Võrdlusmaterjali hõivamine

ja ekspertiisid

Süüteomenetluse õppetool

20. oktoober 2022

ETTEKANDJA: Nimi Perenimi / nimi.perenimi@sisekaitse.ee
Kasutatud kirjandus:
• Politsei ja piirivalve seadus
• Kriminaalmenetluse seadustik
• Väärteomenetluse seadustik
• Kohtuekspertiisiseadus
• Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel
saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord
• Päästeteenistuse seadus
• Tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud
andmete ja DNA-proovide edastamise kord
• Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus
• Riikliku DNA-registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus
• Lindmäe, H. Kriminalistikatehnika. 1976
• Lindmäe, H. Menetlustaktika II. 1997
• Kergandberg, E., Sillaots, M. Kriminaalmenetlus. 2006.a.
• Väli, M. Kriminalistikaekspertiisid. 2013
• Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu
• www.ekei.ee
• http://ppa-siseveeb.polsise/tooliinid/ekspertiisid/ekspertiiside-maaramise-juhendite-
loetelu.dot
• KrMS § 99¹. Isiku daktüloskopeerimine ja isikult DNA-proovi võtmine
• (1) Isik, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu
karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 22.
peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis
sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla
kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega,
daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov süütegude
menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil.
• (2) Süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil võib
daktüloskopeerida ja võtta DNA-proovi ka isikult, kes on kahtlustatav,
süüdistatav või süüdimõistetu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
kuriteos, kuid mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt
üheaastase vangistusega.
• KrMS § 99². Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel ja DNA-
proovi analüüsil saadud andmete kasutamine süütegude avastamisel
• Kohtuekspertiisi seadus § 9⁸. Nõusolek daktüloskopeerimisel ja DNA-
proovi analüüsil saadud andmete kandmiseks riiklikusse sõrmejälgede
registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse
KrMS § 100. Võrdlusmaterjali kogumine
(1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks või
uuringuks vajalikke võrdlusjälgi ja -proove.
(11) Sündmuskohale õiguspäraselt jäetud jälgede välistamise eesmärgil
võib kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerida ja võtta
temalt DNA-proovi.
(2) Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui:
1) kahtlustatav või süüdistatav keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja
menetlustoimingu eesmärki on võimalik saavutada sunniga;
2) võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;
3) juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente.
(3) Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse:
1) kellelt võrdlusmaterjali võetakse;
2) võrdlusmaterjali liik;
3) menetlustoimingu põhjendus.
(4) Kui võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust, osaleb
menetlustoimingus kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja.
(5) Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada süütegude
menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil kogutud
võrdlusmaterjali, kui seadusest ei tulene teisiti.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku daktüloskopeerimisel saadud

andmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse või kustutatakse
nimetatud registrist kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. Riiklik
ekspertiisiasutus tagastab võrdlusmaterjali menetlejale koos ekspertiisi-
või uuringuaktiga. Käesoleva paragrahvi alusel kogutud võrdlusmaterjal
hävitatakse kriminaalasja lõpetamisel, süüteo aegumisel või kohtuotsuse
jõustumisel. Võrdlusmaterjali hävitab menetleja, kelle valduses on
võrdlusmaterjal hävitamise ajal. Hävitamine fikseeritakse kirjalikult ning
hävitamist kinnitav dokument lisatakse toimikusse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku DNA-proovi analüüsil saadud

andmeid ei kanta riiklikusse DNA-registrisse või kustutatakse nimetatud
registrist kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. Kogutud DNA-proovid
hävitatakse kahe kuu jooksul ekspertiisi või võrdlusuuringu valmimisest
arvates. DNA-proovi hävitab riiklik ekspertiisiasutus, tehes vastava märke
ekspertiisi- või uuringuakti.
• VTMS § 31¹. Menetlusaluse isiku
daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi
võtmine
• Menetlusalust isikut, keda kahtlustatakse
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seaduse §-des 151 ja 152või
karistusseadustiku §-s 218 sätestatud süütegude
toimepanemises, võib süüteo menetlemise,
avastamise ja ärahoidmise eesmärgil
daktüloskopeerida ja võtta temalt DNA-proovi. Isiku
daktüloskopeerimisel ja temalt DNA-proovi analüüsil
saadud andmed kantakse vastavalt riiklikusse
sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse
• VangS § 18. Kinnipeetava fotografeerimine,
daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi
võtmine
• (1) Vanglasse karistust kandma saabunud isik
fotografeeritakse, daktüloskopeeritakse ja temalt
võetakse DNA-proov isikusamasuse tuvastamise,
süütegude avastamise ja ärahoidmise eesmärgil, kui
neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või
varem kriminaalmenetluse käigus.
• VangS § 86. Aresti täideviimise üldtingimused
• (6) Arestialune daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse
DNA-proov vajaduse korral isikusamasuse tuvastamise
eesmärgil, kui muul moel ei ole võimalik isikusamasust
tuvastada.
• (7) Distsiplinaararesti kandvat kaitseväelast ei
daktüloskopeerita ja temalt ei võeta DNA-proovi.
Tegevväelase võrdlusproovid
• KVTS § 92¹. Demineerimistööga seotud
tegevväelase daktüloskopeerimine ja temalt
DNA-proovi võtmine
• (1) Tegevväelane, kes on rahuajal seotud
demineerimistöödega, daktüloskopeeritakse ja
temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile
tegevväelase jäetud jälgede välistamise eesmärgil.
• (2) Loetelu rahuaja ametikohtadest, millel teeniv
tegevväelane daktüloskopeeritakse ja kellelt
võetakse DNA-proov, kehtestab Kaitseväe juhataja
käskkirjaga.
Päästeametnike võrdlusproovid
• PäästeTS § 73. Päästeametniku
daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi
võtmine
• (1) Demineerimistööga seotud päästeametnik
daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov
ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede
välistamise eesmärgil.
• (2) Loetelu ametikohtadest, millel teeniv
päästeametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt
võetakse DNA-proov, kehtestab Päästeameti
peadirektor käskkirjaga.
Politseiametnike daktüloskopeerimine ja
DNA proovi võtmine
• PPVS § 45¹. Politseiametniku
daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi
võtmine
• Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-
proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel
saadud andmete ja DNA-proovide edastamise
kord
 DNA võrdlusproovi võtmine
• Süljeproovi võtmisel tuleb täita „DNA-proovi võtmise vorm“. Vormil tuleb täita kõik
kohustuslikud väljad. Kui mõnele väljale ei ole midagi kirjutada, siis tuleb sinna
tõmmata kriips (sellisel juhul saavad DNA-osakonna töötajad aru, et lahtri täitmine
ei ole nö kahe silma vahele jäänud).
• “DNA-proovi võtmise vorm“ on internetis kättesaadav riigiteatajas Riikliku DNA-
registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse all aadressil:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1110/6201/3021/VV_91m_lisa.pdf# või Politsei
ja Piirivalveameti siseveebis.
• Surnud isikutelt võetakse lahangul vereproov (või mõne muu koe proov), mistõttu
üldjuhul surnutelt sündmuskohal kriminalist võrdlusproovi võtma ei pea.
• Võrdlusprooviks sobib ka vereproov.
• kuivatatud veri puuvillasel riidel, filterpaberil või spetsiaalsel vereproovide
kogumiseks mõeldud paberil;
• vedel veri [veeniveri, kogutuna lilla korgiga (EDTA-d sisaldavasse)
vaakumtuubi].
• Isiku tuvastamise puhul võib võrdluseks saata isiku ainukasutuses olnud objekte
(pardlid, hambaharjad jne) ja/või lähisugulaste proove (sel juhul tuleb kindlasti
lisada, milline on suguluse aste). Bioloogiliseks lähisugulaseks loetakse otsene
järeltulija (poeg/tütar) või lapsevanem (isa/ema).
DNA võrdlusproovi võtmine Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. a määrus nr 91
„Riikliku DNA-registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“
Lisa
(muudetud sõnastuses)

DNA-PROOVI VÕTMISE VORM

Andmed isiku kohta

Eesnimi 1): ..................... Perekonnanimi 1): .....................
Isikukood või selle puudumisel sünniaeg 1): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . …………… Sugu: ..
Isikusamasus tuvastatud 1): pass ID kaart muu, nimetada:
Dokumendi number:. . . . . . . . . . . . . . . . .. Menetlusasja number:. . . . . . . . . . . . . . . . . ………………
1)
Isik on : EKEI töötaja
kahtlustatav politseiametnik
süüdistatav päästeametnik
vahistatu tegevväelane
süüdimõistetu vabatahtlik
vanglas karistust kandev isik tunnistaja
menetlusalune isik väärteomenetluses kannatanu
arestialune isikusamasuse tuvastamisele allutatud isik
tuvastatava või teadmata kadunud isiku sugulane, märkida muu, selgitus:
sugulus tuvastatava või kadunu suhtes:

Riiklikusse DNA registrisse kandmine

Kanda registrisse 1): jah ei
Proovi võtmise või registrisse kandmise seaduslik alus 1):
väärteomenetluse seadustiku § 311 välismaalasele välismaalaste seaduse
vangistusseaduse § 18 lg-d 1, 3, 5 rahvusvahelise kaitse andmise § 275 lg-d 1, 4
vangistusseaduse § 86 lg 6 seaduse § 15 lg 1 p 9, lg 7 kriminaalmenetluse
kohtuekspertiisiseaduse § 98 väljasõidukohustuse ja seadustiku § 991 lg-d 1, 4
kohtuekspertiisiseaduse § 251 lg-d 1, 3 sissesõidukeelu seaduse kriminaalmenetluse
politsei ja piirivalve seaduse § 45 lg-d 1, 3
1
§ 312 lg-d 1, 3 seadustiku § 991 lg-d 2, 4
päästeteenistuse seaduse § 73 lg-d 1, 3 väljasõidukohustuse ja kriminaalmenetluse
kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lg-d 1, 3 sissesõidukeelu seaduse seadustiku § 100 lg 11
korrakaitseseaduse § 33 lg 1, lg 2 p 3 § 3312 lg-d 1, 4
muu, selgitus:
Registrisse kandmise eesmärk:
süütegude menetlemine, avastamine ja ärahoidmine
isikusamasuse tuvastamine
välistamine
muu, selgitus:

DNA-proovi võtmine
DNA-proovi tüüp 1): veri sülg muu (nimetada)
DNA-proovi doonori allkiri 1):
(v.a surnud isiku korral)
DNA-proovi võtmist taotlenud asutus:.
DNA-proovi võtmist taotlenud isik (ametikoht, nimi):.
DNA-proovi võtmise koht:.
DNA-proovi võtmise kuupäev 1):.
DNA proovi võtja (ametikoht, nimi, allkiri) 1):
DNA proovi võtmise juures viibinud isikud (nimi, allkiri) 1):

Märkused

1)
Kohustuslik väli.
Eesnime, perekonnanime ega isikukoodi ei märgita politseiametnikult politsei ja piirivalve seaduse
§ 451, päästeametnikult päästeteenistuse seaduse § 73 ja tegevväelaselt kaitseväeteenistuse seaduse
§ 921 alusel võetud DNA-proovi puhul.
 DNA võrdlusproovi võtmine
• Proovi võtja katab hingamise teed maskiga, paneb kätte kummikindad
ning voldib valmis karbi.
• Elavalt isikult võetakse reeglina süljeproov (suust) kahele
vatitampoonile, mis pakendatakse selleks ettenähtud karpi.
• Süljeproovi võtmiseks keerutatakse vatitampooni otsa vastu isiku põse
limaskesta, mille tulemusena põselimaskestal olevad rakud jäävad
vatitampooni külge. Sedasi tuleb proov võtta kahele vatitampoonile ja
asetada need spetsiaalsesse pappkarpi ning seejärel karp sulgeda. Kuna
pappkarp on õhku läbilaskev, siis pole tarvis vatitampoone eraldi
kuivatada.
• Karbil tuleb kinni teipida mõlemad otsad ja keskelt selliselt, et karbi
avamine oleks ilma kleebiseid rikkumata võimatu. Terves pikkuses ei
tohi karpi kinni kleepida.
• Karbile kirjutada:
• proovi doonori nimi ja isikukood
• proovi võtja nimi ja allkiri
• proovi võtmise kuupäev
• Soovitatavalt võib karbile allkirja anda ka proovi doonor
Daktüloskopeerimine
Sõrmejälgede kaardi täitmise nõuded
• Sõrmejälgede kaardi täidab jälgede võtja enne isiku daktüloskopeerimist;
• Sõrmejälgede kaart täidetakse eesti keeles, loetavas käekirjas ja keeleliselt korrektselt;
• Kõigi teksti- ja jäljelahtrite täitmine kaardil on kohustuslik;
• Isiku perekonna- ja eesnimi (nimed) kirjutatakse trükitähtedega, ülejäänud tekstiosa võib olla kirjutatud
kirjatähtedega;
• Kui isiku nimi või muud andmed ei ole teada, tehakse vastavasse lahtrisse märge ei ole teada;
• Isiku sünniaeg või isikukood kirjutatakse numbritega (kuupäeva formaadiks on pp.kk.aaaa);
• Isiku sugu tähistatakse tähtedega, kas M või N;
• Menetlusasja numbri lahtrisse märgitakse menetlusasja või materjali number, millega seoses isik
daktüloskopeeriti;
• Riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk tähistatakse ristiga (nt süütegude menetlemine,
avastamine ja ärahoidmine). Vajadusel lisatakse selgitusena muu põhjus;
• Daktüloskopeerimise seadusliku aluse lahtrisse märgitakse viide jälgede võtmise õiguslikule alusele (N:
KrMS § 99¹ lg 1);
• Kui sõrmejälgede kaarti ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse (N: kannatanute ja tunnistajate
sõrmejälgede kaardid), tehakse märge vastavasse lahtrisse;
• Ribakoodi lahter jäetakse täitmata;
• Kaardi tagakülje vasakusse alaserva kirjutab jälgede võtja oma ees- ja perekonnanime ning töökoha;
• Kaardi tagakülje paremasse alaserva kirjutab jälgede võtja isiku daktüloskopeerimise kuupäeva ja koha.
Daktüloskopeerimine
• Võrdlusmaterjali võtmise nõuded
• Võrdlusjäljed peavad olema jäetud identifitseeritavale jäljele
vastava naha papillaarkurrustiku piirkonnaga. Kui seda nõuet
ei täideta, ei ole võrdlusuuringu tegemine võimalik (nt
sündmuskohalt leiti peopesajälg, ent kontrollitavalt isikult
võeti ainult sõrmejäljed). Seepärast tuleb kontrollitavalt
isikult võtta nii sõrme-, sõrmelülide- kui ka peopesajäljed.
• Isiku sõrme- ja peopesajälgede sõrmejälgede kaardile
võtmise nõuded
• Sõrmejälgede kaardi esiküljele võetakse isiku sõrmejäljed ja
kontrolljäljed ning tagaküljele peopesajäljed ja kirjutaja-
peopesajäljed. Iga jälje asukoht kaardil on tähistatud.
• Võrdlusmaterjali võtmisel tuleb kasutada kas
sõrmejäljepastat- ja rullikut või spetsiaalset sõrmejälgede
skännerit
 Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede võtja peaks kasutama kummi- või kilekindaid.
• Kuna pesemata naha papillaarkurrustikule ei jää värvaine ühtlaselt, tuleb
enne võrdlusmaterjali võtmist lasta isikul, kellelt sõrmejälgi võetakse, käed
pesta (soovitatavalt sooja veega) ja kuivatada.
• Käte higistamise puhul tuleks naha kuivatamiseks kasutada paberkäterätti
või salvrätikuid.
• Käte pesemine on kasulik ka juhul, kui nahk on liiga kuiv ja/või lõhenenud.
Sellist nahka on soovitatav enne daktüloskopeerimist kreemitada.
Võimalusel teha käed kokku EZ SCAN lahusega.
• Kui sõrmejälgede võtmiseks kasutatakse sõrmejäljepastat, kantakse värv
väikeste kogustena siledale plastist, metallist või klaasist alusele. Värvaine
laialirullimiseks kasutatakse ühtlase elastse pinnaga sobiva suurusega
rullikut. Oluline on, et rulliku edasi-tagasi liikumisel kataks värvaine nii
rullikut kui plaati. Värv peab plaadile jääma õhukese ühtlase kihina. Juhul,
kui kiht on liiga paks, satub värvainet ka papillaarkurdude vahedesse ja
sõrmejälg kujuneb määrdumisena. Värvaine ebaühtluse korral plaadil,
kujunevad sõrmejälje eri piirkonnad erineva kontrastsusega.
 Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede võtmiseks murtakse sõrmejälgede kaart kokku
parema käe sõrmejälgede lahtrite alt.
• Kokkumurdejoon asetatakse laua servale nii, et kaardi ülejäänud
osa kas ripub lauaservalt alla või käänatakse tagasi. Võib kasutada
ka spetsiaalset jäljevõtmise raami.
• Parema käe sõrmede jäljed võetakse sõrmejälgede kaardile kindlas
järjestuses: vasakult esimesse lahtrisse parema käe pöidla jälg, selle
kõrvale järjestikuliselt nimetissõrme, keskmise, nimetu ja väikese
sõrme jäljed.
• Seejärel murtakse sõrmejälgede kaart kokku vasaku käe
sõrmejälgede lahtrite alt. Kaart asetatakse lauale nagu esimese
kokkumurde puhul. Vasaku käe sõrmejäljed võetakse sõrmejälgede
kaardile samas järjestuses nagu parema käe sõrmejäljed. Seetõttu
asetsevad mõlema käe samanimeliste sõrmede jäljed kohakuti.
• Kaardi kokkumurded võib teha ka korraga, enne mõlema käe
jälgede võtmist.
Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede võtmisel seisavad nii sõrmejälgede võtja kui isik, kellelt
sõrmejälgi võetakse püsti.
• Jälgede võtja hoiab ühe käe pöidla ja nimetissõrmega isiku sõrme
keskmist lüli ning toetab teise käe pöidla ja nimetissõrmega sõrmeotsa.
Isiku käsi, kellelt jälgi võetakse, peab olema lõdvestunud.
• Sõrmi keerab jälgede võtja.
• Sõrmejälgede võtmiseks vaalitakse sõrmi värvainega kaetud plaadil või
kantakse värvplaadilt rulliku abil nahale. Sõrmi pööratakse nii plaadil kui
paberil kerge survega ühelt küljelt teisele. Liiga tugeva surve korral või
sõrme libisemisel satub värv naha papillaarkurdude vahedesse ning jälg
kujuneb määrdumisena. Vaalimisel peab sõrm toetuma ühtlaselt vastu
plaati ja paberit ning olema lauaservaga risti.
• Sõrmi tuleb sõrmejälgede kaardil pöörata üks kord ühes suunas.
Keelatud on pöörata sõrmi edasi-tagasi.
• Sõrmi pööratakse isiku kehast eemale: parema käe sõrmi pööratakse
päripäeva, vasaku käe sõrmi vastupäeva.
• Värvaine peaks katma esimese sõrmelüli ja ulatuma umbes 1 cm
ulatuses üle painutuskortsu ka sõrme keskmisele lülile.
Daktüloskopeerimine
• Kontrolljäljed tuleb võtta vastavatesse lahtritesse mõlema käe
nimetis-, keskmise, nimetu ja väikese sõrmega. Selleks
vajutatakse neli kooshoitud sõrme kõigi kolme lüli ulatuses
üheaegselt kaardile. Jäljed tuleb jätta sõrmejälgede kaardi
alumise serva suhtes kas risti või veidi viltuselt nii, et
sõrmeotsad jääksid kaardi keskme suunas.
• Parema käe kontrolljäljed tuleb võtta kaardi allosas paremale,
vasaku käe kontrolljäljed vasakule poole. Nende vahemikku
jäävatesse lahtritesse võetakse pöialde kontrolljäljed.
• Peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed tuleb võtta
sõrmejälgede kaardi tagaküljele selleks ettenähtud lahtritesse.
Peopesajälgede ja kirjutaja-peopesajälgede orientatsioon peab
olema samane kaardi lahtrites oleva tekstiga.
• Kaardi tagakülje ülemisele poolele võetakse parema käe
peopesajälg ja parema käe kirjutajapeopesajälg ning alumisele
poolele vasaku käe kirjutaja-peopesajälg ja vasaku käe
peopesajälg.
 Daktüloskopeerimine
• Peopesajälgede ja kirjutaja-peopesajälgede võtmiseks
kantakse värv peopesale, kas käe vajutamisel plaadile või
värvainega kaetud rulliku abil. Soovitatavalt kasutada laia
rullikut selliselt, et rulliku servatriip, ei jääks jäljel nähtav
tumeda triibuna.
• Jälgede võtja hoiab ühe käega isiku randmest ning surub
teisega tugevalt käeseljale – nii kujuneb naha
papillaarkurrustiku jälg ka peopesa nõgusast keskosast ning
sõrmede alusest piirkonnast.
• Peopesajälgede puhul on oluline, et kaardile mahuksid
eelkõige peopesade-, mitte sõrmelülide jäljed.
• Peopesa keskele ei tohi jääda valget laiku.
• Kui mõned sõrmejäljed, peopesajäljed või kirjutaja-peopesa
jäljed on kujunenud kas kogu ulatuses või osaliselt libisemis-
või määrdumisjäljena või ebaselgelt, tuleb jäljed uuesti võtta
Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede kaardile võetud jälgede kvaliteet peab
olema laitmatu, sest sellest sõltub AFIS-is teostatavate
võrdlusuuringute tulemuslikkus.
• Juhul kui peopesa või sõrme ei ole võimalik
daktüloskopeerida, märgitakse vastavasse lahtrisse
selle põhjus (nt sõrm amputeeritud, vigastatud,
sidemes jne) ning võetakse nende sõrmede või
peopesade jäljed, mille puhul daktüloskopeerimine on
võimalik.
• Sõrme-, peopesa- ja kirjutaja-peopesa jälgede võtmisel
AFIS-i registreerimisjaamal tuleb järgida AFIS-i
registreerimisjaama kasutusjuhiseid (vt Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori 30.09.2010 käskkiri nr
408).
 Daktüloskopeerimine
Võrdlusjälgedest tehtud foto või digitaalne kujutis, peab vastama järgmistele
kvaliteedinõuetele:
• Digitaliseerimisel tuleb kasutada lameskännerit.
• Sõrmejälgede kaart tuleb digitaliseerida järgmiste parameetritega:
• mõõtkava 1:1;
• resolutsioon vähemalt 500 dpi;
• 8-bitine värvisügavus (must-valge kujutis 256 halltooniga);
• JPEG failiformaat võimalikult väikese pakkimisteguriga.
• Digitaliseeritud sõrmejälgede kaardi külg peab olema saadetud ühe
failina.
• Ühtlase kvaliteedi, automaatse töötluse võimaluse ja isikuandmete
õigsuse tagamiseks ei ole lubatud vormist välja lõigata ja eraldi failina
saata isikuandmeid, ühe käe pööratud jälgi, kontrolljälgi vms.
• Sõrmejälgede kaardi saatmisel tuleb digitaliseerida kaardi mõlemad
küljed.
• Faili saatmisel e-kirja manusena tuleb arvestada nii kohaliku serveri kui ka
e-kirja saatjani toimetava serveripargi suuruslimiite. Saatmine toimub
digikonteineriga kuhu mahub 5 mb materjale.
Laiba daktüloskopeerimine
Laiba sõrme- ja peopesajälgede võtmise nõuded
• Laiba sõrmejäljed võetakse laiba sõrmejälgede kaardile (vt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
30.09.2010 käskkirja nr 408 Lisa 3). Vajadusel lisatakse laiba sõrmejälgede kaardile tõmmised/jäljendid
laiba sõrmejälgedest.
• Laibalt võetakse üldjuhul üksnes sõrmejäljed. Juhul kui laiba leidmise kohal on sündmuskoha vaatluse
käigus talletatud peopesajälgi, tuleb laibalt võimaluse korral võtta ka peopesajäljed.
• Laiba sõrmejälgede kaardile märgitakse, kellelt võrdlusjäljed on võetud (laiba vaatluse kuupäev, laiba
leidmise kuupäev ja koht, laiba andmed ja jälgede võtja andmed).
• Kui laiba isik ei ole teada, tuleb sõrmejälgede kaardile märkida: tundmatu laip, tema sugu, leidmise aeg
ja koht.
• Laiba käed puhastatakse piirituse, eetri või bensiiniga. Värvainet kantakse sõrmedele rullikuga või
pöörates värvainega kaetud alust või värvikilet sõrme ühelt küljelt teisele. Laiba sõrmejälgede kaart
asetatakse toetavale alusele ja võrdlusjälg saadakse aluse pööramisega. Kui laiba sõrmejälgede võtmisel
kasutatakse selleks ettenähtud sõrmejälgede võtmise lusikat, asetatakse sellele laiba sõrmejälgede
kaart ja laiba sõrm vajutatakse koos sõrmejälgede kaardiga plaadi või lusika nõgususse.
• Laip daktüloskopeeritakse kas sündmuskoha vaatluse käigus või piirkonda teenindavas Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas.
• Laibalt peopesajälgede võtmiseks kantakse värvainet laiba käele rullikuga. Peopesajäljed võetakse
valgele paberile, millele märgitakse, kellelt võrdlusjäljed on võetud (isiku ees- ja perekonnanimi, sugu,
tema leidmise aeg ja koht ning jälgede võtmise kuupäev). Kui laiba isik ei ole teada, tuleb paberile
märkida, et võrdlusmaterjal on võetud tundmatult laibalt, tema sugu, leidmise aeg ja koht.
• Laiba sõrmejälgede kaart enne EKEI-sse saatmist lamineeritakse, erinevate bioloogiliste ohtude
ennetamiseks.
Lasujälgede proovide võtmine
• Kontamineerumise vältimiseks pannakse enne proovide võtmist kätte
ühekordsed kaitsekindad.
• Prooviks on u 1,2 cm² pindalaga plastpurki suletud liimipind (teip), mida
vajutatakse korduvalt vastu uuritavat pinda erinevates kohtades,
kogudes selliselt teibile pinnal leiduvad mikroosakesed.
Lasujälgede proovide võtmine
• Proovid võetakse:
• Tulistamises kahtlustatava isiku parema ja vasaku käe pöidla,
nimetissõrme ja nende vaheliselt piirkonnalt. Alati võetakse kaks
proovi – eraldi paremalt ja vasakult käelt. Proovid tuleb võtta
võimalikult koheselt. Peale kuue tunni möödumist tulistamise
juhtumist ei ole lasujäägi proovide võtmine ja ekspertiisi
määramine enam otstarbekas.

• Enesetapu kahtluse korral võetakse proovid surnukeha kätelt

(erijuhtudel ka muudelt kehaosadelt). Proove võib võtta ka peale
kuue tunni möödumist ning seda tuleb teha võimalikult koheselt
peale laiba avastamist (enne daktüloskopeerimist). Surnukehal
võivad lasujäägid välitingimustes hävineda sademete mõjul või on
proovide võtmine võimatu surnukeha lagunemise tõttu. Proove ei
saa võtta verega kaetud kohtadest.
Lasujälgede proovide võtmine
• Tulistamises kahtlustatava isiku riideeseme varrukate otstelt
– juhul kui tulistamisest on möödas rohkem kui kuus tundi
(riietel võivad lasujäägid säilida kauem) või kui on viiteid, et
kahtlusalune on puhastanud käsi peale tulistamist. Enamikel
juhtudel saadetakse riietusese laborisse ja proovi võtab
ekspert.
• Kinnastelt, kui neid on võidud kasutada tulistamise ajal (või
saadetakse kindad laborisse).
• Vajadusel muudelt tulistamise ajal relva vahetus läheduses
olnud esemetelt (nt auto salongi sisepind; isetehtud
summuti, et tuvastada selle kasutamist; lähilasu vigastuse
ümbrus, et võrrelda põlemisjääkide koostist).
Lasujälgede proovide võtmine
• Lasujäägi proovid säilivad pikaajaliselt ning ekspertiisi määramise
võib vajadusel otsustada hiljem.
• Ekspertiisiks esitatakse alati kõik sündmuskohalt leitud
padrunikestad. Padrunikesti kasutatakse lasujäägiekspertiisis
võrdlusmaterjalina. Padrunikesti, kui suurt kontamineerumisohu
allikat, käsitletakse ja pakitakse rangelt eraldi lasujäägi proovidest.
• Pakkimine ja dokumenteerimine:
• Proovipurgid tuleb piisavalt tähistada, et vältida nende
hilisemat ära vahetamist. Proovipurkidele kleebitavale sildile
kirjutatakse isiku nimi, kellelt proov võeti; proovivõtu piirkond
(vasak või parem käsi, varrukas, muu piirkond); proovi võtmise
kuupäev ja kellaaeg. Proovipurgid võib numereerida.
Proovipurgid suletakse koheselt kilekotti.
• Erinevatelt isikutelt kogutud proovid tuleb pakkida eraldi.
• Riideesemete pakkimisel tuleb varruka otsad sulgeda eraldi
paberkottidesse. Kõik riideesemed pakkida eraldi.
Lasujälgede proovide võtmine
Andmelehel (asub proovi võtmise vahendite komplektis)
peab lasujäägiekspertiisi määramisel olema
dokumenteeritud järgmised andmed:
• Tulirelva kasutamise juhtumi kuupäev ja kellaaeg (kui on
teada);
• Proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg;
• Kasutatud tulirelva ja padruni tüüp/mark;
• Laskude arv (kui on teada);
• Leitud padrunikestade arv;
• Kas tulistamine toimus siseruumides või välitingimustel;
• Kas proov võeti kahtlusaluselt või surnukehalt;
• Kas proovivõtja on kasutanud lähipäevadel relva
• Kas proov võeti nõuetekohaselt
• Kas isik, kellelt proov võeti, oli puhastanud käsi
• Proovivõtja nimi ja tel nr.
Lasujälgede proovide võtmine
Kui uuritakse enesetapu versiooni ja lasujäägi proovid võetakse
surnukehalt tuleb arvestada võimalusega, et lähilasu korral võib surnukeha
kätel leiduda lasujäägiosakesi ka juhul kui tulistas keegi teine. Seega pelgalt
lasujäägiekspertiisi positiivne tulemus ei pruugi kinnitada enesetappu.
• Lasujäägiosakeste mitte leidumise korral tuleb arvestada lisaks järgmiste
võimalustega:
• kasutati tulirelva, mis ei jäta kasutajale tuvastatavaid lasujääkide jälgi;
• kahtlusalune on lasujäägid oma tegevuse (näiteks käte pesemise) käigus
tahtlikult või tahtmatult hävitanud;
• tulistatud on näiteks sõrmkinnastes, kuid proovid võeti käelt;
• tulirelva kasutamisest on palju aega möödas (elavate isikute korral mitu tundi
või rohkem).
• Proovide võtmisest erijuhtudel:
• Kui padrunikesta ei leita, võib lasujääkide võrdlusproovi võtta lasuvigastuse
ümbrusest (lähilasu korral).
• Sõltuvalt juhtumi asjaoludest, võib proove võtta kannatanu kätelt või muudelt
kehaosadelt.
• Tulirelva võimaliku asukoha kindlakstegemiseks võib võtta proove sündmuskoha
objektidelt nagu seinad, aknaraamid, uks, sõiduki salong jms.
Jalatsijälgede võrdlusmaterjal
• Ekspertiisiks kasutatakse ainult originaaljalatseid.
• Võrdlusmaterjali võetakse ainult jalatsijälgede
vihjeregistri tarbeks - SIMSALAPIM¹
• Samuti tehakse
foto.

¹ Shoe IMpressions Search And Linking with the Aid of a Partial IMpression
Jalatsite fotografeerimise nõuded
• Aseta parem jalats külili, nii et talla muster on laua servaga
kohakuti.
• Aseta vasak jalats parema jalatsi peale, tallamustriga
kohakuti. Vajadusel kasuta lisatuge.
• Kleebi mõõtkava laua serva külge Seejärel tee foto jalatsi
talla suhtes 90° nurga all, teravusta talla mustrile.
NB! Alati paiguta jalatsite ninaosad kaamera suhtes vasakule!
Jalatsite fotografeerimise nõuded
Jalatsijälgede võrdlusmaterjal
Kõrvajälgede võrdlusmaterjali võtmine
• Võetakse klaaspinnale ja hiljem töödeldakse
pulbriga
• Kui on oluline ka isiku pikkus, siis klaasiga uksele
• Võetakse vähemalt kolm kontrolljälge, vajutatud
erineva survega
Kohtuekspertiis …
… on menetlusasjas eksperdiks
määratud isiku erialane tegevus, mille
eesmärk on uurida esitatud materjali ja
anda ekspertiisiülesandest lähtudes
teaduslikult põhjendatud
eksperdiarvamus. Eksperdiarvamus on
tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud
ja ekspertiisiaktis väljendatud
kategooriline või tõenäoline
eksperdijäreldus.
Kohtuekspertiisi tunnused:
• Ekspertiis tehakse kriminaalmenetluse ühes või teises
menetlusstaadiumis kriminaalasja menetleja
ekspertiisimääruse alusel.
• Ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab
mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul
ka õiguslikke eriteadmisi.
• Eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud
ekspert või menetleja määratud muu isik. Ekspertiisi
tegemisel rakendatakse mitte-õiguslikke eriteadmisi.
Kohtuekspert
• Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne
on teha ekspertiise
Kohtueksperdina võib töötada isik, kes:
• on teovõimeline;
• valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses;
• on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi
kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;
• on töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal sellel
ekspertiisialal vähemalt kaks aastat vahetult enne kohtueksperdina
tööle asumist.
Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud
isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev
asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.
Riiklikult tunnustatud ekspert
• Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud
riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.*
• Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja
koostamise eesmärk on tagada ülevaade
asjatundjatest, keda saab kasutada ekspertiiside
tegemisel.
• Riiklikult tunnustatud eksperdid kantakse nimekirja
teadusvaldkonniti. Vajaduse korral kantakse
nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta.

* https://www.ekei.ee/et/koostoo/riiklikult-tunnustatud-eksperdid
Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert peab vastama alljärgnevatele tingimustele:
• on teovõimeline;
• valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses;
• on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi
kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;
• keda ei ole süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
• keda ei ole halduskorras karistatud korruptsioonivastase seaduse
rikkumise eest;
• kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise
taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku
tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult
tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni;
• kellel on võimalik kasutada ekspertiisiuuringuteks vajalikke
tehnikavahendeid;
• kellel on alaline sissetulek.
Asjatundja
• Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised,
mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud
juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud
kriminaalmenetlusse eksperdina.
• Asjatundja võib kaasata menetlustoimingusse. Enne
menetlustoimingu algust teeb menetleja kindlaks
asjatundja isiku, tema pädevuse ning tema suhted
kahtlustatava või süüdistatavaga. Asjatundja
avaldused seoses tõendite avastamise ja
talletamisega protokollitakse.
• Ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisi-ülesannete
lahendamiseks on vajalikud eksperdiuuringud, milles
selgitatakse eriteadmistele toetudes uuritava nähtuse
või asjaolu olemus.
• Tõendamiseseme asjaolude kohta tehakse eriteadmiste
pinnalt teaduslikult põhistatud järeldus.
• Kategoorilises või tõenäolikus vormis tehtud
eksperdijäreldus on kriminaalmenetluses
eksperdiarvamusena uus tõend.
• Ekspertiisi tegemise tingimuste, käigu ja tulemuste
kohta koostatakse menetlusdokument – ekspertiisiakt.
Ekspertiis korraldatakse …
… menetleja määruse alusel …
• … tulenevalt tõendamisvajadusest
• … kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu
või tsiviilkostja taotlusel kui ekspertiisiga tuvastataval
asjaolul on tähtsust kriminaalasja lahendamisel.

• Maksumused
KrMS § 105 lg. 1 ja 2

KrMS § 105 lg. 1 ja 2

Ekspertiisi määramise eeldused:
• menetlusversioonidest lähtudes ja
tõendamisvajadusi arvestades on selgitatud
küsimused, mida on vaja lahendada ekspertiisiga.
• menetleja on kogunud ekspertiisiks vajaliku
ekspertiisimaterjali.
Ekspertiisimaterjal
• Uurimismaterjal
• kuriteosündmusse puutuv ekspertiisiobjekt
• võrdlusmaterjal
• Tutvumismaterjal
• ekspertiisijäreldusi mõjustav materjal
• abimaterjal
Võrdlusmaterjal …
• … esindab kuriteosündmusse puutuvat
ekspertiisiobjekti ja asendab seda
(n.: inimest – kannatanu, kahtlustatav …);
• … on vajalik identifitseerimisülesande
lahendamiseks samastusekspertiisi tegemisel
(sõrmejäljeekspertiis, DNA-ekspertiis, jäljeekspertiis …);
• … on võrdlusjäljed ja –proovid,
• … kontrollitavad objektid (jalats, murdmisriist jne.).
Võrdlusmaterjali võtmise määrus
• Määrus on vajalik kui:
• kahtlustatav või süüdistatav keeldub võrdlusmaterjali
andmisest ja eesmärk on saavutatav sunniga,
• võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust,*
• juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina
dokumente.

KrMS § 100 lg. 1

Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll
• Koostatakse alati kui ekspertiisiks võetakse
võrdlusmaterjale.
• Protokolli märgitakse:
▫ võetud võrdlusjälgede või proovide nimetused
▫ ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused
▫ ekspertiisimaterjali hulk või kogus.

KrMS § 101
Ekspertiisimäärus
• kriminaalasja nimetus ja number, kuriteo asjaolud
jm. lähteandmed;
• ekspertiisi määramise põhjendus;
• ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi
• esma-, täiend-, kordusekspertiis;
• ainuisikuline või komisjoniekspertiis
Riiklik ekspertiisiasutus
• Riiklik ekspertiisiasutus on riigiasutus, mille tegevuse
eesmärk on teha ekspertiise ja uuringuid
• Riiklik ekspertiisiasutus teeb järgmisi ekspertiise:
• kohtuarstlikke ekspertiise;
• kohtubioloogiaekspertiise;
• kohtukeemiaekspertiise;
• kriminalistikaekspertiise;
• muid ekspertiisiasutuse põhimääruses ettenähtud ekspertiise.
• Kohtuarstlike, kohtukeemia-, kohtubioloogia- ja
kriminalistika- ekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi
Valitsus või tema määratud pädev minister. Samuti võib
kehtestada esitatavad nõuded.
Riiklik ekspertiisiasutus
• Riiklik laskekõlbmatuks muudetud 22) metalliuuring;
tulirelvade kontroll;
ekspertiisiasutus 23) narkootilise aine uuring;
11) kiu-uuring;
teeb muu hulgas 24) põlevvedelikuuuring;
12) klaasiuuring;
järgmisi 25) relvade ja laskemoona
13) kohtuarstlik lahang; tüübikinnitus;
uuringuid:
14) kohtupsühhiaatriauuring; 26) sõrmejäljeuuring;
1) alkoholiuuring;
15) kujutise tehniline uuring; 27) toksikoloogiauuring;
2) bioloogiauuring;
16) kuulide ja 28) toksiliste ainete mõju
3) DNA-uuring; padrunikestade hindamise uuringud;
4) raamatupidamisuuring; võrdlusuuring;
29) tulirelva ja laskemoona
5) dokumendiuuring; 17) käekirjauuring; liigitamine õigusakti järgi;
6) histoloogiauuring; 18) lasujäägiuuring; 30) värvkatteuuring.
7) hääleuuring; 19) leitud tulirelvade
kontroll;
8) infotehnoloogiauuring;
20) lõhkeaineuuring;
9) jäljeuuring;
21) meditsiinilise
10) jäädavalt kriminalistika uuring;
Riiklik ekspertiisiasutus
• Ekspertiisiasutus võib seaduses või selle alusel
sätestatud tingimustel ja korras teha füüsilistele ja
juriidilistele isikutele ning organisatsioonidele
menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid,
kui see ei takista tema kohtuekspertiisiga seotud
ülesannete täitmist.
• Tasuliste uuringute loetelu ja vajaduse korral nende
tegemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
Riiklik ekspertiisiasutus
• EKEI saab teha järgmisi menetlusasjadega
mitteseotud tasulisi uuringuid:
- alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
määramine bioloogilisest vedelikust või muudest proovidest
- DNA-uuring
- bioloogiauuring
- dokumendiuuring
- elektronmikroskoopiauuring
- käekirjauuring
- isiku kohtuarstlik uuring
- arstlik toksikoloogiauuring

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate menetlusasjadega mitteseotud tasuliste uuringute

loetelu ja uuringute tegemise kord
Kohtuarstlike ekspertiiside liigid
Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu:
• arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis;
• narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise
ekspertiis;
• toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis.
• isiku kohtuarstlik ekspertiis, sh tervisekahjustuse ja terviseseisundi
tuvastamise ekspertiis;
• isiku androloogiaekspertiis;
• isiku günekoloogiaekspertiis;
• tervisekahjustuse tuvastamise ekspertiis;
• terviseseisundi tuvastamise ekspertiis.
• meditsiinilise kriminalistika ekspertiis;
• kohtutraumatoloogiaekspertiis, sh haavaballistikaekspertiis,
kohtuarstlik jäljeekspertiis ja sündmuskoha rekonstruktsiooni
ekspertiis;
• kohtuantropoloogiaekspertiis, sh isiku tuvastamise ekspertiis.
• surnu kohtuarstlik ekspertiis.
Kohtubioloogiaekspertiis ja
Kohtukeemiaekspertiisid
• Kohtubioloogiaekspertiis:
• DNA-ekspertiis.
• Kohtukeemiaekspertiisid on:
• alkoholiekspertiis;
• lõhkeaineekspertiis;
• narkootilise aine ekspertiis;
• põlevvedelikuekspertiis;
• toksikoloogiaekspertiis;
• alkoholiekspertiis bioloogilisest materjalist;
• narkootilise aine ekspertiis bioloogilisest materjalist.
Kriminalistikaekspertiisid
• dokumendiekspertiis;
• paberrahaekspertiis
• hääleekspertiis;
• infotehnoloogiaekspertiis;
• alaealiste seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali
infotehnoloogiaekspertiis;
• radaridetektoriekspertiis.
• jäljeekspertiis;
• jalatsijäljeekspertiis;
• murdmisriistajäljeekspertiis;
• stantsimismärgiseekspertiis.
• kiuekspertiis;
• kujutiseekspertiis;
• käekirjaekspertiis;
Kriminalistikaekspertiisid
• liiklusekspertiis;
• autotehniline ekspertiis;
• liiklustehniline ekspertiis;
• liiklustrassoloogiaaekspertiis.
• lasujäägiekspertiis;
• lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis;
• metalliekspertiis;
• hõõglambiekspertiis
• raamatupidamisekspertiis;
• relvaekspertiis;
• külmrelvaekspertiis;
• tulirelvaekspertiis.
• sõrmejäljeekspertiis;
• tulekahjuekspertiis;
• värvkateekspertiis
Esmaekspertiis …

• … selle liigiline ekspertiis korraldatakse konkreetses

kriminaalmenetluses esimest korda
• … kui ekspert on koostanud ekspertiisist keeldumise
akti, määratakse uus esmaekspertiis.
Täiend- e. lisaekspertiis
• Esmaekspertiis on tehtud, kusjuures eksperdi
arvamust ei ole vaidlustatud;
• Eksperdi arvamus on esmaekspertiisi asjaolusid
arvestades ebatäielik;
• Täiendekspertiisiga lahendatakse lisaküsimusi;
• Rakendatakse samasse valdkonda kuuluvaid
eriteadmisi, nagu seda tehti esmaekspertiisi puhul;
• Esma- ja täiendekspertiisi tegemisel uuritakse sama
uurimismaterjali
Kordusekspertiis
• Esma- või täiendekspertiis on korraldatud, kuid selle
määramisel või tegemisel on oluliselt rikutud
kriminaalmenetluse seaduse sätteid
• Menetlejal on põhjendatud kahtlus
eksperdiarvamuse õigsuses;
• Uuritakse sama ekspertiisiobjekti, mida uuriti ka
esma- või täiendekspertiisi tegemisel;
• Uuringute kordamisel lahendatakse samu
ekspertiisiülesandeid, mida lahendati esma- või
täiendekspertiisi puhul.
Kompleksekspertiis
• Esma- või täiendekspertiis mille tegemisel
rakendatakse mitmesse erinevasse valdkonda
kuuluvaid mitteõiguslikke eriteadmisi.
• Korraldatakse komisjoniekspertiisina –
ekspertiisiülesannet lahendavad mitu eksperti.

Näiteks: DNA ja sõrmejälje kompleksekspertiis.

Ekspert …
… on isik, kes rakendab KrMS sätestatud juhtudel ja
korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.
KrMS § 95 lg 1
• Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) vastava
osakonna ekspert määratakse reeglina
umbisikuliselt, harva nimeliselt;
• Ekspert väljastpoolt ekspertiisiasutust, määratakse
nimeliselt;
Ekspert
• Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku
ekspertiisiasutust (EKEI).
• Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole EKEI-s tehtavate
ekspertiiside loetelus, eelistab menetleja:
• riiklikult tunnustatud eksperti,
• muu asjakohaste teadmistega isiku.

KrMS § 95 lg 2
Eksperdi käsutusse antakse
• Kuriteosündmusse puutuvad ekspertiisiobjektid:
tõmmised, jäljendid, proovid jne.
• Võrdlusmaterjal: võrdlusjäljed, võrdlusproovid,
võrdlusobjektid
• Muu eksperdi käsutusse antav materjal:
• sündmuskoha vaatlusprotokoll,
• ekspertiisimaterjali võtmise protokoll
• jmt.

Eksperdile saab esitada vaid toimikumaterjale!

Küsimus eksperdile
• Konkreetne,
• Korrektne,
• Vastab antud ekspertiisiliigi erialateadmistele,
• Täielik – hõlmab kõiki ekspertiisiks esitatud materjale
(ekspertiisiobjekte).

N.: Kas sündmuskoha vaatlusel … /kuupäev, aadress/

… leitud jäljed on jätnud … /menetlusseisundid,
nimed ja isikukoodid /…?
Ekspertiisi tähtaeg
• Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi
tähtaega ei määrata – kuupäev jäetakse lahtiseks;
• Väljastpoolt ekspertiisiasutust eksperdiks määratava
isikuga lepitakse kokku ekspertiisi tegemise tähtaeg
mis märgitakse ekspertiisimäärusesse.
Eksperdi ülekuulamine

Eksperti saab üle kuulata pärast ekspertiisi tegemist!

Ekspert kuulatakse üle ekspertiisiakti sisu

selgitamiseks ja täiendamiseks:
• ekspertiisi tegemiste eelduste suhtes,
• ekspertiisi tegemise suhtes,
• ekspertiisi tulemuse suhtes.
Eksperdi ülekuulamine
• Eksperdi ülekuulamine ei asenda ekspertiisi!
• Eksperdi ülekuulamine ei ole kohustuslik!
• Kui ekspertiisiakti sisu mõistmiseks ja analüüsimiseks
ei lähe vaja eksperdi selgitusi ega täiendusi, siis
eksperti üle ei kuulata.

KrMS §109
 Kas on
küsimusi?