Professional Documents
Culture Documents
PRELIMINR
1. Antesednsia
Iha Milniu foun ida ne'e, ema nia moris mak aumenta depende ba teknolojia,
ida ne ' eb mak Teknolojia Informasaun ne ' eb hetan apoiu husi dezenvolvimentu
teknolojia eletrnika no oras. Ida ne'e ho faktu ida katak ita-nia moris loron-loron,
consciously ka unconsciously, ita iha utiliza bebeik no servisu sira Teknolojia
Informasaun bazeia iha forma oin-oin kona-ba atividade sira.
1
2. Problema Formulasaun
Bazeia ba antesednsia ne'eb hakerek iha dokumentu ne'eb iha leten, iha
limitasaun.
Asuntu sira ne'eb iha leten mak hanesan tuir mai ne'e:
a. Saida mak definisaun no definisaun E-komrsiu?
b. Oins mak istria E-komrsiu?
c. Saida mak ba Vantajen no dezvantajen E-komrsiu?
3. Objetivu Hakerek
a. Atu hatene kona-ba definisaun no definisaun E-komrsiu.
b. Atu hatene istoria E-Komrsiu.
c. Atu hatene Vantajem no Desvantajem E-Komrsiu.
2
KAPITULO II
DISKUSAUN
1. Istria Badak E-Komrsiu
Dezenvolvimentu teknolojia Informasaun Nian hetan ona susesu iha kriasaun
infraestrutura informasaun foun ida. Internet iha atividade sira ne ' eb oin-oin no
vantajen ba konsumidr sira nian no organizasaun sira, porezemplu kona-ba
konveninsia, taxa dadus, asesu oras 24 nia laran, efisinsia, alternativa hirak espasu
no opsaun beibeik, personalization, informasaun ne ' eb potensil no teknolojia no
tan.
Iha tempu neeb implementasaun sistema ida ne'e mak sei limitadu tebes kona-
ba kompaia sira ne ' eb boot, governu instituisaun finanseira no balun empreza
mdiu no kikoan sira la nonook, entaun dezenvolve to'o ida-nee sai EDI hanaran
(Eletrniku Dadus Interchange).
Komersializasaun sedu tinan 1990 nia laran, iha internt, hah buras lais to'o
ema rihun ba rihun subscribers, entaun mai komrsiu eletrniku prazu ne ' eb foun
ka hatene diak liu tan e-Komrsiu. E-Komrsiu sentru peskiza iha Universidade
Texas analiza tiha ona empreza online tinan 2000, iha internt, setr fastest-sa'e mak
e-Komrsiu, 72% husi $ 99.8 Biliaun ba Biliaun $ 171.5. Iha tinan 2006 reseita
internet too trillions dolar, ne ' eb tuir loloos stunning barak. Razaun ida ba
dezenvolvimentu online ba negsiu ne'e dezenvolvimentu rede protokolu no
instalasaun no klaru ba liu bziku mak kompetisaun aumenta no presaun empreza
oin-oin.
3
2. Definisaun E-Kommerce
Komrsiu eletrniku (Komrsiu Eletrniku), nu'udar parte Emprezaril
Eletrniku hala'o ho transmisaun eletrniku, hosi espesialista sira no ajente negsiu
neeb koko, inklui definisaun.
Iha jerl, E-Komrsiu bele define hanesan forma ruma iha komrsiu /
komrsiu transasaun kona-ba sasan no servisu (komrsiu ba sasn no servisu) ne ' eb
uza mdia eletrniku. Maib, anju aat ketak husi ne'e atu, katak atividade komersil
sira halo parte iha atividade negsiu.
E-Komrsiu sai hanesan prosesu ida kona-ba sosa no fa'an produtu grupu hosi
konsumidr sira no husi empreza ba empreza ho computer hanesan intermediriu ida
ba tranzasaun negsiu. (Laudon & Laudon.1998)
4
E-Komrsiu ka Ecom ka Emmerce ka EC mak troka rotina negsiu ida uza
transmisaun Eletrniku Dadus Interchange (EDI), email, boards bulletin eletrniku,
mkina facsimile no Transfernsia Eletrniku Fundus kona-ba tranzasaun shopping
kona-ba Internet shopping, balansu online no lasu, bele haree no fa'an software,
dokumentu, graphics, mzika, sst., hanesan ms hanesan Emprezaril ba Empreza
transasaun (B2B). (Wahana Komputer Semarang, 2002).
4. Vantajen E-Komrsiu
Vantajen Hosi E-Komrsiu Iha Neeb Mak Aspetu Tolu ( 3 ) Kona-Ba
Vantajen, Liuliu :
5
4.3. Vantajen ba Sosiedade
a. La presiza atu halo viajen iha sosa no fa'an atividade.
b. Bele hamenus kustu produtu, tan nee nia folin tenke kustu ladn karun liu.
c. Bele ajuda governu ba prestasaun servisu pbliku.
6
6. Lalaok E.commece Iha Internasional .
Iha Internacional E-komrsiu sei uza hanesan tranzasaun negsiu nian ida iha
komrsiu internasionl, sistema ida-ne'e bele klasifika ba tipu tolu ba
klasifikasaun, liuliu :
a. Eletrniku Merkadu (EMs)
EMs hanesan sistema informasaun sira ne ' eb inter-organizational nian ida
ne ' eb fornese fasilidade ba vendedr no kompradr ba taxa informasaun kona-ba
presu no produtu sira ne ' eb oferese. F liu vantajen ba fasilidade ida-ne'e ba
opiniaun ne'e mak liu rel no efisiente envolvimentu kona-ba tempu, enkuantu ba
hanesan ne'e katak nia bele fahe informasaun kona-ba produtu no servisu oferese b
ho lalais hodi dada kliente sira ne'eb barak liu tan.
c. Internet Komrsiu
Komrsiu Internet mak uza teknolojia informasaun no komunikasaun
internet ne ' eb bazeia ba komrsiu. Aproveita sira-ne ' eb bele hetan hosi internet
komrsiu ne ' eb mak balun ba produtu ne ' eb adekuadu liu f liu hosi
internet; folin la baratu liu tanba fatin kona-ba internet baratu liu kompara ho kustu
halo retallu sira hotu iha fatin oin-oin; internet mak empreza promosaun
komunikasaun sosil ida no produtu ne ' eb apropriadu liu ho folin baratu liu
relativamente; hanesan ms kompras liu hosi internet, tuir kedas prestasaun servisu
ba fatin neeb buyer nian.
7
7. Lalaok E.commece Iha Timor Leste.
Iha Timor leste Ita hare katak ita seidauk iha E-komerse neebe mak diak liu
hanesan iha rai liur hanesan iha Nasaun Indonesia Nebe Mak sira iha ona
Ekomerse neebe mak mais diak liu hanesan Exemplu Ita hanesan
OLX.com,TOKOPEDIA.com no sira seluk.
Iha nasaun timor leste ita so iha deit Ekomerse neebe simples hanesa ita posting iha
media social nia hanesan aplikasaun facebook no Sira seluk tan iha ema utiliza ba iha
wedsite simples ida .
8
KAPITULO III
KOBERTURA
1. Konkluzaun
Hodi hateke ba objetivu sira ne ' eb iha leten, ida-nee bele hetan
konkluzaun katak e-komrsiu, sistema ida ne ' eb harii ho objetivu atu hadi'a
efisinsia no efiksia iha negsiu husi de teknolojia informasaun nian atu hadi'a
kualidade produtu / servisu no informasaun no hamenuskustu sira la presiza tan nee,
katak presu ba produtu / servisu no informasaun ne ' eb bele sai suppressed iha
dalan la detracting husi kualidade ne ' eb eziste.
Tipu E-Komrsiu Iha jerl, ne ' eb atividade e-komrsiu ne ' eb inklui
atividade oin-oin ne ' eb hah hosi direta komersializasaun, buka servisu, online
bankria, bankria, governu eletrniku, kompra e, interkmbiu B2B, ccommerce, m-
komrsiu, auctions, halo viajen, online servisu publishing no konsumidr sira.
2. Sujestaun
Iha dezenvolvimentu ekonmiku iha era atul, ida ne'e susar atu dehan
e-komrsiu perspetiva sira. Maib, haree ba futuru optimistically, iha neeb iha
oportunidade boot ba informatics atu dezenvolve e-komrsiu atu prods servisu ida
ne ' eb kompletu ba uzuriu ninian.
9
REFERENSIA
http://dataserverku.com/2012/03/batasan-dan-kegagalan-e-commerce.html.
Diakses pada Oktober 2015.
Mahendra, Bima Harya. Istilah-Istilah Penting dalam E-Commerce.
https://kompiqu.wordpress.com/artikel/istilah-teori/istilah-istilah-penting-dalam-e-
commerce/. Diakses pada Oktober 2015.
Kementrian Pajak Republik Indonesia. 2014. E-Commerce di Indonesia Sudah
Diatur Dalam UU Perdagangan.
http://www.pajak.go.id/content/e-commerce-di-indonesia-sudah-diatur-dalam-uu-
perdagangan. Diakses pada Oktober 2015.
Hidayat, Taufik. 2009Istilah. dalam E-Commerce.
http://ttaufikhidayat.blogspot.com/2009/11/istilah-dalam-e-commerce.html.
Diakses pada Oktober 2015.
Wahyu. Sejarah2009E-Commerce..
10