TARTU ÜLIKOOL

ÕIGUSTEADUSKOND

Paul Albert Laas

SUUREKS KOGUSEKS MÄÄRATUD NARKOOTILISTE JA PSÜHHOTROOPSETE

AINETE KÄITLEMISE ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED

Referaat

Õppejõud
Dr. iur. Mari Ann Simovart

Tallinn
2021
SISSEJUHATUS

Eesti Vabariigis on narkokuriteod jätkuvalt probleemiks. Kui isik ostab enda tarbeks mingit
narkootilist või psühhotroopset ainet võib ta pahaaimamatult panna toime kriminaalkuriteo.
Samamoodi panevad neid toime ka narkodiilerid, kes võivad käidelda kordades suuremaid
koguseid võrreldes tavalise tarbijaga. Kas suureks koguseks määratud narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise eest varieerub õiguslik vastutus või pole enam
teo tagajärjel vahet kui käideldud kogus liigitub juba suureks?

1. NARKOKURITEGUDE KLASSIFITSEERIMINE

Käesolev referaat uurib peamiselt kanepi (mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on suurem kui
0,2%) suure koguse käitlemisega seonduvaid kuritegusid. Käideldava aine suure ja väikese
koguse sätestab NPALS § 31 lõige 3. Kogus loetakse suureks kui sellest piisab narkojoobe
tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kanepi puhul on selleks 7,5 grammi. On ka olemas
stsenaarium, kus käideltatava aine kogus saadakse kokku ka teisiti. Vandeadvokaat R. Käbi,
kirjutas enda õigusblogis järgmist: “Narkodiilerite kriminaalasjades on kohtupraktikas leitud, et
süstemaatilise väikses koguses käitlemise korral võib kõne alla tulla teo käsitlemine ühe
tervikuna – regulaarsed väikesed kogused liidetakse ja tulemuseks on juba käideldud suur kogus
ainet.”1 See tähendab, et kui isik käitleb korraga ainult väikest kogust, kuid teeb seda korduvalt,
siis võidakse ta süüdi mõista ikkagi suure koguse käitlemise eest.

Narkokuritegude menetlemisel rakendatakse peamiselt Karistusseadustikku (edaspidi KarS).

Õigusliku tagajärje määramisel on kõige suurema kaaluga KarS 12. peatüki,
Rahvatervisevastased süüteod, §-d 183 ja 184, kus esimene määrab väikeses koguses narkootilise
ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise tagajärjed ning teine seda suure koguse kohta.
Vastavalt KarS § 4-le, kuuluvad kõik “suure koguse” käitlemise teod esimese astme kuritegude

1 R. Käbi, „Narkokuriteod: ära pane neid toime!“, Vandeadvokaat Risto Käbi õigusblogi, veebr 07, 2017.
https://kabi.ee/narkokuriteod-ara-pane-neid-toime/ (vaadatud nov 20, 2021).

2
alla. See tähendab kuritegu, mille raskeima karistuse tähtajaline vangistus on üle viie aasta. KarS
§ 184 järgi võib raskeim tähtajaline vangistus olla kümme või viisteist aastat vastavalt
süüteokoosseisule. Kanep ning nende töötlemisproduktid kuuluvad Sotsiaalministri 18. Mai
2005. a. Määruse nr 73 «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul
eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste
ja psühhotroopsete ainete nimekirjad» lisa 1 I nimekirja. 2 Selle määrusega reguleeritakse
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist teaduslikul ja meditsiinilisel eesmärgil.

2. UURITAVAD KOHTULAHENDID

Antud uuringu puhul on oluline, et võrreldatavad kaasused on üksteisele sarnaste asjaoludega

ning võimalikult lihtsa koosseisuga. Kohtulahendite valimisel lähtuti mitmetest kriteeriumitest:
● Süüdistatav oli kriminaalkorras varasemalt karistamata;
● Süüdistatav tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mis rakendub just suure koguse
käitlemise puhul üksikindiviidi poolt;
● Valiti kaasused, kus süüteo objektiks oli peamiselt kanep.
Eelnimetatud kriteeriumitele vastavalt, otsiti 24.11.2021 tagasiulatuvalt neljakümne kõige uuema
kohtulahendi seast välja kolm sobivat lahendit. Edaspidi nimetatakse uurimise all olevate
kohtulahendite süüdistatavaid isikuid K13, K24, K3, K45. K3 ja K4 süütegusid menetletakse
samas kohtulahendis. Et oleks lihtsam jälgida, jaotatakse süüdistatavad kahte gruppi. K1 ja K2
kuuluvad gruppi nimega Väike ning K3, K4 kuuluvad gruppi nimega Suur. Väikese grupi puhul
käitlesid süüdistatavad relatiivselt väikest kogust kanepit võrreldes Suure grupiga.

2 HMKo 22.09.2021, 1-21-6011

3 TMKo 05.10.2021, 1-21-5419
4 HMKo 08.11.2021, 1-21-3073
5 European Union ja European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, European drug report: trends and
developments 2019. Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2019.

3
 2.1. Kaasuste asjaolud

K1 kasutatavast sõiduautost leidsid ning võtsid ära politseiametnikud seljakotist pakendi, mille
sees oli kokku 28,03 grammi kanepiõisikuid. K2-te süüdistatakse kanepi suure koguse
omandamises tuvastamata isikult. Kokku vähemalt 17,24 grammi, millest ühe tarvitamiskoguse
(0,75g) tarvitas ta ära enne kui ta politsei poolt kinni peeti. Läbiotsimisel hoidis ta samuti
keelatud ainet enda sõiduautos. Sellega panid mõlemad isikud toime KarS § 184 lg 1 järgi
narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

K3-e süüdistatakse täpsemalt tuvastamata ajast kuni 2019. aasta keskpaigani suure koguse kanepi
ning kokaiini (mille suur kogus on 0,6 grammi) omandamises ja nende edasi andmises. K3
kinnipidamisel leiti tema seljakotist vaakumpakend, milles oli 299,2 grammi ning teise pakendi,
kus oli 0,95 grammi kanepit. Uurimise käigus selgus, et K3 andis 2017.a. jooksul korduvalt osa
eelnevalt omandatud kanepist edasi M. D.ile kogustes 10-350 grammi korraga. 2018.a.
augustikuus andis ta korraga 350 grammi kanepit M. Dile. On veel lisatud, et 2018.a suvest kuni
detsembrini andist ta ebaseaduslikult omandatud kokaiinist edasi vähemalt 6 korral 1 grammi
kaupa samale kolmandale isikule. Lisaks on K3-e süüdistatud 2019.a. aprillikuus müüma M.
D.ile edasi 197,6 grammi kanepit. Seega on K3 pannud toime KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritava
kuriteo. K4 elukoha läbiotsimise käigus leidsid ja võtsid ära politseiametnikud elutoast kaks
vaakumpakendit, milles oli kokku 201,7 grammi kanepiõisikud. Magamistoa öökapilt leiti
kilepakendi, kus oli 398,8 grammi kanepiõisikuid ning sektsioonikapi sahtlist 2,39 grammi.
Lisaks on välja toodud, et K4 andis K3-le vaakumpakendi kanepimassiga 299,2 grammi ning ühe
kilepakendi, kus oli 0.95 grammi kanepit. Sellest tulenevalt on K4 samuti toime pannud KarS §
184 lg 1 sätestatud kuriteo.

2.2. Õiguslikud tagajärjed

Väikese grupi puhul mõisteti mõlemad süüdistatavad KarS § 184 lg 1 järgi vangistusse 1 aastaks
ja 6 kuuks. KarS § 73 sätteid kohaldades ei pöörata K1 vangistust täitmisele, juhul kui ta ei pane

4
2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtliku kuritegu. Kuna K2 viibis eelvangistuses, siis KarS §
68 lg 1 alusel, arvestati see aeg karistusaja hulka. See tähendab, et ta juba oli osa enda 1 aasta 6
kuusest vangistusest ära kandnud. Antud juhul oli selleks 3 päeva. Sellele järgnevalt rakendati ka
K2 puhul Kars § 73 lg 1, 3 ning talle määrati 1 aasta 6 kuud katseaega samadel tingimustel.
Mõlemalt isikult mõisteti KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt välja sundraha esimese astme kuriteo
süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, ehk 1460 eurot riigituludesse. Lisaks tuli maksta
ekspertiisikulu ning kaitsjatasu. K1 puhul old need kokku 246 eurot. K2-lt mõisteti nendeks välja
289,2 eurot.

Suure grupi isikute kohtumenetluste resolutsioonid on üpris sarnased Väikese grupi omadele. K3
tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning määrati vangi 1 aasta 6 kuuks. Kuna ta viibis
eelvangistuses 2 kuud, mõisteti KarS § 68 alusel karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. K3 puhul
rakendati samuti KarS § 73 sätteid, ning isik määrati 1 aasta 6 kuu pikkusele katseajale. K4
mõisteti sama paragrahvi alusel vangi 1 aasta 9 kuuks. Jällegi rakendati KarS § 68 ja 73 sätteid.
K4-le mõisteti katseaega 2 aastat 6 kuud. Sarnaselt Väikese grupi isikutele nõuti ka Suure grupi
süüdistatavatelt sundraha 1460 eurot isiku kohta. K3 pidi juurde maksma pool narkootilise aine
ekspertiisikulust summas 756 eurot ning DNA-ekspertiiside kulud 456 euro ulatuses. Ülejäenud
DNA-ekspertiiside kulud (1482 euro ulatuses) jäid riigi kanda. K4-lt sularaha üle seitsme
tuhande euro väärtuses. Lisaks pidi ta maksma kaitjatasu 574,2 eurot, pool narkootilise aine
ekspertiisikulust summas 756 eurot ning DNA ekspertiiside kulud 285 euro ulatuses. Kõik
süüdistatavad tegid kohtuga kokkuleppele jõudmiseks koostööd.

3. ANALÜÜS

Võttes kaasused lühidalt kokku käitles K1 28,03g kanepit ning K2 17,24 grammi. K1-lt mõisteti
kokku välja 1706 eurot ning K2-lt 1749,2 eurot. K1-le mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud
vangistust, mida ei pöörata täitmisele 2 aasta pikkusel katseajal ja K2-le mõisteti karistuseks 1
aasta 6 kuud vangistust mida samuti ei pöörata täitmisele kui ta ei pane 1 aasta 6 kuu katseaja

5
jooksul toime uut tahtliku kuritegu.

K3-lt võeti tema kinnipidamisel ära üle 300 grammi kanepi ning on tõendatud mitmed korrad,
kus ta on suures koguses kanepit ja kokaiini edasi andnud kolmandale isikule. K4-lt konfiskeeriti
tema elukohast üle 600 grammi kanepiõisikuid ning teda süüdistati üle 300 grammi edasi
andmises K3-le. Keerulisema menetluse tõttu osutusid ka kohtukulud suuremaks. K3 peab
maksma 2254 eurot ning K4 2670,2 eurot. Lisaks konfiskeeriti K4-lt üle seitsme tuhande euro
sularaha. Võrreldes kahe grupi käideldud ainete kogust võiks arvata, et kindlasti on Suure grupi
tegude õiguslikud tagajärjed märgatavalt karmimad kuid mõlema isikud määrati praktiliselt sama
kauaks vangi kui Väikese grupi liikmed. Lisaks sellele lasti nad mõlemad ka katseajale. K3-le
määrati 1 aasta 6 kuud katseaega ning K4-le 2 aastat 6 kuud.

Suur grupp käitles vähemalt 20 korda suuremat kogust kanepit kui Väike grupp. Sellest oleks
piisanud narkojoobe tekitamiseks üle tuhandele inimesele samal ajal kui Väikese grupi 45-st
grammist oleks vaid piisanud 60-le inimesele. Siinkohal on selge, et Suure grupi isikute jaoks oli
tegemist süstemaatilise äriga kuid oleks ka eluliselt usutav kui K1 ja K2 soetasid antud kogused
endale vaid isiklikuks tarbimiseks. Tekib küsimus, et miks on teo mahud niivõrd erinevad kuid
kohtuotsuste resolutsioonis on isikute karistused praktiliselt samad. Siit järeldub, et kõiki suureks
koguseks määratud narkootiliste ainete käitlemisi karistatakse enamvähem sama karmilt. Ei tehta
vahet, kas süüdistatav käitles näiteks 20 grammi või 300 grammi. Selline kohtupraktika võib
julgustada diilereid käitlemaks suuremaid koguseid. Kui narkodiileri eesmärk on teenida näiteks
tuhat eurot, siis oleks tal turvalisem teha üks suur tehing, nt. müüa 300 grammi korraga, kui
müüa mitmel erineval korral relatiivselt väikest kogus, näiteks kümmet grammi. Tema jaoks
osutub esimene variant turvalisemaks kuna tagajärjed oleksid samad ka nr. kümne grammi
käitlemise puhul. Arvestades, et ühekordset müüki on ametivõimudel palju raskem tuvastada kui
korduvaid tehinguid ongi tal mõistlikum vahendada korraga suuremat kogust. Kui diiler saab
enda soovitud tuhat eurot näiteks ühe tehinguga kätte, läheb ta tõenäoliselt ahneks ning teeb
selliseid tehinguid veel. Nüüd on meil isik, kes käitleb regulaarselt suuri koguseid kuna ta teab,
et suureks koguseks liigitatud väikese koguse puhul oleks õiguslik tagajärg sama. Sellest
tulenevalt on keelatud ainete käive diilerite vahel suurem, ning uimasti võib ka tarbijateni palju
lihtsamini jõuda. Kuid teisest küljest jääb mulje, et selline kohtupraktika on just mõeldud tarbijat

6
hirmutama. Kui on oht, et isik võib saada ise tarbides samasuguse karistuse, mis mõni tõsisemalt
tegutsev diiler, siis ehk ta ikkagi otsustab sellest uimastist loobuda. Tundub, et antud
narkoprobleemile üritatakse läheneda pigem tarbija vaatenurgast, kuid võibolla annaks parema
tulemuse suurte koguste täpsem klassifitseerimine.

Suure koguse alampiiri võiks samaks jääda, jättes alles tarbija poolse kontrollmehanismi, kuid
karistus võiks aina rangemaks minna näiteks iga 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks
piisavast kogusest. Selline lahendus paneks diilerid tõsisemalt mõtlema ning kindlasti otsustaksid
mõned neist, et riskid ei tasu ära. See ummistaks omakorda kogu narkoturgu ning toode ei jõuaks
enam inimesteni nii hästi. Tõenäoliselt tooks see kaasa aine turuhinna tõusu ning paljud
inimesed, kes ei ole tugevas sõltuvuses loobuksid tarvitamisest. 2019. aasta Euroopa
uimastiprobleemide aruandes on välja toodud, et alates 2007 - 2017. aastani on kanepi hind
olnud suhteliselt stabiilne kuid õisikute toimaine (THC) kontsentratsioon on läinud aina
suuremaks.6 See tähendab, et tarbija saab sama raha eest tugevama toimeainega narkootikumi,
mis omakorda tekitab suuremat sõltuvust. Sellest lähtudes on oluline tegeleda antud probleemiga
juba täna.

KOKKUVÕTE

Meie õigussüsteem ei tolereeri narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimist. Aine kogus

määratakse suureks kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Suure
koguse käitlemise puhul läheb menetlus kriminaalseks ning tegu loetakse esimese astme
kuriteoks. See tähendab, et inimene, kes ostab uimastit korduvalt ainult enda tarbeks või korraga
natuke rohkem saab tõenäoliselt samuti kriminaalkorras karistada. Uuritud kohtulahendite põhjal
saab järeldada, et 10-le inimesele narkojoobe tekitava koguse ning nt. 400-le inimesele
narkojoobe tekitava koguse käitlemise õiguslikud tagajärjed on meie kohtupraktika järgi
6 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase
arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad–Riigi Teataja“.
https://www.riigiteataja.ee/akt/902508 (vaadatud dets 19, 2021).

7
suhteliselt samad. Selline praktika mõjub tarbijatele pigem hirmutavalt kuid samas võib see
julgustada narkodiilereid just suuremaid koguseid korraga müüma, sest kümne inimese doosist
edasi ei eristata enam käideldud aine koguseid piisavalt hästi.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. R. Käbi, „Narkokuriteod: ära pane neid toime!“, Vandeadvokaat Risto Käbi õigusblogi,
veebr 07, 2017. https://kabi.ee/narkokuriteod-ara-pane-neid-toime/ (vaadatud nov 20,
2021).
2. European Union ja European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction,
European drug report: trends and developments 2019. Luxembourg: Publications Office
of the European Union, 2019.

KASUTATUD ÕIGUSAKTID

3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus. - RT I, 08.01.2020,

12
4. Karistusseadustik. - RT I, 21.05.2021, 9

8
 5. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise
ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete nimekirjad. - RTL 2005, 57, 807

KASUTATUD KOHTUPRAKTIKA

6. HMKo 22.09.2021, 1-21-6011

7. TMKo 05.10.2021, 1-21-5419
8. HMKo 08.11.2021, 1-21-3073