspagasi ja iseloomu ning
huvisuundustega inimesed suudavad uuritavaid probleeme
ja teemasid ksitada koos mitmeklgsemalt kui igaks eraldi.
Teistega koos tegutsedes pime niisiis mitte ksnes oma
otsinguvlja avardama, vaid omandame ka uusi tvtteid,
kuidas seda tulevikus kavakindlalt teha. Lihtne nide: firma-
omanik, jurist, pshholoog ja finantsist nevad ettevtte
turundusprobleeme kik mnevrra erinevalt - igaks oma
mtta otsast.
Rhmat annab hinnalise kogemuse vikerhma suht-
lusprotsessi pshholoogiliste tagamaade tundmappimi-
seks. Teabevahetuse kigus avaldavad inimesed ka mitme-
suguseid tundeid ja hoiakuid ksteise suhtes. Rhmasisesel
arutelul vime thele panna, milliseid mtteid keegi vljen-
dab, ning teha thelepanekuid selle kohta, milliste tunnete
taustal keegi oma seisukohti esitab. Huvipakkuv on jlgida,
kuidas inimeste individuaalsed arvamused samastuvad ja
eristuvad, ksteisele vastanduvad, omavahel pimuvad,
milleski selgust vimaldavad, mnest probleemist mda
hiilivad ning enamasti midagi uut lubavad avastada. kstei-
sele kaasaelamine ja vastastikune emotsionaalne toetus
rgib aga pris selget keelt rhmakaaslaste omavahelistest
suhetest. Nnda vibki rhmatst pperhmas kujuneda
grupiprotsesside lhivaatlusel phinev pshholoogiline
uuring.

RHMAT JUHTIMINE
ppegrupi vi koosppijaist moodustunud seltskonna aru-
teludel enamasti puudub valitud vi mratud juht. Rhma-
td algatav eestvedaja kujuneb tavaliselt spontaanselt. See
ei thenda, et mitmest inimesest ppija ja probleemiarutaja
koostl tuleks lasta minna omarada. Toogem jrgnevalt
mned hisppele keskenduva rhmat juhtimise reeglid.
1. Sea t algul sellele kindel eesmrk.
NITEID.
Selgitame vlja, mis ksimuses keegi meist teistelt
abi ootaks.
Lepime kokku, kes millised materjalid lbi ttab.
Teeme endale selgeks teema A (probleemi R teoo-
ria T...).
Mngime lbi raskemate ksimuste eksami.
Pakume rhmaliikmele E tema lput kirjutamise
ideid.
Kasutame puhkelaagri lbiviimise kava koostamisel
ideedeskeemi.
2. Pea hoolt selle eest, et arutelu kigus kedagi kr-
vale ei surutaks.
3. Esita vaikivaiie rhmaliikmeile julgustavaid ksi-
musi, mis nad arutlusse kaasa haaraks.
4. Suuna phiteemalt hlbima hakkav arutelu kindla-
keliselt selle raamidesse tagasi.
5. Tee arutelust etapikokkuvtteid.
6. Vta rhmat lpul saavutatud tulemused, aga ka
lahtised otsad, pooleli jnud ksimused mne lau-
sega kokku.
7. Jaga rhmat lpus kigile osalejaile tunnustust.
 PIVIMETE TUNDMINE
JA PPIMA PPIMINE

Kasvatusteadlased teevad vahet erinevate pioskuste ning

-tehnikate (niteks snastiku ja arvuti kasutamise oskus,
konspekteerimisvtted, mnemotehnikad, kordamisstratee-
giad, vaatlusvime, koostoskus, sugestiivpe, eksami-
pinge leevendamise vtted jt.) ning oma pitegevuse laiema
korraldamise ehk tervikliku ppimisoskuse vahel. Nii haarab
ppimise oskus Helle-Mall Kadajase ksituses kaasa viis
suutlikkust: oskuse iseseisvalt kavandada, juhtida, kontrol-
lida, korrigeerida ja hinnata oma pitegevust. Lhikesse
loendisse on ktketud kompetentsusala, mille omanda-
miseks lheb tarvis pikaajalist phendumist. Paljudki ppurid
pole aastatepikkusele kooliteele vaatamata tegelikult iseseis-
valt ppima ppinud - neil jb puudu kigist viiest mainitud
oskusest. Ennekike annab tunda ppurite oskamatus en-
dale selgeid eesmrke seada, end ise pingule motiveerida
ja oma aega planeerida.

PPIMA PPIMINE
ppima ppimine on protsess, mille kigus pitakse tundma
oma tugevaid ja nrku klgi, tutvutakse ppimistegevuse
(tst, mngust jt. tegevustest erinevate) iserasustega ning
rakendatakse nii olemasolevaid pivimeid kui pitehnikaid.
ping lheb seda ladusamini, mida paremini me iseend kui
ppijat tunneme ning mida osavamalt me ppet oma
huvide ja kalduvuste, eeliste ja puudustega oskame kokku
sobitada. Iseranis thtis on osata oma puudusi ja kehval
jrjel pioskusi kompenseerida. Toome paar nidet.
Kui sul on raskusi pikema aja jooksul keskendumisega,
vid pingu jaotada mitmeks lhikeseks ppetskliks, mille
vltel sa oma thelepanu koondamisega kuidagi ikka toime
tuled.
Vi teine juhtum. Juhul kui keeruka aine ping teeb su
kiiresti loiuks ja uniseks, peaksid oma ppepeva tooma
hulga puhkepause ning tegelema iga tunni-kahe tagant
mne minuti jooksul mingi vaimset rksust tstva fsilise
tegevusega.
Teisest kljest on just ppimine neid protsesse, mille
kigus me hed vi teised loomulikud eeldused oma isiku
tugevaiks klgedeks arendame. Koolid ja kursused pole
ksnes teadmiste-oskuste andmiseks, need on ka isiksuse
arendamise kohaks.
Mingi eriala vi oskuse selgeks ppimisega vaeva
nhes omandame "tasuta kaasandena" ka sihiprase te-
gutsemise phimtteid, asjalikkust, aja kasutamise har-
jumusi, elamisjulgust, positiivset mtlemist, pingetaluvust,
tahtekindlust, intelligentsust, paindlikkust, sallivust, suht-
lemisoskust, loovust jne. htlasi annavad kik sjamainitud
eeldused ja omadused edaspidi kindlat tuge ka meie elu-
lbi-ppimise uutele ettevtmistele.
Nagu eespool osutatud, lubab iseenda ppimisvimete
ige hinnang hlpsamini ppida - sihikindlamalt eesmrke
seada, visalt edasi liikuda, kergema vaevaga uusi teadmisi
omandada, olulist kauem meeles pidada ja seni raken-
damata varuvimed kasutusele vtta. Tudengite hulgas
korraldatud uuringud on nidanud, et ppijad orienteeruvad
pris kehvasti selles, missuguseid isikuomadusi ppimisel
esmathtsaks viks lugeda ning millised on nende enda
ppimisvime tugevad ja nrgad kljed. Kesoleva teema
raames piirdugem ppimisvime ksitlemisel paari-kolme
keskse momendiga.
 ISIKSUSTBI ARVESTAMINE PPIMISEL
Pshholoog T. Saksakulm on C. G. Jungi tpoloogiast lhtu-
nud isiksusteste meie oludele kohandades kirjeldanud nelja
erinevat ppimisel huvipakkuvat suundust.
1 suundus: ekstravertsus - introvertsus
Ekstraverdile ehk "vljapoole" suundunud isikule meeldib
enam ppida teistega koos ja praktilise tegevuse kigus.
Talle on omane pikemalt mtlemata vastata sellega, mis kohe
phe tuleb. Introvert ehk "sissepoole" elav isik eelistab
individuaalset ppimist ja mtisklemist; ta pab pitud
asjad enne "lbi seedida" ja alles siis vastata.
2. suundus: meeleline vi intuitiivne taju
Meelelist taju eelistava inimese tunnuseks on konkreetse
ja ksikasjaliku eristamine, olevikus elamine, rakendusliku
hindamine ideedest ja teooriatest kaalukamaks ning tun-
netuse rajal sammhaaval edasiliikumine. Intuitiivse taju
eelistaja seevastu neb pitavas enam tervikut, seostatut,
mitte detailset; tema thelepanukeskmes on rohkem misted
kui asine praktika, ta elab meelelisest isikust enam tulevikus,
eelistab asjade ksipulgi lbiuurimisele "ettehaaravaid hp-
peid" ning phendumist uute probleemide lahendamisele.
3. suundus: mtlev vi tundev tp
Mtleja otsustab elulistes asjades analsi ja loogika
jrgi, talle meeldib videlda, ta ritab juda nhtuste ph-
justeni. Tundev tp on usaldav, oskab luua mnusat selts-
konda, vajab heakskiitu ja toetust, paneb thele teiste tunded
ja oskab neile reageerida.
4. suundus: otsustaja vi kohaneja.
Otsustajale meeldib asju korda ajada ja ra lpetada,
tegevusi kavandada. Muutuvaist oludest enam meeldib talle
teadmine, et kik mngureeglid on paigas. Kohanejale
meeldib vaheldusrikas tegevus; tal on kalduvus jtta ppe-
tkkideks ettevalmistamine viimasele minutile; ta kohaneb
hsti muutuvate olukordadega.

Juhul kui leiad, et ks vi teine vastandtp just sind

iseloomustab ning selles ka lhikondlastelt kinnitust saad,
vid lbi kaaluda, mil viisil oma isiksustpi arvestades end
paremini ppimisele hlestada. Kige kindlam viis end
tiendada on vtta oma tbi tugevaid klgi endastmiste-
tava eelisena ning samas pda midagi vrtuslikku le vtta
ka vastandtbilt. Lisagem veel mned npunited.
Ekstraverdil on probleeme iseseisvalt ppimise ja
keskendumisega. Talle tuleks ppimisel kasuks oma
lbematu suhtlemissoovi ajutine vaos hoidmine.
Introverdil tasuks arendada koostvimet (niteks
selle raamatus eelmises peatkis toodud hisppe
phimtteil) ning olla enam avatud vlismaailmast ja
teistelt inimestelt tulevaile impulssidele.
Meeleline tp peaks enam ngema puude taga
metsa - arendama endas asjade terviku ngemise
oskust, intuitiivne isik aga prama suuremat thele-
panu detailsele, ngema puudesalus ka ksikuid
liike.
Mtlejal tasuks probleemide le arutledes arvesse
vtta ka inimeste tundeelu ning ldse lubada oma
ellu enam emotsionaalsust, tundelisel aga olla asjade
analsis loogilisem ja jrjekindlam.
Otsustajale tuleks kasuks hetkeolukorra vimalus-
tega paindlikum kohanemine, kohaneja peaks aga
treenima enesekehtestamisoskust, vttes sageda-
mini le tegevuste kavandaja ja elluviija osa.

THELEPANU JA MLU ISERASUSTE

ARVESTAMINE PPIMISEL
Neurolingvistilise programmeerimise (NLP) asjatundjad
vidavad, et hed inimesed - visuaalne tp - panevad
thele ja mletavad suhteliselt paremini nhtut, teised - audi-
tiivsed - kuuldut, kolmandad - kinesteetilised (kr. kinema
liigutus + aisthesis taju) isikud - sellist teavet, mille vastuvtul
neil tekkis lihaste liikumise tajumisega seotud tundeid. Ini-
meste kuuluvust hte vi teise tpi reedab nende kne-
lemisviis, pilgu liikumine ja rida teisi ilminguid. NLP pakub
tpikuuluvuse otsustamiseks jrgmisi pidepunkte.
Visuaalne tp rgib kiirustavalt, otsekui kartes muidu
oma 'ngemuslikust pildist" olulist kaotada. Tema lemmik-
lausungite hulka kuuluvad:
 Las ma nitan
Jlgin thelepanelikult
Silmast silma
Must plekk sdametunnistusel
Vaatab elu lbi roosade prillide
Minu ngemus on selline
Asi klaar
Mul on probleemist selge pilt
Kujutage ette...
Hiilgav idee
Vapustavalt kaunis
Ennengematu
Las ma valgustan seda asja
Auditiivse tbi lemmikfraasid:
Mida kuuldub
Lasi krvust mda
Rgi arusaadavas keeles
Tooniandev
Meest snast
Ennekuulmatul viisil
Knelgem asjast
Rgi pikemalt
Krvulukustav lrm
Vaiksed olud
Kaikuv aplaus
Kuula nd
Ei kippu ega kppu
Kinesteetilise tbi kneviis on vaiksem, tema jutus on
rohkem pause, ta knetoon on vahelduv, hl madalam,
meelistlusteks aga:
Mulle tundub
Proovigem jrele
Haarasin ettepanekust kinni
Paksunahaline
Vaksakaugusel
Kibeleb tegutsema
Vtkem ette
Meeldiv
 Kuidas lheb
Keulatuses
Visuaalse mluga isikud loovad meelsasti tervikpilte, ent
ei lbe kuidagi detaile kuulata. Kinesteetiline tp ilmutab
ppimisel motoorset aktiivsust, tal on vaevaline kohal psida
ja passiivselt teisi jlgida. Visuaalne tp vaatab arutledes,
meldes ja meenutades sageli les, otsekui keriks ta midagi
silme ette oma meele "filmist" Auditiivne tp vaatab reaal-
selt toimunut meenutades krvade krgusel vasakule, vima-
likku ette kujutades aga paremale. Kinesteetiline isik suunab
teistest sagedamini oma vaate alla.
Lisagem, et ehkki toodud kogemuslik skeem pole tea-
duslikult tpne ega kellegi mlu iserasuste mratlemisel
kaugeltki piisav, ei puudu sellel rakenduslik vrtus ia see
on sugestiivppes pris laia kasutamist leidnud.
Mistagi on puhtaid tpe vhe, knelda viks he vi
teise mluliigi enamarengust. Kuidas oma tbi tundmine
meid ppimisel edasi viks aidata? Osutagem jrgmistele
vimalustele:
Juhul kui sa visuaalse tbina vtad hlpsamini vastu
ja mletad paremini nhtud infot, peaksid toetuma
enam oma lugemismlule. Kui oled auditiivne isik,
arvesta olulise meeldejtmisel kike mida kuuled.
Kinesteetilise isikuna pa saada meeldejetavast
erinevaid muljeid ning info vastuvtul ise tegev olla
(niteks tee ise raamatusse mrkusi, joonista skee-
me jne.). Kontrolli mttes vid teha vrdlevaid katseid
selle kohta, kuivrd mletad midagi, mida lbi luge-
sid, teistelt kuulsid vi les kirjutasid.
Kindluse mttes viksid uue omandamisel ja mllu
talletamisel luua uuritavast objektist htaegu nii visu-
aalse pildi, klakujutluse kui ka liikumistajumusliku
mulje. Uusi termineid, vrsnu, aastaarve, nimesid
jm. meelde tuletades pa ratada endas nendega
seotud ngemise, kuulmise ja liikumise assotsiat-
sioon. Phirhk aseta paremini arenenud tunnetus-
kanalile. Oskus endale taju ja kujutlusega mlu pide-
punkte luua ei teki iseendast: tuleb katsetada.
 21
PIVIME THUSTAMISE
PHITEED
Ne uue omandamises ja ppimises oma vimete vlja-
arendamise vimalust ja isiksuse arendamise teed, mitte
ttut kohustust.

leta prssiv arusaam, otsekui oleks su pivime madal -
nagu igas inimeses, on ka sinus suuri taiplikkuse ja tahte-
ju, mttet ja visaduse, mlu ja leidlikkuse kasutamata re-
serve.

Lpeta negatiivne sisendus, et mingi aine on sulle le
vimete. 9/10 juhtumeist tagab asja optimistlik kttevtmine
ja visa pdlemine ka raskete ainete ppimises kindla edu.

Tee ppet endale vimalikult huvitavaks, hlpsaks,
loovaks ja tulemuslikuks, vttes appi ka keprased (selles
raamatus tutvustatud!) vtted ja nksud.

Sea iga pev ja tund endale kindel eesmrk plaanitava
aja ja soovitud tulemuste mttes: millise aja jooksul vi mis
thtajaks sa midagi pad lbi vtta vi ette valmistada, le
korrata, tielikult omandada, kavana kirja panna vi valmis
kirjutada jne.

Kujunda kalender-mrkmiku abil endale aja sihikindla
kasutamise harjumus.

Keerukat ainet pi samm-haaval, tehes algul arusaamatu
kas vi osaliselt mistetavaks ja mrkides vlja hiljem le-
vaatamist vajavad kohad.

Toetu alati uut omandades oma esialgsele tarkusele -
kigele sellele, mida ainevallast tead vi terve mistusega
oskad jreldada.

Vrast ja keerukat ppides mrka selles kike omast ja
tuntut - see teeb ppet kitvamaks ja mugavamaks.

Jrjepanu ppelaua taga istumise asemel tee ppides
sagedasti lhipause - see vrskendab meelt ja lisab loovust.

Kui oled vsinud - puhka, kui unine - maga! Kas vi
veerand tundi!

pihuvi puududes mtle veidi jrele, mistarvis, kus ja
millega seoses sul kohustuslikku ainet tulevikus siiski viks
vaja minna.

Omanda valiva, silmava ja kiirlugemise vtted.

Kasuta mahuka aine ppimisel mnd keprast mlu-
tehnikat.

Rakenda kirjandi kavandamisel, loengu kuulamisel, kons-
pekteerimisel jt. sobivail juhtudel uuritava ainevalla lahti
mtestamist ja liigendamist ideedeskeemi meetodil.
 Jaota mahukas ppematerjal pikema aja peale vikes-
teks portsjoniteks - nii vldid rabelemist ja stressi ning hoiad
omandatu paremini mlus.

Vta ppides arvesse meile kigile omane jrsk unus-
tamiskver ning korda jrjepidevalt kike omandatut.

Konspekteeri phitarkust, telgideid ja fakte, ilma et teek-
sid konspektist loengu vi loetava mberjutustuse.

leta tahtekindla keskendumisega oma laokil meelest
tulenev madal pivalmidus.

Lpeta enesepetmine ppetst vrutavate etteknete
ja vljavabandustega.

ra raiska aega petaja puuduste leslugemisega, vaid
otsi nende letamiseks mingi tegus vimalus.

pi petades: leia vimaluse korral keegi, kellele raskeid
kohti le seletades sa lood ise endale asjast selgema pildi.

Kasuta muusikat ksnes ppusele hlestudes, mitte
pideva saatjana keskendunud ppimise ajal.

pi ka oma negatiivseist kogemustest ammutama posi-
tiivset elutarkust.

Asenda pikk spikker lhikese tugipunktide loendiga, mis
aitab raskesti meelespsiva kohase mrksnaga meelde
tuletada.

Luba endale vahetult eksami eel vrskendavat puhkust:
see on viimasele leppimisele phendatud unetust st
palju thusam.
 Eelista pingsal ppeperioodil kergeid toidukordi, vldi
raskesti seeditavat ning s ohtrasti vrsket puuvilja.

Kasuta suhtlemisoskuse, keelekasutuse, mmiskunsti,
ettevtluse, vrkeelte, bioloogia, turumajanduse, psh-
holoogia jpt. ainete ppimiseks tegeliku elu paljusid ees-
kujusid ja petlikke juhtumeid.
 =22= LISAD
1. SUGESTOPEEDIA

Traditsioonilises koolis kasutavad pilased valdavalt oma

vasakut, snalis-loogilisel arutlusel rajanevat ajupoolt; ku-
jundlikul mtlemisel ja intuitsioonil phinev parem hemisfr
(ajupool) ei leia vrilist rakendust. Selle tagajrjel edeneb
uue teabe omandamine pikaldaselt ning ppet vsitab
kiiresti. Vikelapsed, kes ppimisel kasutavad philiselt
paremat ajupoolt, omandavad ilma mingi vaevata iga pev
sadakond uut sna. Oleme tiskasvanuna tublisti minetanud
oma pivimet. Mnelgi kesk- vi krgkooli lpetanul on
pitud vrkeele snavara vaatamata pikki aastaid kestnud
pingutustele vga napp.
ppet thustamisvimaluste otsing viis bulgaaria tead-
lase Georgi Lozanovi parema ajupoolkera suuremaks kaasa-
miseks ppets katsetama joogast ja idamaa meditat-
sioonitehnikast prit vtteid. Aastatepikkuse uurimist tule-
musena valmis tal intensiivppe meetod sugestopeedia,
mida tnapeval tuntakse kogu maailmas. See tehnika on
testanud oma eluigust iseranis vrkeelte petamisel,
viimasel ajal aga ka teistes valdkondades, niteks majandus-
hariduse, kultuuriloo, juhtimistarkuse vi igusteaduse pe-
tamisel.
 Sugestopeedia phimtted vib kokku vtta kaheksas
punktis.
1 Meetodi aluseks on ppija viimine innustunud algaja
seisundisse ehk tema infantiliseerimine (lapsemeelseks
tegemine), mis tstab vastuvtlikkust, parandab mlu ning
virgutab loovust. Lapsemeelsus thendab antud juhul vahe-
tut tegutsemisrmu ja spontaansust ning hoopiski mitte
vikelapsele omast kergeusklikkust vi jonni. Innustuva
hoiaku tagab usaldussuhte loomine petaja-pilaste vahel
ning mnglevalt-avastava hkkonna kujundamine.
2. ppust thustab erinevate vastuvtukanalite heaegne
kasutuselevtt. Traditsioonilises koolitunnis enamasti kas
kuulatakse petajat, loetakse iseseisvalt vi tehakse kirjalikku
harjutust, ning seda tardunud poosis hel kohal istudes ja
emotsioonideta. Sugestopeedia asjatundja pab oma ai-
nest arusaamist ja vajaliku meeldejttu thustada nii sna
kui intonatsiooni, ilme, estide, keha keele vi mingi olukorra
ettenitamise kaudu, tarbe korral sosinal vi valjuhlselt,
meelitaval vi treleval toonil rgitud jutuga vi teatud isikuid
ja olukordi matkival viisil.
3. Uue materjali esmatutvustamisel ja hilisemal kinnis-
tamisel kasutatakse laialt muusikat; see leiab kasutamist aga
ka meeleolu kujundamiseks ja lgastamiseks. Eelistatud on
hilisklassitsistlikud heliteosed (nendes toimuv pinge ja lahen-
duse regulaarne vaheldumine soodustab pitu meeldejttu)
ja barokiajastu muusika, kuid kasutatakse ka kerge muusika
palu.
4. petamisel vetakse appi ka osalejate passiivsus,
isegi unisus. Niteks vrkeele intensiivppes loeb petaja
lgastunud olekus kursuslastele vaikse muusika saatel
tunni algul ette lbivetava materjali sisu. Srane unesega-
ne olek lubab ilma pingutamata ht-teist pitavast juba vara-
kult vlja peilida, tnu millele jrgnev ping lheb libedamini.
5. petamisel ptakse edasi anda hariliku koolitunniga
vrreldes tavatult suures koguses uut teavet. Sel teel mur-
takse lbi vaistliku enesepiirangu (arusaama, et meil puu-
duvad vimed, mlu on kehv jne.) loodud seesmised bar-
jrid. Lozanovi meetodi kasutamisel keeleppes on tavaline,
et pevas ptakse omandada kmneid vi isegi sadu uusi
snu! Isegi kui kergelt pitu ka kiirelt ununeb, on selle hilisem
iseseisev uuestiping mrgatavalt lihtsam.
6. Rollimngud, laulud ja juhtumilavastused toovad ppi-
misse emotsionaalsust ja imiteerivad tegeliku elu olukordi,
kus sja pitut lheks kohe tarvis.
7. ppets ptakse luua vimalikult positiivne, pinge-
vaba ja meeldivaid elamusi andev hkkond. Kedagi ei noo-
mita tehtud vigade prast, need asendatakse vaid mrka-
matult ja otsekui muuseas igete vastustega. pperuumgi
ptakse sisse seada vimalikult dusaks, intiimseks ja
turvaliseks.
8. petaja roll on knealuse meetodi puhul uue aine
kiretu edasiandja osast palju suurem. Ta peab oskama olla
vahetu, vljendusrikas ja siiras, samas aktiivne ja innustunud,
kuid ka veenev ja pingevaba, julgustav ja toetav, kuid ka
lgastunud ning ehe. Alles siis, kui on jutud samale lainele
ppijatega, tekib intensiivpet soodustav vastastikuse usal-
duse hkkond.
ppimise heks suuremaks takistuseks on varasemate
negatiivsete kogemustega tublisti kannatada saanud usk
oma vimetesse. Lozanovi meetod sna otseses mttes
sugereerib meile pidevalt eneseusku ja kindlustunnet. Nnda
saab ppija kauba peale veel optimistlikuma meelelaadi ja
oma pivimesse taastunud usu. Esmavaimustus sugesto-
peedia vastu on asendunud tdemusega selles, et meetod
pole imevahend laiskade jreleaitamiseks, ent see sobib
koosklas traditsioonilise ppega niteks ainealast kiire
levaate andmiseks, mingi selgepiirilise temaatika lbivtuks,
mletamisvime tugevdamiseks jne.
 2. TEGEUUSEST PPIMINE
Tienduskoolituses on ha laialdasemat kasutamist leidnud
mitmesugused praktikast, kogemustest ppimise viisid
(learning by doing, action learning). Oleme me ju suure osa
rkvelolust uut teavet ja selgemat tunnetust, probleemide
lahtimtestamist vi lahendamist eeldavasse tsse kaa-
satud. Kik see kujutab endast ppimist. Veelgi selgemini
tuleb tegevuse kigus ping ilmsiks enamikel ksitsit
aladel. See phimte muutub endastmistetavaks niteks
arvutippes. Oleks vga kurnav paljusid erinevaid arvuti
ksitsemise vimalusi lihtsalt igaks juhuks selgeks ppida,
kui selle jrele polegi vajadust. Arvuti kasutajal tuleks endale
selgeks teha kindel hulk phitdesid ning lasta end siis
smbolite ja abiprogrammide abil arvutil petada.
Tegevusppes on eriline koht probleemidega vastan-
dumisel ja nende iseseisval uurimisel, ppijate vastastikusel
abistamisel, oskusel olulist ksida ja teisi teraselt kuulata ning
kogemusi helt alalt teisele le kanda. pitakse seda, mille
jrele on trganud pakiline vajadus ning omandatu leiab
kohe praktilist kasutamist. petaja-juhendaja lhtekoht on
irriteeriv ta justkui loobub teatud faasis ppejuks olemisest.
Srane hoiak virgutab iseseisva ppimise vimet, esitab
vljakutse luua kaosesse kord, teha ebaselge endale sel-
geks.
Tegevusest ping lisab raamatutarkusele vime ppida
matkides, katsetades, midagi lbi tehes, vigu parandades
ning uut avastades. Igapevaelus vrilise thelepanuta jv
eluline kogemus tuseb nd ausse - seda pitakse mr-
kama, hindama, kontrollima ja kasutama. Korraga selgub, et
ppida tasub ka uute hoiakute omandamist, eesmrkide
seadmist, tegutsemistaktikate valikut, arvamuste koosklas-
tamist ja oma seisukohtade phjendamist, aja kasutamist,
pshilise energia sstmist ja palju muud.
Tegevusppe holistlik (terviklik) lhenemisviis sobib hsti
kasutusele vtta firma muudatus- ja uuendusprobleemide
lahendamisel - ennekike selle tulevasel projektijuhil. Juhul
kui ks-sama lesanne seada erinevaile isikuile iseseisvaks
lbittamiseks, annab tulemus selge pildi ka sellest, kes on
vimekam, kes vrib edutamist vi kellel trkab iseloomu-
likke probleeme seoses kehva koostoskuse vi madala
initsiatiiviga.
Mainigem lppeks sedagi, et reaalses t- vi ppe-
rhmas mingi projekti lahendamine ergutab suhtlust lhma-
liikmete vahel, kinnistab tjaotuse ja rollipositsioonid, pe-
tab koostd arendama ja konfliktidega toime tulema. Mingis
mttes saab tegevusppe vljakutse ka iga loodav trhm
vi uus perekond.
 JRELSNA TEISELE TRKILE
Uudse asja eri viisil lekordamine annab sellest terviklikuma ja
teprasema ettekujutuse. Seeprast korrakemgi siin pivime
edendamise kolme juhtideed.
1. Uue omandamise muudab pnevaks ja loovaks algaja vaim.
ppimisel pole probleemiks niivrd see, et me ei saa millestki aru
vi midagi teha ei oska, kui see, et me ei ne uue omandamise
sgavat mtet ja see ei paku meile huvi. Seeprast ongi esmathtis
hoolitseda selle eest, et meie pihuvi oleks ppet ajal alati rgas.
2. Millegi sgavalt mistmiselt praktiliste oskusteni jutakse elus
ikka sammhaaval. ppimisel tuleb osata ka esilekerkivais raskustes
nha edu tundemrke. Teadmiste puudulikkuse mnmine on
nende omandamise eelduseks, arusaamise raskuste tunnistamine
mistmise eelduseks ning oma asjatundmatuse kogemine kompe-
tentseks saamise eelduseks.
3. pioskuste omandamiseks ei piisa sellest, et need endale
korraks selgeks teha ja siis unarusse jtta. Kmnest pelgalt tead-
miseks vetud kasulikust asjast on tegusam kas vi ks neist
endale omaseks teha, ellu viia. pitehnikaid tuleks loovalt katsetada
ja need endale pideva rakendamisega omaseks harjutada.
Kesoleva ksiraamatu esimese trki kiire lbimk ja hea
vastuvtt ppijate hulgas ajendasid autori ja Ilo kirjastuse sellele
laiendatud kordustrki kavandama. Uute teemadena on vaatluse
alla vetud koosping ja ppima ppimise probleem. Mnede
kasvatusteadlaste uuringud lubavad jreldada, et valdavale osale
meie tudengeist jb iseenda ppimisstiili eripra ja pioskuste tase
enesetundmise "hmarasse'' alasse - neid kujutatakse pris puu-
dulikult ette. Keskkoolipilasd tunnevad oma ppimisstiili ise-
rasuste kahtlemata veelgi vhem. Seda arvestades jagataksegi
kesolevas vljaandes npunited selle kohta, kuidas ppimine
oma isikuomaduste ning thelepanu ja mlu iserasustega pare-
mini kokku viia.
Kindlasti avastab rgas lugeja selle raamatu kaante vahel
toodud juhistele lisaks veel rea teisi vimalusi, kuidas ppimine
endale kitvaks, hlpsaks ja tulemuslikumaks muuta.
Kui ksiraamat selleks tuke andis, on ta oma lesande titnud.
Anti Kidron
 KIRJANDUS
Andragoogika snaraamat (inglise-eesti-inglise). Tallinn. 1995.
R. Arends. Learning to teach. New York, 1991.
B. Bruun, S. Dombernowsky. pi ppima. Tallinn, 1996
T. Buzan. Use your memory. London, 1986.
J. 0'Connor, J. Seymour. Introducing Neuro-Linguistik Program-
ming. 1990.
E. Haapala. Kytnnn kirjoittaminen. Helsinki, 1975.
E. Koemets. Kuidas ppida. Tallinn, 1972.
Kooliuuenduslane - 1 1994. Tallinn, 1994.
P Leppik. ppimine on huvitav. Tallinn, 1996.
C. Lindenberg. Waldorfkoolid: Hirmuta ppida, eneseteadlikult
tegutseda. Tallinn, 1993.
H. C. Lindgren, W. N. Suter. Pedagoogiline pshholoogia kooli-
praktikas. Tartu, 1994.
Luova ongelmanratkaisu koulussa. Helsinki, 1993.
A. Marcwort, R Marcwort. Kouluttajan uudet vaatteet. Helsinki, 1992.
J. Mikk. Teksti mistmine. Tallinn, 1980.
Oppimisen ohjaaminen. Espoo, 1980.
B. Ringom. Opi oppimaan. Tuloksellisen aivotyn ja opiskelun opas.
Helsinki, 1993.
J. Rsnen. Tyvalmennus. petus ja oppiminen knnekohdassa.
Helsinki, 1990.
T. Saksakulm. pid IX klassis. Tunne ennast ja oma vimaluste
maailma. Tallinn, 1995.
L. Salonen, Aikuisen oppiminen ja ihmisen kehittyminen. Helsinki,
1990.
B. Schott. Cool bleiben, Hamburg, 1994.
Uuden koulun menetelmt. Jyvskyl, 1994.
S. Wahlroos. Verukkeita, verukkeita. Helsinki, 198T
A. A / i e K c e e B , Tl. T p o M O B a . n o M M i / u e M e i - m n p a B m i b H O m i n K H H r a
O T O M , KaK HaiITH C B O I / i C T H J l b MblUJ/ieHt/m, 3(J)Ct)eKTHBH0 n c n o / i b -
30BaTb MHTen/ieKTya/ibHbie p e c y p c b i n oopecrru B3anMonoHWMa-
Hne c ziioflbMn. C-rieTep6ypr, 1993.
T. B y f l x e K . T p e H n p o B K a y M a . C - r i e T e p o y p r , 1996.
A- / l a n n . y / i y H L u a e M n a M S T b - B JIKDOM B 0 3 p a c T e . MocKBa, 1993.
fl. CKOTT. Ci/ma y M a . C - f l e T e p o y p r , 1993.