You are on page 1of 4

KOMPARASAUN REZULTADU TESTE UTILIZA METODU

ZEEL NELSEN HO GENEXPERT BA PASIENTE


TUBERCULOSE PULMAUN NEBE TUIR PROGRAMA
TRATAMENTU DURANTE FULAN NE’EN (6)
KAPITULU I
INTRODUSAUN

1.1. ANTESEDENTE
Moras Tuberculoze hanesan moras ida ne’ebe koñesidu tiha ona desde Sekulu I liu ba, to’o
agora moras tuberculoze nafatin sai hanesan problema saúde iha Mundu, inklui Timor-Leste,
no hanesan kauza mate, ne’ebe maka rezulta husi moras infeksaun ne’e rasik. No iha sekulu-
19, identifika katak ema 25% mate iha Europa tamba Tubercoloze. Komesa deskobre kutun
husi Robert Koch iha Loron 24 Fulan Marsu Tinan 1882 iha Berlin, iha Tinan 1943 foin
deskobre aimoruk antibiotiku Streptomycin, husi Albert Schatz. Wainhira halao
deskobrementu iha Universidade Rugers, Newjersey, Estadu Unidus da América no iha
Tinan 1952, sientista refere hetan prémiu iha área Tratamentu i tuir mai Schatz koñesidu até
agora no Streptomycin kontinua folin iha merkadoria.

Tubercolose pulmaun hanesan infeksaun ne’ebe kauza husi bacteria mycobacterium


tuberculosis (dala ruma kauza M.bovis no africanum). Ne’ebe em jeralmente ataka pulmaun
no sira seluk ataka iha pulmaun liur, hanesan glandula linfatica. Kulit, teen/ tratu digestive,
membrane cererbru, no seluk tan. Organism ne’e mos hanaran basilus resistensia asido.
Tuberculose pulmaun hanesan moras hadaet ne’ebe espalhaliu husi ar ka anin, no fani.
Hadaet liu husi anin (airborne spreading) husi droplet” infeksaun. Fonte infeksaun mak
portador tuberculose pulmaun ne’ebe mak fani. Bainhira iha teste hamoos fani. Em jeral
hetan iha BTA posetivu. Fani sei rezulta droplet infeksaun (droplet nuclei). Iha tempu fani
dala ida hasai droplet 3000. Hadaet em jeral akontese iha sala ho menus ventilasaun. Loron
loron matan bele hamate bekteri ho lalais enkuantu iha sala nakukun bakteria bele moris.
Risku hadaet aas liu ba BTA(+) kompara ho BTA (-)
Timor-Leste iha tinan 2019 tama iha segundu Lugar kazu as liu iha Rejiaun Sudeste
Aziátiku, iha estimasaun taxa Insidensia husi populasaun 498 pur 100.000, maka afeta ona
ba moras Tuberculoze. Moras Tuberculoze hanesan moras ida ne’ebe koñesidu tiha ona
desde Sekulu I liu ba to’o agora moras tuberculoze nafatin sai hanesan problema saúde iha
Mundu, inklui Timor-Leste, no hanesan kauza mate, ne’ebe maka rezulta husi moras
infeksaun ne’e rasik.
Iha Ázia Timor-Leste mós sai hanesan númeru mortalidade nomós morbilidade ho turberkulozu
ne'ebé mak aas, ita haree iha dadus ne'ebé relata husi fundu global hatudu katak, kada tinan Timoroan
bele sofre TB maiszoumenus liu 6 mill”.Husi rihun 6 ne'e númeru rihun mak hetan mortalidade ho
morbilidade ne'ebé aas, tanba ne'e Minestériu Saúde nomós parseiru dezenvolvimentu atu hamutuk,
la'ós atu hapara maibé hamenus moras liuhusi ninia transmisaun nomós bele kura moras ne'e rasik.
Moras ida ne'e aas tanba iha fatór sira ne'ebé ita haree, ita-nia deteta kazu ne'e sei menus tanba husi
dadus ne'ebé mak iha, ita foin atinje númeru pursentu 40”. Ho númeru ne'ebé iha hatudu katak,
Moras TB mais afeta ba sidadaun sira iha nível médiu mai kraik hanesan kbi’it la’ek sira hatudu
pursentu 83 ne’ebé hasai osan rasik ba halo tratamentu. Nune'e mós númeru vulneravel ba TB sei aas
husi ema  ne'ebé konsumu tabaku, alkolu nomós númeru kontak TB iha uma laran. Presiza mós ita
atu tau atensaun oinsá mak iha família ida iha TB no ita bele eduka sira no fó hanoin sira lala'ok
oinsá bele hapara meius de transmisaun”, dehan nia. Maibé presiza haforsa sistema referal husi fatin
ne'ebé iha fasilidade saúde sira no ba saúde sira seluk, tanba ida ne'e fatór ida ne'ebé importante
bainhira identifika no labele husik de'it tenke halo tratamentu ne'ebé adekuadu ba pasiénte ne'e rasik.
Aliende ne’e kapasidade rekursu umanu nomós kapasidade atu halo teste, tanba ida ne'e haree halo
ona, maibé presiza ema hotu nia servisu hamutuk atu mellora liután sistema ne'e hodi bele hamenus
númeru hirak ne'ebé iha Timor-Leste.

1.2. FORMULASAUN PROBLEMA


Bazeia ba fundo problema ne’ebe iha leten mak hakerek nain formulariza problema
iha peskiza ne’e mak hanesan tuir mai ne’e;
1. Atu analiza factor hira ne’ebe mak iha relasaun ho teste Ziel Nelsen ho
Genexpert iha invensaun pasiente Tubercolose Pulmaun.
2. Atu analiza relasaun entre rezultadu teste ho metodu Zeil neslsen ho Genexpert
ba pasiente TB Pulmaun.
3.
1.3. LIMITASAUN PROBLEMA
Peskiza ne’e haree liu ba komparasaun rezultadu teste ba pasiente TB Pulmaun ho metode ZN
ho Metodu Genexpert.

1.4. OBJETIVU
1.4.1. OBJETIVU JERAL
Atu hatene komparasaun rezultadu teste ba Pasiente Tubercolose Pulmaun ho metode ZN no metode
Genexpert ne’ebe tuir programa tratamentu durante fulan ne’en.
1.4.2. OBJETIVU ESPESIFIKU

You might also like