Heiki Mätlik

KITARRIAABITS
Aabitsa juurde kuulub CD
Pildid joonistanud Toomas Pääsuke
Noodigraafika: Janika Lentsius
Toimetanud Sirje Laidre
Kujundus ja makett: Kersti Tormis

Kõik õigused kaitstud.

Autoriõigus: Heiki Mätlik ja kirjastus Valgus, 2006, 2014.
Autoriõigus: kaanekujundus ja illustratsioonid. Toomas Pääsuke ja kirjastus Valgus, 2006, 2014.
ISBN 978-9985-68-288-3
ISBN 978-9985-68-289-0 (CD)

www.kirjastusvalgus.ee
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
 SAATESÕNA
Kitarriaabits on mõeldud kitarrimängu õppimiseks alates
5.–6. eluaastast, kas koos õpetajaga või ema-isaga, õe-
venna või vanaisaga, kes oskab kitarri mängida. 10–12-aas-
tased saavad õpiku abil ehk juba iseseisvalt hakkama.
Kitarri muretsemisel tuleks arvestada, et mida noorem
ja väiksem on laps, seda väiksem peab olema tema pill.
Müügil on erineva suurusega kitarre:
5–6-aastastele 1/2-kitarr ja 7–10-aastastele 3/4-kitarr.
11–12-aastane võiks juba harjutada täissuurusega kitarril.
Kitarril peaksid olema nailonkeeled (mitte metallkeeled)
ning kaitseks kott või kast.
Kitarripalad on aabitsas järjestatud põhimõttel kerge-
malt raskemale, mistõttu õppimisel ei tohiks ühtegi pala
vahele jätta.
Palades 1–14 õpetatakse ühehäälse meloodia mängu
nn tugilöögiga ja helide asukohta soolokeeltel.
Alates 15. palast algab saateakordide õppimine. Sest-
peale on enamikule paladest lisatud akordsaade, mille pu-
hul lüüakse akorde sõrmedega või sõrmitsetakse keeli
akordimärkide järgi.
Kui õpilane õpib mängima soolopala, saadab õpetaja
teda akordidega, ja kui õpilane omandab saateakorde,
mängib õpetaja soolot.
Palades 16–21 õpetatakse mängu parema käe pöidlaga
ja helide asukohti bassikeeltel.
Alates 24. palast lisandub nn vabatõmbega mäng ning
kahe- ja kolmehäälne koosmäng.
Alates 44. palast on rõhk mitmehäälsete akordide
arpedžeerimisel ehk harfi moodi mängul, mille puhul on
oluline, et parema käe sõrmed tun-
netaksid kokkupuudet keeltega ja nen-
de tööd ei peaks enam jälgima.
Legato ja staccato (palades 69–73)
mängutehnika harjutamine arendab ka
vasaku käe sõrmede mängukindlust. Mäng kesk-
mistes positsioonides (alates 53. palast) aitab aga
kaasa mõlema käe sõrmede koostöö arendamisele
ja õpetab tundma helide asukohti kogu kitarri-
kaela ulatuses.
Aabitsa lõpuosas olevate heliredelite ja
kadentside harjutamine on parim moodus kitarri-
mängutehnika arendamiseks.
Akordide tabelites on ära toodud kitarrimängus enim
kasutatavad akordid.
Kitarri häälestamiseks on mitmesuguseid häälestus-
aparaate. Aabitsa lõpus oleva õpetuse järgi peaks laps
õppima aga kitarri aja jooksul ise häälestama.
Aabitsa juurde kuulub CD, mille kuulamine aitab õpi-
tavat materjali omandada ning millele saab kaasa mängida.
CD-l olevat palad on salvestatud stereohelina nii, et pare-
mas kanalis kõlab soolo ehk meloodia ning vasakus saade.
Kui ühe kanali heli valjemaks keerata, saab vaiksema kanali
partiid (noodist) kaasa mängida.
Kitarri häälestus plaadil on tavapärane, A kõrgus on 440
hertsi.
Edu kitarrimängus!
Heiki Mätlik
3
 Saa tuttavaks seitsme heliga: C,
DO,D,RE,
E, F,MI, FA,B.SOL, LA, SI.
G, A,
Kui oled hästi tähelepanelik, võid kuulda, kuidas nad kõlavad.

1
B
A
G
F
E
D
C

Kuuldud helireas on iga järgmine heli eelmisest kõrgem. Neid helisid saab mängida ükskõik millisel
pillil. Kitarriaabits õpetab sind helisid kitarril mängima.

4
 Kitarri põhiosad on kõlakast, kael, pea ja keeled.
Keeled kinnitatakse roobile ja häälestatakse
PEA

pingutid helikõrguste järgi pingutite abil.

sadul Õpetaja või ema-isa aitavad sul kitarri häälestada.
astmed
KAEL

astmetraadid

keeled

kõlaava
KÕLAKAST

roop

5
 Mängides hoia kitarri süles vasaku põlve peal.
Vasaku jala all on väike pink. Vasaku käega hoia
kitarri kaela nii, et kitarri pea jääb silmade
kõrgusele. Mängides istu sirgelt ja ära kummarda
pead ette pilli kohale.

Kitarri keeli tõmmatakse või lüüakse parema käe

sõrmedega. Sõrmi tähistatakse nii: p i m a.

i m a

6
Toeta parem käsi kõlakasti servale nii, et peopesa ulatub kõlaava kohale. Tõmba kõige peenemat,
see tähendab ➀ keelt kordamööda i- ja m-sõrmega. Keelt tähistav number on kirjutatud ringi sisse.
Pärast tõmmet jääb i-sõrm seniks naaberkeelele toetuma, kuni keelt tõmbab m-sõrm.
Selline heli tekitamise võte on tugilöök (hispaania k apoyando).

Mängi ➀ keelel:
➀ imim|imim|imim

Kuula plaadilt teist lugu. 2

77
 Helisid kirjutatakse üles nootide abil.

 – vars
– pea

Niisugune noot on rütmiga TA ja selle kestus on 1 löök.

Mängimisel loetakse takti ja rütmilööke.

Noodirea alguses olev number näitab taktimõõtu ehk
mitu rütmilööki on ühes taktis. Esimene löök taktis on alati rõhuline.

➀ keelel kõlab E.
MI.
Mängi heliga EMImarssi.
marssi.
Marsitaktis on 4 TA lööki.

3 MARSS

➀ keel
taktimõõt

Mängides rõhuta takti esimest lööki. Kuula plaadilt kolmandat lugu.

8
➁ keelel kõlab B.
SI.Mängi
Mängivalssi.
valssi.
Valsitaktis on 3 TA lööki ja rõhk on esimesel löögil.

VALSS
4
➁ keel
taktimõõt

Mängides rõhuta takti esimest lööki.

➂ keelel kõlab G.
SOL. Mängi
Mängi polkat.
polkat.
Polkarütmis on 2 TA lööki ja rõhk on esimesel löögil.

POLKA 5
➂ keel
taktimõõt

9
 Seest tühi varrega noot  on rütmiga TA-A ja kestab 2 lööki.
= + 
Mängi “Õhtulaulu” ➀ keelel.
TA-A = TA + TA

6 ÕHTULAUL

Kaks seotud varrega nooti  on rütmiga TI-TI ja

need kestavad kokku ühe löögi. =    =   +  
TA = T I -T I TA-A = T I -T I + T I -T I
Mängi järgmist lugu ➀ ja ➁ keelel.

7 FANFAAR

10
10
Punkt pikendab nooti.
. on rütmiga TA-A-A
Seest tühi, varre ja punktiga noot
ning kestab 3 lööki.  =  + +
TA-A-A = TA + TA + TA

Järgmist lugu mängitakse ➀, ➁ ja ➂ keelel m- ja i-sõrmega

E, BSI
helidega MI, ja ja
G.SOL.  =  + 
TA-A + TA

 =
TI-TI + TI-TI + TI-TI

KELLAD 8
➀
➁
➂

11
 Noote märgitakse viiele noodijoonele. Loo algusesse joonistatakse noodivõti.
Noodivõtme saba näitab, kus asub SOL.
G.

G B E

➂ keel ➁ keel ➀ keel

5. joon
EMI E
MIasub
asubneljanda
neljandajajaviienda
viiendajoone
joonevahel.
vahel.
4. joon

3. joon B
SI SIasub
B asubkolmandal
kolmandaljoonel.
joonel.

2. joon G
SOL G asub
SOL teisel
asub joonel.
teisel joonel.

1. joon

12
KORDAMINE

Mängi õpitud lugusid noodi järgi.

ÕHTULAUL
6

FANFAARID
7

KELLAD
8

13
13
 Kitarri kolm peenemat keelt ➀ , ➁ ja ➂ on soolokeeled ja neil tekitatavad helid on soolohelid.
MI,B,SOL
Soolohelisid E, ja SI tekitatakse
G tekitatakse vaid parema
vaid parema käe sõrmedega
käe sõrmedega lahtisellahtisel
keelel. keelel.
Lahtine keel on selline keel, mida ei mängita vasaku käe sõrmedega. Lahtise keele tähis noodis on 0.

9 HARJUTUS

Vasaku käe sõrmedega saab tekitada helisid, vajuta-

1 2 des keeled astmetele. Igal sõrmel on oma number:
3 4
1, 2, 3, 4. Pöial on sõrmedele toeks kitarri kaela taga.
I aste
II aste
III aste Heli tekib, kui vajutada sõrmega kergelt keelt mingil
IV aste
V aste astmel vastu astmelaua traati ning tõmmata sama
keelt parema käe sõrmega. Astmeid tähistatakse
rooma numbritega I, II, III jne, alustades kitarri peast.

14
 ➂ keel sõrm
Vajuta ➂ keelel 2. sõrmega II astmele ja tõmba keelt.
Sealt hakkab kõlama
kõlama heli
heli A.
LA. 2
2 II aste
A

KÄGU KUKUB  10

sõrm
➁ keel
sõrm
1 I aste
1

SooloheliDO
Sooloheli kõlab ➁ keelel I astmel.
C kõlab C
Vajuta ➁ keel I astmele 1. sõrmega ja mängi keelt.

PIRIPILL  11

sõrm
15
 ➁
D kõlab ➁ keelel III astmel, mängitakse 4. sõrmega.
Sooloheli RE sõrm

4
III aste D
 12 KALINKA
4 1 4 1 2

TA-eeltakt kordamismärk

“Sepapoisid” on kaanon, mida saab mängida kahe kitarriga. Teine kitarr alustab pala
mängimist siis, kui esimene on kaks takti juba mänginud ja alustab kolmandat.

 13 SEPAPOISID

16
keelel mängitakse ka soolohelisid F ja G.

F G

17
Meloodiaid on võimalik kitarril saata saateakordidega.
Akord on helide kooskõla. Vasaku käe sõrmedega
võetakse akordivõte ja lüüakse i-sõrmega üle keelte.

0 on lahtise keele märk

x tähendab, et seda keelt ei tohi akordi lüües puudutada.

Akordi löömist tähistatakse noolega  .

Akordivõtet tähistatakse akordimärkidega.

Akordimärgid

C G G7
x x x 0 1 0 x x 0 0 0 4 x x 0 0 0 1

I I

III

18
Mängi akordsaadet märkide C ja G7 järgi.
Tee akordivahetused rütmis.

 15

19
19
 Kitarri 3 alumist, jämedamat keelt on bassikeeled.
Neil mängitakse parema käe pöidlaga. Pärast keele tõmbamist tõuseb pöial keelelt ja jääb vabalt keelte
kohale. Sõrmed i m a võib toetada pöidla mängides soolokeeltele.
Kitarri lahtisel ➃ keelel kõlab bassiheli RE.
D.

➃ keel

 16 PASUNALUGU

20
Kitarri lahtisel ➄ keelel kõlab bassiheli LA.
A. ➄

TROLLIDE LAUL  17

➅
Kitarri lahtisel ➅ keelel kõlab bassiheli MI.
E.

LAEVASIREENID E  18

21
21
21
 Kitarri ➃ keelel II astmel kõlab kõrgem
kõrgembassiheli
bassiheliMI
E jajaIIIIIIastmel
astmelkõlab
kõlabbassiheli
bassiheliF.FA.

➃ ➃

2 II
2 3 III 3
E F

 19 KURB LAUL

Em Dm
x x 2 0 0 0 x x 0 2 4 1
Saateakordid

22
22
Kitarri ➄ keelel II astmel kõlab bassiheli
bassiheliSI bassiheli C.
B ja III astmel kõlab bassiheli DO.

➄ ➄

2 II
2 3 III 3
B C

UNGARI TANTS  20

Am G
x 0 2 3 1 0 x 1 0 0 0 4
Saates kasuta akorde:

23
 Kitarri ➅ keelel I astmel kõlab bassiheli
bassiheliFA
F jajaIIIIIIastmel
astmelkõlab
kõlabbassiheli
bassiheliG.SOL.

➅ ➅
1 I

1 3 III 3
F G

 21 BIITLUGU

Pöidlaga ➅ keelel mängides toeta i- ja m-sõrm soolokeeltele.

24
24
 HELIDE ASUKOHA TABEL

E F G B C D G A

D E F
A B C
E F G

25
 22 HELIDE RONGKÄIK SOOLOKEELTEL

Mängi parema käe sõrmedega tugilöögi võttega.

 23 HELIDE RONGKÄIK BASSIKEELTEL

Mängi pöidlaga.

26
26
Heli tekitamise võte, kus sõrmed i ja m tõmbavad keeli kordamööda
ega lähe naaberkeeltele toetuma, on vabatõmme (itaalia k tirando).
Mõlemad keeled jäävad kõlama – tekib kahehäälsus.

VESKI  24

27
27
 Alumist bassihäält tuleb mängida pöidlaga ja
ülemist häält i- ja m-sõrme tõmbega.

 25 KARUSSELL

Saateakord

D7
x x 0 2 1 3

Saatmisel mängi esimene löök suunaga keeli mööda alla ja teine suunaga üles .

28
Pöidla ja sõrmede koosmängu kasutatakse ka siis, kui meloodia liigub keelelt keelele.

EDELWEISS Austria rahvalaul  26

Saateakord

C
x x 2 0 1 0

3-löögilise takti saates mängi esimene löök alla

ning teine ja kolmas löök üles .
29
29
 Kahehäälses muusikas võib meloodiat ehk viisi mängida soolokeeltel ning saadet bassikeeltel.

 27 VANA INGLISE TANTS

TI-eeltakt

Am Em
0 2 3 1 0 0 2 3 0 0 0
Saateakordid

30
Helisid saab kõrgendada.
Seda näitab dieesimärk  noodi ees.
Dieesiga heli tekitamiseks vajutatakse keelele
järgmisel, kõlaavapoolsel astmel.
C

RONGISÕIT  28

➁ ➀
2 4 2

2 II 2 II
  
DO
Cis RE
Dis FA
Fis
4 IV

31
 Lahtisel keelel heli kõrgendamiseks vajutatakse
keelele I astmel.
➂
1 I 1


Gis
SOL

 29 HIIR JA KASS

A E7 Bm
x x x 1 2 0 x x 2 1 4 0 x x 0 3 2 1
Saateakordid

32
Mõnede bassihelide mängimisel on vaja
vajutada ka keeli astmele.

VÄIKE TÄHT Prantsuse laul  30

, lühend itaaliakeelsest sõnast forte – valjult

, lühend itaaliakeelsest sõnast piano – vaikselt
33
 Meloodia võib liikuda alumistel keeltel ja saatehääl ülemisel keelel.

 31 HISPAANIA TANTS

Lõppakordi mängimiseks löö sõrmedega üle keelte.

E
x x 2 1 0 0
Lõppakord

34
Mäng II positsioonis: 1. sõrm II astmel, 2. sõrm III astmel, II
3. sõrm IV astmel ja nii edasi.
A

 32
4 V
SÜNNIPÄEV

D A7
x 0 0 1 3 2 x 0 1 0 2 0
Uued saateakordid

35
35
 Kui kaht heli tekitatakse
sõrmede i ja m koostõmbega,
tekib helide kooskõla ehk akord.

 33 ETÜÜD F. Carulli

Kitarri ➂ keelel IV astmel kõlab SI.

B.

IV B

 34 VALSS J. Küffner

36
Lahtise bassikeele tekitatud heli summutamiseks asetatakse pöial
pärast tõmmet keelele. Summutamist tähistab märk x .

HARJUTUS  35

Summuta bassihelisid ka lugude “Hiir ja kass” ning “Sünnipäev” mängimisel.

LÕBUS TALUPOEG R. Schumann

 36
Saateakord
A
0 2 3 4 0

37
37
 Kahehäälse muusika puhul võivad mõlemad hääled liikuda.

 37 KUUVALGUS N. Coste

Cresc., lühend itaaliakeelsest sõnast crescendo – tugevnedes

Dim., lühend itaaliakeelsest sõnast diminuendo – vaibudes

Mängi ka:

38
Sõrmed i m a mängivad soolokeeltelt bassikeeltele. Parem käelaba liigub poolkaares üle kõlaava.

KEELTEVAHETUSE HARJUTUS  38

Rütmikujund = TI-TI-RI

MEREMEESTE LAUL  39

39
 Triool on rütmikujund TI-TI-TI, kus kolm ühepikkust heli langevad ühele löögile.

= TI-TI-TI =

TA = TI - TI - TI

 40 BLUUS

B7 E7
x 2 1 3 0 x 0 2 0 1 0 0

Saateakordid

40
40
Bemoll  on heli madalduse märk.  puhul vajutatakse keelele järgmisel, kitarri peapoolsel astmel.
➁ ➂ ➃
1 I 1 I

4 IV EsMI  LA 
As Es 
MI

BOURRÉE – PUURAIDURITE TANTS J. S. Bach  41

Heli kõrgendus = helirea järgmise heli madaldus, näiteks:

41
 Kolmkõla
Kolmkõla on
on kolmest
kolmest helist
helist koosnev
koosnev akord.
Rõõmus
Rõõmus ehk
ehk mažoorne kolmkõla
duurkolmkõla on näiteks
on näiteks selline:selline:

C-E-G

 42 RÕÕMSAD AKORDID J. Sagreras

cresc. dim.

42
Kurb ehk
Kurb ehk minoorne kolmkõla
mollkolmkõla on näiteks selline:selline:
on näiteks

Es-- G
DOC- -MI SOL

KURVAD AKORDID  43

cresc. dim.

43
 Arpedžo – akordi helide mängimine üksteise järel –
harfi moodi.
Akordi helisid võib mängida erinevas järjekorras,
näiteks p i m, p m i, m i p.

 44 BALERIIN D. Fortea

44
Kvartool on rütmikujund TI-RI-TI-RI,
kus neli ühepikkust heli langevad ühele löögile.

TA = T I - R I - T I - R I

HARFIMÄNGIJA D. Fortea  45

45
 Kolmehäälne muusika
Pala esimeses pooles liiguvad äärmised hääled
ja keskmine hääl püsib paigal.
Pala teises pooles liiguvad kaks ülemist häält
ja alumine hääl püsib paigal.

 46 ITAALIA LAULUKE M. Carcassi

46
Kvartool on rütmikujund TI-RI-TI-RI,
kus neli ühepikkust heli langevad ühele löögile.

TA = T I - R I - T I - R I

HARFIMÄNGIJA D. Fortea  45

47
 ➂
Arpedžo nagu merelaine
See on sõrmede liikumine keeltel IV
merelaine moodi alt üles ja siis ülalt V
alla. Mängi sõrmedega: p i m a m i. B C

6/8 taktimõõdus on 6 nooti, mis võivad esineda rütmikujundina TA-A-TI või TI-TI-TI. ➃
Kui diees või bemoll on noodivõtme järel, siis kehtib see tervele noodireale.

 49 BARKAROOL J. Offenbach
V

48
Sünkoop on rütmikujund, mille puhul minnakse takti rõhulisest löögist ette.

= TI-TA-TI või = TI-TA-A

SPIRITUAAL  50

Saateakord
F
x 0 3 2 1 x

49
 Punkteeritud rütmikujund on TAI-RI ja see kestab ühe löögi.

=
TA = TAI-RI

 51 HUMORESK A. Dvořák

50
 Kaareke nootide vahel on pide, mis tähendab, et teist heli uuesti ei tekitata, vaid lastakse
eelmisel pikemalt kõlada.
PRANTSUSE TANTS J. S. Bach  52

Sõrmede mängupositsiooni vahetus. Vabasta allavajutatud keel ja libista sõrm mööda sama keelt
järgmisele astmele.  53
HARJUTUS

Mängi harjutust ka
2. ja 3. sõrmega.

51
51
 ➀
Helide asukoht V mängupositsioonis ➀ keelel V

Kui 1. sõrm mängib V astmel, VII

A B C
nimetatakse seda mänguks V positsioonis. VIII

 54 VANA LAUL P. Tšaikovski

Saateakord
B7
2 3 0 4

52
Helide asukoht V mängupositsiooni ➁ ja ➂ keelel
➂ ➁
1 3 1 2 4
V
V
VI
VII
C D E F G
VIII

MARY LAMMAS Ameerika lauluviis  55

C G7
3 2 0 1 0 2 0 0 0 1
Saateakordid

53
53
 Kõrgete helide asukoht ➀ keelel
➀
X

XII
D E

 56 KONDORI LEND Peruu viis

Em B7
0 2 3 0 0 0 2 1 3 0 4
Saateakordid

54
54
Barré on mänguvõte, kus vasaku käe 1. sõrmega
kaetakse üheaegselt mitu keelt.
Harjuta barré mängu nii, et su käsi valutama ei hakka!
Noodis on barré tähiseks täht B või C koos astme numbriga.

JALGRATTASÕIT J. Aavik  57

F C7
x x x 2 1 1 x x x 4 1 0
Saateakordid

55
55
 Väike barré on mänguvõte, mille puhul vasaku käe 1. sõrmega
kaetakse üheaegselt 2 keelt.
Noodis tähistab seda väikene c-täht.

 58 MENUETT I J. S. Bach

cIII cIII

56
Pool-barré on mänguvõte, mille puhul vasaku käe
1. sõrmega kaetakse üheaegselt 3–4 keelt.
Noodis tähistab seda läbikriipsutatud C-täht. C

Am Dm
V
V V

KIRSIOKS Jaapani rahvaviis  59

57
 Kitarriga saatmisel mängitakse sageli bassiheli enne ja akord selle järel.

 60 OOD RÕÕMULE L. van Beethoven

Saateakordid

A
0 1 1 2 0

E7
0 2 0 1 0 0

Summuta bassid!

58
Neljahäälne akord
Hoia akordi mängimisel sõrmed koos, et akordi helid hakkakasid kõlama üheaegselt.

HISPAANIA TANTS FOLIA  61

Mängi “Folia” akordidel erinevaid arpedžofiguure:

pima – pami – pimami.

59
 IV mängupositsioon Helide asukoht IV mängupositsioonis
See arpedžo on nagu helide ronimine üle katuseviilu. ➂
IV

VI 
SI
B DO
Cis D
RE
VII

➁
 62 TANTSIV MATILDA Austraalia laul
V

VII


E
MI Fis
FA

➀
IV
V


Gis
SOL A
LA
60
Flažolett on nagu kellukese helin, mis tekib,
kui keele vajutamise asemel vastu astmelauda puudutada keelt
tõmbe ajal õrnalt XII, VII või V astmetraadi kohal.
Flažoleti tähis noodis on fl, millele järgneb astme number.

KELLAVALSS  63

61
 Helide asukoht VII mängupositsioonis

➀ ➂
1 2 4
VII VII 1 3

VIII
IX
B
SI C
DO D
RE D
RE E
MI
X

➁
1 2 4
VII
VIII

Fis
FA G
SOL A
LA
X

 64 BÄNDŽO RAGTIME Ch. Drumheller

62
Barré-akordid D A7
0 1 2 1 0 x 1 1 2

MENUETT II J. S. Bach  65

63
 Mängupositsiooni vahetus pausi ja lahtise keele puhul
1. sõrme asukohta näitab astet tähistav rooma number.

 66 UISUTAJA A. Cano

XII
XIII

XIII

kõrge
kõrge F

64
Helide asukoht IX mängupositsioonis soolokeeltel

➀ ➁
IX
X X

Cis
DO D
RE E
MI A B
XII XII

PÜHAKUD MARSIVAD Traditsionaal  67

Summuta bassid!

65
 Sekstool on rütmikujund TI-RI-TI-RI-TI-RI.
6/8 taktimõõdus rõhutatakse 1. ja 3. lööki.
= TI-RI-TI-RI-TI-RI

 68 KOOPAORAV L. van Beethoven

66
Legato (itaalia k) on mänguvõte, mille puhul üks heli läheb teiseks üle sujuvalt.
Noodis tähistatakse legato´t kaarekesega nootide vahel.

Legato üles

Esimene heli tekitatakse parema käe sõrme tõmbega

ja teine heli vasaku käe sõrme laskumisega keelele.

LINNULAUL I  69

67
 Legato alla

Esimene heli tekitatakse tavapäraselt parema käe sõrmega

ja teine heli vasaku käe sõrmega keelt tõmmates.

 70 LINNNULAUL II

68
Muusikapalad, milles kasutatakse legato mänguvõtet

TORUPILL J. S. Bach  71

TUNDIDE TANTS A. Ponchielli järgi  72

69
69
 Staccato (itaalia k) on mänguvõte, mille puhul helisid
mängitakse lühidalt, hüplevalt.
Heli katkestatakse kahel moel: lõpetatakse vasaku käe sõrme surve
keelele või summutatakse heli või akordi helid parema käe sama(de)
sõrme(de)ga, millega see tekitati.
Noodis tähistatakse staccato´t punktikesega noodi kohal või all.

 73 LUIKEDE TANTS P. Tšaikovski

70
Kõrgete helide asukoht VII mängupositsioonis bassikeeltel

VII VIII X

SVING  74

71
 Helide asukoht IV mängupositsioonis bassikeeltel

IV

 75 ÜLLATUS J. Haydn

72
Ühelt helilt üles ehitatud helilaadi nimetatakse
nimetatakse helistikuks.
helistikuks.
mažoor,
Rõõmsakõlaline helilaad on duur, kurvakõlaline
kurvakõlaline minoor.
moll.
Näiteks C-duur
Do-mažoor on rõõmus
on rõõmus helistik.
helistik.

Järjestikuste helide mängimist mingis helistikus nimetatakse heliredeliks.

Heliredelite harjutamine teeb meistriks!

Mängi heliredelit selliselt:

Helilaadi helidel põhinevate helide harmooniline järgnevus on kadents.

Mängi:

73
 76 ALLEGRO W. A. Mozart

74
A-moll on kurb
La-minoor helistik.
on kurb helistik.

Saateakordid

E
0 2 3 1 0 0

ELIISELE L. van Beethoven  77

C
0 3 2 0 1 0

G7
3 2 0 0 0 1

Märki
kasutatakse itaaliakeelse sõna segno (häälda: senjo) lühendina.
D.C. al
al Fine tähendab: mängi muusikat veel kord
märgist kuni loo lõpuni.
75
 G-duur
Sol-mažoor

 78 KORAAL J. S. Bach Saateakordid

G
2 1 0 0 0 4

Am
0 0 2 3 1 0

76
Mi-minoor
E-moll

ROMANSS F. Tárrega  79

Saateakord

Em
0 2 3 0 0 0

77
 D-duur
Re-mažoor

 80 SPIRITUAAL

Saateakord


F 7
x x 3 2 1 0

78
La-mažoor
A-duur

POOLA TANTS MAZURKA F. Tárrega  81

79
79
 Mi-mažoor
E-duur

Suur barré on mänguvõte, mille puhul kaetakse 1. sõrmega

korraga 5–6 keelt. Noodis tähistab seda suur C-täht.

 82 MEELELAHUTAJA S. Joplin

Saateakord

B7
1 3 1 4 1

80
F-duuržoor
Fa-ma F C7 F

Suurt barré’d kasutatakse bemollidega helistike akordides.

HÜMN M.-A. Charpentier  83

Saateakordid

F
1 3 4 2 1 1

C7
3 2 4 1 0

81
 Heliredeli mängimine ühel keelel

Mängi helirida kõikidel soolokeeltel.

 84 ROHELISED KÄISED Vana inglise laul

82
 Re-minoor
D-moll

Mängi kõikidel bassikeeltel.

HISPAANIA TANTS SARABAND G. F. Händel  85

bemolli m’rk ]lespoole

C7 Gm B
3 2 4 1 0 x x 0 1 1 1 1 2 3 4 1
Saateakordid

83
 Kitarri häälestamine

➀ keele LA
A ––helihargi
helihargijärgi
järgi.

➀ keel lahti = ➁ keel V astmel

➅ ➄ ➃ ➂ ➁ ➀
I

➁ keel lahti = ➂ keel IV astmel II

III

➂ keel = ➃ keel V astmel IV

➃ keel lahti = ➄ keel V astmel

Helihargi
heli järgi

➄ keel lahti = ➅ keel V astmel

84
84
 Kitarriaabitsas esinevad akordikaardid

C G D A E B F# C#
x 3 2 0 1 0 2 1 0 0 0 4 x 0 0 1 3 2 x 0 2 3 4 0 0 2 3 1 0 0 x 1 2 3 4 1 x x 3 2 1 1 x x 3 1 2 1

C7 G7 D7 A7 E7 B7 F#7 C#7
0 3 2 4 1 0 3 2 0 0 0 1 x 0 0 2 1 3 x 0 1 0 2 0 0 2 0 1 0 0 2 1 3 0 4 x x 1 2 1 1 x x 2 3 1 4

Cm Gm Dm Am Em Bm F#m C#m
x x 1 0 2 4 x x 0 1 1 1 x 0 0 2 4 1 0 2 3 1 0 0 2 3 0 0 0 x x 0 3 2 1 x 0 3 1 1 1 x x 2 1 3 0

85
 G#= A
 E
 B
 F F
x x 1 1 1 4 x x 1 2 4 3 x 1 2 3 4 1 x 0 3 2 1 1 1 3 4 2 1 1


A 7

E 7 
B 7 F7 F7
x x 1 1 1 2 x x 1 3 2 4 x 1 3 1 4 1 x 0 1 2 1 1 1 3 1 2 1 1


A m 
E m

B m Fm Fm
x x 3 1 1 1 x x 1 3 4 2 x 1 3 4 2 1 x x 3 1 1 1 1 3 4 1 1 1
IV

86