Professional Documents
Culture Documents
ja ekspertiisid
Süüteomenetluse õppetool
DNA-proovi võtmine
DNA-proovi tüüp 1): veri sülg muu (nimetada)
DNA-proovi doonori allkiri 1):
(v.a surnud isiku korral)
DNA-proovi võtmist taotlenud asutus:.
DNA-proovi võtmist taotlenud isik (ametikoht, nimi):.
DNA-proovi võtmise koht:.
DNA-proovi võtmise kuupäev 1):.
DNA proovi võtja (ametikoht, nimi, allkiri) 1):
DNA proovi võtmise juures viibinud isikud (nimi, allkiri) 1):
Märkused
1)
Kohustuslik väli.
Eesnime, perekonnanime ega isikukoodi ei märgita politseiametnikult politsei ja piirivalve seaduse
§ 451, päästeametnikult päästeteenistuse seaduse § 73 ja tegevväelaselt kaitseväeteenistuse seaduse
§ 921 alusel võetud DNA-proovi puhul.
DNA võrdlusproovi võtmine
• Proovi võtja katab hingamise teed maskiga, paneb kätte kummikindad
ning voldib valmis karbi.
• Elavalt isikult võetakse reeglina süljeproov (suust) kahele
vatitampoonile, mis pakendatakse selleks ettenähtud karpi.
• Süljeproovi võtmiseks keerutatakse vatitampooni otsa vastu isiku põse
limaskesta, mille tulemusena põselimaskestal olevad rakud jäävad
vatitampooni külge. Sedasi tuleb proov võtta kahele vatitampoonile ja
asetada need spetsiaalsesse pappkarpi ning seejärel karp sulgeda. Kuna
pappkarp on õhku läbilaskev, siis pole tarvis vatitampoone eraldi
kuivatada.
• Karbil tuleb kinni teipida mõlemad otsad ja keskelt selliselt, et karbi
avamine oleks ilma kleebiseid rikkumata võimatu. Terves pikkuses ei
tohi karpi kinni kleepida.
• Karbile kirjutada:
• proovi doonori nimi ja isikukood
• proovi võtja nimi ja allkiri
• proovi võtmise kuupäev
• Soovitatavalt võib karbile allkirja anda ka proovi doonor
Daktüloskopeerimine
Sõrmejälgede kaardi täitmise nõuded
• Sõrmejälgede kaardi täidab jälgede võtja enne isiku daktüloskopeerimist;
• Sõrmejälgede kaart täidetakse eesti keeles, loetavas käekirjas ja keeleliselt korrektselt;
• Kõigi teksti- ja jäljelahtrite täitmine kaardil on kohustuslik;
• Isiku perekonna- ja eesnimi (nimed) kirjutatakse trükitähtedega, ülejäänud tekstiosa võib olla kirjutatud
kirjatähtedega;
• Kui isiku nimi või muud andmed ei ole teada, tehakse vastavasse lahtrisse märge ei ole teada;
• Isiku sünniaeg või isikukood kirjutatakse numbritega (kuupäeva formaadiks on pp.kk.aaaa);
• Isiku sugu tähistatakse tähtedega, kas M või N;
• Menetlusasja numbri lahtrisse märgitakse menetlusasja või materjali number, millega seoses isik
daktüloskopeeriti;
• Riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk tähistatakse ristiga (nt süütegude menetlemine,
avastamine ja ärahoidmine). Vajadusel lisatakse selgitusena muu põhjus;
• Daktüloskopeerimise seadusliku aluse lahtrisse märgitakse viide jälgede võtmise õiguslikule alusele (N:
KrMS § 99¹ lg 1);
• Kui sõrmejälgede kaarti ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse (N: kannatanute ja tunnistajate
sõrmejälgede kaardid), tehakse märge vastavasse lahtrisse;
• Ribakoodi lahter jäetakse täitmata;
• Kaardi tagakülje vasakusse alaserva kirjutab jälgede võtja oma ees- ja perekonnanime ning töökoha;
• Kaardi tagakülje paremasse alaserva kirjutab jälgede võtja isiku daktüloskopeerimise kuupäeva ja koha.
Daktüloskopeerimine
• Võrdlusmaterjali võtmise nõuded
• Võrdlusjäljed peavad olema jäetud identifitseeritavale jäljele
vastava naha papillaarkurrustiku piirkonnaga. Kui seda nõuet
ei täideta, ei ole võrdlusuuringu tegemine võimalik (nt
sündmuskohalt leiti peopesajälg, ent kontrollitavalt isikult
võeti ainult sõrmejäljed). Seepärast tuleb kontrollitavalt
isikult võtta nii sõrme-, sõrmelülide- kui ka peopesajäljed.
• Isiku sõrme- ja peopesajälgede sõrmejälgede kaardile
võtmise nõuded
• Sõrmejälgede kaardi esiküljele võetakse isiku sõrmejäljed ja
kontrolljäljed ning tagaküljele peopesajäljed ja kirjutaja-
peopesajäljed. Iga jälje asukoht kaardil on tähistatud.
• Võrdlusmaterjali võtmisel tuleb kasutada kas
sõrmejäljepastat- ja rullikut või spetsiaalset sõrmejälgede
skännerit
Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede võtja peaks kasutama kummi- või kilekindaid.
• Kuna pesemata naha papillaarkurrustikule ei jää värvaine ühtlaselt, tuleb
enne võrdlusmaterjali võtmist lasta isikul, kellelt sõrmejälgi võetakse, käed
pesta (soovitatavalt sooja veega) ja kuivatada.
• Käte higistamise puhul tuleks naha kuivatamiseks kasutada paberkäterätti
või salvrätikuid.
• Käte pesemine on kasulik ka juhul, kui nahk on liiga kuiv ja/või lõhenenud.
Sellist nahka on soovitatav enne daktüloskopeerimist kreemitada.
Võimalusel teha käed kokku EZ SCAN lahusega.
• Kui sõrmejälgede võtmiseks kasutatakse sõrmejäljepastat, kantakse värv
väikeste kogustena siledale plastist, metallist või klaasist alusele. Värvaine
laialirullimiseks kasutatakse ühtlase elastse pinnaga sobiva suurusega
rullikut. Oluline on, et rulliku edasi-tagasi liikumisel kataks värvaine nii
rullikut kui plaati. Värv peab plaadile jääma õhukese ühtlase kihina. Juhul,
kui kiht on liiga paks, satub värvainet ka papillaarkurdude vahedesse ja
sõrmejälg kujuneb määrdumisena. Värvaine ebaühtluse korral plaadil,
kujunevad sõrmejälje eri piirkonnad erineva kontrastsusega.
Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede võtmiseks murtakse sõrmejälgede kaart kokku
parema käe sõrmejälgede lahtrite alt.
• Kokkumurdejoon asetatakse laua servale nii, et kaardi ülejäänud
osa kas ripub lauaservalt alla või käänatakse tagasi. Võib kasutada
ka spetsiaalset jäljevõtmise raami.
• Parema käe sõrmede jäljed võetakse sõrmejälgede kaardile kindlas
järjestuses: vasakult esimesse lahtrisse parema käe pöidla jälg, selle
kõrvale järjestikuliselt nimetissõrme, keskmise, nimetu ja väikese
sõrme jäljed.
• Seejärel murtakse sõrmejälgede kaart kokku vasaku käe
sõrmejälgede lahtrite alt. Kaart asetatakse lauale nagu esimese
kokkumurde puhul. Vasaku käe sõrmejäljed võetakse sõrmejälgede
kaardile samas järjestuses nagu parema käe sõrmejäljed. Seetõttu
asetsevad mõlema käe samanimeliste sõrmede jäljed kohakuti.
• Kaardi kokkumurded võib teha ka korraga, enne mõlema käe
jälgede võtmist.
Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede võtmisel seisavad nii sõrmejälgede võtja kui isik, kellelt
sõrmejälgi võetakse püsti.
• Jälgede võtja hoiab ühe käe pöidla ja nimetissõrmega isiku sõrme
keskmist lüli ning toetab teise käe pöidla ja nimetissõrmega sõrmeotsa.
Isiku käsi, kellelt jälgi võetakse, peab olema lõdvestunud.
• Sõrmi keerab jälgede võtja.
• Sõrmejälgede võtmiseks vaalitakse sõrmi värvainega kaetud plaadil või
kantakse värvplaadilt rulliku abil nahale. Sõrmi pööratakse nii plaadil kui
paberil kerge survega ühelt küljelt teisele. Liiga tugeva surve korral või
sõrme libisemisel satub värv naha papillaarkurdude vahedesse ning jälg
kujuneb määrdumisena. Vaalimisel peab sõrm toetuma ühtlaselt vastu
plaati ja paberit ning olema lauaservaga risti.
• Sõrmi tuleb sõrmejälgede kaardil pöörata üks kord ühes suunas.
Keelatud on pöörata sõrmi edasi-tagasi.
• Sõrmi pööratakse isiku kehast eemale: parema käe sõrmi pööratakse
päripäeva, vasaku käe sõrmi vastupäeva.
• Värvaine peaks katma esimese sõrmelüli ja ulatuma umbes 1 cm
ulatuses üle painutuskortsu ka sõrme keskmisele lülile.
Daktüloskopeerimine
• Kontrolljäljed tuleb võtta vastavatesse lahtritesse mõlema käe
nimetis-, keskmise, nimetu ja väikese sõrmega. Selleks
vajutatakse neli kooshoitud sõrme kõigi kolme lüli ulatuses
üheaegselt kaardile. Jäljed tuleb jätta sõrmejälgede kaardi
alumise serva suhtes kas risti või veidi viltuselt nii, et
sõrmeotsad jääksid kaardi keskme suunas.
• Parema käe kontrolljäljed tuleb võtta kaardi allosas paremale,
vasaku käe kontrolljäljed vasakule poole. Nende vahemikku
jäävatesse lahtritesse võetakse pöialde kontrolljäljed.
• Peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed tuleb võtta
sõrmejälgede kaardi tagaküljele selleks ettenähtud lahtritesse.
Peopesajälgede ja kirjutaja-peopesajälgede orientatsioon peab
olema samane kaardi lahtrites oleva tekstiga.
• Kaardi tagakülje ülemisele poolele võetakse parema käe
peopesajälg ja parema käe kirjutajapeopesajälg ning alumisele
poolele vasaku käe kirjutaja-peopesajälg ja vasaku käe
peopesajälg.
Daktüloskopeerimine
• Peopesajälgede ja kirjutaja-peopesajälgede võtmiseks
kantakse värv peopesale, kas käe vajutamisel plaadile või
värvainega kaetud rulliku abil. Soovitatavalt kasutada laia
rullikut selliselt, et rulliku servatriip, ei jääks jäljel nähtav
tumeda triibuna.
• Jälgede võtja hoiab ühe käega isiku randmest ning surub
teisega tugevalt käeseljale – nii kujuneb naha
papillaarkurrustiku jälg ka peopesa nõgusast keskosast ning
sõrmede alusest piirkonnast.
• Peopesajälgede puhul on oluline, et kaardile mahuksid
eelkõige peopesade-, mitte sõrmelülide jäljed.
• Peopesa keskele ei tohi jääda valget laiku.
• Kui mõned sõrmejäljed, peopesajäljed või kirjutaja-peopesa
jäljed on kujunenud kas kogu ulatuses või osaliselt libisemis-
või määrdumisjäljena või ebaselgelt, tuleb jäljed uuesti võtta
Daktüloskopeerimine
• Sõrmejälgede kaardile võetud jälgede kvaliteet peab
olema laitmatu, sest sellest sõltub AFIS-is teostatavate
võrdlusuuringute tulemuslikkus.
• Juhul kui peopesa või sõrme ei ole võimalik
daktüloskopeerida, märgitakse vastavasse lahtrisse
selle põhjus (nt sõrm amputeeritud, vigastatud,
sidemes jne) ning võetakse nende sõrmede või
peopesade jäljed, mille puhul daktüloskopeerimine on
võimalik.
• Sõrme-, peopesa- ja kirjutaja-peopesa jälgede võtmisel
AFIS-i registreerimisjaamal tuleb järgida AFIS-i
registreerimisjaama kasutusjuhiseid (vt Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori 30.09.2010 käskkiri nr
408).
Daktüloskopeerimine
Võrdlusjälgedest tehtud foto või digitaalne kujutis, peab vastama järgmistele
kvaliteedinõuetele:
• Digitaliseerimisel tuleb kasutada lameskännerit.
• Sõrmejälgede kaart tuleb digitaliseerida järgmiste parameetritega:
• mõõtkava 1:1;
• resolutsioon vähemalt 500 dpi;
• 8-bitine värvisügavus (must-valge kujutis 256 halltooniga);
• JPEG failiformaat võimalikult väikese pakkimisteguriga.
• Digitaliseeritud sõrmejälgede kaardi külg peab olema saadetud ühe
failina.
• Ühtlase kvaliteedi, automaatse töötluse võimaluse ja isikuandmete
õigsuse tagamiseks ei ole lubatud vormist välja lõigata ja eraldi failina
saata isikuandmeid, ühe käe pööratud jälgi, kontrolljälgi vms.
• Sõrmejälgede kaardi saatmisel tuleb digitaliseerida kaardi mõlemad
küljed.
• Faili saatmisel e-kirja manusena tuleb arvestada nii kohaliku serveri kui ka
e-kirja saatjani toimetava serveripargi suuruslimiite. Saatmine toimub
digikonteineriga kuhu mahub 5 mb materjale.
Laiba daktüloskopeerimine
Laiba sõrme- ja peopesajälgede võtmise nõuded
• Laiba sõrmejäljed võetakse laiba sõrmejälgede kaardile (vt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
30.09.2010 käskkirja nr 408 Lisa 3). Vajadusel lisatakse laiba sõrmejälgede kaardile tõmmised/jäljendid
laiba sõrmejälgedest.
• Laibalt võetakse üldjuhul üksnes sõrmejäljed. Juhul kui laiba leidmise kohal on sündmuskoha vaatluse
käigus talletatud peopesajälgi, tuleb laibalt võimaluse korral võtta ka peopesajäljed.
• Laiba sõrmejälgede kaardile märgitakse, kellelt võrdlusjäljed on võetud (laiba vaatluse kuupäev, laiba
leidmise kuupäev ja koht, laiba andmed ja jälgede võtja andmed).
• Kui laiba isik ei ole teada, tuleb sõrmejälgede kaardile märkida: tundmatu laip, tema sugu, leidmise aeg
ja koht.
• Laiba käed puhastatakse piirituse, eetri või bensiiniga. Värvainet kantakse sõrmedele rullikuga või
pöörates värvainega kaetud alust või värvikilet sõrme ühelt küljelt teisele. Laiba sõrmejälgede kaart
asetatakse toetavale alusele ja võrdlusjälg saadakse aluse pööramisega. Kui laiba sõrmejälgede võtmisel
kasutatakse selleks ettenähtud sõrmejälgede võtmise lusikat, asetatakse sellele laiba sõrmejälgede
kaart ja laiba sõrm vajutatakse koos sõrmejälgede kaardiga plaadi või lusika nõgususse.
• Laip daktüloskopeeritakse kas sündmuskoha vaatluse käigus või piirkonda teenindavas Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas.
• Laibalt peopesajälgede võtmiseks kantakse värvainet laiba käele rullikuga. Peopesajäljed võetakse
valgele paberile, millele märgitakse, kellelt võrdlusjäljed on võetud (isiku ees- ja perekonnanimi, sugu,
tema leidmise aeg ja koht ning jälgede võtmise kuupäev). Kui laiba isik ei ole teada, tuleb paberile
märkida, et võrdlusmaterjal on võetud tundmatult laibalt, tema sugu, leidmise aeg ja koht.
• Laiba sõrmejälgede kaart enne EKEI-sse saatmist lamineeritakse, erinevate bioloogiliste ohtude
ennetamiseks.
Lasujälgede proovide võtmine
• Kontamineerumise vältimiseks pannakse enne proovide võtmist kätte
ühekordsed kaitsekindad.
• Prooviks on u 1,2 cm² pindalaga plastpurki suletud liimipind (teip), mida
vajutatakse korduvalt vastu uuritavat pinda erinevates kohtades,
kogudes selliselt teibile pinnal leiduvad mikroosakesed.
Lasujälgede proovide võtmine
• Proovid võetakse:
• Tulistamises kahtlustatava isiku parema ja vasaku käe pöidla,
nimetissõrme ja nende vaheliselt piirkonnalt. Alati võetakse kaks
proovi – eraldi paremalt ja vasakult käelt. Proovid tuleb võtta
võimalikult koheselt. Peale kuue tunni möödumist tulistamise
juhtumist ei ole lasujäägi proovide võtmine ja ekspertiisi
määramine enam otstarbekas.
¹ Shoe IMpressions Search And Linking with the Aid of a Partial IMpression
Jalatsite fotografeerimise nõuded
• Aseta parem jalats külili, nii et talla muster on laua servaga
kohakuti.
• Aseta vasak jalats parema jalatsi peale, tallamustriga
kohakuti. Vajadusel kasuta lisatuge.
• Kleebi mõõtkava laua serva külge Seejärel tee foto jalatsi
talla suhtes 90° nurga all, teravusta talla mustrile.
NB! Alati paiguta jalatsite ninaosad kaamera suhtes vasakule!
Jalatsite fotografeerimise nõuded
Jalatsijälgede võrdlusmaterjal
Kõrvajälgede võrdlusmaterjali võtmine
• Võetakse klaaspinnale ja hiljem töödeldakse
pulbriga
• Kui on oluline ka isiku pikkus, siis klaasiga uksele
• Võetakse vähemalt kolm kontrolljälge, vajutatud
erineva survega
Kohtuekspertiis …
… on menetlusasjas eksperdiks
määratud isiku erialane tegevus, mille
eesmärk on uurida esitatud materjali ja
anda ekspertiisiülesandest lähtudes
teaduslikult põhjendatud
eksperdiarvamus. Eksperdiarvamus on
tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud
ja ekspertiisiaktis väljendatud
kategooriline või tõenäoline
eksperdijäreldus.
Kohtuekspertiisi tunnused:
• Ekspertiis tehakse kriminaalmenetluse ühes või teises
menetlusstaadiumis kriminaalasja menetleja
ekspertiisimääruse alusel.
• Ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab
mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul
ka õiguslikke eriteadmisi.
• Eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud
ekspert või menetleja määratud muu isik. Ekspertiisi
tegemisel rakendatakse mitte-õiguslikke eriteadmisi.
Kohtuekspert
• Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne
on teha ekspertiise
Kohtueksperdina võib töötada isik, kes:
• on teovõimeline;
• valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses;
• on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi
kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;
• on töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal sellel
ekspertiisialal vähemalt kaks aastat vahetult enne kohtueksperdina
tööle asumist.
Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud
isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev
asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.
Riiklikult tunnustatud ekspert
• Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud
riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.*
• Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja
koostamise eesmärk on tagada ülevaade
asjatundjatest, keda saab kasutada ekspertiiside
tegemisel.
• Riiklikult tunnustatud eksperdid kantakse nimekirja
teadusvaldkonniti. Vajaduse korral kantakse
nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta.
* https://www.ekei.ee/et/koostoo/riiklikult-tunnustatud-eksperdid
Riiklikult tunnustatud ekspert
Riiklikult tunnustatud ekspert peab vastama alljärgnevatele tingimustele:
• on teovõimeline;
• valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses;
• on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi
kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;
• keda ei ole süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
• keda ei ole halduskorras karistatud korruptsioonivastase seaduse
rikkumise eest;
• kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise
taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku
tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult
tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni;
• kellel on võimalik kasutada ekspertiisiuuringuteks vajalikke
tehnikavahendeid;
• kellel on alaline sissetulek.
Asjatundja
• Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised,
mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud
juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud
kriminaalmenetlusse eksperdina.
• Asjatundja võib kaasata menetlustoimingusse. Enne
menetlustoimingu algust teeb menetleja kindlaks
asjatundja isiku, tema pädevuse ning tema suhted
kahtlustatava või süüdistatavaga. Asjatundja
avaldused seoses tõendite avastamise ja
talletamisega protokollitakse.
• Ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisi-ülesannete
lahendamiseks on vajalikud eksperdiuuringud, milles
selgitatakse eriteadmistele toetudes uuritava nähtuse
või asjaolu olemus.
• Tõendamiseseme asjaolude kohta tehakse eriteadmiste
pinnalt teaduslikult põhistatud järeldus.
• Kategoorilises või tõenäolikus vormis tehtud
eksperdijäreldus on kriminaalmenetluses
eksperdiarvamusena uus tõend.
• Ekspertiisi tegemise tingimuste, käigu ja tulemuste
kohta koostatakse menetlusdokument – ekspertiisiakt.
Ekspertiis korraldatakse …
… menetleja määruse alusel …
• … tulenevalt tõendamisvajadusest
• … kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu
või tsiviilkostja taotlusel kui ekspertiisiga tuvastataval
asjaolul on tähtsust kriminaalasja lahendamisel.
• Maksumused
KrMS § 105 lg. 1 ja 2
KrMS § 101
Ekspertiisimäärus
• kriminaalasja nimetus ja number, kuriteo asjaolud
jm. lähteandmed;
• ekspertiisi määramise põhjendus;
• ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi
• esma-, täiend-, kordusekspertiis;
• ainuisikuline või komisjoniekspertiis
Riiklik ekspertiisiasutus
• Riiklik ekspertiisiasutus on riigiasutus, mille tegevuse
eesmärk on teha ekspertiise ja uuringuid
• Riiklik ekspertiisiasutus teeb järgmisi ekspertiise:
• kohtuarstlikke ekspertiise;
• kohtubioloogiaekspertiise;
• kohtukeemiaekspertiise;
• kriminalistikaekspertiise;
• muid ekspertiisiasutuse põhimääruses ettenähtud ekspertiise.
• Kohtuarstlike, kohtukeemia-, kohtubioloogia- ja
kriminalistika- ekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi
Valitsus või tema määratud pädev minister. Samuti võib
kehtestada esitatavad nõuded.
Riiklik ekspertiisiasutus
• Riiklik laskekõlbmatuks muudetud 22) metalliuuring;
tulirelvade kontroll;
ekspertiisiasutus 23) narkootilise aine uuring;
11) kiu-uuring;
teeb muu hulgas 24) põlevvedelikuuuring;
12) klaasiuuring;
järgmisi 25) relvade ja laskemoona
13) kohtuarstlik lahang; tüübikinnitus;
uuringuid:
14) kohtupsühhiaatriauuring; 26) sõrmejäljeuuring;
1) alkoholiuuring;
15) kujutise tehniline uuring; 27) toksikoloogiauuring;
2) bioloogiauuring;
16) kuulide ja 28) toksiliste ainete mõju
3) DNA-uuring; padrunikestade hindamise uuringud;
4) raamatupidamisuuring; võrdlusuuring;
29) tulirelva ja laskemoona
5) dokumendiuuring; 17) käekirjauuring; liigitamine õigusakti järgi;
6) histoloogiauuring; 18) lasujäägiuuring; 30) värvkatteuuring.
7) hääleuuring; 19) leitud tulirelvade
kontroll;
8) infotehnoloogiauuring;
20) lõhkeaineuuring;
9) jäljeuuring;
21) meditsiinilise
10) jäädavalt kriminalistika uuring;
Riiklik ekspertiisiasutus
• Ekspertiisiasutus võib seaduses või selle alusel
sätestatud tingimustel ja korras teha füüsilistele ja
juriidilistele isikutele ning organisatsioonidele
menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid,
kui see ei takista tema kohtuekspertiisiga seotud
ülesannete täitmist.
• Tasuliste uuringute loetelu ja vajaduse korral nende
tegemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
Riiklik ekspertiisiasutus
• EKEI saab teha järgmisi menetlusasjadega
mitteseotud tasulisi uuringuid:
- alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
määramine bioloogilisest vedelikust või muudest proovidest
- DNA-uuring
- bioloogiauuring
- dokumendiuuring
- elektronmikroskoopiauuring
- käekirjauuring
- isiku kohtuarstlik uuring
- arstlik toksikoloogiauuring
KrMS § 95 lg 2
Eksperdi käsutusse antakse
• Kuriteosündmusse puutuvad ekspertiisiobjektid:
tõmmised, jäljendid, proovid jne.
• Võrdlusmaterjal: võrdlusjäljed, võrdlusproovid,
võrdlusobjektid
• Muu eksperdi käsutusse antav materjal:
• sündmuskoha vaatlusprotokoll,
• ekspertiisimaterjali võtmise protokoll
• jmt.
KrMS §109
Kas on
küsimusi?