You are on page 1of 42

UNIVERSIDAD ANDINA DEL CUSCO FACULTAD DE

INGENIERIA Y ARQUITECTURA
ESCUELA PROFESIONAL DE INGENIERIA CIVIL

TEMA
PORTAFOLIO

ASIGNATURA: Lengua Nativa Quechua II

DOCENTE: Quispe Sota Crisostomo

ALUMNO: Macedo Rios Diego

Grupo : 2BH
Semestre: 2021-II
UNIVERSIDAD ANDINA DEL CUSCO
FACULTAD DE CIENCIAS Y HUMANIDADES
DEPARTAMENTO ACADÉMICO DE HUMANIDADES Y EDUCACIÓN

YUPAYKUNA: LOS NÚMEROS

HUJ: CHUNKA: La PACHAJ: La WARANKA: Unidad


Unidad de decena centena de millar
numeración
básica
1 Huj 10 Chunka 100 pachaj 1000 Waranka
2 Iskay 20 Iskay 200 Iskay 2000 Iskay
3 Kinsa Chunka Pachaj Waranka
4 Tawa 30 kinsa 300 kinsa 3000 kinsa waranka
5 Pisqa chunka pachaj 4000 Tawa waranka
6 Soqta 40 Tawa 400 Tawa 5000 Pisqa waranka
7 Qanchis Chunka Pachaj 6000 Soqta waranka
8 Pusaq 50 Pisqa 500 Pisqa 7000 Qanchis
9 Isqon Chunka Pachaj waranka
60 Soqta 600 soqta 8000 Pusaq
Chunka Pachaj waranka
70 Qanchis 700 Qanchis 9000 Isqon waranka
Chunka Pachaj
80 Pusaq 800 Pusaq
Chunka Pachaj
90 Isqon 900 Isqon
Chunka Pachaj

ÑAWICHA: Cuando la última letra del número de la unidad pronunciado o escrito


termina en vocal se pospone el morfema YUQ y cuando termina en consonante
NIYUQ, a partir de dos cifras.

5 6 7 3

W P C
A A H H
R C U U
A H N J
N A K
Q Q A
A

• Pisqa waranqa soqta pachaj qanchis chunka kinsayuq

QHAWARICHIYKUNA
11 Chunka Hukniyuq
12 Chunka Iskayniyuq
13 Chunka Kinsayuq
14 Chunka Tawayuq
15 Chunka Pisqayuq
16 Chunka Soqtayuq
17 Chunka Qanchisniyuq

YUPASPA
Llank’ay
Iskay iskaymanta iskaychunkakama yupaytaq qelqaytaq, wichayuspapas
urayuspapas
Wichayuspa Urayuspa
Iskay 2 Iskaychunka 20
Tawa 4 chunka pusaqniyuq 18
soqta 6 chunka soqtayuq 16
pusaq 8 chunka tawayuq 14
chunka 10 chunka isqayniyoq 12
chunka isqayniyoq 12 chunka 10
chunka tawayuq 14 pusaq 8
chunka soqtayuq 16 soqta 6
chunka pusaqniyuq 18 Tawa 4
iskaychunka 20 Iskay 2
Qotokunata NIYUQ tukuqkunawan ruway, YUQ tukuqkunawanpas
Niyuq Yuq
Chunka iskayniyuq 12 Chunka kinsayuq 13
Chunka Qanchisniyuq 17 Tawa chunka pisqayuq 45
Quinsa chunka soqtayuq 36
Iskay Chunka pusaqniyuq 28 Qanchis chunka soqtayuq 76
Chunka isqonniyuq 19
Pusaq chunqa kinsayuq 83
Tawa chunka pisaqniyuq 45
Tawa chunka soqtayuq 46
Isqon chunka isqonniyuq 99
Kinsa chunka kinsayuq 33
Pachaj hoqniyuq 101
Pachaj pisqayuq 105
Pisqa chunka qanchisniyuq 57
Pachaj iskay chunka kinsayuq 123
Soqta chunka qanchisniyuq 67
Pachaj iskay chunka soqtayua 126
Chunka Chunkamanta Pachajkama Yupasun wichaspapas urayuspapas
Wichayuspa Urayuspa
10 Chunka 100 pachaj
20 Iskay Chunka 90 Isqon Chunka
30 kinsa chunka 80 Pusaq Chunka
40 Tawa Chunka 70 Qanchis Chunka
50 Pisqa Chunka 60 Soqta Chunka
60 Soqta Chunka 50 Pisqa Chunka
70 Qanchis Chunka 40 Tawa Chunka
80 Pusaq Chunka 30 kinsa chunka
90 Isqon Chunka 20 Iskay Chunka
100 pachaj 10 Chunka

Hoq yupakunata hunt’aychis


23 ……iskay chunka……………kinsayuq……
37 …… kinsa chunka ………….qanchisniyuq
Hayk’a qelqanata hap’ichani?
49 …… Tawa Chunka ………….isqonniyuq
59 …… Pisqa Chunka …………. isqonniyuq
66 …… Soqta Chunka …………. Soqtayuq
78 …… Qanchis Chunka ………. …… Pusaqniyuq
85 …… Pusaq Chunka …………. Pisqayuq
99 …… Isqon Chunka …………. isqonniyuq
100 pachaj

yupaykunata reqsispa

Huj michi

Hunt’ay
Huj challwa Huj pichana

Iskay wisllakuna Iskay punkukuna

Kinsa pizarrakuna Kinsa kawarkuna

Tawa celularkuna Tawa seq’enakuna


Pisqa qentekuna Pisqa kutichiqkuna

Yupaykunata reqsispa

Ñawicha
Atoq: Zorro Atoq + kuna = atoqkuna: Zorros
Runa: hombre Runa + kuna = runakuna: Hombres/personas
Patara: Cuaderno patara + kuna = patarakuna: Cuadernos

Soqta lenteskuna Soqta colquekuna

Qanchis seq’enakuna Qanchis patarakuna

Pusaq kutichiqkuna Pusaq televisorkuna


Isqon wisllakuna Isqon wasikuna

Chunka chaskakuna Chunka manqakuna

Hamut’aspa:

Atishaniña yupayta Munaycha

Ñaupaq yupata
qelpay: Qhepa yupata qelqay:
Kinsachunka Isqonniyuq 40 48 Tawa Chunka isqonniyuq
Quinsa chunka qanchisniyuq 38 2 kinsa
Isqaychuka 13 27 isqaw chunka pusaqniyuq
Tawa chunka tawayuq 45 7 pusaq
kinsa chunka isqayniyuq 33 46 tawa chunka soqtayuq
Isqay chunka qanchisniyuq 28 22 isqay chunka isqayniyuq
Quinsa chunka quinsayuq 34 19 isqay chunka
Tawa chunka quinsayuq 44 11 chunka isqayniyuq
Tawa chunka pusaqniyuq 49 17 chunka pusaqniyuq
Tawa chunka isqonniyuq 50 49 pisqa chunka
Chaupi yupata qelqay:

55 Pisqa chunka soqtayuq 57


66 soqta chunka qanchisniyuq 68 Ima yupataq
98 isqon chunka isqonniyuq 100 kunan
99 pachaj 101 hamun?
111 pachaj chunka iskayniyuq 113
129 pachaj kinsa chunka 131
166 pachaj soqta chunka qanchisniyuq 168
187 pachaq pusaq chunka pusaqniyuq 189
198 pachaj isqon chunka isqonniyuq 200
221 iskay pachaj isqay chuka isqayniyuq 223

Ama pantaspa qelqay

Yupaspa
Yupaykunata ñawinchaspa qelqay

100= pachaj
107= pachaj qanchisniyuq
104= pachaj tawayuq
101= pachaj Hujniyoq
110= pachaj Chunkayoq
111= pachaj Chunka Hujniyoq
119= pachaj chunka isqonniyoq
120= pachaj iskay chunka
133= pachaj kinsa chunka kinsayuq
146= pachaj Tawa chunka soqtayuq
156= pachaj pisqa chunka soqtayuq
158= pachaj pisqa chunka pusaqniyuq
160= pachaj soqta chunka
167= pachaj soqta chunka qanchisniyuq
179= pachaj qanchis chunka isqonniyuq
188= pachaj pusaq chunka pusaq
191= pachaj isqon chunka huqniyuq
200= Iskay Pachaj

Hunt’aspa
Yupa Pachaj Chunka Hujlla
211 Iskay pachaj Chunka hujniyuq
455 Tawa pachaq Pisqa chunka pisqayuq
987 Isqon pachaj Pusaq chunka qanchisniyuq
604 Soqta pachaj tawayuq
526 Pisqa pachaj Iskay chunka soqtayuq
555 Pisqa pachaj Pisqa chunka pisqayuq
735 Qanchis pachaj Kinsa chunka pisqayua
777 qanchis pachaj Qanchis chunka qanchisniyuq
603 Soqta pachaj kinsayuq
666 Soqta pachaj Soqta chunka soqtayuq
232 iskay pachaj Kinsa chunka iskayniyuq
308 Kinsa pachaj pusaqniyuq
800 Pusaq pachaj
999 Isqon pachaj Isqon chunka isqonniyuq
111 pachaj chunka hujniyuq
353 Kinsa pachaj Pisqa chunka kinsayuq
449 Tawa pachaj Tawa chunka isqonniyuq
939 Isqon pachaj Kinsa chunka isqonniyuq

TRADUCE EN QUECHUA LAS SIGUIENTES ORACIONES:


• Yo nací en el año mil novecientos noventa y ocho
• Noqa paqarirani waranka isqon pachaq isqon chunka
pusaqniyuq huatapi
• Mi papa nació en mil novecientos setenta y cuatro
• Taytaymi paqariran waranka isqon pachaj qanchis
chunka tawayuq huatapi
• Mi abuela cumple este año ochenta y dos años
• Abuelachaymi junt´anqa kay huatapi Pusaq chunka
iskayniyuq
• Mi hermano mayor tiene veinticinco años
• Quraq turaymi qachan iskay chuka pisqayoq
• Mi hermanito tiene doce años
• Sullqa wayquechaymi kashan chunka iskay niyuq
huatan

CHACHASCHAY TAKY
CHACHASCHAY

Ñachu mamayki yachanña chachaschay


Qori siwita qosqayta chachaschay

Ya chachun yachachun chachaschay


Aswan allintas qosqayki chachaschay (kuti)

Ñachu taytayki yachanña chachaschay


Runa simita rimasqayta chachaschay

Ya chachun yachachun chachaschay


Aswan allintas yachasaq chachaschay (kuti)
SIMICHAQPA KUNAN PACHAPI T´IJRAPAYAKUYNIN
Sutiq rantinkuna Simichaq Kunan pachapi
(pronombres (verbo) (tiempo presente)
personales)
Noqa(yo) …Rima……………………ni
Qan(tu) 1
Rima
RIMAY ……………………nki
Pay(el) (HABLAR) Rima ……………………..n
Noqanchis(nosotros I.) Rima ……………...nchis
Noqayku(nosotros E) Rima ………………...yku
Qankuna(ustedes) Rima………………nkichis
Paykuna(ellos, ellas) Rima ………………..nku

QHAWARICHIY: EJEMPLO

Sutiq rantinkuna Simichaq Kunan pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo presente)
personales)
Noqa(yo) Rimani: yo hablo
Qan(tu) 1
Rimanki: tu hablas
Pay(el) RIMAY Riman: el habla
Noqanchis(nosotros I.) (HABLAR) Rimanchis: nosotros
hablamos
Noqayku(nosotros E) Rimayku : nosotros
hablamos
Qankuna(ustedes) Rimankichis: ustedes
hablan
Paykuna(ellos, ellas) Rimanku: ellos/ellas
hablan

Sutiq rantinkuna Simichaq Kunan pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo presente)
personales)
Noqa(yo) purini: yo camino
Qan(tu) 2
purinki: tu caminas
Pay(el) PURIY purin: el camina
Noqanchis(nosotros I.) (CAMINAR) purinchis: nosotros
caminamos
Noqayku(nosotros E) puriyku: nosotros
caminamos
Qankuna(ustedes) purinkichis: ustedes
caminan
Paykuna(ellos, ellas) purinku: ellos/ellas
caminas

KUNANQA 10 SIMICHAQTA KUNAN PACHAPI T´IJRAPAYASUNCHIS

Sutiq rantinkuna Simichaq Kunan pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo presente)
personales)
Noqa(yo) takini: yo canto
Qan(tu) takinki: tu cantas
TAKIY
Pay(el) takin: el canta
(CANTAR)
Noqanchis(nosotros I.) takinchis: nosotros
cantamos
Noqayku(nosotros E) takiyku: nosotros cantamos
Qankuna(ustedes) takinkichis: ustedes cantan
Paykuna(ellos, ellas) takinku: ellos cantan

Sutiq rantinkuna Simichaq Kunan pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo presente)
personales)
Noqa(yo) muchani: yo beso
Qan(tu) 1
muchanki: tu besas
Pay(el) muchay muchan: el besa
Noqanchis(nosotros I.) (besar). muchanchis: nosotros
besamos
Noqayku(nosotros E) muchayku : nosotros
besamos
Qankuna(ustedes) muchankichis: ustedes
besan
Paykuna(ellos, ellas) muchanku: ellos/ellas
besan

Sutiq rantinkuna Simichaq Kunan pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo presente)
personales)
Noqa(yo) Pawani: yo vuelo
Qan(tu) 2
pawanki: tu vuelas
Pay(el) paway pawan: el vuela
Noqanchis(nosotros I.) VOLAR pawanchis: nosotros
volamos
Noqayku(nosotros E) pawayku : nosotros
volamos
Qankuna(ustedes) pawankichis: ustedes
vuelan
Paykuna(ellos, ellas) pawanku: ellos/ellas
vuelan

SIMICHAQPA ÑAUPAQ PACHAPI T´IJRAPAYASUNCHIS


Sutiq rantinkuna Simichaq Ñaupaq
(pronombres (verbo) pachapi
personales) (tiempo pasado)
Noqa(yo) rima…………………rani
Qan(tu) 1
rima
RIMAY ……………………ranki
Pay(el) (HABLAR) rima
……………………..ran
Noqanchis(nosotros I.) rima
……………...ranchis
Noqayku(nosotros E) rima
……………...rayku
Qankuna(ustedes) rima
…………rankichis
Paykuna(ellos, ellas) rima
………………..ranku
Sutiq rantinkuna Simichaq Ñaupaq
(pronombres (verbo) pachapi
personales) (tiempo pasado)
Noqa(yo) Rimarani: yo hable
Qan(tu) 1
Rimaranki: tu
RIMAY hablaste
Pay(el) (HABLAR) Rimaran: el hablo
Noqanchis(nosotros I.) Rimaranchis:
nosotros hablamos
Noqayku(nosotros E) Rimarayku: nosotros
hablamos
Qankuna(ustedes) Rimarankichis:
ustedes hablaron
Paykuna(ellos, ellas) Rimaranku:
ellos/ellas hablaron

Sutiq rantinkuna Simichaq Ñaupaq


(pronombres (verbo) pachapi
personales) (tiempo pasado)
Noqa(yo) purirani: yo camine
Qan(tu) 2
puriranki: tu
PURIY caminaste
Pay(el) (CAMINAR) puriran: el camino
Noqanchis(nosotros I.) puriranchis: nosotros
caminamos
Noqayku(nosotros E) purirayku: nosotros
caminamos
Qankuna(ustedes) purirankichis:
ustedes caminaron
Paykuna(ellos, ellas) puriranku: ellos/ellas
caminaron
KUNANQA 10 SIMICHAQTA ÑAUPAQ PACHAPI T´IJRAPAYASUNCHIS

Sutiq rantinkuna Simichaq Ñaupaq pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo pasado)
personales)
Noqa(yo) takirani: yo cante
Qan(tu) takiranki: tu cantaste
Pay(el) TAKIY takiran: el canto
Noqanchis(nosotros I.) (CANTAR) takiranchis: nosotros
cantábamos
Noqayku(nosotros E) takirayku: nosotros
cantábamos
Qankuna(ustedes) takirankichis: ustedes
cantaban
Paykuna(ellos, ellas) takiranku: ellos cantaban

Sutiq rantinkuna Simichaq Ñaupaq pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo pasado)
personales)
Noqa(yo) mijurani: yo comi
Qan(tu) 1
mijuranki: tu comiste
Pay(el) Mijuy mijuran: el comio
Noqanchis(nosotros I.) comer mijuranchis: nosotros
comimos
Noqayku(nosotros E) mijurayku: nosotros
comimos
Qankuna(ustedes) mijurankichis: ustedes
comieron
Paykuna(ellos, ellas) mijuranku: ellos/ellas
comieron

Sutiq rantinkuna Simichaq Ñaupaq pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo pasado)
personales)
Noqa(yo) Llinphirani: yo pinte
Qan(tu) 2
Llinphiranki: tu pintaste
Pay(el) Llinphiy Llinphiran: el pinto
Noqanchis(nosotros I.) pintar Llinphiranchis: nosotros
pintamos
Noqayku(nosotros E) Llinphirayku: nosotros
pintamos
Qankuna(ustedes) Llinphirankichis: ustedes
pintaron
Paykuna(ellos, ellas) Llinphiranku: ellos/ellas
pintaron
SIMICHAQPA HAMUQ PACHAPI T´IJRAPAYAKUYNIN
Sutiq rantinkuna Simichaq Hamuq
(pronombres (verbo) pachapi
personales) (tiempo futuro)
Noqa(yo) Munakusaq
Qan(tu) 1
Munakunki
Pay(el) MUNAY Munanqa
Noqanchis(nosotros I.) Querer Munasunchis
Noqayku(nosotros E) Munasaqku
Qankuna(ustedes) Munankichis
Paykuna(ellos, ellas) Munanqaku

Sutiq rantinkuna Simichaq Hamuq pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo futuro)
personales)
Noqa(yo) ñawinchakusaq
Qan(tu) 1
ñawinchakunki
Pay(el) ñawinchay ñawinchanqa
Noqanchis(nosotros I.) leer ñawinchasunchis
Noqayku(nosotros E) ñawinchasaqku
Qankuna(ustedes) ñawinchankichis
Paykuna(ellos, ellas) ñawinchanqaku

Sutiq rantinkuna Simichaq Hamuq pachapi


(pronombres (verbo) (tiempo futuro)
personales)
Noqa(yo) pinchikusaq
Qan(tu) 2
pinchikunki
Pay(el) pinchiy pinchinqa
Noqanchis(nosotros I.) brillar pinchisunchis
Noqayku(nosotros E) pinchisaqku
Qankuna(ustedes) pinchinkichis
Paykuna(ellos, ellas) pinchinqaku
PRONOMBRES PERSONALES APLICACIÓN PRÁCTICA
ORACIONES:
1.- Yo voy a la academia
Noqa rini Sunturwasita
2.- Tú cantas
Qan takinki
3.- Él juega en la cancha deportiva
Pay puqllan kanchapi
4.- Nosotros comemos cuy asado
Noqanchis mijuychis kuwikankata
5.- Nosotros viajamos a Lima
Noqayku chusayku lima llactata
6.- ustedes barren la calle
Qankuna quijlluta pichankichis
7.- ellos cantaran en la escuela
Paykuna takinqaku yachaywasipi
Amaraq wakaychu
Todavia no llores
Todavia no sufras
hermosa amada doncella,
adonde vaya
adonde llegue
Te llevare en mi corazón
lalalalallay chalalalay
Diciendo bailaremos juntos
entonces cuando regreses
lalalalallay chalalalay
Diciendo bailaremos
juntos si tu me
esperas todavía
lalalalallay chalalalay.
Diciendo bailaremos juntos ,
entonces cuando regrese
lalalalallay chalalalay
Diciendo bailaremos
juntos si tu me
esperas todavía
lalalalallay chalalalay.

SIMICHAQKUNA: LOS VERBOS


El verbo es el núcleo fundamental del sintagma verbal de la oración y que completa
la idea. Indica la acción realizada por el núcleo del sintagma nominal. El verbo se
transforma por la posposición de morfemas flexivos, en diferentes modos, tiempos,
número, persona y aspectos, las conjugaciones se realiza con los cinco modelos
lexicales como son:

Ay: aysay, phalay, llank’ay, apay, munay, chutay, pukllay, p’itay


Ey: ayqey, saqey, p’esqey, t’oqsey, seqey.
Iy: puriy, k’amiy, kaniy, llinpiy, hanpiy, asiy, takiy
Oy: onqoy, loqloy, qoy, mosqhoy, orqoy
Uy: wayk´uy, mikhuy, tusuy, kasuy, tapuy, luluy, watuy.

QHAWARICHIYKUNA = EJEMPLOS

Kay simichaqkuna sutinkunata qelqay.

Hatariy Mayllikuy Armakuy Ch´usay

Qelqay Mijuy Puriy Pukllay

Qhaway uyariy Nawinchay Puñuy


Mosoq simikuna:

✓ Puñuy: dormir ✓ Wayk´uy: cocinar ✓ Qelqay: escribir


✓ Hatariy: levantarse ✓ Puriy: caminar ✓ Llinphiy: pintar
✓ Ujay: tomar ✓ Phaway: correr ✓ llank´ay: trabajar
✓ Mijuy: comer ✓ Qhaway: mirar ✓ Chutay: jalar
✓ Mast´ay: tender ✓ Nawinchay: leer ✓ Pukllay: jugar
✓ Maq´alliy: abrazar ✓ Umalliy: pensar, ✓ Ch´usay: viajar
✓ Rantiy: comprar captar ✓ Q´epiy: cargar
✓ Ranay: vender ✓ Yuyaychay: pensar ✓ Naqch´ay: peinar
✓ Qhatuy: vender ✓ Wit´uy: cortar ✓ Mayllikuy: asearse
✓ Wichay: subir ✓ Pichay: limpiar ✓ Munay: querer, amar
✓ Hich´ay: echar ✓ P´istukuy: cubrirse ✓ Challway: pescar
✓ Qatakuy: taparse, ✓ Armakuy: bañarse ✓ Nanay: dolor
cubrirse ✓ Hanpiy: curar ✓ T´aqsay: lavar
✓ Sipiy: matar
✓ Ñak´ay: degollar

SIMICHAQPA T’IJRAPAYAKUYNIN : CONJUGACIÓN DEL VERBO

ÑAUPAQ PACHA KUNAN PACHA HAMUQ PACHA

TIEMPO PASADO O TIEMPO PRESENTE TIEMPO FUTURO


PRETERITO

CHANIN RIMAYPI T’IJRAPAYAY: MODO INDICATIVO

1. KUNAN PACHA : TIEMPO PRESENTE

I. KUNAN PACHA: PRESENTE SIMPLE

PUÑUY = DORMIR

RUNAQ SUTIN RAIZ MORFEMA EXPRESIÓN REAL SIGNIFICADO


RANTINKUNA VERBAL DECLINATIVO
Noqa Puñu ni Noqa Puñuni Yo Duermo
Qan Puñu nki Qan Puñunki Tú Duermes
Pay Puñu n Pay Puñun Él Duerme
Noqanchis ( I Puñu nchis Noqanchis Nosotros Dormimos
) Puñunchis
Noqayku ( Puñu yku Noqayku Puñuyku Nosotros Dormimos
E)
Qankuna Puñu nkichis Qankuna Ustedes Duermen
Puñunkichis
Paykuna Puñu nku Paykuna Puñunku Ellos Duermen

KUNAN PACHAPIPUNI = PROGRESIVO

RV + SHA+ DVKP ……………..


…..………….
….…………..

SIMICHAQPA T’IJRAPAYAKUYNIN = CONJUGACIÓN DEL VERBO


(SHA) = PROGRESIVO VERBO TRABAJANDO
RUNA SIMIQ KUNAN ÑAUPAQ HAMUQ
RANTINKUNA PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI
Noqa Llank’ashani Llank’asharani Llank’ashasaq
Qan Llank’ashanki Llank’asharanki Llank’ashanki
Pay Llank’ashan Llank’asharan Llank’ashanqa
Noqanchis Llank’ashanchis Llank’asharanchis Llank’ashasunchis
Noqayku Llank’ashayku Llank’asharayku Llank’ashasaqku
Qankuna Llank’ashankichis Llank’asharankichis Llank’ashankichis
Paykuna Llank’ashanku Llank’asharanku Llank’ashanqaku

PURIY
RUNA SIMIQ KUNAN ÑAUPAQ HAMUQ
RANTINKUNA PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI
Noqa Purishani Purisharani Purishasaq
Qan Purishanki Purisharanki Purishanki
Pay Purishan Purisharan Purishanqa
Noqanchis Purishanchis Purisharanchis Purishasunchis
Noqayku Purishayku Purisharayku Purishasaqku
Qankuna Purishankichis Purisharankichis Purishankichis
Paykuna Purishanku Purisharanku Purishanqaku
Ima munasqayki simichaqwan kinsantin pachapipuni t´ijrapayay
RUNA SIMIQ KUNAN ÑAUPAQ HAMUQ
RANTINKUNA PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI
Noqa Ch´usashani Ch´usasharani Ch´usashasaq
Qan Ch´usashanki Ch´usasharanki Ch´usashanki
Pay Ch´usashan Ch´usasharan Ch´usashanqa
Noqanchis Ch´usashanchis Ch´usasharanchis Ch´usashasunchis
Noqayku Ch´usashayku Ch´usasharayku Ch´usashasaqku
Qankuna Ch´usashankichis Ch´usasharankichis Ch´usashankichis
Paykuna Ch´usashanku Ch´usasharanku Ch´usashanqaku
Noqa Ch´usashani Ch´usasharani Ch´usashasaq

RUNA SIMIQ KUNAN ÑAUPAQ HAMUQ


RANTINKUNA PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI PACHAPIPUNI
Noqa Umallishani Umallisharani Umallishasaq
Qan Umallishanki Umallisharanki Umallishanki
Pay Umallishan Umallisharan Umallishanqa
Noqanchis Umallishanchis Umallisharanchis Umallishasunchis
Noqayku Umallishayku Umallisharayku Umallishasaqku
Qankuna Umalliishankichis Umallisharankichis Umallishankichis
Paykuna Umallishanku Umallisharanku Umallishanqaku
Noqa Umallishani Umallisharani Umallishasaq

Hunt´a rimaykunata qelqay (en progresivo)

Noqa Phawashani
Qankuna Wayk´usharankichis
Paykuna Armakunqaku
Pay Rantisharan
Qan Llinphisharanki

Kay castellano rimaykunata runa simiman t´ijray

Qué estás haciendo = imata ruwashanki

Con quien estas caminado = piwantan purishanqui

En donde estás trabajando = maypitaq llankasharanki

Cuando estaba trabajado el vino = llankashaqtinmi pay hamuran


Ellos estaban trabajando =paykuna llankasahranku

Hunt´apay chaninkaqwan: chayaramushan, _wayk’ushan, _ maqchisharan,-

chinkashanki, _ruwashanqa

Mamay mikhunata ipaywan wayk’ushan.

Mamaymi taytaykiq wasinpi maqchisharan

Kakay Limamanta : chayaramushan

Maytan wayqeywan chinkashanki

Pedro wasiyta ch´usanaykama ruwashanqa


Imakunatan kay erqechakuna ruwashanku?
Chayman hina qelqay hunt’arimaykunata.

T´aqsay Pukllay Planchay


Juanacha t’aqsan qan pukllan Pay Planchan
Juanacha t’aqsashan qan pukllashan Pay Planchashan
Juanacha p’achanta wasinpi t’aqsan
Qan tikawan pukllashan
Pay mosoc pachakunata planchashan

W’aykuy Pichay Maqlliy


Santusmi waykun Rosacha pichan Tomasmi maqllin
Santusmi waykushan Rosacha pichashan Tomasmi maqllishan

Santusmi chuñu lawata waykushan


Rosacha p’ititayta pichashan
Tomasmi alqota maqllishan

Qelqay Takiy Ñawinchay


Erqe qelqan Paykuna takinku Qankuna ñawichankichis
Erqe qelqashan Paykuna takishanku Qankuna
ñawichashankichis
Erqe patara qelqapi qelqashan
Paykuna munaychata takinku
Qankuna patara qelcata ñawichankichis
Kunan rimasunchis….

Turay, imatan mamayki wayk’un?


¿Hermano que está cocinando tu mama?

Yachaqmasiykuna imatan ruwashankichis?


¿Compañeros que están haciendo?

Resaltar los verbos con diferentes colores según los tiempos


identificados.

Juanchapa willakusqanta ñawinchasunchis


Kaykunata intichay p'unchawpi ruwani.

Tutallamanta hatarispa, uyayta uphakuni, simiyta maqch’ikuni,


chakiyta maqllikuni, chukchayta ñaqch'akuni.

Qaynunchay p’achayta t’aqsarani, puñuna p’ititayta allicharani.

kunantaq llank’anaykunata ruwasaq, mamaytapas wasipi


rurayninkunapi yanapasaq.

Paqarin tutallamanta aula virtual nisqapi allinta yachasaq.

Celeste presente

Amarillo pasado

Verde futuro
Blanquillo Durazno (huayno)
Urcos plazachapi blanquillo y durazno,
¿maypicha karanki soltera kasaqtiy?
¿Maypitaq karanki maqana kasaqtiy?

¡Kunan ñataqchus ikurimuranki?


Manañan nokapi remedio kasaqtin.

Pallay punchuchatas awachipusayki,


maqta wasachamma cabenqacha, nispa,
maran wasachamma cabeqancha, nispa.

Pallay llikllachatas awachipusayki,


maran wasachamma cabechisaq, nispa.

Yuraq chalinachatas tijichipusayki,


metro kunkachamma cabenqacha, nispa.

Color trisillachatas consiguipusayki,


pichana umamma cabechisaq, nispa,
tampa umachamma cabechisaq, nispa.

Jerga pantalonta sirachipusayki,


tijeras chakachamma cabenqacha, nispa,
tijeras chaquichamma cabenqacha, nispa.

Minifaldachata sirachipusayki
TEXTOS INTERROGATIVOS.

QUECHUA CASTELLANO
Maypi ¿Dónde?
Maypi tiyanki? ¿Dónde vives?
Ima? ¿Qué?
Imata munanqui? ¿qué quieres?
Pi? ¿Quién?
Pi taytayqui? ¿ quién es tu papa?
Maypin? ¿Donde?
Maypin tiyanqui? ¿Dónde vives?
Hayk´a ¿Cuánto?
Hay’an watayki ¿ cuantos años tienes?
Hayk'aq? ¿Cuándo?
Hayk’aq hamunqui? ¿ cuando vienes?
Imayna? ¿Cómo?
Imaynanlla kashanki? ¿ como esta?
Imanaqtin? ¿Por qué?
Imanantin purishanqui? ¿ por que estas caminando?
Hayk'a watayuqmi kanki? ¿Cuántos años tienes?
Noqa qani kinsa chunka iskayniyoq Yo tengo treinta y dos años
watayuqmi

Hayk'aqmi ripunki? ¿Cuándo te vas?


Paqarin ripusaq Mañana me voy
Imamanmi hamuranki? ¿A qué has venido?
llanqaqmi hamurani He venido a trabajar
Imán sutiyki? ¿Cómo es tu nombre?
Noqa sutiymi Dayana Mi nombre es Dayana
Imapitaq ripunkiri? ¿Y en que te vas a ir?
Carrupi ripusaq Me voy en carro
Maymantan kanki? ¿De dónde eres?.
Noqa qani qosqomanta Yo soy de la ciudad de cusco
Hayk'aqtaq kutimunkiri ¿Cuándo volverás?
watamaña kutimusan Al año volveré
Imatan riqsinki? ¿Qué conoces?
Runatakunata reqsini Conozco a las personas
Imapin iñinki? ¿En qué crees?
Taytacha de huanca Seños de huanca
Imatan ruwashanki? ¿Qué estás haciendo?
Laptopmin llanqashani Estoy trabajando en la laptop
Imatan rawayta yachanki? _¿Qué sabes hacer?
Noqa yachani tusuyta Yo se bailar
Pikunan aylluyki? ¿Quiénes son tus familiares?
Taytaywan Mi papa
Mamywan Mi mama
turaykuna Mi hermano
Pin kanki? ¿Quién eres?
Noqa qani dayana Yo soy dayana
Pinmi taytayki? ¿Quién es tu padre?
Taytaymi santos Mi papa es santos
Pitaq nmmaykiri? ¿Quién es tu madre?
Mamaymi julia Mi mama es julia
Piwanmi hamuranki? ¿Con quién ha venido?
turachaywan hamurani He venido con mi hermano
Ficha de actividades de la sesión

Elaboramos oraciones: afirmativas, interrogativas, negativas.


Oraciones interrogativas
Imatan ñawinchashan

Oraciones afirmativas
Ari, ñawinchashan

Oraciones negativas
Manan, ñawinchasanchu

Oraciones interrogativas
Imatan paykuna ruwashanku
Oraciones afirmativas
Ari paykuna llankashanku
Oraciones negativas
Mana, paykuna llankashankachu

Oraciones interrogativas
Imatan, samachishan?

Oraciones afirmativas
Ari, samawaqchu

Oraciones negativas
Manan, samankichu

Oraciones interrogativas

dayanachachu hanpina wasipi llank’ashan?


Oraciones afirmativas
Ari, llank’anqan

Oraciones negativas
Mana, llank’anqachu
Practica calificada de pronombres: interrogativos y demostrativos
Llank’anakuna:
1. Kay tapukuykunata t’ikrayta tukuy

• Iman sutiyki? cuál es tu nombre


• Paypa iman sutin? El como se llama
• Maypi tiyanki? Donde vives
• Piwan tiyan? Con quien vives
• Imapi hatun yachaywasiman hamunki? En que vienes a la universidad
• Piman apanki? A quien llevas
2. Kunantaq, qankuna tapuykunata qelqaychis

➢ Maymantan kanki?
➢ Imapi llanqanki?
➢ Tayta iman sutin?
➢ Mantay iman sutin?
➢ Imachata ruwanqui?
➢ Imata mijunki?
➢ Imachata munanki?

3. Chaymantaqa, qankuna hunt’arimaykunata qelqaychis

PRONOMBRES DEMOSTRATIVOS
KAY: Este, ésta. Esto KA YKUNA : Estos, estas
CHAY: Ese, ésa, eso.: CHAYKUNA: Esos, esas
HAQAY: Aquel, aquella, aquello HAQAYKUNA: Aquellos, aquellas
KAYPI: Aquí
CHAYPI: Allí
HAQAYPI: allá

Chay wachukunapi hunt’arimaykunata qelqay

➢ Kay waswa sumac runtuta churan


➢ Kaykuna pichanas ancha mosoq
➢ Haqay wasi sinchi hatun
➢ Haqaykuna mallkikuna munay q’omer
➢ Kaypi chirita sinchita
➢ Chaypi kaqsian kutur wasi.
➢ Haqay patapi wasinchis
4. Chaypa qhepanman, qankuna hunt’arimaykunata qelqaychis

PRONOMBRES INDEFINIDOS
• Uno: huk
• Algo: imallapas
• Nada: mana imapas
• Nadie: mana pipas, ni pí
• Alguien: pipas / pichá
• Muchos: askha /nishu
• Poco: pisi
• Todo: llapan
• Algunos: wakin
• Otro: wak
• donde sea: Maypipas
• Cualquiera: Mayqhenpas
• Cuando sea: Hayk’aqpas
• Cuanto sea: Hayk’apas

Chay wachukunapi hunt’arimaykunata qelqay

➢ Maypipas kamuy, noqa purishanina.


➢ Mayqhenpas munakuyqui.
➢ Wakin llankashachun.
➢ Llapanchis puqllasunchis.
➢ Pisi q’okawi caro purina.
➢ Pipas yachachun tusuyta.
➢ Mana imapas kanchu qosqopi.
➢ Hayk’aqpas qelqasun.
1. Utilice el sufijo verbal “CHI” en los siguientes verbos
Verbo infinitivo Aplicación Traducción
Mikhuy = comer Mikhuchiy Hacer comer
Puñuy = dormir puñuchiy Hacer dormir
Qhaway = mirar qhawachiy Hacer mirar
Samay = descansar samachiy Hacer descansar
Ruway = hacer ruwachiy Hacer hacer
Pichay = barrer pichachiy Hacer barrer
Yupay = contar yupachiy Hacer contar
Hanpiy = curar hanpichiy Hacer curar
Away = tejer awachiy Hacer tejer
T’kray = traducir /voltear T’ikrachiy Hacer traducir/voltear

2. Construye 4 oraciones con el uso del sufijo nominal “Chi”


A. MANTANMI MIKHUCHIY WAWANTAN
B. JUANACHA AWACHIY Q’EPERINATA
C. PUÑUCHIY HATUCHA MAMAKUCHATA
D. QHAWACHIY WAWATA HATUN RAYMIPI TUSOQKUNATA

3. Utilice el sufijo verbal “MU” en los siguientes verbos


Verbo infinitivo Aplicación Traducción
Mikhuy = comer Mikhumuy Anda comete
Puñuy = dormir Puñumuy Anda duérmete
Qhaway = mirar Qhawamuy Anda mírate
Samay = descansar Samamuy Anda descánsate
Ruway = hacer ruwamuy Anda haste
Pichay = barrer pichamuy Anda bárrete
Yupay = contar yupamuy Anda cuéntate
Hanpiy = curar hanpimuy Anda cúrate
Away = tejer awamuy Anda téjete
T’ikray = traducir T’ikramuy Anda voltéate
/voltear

4. Construye 4 oraciones con el uso del sufijo nominal “MU”

A. TUSUMUY HATUN RAYMIPI


B. T’IKAMUY P’ACHAKUNATA
C. HAMPIMUY ONQOSKA RUNATA
D. SAMAMUY INTICHAY PUNCHAYPI
5. Utilice el sufijo verbal “PU” en los siguientes verbos

Verbo infinitivo Aplicación Traducción


Llank’ay = trabajar Llank’apuy Trabajaselo
ruway = hacer Ruwapuy Hacelo
Qhaway = mirar Qhawapuy Miraselo
kichay = abrir Kichapuy Abreselo
Qelqay = escribir Qelqapuy Escibeselo
Pichay = barrer Pichapuy Barreselo
Yupay = contar Yupapuy Cuéntaselo
Hanpiy = curar Hanpipuy Curaselo
Away = tejer Awapuy Tejeselo
T’aqsay = lavar T’asapuy Lavaselo

6. Construye 4 oraciones con el uso del sufijo nominal “PU”

A. PUNQUTA KICHAPUY
B. WASINTA PICHAPUY
C. PACHANTA T’AQSAPUY
D. RUWANATA QELQAPUY

7. Utilice el sufijo verbal “KU” en los siguientes verbos

Verbo infinitivo Aplicación Traducción


Mikhuy = comer Mihukuy Comete
Puñuy = dormir Puñukuy Duérmete
Qhaway = mirar Qhawakuy Mírate
Samay = descansar Samakuy Descansate
Ruway = hacer ruwakuy Haste
Pichay = barrer pichakuy Barrete
Yupay = contar yupakuy Cuentate
Hanpiy = curar hanpikuy Curate
Away = tejer awakuy Tejete
T’ikray = traducir T’ikrakuy Voltéate/tradúcete
/voltear

8. Construye 4 oraciones con el uso del sufijo nominal “PU”

A. mantay chiriuchuta mikhukuy


B. __ Noqa maskhapuni munay warata___
C. __Noqayku maskhapuyku munay warata
D. __qampuni_ sinchita_wanqanky___________________________________
E. __pay _munanpuni chay alkuta____________________
9. Utilice el sufijo verbal “NAKU” en los siguientes verbos

Verbo infinitivo Aplicación Traducción


Willay = avisar Willanakuy chis Cuéntense
Pi’stuy = abrigar Pistunakuy chis abríguense
Qhaway = mirar Qhawanakuy chis Mírense
maqay = pegar Maqanakuy chis Golpéense
Waylluy = amar Wayllunakuy chis Quiéranse
Much’ay = besar Much’anakuy chis Bésense
Rimay = hablar Rimanakuy chis Háblense
Riqch’ay = despertar Riqch’anakuy chis Despiértense
Hich’ay = echar Hich’anakuy chis Échense
Tapuy = preguntar Tapunakuy chis Pregúntense

10. Construye 4 oraciones con el uso del sufijo nominal “Naku”

A. _ Rumiwan tususpa ch’aqenakunku___________


B. __ Erqekuna pujllaspa K’aminakunku._ _________
C. __ Paqarin rimanakuy kanqa._ ___
D. __ Warmi, kay qhariwan munanakunku

Seq’ekuna
llank’anaykipa
q

mu
nawpaq Llank’ayta tukuspa
pacha samamurani
kunan Llank’ayta tukuspa
pacha samamuni
hamuq Llank’ayta tukuspa
pacha samamusaq

1. Hunt’ay seq’ewan kay rimaykunata

A. Mosoq rimaykunata simitaqepi maskha …. Y = ……. en el diccionario las


palabra nuevas
B. Yachaqe masiykina llank’ayninta yanapa … chun = ……. a tu compañero
en su trabajo.
C. Llank’ayta tukuspa sama ….. ychis = …….. terminando de
trabajar.
D. Qhellichasqaykita picha …. nku = …….. lo que has
ensuciado.
E. Ruwasqankunta ñawincha --- chunku = …….. lo que hicieron

ku
naupaq
pacha Martin warata
rantikuran
kunan pay _munanpuni chay
pacha alkuta
hamuq Noqa maskhapuni
pacha munay warata

2. Pujllachiy ripuj pachapi, ku seq’e nisqata rantiy simichaqwan, khaynata

A. Noqa mosoq warata ranti kurani = yo me compré un pantalón nuevo

B. … Noqayku maskhapuyku munay warata ……………..…


C. … Llank’ayta tukuspa samamurani ……………………………………………………
D. …… Llank’ayta tukuspa samamuni ………………..… …………………………………
3. Tupachiy qheswasimipi qelqasqata kastilla simipi kaqwan.

A. Noqa maskhapuni munay warata él se lo


busca un bonito pantalón
B. Noqanchi maskhapunchis munay warata tú se lo
buscas un bonito pantalón
C. Paykuna maskhapunku munay warata yo se lo
busco un bonito pantalón
D. Noqayku maskhapuyku munay warata ellos yo se
lo busco un bonito pantalón
E. Qan maskhapunki munay warata nosotros
se lo busco un bonito pantalón

4. Sufijo NAKU se usa para formar verbos recíprocos


Vocabulario
QHAWAY : mirar
WILLAY : avisar

P’ISTUY : abrigar

YANAPAY : ayudar
YACHACHIY : enseñar

Completa las oraciones con los verbos del vocabulario convirtiendo en verbos recíprocos
según corresponda en cada caso.
A. Qankuna ……willanaku ychis kausayniykichismanata willay
B. Paykuna qhawanakunko chunku rimanankupaq. qhaway
C. Llapaykichis yanapanakuychis Lak’aynikichista. Yanapay
D. Noqanchis yachachinakumchis allinta atipanapaq. yachachiy
E. Noqayku p’istuynakuyku qatanawan p’istuy

Rubrica para evaluar ficha de sufijos


verbales
Tantarchay
Tankarchay, kiskachay
morado sisascha.
Amayá t'ipayawaychu
q'ala chakichaypi,
pobrella kaspaymi
waqchalla kaspaymi,
q'ala chakichantin purikamusani
purikamushkani.
Habaspas sisayuq
mollepas ruruyuq,
¿chaychus mana ñuqa
ch'ullayuqchu kayman?
¿Chaychus mana ñuqa,
yanayuqchu kayman?
Tankarchay kiskachay
ama kiskawaychu Tankarcito,
kiska pallawaspa yuyarichiwanky
khuyasqay chu'llayta
yuyarichiwanky.
Mayu patachapi
verde retamita
ch'ulla saphi kaspa waqachiwasanki
waqachiwashkanki,
achka rama kaspa llakichiwasanki
llakichiwashkanki.
En la placita de Urcos (huayno)
En la placita de Urcos blanquillo y durazno,
¿dónde estarías cuando era soltera?
¿Dónde estarías cuando merecía una corrección?

¿Tan sólo ahora te apareces?


Cuando no hay más remedio para mí.

Un ponchito con motivos te lo voy a hacer tejer,


a su espaldita de adolecente le caerá, diciendo,
a su espaldita de batán le caerá, diciendo.

Una mantillita con motivos te lo voy a hacer tejer,


a su espaldita de batán le haré caer, diciendo.

Una chalinita blanca te lo voy a hacer tejer,


a su cuellito de metro le caerá, diciendo.

Unas trencitas de color te lo voy a conseguir,


a su cabecita de escoba le caerá, diciendo,
a su cabecita despeinada le haré caer, diciendo.

Un pantalón tradicional te lo voy a hacer coser,


a sus piernitas en forma de tijera le caerá, diciendo,
a sus piececitos en forma de tijera le caerá, diciendo.

Una minifaldita te lo voy a hacer coser


para que en la placita de Cusco puedas pasearte.
Conjunciones
Llank’anakuna:
T’ijrapay kay rimaykunata.

• Tú y yo por siempre: QHANWAN NOQAWAN WIÑAYPAN

• Con mi gato y con mi perro vivo: MICHIWAN ALQOWAN TIYANI

• Voy o no voy: : RISAQCHU MANA RISAQCHU

• El niño y el perro: : HERQUENWAN ALQONWAN

• La mujer o el hombre: WARMICHU KARICHU

• Javier se fue con su perro: JAVIER RIPUN ALQONWAN

• Ana trabaja con su hermano. : ANACHA LLANQASHAN TURANWAN

• Sispa wayqeychu sispa pañaychu qolqeta mañarasunki : MI PRIMO HERMANO TE HA

PRESTADO DINERO

• K’ankatapas wallpatapas wañuchiy: MATA A LA GALLINA O AL GALLO

Llank´anapaq: Kunanqa qanñataq qelqay.

JULIACHU ICHA ANDRESCHU AQOTA CEMENTUTAYAN IMAPAQ RANTINQAN


WASIRUWANANPA
RUPERTUCHU, GABRIELCHU, JOSECHU ICHA JUANCHU USQ’AYTA LLANQANKU
ANDRESCHU WAWANKUNA ALLIN WASIMANTA KUSISQA
Coronaviruscha cancion (covid19)
Yaw, yaw, kuruna viruscha Habon unawan
Yaw, yaw, kuruna viruscha Chinkarachisayki
Chipachus llaqtayman Supayniykitaraq
Hamuyta munanki Aparachisayki
Chiqachus wasiyman Chayaramuqtiyki
Haykuyta munanki Hamuriqtiyki
Yaw, yaw, kuruna viruscha Chayaramuqtiyki
Yaw, yaw, kuruna viruscha Haykumuraqtiyki
Chipachus llaqtayman Habon unawan
Hamuyta munanki Chinkarachisayki
Chiqachus wasiyman Supayniykitaraq
Haykuyta munanki aparachisayk
Chayaramuqtiyki
Hamuriqtiyki
Chayaramuqtiyki

Haykumuraqtiyki

You might also like