Guide Appl 2006 42 Ec 2nd 201006 - Et

Ref.
Ares(2015)1075180 - 11/03/2015
EUROOPA KOMISJON
ETTEVÕTLUSE JA TÖÖSTUSE PEADIREKTORAAT
Masinadirektiivi
2006/42/EÜ
kohaldamise juhend
2. väljaanne
Juuni 2010
Masinadirektiivi 2006/42/EÜ kohaldamise juhend 2. väljaanne – juuni 2010
2. väljaande sissejuhatus
Direktiiv 2006/42/EÜ on 1989. aastal vastuvõetud masinadirektiivi esimese versiooni

läbivaadatud versioon. Uut masinadirektiivi on kohaldatud alates 29. detsembrist
2009. Direktiivil on kaks eesmärki – ühtlustada masinate suhtes kohaldatavad
tervisekaitse- ja ohutusnõuded, tuginedes tervise ja ohutuse kõrgetasemelisele
kaitsele, ning tagada samas masinate vaba ringlus ELi turul. Läbivaadatud
masinadirektiiviga ei viida varasemate versioonidega võrreldes sisse radikaalseid
muudatusi. Selles selgitatakse ja konsolideeritakse direktiivi sätteid, et parandada
selle praktilist kohaldamist.
Kui nõukogu ja Euroopa Parlament arutasid läbivaadatud masinadirektiivi üle,
nõustus komisjon koostama selle direktiivi kohaldamist käsitleva uue juhendi.
Juhendi eesmärk on selgitada direktiivi 2006/42/EÜ mõisteid ja nõudeid, et tagada
direktiivi ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine kogu ELis. Lisaks sisaldab juhend
teavet muude seotud ELi õigusaktide kohta. Juhend on suunatud kõikidele
masinadirektiivi kohaldamisega seotud isikutele, sealhulgas masinatootjatele, -
importijatele ja -levitajatele, teavitatud asutustele, standardijatele, töötervishoiu ja -
ohutuse ning tarbijakaitse eest vastutavatele ametiasutustele ning asjaomaste riiklike
ametiasutuste ja turujärelevalveasutuste ametnikele. Lisaks võib see dokument huvi
pakkuda juristidele ning ELi õigust õppivatele üliõpilastele siseturu, töötervishoiu ja -
ohutuse ning tarbijakaitse valdkonnas.
Masinakomitee kiitis juhendi heaks 2. juunil 2010.
Tuleks rõhutada, et õiguslikult siduvad on ainult masinadirektiiv ja selle sätteid
liikmesriigi õigusesse ülevõtvad õigusaktid.
Käesolevat juhendi 2. väljaannet on täiendatud masinadirektiivi III–XI lisa

käsitlevate märkustega. Parandatud on mõned lugejate täheldatud vead.
Viiteid õigusaktidele ja termineid on ajakohastatud kooskõlas Lissaboni
lepinguga ning eelkõige on asendatud juhendis termin „ühendus” vastega
„EL”.
Pärast valdkonna esindajatega peetud arutelusid on läbi vaadatud tõstmiseks
ettenähtud kettide, trosside ja lintide kohta paragrahvides 44, 330, 340, 341
ja 357 esitatud märkused, et selgitada nende toodetega seotud nõuete
praktilist kohaldamist.
Samuti sisaldab 2. väljaanne temaatilist sisujuhti, et hõlbustada juhendi
kasutamist. Juhendi osade numeratsiooni ei ole muudetud.
1
Juhend on avaldatud komisjoni veebisaidil EUROPA inglise keeles. Juhend

kavatsetakse tõlkida teistesse ELi keeltesse, kuid komisjon kontrollib ainult
inglisekeelset versiooni. Seepärast tuleks kahtluse korral tutvuda ingliskeelse
versiooniga.
Juhendi saab alla laadida ning see on esitatud prinditavas formaadis. Direktiivi tekst
on esitatud kastides punases kaldkirjas ning märkused järgnevad sellele mustas
kirjas. Juhendit on kavas korrapäraselt ajakohastada, et lisada vastused küsimustele,
mille osas masinakomitee ja masinate töörühm on kokkuleppele jõudnud.
Juhendis võetakse arvesse direktiivi 2006/42/EÜ määrusega (EÜ) nr 596/2009 sisse
viidud muudatusi, mis käsitlevad masinakomitee kontrolliga regulatiivmenetlust.
Lisaks võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 765/2008 turujärelevalvet käsitlevaid
sätteid, mida kohaldatakse täiendavalt.
Juhendi 2. väljaandes ei käsitleta masinadirektiivi seoses pestitsiididega töötlemise
masinatega tehtud muudatust, mis kehtestati direktiiviga 2009/127/EÜ ja mida
hakatakse kohaldama 15. detsembrist 2011. Seda muudatust käsitletakse juhendi
3. väljaandes, mis avaldatakse 2010. aasta lõpus.
Juhend on valminud toimetajate rühma kaasabil. 1 Komisjon soovib tänada
toimetajate rühma liikmeid nii nende mahuka töö eest kui ka tõhusa, konstruktiivse
ja koostööalti lähenemise eest kavandite koostamisel. Paralleelselt toimetajate
rühmaga on ORGALIMEi moodustatud masinate tuumikrühm, mis koosneb muu
hulgas masinatööstuse peamiste sektorite esindajatest, andnud hindamatu panuse
tööstuse poolelt. Toimetajate rühma koostatud kavandid on edastatud
liikmesriikidele ja sidusrühmadele märkuste esitamiseks. Lisaks soovib komisjon
tänada kõiki neid, kes on esitanud märkuseid. Püüdsime neid võimalikult suurel
määral arvesse võtta.
Loomulikult vastutab komisjon täiel määral juhendi sisu eest. Lugejaid kutsutakse
üles edastama käesoleva juhendi 2. väljaande kohta 2 mis tahes parandusettepanekuid
või märkuseid, et neid saaks arvesse võtta 3. väljaande koostamisel.
Brüssel, juuni 2010

Peatoimetaja
Ian Fraser
1 Toimetajate rühma töös osalesid järgmised inimesed:

Lennart Ahnström, Emilio Borzelli, Robert Chudzik, Roberto Cianotti, Mike Dodds, Cosette
Dussaugey, Marcel Dutrieux, Pascal Etienne, Ludwig Finkeldei, Tuiri Kerttula, Thomas Kraus, Partrick
Kurtz, Wolfgang Lentsch, Göran Lundmark, Phil Papard, Boguslaw Piasecki, Marc Schulze, Katri
Tytykoski, Gustaaf Vandegaer, Henk van Eeden, Richard Wilson, Jürg Zwicky.
2 Parandused, märkused ja täiendamise ettepanekud palume saata järgmisele e-posti aadressile:
ian.fraser@ec.europa.eu
2
Sisukord
Viited
§1 Viited
§2 Masinadirektiivi õiguslik alus
Põhjendused
§3 Põhjendused
Põhjendus 1 §4 Masinadirektiivi ajalugu
Põhjendus 2 §5 Masinadirektiivi majanduslik ja sotsiaalne tähtsus
Põhjendus 3 §6 Tervise- ja ohutusnõuded
Põhjendus 4 §7 Mõisted
Põhjendus 5 §8 Ehitustõstukite kaasamine reguleerimisalasse
Põhjendus 6 §9 Lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate lisamine
reguleerimisalasse
Põhjendus 7 §10 Inimeste tõstmiseks ette nähtud seadmete kasutamine kaupade
tõstmiseks projekteeritud masinatega
Põhjendus 8 §11 Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid
Põhjendused 9 ja 10 §12 Turujärelevalve
Põhjendus 11 §13 Ametlike vastuväidete esitamine standardite kohta ja kaitseklausel
Põhjendus 12 §14 Eeskirjad masinate kasutamise kohta
Põhjendus 13 §15 Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate
rühmade käsitlemiseks
Põhjendus 14 §16 Tehnika tase
Põhjendus 15 §17 Tarbijale kasutamiseks mõeldud masin
Põhjendus 16 §18 Osaliselt komplekteeritud masinad
Põhjendus 17 §19 Messid ja näitused
Põhjendus 18 §20 Uus lähenemisviis
Põhjendus 19 §21 Vastavushindamine
Põhjendus 20 §22 IV lisas loetletud masinad
Põhjendused 21 ja 22 §23 CE-märgis
Põhjendus 23 §24 Riskihindamine
Põhjendus 24 §25 Tehniline toimik
Põhjendus 25 §26 Õiguskaitsevahendid
Põhjendus 26 §27 Jõustamine
Põhjendus 27 §28 Lifte käsitleva direktiivi muutmine
Põhjendus 28 §29 Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte
Põhjendus 29 §30 Riiklikud vastavustabelid
Põhjendus 30 §31 Masinakomitee
Artiklid
Artikli 1 lõige 1 §32 Masinadirektiiviga hõlmatud tooted

Artikkel 2 §33 Mõiste „masin” kasutamine laias tähenduses
Artikli 1 punkt a §34 Masinad kitsas tähenduses
Artikli 1 punkt a ja §35 Põhimääratlus
artikli 2 punkt a
esimene taane
teine taane §36 Ühendamiseks vajalike komponentideta tarnitud masin
kolmas taane §37 Konkreetsele pinnale paigaldatav masin
neljas taane §38 Masinate kogumid
§39 Uutest ja olemasolevatest masinatest koosnevad kogumid
viies taane §40 Käsiajamiga masinad raskuste tõstmiseks
Artikli 1 punkt b ja §41 Vahetatav seade
artikli 2 punkt b
Artikli 1 punkt c ja §42 Ohutusseadised
artikli 2 punkt c
3
Artikli 1 punkt d ja §43 Tõstmise abiseadised

artikli 2 punkt d
Artikli 1 punkt e ja §44 Ketid, trossid ja lindid
artikli 2 punkt e
Artikli 1 punkt e ja §45 Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid
artikli 2 punkt e
Artikli 1 punkt g ja §46 Osaliselt komplekteeritud masinad
artikli 2 punkt g
Artikli 1 lõige 2 §47 Tooted, mis ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse
Artikli 1 lõike 2 §48 Ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete
punkt a masinaosade asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate
tootjad
Artikli 1 lõike 2 §49 Laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad seadmed
punkt b
Artikli 1 lõike 2 §50 Tuumaenergia kasutamiseks ette nähtud masinad
punkt c
Artikli 1 lõike 2 §51 Relvad, sealhulgas tulirelvad
punkt d
Artikli 1 lõike 2 §52 Transpordivahendid
punkt e
esimene taane §53 Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid
teine taane §54 Nelja- või enama rattalised maanteesõidukid ja nende haagised
kolmas taane §55 Kahe- ja kolmerattalised maanteesõidukid
neljas taane §56 Mootorsõidukid, mis on ette nähtud võistluste jaoks
viies taane §57 Transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja
raudteedel
Artikli 1 lõike 2 §58 Merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või
punkt f rajatistel olevate seadmetega
Artikli 1 lõike 2 §59 Masinad sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete
punkt g täitmiseks
Artikli 1 lõike 2 §60 Teaduslikeks uurimistöödeks ette nähtud masinad
punkt h
Artikli 1 lõike 2 §61 Kaevanduse tõstemasinad
punkt i
Artikli 1 lõike 2 §62 Masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal
punkt j
Artikli 1 lõike 2 §63 Madalpingedirektiiviga hõlmatud masinad
punkt k
esimene taane §64 Kodumajapidamisseadmed
teine taane §65 Audio- ja videoseadmed
kolmas taane §66 Infotehnoloogiaseadmed
neljas taane §67 Tavalised kontorimasinad
viies taane §68 Madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed
kuues taane §69 Elektrimootorid
Artikli 1 lõike 2 §70 Kõrgepingeseadmed
punkt l
Artikli 2 punkt h §71 Mõiste „turulelaskmine” määratlus
§72 Uued ja kasutatud masinad
§73 Etapp, mil masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes
§74 Turulelaskmise õiguslikud ja lepingulised vormid
§75 Oksjonid
§76 Masinakogumite turulelaskmine
§77 Osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmine
Artikli 2 punkt i §78 Tootja määratlus
§79 Kes on tootja?
§80 Isik, kes valmistab masina isiklikuks kasutamiseks
§81 Muud isikud, keda võib käsitleda tootjatena
§82 Masinad, mida on enne esmakordset kasutuselevõttu muudetud
§83 Levitajad
4
Artikli 2 punkt j §84 Võimalus määrata volitatud esindaja

§85 Volitatud esindaja ülesanded
Artikli 2 punkt k §86 Kasutuselevõtmise määratlus
Artikli 2 punkt l §87 Harmoneeritud standardi määratlus
§88 (Täidetakse hiljem)
Artikkel 3 §89 Masinadirektiiv ja muud siseturudirektiivid
§90 Eridirektiivid, mida kohaldatakse nende reguleerimisalasse kuuluvate
masinate suhtes masinadirektiivi asemel
§91 Eridirektiivid, mida võib konkreetsete ohtude puhul masinate suhtes
kohaldada masinadirektiivi asemel
§92 Direktiivid, mida võib lisaks masinadirektiivile kohaldada masinate
suhtes masinadirektiiviga mittehõlmatud ohtude puhul
Artikli 4 lõige 1 §93 Turujärelevalve
§94 Turujärelevalve masinate üle
Artikli 4 lõige 2 §95 Turujärelevalve osaliselt komplekteeritud masinate üle
Artikli 4 lõiked 3 ja 4 §96 Turujärelevalveasutused
§97 Turujärelevalvesüsteem
§98 Turujärelevalve vahendid
§99 IV lisa reguleerimisalasse kuuluvate masinatega seotud dokumendid
§100 Meetmed nõuetele mittevastava masina käsitlemiseks
§101 Ohtlikud tarbekaubad
§102 Kontroll ELi välispiiril
Artikli 5 lõige 1 §103 Masina tootjate kohustused
Artikli 5 lõige 2 §104 Osaliselt komplekteeritud masina tootjate kohustused
Artikli 5 lõige 3 §105 Vahendid masina nõuetele vastavuse tagamiseks
Artikli 5 lõige 4 §106 Teiste direktiivide kohane CE-märgis
Artikli 6 lõiked 1 ja 2 §107 Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate vaba liikumine ühtsel
turul
Artikli 6 lõige 3 §108 Messid, näitused ja demonstratsioonid
Artikli 7 lõige 1 §109 CE-märgise ja EÜ vastavusdeklaratsiooniga kaasnev vastavuseeldus
Artikli 7 lõige 2 §110 Harmoneeritud standardite kohaldamisest tulenev vastavuseeldus
§111 Masinastandardite klassifikatsioon
§112 Masinate harmoneeritud standardite väljatöötamine
§113 Harmoneeritud standardite tähistamine
Artikli 7 lõige 3 §114 Harmoneeritud standardite viidete avaldamine Euroopa Liidu
Teatajas
Artikli 7 lõige 4 §115 Sotsiaalpartnerite osalemine standardimises
Artikli 8 lõige 1 §116 Regulatiivkomitee menetluse raames võetavad meetmed
Artikli 8 lõige 2 §117 Nõuandekomitee menetluse raames võetavad meetmed
Artikkel 9 §118 Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate

käsitlemiseks
Artikkel 10 §119 Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele
§120 Ametlike vastuväidete esitamise kord
§121 Ametlike vastuväidete esitamise tulemus
Artikli 11 lõige 1 §122 Kaitseklausel
Artikli 11 lõiked 2 ja 3 §123 Kaitsemeetmete menetlus
Artikli 11 lõige 4 §124 Puudused harmoneeritud standardites
Artikli 11 lõige 5 §125 CE-märgise kinnitanud isiku vastu võetavad meetmed
Artikli 11 lõige 6 §126 Teave kaitsemeetmete menetluse kohta
Artikli 12 lõige 1 §127 Masina vastavushindamine
Artikli 12 lõige 2 §128 IV lisas loetlemata masinarühmad
Artikli 12 lõige 3 §129 IV lisas nimetatud masinad, mis on projekteeritud vastavalt
5
harmoneeritud standarditele, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi

tervisekaitse- ja ohutusnõudeid
Artikli 12 lõige 4 §130 Muud IV lisa reguleerimisalasse kuuluvad masinad
Artikkel 13 §131 Osaliselt komplekteeritud masinate suhtes kohaldatav menetlus
§132 Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise
menetluste diagramm
Artikli 14 lõiked 1–5 §133 Teavitatud asutused
§134 Teavitatud asutuste hindamine ja järelevalve nende üle
Artikli 14 lõige 6 §135 Teavitatud asutuste sertifikaatide või otsuste kehtetuks tunnistamine
Artikli 14 lõige 7 §136 Kogemuste vahetamine teavitatud asutuste vahel
§137 Teavitatud asutuste koordineerimine
Artikli 14 lõige 8 §138 Teatise kehtetuks tunnistamine
Artikkel 15 §139 Masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevad riigisisesed
õigusnormid
§140 Töötajate tervist ja ohutust käsitlevad riigisisesed õigusnormid
Artikkel 16 §141 CE-märgis
Artikkel 17 §142 Märgise mittevastavus
Artikkel 18 §143 Konfidentsiaalsus ja läbipaistvus
Artikkel 19 §144 Masinate halduskoostöö (ADCO) rühm
Artikkel 20 §145 Otsuste ja edasikaebuste põhjendamine
Artikkel 21 §146 Teabeallikad
Artikkel 22 §147 Masinakomitee
§148 Masinate töörühm
§149 Masinadirektiiviga tegelevate institutsioonide diagramm
Artikkel 23 §150 Sanktsioonid direktiivi sätete rikkumise eest
Artikkel 24 §151 Masinadirektiivi ja liftide direktiivi vaheline piir
Artikkel 25 §152 Direktiivi 98/37/EÜ kehtetuks tunnistamine
Artikkel 26 §153 Direktiivi sätete ülevõtmine ja kohaldamine
Artikkel 27 §154 Üleminekuperiood lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude
masinate puhul
Artikkel 28 §155 Direktiivi jõustumise kuupäev
Artikkel 29 §156 Direktiivi adressaadid ja allkirjastajad
I LISA
Masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded
ÜLDPÕHIMÕTTED §157 Üldpõhimõtted

1. üldpõhimõte §158 Riskihindamine
§159 Riskihindamine ja harmoneeritud standardid
2. üldpõhimõte §160 Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
kohaldatavus
3. üldpõhimõte §161 Tehnika tase
§162 Ühtlustatud standardid ja tehnika tase
4. üldpõhimõte §163 I lisa ülesehitus
Punkt 1.1.1 Mõisted
Punkti 1.1.1 alapunkt a §164 Oht
Punkti 1.1.1 alapunkt b §165 Ohuala
Punkti 1.1.1 alapunkt c §166 Ohustatud isik
Punkti 1.1.1 alapunkt d §167 Operaator
6
Punkti 1.1.1 alapunkt e §168 Risk

Punkti 1.1.1 alapunkt f §169 Kaitsepiire
Punkti 1.1.1 alapunkt g §170 Kaitseseadis
Punkti 1.1.1 alapunkt h §171 Ettenähtud kasutamine
Punkti 1.1.1 alapunkt i §172 Põhjendatult ettenähtav väärkasutamine
Punkt 1.1.2 Ohutuse tagamise põhimõtted
Punkti 1.1.2 alapunkt a §173 Ohutuse tagamise põhimõtted
Punkti 1.1.2 alapunkt b §174 Kolmest etapist koosnev meetod
Punkti 1.1.2 alapunkt c §175 Mittesihipärase kasutamise vältimine
Punkti 1.1.2 alapunkt d §176 Isikukaitsevahendite kasutamisest tulenevad
piirangud
Punkti 1.1.2 alapunkt e §177 Eri- ja lisaseadmed
Punkt 1.1.3 §178 Kasutatavad materjalid ja tooted
Punkt 1.1.4 §179 Valgustusseade
Punkt 1.1.5 §180 Masinate ja masinaosade käsitsemine
Punkt 1.1.6 §181 Ergonoomika põhimõtted
Punkt 1.1.7 §182 Töötamiskohad ohtlikes keskkondades
Punkt 1.1.8 §183 Istmed ja istmete ettenägemine
Punkt 1.2 Juhtimissüsteemid
Punkt 1.2.1 §184 Juhtimissüsteemide ohutus ja töökindlus
Punkt 1.2.2 §185 Juhtimisseadised
Punkti 1.2.2 esimene taane §186 Juhtimisseadiste äratuntavus
Punkti 1.2.2 teine taane §187 Juhtimisseadiste paigutus
Punkti 1.2.2 kolmas taane §188 Juhtimisseadiste liikumine
Punkti 1.2.2 neljas ja viies taane §189 Juhtimisseadiste asukoht ja paigutus
Punkti 1.2.2 kuues taane §190 Juhtimisseadiste tahtmatu toimimise vältimine
Punkti 1.2.2 seitsmes taane §191 Juhtimisseadiste vastupidavus
Punkti 1.2.2 teine lõik §192 Juhtimisseadised erinevate toimingute
sooritamiseks
Punkti 1.2.2 kolmas lõik §193 Juhtimisseadised ja ergonoomika põhimõtted
Punkti 1.2.2 neljas lõik §194 Infonäidikud ja kuvarid
Punkti 1.2.2 viies ja kuues lõik §195 Nähtavus ohualas käivitamise ajal
Punkti 1.2.2 seitsmes lõik §196 Juhtimiskohtade asukoht
Punkti 1.2.2 kaheksas lõik §197 Mitu juhtimiskohta
Punkti 1.2.2 viimane lõik §198 Mitu töötamiskohta
Punkt 1.2.3 §199 Käivitamise kontrollimine
Punkt 1.2.4.1 §200 Tavapärased seiskamisseadised
Punkt 1.2.4.2 §201 Seiskamine käitamise ajal
Punkt 1.2.4.3 §202 Hädaseiskamisseadised
Punkt 1.2.4.4 §203 Masinate kogumite seiskamisseadised
Punkt 1.2.5 §204 Toimimisviisi valik
Punkt 1.2.6 §205 Energiavarustuse häired
Punkt 1.3 Kaitse mehaaniliste ohtude eest
Punkt 1.3.1 §206 Stabiilsus
Punkt 1.3.2 §207 Purunemine kasutamise ajal
Punkt 1.3.3 §208 Kukkuvad või väljapaiskuvad esemed
Punkt 1.3.4 §209 Teravad servad ja nurgad ning karedad
välispinnad
Punkt 1.3.5 §210 Ühendmasinad
Punkt 1.3.6 §211 Tööolude muutused
Punkt 1.3.7 §212 Liikuvad osad
Punkt 1.3.8.1 §213 Jõuülekande liikuvad osad
Punkt 1.3.8.2 §214 Liikuvad osad tööprotsessis
Punkt 1.3.9 §215 Ootamatud liikumised
7
Punkt 1.4 Kaitsepiirete ja kaitseseadiste nõutavad omadused

Punkt 1.4.1 §216 Kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta esitatavad
üldnõuded
Punkt 1.4.2 §217 Kaitsepiirete kohta esitatavad erinõuded
Punkt 1.4.2.1 §218 Kinnitatud kaitsepiirded
Punkt 1.4.2.2 §219 Avatavad blokeerivad kaitsepiirded
Punkt 1.4.2.3 §220 Juurdepääsu piiravad reguleeritavad
kaitsepiirded
Punkt 1.4.3 §221 Kaitseseadis
Punkt 1.5 MUUDE OHTUDEGA SEOTUD RISK
Punkt 1.5.1 §222 Elekter
Punkt 1.5.2 §223 Soovimatu staatiline elekter
Punkt 1.5.3 §224 Muu toide, v.a elektritoide
Punkt 1.5.4 §225 Koostamisvead
Punkt 1.5.5 §226 Äärmuslikud temperatuurid
Punkt 1.5.6 §227 TULI
Punkt 1.5.7 §228 Plahvatusoht
Punkt 1.5.8 §229 Müra vähendamine
Punkti 1.5.8 teine lõik §230 Võrdlemine sarnaste masinate müra andmetega
Punkt 1.5.9 §231 Vibratsioon
Punkt 1.5.10 §232 Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus
Punkt 1.5.11 §233 Väliskiirgus
Punkt 1.5.12 §234 Laserkiirgus
Punkt 1.5.13 §235 Ohtlike materjalide ja ainete leke
Punkt 1.5.14 §236 Masinasse kinnijäämise oht
Punkt 1.5.15 §237 Libisemine, komistamine ja kukkumine
Punkt 1.5.16 §238 Välgulöök
Punkt 1.6 Hooldus
Punkt 1.6.1 §239 Hooldus
Punkt 1.6.2 §240 Juurdepääs töötamiskohtadele ja
hoolduspunktidele
Punkt 1.6.3 §241 Energiaallikatest lahutamine
Punkt 1.6.4 §242 Operaatori sekkumine
Punkt 1.6.5 §243 Siseosade puhastamine
Punkt 1.7 §244 Kasutajateave
Punkt 1.7.1 §245 Teave ja hoiatused masina kohta
§246 Euroopa Liidu ametlikud keeled
Punkt 1.7.1.1 §247 Teave ja infoseadised
Punkt 1.7.1.2 §248 Hoiatusseadised
Punkt 1.7.2 §249 Jääkriski eest hoiatamine
Punkti 1.7.3 esimene ja teine lõik §250 Masina märgistus
Punkti 1.7.3 kolmas lõik §251 Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutamiseks mõeldud masinate märgistus
Punkti 1.7.3 neljas lõik §252 Oluline teave ohutu kasutamise kohta
Punkti 1.7.3 viimane lõik §253 Tõsteseadmega käsitsetavate masinaosade
märgistus
Punkt 1.7.4 §254 KASUTUSJUHEND
§255 Kasutusjuhendi vorm
§256 Kasutusjuhendi keel
Punkti 1.7.4.1 alapunktid a ja b §257 Kasutusjuhendi koostamine ja tõlge
Punkti 1.7.4.1 alapunkt c §258 Eeldatava väärkasutuse vältimine
Punkti 1.7.4.1 alapunkt d §259 Mittekutselistele kasutajatele mõeldud juhend
Punkti 1.7.4.2 alapunktid a ja b §260 Kasutusjuhendi sisu – andmed tootja ja masina
kohta
Punkti 1.7.4.2 alapunkt c §261 EÜ vastavusdeklaratsiooni lisamine juhendisse
8
Punkti 1.7.4.2 alapunktid d, e ja f §262 Kirjeldused, joonised, diagrammid ja selgitused

Punkti 1.7.4.2 alapunktid g ja h §263 Ettenähtud kasutamine ja eeldatav
väärkasutamine
Punkti 1.7.4.2 alapunktid i ja j §264 Monteerimine, paigaldamine ja ühendamine
Punkti 1.7.4.2 alapunkt k §265 Kasutuselevõtt ja kasutamine
§266 Operaatorite koolitamine
Punkti 1.7.4.2 alapunktid l ja m §267 Teave jääkriskide kohta
Punkti 1.7.4.2 alapunkt n §268 Tööriistade olulised omadused
Punkti 1.7.4.2 alapunkt o §269 Stabiilsuse tingimused
Punkti 1.7.4.2 alapunkt p §270 Transport, käsitsemine ja ladustamine
Punkti 1.7.4.2 alapunkt q §271 Hädaolukorras tegutsemise menetlused ja
masina vabastamise meetodid blokeerumise
korral
Punkti 1.7.4.2 alapunktid r, s ja t §272 Seadistamine, hooldus ja varuosad
Punkti 1.7.4.2 alapunkt u §273 Deklaratsioon mürataseme kohta
Punkti 1.7.4.2 alapunkt v §274 Siirdatavad meditsiiniseadmed
Punkt 1.7.4.3 §275 Trükised
Punkt 2 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded teatavate masinaliikide puhul
§276 Täiendavad nõuded teatavate masinarühmade
puhul
Punkt 2.1.1 §277 Toiduainetega või kosmeetika- või
farmaatsiatoodetega kokkupuutuvate masinate
hügieeninõuded
Punkt 2.2.1 §278 Täiendavad nõuded kaasaskantavate
käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate puhul
Punkt 2.2.1.1 §279 Kaasaskantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate
masinate tekitatavast vibratsioonist teavitamine
Punkt 2.2.2 §280 Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud
masinad
Punkt 2.3 §281 Puidu ja puidusarnaste materjalide töötlemise
masinad
§-d 282–290 (Täidetakse hiljem)
Punkt 3 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded teatavate masina liikumisest
tulenevate ohtude vältimiseks
§291 Täiendavad nõuded masina liikumisest
tulenevate ohtude vältimiseks
Punkti 3.1.1 alapunkt a §292 Mõiste „liikumisest tulenev oht” määratlus
Punkti 3.1.1 alapunkt b §293 Mõiste „juht” määratlus
Punkt 3.2.1 §294 Juhtimiskoht
Punkt 3.2.2 §295 Istmed
Punkt 3.2.3 §296 Teiste inimeste kohad lisaks juhtimiskohale
Punkti 3.3 esimene lõik §297 Juhtimisseadiste volitamata kasutamine
Punkti 3.3 teine, kolmas ja neljas lõik §298 Kaugjuhtimisseadised
Punkti 3.3.1 esimene lõik §299 Juhtimisseadmete asukoht ja paigutus
Punkti 3.3.1 teine lõik §300 Pedaalid
Punkti 3.3.1 kolmas lõik §301 Tagastumine neutraalasendisse
Punkti 3.3.1 neljas ja viies lõik §302 Rooliseade
Punkti 3.3.1 viimane lõik §303 Hoiatussignaalid tagurdamise korral
Punkti 3.3.2 esimene lõik §304 Sõitmise kontrollimine masinaga kaasas oleva
juhi poolt
Punkti 3.3.2 teine, kolmas ja neljas lõik §305 Tavapärast ohutut liikumisruumi ületavad
seadised
Punkti 3.3.2 viimane lõik §306 Soovimatu liikuma hakkamine
Punkti 3.3.3 esimene, teine ja kolmas §307 Aeglustamine, peatamine ja liikumatuks
lõik muutmine
§308 Tänavaliikluse puhul kohaldatavad õigusnormid
9
Punkti 3.3.3 neljas lõik §309 Potentsiaalselt ohtliku toimingu peatamine ja

kontrollimine kaugjuhtimise teel
Punkti 3.3.3 viimane lõik §310 Sõitmisfunktsiooni peatamine
Punkt 3.3.4 §311 Käies juhitavate masinate liikumine
Punkt 3.3.5 §312 Roolisüsteemi energiavarustuse häired
Punkt 3.4.1 §313 Ootamatud liikumised
Punkt 3.4.2 §314 Juurdepääs mootoriruumile
Punkt 3.4.3 §315 Ümberminek
Punkt 3.4.4 §316 Kukkuvad esemed
Punkt 3.4.5 §317 Juurdepääsuks kasutatavad astmed ja käsipuud
Punkt 3.4.6 §318 Pukseerimisseadised
Punkt 3.4.7 §319 Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid
Punkt 3.5.1 §320 Akud
Punkt 3.5.2 §321 Tulekustutid ja tulekustutussüsteemid
Punkt 3.5.3 §322 Pihustatavate masinate operaatorite kaitsmine
ohtlike ainetega kokkupuutumise ohu eest
Punkt 3.6.1 §323 Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded
Punkt 3.6.2 §324 Liikurmasinate märgistus
Punkt 3.6.3.1 §325 Andmed liikurmasinate tekitatava vibratsiooni
kohta
Punkt 3.6.3.2 §326 Mitmeotstarbeliste masinate kasutusjuhendid
Punkt 4 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded teatavate tõstmisest tulenevate
ohtude vältimiseks
§327 4. osa kohaldamisala
Punkti 4.1.1 alapunkt a §328 Tõstetoiming
Punkti 4.1.1 alapunkt b §329 Suunatav last
Punkti 4.1.1 alapunkt c §330 Koormusvarutegur
Punkti 4.1.1 alapunkt d §331 Katsetustegur
Punkti 4.1.1 alapunkt e §332 Staatiline koormuskatse
Punkti 4.1.1 alapunkt f §333 Dünaamiline koormuskatse
Punkti 4.1.1 alapunkt g §334 Kandur
Punkt 4.1.2.1 §335 Ebastabiilsusest tulenev risk
Punkt 4.1.2.2 §336 Juhtrööpad ja rööbasteed
Punkti 4.1.2.3 esimene, teine ja kolmas lõik §337 Mehaaniline tugevus
Punkti 4.1.2.3 neljas lõik §338 Mehaaniline vastupidavus – staatiliste
koormuskatsete tegurid
Punkti 4.1.2.3 viimane lõik §339 Mehaaniline vastupidavus – dünaamiliste
koormuskatsete tegurid
Punkt 4.1.2.4 §340 Plokirattad, trumlid, rattad, trossid ja ketid
Punkt 4.1.2.5 §341 Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad
Punkt 4.1.2.6 §342 Liikumise juhtimine
Punkt 4.1.2.7 §343
Punkt 4.1.2.8 §344 Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad
masinad
Punkt 4.1.2.8.1 §345 Kanduri liikumine
Punkt 4.1.2.8.2 §346 Juurdepääs kandurile
Punkt 4.1.2.8.3 §347 Liikuva kanduriga kokkupuutumine
Punkt 4.1.2.8.4 §348 Lasti kandurilt allakukkumine
Punkt 4.1.2.8.5 §349 Ohutus vastuvõtuplatvormide juures
Punkt 4.1.3 §350 Otstarbele vastavuse kontrollimine
§351 Staatilised ja dünaamilised koormuskatsed
§352 Otstarbele vastavuse kontrollimine kasutuskohas
Punkt 4.2.1 §353 Kontroll masina ja lasti liikumise üle
Punkt 4.2.2 §354 Ülekoormamise ja ümbermineku vältimine
§355 Kontroll tööstuslike tõsteveomasinate lasti üle
Punkt 4.2.3 §356 Juhttrossid
Punkt 4.3.1 §357 Kettide, trosside ja lintide kohta esitatav teave ja
märgistus
10
Punkt 4.3.2 §358 Tõstmise abiseadiste märgistamine

Punkt 4.3.3 §359 Tõstemasinate märgistamine
Punkt 4.4.1 §360 Kasutusjuhendid tõstmise abiseadiste kohta
Punkt 4.4.2 §361 Kasutusjuhendid tõstemasinate kohta
Punkt 5 Allmaatöömasinate kohta esitatavad täiendavad olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded
§362 Allmaatöömasinate kohta esitatavad täiendavad
nõuded
Punktid 5.1 ja 5.2 §363 Hüdraulilised laetoestikud
Punkt 5.3 §364 Juhtimisseadised
Punkt 5.4 §365 Liikumise kontrollimine
Punkt 5.5 §366 Allmaatöömasinate tuleoht
Punkt 5.6 §367 Heitgaasid
Punkt 6 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded masinate kohta inimeste
tõstmisest tulenevate teatavate ohtude vältimiseks
§368 6. osa kohaldamisala
Punkt 6.1.1 §369 Mehaaniline tugevus
Punkt 6.1.2 §370 Koormuse kontroll
Punkt 6.2 §371 Juhtimisseadised
Punkt 6.3.1 §372 Kanduri liikumine
Punkti 6.3.2 esimene lõik §373 Kanduri kaldumine
Punkti 6.3.2 teine ja kolmas lõik §374 Kanduri kasutamine töötamiskohana
Punkti 6.3.2 viimane lõik §375 Kanduri luugid ja uksed
Punkt 6.3.3 §376 Kaitsekatus
Punkt 6.4 §377 Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad
masinad, mis on ette nähtud inimeste tõstmiseks
Punkt 6.4.1 §378 Kanduris või kanduril inimestele avalduv risk
Punkt 6.4.2 §379 Juhtimisseadised kanduri juhtimiseks
vastuvõtuplatvormide läheduses
Punkt 6.4.3 §380 Juurdepääs kandurile
Punkt 6.5 §381 Kanduri märgistused
II LISA
Deklaratsioonid
II lisa 1. osa A jagu §382 EÜ vastavusdeklaratsioon masina kohta
II lisa 1. osa A jao punktid 1–10 §383 EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu
II lisa 1. osa B jagu §384 Osaliselt komplekteeritud masina ühendamise
deklaratsioon
II lisa 1. osa B jao punktid 1–8 §385 Ühendamisdeklaratsiooni sisu
II lisa 2. osa §386 EÜ vastavusdeklaratsiooni ja
ühendamisdeklaratsiooni säilitamine
III LISA
CE-märgis
III lisa §387 CE-märgise kuju
IV LISA
Masinate tüübid, mille suhtes tuleb kohaldada üht artikli 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud
menetlustest
IV lisa §388 Masinarühmad, mille suhtes võib kohaldada ühte teavitatud
asutuse osalusel läbiviidavat vastavushindamise menetlust
V LISA
Artikli 2 lõikes c nimetatud ohutusseadiste näidisloetelu
V lisa §389 Ohutusseadiste näidisloetelu
VI LISA
11
Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendid

VI lisa §390 Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendid
VII LISA
Masina tehniline toimik – Osaliselt komplekteeritud masina tehniline dokumentatsioon
VII lisa A osa §391 Masina tehniline toimik
VII lisa A osa punkti 1 §392 Tehnilise toimiku sisu
alapunktid a ja b
VII lisa A osa §393 Tehnilise toimiku edastamine
punktid 12 ja 3
VII lisa B osa §394 Osaliselt komplekteeritud masina tehniline dokumentatsioon
VIII LISA
Vastavushindamine ja sisekontroll masina tootmise ajal
VIII lisa §395 Vastavushindamine ja sisekontroll masina tootmise ajal
IX LISA
EÜ tüübihindamine
IX lisa punkt 1 §396 EÜ tüübihindamine
IX lisa punkt 2 §397 EÜ tüübihindamistaotlus
IX lisa punkt 3 §398 EÜ tüübihindamise sisu
IX lisa punktid 4–8 §399 EÜ tüübihindamissertifikaat
IX lisa punkt 9 §400 EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivus ja läbivaatamine
X LISA
Täieliku kvaliteedi süsteem
X lisa punkt 1 §401 Täieliku kvaliteedi süsteem
X lisa punkt 2.1 §402 Taotlus kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamiseks
X lisa punkt 2.2 §403 Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi eesmärgid ja sisu
X lisa punkt 2.3 §404 Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamine
X lisa punkt 2.4 §405 Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi rakendamine ja muutmine
X lisa punkt 3 §406 Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi järelevalve
X lisa punkt 4 §407 Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi käsitlevate dokumentide,
otsuste ja aruannete säilitamine
XI LISA
Miinimumnõuded, millega liikmesriigid peavad teavitatud asutuste määramisel arvestama
XI lisa §408 Miinimumnõuded teavitatud asutuste hindamiseks
MÄRKSÕNALOEND
12
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/42/EÜ, 17. mai 2006 ,

mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ
(uuestisõnastamine)
(EMPs kohaldatav tekst)
MASINADIREKTIIVI PREAMBUL – VIITED
§ 1. Viited
Masinadirektiivi preambulis esitatud viited osutavad direktiivi õiguslikule alusel,
asjakohase nõuandva komitee arvamustele ning korrale, mille alusel direktiiv vastu
võeti.
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut(1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)
(1)
EÜT C 154 E, 29.5.2001, lk 164.
(2)
EÜT C 311, 7.11.2001, lk 1.
(3)
Euroopa Parlamendi 4 juuli 2002. aasta arvamus (ELT C 271 E, 12.11.2003, lk 491), nõukogu 18.
juuli 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 251 E, 11.10.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 15.
detsembri 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. aprill
2006. aasta otsus.
§ 2. Masinadirektiivi õiguslik alus

Masinadirektiivi õiguslik alus on esitatud EÜ asutamislepingu artiklis 95 (mis on nüüd
asendatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 114), mis lubab ELil võtta
meetmeid liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks, et tagada siseturu rajamine ja
selle toimimine. Selliste meetmete puhul tuleb lähtuda inimeste tervise ja ohutuse
ning keskkonnakaitse kõrgest tasemest.
Seega on masinadirektiivil kaks eesmärki: võimaldada masinate vaba liikumine
siseturul ja samas tagada kõrgetasemeline tervisekaitse ja ohutus.
Pärast komisjoni ettepanekut võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu majandus- ja
sotsiaalkomiteega konsulteerimise järel direktiivi vastu vastavalt EÜ asutamislepingu
artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetlusele (nüüd ELTL artiklis 294 viidatud
kui seadusandlik tavamenetlus).
Viidetele lisatud joonealused märkused sisaldavad viiteid menetluse järjestikustele
etappidele ja nende kuupäevi. (Euroopa Parlamendi 15. detsember 2005. aasta
seisukohta Euroopa Liidu Teatajas ei avaldatud).
13
MASINADIREKTIIVI PREAMBUL – PÕHJENDUSED
§ 3. Põhjendused
Põhjendustes tutvustatakse direktiivi peamisi sätteid ning esitatakse nende
vastuvõtmise põhjused. Mitmetes põhjendustes selgitatakse muudatusi, mis on uude
masinadirektiivi tehtud võrreldes direktiiviga 98/37/EÜ.
Põhjendustel puudub õigusjõud ning tavaliselt ei leia nad kajastamist direktiivi
rakendavates liikmesriigi õigusaktides. Nad aitavad siiski mõista direktiivi, selgitades
eelkõige teatavate sätete mõtet. Direktiivi teksti tõlgendamisel võivad kohtud
põhjendusi arvesse võtta, et veenduda seadusandjate kavatsustes.
Järgnevates märkustes osutatakse direktiivi artiklitele ja lisadele, mida põhjendustes
käsitletakse. Täiendavate selgituste saamiseks tutvuge asjaomaste artiklite ja lisade
kohta esitatud märkustega.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/37/EÜ
masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4) kodifitseeriti
direktiivi 89/392/EMÜ (5). Nüüd, kui tehakse olulisi muudatusi direktiivi 98/37/EÜ,
on selguse huvides soovitav, et kõnealune direktiiv uuesti sõnastataks.
(4)
EÜT L 207, 23.7.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/79/EÜ (EÜT L 331, 7.12.1998,
lk. 1).
(5)
Nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/392/EMÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk. 9).
§ 4. Masinadirektiivi ajalugu
Esimeses põhjenduses tuletatakse meelde, et direktiiv 2006/42/EÜ ei ole täiesti uus
direktiiv, vaid põhineb direktiivil 98/37/EÜ, 3 millega kodifitseeriti
masinadirektiiv 89/392/EMÜ 4 muudetud kujul. Kodifitseerimine tähendab esialgse
direktiivi ja selle järgnevate muudatuste koondamist ühte õigusakti.
− Direktiiviga 91/368/EMÜ 5 laiendati masinadirektiivi reguleerimisala
vahetatavatele seadmetele, liikurmasinatele ja kaupade tõstmiseks ettenähtud
masinatele. I lisasse lisati 3., 4. ja 5. osa;
− Direktiiviga 93/44/EMÜ6 laiendati masinadirektiivi reguleerimisala
ohutusseadistele ning inimeste tõstmiseks ja liigutamiseks ettenähtud
masinatele. I lisasse lisati 6. osa;
− Direktiiviga 93/68/EMÜ7 kehtestati ühtlustatud sätted CE-märgise kohta.
Direktiivi 98/37/EÜ muudeti vähesel määral direktiiviga 98/79/EÜ seoses
meditsiiniseadmete väljajätmisega.
3
EÜT L 207, 23.7.1998, lk 1.
4
EÜT L 183, 27.6.1989, lk 9).
5
EÜT L 198, 22.7.1991, lk 16.
6
EÜT L 175, 19.7.1993, lk 12.
7
EÜT L 220, 31.8.1993, lk 1.
14
Direktiiv 98/37/EÜ jääb täiel määral jõusse 29. detsembrini 2009.

Direktiiv 2006/42/EÜ on justkui masinadirektiivi uuesti sõnastatud versioon, sest
muudatused on esitatud uue direktiivi kujul.
(2) Masinaehitussektor on oluline osa masinatööstusest ja ühenduse majanduse

tööstuslikke alustalasid. Masinate kasutamisest otseselt tulenevate arvukate
õnnetuste sotsiaalset maksumust saab vähendada masinate põhimõtteliselt ohutu
projekteerimise ja valmistamise ning nõuetekohase paigalduse ja hoolduse abil.
§ 5. Masinadirektiivi majanduslik ja sotsiaalne tähtsus

Teises põhjenduses rõhutatakse masinadirektiivi kahe eesmärgi majanduslikku ja
sotsiaalset tähtsust. Masinate projekteerimist ja valmistamist käsitleva ühtlustatud
reguleeriva raamistiku kehtestamisel on Euroopa inseneritööstusele eluliselt oluline
majanduslik tähtsus. Samas aitavad ohutumad masinad olulisel määral vähendada nii
töökohal kui ka kodus toimuvate õnnetuste ja tekkivate tervisekahjustuste sotsiaalset
maksumust.
(3) Liikmesriigid vastutavad inimeste, eriti töötajate ja tarbijate, ja vajaduse korral

koduloomade tervisekaitse ning kaupade ohutuse tagamise eest oma
territooriumil, eeskätt seoses masinate kasutamisest tuleneva ohuga.
§ 6. Tervise- ja ohutusnõuded
Tervisekaitse ja ohutuse tagamine on nii liikmesriikide põhiülesanne kui ka eelisõigus.
Kuna masinadirektiiviga ühtlustatakse masinate projekteerimis- ja valmistamisalased
tervisekaitse - ja ohutusnõuded ELi tasandil, tähendab liikmesriikide vastutus inimeste
tervise ja ohutuse kaitsmisel masinatest tulenevate riskide eest seda, et tagada tuleb
masinadirektiivis sisalduvate nõuete korrektne kohaldamine.
(4) Kasutajatele õiguskindluse andmiseks peaksid direktiivi reguleerimisala ja

kohaldamise kontseptsioonid olema võimalikult täpselt määratletud.
§ 7. Mõisted
Neljandas põhjenduses rõhutatakse asjaolu, et uues masinadirektiivis sätestatakse
reguleerimisala selgemalt ning lisatud on tekstis kasutatud põhiterminite ja -mõistete
määratlused. Direktiivis kasutatud mõistete määratlused on esitatud artiklis 2 ning
oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega seotud täiendavate mõistete määratlused
on esitatud I lisa punktides 1.1.1, 3.1.1 ja 4.1.1.
15
(5) Liikmesriikide kohustuslikud sätted ehitustõstukite kohta, mis on ette nähtud

inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks ning mida tihtipeale täiendavad de
facto kohustuslikud tehnospetsifikaadid ja/või vabatahtlikud standardid, ei tähenda
tingimata erinevat tervisekaitse ja ohutuse taset, kuid sellele vaatamata seavad need
oma erinevuse tõttu tõkkeid ühendusesisesele kaubandusele. Lisaks sellele erinevad
masinate riigisisesed vastavushindamissüsteemid ja sertifitseerimissüsteem
üksteisest märgatavalt. Seepärast ei ole soovitav käesoleva direktiivi
reguleerimisalast välja jätta inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks ette nähtud
ehitustõstukeid.
§ 8. Ehitustõstukite kaasamine reguleerimisalasse

Varem nii masinadirektiivi 98/37/EÜ kui ka liftide direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalast
välja arvatud ehitustõstukid on tõstevahendid, mis on mõeldud ajutiselt paigaldatuna
inimeste või inimeste ja materjalide tõstmiseks ehitise erinevatele tasanditele ehitus-
või remonditööde jooksul. Viiendas põhjenduses selgitatakse, et sellised
ehitustõstukid ei ole masinadirektiivi reguleerimisalast enam välja arvatud. I lisasse
on lisatud teatavad liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kohta
kehtivad uued olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, et käsitleda seda liiki
masinatega seotud konkreetseid riske.
Ehitustõstukite suhtes kohaldatava vastavushindamise menetluse puhul tuleks samuti
märkida, et ehitustõstukid, millega on seotud oht kukkuda rohkem kui kolme meetri
kõrguselt, on lisatud IV lisa punktis 17 loetletud selliste seadmete hulka, mis on ette
nähtud inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks.
(6) Asjakohane on käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta relvad, sealhulgas

tulirelvad, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 18. juuni 1991. aasta
direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta(6);
tulirelvade väljajätmine ei peaks puudutama kantavaid kinnitusseadmeid ega muid
tööstuses ja tehnikas kasutatavaid lööktoimelisi seadmeid. Vaja on ette näha
üleminekukord, mis võimaldaks liikmesriikidel lubada selliste masinate turule
laskmist ja kasutuselevõtmist, mis on toodetud käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal
kehtivate riigisiseste sätete kohaselt, sealhulgas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade
tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni rakendussätete kohaselt.
See üleminekukord võimaldaks ka Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada
tänapäevasele tehnikatasemele vastava ohutustasemega standardeid.
(6)
EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.
§ 9. Lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate lisamine

reguleerimisalasse
Relvad, sealhulgas tulirelvad on masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud –
vt § 51: märkused artikli 1 lõike 2 punkti d kohta. Kuuendas põhjenduses
selgitatakse, et seda väljajätmist tuleb vaadelda sellise relvade kontrolli käsitleva ELi
õigusakti reguleerimisala valguses, mida ei kohaldata ainult tööstuslikuks või
tehniliseks kasutamiseks projekteeritud seadmete suhtes.
16
Tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks projekteeritud kinnitusseadmed ja muud

lööktoimelised masinad, mis arvati muutmisdirektiiviga 91/368/EMÜ välja esialgse
masinadirektiivi reguleerimisalast, on seega taas lisatud uue masinadirektiivi
reguleerimisalasse. Peale selle on I lisasse lisatud teatavad olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded, mis on seotud kantavatest kinnitusseadmetest ja muudest
lööktoimelistest masinatest tulenevate konkreetsete riskidega. Tuleb märkida, et neid
nõudeid kohaldatakse nii kantavate kinnitusseadmete ja muude lööktoimeliste
masinate suhtes kui ka muid energiaallikaid kasutavate lööktoimeliste masinate
suhtes – vt § 280: märkused I lisa punkti 2.2.2 kohta. Selliste masinate
vastavushindamise puhul tuleb märkida, et kantavad kinnitusseadmed ja muud
lööktoimelised masinad on loetletud IV lisa punktis 18 – vt § 388: märkused IV lisa
punkti 18 kohta.
Kuuenda põhjenduse viimases lauses nimetatud üleminekukorra kohta – vt § 154:
märkused artikli 27 kohta.
(7) Käesolevat direktiivi ei kohaldata inimeste nende masinatega tõstmise suhtes, mis ei
ole kavandatud inimeste tõstmiseks. Kuid see ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta
muudetud nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/655/EMÜ (töötajate
poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate tervisekaitse ja ohutuse
miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1
tähenduses))(7) rakendamise eesmärgil nimetatud tõstukitega seotud riigisiseseid
meetmeid, kui need on kooskõlas asutamislepinguga.
(7)
EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2001/45/EÜ (EÜT L 195, 19.7.2001, lk 46).
§ 10. Inimeste tõstmiseks ette nähtud seadmete kasutamine koos kaupade

tõstmiseks projekteeritud masinatega
Kaupade tõstmiseks projekteeritud masinate erandkorras inimeste tõstmiseks
kasutamise suhtes võib kohaldada direktiivi 2009/104/EÜ rakendamiseks võetud
liikmesriigi sätteid – vt § 140: märkused artikli 15 kohta. Põhjenduses 7 öeldakse, et
seadmed, mis on turule lastud selliseks erakorraliseks kasutamiseks koos kaupade
tõstmiseks projekteeritud masinatega, ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse.
Selliste seadmete turulelaskmise suhtes võidakse seetõttu kohaldada liikmesriigi
õigusakte.
Selliseks erakorraliseks kasutamiseks ette nähtud seadmeid tuleks eristada
vahetatavatest seadmetest, mis on projekteeritud kinnitamiseks tõstemasinate külge,
et lisada uus inimeste tõstmise funktsioon. Selliste vahetatavate seadmete suhtes
kohaldatakse masinadirektiivi 8 – vt § 388: märkused IV lisa punkti 17 kohta.
8
Vt suunisdokument „Vahetatavad seadmed inimeste tõstmiseks ning seadmed, mida kasutatakse
koos kaupade tõstmiseks ettenähtud masinatega inimeste tõstmiseks“:
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/mechanical/files/machinery/interchangeable_equipment_lifting_p
ersons_-_lifting_goods_dec_2009_en.pdf
17
(8) Põllu- ja metsamajanduslike traktorite suhtes ei tuleks käesoleva direktiivi sätteid,

mis käsitlevad praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta
direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja
pukseeritavate vahetatavate masinate ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide,
nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta(1) hõlmamata riski,
enam kohaldada siis, kui selline risk on hõlmatud direktiiviga 2003/37/EÜ.
(1) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni

direktiiviga 2005/67/EÜ (ELT L 273, 19.10.2005, lk 17).
§ 11. Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid

Kaheksas põhjendus viitab põllu- ja metsamajanduslike traktorite väljajätmisele
masinadirektiivi reguleerimisalast direktiiviga 2003/37/EÜ hõlmatud riskide puhul –
vt § 53: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e esimese taande kohta.
(9) Tõhusaks abivahendiks direktiivide asjakohase ja ühesuguse kohaldamise

tagamisel on turujärelevalve. Seetõttu on turujärelevalve harmooniliseks
toimimiseks vaja kehtestada õiguslik raamistik.
(10) Liikmesriigid vastutavad käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise eest oma

territooriumil ja asjaomaste masinate ohutuse võimalikult ulatusliku parandamise
eest kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Liikmesriigid peaksid suutma tagada
tulemuslikku turujärelevalvet, võttes arvesse komisjoni väljatöötatud suuniseid, et
saavutada käesoleva direktiivi nõuetekohane ja ühtmoodi kohaldamine.
§ 12. Turujärelevalve
Termin „turujärelevalve” tähistab liikmesriikide selliste ametiasutuste tegevust, kes
kontrollivad direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete nõuetele vastavust pärast
nende turulelaskmist või kasutuselevõttu ning kes võtavad vajalikud meetmed
nõuetele mittevastavate toodete käsitlemiseks. Põhjendustes 9 ja 10 tutvustatakse
uue masinadirektiivi mitmeid sätteid, millega kehtestatakse tugevam õiguslik alus
turujärelevalveks ja nõuete täitmise tagamiseks ning samuti nähakse ette vajalik
koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel selles valdkonnas – vt §-d 93–102: märkused
artikli 4 kohta; § 118: märkused artikli 9 kohta; §-d 122–126: märkused artikli 11 kohta
ning § 144: märkused artikli 19 kohta.
(11) Turujärelevalve kontekstis tuleks selgelt eristada masinale vastavuseeldust andva

harmoneeritud standardi vaidlustamist ja masinaid käsitlevat kaitseklauslit.
§ 13. Ametlike vastuväidete esitamine standardite kohta ja kaitseklausel

Põhjenduses 11 öeldakse, et harmoneeritud standardi vaidlustamise menetlus
(tuntud kui ametlike vastuväidete esitamine) ning kaitsemenetlus nõuetele
mittevastavate ja ohtlike kaupade käsitlemiseks on erinevad menetlused, mis on
direktiivis eraldi artiklites sätestatud – vt §-d 119–121: märkused artikli 10 kohta ning
§-d 122–126: märkused artikli 11 kohta.
18
(12) Masina kasutuselevõtmine käesoleva direktiivi tähenduses võib tähendada üksnes

masina enda kasutamist ettenähtud otstarbel või põhjendatult ettenähtaval viisil.
See ei välista masina kasutamisele väliste tingimuste seadmist, kui seejuures ei
muudeta masinat käesolevas direktiivis määramata viisil.
§ 14. Eeskirjad masinate kasutamise kohta

Põhjenduses 12 selgitatakse masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva masina
kasutuselevõtmise mõistet – vt § 86: märkused artikli 2 punkti k kohta. Masina
kasutuselevõtmist tuleb eristada masina kasutamisest, mida reguleerib liikmesriik
eelkõige töövahendi kasutamist reguleerivate ELi õigusaktide raames – vt § 139 ja
§ 140: märkused artikli 15 kohta.
(13) Samuti on vajalik luua kohane mehhanism, mis võimaldaks võtta ühenduse tasandil
erimeetmeid, mis kohustaksid liikmesriike keelama või piirama teatud tüüpi
masinate turule laskmist, mis kujutavad endast ohtu inimeste elule ja tervisele kas
puuduste tõttu harmoneeritud standardites või oma tehniliste näitajate tõttu, või
kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused.. Et tagada selliste meetmete
tarvilikkuse asjakohane hindamine, peaks need meetmed võtma komisjon, keda
abistab komitee, arvestades konsultatsioone liikmesriikide ja teiste huvitatud
pooltega. Kuivõrd sellised meetmed ei ole otsekohalduvad ettevõtjate suhtes,
peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks.
§ 15. Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate rühmade

käsitlemiseks
Artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetluse kohaselt peavad liikmesriigid võtma
vajalikud meetmed selliste teatavat liiki masinate käsitlemiseks, mis ei vasta direktiivi
nõuetele ja seavad ohtu inimeste tervise ja ohutuse. Põhjenduses 13 tutvustatakse
sätet, mis võimaldab võtta meetmeid ELi tasandil, kui selgub, et kogu sama liiki
masinate rühm põhjustab samasugust riski – vt § 118: märkused artikli 9 kohta.
Asjaomased meetmed tuleb esitada masinakomiteele vastavalt kontrolliga
regulatiivmenetlusele – vt § 147: märkused artikli 22 kohta.
(14) Masina ohutuse tagamiseks tuleks järgida olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

neid nõudeid tuleks kohaldada arukalt, võttes arvesse tänapäevaseid nõudeid
valmistamise ajal ning tehnilisi ja majanduslikke nõudeid.
§ 16. Tehnika tase

Põhjenduses 14 nimetatakse tänapäevaseid nõudeid ehk tehnika taset, mida tuleb
I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel arvesse võtta –
vt § 161 ja § 162: märkused I lisas esitatud 3. üldpõhimõtte kohta.
19
(15) Kui masinat saab kasutada ka tarbija, st mitteelukutseline operaator, peab tootja
seda masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestama. Sama kehtib ka masina
tavakasutuse korral, kui seda kasutatakse tarbijale teenuse osutamiseks.
§ 17. Tarbijale kasutamiseks mõeldud masin

Masinadirektiivi kohaldatakse nii nende masinate suhtes, mida kasutavad töölised
oma töökohal, kui ka nende masinate suhtes, mida kasutavad tarbijad või mida
kasutatakse tarbijale teenuse osutamiseks. Üldiselt tuleb masina projekteerimisel ja
valmistamisel arvesse võtta ettenähtud kasutusotstarvet. Põhjenduses 15
rõhutatakse, et masinatootja peab arvesse võtma, kas masin on ette nähtud
kasutamiseks elukutselise või mitteelukutselise operaatori poolt või teenuse
osutamiseks tarbijatele. Direktiivis sisaldub konkreetne nõue mitteelukutselistele
operaatoritele kasutamiseks mõeldud masina kasutusjuhendi koostamise kohta – vt
§ 259: märkused I lisa punkti 1.7.4.1 alapunkti d kohta.
(16) Kuigi käesoleva direktiivi nõudeid osaliselt komplekteeritud masinate suhtes täies
ulatuses ei kohaldata, on siiski tähtis kindlustada konkreetse menetluse abil selliste
masinate vaba liikumine.
§ 18. Osaliselt komplekteeritud masinad

Põhjenduses 16 tutvustatakse osaliselt komplekteeritud masinate mõistet – vt § 46:
märkused artikli 1 lõike 1 punkti g ja lõike 2 punkti g kohta. Osaliselt komplekteeritud
masinate turulelaskmise suhtes kohaldatakse erimenetlust – vt § 131: märkuse
artikli 13 kohta. Osaliselt komplekteeritud masin ei saa olla täiel määral kooskõlas
I lisas sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, sest teatav oht võib tekkida
asjaolust, et masinad ei ole täielikult komplekteeritud, või siis osaliselt
komplekteeritud masina ja ülejäänud masina vahelisest liidesest või sellise masina
koostust, millega see kavatsetakse ühendada. Osaliselt komplekteeritud masina
tootja peab siiski deklaratsioonis ühendatavuse kohta ütlema, millised olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded ta on täitnud – vt § 385: märkused II lisa 1. osa B jao
kohta ning § 394: märkused VII lisa B jao kohta.
(17) Messidel, näitustel ja muudel taolistel üritustel peaks olema võimalik välja panna
masinaid, mis käesoleva direktiivi nõudeid ei rahulda. Siiski tuleb huvitundvaid
osalisi nõuetekohaselt teavitada sellest, et masin ei vasta nõuetele ning et sellises
seisundis masinat ei saa osta.
§ 19. Messid ja näitused

Põhjenduses 17 tutvustatakse sätet, mis lubab tootjatel esitleda messidel ja näitustel
masinate uusi mudeleid enne seda, kui on hinnatud selliste toodete vastavust
masinadirektiivile, või esitleda masinat nii, et sellelt on eemaldatud teatavad
elemendid, näiteks kaitsepiirded. Sellisel juhul peab esitleja välja panema asjakohase
sildi ja võtma piisavad ohutusmeetmed, et kaitsta isikuid väljapandud masina
põhjustatud ohtude eest – vt § 108: märkused artikli 6 lõike 3 kohta.
20
(18) Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks üksnes olulised üldkohaldatavad

tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida täiendavad konkreetsemad nõuded teatavat
liiki masinate puhul. Et aidata tootjatel tõestada vastavust nendele olulistele
nõuetele ja võimaldada neil kontrollida vastavust nimetatud olulistele nõuetele, on
masinate konstrueerimisest ja valmistamisest tulenevate ohtude vältimiseks soovitav
standardid ühenduse tasandil ühtlustada. Kõnealused standardid on koostanud
eraõiguslikud isikud ja need peaksid jääma mittesiduvaks.
§ 20. Uus lähenemisviis

Põhjenduses 18 tuletatakse meelde, et masinadirektiiv tugineb sellisele regulatiivsele
meetodile, mis on tuntud uue lähenemisviisina tehnilisele ühtlustamisele ja
standarditele. Õigusnormides endis sätestatakse kohustuslikud olulised tervisekaitse-
ja ohutusnõuded, millele ELi turule lastud tooted peavad vastama, ning menetlused
nende toodete nõuetele vastavuse hindamiseks – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1
punkti a kohta ning § 163: märkused I lisa esitatud 4. üldpõhimõtte kohta.
Üksikasjalikud tehnilised lahendused nende oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
täitmiseks on esitatud Euroopa harmoneeritud standardites. Nende harmoneeritud
standardite kohaldamine jääb vabatahtlikuks, kuid lubab eeldada vastavust nendega
hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt § 87: märkused artikli 2
punkti l kohta ning § 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta.
(19) Käesoleva direktiiviga hõlmatud masinate kasutamisega seotud riski laadist

lähtuvalt tuleks kindlaks määrata menetlused oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
vastavuse hindamiseks. Nende menetluste väljatöötamisel tuleks arvestada selliste
masinate olemusest tuleneva ohu suurust. Järelikult peaks iga masinaliigi jaoks
olema oma asjakohane menetlus kooskõlas nõukogu 22. juuli 1993. aasta
otsusega 93/465/EMÜ, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid
vastavushindamise menetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise
kinnitamise ja kasutamise eeskirju,(2) millega võetakse arvesse sellise masina puhul
vajaliku kontrolli olemust.
(2)
EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.
§ 21. Vastavushindamine
Põhjenduses 19 osutatakse menetlustele, mille abil hinnata masinate vastavust
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt §-d 127–130: märkused artikli 12 kohta
– ning CE-märgise eeskirjadele – vt § 141: märkused artikli 16 kohta.
(20) Tootjad peaksid täies ulatuses vastutama oma masinate käesoleva direktiivi sätetele
vastavuse kinnitamise eest. Siiski on soovitav rangem sertifitseerimiskord teatavat
tüüpi masinate puhul, mille ohutegur on suurem.
§ 22. IV lisas loetletud masinad

Konkreetse toote suhtes kohaldatav vastavushindamise menetlus sõltub sellest, kas
see toode kuulub ühte IV lisas loetletud rühma, mille ohutegurit peetakse suureks või
21
millel on oluline kaitseülesanne. Erinevad vastavushindamise menetlused on

sätestatud VIII, IX ja X lisas ning eeskirjad nende valimiseks on esitatud artiklis 12.
(21) CE-märgis tuleks täielikult tunnistada ainsaks vastavusmärgiseks, mis tagab, et

masin vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik muud märgised, mis võivad
kolmandaid osapooli CE-märgise tähenduse või vormi või mõlema suhtes eksiteele
viia, peaksid olema keelatud.
(22) CE-märgise ja tootja märgise ühesuguse kvaliteedi tagamiseks tuleks need masinale
peale kanda samal viisil. Segaduste vältimiseks teatavatel masinaosadel olla
võivate CE-märgiste ja masina CE-märgise vahel, tuleks viimane kindlasti
paigutada selle eest vastutava isiku nime kõrvale, kelleks on tootja või tema
volitatud esindaja.
§ 23. CE-märgis
Põhjendustes 21 ja 22 tutvustatakse CE-märgist käsitlevaid sätteid – vt § 141:
märkused artikli 16 kohta, § 250: märkused I lisa punkti 1.7.3 kohta ning § 387:
märkused III lisa kohta.
(23) Tootja või tema volitatud esindaja peaks tagama ka iga sellise masina
riskihindamise, mida ta kavatseb turule lasta. Selleks peaks ta kindlaks määrama,
millised on need tema masina suhtes kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded, mille suhtes ta peab meetmeid võtma.
§ 24. Riskihindamine
Põhjenduses 23 osutatakse I lisas sätestatud nõudele masina riskihindamise kohta,
mille alusel määratakse kindlaks oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamine
– vt § 158 ja § 159: märkused I lisa 1. üldpõhimõtte kohta.
(24) On oluline, et enne EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamist koostab tootja või tema

ühenduse registrisse kantud volitatud esindaja tehnilise toimiku. Kogu
dokumentatsiooni pidev kättesaadavus materiaalsel kujul ei ole siiski oluline, kuid
nõudmise korral tuleb see esitada. Dokumentatsioon ei pea sisaldama masinate
valmistamisel kasutatud alamkoostude üksikasjalikke kavandeid, välja arvatud siis,
kui teave nende kohta on olulistele tervisekaitse ja ohutusnõuetele vastavuse
tuvastamiseks hädavajalik.
§ 25. Tehniline toimik

Põhjenduses 24 osutatud tehniline toimik võimaldab turujärelevalveasutustel
kontrollida masina nõuetele vastavust pärast selle turulelaskmist ning tootjal tõestada
oma toote vastavust nõuetele – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 punkti b kohta,
§ 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 2 kohta ning §-d 391–393: märkused
VII lisa A osa kohta.
22
(25) Iga käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud otsuse adressaate tuleks teavitada
otsuse tegemise põhjustest ning nende käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest.
§ 26. Õiguskaitsevahendid
Põhjenduses 25 tutvustatakse sätteid, mis käsitlevad tootjate ja teiste sidusrühmade
õigusi seoses masinadirektiivi alusel võetud otsustega – vt § 135: märkused artikli 14
lõike 6 kohta ning § 145: märkused artikli 20 kohta.
(26) Liikmesriigid peaksid kehtestama sanktsioonid käesoleva direktiivi sätete rikkumise

eest. Need sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
§ 27. Jõustamine
Põhjenduses 26 tuletatakse meelde, et masinadirektiivi sätete jõustamise eest
vastutavatel liikmesriigi ametiasutustel (turujärelevalveasutustel) peab olema võimalik
kehtestada asjakohaseid sanktsioone, kui neid sätteid ei kohaldata nõuetekohaselt.
Sanktsioonid tuleb ette näha riigisisestes õigusnormides, millega direktiivi sätted
võetakse üle liikmesriigi õigusesse – vt § 153: märkused artikli 26 kohta.
(27) Käesoleva direktiivi kohaldamine mitmele inimese tõstmiseks ettenähtud masinale

eeldab käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete täpsemat eristamist Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/16/EÜ lifte käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(1) hõlmatud toodetest. Seetõttu peeti
vajalikuks kõnealuse direktiivi reguleerimisala uuesti määrata. Direktiivi 95/16/EÜ
tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(1)
EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284,
31.10.2003, lk 1).
§ 28. Lifte käsitleva direktiivi muutmine

Põhjenduses 27 selgitatakse, et uue masinadirektiiviga 2006/42/EÜ tehakse
muudatus lifte käsitlevasse direktiivi 95/16/EÜ, et selgitada kahe direktiivi
reguleerimisala vahelist piiri – vt § 151: märkused artikli 24 kohta.
(28) Kuivõrd käesoleva direktiivi eesmärki, mis on põhiliste tervisekaitse- ja

ohutusnõuete kehtestamine projekteerimise ja tootmise kohta, et parandada turule
lastavate seadmete ohutust, ei ole võimalik rahuldaval määral saavutada
liikmesriikide tasandil ja see on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib
ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv eesmärgi saavutamiseks vajalikust
kaugemale.
23
§ 29. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Põhjendus 28 sisaldab õigustust masinadirektiivi kehtestamisele seoses
subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mis on sätestatud
EÜ asutamislepingu artiklis 5 (nüüd Euroopa Liidu lepingu artikkel 5). Nende
põhimõtete kohaselt võib EL meetmeid võtta ainult siis, kui samu eesmärke ei saa
paremini saavutada liikmesriikide tegevusega. On selge, et masinadirektiivita peaksid
masinatootjad kohaldama masinate ohutuse suhtes igas liikmesriigis erinevaid
eeskirju ja menetlusi, mis kujutaks endast tõsist takistust siseturule ning oleks ka
vähemtõhus viis masinaohutuse parandamiseks.
(29) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(2)

punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse
huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses kajastatud käesoleva
direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavust, ning need avalikustama.
(2)
ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
§ 30. Riiklikud vastavustabelid

Põhjenduses 29 osutatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelisele
kokkuleppele ELi õigusloome kvaliteedi parandamise ja läbipaistvuse suurendamise
kohta. Parema ülevõtmise ja kohaldamise egiidi all julgustatakse liikmesriike
avaldama vastavustabelid, milles esitatakse seosed direktiivi sätete ja neid liikmesriigi
õigusesse ülevõtvate meetmete vahel. Kuigi õigusjõudu omavad liikmesriigi
ülevõtmismeetmed, on see tähtis, sest majanduses osalejate vahelises dialoogis on
ühise lähtepunktina kasutusel loomulikult masinadirektiivi enda tekst. Liikmesriigid
peavad vastavustabelid koos direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtvate meetmete
tekstiga edastama ka komisjonile – vt § 153: märkused artikli 26 kohta.
(30) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta kooskõlas

nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega sätestatakse
komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(3),
(3)
EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
§ 31. Masinakomitee
Põhjenduses 30 osutatakse teatavatele meetmetele, mille komisjon võib võtta pärast
konsulteerimist masinakomiteega – vt § 116: märkused artikli 8 kohta ning § 147:
24
MASINADIREKTIIVI ARTIKLID
Artikkel 1 Reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:
a) masinad;
b) vahetatavad seadmed;
c) ohutusseadised;
d) tõstmise abiseadised;
e) ketid, trossid ja lindid;
f) eemaldatavad jõuülekandemehhanismid;
g) osaliselt komplekteeritud masinad.
2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud

a) ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete masinaosade
asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate tootjad;
b) laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed;
c) tuumaenergia kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või kasutusele võetud
masinad, mille rike võib põhjustada radioaktiivset heidet;
d) relvad, sealhulgas tulirelvad;
e) järgmised transpordivahendid:
— direktiiviga 2003/37/EÜ hõlmatud riski osas põllu- ja metsamajanduslikud
traktorid, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad,
— nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ (liikmesriikide
mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide
ühtlustamise kohta)(1) hõlmatud mootorsõidukid ja nende haagised, välja
arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad,
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ
(kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta)(2) hõlmatud
sõidukid, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad,
— mootorsõidukid, mis on ette nähtud vaid võistluste jaoks,
ja
— transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja raudteedel,
välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad;
f) merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või rajatistel olevate
seadmetega;
g) spetsiaalselt sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks
projekteeritud ja valmistatud masinad;
h) laboratooriumides ajutiselt kasutatavad spetsiaalselt teaduslikeks uurimistöödeks
25

i) kaevanduse tõstemasinad;
j) masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal;
k) järgmiste valdkondade elektri- ja elektroonikatooted, mis on hõlmatud nõukogu
19. veebruari 1973. aasta direktiiviga 73/23/EMÜ (teatavates pingevahemikes
kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta)(3):
— kodumajapidamisseadmed,
— audio- ja videoseadmed,
— infotehnoloogiaseadmed,
— tavalised kontorimasinad,
— madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed,
— elektrimootorid;
l) järgmised kõrgepingeseadmete tüübid:
— jaotus- ja juhtimisseadmed,
— trafod.
(1)
EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/28/EÜ
(ELT L 65, 7.3.2006, lk 27).
(2)
EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/30/EÜ
(ELT L 106, 27.4.2005, lk 17).
(3)
EÜT L 77, 26.3.1973; lk 29. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993,
lk 1).
Artikkel 2 Mõisted
Käesoleva direktiivi tähenduses tähendab „masin” tooteid, mis on loetletud artikli 1
lõike 1 punktides a–f.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) masin
− omavahel ühendatud osade või komponentide kogum, millest vähemalt üks on
liikuv ning mis on varustatud või ette nähtud varustada ajamisüsteemiga, mis ei
saa olla vahetult rakendatav inim- või loomajõud, ja mis on koostatud konkreetse
rakenduse jaoks,
− esimeses taandes nimetatud kogum, millel puuduvad üksnes komponendid selle
ühendamiseks kasutamiskohaga või energia ja liikumise allikaga,
− esimeses või teises taandes nimetatud kogum, mis on paigalduseks valmis ja
võimeline toimima alles siis, kui see on paigaldatud transpordivahendile,
hoonesse või rajatisse,
− esimeses, teises või kolmandas taandes nimetatud masinakogumid või punktis g
nimetatud osaliselt komplekteeritud masinad, mis on ühe ja sama tulemuse
saavutamiseks seadistatud ja juhitavad nii, et nad toimivad ühtse tervikuna,
26
− ühendatud osade või komponentide kogum, kus vähemalt üks osa või komponent
on liikuv, mis on omavahel ühendatud raskuste tõstmiseks ja mille ainsaks
jõuallikaks on sellele vahetult rakendatav inimjõud;
b) vahetatav seade – seade, mille masina või veduki kasutaja pärast masina või veduki
kasutusele võtmist selle külge kinnitab, et muuta selle funktsiooni või lisada uus
funktsioon, tingimusel et antud seade ei ole tööriist;
c) ohutusseadis – komponent,
− mis täidab ohutusfunktsiooni,
− mis lastakse turule eraldiseisvalt,
− mille tõrge ja/või talitlushäire ohustab inimest ja
− mis ei ole masina töötamiseks vajalik või mille võib masina töötamiseks
asendada tavaliste komponentidega.
V lisa sisaldab ohutusseadiste näidisloetelu, mida võib ajakohastada vastavalt
artikli 8 lõike 1 punktile a;
d) tõstmise abiseadis – komponent või seadis, mis ei ole kinnitatud tõstemasina külge
ja mis on lasti kinnitamiseks asetatud masina ja lasti vahele või lasti külge või mis
moodustab lasti lahutamatu osa ja mis on eraldi turule lastud; ka troppe ja nende
koostisosi käsitatakse tõstmise abiseadistena;
e) ketid, trossid ja lindid – tõstmiseks konstrueeritud ja valmistatud ketid, trossid ja
lindid, mis on tõstemasina või tõstmise abiseadise osad;
f) eemaldatav jõuülekandemehhanism – masina eemaldatav komponent, mis on ette
nähtud jõuülekandeks iseliikuva masina või veduki ja teise masina vahel ja mis
ühendab need esimese paikse laagri kohalt. Kui see on turule lastud koos
kaitsepiirdega, tuleb neid käsitleda ühe tootena;
g) osaliselt komplekteeritud masin – kogum, mis on peaaegu masin, kuid ei suuda
teatavaid tööoperatsioone iseseisvalt sooritada. Ajamisüsteem on osaliselt
komplekteeritud masin. Osaliselt komplekteeritud masin on ette nähtud üksnes teise
masina või osaliselt komplekteeritud masina või seadmega ühendamiseks,
moodustades niiviisi masina, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi;
...
§ 32. Masinadirektiiviga hõlmatud tooted

Artikli 1 lõikes 1 sätestatakse direktiivi reguleerimisala, st tooted, mille suhtes direktiivi
sätteid kohaldatakse. Kõik artikli 1 lõike 1 punktides a–g loetletud seitse rühma
kuuluvad artikli 2 punktides a–g esitatud määratluse alla. Sellest tulenevalt tuleb
artiklit 1 lugeda koostoimes artikliga 2. Järgnevates märkustes uuritakse kordamööda
iga masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvat toodete rühma ja selle määratlust.
27
Artikkel 2 Mõisted
Käesoleva direktiivi tähenduses tähendab „masin” tooteid, mis on loetletud artikli 1
lõike 1 punktides a–f.
...
§ 33. Mõiste „masin” kasutamine laias tähenduses

Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud ja artikli 2 punktis a määratletud esimene
tooterühm on masinad. Artikli 1 lõike 1 punktis a ja artikli 2 punktis a kasutatakse
mõistet „masin” kitsas tähenduses. Artiklis 2 sätestatud tooterühmade määratlustele
eelneb siiski lause, milles selgitatakse, et mõiste „masin” osutab laiemas tähenduses
ka artikli 1 lõike 1 punktides a–f nimetatud kuuele tooterühmale.
Masinate suhtes kohaldatavaid direktiivi artiklites sätestatud kohustusi tuleb seega
kohaldada nii masinate suhtes kitsamas tähenduses, st artikli 1 lõike 1 punktis a
osutatud masinate suhtes, kui ka artikli 1 lõike 1 punktides b–f osutatud toodete
suhtes: vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadised, ketid, trossid
ja lindid ning eemaldatavad jõuülekandemehhanismid.
See kehtib näiteks kohustuste puhul, mis on sätestatud turujärelevalvet käsitleva
artikli 4 lõikes 1, turulelaskmist ja kasutuselevõtmist käsitleva artikli 5 lõikes 1,
liikumisvabadust käsitleva artikli 6 lõikes 1, vastavuseeldust ja harmoneeritud
standardeid käsitleva artikli 7 lõigetes 1 ja 2, potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes
kohaldatavaid erimeetmeid käsitlevas artiklis 9, kaitseklauslit käsitlevas artiklis 11,
masina vastavushindamise menetlusi käsitlevas artiklis 12, masinate paigaldamist ja
kasutamist käsitlevas artiklis 15, CE-märgist käsitlevas artiklis 16, märgise
mittevastavust käsitlevas artiklis 17 ning õiguskaitsevahendeid käsitlevas artiklis 20.
Nendes artiklites sätestatud kohustusi ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punktis g osutatud
osaliselt komplekteeritud masinate suhtes.
Kui kohustusi kohaldatakse osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, on see
sätestatud sõnaselgelt, nt turujärelevalvet käsitleva artikli 4 lõikes 2, turulelaskmist
käsitleva artikli 5 lõikes 2, liikumisvabadust käsitleva artikli 6 lõikes 2 ja osaliselt
komplekteeritud masinatele kohaldatavat menetlust käsitlevas artiklis 13.
Kui kohustusi kohaldatakse nii masinate suhtes laiemas tähenduses kui ka osaliselt
komplekteeritud masinate suhtes, on ka see sõnaselgelt sätestatud, näiteks
turujärelevalvet käsitleva artikli 4 lõikes 3 ja liikumisvabadust käsitleva artikli 6
lõikes 3.
Masinadirektiivi I lisas esitatud olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes tuleb mõistet
„masin” mõista üldiselt laiemas tähenduses, et hõlmatud oleks kõik artikli 1 lõike 1
punktides a–f osutatud tooterühmad. Kui teatavaid olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid kohaldatakse ainult ühe või enama sellise rühma suhtes, on see
sõnaselgelt nii öeldud või võib seda kontekstist järeldada. Näiteks I lisa 4. osas
kohaldatakse teatavaid nõudeid ainult tõstmise abiseadiste suhtes.
28
§ 34. Masinad kitsas tähenduses

Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud masinad, st masinad kitsas tähenduses on
määratletud artikli 2 punktis a. Määratlus sisaldab viit taanet. Järgnevates märkustes
käsitletakse määratluse iga taande erinevaid elemente kordamööda.
Artikkel 2 punkt a – esimene taane

masin
− omavahel ühendatud osade või komponentide kogum, millest vähemalt üks on liikuv
ning mis on varustatud või ette nähtud varustada ajamisüsteemiga, mis ei saa olla
vahetult rakendatav inim- või loomajõud, ja mis on koostatud konkreetse rakenduse
jaoks,
...
§ 35. Põhimääratlus
Mõiste „masin” määratluse esimene taane sisaldab järgmisi elemente:
. . . omavahel ühendatud osade või komponentide kogum. . .

Masinateks ei peeta tooteid, mille osad või komponendid ei ole ühendatud kogumiks.
See ei välista sellise masina tarnimist, mille teatavad osad on ladustamiseks või
transportimiseks demonteeritud. Sellisel juhul tuleb masin projekteerida ja valmistada
nii, et ära hoida koostamisvead eraldiseisvate osade monteerimisel. See on eriti tähtis
siis, kui masin on ette nähtud koolitamata mitteelukutselistele kasutajatele. Samuti
peab tootja andma piisavad monteerimisjuhised, võttes vajadusel arvesse üldist
haridustaset ja otsustusvõimet, mida mitteelukutselistelt kasutajatelt eeldada võib – vt
§ 225: märkused I lisa punkti 1.5.4 kohta, § 259: märkused I lisa punkti 1.7.4.1
alapunkti d kohta ning § 264: märkused I lisa punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta.
. . . millest vähemalt üks on liikuv. . .

Liikuvate osadeta tooteid ei käsitata masinatena.
. . . varustatud või ette nähtud varustada ajamisüsteemiga. . .

Masina liikuvad osad on varustatud ajamisüsteemiga, kasutades ühte või enamat
soojus-, elektri-, pneumaatilise, hüdraulilise või mehaanilise energia allikat. Masinal
võib olla mootor, mis kasutab oma soojusenergiaallikat või akutoidet. See võib olla
ühendatud ühe või enama välise energiaallikaga, nt elektritoite või
suruõhusüsteemiga. Masin võib kasutada mehaanilist energiat, mida saadakse teiselt
seadmelt, nt veetav põllumajandusmasin, mis saab energiat veduki jõuülekandevõllilt,
või mootorsõidukite katsestendid, mis saavad energiat testitavatelt sõidukitelt. Masin
võib saada energiat ka looduslikest energiaallikatest, nt tuule- või hüdroenergia.
Tavaliselt tarnib komplekteeritud masina tootja masina koos oma ajamisüsteemiga.
Masinatena võidakse siiski käsitada masinaid, millele on ajamisüsteem ette nähtud,
kuid mis tarnitakse sellise süsteemita. Selle sättega võetakse näiteks arvesse
asjaolu, et teatavad masinakasutajad eelistavad kasutada oma masinate puhul
ühesuguseid mootoreid, et neid oleks lihtsam hooldada.
29
Ajamisüsteemita tarnitava masina puhul:

− peab tootja riskihinnang arvesse võtma kõiki masinaga seotud riske,
sealhulgas masinale paigaldatava ajamisüsteemiga seotud riske – vt § 158:
märkused I lisa 1. üldpõhimõtte kohta;
− peab masina tootja oma juhistesse lisama kõik vajalikud spetsifikatsioonid
paigaldatava ajamisüsteemi kohta, näiteks liik, toide ja ühendamisviis, ning
esitama täpsed ajamisüsteemi paigaldusjuhendid – vt § 264: märkused I lisa
punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta;
− peab masina vastavushindamine hõlmama paigaldatava ajamisüsteemi
spetsifikatsioone ja paigaldusjuhendeid;
− masina CE-märgis ja masinaga kaasasolev EÜ vastavusdeklaratsioon peavad
hõlmama paigaldatava ajamisüsteemi spetsifikatsioone ja paigaldusjuhendeid.
Kui eespool nimetatud tingimused ei ole täidetud, tuleb täiel määral määratlemata
ajamisüsteemita masinaid käsitada osaliselt komplekteeritud masinatena – vt § 46:
märkused artikli 2 punkti g kohta. Sellisel juhul tuleb sellise osaliselt komplekteeritud
masina ja ajamisüsteemi kooslust käsitleda komplekteeritud masinana ning selle
suhtes tuleb kohaldada konkreetset vastavushindamise menetlust – vt § 38:
märkused artikli 2 punkti a neljanda taande kohta.
. . . mis ei saa olla vahetult rakendatav inim- või loomajõud. . .

Masina liikuvad osad, mille suhtes kohaldatakse masinadirektiivi, peavad saama
energiat muust allikast, mitte aga vahetult rakendatavast inim- või loomajõust.
Masinadirektiivi ei kohaldata masinate suhtes, mis saavad energiat vahetult
rakendatavast inim- või loomajõust, näiteks inimjõul töötavad muruniidukid, käsipuurid
või kärud, mis lakkavad töötamast kohe, kui neid ei käitata enam käsitsi. Ainus erand
selle reegli puhul on tõstemasinad – vt § 40: märkused artikli 2 punkti a viienda
taande kohta.
Teisest küljest kohaldatakse masinadirektiivi masinate suhtes, mida käitatakse
inimjõul, mida ei rakendata vahetult, vaid mis salvestatakse näiteks energiaallikatesse
või hüdraulilistesse või pneumaatilistesse akudesse, et masin saaks toimida pärast
inimjõu rakendamise lakkamist.
. . . mis on koostatud konkreetse rakenduse jaoks. . .

Masinat peab olema võimalik kasutada konkreetse rakenduse jaoks. Masina
tavapärased rakendused hõlmavad näiteks materjalide töötlemist, käitlemist või
pakendamist või materjalide, objektide või inimeste liigutamist.
Masinadirektiivi ei kohaldata selliste eraldiseisvate masinakomponentide suhtes nagu
näiteks kuullaagrid, rihmrattad, elastsed muhvid, solenoidklapid, hüdraulilised
silindrid, flantsiga ühendatud käigukastid ning sellised komponendid, millel puudub
konkreetne rakendus ja mis on ette nähtud masinale paigaldamiseks. Selliseid
komponente sisaldav komplekteeritud masin peab vastama asjakohastele olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõutele. Seepärast peab masinatootja valima sobivate
spetsifikatsioonide ja omadustega komponendid.
30
Artikkel 2 punkt a – teine taane

...
masin
...
- esimeses taandes nimetatud kogum, millel puuduvad üksnes komponendid selle
ühendamiseks kasutamiskohaga või energia ja liikumise allikaga,
...
§ 36. Ühendamiseks vajalike komponentideta tarnitud masin

Masina määratluse teises taandes tunnistatakse, et selliste komponentide omadused,
mis on vajalikud masina ühendamiseks kasutamiskohaga või energia ja liikumise
allikaga, võivad sõltuda kohast, kus masinat kavatsetakse kasutada või kuhu masin
kavatsetakse paigaldada. Seepärast võib masina tarnida nende komponentideta.
Sellisel juhul peab masinatootja lisama paigaldusjuhendisse kõik ohutuks
ühendamiseks vajalikud spetsifikatsioonid – vt § 264: märkused I lisa punkti 1.7.4.2
alapunkti i kohta.
Artikkel 2 punkt a – kolmas taane

...
masin
...
— esimeses või teises taandes nimetatud kogum, mis on paigalduseks valmis ja
võimeline toimima alles siis, kui see on paigaldatud transpordivahendile, hoonesse
või rajatisse,
...
§ 37. Konkreetsele pinnale paigaldatav masin

Masina määratluse kolmandas taandes osutatakse masinatele, mis on ette nähtud
paigaldamiseks transpordivahendile, hoonesse või rajatisse.
Transpordivahendid on üldiselt masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud, kuid
masinadirektiivi kohaldatakse transpordivahenditele paigaldatud masinate suhtes – vt
§ 54: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e kohta. Transpordivahendile paigaldatud
masinad on näiteks laadurkraanad, ramptõstukid, kallurid, sõidukile või haagistele
paigaldatud kompressorid, sõidukile paigaldatud tihendusmasinad, sõidukile
paigaldatud betoonisegurid, skip-loader’id, ajamiga vintsid, kallutusseadmed ja
sõidukile paigaldatud mobiilsed tõstmise tööplatvormid.
Kui sellised masinad paigaldatakse maanteesõidukitele või haagistele, mis on
masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud, ei kohaldata masinadirektiivi nõudeid
sõiduki või haagise suhtes, kuid neid kohaldatakse nii paigaldatud masinate kui ka
masina ja sellise veermiku vahelise liidese kõikide aspektide suhtes, millele masin
paigaldatud on ning mis võib mõjutada masina ohutut liikumist ja käitamist. Seepärast
eristatakse transpordivahendile paigaldatud masinaid iseliikuvatest liikurmasinatest,
näiteks iseliikuvad ehitusmasinad või põllumajandusmasinad, mille suhtes
masinadirektiivi kohaldatakse täies ulatuses.
31
Masina määratluse kolmandas taandes öeldakse, et transpordivahendile või

hoonesse või rajatisse paigaldamiseks mõeldud masina tootja vastutab selle eest, et
masin vastaks olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ta peab kinnitama masinale
CE-märgise ning koostama ja allkirjastama EÜ vastavusdeklaratsiooni. Sellise
masina tootja peab oma riskihinnangus arvesse võtma kõiki masinaga seotud riske,
sealhulgas neid, mis on seotud masina paigaldamisega sõiduki või haagise
veermikule või tugistruktuurile – vt § 158: märkused I lisa 1. üldpõhimõtte kohta.
Masinatootja peab oma juhistesse lisama tugistruktuuri käsitlevad vajalikud juhised ja
esitama täpsed paigaldusjuhendid – vt § 264: märkused I lisa punkti 1.7.4.2
alapunkti i kohta.
Seepärast peavad transpordivahenditele paigaldamiseks ette nähtud masinate
tootjad täpsustama sõidukid või haagised, millele masinat saab ohutult paigaldada,
viidates kas nende tehnilistele tunnusjoontele või vajadusel konkreetsetele
sõidukimudelitele.
Kui transpordivahendile paigaldamiseks ette nähtud toodet ei tarnita paigalduseks
valmisolevana, näiteks kui puuduvad sellised olulised elemendid nagu tugiraam või
toed, tuleb toodet käsitleda pigem osaliselt komplekteeritud masinana – vt § 46:
märkused artikli 2 punkti g kohta. Sellisel juhul peetakse komplekteeritud masina
tootjaks isikut, kes paigaldab osaliselt komplekteeritud masina ja muud elemendid
transpordivahendile.
Hoonesse või rajatisse paigaldamiseks ette nähtud masinate, näiteks sildkraanade,
teatavate liftide või eskalaatorite tootja peab täpsustama rajatise tunnusjooned,
eelkõige andmed kandevõime kohta, mis on vajalikud masina toetamiseks.
Masinatootja ei vastuta siiski hoone või rajatise konstruktsiooni eest – vt § 262:
märkused I lisa punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta ning § 361: märkused I lisa
punkti 4.4.2 alapunkti a kohta.
Isik, kes paigaldab sellise masina transpordivahendile või hoonesse või rajatisse,
vastutab masinatootjate paigaldusjuhendite järgimise eest.
Transpordivahendile või hoonesse või rajatisse paigaldamiseks ette nähtud masina
vastavushindamine hõlmab masinat ennast, tugistruktuuride spetsifikatsioone ja
paigaldusjuhendeid. Tugistruktuuridele paigaldatud masina puhul tuleb viia läbi
vajalikud testid ja kontrollid, et kontrollida vastavust olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele. Masina CE-märgis ja EÜ vastavusdeklaratsioon, mis peab olema
masinaga kaasas, hõlmavad masina nõuetelevastavust ning masina paigaldamisega
seotud spetsifikatsioone ja juhiseid.
Tõstmistoiminguteks ette nähtud masina puhul peab tootja kontrollima, kas
kasutuselevõtuks valmis olev masin vastab otstarbele – vt §-d 350–352: märkused
I lisa punkti 4.1.3 kohta ning § 361: märkused I lisa punkti 4.4.2 alapunkti e kohta.
Teatavate hoonetesse paigaldatavate masinate rühmade (näiteks ajamiga väravad,
uksed, aknad, luugid ja katted) suhtes kohaldatakse ka direktiivi 89/106/EÜ
ehitustoodete kohta – vt § 92: märkused artikli 3 kohta.
32
Artikli 2 punkt a – neljas taane

...
masin
...
- esimeses, teises või kolmandas taandes nimetatud masinakogumid või punktis g
nimetatud osaliselt komplekteeritud masinad, mis on ühe ja sama tulemuse
saavutamiseks seadistatud ja juhitavad nii, et nad toimivad ühtse tervikuna,
...
§ 38. Masinakogumid
Neljandas taandes käsitletakse masinakogumeid, mis koosnevad kahest või enamast
masinast või osaliselt komplekteeritud masinast, mis on kokku pandud konkreetse
rakenduse jaoks. Masinakogumi võivad moodustada kaks üksust, näiteks
pakkemasinad ja etiketimasinad, või mitu kokku pandud üksust, näiteks tootmisliin.
Masinakogumite määratlus näitab, et masinate kogum on ühe ja sama tulemuse
saavutamiseks seatud ja juhitud nii, et nad toimivad ühtse tervikuna. Selleks et
masinarühma või osaliselt komplekteeritud masinate rühma võiks pidada
masinakogumiks, peavad olema täidetud kõik järgmised kriteeriumid:
− koostisosad pannakse kokku, et täita ühist funktsiooni, näiteks konkreetse
toote tootmine;
− koostisosad ühendatakse funktsionaalselt nii, et iga üksuse toimimine mõjutab
otseselt teiste üksuste või kogumi kui terviku toimimist, nii et kogu kogumi
kohta tuleb läbi viia riskihindamine;
− koostisosadel on ühtne juhtimissüsteem – vt § 184: märkused I lisa
punkti 1.2.1 kohta ning § 203: märkused I lisa punkti 1.2.4.4 kohta.
Üksteisega ühendatud masinate rühma, kus iga masin toimib teistest sõltumatult, ei
käsitleta masinakogumina eespool esitatud tähenduses.
Masinakogumi mõiste ei hõlma tingimata kogu tööstustehast, mis koosneb
märkimisväärsest arvust masinatest, masinakogumitest ja muudest seadmetest, mis
pärinevad erinevatelt tootjatelt. Tavaliselt võib sellised suuremad seadmed jaotada
masinadirektiivi kohaldamiseks osadeks, mida võib käsitada masinakogumitena,
näiteks toormaterjali mahalaadimise ja vastuvõtmise seadmed, töötlemisseadmed,
pakke- ja laadimisseadmed. Sellisel juhul tuleb paigaldusjuhendis välja tuua mis
tahes riskid, mille tekitavad liidesed tehase teiste osadega – vt § 264: märkused I lisa
punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta. Samuti tuleb märkida, et tööstustehastesse
paigaldatud ja masinadirektiivi reguleerimisalasse mittekuuluvate seadmete
turulelaskmise suhtes võidakse kohaldada muid ELi siseturgu käsitlevaid direktiive.
Masinakogumi kokku pannud isikut käsitletakse masinakogumi tootjana ning ta
vastutab selle eest, et oleks tagatud, et kogum tervikuna vastab masinadirektiivi
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt § 79: märkused artikli 2 punkti i kohta. Mõnel
juhul on masinakogumi tootja ka koostisosade tootja. Sagedamini laseb koostisosad
turule siiski teine tootja kas komplekteeritud masinana, mida võib käitada ka
iseseisvalt vastavalt artikli 2 punkti a esimesele, teisele või kolmandale taandele, või
osaliselt komplekteeritud masinana vastavalt artikli 2 punktile g.
33
Kui asjaomased koostisosad lastakse turule komplekteeritud masinana, mida võib

käitada ka iseseisvalt, peab neil koostisosadel olema CE-märgis ning neile peab
olema lisatud EÜ vastavusdeklaratsioon – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta.
Kui nad lastakse turule osaliselt komplekteeritud masinana, ei pea neil olema CE-
märgist, kuid neile peab olema lisatud ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhised –
vt § 104: märkused artikli 5 lõike 2 kohta ning § 131: märkused artikli 13 kohta.
Masinakogumid kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse, sest nende ohutus
sõltub mitte ainult nende koostisosade ohutust projekteerimisest ja valmistamisest,
vaid ka koostisosade ja nendevaheliste liideste sobivusest. Masinakogumi tootja poolt
läbiviidav riskihindamine peab seetõttu käsitlema nii koostisosade sobivust kogumi
kui terviku ohutuse seisukohast kui ka koostisosade vahelistest liidestest tulenevaid
riske. Hindamine peab hõlmama ka kõiki riske, mis tulenevad kogumist, mis ei ole
hõlmatud koostisosade tootjate esitatud EÜ vastavusdeklaratsiooniga (masinate
puhul) või ühendamisdeklaratsiooniga ja paigaldusjuhistega (osaliselt komplekteeritud
masinate puhul).
Masinakogumi tootja peab:
− läbi viima masinakogumit käsitleva nõuetekohase vastavushindamise menetluse –
vt §-d 127–130: märkused artikli 12 kohta;
− kinnitama masinakogumile erimärgise (näiteks konkreetse plaadi), mis sisaldab
I lisa punktis 1.7.3 ja vajaduse korral I lisa punktides 3.6.2, 4.3.3 ja 6.5 nõutud
teavet, sealhulgas CE-märgise;
− koostama masinakogumi kohta EÜ vastavusdeklaratsiooni ja allkirjastama selle –
vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta.
Masinakogumisse paigaldatud komplekteeritud masinate EÜ vastavusdeklaratsioon
ning osaliselt komplekteeritud masinate ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhised
tuleb lisada masinakogumi tehnilisse toimikusse – vt § 392: märkused VII lisa A osa
punkti 1 alapunkti a kohta. Masinakogumi tehnilises toimikus peavad olema
kajastatud ka mis tahes muudatused, mis on tehtud koostisosadesse nende
paigaldamisel kogumisse.
§ 39. Uutest ja olemasolevatest masinatest koosnevad kogumid

Masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes siis, kui see lastakse turule ja võetakse
kasutusele ELis esmakordselt. Põhimõtteliselt on tegemist uue masinaga – vt § 72:
märkused artikli 2 punkti h kohta. Sellest tulenevalt on artikli 2 punkti a neljandas
taandes osutatud masinakogumid tavaliselt uute masinate uued kogumid.
Kasutuselolevate masinate puhul (mida kasutatakse töö käigus) peab tööandja
tagama, et masin vastab kogu kasutusea jooksul nõuetele ja on ohutu, tehes seda
kooskõlas direktiivi 2009/104/EÜ rakendavate liikmesriigi õigusaktidega – vt § 140:
Mõnel juhul vahetatakse olemasoleva masinakogumi üks või mitu koostisosa uute
osade vastu või lisatakse olemasolevale masinakogumile uus koostisosa. Tekib
küsimus, kas masinakogum, mis koosneb uutest ja olemasolevatest koostisosadest,
kuulub tervikuna masinadirektiivi reguleerimisalasse. Sellele küsimusele vastates ei
ole võimalik esitada täpseid kriteeriume, mida saaks kasutada iga juhtumi puhul.
Seepärast soovitatakse kahtluse korral isikul, kes sellise masinakogumi kokku paneb,
34
konsulteerida asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega. Siiski võib anda järgmised

üldised suunised.
1. Kui olemasolevas masinakogumis koostisosa asendamine või sellesse kogumisse
koostisosa lisamine ei mõjuta märkimisväärselt ülejäänud kogumi toimimist või
ohutust, tuleb uut koostisosa käsitada masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva
masinana ning sel juhul ei ole vaja võtta masinadirektiivi kohaseid meetmeid
kogumi nende koostisosade puhul, mida muudatus ei mõjuta. Kogu kogumi
ohutuse eest vastutab jätkuvalt tööandja kooskõlas direktiivi 2009/104/EÜ
rakendavate liikmesriigi õigusaktidega – vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
− Kui uus koostisosa on komplekteeritud masin, mis võiks toimida ka
iseseisvalt ja mis kannab CE-märgist ning millele on lisatud
EÜ vastavusdeklaratsioon, käsitatakse uue koostisosa lisamist
olemasolevasse kogumisse masina paigaldamisena ning sellisel juhul ei
ole vaja viia läbi uut vastavushindamist või paigaldada uut CE-märgist
või lisada uut EÜ vastavusdeklaratsiooni.
− Kui uus koostisosa koosneb osaliselt komplekteeritud masinast, millele
on lisatud ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhised, käsitletakse uue
koostisosa tootjana isikut, kes paigaldab osaliselt komplekteeritud
masina kogumisse. Seepärast peab ta hindama kõiki riske, mis
tulenevad osaliselt komplekteeritud masina, muude seadmete ja
masinakogumi vahelistest liidestest, täitma kõik asjaomased olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida osaliselt komplekteeritud masina
tootja ei ole täitnud, järgima paigaldusjuhiseid, koostama
EÜ vastavusdeklaratsiooni ja kinnitama CE-märgise uuele monteeritud
koostisosale.
2. Kui koostisosade vahetamine või uue koostisosa lisamine olemasolevasse
masinakogumisse mõjutab märkimisväärselt kogumi kui terviku toimimist või
ohutust või toob kaasa märkimisväärseid muutusi kogumisse, võidakse leida, et
muudatuste tulemusel on moodustunud uus masinakogum, mille suhtes tuleb
kohaldada masinadirektiivi. Sel juhul peab kogu kogum, sealhulgas kõik selle
koostisosad, vastama masinadirektiivi sätetele. Seda võidakse nõuda ka siis, kui
uus masinakogum pannakse kokku uutest ja kasutatud koostisosadest.
Artikli 2 punkt a – viies taane

...
masin
...
— ühendatud osade või komponentide kogum, kus vähemalt üks osa või komponent on
liikuv, mis on omavahel ühendatud raskuste tõstmiseks ja mille ainsaks jõuallikaks
on sellele vahetult rakendatav inimjõud;
...
§ 40. Käsiajamiga masinad raskuste tõstmiseks

Masina määratluse viiendas taandes sätestatakse erand üldisest reeglist, mille
kohaselt jäetakse masinadirektiivi reguleerimisalast välja käsiajamiga masinad.
Raskuste – kaupade, inimeste või mõlema – tõstmiseks ette nähtud käsiajamiga
35
masinad kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse – vt § 328: märkused I lisa

punkti 4.1.1 alapunkti a kohta. Sellised masinad on näiteks käsiajamiga tõstukid ja
kraanad, tõsteseadmed, tõstealused, kaubaaluste tõstukid ning mobiilsed tõstmise
tööplatvormid. Selle määratluse alla ei kuulu seadmed, millega ei tõsteta raskusi, vaid
millega lihtsalt hoitakse neid teataval kõrgusel.
Artikkel 2
...
b) vahetatav seade – seade, mille masina või veduki kasutaja pärast masina või veduki
kasutusele võtmist selle külge kinnitab, et muuta selle funktsiooni või lisada uus
funktsioon, tingimusel et antud seade ei ole tööriist;
§ 41. Vahetatav seade

Artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud vahetatava seadme määratlus on esitatud artikli 2
punktis b. Tuleb märkida, et vahetatav seade kuulub ka mõiste „masin” laiema
tähenduse alla – vt § 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta.
Järgnevates märkustes uuritakse vahetatava seadme määratluse erinevaid elemente
kordamööda.
. . . pärast masina või veduki kasutusele võtmist . . .

Vahetatav seade on seade, mis on projekteeritud ja valmistatud eesmärgiga lisada
see masinale pärast põhimasina kasutuselevõtmist. Seadet, mille tootja paigaldab
masinasse pärast turulelaskmist ning mis ei ole ette nähtud vahetamiseks kasutaja
poolt, ei käsitata vahetatava seadmena, vaid masina osana.
Masina tootja või mõni muu tootja võib vahetatava seadme ühe või mitu koostisosa
tarnida koos põhimasinaga. Mõlemal juhul käsitatakse vahetatava seadme iga
koostisosa eraldi tootena ning neile peab olema lisatud eraldi
EÜ vastavusdeklaratsioon ja neid käsitlevad juhised ning nad peavad kandma CE-
märgist.
. . . mille masina või veduki kasutaja ... selle külge kinnitab . . .
Asjaolu, et vahetatav seade on ette nähtud masinasse paigaldamiseks, tähendab, et
põhimasina ja vahetatava seadme kooslus toimib ühtse tervikuna. Masinaga
kasutatavat seadet, mis ei ole masinasse paigaldatud, ei käsitleta vahetatava
seadmena.
. . . et muuta selle funktsiooni või lisada uus funktsioon, tingimusel et antud seade ei
ole tööriist . . .
Vahetatavat seadet ei tohiks segi ajada varuosadega, mis ei muuda masina
funktsiooni ega lisa uusi funktsioone, vaid mis on mõeldud kulunud või kahjustatud
osade asendamiseks.
Vahetatavaid seadmeid tuleb eristada ka töövahenditest, näiteks terad, puurid, lihtsad
pinnaseteisalduskonteinerid jne, mis ei muuda põhimasina funktsiooni ega lisa talle
uusi funktsioone. Tööriistad ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse (kuigi
masinatootja peab täpsustama nende tööriistade olulised tunnusjooned, mida
36
võidakse masinasse paigaldada) – vt § 268: märkused I lisa punkti 1.7.4.2 alapunkti n

kohta.
Vahetatavad seadmed on näiteks põllu- või metsamajanduslike traktoritega
kündmiseks, saagikoristuseks, tõstmiseks või laadimiseks ühendatavad seadmed
ning pinnaseteisaldusseadmetega puurimiseks või lammutamiseks ühendatavad
seadmed. Tööplatvormid, mis on ette nähtud tõstemasinatega ühendamiseks, et
muuta nende masinate funktsiooni inimeste tõstmise eesmärgil, on vahetatavad
seadmed – vt § 388: märkused IV lisa punkti 17 kohta. Lisaks on vahetatavad
seadmed näiteks toed, mis on ette nähtud ühendamiseks kaasaskantavate
käeshoitavate masinatega, et muuta need paikseteks masinateks, ning
puidutöötlusmasina etteandeseadise vahetatavad koostisosad.
Vahetatava seadme võib turule lasta põhimasina tootja või mõni muu tootja. Mõlemal
juhul peab vahetatava seadme tootja täpsustama oma juhistes, millisesse masinasse
võib seda seadet ohutult paigaldada ja millise masinaga võib seadet ohutult
kasutada, viidates kas masina tehnilistele tunnusjoontele või vajadusel konkreetsele
masinamudelile. Lisaks peab ta andma vajalikud juhised vahetatava seadme ohutuks
paigaldamiseks ja kasutamiseks – vt § 264: märkused I lisa punkti 1.7.4.2 alapunkti i
kohta.
Vahetatava seadme tootja peab tagama, et nimetatud seadme ja selle põhimasina
kooslus, kuhu paigaldamiseks see vahetatav seade on ette nähtud, vastab kõikidele
I lisas esitatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning viima läbi
nõuetekohase vastavushindamise menetluse.
Tuleb märkida, et vahetatava seadme paigaldamisel põhimasinasse võib tekkida
kooslus, mis kuulub ühte IV lisas loetletud masinarühma. Nii võib juhtuda näiteks siis,
kui tugi paigaldatakse käeshoitavasse puidutöötlusmasinasse, et muuta see paikseks
masinaks, näiteks ketassaepink või vertikaalfreespink, või kui tööplatvorm
ühendatakse tõstemasinaga, et muuta selle funktsiooni inimeste tõstmise eesmärgil. 9
Sellisel juhul peab vahetatava seadme tootja viima läbi vahetatava seadme ja
põhimasina koosluse riskihindamise ning kohaldama ühte IV lisas masinatele ette
nähtud vastavushindamise menetlust – vt § 129–130: märkused artikli 12 kohta.
Vastavushindamine peab tagama, et vahetatava seadme ja sellise põhimasina liigi
või liikide kooslus, kuhu paigaldamiseks see vahetatav seade ette on nähtud, vastab
kõikidele I lisas esitatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Vahetatava seadme ja põhimasina koosluse vastavushindamist käsitlev tarvilik teave
esitatakse vahetatava seadme EÜ vastavusdeklaratsioonis. Vahetatavat seadet
käsitlevates juhistes tuleb täpsustada ka sellise põhimasina liik või liigid, kuhu
paigaldamiseks see vahetatav seade ette on nähtud, ning lisaks tuleb esitada
vajalikud paigaldusjuhised – vt § 264: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta.
9
Vt suunisdokument „Vahetatavad seadmed inimeste tõstmiseks ning seadmed, mida kasutatakse
koos kaupade tõstmiseks ettenähtud masinatega inimeste tõstmiseks“:
37
Artikkel 2
...
c) ohutusseadis – komponent,
− mis täidab ohutusfunktsiooni,
− mis lastakse turule eraldiseisvalt,
− mille tõrge ja/või talitlushäire ohustab inimest ja
− mis ei ole masina töötamiseks vajalik või mille võib masina töötamiseks
asendada tavaliste komponentidega.
V lisa sisaldab ohutusseadiste näidisloetelu, mida võib ajakohastada vastavalt artikli 8
lõike 1 punktile a;
§ 42. Ohutusseadised
Artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud ohutusseadised on määratletud artikli 2 punktis c.
Tuleb märkida, et ohutusseadised kuuluvad mõiste „masin” laiema tähenduse alla –
vt § 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta.
Paljud masinakomponendid on äärmiselt olulised inimeste tervise kaitseks ja ohutuse
tagamiseks. Ainult masina toimimiseks vajalikke komponente siiski ohutusseadistena
ei käsitleta. Ohutusseadised on seadised, mille seadise tootja on ette näinud
masinasse paigaldamiseks konkreetselt kaitseülesande täitmiseks. Eraldiseisvalt
turule lastud seadiseid, mille seadise tootja on kavandanud selliste funktsioonide
jaoks, mille eesmärk on nii ohutuse tagamine kui ka masina käitamine, või mille
seadise tootja on kavandanud kasutamiseks kas ohutus- või käitamisfunktsiooni
jaoks, käsitletakse ohutusseadistena.
Artikli 1 lõike 2 punkti k viiendas taandes nimetatud madalpinge jaotus- ja
juhtimisseadmete väljaarvamine direktiivi reguleerimisalast ei hõlma
elektriohutusseadiseid – vt § 68: märkused artikli 1 lõike 2 punkti k kohta.
Määratluse viimases lauses osutatakse V lisas esitatud ohutusseadiste loetelule.
V lisas loetletakse tavaliselt masinatesse paigaldatavate ohutusseadiste rühmad.
Loeteluga tutvumine aitab mõista mõiste „ohutusseadis” määratlust. Loetelu on siiski
suunav, mitte aga ammendav. Teisisõnu, artikli 2 punktis c sätestatud määratlusele
vastavat mis tahes seadist käsitletakse masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva
ohutusseadisena ning seda isegi juhul, kui seda seadist ei ole nimetatud V lisas
esitatud loetelus.
Kui tulevikus määratakse kindlaks V lisas esitatud loetellu mittekuuluvad
ohutusseadised, näiteks uuenduslikud ohutusseadised, siis saab komisjon vastu võtta
otsuse loetelu ajakohastamise kohta, olles enne konsulteerinud masinakomiteega
vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele – vt § 116: märkused artikli 8 lõike 1
punkti a kohta ning § 147: märkused artikli 22 lõike 3 kohta.
Artikli 2 punktis c sätestatud määratluse teises taandes öeldakse, et masinadirektiivi
kohaldatakse ainult eraldiseisvalt turule lastud ohutusseadiste suhtes.
Ohutusseadised, mille masinatootja on valmistanud eesmärgiga ühendada need oma
masinatega, ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse, kuigi nad peavad aitama tagada
seda, et masin vastaks asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Tuleb
38
märkida, et kui selline tootja tarnib ohutusseadiseid varuosadena, et välja vahetada

tema poolt turule lastud masina originaalohutusseadised, siis masinadirektiivi nende
seadiste suhtes ei kohaldata – vt § 48: märkused artikli 1 lõike 2 punkti a kohta.
Ohutusseadiste suhtes kohaldatava vastavushindamise menetluse puhul tuleb
märkida, et teatavad ohutusseadised on loetletud IV lisas – vt § 129–130: märkused
artikli 12 kohta ning § 388: märkused IV lisa punktide 19–23 kohta.
Artikkel 2
...
d) tõstmise abiseadis – komponent või seadis, mis ei ole kinnitatud tõstemasina külge
ja mis on lasti kinnitamiseks asetatud masina ja lasti vahele või lasti külge või mis
moodustab lasti lahutamatu osa ja mis on eraldi turule lastud; ka troppe ja nende
koostisosi käsitatakse tõstmise abiseadistena;
§ 43. Tõstmise abiseadised

Artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud tõstmise abiseadised on määratletud artikli 2
punktis d. Tuleb märkida, et tõstmise abiseadised kuuluvad mõiste „masin” laiema
tähenduse alla – vt § 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta.
Tõstemasinal on tavaliselt seade lasti hoidmiseks, näiteks konks. Kui sellised lasti
hoidmise seadmed on paigaldatud tõstemasinatesse, ei käsitata neid tõstmise
abiseadistena. Võttes siiski arvesse tõstetava lasti erinevat kuju, suurust ja laadi,
asetatakse tõstemasina haardeseadise ja lasti vahele või lasti enda ümber sageli
seade, mille eesmärk on hoida lasti tõstmistoimingute käigus. Sellist seadet
käsitatakse tõstmise abiseadisena. Ka tooteid, mis lastakse eraldiseisvalt turule
eesmärgiga paigaldada need sel eesmärgil lastile, käsitatakse samuti tõstmise
abiseadisena.
Tõstemasina haardeseadise ja lasti vahele asetatud seadist käsitatakse tõste
abiseadisena isegi siis, kui see turustatakse koos tõstemasina või lastiga.
Mõiste „tõstmise abiseadis” määratluse viimases osas öeldakse:
. . . ka troppe ja nende koostisosi käsitatakse tõstmise abiseadistena
See tähendab, et eraldiseisva tropina või kasutaja poolt mitmest erinevast tropist
moodustatud kooslusena (näiteks mitmeharuline tropp) kasutamiseks ette nähtud
seadet käsitatakse tõstmise abiseadisena. Teisalt ei käsitata tõstmise abiseadistena
koostisosi, mis on ette nähtud troppidesse paigaldamiseks ja mitte eraldiseisvalt
kasutamiseks – vt § 358: märkused I lisa punkti 4.3.2 kohta.
Masinakomitee on koostanud loetelu erinevatest tõstetoiminguteks kasutatavatest
masinarühmadest, tuues välja, milliseid rühmasid käsitletakse tõstmise
abiseadistena. Loetelu ei ole lõplik, kuid selle eesmärk on aidata kaasa
masinadirektiivi ühetaolisele tõlgendamisele ja kohaldamisele tõstmise abiseadiste
suhtes. 10
10
Vt suunisdokument: „Tõstemasinatega raskuste tõstmiseks kasutatavate seadmete liigitamine“:
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/mechanical/files/machinery/classification_of_equipment_lifting_
machinery_dec_2009_en.pdf
39
Tõstmise abiseadiste suhtes kohaldatakse I lisa 4. osas esitatud teatavaid olulisi

tervisekaitse- ja ohutusnõudeid – vt §-d 337–341: märkused I lisa punktide 4.1.2.3,
4.1.2.4 ja 4.1.2.5 kohta, § 358: märkused I lisa punkti 4.3.2 kohta ning § 360:
märkused I lisa punkti 4.4.1 kohta.
Artikkel 2
...
e) ketid, trossid ja lindid – tõstmiseks konstrueeritud ja valmistatud ketid, trossid ja
lindid, mis on tõstemasina või tõstmise abiseadise osad;
§ 44. Ketid, trossid ja lindid

Artikli 1 lõike 1 punktis e osutatud ketid, trossid ja lindid on määratletud artikli 2
punktis e.
Mõiste „ketid, trossid ja lindid” alla kuuluvad ketid, trossid ja lindid, mis on
projekteeritud ja valmistatud tõstemasinatesse või tõstmise abiseadistesse
paigaldamiseks tõstmise eesmärgil – vt § 328: märkused I lisa punkti 4.1.1
alapunkti a kohta. Muul otstarbel kui tõstmiseks projekteeritud ketid, trossid ja lindid ei
kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse. Ketid, trossid ja lindid, mis on projekteeritud
ja valmistatud kahe- või mitmeotstarbelisena, sealhulgas tõstmiseks, ja tootja poolt
sellisena määratletud, kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse.
Kuna tõstmiseks ette nähtud ketid, trossid ja lindid kuuluvad mõiste „masin” laiema
tähenduse alla – vt § 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta –, peavad tõstmiseks
ettenähtud kettide, trosside ja lintide tootjad täitma kõik artikli 5 lõikes 1 sätestatud
kohustused – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta.
Tuleb märkida, et mõistega „ketid, trossid ja lindid” määratletud tooted on sellised
tooted, mille kettide, trosside või lintide tootja on turule lasknud kettide, trosside või
lintide trumlite, rullide või poolidena või puntidena. Keti, trossi või lindi tootja võib neid
tarnida levitajatele, tõstemasinate või tõstmise abiseadiste tootjatele või kasutajatele.
Artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustusi kohaldatakse siis, kui ketid, trossid või lindid
lastakse turule esmakordselt. Levitaja või kasutaja ei muutu tootjaks direktiivi
tähenduses, kui ta lõikab tootest konkreetse osa, et paigaldada see tõstemasinasse
või tõstmise abiseadisesse. Seepärast ei kohaldata artikli 5 lõikes 1 sätestatud
kohustusi taas kord keti, trossi või lindi osade suhtes, mis on lõigatud juba keti, trossi
või lindi tootja poolt turule lastud tootest. Selliseid osasid käsitatakse selle
tõstemasina või tõstmise abiseadise koostisosadena, millesse nad paigaldatakse.
Kettide, trosside ja lintide levitajad peavad siiski tagama, et koos lõigatud keti, trossi
või lindi osaga edastatakse tõstemasina või tõstmise abiseadise tootjale või
kasutajatele asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon, viide keti, trossi või lindi
tunnusjooni sisaldavale sertifikaadile ning tootja juhised – vt § 83: märkused artikli 2
punkti i kohta ning § 357: märkused I lisa punkti 4.3.1 kohta.
40
Artikkel 2
...
f) eemaldatav jõuülekandemehhanism – masina eemaldatav komponent, mis on ette
nähtud jõuülekandeks iseliikuva masina või veduki ja teise masina vahel ja mis
ühendab need esimese paikse laagri kohalt. Kui see on turule lastud koos
kaitsepiirdega, tuleb neid käsitleda ühe tootena;
§ 45. Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid

Artikli 1 lõike 1 punktis f osutatud eemaldatavad jõuülekandemehhanismid on
määratletud artikli 2 punktis f. Tuleb märkida, et eemaldatavad
jõuülekandemehhanismid kuuluvad mõiste „masin” laiema tähenduse alla – vt § 33:
märkused artikli 2 esimese lõigu kohta.
Eemaldatavate jõuülekandemehhanismide suhtes kohaldatakse I lisa 3. osas esitatud
teatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid – vt § 319: märkused I lisa
punkti 3.4.7 kohta.
Tuleb märkida, et kaitsepiirded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide jaoks on
lisatud V lisas sätestatud ohutusseadiste näidisloetelu punkti 1. Kui sellised
kaitsepiirded lastakse turule eraldiseisvalt, kuuluvad nad masinadirektiivi
reguleerimisalasse ohutusseadistena. Eespool toodud määratluse teise lause
kohaselt on siiski nii, et kui eemaldatav jõuülekandemehhanism lastakse turule koos
selle kaitsepiirdega, kuulub see masinadirektiivi reguleerimisalasse ühe tootena.
Vastavushindamise menetluse puhul tuleb märkida, et eemaldatavad
jõuülekandemehhanismid koos nende kaitsepiiretega on loetletud IV lisa punktis 14
ning eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kaitsepiirded on loetletud IV lisa
punktis 15.
Artikkel 2
...
g) osaliselt komplekteeritud masin – kogum, mis on peaaegu masin, kuid ei suuda
teatavaid tööoperatsioone iseseisvalt sooritada. Ajamisüsteem on osaliselt
komplekteeritud masin. Osaliselt komplekteeritud masin on ette nähtud üksnes teise
masina või osaliselt komplekteeritud masina või seadmega ühendamiseks,
moodustades niiviisi masina, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi;
§ 46. Osaliselt komplekteeritud masinad

Artikli 1 lõike 1 punktis g osutatud osaliselt komplekteeritud masinad on määratletud
artikli 2 punktis g. Tuleb märkida, et osaliselt komplekteeritud masin ei kuulu mõiste
„masin” laiema tähendusega hõlmatud toodete hulka – vt § 33: märkused artikli 2
esimese lõigu kohta.
Masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluv osaliselt komplekteeritud masin on toode,
mis on ette nähtud sellise masina moodustamiseks, mis pärast komplekteerimist
kuulub masinadirektiivi reguleerimisalasse.
Fraas „kogum, mis on peaaegu masin” tähendab, et osaliselt komplekteeritud masin
on toode, mis sarnaneb masinale artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kitsamas
41
tähenduses, st tegemist on kogumiga, mis koosneb ühendatud osadest või

komponentidest, millest vähemalt üks liigub, kuid millel puuduvad mõned elemendid
operatsioonide iseseisvaks sooritamiseks. Seepärast peab osaliselt komplekteeritud
masinat veelgi täiendama, et sellest saaks komplekteeritud masin, mis suudab
sooritada konkreetseid toiminguid.
See täiendamine ei kujuta endast ajamisüsteemi paigaldamist masinale, mis on
tarnitud nimetatud süsteemita, kui paigaldatav ajamisüsteem on hõlmatud tootja
vastavushindamisega – vt § 35: märkused artikli 2 punkti a esimese taande kohta –,
või masina ühendamist kasutamiskohaga või energia ja liikumise allikaga – vt § 36:
märkused artikli 2 punkti a teise taande kohta. Osaliselt komplekteeritud masinat
tuleks samuti eristada masinast, mis on valmis transpordivahendile või hoonesse või
rajatisse paigaldamiseks – vt § 37: märkused artikli 2 punkti a kolmanda taande
kohta.
Osaliselt komplekteeritud masinana ei käsitata masinat, mis suudab ise sooritada
konkreetseid toiminguid, kuid millel puuduvad ainult vajalikud kaitse- või
ohutusseadised.
Kuna osaliselt komplekteeritud masin on „peaaegu masin”, tuleb seda eristada
masina koostisosadest, mis ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse – vt § 35:
märkused artikli 2 punkti a esimese taande kohta. Tavaliselt saab masina koostisosi
paigaldada väga erinevatesse mitmesuguste rakendustega masinarühmadesse.
Osaliselt komplekteeritud masina määratluse teises lauses öeldakse:

. . . Ajamisüsteem on osaliselt komplekteeritud masin.
Seda sätet kohaldatakse ka ajamisüsteemide suhtes, mis on valmis masinasse
paigaldamiseks, aga mitte selliste süsteemide üksikute koostisosade suhtes.
Näiteks käsitatakse osaliselt komplekteeritud masinana sisepõlemismootorit või
kõrgepinge-elektrimootorit, mis on turule lastud ja valmis masinadirektiivi
reguleerimisalasse jäävasse masinasse paigaldamiseks.
Tuleb märkida, et enamik kõrgepinge-elektrimootoreid on masinadirektiivi
reguleerimisalast välja arvatud ning jäävad madalpingedirektiivi 2006/95/EÜ
reguleerimisalasse – vt § 69: märkused artikli 1 lõike 2 punkti k kohta.
Osaliselt komplekteeritud masinate turuleviimise suhtes kohaldatakse erimenetlust –
vt § 104: märkused artikli 5 lõike 2 kohta, § 131: märkuse artikli 13 kohta, § 384–385:
märkused II lisa 1. osa B jao kohta ning märkused VI ja VII lisa kohta.
§ 47. Tooted, mis ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse

Artikli 1 lõikes 1 sätestatud masinadirektiivi reguleerimisala on piiratud kahel viisil:
− artikli 2 punktides a–g sätestatud määratlustele vastavad teatavad tooted on
sõnaselgelt masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud. Sõnaselgelt välja
jäetud toodete loetelu on sätestatud artikli 1 lõike 2 punktides a–l;
− eridirektiive käsitleva artikli 3 kohaselt ei kohaldata masinadirektiivi artikli 1
lõikes 1 loetletud toodete suhtes ohtude puhul, mis on täpsemalt reguleeritud
muude ELi direktiividega. Kui need eridirektiivid hõlmavad kõiki asjaomaste
toodetega seotud ohte, on need tooted masinadirektiivi reguleerimisalast täiel
42
määral välja arvatud. Kui need eridirektiivid hõlmavad ainult teatavaid

asjaomaste toodetega seotud ohte, kuuluvad need tooted masinadirektiivi
reguleerimisalasse muude ohtude osas – vt §-d 89–91: märkused artikli 3
kohta.
Artikli 1 lõige 2
a) ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete masinaosade
asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate tootjad;
§ 48. Ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete

masinaosade asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate tootjad
Artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud väljajätmine hõlmab ainult masinatootja
valmistatud masinaosadega identseid osi, mis paigaldatakse tema enda masinasse.
Selliste masinaosade suhtes masinadirektiivi ei kohaldata, sest neid ei lasta turule
eraldiseisvalt – vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta.
Kui selline masinatootja tarnib tagavaraosadena identseid masinaosasid eesmärgiga
asendada nendega originaalosad, ei hakka need tagavaraosad seeläbi veel kuuluma
masinadirektiivi reguleerimisalasse. Seda erandit kohaldatakse ka juhul, kui identsed
masinaosad ei ole enam saadaval ning masinatootja turustab masinasse algselt
paigaldatud masinaosadega sama ohutusfunktsiooni ja ohutustasemega tagavaraosi.
Artikli 1 lõige 2
...
b) laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed;
§ 49. Laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad seadmed

Konkreetselt laadaplatsidel või lõbustusparkides kasutamiseks projekteeritud ja
valmistatud seadmed jäävad artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt masinadirektiivi
reguleerimisalast välja. Selliste seadmete projekteerimine ja valmistamine ei kuulu
ühegi ELi õigusakti reguleerimisalasse ning võib seetõttu kuuluda liikmesriigi
õigusaktide reguleerimisalasse. Tuleb märkida, et selliste seadmete kohta on olemas
kaks Euroopa standardit. 11
Töötajate poolt selliste seadmete kasutamise suhtes (nt monteerimise,
demonteerimise või hooldamise ajal) kohaldatakse riigisiseseid sätteid, millega
rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl töövahendite kasutamise
kohta – vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
11
EN 13814: 2004 – Mänguväljakute ja lõbustusparkide masinad ja struktuur – Ohutus;
EN 13782: 2005 – Ajutised ehitised – Telgid – Ohutus.
43
Artikli 1 lõige 2
...
c) tuumaenergia kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või kasutusele võetud
masinad, mille rike võib põhjustada radioaktiivset heidet;
§ 50. Tuumaenergia kasutamiseks ette nähtud masinad

Artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud väljajätmine hõlmab spetsiaalselt
tuumaenergiatööstuse jaoks või radioaktiivsete materjalide tootmiseks või
töötlemiseks projekteeritud masinaid, mille rike võib põhjustada radioaktiivseid
heitmeid.
Tuumaenergiatööstuses kasutatavad masinad, mis ei põhjusta radioaktiivsete
heitmete tekkimise ohtu, ei ole masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud.
Artikli 1 lõike 2 punkti c kohaselt reguleerimisalast välja jäetud masinaid tuleb samuti
eristada masinatest, mis sisaldavad radioaktiivse kiirguse allikaid, näiteks
mõõtmiseks, mittepurustavateks katsetusteks või staatilise elektri laengu
akumuleerimise vältimiseks, kuid mida ei projekteerita ega kasutata
tuumaotstarbeliselt ning mis ei ole seega masinadirektiivi reguleerimisalast välja
arvatud – vt § 232: märkused I lisa punkti 1.5.10 kohta.
Tuleb märkida, et radioaktiivse kiirguse allika kasutamiseks võib olla vaja luba ning
seda kasutamist võidakse kontrollida vastavalt riigisisestele sätetele, millega
rakendatakse direktiive 96/29/Euratom ja 2003/122/Euratom. 12
Artikli 1 lõige 2
...
d) relvad, sealhulgas tulirelvad;
§ 51. Relvad, sealhulgas tulirelvad

Nagu põhjenduses 6 selgitati, tuleb artikli 1 lõike 2 punkti d kohast relvade,
sealhulgas tulirelvade väljajätmist direktiivi reguleerimisalast vaadelda nende ELi
õigusaktide reguleerimisala valguses, mis käsitlevad nõukogu
13
direktiivi 91/477/EMÜ I lisas loetletud relvade omandamise ja valduse kontrolli.
Nimetatud lisa III osa punktis b jäetakse reguleerimisalast välja seadmed, mis on
projekteeritud tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab
kasutada üksnes sel otstarbel.
12
Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid
töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT
L 159, 29.6.1996, lk 1).
Nõukogu direktiiv 2003/122/Euratom, 22. detsember 2003, kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja
omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, 31.12.2003, lk 57).
13
EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31991L0477:ET:HTML
44
Sellest tulenevalt ei hõlma relvade, sealhulgas tulirelvade, väljajätmine

masinadirektiivi reguleerimisalast kinnitusseadmeid ja muid tööstuses ja tehnikas
kasutatavaid lööktoimelisi seadmeid – vt § 9: märkused põhjenduse 6 kohta.
§ 52. Transpordivahendid
Erinevat liiki transpordivahendite väljajätmine direktiivi reguleerimisalast on sätestatud
artikli 1 lõike 1 punktis e. Järgnevates märkustes on neid taandeid käsitletud
ükshaaval.
Artikli 1 lõike 2 punkti e esimene taane

järgmised transpordivahendid:
...
— direktiiviga 2003/37/EÜ hõlmatud riski osas põllu- ja metsamajanduslikud traktorid,
välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad,
...
§ 53. Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid

Artikli 1 lõike 2 punkti e esimeses taandes sätestatud väljajätmine käsitleb põllu- ja
metsamajanduslikke traktoreid, mis on hõlmatud direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või
metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate
masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi
seadmestike tüübikinnituse andmise kohta (traktorite direktiiv). 14 Uue masinadirektiivi
vastuvõtmise ajal ei käsitlenud traktorite direktiiv kõiki traktorite kasutamisest
tulenevaid riske. Selleks et tagada, et ELi õigusaktid hõlmaksid kõiki asjaomaseid
riske, on põllu- ja metsamajanduslikud traktorid seega masinadirektiivi
reguleerimisalast välja jäetud ainult nende riskide osas, mis on hõlmatud traktorite
direktiiviga. Traktorite direktiiviga hõlmamata riskide puhul kohaldatakse
masinadirektiivi.
Seepärast peab traktoritootja hindama traktori vastavust masinadirektiivi I lisas
esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mis käsitlevad asjaomaseid riske,
kinnitama traktorile CE-märgise ning koostama nende nõuetega
EÜ vastavusdeklaratsiooni. Nimetatud EÜ vastavusdeklaratsiooni lisab tootja
dokumentidele, mis esitatakse EÜ tüübikinnituse taotlemisel vastavalt
direktiivile 2003/37/EÜ.
Masinadirektiivi 2006/42/EÜ vastuvõtmisel esitasid Euroopa Parlament ja komisjon
järgmise ühisdeklaratsiooni:
Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitavad, et kõigi põllu- või metsamajanduslike
traktoritega seotud tervise- ja ohutusealaste aspektide hõlmamiseks ühes ühtlustatud
direktiivis tuleb muuta direktiivi 2003/37/EÜ põllu- ja metsamajanduslike traktorite,
nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate ning nende masinate jaoks
mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta
nii, et võetaks arvesse masinaid käsitleva direktiivi kõiki asjakohaseid ohte.
14
ELT L 171, 9.7.2003, lk 1:
45
Koos direktiivi 2003/37/EÜ muutmisega peaks muutma ka masinaid käsitlevat direktiivi,

et kustutada artikli 1 lõike 2 punkti e esimesest taandest väljend „ohtude tõttu”.
Komisjon tunnistab vajadust lisada põllu- ja metsamajanduslikke traktoreid
käsitlevatesse direktiividesse lisanõudeid ohtude kohta, mida need direktiivid veel ei
hõlma. Seepärast kaalub komisjon vajalikke meetmeid, sealhulgas viiteid ÜRO
eeskirjadele, CEN ja ISO standarditele ning OECD katsejuhistele.
Seoses sellega on komisjon kindlaks teinud mitmed masinadirektiivi olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mis ei ole täiel määral kajastatud
direktiivis 2003/37/EÜ ning on teinud ettepaneku muuta traktorite direktiivi, et neid
nõudeid käsitleda. Kui see muudatusettepanek on vastu võetud ja seda hakatakse
kohaldama, jäävad põllu- ja metsamajanduslikud traktorid masinadirektiivi
reguleerimisalast täielikult välja.
Tuleb märkida, et põllu- ja metsamajanduslike traktorite väljajätmine hõlmab ainult
traktoreid endid, mitte aga nende haagiseid, veetavaid või lükatavaid masinaid või
neile traktoritele paigaldatud või osaliselt paigaldatud masinaid.
Haagised ja vahetatavad veetavad masinad jäävad nii traktorite direktiivi 2003/37/EÜ
kui ka masinadirektiivi reguleerimisalasse, kuigi veel ei ole välja töötatud selliseid
konkreetseid tehnilisi nõudeid, mis võimaldaks sellistele veetavatele masinatele
EÜ tüübikinnituse andmist. Kui sellised nõuded tulevikus välja töötatakse,
ühtlustatakse nõuded selliste haagiste ja veetavate masinate liiklusohutuse kohta
direktiiviga 2003/37/EÜ, samas kui selliste masinate mujal kui teedel kasutamisega
seotud tervisekaitse- ja ohutusnõuded jäävad masinadirektiivi reguleerimisalasse.
Artikli 1 lõike 2 punkti e teine taane

...
järgmised transpordivahendid:
...
— nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ (liikmesriikide
mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise
kohta) hõlmatud mootorsõidukid ja nende haagised, välja arvatud neile sõidukitele
paigaldatud masinad,
...
§ 54. Nelja- või enama rattalised maanteesõidukid ja nende haagised

Artikli 1 lõike 2 punkti e teises taandes sätestatud väljajätmine hõlmab
mootorsõidukeid ja nende haagiseid. Kui direktiiv 2006/42/EÜ vastu võeti, oli selliste
sõidukite tüübikinnitus hõlmatud nõukogu direktiiviga 70/156/EMÜ. 29. aprillist 2009
on direktiiv 70/156/EMÜ asendatud direktiiviga 2007/46/EÜ 15. Seda direktiivi
kohaldatakse vähemalt neljarattaliste omal jõul liikuvate sõidukite suhtes, mille
maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h ning mis on konstrueeritud ja
valmistatud ühes või mitmes etapis maanteedel kasutamiseks, ning nimetatud
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse
raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade
ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1–160):
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:263:0001:01:ET:HTML
46
sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike

suhtes ning samuti mitteiseliikuvate ratastel sõidukite suhtes, mis on konstrueeritud ja
valmistatud vedamiseks mootorsõiduki poolt.
Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 on ette nähtud vabatahtlik tüübikinnituse või
üksiksõiduki kinnituse andmine liikurmasinatele, sätestades samas, et selline
valikuline tüübikinnituse andmine ei piira masinadirektiivi 2006/42/EÜ kohaldamist.
Sellest tulenevalt jäävad kõik liikurmasinad, mille puhul on teel liiklemiseks vajalik
tüübikinnitus või üksiksõiduki kinnitus, masinadirektiivi reguleerimisalasse kõikide
nende riskide puhul, mis ei ole seotud teel liiklemisega.
Sõidukite suhtes, mis ei ole ette nähtud teel liiklemiseks, näiteks neliveoga
maastikusõidukite, ATVde, käsikärude, golfikaarikute ja mootorsaanide suhtes
kohaldatakse masinadirektiivi, välja arvatud juhul, kui need on ette nähtud ainult
võistlemiseks – vt § 56: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e neljanda taande kohta.
Sama kehtib sõidukite puhul, mille maksimaalne valmistajakiirus on alla 25 km/h,
näiteks teatavad väikesed tänavapuhastusmasinad.
Maanteesõidukitele või haagistele paigaldatud masinate, näiteks laadurkraanade,
ramptõstukite, sõidukile või haagisele paigaldatud kompressorite, sõidukile
paigaldatud tihendusmasinate, sõidukile paigaldatud betoonisegurite, skip-loader’ite,
ajamiga vintside, kallurite ning sõidukile paigaldatud mobiilsete tõstmise
tööplatvormide suhtes kohaldatakse masinadirektiivi – vt § 37: märkused artikli 2
punkti a kolmanda taande kohta.
Artikli 1 lõike 2 punkti e kolmas taane

...
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ
(kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta) hõlmatud sõidukid,
välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad,
...
§ 55. Kahe- ja kolmerattalised maanteesõidukid

Artikli 1 lõike 2 punkti e kolmandas taandes sätestatud väljajätmine käsitleb
sõidukeid, mis on hõlmatud direktiiviga 2002/24/EÜ16, mida kohaldatakse nii
paarisratastega kui muude kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite suhtes, mis on
ette nähtud kasutamiseks teedel.
Seda väljajätmist ei kohaldata sõidukite suhtes, mis ei ole ette nähtud teel
liiklemiseks, näiteks maastikumootorrataste suhtes, mis jäävad seega masinadirektiivi
reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui need on ette nähtud ainult võistlemiseks –
vt § 56: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e neljanda taande kohta.
Reguleerimisalast ei jää välja sõidukid, mille maksimaalne valmistajakiirus on alla
6 km/h, jalakäijate poolt juhitavad sõidukid, füüsilise puudega isikutele kasutamiseks
mõeldud sõidukid, maastikusõidukid või elektrimootoriga rattad (EPAC, PEDELEC),
16
EÜT L 124 , 9.5.2002 lk 1–44:
47
mis jäävad välja direktiivi 2002/24/EÜ reguleerimisalast. Seepärast kuuluvad need

kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite rühmad masinadirektiivi reguleerimisalasse.
Artikli 1 lõike 2 punkti e neljas taane

...
— mootorsõidukid, mis on ette nähtud vaid võistluste jaoks,
...
§ 56. Mootorsõidukid, mis on ette nähtud võistluste jaoks

Artikli 1 lõike 2 punkti e neljandas taandes sätestatud väljajätmine hõlmab võistluste
jaoks ette nähtud mootorsõidukeid. Sellised sõidukid jäävad masinadirektiivi
reguleerimisalast välja, sõltumata sellest, kas nad on ette nähtud liiklemiseks teel või
maastikul.
Väljajätmine hõlmab vaid võistluste jaoks ette nähtud sõidukeid, seega on välja jäetud
näiteks lõbusõiduks kasutatavad sõidukid, mida kasutatakse ka mitteametlike
võistluste jaoks. Peamine kriteerium hindamaks, kas sõidukeid tuleks käsitada vaid
võistluste jaoks ettenähtutena, on see, kas nad on projekteeritud vastavalt tehnilistele
spetsifikatsioonidele, mille on kehtestanud ametlikult tunnustatud
võidusõiduassotsiatsioon.
Võidusõidumootorrataste, -maastikusõidukite või ATVde ning
võidusõidumootorsaanide puhul on tehnilised spetsifikatsioonid sätestanud FIM
(Fédération Internationale de Motocyclisme) ja selle riiklikud tütarföderatsioonid.
Selleks et aidata turujärelevalveasutustel eristada võistlusmudeleid muudest
mudelitest, avaldab FIM oma veebisaidil nende võidusõidumootorrataste, -
maastikusõidukite ja -mootorsaanide loetelu, mis vastavad tema tehnilistele
spetsifikatsioonidele ning mis osalevad riiklikel ja rahvusvahelistel motovõistlustel,
mis on korraldatud rahvusvahelise föderatsiooni ja selle riiklike filiaalide egiidi all. 17
Artikli 1 lõike 2 punkti e viies taane

...
— transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja raudteedel, välja
arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad;
§ 57. Transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja

raudteedel
Artikli 1 lõike 2 punkti e viiendas taandes sätestatud väljajätmise kohaselt ei kuulu
masinadirektiivi reguleerimisalasse ühtegi liiki õhusõidukid või vees liikuvad
transpordivahendid.
Väikelaevu käsitleva direktiivi 94/25/EÜ (muudetud direktiiviga 2003/44/EÜ)
reguleerimisalasse kuuluv veesõiduk on masinadirektiivi reguleerimisalast välja
arvatud. Seetõttu ei kohaldata masinadirektiivi laeva pardal paiknevate mootorite ja
ahtrisse paigaldatavad mootorite suhtes, sest nende näol on tegemist laeva osaga.
17
http://www.fim-live.com/fr/fim/homologations-fim/motocycles/
48
Masinadirektiivi kohaldatakse siiski päramootorite suhtes, välja arvatud väikelaevu

käsitlevas direktiivis sisalduvaid neid konkreetseid nõudeid, mis hõlmavad omaniku
käsiraamatut, väikelaeva juhtimisomadusi, päramootori käivitamist ning heitmeid ja
müra.
Vees liikuvale transpordivahendile paigaldatud masinad, näiteks ujuvkraanad, puurid,
ekskavaatorid ja süvendid, ei ole masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud.
Raudteedel kasutamiseks ette nähtud transpordivahendite väljajätmine direktiivi
reguleerimisalast hõlmab masinaid, mis on ette nähtud inimeste ja/või kaupade
transpordiks rahvusvahelistes, riigisisestes, piirkondlikes, linna lähi- ja linnasisestes
raudteevõrkudes või selliste võrkudega ühendatud raudteesüsteemides.
Teisest küljest kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse masinad, mis on ette
nähtud kasutamiseks selliste võrkudega ühendamata raudteesüsteemides, näiteks
rööbastel iseliikuvad allmaatöömasinad.
Masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvad ka masinad, mis on ette nähtud
kasutamiseks raudteevõrkudes ning mis ei ole mõeldud inimeste ja/või kaupade
transportimiseks, näiteks raudteerööbaste ja -struktuuride ehitamiseks, hooldamiseks
ja kontrollimiseks ette nähtud raudteel liikuvad masinad. Samuti kuuluvad direktiivi
reguleerimisalasse raudteel liikuvatele sõidukitele paigaldatud masinad, näiteks
laadurkraanad ja mobiilsed tõstmise tööplatvormid.
Artikli 1 lõige 2
f) merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või rajatistel olevate
seadmetega;
§ 58. Merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või

rajatistel olevate seadmetega
Merelaevad ja avamere ujuvrajatised, näiteks mobiilsed puurseadmed ja neile
paigaldatud masinad on masinadirektiivi reguleerimisalast artikli 1 lõike 2 punktiga f
välja jäetud, sest nende suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
konventsioone.
Mõne selle punkti alusel reguleerimisalast välja jäetud seadme suhtes võidakse
kohaldada ka laevavarustust käsitlevat direktiivi 96/98/EÜ18, mida on muudetud
direktiiviga 2002/75/EÜ 19.
Avamere ujuvrajatis on avamererajatis, mis ei ole ette nähtud paiknemiseks
naftamaardlates püsivalt või pika ajavahemiku jooksul, vaid mis on projekteeritud
ühest asukohast teise viimiseks, olenemata sellest, kas sel on käivitamisseadmed või
seadmed tugijalgade merepõhja laskmiseks.
Masinadirektiivi reguleerimisalast ei ole siiski välja arvatud tootmiseks ette nähtud
ujuvrajatised, näiteks nafta puurimise, hoidmise ja väljalaadimise ujuvsüsteemid
18
EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.
19
EÜT L 254, 23.9.2002, lk 1.
49
(FPSO; paiknevad tavaliselt tankeritel) ning ujuvad tootmisplatvormid (FPP;

paiknevad poolsukelduvatel laevadel), ning sellistele rajatistele paigaldatud masinad.
Masinad, mis on ette nähtud paigaldamiseks paiksetele avamererajatistele, näiteks
naftapuurimisplatvormid, ning masinad, mida võidakse kasutada nii paiksetel
avamererajatistel kui ka avamere ujuvrajatistel, jäävad samuti masinadirektiivi
reguleerimisalasse.
Artikli 1 lõige 2
g) spetsiaalselt sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks
§ 59. Masinad sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete

täitmiseks
Artikli 1 lõike 2 punktis g sätestatud väljajätmist kohaldatakse masinate suhtes, mis
on projekteeritud ja valmistatud spetsiaalselt kaitseotstarbel või korrakaitseks.
Relvajõudude või politsei kasutatavad tavamasinad, mis ei ole projekteeritud
spetsiaalselt kaitseotstarbel või korrakaitseks, kuuluvad masinadirektiivi
reguleerimisalasse.
Mõnes riigis kuuluvad teatavad tuletõrjeteenused sõjaväe pädevusalasse, kuid
selliste tuletõrjujate tarvis projekteeritud masinaid ei käsitata siiski masinatena, mis on
projekteeritud ja valmistatud sõjalisel otstarbel, ning seega kuuluvad need masinad
masinadirektiivi reguleerimisalasse.
Artikli 1 lõige 2
h) laboratooriumides ajutiselt kasutatavad spetsiaalselt teaduslikeks uurimistöödeks
§ 60. Teaduslikeks uurimistöödeks ette nähtud masinad

Artikli 1 lõike 2 punktis h sätestatud väljajätmine kehtestati seepärast, et ei peetud
mõistlikuks kohaldada masinadirektiivi nõudeid laboriseadmete suhtes, mis on
projekteeritud ja valmistatud spetsiaalselt teatava teadusprojekti vajadustest lähtuvalt.
Sellest tulenevalt ei kohaldata väljajätmist masinate suhtes, mis on
laboratooriumidesse püsivalt paigaldatud ja mida võidakse kasutada üldiseks
uurimistööks, või selliste masinate suhtes, mis on laboratooriumidesse paigaldatud
muul otstarbel kui uurimistööks, näiteks katsetamise eesmärgil.
Väljajätmist kohaldatakse ainult selliste seadmete suhtes, mis on projekteeritud ja
valmistatud ajutiseks uurimistööks, st seadmete suhtes, mida ei kasutata enam
pärast seda, kui uurimistöö, mille tarbeks seadmed projekteeriti ja valmistati, on
lõpule viidud.
Artikli 1 lõige 2
i) kaevanduse tõstemasinad;
50
§ 61. Kaevanduse tõstemasinad

Artikli 1 lõike 2 punktis i sätestatud väljajätmine hõlmab kaevandusšahte varustavaid
lifte. Ka kaevanduse tõstemasinad on liftide direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalast välja
jäetud. Leiti, et sellised liftid on eriseadmed, mille tunnusjooned olid
paigalduskohtadest lähtuvalt erinevad ning mis põhjustasid kaubandusele vähe
takistusi. Seega kuuluvad kaevanduse tõstemasinad liikmesriikide õigusaktide
reguleerimisalasse.
Tuleb märkida, et see väljajätmine hõlmab kaevandusšahtide seadmeid. Kaevanduse
muudesse osadesse paigaldatud liftid väljajätmise alla ei kuulu ning seega võib
nende suhtes kohaldada vastavalt vajadusele kas liftide direktiivi või masinadirektiivi
– vt § 90: märkused artikli 3 kohta ning § 151: märkused artikli 24 kohta.
Artikli 1 lõige 2
j) masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal;
§ 62. Masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal

Artikli 1 lõike 2 punktis j sätestatud väljajätmine hõlmab masinaid, mis on ette nähtud
esinejate tõstmiseks etenduse ajal. Sellised seadmed jäetakse masinadirektiivi ja
liftide direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalast välja, sest neis direktiivides sisalduvate
nõuete kohaldamine võib olla kokkusobimatu asjaomaste seadmete artistliku
funktsiooniga – vt § 90: märkused artikli 24 kohta.
Väljajätmist ei kohaldata masinate suhtes, mis on ette nähtud vaid selliste esemete
nagu taustadekoratsioonide või valgustuse liigutamiseks, või masinate suhtes, mis on
ette nähtud teiste inimeste, näiteks tehnikute, mitte aga esinejate tõstmiseks.
Samuti tuleb märkida, et väljajätmine ei hõlma muid seadmeid, näiteks eskalaatoreid
või lifte, mis on projekteeritud inimeste tõstmiseks teatrites või muudes
lõbustusasutustes ning mille otstarve ei ole otseselt seotud etenduste läbiviimisega.
Selliste seadmete suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele kas liftide direktiivi või
masinadirektiivi – vt § 90: märkused artikli 3 kohta ning § 151: märkused artikli 24
kohta.
51
Artikli 1 lõige 2
k) järgmiste valdkondade elektri- ja elektroonikatooted, mis on hõlmatud nõukogu
19. veebruari 1973. aasta direktiiviga 73/23/EMÜ (teatavates pingevahemikes
kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta):
– kodumajapidamisseadmed,
– audio- ja videoseadmed,
– infotehnoloogiaseadmed,
– tavalised kontorimasinad,
– madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed,
– elektrimootorid.
§ 63. Madalpingedirektiiviga hõlmatud masinad
Üks masinadirektiivi läbivaatamise eesmärk oli selgitada masinadirektiivi ja

madalpingedirektiivi 2006/95/EÜ20 (endine direktiiv 73/23/EMÜ muudetud kujul)
vahelist piiri, et pakkuda suuremat õiguskindlust.
Artikli 1 lõike 2 punktis k on loetletud madalpingel töötavad elektri- ja elektroonilised
masinad, mis on masinadirektiivi reguleerimisalast välja arvatud.
Masinadirektiivi reguleerimisalasse jäävad elektrimasinad, mis ei kuulu ühtegi artikli 1
lõike 2 punktis k loetletud rühma (ning mis ei ole hõlmatud ühegi teise
väljajätmisega). Kui sellisel masinal on elektritoiteallikas, mille pingevahemik jääb
madalapingedirektiivi reguleerimisalasse (50–100 V vahelduvvoolu puhul või 75–
1500 V alalisvoolu puhul), peab masin vastama madalpingedirektiivis sätestatud
ohutuseesmärkidele – vt § 222: märkused I lisa punkti 1.5.1 kohta. Sellisel juhul ei
tohi tootja EÜ vastavusdeklaratsioonis osutada madalpingedirektiivile.
Teisalt kuuluvad madalpingedirektiivi reguleerimisalasse 21 madalpingel töötavad
elektriseadmed, mis on turule lastud eraldiseisvalt ja ette nähtud masinatesse
paigaldamiseks.
Artikli 1 lõike 2 punkti k esimene taane

...
− kodumajapidamisseadmed,
...
§ 64. Kodumajapidamisseadmed
Artikli 1 lõike 2 punkti k esimeses taandes nimetatud väljajätmise kohta on vaja
esitada mõned selgitused:
20
ELT L 374, 27.12.2006, lk 10.
21
Vt suunised direktiivi 2006/95/EÜ kohaldamise kohta:
http://ec.europa.eu/enterprise/electr_equipment/lv/guides/index.htm
52
− väljend „kodumajapidamisseadmed” tähendab seadmeid, mis on ette nähtud

majapidamisülesannete täitmiseks, näiteks pesemiseks, koristamiseks,
soojendamiseks, jahutamiseks, küpsetamiseks jne. Kodumajapidamisseadmed
on näiteks pesumasinad, nõudepesumasinad, tolmuimejad ning toidu
valmistamiseks ja küpsetamiseks ette nähtud masinad. Teisalt ei hõlma
väljajätmine elektrilisi aiamasinaid või kodusteks ehitus- ja remonditöödeks
ette nähtud elektrilisi tööriistu ning nende suhtes kohaldatakse masinadirektiivi;
− väljajätmine hõlmab kodumajapidamiseks ette nähtud seadmeid, st seadmeid,
mis on ette nähtud kasutamiseks eraisikute (tarbijate) poolt koduses
keskkonnas. Seega ei jäeta masinadirektiivi reguleerimisalast välja eespool
nimetatud kodumajapidamisseadmeid, mis on ette nähtud äritegevuseks või
kasutamiseks tööstusobjektidel.
Kui tarbijal on võimalik omandada äritegevuseks ette nähtud seadmeid või ettevõttel
on võimalik omandada kodumajapidamiseks ette nähtud seadmeid, siis on ettenähtud
otstarbe kindlaks määramisel kriteeriumiks seadme tootja poolt toote
teabematerjalides või vastavusdeklaratsioonis ette nähtud ja kehtestatud otstarve.
Ilmselgelt peab selline avaldus väljendama täpselt toote eeldatavat kasutusala.
Artikli 1 lõike 2 punkti k teine taane

...
- audio- ja videoseadmed,
...
§ 65. Audio- ja videoseadmed

Artikli 1 lõike 2 punkti k teises taandes nimetatud väljajätmine hõlmab näiteks selliseid
seadmeid nagu raadiovastuvõtjad ja televiisorid, kassettmagnetofonid ja videomakid
ja helisalvestusseadmed, CD- ja DVD-mängijad ja -salvestusseadmed, võimendid ja
kõlarid, kaamerad ja projektorid.
Artikli 1 lõike 2 punkti k kolmas taane

...
- infotehnoloogiaseadmed,
...
§ 66. Infotehnoloogiaseadmed
Artikli 1 lõike 2 punkti k kolmandas taandes nimetatud väljajätmine hõlmab seadmeid,
mida kasutatakse andmete või teabe töötlemiseks, muundamiseks, edasikandmiseks,
salvestamiseks, kaitsmiseks ja otsimiseks. Asjaomased seadmed on näiteks
arvutiriistvara, sidevõrguseadmed ning telefoni- ja telekommunikatsiooniseadmed.
Väljajätmine ei hõlma masinasse paigaldatud elektroonikaseadmeid nagu näiteks
programmeeritavad elektroonilised kontrollsüsteemid, mida käsitatakse
masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva masina lahutamatu osana ja mille
ülesanne on võimaldada masinal vastata direktiivi I lisas sätestatud asjaomastele
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Teatavad infotehnoloogiaseadmeid
53
sisaldavad seadmed võivad masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluda ka

ohutusseadistena.
Artikli 1 lõike 2 punkti k neljas taane

...
- tavalised kontorimasinad,
...
§ 67. Tavalised kontorimasinad

Artikli 1 lõike 2 punkti k neljandas taandes sätestatud väljajätmist kohaldatakse
selliste elektriseadmete nagu printerite, koopiamasinate, faksimasinate,
sorteerimismasinate, sidumismasinate ja klambrilööjate suhtes.
See väljajätmine ei hõlma samasuguste funktsioonidega masinaid, mis on ette nähtud
kasutamiseks tööstuses, näiteks trüki- või paberitööstuses.
Tavaliste kontorimasinate väljajätmine ei hõlma elektrimootoriga kontorimööblit, mille
suhtes kohaldatakse masinadirektiivi.
Artikli 1 lõike 2 punkti k viies taane

...
- madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed,
...
§ 68. Madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed

Artikli 1 lõike 2 punkti k viiendas taandes osutatud madalpinge jaotus- ja
juhtimisseadmed on seadmed, mis on ette nähtud elektrivoolu tekitamiseks ja
katkestamiseks vooluahelas ja sellega seotud kontrolli-, mõõte- ja
reguleerimisseadmetes elektrienergiat tarbiva seadme kontrollimiseks.
Selliste seadmete suhtes masinadirektiivi ei kohaldata. Kui sellised seadmed on
paigaldatud masinasse, peavad need võimaldama masinal vastata masinadirektiivi
I lisas sätestatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Samuti tuleb märkida, et seda väljajätmist ei kohaldata madalapinge ohutusseadiste
suhtes – vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta.
Artikli 1 lõike 2 punkti k kuues taane

...
- elektrimootorid.
§ 69. Elektrimootorid
Artikli 1 lõike 2 punkti k kuuendas taandes sätestatud väljajätmine tähendab, et
madalpingedirektiivi 2006/95/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad elektrimootorid (st
elektrimootorid, mille elektritoide jääb teatavasse pingevahemikku ja mis ei ole
loetletud nimetatud direktiivi II lisas) kuuluvad ainult madalpingedirektiivi
reguleerimisalasse.
54
Elektrimootor on seade elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks energiaks.

Väljajätmine hõlmab mootorit ennast ilma erirakendusteta ja ajamisüsteemi
täiendavate mehaaniliste elementideta.
Samuti kohaldatakse väljajätmist madalpinge elektrimootor-generaatorite suhtes, mis
on samalaadsed seadmed mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks.
Teisalt kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse generaatorikogumikud, mis
koosnevad mehaanilise energia allikast, näiteks sisepõlemismootorist ja
elektrigeneraatorist.
Artikli 1 lõige 2
l) järgmised kõrgepingeseadmete tüübid:
- jaotus- ja juhtimisseadmed,
- trafod.
§ 70. Kõrgepingeseadmed
Artikli 1 lõike 2 punktiga l direktiivi reguleerimisalast välja jäetud kõrgepingeseadmed
hõlmavad jaotus- ja juhtimisseadmeid ja trafosid, mis on üks osa kõrgepingevoolu
võrgust või ühendatud sellega (üle 1000 V vahelduvvoolu puhul või üle 1500 V
alalisvoolu puhul).
Selliste kõrgepingeseadmete suhtes masinadirektiivi ei kohaldata. Kui sellised
seadmed on paigaldatud masinasse, peavad need võimaldama masinal vastata
masinadirektiivi I lisas sätestatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele – vt § 222: märkused I lisa punkti 1.5.1 kohta.
Artikkel 2
h) turulelaskmine – masina või osaliselt komplekteeritud masina ühenduses
esmakordselt kättesaadavaks tegemine levitamiseks või kasutamiseks, kas tasu eest
või tasuta;
§ 71. Mõiste „turulelaskmine” määratlus

Mõistet „masin” kasutatakse määratluses „turulelaskmine” laiemas tähenduses, st
määratlust kohaldatakse artikli 1 punktides a–f loetletud mis tahes toodete – vt § 33:
märkused artikli 2 esimese lõigu kohta – ja ka osaliselt komplekteeritud masinate
turulelaskmise suhtes.
Masinadirektiivi kohaldatakse ELi turule lastud masinate või osaliselt komplekteeritud
masinate suhtes. Direktiivi ei kohaldata toodete suhtes, mis on toodetud ELis, et lasta
need turule või võtta kasutusele väljaspool ELi asuvates riikides, kuigi mõnes sellises
riigis võivad kehtida masinadirektiivil põhinevad riigisisesed eeskirjad või nad võivad
oma turule lubada direktiivile vastavaid masinaid.
§ 72. Uued ja kasutatud masinad

Masinat peetakse turulelastuks, kui ta muudetakse esimest korda ELis
kättesaadavaks. Seetõttu kohaldatakse masinadirektiivi kõikide uute masinate suhtes,
55
mis lastakse ELis turule või võetakse ELis kasutusele, olenemata sellest, kas need
masinad on valmistatud ELis või väljaspool ELi.
Üldiselt ei kohaldata masinadirektiivi kasutatud masinate suhtes. Mõnes liikmesriigis
kehtivad kasutatud masinate turulelaskmise suhtes konkreetsed riigisisesed
õigusaktid. Muul juhul kehtivad kasutatud masinate kutsealase kasutuselevõtmise ja
kasutamise suhtes töövahendite kasutamist käsitlevad riigisisesed eeskirjad, millega
rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ sätteid – vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
Selle üldreegli puhul kehtib üks erand. Masinadirektiivi kohaldatakse selliste
kasutatud masinate suhtes, mis tehti esmakordselt kättesaadavaks eesmärgiga
levitada või kasutada neid masinaid väljaspool ELi ning kui need masinad lastakse
seejärel turule või võetakse kasutusele ELis esimest korda. 22 Selliste kasutatud
masinate ELis esmakordse turulelaskmise või kasutuselevõtu eest vastutav isik,
olenemata sellest, kas selleks isikuks on masina tootja, importija, levitaja või kasutaja
ise, peab täitma kõik direktiivi artiklis 5 sätestatud kohustused.
Samuti kohaldatakse masinadirektiivi sellistel kasutatud masinatel põhinevate
masinate suhtes, mida on muudetud või mida on ümberehitatud nii suures ulatuses,
et masinat võib käsitada uue masinana. Tekib küsimus, millal peetakse masina
muutmist uue masina valmistamiseks, mille suhtes kohaldatakse masinadirektiivi.
Sellele küsimusele vastates ei ole võimalik esitada täpseid kriteeriume, mida saaks
kasutada iga juhtumi puhul. Kahtluse korral soovitatakse seega isikul, kes laseb
sellise ümberehitatud masina turule või võtab selle kasutusele, konsulteerida
asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega.
§ 73. Etapp, mil masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes

Mõiste „turulelaskmine” määratlus koos artikli 2 punktis k esitatud mõiste
„kasutuselevõtmine” määratlusega määrab kindlaks, millises etapis peavad masinad
vastama direktiivi asjakohastele sätetele. Tootja või tema volitatud esindaja peavad
olema täitnud kõik oma kohustused seoses sellega, et masin vastaks turulelaskmisel
või kasutuselevõtmisel asjakohastele nõuetele – vt § 103: märkused artikli 5 kohta.
Turulelaskmine hõlmab iga üksikut masina koostisosa või osaliselt komplekteeritud
masinat, mitte aga mudelit või tüüpi. Seetõttu kohaldatakse direktiivi 2006/42/EÜ
asjakohaseid sätteid kõikide masina koostisosade või osaliselt komplekteeritud
masinate suhtes, mis on turule lastud alates 29. detsembrist 2009 – vt § 153:
Masinadirektiivi ei kohaldata masina suhtes enne, kui see lastakse turule või
võetakse kasutusele. Eelkõige ei peeta turule lastuks masinaid, mille tootja on
andnud oma volitatud esindajale ELis eesmärgiga täita kõik artiklis 5 sätestatud
kohustused või osa neist, seni kuni masinad ei ole tehtud kättesaadavaks levitamise
või kasutamise eesmärgil – vt § 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta. Sama
kehtib alles valmistatavate masinate kohta, mille tootja on väljastanud väljaspool ELi
asuvatest tootmisüksustest, eesmärgiga viia tootmine lõpule ELis asuvates
tootmisüksustes.
22
Masinaid, mis on esmakordselt turule lastud riikides, mis seejärel ühinesid Euroopa Liiduga,
käsitletakse ELis turulelastud masinatena.
56
Võimalik, et tootja peab käitama või katsetama masinaid või selle osasid
valmistamise, monteerimise, paigaldamise või kohandamise ajal, st enne seda, kui
masin või selle osad lastakse turule või võetakse kasutusele. Sellisel juhul peab ta
võtma kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta operaatoreid ja teisi ohualas
viibivaid isikuid sellise tegevuse läbiviimisel (kooskõlas riigisiseste eeskirjadega,
millega rakendatakse tööohutust ja töötervishoidu ning töövahendite kasutamist
reguleerivate direktiivide 89/391/EMÜ ja 2009/104/EÜ sätteid) – vt § 140: märkused
artikli 15 kohta. Asjaomased masinad ei pea siiski vastama masinadirektiivi sätetele
enne, kui need masinad lastakse turule või võetakse kasutusele.
Messidel, näitustel ja esitlustel välja pandud masinate suhtes kehtivad erieeskirjad –
§ 74. Turulelaskmise õiguslikud ja lepingulised vormid

Turulelaskmine on määratletud kui masina kättesaadavaks tegemine levitamise või
kasutamise eesmärgil. Masina kättesaadavaks tegemine tähendab, et masin on
edastatud tootjalt teisele isikule, näiteks levitajale või kasutajale. Selle edastamise
õigusliku või lepingulise vormi osas aga piirangud puuduvad.
Paljudel juhtudel hõlmab turulelaskmine omandiõiguse üleminekut tootjalt levitajale
või kasutajale rahalise tasu eest (näiteks müük või järelmaksuga müük).
Muudel juhtudel võib turulelaskmine toimuda lepingulises vormis (näiteks liising või
rent). Siis saadakse masinakasutamise õigus rahalise tasu eest, ilma et toimuks
omandiõiguse üleminek. Masinadirektiivi kohaldatakse sellise masina suhtes siis, kui
seda liisitakse või renditakse ELis esmakordselt. Masinadirektiivi ei kohaldata, kui
kasutatud masinad, mis lasti esmakordselt turule vastavalt masinadirektiivile, seejärel
ELis lepingu alusel liisitakse või renditakse. Kasutatud masinate rentimise või liisimise
suhtes võidakse kohaldada riigisiseseid eeskirju – vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
Masinaid loetakse turulelastuks ka siis, kui need tehakse kättesaadavaks eesmärgiga
neid tasuta levitada või kasutada (näiteks kingituse või laenuna).
§ 75. Oksjonid
Vabatsoonides toimuvad oksjonid
Üks viis masinaid turule lasta on kasutada oksjonit. Sellised oksjonid võivad toimuda
vabatsoonis 23. Vabatsoonis oksjonite korraldamise peamine eesmärk on müüa
väljastpoolt ELi pärinevaid uusi ja kasutatud masinaid kasutamiseks ELi
mittekuuluvates riikides. Sellisel eesmärgil müüdud masinaid ei käsitata ELis
turulelastud masinatena.
Teisest küljest käsitatakse sellisel oksjonil pakutavat masinat ELis turulelastuna või
kasutusele võetuna, kui masin viiakse vabatsoonist välja eesmärgiga levitada või
kasutada seda ELis. Kui asjaomane masin on uus või kasutatud masin, mis lastakse
ELi turule või võetakse ELi turul kasutusele esimest korda ning kui asjaomase masina
tootja või tema volitatud esindaja ei ole täitnud masinadirektiivist tulenevaid kohustusi,
23
ELil on vabatsoonid, mis võimaldavad kaupu ajutiselt ladustada enne nende eksportimist või re-
eksportimist ELi tolliterritooriumilt või enne ELi teise tolliterritooriumi osasse viimist – vt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse
ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) artikleid 155–161 (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).
57
käsitletakse isikut, kes ostab masina oksjonil ja toob masina vabatsoonist ELi
eesmärgiga seda masinat levitada või kasutada, isikuna, kes laseb masina turule või
võtab selle kasutusele ELis ning ta peab täitma artiklis 5 sätestatud kohustused.
Väljaspool vabatsoone toimuvad oksjonid

Kui oksjon toimub ELis väljaspool vabatsooni, võib eeldada, et masinaid müüakse
eesmärgiga neid levitada või kasutada ELis ning seepärast käsitletakse selliseid
masinaid ELis turulelastutena.
Kui ELis väljaspool vabatsooni müüdav masin on uus ning toodetud kas ELis või
väljaspool ELi, peab masin vastama masinadirektiivi asjakohastele sätetele. Sama
kehtib ka sellisel oksjonil müüdavate kasutatud masinate suhtes, kui need lastakse
ELi turule esimest korda – vt § 72.
Kui asjaomase masina tootja või tema volitatud esindaja ei ole täitnud
masinadirektiivist tulenevaid kohustusi, käsitletakse sellisel oksjonil masinat müüvat
isikut (kaubasaatja) masinat ELi turule laskva isikuna ning peab seepärast täitma kõik
artiklis 5 tootjale kehtestatud kohustused. Nende kohustuste kohaselt tuleb muu
hulgas tagada, et masin vastab asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele ning et juhiseid sisaldav tehniline toimik oleks kättesaadav. Lisaks
tuleb läbi viia asjakohane vastavushindamise menetlus, koostada ja allkirjastada
EÜ vastavusdeklaratsioon ning kanda tootele CE-märgis – vt § 81: märkused artikli 2
punkti i kohta.
Enampakkumise korraldajat, kes organiseerib kaubasaatja poolt müüdava masina
müüki oksjonil, käsitletakse levitajana ning seepärast peab ta tagama, et masinal
oleks CE-märgis ning masinale oleks lisatud tootja või tema volitatud isiku koostatud
ja allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsioon ning juhised – vt § 83: märkused artikli 2
punkti i kohta.
§ 76. Masinakogumite turulelaskmine

Masinakogumeid, mille paneb kasutaja ruumides kokku kasutajast erinev isik,
peetakse turulelastuks siis, kui masinakogum on kokku pandud ja kasutajatel
kasutamiseks üle antud – vt § 38: märkused artikli 2 punkti a neljanda taande kohta
ning § 79: märkused artikli 2 punkti i kohta.
§ 77. Osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmine

Osaliselt komplekteeritud masinaid peetakse turulelastuks siis, kui masin tehakse
kättesaadavaks komplekteeritud masina tootjale või sellise masinakogumi tootjale,
millesse see masin paigaldatakse – vt § 46: märkused artikli 2 punkti g kohta.
Artikkel 2
i) tootja – iga füüsiline või juriidiline isik, kes projekteerib ja/või toodab käesoleva
direktiivi kohaldamisalasse kuluvaid masina või osaliselt komplekteeritud masina
turulelaskmiseks, tehes seda oma nime või kaubamärgi all, või isiklikuks
kasutamiseks. Kui eespool määratletud tootja puudub, tuleb pidada tootjaks iga
füüsilist või juriidilist isikut, kes käesoleva direktiiviga hõlmatud masina või
osaliselt komplekteeritud masina turule laseb või kasutusele võtab;
58
§ 78. Tootja määratlus

Masinadirektiivis masina ja osaliselt komplekteeritud masina nõuetele vastavuse
kohta sätestatud kohustused peab täitma tootja või tema volitatud esindaja. Need
kohustused on esitatud artiklis 5. Määratlus „tootja” koos sellele järgneva
määratlusega „volitatud esindaja” määrab kindlaks, kes peab neid kohustusi täitma.
Mõistet „masin” kasutatakse määratluses „tootja” laiemas tähenduses, st määratlust
kohaldatakse artikli 1 punktides a–f loetletud mis tahes toodete tootja suhtes –
vt § 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Lisaks kohaldatakse määratlust
osaliselt komplekteeritud masina tootja suhtes.
§ 79. Kes on tootja?

Tootja võib olla füüsiline või juriidiline isik, st üksikisik või juriidiline üksus, näiteks
äriühing või ühendus. Masina või osaliselt komplekteeritud masina projekteerimise ja
valmistamise protsessi võib olla kaasatud mitmeid üksikisikuid või ettevõtjaid, kuid
üks neist peab tootjana vastutama selle eest, et masin või osaliselt komplekteeritud
masin vastaks direktiivile.
Kuna direktiivi olulised tervishoiu- ja ohutusnõuded käsitlevad peamiselt masina
projekteerimist ja valmistamist, suudab neid nõudeid kõige paremini täita ilmselgelt
isik, kes tegelikult projekteerib ja valmistab masina või kes vähemalt kontrollib
projekteerimis- ja valmistamisprotsessi. Mõnel juhul võib tootja projekteerida ja
valmistada masina ise. Teisel juhul võivad masina projekteerida ja valmistada täies
mahus või osaliselt teised isikud (varustajad või alltöövõtjad). Isik, kes võtab
vastutuse selle eest, et masin või osaliselt komplekteeritud masin vastaks nõuetele,
pidades silmas selle turulelaskmist enda nime või kaubamärgi all, peab siiski tagama
piisava kontrolli oma varustajate ja alltöövõtjate töö üle ning omama piisavat teavet,
et täita kõiki talle direktiiviga kehtestatud kohustusi, nagu need on sätestatud
artiklis 5 – vt § 105: märkused artikli 5 lõike 3 kohta.
Masinakogumi kokku pannud isikut käsitletakse masinakogumi tootjana – vt §38:
märkused artikli 2 punkti a kohta. Tavaliselt tarnivad masinakogumi koostisosad
teised tootjad, kuid üks isik peab võtma vastutuse kogumi kui terviku nõuetele
vastavuse eest. Selle vastutuse võib võtta ühe või mitme koostisosa tootja, töövõtja
või kasutaja. Kui kasutaja paneb masinakogumi kokku isiklikuks kasutamiseks,
käsitletakse teda masinakogumi tootjana – vt §80.
§ 80. Isik, kes valmistab masina isiklikuks kasutamiseks

Isikut, kes valmistab masina isiklikuks kasutamiseks, käsitletakse tootjana ning ta
peab täitma kõik artiklis 5 sätestatud kohustused. Sellisel juhul ei lasta masinat turule,
sest tootja ei tee seda teisele isikule kättesaadavaks, vaid kasutab seda ise. Selline
masin peab siiski vastama enne kasutuselevõtmist masinadirektiivile – vt § 86:
märkused artikli 2 punkti k kohta. Sama kehtib ka kasutaja kohta, kes paneb
masinakogumi kokku isiklikuks kasutamiseks – vt §79.
§ 81. Muud isikud, keda võib käsitleda tootjatena

Määratluse „tootja” teises lauses esitatud sätte eesmärk on käsitleda olukorda, mis
tekib teatavate ELi imporditud masinate puhul. Kui väljaspool ELi asutatud
masinatootja otsustab lasta oma tooted ELi turule, peab ta suutma täita
59
masinadirektiivi kohased kohustused ise või andma volitatud esindajale ülesande

täita kõik need kohustused või osa neist tema nimel – vt § 84 ja 85: märkused artikli 2
punkti j kohta. Teisest küljest võib otsuse masina ELi importimise kohta teha
importija, levitaja või kasutaja. Mõnel juhul võib masina tellida vahendajalt, näiteks
eksportivalt ettevõtjalt. Teistel juhtudel võib isik masina osta väljastpoolt ELi ja tuua
selle ELi ise, tellida masina Interneti kaudu või osta masina vabatsoonis eesmärgiga
levitada või kasutada seda ELis.
Isik, kes laseb sellise masina ELis turule, peab suutma tagada, et tootja täidab oma
direktiivist tulenevad kohustused. Kui see ei ole siiski tagatud, peab need kohustused
täitma isik, kes laseb masina ELis turule. Sama kehtib isiku suhtes, kes impordib
masinad ELi isiklikuks kasutamiseks. Neil juhtudel käsitletakse tootjana isikut, kes
laseb masina või osaliselt komplekteeritud masina ELi turule või võtab masina ELis
kasutusele ning peab seepärast täitma kõik artiklis 5 tootjale kehtestatud kohustused.
See tähendab, et masinaid turulelaskval isikul peavad olema vahendid nende
kohustuste täitmiseks, mille kohaselt tuleb muu hulgas tagada, et masin vastab
asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning et juhiseid sisaldav
tehniline toimik oleks kättesaadav, läbi viia asjakohane vastavushindamise menetlus,
koostada ja allkirjastada EÜ vastavusdeklaratsioon ning kanda tootele CE-märgis –
vt §-d 103–105: märkused artikli 5 kohta.
Tuleb märkida, et artikli 2 punktis i esitatud määratluse teises lauses toodud sätet ei
saa kasutada ELis või väljaspool ELi asuv tootja, kes otsustab masina ELis turule
lasta, selleks et vältida neile masinadirektiivist tulenevate kohustuste täitmist.
§ 82. – Masinad, mida on enne esmakordset kasutuselevõttu muudetud

Mõnel juhul müüakse masin importijale või levitajale, kes seejärel muudab masinat
kliendi palvel enne seda, kui masin võetakse esmakordselt kasutusele. Kui
muudatused oli ette näinud tootja või kui muudatused olid temaga kokku lepitud ning
hõlmatud tootja riskihindamise, tehnilise dokumentatsiooni ja
EÜ vastavusdeklaratsiooniga, jääb kehtima tootja algupärane CE-märgis. Teisalt, kui
muudatus on oluline (näiteks muutus masina funktsioonis ja/või toimimises) ning
tootja ei ole seda muudatust ette näinud või ei ole temaga selles osas kokku lepitud,
kaotab tootja algupärane CE-märgis kehtivuse ning seda tuleb uuendada – vt § 72:
märkused artikli 2 punkti h kohta. Siis käsitletakse tootjana muudatuse tegijat ning ta
peab täitma kõik artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustused.
§ 83. Levitajad
Määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve
nõuded seoses toodete turustamisega, on määratletud „levitaja” kui „mis tahes
turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes
teeb toote turul kättesaadavaks”. 24 Masinadirektiivis ei sisaldu konkreetseid kohustusi
masinate levitajatele, välja arvatud juhul, kui levitaja on tootja volitatud esindaja või
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega
sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) artikli 2 lõige 6.
60
isik, kes laseb masinad turule – vt § 81. Masinate levitajate rolli selgitati Euroopa
Kohtu otsuses. 25
Kohus otsustas, et riigisiseste õigusaktidega võib ette näha, et levitajad peavad
tagama, et enne masina tarnimist kasutajale peab:
− masin kandma CE-märgist;
− masinale olema lisatud EÜ vastavusdeklaratsioon, mille on koostanud ja
allkirjastanud tootja või tema volitatud esindaja ning mis on tõlgitud selle
liikmesriigi ühte ametlikku keelde, kus masin turule lastakse;
− masinale olema lisatud kasutusjuhend asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles
või ametlikes keeltes.
Kui tootja ei ole esitanud algupärast kasutusjuhendit selles keeles või neis keeltes,
peab tõlke tegema levitaja, kes toob masinad kõnealusesse keelepiirkonda –
vt § 257: märkused I lisa punkti 1.7.4.1 kohta.
Üldiselt eeldatakse, et levitaja võtab kõik asjakohased abinõud seoses tema
tarnitavate masinatega, on teadlik kõikidest tema suhtes kehtivatest õigusnormidest
ning hoidub tarnimast masinaid, mis ilmselgelt ei vasta masinadirektiivi nõuetele.
Levitajalt ei saa siiski nõuda, et ta ise tõestaks masina vastavust masinadirektiivi
olulistele tervishoiu- ja ohutusnõuetele.
Kui tekib kahtlus masina nõuetele vastavuse osas, eeldatakse, et levitaja teeb
koostööd turujärelevalveasutustega, aidates neil muu hulgas võtta ühendust tootja või
tema volitatud esindajaga ja saada viimatinimetatult vajalik teave, näiteks tehnilise
toimiku asjaomased elemendid – vt § 98: märkused artikli 4 kohta.
Kettide, trosside ja lintide levitajate suhtes kehtestatud erikohustuste osas – vt § 44:
märkused artikli 2 punkti e kohta ning § 357: märkused I lisa punkti 4.3.1 kohta.
Artikkel 2
j) volitatud esindaja – iga ühenduses registrisse kantud füüsiline või juriidiline isik,
kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse täita tema nimel kõiki või osa käesoleva
direktiiviga seotud kohustusi ja formaalsusi;
§ 84. Võimalus määrata volitatud esindaja

Masina turulelaskmise ja kasutuselevõtmisega ning osaliselt komplekteeritud masina
turulelaskmisega seotud nõuete täitmise eest vastutab tootja või tema volitatud
esindaja. ELis volitatud esindaja määramine on masinate või osaliselt
komplekteeritud masinate ELis või väljaspool ELi asutatud tootjate võimalus
lihtsustada neile direktiivi kohaselt kehtestatud kohustuste täitmist. Volitatud esindajal
peab olema kirjalik volitus tootjalt, milles täpsustatakse selgesõnaliselt, millised
artiklis 5 sätestatud kohustused on talle usaldatud. Seega on volitatud esindaja
kaubandusagendist või levitajast eraldiseisev isik.
25
Euroopa Kohtu 8. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C–40/04:
http://curia.europa.eu/jurisp/cgi-
bin/form.pl?lang=et&Submit=Rechercher&alldocs=alldocs&docj=docj&docop=docop&docor=docor&do
cjo=docjo&numaff=C-40/04%20&datefs=&datefe=&nomusuel=&domaine=&mots=&resmax=100
61
Volitatud esindaja võib olla füüsiline või juriidiline isik, st üksikisik või juriidiline üksus,
näiteks äriühing või ühendus. Ta peab olema asutatud ELis, st tema aadress peab
asuma ühe liikmesriigi territooriumil.
Tootja peab tagama, et tema volitatud esindajale on antud vajalikud vahendid kõikide
talle usaldatud kohustuste täitmiseks. See on eriti oluline juhul, kui volitatud
esindajale tehakse ülesandeks teha masina vastavushindamine – vt § 105: märkused
artikli 5 lõike 3 kohta.
Väljaspool ELi asutatud tootja ei pea nimetama volitatud esindajat: see tootja võib
täita kõik oma kohustused ka ise. Olenemata sellest, kas see tootja nimetab volitatud
esindaja, peab ta siiski alati märkima EÜ vastavusdeklaratsioonis või
ühendamisdeklaratsioonis selle ELis asutatud isiku nime ja aadressi, kes on volitatud
täitma tehnilist toimikut või asjaomast tehnilist dokumentatsiooni – vt § 383: märkused
II lisa 1. osa A jao punkti 2 kohta ning § 385: märkused II lisa 1. osa B jao punkti 2
kohta.
Samuti tuleb märkida, et kui tootja on nimetanud volitatud esindaja mis tahes artiklis 5
sätestatud kohustuse täitmiseks, peab masina EÜ vastavusdeklaratsioon või osaliselt
komplekteeritud masina ühendamisdeklaratsioon sisaldama nii tootja kui tema
volitatud esindaja nime ja aadressi – vt § 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 1
kohta ning § 385: märkused II lisa 1. osa B jao punkti 1 kohta.
§ 85. Volitatud esindaja ülesanded

Tootja võib anda volitatud esindajale volituse täita kõik artiklis 5 nimetatud
kohustused või osa neist.
Masinate puhul võivad tootja poolt volitatud esindajale antud ülesanded seega
hõlmata järgmist: masina vastavuse tagamine asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele ning juhiseid sisaldava tehnilise toimiku kättesaadavaks tegemine,
asjakohase vastavushindamise menetluse läbiviimine, EÜ vastavusdeklaratsiooni
koostamine ja allkirjastamine ning tootele CE-märgise kandmine – vt §-d 103–105:
Osaliselt komplekteeritud masinate puhul võidakse tootja volitatud esindajaid volitada
koostama asjaomaseid tehnilisi dokumente, ette valmistama ja esitama
paigaldusjuhiseid ning koostama ja allkirjastama osaliselt komplekteeritud masinate
ühendamisdeklaratsiooni – vt § 131: märkused artikli 13 kohta.
Artikkel 2
k) kasutuselevõtmine – käesoleva direktiiviga hõlmatud masina esmane ettenähtud
otstarbel kasutamine ühenduses;
§ 86. Kasutuselevõtmise määratlus

Masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes, kui see lastakse turule ja/või võetakse
kasutusele. ELis turulelastud masin võetakse kasutusele siis, kui seda kasutatakse
ELis esimest korda. Selliste juhtumite puhul on tootja kohustused seoses
turulelaskmise ja kasutuselevõtmisega samasugused.
62
Isiku poolt isiklikuks kasutamiseks toodetud masina puhul või kasutaja poolt kokku
pandud masinakogumi puhul (mida ei lasta turule) kohaldatakse masinadirektiivi siis,
kui masin või masinakogum võetakse esimest korda kasutusele. Teisisõnu, selline
masin peab vastama kõikidele direktiivi sätetele enne seda, kui teda kasutatakse ELis
ettenähtud otstarbel esmakordselt.
Artikkel 2
l) harmoneeritud standard – mittesiduv tehniline spetsifikatsioon, mille on komisjoni
volituse alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis
98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning
infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord,(1) sätestatud menetluse kohaselt
vastu võtnud standardiorganisatsioon, nimelt Euroopa Standardikomitee (CEN),
Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) või Euroopa
Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI).
(1)
EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
§ 87. Harmoneeritud standardi määratlus

Harmoneeritud standardid on olulised vahendid masinadirektiivi kohaldamisel. Nende
kohaldamine ei ole kohustuslik. Kui aga viited harmoneeritud standarditele on
avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, lubab nende spetsifikatsioonide kohaldamine
eeldada vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt
§ 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta.
Lisaks annavad harmoneeritud standardid hea ülevaate tehnika tasemest, mida tuleb
arvesse võtta I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel –
vt § 162: märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta.
Kuigi harmoneeritud standardite määratluses osutatakse kolmele Euroopa

standardiorganisatsioonile, on masinadirektiivi toetavate standardite väljatöötamisse
kaasatud neist ainult kaks, nimelt CEN ja CENELEC – vt § 112: märkused artikli 7
lõike 2 kohta.
Määratluses nimetatud komisjoni antud volitusele viidatakse üldiselt kui volitusele.

19. detsembril 2006 andis komisjon CENile ja CENELECile volituse M/396, paludes
Euroopa standardiorganisatsioonidel direktiivi 2006/42/EÜ silmas pidades läbi
vaadata masinaid käsitlevate harmoneeritud standardite kogum ning välja töötada
uued vajalikud standardid. 26
(§ 88. Täidetakse hiljem)
26
http://ec.europa.eu/enterprise/mechan_equipment/machinery/mandates/m-396_en.pdf
63
Artikkel 3
Eridirektiivid
Kui masinatega seotud ohud, mis on nimetatud I lisas, on täpsemalt täielikult või
osaliselt reguleeritud teiste ühenduse direktiividega, siis käesolevat direktiivi ei
kohaldata või lõpetatakse käesoleva direktiivi kohaldamine selliste masinate suhtes
selliste ohtude puhul alates nende teiste direktiivide rakendamise kuupäevast.
§ 89. Masinadirektiiv ja muud siseturudirektiivid

Artikli 3 kohaselt võidakse masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete
puhul masinadirektiivi sätted täielikult või osaliselt asendada muude ELi
direktiividega, mis käsitlevad täpsemalt kõiki asjaomaseid ohte või osa neist.
Need eridirektiivid võivad olla laiaulatuslikud tervisekaitset ja ohutust käsitlevad
direktiivid, mis hõlmavad kõiki nende reguleerimisalasse kuuluvate toodetega seotud
masinatest tulenevaid ohte. Artikli 3 kohaselt kohaldatakse neid direktiive
masinadirektiivi asemel nende reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes – vt § 90.
Muudel juhtudel piirdub eridirektiivide ja masinadirektiivi kattuvus ühe või mõne
ohuga. Artikli 3 kohaselt tuleb sellistel juhtudel kohaldada eridirektiivide asjaomaseid
sätteid, selle asemel et kohaldada masinadirektiivi vastavaid olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid – vt § 91.
Lisaks artiklis 3 osutatud eridirektiividele võidaks masinadirektiiviga käsitlemata
aspektide, näiteks elektromagnetilise ühilduvuse või keskkonnakaitse puhul
kohaldada masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes täiendavalt
muid ELi direktiive – vt § 92.
Järgmistes lõikudes nimetatud muude ELi direktiivide eesmärk on tagada kaupade
vaba liikumine EÜ asutamislepingu artikli 95 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 114)
kohase tehnilise ühtlustamise kaudu. Nende hulka ei ole arvatud keskkonnakaitset
käsitleva EÜ asutamislepingu artikli 175 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 192)
alusel vastu võetud direktiive või töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitleva
EÜ asutamislepingu artikli 137 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 153) alusel vastu
võetud direktiive. Masinadirektiivi ja EÜ asutamislepingu artikli 137 (nüüd ELi
toimimise lepingu artikkel 153) alusel vastu võetud direktiivide vahelise seose kohta –
vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
§-d 90–92 osutatud direktiive võidakse kohaldada ka artikli 1 punktis g osutatud
osaliselt komplekteeritud masinate suhtes.
Tuleb märkida, et kui masina suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte direktiivi, võib iga
direktiivi kohane vastavushindamise menetlus olla erinev. Sellisel juhul hõlmab iga
direktiivi kohaselt läbi viidav vastavushindamise menetlus ainult neid aspekte, mida
see direktiiv kõige täpsemalt käsitleb.
Masinale kantud CE-märgis näitab, et masin vastab kõikidele kohaldatavatele ELi
õigusaktidele, mille kohaselt CE-märgis on vajalik – vt § 106: märkused artikli 5
lõike 4 kohta ning § 141: märkused artikli 16 kohta.
Kui masina suhtes kohaldatakse lisaks masinadirektiivile ühte või enamat muud
direktiivi, mille kohaselt on vajalik EÜ vastavusdeklaratsioon, võib tootja koostada ühe
64
ELi vastavusdeklaratsiooni kõikide asjaomaste direktiivide kohta, tingimusel et see

deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mis on nõutav iga direktiiviga. See ei pruugi
kõikidel juhtudel võimalik olla, sest teatavates direktiivides on täpsustatud
vastavusdeklaratsiooni konkreetne vorm. Igal juhul peab masina
EÜ vastavusdeklaratsioon sisaldama kinnitust, et masin vastab muudele
kohaldatavatele direktiividele – vt § 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 4 kohta.
§ 90. Eridirektiivid, mida kohaldatakse nende reguleerimisalasse kuuluvate

masinate suhtes masinadirektiivi asemel
Direktiiv 2009/48/EÜ Mänguasjade direktiiv on laiaulatuslik tervise ja ohutuse

direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui masinadirektiiv
mänguasjade ohutuse mänguasjadena kasutamiseks ette nähtud masinatega
27
kohta kaasnevaid ohte.
Kooskõlas artikliga 3 ei kohaldata seega masinadirektiivi

masinate suhtes, mis kuuluvad mänguasjade direktiivi
reguleerimisalasse.
Direktiiv 89/686/EMÜ Isikukaitsevahendite direktiiv on laiaulatuslik tervise ja

ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui
isikukaitsevahendite masinadirektiiv isikukaitsevahenditena kasutamiseks ette
28
kohta nähtud masinatega kaasnevaid ohte.

masinate suhtes, mis kuuluvad isikukaitsevahendite
direktiivi reguleerimisalasse.
Tuleb märkida, et isikukaitsevahendite direktiivi

reguleerimisalasse kuuluvad tooted võib paigaldada
masinale, näiteks jäigad või paindlikud juhitavad
kukkumispiduriseadmed.
27
ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.
28
EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.
65
29
Direktiiv 93/42/EMÜ Meditsiiniseadmete direktiiv on laiaulatuslik tervise ja
30
direktiiviga 2007/47/EÜ ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui
muudetud kujul masinadirektiiv meditsiiniotstarbel kasutamiseks ette
nähtud masinatega kaasnevaid ohte.
meditsiiniseadmete kohta
masinate suhtes, mis kuuluvad meditsiiniseadmete
direktiivi reguleerimisalasse.
Tuleb märkida, et meditsiiniseadmete direktiivi artiklit 3

(muudetud kujul) kohaselt kohaldatakse masinate kujul
esinevate meditsiiniseadmete suhtes masinadirektiivi mis
tahes olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis on
asjakohased ja ei ole lisatud meditsiiniseadmete
direktiivi, samas kui muud kohustused seoses selliste
seadmete turulelaskmisega, sealhulgas
vastavushindamise menetlus, on sätestatud ainult
meditsiiniseadmete direktiivis.
31
Direktiiv 95/16/EÜ Lifte käsitlev direktiiv on laiaulatuslik tervise ja ohutuse
direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui masinadirektiiv
liftide kohta liftidena kasutamiseks ette nähtud masinatega ja liftide
ohutusseadistega kaasnevaid ohte.

liftide ja nende ohutusseadiste suhtes, mis kuuluvad lifte
käsitleva direktiivi reguleerimisalasse.
Tuleb märkida, et lifte käsitleva direktiivi I lisa punkti 1.1

kohaselt kohaldatakse liftide suhtes masinadirektiivi mis
tahes olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis ei ole
lisatud lifte käsitlevasse direktiivi, samas kui muud
kohustused seoses selliste liftide turulelaskmisega,
sealhulgas vastavushindamise menetlus, on sätestatud
ainult lifte käsitlevas direktiivis.
Masinadirektiivi kohaldatakse liftide suhtes, mis on lifte

käsitleva direktiivi reguleerimisalast välja arvatu, välja
arvatud juhul, kui need liftid on välja arvatud ka
masinadirektiivi reguleerimisalast – vt §-d 47–70:
märkused artikli 1 lõike 2 kohta ning § 151: märkused
artikli 24 kohta.
29
EÜT L 169, 12.7.1993 lk 1.
30
ELT L 247, 21.9.2007 lk 21.
31
EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1.
66
32
Direktiiv 2000/9/EÜ Köisteesid käsitlev direktiiv on laiaulatuslik tervise ja
ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui
reisijateveoks ettenähtud masinadirektiiv selliste masinatega kaasnevaid ohte, mis
köisteede kohta on ette nähtud kasutamiseks köisteena reisijateveoks.

reisijateveoks ettenähtud köisteede suhtes, mis kuuluvad
köisteede direktiivi reguleerimisalasse.
Masinadirektiivi kohaldatakse teatavate köisteede

suhtes, mis jäävad köisteede direktiivi reguleerimisalast
välja või on nimetatud direktiivi reguleerimisalast välja
arvatud, näiteks ainult kaubaveoks ettenähtud köisteed
ning põllumajanduses, kaevandustes või tööstuslikul
otstarbel kasutatavad köisteed.
Muud köisteede direktiivi reguleerimisalast välja arvatud

seadised on välja arvatud ka masinadirektiivi
reguleerimisalast, näiteks veesõidukid või raudteevõrgus
liikuvad transpordivahendid või laadaplatside või
lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed – vt § 49
ja 57: märkused artikli 1 lõike 2 kohta.
32
EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21.
67
§ 91. Eridirektiivid, mida võib konkreetsete ohtude puhul masinate suhtes

kohaldada masinadirektiivi asemel
33
Direktiiv 94/9/EÜ Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse plahvatusohtlikus
keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja
plahvatusohtlikus keskkonnas
kaitsesüsteeme käsitlevat direktiivi plahvatusohu
kasutatavate seadmete ja
korral masinate suhtes, mis on ette nähtud
kaitsesüsteemide kohta
kasutamiseks plahvatusohtlikes keskkondades.
Masinadirektiivi I lisa punkti 1.5.7 teises lõigus

esitatud viidet ühenduse eridirektiividele tuleb
käsitleda viitena direktiivile plahvatusohtlikus
keskkonnas kasutatavate seadmete ja
kaitsesüsteemide kohta.
Tuleb märkida, et kõnealust direktiivi ei kohaldada

masina nende piirkondade suhtes, kus
plahvatusohtlik keskkond võib olemas olla, või
plahvatusohu suhtes, mis ei tulene kokkupuutest
34
õhuga.
Plahvatusoht, mille on põhjustanud masin ise või

masina toodetud või masinas kasutatavad gaasid,
vedelikud, tolm, aurud või muud ained, või mis on
põhjustatud masina sees, on hõlmatud
masinadirektiiviga – vt § 228: märkused I lisa
punkti 1.5.7 kohta.
Masinatootja võib masinasse lisada juba turule lastud

plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid
seadmeid, kaitsesüsteeme või koostisosi eesmärgiga
ennetada plahvatusohtu masinasisestes
piirkondades. Sellisel juhul ei tohiks
EÜ vastavusdeklaratsioon osutada plahvatusohtlikus
keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja
kaitsesüsteeme käsitlevale direktiivile, vaid masina
tootja tehnilisse toimikusse tuleb lisada masinasse
lisatud selle direktiivi kohaste seadmete, süsteemide
või koostisosade EÜ vastavusdeklaratsioonid –
vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1
alapunkti a kohta.
33
EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.
34
Vt suunised, mis käsitlevad 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)
kohaldamist – kolmas väljaanne, juuni 2009:
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/mechanical/documents/guidance/atex/application/index_en.htm
68
Direktiiv 84/500/EMÜ Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse toiduainetööstuse

masinate asjaomaste osade suhtes ELi õigusnorme
toiduainetega
toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja
kokkupuutumiseks ettenähtud
35 esemete kohta.
keraamikatoodete kohta
Masinadirektiivi I lisa punkti 2.1.1 alapunktis a
Määrus (EÜ)
36 esitatud viidet asjaomastele direktiividele tuleb
nr 1935/2004
käsitleda viitena direktiivile 84/500/EMÜ, määrusele
toiduga kokkupuutumiseks (EÜ) nr 1935/2004 ja direktiivile 2002/72/EÜ.
ettenähtud materjalide ja
esemete kohta, millega
tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 80/590/EMÜ ja
89/109/EMÜ
Komisjoni direktiiv
37
2002/72/EÜ
toiduga kokkupuutumiseks
ettenähtud plastmaterjalide ja -
toodete kohta
38
Direktiiv 2009/105/EÜ Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse lihtsaid
surveanumaid käsitlevat direktiivi survega seotud
lihtsate surveanumate kohta
ohtude puhul seeriaviisiliselt toodetud lihtsate
surveanumate suhtes, mis on lisatud masinasse või
(kodifitseeritud versioon)
on sellega ühendatud.
Tuleb märkida, et masinadirektiivi hõlmab

purunemisohtu töötamise ajal – vt § 207: märkused
I lisa punkti 1.3.2 kohta.
35
EÜT L 277, 20.10.1984 lk 12
36
ELT L 338, 13.11.2004 lk 4.
37
EÜT L 220, 15.08.2002 lk 18.
38
ELT L 264, 8.10.2009, lk 12.
69
39
Direktiiv 2009/142/EÜ Küttegaasiseadmeid käsitlevat direktiivi kohaldatakse
küttegaasiseadmete suhtes, mida kasutatakse toidu
küttegaasiseadmete kohta valmistamiseks, kütmiseks, kuuma vee tootmiseks,
jahutamiseks, valgustamiseks või pesemiseks,
sealhulgas puhurpõletite suhtes, ning selliste
seadmete abiseadmete suhtes.
Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse
küttegaasiseadmeid käsitlevat direktiivi selle
direktiiviga hõlmatud ohtude osas ka selle
reguleerimisalasse kuuluvate gaasiseadmete suhtes,
mis on lisatud masinasse.
Tootmisruumides teostatavates tööstusprotsessides
kasutamiseks ettenähtud seadmed ei kuulu
küttegaasiseadmeid käsitleva direktiivi
reguleerimisalasse. Selliste seadmete ja muude
gaasiseadmete suhtes, mis ei kuulu
küttegaasiseadmeid käsitleva direktiivi
reguleerimisalasse, kohaldatakse masinadirektiivi,
kui nad kuuluvad selle direktiivi reguleerimisalasse
või kui need seadmed on lisatud masinasse.
Küttegaasiseadmeid käsitleva direktiiviga

reguleerimata ohtude puhul kohaldatakse
masinadirektiivi ka küttegaasiseadmeid käsitleva
direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate
gaasiseadmete suhtes, millel on motoriseeritud
liikuvad osad.
40
Direktiiv 97/23/EÜ Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse surveseadmeid
käsitlevat direktiivi survega seotud ohtude puhul
surveseadmete kohta surveseadmete suhtes, mis on lisatud masinasse või
on sellega ühendatud. Kui juba turule lastud
surveseade lisatakse masinasse, peab masina tootja
tehnilises toimikus sisalduma
EÜ vastavusdeklaratsiooni selle surveseadme
vastavuse kohta surveseadmeid käsitlevale
direktiivile – vt § 392: märkused VII lisa A osa
punkti 1 alapunkti a kohta.
Surveseadmed, mis on liigitatud mitte kõrgemasse

kui I kategooriasse ja lisatud masinadirektiivi
reguleerimisalasse kuuluvasse masinasse, ei kuulu
surveseadmeid käsitleva direktiivi
reguleerimisalasse. Seega kohaldatakse
masinadirektiivi selliste seadmete suhtes täies
ulatuses.
Tuleb märkida, et masinadirektiivi hõlmab

purunemisohtu töötamise ajal – vt § 207: märkused
39
ELT L 330, 16.12.2009, lk 10.
40
EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1.
70
§ 92. Direktiivid, mida võib lisaks masinadirektiivile kohaldada masinate

suhtes masinadirektiiviga mittehõlmatud ohtude puhul
41
Direktiiv 89/106/EÜ Ehitustooteid käsitlevas direktiivis sätestatakse
nõuded ehitustoodete sobivuse kohta ehitiste
ehitustoodete kohta puhul, milles neid kasutatakse.
Ehitustoodete direktiivi kohaldatakse lisaks

masinadirektiivile masinate suhtes, mis on
projekteeritud püsivaks paigaldamiseks
ehitistesse, näiteks ajamiga väravatesse, ustesse,
akendesse, luukidesse ja katetesse ning
ventilatsioonisüsteemidesse ja
kliimaseadmetesse.
Tuleb märkida, et ehitustooteid käsitlevat direktiivi

saab kohaldada ainult siis, kui olemas on
ühtlustatud tehnilised spetsifikatsioonid.
42
Direktiiv 97/68/EÜ , mida on Väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele
muudetud paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaase ja
43
direktiividega 2002/88/EÜ ja tahkeid heitmeid käsitlevas direktiivis sätestatakse
44
2004/26/EÜ keskkonnakaitsenõuded nimetatud direktiivi
reguleerimisalasse kuuluvatele väljaspool teid
väljaspool teid kasutatavatele kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate
liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete
sisepõlemismootorite heitgaaside heitmete kohta.
ja tahkete heitmete kohta
Väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele
paigaldatavad mootorid peavad kandma artiklis 6
osutatud tähiseid, mida on kirjeldatud
direktiivi 97/68/EÜ I lisa 3. osas, kuid seda
direktiivi ei nimetata masina
EÜ vastavusdeklaratsioonis.
41
EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.
42
EÜT L 59, 27.2.1998 lk 1.
43
ELT L 35, 11.2.2003 lk 28.
44
ELT L 146, 30.4.2004 lk 1.
71
45
Direktiiv 1999/5/EÜ Raadioseadmeid ja telekommunikatsioonivõrgu
lõppseadmeid käsitlevas direktiivis sisalduvaid
raadioseadmete ja raadiosagedusspektri kasutamise nõudeid
telekommunikatsioonivõrgu kohaldatakse selle direktiivi reguleerimisalasse
lõppseadmete kohta kuuluvate raadioseadmete ja
telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete suhtes,
mis on lisatud masinasse, näiteks teatavad
kaugjuhtimisseadmed.
Tuleb märkida, et masina kaugjuhtimissüsteemide

ohutust reguleerib masinadirektiiv – vt § 184:
46
Direktiiv 2000/14/EÜ , mida on Välitingimustes kasutatavate seadmete müra
muudetud käsitlevas direktiivis sätestatakse keskkonnamüra
47
direktiiviga 2005/88/EÜ käsitlevad nõuded selle direktiivi
reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes,
välitingimustes kasutatavate mis on ette nähtud kasutamiseks
48
seadmete müra kohta välitingimustes.
Tuleb märkida, et masinadirektiivi I lisa

punkti 1.7.4.2 alapunkti u viimases lõigus on
öeldud, et välitingimustes kasutatavate seadmete
müra käsitleva direktiivi reguleerimisalasse
kuuluvate masinate suhtes kohaldatakse
viimatinimetatud direktiivis sisalduvaid
helirõhutaseme või helivõimsuse taseme
mõõtmise nõudeid ning et nimetatud punkti
vastavaid sätteid ei kohaldata – vt § 229 ja 230:
märkused I lisa punkti 1.5.8 kohta ning § 273:
märkused I lisa punkti 1.7.4.2 alapunkti u kohta.
45
EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.
46
EÜT L 162, 3.7.2000 lk 1.
47
ELT L 344, 27.12.2005 lk 44.
48
Vt suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ kohaldamise kohta:
http://ec.europa.eu/enterprise/mechan_equipment/noise/index.htm
72
49
Direktiiv 2002/95/EÜ Direktiivis teatavate ohtlike ainete kasutamise
piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
teatavate ohtlike ainete sätestatakse piirangud teatavate ohtlike ainete
kasutamise piiramise kohta kasutamisele elektri- ja elektroonikaseadmetes,
elektri- ja elektroonikaseadmetes mis kuuluvad kategooriatesse 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja
10, nagu on sätestatud direktiivi 2002/96/EÜ
IA lisas.
Nendesse kategooriatesse kuuluvad teatavad

tooted võivad kuuluda ka masinadirektiivi
reguleerimisalasse, näiteks kategooria 1 – suured
kodumasinad, mis ei ole ettenähtud kasutamiseks
kodumajapidamistes, kategooria 6 – elektri- ja
elektrontööriistad, kategooria 7 – motoriseeritud
vaba aja veetmise ja spordivahendid ning
kategooria 10 – automaadid.
50
Direktiiv 2004/108/EÜ Direktiivi elektromagnetilise ühilduvuse kohta
kohaldatakse masina suhtes, mis sisaldab elektri-
elektromagnetilise ühilduvuse ja elektrilisi või elektroonilisi osasid, mis võivad
kohta tekitada elektromagnetilisi häireid või mida
nimetatud häired võivad mõjutada. Kõnealune
direktiiv hõlmab masina toimimisega seotud
51
elektromagnetilise ühilduvuse aspekte.
Masinadirektiiv hõlmab siiski masina häirekindlust

seoses ohutusega seotud elektromagnetiliste
häiretega, mis levivad kas kiirgusega või juhtme
kaudu – vt § 184: märkused I lisa punkti 1.2.1
kohta ning § 233: märkused I lisa punkti 1.5.11
kohta.
Direktiiv 2005/32/EÜ, Kõnealuses direktiivis nähakse ette raamistik

tööstustoodete ökodisaini nõuete vastuvõtmiseks.
mis käsitleb raamistiku
kehtestamist energiat tarbivate Direktiivi raames vastu võetud rakendusmeetmeid
toodete ökodisaini nõuete võib kohaldada masinate või masinasse
sätestamiseks paigaldatavate seadmete suhtes, näiteks
pumpade suhtes.
49
ELT L 37, 13.2.2003 lk 19.
50
ELT L 390 31.12.2004 lk 24.
51
Vt 21. mai 2007. aasta juhend elektromagnetilist ühilduvust käsitleva direktiivi 2004/108/EÜ kohta:
http://ec.europa.eu/enterprise/electr_equipment/emc/guides/emcguide_may2007.pdf
73
Artikkel 4
Turujärelevalve
1. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et masinat saaks turule lasta
ja/või kasutusele võtta ainult siis, kui see vastab käesoleva direktiivi
asjakohastele sätetele ega ohusta inimeste tervist ja ohutust ega koduloomi või
vara, eeldades, et masin on nõuetekohaselt paigaldatud, masinat on
nõuetekohaselt hooldatud ning seda kasutatakse ettenähtud otstarbel või
põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt.
...
§ 93. Turujärelevalve
Artiklis 4 sätestatakse liikmesriikide kohustus tagada, et masinaid ja osaliselt
komplekteeritud masinaid käsitlevad masinadirektiivi sätted oleks nõuetekohaselt
kohaldatud ning et turulelastud ja kasutuselevõetud masinad oleksid ohutud.
Mõistet „masin” kasutatakse artikli 4 lõikes 1 laiemas tähenduses, et osutada artikli 1
lõike 1 punktides a–f osutatud tooterühmade suhtes – vt § 33: märkused artikli 2
esimese lõigu kohta.
Turujärelevalvet käsitlevad põhieeskirjad on sätestatud määruse (EÜ) nr 765/2008
(millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete
turustamisega) III peatükis. 52 Määrus on vahetult kohaldatav alates
1. jaanuarist 2010. Direktiivi sätted turujärelevalve kohta täiendavad masinadirektiivi
asjaomaseid sätteid, ehk teisisõnu, neid kohaldatakse siis, kui masinadirektiiv ei
sisalda sama eesmärgiga erisätteid. 53
Järgnevad märkused on seotud nii masinadirektiivi artikli 4 sätetega kui ka määruse
III peatükis sisalduvate täiendavate sätetega. Määruse asjakohased sätted on
esitatud kokkuvõtvalt ning määruse asjakohastele artiklitele on viidatud joonealustes
märkusest, kuid lugejad peaksid siiski tutvuma kogu määruse tekstiga.
Termin „turujärelevalve” tähistab ametiasutuste tegevust ja võetud meetmeid, mille
eesmärk on tagada, et direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad tooted on läbinud
vajaliku vastavushindamise menetluse, tooted vastavad kohaldatavatele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning komplekteeritud masinad on ohutud. 54
Turujärelevalvet tehakse siis, kui sellised tooted turule lastakse või kasutusele
võetakse või pärast seda. Seega eristatakse turujärelevalvet vastavushindamisest,
mille eesmärk on tagada toodete nõuetele vastavus enne nende turule laskmist või
kasutusele võtmist.
52
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja
turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ)
nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
53
Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõige 2.
54
74
§ 94. Turujärelevalve masinate üle

Artikli 4 lõikes 1 nõutud turujärelevalve masinate üle hõlmab vähemalt järgmisi
tegevusi:
− kontrollida, kas turule lastav või kasutusele võetav masin kannab CE-märgist
ja talle on lisatud nõuetekohane EÜ vastavusdeklaratsioon – vt § 103:
märkused artikli 5 lõike 1 kohta, § 141: märkused artikli 16 kohta, § 383:
märkused II lisa 1. osa A jao kohta ja § 387: märkused III lisa kohta;
− tagada, et turulelastud või kasutuselevõetud masinad on läbinud
nõuetekohase vastavushindamise menetluse – vt §-d 127–130: märkused
artikli 12 kohta;
− kontrollida, kas turule lastavale või kasutusele võetavale masinale on lisatud
vajalik teave, näiteks juhendid – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta ning
§-d 254–256: märkused I lisa punkti 1.7.4 kohta;
− kui masin sisaldab osaliselt komplekteeritud masinaid, tuleb kontrollida, kas
komplekteeritud masina või masinakogumi tootja on nõuetekohaselt järginud
osaliselt komplekteeritud masina tootja paigaldusjuhendid;
− kontrollida turule lastud või kasutusele võetud masina nõuetele vastavust
eesmärgiga tagada, et masin vastaks kohaldatavatele olulistele tervisekaitse-
ja ohutusnõuetele ja ei ohusta inimeste tervist ja ohutust ning kui see on
asjakohane, siis ka koduloomi või vara – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1
kohta ning § 160: märkused I lisa 2. üldpõhimõtte kohta;
− asjakohaste meetmete võtmine eesmärgiga tagada, et nõuetele mittevastavad
tooted viiakse nõuetega kooskõlla või kõrvaldatakse turult – vt §-d 122–126:
märkused artikli 11 kohta ning § 142: märkused artikli 17 kohta.
Masinadirektiivis sisalduvad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded käsitlevad
peamiselt inimeste, sealhulgas operaatorite ja teiste ohualas viibivate isikute tervist ja
ohutust – vt § 166 ja § 167: märkused I lisa punkti 1.1.1 alapunktide c ja d kohta.
Olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kohaldatakse vajadusel ka koduloomade
tervise ja ohutuse suhtes. See võib olla asjakohane näiteks masinate puhul, mis on
ette nähtud kasutamiseks põllumajandusloomade, hobuste või koduloomadega või
mis tõenäoliselt puutuvad nendega kokku. Samuti kohaldatakse olulisi tervisekaitse-
ja ohutusnõudeid vajadusel vara kaitse suhtes, näiteks tulekahju- või plahvatusohu
korral – vt § 227 ja §228: märkused I lisa punktide 1.5.6 ja 1.5.7 kohta.
Turujärelevalvet võib teostada mis tahes etapis pärast masina valmimist, kui
asjaomane toode on tehtud kättesaadavaks ELis levitamise või kasutamise eesmärgil
– vt § 73: märkused artikli 2 punkti h kohta. Masinat võib kontrollida tootjate,
importijate, levitajate ja rendiettevõtjate ruumides või transiidi käigus või ELi
välispiiridel.
Samuti võib masina nõuetele vastavust kontrollida kasutaja ruumides pärast masina
kasutuselevõtmist, kuid sellisel juhul peavad turujärelevalveasutused suutma eristada
tootja tarnitud masina tunnusjooned nendest tunnusjoontest, mis võivad tuleneda
kasutaja poolt tehtud muudatustest – vt § 382: märkused II lisa 1. osa A jao kohta.
Seda võib lihtsustada tootja tehnilise toimiku asjakohaste elementide läbivaatamine –
vt § 392: märkused VII lisa A osa kohta. Samuti võib kontrollida kasutaja poolt
75
isiklikuks kasutamiseks toodetud masinate nõuetelevastavust pärast seda, kui masin

on kasutusele võetud – vt § 86: märkused artikli 2 punkti k kohta.
Kui kasutatav masin ei vasta nõuetele ja see ohustab kasutajaid, võivad
töötervishoiu- ja ohutuse eest vastutavad liikmesriigi ametiasutused nõuda, et
kasutajad võtaksid vajalikud meetmed inimeste kaitseks ning tõsise ohu korral võivad
nad keelata masina kasutamise. Sellised meetmed võib võtta riigisiseste
õigusnormide alusel, millega rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ töövahendite
kasutamise kohta – vt § 140: märkused artikli 15 kohta. Sellisel juhul võtavad
turujärelevalveasutused siiski vajalikud meetmed asjaomase masina tootja suhtes ka
masinadirektiivi alusel.
Masina nõuetele vastavuse hindamisel peavad turujärelevalveasutused arvesse
võtma tehnika taset, sealhulgas vajadusel masina turulelaskmise ajal kehtinud
harmoneeritud standardeid – vt § 161 ja 162: märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta.
Turujärelevalveasutused peavad võtma arvesse tootja poolt ette nähtud masina
kasutusotstarvet ning samuti põhjendatult ettenähtavat väärkasutust – vt § 171
ja § 172: märkused I lisa punkti 1.1.1 alapunktide h ja i kohta.
Artikkel 4 (jätkub)
...
2. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada osaliselt komplekteeritud
masinate turulelaskmise korral nende vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele
sätetele.
...
§ 95. Turujärelevalve osaliselt komplekteeritud masinate üle

Artikli 4 lõikes 2 nõutakse, et liikmesriigid peavad teostama turujärelevalvet osaliselt
komplekteeritud masinate üle.
Osaliselt komplekteeritud masinate üle saab turujärelevalvet teostada enne seda, kui
osaliselt komplekteeritud masin lisatakse komplekteeritud masinasse või
masinakogumisse. Samuti võivad turujärelevalveasutused kontrollida masinaid või
masinakogumeid, millesse osaliselt komplekteeritud masinad on lisatud. Sellisel juhul
on osaliselt komplekteeritud masina turujärelevalve komplekteeritud masina üle
teostatava turujärelevalve üks osa.
Kui pärast osaliselt komplekteeritud masina lisamist masinasse tuvastatakse, et see
osaliselt komplekteeritud masin ei vasta nõuetele, võivad turujärelevalveasutused
kontrollida komplekteeritud masina tehnilisest toimikust, kas osaliselt komplekteeritud
masina ühendamisdeklaratsioonis on öeldud, et kohaldatud on asjaomaseid olulisi
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning need nõuded on täidetud – vt § 384: märkused
II lisa 1. osa B jao kohta. Sellisel juhul peaksid turujärelevalveasutused pöörduma
osaliselt komplekteeritud masina tootja poole.
Turujärelevalve osaliselt komplekteeritud masinate üle hõlmab järgmisi tegevusi:
a) tagada, et turulelastud osaliselt komplekteeritud masinad on läbinud
nõuetekohase menetluse – vt § 131: märkused artikli 13 kohta;
76
b) kontrollida, et turulelastud osaliselt komplekteeritud masinale on lisatud

nõuetekohane ühendamisdeklaratsioon. Eelkõige tuleb tagada, et
ühendamisdeklaratsioon sisaldab deklaratsiooni selle kohta, milliseid olulisi
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on kohaldatud ning millised neist nõuetest on
täidetud – vt § 131: märkused artikli 13 kohta ning § 384: märkused II lisa
1. osa B jao kohta;
c) kontrollida, kas tootja paigaldusjuhendid on koostatud nii, et komplekteeritud
masina tootja saab monteerida osaliselt komplekteeritud masina
nõuetekohaselt – vt § 131: märkused artikli 13 kohta ning § 390: märkused
VI lisa kohta;
d) kontrollida turulelastud osaliselt komplekteeritud masinate vastavust olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida tootja sõnul on kohaldatud ja täidetud –
vt § 385: märkused II lisa 4. jao B osa kohta. Osaliselt komplekteeritud masina
üle kontrolli teostamist võib lihtsustada asjaomase tehnilise
dokumentatsiooniga tutvumine – vt § 394: märkused VII lisa B osa kohta;
e) võtta asjakohased meetmed eesmärgiga käsitleda osaliselt komplekteeritud
masinaid, mis ei vasta mis tahes eespool punktides a–d osutatud sätetele.
Kuigi masinadirektiivis ei täpsustata võetavaid meetmeid, on selge, et
turujärelevalveasutused peavad nõudma, et osaliselt komplekteeritud masina
tootja viiks oma toote eespool punktides a–d osutatud sätetega kooskõlla ning
kui tootja seda ei tee, peavad nimetatud asutused tagama toote turult
kõrvaldamise.
...
3. Liikmesriigid moodustavad või määravad pädevad ametiasutused, kes valvavad
masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate ning lõigete 1 ja 2 sätete
vastavuse järele.
4. Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 3 nimetatud pädevate ametiasutuste
ülesanded, organisatsiooni ja volitused ning teavitavad sellest nagu ka igast
edaspidisest muudatusest komisjoni ja teisi liikmesriike.
§ 96. Turujärelevalveasutused
Mõiste „pädevad ametiasutused” tähendab iga liikmesriigi asutust või asutusi, mis
vastutavad turujärelevalve teostamise eest riigi territooriumil. 55 Artikli 4 lõigete 3 ja 4
kohaselt peavad liikmesriigid määrama turujärelevalve eest vastutavad
ametiasutused ning kindlaks määrama nende ülesanded, organisatsiooni ja volitused.
Liikmesriigid võivad ise otsustada selle üle, kuidas nende turujärelevalve on
korraldatud, kuid turujärelevalvesüsteem peab siiski vastama teatavatele
kriteeriumitele.
− Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi sõltumatult, erapooletult ja
eelarvamusteta. 56
55
56
77
− Liikmesriigid peavad tagama turujärelevalveasutustele piisavad vahendid, sh

nii personal kui ka eelarve, nende ülesannete täitmiseks.
− Turujärelevalveasutustele antavad õiguslikud volitused peavad hõlmama
volitusi nõuda ettevõtjatelt vajalike dokumentide ja vajaliku teabe
kättesaadavaks tegemist ning siseneda ettevõtjate ruumidesse ja võtta
vajalikud representatiivsed tootenäidised. 57
− Liikmesriigid peavad tagama, et turujärelevalveasutustele antud volitusi
täidetakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. 58
− Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et üldsus
teab liikmesriigi turujärelevalveasutuste olemasolu, ülesandeid ja nimetusi ning
seda, kuidas nendega saab ühendust võtta. 59
− Turujärelevalvesüsteem peab suutma hõlmata kõiki masinadirektiivi
reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid, sealhulgas kutseliseks kasutamiseks ja
klientidele kasutamiseks ette nähtud masinaid. 60 Mõnes liikmesriigis võib üks
asutus hõlmata kõiki tooteid. Teistes liikmesriikides võidakse masinadirektiivi
turujärelevalve olla jagatud näiteks tarbijakaitse eest vastutava asutuse ning
töötervishoiu- ja ohutuse eest vastutava asutuse vahel.
− Kui kaasatud on rohkem kui üks asutus, peab liikmesriik kehtestama korra, et
tagada vajalik kooskõlastamine ja teabevahetus nende asutuste vahel. 61
− Turujärelevalveasutustel peavad olema ruumid vajalike tehniliste kontrollide ja
testide tegemiseks või neil peab olema vajaduse korral vähemalt juurdepääs
vajalikele ruumidele. 62 Turujärelevalve eest vastutavad liikmesriigi
ametiasutused võivad teatavad eriülesanded, näiteks masinate testimise või
tehnilise kontrolli usaldada pädevatele testimis- või kontrolliorganitele,
sealhulgas eraettevõtetele. Selliste organite poolt tehtud testide või kontrollide
alusel tehtud turujärelevalvega seotud otsuste või võetud meetmete eest
vastutavad siiski liikmesriigi turujärelevalveasutused.
§ 97. Turujärelevalvesüsteem
Turujärelevalvesüsteem peab hõlmama järgmist:
− nõuetele mittevastavate masinate suhtes esitatud kaebuste käsitlemise
menetlust;
− masinate tõttu esinenud õnnetusi ja tervisele põhjustatud kahju käsitlevate
aruannete ja andmete jälgimise ja neile reageerimise süsteemi;
− teatavate masinarühmade uurimist ning näidiste kontrollimist või testimist;
57
58
59
60
61
62
78
− piisavaid vahendeid, et kontrollida, kas parandusmeetmed on tõhusalt

rakendatud;
− vahendeid, et jälgida masinatega seotud tervise- ja ohutusküsimusi käsitlevat
teaduslikku ja tehnilist teavet. 63
Loomulikult ei saa turujärelevalveasutused jälgida kõiki turulelastavaid tooteid, kuid
turul toodete jälgimise tase peab olema piisav, et tagada, et asjaomased
sidusrühmad tajuksid turujärelevalvealast tegevus ning sel tegevusel oleks
märkimisväärne mõju ettevõtjate käitumisele.
Turujärelevalveasutused võtavad asjakohased meetmed, kui masinate tõttu esinenud
õnnetusi, juhtumeid või tervisele põhjustatud kahju käsitlevatest kaebustest või
aruannetest selgub, et asjaomased masinad ei vasta masinadirektiivi olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Turujärelevalveasutused peavad jälgima komisjoni poolt kaitseklausliga tehtud
menetluse raames tehtud otsuseid – vt §-d 122–126: märkused artikli 11 kohta.
Samuti jälgivad turujärelevalveasutused üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 64 alusel
loodud süsteemi RAPEX kaudu edastatud teavet ohtlike toodete kohta.
Lisaks sellisele reageerivale tegevusele tuleb turujärelevalvealane tegevus
korraldada perioodiliste turujärelevalve programmide alusel, mida tuleb korrapäraselt
läbi vaadata ja ajakohastada, et parandada nende tõhusust. Masinate turujärelevalve
programmi võib lisada kas üldisesse turujärelevalve programmi või
sektorispetsiifilisse programmi. Kõnealustest programmidest tuleb teavitada teisi
liikmesriike ja komisjoni ning need tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks,
sealhulgas elektrooniliselt. Esimene teabeedastus peab olema toimunud 1. jaanuariks
2010. Turujärelevalve programmid tuleb läbi vaadata vähemalt igal neljandal aastal
ning läbivaatamise tulemused tuleb edastada teistele liikmesriikidele ja komisjonile
ning teha avalikkusele kättesaadavaks. 65
Selleks et turujärelevalvealane tegevus oleks kõige tõhusam, peaks nimetatud
tegevus põhinema riskihindamisel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata
tootevaldkondadele, kus esineb tõendeid direktiivi sätete kehva kohaldamise kohta
või kus olenemata direktiivi kohaldamisest on masinate kasutamise tõttu esinenud
õnnetuste või tervisele põhjustatud kahju määr ikka kõrge.
Vahendite kasutamise optimeerimiseks on vajalik koostöö ja kooskõlastamine
liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel – vt § 144: märkused artikli 19 kohta.
Määruses, milles sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses
toodete turustamisega, nähakse ette konkreetsed meetmed sellise koostöö
parandamiseks ning samuti meetmed asjakohase koostöö tagamiseks kolmandate
riikide pädevate asutustega. 66
63
64
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta
(EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
65
Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 18 lõiked 5 ja 6.
66
Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklid 24, 25 ja 26.
79
§ 98. Turujärelevalve vahendid

CE-märgis ja EÜ vastavusdeklaratsioon
Masinale kantud CE-märgis ja masinaga kaasasolev tootja EÜ vastavusdeklaratsioon
on esimesed elemendid, mida turujärelevalveasutused saavad kontrollida – vt § 141:
märkused artikli 16 kohta, § 385: märkused II lisa 1. osa A jao kohta ning § 387:
Eelkõige sisaldab olulist teavet EÜ vastavusdeklaratsioon, et võimaldada
turujärelevalveasutustel läbi viia vajalikud kontrollid:
− andmed masina tootja või vajaduse korral tema volitatud esindaja kohta;
− tehnilist toimikut koostama volitatud isiku andmed;
− järgitud vastavushindamise menetlus ja vajaduse korral andmed kaasatud
teavitatud asutuse kohta;
− muud direktiivid, mida on kohaldatud teatavate ohtude konkreetsemaks
käsitlemiseks – vt §-d 89–92: märkused artikli 3 kohta;
− harmoneeritud standardid või vajaduse korral muud tehnilised
spetsifikatsioonid, mida on kohaldatud.
Selleks et kasutada ära harmoneeritud standardite kohaldamisest tulenevat eeldust
nõuetele vastavuse kohta, peavad tootjad esitama EÜ vastavusdeklaratsioonis viited
kohaldatud harmoneeritud standardi(te)le. Tuleb siiski märkida, et harmoneeritud
standardite kohaldamine jääb vabatahtlikuks – vt § 110 ja § 111: märkused artikli 7
lõike 2 kohta, § 114: märkused artikli 7 lõike 3 kohta ning § 385: märkused II lisa
1. osa A jao kohta.
Kui masin kuulub ühte IV lisas loetletud rühma ja tootja on kasutanud VIII lisa kohast
masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamist, peab tootja esitama
EÜ vastavusdeklaratsioonis viited kohaldatud harmoneeritud standardi(te)le, sest
selliste harmoneeritud standardite kohaldamine, mis hõlmavad kõiki masinate suhtes
kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, on eeltingimus selle
vastavushindamise menetluse kasutamiseks – vt § 129: märkused artikli 12 lõike 3
kohta.
Kui viide harmoneeritud standardile on EÜ vastavusdeklaratsioonis esitatud, võivad
turujärelevalveasutused leida, et tootja on kohaldanud standardi spetsifikatsioone
täies ulatuses. Kui tootja ei ole kohaldanud kõiki harmoneeritud standardi
spetsifikatsioone, võib ta siiski EÜ vastavusdeklaratsiooni lisada viite standardile, kuid
sel juhul peab ta märkima, milliseid standardi spetsifikatsioone on kohaldatud ja
milliseid mitte.
Kasutusjuhend
Turujärelevalve teostamiseks olulist teavet võib saada ka kasutusjuhendist, mis peab
masinaga kaasas olema. Kasutusjuhend peab olema esitatud selle riigi ametlikus
keeles või ametlikes keeltes, kus masinat kasutatakse – vt § 256: märkused I lisa
punkti 1.7.4 kohta.
80
Eelkõige tuleb kasutusjuhendis täpsustada masina ettenähtud kasutus, mida tuleb

arvesse võtta, kui uuritakse masina nõuetele vastavust – vt § 171: märkused I lisa
punkti 1.1.1 alapunkti h kohta.
Tehniline toimik või asjakohane tehniline dokumentatsioon

Kui turujärelevalveasutused kahtlevad masinate vastavuses olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele, võivad nad nõuda tootja tehnilise toimiku esitamist – vt § 393:
märkused VII lisa A osa punktide 2 ja 3 kohta. Osaliselt komplekteeritud masinate
puhul võivad turujärelevalveasutused nõuda tootja asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni esitamist – vt § 394: märkused VII lisa B osa kohta. Sellise taotluse
võib esitada turujärelevalve protsessi mis tahes etapis.
Nendel sätetel on kaks eesmärki: ühelt poolt võimaldab tehnilise toimiku või
asjakohase tehnilise dokumentatsiooni asjaomaste elementide esitamine tootjal
selgitada meetmeid, mida ta on võtnud masinatega seotud riskide käsitlemiseks, et
järgida kohaldatavaid olulisi tervisekaitse-- ja ohutusnõudeid. Teisest küljest aitab
nende dokumentide läbivaatamine turujärelevalveasutustel oma uurimine lõpule viia
ning hajutada kahtlused asjaomase masina nõuetele vastavuse kohta või saada neile
kahtlustele kinnitust. Turujärelevalveasutused ei pea neid dokumente siiski nõudma,
kui nad leiavad, et neil on juba piisavalt teavet, mille alusel oma otsus teha.
Tehnilise toimiku või asjakohase tehnilise dokumentatsiooni edastamise taotlus peaks
näitama, millised on kahtlused seoses asjaomase masina nõuetele vastavusega ja
millised on selle uurimisalused osad või aspektid. Küsida tuleks ainult uurimise jaoks
vajalikke tehnilise toimiku või asjakohase tehnilise dokumentatsiooni elemente, et
mitte tekitada tootjale ebaproportsionaalset koormust.
Kui vastusena sellisele nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele ei suudeta esitada
masinat käsitlevat tehnilist dokumenti või osaliselt komplekteeritud masinat käsitlevat
tehnilist dokumentatsiooni, võib see anda alust kahelda masina või osaliselt
komplekteeritud masina vastavuses nõuetele – vt § 393: märkused VII lisa A osa
punkti 3 kohta ning § 394: märkused VII lisa B osa alapunkti b kohta. Teisisõnu, kui
tootja ei suuda vastata nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele esitada tema tehnilise
toimiku või tehnilise dokumentatsiooni asjakohased elemendid, võivad
turujärelevalveasutused teha otsuse selle kohta, milliseid meetmeid võtta neile
kättesaadavate mis tahes muude tõendite alusel.
§ 99. IV lisa reguleerimisalasse kuuluvate masinatega seotud dokumendid

Kui masina suhtes, mis kuulub ühte IV lisas loetletud rühma, on kohaldatud ühte
vastavushindamise menetlustest, kuhu on kaasatud teavitatud asutus, võivad
turujärelevalveasutused lisaks eelmises lõigus nimetatud dokumentide taotlustele
saada ka teatavaid dokumente asjaomaselt teavitatud asutuselt.
Masinate puhul, mille suhtes kohaldatakse IX lisas sätestatud EÜ tüübihindamise
menetlust, võivad turujärelevalveasutused taotluse kaudu saada koopia asjaomasest
EÜ tüübihindamissertifikaadist. See võimaldab ametiasutustel kontrollida, et
sertifikaat on tõesti välja antud asjaomase masina kohta. Põhjendatud taotluse korral
võivad turujärelevalveasutused saada koopia tehnilisest toimikust ning teavitatud
81
asutuse poolt läbi viidud kontrollide tulemustest – vt § 399: märkused IX lisa punkti 7
kohta.
Turujärelevalveasutus võib sellise taotluse esitada otse teavitatud asutusele, kes tegi
EÜ tüübihindamise. Teavitatud asutus peaks vastama taotluse esitanud liikmesriigi
turujärelevalveasutusele. Raskuste korral (näiteks keeleliste raskuste korral) võivad
turujärelevalveasutused paluda abi asjaomase teavitatud asutuse nimetamise eest
vastutavatelt liikmesriigi ametiasutustelt – vt § 144: märkused artikli 19 kohta.

Selleks et kontrollida, kas tootja täieliku kvaliteedi süsteemi hõlmavat
vastavushindamise menetlust on nõuetekohaselt kohaldatud, võivad
turujärelevalveasutused nõuda tootjalt või tema volitatud esindajalt tootja kogu
kvaliteedi süsteemi käsitlevate asjakohaste dokumentide edastamist – vt § 407:
märkused V lisa punkti 4 kohta.
§ 100. Meetmed nõuetele mittevastava masina käsitlemiseks

Nõuetele mittevastav CE-märgis
Kui turujärelevalveasutus teeb kindlaks, et CE-märgis ei vasta nõuetele, tuleb võtta
artiklis 17 sätestatud parandusmeetmed. Artiklis 11 sätestatud kaitseklauslit tohib
kasutada ainult siis, kui artikli 17 kohaselt võetud meede ei aita lõpetada eeskirjade
rikkumist – vt § 142: märkused artikli 17 kohta.
Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete mittejärgimine

Kui turujärelevalveasutus leiab, et turule lastud masin ei vasta olulistele tervisekaitse-
ja ohutusnõuetele, peab ametiasutus kõigepealt nõudma, et tootja või tema volitatud
esindaja võtaks vajalikud parandusmeetmed masina nõuetega vastavusse viimiseks
või kõrvaldaks masina turujärelevalveasutuse kindlaksmääratud aja jooksul turult. 67
Sellised parandusmeetmed tuleks võtta masina kõikide koostisosade suhtes, millel on
sama projekteerimis- või ehitusviga, ning neid tuleks kohaldada kogu ELi turul.
Kui asjaomane toode kujutab endast tõsist ohtu, nõuab turujärelevalveasutus lisaks,
et tootja võtaks asjakohased meetmed juba turulelastud või kasutusele võetud
masina suhtes, näiteks kõrvaldaks toote turult. 68
Kui tootja ei võta vajalikke parandusmeetmeid turujärelevalveasutuse määratud aja
jooksul, peab liikmesriik võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et ohtlikud tooted turult
kõrvaldatakse. Sellistest meetmetest tuleb teavitada komisjoni ja teisi liikmesriike
kooskõlas kaitseklauslis sätestatuga – vt § 123: märkused artikli 11 kohta.
Turujärelevalveasutused võtavad ka asjakohased meetmed kasutajate teavitamiseks,
tehes seda võimalusel koostöös asjaomaste ettevõtjatega, et ennetada õnnetusi või
kahju tervisele, mis võivad tuleneda avastatud veast. 69
67
68
Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõige 14 ja artikkel 20.
69
82
Kui masin, mis kujutab endast tõsist ohtu, kõrvaldatakse turult kas siis vabatahtlikult
või piiravate meetmete abil, vastab nõuetele või viiakse vastavusse vabatahtlike
parandusmeetmete abil, peab liikmesriik teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni, et
nad saaksid kontrollida, kas vajalikud parandusmeetmed on võetud kogu ELis –
vt § 144: märkused artikli 19 kohta. Selleks tuleb kasutada üldise tooteohutuse
direktiivi alusel loodud süsteemi RAPEX. 70
Tuleb märkida, et kui turujärelevalveasutused võtavad kohustusliku meetme, millega
piiratakse endast tõsist ohtu kujutava masina turulelaskmist, ei vabasta RAPEXi
süsteemi kaudu teavitamine asjaomast liikmesriiki kohustusest teavitada meetmest
vastavalt masinadirektiivi kaitseklauslile – vt § 123: märkused artikli 11 kohta.
§ 101. Ohtlikud tarbekaubad

Lisaks masinadirektiivi sätetele ja selle määruse sätetele, milles sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega,
kohaldatakse üldise tooteohutuse direktiivi teatavaid konkreetseid sätteid masinate
suhtes, mis on ette nähtud klientidele kasutamiseks või mida kliendid tõenäoliselt
kasutavad, kui masinadirektiiv või määrus ei sisalda samaväärseid sätteid. 71 Eelkõige
kohaldatakse järgmisi sätteid:
− levitajate kohustus võtta kõik asjakohased abinõud ja teha koostööd
turujärelevalveasutustega; 72
− tootjate ja levitajate kohustus teavitada ametiasutusi ohtlikest toodetest ning
teha ametiasutustega koostööd, et vältida tarbijate ohustamist; 73
− teatavad meetmed, mida turujärelevalveasutused võivad võtta ohtlike toodete
puhul. 74
§ 102. Kontroll ELi välispiiril

Paljudel juhtudel, eelkõige masstootmises valmistatud toodete puhul, mis on ELi
imporditud kolmandatest riikidest, on kõige tõhusam viis turujärelevalve teostamiseks
kontrollida selliste toodete nõuetele vastavust ELi turule sisenemisel piiriületuspunktis
enne seda, kui neid tooteid hakatakse levitama liikmesriikide turustusvõrkude kaudu.
Seoses sellega määrust (EMÜ) nr 339/93 tühistava määruse (EÜ) 765/2008
artiklites 27–29 nähakse ette selliste kontrollide õiguslik raamistik. Neid sätteid
kohaldatakse imporditud masinate suhtes täiel määral.
Liikmesriigid peavad andma ELi turule sisenevate toodete kontrollimise eest
vastutavatele ametiasutustele (tavaliselt toll) vajalikud volitused ja vahendid, et nad
saaksid piisavas ulatuses läbi viia masina tunnusjooni hõlmavaid asjakohaseid
kontrolle, enne kui masin lubatakse vabasse ringlusse. 75
70
71
Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt b ning määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõige 3.
72
Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 5 lõige 2.
73
74
Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikkel 8.
75
83
Nende ametiasutuste ja masinate turujärelevalve eest vastutava ametiasutuse või

vastutavate ametiasutuste vahel tuleb korraldada vajalik koostöö ja teabevahetus.76
Eelkõige annavad turujärelevalveasutused välispiirikontrolli eest vastutavatele
ametiasutustele teavet selliste tooterühmade kohta, mille puhul on tuvastatud tõsine
oht või nõuetele mittevastamine. 77
Välispiirikontrolli eest vastavad ametiasutused peatavad masina ELi turul vabasse
ringlusse lubamise järgmistel juhtudel:
− kui komplekteeritud masinal ei ole CE-märgist ja muid masinadirektiivi
kohaselt nõutavaid tähiseid või kui CE-märgis on masinale kantud valel või
eksitaval viisil või kui masinale ei ole lisatud tootja või tema volitatud
esindaja allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsiooni;
− kui on alust arvata, et masin kujutab endast tõsist ohtu tervisele ja
ohutusele. 78
Välispiirikontrolli eest vastavad ametiasutused peatavad osaliselt komplekteeritud
masina ELi turul vabasse ringlusse lubamise järgmistel juhtudel:
− kui osaliselt komplekteeritud masinale ei ole lisatud
ühendamisdeklaratsiooni – vt § 384: märkused II lisa 1. osa B jao kohta;
− kui osaliselt komplekteeritud masinale ei ole lisatud paigaldusjuhendid –
vt § 390: märkused VI lisa kohta;
Kõikidest sellistest peatamistest tuleb turujärelevalveasutusi viivitamatult teavitada.
Nad peavad vabastama toote vabasse ringlusse laskmiseks kolme päeva jooksul,
kui turujärelevalveasutused ei ole algatanud meetme võtmist.
Määruses sätestatakse menetlused, mida tuleb järgida, kui masin ei ole läbinud
nõuetekohast vastavushindamise menetlust, ei vasta kohaldatavatele olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele või kujutab endast tõsist ohtu. 79
76
77
78
79
Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklid 28 j 29.
84
Artikkel 5
Turulelaskmine ja kasutuselevõtmine
1. Enne masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist peab tootja või tema volitatud
esindaja
a) tagama, et see vastaks I lisas kehtestatud asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele;
b) tagama, et VII lisa A-osas nimetatud tehniline toimik oleks kättesaadav;
c) esitama eelkõige vajaliku teabe, näiteks kasutusjuhendi;
d) viima kooskõlas artikliga 12 läbi asjakohased vastavushindamise menetlused;
e) koostama kooskõlas II lisa 1. osa A-jaoga EÜ vastavusdeklaratsiooni ning
hoolitsema selle eest, et see oleks masinaga kaasas;
f) kandma tootele CE-märgise vastavalt artiklile 16.
...
§ 103. Masinatootjate kohustused

Artikli 5 lõike 1 esitatakse kokkuvõte kohustustest, mille masinate tootjad peavad
enne oma toodete turulelaskmist või kasutuselevõtmist täitma – vt §-d 78–81:
märkused artikli 2 punkti i kohta.
Tuleb märkida, et mõistet „masin“ kasutatakse siin laias tähenduses. Seega
kohaldatakse neid kohustusi artikli 1 lõike 1 punktides a–f osutatud masinate tootjate
suhtes, st masinad kitsas tähenduses: vahetatav seade, ohutusseadis, tõstmise
abiseadis, ketid, trossid ja lindid ning eemaldatavad jõuülekandemehhanismid –
vt § 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta.
Kõiki artikli 5 lõike 1 punktides a–f kokkuvõtvalt esitatud kohustusi või mõnda neist
võib täita ka tootja volitatud esindaja – vt § 84 ja § 85: märkused artikli 2 punkti j
kohta.
Enamikul juhtudel tuleb need kohustused täita enne masina ELi turule laskmist –
vt § 73: märkused artikli 2 punkti h kohta. Kuid masinate puhul, mis ei ole turule
lastud (näiteks masin, mille kasutaja on tootnud või ELi importinud isiklikuks
kasutamiseks), tuleb need kohustused täita enne kasutuselevõtmist – vt § 80 ja § 81:
märkused artikli 2 punkti i kohta.
Artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peab tootja esitama koos masinaga vajaliku teabe ja
kasutusjuhendi. Seoses sellega tuleb märkida, et masina kohta vajaliku teabe
esitamist ja kasutusjuhendi koostamist peetakse masina projekteerimise ja
valmistamise üheks osaks ning selle suhtes kohaldatakse konkreetseid olulisi
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid – vt § 244: märkused I lisa punkti 1.7 kohta.
85
...
2. Enne osaliselt komplekteeritud masina turulelaskmist peab tootja või tema
volitatud esindaja tagama artiklis 13 nimetatud menetluste läbiviimise.
...
§ 104. Osaliselt komplekteeritud masina tootjate kohustused

Artikli 5 lõikes 2 osutatakse artiklis 2 määratletud osaliselt komplekteeritud masinate
tootjate kohustustele – vt § 46: märkused artikli 2 punkti g kohta. Osaliselt
komplekteeritud masinate tootjate kohustused on kokkuvõtvalt esitatud artiklis 13 –
...
3. Artiklis 12 nimetatud menetluste läbiviimiseks peavad tootjal või volitatud esindajal
olema vahendid või juurdepääs vahenditele, millega tagatakse masina vastavus
I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
...
§ 105. Vahendid masina nõuetele vastavuse tagamiseks

Artikli 5 lõikes 3 osutatakse artikli 5 lõike 1 punktis d nimetatud kohustusele viia
kooskõlas artikliga 12 läbi asjakohased vastavushindamise menetlused.
Masinate puhul, mille suhtes kohaldatakse VIII lisas kirjeldatud masinatootmise
sisekontrollidel põhinevat vastavushindamise menetlust, võivad vajalikud kontrollid
läbi viia tootja või tema volitatud esindaja või seda võidakse teha nende nimel. Kui
masina vastavust nõuetele kontrollib tootja ise või kui see on usaldatud tema volitatud
esindajale, peavad nõuetele vastavust kontrollival isikul olema vajalikud vahendid,
kontrollimaks masina vastavust kohaldatavatele tervisekaitse- või ohutusnõuetele või
peab sel isikul olema juurdepääs sellistele vahenditele. Vahendid võivad näiteks
hõlmata vajalikku kvalifitseeritud personali, juurdepääsu vajalikule teabele, pädevust
ja seadmeid, mis on vajalikud vajalike projekteerimiskontrollide läbiviimiseks,
arvutuste tegemiseks, mõõtmiseks ning funktsionaalsete katsete, koormuskatsete ja
visuaalsete kontrollide läbiviimiseks ning teabe ja kasutusjuhendite kontrollimiseks,
et tagada masina vastavus asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Kui masin projekteeritakse ja valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega,
täpsustatakse tavaliselt standardis vahendid, mida tuleb kasutada, et tõestada
masinate vastavust neis standardites esitatud spetsifikatsioonidele. 80
Kui masin kuulub ühte IV lisas loetletud rühma ja selle puhul kasutatakse X lisas
kirjeldatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, tuleb vajalike kontrollide läbiviimise
vahendid kirja panna tootja täieliku kvaliteedi süsteemis – vt § 403: märkused X lisa
punkti 2.2 kohta.
80
Vt CENi suuniste (414:2004 – Masinate ohutus – Ohutusstandardite koostamise ja esitamise
eeskirjad) punkt 6.9 – Ohutusnõuete ja/või kaitsemeetmete tõendamine.
86
...
4. Kui masina suhtes kohaldatakse ka teisi direktiive, mis käsitlevad muid aspekte ning
sätestavad CE-märgise masinale kandmise, on nimetatud märgisel viide selle kohta,
et masin vastab ka nende teiste direktiivide sätetele.
Kui ühe või mitme nimetatud direktiiviga antakse tootjale või volitatud esindajale
aga vabadus valida üleminekuperioodil kohaldatav süsteem, peab CE-märgis
näitama vastavust üksnes tootja või tema volitatud esindaja kohaldatavatele
direktiividele. EÜ vastavusdeklaratsiooni tuleb märkida kohaldatavate direktiivide
viiteandmed Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul.
§ 106. Teiste direktiivide kohane CE-märgis

Artikli 5 lõikes 4 käsitletakse artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud kohustustele kanda
tootele CE-märgis. Artikli 5 lõikega 4 tuletatakse meelde, et masinate suhtes võidakse
kohaldada teisi direktiive, mis näevad ette CE-märgise kandmise masinale. Sellisel
juhul peab tootja tagama, et ta on enne CE-märgise masinale kandmist täitnud
kõikidest toote suhtes kohaldatavatest direktiividest tulenevad kohustused – vt §-
d 89–92: märkused artikli 3 kohta.
Artikkel 6
Liikumisvabadus
1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesolevale direktiivile vastava masina
turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil.
2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista osaliselt komplekteeritud masina
turulelaskmist, kui tootja või tema volitatud esindaja esitab II lisa 1. osa B-jaos
nimetatud kinnituse ühendamise kohta, kinnitades, et nimetatud
komplekteerimata masin ehitatakse masina sisse või ühendatakse masina
moodustamiseks teise komplekteerimata masinaga.
...
§ 107. Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate vaba liikumine ühtsel

turul
Artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse kohustused, mille eesmärk on täita üks
masinadirektiivi aluspõhimõte: masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate vaba
liikumine ühtsel turul.
Mõistet „masin” kasutatakse artikli 6 lõikes 1 laiemas tähenduses, et hõlmata kõik
artikli 1 lõike 1 punktides a–f osutatud tooted – vt § 33: märkused artikli 2 esimese
lõigu kohta.
Kooskõlas artiklis 6 sätestatud kohustustega tohivad liikmesriigid kehtestada
masinate või osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise suhtes või masinate
kasutuselevõtmise suhtes masinadirektiiviga hõlmatud ohtude puhul ainult
masinadirektiivis sätestatud nõudeid või menetlusi.
Kohustus lubada direktiivi nõuetele vastavate masinate või osaliselt komplekteeritud
87
masinate vaba liikumist ühtsel turul ei keela liikmesriikidel reguleerida teatavas

ulatuses masinate paigaldamist ja kasutamist – vt § 139 ja § 140: märkused artikli 15
kohta.
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu 81 kohaselt tohivad masinadirektiivi nõuetele
vastavad masinad vabalt liikuda ka Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Sama kehtib
Šveitsis ELiga sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingu 82 alusel ning Türgis ELi ja
Türgi tolliliidu alusel. 83
3. Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastava masina või osaliselt
komplekteeritud masina näitamist messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja
muudel taolistel üritustel juhul, kui nähtavale kohale asetatud sildil on selgelt
kinnitatud, et antud masin ei vasta nõuetele ning et seda ei tehta kättesaadavaks
enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks tuleb sellise mittevastava
masina või osaliselt komplekteeritud masina tutvustamise ajal võtta piisavaid
ohutusmeetmeid inimeste kaitsmiseks.
§ 108. Messid, näitused ja demonstratsioonid

Messid, näitused ja demonstratsioonid pakuvad masinate tootjatele, importijatele ja
levitajatele võimaluse reklaamida uusi ja innovatiivseid tooteid. Artikli 6 lõike 3 sätete
eesmärgiks on tagada, et masinadirektiiv ei takistaks selliste toodete
reklaamimist: vt § 19: märkused põhjenduse 17 kohta. Mõnel juhul võivad
asjaomased ettevõtjad soovida enne asjakohase vastavushindamise läbiviimist näha,
kas nende tooted huvitavad võimalikke kliente. Muudel juhtudel ei pruugi menetlus
olla masina esitlemise ajaks lõpetatud. Tootjad, importijad või levitajad võivad ka
soovida esitleda tooteid, mis ei ole ette nähtud ELi turu jaoks. Tooted võib välja
panna ka nii, et teatavad kaitsepiirded või -seadmed on eemaldatud, et näidata
paremini nende toimimisele iseloomulikke jooni.
Artikli 6 lõike 3 kohaselt on selline praktika lubatud. Selleks et anda võimalikele
klientidele selget teavet ja vältida ebaausat konkurentsi direktiivi nõuetele vastavate
toodete esitlejatega, tuleb direktiivi nõuetele mittevastavatele toodetele lisada
nähtavale kohale silt, milles on selgesõnaliselt öeldud, et need tooted ei vasta
nõuetele ega ole kättesaadavad enne, kui nad on vastavusse viidud. Messide
korraldajad peaksid esitlejatele seda küsimust käsitlevaid kohustusi meelde tuletama.
Masinadirektiivis ei ole täpsustatud selle sildi konkreetset formaati ega sõnastust.
Masina puhul, mille tootja kavatseb viia nõuetega vastavusse ja lasta ELi turule, võib
kasutada järgmist sõnastust:
81
http://www.efta.int/legal-texts/eea.aspx
82
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/international-aspects/mutual-recognition-
agreement/switzerland/index_en.htm
83
http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/customs_duties/rules_origin/customs_unions/article_
414_en.htm
88
Esitletud masin ei vasta masinadirektiivi 2006/42/EÜ nõuetele.

Külastajaid teavitatakse, et masinad tehakse Euroopa Liidus
kättesaadavaks alles pärast nende nõuetega vastavusse viimist.
Näituste ja demonstratsioonide jooksul tuleb kasutusele võtta vajalikud

ettevaatusabinõud, et tagada esitlejate ja avalikkuse ohutus, seda eelkõige juhul, kui
esitletavate toodete kaitsepiirded või -seadmed on eemaldatud. Esitlejate või teiste
töötajate tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks tuleb võtta asjakohased meetmed
kooskõlas riigisiseste sätetega, millega rakendatakse töötajate tervise ja ohutuse
kaitset käsitlevaid ELi direktiive.
Artikkel 7
Vastavuseeldus ja harmoneeritud standardid
1. Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi sätetele vastavaks CE-märgisega ja II lisa
1. osa A-jaos määratletud EÜ vastavusdeklaratsiooniga varustatud masinat.
...
§ 109. CE-märgise ja EÜ vastavusdeklaratsiooniga kaasnev vastavuseeldus

Artikli 7 lõikes 1 selgitatakse CE-märgise ja EÜ vastavusdeklaratsiooni rolli,
käsitledes neid nn passina, mis lihtsustab artikli 6 lõikes 1 osutatud masinate vaba
liikumist ühtsel turul.
Masinaga peab kaasas olema EÜ vastavusdeklaratsioon. See tähendab, et tootja
peab masinale lisama EÜ vastavusdeklaratsiooni, kui masin lastakse turule, ning
teised ettevõtjad, näiteks importijad või levitajad peavad selle edasi andma masina
kasutajale – vt § 83: märkused artikli 2 punkti i kohta.
Tuleb märkida, et artikli 7 lõikes 1 liikmesriikidele sätestatud kohustus käsitleda CE-
märgist kandvat ja EÜ vastavusdeklaratsiooni omavat masinat masinadirektiivi
nõuetele vastavana ei mõjuta liikmesriikide kohustust teostada turujärelevalvet
eesmärgiga tagada, et CE-märgist kandvad ja EÜ vastavusdeklaratsiooni omavad
tooted tõepoolest vastavad masinadirektiivi nõuetele ega nende kohustust tagada, et
nõuetele mittevastavad CE-märgist kandvad tooted kõrvaldatakse turult – vt § 93 ja
§ 94: märkused artikli 4 lõike 1 kohta, §-d 122–126: märkused artikli 11 kohta ning
...
2. Eeldatakse, et harmoneeritud standardi (mille kohta on avaldatud viited
Euroopa Liidu Teatajas) kohaselt toodetud masin vastab nimetatud
harmoneeritud standardiga kaetud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
...
§ 110. Harmoneeritud standardite kohaldamisest tulenev vastavuseeldus

Viide Euroopa standarditele on masinadirektiivis järgitava uue tehnilist ühtlustamist ja
89
standardeid käsitleva lähenemisviisi põhiline element. Direktiivis sätestatakse

masinate suhtes kohaldatavad kohustuslikud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded,
samas kui üksikasjalikud spetsifikatsioonid nende oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuete täitmiseks on esitatud Euroopa harmoneeritud standardites – vt § 87:
märkused artikli 2 punkti l kohta.
Kui Euroopa harmoneeritud standard on vastu võetud, edastab Euroopa
standardiorganisatsioon selle Euroopa Komisjonile, et viite standardile saaks
avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
Kui viide harmoneeritud standardile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, lubab selle
standardi spetsifikatsioonide kohaldamine eeldada vastavust standardiga hõlmatud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. See vastavuseeldus kehtib kuupäevast, mil
viide standardile avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Kui standard asendatakse uue või
läbivaadatud standardiga, kaotab vastavuseeldus kehtivuse Euroopa Liidu Teatajas
täpsustatud vastavuseelduse kehtivuse lõppkuupäeval masinate puhul, mis on lastud
turule pärast seda kuupäeva – vt § 114: märkused artikli 7 lõike 3 kohta.
Tuleb märkida, et pärast standardi ametlikku vaidlustamist võib viited teatavatele
standarditele avaldada Euroopa Liidu Teatajas, lisades hoiatuse, millega tühistatakse
vastavuseeldus standardite teatavate osade suhtes – vt § 121: märkused artikli 10
kohta.
Euroopa standardite kavandite (tuvastatavad eesliite „prEN” alusel) või selliste
Euroopa standardite kohaldamine, mille kohta ei ole Euroopa Liidu Teatajas viidet
avaldatud, ei luba eeldada vastavust masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele.
Teavet standardi teema kohta (standardiga hõlmatud masinarühma või
masinaohutuse aspekti kohta) võib leida standardi klauslis selle reguleerimisala
kohta. Täiendav teave standardiga hõlmatud (või mittehõlmatud) masinadirektiivi
oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohta on esitatud standardi teavitavas Z lisas.
Kui standardile või standardi osale viidatakse Euroopa harmoneeritud standardis
normatiivviitega, muutuvad viidatud standardi või standardi osa spetsifikatsioonid
harmoneeritud standardi osaks ning nende kohaldamine lubab eeldada vastavust
nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. See on nii isegi juhul,
kui viidatud standard ei kehti enam (välja arvatud juhul, kui viide sellele standardile on
Euroopa Liidu Teatajast pärast ametlikku vaidlustamist kõrvaldatud – vt § 121:
märkused artikli 10 kohta). Teisest küljest, viidatud standardi viimase versiooni
kohaldamine lubab samuti eeldada vastavust asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele, tingimusel et viide sellele standardile on avaldatud Euroopa Liidu
Teatajas.
Harmoneeritud standardi kohaldamisest tulenev vastavuseeldus ei ole absoluutne,
sest standardi enda vastavuse võib vaidlustada – vt §-d 119–121: märkused artikli 10
kohta. Harmoneeritud standardi kohaldamisega kaasnev vastavuseeldus annab
tootjale siiski teatava õiguskindluse, sest ta ei pea esitama täiendavaid tõendeid
vastavuse kohta standardiga hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Lisaks võimaldab IV lisas loetletud masinarühmade puhul kõiki masinate suhtes
kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid hõlmava harmoneeritud
standardi kohaldamine tootjal läbi viia masina vastavushindamise teavitatud
90
asutuseta – vt § 129: märkused artikli 12 lõike 3 kohta.

Tuleb märkida, et kuigi harmoneeritud standardite kohaldamine muudab
riskihindamise lihtsamaks, ei vabasta see masina tootjat siiski täielikult masina
riskihindamise läbiviimise kohustusest – vt § 159: märkused I lisa 1. üldpõhimõtte
kohta.
Isegi juhul, kui harmoneeritud standard hõlmab konkreetset olulist tervisekaitse- ja
ohutusnõuet, võib masina tootja ikkagi kohaldada alternatiivseid spetsifikatsioone.
Harmoneeritud standardite vabatahtliku laadi eesmärk on ära hoida see, et tehnilised
standardid takistaksid innovatiivseid lahendusi sisaldavate masinate turulelaskmist.
Harmoneeritud standard annab siiski aimu tehnika tasemest standardi vastuvõtmise
ajal. Teisisõnu näitab harmoneeritud standard konkreetset liiki tootelt oodatavat
ohutuse taset sel ajal. Masina tootja, kes otsustab kohaldada muid tehnilisi
spetsifikatsioone, peab suutma tõestada, et tema alternatiivne lahendus on
vastavuses masinadirektiivi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega ning et selle
lahenduse ohutuse tase on vähemalt samaväärne harmoneeritud standardite
spetsifikatsioonide kohaldamisel saavutatava tasemega – vt § 161 ja § 162:
märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta.
Kui tootja otsustab mitte kohaldada harmoneeritud standardeid või otsustab
kohaldada ainult osa harmoneeritud standardist, peab ta tehnilisse toimikusse lisama
teabe läbiviidud riskihindamise ja oluliste tervisekaitse- ha ohutusnõuete järgimiseks
võetud sammude kohta – vt § 329: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a
kohta. Sellisel juhul ei tuleks viidet harmoneeritud standardile loetleda tootja EÜ
vastavusdeklaratsioonis, vaid deklaratsioonis võib märkida, milliseid harmoneeritud
standardi osasid või klausleid on kohaldatud – vt § 383: märkused II lisa 1. osa A jao
punkti 7 kohta.
§ 111. Masinastandardite klassifikatsioon

Masinastandardid on liigitatud kolmeks: A-, B- ja C-tüüpi standardid. Selle liigitamise
eesmärk on võimaldada konkreetsesse rühma kuuluvaid masinaid käsitlevate
standardite koostajatel kasutada horisontaalseid standardeid, milles pakutakse
järeleproovitud tehnilisi lahendusi. Samuti võivad horisontaalsed A- ja B-tüüpi
standardid aidata tootjaid, kes projekteerivad masinaid, mille jaoks C-tüüpi standardid
ei ole kättesaadavad.
Nende kolme tüüpi harmoneeritud standardi kohaldamisest tulenevate
vastavuseelduste laadi tuleb eristada:
A-tüüpi standardid
A-tüüpi standardites täpsustatakse põhimõisted, terminoloogia ja
projekteerimispõhimõtted, mida kohaldatakse kõikide masinarühmade suhtes. Kuigi
sellised standardid moodustavad olulise raamistiku masinadirektiivi nõuetekohaseks
kohaldamiseks, ei ole ainult selliste standardite rakendamine piisav selleks, et tagada
vastavus direktiivi asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning
seetõttu ei kaasne nende standardite kohaldamisega täielikku vastavuseeldust.
91
Näiteks standardi EN ISO 14121-1 84 kohaldamine tagab, et riskihindamine on läbi

viidud vastavalt I lisa 1. üldpõhimõttes sisalduvatele nõuetele, kuid see ei ole piisav,
et näidata, et tootja poolt masina põhjustatud ohtude käsitlemiseks võetud
kaitsemeetmed vastavad I lisa olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
B-tüüpi standardid
B-tüüpi standardid käsitlevad masinaohutuse konkreetseid aspekte või teatavat liiki
kaitsemeetmeid, mida võib kasutada väga erinevate masinarühmade puhul. B-tüüpi
standardite spetsifikatsioonide kohaldamine lubab eeldada vastavust nendega
hõlmatud masinadirektiivi olulistele nõuetele, kui C-tüüpi standard või tootja
riskihindamine näitab, et B-tüüpi standardis täpsustatud tehniline lahendus on piisav
asjaomase masinarühma või -mudeli puhul.
Selliste B-tüüpi standardite kohaldamine, milles esitatakse eraldiseisvalt turulelastud
ohutusseadiste spetsifikatsioonid, lubab eeldada asjaomaste ohutusseadiste
vastavust standarditega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusseadistele –
vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta.
C-tüüpi standardid
C-tüüpi standardites on esitatud spetsifikatsioonid konkreetse masinarühma kohta,
näiteks mehaaniliste presside, teraviljakombainide või kompressorite kohta. C-tüüpi
standarditega hõlmatud rühma kuuluvatel eri liiki masinatel on samalaadne
ettenähtud kasutusala ja nad kujutavad endast samalaadset ohtu. C-tüüpi
standardites võib viidata A- või B-tüüpi standarditele, täpsustades, millist A- või B-
tüüpi standardi spetsifikatsiooni asjaomase masinarühma suhtes kohaldatakse. Kui
konkreetse masinaohutuse aspekti puhul kaldutakse C-tüüpi standardis kõrvale A- või
B-tüüpi standardi spetsifikatsioonidest, on C-tüüpi standardi spetsifikatsioonid A- või
B-tüüpi standardite spetsifikatsioonide suhtes ülimuslikud.
C-tüüpi standardi spetsifikatsioonide kohaldamine tootja riskihindamise alusel lubab
eeldada vastavust standardiga hõlmatud masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele.
Teatavad C-tüüpi standardid on jagatud mitmest osast koosnevatesse seeriatesse,
kusjuures standardi 1. osas esitatakse masinaklassi suhtes kohaldatavad
üldspetsifikatsioonid ning standardi ülejäänud osades esitatakse samasse klassi
kuuluvate masinate konkreetsete rühmade spetsifikatsioonid ning need standardi
osad täiendavad või muudavad 1. osas esitatud üldspetsifikatsioone. Sellisel viisil
liigendatud C-tüüpi standardite puhul lubab masinadirektiivi oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele vastavust eeldada see, kui standardi üldist 1. osa kohaldatakse koos
standardi asjaomase eriosaga.
§ 112. Masinate harmoneeritud standardite väljatöötamine

Masinate harmoneeritud standardeid töötavad välja Euroopa
standardiorganisatsioonide CEN ja CENELEC tehnilised komiteed (TK). Nimetatud
komiteed koosnevad CENi ja CENELECi liikmeks olevate riiklike organisatsioonide
84
EN ISO 14121-1: 2007 – Masinate ohutus – Riskide hindamine – Osa 1: Põhimõtted
(ISO 14121-1:2007).
92
volitatud esindajatest. Masinadirektiivi toetavate standardite väljatöötamisse kaasatud

tehnilised komiteed on järgmised:
CEN
TC 10 Liftid, eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed
TC 33 Uksed, aknad, luugid
TC 47 Õlipihustuspõletid ja nende koostisosad – funktsioon – ohutus – testimine
TC 98 Tõsteplatvormid
TC 114 Masinate ohutus
TC 122 Ergonoomika
TC 123 Laserid ja fotoonika
TC 131 Ventilaatoritega gaasipõletid
TC 142 Puidutöötlemismasinad – ohutus
TC 143 Tööpingid – ohutus
TC 144 Põllu- ja metsamajanduse traktorid ja masinad
TC 145 Kummi- ja plastitöötlusmasinad
TC 146 Pakkemasinad
TC 147 Kraanad – ohutus
TC 148 Pidevtoimega teisaldusseadmed ja süsteemid – ohutus
TC 149 Elektrilised laoseadmed
TC 150 Tööstuslikud mootorkärud – ohutus
TC 151 Ehitusseadmed ja ehitusmaterjalimasinad
TC 153 Toiduainete ja söödaga kasutamiseks ette nähtud masinad
TC 168 Ketid, trossid, lindid, tropid ja abiseadised – ohutus
TC 169 Valgus ja valgustus
TC 182 Külmutussüsteemid, ohutus ja keskkonnanõuded
TC 186 Tööstuslik termotöötlus – ohutus
TC 188 Konveierilindid
TC 192 Tuletõrjeseadmed
TC 196 Maa-alustes kaevandustes kasutamiseks ette nähtud masinad – ohutus
TC 197 Pumbad
TC 198 Paberivalmistamis- ja viimistlusmasinad – ohutus
TC 200 Nahaparkimismasinad – ohutus
TC 201 Jalatsi-, naha- ja kunstnahast toodete valmistamise masinad – ohutus
TC 202 Valukoja seadmed
TC 211 Akustika
TC 213 Lõhkepadrunitega töötavad käsiseadmed – ohutus
TC 214 Tekstiilimasinad ja abiseadised
TC 221 Tööstuslikult toodetud metallmahutid ning seadmed mahutite ja teenindusjaamade jaoks
TC 231 Mehaaniline võnkumine ja löök
TC 232 Kompressorid – ohutus
TC 255 Käeshoitavad mitteelektrilised jõuseadised – ohutus
TC 256 Raudteealased rakendused
TC 270 Sisepõlemismootorid
TC 271 Pinnatöötlusseadmed – ohutus
TC 274 Õhusõidukite maapealsed teenindusseadmed
TC 305 Plahvatusohtlik keskkond – plahvatuse vältimine ja kaitse
TC 310 Arenenud tootmistehnoloogiad
TC 313 Tsentrifuugid – ohutusnõuded
TC 322 Seadmed metalli valmistamiseks ja vormimiseks – ohutus
TC 354 Kaasasõitva juhiga mootorsõidukid, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks avalikel teedel
TC 356 Tööstusventilaatorid – ohutusnõuded
CENELEC
TC 44X Masina ohutus – elektro-tehnilised aspektid
TC 61 Kodumasinate ja samalaadsete elektriseadmete ohutus
TC 61F Käeskantavate motoriseeritud elektriseadmete ohutus
93
TC 76 Optilise kiirguse ohutus ja laserseadmed

TC 88 Tuuleturbiinisüsteemid
Standardikavandeid valmistavad ette asjaomase tehnilise komitee moodustatud

töörühmad. Need koosnevad riiklike standardiorganisatsioonide nimetatud
ekspertidest. Tehniline komitee edastab töörühma koostatud standardikavandi (prEN)
riiklikele standardiorganisatsioonidele, kes saadavad kavandi märkuste saamiseks
liikmesriigi tasandil huvitatud isikutele (avalik küsitlus). Esitatud märkused saadetakse
tagasi tehnilisele komiteele ning töörühm vaatab need läbi eesmärgiga kavandit
parandada. Seejärel esitatakse standardi lõplik kavand riiklikele
standardiorganisatsioonidele vastuvõtmiseks kaalutud häälteenamusega.
Teatavad harmoneeritud standardid töötatakse välja ka kokkulepete raames, mis
käsitlevad CENi ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) või CENELECi ja
Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) vahelist koostööd. CENi ja ISO
vahelist kokkulepet tuntakse Viini kokkuleppena. CENELECi ja IEC vahelist
kokkulepet tuntakse Dresdeni kokkuleppena. Nende kokkulepete rakendamise korral
võivad standardieelnõud välja töötada ISO või IEC tehnilised komiteed ja töörühmad.
Kuid enne Euroopa harmoneeritud standardina vastuvõtmist viiakse läbi neid
standardeid käsitlev küsitlus ning läbitakse CENi või CENELECi
vastuvõtmismenetlused, mis teostatakse paralleelselt ISO või IEC menetlustega.
§ 113. Harmoneeritud standardite tähistamine

Euroopa standardite kavandid tähistatakse eesliitele „prEN” järgneva viitenumbriga,
millele omakorda järgneb kavandi kuupäev. Sellised Euroopa standardite kavandid
tehakse avalikkusele kättesaadavaks avaliku küsitluse etapis.
Kui CEN või CENELEC on standardi vastu võtnud, tähistatakse see sama numbriga,
millele eelneb eesliide „EN” ja järgneb vastuvõtmise kuupäev (aasta). Kui standardit
muudetakse või kui standard vaadatakse läbi ja uus versioon kannab sama numbrit,
võimaldab vastuvõtmiskuupäev eristada standardi uut versiooni varasemast.
Kui CEN standard on identne ISO vastu võetud rahvusvahelise standardiga,
kannavad Euroopa ja rahvusvaheline standard sama numbrit ning harmoneeritud
standardi tähis sisaldab eesliidet „EN ISO”. Samas kui CENELECi standard põhineb
IEC standardil, kannab CENELECi standard erinevat numbrit. Mõlema
standardiorganisatsiooni puhul esitatakse viide vastavale ISO või IEC standardile
Euroopa standardi pealkirja järel sulgudes.
CENi ja CENELECi liikmeks olevad riiklikud organisatsioonid peavad andma
harmoneeritud standardile riikliku standardi staatuse, tegemata samas ühtegi
muudatust. Harmoneeritud standardi riikliku versiooni tähises eelneb eesliitele „EN”
eesliide, mida kasutatakse riiklike standardite tähistamiseks asjaomases riigis. ELi
liikmesriigi standardiorganisatsioonid avaldavad harmoneeritud standardid järgmise
eesliitega:
94
„ÖNORM EN” Austrias „LVS EN” Lätis

„NBN EN” Belgias „LST EN” Leedus
„БДС EN” Bulgaarias „EN” Luksemburgis
„CYS EN” Küprosel „MSA EN” Maltal
„ČSN EN” Tšehhi Vabariigis „NEN EN” Madalmaades
„DS EN” Taanis „PN EN” Poolas
„EVS EN” Eestis „NP EN” Portugalis
„SFS EN” Soomes „SR EN” Rumeenias
„NF EN” Prantsusmaal „STN EN” Slovakkias
„DIN EN” Saksamaal „SIST EN” Sloveenias
„EN” Kreekas „UNE EN” Hispaanias
„MSZ EN” Ungaris „SS EN” Rootsis
„IS EN” Iirimaal „BS EN” Ühendkuningriigis
„UNI EN” Itaalias
Samad standardid avaldatakse EFTA riikides järgmise eesliitega:
„IST EN" Islandil „SN EN" Šveitsis
„NS-EN" Norras
Mõnel juhul on harmoneeritud standardi riikliku versiooni tähises sisalduv kuupäev
hilisem kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardi tähises sisalduv kuupäev ning
seda seetõttu, et standardi avaldamine liikmesriigi tasandil võis toimuda järgmisel
aastal.
Masina EÜ vastavusdeklaratsioonis võib tootja kohaldatud Euroopa harmoneeritud
standardid esitada kas riikliku viite abil, kasutades ühte eespool loetletud eesliidet, või
Euroopa Liidu Teatajas loetletud kujul, kasutades ainult eesliidet „EN” – vt §
383 märkused II lisa 1. osa A jao punkti 7 kohta.
...
3. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas viited harmoneeritud standardite kohta.
§ 114. Harmoneeritud standardite viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas

Harmoneeritud standardite konsolideeritud loetelud avaldatakse Euroopa Liidu
Teataja C-seerias masinadirektiivi rakendamise raames komisjoni teatisena. Loetelu
ajakohastatakse korrapäraselt, kui CEN ja CENELEC edastavad Euroopa Komisjonile
viited uute või läbivaadatud standardite kohta.
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelu sisaldab järgmist viit veergu:
Esimene veerg sisaldab standardiorganisatsiooni vastuvõtnud Euroopa
standardiorganisatsiooni nime: CEN või CENELEC;
Teine veerg sisaldab standardi viidet, st standardi number, kuupäev, mis CEN
või CENELEC standardi vastu võttis ning standardi pealkiri;
Kui standardit on muudetud, esitatakse viide standardi muudetud
versioonile. Kui selliste muudetud standardite viited on Euroopa
Liidu Teatajas avaldatud, lubab standardi muudetud versiooni
95
kohaldamine eeldada vastavust masinadirektiivi asjakohastele

olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
Kolmas veerg sisaldab kuupäeva, millal viide standardile avaldati Euroopa Liidu
Teatajas esimest korda. See on kuupäev, millest alates standardi
kohaldamine lubab eeldada vastavust standardiga hõlmatud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
Neljas veerg sisaldab viidet asendatud standardile. See veerg täidetakse
ainult siis, kui uue või läbivaadatud standardi vastuvõtmise ajal
oli juba olemas sama teemat käsitlev harmoneeritud standard.
Enamikul juhtudel on asendatav standard läbivaadatud standardi
varasem versioon;
Viies veerg sisaldab asendatava standardi vastavuseelduse kehtivuse
lõppkuupäeva. See veerg täidetakse ainult siis, kui neljandas
veerus on esitatud asendatava standardi viide. Vastavuseelduse
kehtivuse lõppkuupäeva määrab kindlaks komisjon. Tavaliselt on
vastavuseelduse kehtivuse lõppkuupäev sama kuupäev, mille
CEN või CENELEC on kindlaks määranud asendatud standardi
kehtetuks tunnistamiseks riiklike standardiorganisatsioonide
poolt.
Uus standard lubab eeldada nõuetele vastavust alates sellest
kuupäevast, mil tema viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas,
samas kui asendatud standard lubab eeldada nõuetele vastavust
kuni viiendas veerus esitatud vastavuseelduse kehtivuse
kuupäevani. Kahe kuupäeva vahelisel ajavahemikul
(üleminekuperiood) lubab kas uue standardi või asendatud
standardi spetsifikatsioonide kohaldamine eeldada vastavust
nende spetsifikatsioonidega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele.
...
4. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed selleks, et sotsiaalpartnerid
saaksid harmoneeritud standardite ettevalmistamist ja järelevalvet riigi
tasandil mõjutada.
§ 115. Sotsiaalpartnerite osalemine standardimises

Standardimine põhineb huvitatud isikute vahelisel konsensusel. Masinastandarditest
huvitatud isikute hulka kuuluvad näiteks, masinatootjad, masinate kasutajad
(tööandjad, töötajad ja kliendid), töötervishoiu- ja ohutuse küsimustega tegelevad
institutsioonid, teavitatud asutused, muud asjaomased valitsusvälised
organisatsioonid ja ametiasutused. Huvitatud isikute osalemist käsitlevad eeskirjad on
tavaliselt esitatud standardimise korraldamist käsitlevates riigisisestes õigusnormides.
Artikli 7 lõikes 4 kehtestatakse liikmesriikidele konkreetne nõue tagada asjakohaste
meetmete võtmine selleks, et sotsiaalpartnerid, st tööandjate ja töötajate esindajatel
oleks võimalik mõjutada standardimise protsessi liikmesriigi tasandil. Liikmesriigid
96
otsustavad ise, millised meetmed on asjakohased ja kuidas nad neid meetmeid ellu
viivad.
Artikkel 8 85
Erimeetmed
1. Komisjon võib võtta asjakohaseid meetmeid järgmistel juhtudel:
a) artikli 2 punktis c nimetatud V lisa ohutuskomponentide näidisloetelu
uuendamine;
b) piirangute seadmine artiklis 9 nimetatud masinate turulelaskmisele.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi
sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud
kontrolliga regulatiivmenetlusele.
...
§ 116. Regulatiivkomitee menetluse raames võetavad meetmed

Artikli 8 lõikes 1sätestatakse kaks juhtu, mil komisjon võib võtta vastu meetmed, olles
enne konsulteerinud masinakomiteega vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele – vt
− Artikli 8 lõike 1 punkt a võimaldab komisjonil ajakohastada V lisas sätestatud
ohutusseadiste näidisloetelu, näiteks lisades loetellu täiendavaid näiteid
seadiste kohta, mis vastavad artiklis 2 esitatud määratlusele – vt § 42:
märkused artikli 2 punkti c kohta. Seda võib teha juhul, kui selgub, et teatavad
olemasolevad ohutusseadised on loetelust välja jäänud või kui välja töötatakse
uued ohutusseadised.
− Artikli 8 lõike 1 punkt b võimaldab komisjonil võtta vastu meetme, mis piirab
masina turulelaskmist, sest masin kujutab endast ohtu harmoneeritud
standardis esinevate puuduste tõttu ning kujutab endast sama ohtu, nagu
masin, mille suhtes kohaldatakse põhjendatud kaitsemeedet, või liikmesriigi
nõudmisel – vt § 118: märkused artikli 9 kohta.
...
2. Toimides kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, võib
komisjon võtta asjakohased meetmed, mis on seotud käesoleva direktiivi
praktilise kohaldamisega, sealhulgas artikli 19 lõikes 1 sätestatud meetmed
koostöö tagamiseks liikmesriikide vahel ja komisjoniga.
85
Artiklit 8 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009,
millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte
nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Kohandamine kontrolliga
regulatiivmenetlusega – neljas osa (ELT L 188, 18.7.2009, lk 14).
97
§ 117. Nõuandekomitee menetluse raames võetavad meetmed

Artikli 8 lõige 2 lubab komisjoni võtta mis tahes asjakohase meetme seoses
masinadirektiivi praktilise rakendamisega, olles enne konsulteerinud
masinakomiteega vastavalt nõuandekomitee menetlusele – vt § 147: märkused
artikli 22 lõike 2 kohta. Lisaks annab see komisjonile õigusliku aluse toetada koostöö
korraldamist ja teabevahetust liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel – vt § 144:
märkused artikli 19 lõike 1 kohta.
Artikkel 9 86
Erimeetmed potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes
1. Kui komisjon leiab artiklis 10 nimetatud menetluse kohaselt, et harmoneeritud
standard ei rahulda täielikult I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid, mida selles standardis käsitletakse, võib komisjon või liikmesriik
ohutuse ja tervise kaitsmise eesmärgil võtta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3
meetmeid, mis kohustavad liikmesriike keelama või piirama selliste masinate
turule laskmist, mille tehnilised näitajad kujutavad standardi ebapiisavuse tõttu
endast ohtu, või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused. Kui komisjon
artiklis 11 nimetatud menetluse kohaselt leiab, et liikmesriigis võetud meede on
õigustatud, võib komisjon võtta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 meetmeid,
mis kohustavad liikmesriike keelama või piirama selliste masinate turule
laskmist, mis tehniliste näitajate tõttu kujutavad endast sama ohtu, või
kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused.
2. Iga liikmesriik võib taotleda komisjonilt lõikes 1 osutatud meetmete võtmise
vajaduse läbivaatamist.
3. Lõikes 1 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon liikmesriikide ja teiste
huvitatud pooltega ning teatab neile, milliseid meetmeid ta ühenduse tasandil
isikute tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse tagamiseks võtta kavatseb.
Võttes nõuetekohaselt arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, kiidab komisjon
vajalikud meetmed heaks.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi
sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud
kontrolliga regulatiivmenetlusele.
§ 118. Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate

käsitlemiseks
Artiklis 11 sätestatud kaitseklauslit, mille kohaselt liikmesriigid peavad võtma
asjakohased meetmed CE-märgist kandvate ohtlike masinate käsitlemiseks,
kohaldatakse teatavate masinamudelite suhtes. Artikkel 9 lubab komisjonil vastu võtta
meetmed, et keelata kõikide endast samasugust ohtu kujutavate masinamudelite
86
Artikli 9 lõiget 3 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni
2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid
õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Kohandamine
kontrolliga regulatiivmenetlusega – neljas osa (ELT L 188, 18.7.2009, lk 14).
98
turulelaskmine või piirata seda. Sellised meetmed võib vastu võtta järgmiste
asjaolude korral:
Pärast ametlike vastuväidete esitamist harmoneeritud standardile vastavalt
artiklile 10
Esimene asjaolu on seotud artiklis 10 sätestatud menetlusega harmoneeritud
standardi vaidlustamiseks. Kui harmoneeritud standardi osas esitatakse ametlikud
vastuväited, võib komisjon võtta vastu otsuse, millega tunnistatakse standardi
kohaldamisest tulenev vastavuseeldus kehtetuks või seda piiratakse, tuginedes
asjaolule, et standardi teatavad spetsifikatsioonid ei vasta asjaomastele olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt § 121: märkused artikli 10 kohta. Pärast sellise
otsuse vastuvõtmist võib inimeste tervise ja ohutuse kaitsmiseks osutuda vajalikuks
tagada, et kooskõlas puuduliku standardiga projekteeritud masinad kõrvaldatakse
turult või nende suhtes kohaldatakse teatavaid piiranguid.
Pärast artikli 11 kohase kaitsemeetme võtmist

Teine asjaolu on seotud artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlusega. Pärast
seda, kui liikmesriik on teavitanud meetmest, millega keelatakse ohtliku masina
konkreetse mudeli turulelaskmine või piiratakse seda, võtab komisjon vastu otsuse
selle kohta, kas ta peab meedet põhjendatuks – vt § 123: märkused artikli 11 lõike 3
kohta. Pärast sellise otsuse tegemist võib komisjon vastu võtta otsuse, millega
nõutakse kõikidelt liikmesriikidelt inimeste tervise ja ohutuse kaitseks asjakohaste
meetmete võtmist, et tagada, et mis tahes muud masinad, millel on esialgse
riigisisese meetme reguleerimisalasse kuuluva mudeliga sama viga, kõrvaldatakse
turult või nende suhtes kohaldatakse teatavaid piiranguid.
Liikmesriigi taotluse korral

Artikli 9 lõikes 2 antakse liikmesriikidele võimalus taotleda, et komisjon uuriks
vajadust võtta meetmed, millega keelatakse endast oma tehniliste tunnusjoonte tõttu
sama ohtu kujutava masina turulelaskmine või piiratakse seda, või vajadust
kohaldada sellise masina suhtes eritingimusi.
Enne selliste meetmete võtmist konsulteerib komisjon huvitatud isikutega. Kuna
meetmed ei hõlma ainult ühte tootjat, vaid võivad mõjutada kõiki konkreetse
masinarühma tootjaid, on selge, et konsulteerida tuleb masinatootjaid ELi tasandil
esindavate organisatsioonidega. Üldiselt viiakse konsultatsioonid huvitatud isikutega
läbi masinate töörühma raames – vt § 148: märkused artikli 22 kohta. Seejärel
võetakse meede pärast konsulteerimist masinakomiteega vastu vastavalt kontrolliga
regulatiivmenetlusele – vt § 147: märkused artikli 22 lõike 3 kohta.
99
Artikkel 10
Harmoneeritud standardi vaidlustamise menetlus
Kui liikmesriik või komisjon leiab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult I lisas
sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mida standardis käsitletakse, esitab
komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendusega direktiivi 98/34/EÜ
alusel moodustatud komiteele. Komitee teeb viivitamata oma arvamuse teatavaks.
Komitee arvamusest lähtudes otsustab komisjon, kas ta avaldab kõnealuse
harmoneeritud standardi kogumahus või osaliselt või jätab selle avaldamata või säilitab
selle endisel kujul kogumahus või osaliselt või tühistab Euroopa Liidu Teatajast viited
sellele.
§ 119. Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele

Selliste harmoneeritud standardite kohaldamine, mille viited on avaldatud Euroopa
Liidu Teatajas, lubab eeldada vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele – vt § 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. Artikli 10 ja 11 kohaselt
võib aga vastavuseelduse siiski vaidlustada.
− Artikli 10 kohaselt peab liikmesriik või komisjon edastama harmoneeritud
standardi direktiiviga 98/34/EÜ 87 moodustatud komiteele, kui neil on tõendeid
selle kohta, et teatavad standardiga hõlmatud olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded ei ole standardi spetsifikatsioonidega piisavalt täidetud.
− Kui kasutatakse artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust ja asjaomane
liikmesriik leiab, et piiravate meetmete reguleerimisalasse kuuluvad masinad ei
vasta nõuetele tootja kohaldatud harmoneeritud standardis esinevate puuduste
tõttu, suunatakse kas asjaomane standard direktiivi 98/34/EÜ alusel
moodustatud komiteele – vt § 124: märkused artikli 11 lõike 4 kohta.
Selleks et vältida selliste ametlike vastuväidete esitamist, julgustataks liikmesriike
jälgima harmoneeritud standardite väljatöötamist ning tegema oma mureküsimused
CENile või CENELECile teatavaks enne harmoneeritud standardite vastuvõtmist.
Samal eesmärgil julgustatakse standardiorganisatsioone võtma harmoneeritud
standardite väljatöötamisel ja vastuvõtmisel liikmesriikide muresid nõuetekohaselt
arvesse.
Ainult liikmesriigid ja komisjon saavad esitada ametlikke vastuväiteid harmoneeritud
standardi kohta. Kui teised huvitatud isikud leiavad, et harmoneeritud standardis
esineb tõsiseid puudusi, võivad nad juhtida sellele küsimusele liikmesriigi
ametiasutuste või komisjoni tähelepanu ning paluda neil võtta asjakohased meetmed.
§ 120. Ametlike vastuväidete esitamise kord

Ametlikud vastuväited võib esitada siis, kui harmoneeritud standardi on vastu võtnud
Euroopa standardiorganisatsioon ning selle standardi viide on edastatud komisjonile
87
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuli 1998, millega nähakse ette tehnilistest
standarditest ja eeskirjadest teatamise kord; muudetud direktiividega 98/48/EÜ ja 2006/96/EÜ.
Direktiivi konsolideeritud versioon on kättesaadav järgmisel veebisaidil:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1998L0034:20070101:ET:PDF
100
selle avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Samuti võib ametlikud vastuväited

esitada mis tahes ajal pärast harmoneeritud standardi viite avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Liikmesriik peab ametlikud vastuväited esitama komisjonile ELi juures oleva alalise
esinduse kaudu, esitades asjaomase standardi viite ning tuues välja standardi
vigasteks peetavad spetsifikatsioonid ja vastuväidete esitamise aluse.
Direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud komitee on selleks välja töötanud
standardvormi.
Kõigepealt arutatakse ametlikke vastuväiteid masinate töörühmas – vt § 148:
märkused artikli 22 kohta –, kus liikmesriikidel, CENi või CENELECi esindajatel ja
teistel huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukohad. Komisjon edastab
masinate töörühmas toimunud arutelu tulemused direktiiviga 98/34/EÜ moodustatud
komiteele. Seejärel konsulteeritakse nimetatud komiteega komisjoni otsuse eelnõu
osas. Siis võtab komisjon otsuse vastu ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
§ 121. Ametlike vastuväidete esitamise tulemus

Komisjoni otsus harmoneeritud standardi suhtes esitatud ametlike vastuväidete kohta
võib avalduda erineval kujul:
− kui ametlikke vastuväiteid ei rahuldata, võtab komisjon vastu otsuse avaldada
standardi viide Euroopa Liidu Teatajas või säilitada Euroopa Liidu Teatajas
avaldatud viide, kui see on juba avaldatud;
− kui ametlikud vastuväited rahuldatakse, võib komisjon otsustada jätta standardi
viide Euroopa Liidu Teatajas avaldamata või tühistada Euroopa Liidu Teatajas
avaldatud viide, kui see on juba avaldatud;
− kui standardi puudused on seotud ainult teatavate spetsifikatsioonidega ning
ülejäänud standardit peetakse piisavaks, võib komisjon otsustada avaldada
standardi viite Euroopa Liidu Teatajas (või säilitada standardi viide Euroopa
Liidu Teatajas, kui see on juba avaldatud), lisades hoiatuse, millega piiratakse
standardi kohaldamisest tulenevat vastavuseeldust.
Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos
vastavuseeldust piirava hoiatusega, tähendab see seda, et nende standardite
spetsifikatsioonide kohaldamine, mida piirang ei hõlma, lubab jätkuvalt eeldada
vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kuid selleks,
et järgida neid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis ei ole standardiga täidetud,
peab tootja teostama riskihindamise, valima piisavad kaitsemeetmed asjaomaste
ohtude käsitlemiseks ning põhjendama oma valikut oma tehnilises toimikus –
vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta.
Kui komisjon otsustab mitte avaldada standardi viidet Euroopa Liidu Teatajas,
tühistada standardi viite Euroopa Liidu Teatajas või avaldada või säilitada standardi
viite Euroopa Liidu Teatajas piirangutega, annab komisjon Euroopa
standardiorganisatsioonile volituse asjaomane standard läbi vaadata, et kõrvaldada
tuvastatud puudused.
101
Artikkel 11
Kaitseklausel
1. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud masin, mis kannab
CE-märgist, millega on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ja mida kasutatakse
ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt, seab ohtu
inimeste tervise ja ohutuse, või mõnel juhul koduloomad või vara, peab liikmesriik
võtma kõik vajalikud meetmed sellise masina turult kõrvaldamiseks, turulelaskmise
ja/või kasutuselevõtmise keelamiseks või sellise masina vaba liikumise piiramiseks.
...
§ 122. Kaitseklausel
Kaitseklausel on ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 10 (nüüd ELi
toimimise lepingu artikkel 114), millele masinadirektiiv tugineb – vt § 2: märkused
viidete kohta:
„Asjakohastel juhtudel on eespool märgitud ühtlustamismeetmetes kaitseklausel, mis
volitab liikmesriike ühel või mitmel artiklis 30 osutatud majandusvälisel põhjusel võtma
liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.”
Artiklis 11 on sätestatud menetlus, mida tuleb järgida, kui liikmesriigi
turujärelevalveasutused leiavad, et CE-märgisest ja EÜ vastavusdeklaratsioonist
tulenev vastavuseeldus ei ole põhjendatud – vt § 109: märkused artikli 7 lõike 1
kohta.
Artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust kohaldatakse masinate suhtes
laiemas tähenduses, st seda võidakse kohaldada kõigi artikli 1 lõike 1 punktides a–f
loetletud toodete suhtes. Menetlust ei kohaldata osaliselt komplekteeritud masinate
suhtes.
Kui leitakse, et masin ei vasta olenemata CE-märgise olemasolust kohaldatavatele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, peaks liikmesriik kõigepealt ühendust võtma tootja,
tema volitatud esindaja või isikuga, kes vastutab masina turulelaskmise eest ning
nõudma, et ta viiks toote vastavusse nõuetega või kõrvaldaks selle turult
turujärelevalveasutuse määratud aja jooksul – vt §-d 78–84: märkused artikli 2
punktide i ja j kohta ning § 100: märkused artikli 4 kohta.
Kui toode viiakse nõuetele vastavusse või kõrvaldatakse turult vabatahtlikult, puudub
vajadus võtta artikli 11 lõikes 1 osutatud piiravaid meetmeid ning seega puudub
õiguslik alus kaitsemeetmete menetluse kasutamiseks. Kui aga asjaomane masin
kujutab endast tõsist ohtu, peab asjaomane liikmesriik määruse (EÜ) nr 765/2008
kohaselt teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike võetavatest meetmetest, kasutades
selleks süsteemi RAPEX. 88
Iga juhtumi puhul, kus tootja võtab parandusmeetmed, on oluline, et asjaomane
liikmesriik teavitaks teiste liikmesriikide turujärelevalveasutusi, et nad saaksid tagada,
et vajalikud parandusmeetmed võetakse kogu ELis – vt § 100: märkused artikli 4
88
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega
sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93; ELT L 218, 13.8.2008, lk 30) artiklid 20 ja 22.
102
kohta. Selle teabe võib edastada masinate halduskoostöö (Administration

Cooperation – ADCO) rühma raames – vt § 144: märkused artikli 19 kohta. Määruse
(EÜ) nr 765/2009 artiklis 23 nähakse selleks ette ELi üldise abistava infosüsteemi
loomine.
Kui tootja võetavad parandusmeetmed on suunatud sellise nõuetele mittevastavuse
kõrvaldamiseks, mis tuleneb kohaldatud harmoneeritud standardi ebapiisavusest,
peab liikmesriik võtma meetmed ka harmoneeritud standardi suhtes, tehes seda
vajadusel ametlike vastuväidete esitamise menetluse abil – vt §-d 119–121:märkused
artikli 10 kohta.
Kui vabatahtlikke meetmeid toodete nõuetele vastavusse viimiseks ei võeta
turujärelevalveasutuste määratud aja jooksul ning kui mittevastavus ohustab inimeste
või kui see on asjakohane, siis koduloomade tervist ja ohutust ning vara, tuleb järgida
artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust.
Artikli 11 lõikes 1 kirjeldatakse liikmesriigi turujärelevalveasutuste võetavaid
meetmeid. Meetmed võivad sisaldada masina turulelaskmise ja/või
kasutuselevõtmise peatamist või keelamist või nende tegevuste teatavat piiramist.
Meetmete kuju ja sisu üle otsustab asjaomane liikmesriik, kuid meetmed peavad
olema piisavad inimeste tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning samuti proportsionaalsed
hõlmatud ohtudega.
Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 21 lõike 3 kohaselt tuleb enne selliste meetmete
võtmist anda huvitatud isikutele võimalus väljendada oma seisukohti, välja arvatud
juhul, kui see ei ole võimalik meetme kiireloomulisuse tõttu. Kui meetmed on võetud
enne huvitatud isikute ärakuulamist, siis peab neile andma võimaluse oma
seisukohtade väljendamiseks nii kiiresti kui võimalik.
Määruse artikli 20 kohaselt võivad liikmesriigid toodete puhul, mis kujutavad endast
tõsist ohtu ja nõuavad kiiret sekkumist, nõuda ka juba turule lastud masinate
(tarneahelas asuvate ja kasutusse võetud masinate) turult kõrvaldamist, et kaitsta
kasutajate tervist ja ohutust.
Meetmete puhul, mille liikmesriik võtab vastavalt artikli 11 lõikele 1, tuleb esitada
täpne alus, millel meede põhineb ning meetmetest teavitatakse niipea kui võimalik
asjaomast poolt, kellele teatatakse samas ka talle võimaldatavatest
õiguskaitsevahenditest – vt § 145: märkused artikli 20 kohta.
Liikmesriigi otsus avaldatakse – vt § 143: märkused artikli 18 lõike 3 kohta.
103
...
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata igast
sellisest meetmest, viidates oma otsuse põhjustele ja eriti sellele, kas mittevastavus
tuleneb sellest, et
a) ei täidetud artikli 5 lõike 1 punktis a nimetatud olulisi nõudeid;
b) kohaldati ebaõigesti artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardit;
c) artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardites esines puudusi.
3. Komisjon alustab asjaosalistega viivitamata konsultatsioone.
Pärast konsultatsioone kaalub komisjon, kas liikmesriigis võetud meetmed on
õigustatud või mitte, ning teavitab oma otsusest algatuse teinud liikmesriiki, teisi
liikmesriike ja tootjat või tema volitatud esindajat.
...
§ 123. Kaitsemeetmete menetlus

Artikli 11 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud menetlus, mida tuleb ELi tasandil järgida, kui
vastavalt artikli 11 lõikele 1 võetakse riigisisene meede. Asjaomane liikmesriik peab
meetmest teavitama Euroopa Komisjoni, esitades meetme võtmise põhjuse. Teatise
edastab komisjonile asjaomase liikmesriigi alaline esindus ELi juures. Samal ajal
tuleb teavitada teisi liikmesriike. Selle teabe võib edastada masinate
halduskoostöörühma kaudu, kasutades CIRCA süsteemi – vt § 146: märkused
artikli 21 kohta. Masinate halduskoostöörühm on välja töötanud konkreetse vormi, et
aidata liikmesriikidel vajalikku teavet edastada.
Teatises tuleks sõnaselgelt esitada olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, millele
masin ei vasta, ning selgitada nende ohtude laadi, mida see mittevastavus põhjustab.
Kui turujärelevalveasutused on hinnanud masinate vastavust harmoneeritud
standardi spetsifikatsioonidele, tuleks esitada ka standardi asjakohane klausel.
Selleks et komisjon saaks oma uurimise läbi viia viivitamata, peaksid liikmesriigi
ametiasutused edastama kõik asjakohased dokumendid koos teatisega. Asjakohased
dokumendid võivad sisaldada järgmist:
− asjaomase masina fotod või joonised, näidates ära CE-märgise ja asjaomased
vead;
− EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia;
− EÜ tüübihindamissertifikaat või sertifikaat tootja kvaliteedi täieliku tagamise
süsteemi heakskiitmise kohta (vajadusel);
− tootja tehnilise faili asjakohased osad, kui need on kättesaadavad;
− asjakohased väljavõtted tootja kasutusjuhendist;
− aruanded mis tahes testide või kontrollide kohta, millel meede põhineb;
− üksikasjad mis tahes kirjavahetuse kohta asjaomaste isikutega, näiteks tootja
või tema volitatud esindajaga, masinate importija või levitajaga või kaasatud
teavitatud asutusega.
104
Seejärel uurivad komisjoni talitused teatist ja sellele lisatud dokumente ning

konsulteerivad asjaomaste isikutega, et otsustada, kas liikmesriigi võetud meetmed
on põhjendatud. Asjaomaste isikute hulka kuuluvad meetme edastanud liikmesriigi
ametiasutused, asjaomase masina tootja või tema volitatud esindaja ning vajadusel
masina nõuetele vastavuse hindamisse kaasatud teavitatud asutus. Soovi korral
antakse asjaomastele isikutele võimalus kohtuda komisjoni talituse esindajatega oma
tähelepanekute esitamiseks.
Vajadusel võib komisjon paluda sõltumatute ekspertide abi toimiku hindamiseks ja
mõnikord ka selleks, et kontrollida asjaomast masinat või läbi viia teste. Seejärel
võtab komisjon vastu otsuse, mis edastatakse esialgse meetme võtnud liikmesriigile,
teistele liikmesriikidele ning tootjale või tema volitatud esindajale. Komisjoni otsus
avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas – vt § 143: märkused artikli 18 lõike 3 kohta.
Kui komisjon otsustab, et liikmesriigi võetud meede on põhjendatud, võtavad teised
liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada inimeste tervise ja ohutuse kaitse seoses
nõuetele mittevastava masinaga. Samas kui komisjon otsustab, et liikmesriigi võetud
meede ei ole põhjendatud, võetakse meede tagasi.
...
4. Kui lõikes 1 nimetatud meetmed põhinevad harmoneeritud standardites esinevatel
puudustel ja meetmed võtnud liikmesriik jääb meetmete võtmise osas oma seisukoha
juurde, algatab komisjon või liikmesriik artiklis 10 nimetatud menetluse.
...
§ 124. Puudused harmoneeritud standardites

Artikli 11 lõiget 4 kohaldatakse siis, kui artikli 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt teavitatud
nõuetele mittevastavus tuleneb puudustest tootja kohaldatud harmoneeritud
standardis. Sellisel juhul peab asjaomane liikmesriik või komisjon esitama lisaks
artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlusele ametlikud vastuväited vastavalt artiklis 10
sätestatud menetlusele – vt §-d 119–121: märkused artikli 10 kohta.
105
...
5. Kui masin ei vasta nõuetele ja on varustatud CE-märgisega, võtab pädev liikmesriik
asjakohased meetmed märgise masinale kinnitaja suhtes ja teavitab sellest
komisjoni. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
...
§ 125. CE-märgise kinnitanud isiku vastu võetavad meetmed

Artikli 11 lõigetes 1–4 esitatud sätted käsitlevad selliste toodete suhtes võetavaid
meetmeid, mis kannavad CE-märgist ning mis võivad kahjustada inimese või kui see
on asjakohane, siis koduloomade tervist ja ohutust või vara.
Lisaks neile meetmetele nõutakse artikli 11 lõikes 5, et liikmesriik võtaks asjakohased
meetmed isiku suhtes, kes kinnitas CE-märgise nõuetele mittevastavale tootele ning
võttis seega vastutuse toote turulelaskmise või kasutuselevõtmise eest – vt § 141:
märkused artikli 16 kohta. See isik võib olla tootja, tema volitatud esindaja või muu
isik, kes võtab vastutuse toote turulevõtmise eest ja keda käsitletakse tootjana – vt §-
d 78–81: märkused artikli 2 punkti i kohta.
Asjakohase meetme määrab kindlaks liikmesriik vastavalt sätetele, millega
masinadirektiiv võetakse riigisisesesse õigusesse üle. Tavaliselt peaksid
turujärelevalveasutused kõigepealt nõudma, et tootja või tema volitatud esindaja
võtaks vajalikud meetmed toote vastavusse viimiseks nõuetega. Kui
turujärelevalveasutuse määratud aja jooksul vajalikke meetmeid ei võeta, tuleb
kohaldada asjakohaseid karistusi – vt § 150: märkused artikli 23 kohta.
Sellisel juhul peab liikmesriik teavitama komisjoni ning komisjon teavitab teisi
liikmesriike. Selleks kasutatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 ette nähtud ELi
üldist abistavat infosüsteemi.
CE-märgise või EÜ vastavusdeklaratsiooniga seotud nõuetele mittevastavuse kohta –
...
6. Komisjon hoolitseb selle eest, et liikmesriikidele teatatakse menetluse käigust ja
lõpptulemusest.
§ 126. Teave kaitsemeetmete menetluse kohta

Vastavalt artikli 11 lõikele 6 peab komisjon teavitama liikmesriike kaitsemeetmete
menetluses tehtud edusammudest ja menetluse tulemustest. Asjakohane teave
edastatakse masinate halduskoostöörühma raames – vt § 144: märkused artikli 19
kohta.
Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas – vt § 143: märkused artikli 18
lõike 3 kohta.
106
Artikkel 12
Masina vastavushindamise menetlused
1. Masina vastavuse kinnitamiseks käesoleva direktiivi sätetele kohaldab tootja või
tema volitatud esindaja ühte lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud vastavushindamise
menetlustest.
...
§ 127. Masina vastavushindamine

Artikkel 12 käsitleb vastavushindamise menetlust, mille masina tootja või tema
volitatud esindaja peavad enne masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist läbi
viima – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta. Vastavushindamise menetlus on
siiski teatavate masinarühmade puhul kohustuslik ning tootja võib valida mitme
alternatiivse menetluse vahel. Järgmistes lõigetes sätestatakse tingimused eri
vastavushindamise menetluste kasutamiseks.
...
2. Kui masin ei ole nimetatud IV lisas, kasutab tootja või tema volitatud esindaja
VIII lisas sätestatud masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamist.
...
§ 128. IV lisas loetlemata masinarühmad

Artikli 12 lõikes 2 sätestatakse vastavushindamise menetlus, mida tuleb kasutada
kõikide masinarühmade puhul, välja arvatud IV lisas loetletud rühmade puhul.
Kasutada tuleb masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamise
menetlust, millele mõnikord viidatakse kui tootja vastavusavaldusele või tootja
avaldusele 89 (first party attestation) – vt § 395: märkused VIII lisa kohta. See
menetlus ei hõlma teavitatud asutuse sekkumist. Tootja või tema volitatud esindaja
võib siiski küsida sõltumatut nõu või abi, mida ta vajab masinate vastavushindamise
menetluse läbiviimiseks. Ta võib masina nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikke
kontrolle ja teste ise läbi viia või usaldada nende läbiviimine mis tahes pädevale
asutusele omal valikul. Asjakohased tehnilised aruanded lisatakse tehnilisse
toimikusse – vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kuuenda taande
kohta.
Tuleb märkida, et teavitatud asutused on loodud ainult IV lisas loetletud
masinarühmade jaoks. Muude lisade reguleerimisalasse kuuluvate masinate tootjad
võivad paluda nõu ja abi asutustelt, mida teavitatakse IV lisa reguleerimisalasse
kuuluvate teatavate masinarühmade puhul. Sellisel juhul ei toimi see asutus siiski
teavitatud asutusena ega tohi kasutada talle komisjoni poolt eraldatud tunnuskoodi
ühelgi selle tegevusega seotud dokumendil – vt § 133: märkused artikli 14 kohta.
89
Mõistet „tootja vastavusavaldus" selgitatakse standardis EN ISO/IEC 17050 1:2010 –
Vastavushindamine. Tarnija vastavusavaldus. Osa 1: Üldnõuded (ISO/IEC 17050-1:2004, parandatud
versioon 15.6.2007), kuid selle standardi kohaldamine ei luba eeldada vastavust masinadirektiivi
nõuetele.
107
...
3. Kui masin on nimetatud IV lisas ja valmistatud kooskõlas artikli 7 lõikes 2
nimetatud harmoneeritud standarditega ning kui need standardid hõlmavad kõiki
asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, rakendab tootja või tema
volitatud esindaja üht järgmistest menetlustest:
(a) VIII lisas sätestatud masinatootmise sisekontrollidel põhinev
vastavushindamise menetlus;
(b) IX lisas sätestatud EÜ tüübihindamise menetlus, lisaks VIII lisa punktis 3
sätestatud masinatootmise sisekontroll;
(c) X lisas sätestatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlus.
...
§ 129. IV lisas nimetatud masinad, mis on projekteeritud vastavalt

harmoneeritud standarditele, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid
Artikli 12 lõikes 3 sätestatakse kolm alternatiivset vastavushindamise menetlust, mida
võib kohaldada IV lisas loetletud selliste masinate rühmade suhtes, mis on
projekteeritud ja valmistatud kooskõlas harmoneeritud standarditega. Artikli 12
lõikes 3 sätestatud menetluste kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised kolm
tingimust:
− asjaomane masin peab kuuluma ühe või enama sellise harmoneeritud C-tüüpi
standardi reguleerimisalasse, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas -
vt § 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta;
− asjaomane harmoneeritud standard või asjaomased harmoneeritud standardid
peavad hõlmama kõiki olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mida
kohaldatakse masinate suhtes, nagu on kindlaks tehtud riskihindamises –
vt § 159: märkused 1. üldpõhimõtte kohta;
− masin peab olema projekteeritud ja valmistatud täielikus kooskõlas asjaomaste
harmoneeritud standarditega.
Kui need kolm tingimust on täidetud, võib tootja valida artikli 12 lõike 3 punktis a
osutatud menetluse või ühe artikli 12 lõike 3 punktis b ja c osutatud alternatiivsete
menetluste vahel.
Artikli 12 lõike 3 punktis a osutatud menetlust – masinatootmise sisekontrollidel
põhinev vastavushindamise menetlus – on samasugune, nagu artikli 12 lõikes 2
osutatud menetlus, mida kohaldatakse IV lisas loetlemata masinarühmade suhtes.
Artikli 12 lõike 3 punktis b osutatud menetluse korral peab tootja esitama
masinamudeli teavitatud asutusele EÜ tüübihindamise teostamiseks, et olla kindel, et
masin vastab kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Teavitatud
asutuse poolt kontrollitud mudeli alusel hiljem toodetud masina nõuetele vastavust
kontrollib seejärel tootja ise sisekontrollide alusel – vt §-d 396–400: märkused IX lisa
kohta ning § 395: märkused VIII lisa punkti 3 kohta.
108
Artikli 12 lõike 3 punktis c sätestatud menetluse korral peab tootjal olema täieliku
kvaliteedi tagamise süsteem, mis hõlmab masina projekteerimist, tootmist,
lõppkontrolli ja testimist. Teavitatud asutus peab süsteemi hindama ja selle heaks
kiitma, et tagada, et süsteem on piisav, tagamaks kohaldatavatele olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastava masina projekteerimine ja tootmine. Samuti
peab teavitatud asutus jälgima täieliku kvaliteedi tagamise süsteemi nõuetekohast
kohaldamist – vt §-d 401–407: märkused X lisa kohta.
Tootja või tema volitatud esindaja ELis võib nõuda masinamudeli EÜ tüübihindamist
või täieliku kvaliteedi tagamise süsteemi hindamist mis tahes teavitatud asutuselt ELis
omal valikul, tingimusel et asjaomast teavitatud asutust on teavitatud
vastavushindamise menetlusest ja asjaomasest masinarühmast – vt § 133: märkused
artikli 14 kohta. Taotluse konkreetse masinamudeli EÜ tüübihindamiseks või
kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamiseks saab siiski esitada ainult ühele
teavitatud asutusele – vt § 397: märkuse IX lisa punkti 2.1 kohta ning § 402:
märkused X lisa punkti 2.1 kohta.
Teavitatud asutuse väljastatud EÜ tüübihindamissertifikaat või kvaliteedi täieliku
tagamise süsteemi heakskiitev otsus kehtib kogu ELis.
...
4. Kui masin on nimetatud IV lisas ega ole valmistatud artikli 7 lõikes 2 sätestatud
harmoneeritud standardite kohaselt või kui masin vastab vaid osaliselt nimetatud
standarditele või kui harmoneeritud standardid ei hõlma kõiki asjakohaseid olulisi
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või kui kõnealuse masina kohta harmoneeritud
standardid puuduvad, kohaldab tootja või tema volitatud esindaja üht järgmistest
menetlustest:
(a) IX lisas sätestatud EÜ tüübihindamise menetlus koos VIII lisa punktis 3
sätestatud masinatootmise sisekontrolliga;
(b) X lisas sätestatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlus.
§ 130. Muud IV lisa reguleerimisalasse kuuluvad masinad

Artikli 12 lõikes 4 sätestatakse kaks vastavushindamise menetlust, mida võib
kasutada IV lisas loetletud masinarühmade puhul, kui täidetud on üks või enam
kolmest artikli 12 lõike 3 kohaldamise tingimusest. Sellest tulenevalt kohaldatakse
artikli 12 lõikes 4 osutatud menetlusi järgmistel juhtudel:
− kui asjaomast masinarühma käsitlevad harmoneeritud standardid puuduvad;
− kui tootja kohaldatud harmoneeritud standardid ei hõlma kõiki asjaomase
masina suhtes kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
− kui asjaomase masina tootja ei ole kohaldanud asjakohast harmoneeritud
standardit või on seda kohaldanud osaliselt.
Sellisel juhul ei saa kasutada masinatootmise sisekontrollidel põhinevat
vastavushindamise menetlust ning sellest tulenevalt tuleb kasutada ühte kahest
teavitatud asutust kaasavast menetlusest.
109
Artikkel 13
Osaliselt komplekteeritud masinatele kohaldatav menetlus
1. Osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja peab enne
nimetatud masina turulelaskmist hoolitsema selle eest, et:
(a) on koostatud VII lisa B-osas kirjeldatud asjakohane tehniline dokumentatsioon;
(b) on koostatud VI lisas kirjeldatud paigaldusjuhendid;
(c) on koostatud II lisa 1. osa B-jaos kirjeldatud ühendamisdeklaratsioon.
2. Paigaldusjuhendid ja ühendamisdeklaratsioon peavad olema osaliselt
komplekteeritud masinaga kaasas seni, kuni see on lõplikult masinaga ühendatud,
seejärel saab neist osa nimetatud masina tehnilisest dokumentatsioonist.
§ 131. Osaliselt komplekteeritud masinate suhtes kohaldatav menetlus

Artikli 13 lõikes 1 sätestatakse menetlus, mida tuleb järgida artikli 1 lõike 1 punktis g
osutatud osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmisel – vt § 384 ja § 385:
märkused II lisa 1. osa B jao kohta, § 390: märkuse VI lisa kohta ning § 394:
märkused VII lisa B osa kohta.
Artikli 13 lõike 2 eesmärk on tagada, et osaliselt komplekteeritud masina tootja
koostatud paigaldusjuhendid ja ühendamisdeklaratsioon tehakse kättesaadavaks
sellise komplekteeritud masina tootjale, kuhu see osaliselt komplekteeritud masin
lisatakse, et ta saab kasutada paigaldusjuhendeid ning lisada paigaldusjuhendid ja
ühendamisdeklaratsiooni komplekteeritud masina tehnilisse faili – vt § 392: märkused
VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kaheksas taane.
Üldiselt tähendab see seda, et ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhendite koopia
tuleb esitada koos iga osaliselt komplekteeritud masina koostisosaga. Kuid juhul, kui
osaliselt komplekteeritud masina tootja tarnib terve partii ühesuguseid tooteid
konkreetsele komplekteeritud masinate tootjale, ei pea osaliselt komplekteeritud
masinate tootja lisama ühendamisdeklaratsiooni ja paigaldusjuhendid igale
koostisosale, tingimusel et ta tagab, et komplekteeritud masina tootja on saanud need
dokumendid esimese partiisse kuuluva tootetarnega ning et ta selgitab, et
ühendamisdeklaratsiooni ja paigaldusjuhendeid kohaldatakse kõikide partiisse
kuuluvate osaliselt komplekteeritud masinate koostisosade suhtes.
110
§ 132. Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise

menetluste diagramm
Järgneval diagrammil on kokkuvõtlikult esitatud artiklites 12 ja 13 sätestatud

menetlused.
Masinad: Osaliselt komplekteeritud

artikli 1 lõike 1 masinad:
punktides a–f osutatud nimetatud artikli 1 lõike 1
tooted punktis g
IV lisas loetlemata Tehniline toimik – IV lisas loetletud Asjakohane tehniline

masinarühm VII lisa A osa masinarühm dokumentatsioon
VII lisa B osa
Kasutusjuhend Paigaldusjuhendid
VI lisa
Projekteeritud täiel määral kooskõlas Ei ole projekteeritud täiel määral kooskõlas

harmoneeritud standarditega, mis harmoneeritud standarditega, mis hõlmavad
hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi kõiki kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ohutusnõudeid

Masinatootmise EÜ tüübihindamine
sisekontrollidel Täieliku kvaliteedi IX lisa
põhinev süsteem + masinatootmise
vastavushindamise X lisa sisekontrollid
menetlus VIII lisa punkt 3
VIII lisa
EÜ vastavus-
deklaratsioon Ühendamisdeklaratsioon
II lisa 1. osa A jagu II lisa 1. osa B jagu
CE-märgis
Artikkel 16
III lisa
 Harmoneeritud standardid ei ole kättesaadavad, harmoneeritud standardid ei hõlma kõik kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid või harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud või on seda tehtud vaid osaliselt.
Värvikood: Tootekategooria Dokumendid Menetlus Deklaratsioon –

märgis
111
Artikkel 14
Teavitatud asutused
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutustest, kelle nad
on määranud artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohase turulelaskmiseks vajaliku
vastavushindamise läbiviijateks, samuti teatavad nad konkreetsed
vastavushindamise menetlused ja masinatüübid, mille suhtes nimetatud asutustele
volitused on antud, ning komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike igast edaspidisest
muudatusest.
2. Liikmesriigid tagavad teavitatud asutuste pideva järelevalve, et kontrollida nende
vastavust XI lisas sätestatud kriteeriumidele. Teavitatud asutus esitab nõudmise
korral kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni, sealhulgas eelarvedokumendid,
et võimaldada liikmesriigil kontrollida XI lisa nõuete täitmist.
3. Liikmesriik kohaldab XI lisas ettenähtud kriteeriume teavitatavate või juba
teavitatud asutuste hindamiseks.
4. Komisjon avaldab teavitatud asutuste nimekirja, nende tunnuskoodid ja
volitustejärgsed ülesanded Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja
ajakohastamise.
5. Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes harmoneeritud standardites,
mille kohta avaldatakse viited Euroopa Liidu Teatajas sätestatud
hindamiskriteeriumidele, vastavad asjakohastele kriteeriumidele.
...
§ 133. Teavitatud asutused

Artiklis 14 on esitatud teavitatud asutusi käsitlevad sätted. Teavitatud asutused on
sõltumatud, kolmandate isikute nõuetele vastavust hindavad asutused, millele on
usaldatud artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetluste läbiviimine IV lisas loetletud
masinarühmade puhul. Mõiste „teavitatud” viitab asjaolule, et liikmesriigid on
komisjoni ja teisi liikmesriike neist asutustest teavitanud. Enne kui komisjon teavitab
nõuetele vastavust hindavast asutusest, peab ta sellele asutusele eraldama
tunnuskoodi (koosneb neljast numbrist). Konkreetsel asutusel on üks tunnuskood
ning sellest asutusest võib teavitada ühe või mitme ELi direktiivi alusel.
Masinadirektiivi puhul saab asutustest teavitada ainult IV lisas loetletud
masinarühmade nõuetele vastavuse hindamiseks. Teavitatud asutused võivad
osutada vastavushindamise teenuseid ka muudesse rühmadesse kuuluvate masinate
tootjatele, kuid sellisel juhul peavad asutused klientidele selgitama, et nad ei toimi
teavitatud asutusena ning nad ei tohi kasutada neile komisjoni poolt eraldatud
tunnuskoodi ühelgi sellise tegevusega seotud dokumendil – vt § 128: märkused
Teavitatud asutuste hindamine, nimetamine ja järelevalve kuulub liikmesriikide
ainupädevusse.
Teavitamiseks kasutatakse komisjoni online andmebaasi Nando (New Approach
112
Notified and Designated Organisations). Sellel veebisaidil on loetletud kõik Euroopa

teavitatud asutused ning samuti kolmandate riikide asutused, mis on määratud
selliste ametlike kokkulepete alusel nagu vastastikuse tunnustamise lepingud,
Euroopa Majanduspiirkonna leping ning tööstustoodete vastavushindamise ja
tunnustamise kokkulepped.
Kui asutusest teavitatakse seoses masinadirektiivi kohase vastavushindamise
menetlusega, peab asjaomase liikmesriigi teavet edastav asutus ära märkima
masinarühma, mille jaoks asutus määratakse. Teavitatud asutusele võib ülesandeks
anda hinnata ühe või mitme IV lisas loetletud masinarühma nõuetele vastavust.
Samuti peab teatis sisaldama teavet selle kohta, millise vastavushindamise
menetluse või milliste vastavushindamise menetluste jaoks asutus määratakse.
Teavitatud asutuse võib määrata ühe või mõlema järgmise artiklis 12 osutatud
menetluse jaoks:
− EÜ tüübihindamise menetlus – artikli 12 lõike 3 punkt b ning artikli 12 lõike 4
punkt a – IX lisa;
− kvaliteedi täieliku tagamise menetlus – artikli 12 lõike 3 punkt c ning artikli 12
lõike 4 punkt b – X lisa.
Seega on enne teavitatud asutusele vastavushindamise taotluse esitamist oluline
kontrollida andmebaasist Nando, kas asjaomasest teavitatud asutusest on
masinadirektiivi alusel teavitatud konkreetse masinarühma ja asjaomase
vastavushindamise menetluse osas – vt § 129: märkused artikli 12 lõike 3 kohta.
§ 134. Teavitatud asutuste hindamine ja järelevalve nende üle

Artikli 14 lõikes 3 osutatakse XI lisas sätestatud kriteeriumitele, mida tuleb kasutada
nende asutuste hindamisel, kellest kavatsetakse teavitada – vt § 408: märkused
XI lisa kohta. Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt kasutada teavitatud asutuste
hindamiseks akrediteerimist. Määruses (EÜ) nr 765/2008 nõutakse, et iga liikmesriik
määraks ühe akrediteerimisasutuse, mis hindaks, kas hindamisasutused on pädevad
konkreetse vastavushindamise tegevuse läbiviimiseks. Iga riiklik akrediteerimisasutus
peab läbima Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni korraldatud vastastikuse
hindamise. 90
Artikli 14 lõikes 5 osutatakse asjakohastele harmoneeritud standarditele, mida võib
teavitatud asutuste hindamiseks kasutada. Asjakohased harmoneeritud standardid on
EN ISO/IEC 17020, 17021 ja 17025. 91
90
Määrus (EÜ) nr 765/2008 – artiklid 3–14.
91
EN ISO/IEC 17020:2004 – Eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumid (ISO/IEC
17020:1998);
EN ISO/IEC 17021:2006 – Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist
teostavatele asutustele (ISO/IEC 17021:2006);
EN ISO/IEC 17025:2005 – Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded (ISO/IEC
17025:2005) – EN ISO/IEC 17025:2005/AC:2006;
- Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, Euroopa Parlamendi
ja nõukogu otsuse 768/2008/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001
rakendamise raames (Harmoneeritud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) – ELT C 136,
16.6.2009, lk 29.
113
Artikli 14 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik teostama teavitatud asutuste üle

järelevalvet eesmärgiga tagada, et nad vastaksid jätkuvalt XI lisas sätestatud
kriteeriumitele. Kui teavitatud asutuse esmasel hindamisel kasutatakse
akrediteerimist, antakse akrediteering tavaliselt piiratud ajaks. Seega võib
akrediteeringu pikendamist silmas pidades teostada teavitatud asutuse üle
järelevalvet korrapäraste auditite abil.
...
6. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid
täitnud või ei täida neid enam või et EÜ tüübihindamissertifikaati või heakskiitu
kvaliteedisüsteemile ei oleks tohtinud anda, peab ta proportsionaalsuse põhimõtet
arvestades väljastatud sertifikaadi või heakskiidu peatama või kehtetuks tunnistama
või kehtestama selle suhtes piirangud, välja arvatud juhul, kui vastavus nendele
nõuetele tagatakse tootja võetud asjakohaste parandusmeetmetega.
Sertifikaadi või heakskiidu peatamise või kehtetuks tunnistamise või sellele
piirangute seadmise korral või juhtudel, mil võib osutuda vajalikuks pädeva
ametiasutuse sekkumine, teatab teavitatud asutus artikli 4 kohaselt sellest pädevale
asutusele. Liikmesriik teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja
komisjonile.
Peab olema võimalik edasi kaevata.
...
§ 135. Teavitatud asutuste sertifikaatide või otsuste kehtetuks tunnistamine

Artikli 14 lõikes 6 sätestatakse teavitatud asutuse ülesanded järgmistel juhtudel.:
− Teavitatud asutusele antakse teada, et turulelastud masin, mis on hõlmatud
EÜ tüübihindamissertifikaadiga või tootja kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi
heakskiitva otsusega, ei vasta kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- või
ohutusnõuetele või on ohtlik.
Nii võib juhtuda näiteks siis, kui asjaomase masina suhtes kohaldatakse
artikli 11 kohase kaitsemeetmete menetluse raames teavitatud meedet või
potentsiaalselt ohtlike masinate käsitlemiseks artikli 9 kohaselt võetud meedet.
− Teavitatud asutusele antakse teada, et tootja ei järgi oma kohutusi, mis
tulenevad heakskiidetud kvaliteedi täieliku tagamise süsteemist.
Nii võib juhtuda näiteks pärast kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi
korrapärast auditit või pärast etteteatamata kontrollkäiku selle süsteemi
nõuetekohase toimimise kontrollimiseks – vt § 406: märkused X lisa punkti 3
kohta.
Meetmed, mille teavitatud asutus sellisel juhul võtab, sõltuvad nõuetele
mittevastavuse ulatusest ja kaasnevatest ohtudest. Kui aga tootja ei võta
asjakohaseid parandusmeetmeid määratud aja jooksul, tuleb asjakohane
EÜ vastavushindamissertifikaat või kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi heakskiitev
otsus peatada või kehtetuks tunnistada.
114
Kui sertifikaat või heakskiit peatatakse või tunnistataks kehtetuks, peab teavitatud
asutus teavitama selle liikmesriigi turujärelevalveasutusi, kus tootja on registreeritud,
nii et nõuetele mittevastava või ohtliku masina suhtes saaks võtta mis tahes vajalikud
meetmed. Liikmesriigi ametiasutused teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni, kui
nõuetele mittevastava või ohtliku masina suhtes on vaja võtta meetmeid väljaspool
nende territooriumi.
Artikli 14 lõike 6 kolmandas lõikes sätestatakse, et edasikaebamine peab olema
võimalik. Tootjal peab olema võimalus edasi kaevata teavitatud asutuse otsuse peale,
mille kohaselt otsustati keelduda EÜ vastavushindamissertifikaadi väljastamisest,
sertifikaat peatada, kehtetuks tunnistada või jätta see uuendamata – vt § 399 ja
§ 400: märkused IX lisa punktide 5 ja 9 kohta. Samuti peab tootjal olema võimalus
edasi kaevata otsuse peale jätta heaks kiitmata kvaliteedi täieliku tagamise süsteem,
selline heakskiit kehtetuks tunnistada või peatada või seda heakskiitu piirata –
vt § 404 ja § 406: märkused X lisa punktide 2.3 ja 3 kohta. Tootja peab kõigepealt
esitama teavitatud asutusele põhjendatud taotluse otsuse läbivaatamiseks. Kui sellest
ei ole abi ning tootja ikkagi ei nõustu otsusega, peab ta otsuse edasi kaebama.
Kaebuse vorm ja kasutatav menetlus sõltuvad teavitatud asutuste tegevust
reguleerivatest riigisisestest õigusaktidest.
...
7. Käesoleva direktiivi ühtmoodi kohaldamise koordineerimiseks sätestab komisjon
määramise, teatamise ja järelevalve eest vastutavate liikmesriikide asutuste ning
teavitatud asutuste kogemustevahetuse korraldamise.
...
§ 136. Kogemuste vahetamine teavitatud asutuste vahel

Artikli 14 lõikes 7 ette nähtud kogemuste vahetamine teavitatud asutuste hindamise ja
nende üle järelevalve teostamise eest vastutavate ametiasutuste vahel korraldatakse
masinate töörühma raames – vt § 148: märkused artikli 22 kohta.
§ 137. Teavitatud asutuste koordineerimine

Kogemuste vahetamine teavitatud asutuste vahel on korraldatud masinaid käsitlevate
teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustiku (European Coordination of
Notified Bodies for Machinery, NB-M) kaudu. NB-M eesmärk on arutada
vastavushindamise menetluste käigus tekkivate probleemide üle ning ühtlustada
teavitatud asutuste tegevust. Mõnel juhul esindab teavitatud asutusi nende riigis
loodud riiklik koordinatsioonirühm. Koordineerimistegevuses osalemine on üks
teavitatud asutuste kohta kehtestatud kriteerium – vt § 408: märkused XI lisa kohta.
NB-M on jaotatud mitmeks rühmaks, mis hõlmavad IV lisas loetletud erinevaid
masinarühmasid. Neid nimetatakse vertikaalseteks rühmadeks (VG).
Praegu on olemas 12 vertikaalset rühma, mis kohtuvad vastavalt vajadusele, et

käsitleda järgmisi teemasid:
VG1 Puutöömasinad
VG2 IV lisas nimetatud toidutöötlemismasinad
115
VG3 Metallide külmtöötlemise pressid

VG4 Survevalu- või vormpressimismasinad
VG5 Allmaatöödeks mõeldud masinad
VG6 Prügiveomasinad
VG7 Eemaldatavad kardaanvõllid
VG8 Remontimisel ja hooldamisel kasutatavad sõidukitõstukid
VG9 Seadmed inimeste tõstmiseks
VG 11 Ohutusseadised
VG 12 Ümbermineku korral kaitsvad struktuurid ja kukkuvate esemete
eest kaitsvad struktuurid
VG 13 Täieliku kvaliteedi tagamine
Lisaks on NB-Mil horisontaalne komitee, mis koordineerib vertikaalsete rühmade tööd

ja teeb selle üle järelevalvet ning käsitleb kõikide teavitatud asutuste ühiseid
probleeme. Nimetatud komitee kohtub kaks korda aastas ning komitee juhiks on
valitud ühe teavitatud asutuse esindaja. Neist kohtumistest võtavad vaatlejatena osa
Euroopa Komisjoni esindajad ja masinate töörühma valitud kolme liikmesriigi
esindajad.
Euroopa Komisjon aitab NB-Mi toimimisele kaasa rühma tööd ette valmistava
tehnilise sekretariaadi ning koosolekute korraldamise ja dokumentide edastamise
eest vastutava haldussekretariaadi rahastamise kaudu.
NB-M võtab vastu nn kasutussoovitusi (RfUd), milles esitatakse kokkulepitud
vastused vertikaalsetes rühmades esitatud küsimustele. Tavaliselt esitatakse
kasutussoovitused siis, kui puudub asjakohane harmoneeritud standard või kui
asjakohane harmoneeritud standard ei paku piisavalt täpset vastust teatavale
küsimusele. Kui asjakohane harmoneeritud standard võetakse vastu või kui
harmoneeritud standard vaadatakse vastavalt läbi, siis tunnistatakse kasutussoovitus
kehtetuks. Kõnealused soovitused kiidab heaks NB-Mi horisontaalne komitee ning
seejärel edastatakse need heakskiitmiseks masinate töörühmale. Selle töörühma
heakskiidetud kasutussoovitused avaldatakse komisjoni veebisaidil EUROPA.
Kasutussoovitused ei ole õiguslikult siduvad, kuid kui NB-M on nende osas
kokkuleppele jõudnud ja masinate töörühm on need heaks kiitnud, käsitletakse neid
kui olulisi allikaid selleks, et tagada masinadirektiivi ühetaoline kohaldamine
teavitatud asutuste poolt.
...
8. Asutust teavitanud liikmesriik peab teate viivitamata kehtetuks tunnistama, kui ta
saab teada, et
a) asutus ei vasta enam XI lisas ettenähtud kriteeriumidele või
b) asutus ei ole täitnud oma kohustusi.
Liikmesriik teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
§ 138. Teatise kehtetuks tunnistamine

Artikli 14 lõike 8 kohaselt peab liikmesriik oma teate asutusest teavitamise kohta
116
kehtetuks tunnistama, kui asutus ei vasta enam XI lisas loetletud kriteeriumidele või ei
täida olulisel määral oma kohustusi. Kohustus tunnistada kehtetuks teade, mis ei ole
enam põhjendatud, tuleneb liikmesriikide kohustusest teha järelevalvet nende
asutuste tegevuse üle, kellest nad on teavitanud, eesmärgiga tagada, et need
asutused täidaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt – vt § 134: märkused artikli 14
lõike 2 kohta.
Artikkel 15
Masinate paigaldamine ja kasutamine
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada kooskõlas ühenduse
õigusaktidega nõudeid, mida nad peavad vajalikuks inimeste, eriti tööliste kaitse
tagamiseks masinate kasutamisel, eeldusel, et see ei tähenda masinate muutmist
käesolevas direktiivis määramata viisil.
§ 139. Masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid

Masinadirektiivi kohaldatakse masinate projekteerimise, valmistamise, turulelaskmise
või kasutuselevõtmise suhtes – vt §-d 71–77: märkused artikli 2 punkti h kohta ning
§ 86: märkused artikli 2 punkti k kohta. Nende aspektid puhul tagatakse direktiiviga
kogu ELis kehtivate eeskirjade täielik ühtlustamine. Teisisõnu, liikmesriigid ei tohi
kehtestada riigisiseseid õigusnorme, mis lähevad direktiivi sätetega kehtestatust
kaugemalt või kattuvad või on vastuolus nendega.
Artiklis 15 on märgitud, et liikmesriikidel on jätkuvalt õigus reguleerida masinate
paigaldamist ja kasutamist kooskõlas asjaomaste ELi õigusaktide sätetega,
tingimusel et need eeskirjad ei piira masinadirektiivi sätetele vastavate masinate vaba
liikumist ühtsel turul – vt § 6: märkused põhjenduse 3 kohta ning § 107: märkused
Seega ei tohi masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid
ega nende eeskirjade kohaldamine tuua kaasa masinadirektiivile vastavate masinate
muutmist. Seda eeldusel, et turulelastud masin tõesti vastab direktiivi nõuetele. Kui
kasutaja või riigisisene ametiasutus leiab, et turulelastud masin ei ole piisavalt ohutu
ning et kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ei ole nõuetekohaselt
kohaldatud, tuleks masinast teada anda turujärelevalveasutustele ja võtta samas
vajalikud meetmed inimeste ohutuse tagamiseks – vt § 100: märkused artikli 4 kohta.
Allpool on esitatud mõned näited teemade kohta, mida masinate paigaldamist ja
kasutamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid hõlmata võivad:
− masinate paigaldamine teatavates piirkondades, näiteks kraanade
paigaldamine linnapiirkonnas või tuuleturbiinide paigaldamine maapiirkonnas;
− liikurmasinate kasutamine teatavates piirkondades, näiteks maastikusõidukite
kasutamine üldsusele avatud piirkondades või teatavat liiki
põllumajandusmasinate kasutamine elurajoonides või üldkasutatavatel teedel;
− liikurmasinate liiklemine üldkasutatavatel teedel;
− masinate kasutamine teatavatel aegadel, näiteks nädalavahetusel
muruniidukite kasutamise keeld;
117
− teatavat liiki masinate kasutamine teatud vanusepiirist nooremate inimeste

poolt.
§ 140. Töötajate tervist ja ohutust käsitlevad riigisisesed õigusnormid

Erilist tähelepanu tuleb pöörata riigisisestele õigusnormidele, millega rakendatakse
töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ELi direktiivide sätteid. Need direktiivid on
vastu võetud EÜ asutamislepingu artikli 137 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 153)
alusel, mis käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset. Direktiivides sätestatakse
miinimumnõuded, mis tähendab, et liikmesriik võib säilitada või vastu võtta karmimad
nõuded, kui nad peavad seda vajalikuks. Järelikult tuleb asjakohaste kohustuste
kindlaksmääramiseks tutvuda igas liikmesriigis kehtivate riigisiseste õigusnormidega.
Kõige tähtsamad masinate kasutamist käsitlevad direktiivid on järgmised:
− direktiiv 89/391/EMÜ 92 töötajate töötervishoiu ja tööohutuse kohta. Seda
teatakse raamdirektiivina, sest selles sätestatakse tööandjate ja töötajate
põhikohustused seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning luuakse raamistik
mitmetele üksikdirektiividele, mis käsitlevad tervishoiu ja ohutuse või
konkreetsete ohtude teatavaid aspekte;
− direktiiv 2009/104/EÜ 93 töötajate poolt tööl töövahendite kasutamise kohta.
See on teine raamdirektiivi alusel vastu võetud üksikdirektiiv.
Kuigi töövahendite mõiste on laiem kui masinate mõiste, kujutavad kutsealaseks
kasutamiseks ette nähtud masinad töövahendite olulist kategooriat. Riigisiseseid
õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ sätteid, kohaldatakse alati
masinate kasutamise suhtes töökohal. Selles osas võib direktiivi 2009/104/EÜ pidada
masinadirektiivi täiendavaks meetmeks.
Direktiivi 2009/104/EÜ kohaselt peavad tööandjad tegema töötajatele kättesaadavaks
töövahendid, mis on sobivad tehtavaks tööks ning mis vastavad nende vahendite
suhtes kohaldatavate mis tahes asjakohaste ELi direktiivide sätetele. 94 Järelikult
peavad kõik töötajatele kättesaadavaks tehtavad uued masinad vastama
masinadirektiivile ja muudele ELi direktiividele, mida võidakse kohaldada – vt §-d 89–
92: märkused artikli 3 kohta.
Direktiivi 2009/104/EÜ sätteid kohaldatakse töökohtadel kasutatavate masinate
suhtes. Masina eluea jooksul peab tööandja võtma vajalikud meetmed eesmärgiga
tagada, et kasutatavat masinat hoitakse piisava hoolduse abil sellises korras, et
masin vastab neile sätetele, mida kohaldati siis, kui masin tehti ettevõtjale
esmakordselt kättesaadavaks. 95 See ei tähenda, et masinat peab hoidma sellises
korras, nagu ta oli uuena, sest masinad kuluvad. Kuid selleks, et tagada masina
92
Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse
parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989).
93
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009, töötajate poolt tööl
kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine
üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – ELT L 260, 3.10.2009, lk 5.
Direktiiv 2009/104/EÜ on direktiivide 89/655/EMÜ ja muutmisdirektiivide 95/63/EMÜ, 2001/45/EÜ ja
2007/30/EÜ kodifitseeritud versioon.
94
Vt direktiivi 2009/104/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt a.
95
118
vastavus kohaldatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, tuleb teha vajalikku

hooldust. Masinaid, mille suhtes kohaldati nende esmakordsel kättesaadavaks
tegemisel masinadirektiivi sätteid, tuleb hoida vastavuses masinadirektiivi olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida kohaldati masinate esmakordsel
turulelaskmisel või kasutamisele võtmisel.
See kehtib ka siis, kui kasutaja muudab masinat selle eluea jooksul, välja arvatud
puhul, kui muudatused on nii suured, et muudetud masinat tuleb käsitleda uuena ja
see peab masinadirektiivi kohaselt läbima uue vastavushindamise menetluse –
vt § 72: märkused artikli 2 punkti h kohta.
Direktiivi 2009/104/EÜ I lisas sätestatakse kasutatavate töövahendite suhtes
kohaldatavad tehnilised miinimumnõuded. Neid miinimumnõudeid kohaldatakse
masinate suhtes, mis on kasutusele võetud enne seda, kui masinadirektiivi hakati
kohaldama. 96 Neid ei kohaldata masinate suhtes, mis on lastud turule või võetud
kasutusele masinadirektiivi kohaselt.
Direktiiv 2009/104/EÜ sisaldab ka sätteid järgmiste teemade kohta:
− selliste töövahendite eelnev kontrollimine (pärast paigaldamist ja enne
esmakordselt kasutusse võtmist), mille ohutus sõltub paigaldustingimustest;
− selliste töövahendite kontrollimine pärast kokkupanemist uues kohas;
− töövahendite korrapärane või erandkorras kontrollimine ning vajadusel selliste
töövahendite katsetamine, mida mõjutavad tingimused, mis neid kahjustavad
ja millega võib kaasneda ohtlik olukord. 97
Tõstemasinate puhul tuleb esialgseid kontrolle, mille eest tööandja vastutab, eristada
meetmetest, mille eesmärk on kontrollida masina vastavust otstarbele ja mille eest
vastutab masina tootja – vt §-d 350–352: märkused I lisa punkti 4.1.3 kohta.
Muud direktiivi 2009/104/EÜ sätted käsitlevad järgmist:
− selliste töövahendite kasutamise ja/või hoolduse piiramine, millega kaasneb
eririsk neid kasutama määratud töötajatele;
− ergonoomika põhimõtetega arvestamine;
− töötajate teavitamine, juhendamine ja väljaõpe töövahendite kasutamise osas;
− töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine. 98
Lisaks sätestatakse direktiivi 2009/104/EÜ II lisas konkreetsed eeskirjad teatavatesse
kategooriatesse kuuluvate töövahendite kasutamise kohta, sealhulgas liikuvate
töövahendite, kaupade tõstmiseks ette nähtud töövahendite ja inimeste tõstmiseks
ette nähtud töövahendite kohta – vt § 10: märkused põhjenduse 7 kohta.
Tootja poolt masinaga kaasapandud paigaldusjuhend kujutab endast olulist vahendit,
mis aitab tööandjatel kohaldada direktiivi 2009/104/EÜ rakendavaid sätteid – vt § 254:
96
Vt direktiivi 2009/104/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkt ii ning punkt b.
97
Vt direktiivi 2009/104/EÜ artikkel 5.
98
Vt direktiivi 2009/104/EÜ artiklid 6–10.
119
Artikkel 16
CE-märgis
1. CE-vastavusmärgis koosneb III lisa näite kohaselt suurtähtedest „CE”.
2. CE-märgis kantakse masinale nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult III lisa kohaselt.
3. Keelatud on kanda masinatele märgiseid, silte ja pealdisi, mis võivad kolmandaid
osapooli CE-märgise tähenduse või vormi või mõlema osas eksiteele viia.
Masinatele võib kanda teisi märgiseid tingimusel, et need ei halvenda CE-märgise
nähtavust, loetavust ega arusaadavust.
§ 141. CE-märgis
CE-märgist käsitlevaid masinadirektiivi sätteid kohaldatakse täiendaval viisil koos
määruse (EÜ) nr 765/2008 sätetega, mis käsitlevad CE-märgise üldpõhimõtteid.
Järgnevad märkused põhinevad masinadirektiivi artiklil 16 ja III lisal ning määruse
(EÜ) 765/2008 artikli 2 lõikel 20 ja artiklil 30. 99 CE-märgisega seotud kohustusi
kohaldatakse tootja või tema volitatud esindaja suhtes või isiku suhtes, kes vastutab
masina turulelaskmise eest – vt §-d 78–85: märkused artikli 2 punktide i ja j kohta.
Määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletakse CE-vastavusmärgis kui märgis, millega
tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate ühenduse
ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele. CE-märgise kinnitamisega
näitab tootja, et ta vastutab toote nõuetele vastavuse eest.
− CE-märgis koosneb tähtedest „CE”, mis on esitatud III lisas näidatud graafilisel
kujul;
− CE-märgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm.
Väikesemõõtmeliste masinate puhul võib sellest alampiirist kõrvale kalduda;
− CE-märgis tuleb kanda masinale nähtavalt loetavalt ja kustutamatult ning tootja
või tema volitatud esindaja nime vahetusse lähedusse, kasutades sama
tehnikat – vt § 250: märkused I lisa punkti 1.7.3 kohta;
− kui on kohaldatud artikli 12 lõike 3 punktis c ja artikli 12 lõike 4 punktis b
nimetatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, lisatakse CE-märgisele selle
teavitatud asutuse tunnuskood, kes on tootja kvaliteedi täieliku tagamise
süsteemi heaks kiitnud – vt § 133: märkused artikli 14 kohta.
CE-märgis on ainus märgis, mis tõendab toote vastavust asjaomaste
ELi ühtlustamise õigusaktidega kohaldatavatele nõuetele, mis käsitlevad märgise
kinnitamist. Artikli 16 lõikes 3 on nõutud, et liikmesriigid keelaksid masinatele selliste
märgiste, siltide ja pealdiste kandmise, mis võivad kolmandaid isikuid CE-märgise
tähenduse või vormi või mõlema osas eksiteele viia.
Märgised, mis võivad kolmandaid isikuid CE-märgise vormi osas eksiteele viia, on
näiteks tähed „EC” või „EEC”, mille graafiline kuju on sarnane III lisas esitatud kujule,
või suurtähed „CE”, mis on esitatud erinevalt III lisas esitatud graafilisest kujust.
Märgised, mis võivad kolmandaid isikuid eksitada CE-märgise tähenduse osas, on
120
muud märgised kui CE-märgis, mis tähendavad, et masin vastab kohaldatavatele ELi
õigusnormidele.
Märgise mittevastavuse korral võetavad meetmed on sätestatud artiklis 17.
Artikkel 17
Märgise mittevastavus
1. Liikmesriigid tunnistavad märgise mittevastavaks järgmistel juhtudel:
a) CE-märgise kandmine käesoleva direktiivi kohaselt toodetele, mis ei ole
käesoleva direktiiviga hõlmatud;
b) CE-märgise puudumine ja/või EÜ vastavusdeklaratsiooni puudumine
masinal;
c) masinale mõne muu märgise kui CE-märgise kinnitamine, mis artikli 16
lõike 3 kohaselt on keelatud.
2. Kui liikmesriik teeb kindlaks märgise mittevastavuse käesoleva direktiivi
asjakohastele sätetele, on tootja või tema volitatud esindaja kohustatud toote
vastavusse viima, et lõpetada eeskirjade rikkumine, tehes seda liikmesriigi
määratud tingimuste kohaselt.
3. Kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et
piirata kõnesoleva masina turulelaskmist, keelata turulelaskmine või tagada masina
turult kõrvaldamine artiklis 11 sätestatud korras.
§ 142. Märgise mittevastavus

Artiklis 11 sätestatud kaitseklauslis kehtestatakse meetmed, mis tuleb võtta siis, kui
avastatakse, et CE-märgist kandev masin on ohtlik. Artiklis 17 sätestatakse meetmed,
mis võetakse juhul, kui esineb ametlik mittevastavus masinadirektiivi sätetele ning kui
puudub alus arvata, et asjaomane masin on ohtlik. Kõnealused meetmed on
kooskõlas liikmesriikide kohustusega tagada CE-märgist käsitleva korra
nõuetekohane rakendamine ja võtta märgise ebaõige kasutamise korral asjakohased
meetmed, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 lõikes 6.
Artikli 17 lõikes 1 määratletakse märgise mittevastavuse kolm juhtumit. Artikli 17
lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et nõuda
ettevõtjatelt selliste rikkumiste lõpetamist. Meetmete laadi üle otsustavad liikmesriigid
oma äranägemisel. Sellistest meetmetest ei tule teatada komisjonile ega teistele
liikmesriikidele. Karistused masinadirektiivi rikkumiste eest peavad sisaldama
karistusi märgistuse mittevastavuse eest – vt § 150: märkused artiklis 23 kohta.
Artikli 17 lõikes 3 sätestatakse menetlus, mida tuleb järgida siis, kui artikli 17 lõikes 1
osutatud rikkumiste lõpetamiseks võetud meetmetel ei ole piisavad tulemused.
Sellisel juhul tuleb järgida artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust.
121
Artikkel 18
Konfidentsiaalsus
1. Ilma et see piiraks kehtivate riigisiseste sätete ja tavade kohaldamist
konfidentsiaalsuse suhtes, tagavad liikmesriigid, et kõik osapooled ja isikud, keda
käesoleva direktiivi kohaldamine puudutab, peavad kinni kohustusest säilitada
tööülesannete käigus omandatud teabe konfidentsiaalsus. Konfidentsiaalseks
loetakse eelkõige äri-, kutse- ja kaubandussaladused, v.a kui sellise teabe
avalikustamine on vajalik inimeste tervise ja ohutuse kaitseks.
2. Lõike 1 sätted ei mõjuta liikmesriikide ja teavitatud asutuste teabevahetuse ja
üksteise hoiatamise kohustust.
3. Liikmesriikide ja komisjoni poolt artiklite 9 ja 11 kohaselt vastu võetud otsused
avaldatakse.
§ 143. Konfidentsiaalsus ja läbipaistvus

Artikli 18 sätetest mõjutatud osapoolte ja isikute hulka kuuluvad liikmesriikide
ametiasutused, komisjon ja teavitatud asutused. Eelkõige võivad liikmesriikide
ametiasutused ja komisjoni talitused nõuda, et tootjad edastaksid masina tehnilise
toimiku osasid või osaliselt komplekteeritud masina asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni osasid, mis sisaldavad kutse- ja kaubandussaladusi. Asjaomaste
ametiasutuste ametnikud ja mis tahes nende nimel toimivad muud organid või
institutsioonid peavad kinni pidama masinadirektiivi kohaldamise käigus saadud
teabe konfidentsiaalsusest. Samamoodi peavad teavitatud asutused austama nende
vastutusalasse kuuluvate vastavushindamise menetluste läbiviimise käigus saadud
teabe konfidentsiaalsust – vt § 408: märkused XI lisa punkti 7 kohta.
Artikli 18 lõikes 2 märgitakse, et konfidentsiaalsuse tagamise kohustus ei takista
teabe edastamist liikmesriikide vahel ja komisjonile artiklis 19 ette nähtud koostöö
raames (masinate halduskoostöö (ADCO) rühm). Konfidentsiaalsuse tagamise
kohustust ei kohaldata teavitatud asutuste vahelise teabevahetuse suhtes ega teabe
edastamise suhtes teavitatud asutustelt liikmesriikidele – vt § 135: märkused artikli 14
lõike 6 kohta, § 399: märkused IX lisa punktide 5 ja 7 kohta ning § 407: märkused
X lisa punkti 4 kohta.
Konfidentsiaalsuse tagamise kohustus ei välista avalike hoiatuste väljastamist, kui
see on vajalik inimeste tervise ja ohutuse kaitseks.
Artikli 18 lõikes 3 sätestatakse erinõue liikmesriikide ja komisjoni poolt artiklite 9 ja 11
kohaselt vastu võetud otsuste läbipaistvuse kohta. Asjaomased otsused hõlmavad
järgmist:
− artikli 9 lõike 1 alusel võetud komisjoni meetmed, millega nõutakse, et
liikmesriigid keelaksid või piiraksid potentsiaalselt ohtlike masinate
turulelaskmist artikli 9 lõike 1 alusel;
− meetmed, mille liikmesriigid on võtnud vastavalt artikli 11 lõikele 1
(kaitseklausel) selleks, et kõrvaldada turult masinad, mis võivad kahjustada
inimeste ja kui see on asjakohane, siis koduloomade tervist ja ohutust või vara
122
või keelustada selliste masinate turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist või

piirata selliste masinate vaba liikumist ühtsel turul;
− artikli 11 lõike 3 kohased komisjoni otsused kaitseklauslite kohta.
Artikkel 19
Liikmesriikidevaheline koostöö
1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada artikli 4 lõikes 3 nimetatud
pädevate ametiasutuste omavaheline ja komisjoniga tehtav koostöö ning üksteisele
käesoleva direktiivi ühtmoodi kohaldamist võimaldava teabe edastamine.
2. Käesoleva direktiivi ühtmoodi kohaldamise korraldamiseks määrab komisjon
kindlaks turu järelevalve eest vastutavate pädevate ametiasutuste kogemuste
vahetamise korra.
§ 144. Masinate halduskoostöö (ADCO) rühm

Artikli 19 lõikes 1 nõutakse, et liikmesriigid näeksid ette koostöö liikmesriigi
turujärelevalveasutuste vahel ja vajaliku teabe edastamise nende asutuste vahel.
Selles valdkonnas on koostöö väga oluline, sest kui CE-märgist kandvad masinad
võivad ühtsel turul vabalt liikuda, teostavad järelevalvet kõik liikmesriigid.
Artikli 19 lõikes 2 antakse komisjonile ülesanne määrata kindlaks
turujärelevalveasutuste vaheline kogemuste vahetamise kord.
Praktikas rakendatakse artiklit 19 masinate halduskoostöö rühma
(Machinery Administrative Cooperation Group – ADCO) töö raames. Tegemist on
foorumiga, mille eesmärk on vahetada teavet liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja
komisjoni vahel. Kõnealune rühm kohtub tavaliselt kaks korda aastas ning rühma
tööd juhivad liikmesriikide esindajad kordamööda. Kohtumistel osalevad ainult
liikmesriikide esindajad ja komisjon ning ADCO rühma arutelud ja dokumendid on
konfidentsiaalsed, sest need käsitlevad sageli uurimisel olevaid konkreetseid
juhtumeid. Muid sidusrühmi kutsutakse siiski ADCO kohtumistel osalema
ekspertidena piiratud ajaks, et anda oma panus eriteemade käsitlemisse.
Masinate halduskoostöö rühma peamised tegevused on järgmised:
− turujärelevalvealase teabe ja kogemuste vahetamine;
− parimate tavade edendamine ja vahendite kasutamise optimeerimine;
− nõuetele mittevastavate ja ohtlike masinate käsitlemiseks võetavate
parandusmeetmete kõikides liikmesriikides kohaldamise tagamine;
− teabe edastamine kaitsemeetmete menetluste arengute ja tulemuste kohta
ning nimetatud menetluste raames tehtud otsuste täitmise kontrollimine;
− järelmeetmete võtmine seoses otsustega potentsiaalselt ohtlike masinate
suhtes võetud erimeetmete kohta;
− ühiste turujärelevalveprojektide kavandamine ja korraldamine.
123
Artikkel 20
Õiguskaitsevahendid
Iga käesoleva direktiivi kohaselt võetud meedet, mis piirab käesoleva direktiiviga
hõlmatud masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist, tuleb üksikasjalikult
põhjendada. Sellisest meetmest teatatakse viivitamata asjaomasele poolele, kellele
teatatakse samas ka kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle
võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest, mida selliste
õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatakse.
§ 145. Otsuste ja edasikaebuste põhjendamine

Artiklit 20 kohaldatakse liikmesriikide ametiasutuste võetud kõikide meetmete suhtes,
millega piiratakse masinate turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist, olenemata sellest,
kas need meetmed on võetud artikli 11 (kaitseklausel), artikli 9 (erimeetmed
potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes) või artikli 17 (märgise mittevastavus) alusel.
Artikkel 21
Teabe levitamine
Komisjon võtab käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe kättesaadavaks
tegemiseks asjakohased meetmed.
§ 146. Teabeallikad
Masinadirektiivi rakendamist käsitlev asjakohane teave on internetis avalikult
kättesaadav komisjoni veebisaidi EUROPA masinaid käsitlevatel ettevõtluse ja
tööstuse peadirektoraadi veebilehtedel.
Eelkõige on veebisaidil EUROPA kättesaadav järgmine teave:
− masinadirektiivi tekst;
− liikmesriikide viited dokumentidele, millega võetakse direktiivi sätted üle
riigisisesesse õigusesse;
− direktiivi rakendamiseks liikmesriikides ette nähtud kontaktpunktide loetelu;
− masinate harmoneeritud standardite viidete loetelu;
− masinate valdkonda käsitlevate teavitatud asutuste loetelu;
− kasutussoovitused, mille on vastu võtnud masinaid käsitlevate teavitatud
asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustik (NB-M) ja mille on heaks kiitnud
masinate töörühm;
− masinate töörühma heakskiidetud suunisdokumendid ning praegu kehtiv
juhend direktiivi 2006/42/EÜ rakendamise kohta;
− kõikide alates 1997. aastast toimunud masinate töörühma koosolekute
protokollid.
124
Artikkel 22 100
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „komitee”).
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja
7, võttes arvesse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1
kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
§ 147. Masinakomitee
Artiklis 22 nähakse ette sellise komitee loomine, mida nimetatakse masinakomiteeks
ning kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhib eesistujana komisjoni
esindaja. Komitee võtab Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardeeskirjade alusel
vastu oma kodukorra. Euroopa Parlamenti teavitatakse komitee koosolekute
päevakordadest ja mis tahes meetmete projektidest, mis talle esitatakse, ning saab
koosolekute hääletustulemused ja protokollide kokkuvõtted.
Masinakomiteel on kaks olulist rolli:
− nõuandev roll
Masinakomitee artikli 8 lõikes 2 osutatud nõuandva rolli raames peab komitee
nõustama komisjoni mis tahes asjakohaste meetmete osas, mis on seotud
masinadirektiivi praktilise rakendamisega, sealhulgas meetmete osas, mis on
vajalikud koostöö tagamiseks liikmesriikide vahel ja komisjoniga, nagu on ette nähtud
artikli 19 lõikes 1. Asjaomased meetmed ei tohi hõlmata direktiivi muutmist või
direktiivi sätteid asendavate otsuste vastuvõtmist. Seetõttu koosnevad need meetmed
peamiselt suuniste andmisest direktiivi sätete nõuetekohaseks ja ühetaoliseks
rakendamiseks.
− regulatiivne roll
regulatiivse rolli raames peab masinakomitee andma oma arvamuse selliste
komisjoni kavandatud meetmete suhtes, millega muudetakse või asendatakse
direktiivi sätteid. Artikli 8 lõike 1 punktide a ja b kohaselt võib selliseid meetmeid võtta
ainult kahel juhul:
a) V lisa ohutuskomponentide näidisloetelu ajakohastamine – vt § 42: märkused
artikli 2 punkti c kohta;
b) potentsiaalselt ohtlike masinate turulelaskmise piiramine – vt § 118: märkused
artikli 9 kohta.
100
Artiklit 22 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009,
millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte
nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Kohandamine kontrolliga
regulatiivmenetlusega – neljas osa (ELT L 188, 18.7.2009, lk 14).
125
Masinakomitee avaldab oma arvamust liikmesriikide esindajate hääletuse kaudu

komitees, kusjuures kasutatakse nõukogus kasutatavat kvalifitseeritud häälteenamust
vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 205 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 238).
Enne kui komisjon sellised meetmed vastu võtab, esitatakse need Euroopa
Parlamendile ja nõukogule kontrollimiseks. Euroopa Parlament või nõukogu võivad
olla vastu komisjoni kavandatud meetmele, põhjendades seda asjaoluga, et meetmed
ületavad direktiiviga ette nähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas direktiivi eesmärgi
või sisuga või ei järgi subsidiaarsuse või proportsionaalsus põhimõtet. Sellise
vastuväite korral võib komisjon esitada muudetud eelnõu või esitada seadusandliku
ettepaneku. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei esita vastuväiteid kolme kuu
jooksul, võtab komisjon meetme vastu.
§ 148. Masinate töörühm

Masinate töörühma moodustas masinakomitee eesmärgiga võimaldada
majandusharu, standardimisasutuste ja teavitatud asutuste vaatlejatel osaleda
masinadirektiivi praktilist kohaldamist käsitlevate probleemide üle arutamisel.
Praktikas on masinate töörühma foorum, mida kasutatakse kõige sagedamini
arutlemaks direktiivi kohaldamise üle ELi tasandil. Nagu masinakomiteegi puhul, juhib
ka masinate töörühma tööd komisjoni esindaja ja töörühm koosneb liikmesriikide
esindajatest. EFTA riikide, kandidaatriikide ja ELiga ametlikke kokkuleppeid omavate
riikide esindajad osalevad samuti vaatlejatena.
Masinatootjate ühenduste esindajad Euroopa tasandil osalevad vaatlejatena ning
neid kutsutakse koosolekutele, et esitada teavet ja seisukohti arutlusel olevate
konkreetsete teemade kohta. Kohal on ka Euroopa standardiorganisatsioonide
esindajad, et anda teavet ja vastata liikmesriikide poolt standarditega seoses
tõstatatud küsimustele. Teavitatud asutusi esindab masinaid käsitlevate teavitatud
asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustik (NB-M), mis annab aru koordineerimise
valdkonnas tehtud töö kohta, võtab teadmiseks masinate töörühma arvamuse
töörühmale heakskiitmiseks esitatud kasutamist käsitlevate soovituste kohta ning
esitab töörühmale küsimusi direktiivi tõlgendamise kohta. Masinate lõppkasutajate
seisukohti on kutsutud väljendama ka ametiühingute ja tarbijakaitseorganisatsioonide
esindajad.
Masinate töörühmas arutatakse kõige sagedamini järgmisi küsimusi:
− direktiivi reguleerimisala selgitamine ning teatavaid tootekategooriaid
käsitlevad vastavushindamise menetlused;
− probleemid masinate harmoneeritud standardite väljatöötamisel;
− arvamused ühtlustatud standardite osas esitatud ametlike vastuväidete kohta –
Masinate töörühm kohtub Brüsselis kaks või kolm korda aastas. Masinate töörühma
koosolekute töödokumendid edastatakse rühma liikmetele komisjoni online
infosüsteemi CIRCA masinadirektiivi käsitleva osa kaudu. Euroopa tasandil
masinavaldkonna sidusrühmi esindavatel organisatsioonidel on juurdepääs neile
dokumentidele. Teised sidusrühmad võivad küsida dokumente oma vastavatelt
esindusorganisatsioonidelt. Tuleks kanda hoolt selle eest, et töö- või
126
aruteludokumentides väljendatud seisukohti ei käsitletakse komisjoni või masinate

töörühma seisukohtadena.
Masinate töörühma koosolekute protokollid avaldatakse komisjoni veebisaidi
EUROPA masinaid käsitlevatel veebilehtedel, kui need protokollid on parandatud ja
järgmisel koosolekul heaks kiidetud.
127
§ 149. Masinadirektiiviga tegelevate institutsioonide diagramm

Järgmisel diagrammil on esitatud nende erinevate institutsioonide roll, kes on
kaasatud masinadirektiiviga seotud ettepanekute tegemisse ning masinadirektiivi
vastuvõtmisse, muutmisse, kohaldamisse ja jõustamisse:
Nõukogu ja
Euroopa Parlament
võtavad vastu ELi õigusakti

(kaasotsustamine)
Euroopa Komisjon
Esitab ELi õigusakti eelnõu.

Tagab nõuetekohase
rakendamise.
Liikmesriigid Avaldab harmoneeritud
standardid. CEN ja CENELEC
Võtavad direktiivi üle. Euroopa standardi-
Määravad teavitatud organisatsioonid
asutused.
Teostavad Töötavad välja
turujärelevalvet. harmoneeritud
Masinakomitee masinastandardeid.
komisjon + liikmesriigid
Masinate
halduskoostöö Esitavad arvamusi meetmete
rühm (ADCO) kohta eesmärgiga tagada
liikmesriigid + komisjon masinadirektiivi nõuetekohane
Turujärelevalvealane kohaldamine.
halduskoostöö
Masinatootjad
Kohaldavad
masinadirektiivi.
Masinate töörühm
Aitavad kaasa
komisjon + liikmesriigid +
standardite
Euroopa sidusrühmad
väljatöötamisele.
Teavitatud Arutleb masinadirektiivi
asutused praktilise kohaldamise üle.
IV lisas nimetatud
masinate
vastavushindamine
Masinate kasutajad
NB-M Tööandjad
Teavitatud asutuste Ametiühingud
Euroopa koordineerimis-
Tarbijaorganisatsioonid
võrgustik
Aitavad kaasa
Soovitused kasutamise
standardite
kohta
väljatöötamisele.
128
Artikkel 23
Sanktsioonid
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva
direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad
kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatavad sanktsioonid
peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest
sätetest komisjonile hiljemalt 29. juuniks 2008 ja annavad viivitamata teada nende
edaspidistest muudatustest.
§ 150. Sanktsioonid direktiivi sätete rikkumise eest

Masinadirektiivi rakendavad riigisisesed õigusaktid peavad olema õiguslikult siduvad
ning nende sätete rikkumise eest tuleb ette näha asjakohased sanktsioonid.
Võimalikud rikkumised võivad hõlmata järgmist:
− nõuetekohase vastavushindamise menetluse kohaldamata jätmine – vt §-
d 127–130: märkused artikli 12 kohta;
− osaliselt komplekteeritud masinate suhtes menetluste kohaldamata jätmine –
vt § 131: märkuse artikli 13 kohta;
− märgise mittevastavus – vt § 142: märkused artikli 17 kohta;
− masina mittevastavus I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele;
− tehniline toimik puudub või ei ole terviklik – vt § 103: märkused artikli 5 kohta
ning §-d 391–393: märkused VII lisa A osa kohta;
− paigaldusjuhendid (sealhulgas vajalik tõlge) puuduvad või ei ole terviklikud –
vt § 103: märkused artikli 5 kohta ning §-d 254–256: märkused I lisa
punkti 1.7.4 kohta;
− artikliga 11 (kaitseklausel) ja artikliga 9 (erimeetmed potentsiaalselt ohtlike
masinate suhtes) ettenähtud meetmete järgimata jätmine.
Iga liikmesriik otsustab selliste rikkumiste eest määratavate sanktsioonide liigi ja
taseme üle ise. Artiklis 23 on sätestatud, et sanktsioonid peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad ning kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga.
Artikkel 24
Direktiivi 95/16/EÜ muutmine
Direktiivi 95/16/EÜ muudetakse järgmiselt.
1. Artikli 1 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:
2. "Lift – käesoleva direktiivi tähenduses tõstevahend, mis liiguvad kindlate
tasapindade vahel ja millel on piki jäiku, horisontaali suhtes üle 15-kraadise
kaldega juhikuid liikuv kandur ja mis on mõeldud järgmise transportimiseks:
— inimesed,
129
— inimesed ja kaubad,
— ainult kaubad, kui kandur on ligipääsetav, st inimene pääseb sinna
takistusteta, ja varustatud kanduril paiknevate või kanduril oleva
inimese käeulatuses olevate juhtimisseadmetega.
Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvateks liftideks loetakse kindlal suunal
liikuvad tõstevahendid ka siis, kui need ei liigu mööda jäiku juhikuid.
Kandur – liftiosa, mille abil inimesi ja/või kaupa üles või alla tõstetakse.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:
— tõstevahendid, mille kiirus ei ole suurem kui 0,15 m/s,
— ehitustõstukid,
— köisteed, kaasa arvatud köisraudteed,
— sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks
spetsiaalselt kavandatud ja valmistatud liftid,
— tõstevahendid, millelt saab teostada töötoiminguid,
— kaevanduste tõstemasinad,
— tõstevahendid, mis on mõeldud esinejate tõstmiseks etenduste ajal,
— transpordivahendite külge kinnitatud tõstevahendid,
— seadmetega ühendatud tõstevahendid, mis on ette nähtud ainult
töötamiskohtadele, sealhulgas ka masinate hooldus- ja
kontrollipunktidele juurdepääsu tagamiseks,
— hammaslattrongid,
— eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed.”;
2. I lisa punkt 1.2 asendatakse järgmisega:
1.2. „Kandur
Iga lifti kandur peab olema kabiin. See peab olema projekteeritud ja valmistatud
selliselt, et see vastaks ruumikuselt ja tugevuselt lifti paigaldaja ettenähtud
maksimaalsele inimeste arvule ja nimikoormusele.
Inimeste transportimiseks ettenähtud liftide puhul peab liftikabiin olema, juhul kui
liftikabiini mõõtmed seda lubavad, projekteeritud ja valmistatud selliselt, et selle
strukturaalsed tunnusjooned ei takista ega tõkesta juurdepääsu liftile ega lifti kasutamist
puuetega inimeste poolt ning võimaldavad teha asjakohaseid kohandusi, mille
eesmärgiks on muuta liftikabiini kasutamine puuetega inimestele hõlpsamaks.”
§ 151. Masinadirektiivi ja liftide direktiivi vaheline piir

Direktiivi 2006/42/EÜ artiklis 24 muudetakse lifte käsitlevat direktiivi 95/16/EÜ, et
paremini määratleda liftide direktiivi ja masinadirektiivi vahelist piiri – vt § 28:
märkused põhjenduse 27 kohta.
Ühelt poolt muudetakse artikli 24 lõikes 1 liftide direktiivi artikli 1 lõikes 2 esitatud
mõistet „lift”, asendades varasema mõiste „kabiin” mõistega „kandur”. See tähendab,
130
et kanduri laad ei ole kriteerium liftide direktiivi kohaldamiseks. Samas muudetakse

artikli 24 lõikes 2 liftide direktiivi I lisa punktis 1.2 sätestatud olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid, et täpsustada, et selle direktiivi reguleerimisalasse kuuluv kandur
peab olema kabiin. Samuti tuleks märkida, et liftide direktiivi I lisa punktis 3.1
nõutakse, et lifti kabiin peab olema muudetud täiesti kinniseks ruumiks.
Teisest küljest muudetakse artikli 24 lõikega 1 liftide direktiivi artikli 1 lõikes 3
sätestatud erandite loetelu, lisades sinna tõstevahendid, mille kiirus ei ole suurem kui
0,15 m/s. Sellest tulenevalt kuuluvad väikese kiirusega liftid masinadirektiivi
reguleerimisalasse – vt § 344: märkused I lisa punkti 4.1.2.8 kohta ning § 377:
märkused I lisa punkti 6.4 kohta.
Liftide direktiivis sisalduva muudetud erandite loetelu suhtes tuleks samuti märkida
järgmist:
Ehitustõstukid on liftide direktiivi reguleerimisalast välja arvatud. Nad ei ole enam
välja arvatud direktiivi 2006/42/EÜ reguleerimisalast ning kuuluvad seega alates
29. detsembrist 2009 masinadirektiivi reguleerimisalasse – vt § 8: märkused
põhjenduse 5 kohta.
Liftide direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud ja masinadirektiivi reguleerimisalasse
on lisatud järgmised masinad:
− tõstevahendid, millelt saab teostada töötoiminguid;
− transpordivahendite külge kinnitatud tõstevahendid;
− seadmetega ühendatud tõstevahendid, mis on ette nähtud ainult
töötamiskohtadele, sealhulgas ka masinate hooldus- ja kontrollipunktidele
juurdepääsu tagamiseks;
− eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed.
Kõik köisteed on liftide direktiivi reguleerimisalast välja arvatud. Kooskõlas artikliga 3
ei kohaldata masinadirektiivi selliste köisteede suhtes, mis on projekteeritud inimeste
tõstmiseks ja hõlmatud köisteesid käsitleva direktiiviga 2000/9/EÜ, kuid samas
kohaldatakse masinadirektiivi selliste köisteede suhtes, mis jäävad köisteesid
käsitleva direktiivi reguleerimisalast välja või on sealt välja arvatud – vt § 90:
Nii liftide direktiivi kui ka masinadirektiivi reguleerimisalast on välja jäetud järgmised
masinad:
− sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks spetsiaalselt
kavandatud ja valmistatud liftid – vt § 59: märkused artikli 1 lõike 2 punkti g
kohta;
− kaevanduse tõstemasinad – vt § 61: märkused artikli 1 lõike 2 punkti i kohta;
− tõstevahendid, mis on mõeldud esinejate tõstmiseks etenduste ajal – vt § 62:
märkused artikli 1 lõike 2 punkti j kohta;
− hammaslattrongid, mis on mõeldud kasutamiseks raudteevõrkudes – vt § 57:
märkused artikli 1 lõike 2 punkti e viienda taande kohta.
131
Artikkel 25
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 98/37/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 29. detsembrist 2009. 101
Kehtetuks tunnistatud direktiivile tehtud viiteid käsitatakse viidetena käesolevale
direktiivile ja neid tuleks lugeda XII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
§ 152. Direktiivi 98/37/EÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2006/42/EÜ asendab direktiivi 98/37/EÜ. Seepärast tunnistatakse
direktiiv 98/37/EÜ kehtetuks alates 29. detsembrist 2009 ning alates sellest
kuupäevast hakatakse kohaldama direktiivi 2006/42/EÜ sätteid.
Artikli 25 teine lõik tähendab, et alates 29. detsembrist 2009 jäävad teistes ELi
õigusaktides sisalduvad viited masinadirektiivile kehtima ning neid käsitletakse
viidetena direktiivile 2006/42/EÜ. Kui sellised viited on tehtud direktiivi konkreetsetele
sätetele, käsitletakse viiteid viidetena samaväärsetele sätetele, mis on esitatud
XII lisas toodud vastavustabelis. Asjaomaste õigusaktide läbivaatamisel neid viiteid
ajakohastatakse.
Artikkel 26
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid hiljemalt 29. juuniks 2008. Nad teatavad sellest viivitamata
komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 29. detsembrist 2009.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende
ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende
poolt vastuvõetavate riigisiseste õigusnormide teksti koos tabeliga, milles on
näidatud käesoleva direktiivi sätete vastavus vastuvõetud riigisisestele sätetele.
§ 153. Direktiivi sätete ülevõtmine ja kohaldamine

ELi direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele, kes seejärel peavad vastu võtma
vajalikud sätted direktiivide ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse. Just nende
riigisiseste õigusaktidega luuakse ettevõtjatele siduvad kohustused. ELi toimimise
lepingu artikli 288 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 249) kohaselt on direktiiv siduv
saavutatava tulemuse seisukohalt, kuid jätab vormi ja meetodite valiku
ametiasutustele. Kuid kuna masinadirektiiv põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 95
(nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 114), millega nähakse ette sellised meetmed
liikmesriikide poolt õigus- ja haldusnormidega kehtestatud sätete ühtlustamiseks,
mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, on liikmesriikidele antud
101
Vastavalt parandusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 76, 16.3.2007, lk 35.
132
tegevusvabadus tegelikult üsna piiratud. Eelkõige tuleb kõikides liikmesriikides

kohaldada samasuguseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid masinate
projekteerimise ja valmistamise kohta ning vastavushindamise menetlusi.
Liikmesriikidele anti pärast direktiivi jõustumist kaks aastat vajalike sätete
vastuvõtmiseks. Neid sätteid hakatakse kohaldama 18 kuud hiljem, st 29. detsembril
2009. Kuni selle kuupäevani kohaldati jätkuvalt direktiivi 98/37/EÜ.
Direktiivi sätteid liikmesriikide õigusesse ülevõtvate dokumentide viited, mis on
edastatud komisjonile kooskõlas artikli 26 lõikes 2 sätestatud kohustusega, on
esitatud komisjoni veebisaidil EUROPA.
Artikkel 27
Erand
Selliste lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude seadmete turulelaskmist ja
kasutuselevõtmist, mis on vastavuses käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate
riigisiseste sätetega, võivad liikmesriigid lubada kuni 29. juunini 2011.
§ 154. Üleminekuperiood lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude seadmete

puhul
Kuna direktiivi 2006/42/EÜ jõustumise ja selle sätete kohaldamise vahel on aega
3,5 aastat, mille jooksul tootjad saavad oma tooteid vajadusel kohandada, ei peetud
üleminekuperioodi kehtestamist vajalikuks. Kuid erandina üldisest reeglist nähakse
artiklis 27 ette 18-kuuline üleminekuperiood lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja
muude seadmete puhul, mille jooksul võivad liikmesriigid lubada lasta turule tooteid,
mis vastavad varem kehtinud riigisisestele õigusaktidele. Nendeks riigisisesteks
säteteks on kas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse
tunnustamise konventsiooni rakendavad riigisisesed õigusaktid selle konventsiooni
allakirjutanud liikmesriikide puhul või teistes liikmesriikides kehtivad riigisisesed
õigusaktid – vt § 9: märkused põhjenduse 6 kohta.
Tuleb märkida, et üleminekuperioodi kasutamine on liikmesriikide võimalus, mitte aga
kohustus. Sellest tulenevalt võivad masinadirektiivile vastavad lööktoimelised
kantavad kinnitus- ja muud seadmed ELis vabalt liikuda alates 29. detsembrist 2009.
Selliseid masinaid, mis vastavad varem kehtinud riigisiseste õigusaktide sätetele, võib
turule lasta ainult neis liikmesriikides, kes seda lubavad. Alates 29. juunist 2011
peavad kõik masinad vastama masinadirektiivile.
Artikkel 28
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
§ 155. Direktiivi jõustumise kuupäev

Artiklis 28 sätestatakse direktiivi 2006/42/EÜ jõustumise kuupäev. Kuna direktiiv
avaldati Euroopa Liidu Teatajas 9. juunil 2006, jõustus see 29. juunil 2006.
133
Jõustumiskuupäev on kuupäev, mil direktiiv hakkab õiguslikult kehtima ning seda

kuupäeva ei tohiks segamini ajada direktiivi sätete kohaldamise kuupäevaga, milleks
on 29. detsember 2009 – vt § 153: märkused artikli 26 lõike 1 kohta.
Artikkel 29
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 17. mai 2006
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja
J. BORRELL FONTELLES H. WINKLER
§ 156. Direktiivi adressaadid ja allkirjastajad

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, sest direktiivi liikmesriigi õigusesse
ülevõtmine on vajalik selleks, et kehtestada ettevõtjatele siduvad õiguslikud
kohustused.
Direktiivi on allkirjastanud Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja, sest
need institutsioonid võtsid direktiivi vastu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 251
ette nähtud kaasotsustamismenetlusele (nüüd ELi toimimise lepingu artiklis 294
viidatud kui seadusandlik tavamenetlus) – vt § 2: märkused viidete kohta.
134
I LISA
Masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded
ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 157. Üldpõhimõtted
I lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on kehtestatud nelja
üldpõhimõttega. Esimene neist, mis käsitleb riskihindamist, selgitab I lisa põhinõuet
selgitada välja ohud ja hinnata masinaga seotud riske, et määratleda asjaomased
olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ning neid kohaldada. Ülejäänud
üldpõhimõtted on tähtsad oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete staatuse ja mõjude
mõistmiseks. Neid üldpõhimõtteid tuleb arvesse võtta, kui iga olulist tervisekaitse- ja
ohutusnõuet kohaldatakse masina projekteerimise ja valmistamise suhtes.
ÜLDPÕHIMÕTTED
1. Masina tootja või tema volitatud esindaja peab hoolitsema selle eest, et viiakse läbi
riskihindamine, mis on vajalik masinale kohaldatavate tervisekaitse- ja
ohutusnõuete kindlaksmääramiseks ja mille tulemusi masina projekteerimisel ja
valmistamisel tuleb arvestada.
Eespool nimetatud riskihindamise ja vähendamise järkjärgulises protsessis tootja
või tema volitatud esindaja
—määrab masina kasutuspiirangud, sealhulgas masina kasutusotstarbe ja selle iga
põhjendatult ettenähtava väärkasutuse,
—selgitab välja masina tekitatavad võimalikud ohud ning nendega seotud
ohuolukorrad,
—hindab riski, arvestades võimalike vigastuste või tervisekahjustuste tõsidust ning
nende tekkimise tõenäosust,
—hindab riski, et otsustada, kas käesoleva direktiivi eesmärk tingib riski
vähendamist,
—kõrvaldab ohu või vähendab nendega seotud riski, rakendades selleks
kaitsemeetmeid punktis 1.1.2.b määratud eelistusjärjekorra kohaselt.
...
§ 158. Riskihindamine
Vastavalt 2. üldpõhimõttele kohaldatakse olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ainult
siis, kui asjaomase masina puhul eksisteerib vastav oht. Nende ohtude
kindlaksmääramiseks peab tootja või tema volitatud esindaja, võttes arvesse masina
kasutusea kõiki etappe, tagama, et riskihindamine viiakse läbi vastavalt
1. üldpõhimõttes kirjeldatud järkjärgulisele protsessile. Mõistete „oht” ja „risk” kohta –
vt § 164: märkused punkti 1.1.1 alapunkti a kohta ning § 168: märkuse punkti 1.1.1
alapunkti e kohta.
135
Riskihindamise võib läbi viia tootja ise, tema volitatud esindaja või nende nimel
tegutsev kolmas isik. Kui riskihindamise viib tootja nimel läbi kolmas isik, vastutab
tootja riskihindamise eest ja vajalike kaitsemeetmete võtmise eest masina
projekteerimise ja valmistamise käigus – vt §-d 78–81: märkused artikli 2 punkti i
kohta ning §-d 83–84: märkused artikli 2 punkti j kohta.
1. üldpõhimõtte esimese lõigu esimese lause teises pooles öeldakse, et
riskihindamise tulemusi tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestada.
Riskihindamist kirjeldatakse kui järkjärgulist protsessi, sest iga konkreetse ohu
käsitlemiseks ette nähtud riski vähendamise meedet tuleb hinnata, et veenduda, kas
see on piisav ega põhjusta uusi ohte. Kui seda ei tehta, tuleb protsess uuesti läbi viia.
See tähendab, et riskihindamise protsess tuleb läbi viia paralleelselt masina
projekteerimise protsessiga.
Teise lõigu viimases taandes rõhutatakse, et riskivähendamise meetmed
kindlaksmääratud ohtude käsitlemiseks tuleb võtta eelistusjärjekorras vastavalt
ohutuse tagamise põhimõtetele – vt § 174: märkused punkti 1.1.2 alapunkti b kohta.
Riskihindamine ja selle tulemused tuleb kanda masina tehnilisse toimikusse –
vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta.
Standardis EN ISO 14121-1 (A-tüüpi standard) selgitatakse masinate riskihindamine
üldpõhimõtteid. 102
§ 159. Riskihindamine ja harmoneeritud standardid

Riskihindamist hõlbustab harmoneeritud standardite kohaldamine, sest masinaid
käsitlevates C-tüüpi standardites määratletakse olulised ohud, mis tavaliselt
kaasnevad asjaomase masinarühmaga ning täpsustatakse nende käsitlemiseks
võetavad kaitsemeetmed. Kuid harmoneeritud standardite kohaldamine ei vabasta
masinatootjat riskihindamise kohustusest.
C-tüüpi standardite spetsifikatsioone kohaldav tootja peab tagama, et harmoneeritud
standard on sobilik asjaomasele konkreetsele standardile ja hõlmab kõiki masinaga
kaasnevaid riske. Kui asjaomase masinaga kaasnevad ohud, mis ei ole
harmoneeritud standardiga hõlmatud, tuleb nende ohtude osas läbi viia täielik
riskihindamine ning nende ohtude käsitlemiseks tuleb võtta asjakohased
kaitsemeetmed.
Lisaks, kui harmoneeritud standardites esitatakse mitu alternatiivset lahendust,
määramata samas kindlaks kriteeriume nende vahel valimiseks, tuleb asjaomase
masina puhul sobiva lahenduse valimisel lähtuda konkreetsest riskihindamisest. See
on eriti tähtis B-tüüpi standardite kohaldamisel – vt § 111: märkused artikli 7 lõike 2
kohta.
102
EN ISO 14121-1: 2007 – Masinate ohutus – Riskide hindamine – Osa 1: Põhimõtted
(ISO 14121-1:2007).
136
ÜLDPÕHIMÕTTED (jätkub)
...
2. Olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes sätestatud kohustusi kohaldatakse üksnes

siis, kui kõnesoleva masinaga seotud oht tekib ajal, kui masinat kasutatakse vastavalt
tootja või tema volitatud esindaja tingimustele või ka ettenähtavates mittesihipärastes
olukordades. Kõigil juhtudel kohaldatakse punktis 1.1.2 nimetatud ohutuse tagamise
põhimõtteid ning punktides 1.7.3 ja 1.7.4 nimetatud kohustusi masinate märgistamise ja
kasutusjuhendi kohta.
...
§ 160. Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldatavus

I lisas sätestatud kõigi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete lugemisel tuleb silmas
pidada 2. üldpõhimõtet. Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole tavaliselt
esitatud tingimuslikult. Siiski kohaldatakse neid ainult siis, kui nad on asjakohased ja
vajalikud. Teisisõnu kohaldatakse olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid siis, kui
asjaomane oht kaasneb asjaomase masina konkreetse mudeliga. Samuti rõhutatakse
2. üldpõhimõtte esimeses lauses, et konkreetse masinamudeliga seotud ohtude
kindlaksmääramisel, tuleb lisaks ettenähtud kasutustingimustele arvesse võtta ka
ettenähtavaid mittesihipäraseid olukordi. Sellised olukorrad tulenevad masina
põhjendatult ettenähtavast väärkasutusest – vt § 172: märkused punkti 1.1.1
alapunkti i kohta.
Teises lauses sätestatakse erand 2. üldpõhimõtte kohaldamisest, sest
punktides 1.1.2, 1.7.3 ja 1.7.4 sätestatud nõudeid kohaldatakse kõikide masinate
suhtes.
...
3. Käesolevas lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on
kohustuslikud; tänapäeva tehnika võimalusi arvestades võib siiski nimetatud
nõuetes seatud eesmärkide saavutamine osutuda võimatuks. Sellisel juhul tuleb
masina projekteerimisel ja valmistamisel võimalikult palju arvestada antud
eesmärkide saavutamisega.
...
§ 161. Tehnika tase

3. üldpõhimõttes tuletatakse kõigepealt meelde, et olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded on õiguslikult siduvad, kui neid kohaldatakse konkreetse masinamudeli
suhtes. See selgub masinatootjate kohustusi sätestavast artikli 5 lõike 1 punktist a.
Seoses sellega on oluline eristada I lisas esitatud olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid harmoneeritud standardite spetsifikatsioonidest, mille kohaldamine on
vabatahtlik – vt § 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta.
I lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole tavaliselt esitatud
tingimuslikult. 3. põhimõtte esimese lause teises pooles tunnistatakse, et tehnika
137
arengut arvesse võttes ei pruugi teatavate oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete

täitmine mõnel juhul täiel määral võimalik olla. Sellisel juhul peab tootja püüdma täita
olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes sätestatud eesmärke võimalikult suurel
määral.
Väljendit „tehnika võimalused” masinadirektiivis ei määratleta; kuid põhjendusest 14
selgub siiski, et mõiste „tehnika võimalused” hõlmab nii tehnilist kui ka majanduslikku
aspekti. Selleks et järgida tehnika taset, tuleb oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
täitmiseks võetud tehniliste lahenduste puhul kasutada hetkel kõige tõhusamaid
tehnilisi vahendeid mõistliku hinna eest, võttes arvesse asjaomase masinarühma
kogumaksumust ja nõutavat riskivähendamist.
Ei saa eeldada, et masinatootjad kasutaksid lahendusi, mis on ikka veel
uurimisjärgus, või tehnilisi vahendeid, mis ei ole turul üldiselt kättesaadavad. Samas
teisest küljest peavad nad arvesse võtma tehnika arengut ning valima kõige
tõhusamad tehnilised lahendused, mis on asjaomase masina puhul kõige sobivamad,
kui need lahendused muutuvad mõistliku hinna eest kättesaadavaks.
Seega on „tehnika võimalused” dünaamiline mõiste: tehnika võimalused arenevad,
kui kättesaadavaks muutuvad tõhusamad tehnilised lahendused või kui nende
suhteline maksumus väheneb. Seepärast võib tehnilist lahendust, mida peeti
konkreetsel ajahetkel direktiivi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks
piisavaks, hiljem osutuda ebapiisavaks, kui tehnika võimalused on arenenud.
Masinatootja saab arvesse võtta ainult masina valmistamise ajal valitsenud tehnika
võimalusi. Kui tehnika areng teeb võimalikuks täita olulistes tervisekaitse- ja
ohutusnõuetes sätestatud eesmärke täpsemalt, peab masinaseeriaid sama projekti
järgi valmistav tootja oma projekti vastavalt uuendama (võttes samas arvesse
ümberprojekteerimiseks vajalikku aega ja vastavaid muutusi tootmisprotsessis).
§ 162. Harmoneeritud standardid ja tehnika tase

Harmoneeritud standardites esitatakse tehnilised spetsifikatsioonid, mis võimaldavad
masinatootjatel järgida olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Kuna harmoneeritud
standardid töötatakse välja ja võetakse vastu huvitatud isikute vahelise konsensuse
alusel, annavad nende spetsifikatsioonid hea ülevaate tehnika tasemest nende
vastuvõtmise ajal. Tehnika taseme areng peegeldub harmoneeritud standardite
hilisemates muudatustes või läbivaatamistes.
Seoses sellega on harmoneeritud standardi kohaldamisest tuleneva ohutuse tase
verstapost, mida peavad arvesse võtma kõik standardiga hõlmatud masinarühmade
tootjad, sealhulgas need, kes otsustavad kasutada alternatiivseid tehnilisi lahendusi.
Alternatiivsete lahenduste kasuks otsustanud tootja peab suutma tõestada, et need
lahendused vastavad masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele,
võttes arvesse praegust tehnika taset. Sellest tulenevalt peab sellise alternatiivse
lahenduse ohutuse tase olema vähemalt samaväärne asjaomaste harmoneeritud
standardite spetsifikatsioonide kohaldamisel saavutatava tasemega – vt § 110:
märkused artikli 7 lõike 2 kohta.
Kui harmoneeritud standardid puuduvad, võivad masinadirektiivi oluliste tervisekaitse-
ja ohutusnõuete kohaldamisel abiks olla muud tehnilised dokumendid. Nendeks on
näiteks rahvusvahelised standardid, riiklikud standardid, Euroopa standardite
eelnõud, masinaid käsitlevate teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustiku
138
soovitused kasutamise kohta – vt § 137: märkused artikli 14 lõike 7 kohta – või

kutseorganisatsioonide väljastatud suunised. Kuid selliste tehniliste dokumentide
kohaldamine ei luba eeldada vastavust masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele – vt § 383: märkused II lisa 1. jao A osa punkti 8 kohta.
...
4. Käesolev lisa koosneb mitmest osast. Esimene osa käsitleb üldist reguleerimisala ja
on rakendatav kõigile masinatüüpidele. Teised osad käsitlevad kindlate
masinatüüpidega seotud konkreetseid ohte. Siiski on oluline arvestada kogu
käesolevat lisa, et oleks võimalik täita kõiki asjakohaseid olulisi nõudeid. Masina
projekteerimisel tuleb arvesse võtta nii üldosa kui ka ühe või enama ülejäänud osa
nõudeid, sõltuvalt nende põhimõtete punkti 1 kohaselt läbiviidud riskihindamise
tulemusest.
§ 163. I lisa ülesehitus

4. üldpõhimõttes selgitatakse I lisa ülesehitust. I lisa 1. osas sätestatud olulisi
tervisekaitse- ja ohutuspõhimõtteid peavad arvesse võtma kõikide masinarühmade
tootjad. Punkte 1.1.2, 1.7.3 ja 1.7.4 kohaldatakse alati, kuid erandina neist
kohaldatakse 1. osa muudes punktides sätestatud olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid siis, kui tootja riskihindamine näitab, et asjaomased ohud on olemas.
I lisa 2.–6. osa käsitlevad järgmisi konkreetseid ohtusid:
2. osa teatavatele masinarühmadele iseloomulikud ohud:
− toiduainetööstuse masinad;
− kosmeetika- või farmaatsiatööstuse masinad;
− käeshoitavad ja käsijuhitavad masinad;
− lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad;
− puidu ja puidusarnaste materjalide töötlemise masinad;
3. osa masinate liikumisest tulenevad ohud;
4. osa tõstmisest tulenevad ohud;
5. osa allmaatöömasinatest tulenevad ohud;
6. osa inimeste tõstmisest tulenevad ohud.
Kõigis neis osades sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete asjakohasus
sõltub sellest, kas konkreetne masinamudel kuulub ühte või enamasse 2. osa või
5. osaga hõlmatud masinarühma või kas tootja riskihindamine näitab, et masin
kujutab endast ühte või enamat 3., 4. ja 6. osas osutatud konkreetset ohtu – vt § 160:
märkused 2. üldpõhimõtte kohta. Näiteks mobiilsete tõstmise tööplatvormide suhtes
kohaldatakse 1., 3., 4. ja 6. osas sätestatud nõudeid. Puidutööks ette nähtud
käeshoitava ketassae suhtes kohaldatakse 1. ja 2. osas sätestatud nõudeid.
Mõnel juhul täiendavad 2. ja 6. osas sätestatud olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded I lisa muudes osades sätestatud olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid, mis käsitlevad sama liiki ohte. Seda on käsitletud asjaomaste
punktide kohta esitatud märkustes.
139
1. OLULISED TERVISEKAITSE JA OHUTUSNÕUDED

1.1. ÜLDISED MÄRKUSED
1.1.1. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) oht – vigastuse või tervisekahjustuse võimalik allikas;
...
§ 164. Oht
Mõistet „oht” kasutatakse seoses riskihindamisega ning tema tähendus võib erineda
igapäevasest kasutusest. Riskihindamise kontekstis tähendab oht potentsiaalset
ohuallikat. Ohu olemasolu on masinatele omane ega sõltu sellest, kas vigastuse või
tervisekahjustuse tekkimise oht ka tõenäoliselt tekkida võib. Näiteks on masinas
kõrge temperatuuriga osade olemasolu potentsiaalne vigastuse (näiteks põletuse) või
tervisele tekkida võiva kahju (näiteks kuumusega seotud haigused) allikas, teravate
terade olemasolu masinas on sellise potentsiaalse vigastuse allikas, nagu näiteks
sisselõiked või amputeerimine. Ohtude kindlaksmääramise jooksul tuleb kaaluda ohu
olemasolu isegi siis, kui masina ohtu põhjustavale osale ei ole võimalik juurde
pääseda.
Ohud võib kindlaks määrata nende füüsikalise päritolu järgi (näiteks mehaaniline oht,
elektrioht) või potentsiaalse vigastuse või tervisekahjustuse laadi järgi (näiteks
sisselõikeoht, muljumisoht või elektrilöögi saamise oht).
1. üldpõhimõttes nõutakse, et tootja selgitaks välja ohud, mis on masinast tulenevad
ohud või millised ohud võivad kaasneda selle kasutamisega ning seotud
ohuolukorrad. Ohuolukord on olukord, sündmus või sündmuste jada, mille tulemusel
inimene puutub kokku ohuga. Ohuolukorrad võivad kestuselt jaguneda järsku
esinevatest sündmustest kuni olukorrani, mis valitseb masina kasutamise ajal
pidevalt.
1.1.1. Mõisted (jätkub)

...
b) ohuala – ala masina sees ja/või selle ümber, milles viibiv inimese tervis või ohutus
on riski objektiks;
...
§ 165. Ohuala
Mõiste „ohuala” muudab võimalikuks määrata kindlaks kohad, kus isikud võivad
ohuga kokku puutuda. Näiteks masina liikuvate osadega kokkupuudet hõlmavate
riskide puhul piirdub ohuala ohtlike osade lähedusega. Muude riskide puhul, näiteks
masinast eemalepaiskuvate esemetega pihtasaamise risk või masina
müratasemetega või masinast pärit ohtlike ainete heitmetega kokkupuutumise risk,
võib ohuala hõlmata suuri alasid masina ümber.
140
Üks kõige tõhusam viis ohtude ennetamiseks on projekteerida masin nii, et inimene ei
peaks ohualadesse minema – vt § 189: märkused punkti 1.2.2 kohta ning § 239:
märkused punkti 1.6.1 kohta.

...
c) ohustatud isik – iga isik, kes täielikult või osaliselt on ohualas;
...
§ 166. Ohustatud isik

Mõiste „ohustatud isik” määratlus on väga lai. Operaatorid on üks potentsiaalselt
ohustatud isikute kategooria – vt § 167: märkused punkti 1.1.1 alapunkti d kohta. Kuid
ka isikud, kellel puudub otsene kokkupuude masinatega, võivad asuda ohualas,
eelkõige siis, kui ohualad hõlmavad piirkondi masina ümbruses. Kutsealaseks
kasutamiseks ette nähtud masinate puhul võivad sellisteks isikuteks olla näiteks
sellise ettevõte teised töötajad, kus masinaid kasutatakse, või kõrvalseisjad.
Ehitusplatsidel, üldkasutatavatel teedel või linnapiirkonnas kasutatavate masinate
puhul võivad potentsiaalselt ohustatud isikuteks olla tänaval või kõrvalolevates
hoonetes asuvad inimesed. Põllumajandusmasinate või selliste masinate puhul, mis
on ette nähtud tarbijatele kasutamiseks kodus või aias, võivad potentsiaalselt
ohustatud isikud olla perekonnaliikmed, sealhulgas lapsed. Oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuete eesmärk on ennetada ohte kõikide ohustatud isikute puhul. Sellest
tulenevalt peab tootja riskihindamise käigus hindama seda, kui tõenäoline on, et
operaatorid ja mis tahes muud isikud satuvad ohualasse.

...
d) operaator – isik või isikud, kelle ülesandeks on masina paigaldamine, käitamine,
seadistamine, hooldamine, puhastamine, parandamine või teisaldamine;
...
§ 167. Operaator
Mõiste „operaator” määratlus annab mõistele väga laia tähenduse. Masinadirektiivis
kasutatakse seda mõistet kõikide inimeste puhul, kellel on masinaga seotud
konkreetsed ülesanded ning ei piirduta ainult tootmisoperaatoritega. Operaatorid
hõlmavad kõiki erinevaid inimesi, kes puutuvad masinaga kokku masina kasutusea
erinevates etappides – vt § 173: märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta. Töökohal
kasutamiseks ette nähtud masinate puhul peavad operaatorid olema
erialaspetsialistid, kes on või ei ole saanud erikoolitust. Klientide poolt kasutamiseks
ette nähtud masinate puhul on masinaid kasutavad operaatorid mittekutselised
kasutajad ning nende puhul tuleb eeldada, et nad ei ole saanud erikoolitust –
vt § 259: märkused punkti 1.7.4.1 alapunkti d kohta. Tuleb märkida, et teatavat liiki
masinad lastakse turule nii kutseliste kasutajate jaoks kui ka tarbijatele kasutamiseks.
141

...
e) risk – ohuolukorras tekkida võiva vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja
raskuse kombinatsioon;
...
§ 168. Risk
Sarnaselt mõistele „oht” kasutatakse ka mõistet „risk” masinadirektiivis
igapäevakasutusega võrreldes konkreetsemas tähenduses. Riski olemasolu sõltub
masina tekitatud ohust ning samuti masina ja operaatorite ja muude ohustatud isikute
ja masina vahelisest liidesest. Masin võib põhjustada ohtu, aga kui ükski inimene ei
puutu ohuga kokku, siis risk puudub.
Riske võib iseloomustada, viidates asjaomasele ohule või ohtlikule olukorrale (näiteks
liikuvate osadega kokkupuutest tulenev risk, tuliste pindadega kokkupuutest tulenev
risk, müratasemetest või ohtlike ainete heitmetest tulenev risk). Riske võib
iseloomustada ka nende võimalike tagajärgede järgi (näiteks muljumisrisk,
sisselõikamisrisk, põletusrisk, kuulmise kaotamise risk).
Riskihindamise kolmas etapp on hinnata riske, arvestades võimalike vigastuste või
tervisekahjustuste tõsidust ning nende tekkimise tõenäosust – vt § 158: märkused
1. üldpõhimõtte kohta. Riskide hindamine põhineb nende kahe teguri kooslusel. Kõige
suuremad riskid hõlmavad esinemise suurt tõenäosust ja eluohtliku või tõsise
vigastuse või tervisekahju tekkimise võimalust. Väikese esinemise tõenäosusega võib
ikkagi kaasneda suur risk, kui kaasneb eluohtlik või tõsine vigastus või
tervisekahjustus. Seepärast tuleb riske hinnata iga juhtumi puhul eraldi, võttes samas
arvesse asjaolu, et riskid võivad masina kasutusea erinevates etappides olla
esinevad, sõltudes asjaomastest operatsioonidest ja masina olukorrast igas etapis –
vt § 172: märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta.

...
f) kaitsepiire – masinaosa, mida kasutatakse füüsilise barjäärina kaitse tagamisel;
...
§ 169. Kaitsepiire
Mõistet „kaitsepiire” kasutatakse konkreetselt kaitseülesande täitmiseks projekteeritud
masinaosade puhul. Muud masinaosad, mis täidavad esmaseid käitamisfunktsioone,
näiteks masina raam, võivad samuti täita kaitseülesannet, kuid neid ei käsitleta
kaitsepiiretena.
Kaitsepiirded pakuvad kaitset füüsilise barjäärina, näiteks korpuse, kaitsmete, katte,
ekraani, ukse, piirete või taradena. Mõiste „füüsiline barjäär” tähendab, et kaitsepiire
on valmistatud tahkest materjalist, näiteks terasest või plastikust, mis valitakse
vastavalt nõutavale kaitsele. Kasutatavad materjalid võivad olla katkematud või
perforeeritud ning jäigad või painduvad.
142
Kaitsepiirded on üks vahend, mida võib kasutada juurdepääsu takistamiseks masinas

ja selle ümber olevatele ohualadele . Paljudel juhtudel toimivad kaitsepiirded
takistusena mõlemas suunas, et kaitsta samaaegselt kahe või enama riski eest.
Näiteks võib kaitsepiirde paigaldada nii selleks, et takistada inimestel ohualasse
sisenemist kui ka selleks, et takistada eemalepaiskuvate esemete või vedelike,
mürataseme, kiirguse või ohtlike ainete jõudmist masina ümbruses asuvate
inimesteni.
Masinadirektiivis eristatakse kolme peamist kaitsepiirete liiki: kinnitatud kaitsepiirded,
avatavad blokeerivad kaitsepiirded ja juurdepääsu piiravad reguleeritavad
kaitsepiirded – vt § 217: märkused I lisa punkti 1.4.2 kohta.
Kui kaitsepiirded lastakse turule eraldiseisvalt, käsitletakse neid kui ohutusseadiseid –
vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta ning § 389: märkused V lisa punktide 1, 3
ja 7 kohta.

...
g) kaitseseadis – seadis (mitte kaitsepiire), mis kas iseseisvalt või koos kaitsepiirdega
vähendab ohtu;
...
§ 170. Kaitseseadis
Kaitseseadiseid eristatakse kaitsepiiretest, sest nad ei kujuta endast füüsilist barjääri
ohustatud isiku ja ohuala vahel, vaid vähendavad riski, takistades kokkupuudet ohuga
muude vahendite abil. Kaitseseadiste hulka kuuluvad näiteks
kahekäejuhtimisseadised, sellised tundlikud kaitseseadmestikud nagu survetundlikud
matid ja tundlikud servad, tundlikud latid ja trossid, ning sellised optoelektroonilised
kaitseseadised nagu valguskardinad, laserskännerid või kaamerapõhised
turvasüsteemid – vt § 221: märkused I lisa punkti 1.4.3 kohta.
Kui kaitseseadised lastakse turule eraldiseisvalt, käsitletakse neid kui
ohutusseadiseid – vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta ning § 389: märkused
V lisa punktide 2 ja 7 kohta.

...
h) ettenähtud kasutamine – masina kasutamine kasutusjuhendis sisalduva teabe
kohaselt;
...
§ 171. Ettenähtud kasutamine

1. üldpõhimõttes kirjeldatud riskihindamise puhul on esimene samm kindlaks määrata
masina kasutuspiirangud, mis hõlmavad masina ettenähtud kasutamist. Masin ei
pruugi olla ohutu kõikide võimalike kasutajate jaoks: näiteks metallitööks ette nähtud
masina tootja ei ole tavaliselt projekteerinud masinat ohutuks puutööks ja vastupidi,
näiteks mobiilsete tõstmise tööplatvormide tootja ei ole tavaliselt projekteerinud
masinat ohutuks kasutamiseks kraanana. Tootja riskihindamine ning masina
143
projekteerimine ja valmistamine peavad seega põhinema konkreetsel

kasutusotstarbel või konkreetsetel kasutusotstarvetel. Masina ettenähtud kasutuse
spetsifikatsioon peab vajaduse korral hõlmama masina erinevaid töörežiime ja
kasutusetappe – vt § 173: märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta.
Eelkõige tuleb täpselt esitada parameetrid, millest sõltub masina ohutu kasutamine,
ning nende piirid. Sellised parameetrid hõlmavad näiteks tõstemasin maksimaalset
koormust, maksimaalset kallakut, millel liikurmasinat on võimalik kasutada ilma
stabiilsuskaota, maksimaalset tuulekiirust, mille korral saab masinat välistingimustes
ohutult kasutada, töödeldavate detailide maksimaalseid mõõtmeid ning materjalide
liike, mida saab tööpingil ohutult töödelda.
Masina ettenähtud kasutamine on tootja kasutusjuhistes määratletud ja kirjeldatud
kasutamine – vt § 263: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti g kohta.

...
i) põhjendatult ettenähtav väärkasutamine – masina kasutamine viisil, mis ei ole
kasutusjuhendis ette nähtud, kuid mis võib tuleneda kergesti prognoositavast
inimeste käitumisest.
§ 172. Põhjendatult ettenähtav väärkasutamine

1. üldpõhimõttes kirjeldatud riskihindamise puhul nõutakse esimese sammuna ka
seda, et tootja võtaks arvesse masina põhjendatult ettenähtavat väärkasutamist. Ei
saa eeldada, et masinatootja võtaks arvesse masina kõiki võimalikke väärkasutusi.
Kuid teatavat liiki tahtlikku või tahtmatut väärkasutamist on võimalik ette näha sama
tüüpi masina või sarnase masina kasutamisel omandatud kogemuse alusel,
õnnetuste uurimise alusel ning tuginedes teadmistele inimkäitumisest – vt § 173:
märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta, § 175: märkused punkti 1.1.2 alapunkti c
kohta ning § 263: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti h kohta.
Standardis EN ISO 12100-1 esitatakse näited väärkasutamise või prognoositava
inimkäitumise kohta, mida tuleb võib-olla arvesse võtta:
− operaator kaotab kontrolli masina üle;
− inimese käitumine reflekside ajel rikke, õnnetuse või tõrke korral masina
kasutamise ajal;
− vähesest keskendumisest või hooletusest tulenev käitumine;
− käitumine, mis tuleneb ülesannete täitmisel kergema vastupanu teed minekust;
− käitumine, mis tuleneb survest hoida masin igal juhul töös;
− teatavate isikute, näiteks laste käitumine.
Sellise käitumise tulemusel võib tekkida mitmeid erinevaid väärkasutuse olukordi,
näiteks kraana või mobiilsete tõstmise tööplatvormide kasutamine tugedeta;
mullatöömasina ukse mittesulgemine palava ilmaga, muutes sellega kasutuks õhu
filtreerimise ja mürakontrolli seadmed; kaks inimest käitavad pressi, mis on ette
nähtud kasutamiseks ühele inimesel.
144
Erilist tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis võivad kaasa tuua kaitsepiirete ja
kaitseseadiste kõrvaldamise, väljalülitamise või kasutuks muutmise – vt § 216:
1.1.2. Ohutuse tagamise põhimõtted

a) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see sobib oma funktsiooni
täitmiseks ja et seda saab kasutada, seadistada ja hooldada ilma inimesi
ohustamata, kui nimetatud toiminguid sooritatakse ettenähtud tingimuste kohaselt,
arvestades ka selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutamise võimalust.
Võetavate meetmete eesmärk peab olema õnnetusohu kõrvaldamine kogu ettenähtud
masina kasutusaja jooksul, sealhulgas transpordi-, monteerimis-, demonteerimis-,
blokeerimis- ja lammutamisetapil.
...
§ 173. Ohutuse tagamise põhimõtted

Punkt 1.1.2, milles sätestatakse ohutuse tagamise põhimõtted, millele mõnikord
viidatakse kui konstruktsioonilisele ohutusele, on I lisa põhipunkt. Punktis 1.1.2
sätestatakse ohutu masina projekteerimise ja valmistamise põhimetoodika, mis on
aluseks masinadirektiivi lähenemisviisile. 103 2. üldpõhimõttes sätestatakse, et seda
olulist tervisekaitse- ja ohutusnõuet kohaldatakse kõikide masinate suhtes.
Muude oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel tuleb järgida punktis 1.1.2
sätestatud ohutuse tagamise põhimõtteid.
Kõigepealt öeldakse punkti 1.1.2 alapunktis a, et masin peab sobima oma funktsiooni
täitmiseks. Masinadirektiivis käsitletakse peamiselt ohutust ning direktiiv ei sisalda
ühtegi konkreetset nõuet masina toimimise kohta. Üldiselt leitakse, et masina
toimimine on küsimus, mis tuleks jätta turu otsustada ning et kasutajad valivad nende
vajadustele kõige sobivamate toimimisnäitajatega masina. Kuid masina võimekus
täita oma funktsiooni nõuetekohaselt mõjutab ohutust, kui masina ebapiisav
toimimine võib kaasa tuua ohtlikud olukorrad või viia väärkasutuseni.
Seepärast sätestatakse punkti 1.1.2 alapunktis a üldine eesmärk, et masin peab
olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seda saab kasutada, seadistada ja
hooldada ilma inimesi ohustamata. Mõiste „inimesed” hõlmab nii operaatoreid kui ka
mis tahes muid ohustatud isikuid – vt § 166 ja § 167: märkused punkti 1.1.1
alapunktide c ja d kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks peab tootja arvesse võtma nii
masina ettenähtud kasutustingimusi kui ka põhjendatult ettenähtavat väärkasutamist
– vt § 172: märkused punkti 1.1.1 alapunkti i kohta.
Punkti 1.1.2 alapunkti a teises lõigus sätestatakse eesmärk ennetada riske kogu
ettenähtud masina kasutusaja jooksul, sealhulgas transpordi-, monteerimis-,
demonteerimis-, blokeerimis- ja lammutamisetapil. Ühest küljest tähendab see nõue,
et ohutusega seotud masinaosad ja koostud peavad olema piisavalt tugevad ja
vastupidavad – vt § 207: märkused punkti 1.3.2 kohta, §-d 339–341: märkused
103
EN ISO 12100-1:2003 + A1:2009 – Masinate ohutus – Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted
– Osa 1: Põhiterminoloogia, metoodika (ISO 12100-1:2003);
EN ISO 12100-2:2003 + A1:2009 – Masinate ohutus – Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted –
Osa 2: Tehnilised põhimõtted (ISO 12100-2:2003).
145
punktide 4.1.2.3, 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 kohta ning § 369: märkused punkti 6.1.1 kohta –
ning et väsinud ja kulunud koostisosade hooldamiseks ja väljavahetamiseks tuleb
esitada piisavad juhised – vt § 272: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti r kohta. Teisest
küljest nõutakse selles lõigus, et tootja käsitleks lisaks masina käitamise,
ülespanemise ja hooldamise jooksul tekkivatele riskidele ka masina kasutusea
muudes etappides tekkivaid riske:
− transport
Meetmed masinate transpordiga seotud riskide ennetamiseks hõlmavad näiteks
järgmist:
− masina käsitsemist hõlbustav konstruktsioon – vt § 180: märkused
punkti 1.1.5 kohta.
− meetmed masina stabiilsuse tagamiseks transpordi jooksul – vt § 206:
märkused punkti 1.3.1 kohta ning märkused punkti 4.1.2.1 kohta;
− meetmed piisava mehaanilise vastupidavuse tagamiseks transpordi jooksul
– vt § 338: märkused punkti 4.1.2.3 kohta;
− juhiste esitamine ohutuks transpordiks – vt § 269 ja § 270: märkused
punkti 1.7.4.2 alapunktide o ja p kohta.
Sellised meetmed on eriti olulised masinate puhul, mis on ette nähtud korduvaks
transportimiseks ühelt alalt teisele oma kasutusea jooksul.
− paigaldamine ja demonteerimine
Paigaldamise ja demonteerimise hõlbustamiseks on eriti oluline ka masina
konstruktsioon, kui masin on ette nähtud ajutiseks paigaldamiseks mitmel erineval
alal oma kasutusea jooksul. Võetavad meetmed hõlmavad näiteks järgmist:
− paigaldusvigade vältimine – vt § 225: märkused punkti 1.5.4 kohta;
− piisavate juhiste esitamine – vt § 264 ja § 269: märkused punkti 1.7.4.2
alapunktide i ja o kohta.
− blokeerimine ja lammutamine
Masinadirektiiv ei sisalda nõudeid masinaosade või materjalide lõpphoiustamise,
ringlussevõtu või korduvkasutamise kohta, kui masin lammutatakse.
Teises lõigus osutatud meetmeid riskide vältimiseks masina blokeerimisel ja
lammutamisel tema kasutusea lõpus saab võta masinatootja. Sellised meetmed
võivad sisaldada näiteks selle tagamist, et ohtlikke aineid sisaldavad osad on sobilikul
ja püsival viisil märgistatud, masinas sisalduvad ohtlikud ained on ohutult kõrvaldatud
ning mis tahes salvestatud energiat on masina blokeerimisel võimalik ohutult
hajutada, et vältida ohte lammutamisel – vt § 178: märkused punkti 1.1.3 kohta.
146
1.1.2. Ohutuse tagamise põhimõtted (jätkub)

...
b) Sobivaimate meetodite valikul peab tootja või tema volitatud esindaja järgima
järgmisi põhimõtteid järgmises järjekorras:
—riski kõrvaldamine või vähendamine võimalikult suures ulatuses (põhimõtteliselt
ohutu masina projekteerimine ja valmistamine),
—vajalike kaitsemeetmete võtmine riski suhtes, mida ei ole võimalik kõrvaldada,
—kasutajate teavitamine kasutatud kaitsemeetmete mittetäielikkusest tulenevast
jääkriskist ning eriettevalmistuse vajadusest, samuti isikukaitsevahendite
vajaduse täpsustamine.
...
§ 174. Kolmest etapist koosnev meetod

Punkti 1.1.2 alapunktis b sätestatakse lähenemisviis, mida tuleb kasutada selliste
meetmete kindlaksmääramisel, mis tuleb võtta 1. üldpõhimõttes kirjeldatud
riskihindamise käigus kindlaksmääratud ja hinnatud riskide käsitlemiseks. Kolm
üksteisele järgnevat sammu on pandud tähtsuse järjekorda ning neile viidatakse
sageli kui kolmest etapist koosnevale meetodile (3-step method):
1. etapp = esimene prioriteet - Ohutu projekteerimise meetmed
2. etapp = teine prioriteet - Tehnilised kaitsemeetmed
3. etapp = kolmas prioriteet - Kasutajateave
Seda tähtsusejärjekorda tuleb kasutada, kui valitakse meetmeid konkreetse riski
käsitlemiseks, et täita vastavat olulist tervisekaitse- ja ohutusnõuet. Sellest tulenevalt
peab tootja enne kaitsemeetmete kasutuselevõtmist kasutama kõiki ohutu
projekteerimise meetmeid. Samamoodi peab ta kasutama kõiki võimalikke
kaitsemeetmeid enne operaatoritele suunatud hoiatuste ja juhiste kasutamist.
Kolmest etapist koosneva meetodi kasutamisel tuleb samuti nõuetekohaselt arvesse
võtta tehnika taset – vt § 161: märkused 3. üldpõhimõtte kohta.
− 1. etapp = esimene prioriteet

Tähtsuselt esimesed on ohutu projekteerimise meetmed, sest need on
kaitsemeetmetest või hoiatustest tõhusamad. Ohutu projekteerimise meetmed on
näiteks:
− kõikide ohtude täielik kõrvaldamine, asendades näiteks tuleohtlikud
hüdrovedelikud tuleohutu liigiga – vt § 178: märkused punkti 1.1.3 kohta;
− juhtimissüsteemide ja -seadmete projekteerimine eesmärgiga tagada ohutu
toimimine – vt §-d 184–185: märkused punkti 1.2 kohta ning §-d 297–298:
märkused punkti 3.3 kohta;
− masina loomuliku stabiilsuse tagamine tema kuju abil ning massi jaotamise
kaudu – vt § 206: märkused punkti 1.3.1 kohta;
− selle tagamine, et masina juurdepääsetavatel osadel ei ole teravaid servi või
karedaid välispindu – vt § 209: märkused punkti 1.3.4 kohta;
147
− piisava vahemaa tagamine masina liikuvate ja kinnitatud osade vahel, et

vältida muljumise ohtu – vt § 212: märkused punkti 1.3.7 kohta;
− juurdepääsetavate pindade puhul äärmuslike temperatuuride vältimine –
vt § 226: märkused punkti 1.5.5 kohta;
− müra, vibratsiooni, kiirguse või ohtlike ainete heitmete vähendamine
tekkekohas – vt § 229: märkused punkti 1.5.8 kohta, § 231: märkused
punkti 1.5.9 kohta, § 232: märkused punkti 1.5.10 kohta ning § 235: märkused
punkti 1.5.13 kohta;
− võimalusel vähendada masina liikuvate osade võimsust või masina enda
liikumiskiirust;
− masina ohtlike osade paigutamine ligipääsetamatutesse kohtadesse –
vt § 212: märkused punkti 1.3.7 kohta;
− seadistamis- ja hoolduspunktide paigutamine väljapoole ohutsooni – vt § 239:
− 2. etapp = tähtsuselt teine

Kui ohutu projekteerimise meetmetega ei ole võimalik riske kõrvaldada või piisavalt
vähendada, kasutatakse teise prioriteedina tehnilisi kaitsemeetmeid, et kaitsta inimesi
ohtu sattumise eest. Tehnilised kaitsemeetmed on näiteks:
− kaitsepiirded: kinnitatud kaitsepiirded, avatavad blokeerivad kaitsepiirded
(vajadusel lukustatavad) või juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded
– vt §-d 218–220: märkused punktide 1.4.2.1–1.4.1.3 kohta;
− kaitseseadised – vt § 221: märkused punkti 1.4.3 kohta;
− toote elektriliste osade isoleerimine – vt § 222: märkused punkti 1.5.1 kohta;
− müraallika sulgemine – vt § 229: märkused punkti 1.5.8 kohta;
− vibratsiooni summutamine – vt § 231: märkused punkti 1.5.9 kohta;
− ohtlike ainete kogumine või kõrvaldamine – vt § 235: märkused punkti 1.5.13
kohta;
− seadmed otsese nähtavuse puudumise kompenseerimiseks – vt § 294:
märkused punkti 3.2.1 kohta;
− kaitsvad konstruktsioonid kaitseks masina ümbermineku riski või kukkuvate
esemete riski eest – vt § 315–316: märkused punktide 3.4.3 ja 3.4.4 kohta;
− toed – vt § 335: märkused punkti 4.1.2.1 kohta.
3. etapp = kolmas prioriteet
Lõpetuseks tuleb jääkriskide kohta, mida ei saa piisavalt vähendada ohutu

projekteerimise meetmete või tehniliste kaitsemeetmetega, anda teavet ohustatud
isikutele hoiatuste, siltide või masinale kinnitatud teabena ning kasutajatele
148
kasutusjuhenditega, et kasutajad saaksid võtta vajalikud ettevaatusabinõud ja

meetmed. 104 Sellised hoiatused ja juhised võivad olla näiteks:
− masinal esitatud teave või hoiatused sümbolite või piktogrammide kujul – vt §
245: märkused punkti 1.7.1 kohta;
− hoiatavad heli- või valgussignaalid – vt § 248: märkused punkti 1.7.1.2 kohta;
− näitavad sellise masina või selliste masina osade massi, mida tuleb käsitleda
tõstemasinatega masina kasutusea erinevate etappide jooksul – vt § 253:
− hoiatus selle kohta, et masinat ei tohi kasutada teatavad isikud, näiteks teatud
vanusepiirist nooremad isikud – vt § 263: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti g
kohta;
− teave masina monteerimise ja paigaldamise kohta – vt § 264: märkused
punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta;
− täpsustavad vajadust anda operaatoritele vajalikku teavet ja pakkuda neile
koolitust – vt § 266: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti k kohta;
− teave töökohal võetavate täiendavate kaitsemeetmete kohta – vt § 267:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti l kohta;
− täpsustavad vajadust anda operaatoritele asjakohased isikukaitsevahendid ja
tagada nende kasutamine – vt § 267: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti m
kohta. 105
Hoiatuste ja kasutusjuhendite andmist peetakse masina projekteerimise ja
valmistamise lahutamatuks osaks. Kuid asjaolu, et kõnealune kolmas etapp on
punkti 1.1.2 alapunktis b esitatud tähtsuse järjekorras viimane, tähendab seda, et
hoiatused ja juhendid ei saa asendada ohutu projekteerimise meetmeid ja tehnilisi
kaitsemeetmeid, kui need on võimalikud, võttes arvesse tehnika taset.
104
Selliste meetmete suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusakte, millega rakendatakse direktiivi
89/391/EMÜ (muudetud kujul) töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate
meetmete kehtestamise kohta (raamdirektiiv), ning selle raames vastu võetud üksikdirektiive –
105
Isikukaitsevahendite võimaldamise suhtes töökohal kohaldatakse riigisiseseid õigusakte, millega
rakendatakse nõukogu direktiivi 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud
tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta.
149

...
c) Masina projekteerimisel ja valmistamisel ning juhendite koostamisel peab tootja või
tema volitatud esindaja arvestama lisaks masina ettenähtud kasutamisele ka selle
iga põhjendatult ettenähtava väärkasutusega.
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle mittesihipärane
kasutamine on välistatud, kui see tekitab riske. Vajaduse korral peab
kasutusjuhendis juhtima kasutaja tähelepanu valedele kasutusviisidele, mis võivad
kogemuste põhjal ette tulla.
...
§ 175. Mittesihipärase kasutamise vältimine

Punkti 1.1.2 alapunkt c järgneb loogiliselt punkti 1.1.2 alapunktile a. Kuna
masinatootja peab arvestama nii masina ettenähtud kasutamisega kui ka põhjendatult
ettenähtava väärkasutamisega – vt § 172: märkused punkti 1.1.1 alapunkti i kohta –,
tuleb võtta samuti meetmed vältimaks mittesihipärast kasutamist, mis tekitab riske.
Need meetmed tuleb valida vastavalt punkti 1.1.2 alapunktis b sätestatud tähtsuse
järjekorrale. Seega peab tootja niipalju kui võimalik püüdma tehniliste vahenditega
ära hoida mittesihipärast kasutamist. Näidetena võib välja tuua järgmist:
− pakkudes võimalusi lubada masinat või teatavaid juhtimisseadmeid käitada
ainult selleks volitatud isikutel – vt § 204: märkused punkti 1.2.5 kohta ning
§ 297: märkused punkti 3.3 kohta;
− masina projekteerimine nii, et oleks võimalik vältida paigaldusvigu – vt § 225:
− kinnitusseadmed, mis takistavad liikurmasinate liikumist – vt § 304: märkused
punkti 3.3.2 kohta;
− kinnitusseadmed, mis takistavad masinate käitamist, kui toed ei ole paigas –
vt § 335: märkused punkti 4.1.2.1 kohta;
− tõstemasinate ülekoormamise vältimiseks – vt § 354: märkused punkti 4.2.2
kohta ning § 370: märkused punkti 6.1.2 kohta.
Kui jääb mittesihipärase kasutamise jääkrisk, mida ei saa täielikult vältida selliste
tehniliste vahenditega, tuleb masinal – vt § 249: märkused punkti 1.7.2 kohta – ja
juhistes – vt § 263: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti h kohta – esitada asjakohased
hoiatused.

...
d) Masina projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvestada piiranguid, mida
isikukaitsevahendite vajalik või ettenähtud kasutamine operaatorile tekitab.
...
150
§ 176. Isikukaitsevahendite kasutamisest tulenevad piirangud

Punkti 1.1.2 alapunktis d käsitletaks masina ettenähtud kasutamisega seotud
eriaspekti. Masinate operaatoritelt võib nõuda isikukaitsevahendite seljas või kaasas
kandmist, et toime tulla masina enda põhjustatud jääkriskidega, näiteks
kuulmiskaitsed kaitseks mürataseme eest või silmakaitsed kaitseks ohtlike ainete või
esemete eemalepaiskumisest tuleneva riski eest. Lisaks võib nõuda, et nad
kasutaksid isikukaitsevahendeid, et kaitsta end ohtude eest, mida ei põhjusta masin,
vaid mis esinevad keskkonnas, kus masinat kasutatakse. Näiteks peavad operaatorid
võib-olla kandma kaitsejalatseid, et kaitsta oma jalgu löökide ja teravate esemete eest
ehitusplatsil või töökohal, kus masinat kasutatakse. Masinaoperaatoritelt võib nõuda
kaitsekinnaste, -riietuse ja -jalatsite kandmist, kui masinat kasutatakse külmas või
kuumas keskkonnas või kahjulikes ilmastikutingimustes.
Masina projekteerimisel ja valmistamisel ning eelkõige juhtimisseadmete
projekteerimisel, paigutamisel ja mõõtmete puhul tuleb arvesse võtta neid piiranguid,
mis operaatori puhul tavaliselt selliste isikukaitsevahendite kasutamise tõttu kehtivad.
Näiteks külmas keskkonnas kasutamiseks ettenähtud masina puhul peaks pedaalide
suurus ja konstruktsioon olema selline, et seda oleks võimalik kasutada suurt saabast
kandes – vt § 300: märkused punkti 3.3.1 kohta.

...
e) Masinal peavad olema kõik vajalikud eri- ja lisaseadmed, et seda oleks võimalik
ohutult seadistada, hooldada ja kasutada.
§ 177. Eri- ja lisaseadmed

Punkti 1.1.2 alapunktis e ei nõuta, et masinatootjad tarniksid masina seadistamiseks
ja hooldamiseks vajalikud tavatööriistad ja seadmed (kruvikeerajad, mutrivõtmed,
tellitavad mutrivõtmed, tõsteseadmed jmt), mida võidakse kasutada erinevat liiki
masinate puhul. Kui aga masina ohutuks seadistamiseks, hooldamiseks või
kasutamiseks on vaja kasutada vahendeid või lisaseadmeid, mis on iseloomulikud
asjaomasele masinale, peab masinatootja sellised vahendid või lisaseadmed tegema
kättesaadavaks koos masinaga. Sellise erivarustuse hulka võivad näiteks kuuluda
seadmed masinaosade eemaldamiseks puhastamise eesmärgil või seadmed
töödeldavate detailide etteandmiseks, laadimiseks või tühjakslaadimiseks.
1.1.3. Materjalid ja tooted

Masina valmistamisel kasutatavad või masina kasutamise käigus tarvitatavad tooted ei
tohi seada ohtu inimeste ohutust või tervist. Eriti vedelike ja gaaside kasutamise korral
tuleb masin projekteerida ja valmistada nii, et selle kasutamisega ei kaasne täitmisest,
kasutamisest, kokkukogumisest või tühjendamisest tulenevat riski.
151
§ 178. Kasutatavad materjalid ja tooted

Punktis 1.1.3 sätestatud nõue käsitleb mitut erinevat liiki riski.
a) Riskid, mis tulenevad materjalidest või toodetest, mida kasutatakse masina
valmistamiseks, näiteks metallid, plastikud, tekstiilid või värvid.
Tähelepanu tuleb pöörata riskidele operaatorite või teiste ohustatud isikute
tervisele ja ohutusele, mis tulenevad kokkupuutest nende materjalidega või
näiteks ohtlikest ainetest, mida need materjalid võivad eraldada, kui nad
soojenevad, kui neid segatakse või kui neid kantakse. Neid riske tuleb
võimalikult suurel määral vältida, valides masina valmistamiseks ohutud
materjalid.
b) Riskid, mis tulenevad materjalidest või toodetest, mida kasutab masin, näiteks
kütused, määrdeained, hüdrovedelikud, kemikaalid, aku elektrolüüdid, vesi,
aur, suruõhk jne.
Selliseid riske saab kõrvaldada või vähendada, projekteerides masina nii, et
see kasutaks ohutuid materjale või tooteid või asendades ohtlikud materjalid
või tooted vähemohtlikega. Tootja juhistes tuleb täpsustada, milliseid
asjaomaseid materjale või tooteid tuleb masinaga kasutada. Kui riskid jäävad,
tuleb võtta kaitsemeetmed, et kaitsta operaatoreid kokkupuute eest ohtlike
materjalide või toodetega, mida masina kasutab, näiteks tagades, et need on
paigutatud ligipääsetamatult või adekvaatselt. Vajaduse korral tuleb masinal ja
juhistes esitada asjakohased hoiatused.
Punkti 1.1.3 teises lauses rõhutatakse konkreetseid aspekte, mida tuleb
arvesse võtta siis, kui kasutatakse vedelikke. Meetmed, mis tuleb võtta selleks,
et vältida vedelikega täitmisest, vedelike kasutamisest ja kokkukogumisest või
vedelikest tühjendamisest tulenevaid riske, hõlmavad näiteks järgmist: paakide
ja mahutite ning täitmis- ja tühjendamiskohtade asjakohane paigutamine ja
projekteerimine ning kogumisanuma paigaldamine hüdraulilise seadme alla,
kui leket ei saa täielikult vältida. Kui mahutid on rõhu all, peab neil olema
vahend ohutu surve taastamiseks ja surve kontrollimiseks enne täitmis- või
tühjendamiskohtade avamist.
c) Riskid, mis tulenevad materjalidest ja toodetest, mida masinaga töödeldakse,
käsitletakse või muudetakse, näiteks metallid, kumm, plastikud, puit,
toiduained, kosmeetika jne.
Masinatootja peab arvestama materjalidega, mida masinaga kavatsetakse
töödelda ning võtma meetmed, et vältida ohtudest tulenevaid riske, näiteks
teravad servad, pinnad, eemalepaiskuvad osad või kuumad või külmad
materjalid.
d) Riskid, mis tulenevad materjalidest või toodetest, mis valmistatakse masina
kasutamise jooksul. Sellised materjalid võivad olla kas tooted, mida masinaga
kavandati toota või kõrvalsaadused või jäätmed, näiteks killud, laastud, aurud
või tolm.
Tuleb märkida, et punktis 1.1.3 käsitletavad riskid, mis tulenevad masina
kasutamise käigus tekkinud toodetest, ei hõlma masinaga toodetud toodete
tooteohutust.
152
Eespool punktides a–d nimetatud riskide teatavate aspektide suhtes kohaldatakse

konkreetseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid – vt § 208: märkused punkti 1.3.3
kohta riskide puhul, mis tulenevad esemete kukkumisest või
eemalepaiskumisest, vt § 226: märkused punkti 1.5.5 kohta äärmuslike
temperatuuride puhul, vt § 227: märkused punkti 1.5.6 kohta tuleohu puhul, vt § 228:
märkused punkti 1.5.7 kohta plahvatusohu puhul, vt § 235: märkused punkti 1.5.13
kohta ohtlike materjalide ja ainete heitmete puhul.
1.1.4. Valgustus
Kui valgustusseadme puudumine võib vaatamata normaalse tugevusega üldvalgustusele
põhjustada riski, peab masin olema varustatud töö tegemiseks sobiva
valgustusseadmega.
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et valgustus ei tekita segavaid varje
ega pimesta ja masina liikuvatel osadel ei ole ohtlikku stroboskoopilist toimet.
Sagedast kontrollimist vajavad siseosad ning seadistamis- ja hooldusalad peavad olema
asjakohaselt valgustatud.
§ 179. Valgustusseade
Masinatootja tohib eeldada, et üldvalgustus kasutuskohas on normaalse tugevusega.
Normaalset valgustugevust saab näiteks hinnata, võttes arvesse standardi EN 12614
osades 1 ja 2 sisetöökohtade ja välistöökohtade puhul esitatud valgustugevusi. 106
Punkti 1.1.4 esimese lõigu kohaselt peab tootja varustama masina valgusseadmega,
kui tavapärane üldvalgustus on tõenäoliselt ebapiisav, et tagada masina ohutu
toimimine.
Selline valgustus võib osutuda vajalikuks näiteks töökohtadel, mis asuvad
tõenäoliselt varjus või suletud või kaetud töökohtades või kabiinides. Samuti võib
selline valgustus olla vajalik juhul, kui operaatorite visuaalsed ülesanded nõuavad
üldvalgustuse poolt tõenäoliselt pakutavast valgustusest suuremat valgustust.
Punkti 1.1.4 kolmandas lauses lisatakse valgusseadme paigaldamise nõue
siseosadesse, millele tuleb sageli ligi pääseda kontrollimiseks, seadistamiseks ja
hooldamiseks.
Punkti 1.1.4 teises lõigus käsitletakse valgusseadme konstruktsiooni eesmärgiga
tagada, et see ei tekitaks muid ohte.
Valgusseadmete spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 1837. 107
106
EN 12464-1:2002 – Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad;
EN 12464-2:2007 – Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad.
107
EN 1837:1999+A1:2009 – Masinate ohutus. Masinate tervikvalgustus.
153
1.1.5. Masina käsitsemist hõlbustav konstruktsioon

Masin või iga selle osa peab olema
—ohutult käsitsetav ja transporditav,
—pakendatud või projekteeritud nii, et seda saab ohutult ja kahjustamata ladustada.
Kui masinat ja/või tema osi käsitsetakse juhendite kohaselt, ei tohi masina
transportimisel masina ja/või selle osad ootamatult liikuma hakata ja nende
ebastabiilsus ei tohi tekitada ohtu.
Kui masina või mõne selle osa kaal, suurus või kuju ei võimalda seda käsitsi liigutada,
peab masin või iga selle osa olema
—varustatud kinnituselementidega tõsteseadmega haaramiseks või
—olema projekteeritud nii, et neid elemente saab selle külge kinnitada,
—sellise kujuga, et selle külge saab hõlpsasti kinnitada tavapärase tõsteseadme.
Kui masinat või mõnda selle osa tuleb liigutada käsitsi, peab see olema
—kergesti liigutatav või
—varustatud lisavahenditega ohutuks tõstmiseks ja liigutamiseks.
Selliste tööriistade ja/või masinaosade jaoks, mille käsitsemine võib ka kergest kaalust
hoolimata olla ohtlik, tuleb ette näha erimeetmed.
§ 180. Masinate ja masinaosade käsitsemine

Punktis 1.1.5 sätestatud nõuete kohaldamisel tuleb arvesse võtta asjaomase masina
kasutusea eri etappide analüüsi – vt § 173: märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta.
Punkti 1.1.5 kohaldatakse masina ja või iga selle osa kohta. See ei tähenda, et kõik
masinaosad tuleb projekteerida nii, et neid saaks käsitseda ohutult, vaid silmas
peetakse ainult neid masina osasid või ainult selliseid masinaid, mida võidakse
käsitseda eraldi.
Kaasaskantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate suhtes kohaldatakse
erinõudeid – vt § 278: märkused punkti 2.2.1 kohta.
Masina või masinaosade käsitsemine toimub tavaliselt muude etappide jooksul, mitte
aga tavakäitamise jooksul, näiteks transportimise, laadimise või tühjakslaadimise,
monteerimise, paigaldamise, demonteerimise, ülespanemise või hooldamise jooksul.
Näiteks tarbijatele kasutamiseks ette nähtud käeshoitav elektritööriist peab olema
pakendatud nii, et neid saab ohutult transportida ja ladustada levitamise ajal ning
tarbija saab selle koju viia. Näiteks tööpink peab olema pakendatud transportimiseks
kasutaja ruumidesse ning projekteeritud ja valmistatud nii, et seda saab ohutult
laadida, transportida, maha laadida ja liigutada paigalduskohta. Masinate raskeid osi,
näiteks survevalumasina vorm või metallitöötlemispressi vormi tuleb võib-olla sõltuvalt
teostatavast tööst sageli vahetada.
Masinad, mida tuleb nende kasutusea jooksul paigaldada mitmele järjestikusele alale,
näiteks tornkraanad, tuleb projekteerida nii, et nende elemente saab monteerimise ja
demonteerimise jooksul ohutult käsitseda ning ohutult laadida ja kinnitada
154
transpordivahendile transportimisel ühest paigalduskohast teise. Erilist tähelepanu

tuleb pöörata osadele, mis võivad hakata transportimise ajal liikuma, näiteks kalluri
peal, mis liigub ebatasasel pinnal. Vajalikud on juhised laadimise kohta ning mõnel
juhul võib vaja minna lisaseadmeid, et tagada stabiilsus transportimise jooksul,
näiteks tugiraam transportimiseks.
Punkti 1.1.5 kolmandas ja neljandas lõigus eristatakse masinaid või masinaosasid,
mida ei saa ohutult käsitsi liigutada, sellistest masinatest või masinaosadest, mida
saab käsitsi ohutult liigutada. Kui hinnatakse, kas masin või masinaosad kuuluvad
ühte või teise kategooriasse, tuleks arvesse võtta riigisiseseid õigusakte, millega
rakendatakse direktiivi 90/269/EMÜ 108 sätteid ning asjaomastes harmoneeritud
standardites esitatud kriteeriume. 109
Kui projekteeritakse masinaid või masinaosi, mida tuleb ohutult liigutada või tõsta
käsitsi, tuleks vältida teravaid servi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata operaatorilt
nõutavale kehaasendile. 110
1.1.6. Ergonoomika
Ettenähtud kasutustingimuste korral peab operaatorit väsitavate, talle ebamugavust,
füüsilist ja psühholoogilist stressi tekitavate tegurite mõju olema võimalikult väike,
mistõttu tuleb arvestada järgmiste ergonoomika põhimõtetega:
− võimaldada kohandamist operaatori füüsilistele mõõtmetele, tugevusele ja
vastupidavusele,
− pakkuda operaatorile piisavalt ruumi end vabalt liigutada,
− välistada võimalus, et masin dikteerib töötamise kiirust,
− välistada pikka kontsentreerumist nõudvat jälgimist,
− kohandada mees/masin-liides operaatorite eeldatavate omadustega.
§ 181. Ergonoomika põhimõtted

Punktis 1.1.6 esitatud nõuded käsitlevad ergonoomikat. Ergonoomikat võib
määratleda järgmiselt:
„Ergonoomika (või inimtegurite uurimine) on teadusuuringute valdkond, mis tegeleb
inimeste ja muude süsteemi elementide vaheliste seoste uurimisega ning tegevus,
mille käigus kohaldatakse teooriaid, põhimõtteid, andmeid ja meetodeid
projekteerimise suhtes, et optimeerida inimese heaolu ja süsteemi üleüldist
toimimist.”111
108
Nõukogu direktiiv, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad
raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas
üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).
109
EN 1005-2:2003+A1:2008 – Masinate ohutus – Inimese füüsiline töö – Osa 2: Masinate ja
masinakomponentide manuaalne käsitsemine.
110
EN 1005-4: 2005+A1: 2008 – Masinate ohutus – Inimeste füüsiline töö – Osa 4: Tööasendite ja
liigutuste hindamine.
111
EN ISO 6385: 2004 – Ergonoomika põhimõtted töösüsteemide kavandamisel (ISO6385:2004).
155
Punktis 1.1.6 osutatud ergonoomikaaspektid võib jaotada kahte rühma. Esimesse

rühma kuuluvad ergonoomikategurid, mida tuleb arvesse võtta masinate
projekteerimisel. Punkti 1.1.6 taanetes on loetletud viis tegurit, kuid tuleks siiski
rõhutada, et see loetelu ei ole täielik, vaid selle eesmärk on juhtida tootjate
tähelepanu ergonoomika põhimõtete teatavatele olulistele aspektidele.
Punkti 1.1.6 esimeses lauses loetletud teise rühma kuuluvad negatiivsed mõjud, mida
need tegurid põhjustada võivad. Hea konstruktsioon vähendab nende tegurite
negatiivseid mõjusid inimestele, samas kui ebapiisav konstruktsioon põhjustab
tõenäoliselt ebamugavust, väsimust või füüsilist või psühholoogilist stressi. Need
mõjud võivad omakorda põhjustada näiteks lihasluukonna häireid. Nende mõjude
tõttu on ka õnnetuste esinemise tõenäosus suurem.
Järgmisel diagrammil on illustreeritud punktis 1.1.6 sätestatud nõudeid:
Võimaldada kohandamist
operaatori: Kohandamine
 füüsilistele mõõtmetele operaatori
 tugevusele
 vastupidavusele näitajatele
Pakkuda operaatorile
piisavalt ruumi end Piisavalt
vabalt liigutada:
 kehahoiak ruumi Füüsiline
 dünaamika
liigutamiseks stress Ebamugavus
-tunne
Välistada võimalus, et
masin dikteerib Töötamise Stressi põhjused, Negatiivsed
töötamise kiirust: kiirus koormus mõjud
 tempo
 kiirus
Välistada pikka
Psühholoo- Väsimus
kontsentreerumist
Kontsent- giline stress
nõudvat jälgimist:
 valvsus
 vaimne töö
reerumine
(numbrid, keerukus)
Masina ettenähtud tingimustel kasutamisel
Kohandada vähendatakse operaatori ebamugavustunnet,
mees/masin-liides väsimust ning füüsilist ja psühholoogilist stressi.
operaatorite eeldatavate
omadustega:
Mees/masin-
 nägemisomadused liides
 kuulmisomadused
 tundlikkusega seotud
omadused
 tunnetuslikud
omadused
Ergonoomikategurid Võimalikud negatiivsed tagajärjed
Juhised ergonoomika põhimõtete praktilise kohaldamise kohta masinate

projekteerimisel ja valmistamisel on esitatud CEN TC 122 (Ergonoomika) poolt
väljatöötatud harmoneeritud standardite kogus. Nende standardite ja eespool
loetletud ergonoomikategurite vaheline seos on esitatud eraldi tabelis ja mitmetes
teabelehtedes.
Lisaks punktis 1.1.6 esitatud üldnõudele tuleb ergonoomika põhimõtteid arvesse võtta
ka siis, kui kohaldatakse I lisa mitmetes muudes punktides sätestatud olulisi
156
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Näiteks sisaldavad olulisi ergonoomikaaspekte

järgmised olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded:
Kõikide masinate suhtes kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja

ohutusnõuded
− valgustus (punkt 1.1.4);
− masinate või masinaosade käsitsemine (punkt 1.1.5);
− töötamiskohad (punktid 1.1.7 ja 1.1.8);
− juhtimisseadised (punkt 1.2.2);
− äärmuslikud temperatuurid (punkt 1.5.5);
− müra (punkt 1.5.8);
− vibratsioon (punkt 1.5.9);
− kiirgus (punkt 1.5.10);
− ohtlike materjalide ja ainete leke (punkt 1.5.13);
− libisemis-, komistamis- ja kukkumisoht (punkt 1.5.15);
− masina hooldus (punkt 1.6.1);
− juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele (punkt 1.6.2);
− operaatori sekkumine (punkt 1.6.4);
− teave (punkt 1.7);
Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded kaasaskantavate

käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate puhul:
− üldnõuded (punkt 2.2.1);
− kasutusjuhend – vibratsioon (punkt 2.2.1.1);
Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded masinate liikumise

kohta:
− juhtimiskohad (punkt 3.2.1);
− istmed (punkt 3.2.2);
− teiste inimeste kohad (punkt 3.2.3);
− juhtimisseadmed (punkt 3.3.1);
− käivitamine/liikumine (punkt 3.3.2);
− käies juhitavate masinate liikumine (punkt 3.3.4);
− juurdepääsuvahendid (punkt 3.4.5);
− märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded (punkti 3.6.1);
− kasutusjuhend – vibratsioon (punkt 3.6.3.1);
157
Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded tõstetoimingute

puhul:
− lasti liikumine käsitlemise ajal (punkt 4.1.2.7);
− juurdepääs kandurile (punkt 4.1.2.8.2);
− liikumise juhtimine (punkt 4.2.1);
Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded inimeste tõstmise

puhul:
− juhtimisseadised (punkt 6.2);
− juurdepääs kandurile (punkt 6.4.3).
1.1.7. Töötamiskohad
Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et operaatorit ei ohustaks
heitgaasid ega hapnikupuudus.
Kui masin on mõeldud kasutamiseks ohtlikus keskkonnas, mis põhjustab riski operaatori
tervisele ja ohutusele või kui masin ise tekitab ohtliku keskkonna, peab kasutama
piisavaid vahendeid operaatorile heade töötingimuste tagamiseks ning tema kaitsmiseks
kõigi ettenähtavate ohtude eest.
Vajaduse korral tuleb töötamiskohta paigaldada piisava suurusega kabiin, mis on
projekteeritud, ehitatud ja/või varustatud eespool nimetatud nõuete kohaselt. Väljapääs
peab võimaldama kiiret kabiinist lahkumist. Lisaks peaks kabiinil võimaluse korral
olema tavaväljapääsust erinevasse suunda avanev tagavaraväljapääs.
§ 182. Töötamiskohad ohtlikes keskkondades

Töötamiskohad on kohad masinal või masinas, kus punkti 1.1.1 alapunktis d
määratletud operaatorid täidavad oma ülesandeid. Tootja kasutusjuhend peab
sisaldama töötamiskoha/töötamiskohtade kirjeldust, mida operaatorid tõenäoliselt
kasutavad – vt § 262: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti f kohta.
Punkti 1.1.7 esimeses lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse peamiselt
sisepõlemismootoritega masinate suhtes. See nõue tähendab esiteks seda, et ohtlike
heitgaaside emissiooni tuleb vähendada niipalju kui võimalik. Näiteks suletud
ruumides kasutamiseks ette nähtud masinate puhul tuleb paigaldada asjakohased
süsteemid heitgaaside eemaldamiseks või filtreerimiseks. Teiseks, kui jääb risk kokku
puutuda ohtlike heitgaasidega, tuleb võimaldada vahendid tagamaks, et operaatorid
ei hingaks selliseid gaase sisse ning et neile võimaldataks kasutada piisaval määral
hingamiskõlblikku õhku.
Punkti 1.1.7 teine lõik on üldisem ning selles nõutakse, et operaatorid oleksid kaitstud
mis tahes riski eest, mis tuleneb masina ettenähtud kasutamisest ohtlikus
keskkonnas. Sellised riskid võivad hõlmata näiteks kokkupuudet kuuma või külma
keskkonnaga või mürast, kiirgusest, niiskusest äärmuslikest ilmastikutingimustest või
ohtlike ainetega saastatud keskkonnast tulenevate riskidega. Seepärast peab tootja
arvestama masina ettenähtud ja eeldatavate kasutustingimustega. Näiteks kui masin
lastakse turule leebe kliimaga riigis, ei pruugi osutuda vajalikuks pakkuda kaitset
158
äärmiselt külma ilma eest, samas võib vaja minna kaitset tolmu või kuuma eest. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata masinale, mis tekitab töötamise käigus ohtlikke aineid,
näiteks tolmu, aure või toksilisi aerosoole; näiteks kivipurustusmasinad ja
sondeerimismasinad, teraviljakäitlemise masinad ja värvipihustuskambrid.
Punkti 1.1.7 kolmandas lõigus osutatakse ühele võimalusele, mida saab kasutada
eemärgiga tagada, et töötamiskohad oleksid kaitstud. Mõiste „kabiin” on selles lõigus
üldmõiste, mida kasutatakse suletud töötamiskohtade kohta, näiteks liikurmasina
kabiin või suletud juhtpaneel paiksel tööstusmasinal. Selleks et täita punkti 1.1.7
esimeses kahes lõigus sätestatud nõudeid, peab kabiin või suletud ala olema
varustatud vahenditega, mis on vajalikud suletud alasse siseneva õhu puhastamiseks
ja konditsioneerimiseks ning sisemise lekke vältimiseks, näiteks hoides positiivset
rõhku võrreldes väliskeskkonnaga. Lisaks kaitsele ohtlike keskkondade eest võib
sellised suletud alad projekteerida ja valmistada nii, et operaatoreid oleks võimalik
kaitsta ka müra eest – vt § 229: märkused punkti 1.5.8 kohta. Mõnel liikurmasinad
võib kabiin sisaldada struktuuri, mis kaitseks masina ümbermineku riski või kukkuvate
esemete riski eest – vt § 315–316: märkused punktide 3.4.3 ja 3.4.4 kohta.
1.1.8. Istmed
Kui see on asjakohane ja kui töötingimused seda võimaldavad, tuleb masina lahutamatu
osa moodustavad töötamiskohad konstrueerida nii, et sinna oleks võimalik paigaldada
istmeid.
Kui on ette nähtud, et operaator tööoperatsioonide ajal istub ning tema töötamiskoht
moodustab lahutamatu osa masinast, tuleb iste tarnida koos masinaga.
Operaatori iste peab võimaldama stabiilse asendi säilitamist. Lisaks peab saama
juhtimispidemete ja istme vahelist kaugust operaatori vajadustest lähtuvalt kohandada.
Kui masin vibreerib, peab iste olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et see vähendaks
operaatorile ülekantavat vibratsiooni võimaliku madalaima tasemeni. Istme kinnitused
peavad vastu pidama kõikidele neile osaks saavatele pingetele. Kui operaatori jalgade
all puudub põrand, tuleb iste varustada jalatoega, mis on kaetud mittelibiseva
materjaliga.
§ 183. Istmed ja istmete ettenägemine

Punktis 1.1.8 sätestatud nõue käsitleb operaatori ja masina vahelise liidese
konkreetset aspekti, mis võib põhjustada nii ebamugavustunnet kui ka väsimust ning
kahjustada tervist, kui see on halvasti projekteeritud – vt § 181: märkused punkti 1.1.6
kohta.
Punkti 1.1.8 esimeses lõigus nõutakse, et masin oleks projekteeritud nii, et sellesse
oleks võimalik paigaldada istmeid „kui see on asjakohane ja kui töötingimused seda
võimaldavad”. Seepärast peavad masinatootjad kaaluma, kas operaatorid tunneksid
end mugavamalt ning toestaksid kõik või osa oma ülesannetest lihtsamalt ja
tõhusamalt, kui nad istuksid. 112 Kui jah, siis tuleb töötamiskoht ehk teisisõnu masina
see koht, kus operaatorid istuma hakkavad, projekteerida nii, et sinna saab
112
EN 1005-4: 2005+A1: 2008 – Masinate ohutus – Inimeste füüsiline töö – Osa 4: Tööasendite ja
liigutuste hindamine.
159
paigaldada vajalikud istmed. See tähendab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata

töötasapindade kõrgusele ning selliste masina juhtimisseadiste ja muude osade
asukohale ja konstruktsioonile, millele operaatorid peavad omama juurdepääsu, ning
istme jaoks ning operaatori käte ja jalgade jaoks ette nähtud ruumile.
Punkti 1.1.8 teist lõiku kohaldatakse siis, kui on ette nähtud, et operaator istub
tegevuse jooksul ning töötamiskoht on masina lahutamatu osa, st kui operaatori iste
ei ole paigaldatud tasapinnale masina kõrval, vaid masina osale. Sellisel juhul tuleb
iste tarnida koos masinaga.
Punkti 1.1.8 teises ja kolmandas lõigus sätestatakse nõuded istmele. Iste peab olema
projekteeritud nii, et operaatoril oleks võimalik säilitada stabiilne asend, võttes
arvesse masina ettenähtud kasutustingimusi ja eelkõige ettearvatavat liikumist.
Istme asjaomased parameetrid, näiteks istme kõrgus, laius, sügavus ja nurk, seljatoe
asend ja vajaduse korral käe- ja jalatugede asend peavad olema kohandatavad
vastavalt operaatorite muutuvatele füüsilistele mõõtmetele. Istme asukoht
juhtimisseadise, sealhulgas pedaalide suhtes, mida operaator kasutab, peab olema
kohandatav. Seda võib saavutada, võimaldades muuta istme või juhtimisseadise või
mõlema asukohta. 113
Masina puhul, kus istuv operaator võib kokku puutuda masina töötamisest või masina
liikumisest ebatasasel pinnal tuleneva vibratsiooniga, on summutava
vedrustussüsteemiga tooli kasutamine üks võimalus vähendada istuva inimese
üldvibratsiooni riski – vt § 231: märkused punkti 1.5.9 kohta. 114
113
Vt EN ISO 14738:2008 – Masinate ohutus — Antropomeetrilised nõuded masinate tööjaamade
kavandamisele (ISO 14738:2002, sealhulgas parandus 1:2003 ja parandus 2:2005).
114
Vt näiteks EN ISO 7096:2008 – Mullatöömasinad – Operaatori istme vibratsiooni laboratoorne
hindamine (ISO 7096:2000).
160
1.2. JUHTIMISSÜSTEEMID
1.2.1. Juhtimissüsteemide ohutus ja töökindlus
Juhtimissüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks välistatud
ohuolukordade teke. Eelkõige peavad need olema projekteeritud ja valmistatud nii, et
− need peavad vastu tavakasutuspingele ja välistegurite mõjule,
− juhtimissüsteemi riist- ja tarkvara rikked ei tekita ohuolukordi,
− juhtimissüsteemi loogikavead ei põhjusta ohuolukordi,
− põhjendatult ettenähtavad inimlikud eksimused ei põhjusta töötamise ajal
ohuolukordi.
Eelkõige tuleb pöörata tähelepanu järgmistele punktidele:
− masin ei tohi ootamatult käivituda,
− kui see võib tekitada ohuolukordi, ei tohi masina parameetrid kontrollimatult
muutuda,
− kui masinale on juba antud seiskamiskäsk, ei tohi selle seiskumine olla
takistatud,
− ükski masina liikuv osa või masinaga kinnihoitav ese ei tohi kukkuda ega eemale
paiskuda,
− ühegi liikuva osa automaatne või käsitsi seiskamine ei tohi olla takistatud,
− kaitseseadised peavad täie tõhususega oma funktsiooni täitma või seiskamiskäsu
andma,
− juhtimissüsteemi ohutusega seotud osi tuleb järjekindlalt kohaldada tervele
masinakogumile ja/või osaliselt komplekteeritud masinale.
Juhtmeta juhtimise korral peab masin automaatselt seiskuma, kui ta ei saa korrektset
signaali, kaasa arvatud infovahetuse puudumine.
§ 184. Juhtimissüsteemide ohutus ja töökindlus

Masina juhtimissüsteem on süsteem, mis vastab masinaosade, operaatorite, väliste
kontrollseadmete või nende kombinatsioonide antud sisendsignaalidele ning saadab
vastavad väljundsignaalid masina ajamitesse, sundides masinat käituma ettenähtud
viisil. Juhtimissüsteemid võivad kasutada erinevaid tehnoloogiaid või tehnoloogiate
kombinatsioone, näiteks mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised, elektrilised või
elektroonilised tehnoloogiad. Elektroonilisi juhtimissüsteeme võib olla võimalik
programmeerida.
Juhtimissüsteemide projekteerimine ja valmistamine masina ohutu ja usaldusväärse
toimimise tagamiseks on põhitegur masina kui terviku ohutuse tagamisel.
Operaatoritel peab olema võimalik tagada, et masin toimib alati ohutult ja oodatud
viisil.
Punktis 1.2.1 sätestatud nõudeid kohaldatakse kõikide juhtimissüsteemi osade
suhtes, mis vea või tõrke korral võib masina soovimatu või ootamatu käitumise korral
161
kaasa tuua ohud. Need on eriti tähtsad näiteks ohutusfunktsioonidega seotud selliste
juhtimissüsteemi osade projekteerimise ja valmistamise puhul, mis on seotud
kaitsepiirete blokeerimisseadiste ja lukustusseadistega, kaitseseadistega või
hädaseiskamispidemetega, sest juhtimissüsteemi ohutusega seotud osade tõrked
võivad põhjustada ohtlikke olukordi, kui vastav ohutusfunktsioon peaks toimima.
Teatavad ohutusfunktsioonid võivad olla ka käitamisfunktsioonid, näiteks käivitamise
kahekäejuhtimisseadis.
Punkti 1.2.1 esimeses lõigus ja selle neljas taandes sätestatakse põhinõuded
juhtimissüsteemide töökindluse ja ohutuse kohta. Punkti 1.2.1 teises lõigus ja selle
seitsmes taandes kirjeldatakse peamisi ohtlikke sündmusi ja olukordi, mida tuleb
vältida.
Punkti 1.2.1 esimese lõigu esimese taande kohaselt peavad juhtimissüsteemid vastu
pidama tavakasutuspingele ja välistegurite mõjule, võttes arvesse ettenähtavaid
mittesihipäraseid olukordi – vt § 160: märkused 2. üldpõhimõtte kohta ning § 175:
märkused punkti 1.1.2 alapunkti c kohta. Seepärast peab juhtimissüsteem vastu
pidama masina enda käitamisest või selle keskkonnast tulenevatele mehaanilistele
mõjudele, näiteks löökidele, vibratsioonile ja hõõrdumisele. Juhtimissüsteemid
peavad vastu pidama sisemistest ja välistest tingimustest tulenevatele mõjudele, mille
puhul masin peab töötama, näiteks niiskus, äärmuslikud temperatuurid, söövitavad
keskkonnad ja tolm. Juhtimissüsteemide nõuetekohast toimimist ei tohi mõjutada
elektromagnetiline kiirgus, olenemata sellest, kas selle on tekitanud masina osad ise
või välised elemendid tingimustel, milles masin peab suutma töötada – vt § 233:
Punkti 1.2.1 esimese lõigu teises ja kolmandas taandes käsitletakse
juhtimissüsteemide toimimist riist- või tarkvaras esineva tõrke või vea korral. Need
nõuded võtavad arvesse võimalust, et juhtimissüsteemis esinevad vead näiteks
mehaaniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste või elektriliste koostisosade tõrke tõttu või
programmeeritava süsteemi tarkvaras esineva vea tõttu. Juhtimissüsteemid tuleb
projekteerida ja valmistada nii, et tõrgete või vigade tekkimisel ei kaasneks nendega
ohtlikke olukordi, mida on kirjeldatud punkti 1.2.1 teises lõigus – vt § 205: märkused
punkti 1.2.6 kohta.
Masina ohtlikke funktsioone saab kontrollida näiteks funktsiooni peatamisega, voolu
eemaldamisega funktsioonist või funktsiooni ohtliku tegevuse takistamisega. Kui
masina asjaomased funktsioonid võivad jätkuda olenemata vea või tõrke tekkimisest
näiteks dubleeritud ülesehituse abil, peab olema võimalik viga või tõrge avastada, et
saaks võtta meetmed ohutu seisundi saavutamiseks või säilitamiseks.
Selle nõude täitmiseks kasutatavad vahendid sõltuvad juhtimissüsteemi liigist,
asjaomase juhtimissüsteemi osast ning riskidest, mis võivad tekkida selle tõrke korral.
Kasutada võib järgmisi lähenemisviise:
− selliste vigade ja tõrgete tekkimise tõenäosuse välistamine või vähendamine,
mis võivad mõjutada ohutusfunktsiooni, kasutades selleks eriti
usaldusväärseid koostisosi ning kohaldades järgiproovitud ohutuspõhimõtteid,
näiteks põhimõte, mille kohaselt üks koostisosa avaldab positiivset mehaanilist
toimet teisele koostisosale;
162
− standardsete koostisosade kasutamine, kontrollides samas sobivate

ajavahemike järel juhtimissüsteemi ohutusfunktsioone;
− juhtimissüsteemi osade dubleerimine nii, et üks viga või tõrge ei põhjustaks
ohutusfunktsiooni toimimise lõppemist. Dubleeritud elementide tehnilist
mitmekülgsust võib kasutada ühise põhjusega tõrgete vältimiseks;
− automaatne järelevalve eesmärgiga tagada, et vead või tõrked avastatakse
ning et asjaomaste riskide vältimiseks võetakse vajalikud kaitsemeetmed.
Kaitsemeetmed võivad hõlmata ohtliku protsessi peatamist, selle protsessi
taaskäivitamise takistamist või alarmi käivitamist.
Neid lähenemisviise võib kasutada erinevates kombinatsioonides.
Juhtimissüsteemi konkreetse ohutust mõjutava osa puhul nõutav asjakohase
toimivuse tase sõltub selle riski tasemest, mille jaoks ohutusfunktsioon ette on nähtud
ning määratakse kindlaks tootja riskihindamise alusel. Konkreetseid masinarühmasid
hõlmavates C-tüüpi standardites on esitatud suunised juhtimissüsteemide erinevate
ohutust mõjutavate osade puhul nõutava asjakohase toimivuse taseme kohta.
Juhtimissüsteemi ohutusega seotud osade asjakohase toimivuse nõutava taseme
saavutamist tuleb kontrollida, võttes arvesse nii süsteemi riist- kui ka tarkvaraga
seotud aspekte.
Juhtimissüsteemide ohutust mõjutavate osade projekteerimise spetsifikatsioonid on
esitatud standardis EN ISO 13849-1 115 ja standardis EN 62061 116.
Punkti 1.2.1 esimese lõigu neljandas taandes käsitletakse põhjendatult ettenähtavaid
inimlikke eksimusi töötamise ajal. Selle nõude täitmiseks peavad juhtimissüsteemid
olema niipalju kui võimalik projekteeritud vea piirnormidega. See hõlmab selliseid
meetmeid, nagu vigade avastamine ja asjakohase tagasiside andmine operaatorile,
et hõlbustada vigade parandamist.
Üldpõhimõtted inimese ja masina vastastikuse mõju kohta eesmärgiga vähendada
operaatori vigu on esitatud standardis EN 894-1. 117
Punkti 1.2.1 kolmandas lõigus käsitletakse konkreetseid ohte, mis on seotud juhtmeta
juhtimissüsteemidega, näiteks raadio-, optilisi või sonari signaale kasutavad
kaugjuhtimissüsteemid: ebaõiged signaalid või side katkemine juhtimisseadiste ja
kontrollitava masina vahel. Tuleb märkida, et punktis 3.3 esitatakse täiendavad
nõuded liikurmasinate kaugjuhtimissüsteemide kohta.
1.2.2. Juhtimisseadised
...
115
EN ISO 13849-1:2008 – Masinate ohutus – Ohutust mõjutavad osad juhtimissüsteemides – Osa 1:
Kavandamise üldpõhimõtted (ISO 13849-1:2006).
116
EN 62061:2005 – Masinate ohutus – Ohutusega seotud elektriliste, elektrooniliste ja
programmeeritavate elektrooniliste kontrollsüsteemide funktsionaalne ohutus (IEC 62061:2005).
117
EN 894-1:1997+A1:2008 – Masinate ohutus – Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni
ergonoomianõuded – Osa 1: Inimese ja kuvari ning juhtseadiste vastastikuse mõjuüldpõhimõtted.
163
§ 185. Juhtimisseadised
Juhtimisseadised on juhtimissüsteemi osad, mis tuvastavad operaatori poolt tavaliselt
käe või jala survega antud sisendsignaali. Juhtimisseadiseid on väga erinevat liiki,
sealhulgas on olemas surunupud, hoovad, lülitid, nupud, otsikud, juhthoovad,
käsirattad, pedaalid, sõrmistikud ja puutetundlikud ekraanid. Juhtimisseadised võivad
asuda masinal endal või kaugjuhtimise korral masinast eemal ning olla masinaga
ühenduses näiteks juhtmete või raadio- optiliste või sonari signaalidega.
Punktis 1.2.2 sätestatud nõude kohaldamisel tuleb pöörata erilist rõhku ergonoomika
põhimõtetele, sest juhtimisseadised on masina ja operaatorite vaheliseks liideseks –
vt § 181: märkused punkti 1.1.6 kohta.
Järgnevates punkti 1.2.2 lõikudes sätestatud nõuetega seotud spetsifikatsioonid on
esitatud standardi EN 894 seeriates 118 ja standardi EN 61310 seeriates. 119
Lisaks punktis 1.2.2 juhtimisseadiste suhtes kehtestatud üldnõuetele esitatakse
järgmistes I lisa punktides täiendavad nõuded teatavate masinarühmade
juhtimisseadiste või teatavate riskide kohta:
− kaasaskantavad käeshoitavad ja/või käsijuhitavad masinad - punktid 2.2.1 ja
2.2.2.1;
− masinate liikumine – punkt 3.3;
− tõstetoimingud – punkt 4.2.1;
− allmaatöödeks ette nähtud masinad – punkt 5.3;
− masinad inimeste tõstmiseks – punktid 6.2 ja 6.4.2.
1.2.2. Juhtimisseadised (jätkub)

...
Juhtimisseadised peavad:
− olema selgelt nähtavad ja äratuntavad ning vajaduse korral piktogrammidega
varustatud,
...
118
ergonoomianõuded – Osa 1: Inimese ja kuvari ning juhtseadiste vastastikuse mõjuüldpõhimõtted;
ergonoomianõuded – Osa 2: Kuvarid;
ergonoomianõuded – Osa 3: Kuvarid.
119
EN 61310-1:2008 – Masinate ohutus – Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine – Osa 1: Nõuded
visuaal-, audio- ja puutesignaalidele (IEC 61310-1:2007);
märgistusele (IEC 61310-2:2007);
aktivaatorite asukohale ja talitlusele (IEC 61310-3:2007).
164
§ 186. Juhtimisseadiste äratuntavus

Punkti 1.2.2 esimeses taandes, mis käsitleb juhtimisseadiste nähtavust ja
äratuntavust, püütakse anda operaatoritele võimalus kasutada seadiseid kõhklemata
ja vältida soovimatuid käske, mis tulenevad sellest, et operaatorid ajavad
juhtimisseadiseid omavahel segamini. Kuna operaatorid peavad sageli täitma
erinevaid ülesandeid ja kasutama oma tegevuse käigus mitut erinevat masinat, on
oluline, et tootjad muudaksid juhtimisseadised äratuntavaks, kasutades võimalusel
standarditud värve, kujusid ja piktogramme, et operaatorid ei üllatuks, kui tootjad
muudavad ülesandeid või liiguvad ühe masina juurest teise juurde. Kui
juhtimisseadise funktsioon on ilmselge tema standardse kuju ja asukoha järgi, näiteks
liikurmasina rooliratas või juhtrauad, ei ole nende äratundmiseks vaja võtta
täiendavaid meetmeid.
Kui juhtimisseadised on äratuntavad kirjaliku või suulise teabe põhjal, kohaldatakse
selle teabe suhtes keelenõudeid masinal esitatud teabe ja hoiatuste kohta – vt § 245:

...
− asetsema nii, et nende ohutu kasutamine oleks kõhklematu, kiire ja eksimatu,
...
§ 187. Juhtimisseadiste paigutus

Punkti 1.2.2 teises taandes nõutakse, et tootja võtaks masinale juhtimisseadiste
paigutamisel arvesse ergonoomika põhimõtteid, eesmärgiga tagada, et seadised on
operaatoritele selgelt nähtavad ning neid saab haarata ja kasutada efektiivselt ja
ohutult, ilma et puuduks vajadus kummalisteks kehaasenditeks.
Juhtimisseadiste paigutamisel tuleb arvesse võtta operaatorite ülesandeid ja
vastavaid töörežiime, töökohtade või töötamiskohtade paigutust ja tunnusjooni, seda
kas operaatorid tõenäoliselt seisavad või istuvad ning operaatorite vajadust jälgida
masina teatavaid osi juhtimisseadiste kasutamise ajal.
Juhtimisseadiste kujunduse puhul tuleks samuti arvesse võtta nende masinaosade
asetust, mida seadise kasutamine mõjutab, järgides üldtunnustatud tõekspidamisi.
Näiteks seadis, mis juhib operaatorist paremal asetsevaid masinaosi, peaks
töötamiskohal asetsema paremal; ülespoole liikumist juhtiv seadis peaks asetsema
allapoole suunatud liikumist juhtiva seadise kohal jne.
Kui juhtimisseadiseid tuleb kasutada teatavas järjekorras, tuleks need ka sellesse
järjekorda paigutada. Seotud funktsioone juhtivad seadised tuleks grupeerida ning
omavahel mitteseotud funktsioone juhtivad seadised peaksid asetsema selgelt eraldi.
Juhtimisseadised, mida tõenäoliselt kasutatakse kõige sagedamini või mida tuleb
kasutada pidevalt, peaksid olema paigutatud operaatori nägemisvälja keskossa või
käeulatusse, kus neid saab kasutada painutamata. Vajaduse korral tuleb selleks näha
ette vahendid juhtimisseadiste asetuse seadistamiseks, et seadist oleks võimalik
kohandada operaatorite kehamõõtmete muutumisele.
165

...
− olema projekteeritud nii, et juhtimisseadise liikumine vastab selle toimele,
...
§ 188. Juhtimisseadiste liikumine

Punkti 1.2.2 kolmandas taandes sätestatud nõue käsitleb kahte juhtimisseadiste
projekteerimise põhimõtet, milleks on tagada vastavus kasutajate ootustele ja järgida
ühtseid tavasid, et vältida ohtlike olukordade ja vigade teket. Nõuet kohaldatakse
selliste juhtimisseadiste liikumise suhtes nagu hoovad ja käsirattad.
Võimaluse korral peaks selliste seadiste liikumise suund olema kooskõlas nende
kasutamise kaudu juhitava liikumise suunaga. Kui juhtimisseadised juhivad muid
parameetreid, peaks seadise liikumise suund vastama üldtunnustatud
tõekspidamistele, näiteks tõekspidamine, et seadise keeramisel päripäeva suureneb
asjaomase parameetri väärtus ning seadise keeramisel vastupäeva väärtus väheneb.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste masinate juhtimisseadiste projekteerimisele,
kus töötamiskohta on võimalik pöörata ülejäänud masina suhtes ning selle tulemusel
muutub ka juhtimisseadme poolt juhitavate teatavate liikumiste suund.

...
− asetsema väljaspool ohualasid, välja arvatud vajaduse korral teatavad
juhtimisseadised, nagu hädaseiskamisseadis või õpetamispult,
− asetsema nii, et nende kasutamine ei saa põhjustada lisariski,
...
§ 189. Juhtimisseadiste asukoht ja paigutus

Punkti 1.2.2 neljandas ja viiendas taandes nõutakse, et juhtimisseadis asuks
väljaspool ohualasid ning see on üks võimalus, kuidas vältida operaatorite
kokkupuudet ohtudega – vt § 165: märkused punkti 1.1.1 alapunkti b kohta. Selle
nõude kohaldamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult alasid, kus valitseb risk otseseks
kokkupuuteks masina ohtlike elementidega, vaid samuti alasid, kus võib esineda risk
masinast eemalepaiskuvate esemete või masina emissioonide tõttu. Nende nõuete
täitmiseks võib näiteks paigutada juhtimisseadised liikuvatest osadest piisavasse
kaugusse – vt § 212: märkused punkti 1.3.7 kohta – või paigutada juhtimisseadised
ekraani taha või asjakohasesse kabiini – vt § 182: märkused punkti 1.1.7 kohta.
Kui sellest üldreeglist tuleb kõrvale kalduda (näiteks kui juhtimisseadised tuleb
paigutada ohualasse ülespanemiseks või hoolduseks), võib neljandas taandes
sätestatud nõuet täita, nähes ette ülespanemis- või hooldusrežiimi, mille valimisel
käivitatakse konkreetsed kaitsemeetmed, näiteks madal kiirus ja/või astmeline
liikumine – vt § 204: märkused punkti 1.2.5 kohta. Hädaseiskamisseadiste
paigutamine ohualadesse on samuti erand üldreeglist – vt § 202: märkused
punkti 1.2.4.3 kohta.
166

...
− olema projekteeritud või kaitstud nii, et soovitud toime, kui sellega on seotud oht,
ei saaks tekkida ilma tahtliku juhtimistoiminguta,
...
§ 190. Juhtimisseadiste tahtmatu toimimise vältimine

Punkti 1.2.2 kuuendas taandes esitatud nõude eesmärk on vältida juhtimisseadiste
tahtmatut kasutamist. Tahtmatu kasutamine võib tekkida mitmel põhjusel, näiteks
juhuslik kontakt operaatori kehaosa või tema riietuse ja juhtimisseadise vahel, kahe
kõrvutiasetseva juhtimisseadise tahtmatu kasutamine (näiteks kahe nupu või hoova
vajutamine ühe käega või kahe pedaali vajutamine ühe jalaga), juhtimisseadis jääb
masina keskkonnas takistuse taha või juhtimisseadise kasutamine käetoena
töötamiskohale pääsemiseks – vt § 317: märkused punkti 3.4.5 kohta.
Selliseid riske tuleb hinnata masina ettenähtud kasutusea erinevates etappides,
võttes arvesse operaatorite ülesandeid ja vastavaid töörežiime, ning neid riske tuleb
vältida asjaomaste projekteerimismeetmetega. Sellised meetmed on näiteks
− juhtimisseadiste projekteerimine nii, et sel oleks piisav vastupidavus, et vältida
kergest survest tulenevat tahtmatut kasutamist;
− juhtimisseadiste paigutamine süvendisse või nende ümbritsemine muhviga;
− juhtimisseadiste paigutamine ja/või nende kaitsmine nii, et vältida kontakti
operaatori keha või riietusega ning takistada neid kinni jäämast masina
keskkonnas asuvate takistuste taha;
− selliste juhtimisseadiste paigaldamine, mille kasutamine nõuab kahte
eraldiseisvat tegevust;
− lukuga juhtimisseadiste paigaldamine.

...
− olema valmistatud nii, et pidada vastu ettenähtud koormustele; erilist tähelepanu
tuleb pöörata hädaseiskamisseadisele, millele võib saada osaks märgatav
koormus.
...
§ 191. Juhtimisseadiste vastupidavus

Punkti 1.2.2 seitsmendas taandes sätestatud nõue käsitleb juhtimisseadiste
mehaanilist vastupidavust. Juhtimisseadise purunemine võib põhjustada ohtliku
olukorra võimetuse tõttu kontrollida asjaomast funktsiooni. Selline purunemine ise
võib samuti põhjustada vigastusi.
Selle nõude kohaldamisel tuleb arvesse võtta ettenähtud kasutustingimusi masina
ettenähtava kasutusea erinevates etappides ning erinevaid ülesandeid ja töörežiime –
vt § 207: märkused punkti 1.3.2 kohta. See on eriti oluline hädaseiskamisseadiste
167
puhul, mida tuleb käsitseda kiiresti ning mis on sageli projekteeritud nii, et neid tuleb
lüüa – vt § 202: märkused punkti 1.2.4.3 kohta.

...
Kui juhtimisseadis on konstrueeritud ja valmistatud mitme erineva toimingu
sooritamiseks, nii et puudub ühene vastavus toiminguga, peab tehtav toiming olema
selgelt esile toodud ja vajaduse korral nõudma kinnitust.
...
§ 192. Juhtimisseadised erinevate toimingute sooritamiseks

Punkti 1.2.2 teises lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse siis, kui üks juhtimisseadis
suudab juhtida mitut erinevat toimingut.
Näiteks teatavad juhtimisseadised võivad sooritada erinevaid toiminguid sõltuvalt
valitud töö- või juhtimisrežiimist. Juhtimisseadised võivad täita erinevaid toiminguid
sõltuvalt masinale paigaldatud vahetatavatest seadmetest. Teatavad juhthoova tüüpi
juhtimisseadised võivad juhtida erinevaid toiminguid ette- ja tahapoole, küljelt küljele
ning pöörlemisliigutuste abil ning juhthoova erinevate liigutuste mõju võib olla erinev,
kui kasutada seadisesse paigaldatud surunuppe või käivituslüliteid.
Selliste juhtimisseadiste kasutamine võib lihtsustada teatavasse rühma kuuluvate
masinate juhtimist, vähendades vajalike käega tehtavate liigutuste arvu ja ulatust.
Selliste seadiste projekteerimisel on siiski eriti tähtis tagada, et seadise erinevate
liigutuste mõjud on sõnaselgelt täpsustatud ning et seadised on projekteeritud nii, et
need ei tekita segadust erinevate toimingute vahel, mida nendega sooritada saab.
Vajadusel tuleks segaduse vältimiseks sooritada konkreetse funktsiooni juhtimiseks
kaks eraldi toimingut.
Punkti 1.2.2 teises lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse ka nn numbriliselt juhitavate
masinate või programmeeritava elektroonilise juhtimissüsteemiga masinate suhtes,
kus sisendsignaal antakse sõrmistiku või puutekraani kaudu. Üks võimalus vigu
vältida on kasutada tarkvara, mis määrab kindlaks sooritatava toimingu ja nõuab
operaatorilt enne masina ajamitesse väljundsignaali saatmist kinnitust.

...
Juhtimisseadised peavad olema paigutatud nii, et nende asetus, liikumine ja vastasmõju
liigutamisele on vastavuses sooritatavate toimingutega, arvestades sealjuures ka
ergonoomika põhimõtteid.
...
§ 193. Juhtimisseadised ja ergonoomika põhimõtted

Punkti 1.2.2 kolmandas lõigus sätestatud nõue tähendab, et juhtimisseadiste
tunnusjooned peavad võtma arvesse operaatori ülesannete erinevaid parameetreid,
sealhulgas näiteks järgmist:
168
− juhtimisseadise paigutamisel nõutav täpsus;

− nõutav juhtimisseadise reageerimiskiirus;
− seadise kasutamiseks vajalik jõud.
Tähelepanu tuleb pöörata juhtimisseadiste nähtavusele ning operaatorite võimele
neid kätte saada ja kasutada neid tõhusalt ja ohutult kõikide ülesannete täitmisel ja
töörežiimidel, ilma et puuduks vajadus kummalisteks kehaasenditeks.
Juhtimisseadiste kujunduse, seadise liikuvate osade liikumisraadiuse ning seadiste
kasutamiseks vajaliku jõu puhul tuleb arvesse võtta sooritatavaid toiminguid, inimkäe
või -jala funktsionaalset anatoomiat ja operaatorite kehamõõtmeid. Kui
juhtimisseadiseid kasutatakse sageli või pidevalt, tuleb seadise konstruktsioonis
vältida korduvaid liigutusi, millega kaasnevad kummalised kehaasendid või
ülemäärane käeliigutus, mis võivad põhjustada lihasluukonna häireid.
Kui vajalikud on isetagastuvad juhtimisseadised, tuleb need projekteerida nii, et
piirangud oleksid operaatori jaoks võimalikult väikesed – vt § 301: märkused
punkti 3.3.1 kohta, § 353: märkused punkti 4.2.1 kohta ning § 371: märkused
punkti 6.2 kohta.
Juhtimisseadiste vaheline kaugus peab olema piisav selleks, et vähendada tahtmatu
toimimise riski, nõudmata samas mittevajalikke liigutusi. Erilist tähelepanu tuleks
pöörata sellele, kas operaatorid kasutavad tõenäoliselt isikukaitsevahendeid, näiteks
kaitsekindaid või kaitsejalatseid – vt § 176: märkused punkti 1.1.2 alapunkti d kohta.
Juhtimisseadiste paigutuse ja kujunduse puhul tuleb arvesse võtta ka inimeste
võimekust info töötlemisel seoses tähelepanu, taju ja tunnetusega.

...
Masinal peavad olema ohutuks kasutamiseks vajalikud infonäidikud. Operaator peab
saama neid juhtimiskohast lugeda.
...
§ 194. Infonäidikud ja kuvarid

Punkti 1.2.2 neljandas lõigus sätestatud nõude kohaselt tuleb masinale paigaldada
vajalikud infonäidikud, et operaatorid saaksid läbi viia erinevaid ülesandeid. Nende
hulka kuuluvad näiteks infonäidikud, mille ülesanne on teavitada operaatoreid masina
asjaomaste parameetrite väärtusest (näiteks masina osade kiirus, koormus,
temperatuur või rõhk) ja nende toimimise mõjust juhtimisseadistele, kui see ei ole
ilmselge.
Samuti võivad infonäidikud edastada operaatoritele hoiatusmärguandeid, kui
asjaomased parameetrid ületavad ohutu taseme piiri. Infonäidikuid võib ühendada
piiravate seadistega, mis käivitavad teatavad toimingud, kui ohutud parameetrid
ületatakse. Infonäidikuid võib samuti kasutada koos konkreetse töörežiimiga, näiteks
väike kiirus või astmeline toimimine.
Tavapäraselt kasutatavate infonäidikute hulka kuuluvad digitaalsed näidikud ja
ekraanid, analoognäidikud, näiteks näiturid ja skaalad, ning samuti puutetundlikud ja
169
helilised infonäidikud. Infonäidikud võivad olla juhtimisseadise lahutamatu osa või

asetseda iseseisvalt. Iseseisvad infonäidikud tuleb projekteerida ja paigutada nii, et
operaatoril on asjaomast juhtimisseadist kasutades nende näitu juhtimiskohast lihtne
lugeda ja mõista. Eelkõige tuleb infonäidikud projekteerida nii, et need lihtsustaksid
masina mittesihipärase toimimise kiiret avastamist.
Infonäidikute ja kuvarite suhtes kohaldatakse punktides 1.7.1, 1.7.1.1 ja 1.7.1.2
sätestatud nõudeid, mis käsitlevad masinatel, infoseadistel ja hoiatusseadistel
esitatavat teavet ja hoiatusi. Eelkõige kohaldatakse kõikide infonäidikute või kuvarite
poolt edastatud kirjaliku või suulise teabe suhtes punktis 1.7.1 sätestatud
keelenõudeid – vt §-d 245–248: märkused punktide 1.7.1, 1.7.1.1 ja 1.7.1.2 kohta.

...
Operaatoril peab olema võimalus igast juhtimiskohast veenduda, et ohualadel ei ole
kedagi, või siis peab juhtimissüsteem olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle
käivitamine ei ole võimalik seni, kui keegi viibib ohualas.
Kui ei ole võimalik kasutada ühtegi neist võimalustest, antakse enne masina käivitamist
heli- ja/või visuaalne hoiatussignaal. Ohustatud isikul peab olema aega ohualast
lahkumiseks või võimalus masina käivitamise takistamiseks.
...
§ 195. Nähtavus ohualas käivitamise ajal

Kooskõlas punkti 1.1.2 alapunktiga b peaks esimene meede olema riski vältimine või
vähendamine, näiteks projekteerides masina nii, et inimesed ei pea sisenema masina
ohualadesse – vt § 239: märkused punkti 1.6.1 kohta – või paigaldades kaitsepiirded
ja/või kaitseseadised, et tuvastada inimeste viibimine ohualades ja takistada
käivitamist seni, kuni inimesed seal viibivad. Kuid selliste meetmete võtmine ei ole
alati võimalik.
Kui on olemas risk, et inimesed võivad siseneda ohualadesse, on punkti 1.2.2
viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud nõude eesmärk võimaldada operaatoril
tagada enne masina käivitamist, et masina ohualas ei ole kedagi. Asjaomasteks
inimesteks võivad olla teised tootmisoperaatorid või teised ohustatud isikud, näiteks
hooldusoperaatorid. Masina keskkonda kuuluvate ohutsoonide puhul võivad
võimaliku ohustatud isikute hulka kuuluda ka kõrvalseisjad – vt § 165: märkused
punkti 1.1.1 alapunkti b kohta.
Kui masinat ei ole võimalik projekteerida nii, et masina käivitamist juhtival operaatoril
oleks juhtimiskohast piisav ülevaade ohualadest, võidakse ette näha vahendid
kaudse nähtavuse parandamiseks, näiteks peeglid või turvakaamerad.
Seoses sellega tuleks märkida, et nähtavust liikurmasina juhtimiskohast käsitlevad
täiendavad nõuded on sätestatud punktis 3.2.1.
Kui ei ole võimalik tagada, et juhtimiskohast oleks otsene või kaudne nähtavus
ohualadesse, peab masina käivitamisele eelnema heli- või visuaalne hoiatussignaal
(või mõlemad), kusjuures hoiatussignaali ja masina käivitamise või liikumahakkamise
vahele peab jääma piisavalt aega, et kõik ohustatud isikud saaksid ohualast lahkuda
või kui see ei ole võimalik, peab ohustatud isikutel olema võimalik takistada masina
170
käivitamist näiteks ohusalas asuva hädaseiskamispidemega – vt § 202: märkused

Heli- ja visuaalset hoiatussignaali käsitlevad spetsifikatsioonid on esitatud
standardis EN 981. 120
Kui masina ohualades võidakse teostada hooldustoiminguid, tuleb ette näha
vahendid masina või masinaosade ootamatu käivitamise takistamiseks – vt § 241:

...
Vajaduse korral tuleb ette näha vahendid, millega tagatakse masina juhtimine üksnes
juhtimiskohtadest, mis paiknevad ühes või mitmes eelnevalt kindlaksmääratud kohas või
alal.
...
§ 196. Juhtimiskohtade asukoht

Punkti 1.2.2 seitsmendas lõigus sätestatud nõude eesmärk on tagada, et koht, kust
operaator masinat juhib, asub väljaspool masina ohualasid ning asetseb võimalikult
suures ulatuses nii, et operaator saaks tagada teiste inimeste ohutuse.
Erilist tähelepanu tuleks sellele nõudele pöörata siis, kui kaalutakse liikuvate
juhtimisseadiste, näiteks juhtimispultide või kaugjuhtimispultide kasutamist.
Riskihindamine peab arvesse võtma riski, et operaator võib juhtida masinat ohtlikust
kohast, näiteks alast, kus on muljumisrisk või risk saada pihta kukkuva või
eemalepaiskuva esemega.

...
Kui juhtimiskohti on rohkem kui üks, peab juhtimissüsteem olema konstrueeritud nii, et
ühe juhtimiskoha kasutamine välistab teiste kasutamise, välja arvatud seiskamis- ja
hädaseiskamisseadised.
...
§ 197. Mitu juhtimiskohta

Punkti 1.2.2 kaheksandas lõigus sätestatud nõuded käsitlevad masinaid, millel on
kaks või enam juhtimiskohta, mis on ette nähtud kasutamiseks kordamööda kas ühe
operaatori poolt või kahe või enama operaatori poolt, et sooritada erinevaid
ülesandeid või juhtida masinat selle toimimise erinevate etappide jooksul. Selleks et
vältida segadust või vastuolulisi käske, peab iga juhtimiskoha juhtimisseadis olema
ühendatud juhtimissüsteemiga nii, et ühe juhtimiskoha kasutamine välistab teiste
juhtimiskohtade kasutamise, välja arvatud seiskamis- ja hädaseiskamisseadiste
kasutamise.
120
EN 981:1996+A1:2008 – Masinate ohutus – Heliliste ja visuaalsete ohu- ja teabesignaalide
süsteem.
171

...
Kui masinal on kaks või rohkem juhtimiskohta, peab igaüks neist olema varustatud kõigi
nõutavate juhtimisseadistega, ilma et operaatorid üksteist segaks või ohtlikku olukorda
paneks.
§ 198. Mitu töötamiskohta

Punkti 1.2.2 viimast lõiku kohaldatakse masinate suhtes, millel on kaks või enam
töötamiskohta, mida saab kasutada samaaegselt. See on iseloomulik
masinakogumitele, kus kogumi erinevatel koostisosadel on oma töötamiskoht –
vt § 38: märkused artikli 2 punkti a neljanda taande kohta. Sellise kogumi
üldjuhtimissüsteem ja juhtimisfunktsioonide jaotamine erinevatele töökohtadele peab
olema projekteeritud nii, et ühel töötamiskohal antud käsklused ei takistaks teiste
töötamiskohtade operaatoreid ega looks ohtlikku olukorda. Erilised ettevaatusabinõud
tuleb võtta siis, kui kogumi ühe koostisosa toimimine käivitab automaatselt teise
koostisosa toimimise – vt § 199: märkused punkti 1.2.3 kohta.
1.2.3. Käivitamine
Masina käivitamine peab olema võimalik üksnes selleks ettenähtud juhtimisseadise
tahtliku liigutamise teel.
Sama nõuet kohaldatakse:
− masina taaskäivitamisel pärast mis tahes põhjusel seiskumist,
− tööolude olulisel muutmisel.
Siiski võib masinat tahtlikult taaskäivitada või tööolusid muuta seadise abil, mis ei ole
ettenähtud juhtimisseadis, kuid seda vaid tingimusel, et see ei tekita ohtlikku olukorda.
Automaatselt töötavate masinate käivitamine, pärast seiskumist taaskäivitamine või
nende tööolude muutmine võib olla võimalik ilma sekkumiseta, kui see ei tekita ohtlikku
olukorda.
Kui masinal on mitu käivitamispidet ja operaatorid võivad seetõttu üksteist ohtu seada,
tuleb sellise riski kõrvaldamiseks varustada masin lisaseadistega. Kui ohutuse
tagamiseks on vaja, et masina käivitamine ja/või seiskamine peavad toimuma kindlas
järjekorras, peavad olema paigaldatud seadmed, mis tagavad toimingute õige
järjekorra.
§ 199. Käivitamise kontrollimine

Punktis 1.2.3 sätestatud nõuete eesmärk on takistada tahtmatut või ootamatut
käivitamist, mis on masinatega seotud raskete õnnetuste tavaline põhjus.
Punkti 1.2.3 esimeses lõigus sätestatud põhinõue on see, et masin käivituks ainult
siis, kui operaator annab käivitumiskäsu, kasutades selleks konkreetset käivitamise
juhtimisseadist. Seda nõuet kohaldatakse masina esmakordsel käivitamisel
tööperioodi alguses.
172
Punkti 1.2.3 teise lõigu kohaselt kohaldatakse seda põhinõuet ka siis, kui masin
taaskäivitatakse pärast pausi või kui tööolusid on märkimisväärselt muudetud, näiteks
kohandatud on masina kiirust.
Seega ei tohi masin üldjuhul näiteks käivituda, kui sulgetakse avatavad blokeerivad
kaitsepiirded, vabastatakse seiskamisseadis või hädaseiskamisseadis – vt §-d 200–
202: märkused punkti 1.2.4 kohta.
Punkti 1.2.3 kolmanda lõigu kohaselt ei kohaldata konkreetset käivitamis- või
taaskäivitamisseadet käsitlevat nõuet taaskäivitamise või töötingimuste muutmise
suhtes, kui kasutatakse seadist, mis ei ole ettenähtud käivitamise juhtimisseadis, ja
see ei tekita ohtlikku olukorda.
Seega on näiteks erandkorras võimalik masina teatavate funktsioonide käivitamist
juhtida blokeeriva kaitsepiirde sulgemisega või inimese või inimese osa
eemaldamisega kaitseseadise sensoralast. See element võib olla kasulik
ergonoomilistel põhjustel, et vältida vajadust korrata käivitamise juhtimisseadise
toiminguid masina puhul, mille töötsükkel on lühike. Selliseid erakorralisi lahendusi
saab siiski kasutada ainult siis, kui masin on projekteeritud ja valmistatud koos
piisavate asendavate kaitsemeetmetega, et vältida tahtmatu või ootamatu käivitumise
riski.
Tsükli käivitamiseks kaitsepiirete või kaitseseadiste erakorralist kasutamist käsitlevad
spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN ISO 12100-2. 121
Punkti 1.2.3 neljandas lõigus sätestatakse teine erand esimeses lõigus esitatud
üldreeglist juhuks, kui masina käivitamine, taaskäivitamine pärast pausi või pärast
töötingimuste muutmist toimub automaatselt, tingimusel et see ei too kaasa ohtlikku
olukorda. See nõue tähendab, et automaatne käivitamine ja taaskäivitamine peab
olema võimalik ainult siis, kui on olemas vajalikud vahendid, et kaitsta inimesi
automaatselt juhitud funktsioonidega seotud riskide eest, ja need vahendid toimivad
nõuetekohaselt.
Punkti 1.2.3 viiendas lõigus esitatud nõuded täiendavad punkti 1.2.2 kaheksandas ja
üheksandas lõigus sätestatud nõudeid.
Masinale võib paigaldada mitu käivitamise juhtimisseadist, kui masinal on mitu
juhtimiskohta, mis on ette nähtud kasutamiseks erineval ajal või erinevate ülesannete
jaoks. Sellisel juhul peab juhtimissüsteem olema projekteeritud nii, et samas ajal saab
kasutada ainult ühte käivitamise juhtimisseadist kooskõlas punkti 1.2.2 kaheksandas
lõigus sätestatuga.
Mitu käivitamise juhtimisseadist võib olla ka masinal, eelkõige masinakogumil, millel
on mitu töötamiskohta erinevate koostisosade jaoks. Sellisel juhul peab kogumi
üldjuhtimissüsteem olema projekteeritud nii, et oleks võimalik tagada, et ühe
käivitamise juhtimisseadise kasutamine ei tekita ohtlikku olukorda teiste operaatorite
jaoks. Samamoodi peab üldjuhtimissüsteem olema projekteeritud nii, et oleks
võimalik tagada, et masina koostisosi, mida tuleb käivitada või seisata konkreetses
järjekorras, saab käivitada või seisata ainult selles järjekorras ning valed käivitamise
või seiskamise signaalid ei toimiks.
121
EN ISO 12100-2:2003+A1:2009 – Masinate ohutus – Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted –
Osa 2: Tehnilised põhimõtted (ISO 12100-2:2003) – vt punktid 5.2.5.3 ja 5.3.2.5.
173
Masina ootamatut käivitamist takistavate seadiste spetsifikatsioonid on esitatud

Tuleb märkida, et lisaks punktis 1.2.3 esitatud käivitamist käsitlevatele üldnõuetele
esitatakse punktis 3.3.2 täiendavad nõuded liikuvate masinate käivitamisele.
1.2.4. Seiskamine
1.2.4.1. Tavaseiskamine
Iga masin peab olema varustatud juhtimisseadisega, mille abil saab selle ohutult ja
täielikult seisata.
Igal töötamiskohal peab olema seiskamisseadis, mille abil saab ohu liigist olenevalt
seisata mõned või kõik masina liikuvad osad nii, et masin muutuks ohutuks.
Masina seiskamisfunktsioon peab käivitusfunktsiooniga võrreldes olema eelisseisundis.
Kui masin või tema ohtlikud liikuvad osad on seiskunud, tuleb asjakohaste ajamite
energiavarustus lõpetada.
§ 200. Tavapärased seiskamisseadised

Punktis 1.2.4.1 sätestatud nõude eesmärk on tagada, et operaatorid saaksid masina
ohutult seisata igal ajahetkel. Lisaks vajadusele seisata masin ohutult käitamisest
tulenevatel põhjustel on oluline, et operaatoritel oleks võimalus seisata masin ka
rikete korral, mis võivad põhjustada ohtliku olukorra.
Teist lõiku kohaldatakse kahe või enama töötamiskohaga masinate suhtes. Mõnel
juhul võib üks operaator juhtida kogu masinat erinevatest juhtimiskohtadest sõltuvalt
tema ülesannetest ja käitamise etapist. Teistel juhtudel võivad masina erinevaid
osasid juhtida erinevad operaatorid. Iga töötamiskoha jaoks ette nähtud
seiskamisseadis võib seisata kogu masina või ainult selle masinaosa, kus seda saab
teha riskivabalt – vt § 203: märkused punkti 1.2.4.4 kohta. Vajaduse korral peab
seiskamisseadis seiskama keerulise masina asjaomased osad järjekorras – vt § 199:
Punkti 1.2.4.1 kolmandas lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse juhtimissüsteemi
projekteerimise suhtes ning see nõue on eriti oluline mitme töötamiskohaga masinate
puhul, sest see ei luba ühe operaatori antud käivitamiskäsul tühistada teise operaatori
antud seiskamiskäsku. Samuti on selle eesmärk tagada, et seiskamiskäsku on
võimalik anda isegi juhul, kui käivitamine ebaõnnestus ja käsklus jäi täitmata.
Punkti 1.2.4.1 viimases lõigus sätestatud nõude (mille kohaselt tuleb siis, kui masin
või tema ohtlikud liikuvad osad on seiskunud, asjakohaste ajamite energiavarustus
lõpetada) eesmärk on vältida pärast seiskamiskäsu andmist tahtmatu käivitamise
riski, mida võib põhjustada viga või tõrge juhtimissüsteemis. See tähendab, et
seiskamise võib saavutada kas ajamite energiavarustuse kohese lõpetamise abil või
kui masina ajamites on energiavarustus olemas, siis tuleb masin kõigepealt seisata ja
seejärel pärast seiskamist lõpetada energiavarustus.
122
EN 1037:1995+A1:2008 – Masinate ohutus – Ootamatu käivitumise vältimine.
174
Tuleb märkida, et lisaks punktis 1.2.4.1 esitatud seiskamist käsitlevatele üldnõuetele

esitatakse punktis 3.3.3 täiendavad nõuded liikuvate masinate sõitmisfunktsiooni
seiskamisele.
1.2.4.2. Seiskamine käitamise ajal
Kui masina käitamisest tulenevatel põhjustel on vaja, et seiskamine ei lõpetaks ajamite

energiavarustust, peab seiskamisolek olema järelevalve all.
§ 201. Seiskamine käitamise ajal

Punktis 1.2.4.2 tunnistatakse, et käitamisest tulenevatel põhjustel, näiteks selleks, et
võimaldada masina lihtsamat või kiiremat taaskäivitamist, võib osutuda vajalikuks
varustada masin lisaks punktis 1.2.4.1 nõutud tavapärasele seiskamisseadisele ka
sellise seadisega, mis ei lõpeta ajamite energiavarustust. Kuna sellisel juhul võib viga
juhtimissüsteemis põhjustada tahtmatu käivitumise, peab juhtimisseadis sisaldama ka
vahendeid seiskamistingimuste jälgimiseks, et tagada, et masin jääb sellesse
seisundisse, kuni see tahtlikult taaskäivitatakse käivitamise juhtimisseadise abil.
Sellise jälgimisega seotud juhtimissüsteemi osa käsitletakse juhtimissüsteemi
ohutusega seotud osana, mis peab toimima asjakohaselt – vt § 184: märkused
punkti 1.2.1 kohta.
175
1.2.4.3. Hädaseiskamine
Igal masinal peab olema üks või mitu hädaseiskamisseadist, mille abil saab vältida
tegelikku või võimalikku riski.
Erandiks on
− masinad, mille puhul hädaseiskamisseadis ei vähendaks riski, kuna seiskamisaeg
ei lühene või kuna see ei võimaldaks võtta ohu kõrvaldamiseks vajalikke
erimeetmeid,
− kaasaskantavad käes hoitavad ja/või käsijuhitavad masinad.
Seadis peab
− olema selgelt äratuntavate, hästi märgatavate ning kiiresti ligipääsetavate
juhtimispidemetega,
− peatama ohtliku protsessi võimalikult kiiresti, tekitamata sealjuures lisariski,
− vajaduse korral käivitama või võimaldama käivitada teatavaid ohutustoiminguid.
Kui hädaseiskamispideme kasutamine on pärast seiskamiskäsku lõppenud, peab käsk
jääma jõusse ja hädaseiskamisseadis sisselülitatuks, kuni see välja lülitatakse; seadist
peab olema võimalik sisse lülitada üksnes nii, et see kutsub esile seiskamiskäsu; seadist
peab olema võimalik välja lülitada üksnes asjakohaselt toimides ning seadise
väljalülitamine ei tohi masinat taaskäivitada, vaid peab taaskäivitamist üksnes
võimaldama.
Hädaseiskamise funktsioon on töötamisviisist olenemata alati kasutamisvalmis ja
kasutamiseks kättesaadav.
Hädaseiskamisseadis peab teisi ohutusmeetmeid täiendama, mitte neid asendama.
§ 202. Hädaseiskamisseadised
Hädaseiskamisseadis sisaldab konkreetset juhtimissüsteemiga ühendatud
juhtimisseadist, mis annab seiskamiskäsu, ning koostisosi või süsteeme, mis on
vajalikud masina ohtlike liikuvate osade peatamiseks võimalikult kiiresti, tekitamata
täiendavat riski.
Hädaseiskamisseadiste eesmärk on võimaldada operaatoritel peatada masina
ohtlikud liikuvad osad niipea kui võimalik, kui olenemata muudest võetud
kaitsemeetmetest tekib ohtlik olukord või toimub ohtlik sündmus. Hädaseiskamine
iseenesest kaitset ei paku ning seepärast rõhutatakse punkti 1.2.4.3 viimases lauses,
et hädaseiskamisseadise kasutamine on lisavõimalus muudele kaitsemeetmetele
nagu kaitsepiirded ja kaitseseadised, mitte aga ei asenda neid. Hädaseiskamisseadis
võib siis anda operaatorile võimaluse takistada ohtliku olukorra järel õnnetuse
juhtumist või vähemalt vähendada õnnetuse tagajärgede tõsidust. Samuti võib
hädaseiskamisseadis aidata operaatoritel ära hoida seda, et masina rike kahjustaks
masinat.
Punkti 1.2.4.3 esimeses lõigus nõutakse, et masinatele peab üldjuhul olema
paigaldatud üks või mitu hädaseiskamisseadist. Punkti 1.2.4.3 teises lõigus
sätestatakse kaks erandit, mille puhul hädaseiskamisseadist ei nõuta. Esimese erandi
176
puhul ei vähendaks hädaseiskamisseadis riski võrreldes tavapärase

seiskamisseadisega. Nii võib juhtuda, kui näiteks võrreldes tavapärase
seiskamisseadisega ei ole võimalik saavutada märkimisväärselt kiiremat seiskamist,
tekitamata samas täiendavaid riske, nagu näiteks stabiilsuskadu või masinaosade
purunemise risk. Juhul kui hädaseiskamisseadist ei ole, peab tavapärane
seiskamisseadis olema selgesti tuvastatav, nähtav ja kiiresti ligipääsetav, nii et seda
saab kasutada masina seiskamiseks hädaolukorras. Teine erand käsitleb
kaasaskantavaid käeshoitavaid ja/või käsijuhitavaid masinaid –vt § 278: märkused
punkti 2.2.1 kohta.
Punkti 1.2.4.3 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatakse nõuded
hädaseiskamisseadiste projekteerimise suhtes.
− Esiteks peavad hädaseiskamisseadised olema selgelt tuvastatavad ja nähtavad.
See on tähtis, sest hädaolukorras või ka reageerimine sekundi murdosa jooksul
osutuda oluliseks. Tavaliselt on hädaseiskamisseadised punased kollasel taustal.
− Teiseks, hädaseiskamisseadistele peab olema tagatud kiire ligipääs. See nõue
mõjutab nii paigaldatava seadise liigi valikut kui ka paigaldatavate seadiste arvu ja
asukohta.
Kõige sagedamini on hädaseiskamisseadised käsitsi kasutatavad seenekujulised
nupud. Kui on siiski risk, et operaator ei pruugi ulatuda hädaseiskamisseadiseni,
näiteks juhul, kui mõlemad operaatori käed on kinni jäänud, võidakse eelistada
jalgadega juhitavaid hädaseiskamisseadiseid või kange, mida saab kasutada
muude kehaosadega.
Masinate puhul, kus ohualad on suured, näiteks sellised pidevtoimega masinad
nagu konveierid, võib hädaseiskamisseadise aktiveerida traatide või nööride abil.
Kuna hädaseiskamisseadised peavad olema kiiresti ligipääsetavad, tuleb
paigaldatavate seadmete arvu ja asukoha üle otsustades arvesse võtta masina
suurust ja koostu, operaatorite arvu, ohualade asukohta ning töötamisekohtade ja
hoolduspunktide asukohta. Eelkõige võib osutuda vajalikuks paigutada
hädaseiskamisseadised ohualadesse, mis ei ole nähtavad masinat käivitavale
operaatorile või masina piirkondadesse, kuhu inimene võib kinni jääda, et anda
kõigile ohustatud isikutele võimalus takistada masina käivitamist, kui nad ei saa
lahkuda ohualast õigeaegselt – vt § 195: märkused punkti 1.2.2 kuuenda lõigu
kohta.
− Kolmanda lõigu teises taandes täpsustatakse, et hädaseiskamisseadis peab
peatama ohtliku protsessi võimalikult kiiresti, tekitamata sealjuures lisariski.
Vahendid selle nõude täitmiseks sõltuvad masina iseloomust. Mõnel juhul piisab,
kui ajamite energiavarustus viivitamatult lõpetatakse. Kui hädaseiskamine on
vajalik, võib energiavarustuse ajamites säilitada peatamisprotsessi jooksul ning
energiavarustuse võib lõpetada, kui masin on peatatud. Mõnel juhul võib lisariski
tekitamise vältimiseks osutuda vajalikuks säilitada energiavarustus teatavates
koostisosades isegi pärast masina seiskamist, näiteks selleks, et vältida
masinaosade kukkumist.
− Kolmanda lõigu kolmandas taandes osutatakse juhtumitele, kus lisaks masina
seiskamisele võivad ohtliku olukorra vältimiseks või kõrvaldamiseks osutuda
vajalikuks täiendavad toimingud. Näiteks kui masin on seiskunud, võib osutuda
177
vajalikuks avada kohad, kuhu operaatori kehaosad võivad olla kinni või vahele
jäänud, või lubada nende kohtade avamist. Sellisel juhul tuleb
hädaseiskamisseadis projekteerida nii, et see käivitaks sellise toimingu
automaatselt või vähemalt lubaks sellise toimingu sooritamist. Kui see on vajalik
ohutuse seisukohast, siis masina teatavad funktsioonid ei seisku (näiteks
jahutussüsteemid või tolmueraldid).
Punkti 1.2.4.3 neljandas lõigus sätestatud nõude eesmärk on vältida riski, et masin
käivitub tahtmatult pärast hädaseiskamisseadise aktiveerimist. Selle nõude täitmiseks
võib paigaldada n-ö seotud hädaseiskamisseadised, mille puhul on vajalik konkreetne
tahtlik tegevus nende väljalülitamiseks. Hädaseiskamisseadiste väljalülitamine ei tohi
taaskäivitada masinat, vaid peab üksnes võimaldama taaskäivitada masinat
tavapärase käivitusseadise abil – vt § 199: märkused punkti 1.2.3 kohta.
Punkti 1.2.4.3 viiendas lõigus nõutakse, et hädaseiskamisfunktsioon oleks alati
kasutamiseks kättesaadav ja kasutamisvalmis, olenemata töörežiimist – vt § 204:
Hädaseiskamisseadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 13850. 123
1.2.4.4. Masinate kogum

Koostoimimiseks mõeldud masinate või masinaosade puhul peab tootja masinad
projekteerima ja valmistama nii, et seiskamisseadised, sealhulgas
hädaseiskamisseadised, seiskavad lisaks masinale ka kõik sellega seotud seadmed, kui
nende toimimise jätkumine võib olla ohtlik.
§ 203. Masinate kogumite seiskamisseadised

Punktis 1.2.4.4 sätestatud nõuet tuleb kohaldada vastavalt masinate kogumi tootja
poolt läbiviidud riskihindamisele – vt § 38: märkused artikli 2 punkti a neljanda taande
kohta. Võimalust, et tavapärane seiskamisseade, mis seiskab ainult masinate kogumi
teatavad koostisosad vastavalt punktis 1.2.4.2 lubatule, ei saa kasutada, kui masina
muude elementide toimimise jätkamine võib põhjustada ohtliku olukorra. Samamoodi,
nagu on oluline, et masinate kogumi ühe koostisosa operaator peab saama seisata
hädaolukorra puhul seotud koostisosad, peavad hädaseiskamisseadised toimima
kõikide kogumi seotud osade suhtes.
Kui masinate kogum on jaotatud erinevateks piirkondadeks, mida juhivad erinevad
tavapärased seiskamisseadised ja hädaseiskamisseadised, tuleb need piirkonnad
selgelt määratleda ning tuleb selgelt näidata, millised masinate kogumi koostisosad
kuuluvad millisesse piirkonda. Piirkondade vahelised liidesed tuleb projekteerida nii,
et ühe piirkonna toimimise jätkamine ei tekitaks ohtlikke olukordi teistes piirkondades,
mille toimimine on seisatud.
123
EN ISO 13850:2008 – Masinate ohutus – Hädaseiskamine – Kavandamise põhimõtted (ISO
13850:2006).
178
1.2.5. Juhtimis- või töötamisviiside valik

Valitud juhtimis- või töötamisviis peab olema esmajärguline kõigi muude juhtimis- või
töötamisviiside suhtes, välja arvatud hädaseiskamine.
Kui masina projekteerimisel ja valmistamisel on olnud eesmärgiks mitmesuguste
juhtimis- või töötamisviiside kasutamise võimaldamine ja kui need nõuavad erinevaid
kaitsemeetmeid ja/või töömenetlusi, peab masinal olema töörežiimide valiku lüliti, mis
on igas asendis lukustatav. Lüliti igale asendile peab vastama üks juhtimis- või
töötamisviis.
Valimislüliti asemel võib kasutada muid valikumeetodeid, mis võimaldavad masina
teatavaid funktsioone kasutada vaid teatavatel operaatorirühmadel.
Kui teatavate toimingute puhul on masina tööks vajalik kaitsepiirde teisaldamine või
eemaldamine ja/või kaitseseadise väljalülitamine, peab juhtimis- ja töötamisviisi valiku
lüliti samal ajal
− lülitama välja kõik teised juhtimis- ja töötamisviisid,
− võimaldama ohtlike liikuvate osade toimimist ainult isetagastuvate
juhtimisseadiste abil,
− võimaldama ohtlike liikuvate osade toimimist ainult vähendatud riskiolukorras,
vältides seejuures üksteisega seotud töötamisetappidel tekkida võivat riski,
− vältima kõigi liikuvate ohtlike masinaosade toimimist, mis masina andureid
tahtlikult või tahtmatult mõjutades võivad ohtu tekitada.
Kui neid nelja tingimust ei ole võimalik täita samaaegselt, peab juhtimis- või
töötamisviisi valiku lüliti lülitama sisse muud kaitsemeetmed, mis on projekteeritud ja
valmistatud ohutu töötamisala tagamiseks.
Lisaks sellele peab operaator saama seadistamispaigast juhtida tema poolt kasutatavate
osade toimimist.
§ 204. Toimimisviisi valik

Punktis 1.2.5 käsitletakse riske, mis võivad tekkida siis, kui masin on projekteeritud
mitme juhtimis- või töötamisviisiga. Mõnel juhul võib masin olla projekteeritud
konkreetsete juhtimisviisidega, näiteks ülespanemis- või hooldustoimingud. Muudel
juhtudel on ette nähtud erinevad töötamisviisid, näiteks töödeldavate detailide
manuaalne või automaatne ettesöötmine. Liikurmasina võib projekteerida nii, et seda
juhib kas masinaga kaasa sõitev juht või saab seda teha kaugjuhtimise teel.
Punkti 1.2.5 esimest lõiku kohaldatakse kõikide selliste juhtumite suhtes ning selle
puhul on nõutav, et erinevad juhtimis- või töötamisviisid peavad olema üksteist
välistavad, välja arvatud hädaseiskamine, mis peab olema kättesaadav olenemata
sellest, milline juhtimis- või töötamisviis on valitud.
Punkti 1.2.5 teist lõiku kohaldatakse töötamisviiside suhtes, mille puhul on vajalikud
erinevad kaitsemeetmed ja töömenetlused, millel on ohutusele erinev mõju. Näiteks
töödeldavate pindade manuaalse ettesöötmise korral võivad olla asjakohased
kaitsemeetmed koos avatavate blokeerivate kaitsepiiretega või kaitseseadistega,
näiteks optoelektroonilised kaitseseadised või kahekäejuhtimisseadised. Automaatse
179
ettesöötmisega töötamisviisi puhul ei ole kahekäejuhtimisseadise kasutamine

peamise kaitsemeetmena tõenäoliselt vastuvõetav.
Ülespanemis- või hooldusviiside puhul võib olla võimalik juhtida masina teatavaid
funktsioone avatud kaitsepiiretega või väljalülitatud kaitseseadistega või
konkreetsete juhtimisseadiste abil nagu juhtimispuldid või kaugjuhtimispuldid, selle
asemel et kasutada tavatoimimise käigus kasutatavaid juhtimisseadiseid.
Neil juhtudel peab juhtimis- või töötamisviisi valiku lüliti vastama ühele juhtimis- või
töötamisviisile ning valikulülitit peab olema võimalik lukustada igas asendis, samas
kui seadis peab olema varustatud vajalike infonäidikutega, et operaatorile oleks
selge, milline juhtimis- või töötamisviis on valitud - vt § 194: märkused punkti 1.2.2
neljanda lõigu kohta.
Punkti 1.2.5 kolmandas lõigus lubatakse alternatiivina füüsiliselt lukustatavale
valimislülitile, et teatavaid juhtimis- või töötamisviise, näiteks ülespanemis- või
hooldusviisi, võivad kasutada ainult erikoolituse saanud ja volitusi omavad
operaatorid, kasutades valimiseks muid meetodeid, näiteks juurdepääsukoode.
Punkti 1.2.5 neljandas lõigus sätestatakse neli tingimust, mis peavad olema täidetud
samaaegselt selleks, et masina puhul saaks valida juhtimis- või töötamisviisi, mille
puhul kaitsepiirded on avatud või kaitseseadised välja lülitatud.
− Esimese tingimuse eesmärk on välistada selle režiimi puhul muude juhtimis- või
töötamisviiside kasutamine.
− Teise tingimuse eesmärk on tagada, et operaatoril on pidevalt täielik kontroll
ohtlike liikuvate osade üle.
− Kolmandas tingimuses nõutakse, et tavapäraste kaitsemeetmete väljalülitamist
kompenseeritakse muude kaitsemeetmetega, näiteks liikuvate osade toimimine
vähendatud kiirusel ja/või liikuvate osade astmeline toimimine. Kaitsemeetmed
tuleb säilitada ohtlike osade puhul, millele juurdepääs ei ole vajalik.
− Neljandas tingimuses nõutakse, et valikulüliti lülitaks asjaomase toimimise käigus
lisaks kõikidele juhtimisviisidele välja ka kõik masina sensorid, mis võiksid
vastasel juhul käivitada liikumise või masina või masinaosade muud ohtlikud
funktsioonid.
Punkti 1.2.5 viiendat lõiku kohaldatakse siis, kui töötamisviis on vaja sisse lülitada nii,
et teatavad tavapärased kaitsemeetmed on välja lülitatud ning kus ühte või enamat
neljandas lõigus sätestatud neljast tingimusest ei ole võimalik täita. Sellisel juhul
peavad masinal olema muud kaitsemeetmed, et tagada selle piirkonna ohutus, kus
operaator tegutseb. Tuleks rõhutada, et need kaitsemeetmete olemasolu tuleb tagada
masina projekteerimisel ja valmistamisel ning sellisel juhul ei piisa ainult tootja
kasutusjuhendist, masinal esitatud hoiatustest või operaatorite koolitamisest.
180
1.2.6. Energiavarustuse häired

Masina energiavarustuse katkemine, taastumine pärast katkestust või mis tahes
muutumine ei tohi põhjustada ohtlikke olukordi.
Eriti tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele:
− masin ei tohi ootamatult käivituda,
− masina parameetrid ei tohi kontrollimatul viisil muutuda, kui see võib tekitada
ohtliku olukorra,
− masina seiskumine ei tohi olla takistatud, kui seiskamiskäsk on antud,
− ükski masina liikuv osa ega masinas olev töödeldav detail ei tohi kukkuda ega
eemale paiskuda,
− mis tahes liikuvate osade automaatne või käsitsi seiskamine peab toimuma
takistamatult,
− kaitseseadised peavad püsima täielikult toimivatena või andma seiskamiskäsu.
§ 205. Energiavarustuse häired

Punktis 1.2.6 käsitletakse ohtlikke olukordi, mis võivad tekkida energiavarustuse häire
korral või pärast seda. Esimeses lõigus sätestatakse põhinõue, mille kohaselt masina
energiavarustuse katkemisel ei tohi energiavarustuse taastumine pärast katkestust
või mis tahes muutumine põhjustada ohtlikku olukorda. Energiavarustus võib katkeda
kohaliku või üldise energiavarustuse katkemise võttu või tõrke tõttu muudes
energiaallikates, näiteks aur, suruõhk, hüdrovedelik jne. Energiavarustuse muutumine
võib tähendada muutusi elektriga varustamise pinges või sageduses, muutusi auru,
suruõhu, hüdrovedeliku jmt surves.
Selle nõude täitmiseks peab tootja riskihindamine sisaldama analüüsi masina
võimaliku käitumise kohta kõnealustel juhtudel ning masin tuleb projekteerida ja
valmistada nii, et ohtlike olukordade teket oleks võimalik vältida. Punkti 1.2.6 teise
lõigu kuues taandes juhitakse tähelepanu teatavatele tavapärastele ohtlikele
olukordadele, mis võivad tekkida energiavarustuse häirete korral. Tuleb rõhutada, et
tegemist on kõigest näidisloeteluga. Samuti tuleb märkida, et need ohtlikud olukorrad
on samad, mida on nimetatud punkti 1.2.1 teises lõigus seoses juhtimissüsteemide
ohutuse ja töökindlusega, seega võivad teatavad projekteerimismeetmed olla nende
nõuete puhul ühesugused.
− Esimeses taandes osutatakse masina ootamatule käivitumisele. Selline olukord
võib kõige tõenäolisemalt tekkida siis, kui energiavarustus pärast häiret
taastatakse. Seepärast tuleb juhtimissüsteem projekteerida nii, et oleks tagatud, et
energiavarustuse katkemine takistab automaatselt masina käivitumise, enne kui
masin taaskäivitatakse käivitamise juhtimisseadise abil.
− Teises taandes osutatakse juhtumitele, kui energiavarustus on vajalik masina
teatavate parameetrite (näiteks rõhk või temperatuur) säilitamiseks ohututes
piirnormides. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks selleks otstarbeks ette
näha varutoiteallikas. Lisaks võib asjakohased andmed säilitada kasutamiseks
pärast energiavarustuse taastamist.
181
− Kolmandat taanet kohaldatakse selliste juhtimissüsteemi osade suhtes, mis

kontrollivad seiskamis- ja hädaseiskamisfunktsioone. Juhtimissüsteem tuleb
projekteerida nii, et kui seiskamiskäsk on antud, jääb see jõusse isegi pärast
energiavarustuse katkemist.
− Neljandas taandes nõutakse, et masin oleks projekteeritud nii, et masina liikuvad
osad või masinas olevad töödeldavad detailid ei kuku ega paisku eemale
energiavarustuse häirete korral. See võidakse saavutada klambrite, pidurite,
lukustusseadmete, kontrollventiilide jms seadmete abil, mis toimivad
energiavarustuse katkemisel või kui see ei ole võimalik, siis salvestatud energia
allika abil, näiteks vedru või suruõhumahuti abil.
Seoses sellega tuleb märkida, et tõstetoimingute suhtes kohaldatakse erinõuet –
vt § 342: märkused punkti 4.1.2.6 alapunkti c kohta.
− Viiendas taandes nõutakse, et masin oleks projekteeritud nii, et masina liikuvaid
osi saaks seisata energiavarustuse häirete korral ohutult. Kui liikuvate osade
ohutuks peatamiseks on vaja energiat, võib seda võtta salvestatud energia
allikast. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks ette näha varutoiteallikas, et
masina liikuvad osad saaks seisata ohutult.
− Viimases taandes nõutakse, et kaitseseadised oleks projekteeritud nii, et nad
püsivad energiavarustuse puudumisel toimivatena või et energiavarustuse häirete
puhul antakse seiskamiskäsk automaatselt.
1.3. KAITSE MEHAANILISTE OHTUDE EEST

1.3.1. Stabiilsuse kadumise risk
Masin, selle osad ja lisaseadmed peavad olema piisavalt stabiilsed, et vältida
ümberminekut, kukkumist või ootamatuid liikumisi transportimise, monteerimise,
demonteerimise ja muude masinaga tehtavate toimingute käigus.
Kui masina kuju või selle ettenähtud paigaldusviis ei anna piisavat stabiilsust, peavad
masinal olema asjakohased ankurdusvahendid ja sellele tuleb osutada kasutusjuhendis.
§ 206. Stabiilsus
Punkti 1.3.1 esimeses lõigus nõutakse, et tootja tagaks masina ja selle osade ja
lisaseadmete stabiilsuse masina ettenähtava kasutusea erinevates etappides –
vt § 173: märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta.
Tegurid, mida tuleb arvesse võtta, sisaldavad muu hulgas järgmisi: masina ja selle
aluse kuju, selle tasapinna või konstruktsiooni tunnusjooned, millel masinat
kavatsetakse kasutada või millele masin kavatsetakse asetada või paigaldada,
kaalujaotus, masina enda, tema osade või masinaga töödeldavate või hoitavate
elementide liikumisest tulenevad dünaamilised mõjud, vibratsiooni mõjud ning selliste
väliste jõudude mõjud nagu tuule surve või selliste ilmastikutingimuste mõjud nagu
lumi ja jää.
Kui masina stabiilsus sõltub kasutustingimustest, näiteks kallakust, maastikust või
laadimisest, tuleb tootja kasutusjuhendis täpsustada, millistel tingimustel masin
182
vastab stabiilsusnõudele – vt § 264 ja § 269: märkused punkti 1.7.4.2 alapunktide i ja

o kohta.
Punkti 1.3.1 teises lõigus osutatakse juhtumitele, kus masina kasutamisel või
paigaldamisel tuleb masina stabiilsuse tagamiseks võtta konkreetsed meetmed.
Sellistel juhtudel tuleb vajalikke ankurdamist käsitlevaid sätteid arvesse võtta masina
projekteerimisel ja valmistamisel ning tootja kasutusjuhendis tuleb täpsustada,
milliseid meetmeid peavad võtma kasutaja või paigaldaja – vt § 264: märkused
punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta ning § 269: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti o kohta.
Tuleb märkida, et lisaks punktis 1.3.1 sätestatud üldnõuetele stabiilsuse kohta on
− punktis 2.2.1 esitatud täiendavad nõuded kantavate masinate stabiilsuse kohta;
− punktides 3.4.1 ja 3.4.3 esitatud täiendavad nõuded liikurmasinate stabiilsuse
kohta;
− punktides 4.1.2.1 ja 4.2.2 esitatud täiendavad nõuded tõstemasinate stabiilsuse
kohta;
− punktis 5.1 esitatud täiendavad nõuded allmaatööks ette nähtud laetoestike
stabiilsuse kohta;
− punktis 6.1.2 esitatud täiendavad nõuded inimeste tõstmiseks ettenähtud
masinate stabiilsuse kohta.
183
1.3.2. Purunemisoht töötamise ajal

Masina erinevad osad ja nendevahelised ühendused peavad suutma vastu pidada neile
kasutamisel mõjuvatele koormustele.
Kasutatavate materjalide vastupidavus peab olema piisav tootja või tema volitatud
esindaja ettenähtud tööolude laadi jaoks, võttes eelkõige arvesse väsimist, vananemist,
korrosiooni ja hõõrdumist.
Kasutusjuhendis tuleb näidata ohutusnõuetest tuleneva kontrollimise ning hoolduse laad
ja sagedus. Vajaduse korral tuleb seal ka osutada kuluvatele osadele ja nende
vahetamistingimustele.
Kui murdumis- või purunemisoht püsib võetud meetmetest hoolimata, tuleb kõnesolevad
osad monteerida, paigaldada ja/või neid kaitsta nii, et murdumise korral oleks välistatud
kildude eemalepaiskumine masinast ja ohtliku olukorra tekkimine.
Vedelikku või gaasi sisaldavad, eriti kõrgsurvestatud torud ja lõdvikud peavad vastu
pidama ettenähtud sise- ja väliskoormustele ning olema tugevalt kinnitatud ja/või
kaitstud igasuguste väliskoormuste ja -pingete eest; murdumisest tuleneva ohu
vältimiseks tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud.
Kui töödeldav materjal antakse tööriistale ette automaatselt, peavad inimeste
ohtusattumise vältimiseks olema täidetud järgmised tingimused:
− kui töödeldav detail puutub kokku tööriistaga, peab tööriist olema juba oma
tavalises tööseisundis,
− kui tööriist käivitub ja/või seiskub (tahtlikult või juhuslikult), peab etteantud
materjali liikumine vastama tööriista liikumisele.
§ 207. Purunemine kasutamise ajal

Kasutamise ajal purunemisega seotud ohud võivad tuleneda näiteks masina või selle
osade kokkuvarisemisest või koostisosade või alakoostude tõrke tõttu tekkivast
masina kontrollimatust liikumisest või osade eemalepaiskumisest. Punkti 1.3.2 kahe
esimese lõigu eesmärk on vältida masinaosade purunemist kasutamise ajal,
kasutades selleks asjakohaseid algmaterjale ning projekteerides ja valmistades
koostisosad ja kogumi asjakohasel viisil nii, et need peaksid vastu survele, mis neile
kasutamise ajal avaldub. Mõnel juhul on harmoneeritud standardites esitatud
spetsifikatsioonid teatavate oluliste osade materjalide, projekteerimise, valmistamise
ja testimise kohta. Muudel juhtudel tuleb need nõuded täita usaldusväärsete
inseneripõhimõtete ja -tavade järgimisega.
Punkti 1.3.2 teises lõigus pööratakse tähelepanu sellele, kui oluline on arvestada
tingimusi, milles masinat kavatsetakse kasutada tema kasutusea erinevates
etappides – vt § 173: märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta. Teatavad
kasutustingimused võivad mõjutada teatavate materjalide ja kogumite vastupidavust,
näiteks väga kuum või külm keskkond, söövitav keskkond, niiskus või kiirgus. Näiteks
pöörlevate tööriistade lubatud kiiruse ületamine võib põhjustada purunemise riski ning
seetõttu tuleks seda igal juhul vältida. Kasutustingimused, mille jaoks masin on
projekteeritud, ja nende piirmäärad tuleb esitada tootja kasutusjuhendis – vt § 263:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti g kohta.
184
Kui väsimine on oluline tegur, peab tootja arvestama masina oodatava kasutusajaga
ja täidetavate funktsioonide laadiga ning võtma samas arvesse töötsüklite arvu, mida
asjaomane koostisosa või kogum peab oma kasutusea jooksul läbima.
Punkti 1.3.2 kolmandas lõigus võetakse arvesse asjaolu, et kasutaja peab teatavaid
kuluvaid masinaosasid, mis võivad põhjustada purunemist, korrapäraselt kontrollima
ning vajadusel neid parandama või need asendama. Tootja kasutusjuhendis tuleb
näidata selliste osade kontrollide liik (näiteks visuaalsed kontrollid, funktsionaalsed
kontrollid või testid), selliste kontrollide sagedus (näiteks töötsüklite arvu või
kasutusaja järgi) ning asjaomaste osade parandamise või asendamise kriteeriumid –
vt § 272: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti r kohta.
Punkti 1.3.2 neljandas lõigus käsitletakse juhtumeid, kus olenemata asjakohaste
materjalide ja kogumite kasutamisele valitseb jääkrisk, et töövahendi osad võivad
kasutamise ajal murduda või puruneda. Sellisel juhul tuleb võtta vajalikud meetmed,
et vältida kildude jõudmist inimesteni. Selleks võib paigaldada või asetada puruneda
võivad osad nii, et killud jäävad masina muude osade, näiteks raami sisse, või
paigaldada asjakohased kaitsepiirded. Kui killud piiratakse masina funktsionaalsete
osade või kaitsepiiretega, peavad asjaomased osad olema piisavalt tugevad, et
pidada vastu eemalepaiskuvate kildude energiale – vt § 169: märkused punkti 1.1.1
alapunkti f kohta ning § 216: märkused punkti 1.4.1 kohta.
Punkti 1.3.2 viiendas lõigus käsitletakse konkreetseid riske, mis kaasnevad vedelikke
sisaldavate torude ja voolikutega, eelkõige suure rõhu all olevate torude ja
voolikutega, mida kasutatakse näiteks hüdroajamiga süsteemides. Sellised torud ja
voolikud tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et nad suudaksid vastu seista
siserõhule ja muule survele, mis neile võib avalduda. Teisest küljest, kui esineb
purunemise jääkrisk, peavad need torud ja voolikud olema asetatud või kaitstud nii, et
eemalepaiskuvad vedelikud ei põhjustaks riski inimestele, ning kinnitatud nii, et
vältida nende kontrollimatut liikumist surve mõjul (whiplash effect).
Tuleb märkida, et mõne seadme suhtes võidakse surveriski puhul kohaldada
surveseadmeid käsitlevat direktiivi 97/23/EÜ – vt § 91: märkused artikli 3 kohta.
Hüdrauliliste ja pneumaatiliste torude ja voolikute üldspetsifikatsioonid on esitatud
standardites EN 982 ja EN 983. 124
Punkti 1.3.2 viimases lõigus käsitletakse selliste masinatega seotud eririske, mis
kasutavad tööriistu, mis töötavad ohutult teatavas kiirusvahemikus, ning kus
kokkupuude töödeldava materjali ja tööriista vahel väiksemal või suuremal kiirusel
võib põhjustada tööriista või materjali purunemise riski. Töödeldav detail ja tööriist ei
tohi kokku puutuda enne, kui on saavutatud tavapärased töötingimused. Samal
põhjusel peab tööriista kiirust saama automaatselt koordineerida etteantud materjali
liikumisega tööriista iga käivitamise ja seiskamise ajal.
Tuleb märkida, et lisaks punktis 1.3.2 sätestatud üldnõuetele kasutamise ajal
purunemisega seotud riski kohta on
124
EN 982:1996+A1:2008 – Masinate ohutus – Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide
ohutusnõuded – Hüdraulika;
EN 983:1996+A1:2008 – Masinate ohutus – Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide
ohutusnõuded – Pneumaatika.
185
− punktides 4.1.2.3, 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 esitatud täiendavad nõuded tõstemasinate

mehaanilise vastupidavuse kohta;
− punktis 6.1.1 esitatud täiendavad nõuded inimeste tõstmiseks ettenähtud
masinate mehaanilise vastupidavuse kohta.
1.3.3. Kukkuvatest või eemalepaiskuvatest esemetest tulenevad ohud

Tuleb võtta kasutusele ettevaatusabinõud kukkuvatest või eemalepaiskuvatest esemetest
tulenevate ohtude vältimiseks.
§ 208. Kukkuvad või väljapaiskuvad esemed

Punktis 1.3.3 sätestatud nõue käsitleb selliste vigastuste riski, mis tulenevad
kokkupuutest kukkuvate või eemalepaiskuvate esemetega, näiteks töödeldavate
detailide või nende kildudega, tööriistade või nende kildudega, jäätmetega, kildudega,
pindudega, metallipuruga, kividega jne. Võimaluse korral peab masina projekteerima
ja valmistama nii, et esemed ei kukuks ega paiskuks eemale inimeste suunas. Kui
seda aga siiski ei saa täiel määral vältida, tuleb võtta vajalikud kaitsemeetmed.
Nimetatud meetmed hõlmavad kaitsepiirete paigaldamist, et vältida
eemalepaiskuvate esemete jõudmist inimesteni, või töötamiskohtade sulgemist –
vt § 182: märkused punkti 1.1.7 kohta. Kui sellised kaitsemeetmed ei pruugi olla täiel
määral tõhusad, peab masinatootja täpsustama oma kasutusjuhendis vajadust ette
näha ja kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid, näiteks silmakaitseid – vt § 267:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti m kohta.
Tuleb märkida, et lisaks punktis 1.3.3 sätestatud üldnõuetele esemete kukkumisest
või eemalepaiskumisest tulenevate riskide kohta on
− punktis 2.2.2.1 esitatud täiendavad nõuded lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja
muude masinate killukaitsmete kohta;
− punkti 2.3 alapunktis b esitatud täiendavad nõuded töödeldavate materjalide või
nende osade eemalepaiskumise riski kohta puidu ja puidusarnaste materjalide
töötlemise masinate puhul;
− punktis 3.4.4 esitatud täiendavad nõuded kaitse kohta liikurmasinatele kukkuvate
esemete eest;
− punktis 4.1.2.6 esitatud täiendavad nõuded, mis käsitlevad lasti kukkumisest või
lahtilaskmisest tulenevaid riske liikurmasinate puhul;
− punktis 4.1.2.8.4 esitatud täiendavad nõuded, mis käsitlevad lasti allakukkumise
ohtu liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavalt kandurilt;
− punktis 6.3.3 esitatud täiendavad nõuded seoses riskidega, mis tekivad inimeste
tõstmiseks ettenähtud masina kandurile kukkuvatest esemetest.
1.3.4. Pindadest, servadest või nurkadest tulenevad ohud

Kuivõrd masina kasutusotstarve võimaldab, ei tohi ligipääsetavatel masinaosadel olla
teravaid servi, teravaid nurki ega karedaid välispindu, mis võivad tekitada vigastusi.
186
§ 209. Teravad servad ja nurgad ning karedad välispinnad

Punktis 1.3.4 sätestatud nõue käsitleb selliste kriimustuste, sisselõigete ja
muljumishaavade riski, mis tulenevad kokkupuutest teravate servade ja nurkadega
või karedate välispindadega.
Riski hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi tingimusi:
− asjaomaste osade juurdepääsetavus;
− nende asukoht töötamiskohtade, juhtimisseadiste ja hoolduspunktide suhtes;
− kehaosad, mis võivad kokkupuutesse sattuda;
− tegevuse liik, mis võib põhjustada kokkupuudet, näiteks sisenemine, tasakaalu
hoidmine, jälgimine, tagasi astumine jne.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata liikuvate kaitsepiirete servadele.
Üldised suunised teravatest servadest ja nurkadest ning karedatest tööpindadest
tulenevate riskide vähendamiseks on esitatud standardis EN ISO 12100-2, 125 samas
kui mõnedes C-tüüpi standardites määratletakse juurdepääsetavate servade
minimaalne raadius.
1.3.5. Ühendmasinatega seotud ohud

Kui masinad on mõeldud mitme erineva toimingu jaoks, kusjuures pärast iga toimingut
eemaldatakse töödeldav detail käsitsi (ühendmasinad), peab see olema projekteeritud ja
valmistatud nii, et ühendmasinate iga osa on võimalik kasutada eraldi, ilma et nende
muud osad põhjustaksid riski inimesele.
Selleks peab olema võimalik iga kaitsmata osa eraldi käivitada ja seisata.
§ 210. Ühendmasinad
Punktis 1.3.5 sätestatud nõuet kohaldatakse selliste ühendmasinate suhtes nagu
puidutöötlemiseks ettenähtud ühendmasinad. Esimeses lõigus nõutakse, et tootja
tagaks, et iga erineva toimingu või funktsiooni sooritamiseks projekteeritud
masinaosasid saaks kasutada eraldi, ilma et nende muud osad põhjustaksid riski.
Osade puhul, mis ei ole kaitstud või ei ole täielikult kaitstud, täiendab punkti 1.3.5
teine lõik punktides 1.2.3, 1.2.4.1 ja 1.2.4.2 sätestatud nõudeid.
1.3.6. Tööolude muutustega seotud ohud

Kui masin on mõeldud toimingute tegemiseks erisugustes kasutustingimustes, peab see
olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tingimusi saab valida ning seadistada ohutult
ja töökindlalt.
125
EN ISO 12100-2:2003+A1:2009 – Masinate ohutus – Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted –
Osa 2: Tehnilise põhimõtted (ISO 12100-2:2003) – vt punkti 4.2.1.
187
§ 211. Tööolude muutused

Punktis 1.3.6 sätestatud nõue käsitleb masinat, mida saab kasutada erisugustes
kasutustingimustes, näiteks erinevat liiki tööriistadega, erineval kiirusel või
etteandmiskiirusel, erinevate materjalidega või erinevates keskkonnatingimustes.
Sellisel juhul peab soovitud kasutustingimuse valimine olema operaatorite jaoks
mõistetav ning vajaduse korral peab valimine käivitama ka vastavad kaitsemeetmed.
Ohtlikke olukordi põhjustada võiv tahtmatu või soovimatu valimine tuleb ära hoida
juhtimisseadiste projekteerimise abil – vt § 124: märkused punkti 1.2.5 kohta.
1.3.7. Liikuvate osadega seotud risk

Masina liikuvad osad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välistatud on
kokkupuutest tulenevad ohud, mis võivad põhjustada õnnetusi, või peavad riski püsimise
korral olema varustatud kaitsepiirete või kaitseseadeldistega.
Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed liikuvate osade juhusliku blokeerumise vältimiseks
töö käigus. Kui lukustumine võib toimuda võetud ettevaatusabinõudest hoolimata, tuleks
vajaduse korral varustada masin erikaitseseadiste ja tööriistadega, mis võimaldaksid
seadmeid ohutult vabastada.
Erikaitseseadiseid ja nende kasutamist tutvustatakse kasutusjuhendis ja kui see on
võimalik, siis ka masina külge kinnitatud sildil.
§ 212. Liikuvad osad

Punkti 1.3.7 esimeses lõigus käsitletakse ühte peamist masinatega seotud õnnetuste
põhjust. Kokkupuude masina liikuvate osadega võib põhjustada vigastusi löögi,
hõõrdumise, lõikamise, torkamise, lömastamise, kinnijäämise, vahele tirimise või
lõksu jäämise tõttu.
Selliste ohtude kõrvaldamiseks või riskide vähendamiseks, mis tulenevad
kokkupuutest liikuvate osadega, saab võtta mitmeid meetmeid, ilma et kasutataks
kaitsepiirdeid või kaitseseadiseid.
Mõnel juhul saab riske vältida või vähendada liikuvate osade projekteerimisel, näiteks
vähendades käivitusjõudu nii, et käivitatav osa ei põhjusta mehaanilist ohtu, või
piirates liikuvate osade massi ja/või kiirust ja sellest tulenevalt ka nende kineetilist
energiat.
Liikuvad osad võivad paikneda sellistes kohtades, kus nad on inimestele tavaliselt
ligipääsetamatud, näiteks masina raami sees, piisaval kõrgusel või piisaval kaugusel
tugistruktuuridest, tagamaks, et nendeni ei ulatuta.
Ohutusvahemike mõõtmed on esitatud standardis EN ISO 13857. 126
Liikuvate osade ja kinnitatud osade või muude liikuvate osade vahele võib ette näha
piisavad vahed, et vältida lömastamise, lõikamise või vahele tirimise ohtu.
Lömastamise riski vältimiseks vajalike vahede mõõtmed on esitatud
126
EN ISO 13857:2008 – Ohutusvahemikud, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse
(ISO 13857:2008).
188
Kui liikuvatest osadest tulenevat riski ei ole võimalik vältida osade endi
projekteerimise abil või ohutusvahemike või vahede abil, tuleb juurdepääsu sellistele
osadele vältida kaitsepiirete või kaitseseadiste abil.
Punkti 1.3.7 teises ja kolmandas lõigus käsitletakse töösse kaasatud liikuvate osade
blokeerimise probleemi. Isegi kui blokeeringud ise ei põhjusta ohtlikku olukorda,
nõuab blokeeringu tekkimine sageli operaatori kiiret sekkumist, et vältida toodangu
kahjustamist või hävimist, suurendades seega ohtlike sekkumiste tõenäosust.
Seepärast peavad tootjad projekteerima masina nii, et blokeeringuid oleks võimalikult
suurel määral võimalik vältida ning kui neid ei saa täiel määral vältida, tuleb ette näha
vahendid liikuvate osade ohutuks blokeerumiseks ja seda soovitavalt vajaduseta
eemaldada kaitsepiirded. Blokeeringu kõrvaldamise viisid tuleb tähistada siltidega
asjaomasel masinaosal, samas kui sellisel puhul sooritatav tegevus peab olema
täpsustatud tootja kasutusjuhistes – vt § 271: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti q
kohta. Kui selleks on vaja eriseadmeid, peavad need olema masinaga kaasas –
vt § 177: märkused punkti 1.1.2 alapunkti e kohta.
1.3.8. Liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvate seadiste valik

Liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvad kaitsepiirded või kaitseseadised tuleb
valida riski tüübi põhjal. Valiku tegemise hõlbustamiseks tuleb järgida järgmisi
suuniseid.
1.3.8.1. Jõuülekande liikuvad osad

Kaitsepiirded, mis on mõeldud ohualas viibivate inimeste kaitsmiseks jõuülekande
liikuvate osadega seotud ohtude eest, peavad olema
− kas punkti 1.4.2.1 nõuetele vastavad kinnitatud kaitsepiirded või
− punkti 1.4.2.2 nõuetele vastavad avatavad blokeeringuga kaitsepiirded.
Avatavaid blokeerivaid kaitsepiirdeid tuleks kasutada juhul, kui nende kaitstavatele
osadele peab sageli juurde pääsema.
§ 213. Jõuülekande liikuvad osad

Jõuülekande liikuvad osad hõlmavad näiteks hammasrattaid, rihmasid, trosse ja kette
koos nendega seotud rihmrataste, hammasrataste, kardaanvõllide ja muhvidega.
Kuna jõuülekande liikuvad osad ei ole otseselt protsessi kaasatud, on üldiselt
võimalik neile tavapärase töötamise jooksul juurde pääsemist täielikult vältida. Kui
selle saavutamiseks on vajalik kasutada kaitsepiirdeid, sõltub piirete valik sellest, kas
hooldustöödeks, näiteks ülespanekuks, seadistamiseks ja puhastamiseks on vajalik
sage juurdepääs. Kui sage juurdepääs on vajalik, tuleks paigaldada avatavad
blokeerivad kaitsepiirded – vt § 217: märkused punkti 1.4.2 kohta.
127
EN 349:1993+A1:2008 – Masinate ohutus – Minimaalsed vahekaugused vältimaks inimese
kehaosade muljumisohtu.
189
Lisaks punktis 1.3.8.1 esitatud üldnõudele esitatakse punktis 3.4.7 täiendavad

nõuded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kohta, millega iseliikuv masin või
traktor ühendatakse käitatava masinaga.
Punktis 1.3.8.1 sätestatud üldreeglisse tehtav erand liikurmasinate mootoriruumis
paiknevate liikuvate osade kohta on sätestatud punktis 3.4.2.
1.3.8.2. Liikuvad osad tööprotsessis

Kaitsepiirded või kaitseseadised, mis on mõeldud inimeste kaitsmiseks tööprotsessi
liikuvate osadega seotud ohtude eest, peavad olema
− kas punkti 1.4.2.1 nõuetele vastavad kinnitatud kaitsepiirded,
− punkti 1.4.2.2 nõuetele vastavad avatavad blokeerivad kaitsepiirded,
− punkti 1.4.3 nõuetele vastavad kaitseseadised või
− eespool nimetatute kombinatsioon.
Kui teatavaid tööprotsessis liikuvaid osi siiski ei saa töö ajaks muuta täielikult või
osaliselt ligipääsmatuks toimingute tõttu, mis nõuavad operaatori sekkumist liikuvate
osade lähedal, peavad sellised osad olema varustatud järgmisega:
− kinnitatud kaitsepiiretega või avatavate blokeerivate kaitsepiiretega, mis
välistavad juurdepääsu liikuvate masinaosade nendele kohtadele, mida töös ei
kasutata, ja
− punkti 1.4.2.3 nõuetele vastavate reguleeritavate kaitsepiiretega, mis
võimaldavad juurdepääsu üksnes liikuvate masinaosade neile kohtadele, mis on
tööks hädavajalikud.
§ 214. Liikuvad osad tööprotsessis

Punktis 1.3.8.2 kirjeldatakse selliste kaitsepiirete või kaitseseadiste liike, mida tuleb
kasutada, et takistada juurdepääsu töös kasutatavatele liikuvatele osadele. Kui on
vaja takistada juurdepääsu töös kasutatavatele liikuvatele osadele, tuleb võimaluse
korral paigaldada kaitsepiirded või kaitseseadised, et täielikult takistada juurdepääs
ohtlike liikumiste jooksul.
Otsustades selle üle, kas kasutada kinnitatud kaitsepiirdeid, avatavaid blokeerivaid
kaitsepiirdeid, kaitseseadiseid või nende kombinatsiooni, tuleb arvesse võtta
riskihindamist, juurdepääsu vajalikkuse sagedust ja ergonoomilisi aspekte, nagu
näiteks liikuva kaitsepiirde korduvaks avamiseks ja sulgemiseks vajalik pingutus –
vt § 217: märkused punkti 1.4.2 kohta.
Kaitseseadised ei pruugi pakkuda piisavat kaitset, kui esinevad muud riskid, näiteks
riskid, mis tulenevad eemalepaiskuvatest esemetest, äärmuslikest temperatuuridest
või kiirgusest – vt § 221: märkused punkti 1.4.2 kohta.
Punkti 1.3.8.2 teises lõigus käsitletakse juhtumeid, kus juurdepääsu ohualale ei saa
täielikult takistada, näiteks masina puhul, kus materjal või töödeldav detail
söödetakse ette manuaalselt. Sellisel juhul tuleb paigaldada kinnitatud või avatavate
blokeerivate kaitsepiirete kombinatsioon nende liikuvate osade kohtadele, millele ei
ole vaja tavapärase töötamise jooksul ligi pääseda, ning reguleeritavad kaitsepiirded,
190
mis piiraksid juurdepääsu liikuvate osadega kohtadele, kui juurdepääs on vajalik –

vt § 220: märkused punkti 1.4.2.3 kohta.
Tuleb märkida, et IV lisas on loetletud mitmed masinatetüübid, mille puhul materjalide
või töödeldavate detailide ettesöötmine või laadimine ja tühjakslaadimine toimub
manuaalselt – vt § 129 ja § 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta ning § 388:
märkused IV lisa kohta.
1.3.9. Ootamatute liikumiste risk

Kui teatav masinaosa on seisatud, peab igasugune masina kasutamine seiskamisasendis,
välja arvatud kaitseseadeldiste toimingud, olema tõkestatud või ohutu.
§ 215. Ootamatud liikumised

Punktis 1.3.9 esitatud nõue täiendab punktis 1.2.4 esitatud nõuet. Kui esineb risk, mis
tuleneb masina liikuvate osade ootamatust liikumisest pärast nende seiskamist, tuleb
paigaldada vajalikud pidurdussüsteemid, lukustusseadmed või süsteemid
seiskamistingimuste jälgimiseks, et vältida ootamatuid liikumisi või piirata neid, nii et
need ei põhjustaks riski – vt § 201: märkused punkti 1.2.4.2 kohta.
Tuleb märkida, et lisaks punktis 1.3.9 sätestatud üldnõudele on punktis 3.4.1

sätestatud täiendavad nõuded seoses liikurmasinate ootamatu liikumisega ning
punktis 4.1.2.6 on sätestatud täiendavad nõuded tõstemasinate ootamatu liikumisega
seotud riskide kohta.
1.4. KAITSEPIIRETE JA KAITSESEADISTE NÕUTAVAD OMADUSED
1.4.1. Üldnõuded
Kaitsepiirded ja kaitseseadised
− peavad olema vastupidavad,
− peavad olema kindlalt paigas,
− ei tohi tekitada lisaohtusid,
− ei tohi olla hõlpsasti möödapääsetavad ega mittetoimivaks muudetavad,
− peavad asuma ohualast piisavalt kaugel,
− tohivad tööprotsessi jälgimist võimalikult vähe takistada ja
− peavad võimaldama tööriistu paigaldada ja/või asendada ja hooldada nii, et
juurde on võimalik pääseda üksnes alale, kus töö peaks toimuma, ja võimaluse
korral kaitsepiiret eemaldamata või kaitseseadist välja lülitamata.
Lisaks peavad kaitsepiirded, kui see on võimalik, pakkuma kaitset masinast
väljapaiskuvate või kukkuvate töödeldavate materjalide või esemete eest ning masina
emissioonide eest.
191
§ 216. Kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta esitatavad üldnõuded

Punktis 1.4.1 sätestatakse kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta esitatavad üldnõuded.
Kolme peamist liiki kaitsepiirdeid ja kaitseseadiseid käsitlevad erinõuded on
sätestatud punktides 1.4.2.1, 1.4.2.2, 1.4.2.3 ja 1.4.3.
Punkti 1.4.1 esimeses taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised oleksid
piisavalt vastupidavad, võttes arvesse nii ohte, mille eest nad kaitsevad kui ka
ettenähtud kasutustingimusi. Kui nõutav on eriti kõrge vastupidavus, eelkõige
kaitsepiirete puhul, mis on ette nähtud kaitsma kukkuvate või eemale paiskuvate
esemete eest, täpsustatakse asjaomastes harmoneeritud standardites
projekteerimisnõuded ja vajaduse korral läbiviidavad testid.
Punkti 1.4.1 teises taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised oleksid
kindlalt paigas. See on eriti tähtis siis, kui ohutus sõltub kaitsepiirde ja masina ohtliku
osa vahelisest kaugusest.
Punkti 1.4.1 kolmandas taandes öeldakse, et kaitsepiirded või kaitseseadised ei tohi
tekitada lisaohtu. Näiteks liikuva kaitsepiirde avamise või sulgemisega ei tohi
kaasneda lömastamise või lõikamise ohtu. Vajaduse korral tuleb ülemäärase või
korduva jõupingutuse vältimiseks aidata liikuvate kaitsepiirete avamisele ja
sulgemisele kaasa näiteks vedrude või hüdrauliliste või pneumaatiliste silindritega.
Punkti 1.4.1 neljandas taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised ei tohi
olla hõlpsasti möödapääsetavad ega mittetoimivaks muudetavad. See nõue on eriti
tähtis liikuvate kaitsepiirete blokeerimisseadiste ja kaitseseadiste puhul.
Punkti 1.4.1 viiendas taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised asuksid
ohualast piisavalt kaugel.
Kaitseseadiste piisav kaugus on esitatud standardis EN 999. 128 Avaustega
kaitsepiirete puhul on ohutusvahemikud sõltuvalt avade mõõtmetest ja kujust esitatud
standardis EN ISO 13857. 129
Ülespanemis-, seadistamis- ja muude hoolduspunktide paigutamine väljapoole
ohuala aitab vältida vajadust eemaldada kaitsepiirded tavapäraseks
hooldustegevuseks – vt § 239: märkused punkti 1.6.1 kohta.
Punkti 1.4.1 kuuendas taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised oleksid
projekteeritud ja valmistatud võimaluse korral nii, et nad ei takistaks operaatoril
tööprotsessi jälgimist. Kui seda aspekti ei suudeta arvesse võtta, siis suureneb risk, et
operaator muudab kaitsepiirded ja kaitseseadised möödapääsetavateks või
eemaldab need. Tööprotsessi jälgimist saab parandada, paigaldades näiteks
läbipaistvad kaitsepiirded või kui puudub eemalepaiskuvate esemete või emissiooni
risk, siis paigaldades avaustega kaitsepiirded või kaitseseadised – vt § 221:
Punkti 1.4.1 seitsmendas taandes öeldakse, et kaitsepiirete ja kaitseseadiste
projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvesse võtta vajadust pääseda ohualadele
128
EN 999:1998+A1:2008 – Masinate ohutus – Kaitsevarustuse asend inimkehaosade
lähenemiskiiruse suhtes.
129
EN ISO 13857:2008 – Ohutusvahemikud, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse
(ISO 13857:2008).
192
kas masina tavapärase töö käigus või hoolduseks. Kaitsepiirded ja kaitseseadised

peavad piirama juurdepääsu tööalale. Ülespanemis-, seadistamis- ja hoolduspunktide
paigutamine väljapoole ohuala aitab vältida vajadust eemaldada kaitsepiirded
tavapäraseks hooldustegevuseks – vt § 239: märkused punkti 1.6.1 kohta.
Punkti 1.4.1 teises lõigus rõhutatakse, et kaitsepiirded võivad sageli pakkuda kaitset
erinevate ohtude eest samaaegselt ning need tuleb projekteerida ja valmistada
vastavalt – vt § 169: märkused punkti 1.1.1 alapunkti f kohta.
Kaitsepiirdeid ja kaitseseadiseid, mis on projekteeritud kaitsma inimesi masina töösse
kaasatud liikuvate osade eest ning mis lastakse turule eraldiseisvalt, käsitletakse
ohutusseadistena – vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta ning § 389: märkused
V lisa kohta.
1.4.2. Kaitsepiirete kohta esitatavad erinõuded
§ 217. Kaitsepiirete kohta esitatavad erinõuded

Punktis 1.4.2 sätestatud nõudeid kohaldatakse punktis 1.1.1 määratletud kaitsepiirete
suhtes, st masinaosade suhtes, mis on konkreetselt projekteeritud pakkuma kaitset
füüsilise barjäärina – vt § 169: märkused punki 1.1.1 alapunkti f kohta.
Masinadirektiivis eristatakse kolme peamist kaitsepiirete liiki: kinnitatud kaitsepiirded,
avatavad blokeerivad kaitsepiirded ja juurdepääsu piiravad reguleeritavad
kaitsepiirded. Üldiselt tuleks kinnitatud kaitsepiirded paigaldada siis, kui juurdepääs
piirdega kaitstavale alale ei ole vajalik või on vajalik harva. Kui juurdepääs
kaitsepiirdega kaitstavale alale on vajalik sageli, tuleb paigaldada avatavad
blokeerivad kaitsepiirded. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded tuleb
paigaldada selleks, et kaitsta masina osasid, mis on kaasatud töösse ja millele ligi
pääsemist ei saa kasutamise jooksul täiel määral ära hoida. Liikuvatest osadest
tulenevate ohtude eest kaitsvate kaitsepiirete valimiseks – vt § 213 ja § 214:
märkused punktide 1.3.8.1 ja 1.3.8.2 kohta.
Kriteeriumid kaitsepiirete valimiseks, võttes arvesse seda, kui sageli on juurdepääsu
vaja, ning kaitsepiirete projekteerimiseks on esitatud standardis EN 953. 130
1.4.2.1. Kinnitatud kaitsepiirded

Kinnitatud kaitsepiirded peavad olema kinnitatud süsteemide abil, mida on võimalik
avada või eemaldada üksnes tööriistadega.
Need kinnitussüsteemid peavad jääma kaitsepiirete eemaldamisel kaitsepiirete või
masinaga ühendatuks.
Võimaluse korral ei tohi kaitsepiirded ilma kinnitusteta oma kohale jääda.
130
EN 953:1997+A1:2009 – Masinate ohutus – Kaitsekatted – Kohakindlate ja teisaldatavate
kaitsekatete konstruktsiooni ja valmistamise põhinõuded.
193
§ 218. Kinnitatud kaitsepiirded

Punktis 1.4.2.1 sätestatakse kolm nõuet esimest liiki kaitsepiirete, nimelt kinnitatud
kaitsepiirete kohta. Punktis 1.4.2.1 esitatud nõuded täiendavad punktis 1.4.1 esitatud
üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta.
Kui kinnitatud kaitsepiirdega kaitstud alale ei ole vaja ligi pääseda või kui vajaliku
juurdepääsu saab tagada muud teed pidi, võib kinnitatud kaitsepiirded püsivalt
kinnitada näiteks keevitades, neetides või liimides. Samas kui kinnitatud kaitsepiirdeid
on vaja avada või eemaldada, nõutakse punkti 1.4.2.1 esimeses lõigus, et kinnitatud
kaitsepiirdeid peab olema võimalik avada või eemaldada ainult tööriistadega. Selle
nõude eesmärk on tagada, et kinnitatud kaitsepiirdeid eemaldavad ainult pädevad või
selleks volitatud isikud. Seega võib kinnitatud kaitsepiirded kinnitada näiteks poltide,
kruvide või muude kinnititega, mida saab eemaldada ainult selliste tööriistade abil
nagu mutrivõtmed või tellitavad mutrivõtmed. Kinnitussüsteem ja töövahendid tuleb
valida riskihindamist silmas pidades. Kasutada ei tohi kinnitusi, mida saab kiiresti
avada või kõrvaldada, näiteks tiibmutreid või kiirvabastusega kinniteid.
Punkti 1.4.2.1 teises taandes nõutakse, et kinnitatud kaitsepiirete kinnitussüsteemid
jääksid kaitsepiirete eemaldamisel kaitsepiirete või masinaga ühendatuks. Selle
nõude eesmärk on vähendada riski, mis tuleneb ühe või enama kinniti kaotamisest,
kui kaitsepiirded on eemaldatud näiteks hooldamiseks. See võib kaasa tuua selle, et
kaitsepiirdeid ei panda tagasi, kinnitatakse tagasi ainult osaliselt või kinnitatakse
asenduskinnititega, mis ei ole piisavalt vastupidavad, nii et kaitsepiire ei saa vajalikul
määral täita oma kaitsefunktsiooni, näiteks kui on vaja hoida kinni eemalepaiskuvaid
osasid.
Selle nõude kohaldamine sõltub sellest, milliseks hindab tootja asjaomast riski. Nõuet
kohaldatakse kõikide kinnitatud kaitsepiirete suhtes, mille kasutaja võib eemaldada ja
mille puhul valitseb kinnituse kaotamise risk, näiteks selliste kinnitatud kaitsepiirete
suhtes, mis võidakse eemaldada kasutamiskohal teostatavate tavapäraste
puhastamis-, ülespanemis- või hooldustööde jooksul. Nõuet ei kohaldata tingimata
selliste kinnitatud kaitsepiirete suhtes, mis võidakse eemaldada näiteks siis, kui masin
on kapitaalremondis, kui masinat parandatakse ulatuslikult või kui masin
demonteeritakse teise kohta viimiseks. Samal põhjusel ei pruugi olla vajalik
kohaldada seda nõuet tarbijatele kasutamiseks ettenähtud masinate korpuse suhtes,
kui tootja kasutusjuhendis on täpsustatud, et remonditöid, mille puhul tuleb need
korpused eemaldada, tohib teostada ainult vastavates remonditöökodades. Sellisel
juhul tuleks kasutada kinnitussüsteeme, mida ei ole lihtne eemaldada.
Punkti 1.4.2.1 kolmandas lõigus sätestatud nõude eesmärk on vältida olukorda, kus
operaatorid ei tea, et kinnitatud kaitsepiire ei ole nõuetekohaselt kinnitatud, või kui
neil ei ole õnnestunud asendada kaitsepiiret nõuetekohaselt. Võimaluse korral peaks
kinnitatud kaitsepiire automaatselt oma kinnitatud asendist vabanema, kui kinnitused
on avatud.
194
1.4.2.2. Avatavad blokeerivad kaitsepiirded

Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad
− avatuna jääma masinaga ühendatuks, kuivõrd see on võimalik,
− olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid on võimalik seadistada üksnes
tahtliku tegevuse käigus.
Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema ühendatud blokeerimisseadisega, mis
− ei lase masina ohtlikul toimingul enne kaitsepiirde sulgumist käivituda,
− annab alati seiskamiskäsu, kui kaitsepiire ei ole enam suletud.
Kui operaatoril on võimalik ulatuda ohualale enne, kui masina ohtlikust toimingust
tulenev oht on möödas, tuleb avatav kaitsepiire lisaks blokeerimisseadisele ühendada
blokeerimisseadisega, mis
− tõkestab masina ohtliku toimingu käivitamise seniks, kuni kaitsepiire on suletud
ja lukustatud, ja
− hoiab kaitsepiirde suletud ja blokeeritud asendis seni, kuni masina ohtliku
toimingu tõttu vigastuse tekitamise oht on möödas.
Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema projekteeritud nii, et ühe nende
koostisosa puudumine või mittetoimimine tõkestab masina ohtliku toimingu alustamist
või seiskab selle.
§ 219. Avatavad blokeerivad kaitsepiirded

Punktis 1.4.2.2 sätestatakse nõuded teist liiki kaitsepiirete, nimelt avatavate
blokeerivate kaitsepiirete kohta. Punktis 1.4.2.2 esitatud nõuded täiendavad
punktis 1.4.1 esitatud üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta.
Punkti 1.4.2.2 esimese lõigu kahes taandes sätestatakse nõuded avatavate
blokeerivate kaitsepiirete endi kohta. Erinevalt kinnitatud kaitsepiiretest peavad
avatavad blokeeritavad kaitsepiirded võimalus korral jääma masinaga ühendatuks,
kui kaitsepiirded avatakse. Näiteks võib neile paigaldada hinged või võib need piirded
lükata kõrvale fikseeritud suunal. Nende kohandamine peab olema võimalik ainult
tahtliku tegevuse käigus, et vältida näiteks seda, et kaitsepiirde ja ohuala vahelist
kaugust muudetaks avamise või sulgemise ajal tahtmatult.
Punkti 1.4.2.2 teise lõigu kahes taandes sätestatakse nõuded blokeerimisseadiste
kohta, mis tuleb paigaldada kõikidele liikuvatele kaitsepiiretele.
Punkti 1.4.2.2 kolmanda lõigu kahes taandes sätestatakse nõuded kaitsepiirde
blokeerimisseadisele, mis tuleb lisaks blokeerivale seadisele paigaldada, juhul kui on
olemas võimalus, et operaator ulatub ohualasse enne, kui masina ohtlikud toimingud
on lõppenud. See on asjakohane sageli siis, kui masina liikuvatel osadel kulub pärast
seiskamiskäsu andmist peatumiseks natuke aega (pikk seiskumisaeg). Samuti võib
see olla asjakohane muude ohtude puhul, näiteks äärmuslikud temperatuurid või
ohtlike ainete emissioon.
195
Standardis EN 999 esitatud parameetrid võivad aidata kindlaks määrata, kas avatav
blokeeriv kaitsepiire tuleb paigaldada koos kaitsepiirde blokeerimisseadisega. 131
Punkti 1.4.2.2 viimases lõigus käsitletakse liikuvatele kaitsepiiretele paigaldatud
blokeerimisseadise ja kaitsepiirde lukustamise seadise integreerimist masina
juhtimissüsteemi. Selle nõudega kohaldatakse üldnõuet juhtimissüsteemide ohutuse
ja töökindluse kohta – vt § 184: märkused punkti 1.2.1 kohta.
Blokeerimisseadise ja kaitsepiirde lukustamise seadise spetsifikatsioonid on esitatud
Avatavaid ajamiga töötavaid blokeerivaid kaitsepiirdeid, mis on projekteeritud IV lisa
punktides 9–11 nimetatud masinate turvamiseks ja mis on iseseisvalt turule lastud,
käsitletakse ohutusseadistena – vt § 42: märkused artikli 2 alapunkti c kohta ning §
389: märkused V lisa kohta. Need on loetletud ka IV lisa punktis 20.
1.4.2.3. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad piirded

Reguleeritavad kaitsepiirded, mis võimaldavad juurdepääsu üksnes liikuvate osade
nendele kohtadele, mis on tööks hädavajalikud, peavad
− vastavalt tehtava töö liigile olema käsitsi või automaatselt reguleeritavad ja
− olema ilma tööriistadeta hõlpsasti reguleeritavad.
§ 220. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded

Punkti 1.4.2.3 kahes taandes sätestatakse nõuded kolmandat liiki kaitsepiirete, nimelt
juurdepääsu piiravate reguleeritavate kaitsepiirete kohta. Punktis 1.4.2.3 esitatud
nõuded täiendavad punktis 1.4.1 esitatud üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste
kohta.
Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded tuleb paigaldada eelkõige
masinale, mille puhul materjali või töödeldavate detailide ettesöötmine toimub käsitsi
ning kui ei ole võimalik täielikult vältida juurdepääsu ohualale tööriista ümbruses.
Selleks et vähendada võimalikult suurel määral riski kokku puutuda ohtlike liikuvate
osadega, on oluline, et kaitsepiiret oleks võimalik seadistada vastavalt asjaomase
töödeldava detaili mõõtmetele. Kui see ei põhjusta lisariski, võib kaitsepiirde
projekteerida ja valmistada nii, et selle asukoht kohandub automaatselt töödeldava
detaili mõõtmetega. Vastasel juhul peab operaatoril olema võimalik seadistada
kaitsepiirde asukohta kiiresti ja lihtsalt ning tööriistu kasutamata.
131
EN 999:1998+A1:2008 – Masinate ohutus – Kaitsevarustuse asend inimkehaosade
lähenemiskiiruse suhtes.
132
EN 1088:1995+A2:2008 – Masinate ohutus – Kaitsekatetega seonduvad blokeerseadised –
Konstrueerimise ja valiku põhialused.
196
1.4.3. Kaitseseadiste kohta esitatavad erinõuded

Kaitseseadised peavad olema projekteeritud ja juhtimissüsteemiga ühendatud nii, et
− liikuvad osad ei saa käivituda ajal, mil need on operaatori käeulatuses,
− inimesed ei ulatu liikuvate osadeni nende liikumise ajal ja
− kaitseseadise ühe osa puudumine või tõrge välistab käivitamise või seiskab
liikuvad osad.
Kaitseseadised peavad olema seadistatavad üksnes tahtliku tegevuse käigus.
§ 221. Kaitseseadised
Punktis 1.4.1 sätestatakse nõuded kaitseseadiste kohta. Punktis 1.4.3 esitatud
nõuded täiendavad punktis 1.4.1 esitatud üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste
kohta.
Kaitseseadiste kohta kehtestatud nõuded on samalaadsed avatavate blokeerivate
kaitsepiirete suhtes kohaldatavate nõuetega, sest neil on sama eesmärk, st tagada,
et operaatorid ei puutuks kokku liikuvate osadega nende liikumise ajal.
Tuleb märkida, et kuna kaitseseadised ei tekita füüsilist barjääri, ei ole nende
kasutamine sobilik, kui kaitset on vaja selliste ohtude eest, nagu näiteks
eemalepaiskuvad esemed, äärmuslikud temperatuurid, müra, kiirgus või ohtlike
ainete emissioon.
− Survetundlike seadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN 1760 osades 1–
3; 133
− Kahekäejuhtimisseadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 574; 134
− Elektritundlike kaitseseadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardis
EN 61496-1. 135
133
EN 1760-1:1997+A1:2009 – Masinate ohutus – Survetundlikud kaitseseadmed – Osa 1:
Survetundlike mattide ja survetundlike põrandate konstrueerimise ja katsetamise põhialused;
EN 1760-2:2001+A1:2009 – Masinate ohutus – Survetundlikud kaitseseadmed – Osa 2: Survetundlike
servade ja survetundlike varbade konstrueerimise ja katsetamise üldpõhimõtted;
EN 1760-3:2004+A1:2009 – Seadmete ohutus – Survetundlikud kaitseseadmete osad – Osa 3:
Üldpõhimõtted survetundlike põrkeraudade, plaatide, trosside jm sarnaste vahendite ehituseks ja
katsetamiseks;
134
EN 574:1996+A1:2008 – Masinate ohutus – Kahekäe-juhtseadised – Talitlusaspektid –
Konstrueerimise põhimõtted.
135
EN 61496-1:2004+A1:2008 – Masinate ohutus – Elektritundlik kaitseseadmestik. Osa 1: Üldnõuded
ja katsed (IEC 61496-1:2004 (muudetud)).
197
1.5. MUUDE OHTUDEGA SEOTUD RISK

1.5.1. Elektritoide
Kui masinal on elektritoide, peab masin olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud
nii, et kõik elektriga seotud ohud on välistatud või neid saab vältida.
Masinatele kohaldatakse ohutuseesmärke, mis on sätestatud nõukogu direktiivis
73/23/EMÜ. Elektriga seotud ohtlike masinate vastavushindamise ja turulelaskmise
ja/või kasutuselevõtmisega seotud kohustused on sätestatud vaid käesoleva direktiiviga.
§ 222. Elekter
Punkt 1.5.1 käsitleb elektrienergia kasutamisega seotud riske. Elektrienergia võib
elektrimootori abil muundada mehaaniliseks energiaks või seda võib kasutada näiteks
soojuse või kiirguse tekitamiseks tööprotsessi jaoks. Teatavates tööprotsessides,
näiteks värvimine, materjalide eraldamine või heitmete sadestamine, kasutatakse ka
staatilist elektrit.
Elektrienergia kasutamisega seotud peamised riskid on elektrilöök voolu all olevate
osadega otsese kokkupuute (juhuslik kokkupuude tavaliselt voolu all olevate
osadega) või kaudse kokkupuute (kokkupuude osadega, mis on sattunud voolu alla
vea tõttu) tulemusena ning sädemetest või elektriseadmete ülekuumenemisest
põhjustatud põletus, tulekahju või plahvatus.
Punkti 1.5.1 esimese lõiguga nõutakse, et masinatootja võtaks vajalikud meetmed
kõigi elektriga seotud ohtude vältimiseks. Seda üldnõuet kohaldatakse olenemata
sellest, milline on elektritoiteallika pinge.
Punkti 1.5.1 teise lõiguga muudetakse madalpingedirektiivis 2006/95/EÜ (endine
direktiiv 73/23/EMÜ koos muudatustega) sätestatud ohutusnõuded kohaldatavaks
masinate suhtes. Kõnealuse lõigu teisest lausest nähtub, et madalpingedirektiiviga
ette nähtud menetlusi seoses turule laskmise ja kasutusele võtmisega ei kohaldata
masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes. See tähendab, et
masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate vastavusdeklaratsioonil ei
viidata madalpingedirektiivile.
Tuleb meelde tuletada, et teatavad madalpinge elektriseadmete rühmad ei kuulu
masinadirektiivi reguleerimisalasse – vt § 63: märkused artikli 1 lõike 2 punkti k kohta.
Masinate elektriseadmete projekteerimise üldspetsifikatsioonid on esitatud standardis
EN 60204-1 136; masinate kõrgepingeseadmete spetsifikatsioonid on esitatud
standardis EN 60204-11 137. Elektriseadmete spetsifikatsioonid on samuti esitatud
paljudes konkreetseid masinarühmi käsitlevates standardites.
Lisaks punktis 1.5.1 esitatud üldnõuetele esitatakse punktis 3.5.1 täiendavad nõuded
liikurmasinate akudele.
136
EN 60204-1:2006+A1:2009 - Masinate ohutus — Masinate elektriseadmed — Osa 1: Üldnõuded
(IEC 60204-1:2005 (muudetud)).
137
EN 60204-11:2000 – Masinate ohutus — Masinate elektriseadmed — Osa 11: Nõuded kõrgepinge
seadmestikule vahelduvvoolu pingele üle 1000 V või alalisvoolu pingele üle 1500 V ja mis ei ületa
36 Kv (IEC 60204-11:2000).
198
1.5.2. Staatiline elekter

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse või piiratakse
potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemist ja/või sellel peab olema
mahalaadimissüsteem.
§ 223. Soovimatu staatiline elekter

Punkt 1.5.2 käsitleb riske, mis on seotud soovimatu staatilise elektrilaenguga, mis
võib masinas või masinaosas tekkida peamiselt kahe masinaosa või masina ja
masina poolt kasutatava või toodetava detaili, materjali või vedeliku vahelise
hõõrdumise tulemusena. Staatiline laeng võib tekkida ka elektrivälja viidud
maandamata metallosades.
Kui inimene puutub kokku elektriliselt laetud osaga või läheneb sellele, võib elektriline
lahendusvool minna läbi tema keha maasse. Selle füsioloogiline mõju sõltub
peamiselt kokkupuutepinna suurusest, lahendusenergia kogusest ning voolu
amplituudist ja sagedusest. See mõju võib väljenduda kõigest ebameeldiva või
valuliku aistinguna või võivad sellel olla eluohtlikud tagajärjed. Üllatusmoment võib
õnnetuse riski suurendada. Staatilise elektri lahendus võib samuti süüdata tulekahju
või tekitada plahvatuse – vt § 227 ja § 228: märkused punktide 1.5.6 ja 1.5.7 kohta.
Staatilise elektri lahendus võib samuti kahjustada kontrollisüsteemide elektroonilisi
lülitusi või takistada nende nõuetekohast toimimist, põhjustades seeläbi ohtlikke
olukordi.
Selleks et vältida soovimatute staatiliste laengute kogunemist, võib kasutada
erinevaid tehnikaid, näiteks võib asendada isoleermaterjali antistaatiliste või
konduktiivsete materjalidega, vältides asjaomastes ruumides kuiva keskkonda või
luues seal ioniseeritud keskkonna. Staatilise energia ohutu lahendus on võimalik
näiteks elektrit juhtivate masinaosade ühtlustamise ja maandamisega.
1.5.3. Muu toide, v.a elektritoide

Muu toitega, v.a elektritoide, masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja
varustatud nii, et välditakse kõiki nende energialiikidega seotud võimalikke ohte.
§ 224. Muu toide, v.a elektritoide

Muud energiaallikad peale elektri on näiteks hüdrauliline, pneumaatiline, mehaaniline
ja soojusenergia. Energiat võib toota masin ise, näiteks elektriajamiga hüdraulilise
pumba või kompressori abil või sisepõlemismootori abil; seda võib saada ka välisest
allikast, nagu suruõhutoitest või veduki käitusvõllist. Mehaanilist energiat võivad anda
ka muud seadmed, näiteks sõiduki katsesüsteem, mida katsetatav sõiduk kasutab.
Energiat võib samuti saada looduslikest allikatest, nagu tuul või liikuv vesi. Igat liiki
energiat seostatakse eriohtudega, näiteks ülesurve ja sise- või välisleke hüdrauliliste
või pneumaatiliste süsteemide puhul või ülekuumenemine ja heitgaasid
sisepõlemismootorite puhul.
Punktiga 1.5.3 nähakse ette, et masinate tootjad peavad hindama kõiki selliste
energiaallikatega seonduvaid riske ja neid vältima.
199
Standardis EN 982 esitatakse üldised spetsifikatsioonid hüdrauliliste jõusüsteemide

jaoks 138; standard EN 983 sisaldab üldiseid spetsifikatsioone pneumaatiliste
jõusüsteemide jaoks 139.
Lisaks punktis 1.5.3 esitatud üldnõudele on punktis 5.5 toodud täiendavad nõuded
seoses allmaatööks ette nähtud masinate sisepõlemismootoritega.
1.5.4. Koostamisvead
Kui teatavate osade paigaldamisel või vahetamisel tehtavad vead võivad tekitada ohtu,
tuleb need vead välistada juba selliste osade projekteerimisel ja valmistamisel või kui
see ei ole võimalik, siis osadel ja/või kinnituskohtadel esitatava teabe abil. Sama teave
tuleb esitada liikuvatel osadel ja/või nende kinnituskohtadel, kui ohu vältimiseks on vaja
teada liikumissuunda.
Vajaduse korral tuleb vajalik lisateave ohu kohta esitada kasutusjuhendis.
Kui vigane ühendus võib tekitada ohtu, tuleb gaasi- või vedelikutorude ja elektrijuhtmete
ebaõige ühendamise võimalus välistada juba projekteerimisega, või kui see ei ole
võimalik, siis ühendatavatel torudel, juhtmetel ja vajaduse korral nende liitmikel
esitatava teabe abil.
§ 225. Koostamisvead
Punktis 1.5.4 esitatud nõude esimene lõik käsitleb ohte, mis võivad tekkida osade
monteerimisel masinale selle paigaldamise ajal või osade taasmonteerimisel pärast
masina viimist uuele kohale või pärast masina lahtivõtmist hooldustööde eesmärgil.
Seda nõuet kohaldatakse masinaosadele, mis on mõeldud selliseks monteerimiseks
või eemaldamiseks ja taasmonteerimiseks, mida teeb kasutaja või mida tehakse
kasutaja kontrolli all. Muude osade õige monteerimine tuleb tagada tootja enda
tootmissüsteemiga.
Kui on ette näha ebaõige monteerimise või taasmonteerimise võimalus, mis võib
põhjustada riski, tuleb seda võimaluse piires vältida masina ja asjaomaste osade ning
nende kinnitussüsteemide projekteerimisel ja valmistamisel. Näiteks on
monteeritavale osale ja masina vastavale osale asümmeetrilise vormi andmisega
võimalik tagada, et osa ei saa valesti paigaldada. Selgelt eristatavate
kinnitussüsteemide kasutamine selliste osade monteerimiseks, mille puhul on
segiajamise oht, võib anda sama tulemuse. Kui konstruktsioonilahendus ei ole
teostatav, tuleb seadmeosad või nende kinnituskohad märgistada vajalikul moel, et
vältida koostamisvigu.
Punkti 1.5.4 esimese lõigu teise lausega nähakse ette, et sama nõuet kohaldatakse
liikuvate osade suhtes, näiteks ketid või rihmad, mis tuleb paigaldada kindlas suunas.
Koostamisvigade vältimiseks kasutatavate märgistuste suhtes kohaldatakse
punktis 1.7.1 esitatud nõudeid, mis käsitlevad teavet ja hoiatusi masina kohta.
138
EN 982:1996+A1:2008 – Masinate ohutus — Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide
ohutusnõuded — Hüdraulika.
139
EN 983:1996+A1:2008 – Masinate ohutus — Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide
ohutusnõuded — Pneumaatika.
200
Vastavalt punkti 1.5.4 teisele lõigule peavad tootja juhised andma vajaduse korral
täiendavat teavet selle kohta, milliseid meetmeid on võetud koostamisvigade
vältimiseks, ja, kui see on asjakohane, selgitama asjaomastele osadele märgitud
teavet – vt § 264: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta.
Punkti 1.5.4 kolmas lõik käsitleb konkreetsemalt ebaõige ühendamisega kaasnevaid
riske. Selliste ühenduste hulka võivad kuuluda näiteks masina ühendus toiteallika või
vedelikuvarude külge või pukseeritava masina juhtimissüsteemi ühendus iseliikuva
masina või veduki juhtimissüsteemi külge.
Selle riski suhtes kohaldatakse samasugust lähenemisviisi nagu koostamisvigade
vältimise suhtes üldiselt. Riski põhjustada võivaid ühendamisvigu tuleb võimaluse
piires välistada ühendatavate elementide projekteerimisel, näiteks kasutades
erinevaid läbimõõte, keermeid või ühendusviise. Värvikoodide kasutamine
märgistamisel on kasulik vahend, kuid see ei asenda vea välistamist
projekteerimisega. Kui viga ei saa välistada projekteerimisega, tuleb vajalik teave
märkida ühendatavatele elementidele ja, kui see on asjakohane,
ühendamisvahenditele.
1.5.5. Äärmuslikud temperatuurid

Tuleb võtta meetmeid, et kõrvaldada igasugune selliste vigastuste oht, mis tuleneb
kokkupuutest kõrge või väga madala temperatuuriga masinaosade või materjalidega või
lähedusest nendele.
Tuleb ka võtta meetmed kaitseks kuuma või väga külma materjali eemalepaiskumise
vastu või selle ohu vältimiseks.
§ 226. Äärmuslikud temperatuurid

Kokkupuude kuumade masinaosadega või kuumade materjalidega, mida masin
kasutab või valmistab, või selliste osade ja materjalide läheduses viibimine võib
põhjustada ebamugavustunnet, valu ja põletust. Kokkupuude väga külmade osade
või materjalidega võib põhjustada tuimust või külmakahjustusi. Korduv kokkupuude
külmade osade või materjalidega võib kahjustada närve või veresooni.
Võimaluse korral tuleb vähendada riske, mida põhjustab kokkupuude väga kõrgete
või madalate temperatuuridega masinaosadega või materjalidega, mida masin
kasutab või valmistab, või lähedus sellistele osadele või materjalidele, vältides ohtlike
temperatuuride kasutamist. Kui see ei ole võimalik, tuleb võtta vajalikud
kaitsemeetmed, et vältida ohtlikku kokkupuudet asjaomaste piirkondadega või nende
lähedusse sattumist, paigutades need inimeste tavalisest käeulatusest piisavalt
kaugele või paigaldades kaitsepiirded või muud vajaliku soojusisolatsiooniga
kaitsestruktuurid.
Punkti 1.5.5 teises lõigus esitatud nõue täiendab punktis 1.3.3 esitatud nõuet seoses
eemalepaiskuvatest esemetest tuleneva riskiga. Kui paigaldatakse kaitsepiirded
kaitseks kuumade või väga külmade materjalide eemalepaiskumise riski vastu,
peavad need olema projekteeritud taluma asjaomaseid temperatuure – vt § 216:
201
Standardi EN ISO 13732 osa 1 ja osa 3 140 annavad suuniseid selle kohta, kuidas
hinnata vigastuse ohtu kokkupuutel vastavalt kuumade ja külmade pindadega.
Suuniseid sisaldab ka Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC)
suunis 29. 141
1.5.6. Tuli
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud igasugune tuleohu
ja ülekuumenemise risk, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid,
vedelikud, tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada.
§ 227. Tuli
Masinas tekkiv tuli kujutab endast suurt riski nii inimestele kui ka varale, sest tuli võib
kahjustada masinat ennast ning ümbritsevaid seadiseid ja hooneid või need hävitada.
Tuleohu hindamine hõlmab kolme sellise olulise elemendi kindlaksmääramist ja
hindamist, mida on vaja tule süttimiseks. Need elemendid esitatakse tavaliselt
kolmnurkskeemina: 142
Kütus
masinas kasutatavad või selle
poolt toodetavad põlevad
materjalid või ained
TULI
Hapnik Süüteallikas
õhust või nt mehaanilistest või
oksüdeeruvatest elektrilistest seadmetest
ainetest tekkivad sädemed,
staatilise elektri lahendus,
kuumad pinnad, leegid
140
EN ISO 13732-1:2008 - Soojuskeskkondade ergonoomika — Meetodid, millega hinnata inimese
reaktsiooni kokkupuutel pinnaga — Osa 1: Kuumad pinnad (ISO 13732-1:2006);
EN ISO 13732-3:2008 - Soojuskeskkondade ergonoomika — Meetodid, millega hinnata inimese
reaktsiooni kokkupuutel pinnaga — Osa 3: Külmad pinnad (ISO 13732-3:2005).
141
Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) suunis 29: 2007 - Tõenäoliselt
puudutatavate kuumade pindade temperatuurid – Juhenddokument tehnilistele komiteedele ja
tootjatele.
142
Põlemisprotsessi tekkimist võib soodustada või takistada ka muude ainete (katalüsaatorite)
olemasolu.
202
Tuleohu vähendamine hõlmab kombineeritud meetmete võtmist seoses kolmnurga

kolme elemendiga.
− Põlevate materjalide ja ainete kaasamise, kasutamise või valmistamise vältimine
või vähendamine. Selliste meetmete hulka kuulub näiteks tulekindlate materjalide
kasutamine masinate konstruktsioonis, masinates kasutatavate või toodetavate
tuleohtlike vedelike, tolmu või gaaside ohutu kogumine ja põlevate jäätmete ohutu
kõrvaldamine – vt § 178: märkused punkti 1.1.3 kohta.
− Masinates või nendes kasutatavate või toodetavate materjalide või ainete
ülekuumenemise vältimine ja ülekuumenemise võimaluse korral selle avastamine
ja vajalike parandusmeetmete käivitamine või hoiatuse andmine operaatorile enne
tuleohu tekkimist.
− Põlevate materjalide või ainete süüteallikatega, nt mehaanilise või elektrilise
päritoluga sädemete või kuumade pindadega kokkupuute vältimine – vt § 222 ja
§ 223: märkused punktide 1.5.1 ja 1.5.2 kohta.
− Hapnikusisalduse vähendamine (niivõrd kui see ei põhjusta inimestele täiendavat
riski) või oksüdeeruvate ainete kohalolu vältimine.
Kui tuleohtu ei saa nende meetmetega piisaval määral vähendada, võetakse
täiendavaid kaitsemeetmeid tule mõju piiramiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata
näiteks masinate kaitsmist ja eraldamist ning tuleandurite, alarmi ja/või
kustutussüsteemide paigaldamist. Vajalikud meetmed määratakse kindlaks tuleohu
hindamise põhjal.
Tuleohu hindamise, ärahoidmise ja tulekaitse üldised spetsifikatsioonid on esitatud
liikurmasinate akudele. Punktis 5.5 on esitatud täiendavad nõuded seoses
allmaatööks ette nähtud masinate tuleohuga.
1.5.7. Plahvatusoht
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud igasugune
plahvatusrisk, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid, vedelikud,
tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada.
Kui masina kasutamine potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas tekitab
plahvatusohu, peab masin vastama sellekohastele kehtivatele ühenduse eridirektiividele.
§ 228. Plahvatusoht
Punkti 1.5.7 esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse plahvatusohu suhtes, mida
põhjustab masina enda käitamine või selles kasutatavad või toodetavad materjalid või
ained.
Plahvatus võib tekkida, kui teatava kontsentratsiooniga tuleohtlike ainete, nt gaaside,
aurude, udu või tolmu põlemise põhjustab piisava energiaga süüteallikas. Plahvatus
hõlmab põlemise ülikiiret isejätkuvat levikut, millega kaasneb suure rõhu tekkimine.
143
EN 13478:2001+A1: 2008 - Masinate ohutus - Tule ärahoidmine ja tulekaitse.
203
Plahvatus tekitab inimestele ja varale kahju intensiivsete leekide, soojuskiirguse,

lööklaine, eemalepaiskuvate rusude ja ohtlike ainete näol. Potentsiaalse kahju suurus
sõltub peamiselt lõhkesegu kogusest ja selle laadist.
Plahvatusohu vältimise suhtes kohaldatakse samu põhimõtteid nagu tuleohu
vältimise suhtes. Plahvatusohu vältimine hõlmab järgmiste meetmete kombineerimist:
− lõhkesegu koondamise vältimine masinate lähedusse või ümber, vältides
tuleohtlike materjalide ja ainete kasutamist või hoides nende kontsentratsiooni
õhus sellisena, et see jääb väljapoole ülemist või alumist plahvatuspiiri;
− süüteallikate kohalolu vältimine ohtlikel aladel;
− hapnikusisalduse vähendamine ohtlikel aladel (niivõrd kui see ei põhjusta
inimestele täiendavat riski).
Kui plahvatusohtu ei ole võimalik täielikult vältida, võetakse täiendavaid
kaitsemeetmeid plahvatuse mõju piiramiseks. Sellised meetmed hõlmavad näiteks
plahvatuskindlat konstruktsiooni, plahvatuse mõju vähendavate vahendite (avad)
kasutamist, automaatsete plahvatusandurite ja plahvatuse summutisüsteemide või
tulekahju ja plahvatuse leviku vältimise seadmete paigaldamist.
Plahvatusohu hindamise, plahvatuse vältimise ja kaitse üldised spetsifikatsioonid on
esitatud standardis EN 1127-1 144.
Vastavalt punkti 1.5.7 teisele lõigule kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtlikus
keskkonnas või sellega seoses kasutamiseks mõeldud masinate suhtes direktiivi
94/9/EÜ sätteid 145 – vt § 91: märkused artikli 3 kohta. Potentsiaalselt plahvatusohtliku
keskkonna mõistet selgitatakse direktiivi 94/9/EÜ kohaldamist käsitlevates
suunistes 146.
Direktiivi 94/9/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes kohaldatakse
erimärgistamise nõudeid – vt § 251: märkused punkti 1.7.3 kolmanda lõigu kohta.
Kuigi direktiivi 94/9/EÜ ei kohaldata iseenesest sellise plahvatusohu suhtes, mida
põhjustab masin ise, tuleb masina alasse, kus on potentsiaalselt plahvatusohtliku
keskkonna tekkimise oht, paigaldada seadmed, mis vastavad direktiivi 94/9/EÜ
nõuetele.
144
EN 1127-1:2007 – Plahvatusohtlik keskkond – Plahvatuse vältimine ja kaitse – Osa 1: Põhimõisted
ja metoodika.
145
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1).
146
Suunised, mis käsitlevad 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)
kohaldamist – Kolmas väljaanne, juuni 2009 – vt punkti 3.7.1:
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/mechanical/documents/guidance/atex/application/index_en.htm
204
1.5.8. Müra
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast õhumürast
tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja
kättesaadavaid vahendeid müra vähendamiseks, eriti selle tekkekohas.
Mürataset on võimalik hinnata, võrreldes seda sarnaste masinate müra andmetega.
§ 229. Müra vähendamine

Punktis 1.5.8 esitatud nõue käsitleb riske, mis on seotud masina operaatorite ja teiste
inimeste kokkupuutega masina tekitatud müraga. Pikaajaline kokkupuude masina
tekitatud müraga on peamine töökeskkonnast tingitud müra põhjustatud
kuulmispuude põhjus. Sageli on terviserisk märkamatu, kuna kuulmiskahjustus tekib
järk-järgult ja on pöördumatu, kuid asjaomane isik ei ole sellest kokkupuute ajal
teadlik. Kokkupuude suure energiaga impulssmüraga võib põhjustada äkk-kurtust.
Kokkupuudet müraga seostatakse ka muude kuulmishäiretega, nagu tinnitus (heli
tajumine välise heliallika puudumisel). Kokkupuude masina tekitatud müraga on
samuti üks väsimuse ja stressi allikas ning võib põhjustada õnnetusjuhtumeid, näiteks
suhtlemise takistamise tõttu – vt § 181: märkused punkti 1.1.6 kohta.
On oluline eristada inimeste müraga kokkupuudet masina tekitatavast mürast. Masina
tekitatav müra, mida mõõdetakse kindlaksmääratud tingimustes, on masina
iseloomulik omadus. Kokkupuude masina tekitatava müraga sõltub sellistest
teguritest nagu masina paigaldamine, masina kasutamistingimused, töökoha
omadused (nt mürasummutus, müra hajutamine, müra peegeldumine), muudest
allikatest (nt muud masinad) pärinev müra, isikute asetsemine müraallika suhtes,
kokkupuute kestus ja isikukaitsevahendite (kuulmiskaitsed) kasutamine. Masina tootja
vastutab selle eest, kui suur on tema toodetud masina panus mürariski
suurenemisse.
Töötajate kokkupuude müraga on reguleeritud riigisiseste sätetega, millega
rakendatakse direktiivi 2003/10/EÜ töötajate kokkupuute kohta mürast tulenevate
riskidega 147. Kõnealuse direktiiviga nähakse ette päevaste müraga kokkupuute
tasemete ja tipphelirõhu piirväärtused ning meetmete lähteväärtused.
Mida väiksem on masina tekitatav müra, seda kergem on kasutajatel pidada kinni
direktiiviga 2003/10/EÜ sätestatud kokkupuute tasemetest. Seepärast on kasutajad
huvitatud selliste masinate valimisest, mis tekitavad nõutava töö tegemisel nii vähe
müra kui võimalik 148 – vt § 275: märkused punkti 1.7.4.3 kohta.
Masinadirektiiviga ei kehtestata müra piirväärtuseid, kuid sellega nõutakse tootjatelt
müraga seotud riskide vähendamist madalaima tasemeni, võttes arvesse tehnika
arengut ja müra vähendamise vahendite kättesaadavust.
147
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse
miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate
riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT
L 42, 15.2.2003, lk 38).
148
Vt direktiivi 2003/10/EÜ artikli 4 lõiget 6.
205
Lisaks masinadirektiivile kohaldatakse teatavate masinarühmade suhtes

välitingimustes kasutatavaid seadmeid käsitleva direktiivi 2000/14/EÜ kohaseid müra
piirväärtuseid 149 – vt § 92: märkused artikli 3 kohta; ja § 273: märkused punkti 1.7.4.2
alapunkti u kohta.
Tootjad peavad müraga kaasnevate ohtude vältimisel võtma arvesse punktis 1.1.2
kirjeldatud järgmisi ohutuse tagamise põhimõtteid:
− esmatähtis on tagada masina selline projekteerimine ja valmistamine, et
vähendada müra selle tekkekohas;
− teiseks tuleb võtta selliseid integreeritud kaitsemeetmeid, mis täiendavad müra
tekkekohas müra vähendamise meetmeid, võimaldades seeläbi müra veelgi
vähendada;
− kolmandaks tuleb teavitada kasutajaid jääkmürast, et nad saaksid võtta
vajalikke kaitsemeetmeid, näiteks seoses masina paigaldamisega, töökoha
projekteerimisega ja isikukaitsevahendite (kuulmiskaitsed) kasutamisega – vt
§-d 264, 267 ja 273: märkused punkti 1.7.4.2 alapunktide j, l, m ja u kohta.
Müra vähendamine selle tekkekohas on kõige tõhusam viis müraga seotud riskide
vähendamiseks nii asjaomaste masinate operaatorite kui ka teiste isikute jaoks, kes
võivad kokku puutuda masinate tekitatava müraga. Müra vähendamiseks selle
tekkekohas on vaja määrata kindlaks asjaomase masina peamine müraallikas.
Peamise müraallika või -allikate vähendamiseks tuleb meetmeid võtta projekteerimise
võimalikult varajases etapis.
Müravastased integreeritud kaitsemeetmed hõlmavad akustiliste piirete paigaldamist
masina või masina peamise müraallika ümber. Kui see on asjakohane,
projekteeritakse kaitsepiirded müra nõuetekohaseks vähendamiseks ja kaitseks
muude ohtude eest – vt § 169: märkused punkti 1.1.1 alapunkti f kohta; ja § 216:
Samuti on võimalik projekteerida töökohtadele või kabiinidele piirded, mis
nõrgendavad müra ja pakuvad kaitset muude ohtude vastu – vt § 182: märkused
punkti 1.1.7 kohta; ja § 294: märkused punkti 3.2.1 kohta. Siiski tuleb märkida, et
sellised meetmed ei kaitse operaatoreid siis, kui nad asuvad väljaspool neid piirdeid,
ega teisi müraga kokkupuutuvaid isikuid.
Masinate tekitatava müra vähendamise üldspetsifikatsioonid on esitatud
standardis EN ISO 11688-1 150.
§ 230. Võrdlemine sarnaste masinate müra andmetega

Punkti 1.5.8 teine lõik osutab müraga seotud riskide vähendamiseks võetud
meetmete piisavuse hindamisele: mürataseme võrdlemine sarnaste masinate
149
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes
kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162,
3.7.2000, lk 1) artiklit 12.
150
EN ISO 11688-1:2009 - Akustika – Soovituslikud juhised müravabade mehhanismide ja seadmete
konstrueerimiseks – Osa 1: Kavandamine (ISO/TR 11688-1:1995).
206
müratasemega. See lähenemisviis on üldpõhimõttes 1: riskihindamine 151 esitatud

riskihindamisprotsessi neljanda etapi osa – vt § 158: märkused 1. üldpõhimõtte kohta
– ja see on peamine vahend tehnika taseme kindlaksmääramiseks – vt § 161:
märkused 3. üldpõhimõtte kohta.
Lähenemisviis seisneb asjaomase masina mürataseme võrdlemises samasse klassi
kuuluvate sarnaste masinate müratasemega. Sarnane masin on masin, mis on
mõeldud sama ülesande täitmiseks ja millel on samaväärsed toimivusnäitajad.
Toimivust kirjeldavad parameetrid on tavaliselt täpsustatud asjaomase masinarühma
müra testimise meetodites. Võrreldavate masinate müra tuleb mõõta sama
testimeetodeid kasutades.
Kui võrdluse tulemusena selgub, et paljude võrreldavate parameetritega sarnaste
masinate müratase on väiksem, näitab see, et asjaomane masin ei ole kooskõlas
tehnika tasemega, sest kättesaadavad on müra täiendava vähendamise vahendid,
mida tuleks kohaldada. Kui võrdluse tulemusena selgub, et sarnastel masinatel on
samaväärne või suurem müratase, näitab see, et müra vähendamise meetmed on
piisavad, välja arvatud juhul, kui on selge, et kättesaadavad on tehnilised vahendid
müra täiendavaks vähendamiseks, mida tuleks sellisel juhul ka kohaldada.
Selle lähenemisviisi kohaldamine peab põhinema asjakohastel müra testimise
meetoditel ning usaldusväärsetel ja representatiivsetel müra võrdlusandmetel. Seni
on andmeid kogutud üksnes piiratud määral. Kuid üha rohkemate C-tüüpi standardite
puhul on ette nähtud võrdlusandmete kasutamine nende kohaldamisalasse kuuluvate
masinarühmade osas.
Masinate müraandmete võrdlemise meetod on esitatud standardis EN ISO 11689 152.
1.5.9. Vibratsioon
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast vibratsioonist
tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja
kättesaadavaid vahendeid vibreerimise vähendamiseks, eriti selle tekkekohas.
Vibratsioonitaset on võimalik hinnata, võrreldes seda sarnaste masinate vibratsiooni
andmetega.
§ 231. Vibratsioon
Punktis 1.5.9 esitatud nõue käsitleb riske, mis on seotud kokkupuutega masina
tekitatud vibratsiooniga. Vibratsiooni võib tekitada masina enda töö, näiteks masside
pöörlemine või edasi-tagasi liikumine, gaasi pulsatsioon või selline aerodünaamiline
nähtus, mida põhjustavad tiivikud, või käeshoitavate masinate mõju kõvadele
materjalidele. Vibratsiooni võib põhjustada ka masina ja selle keskkonna vastasmõju,
näiteks liikurmasina liikumine ebatasasel pinnal.
Kokkupuude vibratsiooniga, mis kandub jalgade või istme kaudu üle kogu kehale,
võib põhjustada lihasluukonna häireid, nagu seljavalu ja selgrookahjustused, või neid
151
Vt standardi EN ISO 14121-1:2007 - Masinate ohutus — Riskide hindamine — Osa 1: Põhimõtted
punkti 8.3.
152
EN ISO 11689:1997 – Akustika - Mehhanismide ja seadmete tekitatud müra andmete võrdlemine.
207
süvendada. Käe/käsivarre kokkupuude vibratsiooniga võib kahjustada sõrmede ja

käte veresooni (nn valgete sõrmede fenomen) ning kahjustada käte ja käsivarte
perifeerset närvisüsteemi, kõõluseid, lihaseid, luid ja liigeseid.
On oluline eristada inimeste vibratsiooniga kokkupuudet masina tekitatud
vibratsioonist. Tuleb märkida, et töötajate kokkupuude vibratsiooniga on reguleeritud
riigisiseste sätetega, millega rakendatakse direktiivi 2002/44/EÜ 153. Nimetatud
direktiivis sätestatakse päevase kokkupuute piirväärtused ja päevase kokkupuute
rakendusväärtused koht- ja üldvibratsiooni puhul.
Inimeste päevast kokkupuudet vibratsiooniga ei saa tuletada lihtsalt masina tekitatava
vibratsiooni mõõtmise alusel, sest kokkupuude sõltub samuti asjaomase masina
kasutamise kestusest ja tingimustest. Kuid mida väiksem on masina tekitatava
vibratsiooni tase, seda kergem on kasutajatel järgida direktiiviga 2002/44/EÜ
sätestatud kokkupuute piirväärtusi. Seepärast on kasutajad huvitatud selliste
masinate valimisest, mis tekitavad nõutava töö tegemisel nii vähe vibratsiooni kui
võimalik – vt § 275: märkused punkti 1.7.4.3 kohta.
Tootjad peavad vibratsiooniga kaasnevate ohtude vältimisel võtma arvesse järgmisi
punktis 1.1.2 kirjeldatud ohutuse tagamise põhimõtteid:
− esimeses järjekorras tuleb masin projekteerida ja valmistada selliselt, et
vähendada vibratsiooni selle tekkekohas, näiteks tagades, et masinaosade
võnkesagedused ei ole lähedased vibratsiooni tekkesagedusele, valides
masina valmistamiseks materjalid, millel on head summutusomadused,
kaasates täiendava massi või tasakaalustades pöörlevad või edasi-tagasi
liikuvad osad;
− teiseks tuleb võtta integreeritud kaitsemeetmed: isoleerivate meetmetega on
võimalik vältida vibratsiooni ülekandumist töötaja kogu kehale või kätele ja
käsivartele. Isoleerivad meetmed hõlmavad metall- või elastomeersete
vedrude paigaldamist, hõõrdumis-, vedelik- või gaasipõhimõttel töötavate
summutite kasutamist või vedrude ja summutite kombineerimist;
− kolmandaks tuleb teavitada kasutajaid jääkvibratsioonist, et nad saaksid võtta
vajalikke kaitsemeetmeid, näiteks seoses masina paigaldamisega või
asjakohase koolituse pakkumisega – vt §-d 264 ja 267: märkused punkti
1.7.4.2 alapunktide j ja l kohta; § 279: märkused punkti 2.2.1.1 kohta; ja § 325:
märkused punkti 3.6.3.1 kohta.
Punkti 1.5.9 teine lõik viitab vibratsiooniga seotud riskide vähendamiseks võetud
meetmete piisavuse hindamiseks kasutatavale lähenemisviisile: vibratsioonitaseme
võrdlemine sarnaste masinate vibratsioonitasemega. Nimetatud meetodit
kohaldatakse samadel tingimustel nagu võrdväärset müraandmete võrdlemise nõuet
– vt § 230: märkused punkti 1.5.8 kohta.
153
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja
tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest
(vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike
1 tähenduses).
208
Vibratsiooniallika isoleerimise üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardis

EN 1299 154.
vibratsiooni tekitavate masinate istmetele.
1.5.10. Kiirgus
Masina ebasoovitav kiirgus peab olema välistatud või vähendatud inimese jaoks ohutule
tasemele.
Masina tööga seotud igasugune ioniseeriv kiirgus masina seadistamise, töötamise ja
puhastamise ajal ei tohi ületada taset, mis on masina toimimiseks hädavajalik. Ohu
korral tuleb rakendada kõiki vajalikke kaitsemeetmeid.
Igasugune masina tööga seotud mitteioniseeriv kiirgus masina seadistamise, töötamise
ja puhastamise ajal peab jääma tasemele, mis inimesi ei kahjusta.
§ 232. Masina ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus

Punktis 1.5.10 esitatud nõuded käsitlevad riske, mis on seotud masinaosadest või
masinas kasutatavatest või toodetavatest materjalidest või ainetest põhjustatud
kiirgusega. Punkt 1.5.10 käsitleb nii ioniseerivat kui ka mitteioniseerivat kiirgust.
Koherentsest optilisest kiirgusest (laserid) tulenevat ohtu käsitletakse punktis 1.5.12.
Ioniseeriv kiirgus hõlmab radioaktiivset alfa-, beeta- ja gammakiirgust ning
röntgenkiiri. Kokkupuude ioniseeriva kiirgusega kahjustab rakke ja võib olla
kantserogeenne.
Mitteioniseeriv kiirgus hõlmab magnet- ja elektromagnetkiirgust mikrolainepikkuse ja
raadiosagedusvahemikes ning optilist kiirgust infrapuna-, nähtava valguse ja
ultraviolettlainepikkuse vahemikes. Kokkupuude tugeva magnetväljaga võib
põhjustada vertiigot, iiveldust ja magnetofosfeene (nägemismeele tajutavad
sähvatavad valguselaigukesed). Kokkupuude mikrolaine- ja raadiosageduskiirgusega
võib põhjustada kuumatunnet ning kahjustada närvi- ja lihasreaktsiooni. Kokkupuude
teatava tasemega optilise kiirgusega võib tekitada põletust ning muid silma- ja
nahakahjustusi. Kokkupuude ultraviolettkiirgusega võib olla kantserogeenne.
154
EN 1299:1997+A1:2008 - Mehaaniline võnkumine ja löök - Seadmete vibroisoleerimine - Teave
vibratsiooniallika isoleerimise kohta.
209
Tuleb märkida, et töötajate kokkupuude kiirgusega on reguleeritud riigisiseste

sätetega, millega rakendatakse järgmisi direktiive:
ioniseeriv kiirgus: direktiiv 96/29/Euratom 155
elektromagnetväljad: direktiiv 2004/40/EÜ156
tehislik optiline kiirgus: direktiiv 2006/25/EÜ157
Nendes direktiivides sätestatakse kokkupuute piirväärtused. Kuigi on oluline eristada
isikute kokkupuudet kiirgusega masinate tekitatavast kiirgusest, siis mida väiksem on
masina tekitatav kiirgus, seda lihtsam on kasutajatel kokkupuute piirväärtustest kinni
pidada.
Punkti 1.5.10 esimeses lõigus esitatud üldnõuet kohaldatakse ebasoovitava kiirguse
suhtes, st kiirguse suhtes, mis ei ole masina tööks vajalik. Seda kohaldatakse nii
ioniseeriva kui ka mitteioniseeriva kiirguse suhtes. Ebasoovitava kiirguse põhjustatud
ohtude vältimine hõlmab järgmist:
− kiirguse vältimine või selle vähendamine kahjutule tasemele – tuleb märkida, et
ioniseeriva kiirguse puhul kahjutut kokkupuutetaset ei ole;
− kui kiirgust ei saa kõrvaldada või piisavalt vähendada, siis kiirguskaitsete
kasutamine operaatorite ja teiste isikute kokkupuute vältimiseks;
− kasutajate teavitamine jääkkiirgusest ja vajadusest tagada isikukaitsevahendid ja
neid kasutada – vt § 267: märkused punkti 1.7.4.2 alapunktide l ja m kohta.
Punkti 1.5.10 teises lõigus käsitletakse masina tööga seotud ioniseeriva kiirguse
riske. Tuleb meelde tuletada, et spetsiaalselt tuumaenergiatööstuse või
radioaktiivsete materjalide tootmise või töötlemise jaoks projekteeritud masinad ei
kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse. Kuid masinadirektiivi reguleerimisalasse
kuuluvad masinad võivad sisaldada ioniseeriva kiirguse allikaid, näiteks staatilise
elektri laengu mõõtmiseks, mittepurustavaks testimiseks või akumuleerumise
vältimiseks – vt § 50: märkuse artikli 1 lõike 2 punkti c kohta.
Selline masina tööga seotud ioniseeriv kiirgus tuleb viia madalaimale tasemele, mis
on piisav masina nõuetekohaseks toimimiseks; samuti tuleb võtta vajalikud
kaitsemeetmed selle tagamiseks, et operaatorid ja teised isikud ei puutuks kokku
kiirgusega, olgu siis masina tavapärase käitamise või hooldamise, nagu seadistamine
ja puhastamine, käigus.
155
Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid
töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT
L 159, 29.6.1996, lk 1).
156
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/40/EÜ töötervishoiu ja
tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest
(elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ
artikli 16 lõike 1 tähenduses). Direktiivi 2004/40/EÜ on muudetud direktiiviga 2008/46/EÜ, millega
pikendatakse ülevõtmise tähtaega 30. aprillini 2012.
157
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja
tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik
optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16
lõike 1 tähenduses).
210
Tuleb märkida, et kiirgusallikate kasutamise suhtes võivad kehtida

direktiivi 96/29/Euratom ja direktiivi 2003/122/Euratom 158 rakendamiseks vastu
võetud riigisisestes õigusnormides sätestatud tegevusloa ja kontrollinõuded.
Punkti 1.5.10 kolmandas lõigus käsitletakse masina tööga seotud mitteioniseerivat
kiirgust. Kuna kokkupuude vähese teatavat liiki mitteioniseeriva kiirgusega võib olla
kahjutu, esitatakse punkti 1.5.10 kolmandas lõigus nõue, et mitteioniseeriva kiirguse
tase, millega inimesed kokku puutuvad, ei tohi avaldada kahjulikku mõju.
Mitteioniseeriva kiirguse hindamise ja mõõtmise ning selle vastu kaitsmise üldised
spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN 12198 osades 1–3 159.
1.5.11. Väliskiirgus
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et väliskiirgus ei häiri selle tööd.
§ 233. Väliskiirgus
Punktis 1.5.11 esitatud nõue käsitleb masinate elektromagnetilise ühilduvuse ühte
aspekti, st masina häirekindlust välistest allikatest pärineva elektromagnetilise
kiirguse suhtes, mis võib mõjutada inimeste tervist ja ohutust. Sellega seoses tuleks
erilist tähelepanu pöörata juhtimissüsteemi ohutusega seotud osade projekteerimisele
ja valmistamisele – vt § 184: märkused punkti 1.2.1 kohta.
Masina elektromagnetilise häirekindluse suhtes, mis võib häirida masina tööd üldiselt,
ja masina tekitatava elektromagnetilise kiirguse suhtes, mis võib häirida muude
seadmete tööd, kohaldatakse lisaks masinadirektiivile ka elektromagnetilist ühilduvust
käsitlevat direktiivi 2004/108/EÜ160 – vt § 92: märkused artikli 3 kohta.
Punktis 1.5.11 esitatud nõude kohaselt peavad masinate tootjad vältima ka muud liiki
väliskiirguse häireid, mida võib ettenähtud kasutustingimuste korral põhjendatult
eeldada. Näiteks võib väline tehislik või looduslik optiline kiirgus häirida teatavate
fotoelektriliste seadmete või juhtmevabade kaugjuhtimisseadmete tööd.
158
Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste
kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, 31.12.2003, lk 57).
159
EN 12198-1:2000+A1:2008 – Masinate ohutus — Masinate kiirgusest tulenevate riskide hindamine
ja vähendamine — Osa 1: Üldpõhimõtted;
EN 12198-2:2002+A1:2008 – Masinate ohutus — Masinatest lähtuvast kiirgusest tulenevate riskide
hindamine ja vähendamine — Osa 2: Kiirguse mõõtmine;
EN 12198-3:2002+A1:2008 – Masinate ohutus — Masinatest lähtuvast kiirgusest tulenevate riskide
hindamine ja vähendamine — Osa 3: Kiirguse vähendamine summutamise või ekraniseerimisega.
160
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, 15. detsember 2004, mis käsitleb
elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 24).
211
1.5.12. Laserkiirgus
Laserseadmete kasutamisel tuleks arvesse võtta järgmist:
− masina laserseadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et
välditakse igasugust juhuslikku kiirgust,
− masina laserseadmed peavad olema kaitstud nii, et otsene, peegeldunud või
hajukiirgus ning sekundaarne kiirgus ei kahjustaks tervist,
− masina laserseadmete jälgimise või seadistamise optilised seadmed peavad
olema sellised, et laserkiired ei ohustaks tervist.
§ 234. Laserkiirgus
Laserkiirguse allikad on sageli masinasse sisse ehitatud näiteks mõõtmise,
andmetöötluse või inimeste kohalolu avastamise eesmärgil, või sisse ehitatud
sellistesse lasertöötlusmasinatesse nagu materjalide või töödeldavate detailide
kuumutamis-, märkimis-, lõikamis-, painutamis- või keevitusmasinad. Laseritega
kaasnevad riskid sõltuvad kiirguse lainepikkusest ja võimsusest. Kokkupuude
laserkiirgusega võib põhjustada silma- või nahavigastusi ja põletusi.
Tuleb märkida, et töötajate kokkupuude laserkiirgusega on reguleeritud riigisiseste
õigusnormidega, mis on vastu võetud tehislikku optilist kiirgust käsitleva
direktiivi 2006/25/EÜ (milles sätestatakse kokkupuute piirväärtused) rakendamiseks.
Punktis 1.5.12 esitatud nõude kohaselt peab masina tootja integreerima masinasse
laseri või laserkiirguse allika, nii et kiirgust tekitatakse üksnes seal ja üksnes juhul, kui
seda on vaja. Vajaduse korral tuleb paigaldada lokaalsed või perifeersed
kiirguskaitsed või kaitseekraanid, et kaitsta inimesi võimaliku kahjuliku otsese,
peegelduva või hajutatud kiirguse eest.
Reeglina tuleb vältida inimeste juurdepääsu lasertöötlusmasinate tööalale tavapärase
töö käigus. Kui operaatorid peavad laserseadme tööd jälgima, näiteks seadistamise
või reguleerimise eesmärgil, peab tootja integreerima masinasse vajalikud
kaitsemeetmed, et vältida mis tahes ohtu tervisele. Vastavalt punkti 1.1.2
alapunktile b antakse juhised laserkiirguse vastaste isikukaitsevahendite
(silmakaitsed) tagamise ja kasutamise kohta ainult sellise jääkkiirguse puhul, mida ei
saa integreeritud kaitsemeetmetega välistada.
Punkti 1.5.12 kolmas taane tähendab, et optilistel seadmetel, nt ekraanidel, mis on
paigaldatud operaatorite kaitsmiseks laserseadme jälgimise või reguleerimise ajal,
peab olema vajalik maksimaalne läbilaskvus, võttes arvesse laserkiirguse
lainepikkuse vahemikku ja muid omadusi, et vältida mis tahes ohtu tervisele.
Lasertöötlusmasinate üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN ISO 11553
osades 1 ja 2 161.
Kaitseekraanide spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 12254 162.
161
EN ISO 11553-1:2008 - Masinate ohutus - Lasertöötlusseadmed - Osa 1: Üldised ohutusnõuded
(ISO 11553-1:2005); EN ISO 11553-2:2008 - Masinate ohutus — Lasertöötlusseadmed — Osa 2:
Käeshoitavate lasertöötlusseadmete ohutusnõuded (ISO 11553-2:2007).
212
1.5.13. Ohtlike materjalide ja ainete leke

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on võimalik vältida masinas
tekkivate ohtlike materjalide ja ainete sissehingamist; allaneelamist; nahale, silma ning
limaskestadele sattumist ning läbi naha tungimist.
Kui ohtu ei ole võimalik kõrvaldada, peab masina varustus võimaldama ohtlike
materjalide ja ainete kogumist, kõrvaldamist, pihustatava veega ärauhtmist, filtreerimist
või mõne samaväärse tõhusa meetodiga käsitlemist.
Kui tööprotsess ei ole masina töötamise ajal täielikult suletud, peavad jääkainete
kogumis- ja/või kõrvaldamisseadmed paiknema nii, et nende tõhusus oleks võimalikult
suur.
§ 235. Ohtlike materjalide ja ainete leke

Punktis 1.5.13 esitatud nõuded käsitlevad terviseriske, mis on seotud masinas
tekkivate ohtlike materjalide või ainetega. Ohtlike materjalide ja ainete hulka kuuluvad
keemilised ja bioloogilised materjalid ja ained, mis on klassifitseeritud kui toksilised,
kahjulikud, söövitavad, ärritavad, sensibiliseerivad, kantserogeensed, mutageensed,
teratogeensed, patogeensed või lämmatavad. Õhu kaudu levivad ohtlikud ained
satuvad organismi kõige tõenäolisemalt sissehingamise teel, kuid võivad keha
pinnale ladestumise või allaneelamise korral sattuda organismi ka muul viisil. Õhu
kaudu mittelevivad ohtlikud ained satuvad organismi tõenäoliselt allaneelamise teel
või kokkupuutel naha, silmade või limaskestadega.
Ohtlike materjalide ja ainetega seotud riske on võimalik vältida, vältides ohtlike
materjalide ja ainete kasutamist või kasutades vähemohtlikke aineid – vt § 178:
märkused punkti 1.1.3 kohta. Samuti on võimalik kujundada tootmisprotsess nii, et
välditakse või vähendatakse ohtlike materjalide ja ainete heitmeid.
Kui ohtlike materjalide ja ainete heitmeid ei ole võimalik piisaval määral vältida või
vähendada, tuleb vastavalt punkti 1.5.13 teisele lõigule paigaldada masinale
seadmed, mida on vaja ohtlike materjalide ja ainete kogumiseks, kõrvaldamiseks või
veega ärauhtmiseks, et kaitsta inimesi nendega kokkupuutumise eest. Kui ohtlikud
materjalid või ained on kergesti süttivad või võivad koos õhuga moodustada
plahvatusohtliku segu, tuleb nende kogumise või kõrvaldamise ajal võtta
ettevaatusabinõud tule- või plahvatusohu vältimiseks – vt §-d 227 ja 228: märkused
punktide 1.5.6 ja 1.5.7 kohta.
Punkti 1.5.13 kolmandas lõigus käsitletakse olukordi, kus tööprotsess ei ole täiesti
suletud. Sellisel juhul tuleb ohtlike materjalide ja ainete kogumise ja kõrvaldamise
seadmed projekteerida ja paigutada selliselt, et vältida lekkeohtu. See on võimalik,
hoides näiteks kogumisseadmed negatiivse rõhu all või paigutades piisava
õhuvooluga tõmbekapid või -otsikud heitmete tekkekohale võimalikult lähedale.
162
EN 12254:2010 - Ekraanid laseriga töökohtades — Ohutusnõuded ja katsetamine.
213
Ohtlike materjalide ja ainetega seotud ohtude vältimise üldised spetsifikatsioonid on

esitatud standardi EN 626 osades 1 ja 2 163.
1.5.14. Masinasse kinnijäämise oht

Masin peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud vastavate seadmetega nii,
et oleks välistatud inimese kinnijäämine sellesse, või kui see ei ole võimalik, siis nii, et
inimene saab kutsuda abi.
§ 236. Masinasse kinnijäämise oht

Punktis 1.5.14 esitatud nõuet kohaldatakse selliste olukordade suhtes, kus ei saa
täielikult vältida inimeste viibimist masina suletud alas. Kõnealust nõuet kohaldatakse
ka teatavat tüüpi masinate kandurite suhtes, mis on mõeldud inimeste tõstmiseks ja
mille puhul on oht, et kasutajad võivad jääda kinni, kui kandur jääb kõrgele või kahe
liikumatu vastuvõtuplatvormi vahele seisma. Tähelepanu tuleks pöörata ka ohule, et
inimesed võivad jääda kinni masina töökõrgusele nt terviserikke korral.
Punktis 1.5.14 esitatud nõuet tuleb vaadelda koos punktis 1.1.7 esitatud nõudega,
mis käsitleb töötamiskoha väljapääse ja tagavaraväljapääse – vt § 182: märkused
punkti 1.1.7 kohta –, ja koos punktidega 1.6.4 ja 1.6.5, mis käsitlevad operaatori
sekkumist ja masina siseosade puhastamist.
1.5.15. Libisemis-, komistamis- ja kukkumisoht

Masinaosad, kus inimesed võivad liikuda või seista, peavad olema projekteeritud ja
valmistatud nii, et välditakse libisemist, komistamist ja kukkumist nendel osadel või
nendelt alla.
Kui see on vajalik, tuleb need osad varustada käetugedega, mis kinnitatakse vastavalt
kasutaja vajadustele ning mis võimaldavad neil tasakaalu säilitada.
§ 237. Libisemine, komistamine ja kukkumine

Punkti 1.5.15 esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse kõikide masinaosade
suhtes, millel inimesed tõenäoliselt liiguvad või seisavad selleks, et pääseda juurde
töötamiskohtadele või hoolduspunktidele, või selleks, et liikuda ühe masinaosa
juurest teise juurde – vt § 240: märkused punkti 1.6.2 kohta. Seda nõuet
kohaldatakse ka nende masinaosade suhtes, millel inimesed liiguvad või seisavad
siis, kui nad kasutavad inimeste tõstmiseks või liigutamiseks ette nähtud masinaid.
Seega kohaldatakse kõnealust nõuet selliste masinaosade suhtes nagu astmelauad,
tööplatvormid, sillad, rambid, astmed, treppredelid, redelid, põrandad, eskalaatori
astmed või konveier-liikumisteed.
Punktis 1.5.15 esitatud nõuet kohaldatakse üksnes kasutaja ruumidesse paigaldatud
masina osade, sealhulgas masinale juurdepääsu võimaldavate vahendite suhtes – vt
163
EN 626-1:1994+A1:2008 - Masinate ohutus — Masinatest lähtuvatest ohtlikest ainetest tuleneva
terviseriski vähendamine — Osa 1: Põhimõtted ja nõuded masinate tootjatele;
EN 626-2:1996+A1:2008 - Masinate ohutus — Masinatest eralduvate kahjulike ainete terviseohu
vähendamine — Osa 2: Kontrollmenetluste aluseks olev metodoloogia.
214
§ 240: märkused punkti 1.6.2 kohta. Tööandja kohustused seoses töökoha

põrandatega on sätestatud nõukogu direktiivis 89/654/EMÜ164. Kõik konkreetsed
nõuded seoses põrandaga, millel masinat tuleb kasutada või millele see tuleb
paigaldada, täpsustatakse tootja koostatud kasutusjuhendis – vt § 264: märkused
punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta.
Libisemisohu vältimiseks peab tootja tagama, et masina pinnad, millel inimesed
eeldatavalt liiguvad või seisavad, on piisavalt libisemisvastased, võttes arvesse
kasutustingimusi. Kuna selliste ainete nagu vesi, õli, rasv, pinnas, mustus, lumi või
jää kogunemine tõenäoliselt suurendab libisemisohtu, peavad pinnad, millel inimesed
eeldatavalt liiguvad või seisavad, olema võimaluse korral projekteeritud ja paigutatud
selliselt, et vältida kõnealuste ainete olemasolu, või projekteeritud selliselt, et
kõnealused ained ei kogune pinnale või neid saab ära uhtuda. Kui pinnad jäävad
märjaks või niiskeks, tuleks libedate pindade kasutamist vältida.
Komistamisohu ärahoidmiseks on oluline vältida kõrvutiasetsevate pindade
tasapindade erinevusi. Näiteks peab liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindava
tõstuki loodimistäpsus olema selline, et kui inimestel on juurdepääs kandurile, ei tohi
kanduri põranda ja platvormi tasapinnad olla erineval kõrgusel, sest see võib
põhjustada komistamisohtu. Hoolikas tuleb olla ka kaablite ja torude asukoha
määramisel ja nende paigaldamisel, et vältida takistuste loomist, mis võivad
põhjustada komistamisohtu.
Kukkumisohu korral tuleb asjaomased alad varustada vajalike piirete või
kaitsereelingute ja ääristega, et vältida kukkumist. Kui kukkumisohtu ei ole võimalik
täielikult välistada, paigaldatakse kukkumisvastaste isikukaitsevahendite
kinnituspunktid – vt § 265: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti m kohta; ja § 374:
märkused punkti 6.3.2 kohta. Tuleb valida sobivat liiki kinnituspunktid, võttes arvesse
operaatori liikumisvajadust. Vastavalt punkti 1.1.2 alapunktile b ei asenda juhised
isikukaitsevahendite kättesaadavuse ja kasutamise kohta siiski
kukkumisohuvastaseid integreeritud kaitsemeetmeid, kui sellised meetmed on
teostatavad.
Punkti 1.5.15 teise lõigu kohaselt tuleb masina alad, kus inimesed eeldatavalt liiguvad
või seisavad, varustada vajaduse korral käetugedega, mis kinnitatakse vastavalt
kasutajate vajadustele, et aidata neil tasakaalu säilitada. See on täiendav meede
libisemis-, komistamis- ja kukkumisohu vähendamiseks ning see on eriti oluline
masinate puhul, kus kasutajad astuvad liikuvale pinnale, nagu eskalaatorid ja liikuvad
sillad.
Libisemis-, komistamis- ja kukkumisohu vältimise üldised spetsifikatsioonid on
esitatud EN ISO 14122 seeria standardites – vt § 240: märkused punkti 1.6.2 kohta.
Lisaks punktis 1.5.15 esitatud üldnõudele esitatakse punktis 6.3.2 täiendavad nõuded
seoses inimeste tõstmiseks mõeldud kandurilt kukkumise ohuga.
164
Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja
tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1
tähenduses) – I lisa punkt 9.2.
215
1.5.16. Välgulöök
Masin, mis vajab kasutamise ajal kaitset välgulöögi vastu, tuleb varustada elektrilaengu
maandamissüsteemiga.
§ 238. Välgulöök
Punktis 1.5.16 esitatud nõuet kohaldatakse peamiselt selliste masinate suhtes, mis
on mõeldud kasutamiseks välistingimustes, kas paigaldamiseks ühte fikseeritud või
mitmesse järjestikusse asukohta. Samuti on see kohaldatav masinate suhtes, mis on
välitingimustega ühenduses elektrit juhtivate osade kaudu. Välgulöögiohule altid
masinad tuleb varustada asjakohaste piksekaitse- ja maandamissüsteemidega.
Tootja peab kasutusjuhendis täpsustama, kuidas masinat maandada, kuidas
maandust kontrollida ja hooldada, et see oleks püsivalt tõhus – vt §-d 264 ja 272:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunktide i ja r kohta.
1.6. HOOLDUS
1.6.1. Masina hooldus
Seadistamis- ja hoolduskohad peavad asuma väljaspool ohualasid. Seadistamis-,
hooldus-, parandus- ja puhastustoiminguid peab olema võimalik teha siis, kui masin on
seisatud.
Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik täita ühte või mitut eespool esitatud tingimust,
tuleb võtta meetmeid, et neid toiminguid oleks võimalik ohutult teha (vt punkt 1.2.5).
Automaatmasinad ja vajaduse korral ka muud masinad peavad olema varustatud
ühendamisseadisega diagnostilise veaotsimisseadme paigaldamiseks.
Automaatmasinate need osad, mida on vaja tihti vahetada, peavad olema hõlpsasti ja
ohutult eemaldatavad ja vahetatavad. Juurdepääs neile osadele peab olema selline, et
kõnealust tööd oleks võimalik teha vajalike tehniliste vahendite abil ja ettenähtud viisil.
§ 239. Hooldus
Punkti 1.6.1 esimeses lõigus esitatakse olulised üldpõhimõtted masinate selliseks
projekteerimiseks, et hooldustoiminguid saaks teha ohutult. Seadistamis- ja
hoolduskohtade paigutamisega väljapoole ohualasid saab vältida olukorda, kus
hooldustöötajatel tuleb oma ülesannete täitmiseks siseneda ohutsooni, ja vajadust
eemaldada kinnitatud kaitsepiirded või avada blokeerivad piirded hooldustoimingute
tegemiseks.
Masinad tuleks võimalikult suures ulatuses projekteerida selliselt, et
hooldustoiminguid saab teha siis, kui masin on seisatud. Näiteks siis, kui tuleb
vahetada tööriistad või eemaldada need puhastamiseks, peab olema võimalik need
masina küljest kätte saada ilma masinat käivitamata. Kui selleks on vaja eriseadmeid,
peavad need olema masinaga kaasas – vt § 177: märkused punkti 1.1.2 alapunkti e
kohta. Mõnel juhul ei pruugi olla vajalik kogu masina seiskamine, eeldusel et
hooldatavad osad ja operaatorite ohutust mõjutada võivad osad on seisatud.
216
Punkti 1.6.1 teises lõiguga tunnistatakse, et alati ei ole võimalik vältida vajadust
siseneda ohualasse hooldustoimingute tegemiseks ja et võib osutuda vajalikuks teha
teatavad seadistamis- või reguleerimistoimingud töötava masinaga. Sellisel juhul
peab masina juhtimissüsteemil olema asjakohane punktis 1.2.5 osutatud ohutu töö
režiim – vt § 204: märkused punkti 1.2.5 kohta.
Punkti 1.6.1 kolmandas ja neljandas lõigus esitatud nõuete eesmärk on vähendada
operaatori sekkumisest tulenevaid riske, eelkõige automaatmasinate puhul.
Punkti 1.6.1 kolmanda lõigu kohaselt peavad masinad olema vajaduse korral
varustatud vajalike diagnostiliste veaotsimisseadmete ühendamise vahenditega.
Neljanda lõigu kohaselt peab tootja projekteerima automaatmasinad selliselt, et
hõlbustada sageli vahetatavate osade eemaldamist ja asendamist. Tootja peab
kasutusjuhendis täpsustama ja selgitama selliste hooldustoimingute puhul
kasutatavaid ohutuid töövõtteid – vt § 272: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti s kohta.
1.6.2. Juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see võimaldaks ohutut
juurdepääsu kõigile tootmis-, seadistamis- ja hooldustoiminguteks vajalikele kohtadele.
§ 240. Juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele

Punktis 1.6.2 esitatud nõuet tuleb töötamiskohtade ja hoolduspunktide valikul silmas
pidada. Töötamiskohtade ja hoolduspunktide paigutamisega kergesti
ligipääsetavatesse aladesse, nt maapinna tasandile, saab vältida vajadust
spetsiaalsete juurdepääsu tagavate vahendite paigaldamise järele. Kui spetsiaalsed
juurdepääsu tagavad vahendid on nõutavad, peaks sageli juurdepääsetavate
töötamiskohtade ja hoolduspunktide asukoht olema selline, et neile on sobival moel
lihtne juurde pääseda. Sarnaselt seadistamis- ja hoolduspunktidega peavad ka
juurdepääsuvahendid asuma väljaspool ohuala – vt § 239: märkused punkti 1.6.1
kohta.
Masina tootja peab tagama, et masinaga on kaasas vajalikud ohutu juurdepääsu
vahendid. See hõlmab masina sellist korpust, mille ehitus viiakse lõpule kasutaja
ruumides. Sellisel juhul saab masina tootja arvesse võtta seal juba olemas olevaid
juurdepääsuvahendeid ja neid tuleks täpsustada ka tehnilises toimikus.
Hoolduspunkte teenindavad juurdepääsuvahendid tuleb projekteerida selliselt, et
võetakse arvesse masina hoolduseks vajaminevaid tööriistu ja seadmeid.
Tootja võib kasutusjuhendis kirjeldada erakorralise juurdepääsu erivahendeid, nt
erakorralise remondi teostamiseks – vt § 272: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti s
kohta.
Masinale juurdepääsu tagavate püsivahendite valiku ja projekteerimise
spetsifikatsioonid on esitatud EN ISO 14122 seeria standardites165.
165
EN ISO 14122-1:2001 - Masinate ohutus — Püsijuurdepääsuvahendid masinatele — Osa 1: Valik
kahe tasandi vahelisi fikseeritud juurdepääsuvahendeid (ISO 14122-1:2001);
EN ISO 14122-2:2001 - Masinate ohutus — Püsijuurdepääsuvahendid masinatele — Osa 2:
Tööplatvormid ja läbikäigud (ISO 14122-2:2001);
217
1.6.3. Energiaallikatest lahutamine

Masinal peavad olema vahendid selle lahutamiseks kõigist energiaallikatest. Sellised
vahendid peavad olema selgesti äratuntavad. Need peavad olema lukustatavad, kui
energiavarustuse taastamine võib ohustada inimesi. Energiaallikast lahutajat peab
olema võimalik lukustada ka siis, kui operaator ei saa mis tahes temale
juurdepääsetavast kohast kontrollida, kas energiavarustus on endiselt katkenud.
Kui masin saab toite elektrivõrku ühendatava pistiku kaudu, piisab pistiku lahutamisest
sellisel juhul, kui operaatoril on võimalik kontrollida kõigist juurdepääsetavatest
punktidest, kas pistik on lahutatud asendis.
Pärast energiavarustusest lahutamist peab olema võimalik tavalisel viisil hajutada
masina ahelates olevat jääk- või kogunenud energiat, ilma et see ohustaks inimesi.
Erandina eelmistes lõikudes esitatud nõuetest võivad oma energiaallikaga jääda
ühendatuks teatavad ahelad, mille eesmärk on näiteks osade kinnihoidmine, teabe
kaitsmine, sisemuse valgustamine jne. Sel juhul tuleb operaatori ohutuse tagamiseks
võtta erimeetmeid.
§ 241. Energiaallikatest lahutamine

Punktis 1.6.3 esitatud nõude eesmärk on tagada masina ohutus hooldustööde ajal.
Selleks peab operaatoritel, kes hooldavad seisatud masinat, olema võimalik lahutada
masin energiaallikatest enne sekkumist, et vältida ohtlikke olukordi, näiteks masina
ootamatu käivitumine, mis tekivad kas masina rikke tõttu, teiste isikute tegevuse tõttu,
kes võivad eirata hooldustöötajate kohalviibimist, või hooldustöötajate endi tahtmatu
tegevuse tõttu.
Sel eesmärgil peavad olema paigaldatud lahutamisvahendid, mille abil saavad
operaatorid masina usaldusväärsel moel kõigist energiaallikatest, sealhulgas
vooluvõrgust ja mehaanilise, hüdraulilise, pneumaatilise või soojusenergia allikatest
lahti ühendada ja eraldada.
Kui hooldustoiminguid tegeval operaatoril ei ole lihtne kontrollida, kas
lahutamisvahendid on lahutatud asendis, tuleb lahutajad projekteerida selliselt, et
need on selles asendis lukustatavad. Kui eeldatakse, et hooldustoiminguid võivad
teha mitu operaatorit samaaegselt, peab lahutaja olema projekteeritud selliselt, et iga
asjaomane operaator saab oma töö ajaks panna lahutajale oma luku.
Punkti 1.6.3 teist lõiku kohaldatakse peamiselt käeshoitavate elektritööriistade või
teisaldatavate masinate suhtes, mille puhul saab operaator igast tema poolt
juurdepääsetavast punktist kontrollida, kas masin on vooluvõrgus või mitte. Sellisel
juhul piisab masina energiaallikast lahutamiseks pistiku lahtiühendamisest.
Punkti 1.6.3 kolmanda lõigu kohaselt peavad masinale olema paigaldatud vahendid
mis tahes kogunenud energia hajutamiseks, mis võib operaatoreid ohustada. Selline
kogunenud energia võib hõlmata näiteks kineetilist energiat (liikuvate osade inerts),
elektrienergiat (kondensaatorid), rõhu all olevaid vedelikke, vedrusid või masinaosi,
mis võivad liikuda oma raskuse mõjul.
EN ISO 14122-3:2001 - Masinate ohutus — Püsijuurdepääsuvahendid masinatele — Osa 3: Trepid,

treppredelid ja kaitsepiirded (ISO 14122-3:2001).
218
Punkti 1.6.3 neljanda lõiguga nähakse ette erand esimeses kolmes lõigus esitatud
nõuetest, juhuks kui hooldustoimingute ajal on vaja säilitada teatavate vooluringide
toide, et tagada ohutud töötingimused. Näiteks võib olla vajalik säilitada toide
säilitatava teabe kaitsmiseks, valgustamiseks, tööriistade toimimise tagamiseks või
ohtlike ainete eemaldamiseks. Sellisel juhul tuleb säilitada ahela ühendus
energiaallikaga üksnes siis, kui see on vajalik, ning tuleb võtta meetmeid operaatorite
ohutuse tagamiseks, näiteks vältida juurdepääsu asjaomastele toiteahelatele, anda
asjakohaseid hoiatusi või tagada hoiatusseadmed.
Tootja juhised ohutu seadistamise ja hoolduse kohta peavad sisaldama teavet
energiaallikatest lahutamise kohta, lahutaja lukustamise kohta, jääkenergia
hajutamise kohta ja masina ohutuse kontrollimise kohta – vt § 272: märkused
punkti 1.7.4.2 alapunkti s kohta.
Erinevatest energiaallikatest lahutamise ja lukustamise vahendite üldised
spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 1037 166. Standardis EN 60204-1 167
esitatakse spetsifikatsioonid standardi kohaldamisalasse kuuluvate masinate ohutu
elektritoitest lahtiühendamise kohta.
Punktis 3.5.1 esitatakse erinõue seoses liikurmasinate akude lahtiühendamisega.
1.6.4. Operaatori sekkumine

Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et operaatori sekkumise
vajadus oleks võimalikult väike. Kui sekkumist ei saa vältida, peab operaatoril olema
võimalik sekkuda hõlpsalt ja ohutult.
§ 242. Operaatori sekkumine

Masinate selline projekteerimine ja valmistamine ning seadmete ja seadistega
varustamine, et oleks välistatud või piiratud vajadus operaatori sekkumise järele
ohualades, on tõhus viis seonduvate riskide vähendamiseks. Kui operaatori
sekkumist ei saa täielikult vältida, peab masin olema projekteeritud selliselt, et seda
saab hõlpsalt ja ohutult välja viia.
1.6.5. Siseosade puhastamine

Masin peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et ohtlikke aineid või tooteid
sisaldanud siseosi on võimalik puhastada masinasse sisenemata; võimalik tühjendamine
peab olema võimalik ka väljastpoolt. Kui on täiesti võimatu vältida masinasse
sisenemist, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et puhastamine oleks
võimalikult ohutu.
§ 243. Siseosade puhastamine

Punktis 1.6.5 esitatud nõue käsitleb eelmises punktis kirjeldatud operaatori
sekkumise näidet, mis võib olla eriti ohtlik. Sisenemine masinaosadesse, näiteks
166
EN 1037:1995+A1:2008 - Masinate ohutus - Ootamatu käivitumise vältimine.
167
EN 60204-1:2006+A1:2009 - Masinate ohutus — Masinate elektriseadmed — Osa 1: Üldnõuded
(IEC 60204-1:2005 (muudetud)).
219
silod, paagid, mahutid või torustik, mis on sisaldanud ohtlikke aineid või valmistisi,
võib põhjustada mürgistuse või lämbumise ohtu nii asjaomaste operaatorite kui ka
teiste, neid päästa püüdvate inimeste jaoks.
Punkti 1.6.5 esimeses lauses esitatud üldreegel on, et selliseid osi peab olema
võimalik puhastada või tühjendada väljastpoolt, et ei oleks vaja neisse siseneda. Kui
sellistesse masinaosadesse sisenemist ei ole võimalik vältida, tuleb võtta vajalikud
kaitsemeetmed, näiteks piisava ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, ohtlike ainete
kontsentratsiooni või õhu hapnikusisalduse jälgimine ning operaatorite jälgimise ja
ohutu päästmise tagamine.
1.7. TEAVE
§ 244. Kasutajateave
Kuna masinate ohutu kasutamine sõltub tootja võetud projekteerimis- ja
valmistamismeetmete kombinatsioonist ja kasutaja võetud kaitsemeetmetest, on
vajaliku teabe ja vajalike juhiste andmine kasutajatele masina projekteerimise oluline
ja lahutamatu osa.
Jääkohtude kohta teabe, hoiatuste ja juhiste andmine kuulub ohutuse tagamise
põhimõtteid käsitlevas punktis 1.1.2 esitatud kolmeetapilise meetodi kolmandasse
etappi. Asjaolu, et kõnealune kolmas etapp on tähtsuse järjekorras viimane, tähendab
seda, et hoiatused ja juhendid ei saa asendada põhimõtteliselt ohutu projekteerimise
meetmeid ja integreeritud kaitsemeetmeid, kui need on võimalikud, võttes arvesse
tehnika taset – vt § 174: märkused punkti 1.1.2 alapunkti b kohta.
Punktides 1.7.1–1.7.4 esitatud nõudeid kohaldatakse masinate suhtes üldiselt, st mis
tahes artikli 1 lõike 1 punktides a–f loetletud toodete suhtes – vt § 33: märkused
artikli 2 kohta. Kõnealuste nõuete kohaldamise kohta osaliselt komplekteeritud
masinate suhtes vt § 390: märkused VI lisa kohta.
1.7.1. Teave ja hoiatused masina kohta

On soovitav, et teave ja hoiatused masina kohta oleksid esitatud kergesti mõistetavate
sümbolite või piktogrammidena. Kogu kirjalik ja suuline teave ning hoiatused peavad
olema ühenduse ametlikus keeles (keeltes), mille vastavalt asutamislepingule võib
kindlaks määrata liikmesriik, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse ning
nõudmise korral võivad masinaga kaasas olla mis tahes teises operaatorile arusaadava
ühenduse ametliku keele (keelte) versioonid.
§ 245. Teave ja hoiatused masina kohta

Punktis 1.7.1 esitatud nõuded käsitlevad masina osaks oleva teabe ja hoiatuste
vormi. Punkti 1.7.1 esimeses lauses soovitatakse tootjatel kasutada sel eesmärgil
kergesti mõistetavaid sümboleid või piktogramme. Hästi läbimõeldud sümbolid või
piktogrammid on mõistetavad intuitiivselt ja nende kasutamisega välditakse vajadust
kirjaliku või suulise teabe tõlkimise järele.
Punkti 1.7.1 teist lauset kohaldatakse teabe suhtes, mis on kirjaliku tekstina esitatud
masinal või monitoriekraanil või suulise tekstina esitatud näiteks häälesüntesaatori
220
abil. Sellisel juhul peavad teave ja hoiatused olema esitatud nende liikmesriikide
ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele
võetakse.
Masina kasutaja võib samuti nõuda tootjalt, et masinal või monitoriekraanidel
esitatava teabe ja hoiatustega oleks kaasas teave või juhendid mis tahes muus ELi
keeles või muudes keeltes, mis on operaatorile mõistetavad. Sellel võib olla erinevaid
põhjusi, näiteks:
− masinat kasutama hakkavad isikud ei mõista asjaomase liikmesriigi ametlikku
keelt;
− masinat hakatakse kasutama töökohas, kus kasutatakse ühtainust töökeelt, mis ei
ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel;
− masinat kasutatakse ühes liikmesriigis ja seda hooldavad teise liikmesriigi
tehnikud;
− masina kaugdiagnostikat teostatakse liikmesriigis, mis ei ole masina kasutamise
liikmesriik.
Teabe ja hoiatuste esitamine masinal muudes ELi keeltes kui selle liikmesriigi ametlik
keel või ametlikud keeled, kus masin turule lastakse või kasutusele võetakse, või mis
tahes muus keeles või muudes keeltes on küsimus, mis lahendatakse tootja ja
kasutaja vahelises lepingus masina tellimise ajal.
221
§ 246. Euroopa Liidu ametlikud keeled

Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt, mida kasutatakse järgmistes liikmesriikides:
Austria − saksa keel Läti − läti keel

Belgia − hollandi, prantsuse, saksa keel Leedu − leedu keel
Bulgaaria − bulgaaria keel Luksemburg − prantsuse ja saksa
keel
Küpros − inglise ja kreeka keel Malta − inglise ja malta keel
Tšehhi Vabariik − tšehhi keel Madalmaad − hollandi keel
Taani − taani keel Poola − poola keel
Eesti − eesti keel Portugal − portugali keel
Soome − soome ja rootsi keel Rumeenia − rumeenia keel
Prantsusmaa − prantsuse keel Slovakkia − slovaki keel
Saksamaa − saksa keel Sloveenia − sloveeni keel
Kreeka − kreeka keel Hispaania − hispaania keel
Ungari − ungari keel Rootsi − rootsi keel
Iirimaa − inglise ja iiri keel Ühendkuningriik − inglise keel
Itaalia − itaalia keel
Teatavad liikmesriigid, kus on kaks või enam ametlikku keelt (Belgia, Soome),
aktsepteerivad ühe keele kasutamist üksnes nendes piirkondades, kus räägitakse
ainult seda keelt. Tootjatel soovitatakse see asjaomastest liikmesriigi ametiasutustest
järele uurida. Teised kakskeelsed liikmesriigid (Küpros, Malta ja Iirimaa)
aktsepteerivad ainult inglise keele kasutamist.
Teistes liikmesriikides, kus masinadirektiivi kohaldatakse tulenevalt EMPst, Šveitsiga
sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkuleppest ning ELi-Türgi tolliliidust, nõutakse
masinadirektiivi rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusaktidega asjaomase
riigi ametliku keele või ametlike keelte kasutamist:
Island − islandi keel Šveits − prantsuse, saksa ja itaalia
keel
Liechtenstein − saksa keel Türgi − türgi keel
Norra − norra keel
1.7.1.1. Teave ja infoseadised

Masina juhtimiseks vajalik teave peab olema üheselt ja lihtsalt mõistetav. Seda ei tohi
olla liiga palju, et operaatorit mitte üle koormata.
Kuvarid ja muud interaktiivsed suhtlusvahendid masina ja operaatori vaheliseks
suhtlemiseks peavad olema lihtsalt mõistetavad ja hõlpsasti kasutatavad.
§ 247. Teave ja infoseadised

Punktis 1.7.1.1 esitatud nõuet kohaldatakse masinat käsitleva kogu teabe suhtes,
mida on vaja selleks, et aidata operaatoril masinat juhtida. Eelkõige kohaldatakse
seda juhtimisseadiste näidukite ja kuvarite suhtes – vt § 194: märkused punkti 1.2.2
kohta. See teave peab vastama punktis 1.7.1 esitatud nõuetele.
222
Teabe, teavitusvahendite, näidukite ja kuvarite kavandamisega seotud

spetsifikatsioonid on esitatud EN 894 seeria standardites168 ja EN 61310 seeria
standardites 169.
1.7.1.2 Hoiatusseadised
Kui järelevalveta masina rike võib ohustada inimeste tervist ja ohutust, peab masin
olema varustatud nii, et see annab hoiatuseks asjakohase valgus- või helisignaali.
Kui masinal on hoiatusseadised, peavad need olema üheselt mõistetavad ja hõlpsasti
märgatavad. Operaatoril peab olema võimalik igal ajal kontrollida selliste
hoiatusseadiste toimimist.
Tuleb järgida ohutusmärke ja -värve käsitlevate ühenduse eridirektiivide nõudeid.
§ 248. Hoiatusseadised
Punkt 1.7.1.2 käsitleb ohte, mida põhjustavad selliste masinate või masinaosade
rikked, mis on ette nähtud toimima ilma alalise operaatoripoolse järelevalveta.
Hoiatusseadised peavad olema sellised, mis võimaldavad teavitada operaatoreid või
teisi ohustatud isikuid ohtlikest riketest, et oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid
ohus olevate isikute kaitsmiseks. Hoiatusseadised paigaldatakse vastavalt vajadusele
masina enda külge või need aktiveeritakse eemalt.
Visuaalsete ja audiosignaalide spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 61310-1.
Punkti 1.7.1.2 viimases lõigus osutatakse direktiivile 92/58/EMÜ 170, milles
sätestatakse töökohas kasutatavate märkide miinimumnõuded. Seepärast ei
kohaldata kõnealuse direktiivi rakendamiseks vastu võetud riigisiseseid õigusnorme
vahetult masinate tootjate suhtes. Punktiga 1.7.1.2 nähakse siiski ette masinate
tootjate kohustus järgida kõnealuse direktiivi tehnilisi nõudeid, et tagada
ohutusmärkide ühtsus töökohas.
1.7.2. Jääkriski eest hoiatamine

Kui masina ohutuks konstrueerimiseks võetud meetmetest ning vastuvõetud
kaitsemeetmetest ja täiendavatest kaitseabinõudest hoolimata risk püsib, tuleb ette näha
vajalikud hoiatused, sealhulgas ka hoiatusseadiseid.
168
ergonoomianõuded – Osa 1: Inimese ja kuvari ning juhtseadiste vastastikuse mõju üldpõhimõtted;
ergonoomianõuded – Osa 2: Kuvarid.
169
EN 61310-1:2008 - Masinate ohutus — Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine — Osa 1: Nõuded
visuaal-, audio- ja puutesignaalidele (IEC 61310-1:2007);
EN 61310-2:2008 - Masinate ohutus — Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine — Osa 2: Nõuded
märgistusele (IEC 61310-2:2007).
170
Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või
tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16
lõike 1 tähenduses) – vt VI lisa: Miinimumnõuded valgustatud märkidele; ja VII lisa: Miinimumnõuded
helisignaalidele.
223
§ 249. Jääkriski eest hoiatamine

Punktis 1.7.2 esitatud nõue viitab jääkriskidele, st riskidele, mida ei saa
põhimõtteliselt ohutu projekteerimise meetmetega kõrvaldada või piisaval määral
vähendada või mida ei saa integreeritud kaitsemeetmetega täielikult vältida – vt
§ 174: märkused punkti 1.1.2 alapunkti b kohta. Masinal olevad hoiatused jääkriskide
kohta täiendavad tootja juhendis nende kohta esitatud teavet – vt § 267: märkused
punkti 1.7.4.2 alapunkti l kohta. Masinal esitatud hoiatused on kasulikud siis, kui
operaatoreid või teisi ohustatud isikuid on vaja teavitada konkreetsetest
ettevaatusabinõudest, mida tuleb masina kasutamise ajal jääkriskidega seoses võtta,
nt kuumade pindade või laserite puhul. Hoiatused võivad olla kasulikud ka
isikukaitsevahendite kasutamise meelde tuletamiseks.
Masinal esitatud hoiatused peavad olema kooskõlas punktis 1.7.1 esitatud nõuetega.
Hoiatusseadiste abil antavad hoiatused peavad olema kooskõlas punktis 1.7.1.2
esitatud nõuetega.
C-tüüpi standardites võidakse määrata kindlaks hoiatuste vorm ja anda juhiseid
nende sisu kohta. Lisaks sisaldavad direktiiv 92/58/EMÜ ja standard EN 61310-1
suuniseid, mis on asjakohased selliste hoiatuste väljatöötamiseks.
1.7.3. Masina märgistus

Kõigile masinatele tuleb nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult märkida vähemalt
järgmine teave:
− tootja ja vajaduse korral ka tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress,
− masina nimetus,
− CE-märgis (vt III lisa),
− seeria- või tüübinimetus,
− seerianumber, kui on,
− ehitusaasta, s.o. valmistamise lõppemisaasta.
Masinale CE-märgise kandmisel on keelatud selle dateerimine varasema või hilisema
kuupäevaga.
...
§ 250. Masina märgistus

Punkti 1.7.3 esimene lõik käsitleb andmeid, mis peavad olema lisaks muule
kasutajaid hoiatavale teabele märgitud igale masinale. Kui CE-märgis ja
potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamisega seonduv märgistus välja
arvata, ei nähta punktiga 1.7.3 ette teabe masinale märkimise erivormi, eeldusel et
see on nähtav, loetav ja kustutamatu. Märgistus peab seega olema kinnitatud
masinale sellisesse kohta, mis on väljastpoolt nähtav ja ei ole peidetud masinaosade
taha ega alla. Võttes arvesse masina suurust, peavad kasutatavad tähed olema
loetavuse tagamiseks piisavalt suured. Kasutatav märgistamistehnika peab tagama,
et märgistus ei kustu masina kasutusea jooksul, võttes arvesse eeldatavaid
kasutustingimusi. Kui märgistus esitatakse plaadil, peab see olema püsivalt kinnitatud
masina külge, soovitavalt keevitamise, neetimise või liimimise teel.
224
Toodete puhul, mis on liiga väikesed, et kanda loetavat märgistust punkti 1.7.3
kohaselt nõutavate andmetega, võib märgistuse esitada toote külge kinnitatud
vastupidaval sildil (tagades samas, et see ei mõjuta masina nõuetekohast toimimist).
Kettide, trosside ja lintide märgistamise erinõuded on esitatud punktis 4.3.1 – vt
§ 357: märkused punkti 4.3.1 kohta.
Punkti 1.7.3 esimeses lõigus osutatud andmete suhtes ei kohaldata punktis 1.7.1
esitatud keelenõudeid. Need andmed tuleb siiski kirjutada ühes ELi ametlikus keeles.
Järgmised märkused käsitlevad punkti 1.7.3 esimese lõigu kuut taanet:
− tootja ja vajaduse korral ka tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress
Punkti 1.7.3 esimeses taandes esitatud nõude eesmärk on anda kasutajale või
turujärelevalveasutusele võimalus võtta tootjaga probleemi korral ühendust – vt
§-d 79–81: märkused artikli 2 punkti i kohta. Sama teave tuleb esitada EÜ
vastavusdeklaratsioonis – vt § 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta.
Mõiste „ärinimi” osutab nimele, mille all asjaomane äriühing on registreeritud.
Mõiste „täielik aadress” tähistab postiaadressi, mis on piisav selleks, et saadetud kiri
jõuaks tootjani. Üksnes riigi või linna nimi ei ole piisav. Puudub kohustus märkida
tootja e-posti aadressi või veebisaiti, kuigi nende lisamine võib olla kasulik.
Samuti tuleb masinale märkida tootja ELis registreeritud volitatud esindaja ärinimi ja
täielik aadress juhul, kui tootja on andnud sellisele volitatud esindajale vastavad
volitused – vt §-d 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta.
Kui tootja või tema volitatud esindaja täielikku aadressi ei saa praktilistel kaalutlustel
masinale märkida, nt kui masin on väga väike, esitatakse see teave koodina, eeldusel
et koodi selgitus ja täielik aadress esitatakse masinaga kaasas olevas juhendis – vt
§ 259: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti b kohta – ja masina EÜ
− masina nimetus
Mõiste „masina nimetus” viitab selle masinarühma tavanimetusele, kuhu konkreetne
masina mudel kuulub. (Mõiste sarnaneb tähenduselt mõistetega „üldnimetus ja
funktsioon”, mida kasutatakse II lisas seoses EÜ vastavusdeklaratsiooniga).
Võimaluse korral tuleks kasutada asjaomase masinarühma tähistamiseks
harmoneeritud standardites kasutatud vastet. Sama teave tuleb esitada EÜ
Kui masina täpset nimetust ei saa praktilistel kaalutlustel masinale märkida, nt kui
masin on väga väike, võib selle teabe esitada koodina, eeldusel et koodi selgitus ja
masina täpne nimetus esitatakse masinaga kaasas olevas juhendis – vt § 259:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti b kohta – ja masina EÜ vastavusdeklaratsioonis –
vt § 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta.
Tootjapoolset masina nimetust ei tuleks käsitada alusena selle kindlaksmääramisel,
kas on kohaldatavad teatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded või
vastavushindamise menetlused, mis tuleb eraldi kindlaks määrata.
225
− CE-märgis (vt III lisa)

CE-märgist käsitlevad nõuded on esitatud artiklis 16 ja III lisas. Vastavalt III lisale
tuleb CE-märgis kanda masinale tootja või tema volitatud esindaja nime vahetusse
lähedusse, kasutades sama tehnikat – vt § 141: märkused artikli 16 kohta; ja § 387:
− seeria- või tüübinimetus
Seeria- või tüübinimetus on nimetus, kood või number, mille tootja on andnud
asjaomasele masina mudelile, mille suhtes on kohaldatud asjakohast
vastavushindamise menetlust. Seeria- või tüübinimetus sisaldab sageli kaubamärki.
− seerianumber, kui on
Seerianumber on vahend seeriasse või tüüpi kuuluva üksiku masina

identifitseerimiseks. Masinadirektiiviga ei nõuta masinatelt seerianumbrit, kuid kui
tootja on masinale seerianumbri andnud, peab see olema märgitud seeria- või
tüübinimetuse järele.
− ehitusaasta, s.o. valmistamise lõppemisaasta

Masinale CE-märgise kandmisel on keelatud selle dateerimine varasema või
hilisema kuupäevaga.
Ehitusaasta on aasta, mil valmistamisprotsess lõpule jõuab. Tootja ruumides
kokkumonteeritavate masinate puhul loetakse valmistamisprotsess lõpule viiduks
hiljemalt siis, kui masin viiakse tootja ruumidest importijale, levitajale või
lõppkasutajale. Masinate puhul, mis monteeritakse lõplikult kasutaja ruumides,
loetakse valmistamisprotsess lõppenuks siis, kui masina kohapeal monteerimine on
lõpule viidud ja masin on kasutuselevõtuks valmis. Masinate puhul, mille kasutaja on
valmistanud isiklikuks kasutamiseks, loetakse valmistamisprotsess lõppenuks siis, kui
masin on kasutuselevõtuks valmis – vt § 80: märkused artikli 2 punkti i kohta.
Lisaks punktis 1.7.3 esitatud märgistamise üldnõuetele esitatakse punktis 3.6.2
täiendavad nõuded liikurmasinate märgistamiseks; kettide, trosside ja lintide, tõstmise
abiseadiste ja tõstemasinate märgistusnõuded on esitatud punktis 4.3; täiendavad
nõuded inimeste tõstmiseks ette nähtud masinate kohta on esitatud punktis 6.5.
Tuleb märkida, et direktiivi 2000/14/EÜ (nn väliseadmete direktiiv) reguleerimisalasse
kuuluvate masinatele peab lisaks CE-märgisele kandma ka garanteeritud
helivõimsuse taseme tähise – vt § 92: märkused artikli 3 kohta; ja § 271: märkused
punkti 1.7.4.2 alapunkti u kohta.
1.7.3. Masina märgistus (jätkub)

...
Kui masin on projekteeritud ja valmistatud potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutamiseks, tuleb see teave ka masinale märkida.
...
226
§ 251. Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud

masinate märgistus
Punkti 1.7.3 kolmandat lõiku kohaldatakse masinate suhtes, mis kuuluvad lisaks
masinadirektiivile ka direktiivi 94/9/EÜ171 reguleerimisalasse – vt § 91: märkused
artikli 3 kohta; ja § 228: märkused punkti 1.5.7 kohta. CE-märgis tähistab masina
vastavust kohaldatavatele ELi direktiividele, mis näevad ette märgise masinale
kandmise – vt § 141: märkused artikli 16 kohta. Lisaks CE-märgisele nähakse
direktiiviga 94/9/EÜ ette plahvatuskaitse erimärgistus:
Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masinate

märgistusele järgneb seadmegruppi ja rühma tähistav sümbol.

...
Masinal peab olema ka oluline täielik teave selle tüübi ja ohutu kasutamise kohta. See
teave peab vastama punktis 1.7.1 esitatud nõuetele.
...
§ 252. Oluline teave ohutu kasutamise kohta

Punkti 1.7.3 neljanda lõiguga nõutakse, et masinale peab olema märgitud vajalik
teave, mis on oluline selle ohutuks kasutamiseks. See teave peab vastama punktis
1.7.1 esitatud nõuetele piktogrammide ja kasutatavate keelte kohta. Samuti tuleks
arvesse võtta punktis 1.7.1.1 esitatud nõuet seoses teabe ja infoseadistega.
Ei eeldata, et tootja peaks märkima masinale kogu ohutut kasutamist käsitleva teabe,
mis on esitatud juhendis. Siiski tuleb masinale märkida ohutu kasutamise olulisi
aspekte käsitlev teave, nt töödeldavate detailide maksimaalsed mõõtmed,
kasutatavate tööriistade maksimaalsed mõõtmed, maksimaalne kalle, millel masin
säilitab stabiilsuse, maksimaalne tuule kiirus jne. Masinale märgitav teave on
tavaliselt täpsustatud asjakohastes harmoneeritud standardites.

...
Kui masinaosa tuleb kasutamise ajal käsitseda tõsteseadmega, peab selle mass olema
esitatud loetavalt, kustutamatult ja üheselt mõistetavalt.
171
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1).
227
§ 253. Tõsteseadmega käsitsetavate masinaosade märgistus

Punkti 1.7.3 viimases lõigus esitatud nõue täiendab nõudeid, mis on seotud masina
käsitsemist hõlbustava konstruktsiooniga – vt § 180: märkused punkti 1.1.5 kohta.
Seda kohaldatakse selliste masinaosade suhtes, mida tuleb kasutamise ajal
käsitseda ja mille kaal, suurus või kuju on selline, mis takistab nende käsitsi
liigutamist. Nõude kohaldamisel tuleb arvesse võtta asjaomase masina kasutusea eri
etappide analüüsi – vt § 173: märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta.
Sellistele masinaosadele tuleb märkida nende mass, et kasutajal oleks võimalik
kasutada piisava tõstevõimega tõstemasinat. Mitmeti mõistetavuse vältimiseks tuleks
mass märkida kilogrammides asjaomasele masinaosale nähtavale kohale,
eelistatavalt tõstemasina kinnituste vahetusse lähedusse.
1.7.4. Kasutusjuhend
Iga masinaga peab kaasas olema kasutusjuhend ühenduse ametlikus keeles või selle
liikmesriigi ametlikes keeltes, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse.
Masinaga kaasasolev kasutusjuhend peab olema kas „algupärane kasutusjuhend” või
„algupärase kasutusjuhendi tõlge”, millele peaks olema lisatud algupärane
kasutusjuhend.
Erandina sellest nõudest võib hooldusjuhend, mis on ette nähtud kasutamiseks tootja või
tema volitatud esindaja spetsialistidest töötajatele, olla koostatud ainult ühes ühenduse
keeles, millest need töötajad aru saavad.
Kasutusjuhend peab olema koostatud kooskõlas järgmiste põhimõtetega.
§ 254. Kasutusjuhend
Punkt 1.7.4 käsitleb ühte tootja kohustust, mis peab olema täidetud enne masina
turule laskmist ja/või kasutusele võtmist – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta.
Punkti 1.7.4 esimeses lõigus märgitakse, et masinaga peab olema kaasas tootja
koostatud kasutusjuhend. See tähendab, et kasutusjuhend tuleb koostada enne
masina turule laskmist ja/või kasutusele võtmist ning see peab olema masinaga
kaasas kuni masin jõuab kasutajani. Masinate importijad või levitajad peavad
seepärast tagama, et kasutusjuhend antakse kasutajale edasi – vt § 83: märkused
artikli 2 punkti i kohta.
Lisaks punktis 1.7.4 esitatud üldnõuetele kasutusjuhendi kohta esitatakse järgmistes
punktides nende kohta täiendavad nõuded:
− punktid 2.1.2, 2.2.1.1 ja 2.2.2.2 – toiduainetetööstuse masinad ning
kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinad, kaasaskantavad käeshoitavad ja
käsijuhitavad masinad ning lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud
masinad;
− punktid 3.6.3.1 ja 3.6.3.2 – liikurmasinad ja mitmeotstarbelised masinad;
− punktid 4.4.1 ja 4.4.2 – tõstmise abiseadised ja tõstemasinad.
228
§ 255. Kasutusjuhendi vorm

Punktis 1.7.4 ei täpsustata kasutusjuhendi vormi. Üldiselt on kokku lepitud, et kõik
tervise ja ohutuse tagamisega seotud juhendid tuleb esitada paberil, sest ei saa
eeldada, et kasutajal on juurdepääs veebisaidil elektroonilisel kujul esitatud
kasutusjuhendiga tutvumise vahenditele. Sageli on siiski kasulik teha kasutusjuhend
kättesaadavaks elektroonilisel kujul internetis ja samuti paberil, sest see võimaldab
kasutajal elektrooniline fail alla laadida siis, kui ta seda soovib, ja taastada juhend, kui
paberkoopia on kaduma läinud. See hõlbustab ka juhendi ajakohastamist, kui see on
vajalik.
§ 256. Kasutusjuhendi keel

Reeglina tuleb tervise- ja ohutusnõuete järgimisega seotud juhendid koostada selle
ELi liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes, kus masin turule lastakse ja/või
kasutusele võetakse – vt § 246: märkused punkti 1.7.1 kohta.
Punkti 1.7.4 teist lõiku tuleks lugeda punkti 1.7.4.1 arvesse võttes. Masinaga peab
kaasas olema algupärane kasutusjuhend, st juhend, mille tootja või tema volitatud
esindaja on kinnitanud. Kui algupärane kasutusjuhend ei ole kättesaadav selle
liikmesriigi keeles või keeltes, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse,
peab masinaga olema kaasas algupärane kasutusjuhend koos selle tõlkega.
Viimatinimetatud nõude eesmärk on anda kasutajatele võimalus konsulteerida
algupärase juhendiga juhul, kui esineb kahtlusi tõlke täpsuse osas.
Punkti 1.7.4 kolmandas lõigus on sätestatud erand esimeses lõigus esitatud üldisest
nõudest kasutusjuhendi keele kohta. Seda kohaldatakse hooldusjuhendi suhtes, mis
on ette nähtud kasutamiseks tootja või tema volitatud esindaja spetsialistidest
töötajatele. Sellisteks spetsialistidest töötajateks võivad olla tootja või tema volitatud
esindaja töötajad või sellise ettevõtte töötajad, kellel on tootja või tema volitatud
esindajaga sõlmitud leping või kirjalik kokkulepe asjaomase masina hooldamiseks.
Eranditult kõnealustele spetsialistidest töötajatele kasutamiseks mõeldud
kasutusjuhendid ei pea tingimata olema koostatud selle riigi keeles või keeltes, kus
masinat kasutatakse, vaid võivad olla koostatud keeles, millest spetsialistidest
töötajad aru saavad.
Seda erandit ei kohaldata selliste hooldustoimingute juhendite suhtes, mida peab
teostama kasutaja või kasutaja volitatud hoolduspersonal. Et erandit saaks
kohaldada, tuleb tootja koostatud kasutusjuhendis seega selgelt täpsustada, milliseid
hooldustoiminguid tohivad teha üksnes tootja või tema volitatud esindaja poolt selleks
volitatud spetsialistidest töötajad.
229
1.7.4.1. Kasutusjuhendi koostamise üldpõhimõtted

a) Kasutusjuhend tuleb koostada ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles. Tootja
või tema volitatud esindaja kinnitatud kasutusjuhendi variandis (variantides)
peavad olema sõnad „algupärane kasutusjuhend”.
b) Kui selle riigi ametlikus keeles (keeltes), kus masinat kasutama hakatakse,
„algupärast kasutusjuhendit” ei ole, peab tootja või tema volitatud esindaja või
sellel keelealal masinat turule laskev isik hankima tõlke asjaomas(t)esse
keelde/keeltesse. Tõlkes peavad olema sõnad „algupärase kasutusjuhendi tõlge”.
...
§ 257. Kasutusjuhendi koostamine ja tõlge

Punkti 1.7.4.1 alapunktides a ja b selgitatakse üksikasjalikult, kuidas tuleb täita
punktis 1.7.4 sätestatud keelenõudeid.
Punkti 1.7.4.1 alapunktis a selgitatakse, et algupärane kasutusjuhend on tootja või
tema volitatud esindaja heakskiidetud juhendi keeleversioon(id). Nendes
keeleversioonides peavad (vastavas keeles) sisalduma sõnad „algupärane
kasutusjuhend”. Tootja võib esitada „algupärase kasutusjuhendi” ühes või mitmes
keeles.
Punkti 1.7.4.1 alapunktis b käsitletakse olukorda, kus masin lastakse turule
liikmesriigis, mille jaoks tootja või tema volitatud esindaja ei ole algupärast
kasutusjuhendit koostanud. See võib juhtuda näiteks siis, kui importija, levitaja või
kasutaja algatusel lastakse masin turule või võetakse kasutusele liikmesriigis, mida
tootja algselt ette ei näinud. Sellisel juhul peab tootja või tema volitatud esindaja või
isik, kes toob masina kõnealusesse keelepiirkonda, esitama kasutusjuhendi tõlke
asjaomases liikmesriigis kasutatavasse ELi ametlikku keelde või ametlikesse
keeltesse.
Praktikas tähendab see nõue seda, et isik, kes toob masina kõnealusesse
keelepiirkonda, peab saama tõlke tootjalt või tema volitatud esindajalt või vastasel
korral tõlkima juhendi ise või laskma selle tõlkida – vt § 83: märkused artikli 2 punkti i
kohta.
Tõlge peab sisaldama sõnu „algupärase kasutusjuhendi tõlge” (vastavas keeles) ja
sellega peab kaasas olema algupärane kasutusjuhend – vt § 254: märkused
punkti 1.7.4 kohta.
1.7.4.1. Kasutusjuhendi koostamise üldpõhimõtted (jätkub)

...
c) Kasutusjuhend peab sisaldama mitte ainult masina kavandatud kasutamist, vaid ka
iga põhjendatult ettenähtavat väärkasutamist.
...
§ 258. Eeldatava väärkasutuse vältimine

Punkti 1.7.4.1 alapunktis c rõhutatakse, et kasutusjuhend on üks vahend masina
väärkasutuse vältimiseks. See tähendab, et juhendi koostamisel iga punktis 1.7.4.2
loetletud aspekti kohta peab tootja võtma arvesse teadmisi sellest, kuidas masinat
230
võidakse väärkasutada, tuginedes sealjuures sarnaste masinate varasemal

kasutamisel omandatud kogemustele, õnnetuste uurimisele ja teadmistele inimeste
käitumise kohta, mida saab kergesti prognoosida – vt § 172: märkused punkti 1.1.1
alapunkti i kohta; ja § 175: märkused punkti 1.1.2 alapunkti c kohta.
1.7.4.1. Kasutusjuhendi koostamise üldpõhimõtted (jätkub)

...
d) Masinate puhul, mis on mõeldud kasutamiseks ka mittekutselistele
operaatoritele, tuleb kasutusjuhendi sõnastuses ja skeemis arvesse võtta üldist
haridustaset ja otsustusvõimet, mida sellistelt operaatoritelt põhjendatult
eeldada võib.
§ 259. Mittekutselistele kasutajatele mõeldud juhend

Punkti 1.7.4.1 alapunktis d tehakse vahet mittekutselistele operaatoritele ja
kutsealaseks kasutuseks mõeldud masinatel. Kasutusjuhendi sõnastust ja kujundust
tuleb kohandada sihtrühmale, kellele juhend on adresseeritud. Mittekutselistele
kasutajatele mõeldud juhend tuleb sõnastada ja esitada keeles, mis on tavainimesele
arusaadav, vältides erialast tehnilist terminoloogiat. See nõue on asjakohane ka
masinate puhul, mida võivad kasutada nii professionaalsel kui ka
mitteprofessionaalsel tasemel kasutajad.
Kui tarbijatele kasutamiseks mõeldud masin tarnitakse koos teatavate elementidega,
mis transpordi ja pakendamise hõlbustamiseks on lahti monteeritud, tuleb erilist
tähelepanu pöörata selle tagamisele, et paigaldusjuhend oleks täielik ja selgesõnaline
ning sisaldaks selgeid, täpseid ja üheselt mõistetavaid diagramme, jooniseid või
fotosid – vt § 264: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta.
Teatavate masinarühmade C-tüüpi standardites täpsustatakse kasutusjuhendi sisu,
kuid üldiselt ei anta neis suuniseid juhendi sõnastuse ja kujunduse kohta.
Kasutusjuhendi koostamise üldised suunised on esitatud standardis EN ISO 12100-
2 172. Kuigi masinadirektiivi kohaselt ei ole tegemist harmoneeritud standardiga,
võivad kasutusjuhendi sõnastust ja kujundust käsitlevas standardis EN 62079 173
esitatud suunised osutuda kasulikeks ka masinate kasutusjuhendi puhul.
1.7.4.2. Kasutusjuhendi sisu

Iga kasutusjuhend peab võimaluse korral sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) tootja ja tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress;
b) samad andmed, mis on märgitud masinale, välja arvatud seerianumber (vt
punkt 1.7.3.);
...
172
EN ISO 12100-2:2003+A1:2009 - Masinate ohutus - Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted –
Osa 2: Tehnilised põhimõtted (ISO 12100-2:2003) – vt punkti 6.
173
EN 62079:2001 – Juhiste koostamine – Liigendus, sisu ja esitus.
231
§ 260. Kasutusjuhendi sisu – andmed tootja ja masina kohta

Punktis 1.7.4.2 tehakse kokkuvõte peamistest aspektidest, mis peavad olema
hõlmatud tootja koostatud kasutusjuhendiga. Sõna „vähemalt” märgib, et loetelu ei
tule käsitada ammendavana. Seega tuleb kasutusjuhendisse lisada mis tahes
punkti 1.7.4.2 alapunktides a–v loetlemata teave, mis on vajalik masina ohutuks
kasutamiseks. Väljend „võimaluse korral” tähendab, et punkti 1.7.4.2 alapunktides a–
v nimetatud aspektid peavad olema hõlmatud üksnes juhul, kui need on asjaomase
masina puhul asjakohased.
Punktis 1.7.4.2 nimetatud andmed on samad, mis tuleb märkida masinale – vt § 250:
märkused punkti 1.7.3 kohta. Kasutusjuhendis tuleb siiski esitada masina täielik
nimetus juhendi koostamise keeles. Seerianumbrit ei nõuta, sest tootja koostatud
juhend hõlmab tavaliselt pigem masina mudelit või tüüpi kui üksikut toodet.
Kui masina mudelil on mitu varianti, tuleb kasutajale selgeks teha, millised
konkreetsed juhendi osad iga variandi suhtes kehtivad. Ka juhul, kui juhend hõlmab
rohkem kui ühte mudelit või tüüpi, näiteks kui see hõlmab mitut samasse seeriasse
kuuluvat masinatüüpi või mudelit, peab kasutajale olema selge, milliseid konkreetseid
juhendi osi iga mudeli või tüübi suhtes kohaldatakse.
1.7.4.2. Kasutusjuhendi sisu (jätkub)

...
c) EÜ vastavusdeklaratsioon või dokument, milles on esitatud EÜ
vastavusdeklaratsiooni sisu koos lähemate üksikasjadega masina kohta,
kusjuures seerianumber ja allkiri ei ole kohustuslikud;
...
§ 261. EÜ vastavusdeklaratsiooni lisamine juhendisse

Punkti 1.7.4.2 alapunkt c käsitleb EÜ vastavusdeklaratsiooni lisamist juhendisse.
Lisaks juhendile peab masinaga kaasas olema EÜ vastavusdeklaratsioon – vt § 103:
märkused artikli 5 lõike 1 kohta Selle kohustuse täitmiseks võib tootja valida kahe
järgmise alternatiivi vahel:
− kasutusjuhendisse lisatakse allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsioon. See on
asjakohane üksikeksemplaride või väikestes kogustes toodetavate masinate
puhul;
− kasutusjuhendisse lisatakse dokument, milles esitatakse EÜ
vastavusdeklaratsiooni sisu (mis ei pruugi hõlmata seerianumbrit ja allkirja), ning
sellisel juhul tuleb allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsioon esitada eraldi – vt
§ 382: märkused II lisa 1. osa A jao kohta.
232

...
d) masina üldkirjeldus;
e) masina kasutamiseks, hooldamiseks ja parandamiseks ning masina töö
kontrollimiseks vajalikud joonised, diagrammid, kirjeldused ja selgitused;
f) masina töötamiskoha (töötamiskohtade) kirjeldus(ed), mida operaatoritel on
võimalik kasutada;
...
§ 262. Kirjeldused, joonised, diagrammid ja selgitused

Punkti 1.7.4.2 alapunktis d nimetatud masina üldkirjelduse eesmärk on anda
kasutajale võimalus määrata kindlaks masina põhiosad ja nende funktsioonid.
Punkti 1.7.4.2 alapunkt e käsitleb masina kasutamiseks, hooldamiseks ja
parandamiseks ning masina nõuetekohase toimimise kontrollimiseks vajalikke
andmeid ja selgitusi. Üksikasjalikumad nõuded juhendi neid aspekte hõlmava sisu
kohta on esitatud järgmistes punktides. Pikkadele kirjalikele selgitustele eelistatakse
tavaliselt selgeid ja lihtsaid jooniseid, diagramme, graafikuid ja tabeleid. Vajalikud
kirjalikud selgitused tuleks siiski paigutada nende kujundlike elementide kõrvale, mille
kohta need käivad.
Punkti 1.7.4.2 alapunkt f käsitleb operaatorite jaoks ette nähtud töötamiskohti.
Hõlmatavad aspektid on näiteks
− töötamiskoha asukoht;
− istmete, jalatugede või muude masinaosade reguleerimine, et tagada hea
kehaasend ja vähendada operaatorile ülekanduvat vibratsiooni – vt § 183:
− juhtimisseadiste ja nende funktsioonide paigutus ja kindlaksmääramine – vt § 185:
− erinevad töö- ja juhtimisrežiimid ning igale režiimile vastavad kaitsemeetmed ja
ettevaatusabinõud – vt § 204: märkused punkti 1.2.5 kohta;
− masinale paigaldatud piirete ja kaitseseadiste kasutamine;
− ohtlike ainete kogumiseks ja kõrvaldamiseks või heade töötingimuste säilitamiseks
paigaldatud seadmete kasutamine.

...
g) juhised masina kasutamiseks;
h) hoiatused selle kohta, kuidas masinat ei tuleks kasutada, kuid nagu kogemused
näitavad, vahel ikka kasutatakse;
...
233
§ 263. Ettenähtud kasutamine ja eeldatav väärkasutamine

Punkti 1.7.4.2 alapunktis g osutatud ettenähtud kasutuse kirjelduses tuleb täpselt
märkida, mis on masina ettenähtud kasutusotstarve. Masina ettenähtud kasutuse
kirjelduses tuleb täpsustada kasutustingimuste piirangud, mida on võetud arvesse
tootja läbi viidud riskihinnangus ning masina projekteerimisel ja valmistamisel – vt
§ 171: märkused punkti 1.1.1 alapunkti h kohta.
Masina ettenähtud kasutuse kirjeldus peab hõlmama masina kõiki erinevaid
töörežiime ja kasutusetappe ning selles tuleb täpsustada nende parameetrite ohutud
väärtused, millest sõltub masina kasutamise ohutus. Sellised parameetrid võivad
näiteks olla
− tõstemasina maksimaalne koormus;
− maksimaalne kallak, millel liikurmasinat on võimalik kasutada ilma stabiilsuskaota;
− maksimaalne tuulekiirus, mille korral saab masinat välistingimustes ohutult
kasutada;
− töödeldavate detailide maksimaalsed mõõtmed;
− roteeruvate tööriistade maksimaalne kiirus, kui lubatud kiiruse ületamisega
kaasneb purunemisoht;
− materjalide liigid, mida saab masinas ohutult töödelda.
Punkti 1.7.4.2 alapunktiga h nähakse ette, et tootjapoolne kasutusjuhend peab
sisaldama hoiatusi masina mõistliku eeldatava väärkasutuse kohta – vt § 172:
märkused punkti 1.1.1 alapunkti i kohta; ja § 175: märkused punkti 1.1.2 alapunkti c
kohta. Sellise väärkasutuse vältimiseks on kasulik näidata kasutajale ära sellise
väärkasutuse tavalised põhjused ja selgitada selle võimalikke tagajärgi. Masina
mõistlikku eeldatavat väärkasutust käsitlevate hoiatuste puhul tuleks võtta arvesse
kasutajatelt saadud tagasisidet ja teavet õnnetusjuhtumite või sarnaseid masinaid
käsitlevate intsidentide kohta.

...
i) monteerimise, paigaldamise ja ühendamise juhised, sealhulgas joonised,
diagrammid ning teave kinnitusvahendite ja selle kohta, millisele veermikule või
alusele masin paigaldatakse;
j) juhised müra või vibratsiooni vähendamise kohta;
...
§ 264. Monteerimine, paigaldamine ja ühendamine

Punkti 1.7.4.2 alapunkt i hõlmab toiminguid, mida viib läbi kasutaja või mis viiakse läbi
kasutaja nimel enne masina kasutusele võtmist.
Monteerimisjuhised on vajalikud masinate puhul, mida ei tarnita kasutajale
valmiskujul, näiteks, kui teatavad masina elemendid on transpordi või pakendamise
hõlbustamiseks demonteeritud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata monteerimisjuhendile
olukorras, kus montaaži teostavad mitteprofessionaalsed kasutajad – vt § 258:
märkused punkti 1.7.4.1 alapunkti c kohta.
234
Vahetatavate seadmete monteerimisjuhistes tuleb täpsustada nende põhimasinate

tüüp või tüübid, millega seadmeid saab ohutult kasutada, ja see peab hõlmama
vajalikke juhiseid vahetatavate seadmete ohutuks monteerimiseks põhimasinale
kasutaja poolt – vt § 41: märkused artikli 2 punkti b kohta.
Kui masin tarnitakse ilma ajamisüsteemita, peab kasutusjuhend sisaldama kõiki
vajalikke spetsifikatsioone ajamisüsteemi paigaldamiseks, nt tüüp, võimsus ja
ühendusvahendid, ning ajamisüsteemi täpseid paigaldusjuhiseid – vt § 35: märkused
artikli 2 punkti a esimese taande kohta.
Paigaldusjuhised on vajalikud masina puhul, mis tuleb paigaldada ja/või kinnitada
konkreetsetele tugialustele, struktuuridele või ehitistele, vundamendile või
maapinnale, et tagada selle ohutu kasutamine ja stabiilsus. Juhistes tuleb täpsustada
tugialuse nõutavad mõõtmed ja koormustaluvuse näitajad ning vahendid masina
tugialusele kinnitamiseks. Transpordivahendile paigaldatava masina puhul tuleb
juhistes täpsustada, millistele sõidukitele või haagistele saab masina ohutult
paigaldada, viidates kas nende tehnilistele omadustele või vajaduse korral
konkreetsele sõidukimudelile – vt § 37: märkused artikli 2 punkti a kolmanda taande
kohta.
Ühendamisjuhistes tuleb kirjeldada meetmeid, mille abil tagatakse masina ohutu
ühendamine toiteallika, vedelikuvarude jne külge. Tuleb täpsustada varude vastavaid
omadusi, näiteks pinge, võimsus, rõhk või temperatuur. Samuti tuleb täpsustada
masina ohutut ühendamist ohtlike ainete kõrvaldamise vahendite külge, kui need
vahendid ei ole masina lahutamatu osa.
Punkti 1.7.4.2 alapunktis j osutatakse paigaldus- ja monteerimisjuhiste spetsiifilisele
aspektile, mis on seotud müra ja vibratsiooni vähendamisega.
Müra osas tuleb juhistes vajaduse korral täpsustada tootja poolt koos masinaga
tarnitud müra vähendamise seadmete õiget monteerimist ja paigaldamist.
Vibratsiooni osas võivad juhised sisaldada näiteks piisavate summutusomadustega
vundamendi spetsifikatsioone.

...
k) masina kasutuselevõtu ja kasutamise juhised ja vajaduse korral ka operaatorite
koolitamise juhised;
...
§ 265. Kasutuselevõtt ja kasutamine

Punkti 1.7.4.2 alapunktis k osutatakse esmalt masina kasutuselevõtuga seotud
juhistele – vt § 86: märkused artikli 2 punkti k kohta.
Kasutuselevõtu juhistes märgitakse kõik vajalikud reguleerimised, kontrollid,
inspektsioonid või toimimisega seotud testid, mis tuleb teha pärast masina
monteerimist ja paigaldamist ning enne selle kasutusele võtmist. Esitada tuleb mis
tahes järgitavate konkreetsete menetluste kirjeldused. Sama teave esitatakse
masinate puhul, mis võetakse taas kasutusse näiteks pärast üleviimist uude asukohta
või pärast suuremaid parandustöid.
235
Punkti 1.7.4.2 alapunktis k osutatud juhiste teine aspekt on seotud masina

kasutamisega. Juhistes tuleb käsitleda masina kasutamise erinevaid etappe. Juhised
hõlmavad vastavalt vajadusele järgmist:
− masina tavapärane töötamine, seadistamine ja reguleerimine;
− juhtimisseadiste, piirete ja kaitseseadiste õige kasutamine;
− koos masinaga tarnitud spetsiaalsete tööriistade või eriseadmete kasutamine – vt
§ 177: märkused punkti 1.1.2 alapunkti e kohta.
− kõigi töö- ja juhtimisrežiimide valik ja ohutu kasutamine – vt § 204: märkused
punkti 1.2.5 kohta;
− konkreetsetes kasutustingimustes võetavad konkreetsed ettevaatusabinõud.
§ 266. Operaatorite koolitamine

Punkti 1.7.4.2 alapunktis k osutatud kolmas aspekt on operaatorite koolitamine.
Masina tootja peab näitama, kas masina ohutuks kasutamiseks on vaja erikoolitust.
Tavaliselt on see asjakohane üksnes juhul, kui masin on ette nähtud
professionaalseks kasutamiseks.
Ei eeldata, et tootja peaks kasutusjuhendis esitama täieliku koolitusprogrammi või
koolitamise käsiraamatu. Juhendis võib siiski esitada olulised aspektid, mida tuleks
operaatorite koolitusel käsitleda, et aidata tööandjatel täita operaatoritele asjakohase
koolituse pakkumise kohutustust. Sellega seoses tuleb märkida, et teatavate
masinarühmade puhul võivad operaatorite koolitamine ja koolitusprogrammid olla
reguleeritud direktiivi 2009/104/EÜ rakendamiseks vastu võetud riigisiseste
õigusnormidega – vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
Lisaks juhendis esitatud põhiteabele koolituse kohta pakuvad mõned masinate
tootjad kasutajatele ka operaatorikoolituse teenust, kuid selline teenus ei kuulu
masinadirektiivi reguleerimisalasse.

...
l) teave jääkriski kohta, mis püsib hoolimata kõigist projekteeritud
ohutusmeetmetest, kaitsemeetmetest ja täiendavatest kaitseabinõudest;
m) juhised kasutajate võetavate kaitsemeetmete kohta, sealhulgas vajaduse korral
isikukaitsevahendite kohta;
...
§ 267. Teave jääkriskide kohta

Punkti 1.7.4.2 alapunktid l ja m käsitlevad ohutuse tagamise põhimõtete kolmanda
etapi olulist aspekti – vt § 174: märkused punkti 1.1.2 alapunkti b kohta.
Punkti 1.7.4.2 alapunkti l kohaselt peab kasutusjuhend sisaldama selgeid väiteid mis
tahes riskide kohta, mida ei ole ohutu projekteerimise meetmetega või integreeritud
tehniliste kaitsemeetmetega piisavalt vähendatud.
236
Selle teabe eesmärk on anda kasutajatele võimalus võtta punkti 1.7.4.2 alapunktis m
nimetatud vajalikud kaitsemeetmed. Juhendis täpsustatud meetmete hulka võib
kuuluda näiteks järgmine:
− täiendavate ekraanide ja piirete kasutamine töökohas;
− tööohutussüsteemide korraldus;
− teatavate ülesannete jätmine koolitatud ja volitatud operaatoritele;
− asjakohaste isikukaitsevahendite tagamine ja kasutamine.
Tuleb märkida, et isikukaitsevahendite valik, tagamine ja kasutamine kuulub tööandja
vastutusalasse ja see on reguleeritud direktiivi 89/656/EMÜ 174 rakendamiseks vastu
võetud riigisiseste õigusnormidega. Kuid masina tootja poolt koostatud
kasutusjuhendis võib näidata, mis tüüpi isikukaitsevahendeid kasutada kaitseks
masinast tulenevate jääkriskide eest. Eelkõige juhul, kui masin on varustatud kõrgelt
kukkumise vastaste isikukaitsevahendite kinnitamise seadistega, tuleb täpsustada
kokkusobivad isikukaitsevahendid – vt § 237: märkused punkti 1.5.15 kohta; ja § 374:

...
n) kui see on vajalik, masina külge kinnitatavate tööriistade olulised omadused;
...
§ 268. Tööriistade olulised omadused

Punkti 1.7.4.2 alapunkt n käsitleb juhiseid, mis on seotud tööriistadega, mis ei ole
alaliselt masina külge kinnitatud ja mida kasutaja võib vahetada. Selliseid tööriistu ei
loeta masina osaks – vt § 41: märkused artikli 2 punkti b kohta –, kuid masina ohutu
kasutamine sõltub sageli sobivate tööriistade paigaldamisest ja kasutamisest.
Kasutusjuhendis tuleb seepärast täpsustada selliste tööriistade omadused, millest
sõltub ohutu kasutamine. See on eriti oluline kiiresti liikuvate või kiiresti pöörlevate
tööriistade puhul, et vältida tööriistade purunemisest ja kildude või tööriistade endi
eemalepaiskumisest tulenevaid riske – vt §-d 207 ja 208: märkused punktide 1.3.2 ja
1.3.3 kohta.
Täpsustatavad olulised omadused võivad muu hulgas olla näiteks järgmised:
− tööriistade maksimaalsed või minimaalsed mõõtmed ja mass;
− tööriistade materjal ja monteeritavad osad;
− tööriistade nõutav kuju või nende muud olulised konstruktsioonielemendid;
− tööriistade kokkusobivus masina tööriistahoidikuga.
174
Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite
kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv
direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18).
237

...
o) masina stabiilsusnõude täitmiseks vajalikud tingimused selle kasutamise,
transpordi, monteerimise, demonteerimise, mittekasutamise, katsetamise ja
eeldatavate rikete ajal;
...
§ 269. Stabiilsuse tingimused

Punkti 1.7.4.2 alapunkt o on seotud punktides 1.3.1, 2.2.1, 3.4.1, 3.4.3, 4.1.2.1, 4.2.2,
5.1 ja 6.1.2 esitatud nõuetega stabiilsuse kohta. Kui masina projekt ja ehitus tagavad
masina stabiilsuse teatavatel kindlaksmääratud tingimustel, tuleb need
kasutusjuhendis täpsustada.
Kui stabiilsus sõltub teatavate kasutustingimustele seatud piirangute järgimisest,
nagu näiteks maksimaalne kallak, maksimaalne tuule kiirus, maksimaalne ulatus või
masina teatavate elementide asend, tuleb neid piiranguid täpsustada ja esitada
vajalikud selgitused vastavate masinale paigaldatud kaitse- ja hoiatusseadiste
kasutamise kohta ning selle kohta, kuidas ohtlikke olukordi vältida.
Kasutusjuhendis tuleb samuti selgitada, kuidas tagada masina või selle osade
stabiilsus masina muudes kasutusea etappides – vt § 173: märkused punkti 1.1.2
alapunkti a kohta. Kui stabiilsuse tagamiseks nendes etappides on vaja konkreetseid
meetmeid, tuleb samuti täpsustada võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid.

...
p) juhised eesmärgiga tagada transpordi, käsitsemise ja ladustamise ohutus,
näidates masina ja selle erinevate osade massid, kui neid tuleb pidevalt eraldi
vedada;
...
§ 270. Transport, käsitsemine ja ladustamine

Punkti 1.7.4.2 alapunkt p on seotud masina ja selle osade käsitsemise nõuetega – vt
Masina ja selle eraldi transporditavate osade ohutu transpordi, käsitsemise ja
ladustamise juhised hõlmavad vajaduse korral järgmist:
− käsitsi liigutatavate masinate või nende osade ohutu käsitsemise juhised;
− juhised tõstemasinate kinnituspunktide kasutamise, transporditavate masinate ja
nende osade massi kohta;
− juhised selle kohta, kuidas tagada stabiilsus transpordi ja ladustamise ajal,
sealhulgas mis tahes selleks eesmärgiks ette nähtud eriseadmete kasutamine;
− ohtlike tööriistade või masinaosade käsitsemise erikorra kirjeldus.
238

...
q) juhised tegutsemiseks õnnetuse või masinarikke korral ja kui on tõenäoline, et
toimub lukustumine, siis meetod seadmete ohutuks vabastamiseks;
...
§ 271. Hädaolukorras tegutsemise menetlused ja masina vabastamise meetodid

blokeerumise korral
Punkti 1.7.4.2 alapunkti b kohaselt peab masina tootja suutma ette näha masina
võimalikke rikkeid ja täpsustama menetlused, mida hädaolukorras järgida.
Täpsustatavate meetmete hulka kuuluvad näiteks meetodid, mida kasutada
vigastatute päästmiseks, abi kutsumiseks või kinni jäänud inimeste päästmiseks – vt
Kasutusjuhendis tuleb samuti kirjeldada meetodit, mida järgida liikuvate osade
lukustumise korral, ja selgitada selliseks otstarbeks ette nähtud mis tahes
kaitseseadise või tööriista kasutamist – vt § 212: märkused punkti 1.3.7 kohta.

...
r) kasutaja sooritatavate seadistamis- ja hooldustoimingute kirjeldused ning
ennetavad hooldusmeetmed, mille rakendamist tuleb jälgida;
s) juhendid ohutuks seadistamiseks ja hoolduseks, sealhulgas kaitsemeetmed, mida
nende toimingute ajal rakendama peaks;
t) operaatorite tervist ja ohutust mõjutavate varuosade spetsifikatsioon;
...
§ 272. Seadistamine, hooldus ja varuosad

Punkti 1.7.4.2 alapunkti r kohaselt peab tootja kirjeldama kasutaja tehtavaid
seadistus- ja hooldustoiminguid.
Eelkõige tuleb kasutusjuhendis täpsustada need seadistamis- ja hooldustoimingud,
mille läbiviimine on kohustuslik, ja näidata ära nende sagedus. Juhendis tuleb
loetleda need masina elemendid või masinaosad, mida tuleb kontrollida
korrapäraselt, et avastada ülemäärast kulumist. Samuti tuleb täpsustada kõnealuste
kontrollide intervallid (võttes aluseks masina kasutuse kestuse või töötsüklite arvu),
vajalike inspektsioonide või testide laad ning kasutatavad seadmed. Tuleb esitada
kulunud osade parandamise või asendamise kriteeriumid – vt § 207: märkused
punkti 1.3.2 kohta.
Punkti 1.7.4.2 alapunkt s on seotud punktides 1.6.1–1.6.5 esitatud nõuetega
hoolduse kohta. Juhendis tuleb täpsustada vajalikud meetodid ja menetlused, mida
järgida seadistamis- ja hooldustoimingute ohutuse tagamiseks. Tuleb märkida,
millised on hooldustoimingute ajal võetavad asjakohased kaitsemeetmed ja
ettevaatusabinõud. Juhend hõlmab vastavalt vajadusele järgmist:
− teave energiaallikatest lahutamise, lahutaja lukustamise, jääkenergia hajutamise
ja masina ohutuse kontrollimise kohta – vt § 241: märkused punkti 1.6.3 kohta.
239
− meetmed selliste hooldustoimingute ohutuse tagamiseks, mis viiakse läbi masina

töö ajal;
− meetodid osade ohutuks eemaldamiseks või asendamiseks – vt § 239: märkused
punkti 1.6.1 kohta;
− ettevaatusabinõud, mida tuleb võtta selliste siseosade puhastamisel, mis on
sisaldanud ohtlikke aineid – vt § 243: märkused punkti 1.6.5 kohta;
− erakorralise remondi tegemiseks kasutatavad juurdepääsuvahendid – vt § 240:
Punkti 1.7.4.2 alapunktis t osutatakse varuosi käsitlevale teabele. Üldiselt ei
reguleerita varuosade tarnimist masinadirektiiviga ja seepärast lepitakse see kokku
tootja ja kasutaja vahelise lepinguga. Kuid kui kuluvad osad on vaja asendada, et
kaitsta kasutajate tervist ja ohutust, tuleb juhendis esitada sobivate varuosade
spetsifikatsioon. Niisuguste varuosade hulka kuuluvad näiteks:
− kaitsepiirded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide jaoks – vt § 319:
− painduvad kuluvad kaitsepiirded – vt § 216: märkused punkti 1.4.1 kohta;
− töötamiskohtade puhta õhuga varustamise süsteemide filtrid – vt § 182: märkused
punkti 1.1.7 kohta; ja § 322: märkused punkti 3.5.3 kohta;
− tõstemasinate kandeosad – vt §-d 340 ja 341: märkused punktide 4.1.2.4
ja 4.1.2.5 kohta;
− eemalepaiskuvate objektide või masinaosade kinni pidamise piirded ja nende
kinnitamise süsteemid – vt § 216: märkused punkti 1.4.1 kohta.
240

...
u) järgmine teave tekitatava õhumüra kohta:
− A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase
töötamiskohtades, kus see ületab 70 dB (A); kui see ei ületa
70 dB (A), tuleb see ära märkida,
− C-filtriga korrigeeritud helirõhu hetkeline tipptase töötamiskohtades,
kui see ületab 63 Pa (130 dB 20 μPa suhtes),
− masina tekitatav helivõimsustase, kui A-filtriga korrigeeritud
ekvivalentne püsiv helirõhutase töötamiskohtades ületab 80 dB (A).
Need väärtused saadakse kas kõnesoleva masina tegelike mõõtmistega või
määratakse kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ning toodetava
masina suhtes representatiivsete mõõtmiste alusel.
Väga suurte masinate puhul võib A-filtriga korrigeeritud helivõimsustaseme asemel
esitada A-filtriga korrigeeritud ekvivalentse püsiva helirõhutaseme piiritletud
kohtades masina ümber.
Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata, tuleb helitaset mõõta masinale kõige
sobivamal meetodil. Kui on näidatud helitugevusväärtused, tuleb näidata nende
väärtuste mõõtemääramatuse tase. Tuleb kirjeldada masina tööolusid mõõtmise ajal
ja mõõtmisel kasutatud meetodeid.
Kui töötamiskoht (töötamiskohad) on määratlemata või neid ei saa määratleda,
tuleb A-filtriga korrigeeritud helirõhutaset mõõta 1 meetri kaugusel masina pinnast
ja 1,6 meetri kaugusel põrandast või juurdepääsuplatvormist. Tuleb näidata
helirõhu suurim tase ja selle esinemiskoht.
Kui ühenduse eridirektiivides esitatakse muid nõudmisi helirõhutaseme või
helivõimsustaseme mõõtmise kohta, tuleb kohaldada neid direktiive, mitte käesoleva
punkti asjakohaseid sätteid;
...
§ 273. Deklaratsioon mürataseme kohta

Punkti 1.7.4.2 alapunkt u sisaldab teavet õhumüra kohta, mis tuleb esitada
dokumendis, mida praegu nimetatakse deklaratsiooniks mürataseme kohta.
Kõnealune deklaratsioon täidab kahte peamist eesmärki.
− Aidata kasutajatel valida väiksema müratasemega masin;
− Anda teavet, mis on kasulik riskihindamise jaoks, mille tööandja peab läbi viima
kooskõlas müraga kokkupuudet käsitleva direktiivi 2003/10/EÜ 175 artikli 4
rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega.
175
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse
miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate
riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT
L 42, 15.2.2003, lk 38) – vt eelkõige artikli 4 lõike 6 punkti f.
241
Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et tootja deklaratsioon mürataseme kohta

annab teavet üksnes masina enda tekitatud müra osakaalu kohta töökoha
müratasemes. Töötajate müraga kokkupuute taset ei saa tuletada kõigest masina
tootja deklaratsiooni alusel, sest operaatorite kokkupuudet müraga mõjutavad ka
muud tegurid – vt § 229: märkused punkti 1.5.8 kohta.
Teave, mis on esitatud deklaratsioonis mürataseme kohta, hõlmab kolme erinevat
mürataseme väärtust.
1. A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase L pA , mis tuleneb
masinast selle töökohas või töökohtades. See on A-filtriga korrigeeritud
ekvivalentse püsiva helirõhutaseme keskmine konkreetse perioodi jooksul, mis
iseloomustab masina terviklikku töötsüklit. See mürataseme väärtus ei hõlma
masina keskkonnast tingitud müra, nagu müra peegeldus seintelt või müra,
mis pärineb muudest allikatest töökohas.
See väärtus tuleb mõõtmise teel kindlaks määrata kõigi masinate puhul,
kasutades asjakohaseid testimisreeglistikke, olenemata sellest, kas masinat
peetakse mürarikkaks või ei. Kui mõõtmise tulemusena saadud väärtus ei
ületa 70 dB (A), peab see olema juhendis märgitud. Kui mõõtmise tulemusena
saadud väärtus ületab 70 dB (A), peab mõõdetud väärtus olema juhendis
märgitud.
2. C-filtriga korrigeeritud helirõhu hetkeline tipptase ehk C-filtriga korrigeeritud
helirõhu tipptase L pCpeak. See on C-filtriga korrigeeritud helirõhutaseme
maksimaalne väärtus konkreetse perioodi jooksul, mis iseloomustab masina
terviklikku töötsüklit.
See väärtus on asjakohane masinate puhul, mis tekitavad tugevaid impulsse
sisaldavat müra. See väärtus peab olema juhendis märgitud üksnes siis, kui
mõõtmise tulemusena saadud väärtus ületab 63 Pa (130 dB 20 μPa suhtes).
3. A-filtriga korrigeeritud helivõimsustase L WA . See väärtus iseloomustab õhu
kaudu levivat helienergiat, mida masin ruumis kiirgab ja mille tõttu võib masinat
nimetada müraallikaks. See on kõige olulisem mürataseme väärtus ja ei sõltu
masina töökeskkonnast.
Kuna L WA mõõtmine võib olla keeruline, tuleb seda väärtust mõõta ja tulemus
juhendisse märkida üksnes juhul, kui L pA ületab 80 dB (A) mis tahes töökohas.
Punkti 1.7.4.2 alapunkti u teisest lõigust järeldub, et seeriatootmise puhul võib
testimist teostada tehniliselt võrreldavatest masinatest koostatud representatiivse
valimi alusel. Ühekordse valmistamise puhul peab tootja mõõtmise teel kindlaks
määrama iga tarnitava masina mürataseme.
Punkti 1.7.4.2 alapunkti u kolmas lõik käsitleb väga suuri masinaid, mille
helivõimsustaseme L WA kindlaksmääramine võib olla äärmiselt keeruline. Selle
kindlaksmääramiseks, kas teatavasse rühma kuuluvaid masinaid tuleb pidada väga
suurteks, tuleb arvesse võtta nii masina heliallikate jaotumist ja suunatust kui ka
jõupingutusi, mida on vaja helivõimsustaseme L WA kindlaksmääramiseks. See, kas
teatavasse rühma kuuluvaid masinaid tuleb pidada väga suurteks, tuleb märkida
asjakohases testimisreeglistikus. Selliste väga suurte masinate puhul võib teatavates
kohtades masina ümber asendada L WA väärtuse helirõhutaseme L pA väärtusega.
242
Punkti 1.7.4.2 alapunkti u neljas lõik käsitleb müra mõõtmise meetodeid.

Töötingimustel on müratasemele suur mõju. Mürataseme mõõtmist tuleks seepärast
teostada tingimustel, mis on reprodutseeritavad ja esindavad masina eeldatavaid
kasutustingimusi. Kui harmoneeritud standardis täpsustatud testimisreeglistikus on
märgitud, millistel töötingimustel tuleb mõõtmist teha, piisab töötingimuste ja
kasutatud mõõtmismeetodite esitamiseks viitest harmoneeritud standardile. Kui
kasutatakse muid testimismeetodeid, tuleb töötingimused ja kasutatud meetodid
täpsustada deklaratsioonis mürataseme kohta.
Punkti 1.7.4.2 alapunkti u neljandas lõigus nõutakse samuti mõõdetud väärtuste
mõõtemääramatuse taseme täpsustamist deklaratsioonis mürataseme kohta.
Praegused tehnilised teadmised ei võimalda määrata L pCpeak väärtuste mõõtmisega
seonduvat mõõtemääramatuse taset. Asjakohastes testimisreeglistikes tuleb anda
suuniseid töökoha L pA ja L WA mõõtmisega seonduva mõõtemääramatuse taseme
kindlaksmääramiseks.
Punkti 1.7.4.2 alapunkti u viiendas lõigus selgitatakse, kuidas määrata mõõtmise teel
kindlaks töökoha helirõhutaset L pA masinate puhul, kus operaatori töötamiskoht on
selgelt määratlemata. Kui kasutatakse kõnealuses lõigus esitatud meetodit, tuleb
mürataset käsitlevas deklaratsioonis näidata, kus toimus L pA väärtuse mõõtmine.
Punkti 1.7.4.2 alapunkti u viimases lõigus osutatakse väliseadmete direktiivile
2000/14/EÜ176. Selle reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes kohaldatakse
seoses keskkonna müratasemega lisaks masinadirektiivile väliseadmete direktiivi – vt
Väliseadmete direktiivi kohaselt peab selle reguleerimisalasse kuuluvatel seadmetel
olema lisaks CE-märgisele ka garanteeritud helivõimsuse taseme tähis (see on
helivõimsustase, mis on mõõdetud vastavalt direktiivi III lisas esitatud meetodile ja
millele on liidetud tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud määramatuse
väärtus).
Punkti 1.7.4.2 alapunkti u viimane lõik tähendab, et väliseadmete direktiivi
reguleerimisalasse kuuluvate masinate puhul tuleb deklaratsioonis mürataseme kohta
esitada kolmanda väärtusena garanteeritud helivõimsuse tase, mitte mõõdetud
helivõimsuse tase L WA . Siiski kohaldatakse selliste masinate suhtes jätkuvalt
punkti 1.7.4.2 alapunkti u viimases lõigus esitatud nõudeid, mis käsitlevad A-filtriga
korrigeeritud ekvivalentset püsivat helirõhutaset L pA ja C-filtriga korrigeeritud helirõhu
tipptaset L pCpeak .

...
v) kui on tõenäoline, et masin tekitab mitteioniseerivat kiirgust, mis võib olla
kahjulik inimestele, eriti kui neil on aktiivsed või mitteaktiivsed siirdatavad
meditsiiniseadmed, peab juhis sisaldama teavet operaatorit ja muid masina
mõjupiirkonnas olevaid isikuid mõjutava kiirguse kohta.
176
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate
seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).
243
§ 274. Siirdatavad meditsiiniseadmed

Punkti 1.7.4.2 alapunktis v esitatud nõue käsitleb mitteioniseerivast kiirgusest
tulenevat jääkriski – vt § 232: märkused punkti 1.5.10 kohta. Tuleb esitada teave
sellise kiirguse laadi kohta, eriti kui on tõenäoline, et see mõjutab siirdatavate
meditsiiniseadmete toimimist.
1.7.4.3. Trükised
Masinat kirjeldavad trükised ei tohi tervise ja ohutuse osas olla kasutusjuhendiga
vastuolus. Masina toimivusnäitajaid kirjeldavad trükised peavad sisaldama
emissioonide kohta sama teavet kui kasutusjuhend.
§ 275. Trükised
Kui masinaga kaasasoleva juhendi esmane eesmärk on tagada masina ohutu
kasutamine, siis trükistel on peamiselt kaubanduslik funktsioon. Punktis 1.7.4.3
nõutakse siiski, et juhend ja masina kaubanduslikud dokumendid oleksid kooskõlas.
See on eriti oluline seoses masina ettenähtud kasutusega, millele osutatakse
punkti 1.7.4.2 alapunktis g, sest kasutajad valivad oma vajadustele vastava masina
tõenäoliselt kaubanduslike trükiste põhjal.
Punkti 1.7.4.3 teise lause eesmärk on aidata kasutajatel valida väiksema müra- ja
vibratsioonitaseme ning ohtliku kiirguse või ohtlike ainete tasemega masinat. Eelkõige
tuleb masina toimivusnäitajaid kirjeldavatesse kaubanduslikesse dokumentidesse
lisada punkti 1.7.4.2 alapunkti u kohases mürataset käsitlevas deklaratsioonis
sisalduvad väärtused ja punktide 2.2.1.1 ja 3.6.3.1 kohaselt nõutav teave vibratsiooni
kohta. Paljud müügibrošüürid või kataloogid sisaldavad osa või tabelit, milles
esitatakse masina peamised toimivusnäitajad, näiteks võimsus, kiirus, kandevõime,
tootmisvõimsus jne, et potentsiaalsetel kasutajatel oleks võimalik valida vajadustele
vastav masin. Selline osa on sobiv koht vajaliku teabe esitamiseks mürataseme
kohta.
244
2. TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

TEATAVATE MASINALIIKIDE PUHUL
Toiduainetetööstuse masinad, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinad, käeshoitavad
või käsijuhitavad masinad, kantavad kinnitusseadmed ja muud lööktoimelised seadmed
ning masinad puidu ja sarnaste füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks
peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele (vt „Üldpõhimõtted”, punkt 4).
§ 276. Täiendavad nõuded teatavate masinarühmade puhul

I lisa 2. osas esitatakse täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded nelja
spetsiifilise masinarühma jaoks. Neid kohaldatakse selliste masinate suhtes lisaks
I lisa 1. osa asjakohastele nõuetele ja vajaduse korral lisaks I lisa muude osade
nõuetele – vt § 163: märkused 4. üldpõhimõtte kohta.
2.1. TOIDUAINETETÖÖSTUSE MASINAD NING KOSMEETIKA- VÕI

FARMAATSIATÖÖSTUSE MASINAD
2.1.1. Üldist
Masinad, mis on mõeldud kasutamiseks toiduainetetööstuses või kosmeetika- ja
farmaatsiatööstuses, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse kõiki
nakkus-, haigus- ja mürgitusohte.
Tuleb järgida järgmisi nõudeid:
a) materjalid, mis puutuvad kokku või võivad kokku puutuda toiduainete või
kosmeetika- või farmaatsiatoodetega, peavad vastama asjakohastes direktiivides
sätestatud tingimustele. Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need
materjalid on võimalik enne iga kasutuskorda puhtaks teha. Kui see ei ole võimalik,
tuleb kasutada ühekordselt kasutatavaid osi;
b) kõik pinnad, mis puutuvad kokku toiduainete või kosmeetika- või
farmaatsiatoodetega, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud osade
pinnad, peavad
− olema siledad ning neil ei tohi olla servi ega pragusid, kuhu võib koguneda
orgaanilisi aineid. Sama kehtib ka nende liitekohtade kohta,
− olema projekteeritud nii, et monteeritavate osade eendeid, teravaid servi ja
süvendeid on võimalikult vähe,
− olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad, kui võimaluse korral on
eemaldatud hõlpsalt demonteeritavad osad; sisepindade painderaadius peab
olema piisav, et võimaldada põhjalikku puhastamist;
c) toiduainetest, kosmeetika- või farmaatsiatoodetest tekkivad vedelikud, gaasid ja
aerosoolid, samuti puhastamise, desinfitseerimise ja loputamise käigus tekkivad
vedelikud peaksid masinast takistamatult välja voolama (võimaluse korral masina
245
„puhastusasendis”);
d) masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et saaks vältida vedelike ja

elusolendite, eriti putukate pääsu või mis tahes orgaaniliste ainete kogunemist
kohtadesse, mida ei saa puhastada;
e) masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ükski tervisele ohtlik abiaine,
sealhulgas määrded, ei saaks toiduainete või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kokku
puutuda. Vajaduse korral peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle
nõude pidevat järgimist on võimalik kontrollida.
Toiduainetetööstuse masinate kasutusjuhenditesse ning kosmeetika- ja
farmaatsiatööstuse masinate kasutusjuhenditesse tuleb märkida soovitatavad puhastus-,
desinfitseerimis- ja loputusvahendid ja -meetodid mitte ainult kergesti
juurdepääsetavate, vaid ka nende kohtade jaoks, kuhu ei ole võimalik või soovitav
juurde pääseda.
§ 277. Toiduainetega või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kokkupuutuvate

masinate hügieeninõuded
Punktis 2.1 esitatud nõudeid kohaldatakse toiduainetega või kosmeetika- või
farmaatsiatoodetega kokkupuutuvate masinate suhtes. Nõudeid kohaldatakse
olenemata sellest, kas asjaomased toiduained või tooted on mõeldud tarbimiseks
inimestele või loomadele. Asjaomaste masinate hulka kuuluvad näiteks masinad,
mida kasutatakse toiduainete, kosmeetika- ja farmaatsiatoodete tootmiseks,
valmistamiseks, keetmiseks, töötlemiseks, jahutamiseks, käitlemiseks,
ladustamiseks, transportimiseks, säilitamiseks, pakendamiseks ja levitamiseks.
Punkti 2.1.1 alapunktides a–e esitatud nõuete eesmärk on vältida toiduainete või
kosmeetika- või farmaatsiatoodete mis tahes ohtlikku saastumist masina
valmistamiseks kasutatud materjalide, masina keskkonna või masinaga koos
kasutatavate abiainete tõttu.
Neid nõudeid kohaldatakse koos oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mis on
esitatud punktis 1.1.3 materjalide ja toodete kohta, punktis 1.5.13 ohtlike materjalide
ja toodete heitmete kohta ja punktis 1.6 hoolduse kohta.
Punkti 2.1.1 alapunkt a käsitleb masina koostismaterjale, mis puutuvad kokku
toiduainete või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega.
Punkti 2.1.1 alapunktis a osutatud „asjakohased direktiivid” hõlmavad järgmist:
− määrus (EÜ) nr 1935/2004 177 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja
esemete kohta;
− direktiiv 84/500/EMÜ 178 toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud
keraamikatoodete kohta;
177
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004, toiduga
kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4). Määruse artikli 26 kohaselt
käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele viidetena määrusele (EÜ) nr 1935/2004.
246
− direktiiv 2002/72/EÜ179 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide

ja -toodete kohta.
Kui masina osaks olevate ja toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidega on
kaasas kirjalik deklaratsioon (näiteks määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 kohane
vastavusdeklaratsioon), tuleb nimetatud deklaratsioon lisada masina tehnilisse
dokumentatsiooni vastavalt VII lisa A osa punkti 1 alapunktile a. Vastasel korral peab
masina tootja dokumenteerima asjaomaste materjalide sobivuse masina tehnilises
toimikus.
Punkti 2.1.1 alapunktides b ja c nähakse ette, et masin peab olema projekteeritud ja
valmistatud nii, et oleks hõlbustatud täielik ja põhjalik puhastamine ja et ainetel, mis
võivad toiduaineid või kosmeetika- või farmaatsiatooteid saastata (nt jäätmed,
puhastusained, desinfektsioonivahendid või loputusained), saaks lasta täielikult välja
voolata või et need saaks välja uhtuda. Kui toiduained, kosmeetika- või
farmaatsiatooted liiguvad mööda torusid või voolikuid, võivad need olla ühendatud
keermetega, eeldusel et keermed on toodetest isoleeritud näiteks asjakohaste
tihendite või rõngastega, et keermed ei puutuks töödeldava tootega vahetult kokku.
Punkti 2.1.1 alapunktiga d nähakse ette, et masin peab olema projekteeritud ja
valmistatud selliselt, et vältida masina keskkonnast tingitud saastajate, näiteks tolmu
või rasva, või elusolendite, näiteks putukate, pääsemine masina sellistesse osadesse,
mida ei saa puhastada, ja et vältida mis tahes orgaaniliste ainete kogunemist
sellistesse kohtadesse.
Punkti 2.1.1 alapunktiga e nõutakse, et masin peab olema projekteeritud ja
valmistatud nii, et masinas kasutatavad abiained, näiteks määrded või
hüdrovedelikud, ei saaks toiduaineid või kosmeetika- või farmaatsiatooteid saastata.
Punktis 2.1.2 esitatud nõue täiendab punktis 1.7.4 esitatud üldnõuet kasutusjuhendi
kohta.
Punktis 2.1.2 nõutakse, et masina tootja täpsustaks asjakohased puhastusmeetodid,
sealhulgas meetodid selliste kohtade puhastamiseks, millele ei ole võimalik tavaliselt
juurde pääseda või millele juurdepääs võib olla ohtlik. Samuti peab ta täpsustama
kasutatavad puhastusvahendid. Masina tootja ei pea nimetama konkreetset
puhastustoodete marki, kuid peab täpsustama kasutatava toote omadused, võttes
eelkõige arvesse masina koostisainete vastupidavust keemilisele ja mehaanilisele
töötlemisele. Vajaduse korral tuleb hoiatada ebasobivate puhastustoodete
kasutamise eest.
Masinate hügieeninõudeid käsitlevad üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardis
EN ISO 14159 180. Toidutöötlemismasinate hügieeninõudeid käsitlevad
181
spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 1672-2 .
178
Nõukogu direktiiv, 15. oktoober 1984, toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud
keraamikatooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 277, 20.10.1984,
lk 12).
179
Komisjoni direktiiv 2002/72/EÜ, 6. august 2002, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud
plastmaterjalide ja -toodete kohta (EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18).
180
EN ISO 14159:2008 - Masinate ohutus - Masinate konstrueerimisel kohaldatavad hügieeninõuded
(ISO 14159:2002).
247
2.2. KAASASKANTAVAD KÄESHOITAVAD JA/VÕI KÄSIJUHITAVAD

MASINAD
2.2.1. Üldist
Kaasaskantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate kohta kehtivad järgmised
nõuded:
− sõltuvalt masina tüübist peab neil olema piisavalt suur toetuspind, piisav arv
käepidemeid ja sobiva suurusega toed, mis on paigutatud nii, et need
tagavad tootja ettenähtud tööoludes masina stabiilsuse,
− kui käepidemeid ei saa vabastada täiesti ohutult, tuleb masin varustada
käivitus- ja seiskamispidemetega, mis on paigaldatud nii, et operaator saab
neid kasutada käepidemeid vabastamata, välja arvatud juhul, kui see on
tehniliselt võimatu või kui on olemas sõltumatu juhtimispide,
− ei tohi olla masina juhusliku käivitumise ohtu ja/või ohtu, et masin töötab
edasi pärast seda, kui operaator on käepidemed vabastanud. Kui selle
nõude täitmine ei ole tehniliselt teostatav, tuleb võtta võrdväärseid
meetmeid,
− vajaduse korral peab olema võimalik jälgida ohuala ja tööriista
kokkupuutekohta töödeldava materjaliga.
Kantava masina käepidemed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et
käivitamine ja seiskamine oleks kerge ja lihtne.
§ 278. Täiendavad nõuded kaasaskantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate

masinate puhul
Punktis 2.2.1 esitatud nõudeid kohaldatakse kaasaskantavate käeshoitavate ja
kaasaskantavate käsijuhitavate masinate suhtes.
Kaasaskantavad käeshoitavad masinad on masinad, mida operaator nende
kasutamise ajal kannab (rakmete abil või ilma nendeta).
Kaasaskantavad käsijuhitavad masinad on kantavad masinad, mis toetuvad oma
raskusega täielikult või osaliselt näiteks tööpingile, töödeldavale materjalile või
detailile, põrandale või maapinnale ja mille liikumist juhib operaator kasutamise ajal
oma käega.
Asjaomased masinarühmad on nt kaasaskantavad käeshoitavad ja kaasaskantavad
käsijuhitavad elektrilised tööriistad, aia- ja metsamasinad. Kaasaskantavate masinate
hulka kuuluvad võrgu- või akutoitega elektrilised masinad, pneumaatilised masinad ja
sisepõlemismootoriga masinad.
Punkti 2.2.1 esimeses taandes esitatud nõue täiendab punktis 1.3.1 esitatud üldnõuet
stabiilsuse kohta. Piisava toetuspinna nõuet kohaldatakse eelkõige kaasaskantavate
käsijuhitavate masinate suhtes, mis puutuvad kasutamise ajal kokku tööpingiga,
töödeldava materjali või detailiga, põrandaga või maapinnaga.
181
EN 1672-2:2005+A1:2009 - Toidutöötlemismasinad - Põhimõisted - Osa 2: Hügieeninõuded.
248
Kui masina suurus seda võimaldab, peab kaasaskantavatel käeshoitavatel ja

käsijuhitavatel masinatel olema vähemalt kaks käepidet, et operaator saaks
kasutamise ajal tagada masina stabiilsuse, kasutades selleks mõlemat kätt.
Käepidemed peavad asuma ja olema projekteeritud selliselt, et operaatori käed ei
satuks ohualasse. Masin projekteeritakse võimaluse piires selliselt, et ei oleks
soodustatud ühe käega kasutamine. Käepidemete asetuse, mõõtmete ja
konstruktsiooni puhul tuleb arvesse võtta ergonoomiapõhimõtteid – vt § 181:
Punkti 2.2.1 teises taandes ja teises lõigus esitatud nõuded täiendavad
punktides 1.2.3 ja 1.2.4.1 esitatud üldnõudeid käivitamise ja seiskamise kohta.
Üldiselt peab olema võimalik käivitada ja seisata masinat käepidemest lahti laskmata.
Neid nõudeid saab sageli täita näiteks käepidemesse integreeritud isetagastuvate
juhtimisseadistega.
Punkti 2.2.1 kolmandas taandes esitatud nõue täiendab punkti 1.2.2 kuuendas
taandes esitatud üldnõuet juhtimisseadiste kohta. Nõudel on kaks eesmärki.
− Vältida masina tahtmatut käivitamist, mille võib põhjustada soovimatu kontakt
käivitamise juhtimisseadisega.
− Tagada, et masin ei jätkaks tööd pärast mahapanekut või siis, kui operaator
käepidemed juhuslikult vabastab.
Kõnealuse nõude täitmiseks peab juhtimisseadis olema üldjuhul isetagastuvat tüüpi ja
projekteeritud selliselt, et kasutamise ajal ei tekiks liigset väsimust. See peab asuma
ning olema projekteeritud ja vajaduse korral kaitstud selliselt, et ei oleks võimalik selle
tahtmatu aktiveerimine masina kättevõtmise, ülestõstmise, liigutamise või
mahapaneku ajal. Kui püsib masina tahtmatu käivitamise oht, võib olla vaja võtta
täiendavaid meetmeid, näiteks täiendava lubava seadise või kahte sõltumatut
toimingut vajava käivitamise juhtseadise paigaldamine.
Punkti 2.2.1 viimases taandes esitatud ohuala ja tööriista tegevuse nähtavust
käsitleva nõude eesmärk on tagada, et operaatoril on võimalik tagada täielik kontroll
masina töö üle.
249
2.2.1.1. Kasutusjuhend
Kasutusjuhendis peab kaasaskantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate
tekitatava vibratsiooni kohta olema esitatud järgmine teave:
− vibratsiooni koguväärtus, kätele ja käsivartele mõjuva vibratsiooni väärtus,
kui see ületab 2,5 m/s2. Kui see väärtus ei ületa 2,5 m/s2, tuleb see ära
märkida,
− mõõtemääramatuse tase.
Need väärtused saadakse kas kõnesoleva masina tegelikel mõõtmistel või määratakse
kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ning toodetava masina suhtes
representatiivsete mõõtmiste alusel.
Kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid, tuleb vibratsiooni mõõta masinale kõige
sobivamal viisil.
Tuleb kindlaks määrata tööolud mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatavad meetodid või
viidata kohaldatavale harmoneeritud standardile.
§ 279. Kaasaskantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate tekitatavast

vibratsioonist teavitamine
Punktis 2.2.1.1 esitatud nõue täiendab punktis 1.7.4 esitatud üldnõuet kasutusjuhendi
kohta.
Punkti 2.2.1.1 esimese lõigu esimeses taandes esitatakse kaasaskantavatest
käeshoitavatest ja käsijuhitavatest masinatest kätele ja käsivartele üle kanduva
vibratsiooni füüsikaline määr, millest tuleb kasutusjuhendis teavitada
Kasutusjuhendis tuleb esitada masinal läbi viidud mõõtmise teel saadud väärtus, kui
see on suurem kui 2.5 m/s2. Kui mõõtmise teel masina kohta saadud väärtus
kõnealust väärtust ei ületa, tuleb see asjaolu ära märkida. Masinast ülekanduvaid
vibratsioone peab seepärast mõõtma masina tootja, kasutades asjakohast
testimeetodit, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et asjaomase masinarühma
puhul ei ületa mõõtmise tulemusel saadud väärtused kunagi eespool nimetatud
piirmäära – see võib olla märgitud asjaomast masinarühma käsitlevas C-tüüpi
standardis.
Masinate tekitatavast vibratsioonist teavitamisel on kaks peamist eesmärki.
− Aidata kasutajatel valida väiksema vibratsiooniga masin.
− Anda teavet, mis on kasulik riskihindamise jaoks, mille tööandja peab läbi viima
kooskõlas töötajate kokkupuudet vibratsioonist tulenevate riskidega käsitleva
direktiivi 2002/44/EÜ182 rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega.
Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et vibratsiooniga kokkupuute taset ei saa
tuletada kõigest masina tootja esitatud andmete alusel, sest operaatorite
182
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse
miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate
riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – vt
artikli 4 lõike 4 punkti e.
250
kokkupuudet vibratsiooniga mõjutavad ka muud tegurid – vt § 231: märkused

punkti 1.5.9 kohta.
Punkti 2.2.1.1 esimese lõigu teises taandes nõutakse deklareeritud väärtuste
mõõtemääramatuse taseme täpsustamist. Asjakohastes testimisreeglistikes tuleb
anda suuniseid masina tekitatava vibratsiooni mõõtmisega seonduva
mõõtemääramatuse taseme kindlaksmääramiseks.
Punkti 2.2.1.1 teisest lõigust järeldub, et seeriatootmise puhul võib mõõtmist teostada
tehniliselt võrreldavatest masinatest koostatud representatiivse valimi või valimite
alusel. Ühekordse valmistamise puhul peab tootja mõõtma iga tarnitava masina
tekitatavat vibratsiooni.
Punkti 2.2.1.1 kolmas ja neljas lõik käsitlevad vibratsiooni mõõtmise meetodeid.
Töötingimustel on masina tekitatava vibratsiooni tasemele suur mõju. Vibratsiooni
mõõtmist tuleks seepärast teha representatiivsete töötingimuste korral. Kui
harmoneeritud standardis täpsustatud testimisreeglistikus on märgitud, millistel
töötingimustel tuleb mõõtmist teha, piisab töötingimuste ja kasutatud
mõõtmismeetodite tähistamiseks viitest harmoneeritud standardile. Kui kasutatakse
muid testimismeetodeid, tuleb töötingimusi ja kasutatud mõõtmismeetodid täpsustada
vibratsiooni käsitlevas deklaratsioonis.
Tuleb märkida, et kasutusjuhendis vibratsiooni kohta esitatud väärtus tuleb lisada ka
masina toimivusnäitajaid kirjeldavatesse kaubanduslikesse dokumentidesse – vt
§ 273: märkused punkti 1.7.4.3 kohta.
251
2.2.2. Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad

2.2.2.1. Üldist
Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad peavad olema projekteeritud ja
valmistatud nii, et
− energia kantakse mõjutatavale elemendile üle vahenduskomponendi kaudu,
mis on masinast eraldamatu,
− toimimist võimaldav seadis takistab lööki seni, kuni masin on saavutanud
õige tööasendi ja surve alusmaterjalile on piisav,
− tahtmatu käivitamine on välistatud; kui on vajalik, peavad mõju
avaldamiseks vajalikud toimimist võimaldava ja juhtimisseadise toimingud
olema asjakohases järjekorras,
− on välistatud masina ootamatu käivitumine kinnihaaramise või löögi tõttu,
− masina laadimine ja laengust vabastamine on hõlbus ja ohutu.
Vajaduse korral peab olema võimalik kinnitada masinale killukaitset (killukaitseid),
mille tarnib masina tootja.
2.2.2.2. Kasutusjuhend
Kasutusjuhend peab sisaldama järgmist teavet:
− masinaga kasutatavad abiseadised ja vahetatavad seadmed,
− masinaga kasutamiseks sobivad kinnitus- või muud löögiga mõjutatavad
elemendid,
− vajaduse korral kasutamiseks sobivad laengud.
§ 280. Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad

Punktis 2.2.2 esitatakse täiendavad nõuded kaasaskantavate masinate jaoks, mis on
mõeldud selliste kinnituste nagu naelte, keermesneetide, ööside või sarnaste
esemete löömiseks alusmaterjali. Samuti kohaldatakse neid sarnaste, muuks
otstarbeks ette nähtud lööktoimeliste masinate suhtes, näiteks masinad, mida
kasutatakse materjalide püsivaks märgistamiseks sissepressimise teel, või loomade
uimastamiseks kasutatavad poldipüstolid. Neid nõudeid kohaldatakse kassett-
laengutega töötavate masinate suhtes ja masinate suhtes, mis kasutavad muid
energiaallikaid, nagu pneumaatilised, vedrusüsteemiga, elektromagnetilised või
gaasipõletiga masinad.
Punktis 2.2.2.1 esitatud nõuete peamine eesmärk on vältida tõsise vigastuse ohtu,
mida võivad põhjustada löödavad kinnitused või muud löögiga mõjutatavad
elemendid või masina või alusmaterjali killud, mis võivad tabada operaatori või teiste
läheduses asuvate inimeste keha. Samuti käsitlevad need nõuded laadimise ja
tühjakslaadimisega seonduvate õnnetuste riski.
Punkti 2.2.2.1 kolmandas taandes esitatud nõude eesmärk on vältida seadme
mitteõigeaegsest käivitamisest tulenevaid õnnetusi. Tavaliselt on vaja tagada, et
252
järgmist lööki ei saa käivitada, kui ei ole vabastatud nii toimimist võimaldav seadis kui
ka juhtimisseadis.
Punktis 2.2.2.2 esitatud nõuded täiendavad punktis 1.7.4 esitatud üldnõudeid
kasutusjuhendi kohta.
Punkti 2.2.2.2 esimene taane on asjakohane seoses tööriistadega, selliste
kaitsevahenditega nagu killukaitsed ja vahetatavate seadmetega, mida võidakse
paigaldada kinnitusmasinale, et muuta selle funktsioone, näiteks materjalide püsiva
märgistamise korral.
Masinadirektiivi ei kohaldata lööktoimeliste kinnitus- ja muude masinatega
kasutatavate kinnituste või muude löögiga mõjutatavate elementide suhtes.
Punkti 2.2.2.2 teise taandega nähakse siiski ette masina tootja kohustus täpsustada
masinas kasutatavate kinnituste või muude löögiga mõjutatavate elementide
omadused, et kasutajal oleks võimalik valida kinnitused ja muud löögiga mõjutatavad
elemendid, mis sobivad masinas kasutamiseks ja ei purune ettenähtud
kasutustingimustel.
Punkti 2.2.2.2 kolmandat taanet kohaldatakse lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja
muude masinate suhtes, mis töötavad kassett-laengutega. Masinadirektiivi ei
kohaldata sellistes masinates kasutatavate laengute suhtes, kuid masina tootja peab
täpsustama, milliste omadustega laenguid saab masinas ohutult kasutada. 183
Tuleb märkida, et lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad on loetletud
IV lisas esitatud nimekirjas (punkt 18), mis hõlmab masinarühmi, mille suhtes tuleb
kohaldada ühte artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlust.
183
Eelduste kohaselt peaks lõhkepadrunitega töötatavate masinate lõhkepadrunid kuuluma 4. juuliks
2013. aastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivi 2007/23/EÜ
(pürotehniliste toodete turule laskmise kohta) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 1) kohaldamisalasse.
253
2.3. PUIDU JA PUIDUSARNASTE MATERJALIDE TÖÖTLEMISE

MASINAD
Puidutöötlemismasinad ja puiduga sarnaste füüsikaliste omadustega materjalide
töötlemise masinad peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) masin peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et
töödeldavat detaili saab ohutult masinasse asetada ja suunata; kui
töödeldavat detaili hoitakse töölaual käsitsi, peab töölaud olema töö ajal
piisavalt stabiilne ega tohi takistada töödeldava detaili liikumist;
b) kui masinat võidakse kasutada tingimustes, millega kaasneb töödeldavate
detailide eemalepaiskumise risk, peab see olema projekteeritud, valmistatud
ja varustatud nii, et selline eemalepaiskumine on välistatud, või kui see ei
ole võimalik, siis nii, et eemalepaiskumine ei tekita riski operaatorile ja/või
ohualas viibivatele inimestele;
c) masinal peab olema automaatpidur, mis seiskab tööriista piisavalt kiiresti,
kui on olemas tööriistaga selle seiskamise ajal kokkupuutumise risk;
d) kui tööriist on osa mittetäisautomaatsest masinast, peab viimane olema
projekteeritud ja valmistatud nii, et vigasaamise risk on välistatud või seda
on vähendatud.
§ 281. Puidu ja sarnaste materjalide töötlemise masinad

Punktis 2.3 esitatud täiendavaid nõudeid kohaldatakse puidutöötlemismasinate
suhtes ning masinate suhtes, mida võib samuti kasutada puiduga sarnaste
füüsikaliste omadustega materjalide, näiteks korgi, luu, kõvakummi, kõvaplasti,
metall-laminaatide või teatavate õhukeste kõvametallide töötlemiseks.
Punkti 2.3 alapunktis a esitatud nõuete eesmärk on tagada, et etteandmismehhanism
või käsitsi etteandmisega masina korral tööpink oleks projekteeritud ja valmistatud
selliselt, et töödeldavat detaili saab ohutult masinasse asetada ja töö ajal suunata.
Punkti 2.3 alapunktis b esitatud nõue käsitleb konkreetset ohtu, mida käsitletakse
punktis 1.3.3 sätestatud üldnõudes eemalepaiskuvate esemete kohta. Punkti 2.3
alapunkti b kohaselt tuleb võtta meetmeid, et vältida töödeldavate detailide või nende
osade eemalepaiskumist. Selliste meetmete hulka kuulub näiteks sobivate kiilnugade
paigaldamine ketassaepingile. Kui eemalepaiskumise ohtu ei saa täielikult vältida,
tuleb võtta kaitsemeetmeid, et eemalepaiskuvad esemed ei vigastaks operaatoreid
või teisi ohualas viibivaid inimesi. Seda nõuet tuleb kohaldada koos punktis 1.4
esitatud nõuetega piirete kohta.
Punkti 2.3 alapunktis c käsitletakse tööriista seiskamise ajal tööriistaga
kokkupuutumise riski. Mehaanilise või automaatse etteandmisega masinate puhul
saab seda riski vältida, kasutades blokeerivaid kaitsepiirdeid, mida saab vajaduse
korral lukustada – vt § 129: märkused punkti 1.4.2.2 kohta. Juhul kui juurdepääs
tööriistale ei ole töö ajal täielikult takistatud, näiteks kui on paigaldatud punkti 1.4.2.3
kohane juurdepääsu piirav reguleeritav kaitsepiire, on siiski vaja piirata tööriista
ülemäärast seiskumisaega, kasutades automaatpidurit. Harmoneeritud standardis
täpsustatakse, milline on sellisel juhul aktsepteeritav seiskumisaeg.
254
Punkti 2.3 alapunktis d nähakse ette, et tuleb võtta meetmeid vigastuste riski
vähendamiseks juhusliku kokkupuute korral masina liikuva tööriistaga, kui juurdepääs
ohualale ei ole täielikult takistatud avatavate blokeerivate kaitsepiiretega. Selliste
meetmete hulka kuulub näiteks LCPT, silindriliste (või n-ö ümarate) lõikeplokkide või
sarnaste lõikesügavuse piiramise vahendite paigaldamine.
Tuleb märkida, et mitmed puidutöötlemismasinate rühmad on loetletud IV lisas
esitatud nimekirjas (punktid 1–7), mis hõlmab masinarühmi, mille suhtes tuleb
kohaldada ühte artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlust.
(§ 282 – § 290 täidetakse hiljem)
255

TEATAVATE MASINA LIIKUMISEST TULENEVATE OHTUDE
VÄLTIMISEKS
Masinad, mis on ohtlikud oma liikumise tõttu, peavad vastama kõigile käesolevas
peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldised põhimõtted”,
punkt 4).
§ 291. Täiendavad nõuded masina liikumisest tulenevate ohtude vältimiseks

I lisa 3. osas esitatakse täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded seoses
masina liikumisest tulenevate ohtudega. Neid kohaldatakse asjaomaste masinate
suhtes lisaks I lisa 1. osa asjakohastele nõuetele ja vajaduse korral lisaks I lisa
muude osade nõuetele – vt § 163: märkused 4. üldpõhimõtte kohta.
3.1. ÜLDIST
3.1.1. Mõisted
a) Masinad, mis on ohtlikud oma liikumise tõttu
− masinad, mille töö nõuab töötamise ajal liikumist või pidevat või vaheaegadega
liikumist kindlate järjestikuste tööpaikade vahel või
− masinad, mis on töötamise ajal paigal, kuid võivad olla varustatud nii, et neid
saab hõlpsalt ühest kohast teise liigutada.
...
§ 292. Mõiste „liikumisest tulenev oht” määratlus

Punkti 3.1.1 alapunktis a esitatud mõistega „masinad, mis on ohtlikud oma liikumise
tõttu” määratletakse I lisa 3. osas sätestatud nõuete ulatus. Kõnealuse määratluse
kohaselt kuuluvad kõnealuste masinate hulka
- masinad, mis võivad oma ülesannete täitmise ajal liikuda. Sellised masinad on
näiteks kallurid, prügilatihendajad, tõsteveomasinad, pukk-kraanad, rööbastel
liikurkraanad ja muruniidukid;
- masinad, mis püsivad oma peamise ülesande täitmisel liikumatutena, kuid mis
on ette nähtud liikuma ühest töökohast teise. Sellised masinad on näiteks
puurmasinad ja liikurkraanad, laadurkraanad ja iseliikuvad või haagisele
paigaldatud mobiilsed tõstmise tööplatvormid, mis paigaldatakse
tõstmistoimingu ajaks tugedele;
- masinad, mis püsivad kasutamise ajal liikumatutena, kuid mis on varustatud nt
vedavate ratastega või roomikutega või pukseerimisseadistega, mis
võimaldavad masinal liikuda hõlpsalt ühest kasutuskohast teise.
Mõiste määratlusest on selge, et I lisa 3. osaga hõlmatud liikumisest tulenevad ohud
on ohud, mis tulenevad masina enda liikumisest, mitte masina liikuvate osade
liikumisest. Viimaseid käsitletakse punktides 1.3.7 ja 1.3.8.
256
3. osas sätestatud nõuetega hõlmatud masinad on näiteks:

− liikuvad ehitusseadmed, näiteks pinnaseteisaldusmasinad;
− tee-ehitusmasinad;
− allmaakaevanduste liikurmasinad;
− iseliikuvad või järelveetavad põllumajanduses, metsanduses ja aianduses
kasutatavad liikurmasinad;
− kaupade või inimeste veoks ja tõstmiseks mõeldud liikurmasinad, näiteks
tööstustõstukid (sealhulgas juhita tõstukid), liikurkraanad ja mobiilsed tõstmise
tööplatvormid;
− transpordivahendile paigaldatud masinad, nt laadurkraanad, kompressorid ja
kallurid;
− prügiveomasinad;
− kaupade ja inimeste veoks mõeldud maastikumasinad, nt ATVd, bagid,
maastikumootorrattad ja kardid;
− talihoolde liikurmasinad;
− lennuvälja alasid teenindavad liikurmasinad.

...
b) Juht – masina liikumise eest vastutav operaator. Juht võib sõita koos masinaga
või liikuda jalgsi koos masinaga või juhtida masinat kaugjuhtimise teel.
...
§ 293. Mõiste „juht” määratlus

Punkti 3.1.1 alapunktis b esitatud määratluse kohaselt on juht masina operaator, kes
vastutab masina liikumise eest; teisisõnu on juht isik, kes kontrollib masina liikumist.
Määratluses osutatakse kolmele peamisele juhtimisrežiimile.
− Liikurmasinal võib olla masinaga kaasa sõitev juht, kes võib kas istuda või
seista.
− Liikurmasin võib olla käies juhitav.
− Liikurmasinat võidakse juhtida eemalt kaugjuhtimise teel.
Teatavatel liikurmasinatel võib olla kaks või enam alternatiivset juhtimisrežiimi.
Näiteks võib liikurmasinat juhtida kas masinaga kaasa sõitev juht või saab seda teha
kaugjuhtimise teel – vt § 204: märkused punkti 1.2.5 kohta.
3. osas esitatud nõuded käsitlevad erinevate liikumisrežiimidega seonduvaid
konkreetseid ohte ja vajalikke kaitsemeetmeid nende vastu.
257
3.2. TÖÖTAMISKOHAD
3.2.1. Juhtimiskoht
Juhtimiskohal peab olema selline nähtavus, et juht saab masinat ja selle tööriistu nende
ettenähtud kasutustingimustes käitada talle ja ohustatud isikutele täiesti ohutult.
Vajaduse korral peab masin olema varustatud asjakohaste seadmetega ebapiisavast
otsesest nähtavusest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.
Masin, millel juht sõidab, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juhtimiskohast
ei saa tahtmatult puudutada rattaid või roomikuid.
Masinas oleva juhi juhtimiskoht peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle
saab varustada juhikabiiniga, kui see ei suurenda ohtu ja kui selleks on piisavalt ruumi.
Kabiinis peab olema koht juhile vajalike juhiste jaoks.
§ 294. Juhtimiskoht
Punktis 3.2.1 esitatud nõue täiendab punktides 1.1.7 ja 1.1.8 esitatud üldnõudeid
töötamiskohtade ja istmete kohta.
Punkti 3.2.1 esimene lõik käsitleb juhtimiskohal valitsevat nähtavust. Juhil peab
olema pidev kontroll masina liikumise üle.
− Võimaluse korral peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juht näeb
piisavalt ja otseselt masinat ümbritsevat ala. Eelkõige peab juhil olema võimalik
näha, kas masina läheduses on inimesi, keda võib masina töö või liikumine
ohustada – vt § 195: märkused punkti 1.2.2 viienda lõigu kohta. Otsese nähtavuse
parandamiseks võib kasutada selliseid vahendeid nagu juhtimiskoha või kabiini
tõstmine, kallutamine või ümberpööramine või alternatiivsete juhtimiskohtade
tagamine.
− Kui otsene nähtavus on ebapiisav, st kui ohualas asuvate inimeste või takistuste
nähtavust juhile takistavad masinaosad või masina veetavad esemed või materjalid
sellisel määral, et juht ei pruugi olla teadlik nende olemasolust, tuleb paigaldada
kaudse nähtavuse tagamise seadised. Selliste seadiste hulka kuuluvad
asjakohased peeglid ja turvakaamerad. Otsuse tegemisel kaudse nähtavuse
parandamise seadiste paigaldamise kohta ja selliste seadiste valiku,
konstruktsiooni ja asukoha puhul tuleb võtta arvesse ergonoomika põhimõtteid ja
piiranguid, mis mõjutavad juhti masina ettenähtud kasutustingimustes. Arvesse
võetavad tegurid on muu hulgas näiteks masina kasutamine öösel või kehvades
valgustingimustes; kasutamine ebatasasel pinnasel; kasutamine aladel, kus võib
olla jalakäijaid või muid masinaid; või sagedast või pikka tagurdamist hõlmav
kasutamine – vt § 181: märkused punkti 1.1.6 kohta.
− Kui on inimestega kokkupõrke jääkrisk, võib masinale paigaldada selliste
kokkupõrgete vältimise vahendid, näiteks rõhutundlikud, radari-, infrapuna- või
ultraheliseadmed, et avastada inimeste juuresolekut ning peatada masin või
hoiatada juhti enne kokkupõrke toimumist.
Punkti 3.2.1 teine lõik käsitleb masinaid, mille juhtimiskoht asub rataste või roomikute
lähedal. Kui juhtimiskoht ei ole täielikult suletud ja kui juhtimiskoht ei ole ratastest või
258
roomikutest piisavalt ohutus kauguses, on vaja paigaldada kaitsepiirded, et vältida

tahtmatut kokkupuudet kõnealuste osadega.
Punkti 3.2.1 kolmandas lõigus sätestatakse, et kaasa sõitva juhiga masin peab olema
projekteeritud ja valmistatud selliselt, et masinale saab paigaldada juhikabiini, välja
arvatud juhul, kui masin on kabiini paigaldamiseks liiga väike või kui kabiini
paigaldamine suurendaks ohtu või kahjustaks masina toimivust. Sellisel juhul tuleb
kaaluda muid meetmeid juhi kaitsmiseks, näiteks kangast kaitsega istet või
kaugjuhtimist.
Punkti 3.2.1 kolmandas lõigus esitatud nõuet tuleb kohaldada koostoimes
punktis 1.1.7 esitatud nõuetega töötamiskohtade kohta ja punktiga 3.5.3 ohtlike
ainete heitmete kohta – vt § 182: märkused punkti 1.1.7 kohta; ja § 322: märkused
punkti 3.5.3 kohta.
Punkti 3.2.1 kolmanda lõigu teise lause kohaselt peab juhikabiinis olema koht juhile
vajalike juhiste jaoks. Asjaomased juhised käsitlevad masina ohutut käitamist ja mis
tahes kontrolli- või hooldustoiminguid, mida peab viima läbi juht.
3.2.2. Istmed
Kui on oht, et operaatorid või muud masinal sõitvad inimesed võivad jääda
masinaosade ja aluse vahele, kui masin peaks ümber minema või ümber paiskuma, eriti
masinate puhul, mis on varustatud punktis 3.4.3 või 3.4.4 nimetatud kaitsekabiinidega,
peavad istmed olema projekteeritud või varustatud turvasüsteemiga, mis hoiab inimesi
istmetel, piiramata tegutsemiseks vajalikke või vedrustusest põhjustatud liigutusi.
Selliseid turvasüsteeme ei peaks paigaldama, kui need suurendavad ohtu.
§ 295. Istmete turvasüsteem

Punktis 3.2.2 esitatud nõue täiendab punktis 1.1.8 esitatud üldnõudeid istmete kohta.
Punkt 3.2.2 käsitleb ohtu jääda masina või selle osade vahele, kui operaator või
teised masinaga veetavad inimesed peaksid masina ümbermineku korral sellest välja
paiskuma. Punktis 3.4.3 osutatud ümbermineku korral kaitsvad konstruktsioonid
saavad olla tõhusad üksnes siis, kui asjaomased inimesed püsivad kaitsva
konstruktsiooni sees. Sel eesmärgil peab masin olema kas
- projekteeritud selliselt, et operaatorid ei saaks masinast selle ümbermineku
korral välja paiskuda;
- varustatud istmetega, mis on projekteeritud selliselt, et need takistavad
operaatorite väljapaiskumist; või
- olema varustatud istmetega, millele on paigaldatud piisavate
kinnituspunktidega turvasüsteem.
Istmete turvasüsteemi peab saama lihtsalt avada ja sulgeda ja see peab piirama
operaatori tegutsemiseks vajalikke liigutusi nii vähe kui võimalik. See on eriti oluline
selliste masinate puhul nagu tööstustõstukid, kus juhil võib olla vaja juhtimiskohalt
sageli lahkuda ja sinna tagasi pöörduda.
259
Kui operaatori ohutus sõltub istme turvasüsteemi sulgemisest, tuleb anda vajalikud
juhised turvasüsteemi kasutamise kohta – vt § 263: märkused punkti 1.7.4.2
alapunkti k kohta.
Punkti 3.2.2 viimase lausega tunnistatakse, et mõnel juhul ei tohiks turvasüsteeme
paigaldada, sest see võib ohtu suurendada. See võib olla nii näiteks väikeste
liikurmasinate puhul, millele ei ole paigaldatud kabiini või kaitsekonstruktsiooni, või
masinate puhul, mida juhib kaasa sõitev juht, kes töötab püstiasendis. Samuti ei
pruugi olla võimalik paigaldada turvasüsteemi masinale, mille juht peab sõidu ajal end
aktiivselt ja palju liigutama. Turvasüsteeme ei nõuta tavaliselt masinatelt, mis on
varustatud üksnes kukkuvate esemete eest kaitsva struktuuriga.
3.2.3. Teiste inimeste kohad

Kui kasutustingimused näevad ette, et masin võib ajutiselt või pidevalt vedada ka muid
inimesi kui juht, või kui need inimesed töötavad masinal, tuleb masin varustada sobivate
kohtadega, et inimesi oleks võimalik masinas vedada või et nad saaksid seal ohutult
töötada.
Punkti 3.2.1 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse lisaks juhiistmele ka teistele isikutele
ettenähtud kohtade suhtes.
§ 296. Teiste inimeste kohad lisaks juhtimiskohale

Punktis 3.2.3 esitatud nõuded täiendavad punktides 1.1.7 ja 1.1.8 esitatud üldnõudeid
töötamiskohtade ja istmete kohta.
Punktiga 3.2.3 nähakse ette, et kui masin võib ajutiselt või regulaarselt vedada ka
muid inimesi peale juhi, või kui need inimesed töötavad masinal, tuleb neile tagada
ohutud kohad. Sõltuvalt masina liigist ja asjaomaste inimeste ülesannetest võivad
sellisteks kohtadeks olla istmed või seisukohad, nagu platvormid või astmelauad. Kui
teistele isikutele peale juhi ette nähtud kohad on väljaspool masina tavapärast ohutut
ala, tuleb võtta spetsiaalseid kaitsemeetmeid, et tegeleda selliste ohtudega nagu
näiteks masinalt kukkumise oht või kokkupõrke või muljuda saamise oht.
Punkti 3.2.3 teises lõigus märgitakse, et punktis 3.2.1 esitatud nõuded rataste ja
roomikutega kokkupuutumise ohu kohta ja kabiini tagamise kohta on kohaldatavad ka
teiste inimeste kohtade suhtes peale juhtimiskoha.
3.3. JUHTIMISSÜSTEEMID
Vajaduse korral tuleb rakendada meetmeid selle vältimiseks, et juhtimispidemeid
kasutaksid selleks õigustamata isikud.
. . ..
§ 297. Juhtimisseadiste volitamata kasutamine

Punktis 3.3 esitatud nõuded täiendavad punktis 1.2.1 esitatud üldnõudeid
juhtimissüsteemide ohutuse ja töökindluse kohta.
Punkti 3.3 esimese lausega nähakse ette, et vajaduse korral tuleb rakendada
meetmeid selle vältimiseks, et juhtimispidemeid kasutaksid selleks volitamata isikud.
260
Need meetmed on vajalikud masinate puhul, mille kasutamine volitamata isikute poolt
on võimalik, näiteks tööstustõstukid või avalikes kohtades kasutamiseks mõeldud või
sellistes kohtades pargitavad masinad. 184 Võetavad meetmed võivad olla näiteks
lukkude ja elektrooniliste juurdepääsusüsteemide paigaldamine või selliste
süsteemide paigaldamine, mille puhul peab operaatoril olema masina käitamiseks
kaasas elektrooniline võtmekaart.
3.3. JUHTIMISSÜSTEEMID (jätkub)

...
Kaugjuhtimise puhul peavad igalt juhtimisüksuselt täpselt nähtuma selle üksuse
juhitavad masinad.
Kaugjuhtimissüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see mõjutab
üksnes
− kõnesolevat masinat,
− kõnesolevaid funktsioone.
Kaugjuhtimisega masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see reageerib
vaid tema jaoks kavandatud juhtimisüksuse signaalidele.
§ 298. Kaugjuhtimisseadised
Punkti 3.3 teises, kolmandas ja neljandas lõigus esitatud nõudeid kohaldatakse
liikurmasinate kaugjuhtimissüsteemide suhtes. Juhul kui masin on projekteeritud
selliselt, et seda võib juhtida kas masinaga kaasa sõitev juht või kaugjuhtimise teel,
kohaldatakse neid nõudeid kaugjuhtimisrežiimi suhtes – vt § 293: märkused
punkti 3.1.1 alapunkti b kohta.
Kaugjuhtimissüsteemi suhtes kohaldatavad nõuded täiendavad punkti 1.2.1 viimases
lõigus esitatud nõuet juhtmeta juhtimissüsteemide kohta.
Punkti 3.3 teises lõigus esitatud nõudega rakendatakse punkti 1.2.2 neljandas lõigus
esitatud üldnõuet infonäidikute kohta. Kui kaugjuhtimissüsteemi juhtimisüksus ei asu
juhitaval masinal, peab operaatoritel olema selge, millist masinat iga juhtimisüksuse
kasutamine mõjutab.
Punkti 3.3 kolmandas ja neljandas lõigus on esitatud kaugjuhtimissüsteemide
projekteerimis- ja valmistamisnõuded.
Punkti 3.3 kolmandas lõigus esitatakse nõue, et süsteem võib mõjutada üksnes ette
nähtud masinaid ja funktsioone, ning selle eesmärk on vältida kaugjuhtimissüsteemi
ulatuses olla võivatele muudele masinatele või funktsioonidele soovimatute käskluste
andmist.
Punkti 3.3 viimases lõigus esitatud nõude eesmärk on vältida olukorda, kus signaalid,
mis pärinevad muudest allikatest kui asjakohasest juhtimisüksusest, käivitavad
kaugjuhitava masina soovimatu töö.
184
Selliseid meetmeid võidakse nõuda ka liikurmasina kasutajatelt masina varguse vältimiseks, kuid
masinadirektiiviga seda aspekti ei reguleerita.
261
Punktis 3.3 esitatud nõuete täitmiseks peab kaugjuhtimissüsteem olema

projekteeritud ja valmistatud selliselt, et on tagatud asjakohane toimivus – vt § 184:
Punkti 3.3.3 neljandas lõigus ja punkti 3.6.1 kolmandas lõigus on esitatud täiendavad
nõuded sõitmisfunktsiooni kaugjuhtimise kohta.
3.3.1. Juhtimisseadmed
Juht peab saama juhtimiskohalt kasutada kõiki masina tööks vajalikke
juhtimisseadmeid, välja arvatud toimingud, mida saab ohutult sooritada üksnes
juhtimiskohast eemal asuvaid juhtimispidemeid kasutades. See erand käsitleb eelkõige
muid töötamiskohti, mitte juhtimiskohta, mille eest vastutavad teised operaatorid, mitte
aga juht, või olukordi, kus juht peab toimingu ohutuks tegemiseks oma juhtimiskohalt
lahkuma.
...
§ 299. Juhtimisseadmete asukoht ja paigutus

Punktis 3.3.1 esitatud nõuded täiendavad punktis 1.2.2 esitatud üldnõudeid
juhtimisseadiste kohta.
Punkti 3.3.1 esimeses lõigus esitatud nõuded käsitlevad juhtimisseadmete asukohta
ja paigutust juhtimiskohal – vt § 187: märkused punkti 1.2.2 teise taande kohta.
Punkti 3.3.1 teises lõigus tunnistatakse, et võib osutuda vajalikuks varustada
liikurmasin lisaks juhikohale ka muude juhtimiskohtadega, et ohutult juhtida teatavaid
toiminguid. See võib olla vajalik näiteks selle tagamiseks, et kõnealuseid toiminguid
juhtival operaatoril oleks piisav nähtavus asjaomastest ohualadest, näiteks
liikurkraanade või laadurkraanade puhul – vt § 195: märkused punkti 1.2.2 viienda
lõigu kohta; ja § 343: märkused punkti 4.1.2.7 kohta. Sellisel juhul on oluline võtta
arvesse punkti 1.2.2 kaheksandas ja üheksandas lõigus esitatud nõudeid, mis on
seotud kahe või enama juhtimis- või töötamiskohaga – vt §-d 197 ja 198: märkused
punkti 1.2.2 kohta.
3.3.1. Juhtimisseadmed (jätkub)

...
Pedaalide olemasolu korral peavad need olema projekteeritud, valmistatud ja
varustatud nii, et juhil on võimalik neid ohutult kasutada ja et eksimise oht on
võimalikult väike. Nende pind peab olema libisemiskindel ja kergesti puhastatav.
...
§ 300. Pedaalid
Kuna liikurmasinaga kaasa sõitvatel operaatoritel on tihti vaja kasutada käsi masina
suunamiseks ja selle muude toimingute juhtimiseks, kasutatakse nt kiirendus- ja
pidurdusfunktsiooni kontrollimiseks sageli pedaale. Kuna enamik masinate
operaatoreid on samuti maanteesõidukite juhid, on oluline, et nende funktsioonide
juhtimise pedaalid toimiksid ja oleksid paigutatud võimalikult sarnaselt
maanteesõidukite pedaalidele, et vähendada ebaõige kasutamise riski – vt § 190:
262
märkused punkti 1.2.2 kuuenda taande kohta; ja § 193: märkused punkti 1.2.2
kolmanda lõigu kohta.
Ohutu toimimise tagamiseks tuleb pedaalide mõõtmete ja paigutuse puhul võtta
arvesse ka asjaolu, et operaatorid võivad kanda kaitsejalatseid, näiteks suuri saapaid,
mida kasutatakse talvel või külmhoonetes – vt § 176: märkused punkti 1.1.2
alapunkti d kohta. Sarnastel põhjustel peavad pedaalid olema libisemiskindla pinnaga
ja kergesti puhastatavad, arvestades ettenähtud kasutustingimusi.

...
Kui masina juhtimispidemete kasutamine võib tekitada ohtu, eelkõige ohtlikku liikumist,
peavad juhtimispidemed, välja arvatud mitme eelseadistatud asendiga juhtimispidemed,
tagastuma neutraalasendisse niipea, kui operaator need vabastab.
...
§ 301. Tagastumine neutraalasendisse

Masina enda liikumist ja muid ohtlikke toiminguid juhtivad juhtimisseadmed peavad
üldjuhul olema isetagastuvad, st sellised, mis lahtilaskmise korral tagastuvad
neutraalasendisse, et operaator saaks vajaduse korral peatada masina liikumise või
ohtliku toimingu koheselt.
Eelseadistatud asenditega juhtimisseadmed võib paigaldada juhul, kui on vaja hoida
mingit näitajat, nt masina liikumise kiirust, pikema aja jooksul ühel püsival tasemel.
See võib olla vajalik näiteks teatavate põllumajandus- või tee-ehitusmasinate puhul.
Sellisel juhul peab juhtimisseade olema projekteeritud selliselt, et hädaolukorras
toimuks selle tagastumine neutraalasendisse kergelt ja kiiresti.
Kaasasõitva juhiga iseliikuvad masinad, mis on varustatud eelseadistatud asenditega
juhtimisseadmega masina liikumise kontrollimiseks, tuleb punkti 3.3.2 esimeses
lõigus sätestatud nõude täitmiseks varustada liikumist võimaldava seadisega, sest
sellisel juhul on võimalik juhi lahkumine juhtimiskohalt masina sõidu ajal – vt § 304:

...
Ratastel liikuva masina puhul peab roolimehhanism olema projekteeritud ja valmistatud
nii, et see vähendab löökidest juhtratastele põhjustatud rooliratta või juhthoova äkilise
liikumise tugevust.
Iga juhtimisseade, mis lukustab diferentsiaali, peab olema projekteeritud ja valmistatud
nii, et see võimaldab diferentsiaali vabastada masina liikumise ajal.
...
§ 302. Rooliseade
Punkti 3.3.1 neljandas lõigus esitatud nõude eesmärk on vältida rooliseadme üle
kontrolli kaotamise riski ja rooliseadme tagasilöögi riski olukorras, kus juhtrattad
saavad löögi maapinnal asuvatelt takistustelt. Selle nõude järgimiseks peab
roolisüsteemil olema juhtrataste ja rooliseadme vahel piisav summutus.
263
Mõned liikurmasinad on varustatud lukustuva diferentsiaaliga, et parandada vedamist

ja vältida rataste tühipöörlemist pehmel, libedal või ebatasasel pinnal. Punkti 3.3.1
viiendas lõigus nõutakse, et diferentsiaali lukustavad juhtimisseadmed peavad
võimaldama diferentsiaali vabastamist masina liikumise ajal, et juht saaks vajaduse
korral tagasi täieliku kontrolli roolisüsteemi üle. Kui see on asjakohane, võib
kõnealuse nõude järgimiseks paigaldada diferentsiaali automaatse lukustamise
süsteemi, mis lukustab või vabastab diferentsiaali vastavalt vajadusele ja ilma juhi
sekkumiseta.

...
Punkti 1.2.2 kuuendat lõiku, mis käsitleb akustilisi ja/või visuaalseid hoiatussignaale,
kohaldatakse üksnes tagurpidiliikumise puhul.
§ 303. Hoiatussignaalid tagurdamise korral

Punkti 3.3.1 viimases lõigus osutatakse punkti 1.2.2 kuuendale lõigule, mis näeb ette,
et enne masina käivitamist tuleb anda akustiline ja/või visuaalne hoiatussignaal, kui
operaator ei ole võimeline veenduma, et ohualal ei ole kedagi, või kui ei ole võimalik
projekteerida sellist juhtimissüsteemi, mis välistaks käivitamise siis, kui keegi viibib
ohualal.
Liikurmasinate puhul nõutakse automaatset akustilist ja/või visuaalset hoiatussignaali
ainult tagurdamise korral. Kuna hädaolukorras võib olla vaja tagurpidi liikumist kiiresti
alustada, on hoiatussignaali ja tagurpidi liikumise vaheline ajavahemik tavaliselt
väike. Tuleb märkida, et automaatsed tagurdamise hoiatussignaalid ei asenda ohuala
otsese või kaudse nähtavuse tagamise meetmeid – vt § 294: märkused punkti 3.2.1
kohta.
Edaspidi liikumise puhul kasutatavad hoiatusseadised peaks tavaliselt aktiveerima
juht – vt § 323: märkused punkti 3.6.1 kohta.
3.3.2. Käivitamine/liikumine
Masinast juhitava iseliikuva masina sõitmine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht
kasutab juhtimisseadiseid.
...
§ 304. Sõitmise kontrollimine masinaga kaasas oleva juhi poolt

Punkti 3.3.2 esimeses lõigus esitatud nõue tuleneb asjaolust, et masinast juhitava
iseliikuva masina ohutu sõitmine eeldab, et juhil peab olema alaline kontroll masina
üle. Masinal ei tohiks olla võimalik alustada liikumist, kui juht ei ole juhtimispidemete
juures, ning masinal ei tohiks olla võimalik jätkata sõitu töötava mootoriga, kui juht
lahkub juhtimiskohalt. Juhul kui masin on projekteeritud selliselt, et seda võib juhtida
kas masinaga kaasa sõitev juht või kaugjuhtimise teel, kohaldatakse seda nõuet
üksnes kaugjuhtimisrežiimi suhtes - vt § 293: märkused punkti 3.1.1 alapunkti b
kohta.
Punkti 3.3.2 esimeses lõigus sätestatud nõude võib lugeda täidetuks, kui:
264
− masinal on isetagastuvad juhtimisseadised, mis vabastamise korral tagastuvad

neutraalasendisse,
ja
− masina liikumist kontrollivad juhtimisseadised ei ole väljastpoolt juhikabiini
hõlpsalt ligipääsetavad.
Juhul kui need kaks tingimust ei ole täidetud, tuleb võtta muid meetmeid sõitmise
vältimiseks olukorras, kus juht ei viibi juhtimispidemete juures. Selliste meetmete
hulka võib kuuluda näiteks sellise võimaldava seadise nagu sensori paigaldamine
juhtimispidemeid toetavale käetoele, asendisensori paigaldamine istmesse või
istmelüliti paigaldamine. Sellised seadised valitakse ja projekteeritakse eesmärgiga
vältida muude ohtude tekitamist ja seadiste käivitumist masina vibreerimise või juhi
ettearvatava liikumise tõttu sõidu ajal. Seadised ja nende integreerimine
juhtimissüsteemi peavad tagama asjakohase toimivuse – vt § 184: märkused
punkti 1.2.1 kohta.
3.3.2. Käivitamine/liikumine (jätkub)

...
Kui masin tuleb töötamiseks varustada seadmetega, mis ületavad selle tavalise
liikumisruumi (näiteks toed, kraananool jne), peab juhil olema võimalus enne masina
liikuma hakkamist hõlpsalt kontrollida, et sellised seadmed on kindlas, ohutut liikumist
võimaldavas asendis.
See kehtib ka kõigi muude osade puhul, mis peavad ohutu liikumise võimaldamiseks
olema kindlas asendis ja vajaduse korral lukustatud.
Kui see ei suurenda muud riski, peab masina liikumine sõltuma eespool nimetatud osade
ohutust asendist.
...
§ 305. Tavapärast ohutut liikumisruumi ületavad seadised

Punkti 3.3.2 teises, kolmandas ja neljandas lõigus esitatud nõuded käsitlevad ohte,
mida võivad põhjustada masinale paigaldatud seadised, mis viiakse töö tegemiseks
väljapoole masina tavapärast ohutut liikumisruumi.
Sellised seadised on muu hulgas näiteks toed või tugijalad, mis pikendatakse selle
liikurmasina või sõiduki, mille peale masin on paigaldatud, šassiist väljapoole, et
tagada stabiilsus töö ajal. Toed võivad olla paigaldatud näiteks sellistele
tõstemasinatele nagu laadurkraanad, liikurkraanad, mobiilsed tõstmise tööplatvormid
või pinnaseteisaldusmasinad. Asjaomaste seadiste hulka kuuluvad samuti näiteks
tõstestruktuurid, nagu kraanade teleskoop- või liigendnooled, tõstemasinate nooled ja
poomid või veokile paigaldatud betoonipumbad ja veokile paigaldatud kallurid, mida
võib pikendada horisontaalselt või vertikaalselt väljapoole masina või sõiduki, millele
masin on paigaldatud, tavapärast ohutut liikumisruumi.
Kui kõnealused seadised ei ole enne masina või sõiduki, millele masin on
paigaldatud, liikuma hakkamist ohutusse asendisse kinnitatud, võivad need tabada
jalakäijaid, muid masinaid, sõidukeid, sildu, tunneleid, elektri-õhuliine jne. Sellised
kokkupõrked võivad põhjustada väga raskeid või eluohtlikke vigastusi ja suurt varalist
kahju.
265
Kui on oht, et asjaomased seadised liiguvad sõidu ajal ohutust asendist näiteks
tsentrifugaaljõu toimel, peab olema võimalik lukustada need ohutusse asendisse.
Kõigil sellistel juhtudel peab juhil olema võimalik veenduda, et asjaomased seadised
on enne liikuma hakkamist ohutus sõiduasendis ja vajaduse korral sellesse
lukustatud. Kui sellist kontrolli ei ole lihtne teostada visuaalse vaatluse teel, tuleb
juhtimiskoht varustada vajalike näidikute või hoiatusseadistega.
Selleks, et oleks välditud masina liikuma hakkamine või käivitumine juhul, kui
asjaomased seadised ei ole sõidu ajaks kinnitatud või vajaduse korral lukustatud
ohutusse asendisse, tuleks paigaldada blokeerivad süsteemid, eeldusel et sellised
seadised ei põhjusta muid ohte, näiteks masina ootamatu seiskumine tänavaliikluses.
3.3.2. Käivitamine/liikumine (jätkub)

...
Masin ei tohi mootori käivitamisel ootamatult liikuma hakata.
§ 306. Soovimatu liikuma hakkamine

Punkti 3.3.2 viimases lõigus esitatud nõudega rakendatakse punktis 1.2.3 esitatud
üldnõuet seoses käivitamisega.
Selleks et vältida liikurmasina soovimatut või ootamatut liikuma hakkamist, on vaja
lahutada mootori käivitamine liikuma hakkamisest. Peab olema võimalik käivitada
mootor ilma et masin hakkaks sealjuures liikuma ja ei tohi olla võimalik käivitada
mootorit siis, kui käik on sees.
3.3.3. Sõitmisfunktsioon
Ilma et see piiraks liikluseeskirjade kohaldamist, peavad iseliikuvad masinad ja nende
haagised vastama aeglustus-, peatumis-, pidurdus- ja paigaldusnõuetele, et tagada
ohutus kõigis lubatud kasutus-, laadimis-, kiirus-, maastiku- ja kaldetingimustes.
Juht peab saama iseliikuva masina kiirust vähendada ja masinat peatada selleks
ettenähtud põhiseadise abil. Ohutuse tagamiseks peab masinal põhiseadise tõrke või
selle energiavarustuse häire korral olema aeglustamiseks ja peatamiseks täiesti
eraldiasetsevate ja kergesti juurdepääsetavate juhtimispidemetega hädapidur.
Kui see on ohutuse tagamiseks vajalik, peab masinal olema seisupidur paigalseisva
masina liikumatuks muutmiseks. Seisupidur võib olla ühendatud mõne teises lõigus
nimetatud seadisega tingimusel, et see on täiesti mehaaniline.
...
§ 307. Aeglustamine, peatamine ja liikumatuks muutmine

Punkti 3.3.3 esimesed kolm lõiku käsitlevad liikurmasina pidurdamist, aeglustamist,
peatamist ja liikumatuks muutmist.
Punkti 3.3.3 esimene lõik näeb ette, et liikurmasinal peab olema pidurdussüsteem,
mille abil saab ohutult masina kiirust vähendada ja masina peatada ning seda paigal
hoida. Pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nende
funktsioonide toimimine on tagatud kõigis ettenähtud ja põhjendatult eeldatavates
266
laadimis-, kiirus-, maastiku- ja kaldetingimustes, ning selles osas kontrollitud. Seda

nõuet kohaldatakse iseliikuvate masinate suhtes ja enamiku pukseeritavate masinate
suhtes, kui neid ei saa puksiirmasina või -sõiduki pidurdussüsteemi abil ohutult
aeglustada ja peatada.
Punkti 3.3.3 teise lõigu kohaselt peab iseliikuva liikurmasina pidurdussüsteem
hõlmama hädapidurdusseadist, mis aeglustab masinat ja peatab selle ohutult või
mida juht saab selleks kasutada põhilise pidurdusseadise rikke või selle
energiavarustuse häire korral. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõigi liikurmasinate
suhtes, mille puhul on oht, et pidurdussüsteemi häire korral kaob kontroll masina
liikumise üle. Nõude rahuldamiseks piisab näiteks sellest, kui masinal on mehaaniline
käsipidur, vedruga pidurid, mis pidurdavad energiavarustuse häire korral, või
kahekordne pidurdussüsteem, mis isoleerib katkenud vooluringi energiavarustuse
häire korral.
Punkti 3.3.3 kolmanda lõiguga nähakse ette, et liikurmasinale peab olema
paigaldatud seisupidur, kui on oht, et paigalseisev masin võib hakata tahtmatult
liikuma. Seisupidur peab olema projekteeritud selliselt, et selle tõhusus masina
paigalseismise ajal ei vähene. Täiesti mehaaniliste pidurdussüsteemide puhul võib
seisupiduri kombineerida põhilise pidurdusseadise või hädapidurdusseadisega.
§ 308. Tänavaliikluse puhul kohaldatavad õigusnormid

Punkti 3.3.3 esimeses lõigus märgitakse, et masinadirektiivis sätestatud aeglustus-,
peatumis- ja liikumatuks muutmise nõudeid kohaldatakse, „[i]lma et see piiraks
liikluseeskirjade kohaldamist”. Sarnane viide liikluseeskirjadele on esitatud
hoiatusseadiseid ja valgussignaale käsitleva punkti 3.6.1 teises lõigus.
Liikurmasinate liiklemist avalikel teedel käsitlevad eeskirjad ja menetlused ei ole ELi
tasandil ühtlustatud. Sellest tulenevalt võib tootjatel, kes taotlevad liikurmasinale luba
avalikel teedel liiklemiseks, olla lisaks masinadirektiivis sätestatud nõuetele ja
menetlustele vaja kohaldada ka riigisiseseid eeskirju ja menetlusi. Sellised
riigisisesed eeskirjad võivad hõlmata näiteks järgmisi aspekte:
− maksimaalsed mõõtmed, maksimaalne mass, maksimaalne teljekoormus ja
maksimaalne kiirus;
− vedrustus ja rehvid;
− piduri- ja roolisüsteem;
− otsene ja kaudne nähtavus;
− hoiatusseadised, märgid, signaalid ning tuled.
267
3.3.3. Sõitmisfunktsioon (jätkub)

...
Kaugjuhitav masin peab olema varustatud seadistega selle automaatseks ja koheseks
peatamiseks ja võimalike ohtlike toimingute vältimiseks järgmistes olukordades:
− juht kaotab masina üle kontrolli,
− masin saab peatumissignaali,
− süsteemi ohutusega seotud osas avastatakse rike,
− kindlaksmääratud aja jooksul ei ole saadud äratundmissignaali.
...
§ 309. Potentsiaalselt ohtliku toimingu peatamine ja kontrollimine

kaugjuhtimise teel
Punkti 3.3.3 neljandas lõigus esitatud nõuded täiendavad punktis 1.2.1 esitatud
üldnõudeid juhtimissüsteemide kohta ning punktis 3.3 ja punkti 3.6.1 kolmandas
lõigus esitatud nõudeid liikurmasinate kaugjuhtimissüsteemide kohta.
Masina kaugjuhtimisseadis ja juhtimissüsteem peavad olema projekteeritud nii, et
oleks võimalik masina enda ohutu peatamine ja vajaduse korral oleks välistatud
masina mis tahes potentsiaalselt ohtlikud toimingud kõigis kõnealuse lõigu neljas
taandes kirjeldatud olukordades. Neid eesmärke on võimalik saavutada,
kombineerides erinevaid vahendeid, sealhulgas näiteks isetagastuvad
juhtimisseadised, ohtlike olukordade, nagu ebanormaalne kiirendus, vibratsioon või
kalle, avastamise ja masina sellistes olukordades peatamise vahendid ning
võimaldavad seadmed, mis tuleb aktiveerida korrapäraste ajavahemike järel.
Punkti 3.3.3 neljanda lõigu viimases taandes osutatud „kindlaksmääratud aeg” peab
olema piisavalt lühike, et vältida ohtlike olukordade tekkimist asjaomase intervalli
jooksul.
Punktis 3.3.3 esitatud nõuete täitmiseks peab kaugjuhtimissüsteemi puhul olema
tagatud asjakohane toimivus – vt § 184: märkused punkti 1.2.1 kohta.
3.3.3. Sõitmisfunktsioon (jätkub)

...
Punkti 1.2.4 ei kohaldata sõitmisfunktsiooni suhtes.
§ 310. Sõitmisfunktsiooni peatamine

Punkti 3.3.3 viimase lõiguga nähakse ette erand punktis 1.2.4 esitatud üldnõudest
seoses seiskamisega. Eelkõige nähakse punktis 1.2.4.1 ette, et kui masin on
seiskunud, tuleb asjakohaste ajamite energiavarustus katkestada. Seda ei kohaldata
sellise liikurmasina sõitmisfunktsiooni suhtes, mis võib olla peatatud vabakäigul
töötava mootoriga.
Liikurmasina sõitmisfunktsiooni peatamise suhtes kohaldatakse kõnealuse
punkti kolmes esimeses lõigus esitatud nõudeid – vt § 307: märkused punkti 3.3.3
kolme esimese lõigu kohta.
268
3.3.4. Käies juhitavate masinate liikumine

Käies juhitava iseliikuva masina liikumine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht
mõjutab pidevalt juhtimispidet. Oluline on, et masin ei tohi mootori käivitumisel liikuma
hakata.
Käies juhitava iseliikuva masina juhtimissüsteemid peavad olema projekteeritud nii, et
masina ootamatust liikumisest juhi suunas tulenevad ohud on minimaalsed, eriti
− otsasõiduoht,
− pöörlevate tööriistadega tekitatavate vigastuste oht.
Samuti peab masina tavaline sõidukiirus olema vastavuses juhi käimiskiirusega.
Masinate puhul, mille külge võib kinnitada pöörleva tööriista, ei tohi olla võimalik seda
tööriista käivitada ajal, mil tagasikäik on sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui masina
liikumine on põhjustatud tööriista liikumisest. Viimasel juhul peab tagurdamiskiirus
olema selline, et see ei ohusta juhti.
§ 311. Käies juhitavate masinate liikumine

Punkt 3.3.4 käsitleb käies juhitavaid iseliikuvaid liikurmasinaid, st masinaid, mille
motoriseeritud liikumist juhib juht, kes saadab masinat jala, käies tavaliselt masina
taga või ees, ning kes käitab juhtseadiseid ja rooliseadist manuaalselt – vt § 293:
märkused punkti 3.1.1 alapunkti b kohta. Käies juhitavate masinate hulka kuuluvad
käies juhitavad kaubaaluse veokid, pinnapuhastusmasinad, tihendajad, mullafreesid,
mootorkultivaatorid ja muruniidukid. Punkti 3.3.4 ei kohaldata inimjõul töötavate
masinate suhtes.
Punkti 3.3.4 esimeses lõigus esitatud nõuete eesmärk on vähendada masina
kontrollimatu liikumise ohtu. Liikumise juhtimise seadised peavad olema
isetagastuvad ning juhtimisseadise vabastamise tulemusena peab masin ohutult
peatuma. Kui on oht, et masin jätkab liikumist pärast juhtimisseadise tagastumist
neutraalasendisse, võib osutuda vajalikuks, et juhtimisseadise vabastamine aktiveerib
piduri. Kuna operaator peab tavaliselt hoidma rooliseadist ja liikumise juhtimisseadist
samas käes, on oluline, et isetagastuv juhtimisseadis oleks projekteeritud ja asuks
selliselt, et vähendada operaatori koormust – vt § 193: märkused punkti 1.2.2
kolmanda lõigu kohta.
Punkti 3.3.4 esimese lõigu teine lause käsitleb esimeses lauses esitatud nõude ühte
konkreetset aspekti: masin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et
mootori käivitumisel on välistatud masina liikuma hakkamine.
Punkti 3.3.4 teises lõigus sätestatud nõue käsitleb ohtu, et liikuv masin ise või selle
liikuvad osad või tööriistad muljuvad või vigastavad juhti. See risk on eriti oluline, kui
juht kõnnib masina ees või kui masin saab tagurdada juhi poole. Sellisel juhul võib
osutuda vajalikuks paigaldada kaitseseadised, mis peatavad masina, kui see läheneb
juhi kehale või puudutab seda.
Punkti 3.3.4 kolmandas lõigus on esitatud nõue, et masina liikumise kiirus peab
olema vastavuses juhi käimiskiirusega. Selle eesmärk on tagada, et juht ei kaota
kontrolli liikuva masina üle.
269
Punkti 3.3.4 viimane lõik käsitleb jalgsi liikuva juhi ohtu saada vigastada kokkupuutel
pöörleva tööriistaga, nt mullafreesi või kultivaatori teraga. Kui masina töö nõuab
tagurdamist, tuleb tööriist tagurdamise ajaks välja lülitada või kui masina liikumine on
põhjustatud tööriista liikumisest, tuleb ohu vähendamiseks ette näha aeglase
liikumise režiim.
3.3.5. Juhtimisahela tõrge

Roolivõimendi olemasolu korral ei tohi selle energiavarustuse häire takistada masina
juhtimist selle peatamiseks kuluva aja jooksul.
§ 312. Roolisüsteemi energiavarustuse häired

Võimendiga rooliseade paigaldatakse liikurmasinale selleks, et vähendada masina
juhtimiseks vaja minevaid jõupingutusi, eelkõige suurte masinate ja kitsa
manööverdamisruumi korral. Kuid kuna juht peab suutma kontrollida masina liikumist
igal ajal, peab olema võimalik juhtida masinat piisavalt kaua, et energiavarustuse
häire korral masin ohutult peatada. Kui masinat on võimalik ohutu peatumiseni juhtida
käsitsi, võib selle nõude lugeda täidetuks, kui energiavarustuse häire korral lülitatakse
masin ümber käsijuhtimisele. Muul juhul on vajalik näha ette tagavara toiteallikas.
Tagavara toiteallikas on alati vajalik võimendiga roolisüsteemiga masinate puhul.
3.4. KAITSE MEHHAANILISTE OHTUDE EEST

3.4.1. Ootamatu liikumine
Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral asetatud liikuvale
alusele nii, et masina liigutamise korral on tagatud, et selle raskuskeskme
kontrollimatud võnked ei mõjuta selle stabiilsust ega põhjusta konstruktsioonide
ülekoormust.
§ 313. Kontrollimatu liikumine

Punktis 3.4.1 sätestatud nõue täiendab punktides 1.3.1 ja 1.3.2 esitatud üldnõudeid
stabiilsuse ja purunemisohu kohta töötamise ajal.
Liikurmasina projekteerimisel ja valmistamisel tuleb võtta arvesse masina liikumisest
tulenevat dünaamilist mõju masina stabiilsusele või selle konstruktsioonide
mehaanilisele vastupidavusele. Eelkõige tuleb neid riske arvesse võtta
tänavaliikluseks mõeldud iseliikuvate või pukseeritavate masinate puhul,
maanteesõidukitele paigaldatavate masinate puhul ja suurtel kiirustel liikuvate
masinate puhul.
270
3.4.2. Liikuvad ülekandeosad

Mootorid, mille eemaldatavad kaitsepiirded takistavad juurdepääsu mootoriruumis
paiknevatele liikuvatele osadele, ei vaja punkti 1.3.8.1 erandina blokeerimisseadiseid
siis, kui nende avamiseks on vaja tööriista või võtit või juhtimiskohas paiknevat
juhtimispidet ja kui selleks juhtimiskohaks on kinnine lukustatav kabiin, mis välistab
kõrvaliste isikute juurdepääsu.
§ 314. Juurdepääs mootoriruumile

Punktiga 3.4.2 nähakse ette erand punktis 1.3.8.1 esitatud üldnõudest vältida
juurdepääsu jõuülekande liikuvatele osadele. Erandit kohaldatakse eemaldatavate
kaitsepiirete suhtes, mis takistavad juurdepääsu mootoriruumis asuvatele liikuvatele
osadele (kaitsvad mootorikatted). Sellistele mootorikatetele ei pea paigaldama
blokeerivaid seadiseid, mis peatavad mootori katte avamise korral. Siiski tuleb võtta
meetmeid, et vältida volitamata juurdepääsu mootoriruumile:
- mootorikate peab olema projekteeritud selliselt, et selle avamiseks läheb vaja
tööriista või võtit – vt § 218: märkused punkti 1.4.2.1 kohta;
või
- mootorikattele tuleb paigaldada lukk, mida saab avada üksnes juhtimiskohalt
vastava seadise abil, mis asub täielikult suletud kabiinis, mida saab omakorda
lukustada, et vältida volitamata juurdepääsu.
3.4.3. Ümberminek
Kui iseliikuva masina juhi, operaatori(te) või mõne muu isiku (muude isikute)
töötamiskoht on masinas ja on olemas ümberminekuoht, peab masin olema varustatud
asjakohase kaitsva konstruktsiooniga, kui see ei suurenda ohtu.
Kaitsev konstruktsioon peab olema selline, et ümbermineku korral pakub see masinas
olevale inimesele (olevatele inimestele) piisava ohutu ruumi.
Tõendamaks, et ümbermineku korral kaitsev konstruktsioon vastab teises lõigus
sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse
konstruktsioonitüübi puhul tegema või laskma teha asjakohased katsed.
§ 315. Ümberminek
Punkt 3.4.3 käsitleb masina stabiilsuse kadumisega seotud jääkriski, kui
punktide 1.3.1 ja 3.4.1 kohaselt piisava stabiilsuse tagamiseks võetud meetmetest
olenemata eksisteerib masina ümberminekust tulenev jääkrisk. Ingliskeelne mõiste
„roll-over” tähendab täielikku ümberminekut, mis hõlmab pöörlemist 180°. Ingliskeelne
mõiste „tip-over” tähistab olukorda, kus masin läheb ümber, kuid selle kuju või mõni
element, nagu mast või nool, takistab masina pöörlemist rohkem kui 90°. Masin võib
ümber minna kas piki- või põikisuunas või mõlemas suunas. Ümberminek toob alati
kaasa riski, et juht või masinaga veetavad teised isikud paiskuvad välja või jäävad
masina alla.
271
Punkti 3.4.3 esimese lõiguga nähakse ette, et sellise jääkriskiga masinad peavad
olema varustatud asjakohase kaitsva konstruktsiooniga, st ümbermineku korral
kaitsva konstruktsiooniga. Need konstruktsioonid peavad olema projekteeritud
selliselt, et need kaitseksid kõiki masinaga veetavaid inimesi, keda kõnealune risk
ohustab.
Ümberminekuga seotud jääkriski hindamisel tuleks võtta arvesse järgmisi
parameetreid:
− masina ettenähtud ja eeldatavad tööolud (nt kiirus, maksimaalne kallak ja
pinnas);
− masina mass, mõõtmed ja raskuskese, erinevad laadimistingimused,
tasakaalustusseadiste olemasolu;
− masina kuju ja operaatori(te) asukoht.
Vajaliku kaitse võib tagada sellega, et masina enda osad tagavad ümbermineku
korral operaatori(te)le vajaliku kaitse. Kui on nõutav spetsiaalne kaitsev
konstruktsioon, võib selle integreerida kabiini.
Paljude liikurmasinarühmade puhul on harmoneeritud standardites öeldud, kas
kaitsev konstruktsioon on vajalik, ja täpsustatud paigaldatava kaitsva konstruktsiooni
tüüp.
Ainsaks erandiks sellest nõudest on olukord, kui kaitsva konstruktsiooni paigaldamine
suurendaks ümberminekuga seonduvat riski. Näiteks ei ole soovitatav paigaldada
kaitsvat konstruktsiooni masinale, mille juht peab end sõidu ajal aktiivselt ja palju
liigutama ja mille puhul ei saa kasutada istme turvasüsteemi – vt § 295: märkused
punkti 3.2.2 kohta.
Punkti 3.4.3 teises lõigus sätestatakse eesmärgid, mida ümbermineku korral kaitsev
konstruktsioon peab täitma. Kaitsev konstruktsioon peab tagama piisava ohutu ruumi,
mis tähendab, et ümbermineku korral ei tohi see deformeeruda sellisel määral, et see
puutub kokku oma töötamiskohas oleva operaatoriga. Tuleb märkida, et sellised
kaitsvad konstruktsioonid saavad täita oma kaitsvat ülesannet üksnes siis, kui
asjaomased inimesed on turvaliselt kinnitatud, st kui nad jäävad ümbermineku korral
oma istekohale – vt § 295: märkused punkti 3.2.2 kohta.
Punkti 3.4.3 kolmas lõik näeb ette, et ümbermineku korral kaitsvaid konstruktsioone
tuleb katsetada, et kontrollida nende vastavust nende tüübile kehtestatud nõuetele.
Tuleb märkida, et ümbermineku korral kaitsvad struktuurid, mis lastakse turule
eraldiseisvalt, on ohutusseadised, samas kui (täieliku) ümbermineku korral kaitsvad
struktuurid kuuluvad V lisas esitatud ohutusseadiste näidisloetelusse (punkt 14).
Sellised (täieliku) ümbermineku korral kaitsvad struktuurid on samuti loetletud IV lisas
(punkt 22) kui masinarühm, mille suhtes tuleb kohaldada artikli 12 lõigetes 3 ja 4
nimetatud hindamismenetlusi.
272
3.4.4. Kukkuvad esemed

Kui iseliikuva masina juhi, operaatori(te) või mõne muu isiku (muude isikute)
töötamiskoht on masinas ja ohtu võivad tekitada kukkuvad esemed või materjal, tuleb
seda masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestada ning masin tuleb varustada
asjakohase kaitsva struktuuriga, kui suurus seda võimaldab.
See konstruktsioon peab olema selline, et esemete või materjali kukkumise korral pakub
see kaasasõitva(te)le isiku(te)le piisavalt ohutut ruumi.
Tõendamaks, et kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon vastab teises lõigus
sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse
turvakatusetüübi puhul tegema või laskma teha asjakohased katsed.
§ 316. Kukkuvad esemed

Punktis 3.4.4 esitatud nõue täiendab punktis 1.3.3 esitatud üldnõuet kukkuvatest või
eemalepaiskuvatest esemetest tulenevate ohtude kohta.
Iseliikuva liikurmasina juhil või teistel kaasasõitvatel isikutel on oht saada vigastada
kukkuvate esemete tõttu, milleks võivad olla masina, näiteks tõsteveomasina või
pinnaseteisaldusmasina liigutatavad või tõstetavad esemed või materjalid. Oht võib
tuleneda ka keskkonnast, kus masin on mõeldud töötama, näiteks lammutusplats või
mets. Kui kukkuvatest esemetest tulenev oht eksisteerib masina ettenähtud või
eeldatavates kasutustingimustes, tuleb võtta vajalikke kaitsemeetmeid ja, kui masina
suurus seda võimaldab, paigaldada muu hulgas asjakohased kukkuvate esemete
eest kaitsvad struktuurid. Need kaitsvad struktuurid peavad olema projekteeritud
selliselt, et need kaitseksid kõiki masinaga veetavaid inimesi, keda kõnealune risk
ohustab. Kaitsva struktuuri projekteerimisel tuleb võtta arvesse nii võimalike
kukkuvate esemete suurust (vältimaks esemete kukkumist läbi struktuuri) kui ka
vajadust tagada piisav nähtavus juhtimiskohal – vt § 294: märkused punkti 3.2.1
kohta.
Enamiku liikurmasinarühmade puhul on harmoneeritud standardites täpsustatud
nõutava kaitsva konstruktsiooni tüüp.
Märkuseid ümbermineku eest kaitsmist käsitleva punkti 3.4.3 teise ja kolmanda lõigu
kohta kohaldatakse ka punkti 3.4.4 teise ja kolmanda lõigu suhtes.
Tuleb märkida, et kukkuvate esemete eest kaitsvad konstruktsioonid, mis lastakse
turule eraldiseisvalt, on ohutusseadised ja kuuluvad V lisas esitatud ohutusseadiste
näidisloetelusse (punkt 15). Sellised kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid on
samuti loetletud samas IV lisas (punkt 23) kui masinarühm, mille suhtes tuleb
kohaldada artikli 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vastavushindamise menetlusi.
3.4.5. Juurdepääsuvahendid
Käsipuud ja astmed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et
operaator kasutab neid vaistlikult ega kasuta nende asemel masinale juurdepääsuks
juhtimispidemeid.
273
§ 317. Juurdepääsuks kasutatavad astmed ja käsipuud

Punkt 3.4.5 käsitleb selliste astmete ja käsipuude projekteerimist, valmistamist ja
asukohta, mis on paigaldatud eesmärgiga aidata juhtidel ja teistel isikutel jõuda
ohutult juhtimiskohale ja muudele töötamiskohtadele ja masina hoolduspunktidesse
ning sealt lahkuda – vt § 237: märkused punkti 1.5.15 kohta; ja § 240: märkused
punkti 1.6.2 kohta. Seda nõuet tuleb kohaldada koos juhtimisseadiste projekteerimist
käsitleva üldnõudega – vt § 190: märkused punkti 1.2.2 kuuenda taande kohta.
Juhtimis- ja töötamiskohtadele juurdepääsu vahendid peavad olema projekteeritud ja
paigutatud selliselt, et operaatorid ei kasutaks astmete ja käsipuudena selliseid
masinaosi nagu konstruktsiooni avad, kaitsepiirded või liikuvad osad, mis ei ole
selleks ette nähtud ,
3.4.6. Pukseerimisseadised
Kõikidel pukseerivatel või pukseeritavatel masinatel peavad olema pukseerimis- või
haakeseadised, mis on projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et on tagatud
hõlbus ja ohutu külge- ja lahtihaakimine ning on välistatud juhuslik lahtihaakumine
kasutamise ajal.
Kui veotiisli kaal seda nõuab, peab sellistel masinatel olema tugijalg, mille toetuspind
on koormusele ja pinnasele sobiv.
§ 318. Pukseerimisseadised
Punktis 3.4.6 esitatud nõudeid kohaldatakse muid masinaid või seadmeid
pukseerivate masinate suhtes. Sellised pukseerivad masinad hõlmavad näiteks
teatavaid tööstustõstukeid, lennukite või muude seadmete pukseerimiseks mõeldud
lennuliikluse maapealse teenindamise masinaid ja teatavaid
pinnaseteisaldusmasinaid. Punktis 3.4.6 esitatud nõudeid kohaldatakse ka muude
masinate, sõidukite või traktorite poolt pukseeritavate masinate suhtes. Sellised
pukseeritavad masinad on näiteks pukseeritavad pinnaseteisaldusmasinad,
pukseeritavad põllumajandusmasinad, haagisele paigaldatud kompressorid,
mobiilsed tõstmise tööplatvormid ja kolimistõstukid.
Pukseerimisseadiseid, nagu veotiislid, konksud ja haakeseadised, kinnituskronsteinid
ja alusplaadid, peab olema lihtne ohutult külge ja lahti haakida. Need peavad olema
projekteeritud ja varustatud selliselt (näiteks automaatse sulguriga), et oleks
välistatud seadiste juhuslik lahtihaakumine pukseerimise ajal.
Kui pukseerimisseadised on rasked, tuleb masin varustada tugedega, näiteks
pinnasele toetumiseks sobiva tugijalaga, ning toe õiget kasutamist tuleb kirjeldada
kasutusjuhendis.
274
3.4.7. Iseliikuva masina (või veduki) ja käitatava masina vaheline jõuülekanne

Eemaldatavad jõuülekandevõllid, mis ühendavad iseliikuva masina (või veduki)
käitatava masina esimese paikse laagriga, peavad olema projekteeritud ja valmistatud
nii, et iga töö käigus liikuv osa oleks kogu pikkuses kaitstud.
Iseliikuva masina (või veduki) poolel peab väljundvõll, mille külge on kinnitatud
jõuülekandevõll, olema kaitstud kas iseliikuva masina (või veduki) külge kinnitatud ja
ühendatud kaitsepiirde või mõne muu võrdväärset kaitset pakkuva seadisega.
Seda kaitsepiiret peab olema võimalik avada, et väljundvõllile ligi pääseda. Kui
kaitsepiire on paigas, peab seal olema piisavalt ruumi, et veovõll ei lõhuks masina
(veduki) liikumise ajal kaitsepiiret.
Pukseeritava masina poolel peab sisendvõll olema kaitstud masina külge kinnitatud
kaitsekattega.
Pöördemomendi piirajaid või vabajooksusidureid võib kardaanvõllile külge kinnitada
üksnes käitatava masina poolses otsas. Jõuülekandevõll peab olema sellele vastavalt
tähistatud.
Kõigil pukseeritavatel masinatel, mille tööks on vaja jõuülekandevõlli, et ühendada see
iseliikuva masina või vedukiga, peab olema selline jõuülekandevõlli kinnitussüsteem, et
masina lahtihaakimisel ei saa jõuülekandevõll ja selle kate kokkupuutel maa või
masinaga kahjustada.
Katte välisosad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et need ei
saa pöörelda koos jõuülekandevõlliga. Kate peab jõuülekandevõlli tavaliste
universaalliigendite korral katma kuni seesmiste harkide otsteni ja
lainurkuniversaalliigendite puhul kuni välimise liigendi või liigendite keskkohani.
Kui juurdepääsutee töötamiskohtadele asub eemaldatava jõuülekandevõlli läheduses,
tuleb see projekteerida ja valmistada nii, et võlli katteid ei saa kasutada astmetena, kui
need ei ole selleks projekteeritud ja valmistatud.
§ 319. Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid

Punktis 3.4.7 esitatud nõuded käsitlevad eemaldatavate jõuülekandemehhanismide
projekteerimist ja valmistamist ning kaitsepiirdeid – vt § 45: märkused artikli 2 punkti f
kohta. Nende nõuete eesmärk on vältida inimeste jäämist pöörleva ülekandevõlli
vahele või selliste osade vahele, mis ühendavad jõuülekandevõlli pukseeriva masina
või veduki väljundvõlliga ja pukseeritava masinaga. Selle eesmärgi saavutamiseks
tuleb tagada jõuülekandevõlli ja ühendavate osade asjakohased kaitsemeetmed.
Punkti 3.4.7 esimeses, teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus on
esitatud kaitsepiiretele kehtivad nõuded ja piirete omadused.
Punkti 3.4.7 kolmandas, kuuendas ja kaheksandas lõigus nähakse ette, et tuleb võtta
meetmeid selle vältimiseks, et väljundvõlli ja eemaldatava jõuülekandevõlli
kaitsepiirded ei saaks kahjustatud nii kasutamise ajal kui ka siis, kui eemaldatav
jõuülekandevõll on lahti ühendatud. Punkti 3.4.7 viimane lõik täiendab punktis 1.6.2
esitatud üldnõuet töötamiskohtade ja hoolduspunktide kohta.
Tuleb märkida, et eemaldatavate jõuülekandevõllide kaitsepiirded, mis lastakse turule
eraldiseisvalt, on ohutusseadised ja kuuluvad V lisas esitatud ohutusseadiste
275
näidisloetelusse (punkt 1). Eemaldatavad jõuülekandeseadmed, sealhulgas nende

kaitsepiirded, ja eemaldatavate jõuülekandeseadmete kaitsepiirded on loetletud
samas IV lisas (punktid 14 ja 15) kui masinarühm, mille suhtes tuleb kohaldada artikli
12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vastavushindamise menetlusi.
3.5. KAITSE MUUDE OHTUDE EEST

3.5.1. Akud
Aku hoidik peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ümbermineku korral
välditakse elektrolüüdi paiskumist operaatorile ning aurude kogunemist kohtadesse, kus
on operaatorid.
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et akut saab selleks ettenähtud
kergesti juurdepääsetava tööriista abil lahti ühendada.
§ 320. Akud
Punktis 3.5.1 esitatud nõue on seotud aku tüübi ja asukohaga, liikurmasina aku
hoidiku projekteerimise ja valmistamisega. Kinniste või nn hooldusvabade akude
kasutamine võib olla üks viis akudega seonduvate ohtude vähendamiseks.
Teises lõigus esitatud nõudega aku lahtiühendamise kohta rakendatakse
punktis 1.6.3 esitatud üldnõuet energiaallikatest lahutamise kohta. Kõnealuse nõude
täitmiseks võib tootja kas paigaldada kergesti juurdepääsetava lahutuslüliti või juhul,
kui aku klemmid on kergesti juurdepääsetavad, tagada, et aku klemmid saab ilma
tööriistu kasutamata hõlpsalt lahti ühendada.
3.5.2. Tuli
Olenevalt sellest, milliseid ohte on tootja masina kasutamisel ette näinud, peab masin,
kui selle mõõtmed võimaldavad,
− kas võimaldama kinnitada kergesti juurdepääsetavaid tulekustuteid või
− olema varustatud sisseehitatud tulekustutussüsteemidega.
§ 321. Tulekustutid ja tulekustutussüsteemid

Punktis 3.5.2 esitatud nõue täiendab punktis 1.5.6 esitatud üldnõuet tuleohu kohta.
Masina ettenähtud kasutustingimusi ja tuleohu hindamist, sealhulgas arvesse võttes
tulekahju võimalikke tagajärgi inimestele ja varale, tuleb kindlaks määrata täiendavad
kaitsemeetmed liikurmasinatele tulekahju mõju vähendamiseks. Arvestada tuleb muu
hulgas järgmisi aspekte, näiteks:
− kas masin on ette nähtud kasutamiseks keskkonnas, kus tulekahju tagajärjed
võivad olla tõsised;
− kas masin on ette nähtud kasutamiseks siseruumides või piiratud alal;
− kas masin sisaldab või võib tõenäoliselt kanda suurt kogust kergesti süttivaid
või tuleohtlikke materjale või aineid;
276
− kas juhtimiskohalt või muudest töökohtadest lahkumine võib olla takistatud, nt

suurte liikuvate seadmestike puhul.
Kui masina puhul on suur jääkrisk seoses tuleohuga ja kui masina mõõtmed seda
võimaldavad, tuleks masin varustada kergesti juurdepääsetavate kohtadega, kuhu
saab paigutada sobiva arvu asjakohaste mõõtmetega tulekustuteid. Masina tootjalt ei
eeldata tulekustutite tarnimist.
Juhul kui masinaga kaasneb suur jääkrisk seoses tuleohuga ja/või kui tulekahju
tagajärjed võivad masina ette nähtud kasutustingimustes olla tõsised ning kui masina
mõõtmed seda võimaldavad, peab masina tootja paigaldama sisseehitatud
tulekustutussüsteemi.
Tuleb märkida, et sisseehitatud tulekustutussüsteemi paigaldamine on teatavate
allmaatöödeks mõeldud masinate puhul selge nõue – vt § 366: märkused punkti 5.5
kohta.
3.5.3. Ohtlike ainete emissioonid

Punkti 1.5.13 teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata siis, kui masina põhiülesanne on
toodete pihustamine. Siiski peab ohualas viibiv operaator olema kaitstud nende ohtlike
emissioonide ohu eest.
§ 322. Pihustatavate masinate operaatorite kaitsmine ohtlike ainetega

kokkupuutumise ohu eest
Punkti 3.5.3 esimeses lauses märgitakse, et punkti 1.5.13 teises ja kolmandas lõigus
esitatud nõudeid, mis käsitlevad masina eritatavate ohtlike materjalide ja ainete
kogumist, kõrvaldamist, pihustatava veega ärauhtmist, filtreerimist või käsitlemist, ei
kohaldata masinate suhtes, mille põhiülesanne on selliste toodete pihustamine, mis
võivad olla ohtlikud. Sellised masinad on näiteks pestitsiide pihustavad masinad ja
teatavad pinnapuhastus- ja tee-ehitusmasinad.
Tuleb märkida, et punkti 1.5.13 esimest lõiku, mis käsitleb masinas tekkivate ohtlike
materjalide ja ainete sissehingamise, allaneelamise, nahale, silma ja limaskestadele
sattumise ning läbi naha tungimise ohu vältimist, kohaldatakse toodete pihustamiseks
mõeldud masinate suhtes.
Punkti 3.5.3 teises lauses rõhutatakse, et toodete pihustamiseks mõeldud masinate
puhul peab operaator olema kaitstud ohtlike emissioonide ohu eest selliste
asjakohaste vahenditega, mis võivad erineda punkti 1.5.13 teises ja kolmandas lõigus
nimetatud vahenditest. Seda nõuet tuleb kohaldada koostoimes punktis 1.1.7 esitatud
nõuetega töötamiskohtade kohta ja punktides 3.2.1 ja 3.2.3 esitatud nõuetega
juhtimiskohtade ja teiste inimeste kohtade kohta. Sellest tulenevalt tuleb kaasasõitva
juhiga iseliikuvad masinad varustada juhikabiiniga, mis on projekteeritud ja
valmistatud selliselt, et see kaitseb ohtlike ainetega kokkupuutumise ohu eest nt
selliste vahenditega nagu piisav õhu filtreerimise süsteem ja positiivne rõhk – vt
§ 182: märkused punkti 1.1.7 kohta; § 235: märkused punkti 1.5.13 kohta; § 294:
märkused punkti 3.2.1 kohta; ja § 296: märkused punkti 3.2.3 kohta.
277
3.6. TEAVE JA NÄIDIKUD

3.6.1. Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded
Kõigil masinatel peavad olema kasutamist, seadistamist ja hooldust käsitlevad
märguandevahendid ja/või juhendsildid kõigis vajalikes kohtades, et tagada inimeste
tervis ja ohutus. Need peavad olema valitud, projekteeritud ja valmistatud nii, et need
oleksid selgelt nähtavad ja kustutamatud.
Ilma et see piiraks liikluseeskirjade sätteid, peavad masina seest juhitaval masinal
olema järgmised seadmed:
− helihoiatusseadis inimeste hoiatamiseks,
− ettenähtud kasutustingimuste kohane valgussignaalide süsteem; seda viimast
nõuet ei kohaldata masinate suhtes, mis on mõeldud üksnes allmaatööks ja millel
puudub elektrienergia,
− vajaduse korral peab masina ja haagise vahel olema asjakohane ühendus
signaalide edasiandmiseks.
Kaugjuhitav masin, mis tavalistes kasutustingimustes seab inimesed löögi- või
muljumisohtu, peab olema varustatud asjakohaste vahenditega, et anda märku oma
liikumisest, või vahenditega, mis kaitsevad inimesi ohu eest. Sama kehtib masinate
suhtes, mille kasutamine on seotud pideva edasi-tagasi liikumisega piki ühte telge ja kui
juht ei näe otse masina taha.
Masin peab olema valmistatud nii, et kõiki hoiatus- ja märguandeseadiseid ei saa
tahtmatult mittetoimivaks muuta. Kui see on ohutuse seisukohalt oluline, peavad sellistel
seadistel olema vahendid nende korrasoleku kontrollimiseks ja nende tõrge peab olema
operaatorile hõlpsasti märgatav.
Kui masina või selle tööriistade liikumine on eriti ohtlik, peavad masinal olema sildid,
mis hoiatavad töötavale masinale lähenemise eest; sildid peavad olema loetavad
võimalikult kaugelt, et tagada nende inimeste ohutus, kes peavad viibima masina
lähedal.
§ 323. Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded

Punktis 3.6.1 esitatud nõuded täiendavad punktides 1.7.1–1.7.3 esitatud nõudeid
teabe ja infoseadiste, hoiatusseadiste, jääkriski eest hoiatamise ning masina ohutuks
kasutamiseks vajaliku teabe masinale märkimise kohta – vt §-d 245–250 ja § 252:
märkused punktide 1.7.1–1.7.3 kohta.
Punktis 1.7.1 esitatud nõudeid, mis käsitlevad teabe vormi ja esitamiseks
kasutatavaid keeli ning hoiatusi masina kohta, kohaldatakse punkti 3.6.1 esimeses
lõigus nõutud teabe suhtes. Punktis 1.7.1.2 esitatud nõudeid hoiatusseadiste kohta
kohaldatakse punkti 3.6.1 teises ja kolmandas lõigus sätestatud akustiliste ja
visuaalsete hoiatusseadiste ning signaalide ja märkide suhtes.
Punkti 3.6.1 teises lõigus sisalduv viide „liikluseeskirjade sätetele” käsitleb eeskirju,
mida kohaldatakse tänaval liiklevate liikurmasinate suhtes – vt § 308: märkused
punkti 3.3.3 suhtes.
278
Punkti 3.6.1 kolmas lõik käsitleb ohte, mida võib põhjustada kaugjuhitava või juhita
liikurmasina kokkupõrge inimestega. Sellised masinad tuleb varustada asjakohaste
vahenditega masina liikumisest märku andmiseks, näiteks akustilised ja/või
visuaalsed hoiatusseadised. Vajaduse korral tuleb samuti paigaldada masinale
kaitseseadised kokkupõrgete vältimiseks – vt § 294: märkused punkti 3.2.1 kohta.
Punkti 3.6.1 kolmandas lõigus esitatud nõudeid kohaldatakse ka selliste kaasasõitva
juhiga masinate suhtes, mis on mõeldud tegema pidevaid edasi-tagasi liigutusi,
näiteks teatavad tee-ehitusmasinad või laadurid, sest sellise masina juhil ei pruugi
olla võimalik pidevalt jälgida masina taga olevat ala.
3.6.2. Märgistus
Igal masinal tuleb esitada loetavalt ja kustutamatult järgmine teave:
− nimivõimsus kilovattides (kW),
− kõige tavalisema komplektsusega masina mass kilogrammides (kg),
ja vajaduse korral:
− suurim ettenähtud haakekonksu veojõud njuutonites (N),
− suurim lubatud vertikaalkoormus haakekonksule njuutonites (N).
§ 324. Liikurmasinate märgistus

Punktis 3.6.2 esitatud nõuded liikurmasinate märgistuse kohta täiendavad
punktis 1.7.3 esitatud üldnõudeid märgistuse kohta – vt § 250: märkused punkti 1.7.3
kohta. Nimivõimsus, mass ja, kui see on asjakohane, haakekonksu suurim ettenähtud
veojõud ja suurim lubatud vertikaalkoormus tuleks kinnitada masinale, kasutades
sama tehnikat mis muude märgistuste puhul. Loogiliselt võttes tuleks võimsust ja
massi tähistav märgistus kinnitada masinale samasse kohta kui muud märgistused,
samas kui suurimat ettenähtud veojõudu ja suurimat lubatud vertikaalkoormust
tähistavad märgistused tuleks asjakohaselt esitada kas pukseerimisseadisega samas
kohas või selle läheduses.
279
3.6.3.1. Vibratsioon
Kasutusjuhend peab sisaldama järgmist teavet masina põhjustatud kätele ja käsivartele
või kogu kehale mõjuva vibratsiooni kohta:
− kätele ja käsivartele mõjuva vibratsiooni koguväärtus, kui see ületab 2,5 m/s2. Kui
see väärtus ei ületa 2,5 m/s2, tuleb see ära märkida,
− korrigeeritud vibrokiirenduse ruutkeskmine väärtus, mis mõjub kehale, kui see
ületab 0,5 m/s2. Kui see väärtus ei ületa 0,5 m/s2, tuleb see ära märkida,
− mõõtemääramatuse tase.
Need väärtused saadakse kõnesoleva masina tegelike mõõtmistega või määratakse
kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ja toodetava masina suhtes
representatiivsete mõõtmiste alusel.
Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata, tuleb vibratsiooni mõõta masinale kõige
sobivamal meetodil.
Tuleb kirjeldada masina tööolusid mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodeid.
§ 325. Andmed liikurmasinate tekitatava vibratsiooni kohta

Punktis 3.6.3.1 esitatud nõue täiendab punktis 1.7.4 esitatud üldnõuet kasutusjuhendi
kohta. Eelkõige kohaldatakse juhendile kehtivaid keelenõudeid – vt § 257: märkused
punkti 1.7.4.1 alapunktide a ja b kohta.
Punkti 3.6.3.1 esimese lõigu kahes esimeses taandes esitatakse liikurmasinatest
kätele ja käsivartele ning kogu kehale üle kanduva vibratsiooni füüsikaline määr,
millest tuleb kasutusjuhendis teavitada.
Kasutusjuhendis tuleb esitada masinal läbi viidud mõõtmise teel saadud väärtused,
kui need on suuremad kui 2,5 m/s2 käte ja käsivarte puhul ning suuremad kui 0,5 m/s2
kogu keha puhul. Kui mõõtmise teel masina kohta saadud väärtused kõnealuseid
väärtusi ei ületa, tuleb see asjaolu ära märkida. Masinast ülekanduvaid vibratsioone
peab seepärast mõõtma masina tootja, kasutades asjakohast testimeetodit, välja
arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et asjaomase masinarühma puhul ei ületa
mõõtmise tulemusel saadud väärtused kunagi eespool nimetatud piirmäärasid – see
võib olla märgitud asjaomast masinarühma käsitlevas C-tüüpi standardis.
Masinate tekitatavast vibratsioonist teavitamisel on kaks peamist eesmärki:
− aidata kasutajatel valida väiksema vibratsiooniga masin;
− anda teavet, mis on kasulik riskihindamise jaoks, mille tööandja peab läbi viima
kooskõlas töötajate vibratsioonist tulenevate riskidega kokkupuudet käsitleva
direktiivi 2002/44/EÜ185 rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega.
185
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse
miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate
riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – vt
artikli 4 lõike 4 punkti e.
280
Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et töötajate vibratsiooniga kokkupuute taset ei

saa tuletada kõigest masina tootja esitatud andmete alusel, sest operaatorite
kokkupuudet vibratsiooniga mõjutavad ka muud tegurid – vt § 231: märkused
punkti 1.5.9 kohta.
Punkti 3.6.3.1 esimese lõigu kolmandas taandes nõutakse deklareeritud väärtuste
mõõtemääramatuse taseme täpsustamist. Asjakohastes testimisreeglistikes tuleb
anda suuniseid masina tekitatava vibratsiooni mõõtmisega seonduva
mõõtemääramatuse taseme kindlaksmääramiseks.
Punkti 3.6.3.1 teisest lõigust järeldub, et seeriatootmise puhul võib mõõtmist teostada
tehniliselt võrreldavatest masinatest koostatud representatiivse valimi alusel.
Ühekordse valmistamise puhul peab tootja mõõtma iga tarnitava masina tekitatavat
vibratsiooni.
Punkti 3.6.3.1 kolmas ja neljas lõik käsitlevad vibratsiooni mõõtmise meetodeid.
Tööoludel on masina tekitatava vibratsiooni tasemele suur mõju. Vibratsiooni
mõõtmist tuleks seepärast teha representatiivsete tööolude korral. Masina
vibratsiooni mõõtmise testimisreeglistikes täpsustatakse millistel tööoludel või millises
tööolude vahemikus tuleb mõõtmine läbi viia. Kui harmoneeritud standardis
täpsustatud testimisreeglistikus on märgitud, millistel tööoludel tuleb mõõtmist teha,
piisab tööolude ja kasutatud mõõtmismeetodite esitamiseks viitest harmoneeritud
standardile. Kui kasutatakse muid testimismeetodeid, tuleb tööolud ja kasutatud
mõõtmismeetodid täpsustada vibratsiooni käsitlevas deklaratsioonis.
Liikurmasinate vibratsioonitaseme kindlaksmääramise üldised suunised on esitatud
Tuleb märkida, et kasutusjuhendis vibratsiooni kohta esitatud väärtused tuleb lisada
ka masina toimivusnäitajaid kirjeldavatesse kaubanduslikesse dokumentidesse – vt
§ 273: märkused punkti 1.7.4.3 kohta.
3.6.3.2. Mitmekülgne kasutamine

Kasutusjuhendid mitmeotstarbelistele masinatele, mida saab varustusest olenevalt
kasutada mitmel erineval otstarbel, samuti vahetatavate seadmete kasutusjuhendid
peavad sisaldama teavet, mis on vajalik põhimasina ning selle vahetatavate seadmete
ohutuks monteerimiseks ja kasutamiseks.
§ 326. Mitmeotstarbeliste masinate kasutusjuhendid

Punktis 3.6.3.2 rõhutatakse, et vahetatavaid seadmeid kasutavate ja erinevate
funktsioonide täitmiseks mõeldud liikurmasinate kasutusjuhendid peavad sisaldama
teavet, mis on vajalik põhimasina ja selle vahetatavate seadmete ohutuks
monteerimiseks ja kasutamiseks.
Põhimasina tootja peab:
− andma üksikasjalikku teavet põhimasina ja vahetatava seadme vahelise liidese
kohta
186
EN 1032:2003+A1:2008 - Mehhaaniline vibratsioon — Liikuvate masinate testimine tekitatava
vibratsiooni taseme määramiseks.
281
ning
− esitama koostalitlusvõimelise vahetatava seadme olulised omadused või
täpsustama, millist vahetatavat seadet võib masinale ohutult monteerida.
See nõue täiendab vahetatava seadme tootjale kehtestatud nõuet täpsustada need
põhimasinad, millega saab kõnealust seadet ohutult kasutada, ja anda vajalikke
juhiseid vahetatava seadme monteerimiseks – vt § 41: märkused artikli 2 punkti b
kohta; ja § 262: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta.
282

TEATAVATE TÕSTMISEST TULENEVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS
Masinad, mille tõstmistoimingud tekitavad ohtu, peavad vastama kõigile käesolevas
peatükis kirjeldatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldised põhimõtted”, punkt 4).
§ 327. 4. osa kohaldamisala

I lisa 4. osas esitatakse olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded seoses masinatega,
mis põhjustavad tõstmisest tulenevat ohtu. Tõstmisega seonduvad ohtlikud olukorrad
hõlmavad eelkõige lasti kukkumist või kontrollimatut liikumist, masinaga, laaduriga või
lastiga kokkupõrget ning tõstemasina kokkuvarisemist või ümberminekut.
I lisa 4. osas esitatud nõudeid kohaldatakse kõigi punkti 4.1.1 alapunktis a
määratletud tõstetoimingute suhtes, kui tõstmine on masina peamine funktsioon,
teisene funktsioon või masinaosa funktsioon. 4. osas kasutatakse mõistet
„tõstemasinad” seega kõigi selliste masinate tähistamiseks, mis põhjustavad
tõstmisest tulenevat ohtu.
4. osas esitatud nõudeid võidakse kohaldada masinate endi suhtes,
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, tõstetoimingute
ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes, tõstmise abiseadiste, ning
kettide, trosside ja lintide suhtes. Kui 4. osas esitatud nõuetega on ette nähtud
katsete läbiviimine selleks, et kontrollida stabiilsust ja tugevust, tuleb tõstmiseks ette
nähtud vahetatavaid seadmeid katsetada nende ettenähtud kasutustingimustes.
Seepärast võib olla vaja viia sellised katsed läbi näiteks vahetatava seadmega, mis
on monteeritud sellist põhimasinat esindavale mudelile, millega kasutamiseks on
seade ette nähtud – vt § 41: märkused artikli 2 punkti b kohta.
Järgnevates märkustes täpsustatakse vajaduse korral erinevate nõuete
kohaldamisala. Tuleb märkida, et kõiki 4. osas esitatud nõudeid võib kohaldada
osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, mis hõlmavad tõstetoiminguid.
4.1. ÜLDIST
4.1.1. Mõisted
a) Tõstetoiming – konkreetsel hetkel paiknemistasandi muutmist vajavate kaupadest
ja/või inimestest koosneva lastiüksuse liikumine.
...
§ 328. Tõstetoiming
Mõiste „tõstetoiming” määratluses osutatakse sõnaga „lastiüksus” ühest või mitmest
inimesest koosnevale rühmale või esemetele või puistematerjali kogustele, mida
liigutatakse ühe artiklina.
Väljend „konkreetsel hetkel paiknemistasandi muutmist vajav” tähendab, et mõiste
„tõstetoiming” hõlmab lastiüksuse igasugust sellist liikumist või liikumiste jada, mis
hõlmab tõstmist või allalaskmist või mõlemat. Tõstmine või allalaskmine tähendab
paiknemistasandi muutust vertikaalsuunas nii püstloodis kui ka kaldnurga all.
283
Väljend „konkreetsel hetkel” tähistab seda, et masinaid, mis on mõeldud esemete,

vedelike, materjalide või inimeste pidevaks liigutamiseks nt konveieritel, eskalaatoritel
või torusid mööda, ei loeta „tõstetoimingut” teostavateks masinateks selles
tähenduses ja need ei kuulu 4. osas esitatud nõuete kohaldamisalasse.
Väljend „lastiüksus” ei hõlma masina enda osi. Seepärast ei loeta 4. osa tähenduses
tõstetoiminguks sellist toimingut, mille puhul tõstetakse masinaosa, kuid ei tõsteta
ühtegi välist lasti.
Materjalide tavapärast liigutamist pinnaseteisaldusmasinatega, näiteks ekskavaatorite
ja laaduritega, ei loeta tõstetoiminguks ja seepärast ei kuulu üksnes sel eesmärgil
kasutatavad pinnaseteisaldusmasinad I lisa 4. osa kohaldamisalasse. Kuid I lisa
4. osa nõudeid kohaldatakse selliste pinnaseteisaldusmasinate suhtes, mis on
projekteeritud ja varustatud ka lastiüksuste tõstmiseks.

b) Suunatav last – last, mille kogu liikumine toimub mööda jäiku või painduvaid
juhikuid, mille asendi määravad kinnitatud punktid.
...
§ 329. Suunatav last

Mõiste „suunatav last” määratlus hõlmab nii juhtrööbastel, rööbasteel või trossidel
liikuvatele kanduritele asetatud lasti kui ka lasti, mida masin tõstab seadmega, mis
liigutab kandurit kindlaksmääratud trajektoori pidi, näiteks käärmehhanism – vt § 336:
märkused punkti 4.1.2.2 kohta; §-d 342–344: märkused punktide 4.1.2.6, 4.1.2.7 ja
4.1.2.8 kohta; ja § 356: märkused punkti 4.2.3 kohta. Tuleb märkida, et mõistet
„suunatav last” ei kasutata selliste masinatega nagu näiteks pukk-kraanad või
rööbastel tornkraanad, mille puhul suunatakse masina enda liikumist, kui last ei liigu
kindlaksmääratud trajektoori pidi.

c) Koormusvarutegur – masina tootja või tema volitatud esindaja tagatud suurima
koormuse, mida masinaosa suudab kanda, ja suurima lubatud töökoormuse
aritmeetiline suhe, mis on masinaosale märgitud.
...
§ 330. Koormusvarutegur
Mõiste „koormusvarutegur” on seotud tõstemasina kandeosade, tõstmise abiseadiste
või vahetatavate tõsteseadmete tugevusega. Kuna selliste osade tugevus on
tõstetoimingu ohutuse seisukohast äärmiselt oluline, peab nende puhul olema
esitatud ohutustegur, millele on I lisa 4. osas osutatud kui koormusvarutegurile.
Masina kandeosa koormusvarutegur arvutatakse suurima koormuse, mida masinaosa
suudab ilma purunemata kanda (mida asjaomastes harmoneeritud standardites
nimetatakse masinaosa minimaalseks katkemistugevuseks), ja suurima lubatud
töökoormuse, mida masina kasutamise ajal ei tohi ületada, suhtarvuna. Näiteks
masinaosa, mille koormusvarutegur on 5, on masinaosa, mille minimaalne
284
katkemistugevus on selle viiekordne suurim lubatud töökoormus – vt §-d 340 ja 341:

märkused punktide 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 kohta; ja § 369: märkused punkti 6.1.1 kohta.

d) Katsetustegur – staatilise või dünaamilise koormuskatse käigus tõstemasinale või
tõstmise abiseadisele rakendatud koormuse ja tõstemasinale või tõstmise
abiseadisele märgitud suurima lubatud koormuse aritmeetiline suhe.
...
§ 331. Katsetustegur
Mõiste „katsetustegur” on seotud staatiliste või dünaamiliste koormuskatsetega, mis
viiakse läbi selle tõestamiseks, et tõstemasin, tõstmise abiseadised või vahetatavad
tõsteseadmed töötavad suurimaid lubatud koormusi tõstes nõuetekohaselt ja ilma
kahjustusteta – vt § 339: märkused punkti 4.1.2.3 kohta; §-d 350–352: märkused
punkti 4.1.3 kohta; ja §-d 360 ja 361: märkused punktide 4.4.1 ja 4.4.2 kohta.

e) Staatiline koormuskatse – katse, mille käigus masinat või tõstmise abiseadist
esmalt kontrollitakse ja koormatakse suurima lubatud koormusega, mis on
korrutatud asjakohase staatilise katsetusteguriga, ja seejärel kontrollitakse
uuesti pärast kõnealuse koormuse eemaldamist, tagamaks, et ei ole tekkinud
kahjustusi.
...
§ 332. Staatiline koormuskatse

Staatiline koormuskatse on üks vahend, mida kasutatakse masina vastupidavuse
kontrollimiseks enne masina kasutusse võtmist. Staatilised koormuskatsed viiakse
läbi tõstemasinate, tõstmise abiseadiste ja vahetatavate tõsteseadmete puhul – vt
§ 328: märkused punkti 4.1.1 alapunkti a kohta; § 339: märkused punkti 4.1.2.3
kohta; §-d 350–352: märkused punkti 4.1.3 kohta; ja § 361: märkused punktide 4.4.1
ja 4.4.2 kohta.

f) Dünaamiline koormuskatse – katse, mille käigus masinat kasutatakse selle
kõikvõimalikes koostudes suurimal lubatud koormusel, mis on korrutatud
asjakohase dünaamilise katsetusteguriga, võttes arvesse tõstemasina dünaamilist
toimimist, kontrollimaks selle nõuetekohast toimimist.
...
§ 333. Dünaamiline koormuskatse

Dünaamiline koormuskatse on veel üks viis tõstemasina vastupidavuse ja
nõuetekohase toimimise kontrollimiseks pärast masina monteerimist. Dünaamilised
koormuskatsed viiakse läbi tõstemasinate ja vahetatavate tõsteseadmete puhul – vt
285
§ 328: märkused punkti 4.1.1 alapunkti a kohta; § 339: märkused punkti 4.1.2.3
kohta; § 352: märkused punkti 4.1.3 kohta; ja § 361: märkused punkti 4.4.2 kohta.

g) Kandur – masinaosa, mille peal või milles inimesed ja/või kaup tõstmise ajal
asuvad.
§ 334. Kandur
Mõiste „kandur” on üldmõiste, millega tähistatakse selliseid masinaosi nagu näiteks
kabiinid, lauad, platvormid või toolid, millel või milles last, sealhulgas kaubad,
inimesed või nii kaubad kui ka inimesed tõstmise ajal asuvad – vt §-d 343–348:
märkused punktide 4.1.2.7 ja 4.1.2.8 kohta; § 359: märkused punkti 4.3.3 kohta; ja
§-d 359–381: märkused punktide 6.1, 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.5 kohta.
4.1.2. Kaitse mehhaaniliste ohtude eest

4.1.2.1. Ebastabiilsusest tulenev risk
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et punktis 1.3.1 nõutud stabiilsus
säilib nii masina kasutamisel kui ka kasutusväliselt, sealhulgas kõik transportimis-,
monteerimis- ja demonteerimisetapid koostisosade eeldatavate tõrgete korral ning
kasutusjuhendi kohaselt tehtavate katsetuste ajal. Selleks peab tootja või tema volitatud
esindaja kasutama asjakohaseid kontrollimeetodeid.
§ 335. Ebastabiilsusest tulenev risk

Punktis 4.1.2.1 esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes,
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja vajaduse korral
tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes.
Punktis 4.1.2.1 esitatud nõue täiendab I lisa punktis 1.3.1 esitatud üldnõuet, mille
kohaselt peavad masin, selle osad ja lisaseadmed olema piisavalt stabiilsed, et
vältida ümberminekut transportimise, monteerimise, demonteerimise ja muude
masinaga tehtavate toimingute käigus. Punktis 4.1.2.1 rõhutatakse, et tootja peab
tagama tõstemasina stabiilsuse nii masina kasutamisel kui ka kasutusväliselt,
masinaosade eeldatavate tõrgete korral ning staatiliste, dünaamiliste ja
funktsionaalsete katsete korral, mida masinaga võidakse teha. Masin peab olema
projekteeritud selliselt, et see püsib ettenähtud kasutustingimustes stabiilsena.
Tootja peab kasutusjuhendis täpsustama, millistel tingimustel vastab masin
stabiilsusnõuetele. Need tingimused võivad hõlmata näiteks selliseid tegureid nagu
maksimaalne kallak, maksimaalne tuulekiirus ja selle pinna vastupidavus, kus
masinat kasutatakse – vt § 263: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti g kohta; ja § 269:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti o kohta. Kui masina stabiilsus sõltub selle
paigaldamisest kasutuskohta, tuleb anda vajalikud paigaldusjuhised – vt § 264:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta; ja § 361: märkused punkti 4.4.2 alapunkti a
kohta.
286
Punktis 1.1.2 esitatud ohutuse tagamise põhimõtete kohaselt käsitlevad masina

stabiilsuse tagamiseks võetud meetmed esmalt masina enda stabiilsust. Teiseks, kui
püsib stabiilsuse kadumise risk, tuleb paigaldada vajalikud kaitseseadised ja
seadmed, et vältida masina ümberminekut. Sellega seoses peab tootja võtma
arvesse masina eeldatavat väärkasutamist, mis võib põhjustada masina
ümberminekut. Vajalike kaitsemeetmete hulka võib kuuluda näiteks tugede,
kiirusepiirajate, asendi kontrollimise seadiste, ülekoormuse ja liikumahakkamise
kontrollimise seadiste ning kaldenurga kontrollimise seadiste paigaldamine.
Kolmandaks, selliste jääkriskide kohta, mida ei saa kõnealuste seadistega täielikult
vältida, tuleb tagada vajalikud näitajad, nagu spidomeetrid, inklinomeetrid ja
tuulekiiruse mõõtjad, ning vajalik teave, hoiatused ja juhendid, et operaatoritel oleks
võimalik vältida olukordi, mis võiksid põhjustada masina ümbermineku selle
kasutusea erinevates etappides – vt § 263: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti h
kohta.
Punkti 4.1.2.1 viimases lauses osutatud kontrollimeetodid võivad hõlmata
stabiilsuskatseid, simulatsioonikatseid või mõlemaid. Stabiilsuskatseteks võivad olla
näiteks kaldpinna testid ja dünaamilised stabiilsuskatsed, nagu nn äärekivi katse,
mida kasutatakse mobiilsete tõstmise tööplatvormide katsetamiseks. Ühekordse
valmistamise puhul tuleb sellised katsed läbi viia iga masinaga. Seeriatootmise korral
on need tüübikatsetused. Asjakohased kontrollimeetodid on tavaliselt täpsustatud
konkreetset masinarühma käsitlevates harmoneeritud standardites.
Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest
isikutest katseasutused, kuigi selliste tõstemasinate puhul, millega seoses tuleb läbi
viia EÜ tüübihindamine või kvaliteedi täieliku tagamise menetlus, võib katsed läbi viia
teavitatud asutus – vt §-d 129 ja 130: märkused artikli 12 kohta; § 388: märkused
IV lisa punktide 16 ja 17 kohta; ja § 406: märkused IX lisa punkti 3.2 kohta.
Stabiilsuskatseid, mis viiakse läbi eesmärgiga kontrollida masina vastavust olulistele
masinadirektiivi nõuetele, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette
nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega
– vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
4.1.2.2. Masinad, mis liiguvad juhtrööbastel ja rööbasteedel

Masinal peavad olema seadised, mis juhtrööbastele või rööbasteedele mõjudes väldivad
rööbastelt mahasõitu.
Kui rööbastelt mahasõit toimub sellistest seadistest olenemata või rööbastee või liikuva
osa tõrke tõttu, peavad masinal olema sellised seadised, mis takistavad seadmete, osade
või lasti kukkumist või masina ümberminekut.
§ 336. Juhtrööpad ja rööbasteed

Punktis 4.1.2.2 esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate suhtes, mis on mõeldud
sõitma juhtrööbastel või rööbasteedel, näiteks raudteel töötavad tõstemasinad, pukk-
kraanad, konteinerikraanad, sadamakraanad, teatavad tornkraanad ja teatavad
rippuvad tööplatvormid.
Rööbastelt mahasõitu saab vältida nii juhtrööpa või rööbastee ja masina veermiku
vahelise liidese vastava projekteerimisega kui ka sellega, et masin varustatakse
287
rööbastelt mahasõidu vastaste kaitseseadistega, näiteks seadised, mis juhivad

rööbastel olevad takistused masina veermiku teelt kõrvale.
Punkti 4.1.2.2 teises lõigus esitatud nõuet kohaldatakse juhul, kui on masina
veermiku rikke oht või oht, et rööbastelt mahasõidu korral läheb masin ümber või
kukub tugedelt. Selle vältimiseks tuleb paigaldada vastavad seadised. Sellise ohu
vältimise seadiste hulka kuuluvad näiteks mehaanilised piirajad, mis takistavad
rööbastele paigaldatud rippuva tööplatvormi kukkumist tugedelt juhul, kui veermik
sõidab rööbastelt maha.
Kui rööpaid, millele tõstemasin tuleb paigaldada, ei tarni masina tootja, tuleb
tootjapoolsetes paigaldusjuhistes täpsustada, millised peavad olema selliste
juhtrööbaste ja rööbasteede ning nende aluste omadused, millele saab masinat
ohutult paigaldada – vt § 361: märkused punkti 4.4.2 alapunkti a kohta.
Olemasolevatel raudteedel kasutamiseks mõeldud masinate projekteerimisel tuleb
arvestada nende rööpmete ja rööbasteede omadustega, millel kõnealuseid masinaid
kasutama hakatakse – vt § 264: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti i kohta.
4.1.2.3. Mehaaniline vastupidavus

Masin, tõstmise abiseadis ja nende osad peavad neile ettenähtud paigaldustingimustes
ja tööoludes suutma vastu pidada neile avaldatavale koormusele nii kasutamise ajal kui
ka vajaduse korral kasutusväliselt kõigis asjakohastes koostudes, võttes vajaduse korral
asjakohaselt arvesse keskkonnategureid ja inimeste avaldatavat jõudu. Seda nõuet tuleb
täita ka vedamise, monteerimise ja demonteerimise ajal.
Masin ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et
välditakse väsimisest või kulumisest tulenevaid tõrkeid, võttes asjakohaselt arvesse
nende kasutusotstarvet.
Kasutatavad materjalid peavad olema valitud ettenähtud töökeskkonna järgi, võttes
eelkõige arvesse korrosiooni, hõõrdumist, lööke, külmarabedust ja vananemist.
...
§ 337. Mehaaniline vastupidavus

Punktis 4.1.2.3 esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes,
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, tõstmise abiseadiste
suhtes ja vajaduse korral tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud
ohutusseadiste suhtes. Sellised masinad peavad oma tööülesannete tõttu taluma
korduvat mehaanilist pinget ning lisaks need masinad väsivad ja kuluvad, mis võib
põhjustada tõrkeid, mis võivad kaasa tuua lasti kukkumise või tõstemasina
ümbermineku või kokkuvarisemise. Punktis 4.1.2.3 sätestatud nõue täiendab
töötamise ajal olevat purunemisohtu käsitlevat üldnõuet – vt § 207: märkused I lisa
punkti 1.3.2 kohta.
Punkti 4.1.2.3 esimeses lõigus on esitatud nõue, et projekteerija peab tagama
masinaosade ja koostude vastupidavuse, võttes arvesse ettenähtud kasutustingimusi
masina kasutusea kõigi etappide jooksul. Kui teatavaid kasutustingimustele seatud
piiranguid, nt maksimaalne tuulekiirus, maksimaalne või minimaalne temperatuur või
maksimaalne kalle, on projekteerimisel arvesse võetud, tuleb punktis 1.1.2 sätestatud
288
ohutuse tagamise põhimõtete kohaselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et masinat

kasutatakse üksnes ettenähtud tingimustel.
Kõnealuse punkti teise lõiguga nähakse ette, et projekteerija peab võtma arvesse
väsimust ja kulumist. Kuna väsimus ja kulumine sõltuvad masina kasutamise
kestusest ja intensiivsusest, peavad arvutused põhinema masina kasutuseaga seotud
hüpoteesidel, näiteks töötundide või töötsüklite arv. Tuleb märkida, et masina
projekteerimise aluseks olevad hüpoteesid peavad olema kooskõlas tootja esitatud
juhistega masina kontrollimise ning ennetava hoolduse laadi ja sageduse kohta ning
kuluvate osade vahetamise kriteeriumite kohta – vt § 207: märkused punkti 1.3.2
kohta; ja § 272: märkused I lisa punkti 1.7.4.2 alapunkti r kohta.
4.1.2.3. Mehhaaniline vastupidavus (jätkub)

Masin ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need
peavad staatiliste koormuskatsete käigus vastu ülekoormusele, ilma et tekiks püsivaid
deformatsioone või nähtavaid defekte. Vastupidavusarvutustes tuleb arvesse võtta
staatilise katsetusteguri väärtusi, mis on valitud piisava ohutustaseme tagamiseks. Selle
teguri väärtused on üldiselt järgmised:
a) käsiajamiga masinad ja tõstmise abiseadised: 1,5;
b) muud masinad: 1,25.
...
§ 338. Mehaaniline vastupidavus – staatiliste koormuskatsete tegurid

Punkti 4.1.2.3 neljandat lõiku kohaldatakse tõstemasinate, tõstmise abiseadiste ja
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille puhul viiakse läbi
staatiline koormuskatse – vt §-d 331 ja 332: märkused punkti 4.1.1 alapunktide d ja e
kohta; ning §-d 350–352: märkused punkti 4.1.3 kohta.
Masina projekteerimisel ja valmistamisel, sealhulgas vastupidavus- ja
stabiilsusarvutustes tuleb arvesse võtta masinaga läbiviidava staatilise koormuskatse
puhul kasutatavat katsetustegurit. Kõnealuse nõude eesmärk on tagada, et masin ei
saa suurimal lubatud töökoormusel töötades kahjustada, ning ohutusvaru tagamine.
Staatilise koormuskatse tegurit kohaldatakse katsete suhtes, mis viiakse läbi
komplekteeritud ja kasutusvalmis masinaga. Seda ei tohi segamini ajada
koormusvaruteguriga, mida kohaldatakse masina kandeosade mõõtmestamise
suhtes – vt §-d 330 ja 331: märkused punkti 4.1.1 alapunktide c ja d kohta.
Punktis 4.1.2.3 täpsustatakse, et kasutatavad staatilise koormuskatse tegurid peavad
olema sellised, et on tagatud piisav ohutustase. Sellest tulenevalt peab katsetusteguri
valimisel võtma aluseks tootja riskihinnangu. Punktis 4.1.2.3 märgitakse samuti
„üldiselt” kasutatavad katsetustegurid. Punktis 4.1.2.3 täpsustatud katsetustegurid ei
pruugi olla sobivad teatava rühma tõstemasinate või tõstmise abiseadiste jaoks.
Punktis 4.1.2.3 märgitud katsetustegureid tuleks kohaldada juhul, kui asjakohases
harmoneeritud standardis ei ole toodud sobivamaid katsetustegureid või kui tootja ei
ole tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivamate tegurite kasutamist.
Sellise asjakohase harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles esitatakse
kõnealused alternatiivsed katsetustegurid, eeldatakse vastavust punkti 4.1.2.3
nõuetele (vastavuseeldus) – vt § 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta.
289
Reeglina viiakse punktis 4.1.2.3 osutatud staatilised koormuskatsed tõstemasinate ja

tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete puhul läbi komplekteeritud
masinaga – vt §-d 350–352: märkused punkti 4.1.3 kohta.
Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed peaks läbi viima sõltumatud või kolmandatest
teavitatud asutus – vt §-d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta; § 388:
märkused IV lisa punktide 16 ja 17 kohta; ja § 398: märkused IX lisa punkti 3.2 kohta.
Staatilisi koormuskatseid, mis viiakse läbi eesmärgiga kontrollida masina vastavust
olulistele masinadirektiivi nõuetele, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis võivad
olla ette nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste
4.1.2.3. Mehhaaniline vastupidavus (jätkub)

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see läbib tõrgeteta sellised
dünaamilised koormuskatsed, mille tegemisel kasutatakse dünaamilise katsetusteguriga
korrutatud suurimat lubatud koormust. See dünaamiline katsetustegur valitakse nii, et
oleks tagatud piisav ohutustase; üldiselt on teguri väärtus 1,1. Reeglina tehakse
koormuskatsed ettenähtud nimikiirusel. Kui masina juhtimisahel võimaldab mitut
samaaegset liikumist, tuleb katsed teha kõige ebasoodsamates tingimustes, s.t üldiselt
kõnealused liikumised ühendatakse.
§ 339. Mehaaniline vastupidavus – dünaamiliste koormuskatsete tegurid

Punkti 4.1.2.3 viimast lõiku kohaldatakse tõstemasinate ja tõstetoiminguteks ette
nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille puhul viiakse läbi dünaamiline
koormuskatse. Seda ei kohaldata tõstmise abiseadiste suhtes – vt §-d 331 ja 333:
märkused punkti 4.1.1 alapunktide d ja f kohta; ning §-d 350–352: märkused
punkti 4.1.3 kohta.
Masina projekteerimisel ja valmistamisel, sealhulgas vastpidavus- ja
stabiilsusarvutustes tuleb arvesse võtta masinaga läbiviidava dünaamilise
koormuskatse puhul kasutatavat katsetustegurit. Kõnealuse nõude eesmärk on
tagada, et masin toimib nõuetekohaselt ja ei saa kasutamisel kahjustada.
Punktis 4.1.2.3 täpsustatakse, et kasutatav dünaamilise koormuskatse tegur peab
olema selline, et on tagatud piisav ohutustase. Sellest tulenevalt peab katsetusteguri
valimisel võtma aluseks tootja riskihinnangu. Punktis 4.1.2.3 märgitakse samuti,
milline on „üldiselt” kasutatav katsetustegur. Punktis 4.1.2.3 täpsustatud
katsetustegur ei pruugi olla sobiv teatava rühma tõstemasinate või tõstmise
abiseadiste jaoks. Punktis 4.1.2.3 märgitud katsetustegurit tuleks kohaldada juhul, kui
asjakohases harmoneeritud standardis ei ole toodud sobivamat katsetustegurit või kui
tootja ei ole tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivama teguri
kasutamist. Sellise asjakohase harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles
esitatakse kõnealune alternatiivne katsetustegur, eeldatakse vastavust punkti 4.1.2.3
290
Reeglina viiakse punktis 4.1.2.3 osutatud dünaamilised koormuskatsed tõstemasinate

endi ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete puhul läbi
komplekteeritud masinaga – vt §-d 350–§352: märkused punkti 4.1.3 kohta.
Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest
teavitatud asutus – vt §–d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta; § 388:
märkused IV lisa punktide 16 ja 17 kohta; ja § 398: märkused IX lisa punkti 3.2 kohta.
Dünaamilisi koormuskatseid, mis viiakse läbi eesmärgiga kontrollida masina
vastavust olulistele masinadirektiivi nõuetele, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis
võivad olla ette nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste
4.1.2.4. Plokirattad, trumlid, rattad, trossid ja ketid

Plokirataste, trumlite ja rataste läbimõõt peab vastama nende külge kinnitatavate
trosside või kettide mõõtmetele.
Trumlid ja rattad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et nendel
olevad trossid või ketid saaksid ümber nende keerduda neilt maha tulemata.
Otseselt lasti tõstmisel või hoidmisel kasutatavate trosside puhul ei tohi kasutada
pleissimist mujal kui otstes. Pleissimine on siiski lubatud seadiste puhul, mida on
kasutusotstarbest lähtuvalt vaja regulaarselt teisaldada.
Trosside ja trossiotste ühine koormusvarutegur tuleb valida nii, et oleks tagatud piisav
ohutustase. Üldiselt on selle teguri väärtus 5.
Tõstekettide koormusvarutegur tuleb valida nii, et oleks tagatud piisav ohutustase.
Üldiselt on selle teguri väärtus 4.
Tõendamaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tema volitatud
esindaja iga kõnealuse otseselt lasti tõstmiseks kasutatava keti- või trossitüübi ja
trossiotste puhul tegema või laskma teha asjakohased katsed.
§ 340. Plokirattad, trumlid, rattad, trossid ja ketid

I lisa punktis 4.1.2.4 esitatud nõudeid kohaldatakse tõstemasinate või
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete osaks olevate plokirataste,
trumlite, rataste, trosside ja kettide suhtes. Tõstmise abiseadiste osade suhtes
kehtestatud erinõuded on esitatud punktis 4.1.2.5.
Punkti 4.1.2.4 esimeses ja teises lõigus sätestatud nõuded plokirataste, trumlite ja
rataste ning nendega kasutavate trosside ja kettide kokkusobivuse kohta on ette
nähtud selleks, et:
− vältida trosside või kettide liigset kulumist plokirataste, trumlite ja rataste ümber
kerimise tõttu;
− vältida trosside või kettide mahatulemist plokiratastelt, trumlitelt või ratastelt,
mille ümber need on keritud.
291
Plokirataste, trumlite ja rataste mõõtmed ja kokkusobivus ühelt poolt ning trosside ja

kettide mõõtmed ja kokkusobivus teiselt poolt on tavaliselt täpsustatud asjakohastes
harmoneeritud standardites.
Punkti 4.1.2.4 kolmanda lõigu kohaselt on koormust taluvate trosside pleissimine
üldjuhul keelatud, välja arvatud nende otstes. Kõnealuse lõigu teises lauses
tunnistatakse siiski, et pleissimine võib osutuda vajalikuks teatava masinarühma
puhul, näiteks üksnes kaupade vedamiseks mõeldud köisteed või palgiveomasinad,
mis kasutavad pikki trosse, mida on kasutusotstarbest lähtuvalt või remondi eesmärgil
vaja regulaarselt teisaldada.
Punktis 4.1.2.4 täpsustatakse, et trosside ja kettide puhul kasutatavad
koormusvarutegurid peavad olema sellised, et on tagatud piisav ohutustase. Sellest
tulenevalt peab trosside ja kettide mõõtmestamine põhinema tõstemasina või
tõstmise abiseadise tootja poolt läbi viidud riskihindamisel. Punktis 4.1.2.4 märgitakse
samuti, milline on trosside ja kettide mõõtmestamisel „üldiselt” arvesse võetav
koormusvarutegur. Punktis 4.1.2.4 täpsustatud koormusvarutegurid ei pruugi olla
sobivad tõstemasinate teatavate osade või teatava rühma tõstemasinate jaoks.
Punktis 4.1.2.4 sätestatud koormusvarutegureid tuleks kohaldada juhul, kui
asjakohases harmoneeritud standardis ei ole toodud sobivamaid
koormusvarutegureid või kui tootja ei ole tõstemasina või tõstmise abiseadise
tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivamate tegurite kasutamist – vt
§ 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Sellise asjakohase
harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles esitatakse kõnealune alternatiivne
koormusvarutegur, eeldatakse vastavust punkti 4.1.2.4 nõuetele (vastavuseeldus) –
Punkti 4.1.2.4 viimases lõigus nõutakse katsete läbiviimist selle kontrollimiseks, kas
otseselt lasti tõstmiseks kasutatavate trossid või ketid ja nende otsad on piisava
koormusvaruteguriga. Koormusvaruteguri kohaldamiseks on vaja teada asjaomase
trossi või keti minimaalset katkemistugevust – vt § 330: märkused punkti 4.1.1
alapunkti c kohta.
Tõstmiseks kasutatavate kettide ja trosside puhul viib keti või trossi minimaalse
katkemistugevuse kindlaksmääramise katsed tavaliselt läbi keti või trossi tootja ning
see täpsustatakse asjakohases sertifikaadis – vt § 357: märkused I lisa punkti 4.3.1
kohta.
Kui tõstemasina, tõstmise abiseadise või tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate
seadmete tootja valmistab ise kette, trosse või nende otsi, peab ta viima läbi või
laskma läbi viia vajalikud katsed. Katsete tulemused tuleb kanda tootja poolt
koostatavasse masina tehnilisse toimikusse – vt § 392: märkused VII lisa A osa
punkti 1 alapunkti a kohta.
Punktis 4.1.2.4 osutatud katsed on tüübikatsetused, mille eesmärk on katse korras
kontrollida tootja tehtud vastupidavusarvutusi. Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed
peaks läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused, kuigi selliste
tõstemasinate puhul, millega seoses tuleb läbi viia EÜ tüübihindamine või kvaliteedi
täieliku tagamise menetlus, võib katsed läbi viia teavitatud asutus – vt §–d 129 ja 130:
märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta; ning märkused IX lisa kohta. Neid katseid ei
tohi ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate või tõstmise
292
abiseadiste kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega – vt

4.1.2.5. Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad

Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad peavad olema sellise suurusega, et peaksid
vastu väsimisele ja vananemisele ning töötsüklite arvule neile kohaldamissätetes
määratud kasutusaja jooksul.
Lisaks sellele,
a) terastrossi ja trossiotste ühine koormusvarutegur peab olema valitud nii, et oleks
tagatud piisav ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 5. Trossidel ei tohi olla
tehtud pleissimist ega tohi olla silmuseid mujal kui otstes;
b) keevitatud lülidega kettide kasutamise korral peavad lülid olema lühikesed. Kõigi
ketitüüpide koormusvarutegur peab olema valitud nii, et oleks tagatud piisav
ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 4;
c) tekstiilköite või -troppide koormusvarutegur oleneb materjalist, valmistusviisist,
mõõtmetest ja kasutamisest. See tegur peab olema valitud nii, et oleks tagatud piisav
ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 7, tingimusel et kasutatavad materjalid
on väga kvaliteetsed ja valmistusviis on kooskõlas kasutusotstarbega. Muul juhul
määratakse tegurile üldiselt suurem väärtus, et tagada samaväärne ohutustase.
Tekstiilköites ja -troppides ei tohi olla sõlmi ega liiteid ja nende puhul ei tohi olla
tehtud pleissimist mujal kui otstes, välja arvatud otsakuteta troppide puhul;
d) kõigi nende metallosade koormusvarutegur, mis moodustavad tropi või mida
kasutatakse koos sellega, peab olema valitud nii, et on tagatud piisav ohutustase;
üldiselt on selle teguri väärtus 4;
e) mitmeharulise tropi suurim lubatud koormus määratakse kindlaks nõrgima haru
ohutusteguri, harude arvu ja tropi kasutusvariandist sõltuva vähendusteguri põhjal;
f) tõendamaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tema
volitatud esindaja iga jaotises a–d nimetatud koostisosa tüübi puhul tegema või
laskma teha asjakohased katsed.
§ 341. Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad

Punktis 4.1.2.5 esitatud nõudeid kohaldatakse tõstmise abiseadiste ja nende
koostisosade suhtes – vt § 43: märkused artikli 2 punkti d kohta. Mõistega
„koostisosad” tähistatakse punkti 4.1.2.5 tähenduses tõstmise abiseadistesse
integreeritavaid osi, mis on olulised abiseadiste ohutuse tagamiseks.
Punkti 4.1.2.5 esimeses lõigus sätestatud nõue täiendab punkti 4.1.2.3 kolmes
esimeses lõigus esitatud nõudeid ning punktis 1.3.2 esitatud üldnõudeid
purunemisohu kohta töötamise ajal. Tuleb märkida, et tõstmise abiseadiste ja nende
koostisosade projekteerimisel kasutatavad hüpoteesid nende kasutustingimuste ja
eeldatava kasutusea kohta peavad olema kooskõlas tootja poolt antud kontrollimis- ja
hooldusjuhistega ning nende asendamise kriteeriumitega – vt § 207: märkused
punkti 1.3.2 kohta; ja § 272: märkused punkti 1.7.4.2 alapunkti r kohta.
293
Punktis 4.1.2.5 täpsustatakse, et tõstmise abiseadiste koostisosade puhul

kasutatavad koormusvarutegurid peavad olema sellised, et on tagatud piisav
ohutustase. Sellest tulenevalt peab selliste osade mõõtmestamine põhinema tõstmise
abiseadise tootja poolt läbi viidud riskihindamisel. Punkti 4.1.2.5 alapunktides a–d
märgitakse, millised on tõstmise abiseadiste koostisosade mõõtmestamisel „üldiselt”
arvesse võetavad koormusvarutegurid. Punktis 4.1.2.5 täpsustatud
koormusvarutegurid ei pruugi olla sobivad tõstmise abiseadiste teatavate osade või
teatava rühma tõstmise abiseadiste jaoks. Punktis 4.1.2.5 märgitud
koormusvarutegureid tuleks kohaldada juhul, kui asjakohases harmoneeritud
standardis ei ole toodud sobivamaid koormusvarutegureid või kui tootja ei ole
tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivamate tegurite kasutamist.
Sellise asjakohase harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles esitatakse
kõnealune alternatiivne koormusvarutegur, eeldatakse vastavust punkti 4.1.2.5
Punkti 4.1.2.5 alapunktis f nõutakse katsete läbiviimist selle kontrollimiseks, kas
punktides a–d osutatud tõstmise abiseadiste koostisosad on projekteeritud ja
valmistatud piisava koormusvaruteguriga. Koormusvaruteguri kohaldamiseks on vaja
teada asjaomase osa minimaalset katkemistugevust – vt § 330: märkused
punkti 4.1.1 alapunkti c kohta.
Kettide, trosside või lintide puhul viib keti, trossi või lindi minimaalse
katkemistugevuse kindlaksmääramise katsed tavaliselt läbi keti, trossi või lindi tootja
ning see täpsustatakse asjakohases sertifikaadis – vt § 357: märkused I lisa
punkti 4.3.1 kohta. Muude osade puhul viib vajalikud katsed läbi osa või tõstmise
abiseadise tootja või viiakse need läbi kõnealuste tootjate nimel.
Kui tõstmise abiseadise osa valmistatakse üksiktoote või väikeseeriana, ei pruugi olla
mõistlik teha katseid, mille tulemusena muutuks selline osa kasutamatuks. Sellisel
juhul peab tõstmise abiseadise tootja kontrollima muude sobivate vahenditega,
näiteks konstruktsiooniarvutustega, kas tõstmise abiseadise komplekteerimiseks
kasutatav osa on piisava koormusvaruteguriga.
Punkti 4.1.2.5 alapunktis f osutatud katsed on tüübikatsetused. Ei nõuta, et katsed
peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused. Neid katseid
ei tohi ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate
kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega – vt § 140: märkused
artikli 15 kohta.
Asjakohased arvutused ja punkti 4.1.2.5 alapunktis f osutatud katsete tulemusi
kirjeldavad aruanded tuleb lisada tootja poolt koostatavasse tõstmise abiseadise
tehnilisse toimikusse – vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta.
294
4.1.2.6. Liikumise juhtimine

Liikumist juhtivad seadised peavad toimima nii, et masin, millele need on paigaldatud,
püsib ohutuna.
a) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud või seadisega varustatud nii, et
selle osade liikumise amplituud jääb kindlaksmääratud piiridesse. Selliste seadiste
töölehakkamisele peab vajaduse korral eelnema hoiatus.
b) Kui mitut paikset või rööbastel liikuvat masinat saab samas kohas samaaegselt
liigutada ja on olemas kokkupõrkeoht, peavad sellised masinad olema
projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saab varustada süsteemidega, mis
võimaldavad sellist ohtu vältida.
c) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et last ei saa ohtlikult libiseda
ega vabalt ja ootamatult kukkuda isegi energiavarustuse osalise või täieliku
katkemise korral ega siis, kui operaator lõpetab masina kasutamise.
d) Tavalistes tööoludes ei tohi olla võimalik lasta lasti alla üksnes hõõrdepiduri abil,
välja arvatud masinate puhul, mille otstarve eeldab nende sellist toimimist.
e) Haardeseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud
lasti tahtmatu lahtilaskmine.
§ 342. Liikumise juhtimine

Punktis 4.1.2.6 esitatud nõudeid kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes,
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja vajaduse korral
tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. Neid
võidakse kohaldada ka juhitavate liikuvate osadega tõstmise abiseadiste suhtes.
Punkti 4.1.2.6 esimeses lauses esitatud nõue on kõiki masina või lasti liikumist
juhtivaid seadiseid käsitlev üldnõue.
Punkti 4.1.2.6 alapunkt a käsitleb liikumise amplituudi piiramist, kui see on vajalik
ohutu toimimise tagamiseks. Mõnel juhul saab seda nõuet täita ajami- ja
juhtimissüsteemide vastava projekteerimisega. Muul juhul võib selle nõude täitmiseks
olla vaja paigaldada liikuvatele elementidele ka liikumist piiravad seadised, näiteks
mehaanilised tõkestid, piiravad lülitid või puhvrid.
Punkti 4.1.2.6 alapunkt b käsitleb paiksete või rööbastel liikuvate masinate
kokkupõrkeohtu. Kokkupõrkeoht võib tekkida, kui mitut masinat kasutatakse samas
töökohas, näiteks kui samale ehitusplatsile paigaldatakse kaks või enam tornkraanat
või samasse hoonesse paigaldatakse kaks või enam pukk-kraanat. Tõstemasina
puhul, mis on mõeldud kasutamiseks sellise võimaliku ohu tingimustes, peab tootja
tagama, et masinale saab paigaldada vajalikud kokkupõrkevastased seadised, ning
andma vajalikud paigaldusjuhised.
Punkti 4.1.2.6 alapunkt c käsitleb lasti kontrollimatu liikumisega kaasnevaid ohte.
Selline liikumine võib hõlmata lasti kontrollimatut üles või alla liikumist selle oma
raskuse või vastukaalu mõjul. Selle nõude täitmiseks võetavate meetmete hulka võib
kuuluda näiteks selliste pidurite paigaldamine, mis pidurdavad energiavarustuse
puudumise korral, kontrollventiilide paigaldamine hüdraulilistele silindritele ning
ohutusseadiste paigaldamine rööbastel liikuvatele tõstemehhanismidele ja tõstukitele.
295
Kõnealuse nõudega ei välistata lasti igasugust libisemist, kui lasti vähene liikumine ei
põhjusta ohtu. Harmoneeritud standardites võidakse täpsustada liikumise
maksimaalne amplituud või kiirus, mis on aktsepteeritav. Teatavat tüüpi
tõstemasinate puhul, nagu näiteks lifte teenindavad sõidukid, mille puhul ei ole
lubatud lasti liikumine ülestõstetud asendis, võib kõnealuse nõude täitmiseks osutuda
vajalikuks paigaldada lukustusseadised.
Punkti 4.1.2.6 alapunktis d on esitatud nõue lasti allalaskmise kohta, mida
kohaldatakse enamiku tõstemasinate suhtes, kuna hõõrdepidur ei ole üldjuhul
usaldusväärne vahend lasti allalaskmise kontrollimiseks.
Punkti 4.1.2.6 alapunkti e kohaldatakse lastihaardeseadiste projekteerimise suhtes,
olenemata sellest, kas kõnealused haardeseadised moodustavad tõstemasina või
tõstmise abiseadise osa. Kõige levinum viis selle nõude täitmiseks on kaitsesulguri
paigaldamine konksule. Muud tüüpi lastihaardeseadiste puhul hõlmavad kõnealuse
nõude täitmiseks võetavad meetmed näiteks tagavara iminapa paigaldamist
vaakumtõstukile või varuaku paigaldamist elektrilistele tõstemagnetitele.
4.1.2.7. Lasti liikumine käsitlemise ajal

Masina juhtimiskoht peab olema paigutatud nii, et on tagatud liikuvate osade
liikumisteede parim võimalik nähtavus, et vältida võimalikke kokkupõrkeid
samaaegselt liikuda ja ohtu tekitada võivate inimeste, seadmete või muude
masinatega.
Suunatava lastiga masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse
inimeste vigastusi, mis võivad tekkida lasti, kanduri või vastukaalu liikumisest.
§ 343. Kokkupõrkeohu vältimine

Punkti 4.1.2.7 esimest lõiku kohaldatakse selliste tõstemasinate või tõstetoiminguteks
ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille töö toimub operaatori pideva
kontrolli all. Sellisel juhul peab töökoha asukoht ja paigutus olema selline, et
operaatorile oleks lasti liikumine võimalikult hästi näha. Teatavatel juhtudel peab
töökoht ise olema liigutatav, et see oleks vastavuses kõnealuse nõudega. Muudel
juhtudel võib kasutada kaugjuhtimist, mis võimaldab operaatoril juhtida lasti liikumist
piisava nähtavusega asukohast. Liikur-tõstemasinate puhul täiendab punkti 4.1.2.7
esimeses lõigus sätestatud nõue I lisa punkti 3.2.1 esimeses lõigus esitatud nõuet.
Punkti 4.1.2.7 teist lõiku kohaldatakse suunatava lastiga tõstemasinate suhtes,
suunatava lasti tõstmiseks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja vajaduse
korral selliste tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes
– vt § 329: märkused punkti 4.1.1 alapunkti b kohta. Selliste masinate puhul ei ole
kanduri, lasti ja vastukaalude, kui neid kasutatakse, liikumine tavaliselt operaatori
pideva kontrolli all. Meetmed, mis tuleb võtta selleks, et vältida inimeste võimalikku
vigastamist tulenevalt nende kokkupuutest kanduri, kasti või vastukaaluga, sõltuvad
riskihinnangust. Mõnel juhul, näiteks suure liikumiskiiruse puhul, peab kanduri, lasti
või vastukaalu liikumise trajektoor olema tavapärase töö ajal täiesti ligipääsetamatu,
mis tagatakse kas asukohavaliku või valvamisega. Muudel juhtudel, näiteks väikese
liikumiskiiruse puhul, võib olla võimalik vältida vigastuste ohtu sellega, et kandurile
paigaldatakse kaitseseadised – vt § 347: märkused I lisa punkti 4.1.2.8.3 kohta.
296
4.1.2.8. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad
§ 344. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad

Punkti 4.1.2.8 kohaldatakse erinevate tõstevahendite suhtes, mis ei kuulu
muudetud direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalasse, sest need ei vasta liftide direktiivi
artiklis 1 esitatud määratlusele või on vastavalt liftide direktiivi artikli 1 lõikele 3
direktiivi reguleerimisalast välja jäetud – vt § 151: märkused artikli 24 kohta.
Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad on masinad, mis on ette
nähtud kaupade, inimeste või nii kaupade kui ka inimeste liigutamiseks hoone,
ehitise või rajatise eelnevalt kindlaks määratud tasandite või korruste vahel.
Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad on näiteks kaubaliftid,
ehitustõstukid kaupade ja inimeste tõstmiseks, tõstukid, mis on ühendatud selliste
masinatega nagu tornkraanad või tuulegeneraatorid, töötamiskohtadele
juurdepääsu võimaldavad liftid, elumajade liftid, liikumispuudega inimeste
liftiplatvormid ja trepiliftid.
Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavaid masinaid tuleb eristada masinatest, mis
on mõeldud juurdepääsu tagamiseks kõrgel asuvatele töökohtadele ja mille puhul on
juurdepääs kandurile võimalik ainult ühelt tasandilt (tavaliselt maapinnalt). Sellised
masinad on näiteks mastil liikuvad või rippuvad tööplatvormid, mille suhtes
punkti 4.1.2.8 nõudeid ei kohaldata.
Masinate suhtes, mis täidavad mõlemaid eespool kirjeldatud funktsioone, st masinate
suhtes, mis teenindavad liikumatuid vastuvõtuplatvorme ja mida saab kasutada ka
näiteks tööplatvormina nende liikumisalas asuvatele töökohtadele juurdepääsuks,
kohaldatakse punktis 4.1.2.8 esitatud nõudeid seoses liikumatute
vastuvõtuplatvormide teenindamisega seonduvate ohtudega.
4.1.2.8.1. Kanduri liikumine

Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kandurite liikumine
vastuvõtuplatvormi suunas ja juures peab olema jäigalt suunatud. Käärsüsteeme
käsitletakse samuti suunatud juhtimissüsteemina.
§ 345. Kanduri liikumine

Punktis 4.1.2.8.1 esitatud nõude eesmärk on tagada, et liikumatuid
vastuvõtuplatvorme teenindava masina kandur suunatakse ohutult vastuvõtuplatvormi
suunas, vältides igasugust vastuvõtuplatvormi konstruktsiooni ja seadistega
kokkupõrke ohtu, ning tagada, et kandur peatub asendis, mis võimaldab kaupade,
inimeste või kaupade ja inimeste ohutut liikumist kanduri ja platvormi vahel – vt § 329:
märkused punkti 4.1.1 alapunkti b kohta.
297
4.1.2.8.2. Juurdepääs kandurile

Kui inimestel on juurdepääs kandurile, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud
nii, et oleks tagatud kanduri püsimine paigal, kui inimestel on sellele juurdepääs, eriti
lasti peale- ja mahalaadimise ajal.
Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kanduri ja teenindatava
vastuvõtuplatvormi tasapindade vahe ei põhjustaks komistamisohtu.
§ 346. Juurdepääs kandurile

Punkti 4.1.2.8.2 esimeses lõigus esitatud nõue käsitleb ohte, mis on tingitud kanduri
soovimatust liikuma hakkamisest lasti peale- või mahalaadimise ajal või siis, kui
inimesed astuvad kandurile või lahkuvad sellelt vastuvõtuplatvormidel. Selle nõude
täitmiseks peavad tõstemehhanism ja juhtimissüsteem olema projekteeritud selliselt,
et siis kui kandurile on avatud juurdepääs, püsib see vastuvõtuplatvormi juures.
Punkti 4.1.2.8.2 esimeses lõigus sätestatud nõude kohaldamine ei välista kanduri
loodimiseks vajalikku liikumist, eeldusel et selline loodimine lõpetatakse enne
juurdepääsu võimaldamist kandurile. Peale selle, kui on oht, et kandur läheb peale-
või mahalaadimise ajal loodist välja, võib olla vaja kandur uuesti loodi seada.
Punkti 4.1.2.8.2 teises lõigus esitatud nõue täiendab I lisa punktis 1.5.15 esitatud
üldnõuet. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad, mille kandurile
inimesed juurde pääsevad, peavad olema piisava seiskamistäpsusega, et vältida
komistamisohtu, kui inimesed kandurile ja sellelt maha lähevad. Seda nõuet
kohaldatakse olenemata sellest, kas kandur on ette nähtud inimeste veoks või üksnes
kauba laadimiseks.
4.1.2.8.3. Liikuva kanduriga kokkupuutumisest tekkiv oht

Kui see on vajalik punkti 4.1.2.7 teise lõigu nõudmiste täitmiseks, tuleb sõitmisala
tavalise töötamise ajal muuta mittejuurdepääsetavaks.
Kui masina kontrollimisel või hooldamisel on oht, et kanduri all või kohal paiknevad
inimesed võidakse pressida kanduri ja mõne kinnitatud osa vahele, tuleb jätta inimestele
piisavalt ruumi kas siis füüsiliste varjumiskohtade näol või mehhaaniliste seadmete abil,
mis kanduri liikumise blokeerivad.
§ 347. Liikuva kanduriga kokkupuutumine

Punkti 4.1.2.8.3 esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse liikumatuid
vastuvõtuplatvorme teenindavate tõstemasinate endi suhtes ja vajaduse korral
liikumatute vastuvõtuplatvormide teenindamiseks tehtavate tõstetoimingute ohutuse
tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. See täiendab punkti 4.1.2.7 teises
lõigus esitatud nõuet.
Punkti 4.1.2.8.3 esimeses lõigus esitatud nõue tähistab seda, et liikumatuid
vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate puhul kehtib üldreegel, et sõitmisala peab
tavalise töötamise ajal olema inimestele mittejuurdepääsetav, mis tagatakse kas
asukohavaliku või valvamisega. Erandid sellest üldreeglist on võimalikud selliste
masinate puhul, mille sõitmisala ei saa mittejuurdepääsetavaks muuta, näiteks
298
liikumispuudega inimestele mõeldud trepiliftid või liftiplatvormid. Sellisel juhul tuleb

kokkupuuteohu vältimiseks kasutada muid vahendeid. Tavaliselt on vaja
kombineerida erinevaid meetmeid, nt aeglane liikumiskiirus, isetagastuvad
juhtimisseadised ja survetundlikud kaitseseadised.
Teisalt aga võib sõitmisalale juurdepääs olla vajalik kontrolli ja hoolduse eesmärgil.
Punkti 4.1.2.8.3 teises lõigus esitatud nõue käsitleb ohtu, et inimesel, kes siseneb
masina sõitmisalasse masina kontrollimiseks või hooldamiseks, on oht jääda kanduri
soovimatu liikumahakkamise korral kanduri ja selle üleval või all asuvate liikumist
piiravate või takistavate objektide vahele. Ohtu saab tõhusalt vältida, kui on tagatud,
et kanduri üleval ja all on selle kõige kõrgemas ja kõige madalamas asendis piisavalt
ruumi, mis välistab seal töötava inimese muljumise. Kui sellist vaba ruumi ei ole
võimalik tagada, tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid, mis blokeerivad kanduri
liikumise ohutus asendis. Selliseid kaitseseadiseid peab saama tööle rakendada
ohutust asukohast.
4.1.2.8.4. Lasti kandurilt allakukkumise oht

Kui last võib kandurilt kukkuda, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et
see oht oleks välistatud.
§ 348. Lasti kandurilt allakukkumine

Punktis 4.1.2.8.4 esitatud nõue on üldsõnaline nõue ja selle praktiline kohaldamine
sõltub lasti kukkumise riskihinnangust. Arvessevõetavate asjaolude hulka kuulub
näiteks kõrgus, kuhu last tõstetakse, sellise lasti liikumise kiirus, suurus, kuju ja kaal,
mille kandmiseks masin on ette nähtud, inimeste võimalik viibimine kanduri all ja see,
millisena kandur on projekteeritud. Kõnealuse nõude täitmiseks on kõige tavalisem
see, et kandur varustatakse lasti kukkumist takistava füüsilise tõkkega.
4.1.2.8.5. Vastuvõtuplatvormid
Risk, et inimesed võivad kokku puutuda liikuva kanduri või muude liikuvate
masinaosadega vastuvõtuplatvormide juures, peab olema välistatud.
Kui on risk, et inimesed võivad kukkuda masina sõidualasse, kui kandurit parajasti
platvormi juures ei ole, tuleb selle vältimiseks paigaldada kaitsepiirded. Need
kaitsepiirded ei tohi avaneda sõiduala suunas. Kaitsepiirded peavad olema kinnitatud
blokeerimisseadisega, mille tööd juhib kanduri liikumine, mis takistab
— kanduri ohtlikku liikumist enne kaitsepiirete sulgumist ja lukustumist,
— kaitsepiirde ohtlikku avanemist enne kanduri peatumist vastuvõtuplatvormi
juures.
§ 349. Ohutus vastuvõtuplatvormide juures

Punktis 4.1.2.8.5 esitatud nõue käsitleb vastuvõtuplatvormidel esinevaid riske. Seda
kohaldatakse liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate tõstemasinate endi suhtes
ja vajaduse korral selliste tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud
ohutusseadiste suhtes. Vaadeldakse kahesugust riski: liikuva kanduri või masina
299
muude liikuvate osadega kokkupuutumisest tulenev risk (nt oht kanduriga pihta saada
või selle alla jääda või oht liikuvate osade vahele kinni jääda) ja risk, et
vastuvõtuplatvormil viibiv inimene kukub kõrgelt sõidualasse, kui kandur ei ole
parajasti platvormi juures. Sageli saab mõlema riski vastu kaitsta samade
vahenditega.
Trepilifti tootja peab võtma meetmeid, et vähendada trepist kukkumise ohtu lifti peale
ja sellelt maha minekul, kuid temalt ei eeldata kaitsepiirde paigaldamist
vastuvõtuplatvormilt kukkumise ohu vältimiseks, sest see risk on olemas sõltumata
sellest, kas trepilift on paigaldatud või mitte.
Punkti 4.1.2.8.5 teises lõigus osutatud blokeerivateks piireteks võivad olla šahtiuksed,
mis välistavad igasuguse juurdepääsu sõidualale kanduri puudumisel, või tõkked, mis
takistavad inimestel sõidualale küünitamast. Selliste kaitsepiirete spetsifikatsioonid on
toodud konkreetseid masinarühmi käsitlevates harmoneeritud standardites. Samuti
võivad vastuvõtuplatvormide kaitsepiirete projekteerimisel olla asjakohased
harmoneeritud standardid ohutusvahemike kohta, 187 teisaldatavate kaitsekatete
konstruktsiooni kohta, 188 kaitsekatetega seonduvate blokeerseadiste kohta 189 ja
vahendite kohta, mis takistavad masinale juurdepääsu võimaldavatelt platvormidelt
või läbikäikudelt kukkumist 190.
Tuleb märkida, et šahtiuste blokeerseadised, mis on ette nähtud masinate jaoks, mis
on ette nähtud inimeste tõstmiseks liikumatute vastuvõtuplatvormide vahel, on toodud
V lisas esitatud ohutusseadiste loetelus – vt § 389: märkused V lisa punkti 17 kohta.
4.1.3. Otstarbele vastavus

Masina turulelaskmise või esmakordse kasutuselevõtmise korral peab tootja või tema
volitatud esindaja rakendama asjakohaseid meetmeid või laskma neid rakendada, et
tagada kasutusvalmis käsi- või jõuajamiga tõstmise abiseadiste või masina ettenähtud
funktsioonide ohutu täitmine.
Punktis 4.1.2.3 nimetatud staatiline ja dünaamiline koormuskatse tuleb teha kõigile
kasutusvalmis tõstemasinatele.
Kui masinat ei saa monteerida tootja või tema volitatud esindaja tootmisruumides, tuleb
kasutuskohal võtta asjakohased meetmed. Seega võib meetmeid võtta kas tootmiskohal
või kasutuskohal.
187
EN ISO 13857:2008 - Masinaohutus — Ohutusvahemikud, mis väldivad käte ja jalgade sattumist
ohtlikku alasse (ISO 13857:2008).
188
EN 953:1997+A1:2009 - Masinate ohutus — Kaitsekatted — Kohakindlate ja teisaldatavate
kaitsekatete konstruktsiooni ja valmistamise põhinõuded.
189
EN 1088:1995+A2:2008 - Masinate ohutus — Kaitsekatetega seonduvad blokeerseadised —
Konstrueerimise ja valiku põhialused.
190
EN ISO 14122-2:2001 - Masinate ohutus — Püsijuurdepääsuvahendid masinatele — Osa 2:
Tööplatvormid ja läbikäigud (ISO 14122-2:2001).
300
§ 350. Otstarbele vastavuse kontrollimine

Punkti 4.1.3 esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes,
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja tõstmise abiseadiste
suhtes.
Nõude eesmärk on tagada kõigi turule lastud ja kasutusele võetud tõstemasinate,
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete ja tõstmise abiseadiste
vastupidavus ja nõuetekohane toimimine (mida nimetatakse „otstarbele
vastavuseks”). Punkti 4.1.3 esimese lõiguga nõutavate meetmete eesmärk ei ole
kontrollida masina projekti, vaid masina konstruktsiooni ja koostu vastupidavust ning
juhtimis- ja kaitseseadiste nõuetekohast toimimist.
See nõue tähendab, et tootja peab tagama vajalike toimivuskatsete ja kontrollide
läbiviimise enne masina esmakordset kasutuselevõtmist kasutaja poolt. Ei nõuta, et
katsed peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused. Need
võib läbi viia kas tootja ise või tema poolt selleks volitatud ja tootja nimel tegutsev mis
tahes pädev isik või asutus.
Meetmeid, mida on vaja masina otstarbele vastavuse kontrollimiseks ja mis tootja
võtab või mis võetakse tootja nimel pärast masina monteerimist ja enne masina
esmakordset kasutuselevõttu, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette
nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega
– vt § 140: märkused artikli 15 kohta.
§ 351. Staatilised ja dünaamilised koormuskatsed

Punkti 4.1.3 teises lõigus täpsustatakse, et kõigi tõstemasinate või tõstetoiminguteks
ette nähtud vahetatavate seadmete puhul peavad esimese lõiguga nõutavad
meetmed hõlmama punktis 4.1.2.3 osutatud staatilisi ja dünaamilisi koormuskatseid.
Reeglina viiakse staatilised ja dünaamilised koormuskatsed läbi iga komplekteeritud
masinaga pärast selle monteerimist ja enne esmakordset kasutusele võtmist. See on
eriti oluline siis, kui tootmisprotsess hõlmab käsitsi keevitamist, sest dünaamiline ja
staatiline katsetamine nõutava ülekoormusega aitab vähendada pingeid
keevisliidestes.
Mõningate seeriatootmises olevate masinarühmade puhul, kus kasutatavad
tootmistehnoloogiad ja nõuetekohaselt dokumenteeritud kvaliteedikontrollisüsteemi
kohaldamine võimaldavad tagada, et kõigil toodetud masinatel on monteerituna
identsed omadused, võib staatiliste ja dünaamiliste katsete läbiviimist asjakohasel
masinate valimil pidada piisavaks punkti 4.1.3 teises lõigus esitatud nõuetele
vastamiseks.
Staatiliste ja dünaamiliste katsete läbiviimise tingimused on tavaliselt täpsustatud
asjaomast masinarühma käsitlevates harmoneeritud standardites. Asjakohased
katsearuanded tuleb lisada masinaga kaasas olevasse kasutusjuhendisse – vt § 361:
märkused punkti 4.4.2 alapunkti d kohta. Mõnes harmoneeritud standardis esitatakse
selliste katsearuannete näidisvormid.
§ 352. Otstarbele vastavuse kontrollimine kasutuskohas

Kuna otstarbele vastavuse tagamise meetmed, mida nõutakse punkti 4.1.3 esimese
ja teise lõiguga, tuleb läbi viia pärast masina monteerimist, täpsustatakse punkti 4.1.3
kolmandas lõigus, et selliste tõstemasinate puhul, mida ei saa monteerida tootja
301
ruumides, vaid mida on võimalik monteerida üksnes kasutuskohas (nt suured pukk-
kraanad), tuleb katsed ja kontroll läbi viia kasutuskohas. Muude tõstemasinate puhul,
mida saab monteerida tootja ruumides, võib tootja valida, kas vajalikud katsed ja
kontroll viiakse läbi tootmiskohas või kasutuskohas.
4.2. NÕUDED MASINATE KOHTA, MIS EI OLE KÄSITSI KÄITATAVAD

4.2.1. Liikumise juhtimine
Masina või selle seadmete juhtimiseks tuleb kasutada isetagastuvaid juhtimisseadiseid.
Kui aga osalise või täieliku liikumise puhul puudub masina või lasti kokkupõrkeoht, võib
nimetatud seadised asendada juhtimisseadistega, mis võimaldavad automaatset
peatamist eelnevalt valitud asendites, ilma et operaator peaks isetagastuvat
juhtimisseadist mõjutama.
§ 353. Kontroll masina ja lasti liikumise üle

Punktis 4.2.1 esitatud nõuet kohaldatakse juhitavate liikuvate osadega tõstemasinate,
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete ja tõstmise abiseadiste suhtes.
Selle tagamiseks, et masina ja lasti liikumine on operaatori pideva kontrolli all, on ette
nähtud isetagastuvate juhtimisseadiste kasutamine. Punkti 4.2.1 teises lauses
sätestatud erandit sellest üldreeglist kohaldatakse masina sellise liikumise suhtes,
mille puhul puudub oht, et last või masin inimeste, takistuste või muude masinatega
kokku põrkab. Erandit kohaldatakse näiteks suunatava lasti liikumise juhtimise
suhtes, kui sõiduala on tavapärase töötamise ajal täielikult ligipääsetamatu – vt § 343:
märkused I lisa punkti 4.1.2.7 kohta.
4.2.2. Kontroll lasti üle

Masinatel, mille suurim lubatud koormus on vähemalt 1 000 kg või mille
ümberminekumoment on vähemalt 40 000 Nm, peavad seadised juhi hoiatamiseks ja
lasti ohtliku liikumise vältimiseks olema järgmistel juhtudel:
— masina ülekoormamine kas suurima lubatud koormuse ületamise tagajärjel
või koormuse ületamisest tulenevate momentide tagajärjel või
— ümberminekumomendi ületamise tagajärjel.
§ 354. Ülekoormamise ja ümbermineku vältimine

Punktis 4.2.2 esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate ja tõstetoiminguteks ette
nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille suurim lubatud koormus on vähemalt
1000 kg või mille ümberminekumoment on vähemalt 40 000 Nm, ning sellistele
masinatele ülekoormamise ja ümbermineku vältimiseks paigaldatud ohutusseadiste
suhtes.
Punktis 4.2.2 esitatud nõude eesmärk on vältida masina tahtlikku või tahtmatut
kasutamist sellise lasti tõstmiseks, mis ületab tootja poolt ette nähtud suurima lubatud
koormuse, või lasti tõstmist selliselt, et ületatakse ümberminekumoment. Masina
ülekoormamine võib põhjustada kandeosade kohese rikke või masina
kokkuvarisemise või ümbermineku. Masina korduv ülekoormamine võib samuti
302
põhjustada kandeosade ülemäärast kulumist, mis võib omakorda tekitada rikkeid

teatava aja möödumisel.
Punktis 4.2.2 võetakse arvesse asjaolu, et eeldatavates kasutustingimustes ei pruugi
operaator hinnata õigesti tõstetava lasti kaalu, ta võib püüda tõsta liiga rasket lasti või
tõsta lasti sellisesse asendisse, mille tulemusel kaob stabiilsus. Kõnealuse nõude
eesmärk on seega vältida masina sellist eeldatavat väärkasutamist – vt § 173:
märkused punkti 1.1.2 alapunkti a kohta.
Kaitseseadiste valik sõltub asjaomasest masinarühmast ja selle omadustest.
Enamiku tõstemasinate rühmade puhul on paigaldatavad seadised täpsustatud
asjakohastes harmoneeritud standardites. Üldiselt peavad lasti ja
ümberminekumomendi kontrollimise seadised olema suutelised mõõtma või arvutama
asjakohaseid parameetreid, näiteks lasti kaal, lasti asend ja lasti tekitatud
ümberminekumoment. Seadised peavad edastama operaatorile hoiatuse enne
suurima lubatud koormuse või ümberminekumomendi saavutamist, et operaatoril
oleks võimalik võtta meetmeid selleks, et vältida masina ülekoormamist või lasti
liigutamist asendisse, mis põhjustaks masina ümbermineku. Kaitseseadised peavad
olema integreeritud juhtimissüsteemi selliselt, et oleks välditud masina või lasti ohtlik
liikumine, kui suurim lubatud koormus või ümberminekumoment on ületatud. Masina
ohutu liikumine võib olla lubatud.
Võib osutuda vajalikuks näha ette lasti või ümberminekumomendi kontrollimise
seadiste väljalülitamise võimalus, näiteks selleks, et viia läbi koormuskatseid või viia
last tagasi ohutusse asendisse. Sellisel juhul tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida
kontrollimise seadmete väljalülitamise võimaluse väärkasutamist, näiteks režiimivaliku
abil – vt § 204: märkused punkti 1.2.5 kohta – või paigutades väljalülitamise
juhtimispideme väljapoole tavapärast töökohta. Hädaabiteenistuste poolt
kasutatavate masinate puhul võib olla samuti vaja lubada koolitatud operaatoritel lasti
või ümberminekumomendi kontrollimise seadiste väljalülitamist, näiteks tule- või
plahvatusohu korral tegutsemiseks.
Kontrolli olemasolu lasti üle ei ole nõutav, kui see ei mõjuta masina ohutust. Näiteks
masinate suhtes, millele on paigaldatud lastihaardeseadis, nagu valukopp, mis ei
võimalda tõsta masina suurimat lubatud koormust ületavat lasti, ei pruugi olla vaja
kohaldada lasti üle kontrolli omamise nõuet.
§ 355. Kontroll tööstuslike tõsteveomasinate lasti üle

Nõukogu 14. juuni 1991. aasta istungi protokolli lisatud avalduses tunnistati, et lasi
üle kontrolli omamise nõue võib tööstuslike tõsteveomasinate puhul olla
problemaatiline:
„Nõukogu ja komisjon leidsid, et praeguse tehnika taseme puhul ei pruugi
teatavad masinad, sealhulgas tööstuslikud veomasinad, vastata täielikult
sellele nõudele. Kõik selle punkti kohaldamisega seotud probleemid esitatakse
masinakomiteele läbivaatamiseks.”
Direktiivi 98/37/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt loodud masinakomitee märkis, et eespool
esitatud avaldus „tööstuslike veomasinate” kohta ei kehti erinevate lükandmastiga
tõstukite suhtes, sest erinevatele lükandmastiga tõstukitele ei ole tehniliselt raske
303
paigaldada seadiseid, mis aitavad vältida ümberminekumomendi ületamist lasti

tõstmise tõttu. 191
Nõukogu ja komisjoni 14. juuni 1991. aasta avaldus kehtib aga seoses
direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 4.2.2 sätestatud nõude kohaldamisega tööstuslike
masttõstukite suhtes. Siiski eeldatakse, et tehnika tase areneb punktis 4.2.2 esitatud
nõude suunas. Seda arengut võetakse arvesse vastavate harmoneeritud standardite
läbivaatamisel.
4.2.3. Trossidel liikuvad masinad

Kande-, tõmbe või tõstetrossidel peab olema vastukaal, mis võimaldab trossi pinget
pidevalt seadistada.
§ 356. Juhttrossid
Seda nõuet kohaldatakse tõstemasinate suhtes, kus kandur ripub kandetrosside
küljes ja seda tõmmatakse veotrossidega, näiteks kaupade vedamiseks mõeldud
köisteed. Samuti kohaldatakse seda masinate suhtes, kus kandur ripub veotrosside
küljes, näiteks kaubaliftid või ehitustõstukid. Selliste trosside puhul on vaja säilitada
piisav pinge, et tekiks nõutav hõõrdejõud. Selle eesmärk on tagada, et trossid keriksid
end õigesti trumlite, veorataste või plokirataste ümber ning et trossid ei väljuks
juhtrööpast.
4.3. TEAVE JA MÄRGISTUSED

4.3.1. Ketid, trossid ja linttropid
Igal tõsteketil, -trossil või linttropil, mis ei kuulu koostu, peab olema märgis, või kui see
ei ole võimalik, siis plaat või eemaldamatu rõngas tootja või tema volitatud esindaja
nime ja aadressi ning asjakohase tunnistuse numbriga.
Eespool nimetatud tunnistus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) tootja, või kui see on asjakohane, siis tema volitatud esindaja nimi ja aadress;
b) keti või trossi kirjeldus, sealhulgas järgmised andmed:
— nimimõõtmed,
— konstruktsioon,
— valmistusmaterjal ja
— materjali suhtes kohaldatud metallurgiline eritöötlus;
c) kasutatud katsemeetod;
d) keti või trossi suurim lubatud töökoormus. Koormusväärtused võib esitada iga
kindlaksmääratud rakenduse puhul.
191
Masinakomitee 9. veebruari 2005. aasta koosolek.
304
§ 357. Kettide, trosside ja lintide kohta esitatav teave ja märgistus

Punktis 4.3.1 esitatud nõudeid kohaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis e osutatud ja
artikli 2 punktis e määratletud toodete suhtes – vt § 44: märkused artikli 2 punkti e
kohta.
Punktis 4.3.1 nõutavad märgised täiendavad punktis 1.7.3 esitatud nõudeid
märgistuse kohta – vt § 250: märkused punkti 1.7.3 kohta.
Kõnealuseid märgistusnõudeid kohaldatakse toodete suhtes, mille on turule lasknud
keti, trossi või lindi tootja. Märgise võib kinnitada kettide, trosside või lintide trumlite,
rullide, poolide või puntide külge. Plaat või rõngas, millele märgis kinnitatakse, peab
olema eemaldamatu, s.t seda ei tohi olla võimalik ladustamise ja transpordi ajal
tahtmatult eemaldada. CE–märgised on soovitav kinnitada masinatele samasse kohta
– vt § 141: märkused artikli 16 lõike 2 kohta; ja § 387: märkused III lisa kohta.
Märgistusnõudeid ei kohaldata selliste keti, trossi või lindi tootja poolt turule lastud
toodete küljest lõigatud keti-, trossi- ja lindijuppide suhtes, mis on mõeldud
kasutamiseks tõstemasinas või tõstmise abiseadises. Sellest tulenevalt ei pea
tõstemasinasse või tõstmise abiseadisesse inkorporeeritud keti-, trossi- või lindijupid
kandma neid märgiseid.
Kuid kettide, trosside ja lintide levitajad peavad tagama, et koos lõigatud keti-, trossi-
või lindijuppidega antakse tõstemasinate või tõstmise abiseadiste tootjatele või
kasutajatele üle asjakohased EÜ vastavusdeklaratsioonid, keti, trossi või lindi
omadusi kirjeldava tunnistuse number ning tootjapoolne kasutusjuhend – vt § 44:
märkused artikli 2 punkti e kohta.
Keti, trossi või lindi tunnistusele või EÜ vastavusdeklaratsioonile kantud teave peab
sisalduma tehnilises toimikus, mille tootja koostab sellise tõstemasina või tõstmise
abiseadise kohta, millesse kett, tross või lint on inkorporeeritud – vt § 392: märkused
VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta.
Punkti 4.3.1 teises lõigus osutatud tunnistuses esitatakse trossi, keti või lindi
tehnilised omadused. Kõnealuse tunnistuse näidisvormid on esitatud asjakohastes
Punkti 4.3.1 alapunktis c osutatud katsemeetod on meetod, mida kasutatakse keti,
trossi või lindi minimaalse katkemistugevuse kindlaksmääramiseks – vt §-d 340
ja 341: märkused punktide 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 kohta. Kui kasutatakse harmoneeritud
standardis ettenähtud asjakohast katsemeetodit, piisab standardile viitamisest.
Punkti 4.3.1 alapunktis d nõutav teave võimaldab tõstemasina või tõstmise
abiseadise tootjal valida piisava koormusvaruteguriga keti, trossi või lindi, võttes
arvesse tõstemasina või tõstmise abiseadise ettenähtud kasutust ning maksimaalset
koormust, mida kett, tross või lint kasutamise ajal peab taluma. Keti, trossi või lindi
tootja peab seepärast märkima keti, trossi või lindi minimaalse katkemistugevuse.
Kuigi punktis 4.3.1 ei täpsustata, et teises lõigus osutatud tunnistus peab olema
tootega kaasas, peab tunnistusele kantud teave olema tõstemasina või tõstmise
abiseadise tootjatele või kasutajatele kättesaadav, et nad saaksid valida sellised
ketid, trossid või lindid, mis sobivad ettenähtud kasutusega ning millel on nõutavad
koormusvarutegurid ja tehnilised omadused – vt §-d 337–341: märkused
punktide 4.1.2.3, 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 kohta.
305
Seepärast on soovitav koondada EÜ vastavusdeklaratsioon, punkti 4.3.1 teises lõigus

osutatud teave ning keti, trossi või lindi kasutusjuhend ühte dokumenti.
4.3.2. Tõstmise abiseadised

Kõigil tõstmise abiseadistel peavad olema järgmised andmed:
— materjali tunnusandmed, kui seda teavet on vaja materjali ohutuks
kasutamiseks,
— suurim lubatud töökoormus.
Kui tõstmise abiseadiseid on füüsiliselt võimatu märgistada, peavad esimeses lõigus
nimetatud andmed olema esitatud tõstmise abiseadise külge kindlalt kinnitatud plaadil
või mõnel muul vahendil.
Andmed peavad olema loetavad ja asuma kohas, kus need ei kao töötlemise, kulumise
jms tõttu ja kus need ei kahjusta tõstmise abiseadise tugevust.
§ 358. Tõstmise abiseadiste märgistamine

Punktis 4.3.2 esitatud märgistusnõudeid kohaldatakse tõstmise abiseadiste suhtes –
vt § 43: märkused artikli 2 punkti d kohta. Need nõuded täiendavad punktis 1.7.3
esitatud nõudeid masinate märgistuse kohta.
Kui tõstmise abiseadise tootmisel kasutatakse koostisosade püsivat monteerimist,
tuleb koost märgistada kui üks tõstmise abiseadis. Kui turule lastakse troppide või
muude tõstmise abiseadiste koostisosad, mida võib kasutada ka eraldi tõstmise
abiseadistena, tuleb sellised koostisosad märgistada vastavalt punktile 4.3.2.
Seevastu koostisosad, mida ei saa kasutada eraldi tõstmise abiseadistena, ei pea
olema selliselt märgistatud.
Troppide terasest koostisosade harmoneeritud standardites esitatakse märgistamise
koodisüsteem. Kui selliseid koostisosi saab kasutada eraldi tõstmise abiseadistena,
võidakse kodeeritud märgistus lugeda punkti 4.3.2 nõudega kooskõlas olevaks,
eeldusel et koodi tähendust selgitatakse tootjapoolses kasutusjuhendis – vt § 360:
CE-märgis kinnitatakse samasse kohta nagu punktides 1.7.3 ja 4.3.2 nõutud
märgised – vt § 387: märkused III lisa kohta.
306
4.3.3. Tõstemasinad
Suurim lubatud töökoormus peab olema märgitud masinale nähtavalt. See märgistus
peab olema loetav ja kustutamatu ning kodeerimata kujul.
Kui suurim lubatud töökoormus sõltub masina kasutusvariandist, peab igal
juhtimiskohal olema koormussilt iga kasutusvariandi suurima lubatud töökoormuse
väärtusega, eelistatult diagrammi või tabeli kujul.
Masinal, mis on mõeldud vaid kaupade tõstmiseks ja mis on varustatud
tõsteplatvormiga, kuhu inimestel on juurdepääs, peab olema selge ja kustutamatu
inimeste tõstmist keelav hoiatus. See hoiatus peab olema nähtav kõikjalt, kust on
võimalik platvormile pääseda.
§ 359. Tõstemasinate märgistamine

Punktis 4.3.3 esitatud nõudeid kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes ja
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes. Need nõuded
täiendavad punktis 1.7.3 esitatud nõudeid masinate märgistuse kohta.
Punktis 4.3.3 täpsustatakse, et suurim lubatud töökoormus peab olema märgitud
masinale nähtavalt (st silmatorkavalt; inglise keeles „prominently”). See on siiski
rangem nõue kui see, mida kohaldatakse muude märgistuste suhtes vastavalt
punktile 1.7.3, mis näeb samuti ette, et kõnealune teave peab olema märgitud
nähtavalt (inglise keeles „visibly”). See tähendab, et suurim lubatud töökoormus peab
olema märgitud masinale selliselt, et see on operaatorile lihtsalt nähtav. Suurim
lubatud töökoormus tuleb märkida kilogrammides.
Teisalt aga peab punkti 4.3.3 teises lõigus osutatud koormussilt, mis tähistab masina
iga töökoha suurimat lubatud töökoormust, olema nähtav asjakohastest töökohtadest.
Punkti 4.3.3 kolmas lõik käsitleb teatavate üksnes kaupade tõstmiseks mõeldud
masinate eeldatava väärkasutuse ohtu – vt § 175: märkused punkti 1.1.2 alapunkti c
kohta. Masinatel, mille kandur on piisavalt suur ka inimeste mahutamiseks, näiteks
kaubaliftid, peab olema asjakohane hoiatus inimeste jaoks, kellel võib tekkida
kiusatus kanduriga sõita. Hoiatuse suhtes kohaldatakse I lisa punktis 1.7.1 esitatud
nõudeid, mis käsitlevad teavet ja hoiatusi masina kohta.
4.4. KASUTUSJUHEND
4.4.1. Tõstmise abiseadised
Iga tõstmise abiseadis või iga üksnes komplektina müüdava tõstmise abiseadiste
kogumiga peab kaasas olema kasutusjuhend, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
a) tavapärased kasutustingimused;
b) kasutuspiirangud (eriti selliste abiseadiste puhul nagu magnet- ja vaakumpadjad,
mis ei vasta täielikult punkti 4.1.2.6 alapunkti e nõuetele);
c) kasutus-, monteerimis- ja hooldusjuhised;
d) kasutatud staatilise koormuskatse koefitsient.
307
§ 360. Kasutusjuhendid tõstmise abiseadiste kohta

Punktis 4.4.1 esitatud nõuet kohaldatakse tõstmise abiseadiste suhtes, sealhulgas
troppide ja nende koostisosade suhtes, mida saab kasutada eraldi tõstmise
abiseadistena – vt § 43: märkused artikli 2 punkti d kohta.
Kasutusjuhendid tõstmise abiseadiste kohta võib lisada kaubanduslikesse
dokumentidesse, näiteks kataloogi, kuid tootja peab tagama, et iga tõstmise
abiseadise või seadiste partiiga tarnitakse üks kasutusjuhendi eksemplar.
Punktis b käsitletakse selliseid abiseadiseid nagu magnet- või vaakumtõstukid, mille
puhul ei saa punkti 4.1.2.6 alapunktis e esitatud nõuet alati täies mahus täita. Tootja
peab sellised juhud täpsustama ning teavitama kasutajat sellest, et asjaomaseid
lastihaardeseadiseid ei tohi kasutada selliste alade kohal, kus inimesed võivad
viibida.
4.4.2. Tõstemasinad
Tõstemasinal peab olema kaasas järgmist teavet sisaldav kasutusjuhend:
a) masina tehnilised omadused, eriti
— suurim lubatud töökoormus, ja kui see on asjakohane, punkti 4.3.3 teises
lõigus kirjeldatud koormusgraafiku või koormustabeli koopia,
— tugedele või kinnitustele mõjuvad jõud ja kui see on asjakohane, siis ka
liikumisteede omadused,
— kui see on asjakohane, siis vastukaalu määratlus ja paigaldusvahendid;
b) masina kasutus- ja hoolduspäeviku sisu, kui see ei ole masinaga kaasas;
c) kasutusnõuanded, eriti juhul, kui operaatoril puudub otsene silmside lastiga;
d) vajaduse korral tootja või tema volitatud esindaja poolt või selle jaoks läbi viidud
staatilise ja dünaamilise koormuskatse tulemuste aruanne;
e) vajalikud juhised, mis on nimetatud punktis 4.1.3 ja mis käsitlevad katsete tegemist
enne sellise masina esmakordset kasutuselevõttu, mida ei ole tootja juures
kasutusvalmiks monteeritud.
§ 361. Tõstemasinate kasutusjuhendid

Punktis 4.4.2 esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes ja
tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes.
Punkti 4.4.2 alapunkti a esimeses taandes rõhutatakse, et on tähtis teavitada
kasutajat ja operaatorit masina koormuspiirangutest.
Punkti 4.4.2 alapunkti a teine ja kolmas taane käsitlevad tõstemasinate paigaldamist
seoses nende stabiilsuse tagamisega. Need nõuded täiendavad I lisa punkti 1.7.4.2
alapunktides i ja o esitatud üldnõudeid paigaldamise ja stabiilsuse tagamise juhiste
kohta.
Punkti 4.4.2 alapunktis b viidatakse kasutus- ja hoolduspäevikule. Tootjal puudub
kohustus tarnida selline kasutus- ja hoolduspäevik. Sellise kasutus- ja
hoolduspäeviku tarnimine, milles on märgitud kasutaja poolt läbi viidavad
308
hooldustoimingud ja nende sagedus, võib olla soovitatav kui praktiline viis I lisa
punkti 1.7.4.2 alapunktiga r nõutavate hooldusjuhiste esitamiseks.
Isegi kui tõstemasina tootja kasutus- ja hoolduspäevikut ei tarni, nõutakse temalt
punkti 4.4.2 alapunktiga b nõu andmist selle sisu kohta. Harmoneeritud standardites
võidakse täpsustada teatava masinarühma kasutus- ja hoolduspäeviku sisu
standardvorm, mis hõlbustab selle kasutamist kasutajate ning kontrolli- ja
hooldusülesandeid täitvate töötajate poolt.
Punkti 4.4.2 alapunktis c tunnistatakse, et vaatamata tootja poolt punkti 4.1.2.7
esimeses lõigus sätestatud nõude täitmiseks võetud meetmetele ei pruugi operaator
siiski piisavalt näha lasti teatavates tööoludes, näiteks tööalas olevate takistuste tõttu.
Seepärast peab tootja andma kasutajale suuniseid meetmete kohta, mida saab
sellise nähtavuse puudumise kompenseerimiseks võtta.
Punkti 4.4.2 alapunktides d ja e osutatakse meetmetele, mida peab võtma tootja, et
kontrollida tõstemasina otstarbele vastavust kooskõlas I lisa punktiga 4.1.3.
Alapunktis d osutatakse punkti 4.1.3 teises lõigus nimetatud staatilistele ja
dünaamilistele katsetele. Asjakohased katsearuanded tuleb lisada kasutusjuhendisse.
See annab kasutajale kinnituse, et tootja on vajalikud katsed läbi viinud või on need
läbi viidud tootja nimel.
Punkt e on asjakohane, kui masinat ei monteerita tootja juures ja tootja peab selle
otstarbele vastavust seepärast kontrollima või laskma kontrollida kasutuskohas – vt
märkuseid punkti 4.1.3 kohta. Sellisel juhul tuleb juhised vajalike meetmete kohta
lisada tootja koostatud kasutusjuhendisse, et selliseid vajalikke meetmeid saaks võtta
kasutuskohas. Tuleb märkida, et see nõue ei tähenda, et tootja kohustus tagada
masina otstarbele vastavuse kontrollimine enne masina esmakordset kasutuselevõttu
võib minna üle kasutajale.
309
5. ALLMAATÖÖMASINATE KOHTA ESITATAVAD TÄIENDAVAD OLULISED

TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED
Allmaatöömasinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need vastavad
kõigile käesolevas peatükis (vt „Üldised põhimõtted”, punkt 4) kirjeldatud olulistele
§ 362. Allmaatöömasinate kohta esitatavad täiendavad nõuded

I lisa 5. osas esitatakse täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded
allmaatöömasinate kohta. Neid kohaldatakse asjaomaste masinate suhtes lisaks I lisa
1. osa asjakohastele nõuetele ja vajaduse korral lisaks I lisa muude osade nõuetele –
vt § 163: märkused 4. üldpõhimõtte kohta.
Mõiste „allmaatöö” piiratud kohaldamist märgiti nõukogu 20. juuni 1991. aasta istungi
protokollis, kui need nõuded esimest korda masinadirektiivi sisse viidi:
„Maa-alustes parklates, maa-alustes ostukeskustes, keldrites,
seenekasvatustes ja mujal sarnastes kohtades tehtavat tööd ei loeta
allmaatööks.”
Sellest tulenevalt käsitlevad 5. osas sätestatud olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded kaevandustes ja allmaakarjäärides, mitte maapinnatasandist allpool
asuvates ehitistes kasutatavaid masinaid.
Tuleb märkida, et teatavad allmaatöömasinate rühmad on loetletud IV lisas
(punktid 12.1 ja 12.2) kui masinaliigid, mille suhtes kohaldatakse ühte artikli 12
lõigetes 3 ja 4 osutatud vastavushindamise menetlust.
5.1. EBASTABIILSUSEST TULENEV RISK

Hüdraulilised laetoestikud peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende
liikumisel säilib etteantud suund ning need ei libise enne nendele koormuse
rakendamist, rakendamise ajal ega pärast nendelt koormuse eemaldamist. Neil
peavad olema kinnituspunktid üksikute hüdrotugede ülaosa tugiplaatide jaoks.
5.2. LIIKUMINE
Hüdraulilised laetoestikud peavad võimaldama inimestel takistamatult liikuda.
§ 363. Hüdraulilised laetoestikud

Punktides 5.1 ja 5.2 esitatud nõuded käsitlevad hüdraulilisi laetoestikke, mida
kasutatakse kaevanduses esi lae toestamiseks. Punktis 5.1 esitatud nõuded
täiendavad punktis 1.3.1 esitatud üldnõuet stabiilsuse kohta.
Hüdrauliliste laetoestike spetsifikatsioonid on esitatud EN 1804 seeria standardites.
310
5.3. JUHTIMISPIDEMED
Rööbastel liikuva masina kiirendus- ja pidurdusseadised peavad olema käsitsi
käitatavad. Kuid seda lubavad seadised võivad olla ka jalaga käitatavad.
Hüdrauliliste laetoestike juhtimispidemed peavad olema projekteeritud ja
paigutatud nii, et teisaldustoimingute ajal on operaatorid kaitstud kaitsekatusega.
Juhtimispidemed peavad olema kaitstud juhusliku vabanemise eest.
§ 364. Juhtimispidemed
Punkti 5.3 esimeses lõigus sätestatud nõuded käsitlevad allmaakaevandustes
kasutatavate rööbastel liikuvate masinate juhtimispidemeid. Need nõuded täiendavad
punktis 1.2.2 esitatud üldnõudeid juhtimisseadiste kohta ja punktis 3.3.1 sätestatud
nõudeid liikurmasinate juhtimisseadmete kohta.
Teises lõigus esitatud nõuded käsitlevad hüdrauliliste laetoestike juhtimispidemete
projekteerimist ja paigutust.
5.4. PEATUMINE
Rööbastel iseliikuval allmaatöömasinal peab olema automaatne pidurdusseadis, mis
mõjutab masina liikumist reguleerivat juhtimisahelat.
§ 365. Liikumise kontrollimine

Punktis 5.4 esitatud nõue täiendab punkti 3.3.2 esimeses lõigus esitatud nõuet
liikumise kontrollimise kohta.
Allmaakaevandustes ja -karjäärides kasutatavate rööbastel iseliikuvate masinate
puhul peab võimaldav seadis olema paigaldatud mitte ainult selle tagamiseks, et juht
on juhtimiskohal, vaid ka selle tagamiseks, et ta kontrollib pidevalt masina liikumist.
5.5. TULI
Kergestisüttivate osadega masinate suhtes on punkti 3.5.2 teine taane kohustuslik.
Allmaatöömasina pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see

ei tekita sädemeid ega põhjusta tulekahju.
Soojusmootoritega allmaatöömasinal peavad olema üksnes sellised

sisepõlemismootorid, mis kasutavad madala aurustumisrõhuga kütust ja välistavad
igasuguse elektrisädeme tekke.
§ 366. Allmaatöömasinate tuleoht

Punkti 5.5 esimeses lõigus esitatud nõue täiendab punktis 3.5.2 esitatud nõudeid
kustutusvahendite kohta. Kuna allmaatööde ajal tekkiva tulekahju tagajärjed on
tõenäoliselt alati rasked, on sisseehitatud tulekustutussüsteemide paigaldamine
allmaatööks mõeldud ja kergesti süttivaid osi sisaldavate masinate puhul kindel nõue.
311
Punkti 5.5 teises ja kolmandas lõigus esitatud nõuded täiendavad punktis 1.5.6
esitatud üldnõuet tuleohu kohta. Nende eesmärk on vältida allmaatöödel
kasutatavatele masinatele paigaldatud pidurdussüsteemi või mootori süttimist või
tulekahju põhjustamist nende poolt.
Tuleb märkida, et potentsiaalselt plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavate
sisepõlemismootorite suhtes kohaldatakse direktiivi 94/9/EÜ – vt § 91: märkused
artikli 3 kohta; ja § 228: märkused punkti 1.5.7 kohta.
5.6. HEITGAASID
Sisepõlemismootorite heitgaase ei tohi suunata ülespoole.
§ 367. Heitgaasid
Punktis 5.6 esitatud allmaatöömasinatele paigaldatud sisepõlemismootorite heitgaase
käsitleva nõude peamine eesmärk on vältida kaevanduse või karjääri laele termilise
koormuse avaldamist.
312

MASINATE KOHTA INIMESTE TÕSTMISEST TULENEVATE TEATAVATE
OHTUDE VÄLTIMISEKS
Masinad, mis tekitavad ohtu seoses inimeste tõstmisega, peavad vastama kõigile
käesolevas peatükis (vt „Üldised põhimõtted”, punkt 4) kirjeldatud olulistele
§ 368. 6. osa kohaldamisala

I lisa 6. osas esitatakse olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded seoses
masinatega, mis põhjustavad ohtu seoses inimeste tõstmisega. Inimeste
tõstmisega seostatavad eriti ohtlikud olukorrad hõlmavad näiteks kanduri kukkumist
või kontrollimatut liikumist, inimeste kukkumist kandurilt, kanduri enda või kanduris või
kanduril viibivate inimeste kokkupõrget masina keskkonnas asuvate esemetega ja
tõstemasina kokkuvarisemist või ümberminekut.
Inimeste tõstmisega seotud ohud on tavaliselt suuremad kui kaupade tõstmisega
seotud ohud, kuna rikke tulemusel tekkiva õnnetuse võimalikud tagajärjed on
raskemad, inimesed on suuremas ohus, sest masinaga tõstetavad inimesed on
pidevalt ümbritsetud ohuga, milleks võib olla näiteks kanduri kukkumine, ning sellises
olukorras on inimestel väiksem võimalus ohtu või selle tagajärgi vältida.
6. osas esitatud nõudeid kohaldatakse kõigi masinate suhtes, mille tõstetoimingute
hulka kuulub ka inimeste tõstmine, olenemata sellest, kas inimeste tõstmine on
masina peamine funktsioon, teisene funktsioon või masinaosa funktsioon.
Mõiste „tõstmine” hõlmab igasugust sellist liikumist või liikumiste jada, mis hõlmab
tõstmist või allalaskmist või mõlemat. Tõstmine ja allalaskmine tähendab
paiknemistasandi muutust vertikaalsuunas nii püstloodis kui kaldnurga all – vt § 328:
märkused punkti 4.1.1 alapunkti a kohta.
6. osas sätestatud nõudeid ei kohaldata ohtude suhtes, mis on seotud inimeste
pideva liikumisega, näiteks selliste masinate puhul nagu eskalaatorid ja liikuvad
teed – vt § 328: märkused punkti 4.1.1 alapunkti a kohta.
6. osas esitatud nõudeid kohaldatakse masinate endi suhtes, inimeste tõstmiseks ette
nähtud vahetatavate seadmete suhtes, inimeste tõstmise ohutuse tagamiseks
paigaldatud ohutusseadiste suhtes, inimeste tõstmise abiseadiste või kettide, trosside
ja lintide suhtes.
Tuleb märkida, et kõiki 6. osas esitatud nõudeid võib kohaldada osaliselt
komplekteeritud masinate suhtes, mis hõlmavad inimeste tõstmist.
313
6.1. ÜLDIST
6.1.1. Mehhaaniline tugevus
Kandur, kaasa arvatud selle põrandas või laes olla võiv luuk, peab olema projekteeritud
ja valmistatud nii, et seal on piisavalt ruumi ning et selle tugevus vastab lubatud
suurimale inimeste arvule ja suurimale lubatud koormusele.
Punktides 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 määratud masinaosade koormusvarutegurid ei ole inimeste
tõstmiseks mõeldud masinate puhul piisavad ja üldiselt tuleb neid kahekordistada.
Inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks mõeldud masinate kandurid peavad olema
varustatud riputus- või toetussüsteemiga, mis on projekteeritud ja valmistatud selleks, et
tagada piisav kontroll ohutustaseme üle ning vältida kanduri kukkumisohtu.
Kanduri riputamisel trosside või kettidega on põhireegliks see, et vaja on vähemalt
kahte sõltumatut omaette kinnitusega ketti või trossi.
§ 369. Mehaaniline tugevus

Punktis 6.1.1 sätestatud nõuded täiendavad punktis 1.3.2 esitatud üldnõudeid
purunemisohu kohta töötamise ajal ja punktis 4.1.2.3 esitatud nõudeid mehaanilise
vastupidavuse kohta tõstmisest tulenevate ohtude vältimiseks.
Punkti 6.1.1 esimeses lõigus nõutakse, et kanduri projekteerimisel ja valmistamisel
tuleb võtta arvesse nii lubatud suurimat inimeste arvu kui ka suurimat lubatud
töökoormust. Suurima lubatud töökoormuse arvutamisel võetakse arvesse nii
kavandatavat masinaga tõstetavate inimeste maksimaalset arvu ja nende kaalu kui ka
selliste esemete või materjalide kaalu, nt töövahendid või tööriistad, mida masinaga
kavatsetakse tõsta. Inimestele ette nähtud ruum peab olema piisav, et neid saaks
mugavalt ja ohutult kanda, ja et tööplatvormide puhul oleks neil võimalik teha oma
tööd ohutult. Teatavatel juhtudel võib ette nähtud ruumi piirata, et hoida ära kanduri
ülekoormamist.
Punkti 6.1.1 teises lõigus esitatud nõude puhul võetakse arvesse asjaolu, et inimeste
tõstmisel on kanduri või lasti kukkumise või kontrollimatu liikumise tulemuseks
peaaegu alati tõsine või eluohtlik õnnetus. Seepärast tuleb kandeosade tugevuse
arvutamisel kasutada suuremaid koormusvarutegureid kui need, mida kasutatakse
üksnes kaupade tõstmiseks kasutatavate masinate puhul – vt § 330: märkused
punkti 4.1.1 alapunkti c kohta.
Punkti 6.1.1 kolmandas lõigus esitatakse erinõuded riputatud kanduritega masinatele.
Selle nõude eesmärk on vältida kanduri kukkumise või kontrollimatu ülespoole
liikumise ohtu riputustrossi või -kaabli purunemise korral. Selliste masinate puhul
kehtib üldreegel, et kasutada tuleb kahte või enamat sõltumatut, omaette kinnitusega
riputustrossi või -ketti.
Kõnealusest üldreeglist on erandid võimalikud juhul, kui kahe riputustrossi
kasutamine ei ole võimalik, eeldusel et ohutus on tagatud vähemalt võrdväärsel
tasemel. Sellise erandi näide on ühe riputustrossi kasutamine koos ohutustrosside ja
ohutusseadistega, mis hakkavad tööle automaatselt juhul, kui kanduri liikumine ületab
lubatud kiiruse. Kõik erandid peavad olema põhjendatud riskihinnanguga ja tuginema
tehnika tasemele. Tehnilised lahendused võivad olla esitatud asjakohastes
harmoneeritud standardites – vt § 162: märkused 3. üldpõhimõtte kohta.
314
6.1.2. Koormuse kontroll muul kui inimjõul töötava kanduri puhul

Punkti 4.2.2 nõudeid kohaldatakse suurimast lubatud koormusest ja
ümberminekumomendi suurusest olenemata, välja arvatud siis, kui tootja suudab
tõendada, et ülekoormuse või ümbermineku ohtu ei ole.
§ 370. Koormuse kontroll

Punktis 6.1.2 esitatud nõue täiendab kontrolli lasti üle käsitlevas punktis 4.2.2 esitatud
nõuet. Inimeste tõstmiseks mõeldud masinatele, sealhulgas masinatele, mille suurim
lubatud koormus on vähem kui 1000 kg või mille ümberminekumoment on vähem kui
40 000 Nm, tuleb paigaldada punkti 4.2.2 kohaselt nõutavad seadised ülekoormamise
ja ümbermineku vältimiseks.
Tuleb märkida, et koormuse kontrollimise seadised ei võimalda vältida teatavaid
ülekoormamisest tulenevaid ohte, näiteks tööplatvormi ülekoormamine kõrgustes
töötamise ajal. Sellised seadised võimaldavad siiski vältida ülekoormatud kanduri
ülestõstmist sellele juurdepääsu tagavatest kohtadest ning sellised seadised saavad
anda operaatorile hoiatuse ja vältida ohtlikku liikumist, kui kandur on ülekoormatud.
Koormuse kontrolli spetsifikatsioonid on esitatud konkreetseid inimeste tõstmiseks
ette nähtud masinarühmi käsitlevates harmoneeritud standardites.
Punktiga 6.1.2 on lubatud erandid koormuse kontrolli käsitlevast nõudest, kui tootja
suudab tõendada, et ülekoormuse või ümbermineku ohtu ei ole. See võib olla lubatud
juhul kui riskihinnang näitab, et selliseid ohte ei ole või et neid on muude vahenditega
piisavalt vähendatud. Erand võib olla lubatud näiteks masinate puhul, mille kanduri
suurus tagab üksnes piiratud ruumi ning kui kanduri ehitus ja tõstestruktuurid on
projekteeritud selliste arvutuste põhjal, et need peaksid vastu mis tahes
ülekoormusele, mida kanduri piiratud suurus võiks võimaldada. Selliste erandite
kohaldamise tingimused on esitatud konkreetseid masinarühmi käsitlevates
6.2. JUHTIMISSEADISED
Kui ohutusnõuetega ei nähta ette muid lahendusi, peab kandur üldiselt olema
projekteeritud ja valmistatud nii, et selles olevatel inimestel on vahendid selle üles-alla
liikumise juhtimiseks ja vajaduse korral kanduri muu liikumise juhtimiseks.
Nende juhtimisseadiste toimimine peab olema esmajärguline sedasama liikumist
juhtivate muude seadiste suhtes, välja arvatud hädaseiskamisseadised.
Nende liikumiste juhtimisseadised peavad olema pidevat mõjutamist nõudvad, välja
arvatud siis, kui kandur ise on täielikult suletud.
§ 371. Juhtimisseadised
Punktis 6.2 sätestatud nõuded täiendavad punktis 1.2.2 esitatud üldnõudeid
juhtimisseadiste kohta ja punktides 4.1.2.6 ja 4.2.1 esitatud nõudeid liikumise
juhtimise kohta tõstmisest tulenevate ohtude vältimiseks. Punkti 3.3.1 nõudeid
juhtimisseadmete kohta kohaldatakse ka inimeste tõstmiseks ettenähtud selliste
masinate suhtes, mis on ohtlikud oma liikumise tõttu.
315
Punkti 6.2 esimeses lõigus esitatud nõude puhul võetakse arvesse asjaolu, et üldiselt
on kanduris või kanduril tõstetaval inimesel kõige parem ülevaade ohtudest, millega
ta võib kokku puutuda, näiteks seoses masina keskkonnas olevate takistustega.
Seepärast on oluline, et ta saaks kontrollida kanduri liikumist. Sellest üldreeglist on
erandid lubatud näiteks juhul, kui tõstetavat inimest või tõstetavaid inimesi kaitstakse
kanduri liikumisest tulenevate mis tahes ohtude eest muude vahenditega, nt täielikult
suletud kanduri kasutamisega, või kui riskide vähendamiseks on vaja juhtida kanduri
teatavat liikumist väljastpoolt kandurit.
Punkti 6.2 teises lõigus esitatud nõue tähendab, et kanduris olevad juhtimisseadised
selle üles-alla liikumise juhtimiseks peavad olema tähtsuselt olulisemad
vastuvõtuplatvormidel või mujal asuvatest juhtimisseadistest, millega juhitakse
kanduri üles-alla liikumist ja muud liikumist.
Punkti 6.2 kolmanda lõigu kohaselt on kanduri igasuguse liikumise kontrollimiseks
vaja isetagastuvaid juhtimisseadiseid, olenemata sellest, kas juhtimisseadis asub
kanduris, välja arvatud juhul, kui kandur on täielikult suletud. Täielikult suletud
kandurid on kandurid, millel on täispikkuses seinad, kinnised põrandad ja laed (välja
arvatud ventilatsiooniavad) ja täispikkuses uksed.
Isetagastuvate juhtimisseadiste kasutamine nõuab operaatorilt tähelepanu pööramist
tema poolt juhitavatele liigutustele ning hõlbustab kohest peatamist ohtliku olukorra
tekkimisel. Vastavalt punktile 1.2.2 on eriti oluline tagada, et inimeste tõstmiseks ette
nähtud masinate isetagastuvad juhtimisseadised on projekteeritud ja asuvad selliselt,
et on välditud nende blokeerumine tööasendis, kui kandur puutub kokku takistusega.
6.3. KANDURIS VÕI KANDURIL OLEVATE INIMESTE OHUD

6.3.1. Kanduri liikumisest tulenev risk
Inimeste tõstmiseks mõeldud masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud
nii, et kanduri liikumise kiirendamine ega aeglustamine ei tekitaks riski inimestele.
§ 372. Kanduri liikumine

Kanduri liikumise järsk kiirenemine või aeglustumine võib põhjustada olukorda, et
tõstetavad inimesed kaotavad tasakaalu, saavad vigastusi kanduri osadega
kokkupuutumisel või võivad isegi kandurist välja kukkuda. Inimesed võivad saada
vigastada ka ohutusseadiste käivitumisel. Punktis 6.3.1 esitatud nõude kohaselt tuleb
ajami-, ülekande- ja pidurisüsteemide ning ohutusseadiste projekteerimisel ja
valmistamisel määrata positiivse ja negatiivse kiirenduse piirväärtused. Masinate
puhul, mis ei ole mõeldud sõitma siis, kui inimesed on kanduris või kanduril,
kohaldatakse seda nõuet üksnes kanduri liikumise suhtes. Masinate puhul, mis on
mõeldud sõitma siis, kui inimesed on kanduris või kanduril, kohaldatakse seda nõuet
nii kanduri kui ka masina enda liikumise suhtes.
6.3.2. Inimeste kandurist kukkumise risk

Kanduri põrand ei tohi kalduda ka liikumise ajal niivõrd, et kanduris olijail tekiks
kukkumisrisk.
...
316
§ 373. Kanduri kaldumine

Punktis 6.3.2 esitatud nõuded täiendavad punktis 1.5.15 esitatud nõuet libisemis-,
komistamis- ja kukkumisohu kohta.
Kandur võib kalduda tulenevalt tõstemasina enda asendist või kanduri liikumisest
riputussüsteemil või toetusstruktuuril. Kaldumisega seonduvad ohtlikud olukorrad on
nt rohkem kui ühe taliga rippuvatel tööplatvormidel teostatavad tõstetoimingud või
mobiilsete tõstmise tööplatvormide liiga suur kalle, mis tekib toetusstruktuuri liikumise
tõttu või hüdrauliliste süsteemide sisemise lekke tõttu.
Punkti 6.3.2 esimese lõiguga ei välistata kanduri mis tahes kaldumist, kuid nähakse
ette, et masin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et kalde jaoks on
ette nähtud piirväärtused, mis ei põhjusta inimeste kukkumisohtu kanduril või
kandurilt. Lubatud väärtused sõltuvad tootja antud riskihinnangust. Väärtused
märgitakse asjakohastes harmoneeritud standardites.
Kui ülemäärase kalde tekkimist ei saa vältida ohutu projekteerimise meetmetega,
võib osutuda vajalikuks paigaldada seadised ülemäärase kalde avastamiseks ja
automaatseks korrigeerimiseks või selle ebaõnnestumise korral kanduri liikumise
seiskamiseks ja operaatori hoiatamiseks, et operaator saaks võtta vajalikud
parandusmeetmed enne ohtliku olukorra tekkimist.
6.3.2. Inimeste kandurist kukkumise risk (jätkub)

...
Kui kandur on projekteeritud töötamiskohaks, tuleb võtta meetmeid selle stabiilsuse
tagamiseks ja ohtliku liikumise vältimiseks.
Kui punktis 1.5.15 nimetatud meetmed ei ole piisavad, peab kanduril olema seda
kasutavate inimeste võimalikule arvule vastav arv kinnituspunkte. Kinnituspunktid
peavad olema kukkumise eest kaitsvate isikukaitsevahendite kinnitamiseks piisavalt
tugevad.
...
§ 374. Kanduri kasutamine töötamiskohana

Kui kandur on mõeldud kasutamiseks töötamiskohana, nähakse punkti 6.3.2 teise
lõiguga ette, et kandur ise, selle riputussüsteem või toetusstruktuur ning kanduri
liikumise juhtimise ja kontrollimise süsteemid tuleb projekteerida ja valmistada
selliselt, et kanduris või kanduril seisvatel või istuvatel operaatoritel oleks võimalik
täita kõnealuseid tööülesandeid ohutult. Seepärast tuleb arvesse võtta erinevaid
asjaolusid, näiteks seda, mis liiki töö jaoks on masin ette nähtud, operaatorite
tööasendit, kandurile töö ajal avalduda võivad jõudu, sealhulgas tuul ja manuaalsed
jõud, ning töö tegemiseks kasutatavat võimalikku varustust või kasutatavaid
võimalikke tööriistu. Tootja koostatud kasutusjuhendis tuleb määrata kindlaks
kandurile avalduda võivate jõudude ohutud piirmäärad.
Kuna inimese või inimeste kandurist kukkumise tagajärjed võivad olla tõsised, siis
juhuks kui on olemas väikseimgi jääkrisk, et see võib juhtuda, nähakse punkti 6.3.2
kolmanda lõiguga ette, et tootja peab varustama kanduri vajaliku arvu
kinnituspunktidega, et operaatoril või operaatoritel oleks võimalik kinnitada vajalikud
isikukaitsevahendid kukkumise vältimiseks. Tuleb märkida, et isikukaitsevahendite
317
kinnitamiseks ette nähtud kinnituspunktide tagamine on täiendav kaitsemeede ja ei

asenda mingil juhul kandurist kukkumise vastaseid integreeritud kaitsemeetmeid.
Sobiv isikukaitsevahend on tavaliselt töötamiskoha turvasüsteem, millega operaator
on kinnitatud töökohale ja mis takistab operaatori kandurist kukkumist. Tootja peab
vastupidavus- ja stabiilsusarvutustes võtma arvesse isikukaitsevahendite kasutamise
tulemusena tekkida võivaid jõude. Kanduris tuleb esitada asjakohane teave ja
nõuetekohased hoiatused –vt §-d 245 ja 249: märkused punktide 1.7.1 ja 1.7.2 kohta.
Tootja koostatud kasutusjuhendis tuleb samuti teavitada kasutajaid kandurist
kukkumise jääkriskist ning täpsustada, millist tüüpi isikukaitsevahendid peavad olema
tagatud ja milliseid isikukaitsevahendeid kasutada (nt töökoha turvasüsteem, kus
julgestusköie pikkus on kohandatud töökoha pindalale). Eelkõige tuleb
kasutusjuhendis hoiatada kukkumise peatamise süsteemi kasutamise eest, kui
kinnituspunkt ei ole projekteeritud sellist süsteemi silmas pidades ja kui operaatori
kukkumine kandurist võib põhjustada masina stabiilsuse kadumist – vt § 267:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunktide l ja m kohta.
6.3.2. Inimeste kandurist kukkumise risk (jätkub)

...
Põrandas või laes olevad luugid või külguksed peavad avanema suunda, mis välistab
kukkumisohu nende ootamatu avanemise korral.
§ 375. Kanduri luugid ja uksed

Punkti 6.3.2 neljandas lõigus esitatud nõude eesmärk on vähendada riski, mis on
seotud inimeste kukkumisega läbi kanduri juurdepääsu- või väljapääsuavade. Uksed
ja luugid ning nende avamise vahendid peavad olema projekteeritud ja paigutatud
selliselt, et on välistatud nende tahtmatu avamine. Näiteks ukselingid peavad olema
projekteeritud ja asuma selliselt, et oleks välditud uste tahtmatu avamine
kehaosadega kokkupuutumise tulemusena. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et
uksed ja luugid ei kiiluks hõlpsalt kinni avatud asendis.
Selleks et täita punkti 6.3.2 nõuet, peavad külguksed olema üldjuhul projekteeritud
selliselt, et need avanevad kanduri sisse – need ei tohi avaneda suunaga väljapoole
või nende endi raskuse mõjul. Põrandas või laes olevad luugid peaksid tavaliselt
avanema ülespoole. Erandid sellest üldreeglist võivad siiski olla vajalikud näiteks
tuletõrjujate kasutatavate platvormide puhul, sest sellisel juhul võivad ülespoole
avanevad luugid takistada liikumist ja sellest tulenevalt vähendada elude päästmise
võimalust.
Punkti 6.3.2 neljandas lõigus sätestatud nõuet ei kohaldata selliste uste või väravate
suhtes, mille kaudu toimub peale- ja mahalaadimine liikumatuid vastuvõtuplatvorme
teenindavate masinate vastuvõtuplatvormidel. Sellised uksed tuleb siiski varustada
blokeerseadiste ja kaitsepiirete lukustamise seadistega – vt § 378: märkused
punkti 6.4.1 kohta.
318
6.3.3. Kandurile kukkuvate esemete põhjustatud risk

Kui on risk, et esemed võivad kukkuda kandurile ja ohustada inimesi, peab kandur
olema varustatud kaitsekatusega.
§ 376. Kaitsekatus
Punktis 6.3.3 esitatud nõuet kohaldatakse masinate suhtes, mis on mõeldud
kasutamiseks olukordades, kus on kukkuvate esemete oht (nt seoses kivide või
rusude kukkumisega). Sellisel juhul peavad kaitsekatus, kandur ja masin ise olema
piisava mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, et pidada vastu selliste
kukkuvate esemete tekitatavale jõule.
Kui masina ettenähtud kasutus ei võimalda kandurit kaitsekatusega varustada, nt
selliste tööplatvormide puhul, mille eesmärk on anda juurdepääs kanduri kohal
asuvatele kohtadele, peab tootja lisama kasutusjuhendisse hoiatused seoses
masina kasutamisega olukordades, kus on kukkuvate esemete oht – vt § 263:
märkused punkti 1.7.4.2 alapunktide g ja h kohta.
6.4. LIIKUMATUID VASTUVÕTUPLATVORME TEENINDAVAD

MASINAD
§ 377. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad, mis on ette

nähtud inimeste tõstmiseks
Punktis 6.4 esitatud nõuded täiendavad punktis 4.1.2.8 esitatud üldnõudeid
liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kohta.
Punktis 6.4 sätestatud nõudeid kohaldatakse selliste masinate suhtes nagu
ehitustõstukid inimeste või kaupade ja inimeste tõstmiseks, töötamiskohtadele
juurdepääsu võimaldavad tõstukid, mis on ühendatud selliste masinatega nagu
tornkraanad või tuulegeneraatorid, elumajade liftid, liikumispuudega inimestele
mõeldud liftiplatvormid ja trepiliftid.
6.4.1. Kanduris või kanduril inimestele avalduv risk

Kandur peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse inimeste ja/või
kanduris või kanduril olevate esemete kokkupuudet ükskõik milliste liikuvate
elementidega. Kui see on nimetatud nõudmise täitmiseks vajalik, peab kandur olema
täielikult suletud ning selle uksed peavad olema varustatud blokeerivate seadistega, mis
väldivad kanduri ohtlikku liikumist enne uste sulgumist. Uksed peavad jääma suletuks,
kui kandur peatub kahe vastuvõtuplatvormi vahel ning on olemas kandurilt kukkumise
oht.
Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral varustatud seadistega
kanduri ootamatu üles või alla liikumise takistamiseks. Seadised peavad võimaldama
kanduri seiskamist selle kõige suuremal töökoormusel ja kõige suurema ettenähtud
kiiruse juures. Olenemata koormustingimustest ei tohi kanduri aeglustamine selle
peatamiseks ohustada kandurit kasutavaid inimesi.
319
§ 378. Kanduris või kanduril inimestele avalduv risk

Punkti 6.4.1 esimene lause tähendab, et igal juhul tuleb võtta vajalikud
kaitsemeetmed, et vältida riske, mida põhjustab kanduris või kanduril olevate inimeste
ja/või esemete kokkupuude mis tahes liikumatute või liikuvate elementidega.
Punkti 6.4.1 teine lause osutab juhtudele, kui selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik
kanduri (või kabiini) täielik sulgemine. Täielik sulgemine on vajalik kiiresti liikuva
kanduriga masinate puhul, näiteks teatavate ehitustõstukite puhul. Selliste masinate
puhul tuleb uksed varustada blokeerivate seadistega, mis väldivad kanduri liikumist
enne uste sulgumist. Kui on kandurist kukkumise oht juhul, kui kandur peatub kahe
vastuvõtuplatvormi vahel, tuleb blokeerivad seadised ühendada kaitsepiirete
lukustamise seadistega, et vältida uste avanemist enne kanduri jõudmist
vastuvõtuplatvormini.
Masinadirektiivi kohaldatakse siiski ka liftide suhtes, mille liikumiskiirus ei ole suurem
kui 0,15 m/s – vt § 151: märkused artikli 24 kohta. Selliste aeglaste liftide puhul võib
olla võimalik piisavalt vähendada kanduris või kanduril olevate inimeste ja/või
esemete kokkupuutest mis tahes liikumatute või liikuvate elementidega tulenevat ohtu
ka muude meetmete kombineerimisega, näiteks isetagastuvad juhtimisseadised
kanduri liikumise kontrollimiseks ja kanduri osaline sulgemine.
Punkti 6.4.1 teine lõik käsitleb kanduri kontrollimatust liikumisest tulenevat riski,
olenemata sellest, kas tegemist on kanduri raskusest põhjustatud allapoole
liikumisega või vastukaalust tingitud ülespoole liikumisega. Kõnealuste riskide
vältimiseks tuleb lift varustada seadistega sellise kontrollimatu liikumise avastamiseks
ja kanduri ohutuks seiskamiseks sellise liikumise avastamise korral.
6.4.2. Juhtimisseadised kanduri juhtimiseks vastuvõtuplatvormide läheduses

Juhtimisseadised, mis ei ole hädaseiskamisseadised, ei tohi põhjustada kanduri liikumist
vastuvõtuplatvormi juures, kui
— kasutatakse kanduril olevaid juhtimispidemeid,
— kandur ei ole vastuvõtuplatvormi juures.
§ 379. Juhtimisseadised kanduri juhtimiseks vastuvõtuplatvormide läheduses

Punktis 6.4.2 esitatud nõude eesmärk on tagada, et kui kanduris või kanduril olev
inimene on algatanud kanduri liikumise, ei saa vastuvõtuplatvormil olev teine inimene
kontrollida kanduri liikumist nn kutsuva juhtimispideme abil, enne kui kanduril olev
inimene on jõudnud soovitud vastuvõtuplatvormile. See tähendab, et kanduri
kutsumiseks kasutatav juhtimisseadis ei tohi käivituda, kui isetagastuv juhtimisseade
on vabastatud kahe vastuvõtuplatvormi vahel või kui on rakendatud ohutusseadis.
Teisalt aga tuleb ette näha vahendid, mille abil saab kanduri hädaolukorras ohutult
vastuvõtuplatvormini juhtida.
320
6.4.3. Juurdepääs kandurile

Vastuvõtuplatvormide ääres ja kanduril olevad piirded peavad olema projekteeritud ja
valmistatud nii, et oleks tagatud ettenähtud kaubakoguste ja inimeste hulga ohutu
transportimine vastuvõtuplatvormilt kandurile ja kandurilt vastuvõtuplatvormile.
§ 380. Juurdepääs kandurile

Punktis 6.4.3 esitatud nõue täiendab punktis 1.5.15 esitatud nõuet libisemis-,
komistamis- ja kukkumisohu kohta ning punktis 4.1.2.8.2 esitatud nõuet liikumatuid
vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kanduritele juurdepääsu kohta. Kanduri
või vastuvõtuplatvormi kaitsepiirete või uste või luukide projekteerimisel tuleb võtta
arvesse masina ettenähtud kasutust, näiteks kasutamine kaupu kandvate või
teisaldavate inimeste poolt, kasutamine laste poolt, kasutamine liikumispuudega või
ratastoolis inimeste poolt.
Kõik kanduri ja vastuvõtuplatvormi vahelisi tühimikke tuleb piisavalt vähendada, need
tuleb varustada sillaga või piiretega, et vältida ohtu kandurile astuvate ja sealt
lahkuvate inimeste jaoks.
6.5. MÄRGISTUSED
Kanduril peab olema järgmine ohutust tagav teave:
— kanduril korraga olla tohtivate inimeste arv,
— selle suurim lubatud töökoormus.
§ 381. Kanduri märgistused

Punktis 6.5 sätestatud nõue täiendab punktis 1.2.2 esitatud nõudeid juhtimisseadiste
identifitseerimise kohta, punkti 1.7.1.1 nõudeid teabe ja infoseadiste kohta,
punkti 1.7.3 nõudeid masina märgistuse kohta ning punkti 4.3.3 kahe esimese lõigu
nõudeid tõstemasinatele märgitud teabe ja tõstemasinate märgistuse kohta.
Punktis 6.5 käsitletakse teavet, mis peab olema kergesti ja alati kättesaadav masina
kanduris või kanduril olevatele inimestele, et tagada masina ohutu kasutamine.
Kandurile (punkti 4.3.3 kohaselt ka masinale) tuleb märkida selle suurim lubatud
töökoormus. Samuti tuleb kandurile märkida kanduril korraga lubatud inimeste arv.
Muu vajalik kandurile märgitav teave võib sisaldada hädaolukorras tegutsemise ja
hädaolukorra kommunikatsiooniseadmete õige kasutamise juhiseid.
321
II LISA
Deklaratsioonid
1. SISUKORD
A. EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON MASINA KOHTA
Nimetatud deklaratsioon ja selle tõlked peavad vastama samadele tingimustele kui
kasutusjuhendid (vt I lisa punkti 1.7.4.1 alapunkte a ja b) ning need peavad olema kas
kirjutatud masinal või käsitsi suurte tähtedega.
See deklaratsioon käsitleb üksnes masina seisundit selle turulelaskmise korral ega
hõlma masinale lisatud komponente ja/või hiljem lõppkasutaja sooritatud toiminguid.
...
§ 382. EÜ vastavusdeklaratsioon masina kohta

II lisa 1. osa A jagu käsitleb EÜ vastavusdeklaratsiooni, mille peab koostama
masina tootja või tema ELis asuv volitatud esindaja ja mis peab olema masinaga
kaasas, kuni masin jõuab kasutajani – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta; ja
§ 109: märkused artikli 7 lõike 1 kohta. EÜ vastavusdeklaratsioon on tootja või
tema volitatud esindaja õiguslik avaldus selle tõenduseks, et asjaomane masin
vastab kõigile masinadirektiivi asjakohastele sätetele.
II lisa 1. osa A jao esimeses lõigus sätestatud nõue, et deklaratsioon ja selle tõlked
tuleb koostada samadel tingimustel kui kasutusjuhendid, tähendab, et EÜ
vastavusdeklaratsioon tuleb koostada ühes või mitmes ELi ametlikus keeles. Kui
EÜ vastavusdeklaratsiooni ei ole selle riigi ametlikus keeles (keeltes), kus masinat
kasutama hakatakse, peab tootja või tema volitatud esindaja või sellel keelealal
masinat turule laskev isik tagama tõlke asjaomasesse keelde või asjaomastesse
keeltesse. Tõlge peab olema tähistatud sõnaga „Tõlge” – vt § 246: märkused I lisa
punkti 1.7.1 kohta; § 255: märkused I lisa punkti 1.7.4 kohta; ja § 257: märkused
I lisa punkti 1.7.4.1 alapunktide a ja b kohta.
EÜ vastavusdeklaratsioon peab olema koostatud masinakirjas (prinditud) või
käsitsi trükitähtedes. See tuleb esitada kas kasutusjuhendis või eraldi. Viimati
nimetatud juhul tuleb EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu edastav dokument lisada
kasutusjuhendisse – vt § 149: märkused I lisa punkti 1.7.4.2 alapunkti c kohta.
II lisa 1. osa A jao teises lõigus rõhutatakse, et EÜ vastavusdeklaratsioon käsitleb
masinaid üksnes sellisel kujul, nagu tootja on need projekteerinud, valmistanud ja
turule lasknud. Kui tootja annab teisele ettevõtjale, näiteks importijale või levitajale
loa masina muutmiseks enne selle lõppkasutajale tarnimist, lasub tootjal õiguslik
vastutus masina eest tarnitud kujul. Tootjal ei lasu õiguslikku vastutust aga mis
tahes selliste lisanduste või muudatuste eest, mida teine ettevõtja või lõppkasutaja
on masinale teinud ilma tema loata. Seda tuleb arvesse võtta, kui
turujärelevalveasutused kontrollivad kasutuses olevat masinat – vt § 94: märkused
322
II lisa 1. osa A jagu (jätkub)

...
EÜ vastavusdeklaratsioon masina kohta peab sisaldama järgmisi üksikasju:
1. tootja, ja kui see on asjakohane, siis tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik
aadress;
2. selle ühenduses registrisse kantud isiku nimi ja aadress, kellel on õigus koostada
tehniline toimik;
3. masina kirjeldus ja määratlus, sealhulgas selle üldnimetus, funktsioon, mudel, tüüp,
seerianumber ja kaubanduslik nimetus;
4. lause, millega väljendatakse selgelt masina vastavust kõigile käesoleva direktiivi
asjakohastele sätetele, ja kui see on vajalik, siis samasugune lause, mis kinnitab
vastavust muudele direktiividele ja/või asjakohastele sätetele. Need viited peavad
osundama Euroopa Liidu Teatajas avaldatud tekstidele;
5. kui see on asjakohane, siis IX lisas nimetatud tüübihindamise teostanud teavitatud
asutuse nimi, aadress ja tunnuskood ning EÜ tüübihindamissertifikaadi number;
6. kui see on asjakohane, siis X lisas nimetatud teavitatud asutuse nimi, aadress ja
tunnuskood, kes kiidab heaks kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi;
7. kui see on asjakohane, siis viide artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud
standardite kasutamisele;
8. kui see on asjakohane, siis viide kasutatud tehnilistele standarditele ja
spetsifikatsioonidele;
9. deklaratsiooni väljastamise koht ja kuupäev;
10. tootja või tema volitatud esindaja nimel deklaratsiooni koostama volitatud isiku
andmed ja allkiri.
...
§ 383. EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu

Järgmised märkused käsitlevad vastavalt II lisa 1. osa A jao nummerdatud punkte:
1. Tootja ärinimi ja täielik aadress peavad olema samad, mis on märgitud
masinale – vt § 250: märkused I lisa punkti 1.7.3 kohta. Kui tootja on
otsustanud anda ELis asuvale volitatud esindajale õiguse täita kõiki tootjale
artikliga 5 pandud kohustusi või osa nendest – vt §-d 84 ja 85: märkused
artikli 2 punkti j kohta – tuleb EÜ vastavusdeklaratsioonis näidata ka volitatud
esindaja andmed.
2. Isik, kellel on õigus koostada tehniline toimik, on ELis elav füüsiline isik või
ELis registreeritud juriidiline isik, kellele tootja on teinud ülesandeks koostada
ja teha kättesaadavaks tehnilise toimiku asjakohased elemendid vastuseks mis
tahes liikmesriigi turujärelevalveasutuse põhjendatud nõudmisele – vt § 98:
märkused artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohta; ja § 393: märkused VII lisa A osa
punktide 2 ja 3 kohta.
Isik, kellel on õigus koostada tehniline toimik, ei vastuta masina
projekteerimise, valmistamise või vastavushindamise eest, tehnilises toimikus
323
sisalduvate dokumentide koostamise eest, CE-märgise kinnitamise eest või EÜ

vastavusdeklaratsiooni koostamise ja allkirjastamise eest.
Kõik masinate tootjad peavad märkima selle isiku nime ja aadressi, kellel on
õigus koostada tehniline toimik.
ELis registreeritud tootjate puhul võib selliseks tehnilise toimiku koostamise
õigusega isikuks olla tootja ise, tema volitatud esindaja, tootja personali hulka
kuuluv kontaktisik (kes võib olla EÜ vastavusdeklaratsioonile allakirjutanuga
sama isik) või mõni teine ELis elav füüsiline või registreeritud juriidiline isik,
kellele tootja selle ülesande usaldab.
Väljaspool ELi registreeritud tootjate puhul võib tehnilise toimiku koostamise
õigusega isikuks olla mis tahes ELis elav füüsiline isik või ELis registreeritud
juriidiline isik, kellele tootja on teinud ülesandeks koostada ja teha
kättesaadavaks tehnilise toimiku asjakohased elemendid vastuseks
põhjendatud nõudmisele. Kui väljaspool ELi registreeritud tootja on otsustanud
anda ELis asuvale volitatud esindajale õiguse täita kõiki artiklis 5 sätestatud
kohustusi või osa nendest – vt §-d 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta –,
võib ELis asuvat volitatud isikut volitada koostama ka tehnilist toimikut.
3. Masina kirjeldamiseks ja identifitseerimiseks nõutavad andmed on põhiliselt

samad, mis tuleb masinale märkida – vt § 250: märkused I lisa punkti 1.7.3
kohta. EÜ vastavusdeklaratsioonis tuleb masina kohta käivad andmed esitada
siiski täies mahus. Selle teabe alusel saavad nii kasutajad kui ka
turujärelevalveasutused deklaratsiooniga hõlmatud masina üheselt
identifitseerida.
Reeglina tuleb näidata EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud masina
seerianumber. Seeriatootmisena suurtes kogustes valmistatud masinate puhul
on võimalik koostada üks EÜ vastavusdeklaratsioon, mis hõlmab
seerianumbrite või partiide vahemikku. Sellisel juhul tuleb täpsustada
deklaratsiooniga hõlmatud vahemik ning iga uue seerianumbrite või partiide
vahemiku kohta tuleb väljastada uus EÜ vastavusdeklaratsioon. Igal juhul tuleb
esitada vajalikud identifitseerimisandmed, et tagada seos iga masina ja selle
kohta käiva EÜ vastavusdeklaratsiooni vahel.
4. Masina vastavust kõigile masinadirektiivi asjakohastele sätetele kinnitav lause

on EÜ vastavusdeklaratsiooni kõige tähtsam element. Selle lausega tõendab
tootja või tema volitatud esindaja, et asjaomane masin vastab kõigile
masinadirektiivi I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele
ning et on läbi viidud nõutav vastavushindamine.
Kui asjaomase masina suhtes kohaldatakse lisaks masinadirektiivile ka muid
ELi õigusakte, tuleb samuti kinnitada vastavust kõnealustele muudele
direktiividele või määrustele – vt §-d 91 ja 92: märkused artikli 3 kohta. Tootja
võib selliste muude direktiivide ja määruste kohta koostada ühe EÜ
vastavusdeklaratsiooni, eeldusel et selline deklaratsioon sisaldab kogu teavet,
mida iga õigusaktiga nõutakse. See ei pruugi aga alati võimalik olla, sest
teatavates direktiivides on täpsustatud vastavusdeklaratsiooni konkreetne
vorm – vt § 89: märkused artikli 3 kohta.
324
5. IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate puhul, kui tootja on

otsustanud järgida EÜ tüübihindamismenetlust, tuleb märkida EÜ
tüübihindamise läbiviinud teavitatud asutuse andmed ja EÜ
tüübihindamissertifikaadi number – vt §-d 129 ja 130: märkused artikli 12
lõigete 3 ja 4 kohta. Teavitatud asutuse nime, aadressi ja neljakohalist
tunnuskoodi saab kontrollida andmebaasist Nando – vt § 133: märkused
artikli 14 kohta.
6. IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate puhul, kui tootja on

otsustanud järgida kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, tuleb märkida tootja
täieliku kvaliteedi süsteemi heakskiitnud teavitatud asutuse andmed – vt §-
d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta. Teavitatud asutuse nime,
aadressi ja neljakohalist tunnuskoodi saab kontrollida andmebaasist Nando –
7. Selleks et kasutada ära harmoneeritud standardite kohaldamisega

saavutatavat vastavuseeldust peavad tootjad esitama viited EÜ
vastavusdeklaratsioonis kohaldatud harmoneeritud standarditele – vt §-d 110
ja 111: märkused artikli 7 lõike 2 kohta; ja § 114: märkused artikli 7 lõike 3
kohta. Tuleb siiski meelde tuletada, et harmoneeritud standardite kohaldamine
on vabatahtlik – vt § 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta.
IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate puhul, kui tootja on viinud
läbi masinatootmise sisekontrollidel põhineva vastavushindamise kooskõlas
VIII lisaga, peab tootja esitama viite(d) EÜ vastavusdeklaratsioonis kohaldatud
harmoneeritud standardi(te)le, sest kõiki masinate suhtes kohaldatavaid olulisi
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid hõlmavate harmoneeritud standardite
kohaldamine on selle vastavushindamise menetluse kasutamise tingimus – vt
Kui EÜ vastavusdeklaratsioonis on esitatud viide harmoneeritud standardile,

on turujärelevalveasutustel õigus eeldada, et tootja on kohaldanud standardiga
kehtestatud spetsifikatsioonid täies mahus. Kui tootja ei ole kohaldanud kõiki
harmoneeritud standardiga kehtestatud spetsifikatsioone, võib ta siiski EÜ
vastavusdeklaratsioonis esitada viite standardile, kuid sellisel juhul peab ta
märkima, milliseid spetsifikatsioone ta on kohaldanud ja milliseid ei ole.
8. Kui harmoneeritud standardeid ei ole kasutatud, võib tootja esitada viited
muudele tehnilistele dokumentidele, mida kasutati masina projekteerimisel ja
valmistamisel. Tuleb meeles pidada, et selliste dokumentide kasutamine ei
taga vastavuseeldust – vt § 162: märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta.
9. Deklaratsiooni väljastamise aja ja koha märkimine on allkirjastatud

õigusdokumendi puhul tavapärane nõue. Märgitav koht on tavaliselt linn, kus
tootja või tema volitatud esindaja on registreeritud. Kuna EÜ
vastavusdeklaratsioon tuleb koostada enne masina turulelaskmist või
kasutuselevõtmist – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta –, ei tohi EÜ
vastavusdeklaratsioonile märgitud kuupäev olla hilisem masina turulelaskmise
kuupäevast või tootja isiklikuks kasutamiseks mõeldud masinate puhul hilisem
masina kasutuselevõtu kuupäevast.
325
10. Tootja või tema volitatud esindaja poolt EÜ vastavusdeklaratsiooni koostama

volitatud isiku andmed tuleb märkida tema allkirja kõrvale. Isiku andmete all
mõeldakse tema nime ja ametinimetust.
EÜ vastavusdeklaratsioonile võib alla kirjutada asjaomase ettevõtte
tegevdirektor või mõni ettevõtte esindaja, kellele see vastutus on delegeeritud.
EÜ vastavusdeklaratsiooni allkirjastab ja seda säilitab tootja või tema volitatud
esindaja – vt § 386: märkused II lisa 2. osa kohta. Allkirja võib reprodutseerida
masinaga kaasas oleval vastavusdeklaratsiooni koopial.
II LISA
1. SISUKORD (jätkub)
...
B. OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINA ÜHENDAMISE
DEKLARATSIOON
Deklaratsioon ja selle tõlge peavad olema koostatud samade tingimuste kohaselt kui
kasutusjuhend (vt I lisa punkti 1.7.4.1 alapunkte a ja b) ning peavad olema kas
kirjutatud masinal või käsitsi suurte tähtedega.
...
§ 384. Osaliselt komplekteeritud masina ühendamise deklaratsioon

II lisa 1. osa B jagu käsitleb ühendamisdeklaratsiooni, mille peab koostama
osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema ELis asuv volitatud esindaja ja mis
peab olema osaliselt komplekteeritud masinaga kaasas, kuni see jõuab tootjani,
kelle valmistatava lõplikult komplekteeritud masinaga see ühendatakse – vt § 104:
märkused artikli 5 lõike 2 kohta; ja § 131: märkused artikli 13 kohta.
Ühendamisdeklaratsioonist saab seejärel lõplikult komplekteeritud masina tehnilise
toimiku osa – vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta.
Ühendamisdeklaratsioon on osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema
volitatud esindaja õiguslik avaldus, mille peamised eesmärgid on:
− teavitada lõplikult komplekteeritud masina tootjat, milliseid masinadirektiivi
I lisas sätestatud kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on
kohaldatud ja täidetud, ning vajaduse korral teatada osaliselt
komplekteeritud masina vastavusest muude kohaldatavate ELi õigusaktide
sätetele;
− võtta ülesandeks edastada riigisiseste asutuste põhjendatud nõudmisel
asjakohast teavet osaliselt komplekteeritud masina kohta;
− märkida, et osaliselt komplekteeritud masinat ei tohi kasutusele võtta enne,
kui lõplikult komplekteeritud masin, millega see ühendatakse, on tunnistatud
vastavaks masinadirektiivi asjakohastele sätetele.
II lisa 1. osa A jagu käsitlevad märkused kehtivad ka II lisa 1. osa B jao esimese
lõigu kohta.
326
II lisa 1. osa B jagu (jätkub)

...
Ühendamisdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi üksikasju:
1. osaliselt komplekteeritud masina tootja, või kui see on asjakohane, tema volitatud
esindaja ärinimi ja täielik aadress;
2. selle ühenduses registrisse kantud isiku nimi ja aadress, kellel on õigus koostada
asjakohane tehniline dokumentatsioon;
3. osaliselt komplekteeritud masina kirjeldus ja määratlus, sealhulgas selle
üldnimetus, funktsioon, mudel, tüüp, seerianumber ja kaubanduslik nimetus;
4. lause, millega näidatakse selgelt, milliseid käesoleva direktiivi nõudeid
kohaldatakse ja täidetakse ning sedastatakse, et asjakohane VII lisa B-osale vastav
tehniline dokumentatsioon on koostatud, ja vajaduse korral ka lause, mis kinnitab
osaliselt komplekteeritud masina vastavust muudele asjakohastele ühenduse
direktiividele. Need viited peavad osundama Euroopa Liidu Teatajas avaldatud
tekstidele;
5. kohustus edastada riigisiseste asutuste nõudmisel asjakohast teavet osaliselt
komplekteeritud masina kohta. See hõlmab ka edastamismeetodit ning see ei tohi
piirata osaliselt komplekteeritud masina tootja õigusi intellektuaalsele omandile;
6. kui see on asjakohane, siis teade selle kohta, et osaliselt komplekteeritud masinat ei
tohi kasutusele võtta enne, kui lõplikult komplekteeritud masin, millega see
ühendatakse, on tunnistatud käesoleva direktiivi sätetele vastavaks;
7. deklaratsiooni väljastamise koht ja kuupäev;
8. tootja või tema volitatud esindaja nimel deklaratsiooni koostama volitatud isiku
andmed ja allkiri.
...
§ 385. Ühendamisdeklaratsiooni sisu

Järgmised märkused käsitlevad vastavalt II lisa 1. osa B jao nummerdatud punkte.
1. Kehtivad samad märkused, mis II lisa 1. osa A jao punkti 1 kohta.
2. Tehnilist dokumentatsiooni koostama volitatud isikute suhtes kehtivad

samad märkused, mis on esitatud seoses II lisa 1. osa A jao punktiga 2
tehnilist toimikut koostama volitatud isikute kohta.
4. Masinadirektiivis ei täpsustata, milliseid kohaldatavaid olulisi tervisekaitse-

ja ohutusnõudeid peab osaliselt komplekteeritud masina tootja kohaldama ja
täitma. Selle üle otsustamisel, milliseid konkreetseid olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid kohaldada või mitte, tuleb arvestada järgmisi aspekte:
− osaliselt komplekteeritud masina tootjal ei pruugi olla võimalik
täielikult hinnata teatavaid riske, mis sõltuvad sellest, mil viisil
osaliselt komplekteeritud masin lõplikult komplekteeritud masinaga
ühendatakse;
327
− osaliselt komplekteeritud masina tootja võib lõplikult komplekteeritud

masina tootjaga kokku leppida n-ö ülesannete jaotuses, mille
kohaselt jääb teatavate oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
kohaldamine ja täitmine lõplikult komplekteeritud masina tootja
ülesandeks.
II lisa 1. osa B jao punktiga 4 nõutavas lauses peab osaliselt
komplekteeritud masina tootja näitama ühendamisdeklaratsioonis täpselt,
milliseid kohaldatavaid tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on kohaldatud ja
täidetud. Kui teatav oluline tervisekaitse- ja ohutusnõue on täidetud osaliselt
komplekteeritud masina teatavate osade või aspektide puhul ja teiste puhul
mitte, tuleb see ära märkida. Osaliselt komplekteeritud masina
paigaldusjuhendites tuleb näidata vajadus tegeleda nende oluliste
tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mida ei ole täidetud või mis on täidetud
ainult osaliselt – vt § 390: märkused VI lisa kohta. Osaliselt komplekteeritud
masina tootja peab samuti märkima, et ta on koostanud asjakohase
tehnilise dokumentatsiooni, milles näidatakse, kuidas kõnealuseid olulisi
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on kohaldatud – vt § 394: märkused VII lisa
B osa kohta.
Kui osaliselt komplekteeritud masina (või selle osa) suhtes kohaldatakse
lisaks masinadirektiivile ka muid ELi õigusakte, tuleb samuti deklareerida
vastavust kõnealustele muudele direktiividele või määrustele – vt §-d 91
ja 92: märkused artikli 3 kohta. Kui nende direktiivide ja määrustega
nähakse ette EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamine, tuleb osaliselt
komplekteeritud masina kohta koostada kõnealustele õigusaktidele vastav
EÜ vastavusdeklaratsioon. Sellised vastavusdeklaratsioonid lisatakse
lõplikult komplekteeritud masina tehnilisse toimikusse – vt § 392: märkused
5. II lisa 1. osa B jao punktis 5 sätestatud kohustus on seotud osaliselt

komplekteeritud masina tootja kohustusega esitada liikmesriikide
turujärelevalveasutuste põhjendatud taotluse korral kogu tervisekaitse ja
ohutusega seonduv teave ja eelkõige asjakohane tehniline dokumentatsioon
– vt § 394: märkused VII lisa B osa kohta.
Kuna osaliselt komplekteeritud masina ühendamisdeklaratsioon peab olema
lõplikult komplekteeritud masina tehnilise toimiku osa – vt § 392: märkused
VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta –, on täielikult komplekteeritud
masina tootja käsutuses seega tema tarnija kohustus edastada
turujärelevalveasutuse põhjendatud taotluse korral asutusele asjakohane
tehniline dokumentatsioon.
Osaliselt komplekteeritud masina tootja intellektuaalomandi õigused on
kaitstud asjaoluga, et turujärelevalveasutused on kohustatud tagama oma
ülesannete täitmisel saadud teabe konfidentsiaalsuse – vt § 143: märkused
6. Punktis 6 sätestatud teate puhul võetakse arvesse asjaolu, et osaliselt

komplekteeritud masinat ei saa pidada ohutuks, kuni:
328
- on täidetud osaliselt komplekteeritud masina suhtes kohaldatavad

olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida osaliselt
komplekteeritud masina tootja ei ole täitnud;
- kõik osaliselt komplekteeritud masina ühendamisest lõplikult
komplekteeritud masinaga tulenevad riskid on hinnatud ja on võetud
vajalikud kaitsemeetmed nende käsitlemiseks.
II lisa (jätkub)
...
2. SÄILITAMINE
Masina tootja või tema volitatud esindaja säilitab EÜ vastavusdeklaratsiooni originaali
vähemalt kümme aastat pärast masina valmistamise viimast kuupäeva.
Osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja säilitab masina
ühendamise deklaratsiooni originaali vähemalt kümme aastat pärast osaliselt
komplekteeritud masina valmistamise viimast kuupäeva.
§ 386. EÜ vastavusdeklaratsiooni ja ühendamisdeklaratsiooni säilitamine

II lisa 2. osas sätestatud kohustus säilitada EÜ vastavusdeklaratsiooni ja
ühendamisdeklaratsiooni kümme aastat pärast viimast valmistamiskuupäeva
annab turujärelevalveasutustele võimaluse neid dokumente vajaduse korral
kontrollida – vt § 98: märkused artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohta.
329
III LISA
CE-märgis
CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest „CE” järgmisel kujul:
CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise
proportsioonidest.
CE-märgise erinevad osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm kõrged. Väikeste
masinate puhul võib sellest alampiirist loobuda.
CE-märgis tuleb kanda masinale tootja või tema volitatud esindaja nime vahetusse
lähedusse, kasutades sama tehnikat.
Kui on kohaldatud artikli 12 lõike 3 punktis c ja artikli 12 lõike 4 punktis b nimetatud
kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, lisatakse CE-märgisele teavitatud asutuse
identifitseerimisnumber.
§ 387. CE-märgise kuju

CE-märgist käsitlevaid artikli 16 sätteid kohaldatakse koos määruse (EÜ) nr 765/2008
sätetega – vt § 141: märkused artikli 16 kohta. III lisas sätestatakse CE-märgise
kohustuslik graafiline kuju. CE-märgis koosneb üksnes tähtedest „CE”, mille graafiline
kuju on näidatud joonisel – ruudustik ja punktiirjooned on joonisele lisatud ainult
selleks, et aidata defineerida tähtede kuju, ning neid ei tohi CE-märgisel
reprodutseerida.
III lisa neljandat lõiku, milles käsitletakse CE-märgise asukohta ja masinale kandmise
tehnikat, tuleb kohaldada koostoimes üldiste nõuetega masina märgistuse kohta – vt
§ 250: märkused I lisa punkti 1.7.3 kohta.
III lisa viimast lõiku kohaldatakse üksnes IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate
masinate suhtes, mille puhul on kohaldatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust – vt
§-d 129, 130 ja 132: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta. Sellisel juhul peab CE-
märgisele järgnema selle teavitatud asutuse neljakohaline tunnuskood, kes kiitis
heaks tootja täieliku kvaliteedi süsteemi – vt § 133: märkused artikli 14 kohta. Selliste
masinate puhul võib CE-märgise ja teavitatud asutuse tunnuskoodi kinnitada
masinale alles pärast seda, kui tootjale on teatatud tema täieliku kvaliteedi süsteemi
heakskiitmisest teavitatud asutuse poolt – vt § 404: märkused X lisa punkti 2.3 kohta.
Kõnealused märgised ei või enam olla masinale kinnitatud, kui teavitatud asutus on
330
peatanud tootja täieliku kvaliteedi süsteemi või selle tühistanud – vt § 406: märkused
X lisa punkti 3 kohta.
Teavitatud asutuse tunnuskoodi ei märgita masinale, mille puhul on järgitud EÜ
tüübihindamismenetlust.
331
IV LISA
Masinate tüübid, mille suhtes tuleb kohaldada üht artikli 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud
menetlustest
1. Järgmist tüüpi ketassaed (ühe- või mitmekettalised) puidu ja samasuguste
füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks või liha ja samalaadsete
füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks.
1.1. Saagimise ajal liikumatu teljega ketassaed, millel on liikumatu töölaud ja
millele antakse töödeldavad detailid ette käsitsi või millel on äravõetav
ajamiga etteandeseadis.
1.2. Saagimise ajal liikumatu teljega ketassaed, millel on käsitsi edasi-tagasi liikuv
töölaud või kelk.
1.3 Saagimise ajal liikumatu teljega ketassaed, millel on sisseehitatud, käsitsi
laaditav ja/või tühjendatav töödeldavate detailide mehhaaniline
etteandeseadis.
1.4. Saagimise ajal liikuva teljega ketassaed, mis on mehhaaniliselt liikuva teljega,
käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad.
2. Käsitsi etteandmisega rihthöövelmasinad puidutöötluseks.
3. Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad ühepoolsed paksushöövelmasinad
puidutöötlemiseks, millel on sisseehitatud mehhaaniline etteandeseadis.
4. Järgmised käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad lintsaed puidu ja samalaadsete
füüsikaliste omadustega materjalide või liha ja samalaadsete füüsikaliste
omadustega materjalide töötlemiseks.
4.1. Saagimise ajal fikseeritud asendis lindiga saed, millel on kindel või edasi-
tagasi liikuv alus või tugi tooriku jaoks.
4.2. Saed, mille lint liigub koos edasi-tagasi liikuva kelguga.
5. Ühendmasinad punktides 1–4 ja 7 nimetatud tüüpi masinatest puidu ja
samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks.
6. Käsietteandega mitmeteralised tapimasinad puidutöötluseks.
7. Käsietteandega vertikaalfreespingid puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega
materjalide töötlemiseks.
8. Kantavad puidukettsaed.
9. Pressid, sealhulgas profiilide painutuspressid metallide külmtöötluseks, käsitsi
laaditavad ja/või tühjendatavad, mille liikuvate osade käigupikkus võib ületada
6 mm ja kiirus võib ületada 30 mm/s.
10. Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad plasti survevalu- või
vormpressimismasinad.
11. Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad kummi survevalu- või
vormpressimismasinad.
332
12. Järgmist tüüpi allmaatöömasinad.

12.1. Vedurid ja pidurdusseadmetega vagunid.
12.2. Hüdraulilised laetoestikud.
13. Käsitsi laaditavad, kokkusurumismehhanismiga veokid majapidamisjäätmete
kogumiseks.
14. Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid koos kaitsepiiretega.
15. Kaitsepiirded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide jaoks.
16. Autoteeninduse tõstukid.
17. Sellised seadmed inimeste tõstmiseks, millega on seotud oht kukkuda rohkem kui
kolme meetri kõrguselt.
18. Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad.
19. Kaitseseadeldised, mis on ette nähtud inimese kohalolu kindlakstegemiseks.
20. Avatavad mehaanilise ajamiga blokeerivad piirded, mis on projekteeritud punktides
9–11 nimetatud masinate turvamiseks.
21. Loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks.
22. Ümbermineku korral kaitsvad struktuurid.
23. Kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid.
§ 388. Masinarühmad, mille suhtes võib kohaldada ühte teavitatud asutuse

osalusel läbiviidavat vastavushindamise menetlust
IV lisas on esitatud loetelu masinarühmadest, mille suhtes võib kohaldada ühte
kahest teavitatud asutuse osalusel läbiviidavast vastavushindamise menetlusest. EÜ
tüübihindamine või täieliku kvaliteedi süsteem. Kõik need rühmad hõlmavad masinaid
laiemas tähenduses – vt § 33: märkused artikli 2 kohta. IV lisas loetletud rühmadesse
kuuluvate masinate suhtes võib kohaldada ka sisekontrollidel põhinevat
vastavushindamist, kui neid masinaid toodetakse kooskõlas harmoneeritud
standarditega, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid – vt §-d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta.
IV lisas esitatud loetelu on ammendav, st et artikli 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud
vastavushindamise menetlusi kohaldatakse ainult loetletud rühmadesse kuuluvate
masinate suhtes. IV lisas loetlemata rühmadesse kuuluvate masinate suhtes
kohaldatakse üksnes sisekontrollidel põhinevat vastavushindamist, isegi kui need
masinad sarnanevad loetletud rühmade masinatele või toovad kaasa sarnase ohu –
Punktid 1–8
Punkt 1 hõlmab ainult puidu ja samalaadsete materjalide või liha ja samalaadsete
materjalide töötlemiseks ette nähtud ketassaage, mis kuuluvad punktides 1.1–1.4
osutatud rühmadesse.
333
Tuleb samuti märkida, et hõlmatud ei ole mitte kõik puidu töötlemiseks ette nähtud
ketassaed; IV lisas ei osutata näiteks saagidele, mille tera liigutatakse saagimise
ajal käsitsi (nt mõned nurgasaed).
Puiduga samalaadsed materjalid on näiteks saepuruplaat, puitkiudplaat, vineer
(samuti need materjalid kaetuna plasti või kergsulamlaminaadiga), kork, luu,
kõvakummi või kõvaplast. Kivi, betooni ja sarnaseid materjale, mis nõuavad
abrasiivseid lõikeriistu, ei loeta puiduga samalaadseteks materjalideks.
Lihaga samalaadsed materjalid hõlmavad kala ja külmutatud või sügavkülmutatud
toitu.
Punktides 1.3, 1.4, 3 ja 4 osutatakse käsitsi laadimisele ja/või tühjendamisele.
Käsitsi laadimine ja/või tühjendamine toimub siis, kui operaator asetab töödeldavad
detailid otse etteandeseadisesse või töötlemisalusele ja eemaldab need sealt,
mistõttu on võimalik operaatori otsene kokkupuude töödeldava detailiga ajal, mil
see puutub kokku tööriistaga. Masinat ei loeta käsitsi laaditavaks või
tühjendatavaks, kui see on varustatud sellise etteandeseadisega või töödeldavate
detailide laadimise ja eemaldamise seadisega (nt konveier), mille puhul on
tööriistad seadise kasutamise ajal väljaspool kasutajate käeulatust ning masinat ei
saa ilma seadiseta käitada.
Punktides 1.1, 2, 6 ja 7 osutatakse käsitsi etteandmisega või käsietteandega
masinatele. Käsitsi etteandmine või käsietteanne toimub siis, kui töödeldavat detaili
või tööriista liigutatakse töötlemise ajal käsitsi, mistõttu on võimalik operaatori
kokkupuude tööriistaga. Sama kehtib punktis 1.2 osutatud, käsijuhtimisega ja
edasi-tagasi liikuva saepingi või kelguga ketassaagide puhul.
Punktis 5 osutatud puidutöötlemise ühendmasinad on masinad, mis on
projekteeritud mitme erineva punktides 1–4 ja punktis 7 osutatud ülesande
täitmiseks ja mille puhul tuleb töödeldav detail pärast iga toimingut käsitsi
eemaldada – vt § 210: märkused I lisa punkti 1.3.5 kohta. IV lisa punkti 5
kohaldatakse ainult punktides 1–4 ja punktis 7 osutatud ülesandeid täitvate
ühendmasinate suhtes, kuid sellised masinad võivad täita ka muid täiendavaid
ülesandeid. Kuna vajalikud kaitsemeetmed on mitme kombineeritud ülesande või
nende kõigi puhul sageli samad, käsitleb selliste puidutöötlemise ühendmasinate
EÜ tüübihindamine või täieliku kvaliteedi süsteemi hindamine alati kogu masinat.
Punktis 7 osutatud vertikaalfreespinkidel on töölauda läbiv võll ja laua all asuv
ajammootor. Punktiga 7 ei ole hõlmatud vertikaalfreespingid, mille võll asub
täielikult laua peal.
Punkt 9
Punktis 9 osutatud metallide külmtöötluspressid on pressid, mille ettenähtud või
eeldatava kasutuse hulka kuulub võimalus, et operaator asetab töödeldava detaili
oma kätega tööriistade vahele või eemaldab detaili sealt, kasutamata seejuures
integreeritud täiendavaid käitlemisseadiseid. Mõiste „külmtöötlemine” osutab
metalli vormimisele ilma seda kuumutamata, tavaliselt toatemperatuuril. Mõistet
„metall” kasutatakse kõnealuse materjali tähistamiseks leht-, rull- või sepismetalli
kujul.
334
Punkti 9 kohaldatakse ainult selliste presside suhtes, mille liikuvatel osadel on

mõlemad alltoodud omadused:
- käigupikkus üle 6 mm ja
- sulgumiskiirus üle 30 mm/s.
Mehaaniliste presside sulgumiskiiruse kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse
pressi plaatide suurimat hetkkiirust (üldiselt umbes selle teekonna keskpunktis).
Punkt 9 ei hõlma muid metallide külmtöötlemismasinaid, näiteks:
- paagutuspressid,
- krokodilltangid või giljotiinlõikur,
- neetimis-, klammerdus- või õmblusmasinad,
- koostepressid,
- painutusmasinad,
- õgvenduspressid,
- lehetöötluspressid,
- tigupressid,
- vormstantsimis- või lehtstantsimispressid,
- pneumovasarad,
- isostaatilised pressid.
Punktid 10 ja 11
Punktides 10 ja 11 osutatud plasti ja kummi vormimise masinad on masinad, mis
on mõeldud polümeeride (nagu termoplastid ja termoreaktiivid) või kummi
töötlemiseks survevalu- või vormpressimismeetodil. Laadimine ja tühjendamine
viitavad üksnes materjali või detailide asetamist vormi ja nende vormist
eemaldamist. Laadimist ja tühjendamist ei loeta manuaalseks, kui:
- masin on ette nähtud töötama ainult robot- või manipulaatorseadmetega
või
- masinale on paigaldatud sellised laadimis- ja tühjendamisseadised, mis ei luba
masinat ilma nende seadisteta käitada.
Kõigil ülejäänud juhtudel loetakse laadimis- ja tühjendamistoimingud
manuaalseteks.
Punkt 12
Punktis 12.1 osutatud allmaatöövedurid on oma jõuseadmega sõidukid, mis
liiguvad sõiduki all või üleval asuval ühe või kahe rööpmega rööbasteel ja mis on
mõeldud kasutamiseks kaevandustes või muudel allmaatöödel ja ette nähtud
inimeste, materjalide või mineraalide haalamiseks või transportimiseks.
Pidurdusseadmetega vagunid on allmaatööks mõeldud raudteesõidukid, mis on
varustatud piduritega, mida operaator saab rakendada.
335
Punktis 12.2 osutatud hüdraulilisi laetoestikke kasutatakse tavaliselt kaevanduses

esi lae toestamiseks. Nende hulka kuuluvad:
- üks eraldi kontrollitav tugi;
- grupina kontrollitavad mitu tuge;
- kogu kaevanduse esi toestavad süsteemid, mida kontrollitakse
tsentraalselt.
Punkt 12 ei hõlma läbindamismasinaid.
Punkt 13
Mõistet „käsitsi laadimine” seoses punktis 13 osutatud, majapidamisjäätmete
kogumiseks mõeldud käsitsi laaditavate ja kokkusurumismehhanismiga veokitega
on selgitatud konkreetses juhenddokumendis. Kõnealuses dokumendis on samuti
näited masinatest, mis kuuluvad punkti 13 kohaldamisalasse, ja sellest välja
jäävatest masinatest. 192
Üldiselt jääb sõiduk ise masinadirektiivi reguleerimisalast välja, seega on
punktis 13 osutatud masinaks šassiile paigaldatud seadmed jäätmete kogumiseks
ja kokkusurumiseks – vt § 37: märkused artikli 2 punkti a kolmanda taande kohta;
ja § 54: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e kohta.
Punktid 14 ja 15
Punktis 14 osutatud eemaldatavad jõuülekandemehhanismid, mida tavaliselt
nimetatakse jõusiirdevõllideks, on iseliikuva masina või veduki ja käitatava masina
(nt pukseeritavad põllumajandusmasinad) vahelise jõuülekande eemaldatavad
osad – vt § 45: märkused artikli 2 punkti f kohta. Eemaldatavad
jõuülekandemehhanismid tuleb turule lasta alati koos asjakohaste kaitsepiiretega.
Eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kaitsepiirded võib lasta turule ka
eraldiseisvalt kui ohutusseadised – sellised piirded on hõlmatud punktiga 15.
Punkt 16
Punktis 16 osutatud autoteeninduse tõstukid on statsionaarsed, liikuvad või
liigutatavad tõstukid, mis on mõeldud kogu sõiduki ülestõstmiseks eesmärgiga
uurida sõidukit ja töötada sõidukiga või selle all, kui see on üles tõstetud. Madalad
käärtõstukid, mis ei võimalda sõidukite all töötamist, ei ole hõlmatud punktiga 16.
Nende hulka kuuluvad masinad, mis on mõeldud selliste sõidukite teenindamiseks
nagu sõiduautod, mootorrattad, mootorsaanid, veoautod, bussid, trammid,
raudteesõidukid ja tööstuslikud veomasinad. Nende hulka kuuluvad samuti
tõsteseadmete koostud, mis töötavad sünkroniseeritud süsteemis lennukite
tõstmiseks nende kontrollimise ja hoolduse eesmärgil.
192
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/mechanical/files/machinery/classification_of_rcvs_december_20
09_en.pdf
336
Punkt 16 ei hõlma järgmist:

− tungrauad, mis ei ole mõeldud kogu sõiduki maast lahti tõstmiseks;
− sõidukite parkimiseks mõeldud tõstukid;
− sõidukite montaažiliinide osaks olevad tõstukid.
Punkt 17
Inimeste või inimeste ja kaupade tõstmise seadmed, millele on osutatud
punktis 17, hõlmavad järgmist:
a) masinad, mille peamine funktsioon on inimeste või inimeste ja kaupade
tõstmine, näiteks:
- liikuvad, mastil liikuvad või rippuvad ülestõstetavad tööplatvormid;
- ehitustõstukid, mis on mõeldud inimeste või inimeste ja kaupade jaoks;
- töötamiskohtadele juurdepääsu võimaldavad tõsteseadmed, mis on
mõeldud ühendamiseks selliste masinatega nagu kraanad või
tuulegeneraatorid;
- masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvad liikumatuid
vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad, näiteks liftid ja
liikumispuudega inimeste jaoks mõeldud liftiplatvormid – vt § 151:
märkused artikli 24 kohta;
b) inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks mõeldud seadmed, mis on

paigaldatud masinatele, mille peamine funktsioon ei ole inimeste tõstmine.
Sellised seadmed on näiteks tööstuslike veomasinate, rööbastel ladustamis- ja
teisaldusseadmete, kraanade või pinnaseteisaldusmasinate ülestõstetavad
töö-, juhi- või juhtimiskohad.
Selliste seadmete puhul käsitleb EÜ tüübihindamine või täieliku kvaliteedi
süsteemi hindamine inimeste tõstmise seadiste, mitte masina muude
funktsioonide nõuetele vastavust;
c) masinas oleva juhtimiskohaga tõstemasinad, mille peamine funktsioon ei ole

inimeste tõstmine, näiteks lennuliikluse maapealse teenindamise masinaid,
lennuki pardale mineku trapid, laevatrepid ja tornkraana püstitamiseks
kasutatavad ronimisraamid;
d) vahetatavad seadmed inimeste tõstmiseks, näiteks tööplatvormid, mis

monteeritakse näiteks erinevatele reguleeritava ulatusega tõsteveomasinatele,
laadurkraanadele või liikurkraanadele. Vastavushindamine peab tagama, et
vahetatavate seadmete monteerimine ja kõik selliste põhimasinate tüübid,
mille külge monteerimiseks on seadmed ette nähtud, vastavad kõigile
asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt § 41: märkused
artikli 2 punkti b kohta.
Selliseid vahetatavaid seadmeid tuleb eristada seadmetest, mida ei monteerita
tõstemasinatele, vaid mida kasutatakse erandkorras inimeste tõstmiseks
kauba tõstmiseks ette nähtud masinaga (vastavalt direktiivi 2009/104/EÜ II lisa
punktile 3.1.2), mis ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse – vt § 10:
337
märkused põhjenduse 7 kohta. Seda erinevust selgitatakse konkreetses

juhenddokumendis. 193
Eespool nimetatud seadised on hõlmatud punktiga 17, kui nendega on seotud oht
kukkuda rohkem kui kolme meetri kõrguselt. Kõrguse all mõistetakse vertikaalset
vahemaad tõstetavaid inimesi või tõstetavaid inimesi ja kaupu toetava kanduri
pinna – vt § 334: märkused I lisa punkti 4.1.1 alapunkti g kohta – ja sellise tasandi
vahel, kuhu inimesed või kandur ise võivad kukkuda. Selliseks pinnaks on tavaliselt
maapind või selline korrus või tasand, kuhu masin tuleb paigaldada või kus seda
tuleb kasutada, kuid selliseks pinnaks võib olla ka madalam korrus või tasand, kui
tootja on ette näinud, et masin paigaldatakse süvendi kõrvale.
Punkt 18
Punktis 18 osutatud lööktoimelised kantavad kinnitusmasinad on sellised kantavad
masinad mis töötavad kassett-laengutega ja on mõeldud kinnituste, nagu naelad,
keermesneedid, öösid või sarnased esemed, löömiseks alusmaterjali. Punkt 18
hõlmab ka muuks otstarbeks ette nähtud lööktoimelisi masinaid, näiteks masinad,
mida kasutatakse materjalide püsivaks märgistamiseks sissepressimise teel, või
loomade uimastamiseks kasutatavad poldipüstolid.
Punkt 18 ei hõlma kantavaid lööktoimelisi kinnitus- või muid masinaid, mis
kasutavad muid energiaallikaid, nt pneumaatilised, vedrusüsteemiga,
elektromagnetilised või gaasipõletiga masinad.
Punkt 19
Punkt 19 hõlmab ohutusseadiseid, mille abil tuvastatakse inimeste või kehaosade
kohalolu ja mis edastavad juhtimissüsteemile asjakohase signaali, et vähendada
tuvastatud isikutele avalduvat ohtu. Signaal võidakse edastada, kui inimene või
inimese kehaosa ületab eelnevalt kindlaksmääratud piiri (tuvastamine perimeetri
ületamisel) või kui tuvastatakse inimese viibimine eelnevalt kindlaksmääratud alas
(kohalolu tuvastamine sensori abil) või mõlemal juhul. Sellised kaitseseadised on
näiteks:
- survetundlikud kaitseseadised, nagu survetundlikud matid, põrandad, servad,
latid, põrkerauad, plaadid ja trossid;
- aktiivsed optoelektroonilised kaitseseadised, nagu valguskardinad,
skaneerimispead, valguskiired ja laserid;
- radari-, infrapuna-, ultraheli- ja kaamerapõhised kaitseseadised.
Punkt 19 ei hõlma selliseid kaudse nähtavuse seadiseid nagu peeglid või

turvakaamerad.
193
338
Punkt 20
Punkt 20 hõlmab avatavaid mehaanilise ajamiga blokeerivaid piirdeid, mis
vastavad ohutusseadise määratlusele – vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta –
ja mis on ette nähtud paigaldamiseks punktis 9 osutatud käsitsi laaditavatele ja/või
tühjendatavatele metallide külmtöötluspressidele või punktides 10 ja 11 osutatud
käsitsi laaditavatele ja/või tühjendatavatele plasti survevalu- või
vormpressimismasinatele või kummi vormimise masinatele.
Punkt 21
Punktis 21 osutatud loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks on
keerukad seadised, mis:
- vastavad ohutusseadise määratlusele – vt § 42: märkused artikli 2 punkti c
kohta; ja
- analüüsivad ühte või mitut sisendsignaali ning genereerivad etteantud algoritmi
alusel ühe või mitu väljundsignaali; ja
- on ette nähtud toimima koos masina juhtimissüsteemiga või selle osana, et
täita ühte või mitut turvafunktsiooni.
Juhtimissüsteemi ennast tervikuna ei käsitata siiski loogikaseadmena.
Lihtsaid seadiseid, nagu elektromehaanilised sensorid või lülitusseadised, mille
ülesanne on kõigest muundada sisendsignaal väljundsignaaliks, ei käsitata
loogikaseadmetena.
Loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks on näiteks:
− loogikaseadmed kahekäejuhtimisseadiste jaoks,
− programmeeritavad kontrollerid ohutuse tagamiseks,
− siinisüsteemi poolt edastatavate ohutusega seotud signaalide loogilise töötluse
komponendid.
Punktid 22 ja 23
Punktid 22 ja 23 hõlmavad ümbermineku korral kaitsvaid struktuure ja kukkuvate
esemete eest kaitsvaid struktuure, mis vastavad ohutusseadise määratlusele – vt
§ 42: märkused artikli 2 punkti c kohta.
Punktid 22 ja 23 ei hõlma masina tootja valmistatud ümbermineku korral kaitsvaid
struktuure ja kukkuvate esemete eest kaitsvaid struktuure, mis paigaldatakse tema
enda masinatele.
Sama kehtib selliste ümbermineku korral kaitsvate struktuuride ja kukkuvate
esemete eest kaitsvate struktuuride kohta, mis on mõeldud kasutamiseks
varuosadena algse masina tootja poolt tarnitud identsete ümbermineku korral
kaitsvate struktuuride ja kukkuvate esemete eest kaitsvate struktuuride
asendamiseks – vt § 48: märkused artikli 1 lõike 2 punkti a kohta –, sest need ei
kuulu sellistena masinadirektiivi reguleerimisalasse.
Kõik ohutusseadistena turule lastud või masina tootja poolt oma masinate jaoks
valmistatud ümbermineku korral kaitsvad struktuurid ja kukkuvate esemete eest
339
kaitsvad struktuurid tuleb siiski esitada asjakohaste katsete läbiviimiseks – vt

§-d 315 ja 316: märkused I lisa punktide 3.4.3 ja 3.4.4 kohta – ning vastavad
katsearuanded tuleb lisada selle masina tehnilisse toimikusse, millele need
paigaldatakse – vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 kohta.
Asjakohased katsed on nõutavad ka I lisa punkti 3.4.3 kohaste ümbermineku korral
kaitsvate konstruktsioonide puhul, kuid need struktuurid ei ole hõlmatud IV lisa
punktiga 22 ja asjakohase vastavushindamise menetlusega.
Tuleb märkida, et kukkuvate esemete eest kaitsvatele struktuuridele osutatakse
harmoneeritud standardites mõnikord ka muude terminitega, nt „kaitsekatused”
(overhead guards) või „esiosa kaitsed” (front guards). Kukkuvate esemete eest
kaitsvateks struktuurideks loetakse kõiki liikurmasinatele paigaldamiseks ette
nähtud struktuure, mille eesmärk on kaitsta operaatorit kukkuvate esemete eest,
olenemata asjaomast masinat käsitlevas standardis kasutatud terminist.
340
V LISA
Artikli 2 lõikes c nimetatud ohutusseadiste näidisloetelu
1. Kardaanvõllide piirded.
2. Kaitseseadeldised, mis on mõeldud inimeste kohalolu kindlakstegemiseks.
3. Avatavad ajamiga töötavad blokeeringuga piirded, mis on projekteeritud IV lisa
punktides 9–11 nimetatud masinate turvamiseks.
4. Loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks.
5. Ventiilid, millel on lisavahendid rikete avastamiseks ja mis on mõeldud masina
ohtliku liikumise juhtimiseks.
6. Masina emissioonide imisüsteemid.
7. Piirded ja kaitseseadised, mis on ette nähtud inimeste kaitsmiseks masina
tööprotsessi kaasatud liikuvate osade eest.
8. Seadised tõstemasinate laadimise ja ümberpaigutamise juhtimise järelevalveks.
9. Kõik inimeste istmetel kinnihoidmise vahendid.
10. Hädaseiskamisseadised.
11. Mahalaadimissüsteemid potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute
kogunemise vältimiseks.
12. I lisa punktides 1.5.7, 3.4.7 ja 4.1.2.6 nimetatud energiapiirajad ja
vabastusseadised.
13. Müra ja vibratsiooni emissiooni vähendamise süsteemid.
14. Ümbermineku korral kaitsvad struktuurid.
15. Kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid.
16. Kahekäejuhtimisseadised.
17. Inimeste ühelt vastuvõtuplatvormilt teisele tõstmiseks ja allalaskmiseks mõeldud
masinate komponendid, mis kuuluvad järgmisse loetelusse:
a) seadised šahtiuste lukustamiseks;
b) seadised, mis takistavad lasti kandvate üksuste kukkumist või ootamatut
liikumist ülespoole;
c) lubatud kiiruse ületamist takistavad seadised;
d) energiat akumuleerivad amortisaatorid
– kas mittelineaarsed
– või tagasiliikumist summutavad;
e) energiat hajutavad amortisaatorid;
f) hüdrauliliste jõuahelate tõsteseadmete külge monteeritud ohutusseadised,
kui neid kasutatakse kukkumist ärahoidvate seadistena;
341
g) elektrilised ohutusseadised elektroonilisi komponente sisaldavate ohutuslülitite

kujul.
§ 389. Ohutusseadiste näidisloetelu

V lisas on esitatud näidisloetelu toodetest, mis vastavad mõiste „ohutusseadis”
määratlusele – vt § 42: märkused artikli 2 punkti c kohta. Tuleb märkida, et
ohutusseadisteks loetakse üksnes eraldiseisvalt turule lastud seadiseid. V lisas
esitatud loetelu on näitlik, kuid ei ole ammendav. Seega loetakse masinadirektiivi
kohaseks ohutusseadiseks mis tahes seadist, mis vastab artikli 2 punktis a sätestatud
määratlusele, isegi kui see seadis ei kuulu loetelusse.
Komisjon võib ajakohastada V lisas esitatud ohutusseadiste näidisloetelu pärast
konsulteerimist masinakomiteega – vt § 116: märkused artikli 8 lõike 1 punkti a kohta;
ja § 147: märkused artikli 22 lõike 3 kohta.
Tuleb märkida, et järgmised V lisa näidisloetelusse kantud ohutusseadised kuuluvad
samuti IV lisas loetletud masinarühmade hulka, mille suhtes tuleb kohaldada ühte
artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlust:
V lisa IV lisa
Punkt 1 Kardaanvõllide piirded = Punkt 15
Punkt 2 Kaitseseadeldised, mis on mõeldud inimeste kohalolu
kindlakstegemiseks = Punkt 19
Punkt 3 Avatavad ajamiga töötavad blokeeringuga piirded, mis on
projekteeritud IV lisa punktides 9–11 nimetatud masinate
turvamiseks = Punkt 20
Punkt 4 Loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks = Punkt 21
Punkt 14 Ümbermineku korral kaitsvad struktuurid = Punkt 22
Punkt 15 Kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid. = Punkt 23
Selgitusi eespool toodud punktide kohta vt § 388: märkused IV lisa kohta.

Muude V lisas loetletud ohutusseadiste rühmade suhtes (ja V lisas loetlemata
ohutusseadiste suhtes) kohaldatakse tootmise sisekontrollidel põhinevat
vastavushindamist – vt § 128: märkused artikli 12 lõike 2 kohta; ja § 391: märkused
VII lisa kohta.
Punkt 5
Punktis 5 osutatud ventiilid on hüdraulilistele või pneumaatilistele süsteemidele
paigaldatud ohutusseadised, mille eesmärk on vältida masina ohtlikku liikumist
rikke korral – vt § 205: märkused I lisa punkti 1.2.6 kohta; ja § 342: märkused I lisa
punkti 4.1.2.6 alapunkti c kohta.
Punkt 6
Punktis 6 osutatud imisüsteemid on süsteemid, mis paigaldatakse eesmärgiga
eemaldada masina toodetavad või masinas töödeldavatest materjalidest tekkivad
ohtlikud materjalid ja ained, et kaitsta nendega kokkupuutuvate inimeste tervist ja
342
ohutust – vt § 235: märkused I lisa punkti 1.5.13 kohta; ja § 322: märkused I lisa
punkti 3.5.3 kohta. Sellised süsteemid võivad olla projekteeritud paigaldamiseks
üksikutele masinatele või paigaldamiseks ühte töökohta, nii et saab ühendada mitu
masinat.
Punkt 6 ei hõlma süsteeme, mis on paigaldatud spetsiaalselt keskkonnakaitse
eesmärgil.
Punkt 7
Punkt 7 hõlmab piirdeid ja kaitseseadiseid, mis on mõeldud masinale
paigaldamiseks eesmärgiga kaitsta inimesi tööprotsessi kaasatud liikuvate osade
eest – vt § 214: märkused punkti 1.3.8.2 kohta.
Punkt 8
Punkt 8 hõlmab tõstemasinatele paigaldatavaid laadimise ja ümberpaigutamise
juhtimise järelevalveseadiseid – vt § 342: märkused I lisa punkti 4.1.2.6 kohta;
§ 354: märkused I lisa punkti 4.2.2 kohta; ja § 370: märkused I lisa
punkti 6.1.2 kohta.
Tõstemasinate laadimise ja ümberpaigutamise järelevalvet teostab tavaliselt
süsteem, mis koosneb mitmetest seadistest, sealhulgas elektrooniline
kontrollplokk, sensorid, hüdraulilised ajamid jne.
Turvafunktsiooni seisukohalt oluline komponent on elektrooniline kontrollplokk,
millel on asjakohane sisseehitatud tarkvara. Sisseehitatud tarkvaraga elektroonilist
kontrollplokki loetakse seepärast ohutusseadiseks, olenemata sellest, kas see
tarnitakse eraldi või järelevalvesüsteemi osana. Komplekteeritud
järelevalvesüsteemi loetakse samuti ohutusseadiseks.
Punkt 9
Punkt 9 hõlmab turvasüsteeme, mille eesmärk on hoida inimesi istmetel ja mis
paigaldatakse liikurmasinatele näiteks juhul, kui on oht, et operaatorid või muud
masinal sõitvad inimesed võivad jääda masinaosade ja aluse vahele, kui masin
peaks ümber minema või ümber paiskuma – vt § 295: märkused I lisa punkti 3.2.2
kohta.
Punkt 10
Punkt 10 hõlmab hädaseiskamisseadiseid – vt § 202: märkused I lisa
Punkt 11
Punkt 11 hõlmab mahalaadimissüsteeme, mis on mõeldud potentsiaalselt ohtlike
elektrostaatiliste laengute kogunemise vältimiseks – vt § 223: märkused I lisa
punkti 1.5.2 kohta.
Punkt 12
Punkt 12 hõlmab ohutusseadiseid, mis paigaldatakse selleks, et täita I lisa
punktide 1.5.7 (plahvatusoht), 3.4.7 (iseliikuva masina või veduki ja käitatava
masina vaheline jõuülekanne) ja 4.1.2.6 (liikumise juhtimine) nõudeid.
343
Punkt 13
Punkt 13 hõlmab süsteeme ja seadiseid, mis paigaldatakse masinatele tekitatava
müra ja vibratsiooni vähendamiseks. Müra vähendamise süsteemide ja seadiste
hulka kuuluvad akustilised piirded, summutid ja aktiivsed müra vähendamise
seadised – vt § 229: märkused I lisa punkti 1.5.8 kohta. Vibratsiooni vähendamise
süsteemide ja seadiste hulka kuuluvad vedrusid ja summuteid või nende
kombinatsiooni kasutavad süsteemid – vt § 231: märkused I lisa punkti 1.5.9 kohta.
Punkt 16
Kahekäejuhtimisseadised on teatavat tüüpi kaitseseadised – vt § 221: märkused
Punkt 17
Punkti 17 alapunktides a–g loetletud ohutusseadised paigaldatakse inimeste või
inimeste ja kaupade ühelt vastuvõtuplatvormilt teisele tõstmiseks ette nähtud
masinatele – vt §-d 344–349: märkused I lisa punkti 4.1.2.8 kohta; ja §-d 377–380:
märkused I lisa punktide 6.4.1–6.4.3 kohta. Loetelu on identne liftide
direktiivi 95/16/EÜ194 IV lisas esitatud ohutusseadiste loeteluga. See kajastab
asjaolu, et sarnased ohutusseadised võidakse paigaldada ehitustõstukitele;
liftidele, mille liikumiskiirus ei ole suurem kui 0,15 m/s; ja muudele liftide direktiivi
reguleerimisalast välja jäetud ja masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvatele
tõstukitele – vt § 151: märkused artikli 24 kohta.
Tuleb märkida, et liftide direktiivi kohaselt tuleb punkti 17 alapunktides a–g

loetletud ohutusseadiste suhtes kohaldada teavitatud asutuse osalusel läbiviidavat
vastavushindamise menetlust. CE-märgisega ohutusseadiseid, millega on kaasas
liftide direktiivi kohane vastavusdeklaratsioon, võidakse kasutada sarnaste
funktsioonide täitmiseks masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate liikumatuid
vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate puhul. Kuid masinadirektiivi
reguleerimisalasse kuuluvate masinate jaoks ette nähtud ohutusseadiseid ei või
kasutada liftide direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate liftide puhul, kui nende
suhtes ei ole läbi viidud ühte kõnealuse direktiiviga ette nähtud vastavushindamist.
194
Vt liftide direktiivi 95/16/EÜ kohaldamise juhendit:
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/mechanical/documents/guidance/lifts/annex4/index_en.htm
344
VI LISA
Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendid
Osaliselt komplekteeritud masinate paigaldusjuhendites tuleb kirjeldada neid tingimusi,
mida lõppmasinaga ühendamisel tuleb järgida, et tagada tervisekaitse- ja ohutusnõuete
täitmine.
Paigaldusjuhendid peavad olema kirja pandud ühes ühenduse ametlikus keeles, mis on
arusaadav selle masina tootjale, millega osaliselt komplekteeritud masin ühendatakse,
või tema volitatud esindajale.
§ 390. Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendid

VI lisa sätteid kohaldatakse osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, millele on
osutatud artikli 1 punktis g ja mis on määratletud artikli 2 punktis g – vt § 46:
märkused artikli 2 punkti g kohta.
Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendi peab koostama osaliselt
komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja ja see juhend tuleb tarnida
lõppmasina tootjale – vt § 131: märkused artikli 13 kohta. Paigaldusjuhendist saab
seejärel lõplikult komplekteeritud masina tehnilise toimiku osa – vt § 392: märkused
Paigaldusjuhendis käsitletakse osaliselt komplekteeritud masina ning osaliselt
komplekteeritud masina ja lõplikult komplekteeritud masina vahelise liidese
turvalisusega seotud aspekte, mida masina komplekteerija peab võtma arvesse
osaliselt komplekteeritud masina lõppmasinasse integreerimisel.
Kasutusjuhendis näidatakse vajadus võtta vajalikke meetmeid selleks, et täita
osaliselt komplekteeritud masinate suhtes kohaldatavad sellised olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida osaliselt komplekteeritud masina tootja ei ole
kohaldanud või täitnud või mida ta on täitnud üksnes osaliselt – vt § 385: märkused
II lisa 1. osa B jao kohta.
Mõnel juhul võib osaliselt komplekteeritud masina tootja kohaldada ja täita I lisas
sätestatud juhendiga seotud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning märkida selle
asjaolu ühendamisdeklaratsioonis. Näiteks võib liikurmasinaga ühendatava mootori
tootja esitada käsiraamatu. Muudel juhtudel esitatakse osaliselt komplekteeritud
masina paigaldusjuhendis vajalik teave osaliselt komplekteeritud masina kohta, et
lõplikult komplekteeritud masina toojal oleks võimalik koostada kasutusjuhendi need
osad, mis on seotud osaliselt komplekteeritud masinaga.
Paigaldusjuhend on adresseeritud lõplikult komplekteeritud masina tootjale ja peab
seega olema talle arusaadav. VI lisa teise lõigu kohaselt tuleb paigaldusjuhend
koostada ühes ELi ametlikus keeles, mis on lõplikult komplekteeritud masina tootjale
vastuvõetav – vt § 246: märkused I lisa punkti 1.7.1 kohta.
See tähendab, et kui lõplikult komplekteeritud masina tootja on osaliselt
komplekteeritud masina tootjale teada, saavad nad omavahel näiteks müügilepingus
kokku leppida, mis keeles esitatakse osaliselt komplekteeritud masina
paigaldusjuhend. Kui sellist kokkulepet ei ole, tuleb paigaldusjuhend esitada selle
345
liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus lõplikult komplekteeritud

masina tootja on registreeritud, sest ei saa eeldada, et teised keeled on sellele
tootjale arusaadavad.
346
VII LISA
A. Masina tehniline toimik
Käesolevas osas kirjeldatakse tehnilise toimiku koostamismenetlust. Tehniline
toimik peab tõestama masina vastavust käesolevale direktiivile. See peab hõlmama
masina projekteerimist, valmistamist ja toimimist hindamiseks vajalikus ulatuses.
Tehniline toimik tuleb koostada ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, välja
arvatud masina kasutusjuhend, mille suhtes kohaldatakse I lisa punkti 1.7.4.1
erisätteid.
...
§ 391. Masina tehniline toimik

Kohustust koostada VII lisa A osas kirjeldatud tehniline toimik kohaldatakse artikli 1
lõike 1 punktides a–f loetletud toodete tootja või tema volitatud esindaja suhtes – vt
Tehnilise toimiku eesmärk on anda tootjatele võimalus näidata masina vastavust
asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Samuti aitab see
turujärelevalveasutustel kontrollida masina nõuetele vastavust, eelkõige selliste
aspektide osas, mida visuaalsel vaatlusel kontrollida ei saa. VII lisa A osa esimeses
lõigus sätestatakse, et tehniline toimik peab hõlmama masina projekteerimist,
valmistamist ja toimimist selliseks hindamiseks vajalikus ulatuses. Puudub vajadus
lisada tehnilisse toimikusse kõiki masina projekteerimise ja valmistamisega
seonduvaid üksikasju, mis ei ole asjaomasele masinale eriomased ja mida võib
põhjendada hea projekteerimistavaga. Tootja peab siiski tagama, et tehniline toimik
sisaldab kogu teavet, mis on vajalik selle selgeks demonstreerimiseks, et kõigi
masinaga seonduvate suuremate riskidega tegelemiseks on võetud asjakohased
meetmed, et tagada vastavus kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele – vt § 98: märkused artikli 4 kohta.
VII lisa A osa esimeses lõigus märgitakse samuti, et tehniline toimik tuleb koostada
ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles – vt § 246: märkused I lisa punkti 1.7.1
kohta.
ELis registreeritud tootjad koostavad tavaliselt suurema osa tehnilise toimiku
elementidest selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus nad on registreeritud, kuigi
eelistada võidakse mõnda muud ELi ametlikku keelt. Tootjad võivad lisada tehnilisse
toimikusse ka sellised seadiste või alakoostude tootjate esitatud dokumendid või
katseasutuste aruanded, mis on koostatud mõnes muus ELi ametlikus keeles.
Selliseid dokumente ei ole vaja tõlkida. ELi ametlike keelte hulka mittekuuluvas
keeles koostatud dokumendid tuleb siiski tõlkida ühte ELi ametlikku keelde.
Väljaspool ELi registreeritud tootjad peavad koostama tehnilise toimiku ühes või
mitmes ELi ametlikus keeles.
Üldreeglist on siiski üks erand – VII lisa A osa punkti 1 seitsmenda taande kohaselt
peab tehniline toimik sisaldama kasutusjuhendi koopiat, kuid kasutusjuhendi suhtes
kohaldatakse spetsiifilisi keelenõudeid – vt §-d 256 ja 257: märkused I lisa
punkti 1.7.4 ja punkti 1.7.4.1 alapunktide a ja b kohta.
347
VII LISA A OSA (jätkub)

...
1. Tehniline toimik sisaldab järgmist:
a) konstruktsiooni dokumentatsioon, sealhulgas
− masina üldkirjeldus,
− masina üldjoonis koos juhtimisahelate joonistega, samuti asjakohased
kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud masina töö mõistmiseks,
− täielikud ja üksikasjalikud joonised koos arvutustega, katsete tulemustega,
sertifikaatidega jms, mida on vaja, et kontrollida masina vastavust olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele,
− järgitud riskihindamise menetluse dokumentatsioon, sealhulgas
i) nende oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete loetelu, mida masina
suhtes kohaldatakse;
ii) kaitsemeetmete kirjeldus, mida tuvastatud riski kõrvaldamiseks või
vähendamiseks on võetud, vajaduse korral näidatakse ka masinaga
seotud jääkrisk,
− standardid ja muud kasutatud tehnilised spetsifikatsioonid, näidates
sealjuures, milliseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusstandardeid need
standardid hõlmavad,
− tehnilised aruanded tootja, tootja valitud asutuse või tema volitatud esindaja
läbiviidud katsete tulemuste kohta,
− masina kasutusjuhendi koopia,
− kui see on vajalik, siis ühendamisdeklaratsioon osaliselt komplekteeritud
masina kohta ja asjakohased monteerimisjuhendid,
− kui see on vajalik, siis ühendatava masina või muude masinaga
ühendatavate osade EÜ vastavusdeklaratsioonide koopiad,
− EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia;
b) seeriatootmise puhul sisemeetmed, mida võetakse selleks, et tagada masina
vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.
Tootja peab viima läbi masina koostisosade, kinnituste ja valmis masina nõutavad
uuringud ja katsetused, et määrata kindlaks, kas tema projekteeritud ja valmistatud
masinat saab ohutult paigaldada ja kasutusele võtta. Asjakohased aruanded ja
tulemused peavad olema lisatud tehnilisele toimikule.
...
§ 392. Tehnilise toimiku sisu

VII lisa A osa punkti 1 alapunktides a ja b sätestatakse tehnilise toimiku sisu. Punkti 1
alapunkt a käsitleb masina projekteerimist ja valmistamist; punkti 1 alapunkt b
käsitleb masina tootmist.
348
Punkti 1 alapunkti a kolm esimest taanet käsitlevad masina kirjeldust, mis peab olema
piisavalt üksikasjalik, et turujärelevalveasutustel oleks võimalik mõista masina
toimimist ja kontrollida masina vastavust asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele. Nende taanete lugemisel tuleks võtta arvesse VII lisa A osa punkti 2
kolmandat lõiku, millega piiratakse tehnilise toimiku nõutava üksikasjalikkuse taset
alakoostude puhul.
Tehniline toimik on nõutav kõigi masinatüüpide või mudelite puhul. Mõisteid „mudel”
või „tüüp” kasutatakse selliste masinate tähistamiseks, millel on teatav
konstruktsioon, kasutusala ja teatavad tehnilised omadused. Masinatüüpi võib toota
seeria- või üksiktootena. Ühel masinatüübil võib olla mitu erinevat varianti. Kuid
samasse tüüpi kuulumiseks peab variantidel olema samasugune baaskonstruktsioon,
nendega peavad seonduma sarnased ohud ja nende puhul peavad olema nõutavad
sarnased kaitsemeetmed. Tehnilises toimikus esitatud masina kirjelduses tuleb
täpsustada kõik asjaomase mudeli või tüübi variandid.
Punkti 1 alapunkti a neljandas taandes käsitletakse tootja läbiviidud riskihindamist.
Riskihindamise tulemus tuleb dokumenteerida, et ametiasutustel oleks võimalik
kontrollida, kas kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on õigesti
kindlaks määratud ja kas on võetud vajalikud kaitsemeetmed kooskõlas ohutuse
tagamise põhimõtetega – vt §-d 173–177: märkused I lisa punkti 1.1.2 kohta. Punkti 1
alapunkti a neljanda taande punktides i ja ii nõutava teabe võib koostada masina
suhtes kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning vastavaid
kaitsemeetmeid sisaldava kontrollnimekirja vormis. Riskihindamise dokumenteerimist
hõlbustab harmoneeritud standardite kohaldamine, kuigi selliste standardite
kohaldamine ei vabasta tootjat kohustusest riskihindamine läbi viia – vt §-d 158
ja 159: märkused I lisas esitatud 1. üldpõhimõtte kohta.
Punkti 1 alapunkti a viienda taandega nõutakse tootjalt standardite ja muude
kasutatud tehniliste spetsifikatsioonide dokumenteerimist, näidates seejuures,
milliseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid need hõlmavad. Viitamine asjakohaste
harmoneeritud standardite spetsifikatsioonidele hõlbustab masina nõuetele vastavuse
tõendamist, sest standardite kasutamine annab põhjust eeldada, et masin vastab
nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vastavuseeldus) – vt
Punkti 1 alapunkti a kuuendas taandes käsitletakse aruandeid tootja poolt või tema
nimel läbi viidud mis tahes katsete tulemuste kohta. Masina nõuetele vastavuse
kontrollimise meetodid, sealhulgas vajalikud inspektsioonid, tüübikinnituskatsed,
valimiga läbi viidavad katsed või iga masinaga läbi viidavad katsed, on tavaliselt
täpsustatud asjakohastes harmoneeritud standardites.
Lisaks on teatavad katsed ette nähtud I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- või
ohutusnõuetega:
- katsed liikurmasinate ümbermineku korral kaitsvate struktuuride ja
kukkuvate esemete eest kaitsvate struktuuridega – vt §-d 315 ja 316:
märkused I lisa punktide 3.4.3 ja 3.4.4 kohta;
- katsed seoses tõstemasinate mehaanilise vastupidavusega – vt §-d 339–
341: märkused I lisa punktide 4.1.2.3, 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 kohta;
349
- katsed seoses tõstemasinate ja tõstmise abiseadiste otstarbele

vastavusega – vt § 356: märkused I lisa punkti 4.1.3 kohta.
Punkti 1 alapunkti a seitsmes taane käsitleb masina kasutusjuhendit – vt §-d 254–
274: märkused I lisa punkti 1.7.4 kohta; ja, kui see on asjakohane, § 277: märkused
I lisa punkti 2.1.2 kohta; § 279: märkused I lisa punkti 2.2.1.1 kohta; § 280: märkused
I lisa punkti 2.2.2.2 kohta, § 325: märkused I lisa punkti 3.6.3 kohta; ja §-d 360 ja 361:
märkused I lisa punkti 4.4 kohta.
Punkti 1 alapunkti a kaheksandas taandes osutatakse iga ühendatud, osaliselt
komplekteeritud masina ühendamisdeklaratsioonile – vt §-d 384 ja 385: märkused
II lisa 1. osa B jao kohta – ja asjakohastele paigaldusjuhenditele – vt § 390: märkused
VI lisa kohta. Need dokumendid ei pea lõplikult komplekteeritud masinaga kaasas
olema, kuid need peavad olema lisatud lõplikult komplekteeritud masina tehnilisse
toimikusse.
Punkti 1 alapunkti a üheksandas taandes osutatakse masina või muude masinaga
ühendatavate toodete EÜ vastavusdeklaratsioonile. See võib puudutada järgmisi
tooteid:
a) masinaga ühendatud ohutusseadised või ketid, trossid või linttropid;
b) masinaga ühendatud seadmed, mille suhtes kohaldatakse EÜ
vastavusdeklaratsiooni esitamist nõudvat eridirektiivi, näiteks potentsiaalselt
plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavad seadmed või surveseadmed – vt
§ 91: märkused artikli 3 kohta;
c) komplekteeritud masinad, mis on ühendatud masinakoostuga – vt §-d 384
ja 385: märkused artikli 2 punkti a kohta.
Eespool nimetatud toodete EÜ vastavusdeklaratsioonid ei pea olema kaasas selle
masinaga, millega need ühendatakse, kuid need deklaratsioonid peavad olema
lisatud kõnealuse masina tehnilisse toimikusse.
Punkti 1 alapunkti a kümnenda taandega nõutakse, et masina EÜ
vastavusdeklaratsiooni koopia peab olema lisatud kõnealuse masina tehnilisse
toimikusse – vt §-d 382 ja 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta.
VII lisa A osa punkti 1 alapunktiga b nõutakse, et seeriatootmisena toodetud masinate
tehnilises toimikus tuleb dokumenteerida meetmed, mida tuleb võtta selle
tagamiseks, et toodetud masinad vastavad asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele. Need meetmed võivad hõlmata näiteks järgmist:
- materjalide, seadiste ja allsüsteemide tarnete järelevalve;
- tootmise erinevates etappides ja lõpptoodete suhtes läbiviidavad
inspektsioonid ja katsed;
- meetmed selle tagamiseks, et alltöövõtjad järgivad täpselt tootja
spetsifikatsioone.
Nende meetmete rakendamiseks võib kohaldada kvaliteedijuhtimissüsteemi, näiteks
standardile EN ISO 9001 195 vastavat süsteemi.
195
EN ISO 9001:2008 Kvaliteedijuhtimissüsteemid - Nõuded (ISO 9001:2008).
350
VII lisa A osa punkti 1 viimase lõiguga nõutakse, et tootja peab viima läbi vajalikud
uuringud ja katsetused masina koostisosade ja paigaldistega. Vajalikud
kontrollimeetodid, sealhulgas vajalikud inspektsioonid, tüübikinnituskatsed, valimiga
läbiviidavad katsed või iga masinaga läbiviidavad katsed, on tavaliselt täpsustatud
asjakohastes harmoneeritud standardites.
Kõik VII lisa A osa punktis 1 osutatud dokumendid tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja
neid tuleb ajakohastada, kui muudetakse asjaomase masina konstruktsiooni või
tootmist.
VII LISA A OSA (jätkub)

...
2. Punktis 1 nimetatud tehniline toimik peab olema liikmesriikide pädevatele
ametiasutustele kättesaadav vähemalt kümme aastat pärast masina
valmistamiskuupäeva või seeriatoodangu puhul kümme aastat pärast selle viimase
ühiku tootmist.
Tehniline toimik ei pea paiknema ühenduse territooriumil, ka ei pea see olema
pidevalt materiaalsel kujul kättesaadav. Kuid see peab olema EÜ
vastavusdeklaratsioonis kindlaksmääratud isiku poolt kokkukogutav ja materjali
keerukusest sõltuva aja vältel kättesaadavaks muudetav.
Tehniline toimik ei pea sisaldama üksikasjalikke kavandeid või muid täpseid
andmeid masina valmistamisel kasutatud alakoostude kohta, välja arvatud siis, kui
teave selle kohta on olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse
tõestamiseks hädavajalik.
3. Kui riigisisese pädeva ametiasutuse põhjendatud taotluse korral ei suudeta tehnilist
dokumentatsiooni esitada, võib see olla piisavaks põhjuseks, et seada kahtluse alla
masina vastavus olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
...
§ 393. Tehnilise toimiku edastamine

VII lisa A osa punktides 2 ja 3 nähakse ette, millistel tingimustel tuleb tehniline toimik
teha kättesaadavaks liikmesriikide turujärelevalveasutustele – vt § 98: märkused
artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohta. Tootja asutamisliikmesriigi või mis tahes muu liikmesriigi
pädevate asutuste põhjendatud taotluse korral tuleb teha kättesaadavaks tehnilise
toimiku asjakohased elemendid.
Punkti 2 teises lõigus märgitakse, et tehniline toimik ei pea asuma ELi territooriumil.
Väljaspool ELi toodetud masina tehniline toimik võib seega jääda tootja ruumidesse.
Punkti 2 teises lõigus märgitakse samuti, et tehniline toimik ei pea olema pidevalt
materiaalsel kujul kättesaadav. Mõiste „tehniline toimik” tähistab seega teabe
kogumit, mida võidakse säilitada paberil või elektroonilisel kujul ühes või mitmes
kohas. Eelkõige puudub vajadus duplitseerida dokumente, mis on ühised eri tüüpi
masinate jaoks. Kuid teave peab olema organiseeritud, klassifitseeritud ja hoitud
selliselt, et tootja saab mis tahes liikmesriigi turujärelevalveasutuse põhjendatud
taotluse korral edastada tehnilise toimiku asjakohased elemendid viivitamata EÜ
vastavusdeklaratsioonis selleks otstarbeks kindlaksmääratud isikule – vt § 383:
märkused II lisa 1. osa A jao kohta.
351
Tehnilise toimiku edastamist võidakse taotleda turujärelevalve eesmärgil ning

taotluses tuleb näidata asjaomase masina nõuetele vastavusega seotud kahtlused
ning taotlus peab piirduma uurimiseks vajalike elementidega – vt §-d 98 ja 99:
märkused artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohta.
Tehniline toimik võib sisaldada tundlikku või konfidentsiaalset äriteavet.
Turujärelevalveasutused on kohustatud tagama sellise teabe konfidentsiaalsuse – vt
§ 143: märkused artikli 18 lõike kohta. Puudub kohustus edastada tehnilise toimiku
elemente teistele isikutele peale liikmesriikide pädevate asutuste. Näiteks ei ole tootja
kohustatud edastama tehnilise toimiku elemente oma klientidele.
VII lisa A osa punkti 2 kolmanda lõiguga piiratakse tehnilise toimiku üksikasjalikkuse
taset seoses alakoostudega – vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 kohta.
VII lisa A osa punktis 3 märgitakse, et kui põhjendatud taotluse peale ei suudeta
tehnilist toimikut esitada, võib see olla piisavaks põhjuseks, et seada kahtluse alla
kõnealuse masina nõuetele vastavus. Tehnilise toimiku esitamatajätmine ei ole
kinnitus masina nõuetele mittevastavuse kohta, vaid kui tootja ei edasta tehnilise
toimiku asjakohaseid elemente, on turujärelevalveasutusel õigus otsustada, milliseid
meetmeid temale kättesaadavate muude tõendite alusel võtta.
VII LISA (jätkub)

...
B. Osaliselt komplekteeritud masina tehniline dokumentatsioon
Käesolevas osas kirjeldatakse tehnilise dokumentatsiooni koostamismenetlust.
Nimetatud dokumentatsioon peab näitama, millised käesoleva direktiivi nõuded on
kohaldatud ja täidetud. Kajastama peab olema osaliselt komplekteeritud masina
konstrueerimist, valmistamist ja toimimist ulatuses, mis on vajalik kohaldatud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse hindamiseks. Dokumentatsioon
koostatakse ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles.
See peab sisaldama järgmist:
a) tehniline toimik, millesse kuulub:
− osaliselt komplekteeritud masina üldjoonis koos juhtimisahelate joonistega,
− täielikud ja üksikasjalikud joonised koos arvutuste, katsete tulemuste,
sertifikaatide jms, mida on vaja, et kontrollida osaliselt komplekteeritud masina
vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele,
− riskihindamise dokumentatsioon, mis näitab, millist menetlust on kasutatud,
sealhulgas
i) nende oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete loetelu, mida kõnesolevale

masinale kohaldatakse ja mida täidetakse;
ii) nende kaitsemeetmete kirjeldus, mida tuvastatud ohtude kõrvaldamiseks või
vähendamiseks on võetud, vajaduse korral näidatakse osaliselt
komplekteeritud masinaga seotud jääkohud;
iii) standardid ja muud kasutatud tehnilised spetsifikatsioonid, näidates,
352
milliseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid need standardid hõlmavad;

iv) tehnilised aruanded tootja, tootja valitud asutuse või tema volitatud
esindaja läbiviidud katsete tulemuste kohta;
v) osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendi koopia;
b) seeriatootmise puhul sisemeetmed, mida võetakse osaliselt komplekteeritud
masina vastavuse tagamiseks kohaldatud oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuetega.
Tootja peab läbi viima koostisosade, kinnituste ja valmis masinate nõutavad
uuringud ja katsetused, et määrata kindlaks, kas tema projekteeritud ja valmistatud
masinat saab ohutult paigaldada ja kasutusele võtta. Asjakohased aruanded ja
tulemused peavad olema lisatud tehnilisele toimikule.
Asjakohane tehniline toimik peab olema liikmesriikide pädevatele ametiasutustele
kättesaadav vähemalt kümme aastat pärast osaliselt komplekteeritud masina
valmistamiskuupäeva või seeriatoodangu puhul kümme aastat pärast selle viimase
ühiku tootmist, samuti liikmesriikide pädevatele ametiasutustele tehtud taotluse
korral. See ei pea paiknema ühenduse territooriumil, ka ei pea see olema pidevalt
materiaalsel kujul kättesaadav. Kuid see peab olema ühendamisdeklaratsioonis
kindlaksmääratud isiku poolt kokkukogutav ja esitatav asjakohasele ametiasutusele.
Kui riigisisese pädeva ametiasutuse põhjendatud taotluse korral ei suudeta tehnilist

toimikut esitada, võib see olla piisavaks põhjuseks, et seada kahtluse alla
kõnesoleva osaliselt komplekteeritud masina vastavus selle suhtes kohaldatavatele
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
§ 394. Osaliselt komplekteeritud masina tehniline dokumentatsioon

Kohustust koostada VII lisa B osas kirjeldatud tehniline dokumentatsioon
kohaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis g osutatud osaliselt komplekteeritud masina
tootja suhtes – vt § 131: märkused artikli 13 lõike 1 kohta.
Asjakohase tehnilise dokumentatsiooni eesmärk on anda tootjatele võimalus näidata
osaliselt komplekteeritud masina vastavust nende poolt kohaldatud ja täidetud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavalt ühendamisdeklaratsioonis
näidatule – vt § 95: märkused artikli 4 lõike 2 kohta; ja § 98: märkused artikli 4
lõigete 3 ja 4 kohta. Samuti aitab see turujärelevalveasutustel kontrollida osaliselt
komplekteeritud masina vastavust nendele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele,
eelkõige selliste aspektide osas, mida visuaalsel vaatlusel kontrollida ei saa.
Asjakohane tehniline dokumentatsioon hõlmab seega üksnes olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid, mida osaliselt komplekteeritud masina tootja on kohaldanud ja
täitnud, ja tootja paigaldusjuhendeid – vt § 385: märkused II lisa 1. osa B jao punkti 4
kohta.
Muus osas kehtivad VII lisa B osas sätestatud osaliselt komplekteeritud masina
tehnilist dokumentatsiooni käsitlevate vastavate sätete suhtes märkused, mis
käsitlevad VII lisa A osas esitatud masina tehnilist toimikut – vt §-d 391–393:
märkused VII lisa A osa kohta.
353
VIII LISA
Vastavushindamine ja sisekontroll masina tootmise ajal
1. Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille abil tootja või tema volitatud
esindaja, täites punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi, tagab ja tõendab, et masin
vastab käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.
2. Iga masinatüübi kohta koostab tootja või tema volitatud esindaja VII lisa A-osas
nimetatud tehnilise toimiku.
3. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmise käigus oleks tagatud
toodetud masina vastavus VII lisa A-osas nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile
ning käesoleva direktiivi nõuetele.
§ 395. Vastavushindamine ja sisekontroll masina tootmise ajal

VIII lisas kirjeldatakse vastavushindamise menetlust, mida tuleb järgida kõigi IV lisas
loetlemata rühmadesse kuuluvate masinate suhtes – vt § 128: märkused artikli 12
lõike 2 kohta. See menetlus on üks kolmest vastavushindamise menetlusest, mida
võidakse kohaldada IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate suhtes, kui
tootja on kohaldanud kõiki asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid
hõlmavaid harmoneeritud standardeid ja kui viited sellistele standarditele on loetletud
ELTs – vt § 129: märkused artikli 12 lõike 3 kohta.
VIII lisa punktis 2 tuletatakse meelde tootja või tema volitatud esindaja kohustust
koostada iga masinatüübi kohta VII lisa A osa punktile 1 vastav tehniline toimik – vt
§ 103: märkused artikli 5 lõike 1 punkti b kohta. Tehnilises toimikus tuleb määrata
kindlaks masina suhtes kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ning
kirjeldada, kuidas neid on täidetud. Ingliskeelne mõiste „representative type” on
võrdväärne mõistetega „type” või „model” – vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1
kohta.
Tuleb märkida, et tehniline toimik on nõutav nii seeriatoodangu puhul kui ka
üksikeksemplarina toodetavate masinate puhul. Kui seeriatootmises olevate masinate
konstruktsiooni muudetakse, näiteks kui ühendatakse erinevate tarnijate materjale ja
koostisosi või kui projekti täiustatakse, tuleb projekti muudetud aspektide nõuetele
vastavust uuesti hinnata ja tehnilist toimikut tuleb sellele vastavalt ajakohastada.
VIII lisa punktiga 3 nõutakse, et tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et
tootmisprotsessiga oleks tagatud toodetava masina vastavus tehnilisele toimikule
ning kohaldatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt § 392: märkused VII lisa
A osa punkti 1 alapunkti b kohta. See ongi VIII lisa pealkirjas osutatud „sisekontroll
masina tootmise ajal”.
354
IX LISA
EÜ tüübihindamine on menetlus, millega teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab
dokumentaalselt, et IV lisas nimetatud masina tüüpiline näidiseksemplar (edaspidi
„tüüp”) vastab käesoleva direktiivi sätetele.
1. Masina tootja või tema volitatud esindaja peab iga tüübi kohta koostama VII lisa A-
osas nimetatud tehnilise dokumentatsiooni.
...
§ 396. EÜ tüübihindamine
IX lisas esitatakse üks vastavushindamismenetlus, mida võib kohaldada ühte IV lisas
loetletud rühma kuuluvate masinate suhtes – vt §-d 129 ja 130: märkused artikli 12
lõigete 3 ja 4 kohta; ja § 388: märkused IV lisa kohta.
Kui valitakse EÜ tüübihindamismenetlus, peab teavitatud asutus uurima IV lisas
loetletud rühmadesse kuuluvate masinate iga mudelit või tüüpi. Teavitatud asutus
kontrollib dokumentatsiooni ja viib läbi vajalikud inspekteerimised ja katsed masina
näidiseksemplari või -eksemplaride suhtes, et tagada, et mudel või tüüp on
projekteeritud ja valmistatud kooskõlas kohaldatavate oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuetega.
Mõisteid „mudel” või „tüüp” kasutatakse ühe või mitme sellise masina tähistamiseks,
mis esindavad teatavat konstruktsiooni, kasutusala ja teatavaid tehnilisi omadusi.
Masina tüüpi võib toota seeria- või üksiktootena.
Ühel masinatüübil võib olla mitu erinevat varianti. Kuid sama tüübi alla kuulumiseks
peab variantidel olema samasugune baaskonstruktsioon, nendega peavad seonduma
sarnased ohud ja nende puhul peavad olema nõutavad sarnased kaitsemeetmed.
Teavitatud asutuse ülesanne on igal konkreetsel juhul otsustada, kas variandid võib
lugeda sama tüübi alla kuuluvateks või tuleb neid käsitada eraldi tüüpidena.
Konkreetse masinatüübi alla kuuluvaid variante tuleb kirjeldada tehnilises toimikus ja
tuleb hinnata kõigi variantide nõuetele vastavust. EÜ tüübihindamissertifikaat peab
kajastama kõiki sellega hõlmatud masinatüübi variante – vt § 399: märkused IX lisa
punkti 4 kohta.
IX lisa punktis 1 tuletatakse meelde tootja kohustust koostada iga masinatüübi kohta
VII lisa A osa kohane tehniline toimik – vt § 103: märkused artikli 5 lõike 1 punkti b
kohta.
355
IX LISA (jätkub)
...
2. Igale tüübile EÜ tüübihindamise teostamiseks esitab tootja või tema volitatud
esindaja taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.
Taotlus peab sisaldama järgmist:
− tootja, ja kui see on vajalik, siis tema volitatud esindaja nimi ja aadress,
− kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele
teavitatud asutusele,
− tehniline toimik.
Lisaks peab taotleja andma teavitatud asutuse käsutusse tüübinäidise. Kui katsetuste
kava seda nõuab, võib teavitatud asutus nõuda täiendavaid tüübinäidiseid.
...
§ 397. EÜ tüübihindamistaotlus
IX lisa punktis 2 sätestatakse EÜ tüübihindamistaotluse sisu. Sellise taotluse võib
esitada mis tahes ELis asuvale teavitatud asutusele, kes on EÜ
tüübihindamismenetluse ja asjaomase masinarühma jaoks asjaomane teavitatud
asutus.
Taotluse võib koostada mis tahes ELi ametlikus keeles, mis on teavitatud asutusele
sobiv - vt § 399: märkused IX lisa punkti 8 kohta.
Taotluse võib esitada tootja ise või ta võib usaldada selle oma volitatud esindajale –
vt §-d 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta. Punkti 2 esimeses taandes
märgitakse, et taotlus peab sisaldama tootja, ja kui see on asjakohane, siis tema
volitatud esindaja nime ja aadressi – vt § 250: märkused I lisa punkti 1.7.3 kohta.
Punkti 2 teise lõigu kohaselt saab EÜ tüübihindamistaotluse adresseerida ainult ühele
teavitatud asutusele. Kõnealuse sätte eesmärk ei ole välistada tootja võimalust saada
enne teavitatud asutuse valimist mitu hinnapakkumist EÜ tüübihindamise
läbiviimiseks, vaid sellega soovitakse vältida olukorda, kus tootja liigub talle eitava
vastuse andnud teavitatud asutuse juurest järgmise juurde, kuni asjaomane tüüp
saab kinnituse.
Kui tootja on valinud teavitatud asutuse, kes viib läbi EÜ tüübihindamise antud
masinatüübi kohta, peab ta kinnitama, et ei ole sama masinatüübi, st sama
konstruktsiooni, kasutusala ja samade tehniliste omadustega masina kohta esitanud
taotlust ühelegi teisele teavitatud asutusele. Tootjal on siiski õigus valida erinevat
tüüpi masina EÜ tüübihindamise läbiviimiseks teine teavitatud asutus.
Punkti 2 kolmanda taande kohaselt peab EÜ tüübihindamistaotlus sisaldama
asjaomase masinatüübi tehnilist toimikut – vt § 392: märkused VII lisa A osa punkti 1
kohta. Tehniline toimik hõlmab kogu masinat ja mitte üksnes masina neid aspekte,
mis põhjustavad riske, seoses millega on kõnealune masinarühm loetletud IV lisas.
EÜ tüübihindamismenetluse läbiviimiseks peab tehniline toimik olema seega
teavitatud asutusele kättesaadav varasemas etapis, kui see, mis on üldjuhul ette
nähtud artikli 5 lõike 1 punktiga b, mille kohaselt tuleb tehniline toimik teha
356
kättesaadavaks enne masina turulelaskmist või kasutuselevõtmist – vt § 103:

märkused artikli 5 lõike 1 kohta. Tehnilise toimiku võib teha kättesaadavaks taotluse
esitaja ja teavitatud asutuse vahel kokkulepitud vormis.
Punkti 2 viimase lõiguga nõutakse, et taotluse esitaja peab inspekteerimise,
mõõtmise ja katsetamise eesmärgil andma teavitatud asutuse käsutusse ühe või mitu
tüübinäidist. Nõutavate näidiste arv peab olema mõistlik ja olema põhjendatud
läbiviidavate uuringute ja katsetuste laadiga. Purustavate katsete korral võib olla vaja
rohkem kui ühte näidist. Suurte masinate puhul piisab tavaliselt ühest näidisest.
Kokkuleppel võib vajalikud näidised saata teavitatud asutusele või anda teavitatud
asutuse käsutusse teavitatud asutuse ja tootja kokkulepitud kohas – vt § 398:
märkused IX lisa punkti 3.4 kohta.
IX LISA (jätkub)
...
3. Teavitatud asutus
3.1. uurib tehnilist toimikut, kontrollib, kas masin on valmistatud vastavalt sellele,
ning määrab kindlaks, millised elemendid on projekteeritud artikli 7 lõikes 2
nimetatud standardite asjakohaste sätete kohaselt ja milliste elementide
konstruktsioon nimetatud standardite asjakohastel sätetel ei põhine;
3.2. teostab või laseb teostada sobivad kontrollimised, mõõtmised ja katsed, mis on
vajalikud, et kontrollida, kas valitud lahendused vastavad käesoleva direktiivi
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele juhtudel, kui artikli 7 lõikes 2
nimetatud standardeid ei kohaldata;
3.3. kui kasutati artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardeid, teostab või
laseb teostada sobivad kontrollid, mõõtmised ja katsed, et kontrollida, kas
standardeid tegelikult on ikka kohaldatud;
3.4. lepib taotluse esitajaga kokku koha, kus kontrollida masinatüübi valmistamise
vastavust uuritud tehnilisele dokumentatsioonile ja viia läbi vajalikud
kontrollid, mõõtmised ja katsed.
...
§ 398. EÜ tüübihindamise sisu

IX lisa punktis 3 sätestatakse EÜ tüübihindamise eesmärgid ja sisu.
Punkti 3.1 kohaselt peab teavitatud asutus tegema järgmist:
− uurima tehnilist toimikut;
− kontrollima, et tüübi tootmine toimub vastavalt tehnilisele toimikule;
− tegema kindlaks, millised masinaosad või elemendid on:
a) projekteeritud kooskõlas harmoneeritud standardite asjakohaste sätetega;
b) on projekteeritud kooskõlas muude tehniliste spetsifikatsioonidega.
See võimaldab teavitatud asutusel kontrollida, kas tootja on viinud läbi asjakohase
riskihindamise, kas masina suhtes kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded on õigesti kindlaks määratud ja kas on rakendatud piisavaid
357
kaitsemeetmeid. Tehnilise toimiku uurimine võimaldab teavitatud asutusel samuti

kindlaks määrata, millised kontrollimised, mõõtmised ja katsed on vaja tema
käsutusse antud masina näidis(t)ega läbi viia.
Punktides 3.2 ja 3.3 kirjeldatakse erinevaid lähenemisviise, mida tuleb kasutada
harmoneeritud standardite kohaselt projekteeritud masinate ja nimetatud
standarditele mittevastavalt projekteeritud masinate puhul. Punktides 3.2 ja 3.3
esitatud lähenemisviise võib kombineerida juhul, kui kohaldatud harmoneeritud
standardid ei hõlma kõiki masina suhtes kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid, kui harmoneeritud standardeid ei kohaldatud täies mahus või kui neid
kohaldati üksnes masina teatavate osade või elementide suhtes.
Punkti 3.2 kohaselt peab teavitatud asutus seoses selliste masinatega (või
masinaosade või elementidega), mille puhul harmoneeritud standardeid ei kasutatud,
määrama kindlaks sobivad kontrollimised, mõõtmised ja katsed, et kontrollida masina
vastavust kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kuid isegi
sellistel juhtudel võivad harmoneeritud standardid anda olulist teavet tehnika taseme
kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui kontrollitakse masina vastavust olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele – vt §-d 161 ja 162: märkused I lisas sätestatud
3. üldpõhimõtte kohta. Harmoneeritud standardites esitatud kontrollimeetodeid võib
sageli kasutada masinate puhul, mis ei ole projekteeritud kõnealuste standardite
kohaselt, või neile masinatele kohandada. Muul juhul võib kasutada muudes
asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides esitatud kontrollimeetodeid. Nende
puudumisel peab teavitatud asutus tuginema oma inspektorite teadmistele ja
kogemustele ning eeldama, et nad kasutavad asjakohast kontrollimeetodit, mis tagab
riskide vähendamise tasemel, mis on vähemalt võrdväärne harmoneeritud standardis
ettenähtuga – vt § 408: märkused XI lisa punkti 4 kohta. Juhiseid võib leida ka
kasutamissoovitustest, mille on välja andnud masinate valdkonna teavitatud asutuste
koordineerimisvõrgustik (NB-M) – vt § 137: märkused artikli 14 lõike 7 kohta.
Seoses masinatega (või masina elementidega), mille puhul kasutati harmoneeritud
standardeid, peab teavitatud asutus viima punkti 3.3 kohaselt läbi vajalikud
kontrollimised, mõõtmised ja katsed, et kontrollida, kas on õigesti kohaldatud
standardi(te)le vastavaid projekteerimis- ja valmistamisnõudeid.
Reeglina peab masina nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalikud kontrollimised,
mõõtmised ja katsed viima läbi teavitatud asutus ise – vt § 408: märkused XI lisa
punkti 3 kohta. Kuid teavitatud asutus võib erandlikud kontrollid, näiteks keevituste
mittepurustav kontrollimine, tellida alltöövõtu korras. Katsete duplitseerimise
vältimiseks võib teavitatud asutus samuti võtta arvesse muude pädevate asutuste või
tootja enda läbi viidud kontrollimiste või katsete aruandeid. Sellest olenemata jääb
teavitatud asutusele, kes aktsepteerib muudest allikatest pärit aruandeid, vastutus EÜ
tüübihindamisel oleva masina nõuetele vastavuse kohta tehtud otsuse eest.
Vastavalt punktile 3.4 peavad teavitatud asutus ja taotluse esitaja leppima kokku
kohas, kus masina hindamine toimub. Sobiva koha kindlaksmääramisel lähtutakse
sellistest praktilistest kriteeriumitest nagu masina suurus ning läbiviidavate
kontrollimiste, mõõtmiste ja katsete laad. Mõnel juhul, eriti suurte masinate puhul,
võib olla asjakohane, et masinat tervikuna hinnatakse tootja ruumides, samas kui
mõni masina koostisosa või alakoost viiakse hindamiseks teavitatud asutuse
ruumidesse. Kui EÜ tüübihindamine käsitleb masinat, mis monteeritakse kasutaja
358
juures, või eriotstarbelisi masinaid, siis on sageli vaja kontrollimised, mõõtmised ja

katsed viia läbi paigalduskohas.
IX LISA (jätkub)
...
4. Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus taotlejale
EÜ tüübihindamissertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama tootja või tema volitatud
esindaja nime ja aadressi, heakskiidetud tüübi äratundmiseks vajalikke andmeid,
kontrollimise järeldusi ja sertifikaadi kehtivuse tingimusi.
Tootja ja teavitatud asutus peavad säilitama nimetatud sertifikaadi koopiat,
tehnilist dokumentatsiooni ja asjakohaseid dokumente 15 aastat alates sertifikaadi
väljastamise kuupäevast.
5. Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi sätetes esitatud nõuetele, keeldub teavitatud
asutus taotlejale EÜ tüübihindamissertifikaadi väljastamisest, esitades üksikasjaliku
põhjenduse oma keeldumise kohta. Ta teatab sellest taotlejale, teistele teavitatud
asutustele ning liikmesriigile, kes temast teavitas. Ette tuleb näha edasikaebamise
kord.
6. Taotleja teatab teavitatud asutusele, kes säilitab EÜ tüübihindamise tehnilist
toimikut, kõigist muutustest, mis heakskiidetud tüübi osas tehakse. Teavitatud asutus
uurib tehtud muudatusi ning seejärel kas kinnitab olemasoleva EÜ
tüübihindamissertifikaadi kehtivust või väljastab uue sertifikaadi, kui muudatused
ohustavad vastavust oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega või tüübi jaoks
ettenähtud töötingimustega.
7. Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad asjakohase taotluse
esitamise korral saada EÜ tüübihindamissertifikaadi koopia. Põhjendatud taotluse
korral võivad komisjon ja liikmesriigid saada tehnilise toimiku ning teavitatud
asutuse läbiviidud katsete tulemuste koopia.
8. Tehnilised toimikud ja muud EÜ tüübihindamismenetlustega seotud dokumendid
koostatakse selle liikmesriigi ühes ühenduse ametlikus keeles (keeltes), kus
teavitatud asutus on registreeritud või mis tahes teavitatud asutuse jaoks
vastuvõetavas ühenduse keeles.
...
§ 399. EÜ tüübihindamissertifikaat
Vastavalt IX lisa punktile 4 väljastab teavitatud asutus EÜ tüübihindamissertifikaadi,
kui EÜ tüübihindamise lõpptulemus on positiivne. Sertifikaat peab selgelt näitama,
mis masinatüüpi see hõlmab. Heakskiidetud tüübi äratundmiseks vajalike andmete
hulka kuulub masina nimetus ja viide masinale märgitud seeria- või tüübinimetusele –
vt § 250: märkused I lisa punkti 1.7.3 kohta. Kui sertifikaat hõlmab tüüpi, millel on
variandid, tuleb sertifikaadil näidata need variandid, märkides nende iseloomulikud
omadused.
On võimalik väljastada EÜ tüübihindamissertifikaat ühele tootjale masinatüübi kohta,
mis lastakse turule rohkem kui ühe nimetuse või kaubamärgi all. Sellisel juhul tuleb
asjaomased nimetused ja kaubamärgid täpsustada EÜ tüübihindamissertifikaadil
koos märkega, et need tähistavad sama masinatüüpi. Kui hiljem otsustatakse lasta
359
masin turule nimetuse või kaubamärgi all, mis erineb algsel EÜ

tüübihindamissertifikaadil olevast nimetusest või kaubamärgist, tuleb sellest teada
anda teavitatud asutusele ning sertifikaat tuleb nõuetekohaselt läbi vaadata.
Tootja ja teavitatud asutus peavad säilitama EÜ tüübihindamissertifikaadi koopiat,
masina tehnilist toimikut ja seonduvaid dokumente 15 aastat pärast sertifikaadi
väljastamist. See võimaldab komisjonil, liikmesriikidel või teistel teavitatud asutustel
nende dokumentidega punkti 7 kohaselt tutvuda. Kõnealune 15aastane ajavahemik
algab uuesti pärast sertifikaadi igakordset uuendamist – vt § 400: märkused IX lisa
punkti 9.3 kohta. 15 aastat on piisav selleks, et asjaomased dokumendid oleksid
kättesaadavad kümme aastat pärast seeriatoodangu viimase ühiku tootmist, sest
tootjal on kohustus teha masina tehniline toimik pädevatele asutustele
kättesaadavaks kümne aasta jooksul – vt § 393: märkused VII lisa A osa punkti 2
kohta. Kuna teavitatud asutus tavaliselt ei tea, millal toodetakse viimane sertifikaadiga
hõlmatud tüüpi kuuluv masin ja kuna sertifikaat kehtib viis aastat, on EÜ
tüübihindamissertifikaadi säilitamise ajavahemik viis aastat pikem, kuid seda
arvatakse sertifikaadi väljastamise kuupäevast.
IX lisa punktis 5 märgitakse, et kui EÜ tüübihindamise lõpptulemus on negatiivne,
teatab teavitatud asutus taotluse esitajale EÜ tüübihindamissertifikaadi väljastamisest
keeldumisest, esitades selle üksikasjalikud põhjused ja märkides, milline on otsuse
vaidlustamise menetlus – vt § 135: märkused artikli 14 lõike 6 kohta. Igast otsusest
EÜ tüübihindamissertifikaati mitte väljastada tuleb teatada teistele teavitatud
asutustele ja liikmesriigile, kes asjaomase teavitatud asutuse määras.
IX lisa punkti 6 kohaselt peab taotluse esitaja teatama teavitatud asutusele igast
muudatusest, mida ta kavatseb heakskiidetud tüübi osas teha. Teavitatud asutus
peab seejärel otsustama, kas muudatus mõjutab EÜ tüübihindamissertifikaadi
kehtivust.
Kui muudatused on vähemolulised, võib teavitatud asutus väljastada algse
sertifikaadi uue versiooni või laienduse. Kui muudatused võivad tõenäoliselt mõjutada
masina vastavust asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, võib enne
sertifikaadi uue verisooni või laienduse väljastamist olla vaja viia läbi täiendavad
kontrollid. Tootja ja teavitatud asutuse säilitatavat tehnilist toimikut tuleb ajakohastada
sellele vastavalt.
Kui muudatused on nii suured, et on vaja uuesti hinnata masina vastavust
kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, teatab teavitatud asutus
taotluse esitajale sellest, et algne sertifikaat ei ole muudetud tüübi suhtes kehtiv. Kui
tootja kavatseb muudatusi jätkata, peab ta esitama taotluse uue EÜ tüübihindamise
läbiviimiseks. Üldiselt võib see hindamine piirduda masina nende elementide
hindamisega, mida muudatus mõjutas.
IX lisa punkti 7 kohaselt võivad komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused
saada vastava taotluse esitamise korral teavitatud asutuselt tema väljastatud
sertifikaatide koopiaid. Põhjendatud taotluse korral võivad komisjon ja liikmesriigid
saada koopia tehnilisest toimikust ning teavitatud asutuse poolt läbi viidud hindamise
tulemustest. Teavitatud asutus peab vastama sellisele taotlusele, olenemata sellest,
kas taotluse on esitanud selle liikmesriigi pädev asutus, kes teavitatud asutuse
määras, või mis tahes muu liikmesriigi pädev asutus. Taotlused selliste dokumentide
saamiseks võib esitada turujärelevalve eesmärgil. Kõnealustes taotlustes tuleb
360
näidata asjaomase masina nõuetele vastavusega seotud kahtluste laad ning taotlus
peab piirduma uurimiseks vajalike elementidega – vt §-d 98 ja 99: märkused artikli 4
lõigete 3 ja 4 kohta.
EÜ tüübihindamissertifikaat ei pea olema masinaga kaasas, kui see turule lastakse,
kuid EÜ vastavusdeklaratsioonis tuleb märkida EÜ tüübihindamismenetluse läbi
viinud teavitatud asutuse andmed ja EÜ tüübihindamissertifikaadi number – vt § 383:
märkused II lisa 1. osa A jao kohta.
IX lisa punkt 8 käsitleb EÜ tüübihindamismenetlusega seotud dokumentide ja
kirjavahetuse, välja arvatud tehnilise toimiku keelt – vt § 391: märkused VII lisa A osa
kohta. Selleks otstarbeks kasutatav ELi ametlik keel lepitakse kokku taotluse esitaja
ja asjaomase teavitatud asutuse vahel.
361
IX LISA (jätkub)
...
9. EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivus.
9.1. Teavitatud asutus vastutab EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivuse jätkuvuse
tagamise eest. Ta teavitab tootjat kõigist suurtest muutustest, mis võiksid
sertifikaadi kehtivust muuta. Teavitatud asutus tühistab kehtivuse kaotanud
sertifikaadid.
9.2. Masina tootja vastutab masina tänapäeva tehnika nõuetele vastavuse tagamise
eest.
9.3. Tootja taotlusel väljastab teavitatud asutus talle iga viie aasta tagant ülevaate
EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivuse kohta.
Kui teavitatud asutus leiab, et tõend kaasaja tehnika nõudeid arvestades jääb
kehtima, uuendab ta sertifikaadi järgmiseks viieks aastaks.
Tootja ja teavitatud asutus säilitavad nimetatud tõendi koopiat, tehnilist
dokumentatsiooni ja kõiki asjakohaseid dokumente 15 aastat alates nimetatud
sertifikaadi väljastamise kuupäevast.
9.4 Kui EÜ tüübihindamissertifikaati ei uuendata, peab tootja lõpetama kõnesoleva
masina turulelaskmise.
§ 400. EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivus ja läbivaatamine

IX lisa punkt 9 käsitleb EÜ tüübihindamissertifikaatide kehtivust ja korrapärast
läbivaatamist.
Punktiga 9.1 pannakse teavitatud asutusele kohustus tagada, et tema väljastatud EÜ
tüübihindamissertifikaat oleks kehtiv. Seda kohustust täidab teavitatud asutus tema
käsutuses oleva teabe piires. Teavitatud asutus peab teatama sertifikaadi omanikule
suurematest õigusnõuetes tehtud või tehnika tasemes toimunud muutustest, millest ta
on teadlik ja mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.
Näiteks, kuna teavitatud asutused peavad jälgima nende tegevusvaldkonnaga seotud
standardite olukorda – vt § 408: märkused XI lisa punkti 8 kohta –, peavad nad
teatama sertifikaadi omanikele kõigist uutest või muudetud harmoneeritud
standarditest, mis toovad asjaomase masina jaoks kaasa suuri muutusi tehnika
tasemes – vt § 162: märkused I lisas esitatud 3. üldpõhimõtte kohta.
Teavitatud asutus teatab sertifikaatide omanikele ka komisjoni otsustest, mis
käsitlevad meetmeid potentsiaalselt ohtlike masinate rühmadega tegelemiseks – vt
§ 118: märkused artikli 9 kohta –, otsustest, mis käsitlevad harmoneeritud
standarditele ametlike vastuväidete esitamist – vt § 121: märkused artikli 10 kohta –,
või otsustest, mis käsitlevad kaitseklausliga seotud menetlust – vt § 123: märkused
artikli 11 kohta –, kui need otsused mõjutavad asjaomase masina nõuetele vastavust.
EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtetuks tunnistamise kohta vt § 135: märkused
Punkt 9.2 täiendab punkti 6 – vt § 397: märkused IX lisa kohta – ja punkti 9.1. Selles
tuletatakse meelde tootja kohustust võtta arvesse kõiki tehnika taseme olulisi
362
arenguid, mis võivad tuua kaasa olukorra, kus EÜ tüübihindamissertifikaadiga

hõlmatud masin ei pruugi enam vastata teatavatele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele. See olukord võib tekkida näiteks siis, kui töötatakse välja uued või
tõhusamad kaitsevahendid või kui avaldatakse uus või muudetud harmoneeritud
standard – vt §-d 161 ja 162: märkused I lisas esitatud 3. üldpõhimõtte kohta.
Punktis 9.3 sätestatakse EÜ tüübihindamissertifikaadi omaniku kohustus taotleda iga
viie aasta tagant sertifikaadi kehtivuse korrapärast läbivaatamist. See tähendab, et
teavitatud asutuse väljastatud sertifikaadile peab olema märgitud sertifikaadi
kehtivuse lõppkuupäev. Tootja vastutab läbivaatamistaotluse õigeaegse esitamise
eest, kuid teavitatud asutus võib saata sertifikaadi omanikele meeldetuletusi.
EÜ tüübihindamissertifikaadi läbivaatamise käigus uurib teavitatud asutus masina
tehnilist toimikut, võttes arvesse kõiki möödunud viie aasta jooksul tehnika tasemes
toimunud olulisi arenguid. Kui see on hindamise seisukohalt vajalik, viib teavitatud
asutus masina näidisega läbi kontrollid. Läbivaatamise tulemuste põhjal otsustab
teavitatud asutus, kas ta uuendab sertifikaati järgmiseks viieks aastaks.
Uuendatud sertifikaadi, ajakohastatud tehnilise toimiku ja kõigi muude asjakohaste
dokumentide suhtes kohaldatakse samu säilitamisnõudeid nagu algse sertifikaadi
suhtes – vt § 399: märkused IX lisa punkti 4 kohta.
Punktis 9.4 märgitakse, et kui EÜ tüübihindamissertifikaati ei uuendata, peab tootja
lõpetama asjaomase masinatüübi turulelaskmise, sest seda ei saa enam lugeda
vastavaks masinadirektiivi nõuetele.
363
X LISA
Käesolevas lisas kirjeldatakse vastavushindamist IV lisas nimetatud masina puhul, mis
on toodetud täieliku kvaliteedi süsteemi kasutades, ja menetlust, millega teavitatud
asutus kvaliteedisüsteemi hindab ja selle heaks kiidab ning selle rakendamist kontrollib.
1. Tootja peab projekteerimiseks, tootmiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja
katsetamiseks kasutama punktis 2 nimetatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning
tema suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 3.
...
§ 401. Täieliku kvaliteedi süsteem

X lisas esitatakse üks vastavushindamise menetlus, mida võib kohaldada IV lisas
loetletud rühmadesse kuuluvate masinate suhtes – vt §-d 129 ja 130: märkused
artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta; ja § 388: märkused IV lisa kohta. Täieliku kvaliteedi
süsteemi kohaldamise korral ei pea tootja laskma teavitatud asutusel hinnata igat
masinatüüpi. Selle asemel hindab teavitatud asutus tootja kasutatavat kvaliteedi
tagamise süsteemi ja teostab järelevalvet selle kohaldamise üle. Süsteem tuleb luua
ja seda tuleb kasutada nii, et IV lisas loetletud masinad projekteeritakse ja
valmistatakse kooskõlas kohaldatavate oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega.
Lisaks kontrollitakse ja katsetatakse süsteemi selle tagamiseks, et säiliks masinate
nõuetele vastavus.
Punktis 1 sätestatakse tootja või tema volitatud esindaja üldine kohustus, kui nad on
otsustanud kasutada X lisas esitatud menetlust.
364
X LISA (jätkub)
...
2. Kvaliteedisüsteem
2.1. Tootja või tema volitatud esindaja esitab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks
taotluse enda valitud teavitatud asutusele.
Taotlus sisaldab järgmist:
− tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress,
− masina projekteerimise, tootmise, kontrollimise, katsetamise ja säilitamise
koht,
− VII lisa A-osas kirjeldatud tehniline toimik iga IV lisas nimetatud
masinarühma ühe mudeli kohta, mida kavatsetakse tootma hakata,
− kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon,
− kirjalik kinnitus selle kohta, et taotlust ei ole esitatud mõnele teisele
teavitatud asutusele.
§ 402. Taotlus kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamiseks

X lisa punktis 2.1 on sätestatud tootja või tema volitatud esitaja poolt kvaliteedi
täieliku tagamise süsteemi hindamiseks esitatava taotluse sisu. Sellise taotluse võib
esitada mis tahes ELis asuvale teavitatud asutusele, kellest on teavitatud seoses
kvaliteedi täieliku tagamise menetlusega ja tootja täieliku kvaliteedi süsteemiga
hõlmatud masinarühmadega.
Kuigi X lisa ei sisalda nõuet selle kohta, mis keeles peab toimuma tootja ja teavitatud
asutuse vaheline suhtlus, võib siiski eeldada, et nagu ka EÜ tüübihindamismenetluse
puhul, peab see olema vormistatud ühes ELi ametlikus keeles, mis on teavitatud
asutusele vastuvõetav – vt § 399: märkused IX lisa punkti 8 kohta.
Punkti 2.1 teises taandes nähakse ette, et taotluses tuleb märkida masina
projekteerimise, tootmise, kontrollimise, katsetamise ja säilitamise koht. Selle teabe
abil saab teavitatud asutus viia läbi punktides 2.3 ja 3.2 osutatud kohapealseid
kontrolle.
Kui tootja tellib masina projekteerimise, tootmise, kontrollimise, katsetamise või
säilitamise täielikult või osaliselt allhanke korras, tuleb taotluses täpsustada
asjaomaste allhankijate andmed ja kohad, kus allhanke raames tööd tehakse. Masina
tootja vastutab selle eest, et ta saab allhankijatelt teabe ja dokumendid, mida on vaja
allhanke raames täidetavate ülesannete suhtes kohaldatavate täieliku kvaliteedi
süsteemi aspektide hindamiseks. See ei puuduta komplekteeritud koostisosade,
ohutusseadiste või osaliselt komplekteeritud masinate ostmist, kuid täieliku kvaliteedi
süsteem peab sisaldama meetmeid, mille abil tagatakse selliste tarnete sobivus
lõplikult komplekteeritud masina nõuetele vastavuse tagamiseks.
Punkti 2.1 kolmanda taande kohaselt peab tootja lisama täieliku kvaliteedi süsteemi
hindamise taotlusele tehnilise toimiku iga kvaliteedi täieliku tagamise süsteemiga
hõlmatud masinarühma ühe mudeli kohta. Peetakse silmas IV lisa, mille pealkiri on
365
järgmine: „Masinate tüübid, mille suhtes tuleb kohaldada üht artikli 12 lõigetes 3 ja 4
nimetatud menetlustest”. Kõiki IV lisa 23 punkti tuleb seega käsitada eraldi
masinarühmana; seda silmas pidades ei saa IV lisa punktide 1, 4 ja 12 alapunkte
käsitada eraldi rühmadena.
Tootja peab esitama ühe tehnilise toimiku iga toodetava masinarühma kohta. Kui
kvaliteedi täieliku tagamise süsteem hõlmab autoteeninduse tõstukite (IV lisa
punkt 16) ja inimeste tõstmise seadmete (IV lisa punkt 17) tootjaid, peab tootja seega
esitama tehnilise toimiku ühe autoteeninduse tõstuki mudeli kohta ja ühe inimeste
tõstmise seadme mudeli kohta.
Kuna kõnealuse nõude eesmärk on anda teavitatud asutusele võimalus asjaomane
tehniline toimik läbi vaadata, et tagada selle vastavus kohaldatavatele olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, peab tehniline toimik olema tootevaliku suhtes
representatiivne ja sellest peavad nähtuma kõik asjaomase masinarühmaga
seonduvad peamised ohud. Seepärast peab teavitatud asutus veenduma, et esitatud
on tehniline toimik mudeli kohta, mis esindab iga täieliku kvaliteedi süsteemiga
hõlmatud rühma kõige keerukamat masinat.
Tehniline toimik tehakse teavitatud asutusele kättesaadavaks enne tootja ruumides
toimuvat kontrolli, sest tehnilise toimiku läbivaatamine on täieliku kvaliteedi süsteemi
hindamise oluline vahend.
Reeglina tuleb teavitatud asutusele edastada täielik tehniline toimik. Väga keerukate
masinate puhul ei pruugi olla otstarbekas täieliku tehnilise toimiku edastamine enne
tootja ruumides toimuvat kontrolli. Sellisel juhul võib enne kontrolli saadetavate
dokumentide sisu teavitatud asutuse loal vähendada. Kuid kontrolli käigus tuleb teha
kättesaadavaks tehnilise toimiku kõik elemendid.
Punkti 2.1 neljandas taandes osutatakse kvaliteedisüsteemi käsitlevale

dokumentatsioonile, mida nõutakse vastavalt punktile 2.2.
Punkti 2.1 viimase taande kohaselt saab täieliku kvaliteedi süsteemi hindamise
taotluse adresseerida ainult ühele teavitatud asutusele. Kõnealuse nõude eesmärk ei
ole välistada tootja võimalust saada enne teavitatud asutuse valimist mitu
hinnapakkumist täieliku kvaliteedi süsteemi hindamiseks, vaid sellega soovitakse
vältida olukorda, kus tootja liigub ühe teavitatud asutuse juurest järgmise juurde, kuni
tema süsteem heaks kiidetakse.
Kui tootja on valinud välja teavitatud asutuse, kes viib läbi tema täieliku kvaliteedi
süsteemi hindamise, peab ta kinnitama, et ta ei ole esitanud sama
kvaliteedisüsteemiga seoses taotlust ühelegi teisele teavitatud asutusele.
366
X LISA (jätkub)
...
2.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama masina vastavuse käesoleva direktiivi sätetele.

Kõik tootja poolt vastu võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb
süstemaatiliselt ja kavakindlalt kirjalike meetmete, menetluste ja kirjalike
juhenditena dokumenteerida. Niisugune kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon
peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatu ja
protokollide ühtmoodi tõlgendamist.
Eelkõige peab nimetatud dokumentatsioonis olema piisavalt kirjeldatud järgmist:
− kvaliteedialased eesmärgid ja konstrueerimise ja kvaliteediga seotud
organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused,
− projekti käsitlevad tehnilised näitajad, sealhulgas kohaldatavad standardid,
ning kui artikli 7 lõikes 2 osutatud standardeid ei kohaldata täies ulatuses,
siis vahendid, millega tagatakse vastavus käesoleva direktiivi olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele,
− projekteerimise järelevalve- ja kontrollimeetodid, käesoleva direktiiviga
hõlmatud masina projekteerimisel kasutatavad protsessid ja süstemaatilised
toimingud,
− vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid,
protsessid ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse,
− enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed
ning nende sagedus,
− kvaliteeti tõendavad protokollid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja
taatlustulemused ning aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne,
− projekteerimise ja masinate nõutava kvaliteedi järelevalve vahendid ning
kvaliteedisüsteemi tõhus toimimine.
...
§ 403. Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi eesmärgid ja sisu

X lisa punktis 2.2 esitatakse kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi eesmärgid ja
tehakse kokkuvõte selle sisust. Kvaliteedisüsteemi põhieesmärk on tagada, et
asjaomased masinad projekteeritakse ja valmistatakse kooskõlas masinadirektiivis
sätestatud asjakohaste oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega ning et kontrollitakse
toodetud masinate nõuetele vastavust ja see vastavus säilib.
Punkti 2.2 esimese lõiguga nõutakse kvaliteedisüsteemi täielikku dokumenteerimist.

Punkti 2.2 teise lõigu seitsmes taandes tehakse kokkuvõte kvaliteedisüsteemi
dokumenteerimise peamistest elementidest.
Punkti 2.2 teise lõigu esimene taane käsitleb süsteemi eesmärke ja organisatsioonilisi
aspekte. Organisatsiooniline struktuur ja juhtkonna kohustuste kindlaksmääramine
peavad tagama, et kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi eesmärgid viiakse tõhusalt
ellu. Kui masina projekteerimine, tootmine, kontrollimine, katsetamine või säilitamine
367
toimub täielikult või suures osas allhanke korras, peab kvaliteedisüsteemi

organisatsiooniliste aspektide kirjeldus hõlmama tootja ja tema allhankijate suhteid.
Punkti 2.2 teise lõigu teises taandes osutatakse kasutatavatele projekti tehnilistele
spetsifikatsioonidele. Kui kohaldatakse harmoneeritud standardeid, tuleb
dokumenteerida viited nendele standarditele, märkides nendega hõlmatud olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata või kui
neid kohaldatakse osaliselt, tuleb dokumenteerida, milliseid alternatiivseid tehnilisi
spetsifikatsioone kasutati masina suhtes kohaldatavate oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuete täitmiseks.
Punkti 2.2 teise lõigu kolmandas taandes osutatakse järelevalve- ja

kontrollimeetoditele, protsessidele ja süstemaatilistele toimingutele, millega tagada
projekteerimise nõuetele vastavus. Nende toimingute eest vastutavate isikute
ülesanded ja pädevus tuleb kindlaks määrata ning nende tegevus peab olema
jälgitav. Projekteerimise järelevalve ja kontroll toimub kindlaksmääratud tingimustel
(selgete juhiste järgi, kontrollnimekirja alusel, jne). On hea tava, et projekteerimise
järelevalvet ja kontrolli viivad läbi isikud, kes ise projekteerimises otseselt ei osale.
Punkti 2.2 teise lõigu neljandas taandes osutatakse kvaliteedikontrollile ja kvaliteedi

tagamise meetoditele, protsessidele ja süstemaatilistele meetmetele, mille abil
tagatakse, et tootmisprotsessis valmivad projekti spetsifikatsioonidele vastavad
masinad. Nende meetmete hulka peavad kuuluma meetmed selle tagamiseks, et
tarnijatelt hangitud põhilised koostisosad, ohutusseadised või osaliselt
komplekteeritud masinad on kontrollitud, et tagada nende sobivus lõplikult
komplekteeritud masina nõuetele vastavuse saavutamiseks.
Punkti 2.2 teise lõigu viiendas taandes osutatakse enne ja pärast tootmist ning selle
ajal tehtavatele kontrollimistele ja katsetele ning nende sagedusele. Nende hulka
võivad kuuluda materjalidega, koostisosadega või alakoostudega enne tootmist või
selle ajal läbiviidavad kontrollimised ja katsed, samuti tootmisprotsessi lõpus lõplikult
komplekteeritud masinaga läbiviidavad kontrollimised ja katsed, mille eesmärk on
tagada toodangu vastavus projekti spetsifikatsioonidele. Kontrollimiste ja katsete
laad, nende sagedus ja läbimiskriteeriumid tuleb dokumenteerida. Tuleb määrata
kindlaks meetmed, mis võetakse negatiivsete tulemuste korral.
Kui tootja tellib asjaomase masina projekteerimise ja/või tootmise täies mahus või
suures osas allhanke korras, peavad punkti 2.2 teise lõigu kolmandas, neljandas ja
viiendas taandes sätestatud eesmärgid ja kohustused hõlmama allhankena tellitud
projekteerimis- ja/või tootmistegevust ja ruume, kus see läbi viiakse.
Punkti 2.2 teise lõigu kuuendas taandes osutatakse kvaliteeti tõendavatele

protokollidele. Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi kohaldamise tulemusena
koostatud dokumendid tuleb klassifitseerida ja neid tuleb säilitada nii, et teave on
kättesaadav nii süsteemi haldamise kui ka auditeerimise eesmärkidel.
Punkti 2.2 teise lõigu viimases taandes on esitatud nõue, et tootja peab määratlema
kvaliteedi järelevalve vahendid, et tagada süsteemi tõhus toimimine kooskõlas
punkti 2.2 teise lõigu eelmises kuues taandes sätestatud dokumentidega. Need
vahendid peavad tagama kõrvalekallete avastamise, asjakohaste parandusmeetmete
368
võtmise ja vajaduse korral täieliku kvaliteedi süsteemi sisu ajakohastamise või

täiendamise.
X LISA (jätkub)
...
2.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see
vastab punkti 2.2 nõuetele.
Tuleb eeldada, et kvaliteedisüsteemid, mille abil kohaldatakse asjakohast
harmoneeritud standardit, vastavad punkti 2.2 nõuetele.
Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kõnealuse masina
tehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetlus hõlmab kontrollkäiku
tootja ruumidesse. Hindamise käigus viib auditeerimisrühm läbi punkti 2.1
teise lõigu kolmandas taandes märgitud tehniliste toimikute läbivaatuse, et
tagada nende vastavus asjakohastele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade peab
sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.
Peab olema võimalik edasi kaevata.
...
§ 404. Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamine

X lisa punktis 2.3 esitatakse kokkuvõtlikult teavitatud asutuse ülesanded seoses
kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamisega.
Punkti 2.3 teises lõigus osutatakse „asjakohasele harmoneeritud standardile”.

Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi puhul on asjakohane harmoneeritud standard
EN ISO 9001 196. Kõnealuse standardi kohaldamine võimaldab eeldada, et süsteem
vastab X lisa nõuetele, eeldusel et täieliku kvaliteedi süsteem tagab asjaomaste
toodete vastavuse kõigile masinadirektiivi erinõuetele (millele standardis on viidatud
kui „tootele kohaldatavatele seadusjärgsetele ja normatiivsetele nõuetele”). Kuid
standardi EN ISO 9001 kohaldamine ja sertifitseerimisasutuse poolt selle standardi
alusel sertifitseerimine ei ole kohustuslik.
X lisa kohaselt kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindav teavitatud asutus ei saa
täielikult tugineda süsteemi suhtes standardi EN ISO 9001 alusel läbi viidud
sertifitseerimisele, kuid teavitatud asutus võib ise määrata kindlaks, millises ulatuses
tuleb läbi viia täiendab hindamine.
Punkti 2.3 kolmandas ja neljandas lõigus osutatakse täieliku kvaliteedi süsteemi

auditeerimisele. Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks audiitor, kellel on
ekspertteadmised kvaliteedi tagamise süsteemiga hõlmatud masinarühmade
tehnoloogia hindamise kohta. Audiitorite arv sõltub kvaliteedi tagamise süsteemiga
196
EN ISO 9001:2008 Kvaliteedijuhtimissüsteemid - Nõuded (ISO 9001:2008). Selle standardi viide on
avaldatud ELTs vastavushindamismooduleid käsitleva otsuse raames – vt: komisjoni teatis, mis on
seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001
(ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) – ELT C 136, 16.6.2009, lk 8.
369
hõlmatud projekteerimis- ja tootmisprotsessi ulatusest ja keerukusest. Näiteks, kui

süsteem hõlmab mitut masinarühma, millesse kuuluvad erineva tehnoloogiaga
masinad, või keerukaid elektroonilisi juhtimissüsteeme sisaldavaid masinaid, võib olla
vaja kaasata mitu tehnilist eksperti.
Punkti 2.3 kolmandas lõigus märgitakse, et audit hõlmab tootja ruumides läbiviidavat
kontrollimist. Kui masina projekteerimine, tootmine, kontrollimine ja katsetamine
toimub rohkem kui ühes kohas, peab teavitatud asutus viima vastavad kontrollimised
läbi või tuleb need tema kontrolli all läbi viia kõigis asukohtades, mis on asjakohased
selleks, et tagada toodete vastavus kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele, sealhulgas tootja tütarettevõtete või suuremate allhankijate juures –
vt § 395: märkused X lisa punkti 2.1 kohta. Sellega seoses tuleb ELis registreeritud
tootjaid ja väljaspool ELi registreeritud tootjaid kohelda võrdselt.
Auditi kestuse määrab kindlaks teavitatud asutus, kes võtab arvesse selliseid
asjaolusid nagu tootmiskohtade arv, tootmisprotsessi keerukus, kui suur osa sellest
toimub allhankena, toodetavate masinatüüpide arv, valik ja keerukus ning
tootmismaht. Auditi minimaalse kestuse kindlaksmääramisel võib lähtuda
Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi suunistest 197.
Punkti 2.3 kolmanda lõigu kolmandas lauses osutatakse ka koos kvaliteedisüsteemi

hindamise taotlusega punkti 2.1 kolmanda taande kohaselt esitatud tehnilis(t)e
toimiku(te) läbivaatamisele.
Mudeli tehnilis(t)e toimiku(te) läbivaatamine on üks kontrollidest, mille teavitatud
asutus viib läbi eesmärgiga tagada, et tootja kvaliteedi tagamise süsteem on piisav.
Kvaliteedi tagamise süsteemi hindamise raames toimuv tehnilis(t)e toimiku(te)
läbivaatamine on sarnane sellele, mida nõutakse EÜ tüübihindamise puhul, kuid ilma
masina üksikasjaliku inspekteerimiseta – vt § 398: märkused IX lisa punkti 3.1 kohta.
Kui masina projekteerimise suhtes kohaldatakse harmoneeritud standardeid,
kontrollib teavitatud asutus valitud standardite asjakohasust, kõige uuemate
versioonide kättesaadavust ja seda, kas tootja jälgib asjakohaste standardite arengut.
Kui kohaldatakse muid projekti tehnilisi spetsifikatsioone, kontrollib teavitatud asutus,
kas riskihinnang õigustab nende kasutamist ja kas need on kooskõlas kohaldatavate
oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, võttes arvesse tehnika taset.
Lisaks aitab tehnilise toimiku läbivaatamine teavitatud asutusel määrata kindlaks
kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi muud aspektid, mida tuleks kontrollida. Auditi
ajal kontrollib teavitatud asutus, kas masina muude mudelite tehnilised toimikud on
koostatud sama põhimõtte kohaselt nagu koos taotlusega esitatud näidistoimik(ud).
Punkti 2.3 neljandas lõigus käsitletakse täieliku kvaliteedi süsteemi heakskiitmise

otsusest teatamist. Heakskiitmise otsusest teatatakse taotluse esitajale pärast auditi
toimumist ja sellega kaasneb kirjalik auditiaruanne või viidatakse otsuses sellisele
aruandele. Heakskiitmise otsuses esitatakse selgelt heakskiidu objekt, märkides
otsusega hõlmatud, IV lisas loetletud masinarühmad ning kontrollitud tootmiskohtade
197
Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi suunised ISO/IEC juhendi 62:1996 kohaldamiseks –
Üldnõuded kvaliteedisüsteemide hindamis- ja sertifitseerimis-/registreerimisorganitele, 3. väljaanne
(IAF GD 2:2003) – lisa 2: Audiitori aeg:
http://elsmar.com/pdf_files/IAF-GD2-2003_Guide_62_Issue_3_Pub.pdf
370
aadressid. Samuti nimetatakse kõik heakskiidu suhtes kehtivad konkreetsed

piirangud. Otsuses märgitakse selle kuupäev ja kehtivusaeg.
Kui teavitatud asutus kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi heaks ei kiida, teatab ta
taotluse esitajale oma otsusest, esitades selle üksikasjalikud põhjused ja märkides,
milline on otsuse vaidlustamise menetlus – vt § 135: märkused artikli 14 lõike 6 kohta.
Sellisel juhul peab auditiaruanne sisaldama piisavalt teavet ja selgitusi, et tootja
saaks enne täiendava hindamiskülastuse taotlemist teha kindlaks oma süsteemi
kitsaskohad ja võtta asjakohaseid parandusmeetmeid.
X LISA (jätkub)
...
2.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi
ning hoidma süsteemi sobival ja tõhusal moel töökorras.
Tootja või tema volitatud esindaja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud
teavitatud asutusele igasugusest kavatsetavast kvaliteedisüsteemi muudatusest.
Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas ka
muudetud kvaliteedisüsteem vastab punkti 2.2 nõuetele või on vaja hindamist
korrata.
Ta teatab oma otsusest tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud
järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.
...
§ 405. Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi rakendamine ja muutmine

X lisa punkti 2.4 esimeses lõigus rõhutatakse, et tootja on kohustatud heakskiidetud
kvaliteedi tagamise süsteemi rakendama, jälgima selle rakendamist ning süsteemi
vajaduse korral ajakohastama ja täiustama.
Punkti 2.4 teises lõigus on sätestatud nõue, et tootja või tema volitatud esindaja
peavad teatama teavitatud asutusele kõigist kvaliteedi tagamise süsteemi
kavandatavatest muudatustest. Kuna süsteemi eesmärk on tagada, et tootja saab
projekteerida ja toota masinate uusi mudeleid, ilma et tal oleks vaja iga kord
teavitatud asutuse poole pöörduda, ei pea teatama teavitatud asutusele
muudatustest, mis tehakse süsteemiga hõlmatud masina konstruktsiooni, või uute
mudelite juurutamisest, eeldusel et nende muudatustega ei muudeta kvaliteedi
tagamise süsteemi ennast. Muudatused, millest teavitatud asutusele peab teatama,
on näiteks järgmised:
− uute tootmisrajatiste ja -kohtade lisandumine;
− uued tootmise allhanked või sellise tootmistegevuse tagasitoomine, mida
varem tehti allhankena;
− kvaliteedisüsteemi laiendamine uutele IV lisas loetletud masinarühmadele;
− süsteemi laiendamine masinatele, mis kuuluvad samasse IV lisas loetletud
rühma, kuid mille puhul kasutatakse erinevat tehnoloogiat;
− uute tootmistehnoloogiate kasutuselevõtmine;
371
− muudatused kvaliteedikontrolli meetodites;

− kvaliteedijuhtimise ümberkorraldamine.
Punkti 2.4 kolmanda lõigu kohaselt on teavitatud asutuse ülesanne määrata kindlaks,
kas muudetavate kvaliteedisüsteemi osade või elementide nõuetekohasuse
hindamiseks on vaja korraldada auditeid.
Pärast vajalike auditite läbiviimist vastavalt punkti 2.4 neljandale lõigule teatab
teavitatud asutus taotluse esitajale oma otsusest samadel tingimustel nagu ta teatas
algsest otsusest, näidates selles vajaduse korral otsuse vaidlustamise menetluse – vt
§ 404: märkused X lisa punkti 2.3 kohta.
372
X LISA (jätkub)
...
3. Teavitatud asutuse vastutusel olev järelevalve
3.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud
kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
3.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele kontrollimiseks juurdepääsu
projekteerimis-, tootmis-, kontrollimis-, katsetamis- ja laoruumidesse ning
annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise:
— kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon,
— kvaliteedisüsteemi projekteerimist käsitlevas osas ettenähtud
kvaliteediprotokollid, näiteks analüüsitulemused, arvutused, katsed jne,
— kvaliteedisüsteemi tootmist käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediprotokollid,
nagu näiteks kontrollimisaruanded ja katse- ning taatlusandmed, aruanded
töötajate erialase pädevuse kohta jne.
3.3. Et olla kindel, et tootja hoiab kvaliteedisüsteemi töökorras ning rakendab seda,
teeb teavitatud asutus perioodilisi kontrollimisi; ta esitab tootjale ka aruande
auditeerimise kohta. Regulaarse kontrolli sagedus on kolm aastat ja selle
käigus viiakse läbi täielik kvaliteedihindamine.
3.4. Lisaks võib teavitatud asutus teha tootjale etteteatamata kontrollkäike. Selliste
täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse
kontrollkäikude järelevalvesüsteemi abil. Eelkõige arvestatakse kontrollkäikude
järelevalvesüsteemis järgmisi tegureid:
− eelmiste kontrollkäikude tulemused,
− korrigeerimismeetmete järelevalve vajadus,
− kui see on asjakohane, siis süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused,
− tootmisprotsessi korralduses, mõõtmistes või viisides tehtud olulised
muudatused.
Selliste külastustega seoses võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta
teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Ta esitab
tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral katsearuande.
§ 406. Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi järelevalve

X lisa punkt 3 käsitleb heakskiidetud kvaliteedisüsteemi rakendamise järelevalvet, mis
toimub algse heakskiitva otsuse teinud teavitatud asutuse vastutusel.
Seda järelevalvet teostatakse punktis 3.3 osutatud perioodiliste audititega ja
punktis 3.4 viidatud etteteatamata kontrollkäikudega.
Punktis 3.2 nähakse ette, et kõnealuste auditite ja kontrollkäikude eesmärgil peab

tootja võimaldama teavitatud asutusele juurdepääsu kõigile asjakohastele
projekteerimis- ja tootmisruumidele ning vastavatele dokumentidele.
373
Punktis 3.3 osutatud perioodiliste auditite kestuse ja sageduse määrab kindlaks

teavitatud asutus, kes võtab arvesse selliseid asjaolusid nagu tootmiskohtade arv,
tootmisprotsessi keerukus, kui suur osa sellest toimub allhankena, toodetavate
masinatüüpide arv, valik ja keerukus ning tootmismaht. Vastavalt teavitatud asutuste
koordineerimisvõrgustiku (NB-M) esitatud kasutamissoovitusele CNB/M/13.021 – vt
§ 137: märkused artikli 14 lõike 7 kohta – ei tohiks auditite intervall olla pikem kui
12 kuud. Teavitatud asutus võtab perioodiliste auditite sageduse kindlaksmääramisel
samuti arvesse eelmiste auditite käigus omandatud kogemusi. Kui teatavad
perioodilised auditid piirduvad ainult kvaliteedi tagamise süsteemi osade
kontrollimisega, tagab teavitatud asutus, et süsteemi kõiki elemente hinnatakse
vähemalt iga kolme aasta tagant.
Pärast perioodilise auditi läbiviimist edastab teavitatud asutus tootjale auditi aruande
ja teavitab teda sellest, kas kvaliteedi täieliku tagamise süsteemile antud heakskiitu
uuendati. Teatamine toimub samadel tingimustel nagu algsest otsusest teatamine,
näidates vajaduse korral otsuse vaidlustamise menetluse – vt § 404: märkused X lisa
punkti 2.3 kohta.
Punktis 3.4 esitatakse mõned põhjused, mis võivad olla aluseks etteteatamata
kontrollkäikudele. Kõnealuste kontrollkäikude vajaduse ja sageduse otsustab
teavitatud asutus. Etteteatamata kontrollkäik võidakse teha komisjoni, liikmesriigi,
tootja, teise teavitatud asutuse või mis tahes teise huvitatud isiku nõuetekohaselt
põhjendatud kaebuse alusel, mis esitatakse teavitatud asutusele. Teiseks teguriks
võib olla see, kui teavitatud asutus saab teada tootja organisatsioonis,
tootmisprotsessis, meetmetes või tehnoloogias tehtud muudatustest. Sellised
kontrollkäigud võivad osutuda vajalikuks, kui turujärelevalveasutus tuvastab täieliku
kvaliteedi süsteemiga hõlmatud masinate nõuetele mittevastavuse või kui selliste
masinate kohta on komisjon teinud otsuse kaitseklausliga seotud menetluse raames.
Teavitatud asutuste koordineerimisvõrgustiku (NB-M) soovituse kohaselt tuleks
teavitatud asutuse ja tootja vahel sõlmitud lepingulises kokkuleppes näha ette selliste
kontrollkäikude võimalus.
Teavitatud asutus võib tootega teha (või lasta teha) katseid, et vajaduse korral
kontrollida kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi nõuetekohast toimimist. Sellised
katsed peaks üldiselt piirduma juhtudega, mille puhul on põhjendatud kahtlus
süsteemi tõhususe osas.
Pärast etteteatamata kontrollkäiku edastatakse tootjale kontrollkäigu aruanne ja, kui
see on asjakohane, katsetulemuste aruanne samadel tingimustel nagu auditiaruanne.
Kui perioodilise auditi või etteteatamata kontrollkäigu ajal tuvastab teavitatud asutus
ühe järgmistest olukordadest:
− kvaliteedi täieliku tagamise süsteem ei ole kooskõlas X lisa punktis 2.2 esitatud
nõuetega või
− süsteemi raames toodetud masinad ei vasta nõuetele,
peatab teavitatud asutus kvaliteedi tagamise süsteemile antud heakskiidu ning nõuab
tootjalt mittevastavuse kõrvaldamist kindlaksmääratud aja jooksul. Kui nõuetele
mittevastavust ei kõrvaldata sobivalt või ettenähtud aja jooksul, peab teavitatud
374
asutus kvaliteedisüsteemi kehtetuks tunnistama – vt § 135: märkused artikli 14 lõike 6

kohta.
Kvaliteedi täieliku tagamise menetlusega hõlmatud ja IV lisas loetletud masinate

turulelaskmine ei tohi jätkuda, kui teavitatud asutus on peatanud tootja kvaliteedi
tagamise süsteemile antud heakskiidu või selle tühistanud.
X LISA (jätkub)
...
4. Tootja või tema volitatud esindaja hoiab riigisiseste ametiasutuste jaoks
kättesaadavana kümneaastase perioodi vältel alates viimasest tootmiskuupäevast
− punktis 2.1 nimetatud dokumentatsiooni,
− punkti 2.4. kolmandas ja neljandas alalõigus ning punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud
teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid.
§ 407. Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi käsitlevate dokumentide, otsuste ja

aruannete säilitamine
X lisa punkti 4 kohaselt on heakskiidetud kvaliteedi tagamise süsteemi kasutav tootja
või tema volitatud esindaja kohustatud hoidma süsteemi käsitlevaid dokumente,
otsuseid ja aruandeid liikmesriigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat
pärast viimast tootmiskuupäeva. See on kuupäev, mil jõudis lõpule kvaliteedi täieliku
tagamise süsteemiga hõlmatud viimase IV lisas loetletud masinarühma kuuluva
masina tootmine. Neid dokumente võidakse kasutada turujärelevalve raames – vt
§ 99: märkused artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohta.
See kohustus täiendab tootjale kehtestatud üldist kohustust seoses iga toodetud
masinatüüpi käsitleva tehnilise toimiku säilitamisega – vt § 393: märkused VII lisa
A osa punkti 2 kohta.
375
XI LISA
Miinimumnõuded, millega liikmesriigid peavad teavitatud asutuste määramisel
arvestama
1. Kontrolli eest vastutav asutus, selle juht ja personal ei tohi olla kontrollitavate
masinate projekteerija, tootja, tarnija ega paigaldaja ega ühegi nimetatud osapoole
volitatud esindaja. Nimetatud isikud ei tohi otseselt ega volitatud esindajatena olla
seotud masinate projekteerimise, tootmise, turustamise ega hooldusega. See ei
välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel.
2. Teavitatud asutus ja selle personal peavad tegema kontrollkatseid suurima erialase
asjatundlikkuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugusest
surveavaldusest ja ahvatlusest, eelkõige rahalisest, mis võivad nende otsuseid ja
kontrolli tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikurühmade suhtes, kes on huvitatud
kontrolli tulemusest.
3. Teavitatud asutusel peab olema tehniliste teadmiste ning vastavushindamise
läbiviimiseks piisavate ja asjakohaste kogemustega personal iga masinarühma
jaoks, mille kohta teda on teavitatud. Tal peavad olema vajalikud vahendid
tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks seoses kontrollide asjakohasel viisil
läbiviimisega; ka peab tal olema juurdepääs erikontrollideks vajalikele seadmetele.
4. Kontrollide eest vastutavatel töötajatel peab olema
− hea tehniline ja erialane ettevalmistus,
− piisavad teadmised katsete nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste katsete
läbiviimise alal,
− oskus koostada katsete ehtsuse tõestamiseks vajalikke sertifikaate, protokolle ja
aruandeid.
5. Peab olema tagatud inspekteerijate erapooletus. Nende palk ei tohi sõltuda tehtud
katsete hulgast ega tulemustest.
6. Asutus peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu riigisisese
õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.
7. Teavitatud asutuse personal peab hoidma ametisaladust teabe osas, mis on
omandatud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud riigisiseste
õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus (välja arvatud teabevahetus selle
liikmesriigi pädevate haldusasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb).
8. Teavitatud asutused peavad osalema koordineerivas tegevuses. Nad peavad kas
otseselt osalema või olema esindatud Euroopa standardiseerimistegevuses, et teada,
milline on asjakohaste standarditega seotud olukord.
9. Liikmesriigid võivad võtta kõiki nende käsutuses olevaid meetmeid, mis on vajalikud
selle tagamiseks, et kui teavitatud asutus oma töö lõpetab, saadetakse selle asutuse
klientide toimikud teisele teavitatud asutusele või muudetakse kättesaadavaks
liikmesriigile, kes antud asutusest on teavitanud.
376
§ 408. Miinimumnõuded teavitatud asutuste hindamiseks

Liikmesriigid hindavad asutusi, kes on teavitatud asutused EÜ
tüübihindamismenetluse läbiviimiseks vastavalt IX lisale ja kvaliteedi täieliku tagamise
menetluse läbiviimiseks vastavalt X lisale seoses IV lisas loetletud
masinarühmadega, ning määravad need asutused ja teatavad neist komisjonile – vt
§ 133: märkused artikli 14 lõigete 1–5 kohta.
XI lisas esitatakse kriteeriumid, mida liikmesriigid peavad kasutama teavitatud
asutusteks kandideerivate asutuste hindamisel enne nende artikli 14 lõike 1 kohast
määramist ja nende tegevuse üle järelevalve teostamisel vastavalt artikli 14 lõikele 2.
Need on miinimumkriteeriumid, mis tähendab, et liikmesriikidel on õigus kehtestada
nende poolt määratavatele asutustele täiendavaid nõudeid, eeldusel et XI lisas
sätestatud üheksa kriteeriumit on täidetud.
Teavitatud asutuste hindamist ja järelevalvet võib teha asjakohastel harmoneeritud
standarditel põhineva akrediteerimisega – vt § 134: märkused artikli 14 lõigete 2, 3
ja 5 kohta.
XI lisa punktis 1 sätestatakse asutuse, selle direktori ja töötajate sõltumatuse
kriteerium. Masinate valdkonna teavitatud asutused on kolmandatest isikutest
vastavushindamisasutused, mis peavad olema nii organisatsiooniliselt ja
majanduslikult sõltumatud masinate projekteerimises, tootmises, tarnimises,
turustamises, paigaldamises või hoolduses osalevatest isikutest.
Punktides 2 ja 5 käsitletakse asutuse ja selle töötajate erialast usaldusväärsust,
tehnilist pädevust ja erapooletust.
Punktides 3 ja 4 on esitatud nõue, et asutuse töötajatel peavad olema vajalikud
teadmised ja kogemused ning vajalik koolitus, et tulla toime vastavushindamise
tehniliste ja haldusaspektidega. Nende aspektide hindamisel tuleb arvestada nii
IV lisas loetletud masinarühma või -rühmi ja menetlust või menetlusi, seoses millega
asutus enda teavitamist soovib.
Lisaks nõutakse punktis 3, et asutusel oleksid vajalikud vahendid, et täita tehnilisi ja
haldusülesandeid, mis kuuluvad selle vastavushindamise menetluse juurde, millega
seoses ta teavitamist taotleb. Samuti peaks asutusel olema juurdepääs erandlike
kontrollide läbiviimiseks vajalikele seadmetele. Seega peavad teavitatud asutusel
reeglina olema vajalikud võimalused ja seadmed, et viia läbi asjaomase
vastavushindamise menetlusega nõutavaid kontrollimisi, mõõtmisi ja katseid. Kuid
erandlike kontrollide tegemiseks võib näha ette allhankijate kasutamist – vt § 398:
märkused IX lisa punkti 3.1 kohta.
Punktiga 6 nõutakse, et asutusel peab olema sõlmitud vastutuskindlustus, välja
arvatud juhul, kui vastutuse võtab endale riik.
Punkti 7 kohaselt peavad teavitatud asutuse töötajad olema kohustatud hoidma
ametisaladust konfidentsiaalse teabe osas, mis on neile vastavushindamise käigus
teatavaks saanud. See ei mõjuta teavitatud asutuse kohustust anda teavet
teavitavale ametiasutusele, sest liikmesriikide ametiasutused on ka ise kohustatud
tagama sellise teabe konfidentsiaalsuse – vt § 143: märkused artikli 18 kohta.
Vastavalt punktile 8 peavad teavitatud asutused osalema koordineerivas tegevuses.
Selle kriteeriumi täitmiseks peab teavitatud asutus osalema otseselt masinate
377
valdkonna teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustiku (NB-M) töös või

osalema liikmesriigi tasandi koordineerimisüksuses, mis on Euroopa
koordineerimisvõrgustikus esindatud – vt § 137: märkused artikli 14 punkti 7 kohta.
Punktis 8 nähakse samuti ette, et teavitatud asutused peavad ka kas ise osalema
Euroopa tasandi standardimistegevuses või olema selles esindatud, et kindlalt teada,
milline on asjakohaste standarditega seotud olukord. On oluline, et teavitatud
asutused osalevad neid masinarühmi käsitlevate standardite väljatöötamises, millest
neid on teavitatud, sest sellega tagatakse, et standardite koostamisel võetakse
arvesse asjaomaste masinate kontrollimisel ja katsetamisel omandatud kogemusi.
Samuti on oluline, et teavitatud asutusel ei oleks mitte üksnes asjakohased
teadmised avaldatud harmoneeritud standarditest, vaid et nad oleksid kursis ka uute
standardite loomise ja olemasolevate muutmisega. Sel eesmärgil võivad nad kas
vahetult osaleda standardimises Euroopa tasandil või vähemalt olla seotud riiklike
standardimisrühmadega, mis jälgivad nende tegevuse jaoks asjakohaste standardite
arengut – vt § 112: märkused artikli 7 lõike 2 kohta.
Punkti 9 eesmärk on tagada, et kui teavitatud asutus lõpetab oma tegevuse kas
asutuse lõpetamise tõttu või teavituse kehtetuks tunnistamise tõttu, on tehtud
vajalikud korraldused selle tagamiseks, et asjakohased toimikud on vajaduse korral
siiski turujärelevalveasutustele kättesaadavad – vt § 399: märkused IX lisa punkti 7
kohta; ja § 407: märkused X lisa punkti 4 kohta. See on võimalik kas dokumentide
toimetamisega teisele teavitatud asutusele asjaomase tootja nõusolekul või nende
kättesaadavaks tegemisega teavitavale ametiasutusele.
378
MÄRKSÕNALOEND
Teema Direktiiv 2006/42/EÜ Juhend
A
Akud I lisa – punkt 3.5.1 § 320
Akustilised ja visuaalsed signaalid
(hoiatusseadised) I lisa – punkt 1.7.1.2 § 248
- tagurdamine (liikumine) I lisa – punkt 3.3.1 § 303
Allmaatöömasinad I lisa – 5. osa §-d 362–367
Ametlikud vastuväited harmoneeritud Põhjendus 11 § 13
standarditele
- menetlus Artikkel 10 §-d 119, 120
- lõpptulemus § 121
Astmed (liikurmasinale juurdepääsu vahend) I lisa – punkt 3.4.5 § 317
A-tüüpi standardid Artikli 7 lõige 2 § 111
Audio- ja videoseadmed (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k – teine § 65
taane
Autoteeninduse tõstukid IV lisa – punkt 16 § 388
Avamererajatised (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt f § 58
Avamere ujuvrajatised (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt f § 58
Avatavad ajamiga töötavad piirded pressidele IV lisa – punkt 20 § 388

V lisa – punkt 3 § 389
Avatavad blokeerivad kaitsepiirded I lisa – punkt 1.4.2.2 § 219
- mehaanilise ajamiga piirded teatavatele IV lisa – punkt 20 § 388
pressidele V lisa – punkt 3 § 389
Avatavad kaitsepiirded (blokeerivad) I lisa – punkt 1.4.2.2 § 219
- ajamiga, presside jaoks IV lisa – punkt 20 § 388
B
Blokeerimine (masina kasutusaja etapp) I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt a § 173
B-tüüpi standardid Artikli 7 lõige 2 § 111
C
CE-märgis Põhjendused 21 ja 22 § 23
- kohustus Artikli 5 lõike 1 punkt f § 103
- muud direktiivid Artikli 5 lõige 4 § 106
- vastavuseeldus Artikli 7 lõige 1 § 109
- nõuetele mittevastavate toodete Artikli 11 lõige 5 § 125
CE-märgis
- masinale kandmine Artikkel 16 § 141
I lisa – punkt 1.7.3 § 250
- kuju III lisa § 387
- märgise mittevastavus Artikkel 17 § 142
CENELEC (Euroopa Elektrotehnika Artikli 7 lõige 2 § 112
Standardikomitee) (Euroopa
standardiorganisatsioon)
D
Demonstratsioonid, messid ja näitused Artikli 6 lõige 3 § 108
Demonteerimine
- masina kasutusaja etapp I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt a § 173
- stabiilsuse tingimused I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt o § 269
379
Diagnostiline veaotsimisseade I lisa – punkt 1.6.1 § 239

Direktiiv 94/9/EÜ Artikkel 3 § 91
- plahvatusoht I lisa – punkt 1.5.7 § 228
- vastavusmärgis I lisa – punkt 1.7.3 § 251
Direktiivi 98/37/EÜ kehtetuks tunnistamine Artikkel 25 § 152
Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad tooted Artikli 1 lõige 1 ja artikkel 2 §-d 32–46
Dünaamiline koormuskatse
- määratlus I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt f § 333
- katsetustegurid I lisa – punkt 4.1.2.3 § 339
- otstarbele vastavus I lisa – punkt 4.1.3 § 351
E
Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid
(mõiste määratlus) Artikli 1 lõike 1 punkt f ja artikli 2 § 45
punkt f
- nõuded I lisa – punkt 3.4.7 § 319
- vastavushindamise menetlus IV lisa – punktid 14 ja 15 § 388
- piirded V lisa – punkt 1 § 389
Eemalepaiskuvad esemed I lisa – punkt 1.3.3 § 208
- töödeldavate detailide I lisa – punkti 2.3 alapunkt b § 281
eemalepaiskumine (puidutöötlemine)
Ehitusaasta (masina märgistus) I lisa – punkt 1.7.3 § 250
Ehitustoodete direktiiv (89/106/EMÜ) Artikkel 3 § 92
Ehitustõstukid Põhjendus 5 §8
Elektriga seotud ohud I lisa – punkt 1.5.1 § 222
- akud I lisa – punkt 3.5.1 § 320
Elektri- ja elektroonikatooted (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k § 63
Elektrimootorid (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k – kuues § 69
taane
Elektritundlikud kaitseseadised I lisa – punkt 1.4.3 § 221
Elektromagnetiline ühilduvus
- direktiiv 2004/108/EÜ Artikkel 3 § 92
- häirekindlus I lisa – punkt 1.2.1 § 184
I lisa – punkt 1.5.11 § 233
Elektromagnetkiirgus I lisa – punkt 1.5.10 § 232
ELi ametlikud keeled I lisa – punkt 1.7.1 § 246
Emissioon (kiirgus) I lisa – punkt 1.5.10 § 232
Emissioon (müra)
- müra vähendamine I lisa – punkt 1.5.8 § 229
- müraandmete võrdlemine I lisa – punkt 1.5.8 § 230
- teave müra kohta I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt u § 273
- väliseadmete direktiiv Artikkel 3 § 92
(2000/14/EÜ) I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt u § 273
Emissioon (ohtlikud materjalid ja ained) I lisa – punkt 1.5.13 § 235
- pihustusmasinad I lisa – punkt 3.5.3 § 322
Emissioon (trükised) I lisa – punkt 1.7.4.3 § 275
Emissioon (vibratsioon)
- vibratsiooni vähendamine I lisa – punkt 1.5.9 § 231
- istmed I lisa – punkt 1.1.8 § 183
- paigaldamine ja monteerimine I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt j § 264
- teave kaasaskantavate masinate I lisa – punkt 2.2.1.1 § 279
tekitatava vibratsiooni kohta
- teave liikurmasinate tekitatava I lisa – punkt 3.6.3.1 § 325
vibratsiooni kohta
Emissioonide imisüsteemid (ohutusseadised) V lisa – punkt 6 § 389
Energiavarustuse häire I lisa – punkt 1.2.6 § 205
- tõstmine I lisa – punkti 4.1.2.6 alapunkt c § 342
380
Ergonoomika põhimõtted I lisa – punkt 1.1.6 § 181

- juhtimisseadised I lisa – punkt 1.2.2 § 193
Eri- ja lisaseadmed I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt e § 177
Ettenähtav väärkasutamine (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt i § 172
- arvessevõtmine I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt a § 173
- vältimine I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt c § 175
- hoiatamine kasutusjuhendis I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt h § 263
Ettenähtud kasutamine (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt h § 171
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt g § 263
Euroopa Majanduspiirkond (EMP) Artikkel 6 § 107
Euroopa Standardikomitee (CEN) (Euroopa Artikli 7 lõige 2 § 112
standardiorganisatsioon)
Euroopa standardiorganisatsioonid Artikli 7 lõige 2 § 112
EUROPA (Euroopa Komisjoni veebisait) Artikkel 21 § 146
EÜ tüübihindamismenetlus Artikli 12 lõike 3 punkt b § 129
(vastavushindamine) Artikli 12 lõike 4 punkt a § 130
IX lisa punkt 1 § 396
- taotlus IX lisa punkt 2 § 397
- sisu IX lisa punkt 3 § 398
- sertifikaat IX lisa punktid 4–8 § 399
- sertifikaadi kehtivus ja selle ülevaade IX lisa punkt 9 § 400
EÜ vastavusdeklaratsioon
- kohustus Artikli 5 lõike 1 punkt e § 103
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt c § 261
- sisu II lisa 1. osa A jagu §-d 382, 383
- säilitamine II lisa 2. osa § 386
G
Gaasiseadmete direktiiv (90/396/EMÜ) Artikkel 3 § 91
H
Halduskoostöö rühm (turujärelevalve) Artikli 19 lõige 2 § 144
Harmoneeritud standard Põhjendus 18 § 20
- määratlus Artikli 2 punkt l § 87
- vastavuseeldus Artikli 7 lõige 2 § 110
- klassifikatsioon § 111
- arendamine § 112
- kindlaksmääramine § 113
- ELTs avaldamine Artikli 7 lõige 3 § 114
- sotsiaalpartnerite osalemine Artikli 7 lõige 4 § 115
- ametlik vastuväide Põhjendus 11 § 13
Artikkel 10 §-d 119–121
- harmoneeritud standardites esinevad
puudused Artikli 11 lõige 4 § 124
- IV lisas loetletud masinate
vastavushindamine Artikli 12 lõige 3 § 129
- standardid ja tehnika tase I lisa – 3. üldpõhimõte § 162
Harmoneeritud standardite klassifikatsioon Artikli 7 lõige 2 § 111
Heitgaasid (allmaatöö) I lisa – punkt 5.6 § 367
381
Hoiatused
- masina kohta I lisa – punkt 1.7.1 §-d 245, 246
- hoiatusseadised I lisa – punkt 1.7.1.2 § 248
- jääkriski eest hoiatamine I lisa – punkt 1.7.2 § 249
- hoiatusmärguanded, märgid ja signaalid I lisa – punkt 3.6.1 § 323
(liikumine)
Hooldus
- režiimi valik I lisa – punkt 1.2.5 § 204
- masina hooldus I lisa – punkt 1.6.1 § 239
- juurdepääs I lisa – punkt 1.6.2 § 240
- energiaallikatest lahutamine I lisa – punkt 1.6.3 § 241
- operaatori sekkumine I lisa – punkt 1.6.4 § 242
- siseosade puhastamine I lisa – punkt 1.6.5 § 243
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunktid r § 272
ja s
Hoolduspunktid (juurdepääs) I lisa – punkt 1.6.2 § 240
Hädapidur (liikumine) I lisa – punkt 3.3.3 § 307
Hädaseiskamisseadised I lisa – punkt 1.2.4.3 § 202
- ohutusseadised V lisa – punkt 10 § 389
Hüdrauliline energia I lisa – punkt 1.5.3 § 224
Hüdraulilised laetoestikud IV lisa – punkt 12.2 § 388
Hüdraulilised laetoestikud (allmaatöö) I lisa – punktid 5.1 ja 5.2 § 363
IV lisa – punkt 12.2 § 388
Hügieeninõuded I lisa – punkt 2.1 § 277
I
Infotehnoloogiaseadmed (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k – kolmas § 66
taane
Inimese kohalolu kindlakstegemine IV lisa – punkt 19 § 388
(ohutusseadised) V lisa – punkt 2 § 389
Inimeste tõstmine Põhjendus 7 § 10
- nõuded I lisa – 6. osa §-d 368–381
- seadmed inimeste tõstmiseks IV lisa – punkt 17 § 388
Ioniseeriv kiirgus I lisa – punkt 1.5.10 § 232
Isetagastuvad juhtimisseadised
- liikurmasinad I lisa – punkt 3.3.1 § 353
- tõstmine I lisa – punkt 4.2.1 § 301
- inimeste tõstmine I lisa – punkt 6.2 § 371
Isikukaitsevahendid
- direktiiv 89/686/EÜ Artikkel 3 § 90
- isikukaitsevahendite võimaldamine I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
- isikukaitsevahendite kasutamisest I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt d § 176
tulenevad piirangud
- juhised isikukaitsevahendite kohta I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt m § 267
- kanduris olevad kinnituspunktid I lisa – punkt 6.3.2 § 374
Istmed I lisa – punkt 1.1.8 § 183
J
Jaotus- ja juhtimisseadmed (väljajätmine)
- madalpinge Artikli 1 lõike 2 punkt k – viies taane § 68
- kõrgepinge Artikli 1 lõike 2 punkt l § 70
Juhtimine (liikumine)
- juhtimispidemed I lisa – punkt 3.3.1 § 302
- võimendiga rooliseade I lisa – punkt 3.3.5 § 312
Juhtimiskohad
382
- nähtavus juhtimiskohal I lisa – punkt 1.2.2 § 195

- juhtimiskoha asukoht § 196
- mitu juhtimiskohta § 197
Juhtimiskoht (liikumine) I lisa – punkt 3.2.1 § 294
Juhtimisseadised vastuvõtuplatvormide I lisa – punkt 6.4.2 § 379
läheduses (inimeste tõstmine)
Juhtimisseadiste volitamata kasutamine I lisa – punkt 3.3 § 297
Juhtimisseadmed ja -seadised I lisa – punkt 1.2.2 §-d 185–198
- kindlaksmääramine § 186
- asetus § 187
- liikumine § 188
- asukoht § 189
- tahtmatu toimimine § 190
- vastupidavus § 191
- mitme erineva toimingu sooritamiseks § 192
- ergonoomika põhimõtted § 193
- näidikud ja kuvarid § 194
- liikurmasinad I lisa – punkt 3.3.1 §-d 299, 300
- tõstmine I lisa – punkt 4.2.1 § 353
- allmaatöö I lisa – punkt 5.3 § 364
Juhtimissüsteemid I lisa – punkt 1.2 §-d 184–205
- ohutus ja töökindlus I lisa – punkt 1.2.1 § 184
- käivitamine I lisa – punkt 1.2.3 § 199
- seiskamine I lisa – punkt 1.2.4 §-d 200–203
- volitamata kasutamine (liikumine) I lisa – punkt 3.3 § 297
- kaugjuhtimisseadised (liikumine) I lisa – punkt 3.3 § 298
Juhtimissüsteemide töökindlus I lisa – punkt 1.2.1 § 184
Juhtimis- või töötamisviiside valik I lisa – punkt 1.2.5 § 204
Juhtrööpad ja rööbasteed I lisa – punkt 4.1.2.2 § 336
Juurdepääs
- juurdepääs töötamiskohtadele ja
hoolduspunktidele I lisa – punkt 1.6.2 § 240
- juurdepääsuvahendid (liikuvus) I lisa – punkt 3.4.5 § 317
- juurdepääs kandurile (inimeste I lisa – punkt 6.4.3 § 380
tõstmine)
Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded I lisa – punkt 1.4.2.3 § 220
Juurdepääsuvahendid (liikuvus) I lisa – punkt 3.4.5 § 317
Jõuülekande osad I lisa – punkt 1.3.8.1 § 213
- mootor (liikumine) I lisa – punkt 3.4.2 § 314
Järelevalve teavitatud asutuste üle Artikli 14 lõige 2 § 134
Jääkrisk I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
- hoiatused I lisa – punkt 1.7.2 § 249
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt l § 267
K
Kaasaskantavad käeshoitavad ja/või I lisa – punkt 2.2 § 278
käsijuhitavad masinad
- andmed vibratsiooni kohta I lisa – punkt 2.2.1.1 § 279
Kabiin I lisa – punkt 1.1.8 § 182
- juhtimiskoht (liikumine) I lisa – punkt 3.2.1 § 294
Kaevanduse tõstemasinad (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt i § 61
Kahekäejuhtimisseadised I lisa – punkt 1.4.3 § 221
383
Kaitseklausel Artikkel 11 § 122

- menetlus Artikli 11 lõiked 2 ja 3 § 123
- harmoneeritud standardites esinevad Artikli 11 lõige 4 § 124
puudused
- lõpptulemus Artikli 11 lõige 6 § 126
Kaitsemeetmed I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
Kaitsepiire (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt f § 169
- kaitsepiirded ja kaitseseadised I lisa – punkt 1.4.1 § 216
- kaitsepiirded I lisa – punkt 1.4.2 § 217
- kinnitatud kaitsepiirded I lisa – punkt 1.4.2.1 § 218
- avatavad blokeerivad kaitsepiirded I lisa – punkt 1.4.2.2 § 219
- blokeerimisseadis I lisa – punkt 1.4.2.2 § 219
- reguleeritavad kaitsepiirded I lisa – punkt 1.4.2.3 § 220
- kaitsepiirded eemaldatavate I lisa – punkt 3.4.7 § 319
jõuülekandemehhanismide jaoks IV lisa – punkt 15 § 388
Kaitseseadised (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt g § 170
- nõuded I lisa – punkt 1.4.3 § 221
- inimeste kohalolu kindlakstegemiseks IV lisa – punkt 19 § 388
Kaitsevahendid Põhjendus 25 § 26
Artikkel 20 § 145
Kandur (mõiste määratlus) I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt g § 334
- liikumine I lisa – punkt 4.1.2.8.1 § 345
- juurdepääs I lisa – punkt 4.1.2.8.2 § 346
I lisa – punkt 6.4.3 § 380
- kokkupuutumine I lisa – punkt 4.1.2.8.3 § 347
- lasti allakukkumine I lisa – punkt 4.1.2.8.4 § 348
- vaid kaupade tõstmiseks I lisa – punkt 4.3.3 § 359
- inimeste tõstmine I lisa – punkt 6.1.1 § 369
- liikumise juhtimine I lisa – punkt 6.2 § 371
- kiirendamine ja aeglustamine I lisa – punkt 6.3.1 § 372
- kaldumine, inimeste kukkumine I lisa – punkt 6.3.2 §-d 373, 374
- luugid ja külguksed I lisa – punkt 6.3.2 § 375
- kaitsekatus I lisa – punkt 6.3.3 § 376
- kokkupuude liikumatute või liikuvate I lisa – punkt 6.4.1 § 378
elementidega
- kontrollimatu liikumine I lisa – punkt 6.4.1 § 378
- märgistused (inimeste tõstmine) I lisa – punkt 6.5 § 381
Kantavad kinnitus- ja muud lööktoimelised I lisa – punkt 2.2.2 § 280
masinad
Karedad pinnad I lisa – punkt 1.3.4 § 209
Kasutatud masinad Artikkli 2 punkt h § 72
Kasutaja
- kasutaja võetavad kaitsemeetmed I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt m § 267
- kasutaja sooritatavad hooldustoimingud I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt r § 272
Kasutamine tarbijate poolt Põhjendus 15 § 17
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.1 alapunkt d § 259
Kasutamissoovitused Artikli 14 lõige 7 § 137
Kasutatavad vedelikud I lisa – punkt 1.1.3 § 178
- kõrgsurvestatud vedelikud I lisa – punkt 1.3.2 § 207
Kasutuselevõtmine (mõiste määratlus) Artikli 2 punkt k § 86
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt k § 265
384
Kasutusjuhend Artikli 5 punkt c § 103

- keeled I lisa – punkt 1.7.4 §-d 254–274
- koostamine ja tõlkimine I lisa – punkti 1.7.4.1 alapunktid a §-d 256, 257
ja b
- ettenähtav väärkasutamine I lisa – punkti 1.7.4.1 alapunkt c § 258
- mittekutselised operaatorid I lisa – punkti 1.7.4.1 alapunkt d § 259
- toiduainete-, kosmeetika- ja
farmaatsiatööstuse masinad I lisa – punkt 2.1.2 § 277
- kaasaskantavad käes hoitavad ja
käsijuhitavad masinad (vibratsioon) I lisa – punkt 2.2.1.1 § 279
- kantavad kinnitus- ja muud
lööktoimelised masinad I lisa – punkt 2.2.2.2 § 280
- liikurmasinad (vibratsioon) I lisa – punkt 3.6.3.1 § 325
- tõstmise abiseadised I lisa – punkt 4.4.1 § 360
- tõstemasinad I lisa – punkt 4.4.2 § 361
Katsetustegur (mõiste määratlus) I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt d § 331
- staatilised koormuskatsed I lisa – punkt 4.1.2.3 § 338
- dünaamilised koormuskatsed I lisa – punkt 4.1.2.3 § 339
Kaugjuhtimisseadised I lisa – punkt 3.3 § 298
- liikurmasina kaugjuhtimine I lisa – punkt 3.3.3 § 309
Keeled
- kirjalik või suuline teave (hoiatused) I lisa – punkt 1.7.1 §-d 245, 246
- kasutusjuhend I lisa – punkt 1.7.4 § 256
- osaliselt komplekteeritud masina
paigaldusjuhendid VI lisa § 390
- tehniline toimik VII lisa A osa § 391
- korrespondents teavitatud asutusega IX lisa punkt 8 § 399
Ketassaed IV lisa - punkt 1 § 388
Ketid, trossid ja lindid (mõiste määratlus) Artikli 1 lõike 1 punkt e ja artikli 2 § 44
punkt e
- tõstemasinad I lisa – punkt 4.1.2.4 § 340
- tõstmise abiseadised ja nende I lisa – punkt 4.1.2.5 § 341
koostisosad
- teave ja märgistused I lisa – punkt 4.3.1 § 357
Kettsaed (kantavad) IV lisa – punkt 8 § 388
Kiirgus I lisa – punkt 1.5.10 § 232
- siirdatavad meditsiiniseadmed I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt v § 274
- trükised I lisa – punkt 1.7.4.3 § 275
Kinnijäämise oht I lisa – punkt 1.5.14 § 236
Kinnitatud piirded I lisa – punkt 4.1.2.1 § 218
Kodumajapidamisseadmed
(väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k – esimene § 64
taane
Komistamine (libisemine ja kukkumine) I lisa – punkt 1.5.15 § 237
- liikumatuid vastuvõtuplatvorme
teenindava masina kandur I lisa – punkt 4.1.2.8.2 § 346
Komitee Põhjendus 30 § 31
Artikkel 22 § 147
Konfidentsiaalsus Artikkel 18 § 143
Kontorimasinad (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k – neljas § 67
taane
Kontroll lasti üle (tõstmine) I lisa – punkt 4.2.2 § 354
- seadised (ohutusseadised) V lisa – punkt 8 § 389
Kontrolliga regulatiivmenetlus Artikli 8 lõige 1 § 116
Artikli 9 lõige 3 § 118
Kontrollimatu liikumine I lisa – punkt 1.3.9 § 215
385

Koolitus Artikkel 15 § 140
- koolitusvajaduse täpsustamine I lisa – punkt 1.1.2 § 174
- koolitamise juhised I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt k § 266
Koormusvarutegur (mõiste määratlus) I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt c § 330
- ketid ja trossid I lisa – punkt 4.1.2.4 § 340
koostisosad
Koostamisvead I lisa – punkt 1.5.4 § 225
Kosmeetikatööstuse masinad I lisa – punkt 2.1 § 277
Kukkumine, libisemine ja komistamine I lisa – punkt 1.5.15 § 237
Kukkuvad esemed I lisa – punkt 1.3.3 § 208
- inimeste tõstmise masinad I lisa – punkt 6.3.3 § 376
- kukkuvate esemete eest kaitsvad IV lisa – punkt 23 § 388
struktuurid (FOPS) V lisa – punkt 15 § 389
Kummi vormimise masinad IV lisa – punkt 11 § 388
Kuvarid (juhtimisseadised) I lisa – punkt 1.2.2 § 194
Kvaliteedi täieliku tagamise menetlus Artikli 12 lõike 3 punkt c § 129
(vastavushindamine) Artikli 12 lõike 4 punkt b § 130
X lisa punkt 1 § 401
- taotlus X lisa punkt 2.1 § 402
- eesmärk ja sisu X lisa punkt 2.2 § 403
- hindamine X lisa punkt 2.3 § 404
- täitmine ja muutmine X lisa punkt 2.4 § 405
- järelevalve X lisa punkt 3 § 406
- dokumentide säilitamine X lisa punkt 4 § 407
Kõrgepinge elektriseadmed (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt l § 70
- masinate kõrgepingeseadmed I lisa – punkt 1.5.1 § 222
Käies juhitav liikurmasin I lisa – punkt 3.3.4 § 311
Käivitamine I lisa – punkt 1.2.3 § 199
- kaasasõitva juhiga liikurmasin I lisa – punkt 3.3.2 § 304
- soovimatu liikumahakkamine mootori
käivitamise ajal I lisa – punkt 3.3.2 § 306
Käsipuud (libisemine, komistamine ja kukkumine) I lisa – punkt 1.5.15 § 237
- liikurmasinale juurdepääsu vahend I lisa – punkt 3.4.5 § 317
Köisteede direktiiv (2000/9/EÜ) Artikkel 3 § 90
L
Laadaplatsidel ja lõbustusparkides kasutatavad
seadmed (väljajätmine) Artikli 1 lõige 2 § 49
Lammutamine (masina kasutusaja etapp) I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt a § 173
Laserkiirgus I lisa – punkt 1.5.12 § 234
Last (tõstmine)
- kukkumine, alla laskmine, I lisa – punkt 4.1.2.6 § 342
haardeseadised
Lasti kukkumine (tõstmine) I lisa – punkti 4.1.2.6 alapunkt c § 342
- kandurilt I lisa – punkt 4.1.2.8.4 § 348
Levitajad § 83
Libisemine, komistamine ja kukkumine I lisa – punkt 1.5.15 § 237
- liikumatuid vastuvõtuplatvorme I lisa – punkt 4.1.2.8.2 § 346
teenindav kandur
Liftide direktiiv (95/16/EÜ) Artikkel 3 § 90
- muutmine Põhjendus 27 § 28
Artikkel 24 § 151
386
Liikmesriikidevaheline koostöö
- masinate valdkonna halduskoostöö Artikli 19 lõige 2 § 144
rühm
Liikumatud vastuvõtuplatvormid (neid I lisa – punkt 4.1.2.8 §-d 344–349
teenindavad masinad)
Liikumise juhtimine (tõstmine) I lisa – punkt 4.1.2.6 § 342
Liikurmasina juht (mõiste määratlus) I lisa – punkti 3.1.1 alapunkt b § 293
Liikurmasinate liiklemine tänavatel I lisa – punkt 3.3.3 § 308
- märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded I lisa – punkt 3.6.1 § 323
Liikuvad osad I lisa – punkt 1.3.7 § 212
- kaitsvate seadiste valik I lisa – punkt 1.3.8 § 213
- jõuülekande osad I lisa – punkt 1.3.8.1 § 213
- liikuvad osad tööprotsessis I lisa – punkt 1.3.8.2 § 214
- blokeeritud seadme vabastamise I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt q § 271
juhised
- rattad ja roomikud (liikumine) I lisa – punkt 3.2.1 § 294
Lindid (mõiste määratlus) Artikli 1 lõike 1 punkt e ja artikli 2 § 44
punkt e
koostisosad
Lintsaed IV lisa – punkt 4 § 388
Lisaseadmed I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt e § 177
Loogikaseadmed turvafunktsioonide IV lisa – punkt 21 § 388
kindlustamiseks V lisa – punkt 4 § 399
Lõbustusparkides ja laadaplatsidel kasutatavad
seadmed (väljajätmine) Artikli 1 lõige 2 § 49
Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud Põhjendus 6 §9
masinad IV lisa – punkt 18 § 388
- üleminekuperiood Artikkel 27 § 154
M
Maanteesõidukid (väljajätmine)
- neljarattalised maanteesõidukid Artikli 1 lõike 2 punkt e – teine taane § 54
- kahe- ja kolmerattalised Artikli 1 lõike 2 punkt e – kolmas § 55
maanteesõidukid taane
Madalpingedirektiiv (2006/95/EÜ) (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k §-d 63–69
- ohutuseesmärgid I lisa – punkt 1.5.1 § 222
Madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed
(väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k – viies taane § 68
Masinad Artikli 1 lõike 1 punkt a
- laiem tähendus Artikkel 2 – esimene lause § 33
- määratlus Artikli 2 punkt a §-d 34–40
- uued ja kasutatud masinad § 72
- tuumaenergia kasutamiseks Artikli 1 lõike 2 punkt c § 50
(väljajätmine)
- sõjalisel otstarbel kasutamiseks või Artikli 1 lõike 2 punkt g § 59
politsei ülesannete täitmiseks
(väljajätmine)
- teaduslikeks uurimistöödeks Artikli 1 lõike 2 punkt h § 60
(väljajätmine)
- esinejate tõstmiseks (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt j § 62
- tarbijale kasutamiseks Põhjendus 15 § 17
I lisa – punkti 1.7.4.1 alapunkt d § 259
- liikumatute vastuvõtuplatvormide I lisa – punkt 4.1.2.8 §-d 344–349
teenindamiseks I lisa – punkt 6.4 §-d 377–380
- allmaatööks I lisa – 5. osa §-d 362–367
387
IV lisa – punkt 12 § 388

Masinadirektiiviga tegelevad institutsioonid § 149
Masinadirektiivi kohaldamine Artikli 26 lõige 1 § 153
Masinadirektiivi reguleerimisala Artikli 1 lõige 1 ja artikkel 2 §-d 32–46
Masina ja osaliselt komplekteeritud masina
liikumisvabadus Artikkel 6 § 107
Masina kirjeldus (kasutusjuhend) I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunktid d–f § 262
Masinakomitee Põhjendus 30 § 31
Artikkel 22 § 147
Masina kontrollimine kasutusajal Artikkel 15 § 140
Masina liikumine (mõiste määratlus) I lisa – punkti 3.1.1 alapunkt a § 292
Masina märgistus I lisa – punkt 1.7.3 § 250
- ketid, trossid ja lindid I lisa – punkt 4.3.1 § 357
- tõstmise abiseadised I lisa – punkt 4.3.2 § 358
- tõstemasinad I lisa – punkt 4.3.3 § 359
- kandur (inimeste tõstmine) I lisa – punkt 6.5 § 381
Masina müük (turulelaskmine) Artikli 2 punkt h § 74
Masina nimetus
- märgistus I lisa – punkt 1.7.3 § 250
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt b § 260
Masina rent (turulelaskmine) Artikli 2 punkt h § 74
Masinate kasutamine Põhjendus 12 § 14
- riigisisesed õigusnormid Artikkel 15 §-d 139, 140
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt k § 265
Masinate kogum (mõiste määratlus) Artikli 2 punkt a §-d 38, 39
- turulelaskmine Artikli 2 punkt h § 76
- seiskamisseadised I lisa – punkt 1.2.4.4 § 203
Masinate paigaldamine ja kasutamine Artikkel 15 §-d 139, 140
Masinate töörühm Artikkel 22 § 148
Masinatootmise sisekontrollid Artikli 12 lõiked 2 ja 3 §-d 128, 129
(vastavushindamine) VIII lisa § 395
Masina vastavushindamise menetlused Artikkel 12 §-d 127–129
§ 132
Masina või masinaosa käsitsemine I lisa – punkt 1.1.5 § 180
- massi märkimine I lisa – punkt 1.7.3 § 253
Mass
- käsitsemisjuhised I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt p § 270
- liikurmasinate märgistus I lisa – punkt 3.6.2 § 324
Materjalid
- kasutatud materjalid ja tooted I lisa – punkt 1.1.3 § 178
- toiduainetega kokkupuutuvad materjalid Artikkel 3 § 91
I lisa – punkti 2.1.1 alapunkt a § 277
- materjalide vastupidavus I lisa – punkt 1.3.2 § 207
- ohtlike materjalide ja ainete leke I lisa – punkt 1.5.13 § 235
- tõstmine I lisa – punkt 1.4.2.3 § 337
Meditsiiniseadmete direktiiv (93/42/EÜ) Artikkel 3 § 90
Meetmed ohtlike masinate rühmade suhtes Põhjendus 13 § 15
Artikli 8 lõike 1 punkt b § 116
Artikkel 9 § 118
Mehaaniline vastupidavus (tõstmine) I lisa – punkt 4.1.2.3 §-d 337–339
Mehaanilised ohud I lisa – punkt 1.3 §-d 206–215
Merelaevad (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt f § 58
Messid, näitused ja demonstratsioonid Põhjendus 17 § 19
Metallide külmtöötluspressid IV lisa – punkt 9 § 388
388
Metsa- ja põllumajanduslikud traktorid Põhjendus 8 § 11

(väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt e § 53
Miinimumnõuded teavitatud asutuste
hindamiseks XI lisa § 408
Mitmekülgne kasutamine (kasutusjuhend, I lisa – punkt 3.6.3.2 § 326
liikurmasinad)
Mittekutselised operaatorid (kasutusjuhend) I lisa – punkti 1.7.4.1 alapunkt d § 259
Monteerimine (masina kasutusaja etapp) I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt a § 173
Monteerimisjuhised/paigaldusjuhendid
- osaliselt komplekteeritud masinate Artikkel 13 § 131
jaoks VI lisa § 390
- masinate jaoks I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunktid i § 264
ja j
Mootorsõidukid (väljajätmine)
- võistluste jaoks ette nähtud sõidukid Artikli 1 lõike 2 punkt e – neljas § 56
taane
Mõisted Põhjendus 4 §7
Artikkel 2 §-d 33–87
I lisa – punkt 1.1.1 §-d 164–172
I lisa – punkt 3.1.1 §-d 292, 293
I lisa – punkt 4.1.1 §-d 328–324
Mänguasjade direktiiv (2009/48/EÜ) Artikkel 3 § 90
Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded I lisa – punkt 3.6.1 § 323
(liikumine)
Märgise mittevastavus Artikkel 17 § 142
Müra
- müra vähendamine I lisa – punkt 1.5.8 § 229
- müraandmete võrdlemine I lisa – punkt 1.5.8 § 230
- teave müra kohta (kasutusjuhend) I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt u § 273
- väliseadmete direktiiv Artikkel 3 § 92
(2000/14/EÜ) I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt u § 273
- paigaldus- ja monteerimisjuhised I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt j § 264
- müra vähendamise seadised ja V lisa – punkt 13 § 389
süsteemid
N
Nando (teavitatud asutuste loetelu) Artikkel 14 § 133
NB-M (teavitatud asutuste Artikli 14 lõige 7 § 137
koordineerimisvõrgustik)
Nimivõimsus (liikurmasina märgistus) I lisa – punkt 3.6.2 § 324
Nõuandemenetlus (masinakomitee) Artikli 8 lõige 2 § 117
Nõuetele mittevastav masin Artikkel 4 §-d 100, 101
Näidikud ja kuvarid (juhtimisseadised) I lisa – punkt 1.2.2 § 194
Näitused, messid ja demonstratsioonid Põhjendus 17 § 19
O
Oht (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt a § 164
- oht liikumise tõttu I lisa – punkti 3.1.1 alapunkt a § 292
Ohtlik keskkond (töötamiskoht) I lisa – punkt 1.1.8 § 182
389
Ohtlikud materjalid ja ained

- ohtlike ainete direktiivi (2002/95/EÜ)
kohased kasutuspiirangud Artikkel 3 § 92
- masinas kasutatavad või seal tekkivad I lisa – punkt 1.1.3 § 178
- leke I lisa – punkt 1.5.13 § 235
- pihustusmasinad I lisa – punkt 3.5.3 § 322
Ohuala (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt b § 165
- hoolduspunktide asukoht väljaspool I lisa – punkt 1.6.1 § 239
ohuala
Ohualade nähtavus
- juhtimiskohalt I lisa – punkt 1.2.2 § 195
- juhikohalt (liikumine) I lisa – punkt 3.2.1 § 294
Ohustatud isik (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt c § 166
Ohutuse tagamise põhimõtted I lisa – punkt 1.1.2 §-d 173–177
Ohutusseadised (mõiste määratlus) Artikli 1 lõike 1 punkt c ja artikli 2 § 42
punkt c
- näidisloetelu V lisa § 389
- tagavaraosad identsete Artikli 1 lõike 2 punkt a § 48
masinaosade asendamiseks
(väljajätmine)
- näidisloetelu ajakohastamine Artikli 8 lõike 1 punkt a § 116
- inimeste kohalolu kindlakstegemiseks IV lisa – punkt 19 § 388
- liikumatuid vastuvõtuplatvorme V lisa – punkt 17 § 389
teenindavate masinate jaoks
Oksjonid (turulelaskmine) Artikli 2 punkt h § 75
Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded Artikli 5 lõike 1 punkt a § 103
I lisa §-d 157–381
Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
kohaldamine I lisa – 2. üldpõhimõte § 160
Operaator (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt d § 167
- koolitamine Artikkel 15 § 140
- koolitusvajaduse täpsustamine I lisa – punkt 1.1.2 § 174
- koolitamise juhised I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt k § 266
Operaatori sekkumine (hooldus) I lisa – punkt 1.6.4 § 242
Optiline kiirgus I lisa – punkt 1.5.10 § 232
Osaliselt komplekteeritud masin Põhjendus 16 § 18
- määratlus Artikli 1 lõike 1 punkt g ja artikli 2 § 46
punkt g
- turulelaskmine Artikli 2 punkt h § 77
- menetlus Artikkel 13 § 131
- ühendamisdeklaratsioon II lisa 1. osa B jagu § 385
- monteerimisjuhised VI lisa § 390
- tehniline dokumentatsioon VII lisa B osa § 394
Osaliselt komplekteeritud masina tehniline Artikkel 13 § 131
dokumentatsioon II lisa 1. osa B jagu § 385
II lisa 2. osa § 386

Osaliselt komplekteeritud masinatele kohaldatav I lisa – punkt 4.1.3 §-d 350–352
menetlus
Osaliselt komplekteeritud masina ühendamise Artikkel 13 § 131
deklaratsioon II lisa 1. osa B jagu § 385

Otstarbele vastavus (tõstmine) I lisa – punkt 4.1.3 §-d 350–352
Otsused (täieliku kvaliteedi süsteem) X lisa punkt 2.3 § 404
Otsuste avaldamine Artikli 18 lõige 3 § 143
Otsuste põhjendamine Artikkel 20 § 145
390
P
Paigaldusjuhised I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunktid i § 264
ja j
Paksushöövelmasinad IV lisa – punkt 3 § 388
Pedaalid (liikumine) I lisa – punkt 3.3.1 § 300
Pidurdamine (liikumine) I lisa – punkt 3.3.3 § 307
Piktogrammid (teave ja hoiatused) I lisa – punkt 1.7.1 § 245
Plahvatusoht I lisa – punkt 1.5.7 § 228
Plasti vormimise masinad IV lisa – punkt 10 § 388
Plokirattad (tõstmine) I lisa – punkt 1.5.3 § 224
Pneumaatiline energia I lisa – punkt 1.5.3 § 224
Prügiveomasinad IV lisa – punkt 13 § 388
Puhastamine
- siseosad I lisa – punkt 1.6.5 § 243
- toiduainete-, kosmeetika- ja
farmaatsiatööstuse masinad I lisa – punkt 2.1 § 277
Puidutöötlemismasin I lisa – punkt 2.3 § 281

IV lisa – punktid 1–8 § 388
Pukseerimisseadised I lisa – punkt 3.4.6 § 318
- haakekonksu märgistus I lisa – punkt 3.6.2 § 324
Purunemine töötamise ajal I lisa – punkt 1.3.2 § 207
Põhimõtteliselt ohutu masina projekteerimine I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
Põhjendatult ettenähtav väärkasutamine (mõiste I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt i § 172
määratlus)
Põhjendused Põhjendused §-d 3–31
Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid Põhjendus 8 § 11
(väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt e § 53
R
Raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu
lõppseadmete direktiiv (1999/5/EÜ) Artikkel 3 § 92
Rattad (tõstmine) I lisa – punkt 4.1.2.4 § 340
Rattad ja roomikud (liikumine) I lisa – punkt 3.2.1 § 294
Raudteed (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt e § 57
Reguleerimisalast välja jäetud tooted Artikli 1 lõige 2 §-d 48–70
Relvad (väljajätmine) Põhjendus 6 §9
Artikli 1 lõike 2 punkt d § 51
Režiimi seadistamine (valik) I lisa – punkt 1.2.5 § 204
Režiimi valik I lisa – punkt 1.2.5 § 204
Rihthöövelmasinad (käsitsi etteandmisega) IV lisa – punkt 2 § 388
Riigisisesed õigusnormid masinate paigaldamise
ja kasutamise kohta Artikkel 15 §-d 139, 140
Risk (mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt e § 168
Riskihindamine Põhjendus 23 § 24
I lisa – 1. üldpõhimõte §-d 158, 159
Riski vähendamine I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
Roomikud ja rattad (liikumine) I lisa – punkt 3.2.1 § 294
Rööbasteed (juhtrööpad) I lisa – punkt 4.1.2.2 § 336
Rööbasteed ja juhtrööpad I lisa – punkt 4.1.2.2 § 336
Rööbastel liikuv masin (tõstmine) I lisa – punkti 4.1.2.6 alapunkt b § 342
391
S
Sanktsioonid Põhjendus 26 § 27
Artikkel 23 § 150
Seadistamine
- operaator I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt d § 167
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunktid r § 272
ja s
Seadmed inimeste tõstmiseks IV lisa – punkt 17 § 388
Seerianumber (masina märgistus) I lisa – punkt 1.7.3 § 250
Seeria- või tüübinimetus (masina märgistus) I lisa – punkt 1.7.3 § 250
Seiskamine I lisa – punkt 1.2.4 §-d 200–203
- tavaseiskamine I lisa – punkt 1.2.4.1 § 200
- seiskamine käitamise ajal I lisa – punkt 1.2.4.2 § 201
- hädaseiskamine I lisa – punkt 1.2.4.3 § 202
- masinate kogum I lisa – punkt 1.2.4.4 § 203
- seiskamisaeg (puidutöötlemine) I lisa – punkti 2.3 alapunkt c § 281
- liikurmasin I lisa – punkt 3.3.3 § 307
- allmaatöömasinad I lisa – punkt 5.4 § 365
Seiskamine käitamise ajal I lisa – punkt 1.2.4.2 § 201
Seiskamistäpsus (liikumatuid vastuvõtuplatvorme
teenindavad masinad) I lisa – punkt 4.1.2.8.2 § 346
Siirdatavad meditsiiniseadmed (kasutusjuhend) I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt v § 274
Sotsiaalpartnerid (osalemine standardite Artikli 7 lõige 4 § 115
ettevalmistamises)
Staatiline elekter I lisa – punkt 1.5.2 § 223
- elektrilaengu lahendamise süsteemid V lisa – punkt 11 § 389
(ohutusseadised)
Staatiline koormuskatse (mõiste määratlus) I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt e § 332
- katsetustegurid I lisa – punkt 4.1.2.3 § 338
- otstarbele vastavus I lisa – punkt 4.1.3 § 351
Stabiilsus I lisa – punkt 1.3.1 § 206
- paigaldusjuhised I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt i § 264
- kaasaskantavad masinad I lisa – punkt 2.2.1 § 278
- puidutöötlemismasinad I lisa – punkti 2.3 alapunkt a § 281
- tõstemasinad I lisa – punkt 4.1.2.1 § 335
- hüdraulilised laetoestikud I lisa – punkt 5.1 § 363
- inimeste tõstmise masinad I lisa – punkt 6.1.2 § 370
Standard (harmoneeritud standardi määratlus) Artikkel 3 § 91
- uus lähenemisviis
- ametlik vastuväide
Surveanumate direktiiv (2009/105/EÜ) Artikkel 3 § 91
Surveseadmete direktiiv (97/23/EÜ) I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt b § 329
I lisa – punkt 4.2.3 § 356
Survetundlikud kaitseseadised
I lisa – punkt 4.3.2 § 358
I lisa – punkt 4.3.3 § 359
I lisa – punkt 4.4.2 § 364
I lisa – punkt 6.5 § 381
Suunatav last (mõiste määratlus) I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt b § 329
- juhttrossid I lisa – punkt 4.2.3 § 356
Suurim lubatud töökoormus
- tõstmise abiseadiste märgistamine I lisa – punkt 4.3.2 § 358
- tõstemasinate märgistamine I lisa – punkt 4.3.3 § 359
- tõstemasina kasutusjuhend I lisa – punkt 4.4.2 § 364
- märgistused kanduril (inimeste I lisa – punkt 6.5 § 381
392
tõstmine)
Sõidukid (väljajätmine)
- ette nähtud võistluste jaoks Artikli 1 lõike 2 punkt e - neljas § 56
taane
Sõitmine (liikumine) I lisa – punkt 3.3.2 § 304
Sõitmisala (liikumatuid vastuvõtuplatvorme I lisa – punkt 4.1.2.8.3 § 347
teenindavad masinad)
Sõjaline otstarve või politsei ülesannete täitmine Artikli 1 lõike 2 punkt g § 59
(väljajätmine)
T
Tagavaraväljapääs (töötamiskohast) I lisa – punkt 1.1.7 § 182
Tapimasinad (käsietteandega) IV lisa – punkt 6 § 388
Tarvitatavad tooted Artikli 5 punkt c § 103
I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
I lisa – punkt 1.7 §-d 244–279
I lisa – punkt 1.7.1 § 245, 246
I lisa – punkt 1.7.1.1 § 247
I lisa – punkt 1.7.1.2 § 248
I lisa – punkt 1.7.3 § 252
Tavaseiskamine I lisa – punkt 1.2.4.1 § 200
Teave Artikli 5 punkt c § 103
I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt b § 174
I lisa – punkt 1.7 §-d 244–279
- teave ja hoiatused masina kohta I lisa – punkt 1.7.1 § 245, 246
- teave ja infoseadised I lisa – punkt 1.7.1.1 § 247
- hoiatusseadised I lisa – punkt 1.7.1.2 § 248
- oluline teave ohutu kasutamise kohta I lisa – punkt 1.7.3 § 252
Teave masinadirektiivi kohta Artikkel 21 § 146
Teavitatud asutused Artikli 14 lõiked 1–5 §-d 133, 134
- Teavitatud asutuste koordineerimis- Artikli 14 lõige 7 § 127
võrgustik (NB-M)
- asutustest teavitamise miinimumnõuded XI lisa § 408
Teavitatud asutust käsitleva teate kehtetuks Artikli 14 lõige 8 § 138
tunnistamine
Teavitatud asutuste akrediteerimine Artikli 14 lõiked 2, 3 ja 5 § 134
Teavitatud asutuste hindamine Artikli 14 lõiked 3 ja 5 § 134
- asutustest teavitamise miinimumnõuded XI lisa § 408
Teavitatud asutuste hindamise nõuded XI lisa § 408
Teavitatud asutuste horisontaalkomitee Artikli 14 lõige 7 § 137
Teavitatud asutuste koordineerimisvõrgustik Artikli 14 lõige 7 § 137
(NB-M) XI lisa § 408
Teavitatud asutuste vertikaalsed rühmad Artikli 14 lõige 7 § 137
Teavitatud asutuste väljastatud sertifikaatide või
otsuste kehtetuks tunnistamine Artikli 14 lõige 6 § 135
- EÜ tüübihindamissertifikaat IX lisa punkt 9 § 400
- täieliku kvaliteedi süsteemi
heakskiitmine X lisa punkt 3 § 406
Tehnika tase Põhjendus 14 § 16
I lisa – 3. üldpõhimõte §-d 161, 162
Tehniline toimik Põhjendus 24 § 25
- tootja kohustus Artikli 5 lõike 1 punkt b § 103
- isik, kellel on õigus tehniline toimik II lisa 1. osa A jao punkt 2 § 383
koostada
393
- koostamismenetlus VII lisa A osa § 391

- sisu VII lisa A osa punkt 1 § 392
- edastamine VII lisa A osa punktid 2 ja 3 § 393
Tehnilised komiteed (CEN ja CENELEC) Artikli 7 lõige 2 § 112
Temperatuurid (äärmuslikud) I lisa – punkt 1.5.5 § 226
Teravad servad või nurgad I lisa – punkt 1.3.4 § 209
Tervisekaitse ja ohutus Põhjendus 3 §6
- seoses inimestega Artikli 4 lõige 1 § 93
- olulised nõuded I lisa §-d 157–381
- seoses töötajatega Artikkel 15 § 140
Toed (liikurmasina liikumine) I lisa – punkt 3.3.2 § 305
Toiduainetetööstuse masinad I lisa – punkt 2.1 § 277
Tootja (mõiste määratlus) Artikli 2 punkt i §-d 78–82
- masina tootja Artikli 5 lõige 1 § 103
- osaliselt komplekteeritud masina tootja Artikli 5 lõige 2 § 104
Tootja aadress
- märgistus I lisa § 250
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt a § 260
Trafod – kõrgepinge (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt l § 70
Traktorid (väljajätmine) Põhjendus 8 § 11
Artikli 1 lõike 2 punkt e § 53
Transpordivahendid (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt e §-d 53–57
Transport
- masina kasutusaja etapp I lisa – punkti 1.1.2 alapunkt a § 173
- juhised transpordi ohutuse tagamiseks I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt p § 270
Trossid, ketid ja lindid (mõiste määratlus) Artikli 1 lõike 1 punkt e ja artikli 2 § 44
punkt e
- tõstemasin I lisa – punkt 4.1.2.4 § 340
koostisosad
Trumlid (tõstmine) I lisa – punkt 4.1.2.4 § 340
Tuli I lisa – punkt 1.5.6 § 227
- tulekustutid (liikumine) I lisa – punkt 3.5.2 § 321
- allmaatöömasinad I lisa – punkt 5.5 § 366
Tulirelvad (väljajätmine) Põhjendus 6 §9
Artikli 1 lõike 2 punkt d § 51
Turujärelevalve Põhjendused 9 ja 10 § 12
Artikkel 4 §-d 93–102
- masinate üle § 94
- osaliselt komplekteeritud masinate § 95
üle
- ametiasutused § 96
- süsteem § 97
- koostöö ametiasutuste vahel Artikli 19 lõige 2 § 144
Turulelaskmine (mõiste määratlus) Artikli 2 punkt h §-d 71–77
- masinate turulelaskmine Artikli 5 lõige 1 § 103
- osaliselt komplekteeritud masinate Artikli 5 lõige 2 § 104
turulelaskmine
Turvasüsteem (liikumine) I lisa – punkt 3.2.2 § 295
Tõlge (kasutusjuhend) I lisa – punkt 1.7.4.1 § 257
Tõstetoimingud (mõiste määratlus) I lisa – punkti 4.1.1 alapunkt a § 328
Tõstmise abiseadised (mõiste määratlus) Artikli 1 lõike 1 punkt d ja artikli 2 § 43
punkt d
394

koostisosad
- märgistus I lisa – punkt 4.3.2 § 358
- kasutusjuhend I lisa – punkt 4.4.1 § 360
Tööolud (muutumine) I lisa – punkt 1.3.6 § 211
Tööprotsess (liikuvad osad) I lisa – punkt 1.1.7 § 182
I lisa – punkt 1.2.2 § 198
I lisa – punkt 1.6.2 § 240
Tööriistad
- mittevahetatav seade Artikli 2 punkt b § 41
- purunemisoht töötamise ajal I lisa – punktid 1.3.2 ja 1.3.3 §-d 207, 208
- paigaldatavate tööriistade I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt n § 268
kasutusjuhend
Töötamiskoht I lisa – punkt 1.1.7 § 182
- mitu töötamiskohta I lisa – punkt 1.2.2 § 198
- juurdepääs I lisa – punkt 1.6.2 § 240
Töövahendid (kasutamine) Artikkel 15 § 140
V
Vahetatavad seadmed (mõiste määratlus) Artikli 1 lõike 1 punkt b ja artikli 2 § 41
punkt b
- kasutusjuhend (liikumine) I lisa – punkt 3.6.3.2 § 326
- tõstetoiminguteks ette nähtud I lisa – 4. osa § 327
vahetatavad seadmed
Valgustus I lisa – punkt 1.1.4 § 179
Varuosad (kasutusjuhend) I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt t § 272
Vastavusdeklaratsioon (EÜ)
- kohustus Artikli 5 lõike 1 punkt e § 103
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt c § 261
- sisu II lisa 1. osa A jagu §-d 382, 383
Vastavuseeldus
- CE-märgis Artikli 7 lõige 1 § 109
- harmoneeritud standardid Artikli 7 lõige 2 §-d 110, 111
Vastavushindamine Põhjendus 19 § 21
- kohustus Artikli 5 lõike 1 punkt d § 103
- vahendid nõuetele vastavuse Artikli 5 lõige 3 § 105
tagamiseks
- menetlused Artikkel 12 §-d 127–130
- masinatootmise sisekontrollidel põhinev VIII lisa §395
- EÜ tüübihindamine IX lisa §-d 396–400
- täieliku kvaliteedi süsteem X lisa §-d 401–407
Vastavushindamine ja sisekontroll masina Artikli 12 lõiked 2 ja 3 §-d 128, 129
tootmise ajal VIII lisa § 395
Vastuvõtuplatvormid I lisa – punkt 4.1.2.8.5 § 349
- vastuvõtuplatvormidel asuvad I lisa – punkt 6.4.2 § 379
juhtimisseadised
Vedurid ja pidurdusseadmetega vagunid
(allmaatöö) IV lisa – punkt 12.1 § 388
Ventiilid (ohutusseadised) V lisa – punkt 5 § 389
Vertikaalfreespingid (käsietteandega) IV lisa – punkt 7 § 388
Vibratsioon
- vähendamine I lisa – punkt 1.5.9 § 231
- istmed I lisa – punkt 1.1.8 § 183
- paigaldamine ja monteerimine I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt j § 264
- teave kaasaskantavate masinate I lisa – punkt 2.2.1.1 § 279
tekitatava vibratsiooni kohta
- teave liikurmasinate tekitatava I lisa – punkt 3.6.3.1 § 325
395
vibratsiooni kohta
- monteerimis- ja paigaldusjuhised I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt j § 264
- vibratsiooni vähendamise seadised ja V lisa – punkt 13 § 389
süsteemid
Video- ja audioseadmed (väljajätmine) Artikli 1 lõike 2 punkt k – teine § 65
taane
Viited Viited §1
Visuaalsed ja akustilised signaalid I lisa – punkt 1.7.1.2 § 248
(hoiatusseadised)
Volitatud esindaja Artikli 2 punkt j §-d 84, 85
Võimendiga rooliseade (liikumine) I lisa – punkt 3.3.5 § 312
Võimsus (liikurmasina märgistus) I lisa – punkt 3.6.2 § 324
Välgulöök I lisa – punkt 1.5.16 § 238
Väliseadmete direktiiv (2000/14/EÜ) Artikkel 3 § 92
Väliskiirgus I lisa – punkt 1.5.11 § 233
Väljajätmine (reguleerimisala) Artikli 1 lõige 2 §-d 48–70
Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate Artikkel 3 § 92
direktiiv (97/68/EÜ)
Väärkasutamine – põhjendatult ettenähtav
(mõiste määratlus) I lisa – punkti 1.1.1 alapunkt i § 172
Õ
Õiguskaitsevahendid Põhjendus 25 § 26
Artikkel 20 § 145
Ä
Äärmuslikud temperatuurid I lisa – punkt 1.5.5 § 226
Ö
Ökodisaini direktiiv (2005/32/EÜ) Artikkel 3 § 92
Ü
Ühendamine
- energiaallikatega Artikli 2 punkt a § 36
- koostamisvead I lisa – punkt 1.5.4 § 225
- kasutusjuhend I lisa – punkti 1.7.4.2 alapunkt i § 264
- pukseerimisseadised I lisa – punkt 3.4.6 § 318
Ühendmasinad I lisa – punkt 1.3.5 § 210
- puidutöötlemismasinad IV lisa – punkt 5 § 388
Ühenduse ametlikud keeled I lisa – punkt 1.7.1 § 246
Ühenduse (Euroopa Liidu) ametlikud keeled I lisa – punkt 1.7.1 § 246
Üldpõhimõtted I lisa – üldpõhimõtted §-d 157–163
Üleminekuperiood (lööktoimelised kantavad
kinnitus- ja muud masinad) Artikkel 27 § 154
Ülevõtmine riigisisesesse õigusesse Artikkel 26 § 153
Ümberminek I lisa – punkt 3.4.3 § 315
- ümbermineku korral kaitsvad struktuurid IV lisa – punkt 22 § 388
I lisa osad I lisa – 4. üldpõhimõte § 163
396
IV lisas nimetatud masin Põhjendus 20 § 22

- vastavushindamismenetlused Artikli 12 lõiked 3 ja 4 §-d 129, 130
- masinarühmade loetelu IV lisa § 388
397

Guide Appl 2006 42 Ec 2nd 201006 - Et

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Guide Appl 2006 42 Ec 2nd 201006 - Et

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Ref.

Direktiiv 2006/42/EÜ on 1989. aastal vastuvõetud masinadirektiivi esimese versiooni

Käesolevat juhendi 2. väljaannet on täiendatud masinadirektiivi III–XI lisa

Juhend on avaldatud komisjoni veebisaidil EUROPA inglise keeles. Juhend

Brüssel, juuni 2010

1 Toimetajate rühma töös osalesid järgmised inimesed:

Artikli 1 lõige 1 §32 Masinadirektiiviga hõlmatud tooted

Artikli 1 punkt d ja §43 Tõstmise abiseadised

Artikli 2 punkt j §84 Võimalus määrata volitatud esindaja

Artikkel 9 §118 Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate

harmoneeritud standarditele, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi

ÜLDPÕHIMÕTTED §157 Üldpõhimõtted

Punkti 1.1.1 alapunkt e §168 Risk

Punkt 1.4 Kaitsepiirete ja kaitseseadiste nõutavad omadused

Punkti 1.7.4.2 alapunktid d, e ja f §262 Kirjeldused, joonised, diagrammid ja selgitused

Punkti 3.3.3 neljas lõik §309 Potentsiaalselt ohtliku toimingu peatamine ja

Punkt 4.3.2 §358 Tõstmise abiseadiste märgistamine

Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendid

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/42/EÜ, 17. mai 2006 ,

MASINADIREKTIIVI PREAMBUL – VIITED

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

§ 2. Masinadirektiivi õiguslik alus

MASINADIREKTIIVI PREAMBUL – PÕHJENDUSED

Direktiiv 98/37/EÜ jääb täiel määral jõusse 29. detsembrini 2009.

(2) Masinaehitussektor on oluline osa masinatööstusest ja ühenduse majanduse

§ 5. Masinadirektiivi majanduslik ja sotsiaalne tähtsus

(3) Liikmesriigid vastutavad inimeste, eriti töötajate ja tarbijate, ja vajaduse korral

(4) Kasutajatele õiguskindluse andmiseks peaksid direktiivi reguleerimisala ja

(5) Liikmesriikide kohustuslikud sätted ehitustõstukite kohta, mis on ette nähtud

§ 8. Ehitustõstukite kaasamine reguleerimisalasse

(6) Asjakohane on käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta relvad, sealhulgas

§ 9. Lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate lisamine

Tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks projekteeritud kinnitusseadmed ja muud

§ 10. Inimeste tõstmiseks ette nähtud seadmete kasutamine koos kaupade

(8) Põllu- ja metsamajanduslike traktorite suhtes ei tuleks käesoleva direktiivi sätteid,

(1) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni

§ 11. Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid

(9) Tõhusaks abivahendiks direktiivide asjakohase ja ühesuguse kohaldamise

(10) Liikmesriigid vastutavad käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise eest oma

(11) Turujärelevalve kontekstis tuleks selgelt eristada masinale vastavuseeldust andva

§ 13. Ametlike vastuväidete esitamine standardite kohta ja kaitseklausel

(12) Masina kasutuselevõtmine käesoleva direktiivi tähenduses võib tähendada üksnes

§ 14. Eeskirjad masinate kasutamise kohta

§ 15. Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate rühmade

(14) Masina ohutuse tagamiseks tuleks järgida olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

§ 16. Tehnika tase

§ 17. Tarbijale kasutamiseks mõeldud masin

§ 18. Osaliselt komplekteeritud masinad

§ 19. Messid ja näitused

(18) Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks üksnes olulised üldkohaldatavad

§ 20. Uus lähenemisviis

(19) Käesoleva direktiiviga hõlmatud masinate kasutamisega seotud riski laadist

§ 22. IV lisas loetletud masinad

millel on oluline kaitseülesanne. Erinevad vastavushindamise menetlused on

(21) CE-märgis tuleks täielikult tunnistada ainsaks vastavusmärgiseks, mis tagab, et

(24) On oluline, et enne EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamist koostab tootja või tema

§ 25. Tehniline toimik

(26) Liikmesriigid peaksid kehtestama sanktsioonid käesoleva direktiivi sätete rikkumise

(27) Käesoleva direktiivi kohaldamine mitmele inimese tõstmiseks ettenähtud masinale

§ 28. Lifte käsitleva direktiivi muutmine

(28) Kuivõrd käesoleva direktiivi eesmärki, mis on põhiliste tervisekaitse- ja

§ 29. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

(29) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(2)