Tallinna Ülikool

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Ees- ja perekonnanimi

TÖÖ PEALKIRI

Seminaritöö

Juhendaja: ees- ja perekonnanimi, PhD või MA/MSc

Tallinn 2023
 2
RESÜMEE
Ülikool Instituut
Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
Autor
Eesnimi Perenimi
Pealkiri
Xxx

Õppekava Tase
Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia Seminaritöö
Kuu ja aasta Lehekülgede arv
Jaanuar 2023 (15–30)
Resümee
(100–150 sõna)

Märksõnad
(3-5)
Säilitamise koht
Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
Lisainformatsioon
(Yy)
 3
Seminaritöö alajaotuste struktuur

TIITELLEHT

RESÜMEE

SISUKORD

SISSEJUHATUS

1. TEOREETILINE OSA

1.1 Alapealkiri

1.1.1 Alapealkiri

1.1.2 Alapealkiri

1.2 Alapealkiri

1.2.1 Alapealkiri

1.2.2 Alapealkiri

2. EMPIIRILINE OSA

2.1 Eesmärk, uurimisküsimused, hüpotees(id)

2.2 Meetod, valim, uurimise protseduur

2.3 Tulemused ja arutelu

2.3.1 Tulemused xx

2.3.2 Tulemused yy

2.3.3 Tulemused zz

KOKKUVÕTE

KASUTATUD ALLIKAD

LISA A. Pealkiri

LISA B. Pealkiri

LISA C. Pealkiri
 4

Ülevaade struktuurist, mida vastav osa käsitleb

Tiitelleht – vormikohane (lehekülge ei nummerdata).

Pealkiri – peab olema informatiivne ja annab töö sisu kohta võimalikult täpset informatsiooni.

RESÜMEE

Resümee koostatakse vastavalt etteantud vormile, 100–150 sõna, 3–5 märksõna, (ei nummerdata).
Resümee peab mahtuma ühele leheküljele.

SISUKORD

Sisukorra pealkirjad vastavad täpselt uurimistöö teksti osade pealkirjadele, koos osade alguse
lehekülje numbritega. Soovituslik on kasutada automaatse sisukorra loomise funktsiooni.

SISSEJUHATUS

Sissejuhatuse on orienteeruvalt 1–2 lk. Selgitab, miks uuring ette võeti, uurimisteema aktuaalsus jm
teemavaliku põhjendused, töö eesmärgi selgitus ja põhjendus, probleem, konkreetsed
uurimisküsimused, hüpoteesid, uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutatavad meetodid.

1. TEOREETILINE OSA

Antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest, mida teised teadlased ja uurijad antud
teema kohta teoreetiliselt avaldanud on, koos korrektselt vormistatud tekstisiseste viidetega teistele
autoritele. Teoreetilise osa seob tervikuks autori tekst. Sisaldab korrektselt nummerdatud
alateemasid. Teoreetilise osa lõpetab lõik, mis seob kokkuvõtvalt töö teoreetilise osa
uurimisülesande ning järgneva analüüsiga.

2. EMPIIRILINE OSA

Uurimuse eesmärk, uurimisprobleem põhjalikult lahti kirjutades.

Uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (reeglina kasutatakse hüpoteese vaid kvantitatiivset

metoodikat kasutades).
 5
Uuringudisaini kirjelduse ja valiku põhjendused sh analüüsitavate tekstide või kogumismeetod;
valimi, uuritava nähtuse piiritlemine (maht, koosseis), analüüsimeetod, kasutatud
arvutiprogrammide kirjeldamine.

Uuringu teostamise protsessi detailne ja läbipaistev kirjeldus, sh andmete või analüüsitava materjali
kogumise kirjeldus; uuringu läbiviimise ajakava – millal uuring läbi viidi, kui kaua see aega võttis.

Millised piirangud või muutused tekkisid töö käigus võrreldes esialgse kavaga.

Andmeallikate/tekstikorupuste/uurimisobjektide kirjeldamine ja oma valiku põhjendamine.

Kasutatud küsimustike, kodeerimislehtede või muude uuringut toetavate materjalide ja dokumentide

näidised (võivad olla ka töö lisades).

Tulemused ja arutelu

Esitatakse uuringust saadud tulemused. Uurimustulemuste üldine kirjeldus ja tulemuste esitamine

uurimisküsimuste ja/või hüpoteeside kaupa.

Vajadusel esitatakse andmeid tabelite ja/või joonistena.

Arutelus on oluline uurimistulemuste sidustamine teoreetilises osas välja toodud teoreetiliste

käsitlustega, töö autori enda sõnastatuna.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõttes esitatakse töö kõige olulisemad tulemused ja järeldused – annab võimaluse lühidalt
üldistada töös käsitletud materjali.

Kuidas vastavad tulemused igale uurimiseks püstitatud küsimusele ja hüpoteesile (kvantitatiivse

uuringu puhul)?

Kas kogutud andmete põhjal on tehtud kõik võimalikud järeldused, hoolimata sellest, et mõni neist
võib olla ootamatu (avastuslik)?

Uurimuse tulemuste usaldusväärsuse, piirangute ning olulisuse väljatoomine koos autoripoolsete

seisukohtadega edasise uurimise võimaluste kohta.
 6
KASUTATUD ALLIKAD

Nõuetekohaselt vormistatud loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Kasutatud allikad

reastatakse tähestikulises järjekorras.

Viidete arv sõltub teema ulatuslikkusest ja kirjandusallikate rohkusest selles valdkonnas.

Soovitav on kasutada lisaks klassikalistele teoreetilistele käsitlustele ka võimalikult värskeid

teadusallikaid, mis on viimase 10 aasta jooksul avaldatud.

LISAD

Lisades esitatakse täiendavad ja illustreerivad andmeanalüüsi tulemused (sh tabelid ja/või joonised,
intervjuude tekstide näited, joonistused jms). Lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Nt (vt Lisa. A).

Lisade pealkirjad tuuakse välja sisukorras. Iga Lisa algab uuelt lehelt. Lisad jaotada ja
pealkirjastada liigiti – samalaadsed illustratsioonid, joonised jt ühise pealkirja alla.

Joonistena vormistatakse nii fotod, illustratsioonid, skeemid, noodinäited, joonistused jms. Kõik
joonised vajavad allkirja ja numbrit stiilis: Joonis 1. Allkiri.

Üliõpilase kohustus on võimaldada kaitsmiskomisjonil tutvuda uurimistöö algmaterjalidega, nt

originaalintervjuude salvestustega ja uuringu algandmetega.

Lehekülgede kujundus

Töö vormistamisel kasutatakse valget paberit formaadiga A4.

Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Tabelite pealkirjade ja jooniste allkirjade
selgemaks eristamiseks ülejäänud tekstist on soovitav kasutada reavahet 1,0.

Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Leheservad joondatakse rööpselt (justify), v.a
tiitelleht. Kui kasutatud allikate nimekirjas tekivad interneti linkide tõttu tühjad augud, on lubatud
vormistada vasakjoondusega.

Tekstilõigud eraldatakse üksteisest lisades laiema reavahe 12 punkti (Spacing before 12 pt).
Taandridu lõikude vahe tähistamiseks ei kasutata. Kirjutamist alustades on vajalik defineerida
põhiteksti stiil (Normal text) vastavalt juhendile.
 7
Lehe servadest jäetakse vabaks vähemalt 2,5 cm ülalt, alt ja paremalt, lehe vasakust servast on
soovitav jätta ruumi vähemalt 3 cm.

Lehekülje number paikneb lehekülje ülemises parempoolses nurgas. Leheküljenumbreid loetakse

alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei märgita.

Esile tõstetavad sõnad või laused võib vormistada poolpaksus, kald- või sõrendatud kirjas.
Eristuskirju tuleb kasutada töös süsteemikindlalt (kui üht terminit tõstetakse esile kaldkirjas, siis
peab jälgima, et mõni muu termin ei oleks poolpaksus vm).

Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning töö põhiosa (peatükid
ja nende alajaotused) nummerdatakse hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk
1, alapeatükk 1.1, selle alaosa 1.1.1 jne). Peatükkide hierarhia sügavus on maksimaalselt 4.
Peatükkide ja alapeatükkide numbrid (pealkirja ees) on soovitav trükkida käsitsi pealkirja osana,
kuna automaatne alapeatükkide nummerdamine sageli ei toimi.

Pealkirjade järele punkti ei panda, sõnu pealkirjades ei poolitata. Kui pealkirjas on kaks lauset, siis
pannakse lausete vahele punkt, rea lõppu aga mitte.

Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus, peatüki algus, kokkuvõte, viidatud allikad, resümee)
alustatakse uuelt leheküljelt. Töö põhiosade pealkirjad (sissejuhatus, esimese astme peatükkide
pealkirjad, kokkuvõte, kasutatud allikad) esitatakse suurte tähtedega (All caps) poolpaksus kirjas
(Bold) kirjasuurusega 16 punkti (stiil Heading 1).

Pealkirjad joondatakse lehe vasakule serva (Align left). Pealkirjade ette jäetakse üks tühi rida
(reavahega 1,5) ja pealkirjade järele vahe 12 punkti (Space after 12 pt).

Vajalik on määrata töö põhiosade pealkirjadele kirjastiilide seaded (Heading 1, kirja suurus 16
punkti), alapeatükkide stiilideks Pealkiri 2 (Heading 2, 14 punkti) ja Pealkiri 3 (Heading 3, 12
punkti). Kõikidele pealkirjadele stiilide määramine on vajalik korrektse sisukorra moodustamiseks.

Tabeli number ja pealkiri paiknevad tabeli kohal. Tabeli pealkirja järel ei pane punkti.

Joonise number ja allkiri paikneb joonise all. Vajadusel tuleb lisada viide. Selgitused asuvad
põhitekstis. Joonise allkirja järel ei pane punkti.

Seminaritöö vajaliku mahu (15–20 lk) arvestusse ei lähe:

- Tiitelleht
 8
- Sisukord
- Resümee
- Kasutatud allikad
- Lisad.

Teoreetilise ja empiirilise osa maht on enam-vähem võrdne.

Keel ja stiil

Töö kirjutatakse eesti keeles, ükskeelsena.

Töö peab olema kirjutatud korrektses keeles ja olema stiililt neutraalne. Sobimatu on kõnekeele,
slängi ja emotsionaalsete hinnangute kasutamine.

Teaduslikus tekstis kasutatakse kogu tööd läbivalt kas umbisikulist: „töös on uuritud ..., mõõtmiseks
kasutati …“ või mina-vormi: „töös uurisin ..., mõõtmiseks kasutasin …“.

Umbisikulise vormi kasutamisel tuues esile oma isiklikku seisukohta või panust, kasutatakse
sõnastust „autori hinnangul“ või „siinkirjutaja arvates“. Kolmanda isiku vormi enda tegevusest
kirjutades reeglina ei kasutata (nt „töö autor püstitas hüpoteesi …“).

Tähelepanekud

Lubamatu on kasutada teiste autorite andmeid, tekste ja tsitaate algallikale viitamata.

Ebaväärikaks käitumiseks ja üleastumiseks akadeemilistest tavadest loetakse oma nime all kellegi
teise või oma varasema kirjaliku töö või selle osade esitamist ilma nõuetekohase akadeemilise
viitamiseta (plagiaat). Kasutatud tsitaadid ja refereeritud teksti allikad on selgelt viidatud ja lugeja
jaoks leitavad.

Autori isiklikud seisukohad ja arutlused peavad jääma nii Teoreetilises osas kui ka Empiirilises osas
viidatud autori tekstist selgelt eristatavaks.

Mõne teise uurimuse raames kogutud andmete kasutamisel/ analüüsimisel oma töös, peab olema
luba andmete valdajalt/kaasautoritelt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete
kogumisel).
 9
Uuritavate isikute isiklike andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm materjalide
avaldamiseks peab olema kirjalik nõusolek.

KASUTATUD ALLIKATE VIITAMINE

Allikate viitamise vormistamise juhend:

American Psychological Association. (2020). Publication Manual of the American Psychological

Association, Seventh Edition. American Psychological Association.
https://apastyle.apa.org/products/publication-manual-7th-edition [02.02.2023].

APA 7. (2023). Academic Referencing Tool. APA 7. La Trobe University.

https://latrobe.libguides.com/apa7 [02.02.2023].

Tekstisisesed viited

Tekstisisene viide paikneb lause lõpus enne punkti juhul, kui viidatakse ühte lauset või tsitaati:

……………. (Sloboda, 1985, 9). Kui viidatav autor on nimetatud põhitekstis lause alguses,
lisatakse allika viide kohe autori nime juures (vt Tabel 1).

Tabel 1. Allika viide tsiteerimise või refereerimise algul vahetult peale autori nime

Sloboda (1985, 9) sõnul on „[...]“ tsitaat, ka tõlkes

Sloboda (1985, 9) arvates [...] . refereering leheküljelt 9

Sloboda (1985, 9–10) arvates [...]. refereering lehekülgedelt 9–10

refereering tervikpublikatsioonile, nt
Sloboda (1985) on välja toonud, et [...]
raamatule, artiklile ilma lk numbriteta

Näide allikate viitamisest teoreetilises osas

Varasemalt on Eestis uuritud õpilaste motivatsiooni akordioniorkestris (Kilk, 2014) ja

puhkpilliorkestris (Tšernikova, 2014), lauljate motivatsiooni kujundavad tegureid (Tint, 2012),
õpilaste huvitegevuses osalemise motivatsiooni teket (Schasmin, 2008) ja kuidas muusikakoolist
väljalangemist ennetada õpimotivatsiooni tõhustamise kaudu (Kogan, 2012). Reine Niin (2015) on
 10
uurinud motivatsiooni rahvamuusikalaagris ja kas kasutatavad õppemeetodid seda ka toetavad.
Kristel Plaado (2015) on uurinud kohustusliku erialapraktika seoseid õpilaste muusika-alasele
motivatsioonile ja aktiivsusele. On uuritud kitarriõpetajate poolt kasutatavaid meetodeid
õpimotivatsiooni tõstmiseks (Vago, 2014) ja õpetajate arvamusi, mis õpilasi muusikakoolides
motiveerib (Mägi, 2010).

Näide kahe autoriga allikate viitamisest teoreetilises osas

Lisaks õnnestumistele on oluline tuua näiteid loovas tööprotsessis toimunud ebaõnnestumistest ning
loovtegevusi takistavatest teguritest, milleks võivad olla mitmed psühholoogilised põhjused nagu
liigne enesekriitika, perfektsionism ja esinemisärevus ning oluliseks muutub õpetaja roll
loomingulise õhkkonna ja meeleolu loomisel (Kiik-Salupere & Ross, 2020, 249). Samas on
lõimitud õppimise mõju raske empiiriliselt hinnata (DeMoss & Morris 2002; Mõistlik-Tamm &
Lock 2017).

Sama autori kaks või enam publikatsiooni samal aastal

Kui samalt autorilt on ilmunud samal aastal kaks või enam publikatsiooni, eristatakse neid vastavalt
väiketähega.

[...] (Selke, 2009a). [...] (Selke, 2009b).

Selke, T. (2009a). Musicality, beliefs and a changed musical environment. Problems in Music
Pedagogy, Vol 4, 18–26.

Selke, T. (2009b). Trends in general music education in Estonia: historical review. Music and
Environment: The Changing Face of Music Education (Eds. T. Selke & G. Lock). Tallinn
University, 220–226 [CD-ROM].

Kolme või enama autoriga publikatsioon

Kui publikatsioonil on kolm või rohkem autoreid, tuleb tekstisiseses viites näidata vaid esimest
autorit lühendiga et al (see tähendab eesti keeles jt = ja teised).

[...] (Psaltopoulou-Kamini, Zafranas & Kaminis, 2014).

[...] (Psaltopoulou-Kamini et al, 2014).

 11
Kasutatud kirjanduse loetelus kajastub vastavalt:

Psaltopoulou-Kamini, D., Zafranas, N. & Kaminis, Y. (2014). Communication in music teaching

through Lacan's four types of discourse. CFMAE: The Changing Face of Music and Art Education,
6(1), 7–22.

Psaltopoulou-Kamini, D., Arsenopoulou, A., Kolyvopoulpou, S. Chatziioannidou, E. & Zilikis, N.

(2014). Music-Movement-Drama interconnection facilitate communication processes and lead to
meaningful social bonding. CFMAE: The Changing Face of Music and Art Education, 6(1),
93–106.

Viitekirjete vormistamine kasutatud allikate loetelus

Raamatu pealkiri esitatakse kursiivis.

Artikli pealkiri esitatakse püstkirjas ja ajakirja pealkiri kursiivis.

Ühe või kahe autoriga raamat / monograafia

Clarke, E. F. & Cook, N. (2004). Empirical Musicology. Aims, Methods, Prospects. Oxford
University Press.

Cook, N. (2005). Muusika, kujutlus, kultuur. Scripta Musicalia.

Elliott, D. J. (1995). Music Matters: A New Philosophy of Music Education. Oxford University
Press.

Gardner, H. (1993). Frames of Mind: The Theory of Multiple Intelligences (2nd edition). Basic
Books.

Hanna, E. G. (2005). Environmental Health and Primary Health Care: Towards a New Workforce
Model [Doctoral dissertation]. La Trobe University. http://hdl.handle.net/1959.9/438888

Kiik-Salupere, V. (2013). Performance Preparation and Coping with Performance Anxiety in the
Vocal Pedagogy of Classical Singers (Dissertations on Social Sciences 64). Tallinn University.
https://www.etera.ee/s/JTgFVRSs5G

Mõistlik-Tamm, M. (2013). Teraapilisest lähenemisest muusikaõpetuses: muusikatund kui heaolu ja

 12
elukestva muusikaharrastuse allikas (Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 65). Tallinna Ülikool.
https://www.etera.ee/s/yIM86nERY8

Selke, T. (2007). Suundumusi Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses 20. sajandi II poolel ja 21.
sajandi alguses (Sotsiaalteaduste Dissertatsioonid 28). Tallinna Ülikool.

Sepp, A. (2014). From Music Syllabi to Teachers' Pedagogical Thinking: A Comparative Study of
Estonian and Finnish Basic School Music Education [Doctoral dissertation]. Helsinki University.

Kiilu, K. (2010). The Development of The Concept of Music Education in Estonians Kindergartens,
1905–2008: A Historical-Critical Overview [Doctoral dissertation]. Helsinki University.

Kiilu, K. & Sepp, A. (2014). Muusikaõpetuse didaktika. Valik artikleid. Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia.

Lehmann, A. C., Sloboda, J. A. & Woody, R. H. (2007). Psychology for Musicians. Oxford
University Press.

Treier, H. (2004). Kohalik modernsus kunstis: eesti varamodernistliku kunsti teoreetiline ja

ajalooline kontseptualiseerimine ning Karl Pärsimägi paradigmaleidmise perioodil [Doktoritöö].
Eesti Kunstiakadeemia. 

Peatükk kogumikus või raamatus

Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja eesnime

initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi (toim), Kogumiku pealkiri (leheküljed). Kirjastus.

(toim) = toimetaja – eestikeelne allikas; (Eds) = Editors – ingliskeelne allikas.

Burnard, P. (2006). Understanding children’s meaning-making as composers. I. Deliège, G. Wiggins

(Eds), Musical Creativity. Multidisciplinary Research in Theory and Practice (111–133).
Psychology Press.

Kiiler, E., Musneckiene, E. & Vitola, I. (2015). Art Education in the Baltic Countries: Approaches
to Contemporary Art and Visual Culture. A. Göthlund, H. Illeris, K.W. Thrane (Eds),  EDGE: 20
Essays on Contemporary Art Education (140−159). Multivers Academic.

Lock, G. (2014). Introduction to a model of 'Reflexive Positionality'. T. De Baets, T. Buchborn

(Eds.), European Perspectives on Music Education 3: The Reflective Music Teacher (41–55).
 13
Helbling.

Treier, H. (2006). Ideologies of Style (An International Experiment). J. Elkins (Ed), Is Art History
Global? (344−348). Routledge. 

Treier, H. (2009). 'Therapy' of Abstractionist Art. S. Scoble, M. Ross & C. Lapoujade (Eds),  Arts in
Arts Therapies: A European Perspective (91−99). University of Plymouth. 

Artikkel ajakirjas

Aren, K. (2015). SISU workshop: Helid ruumis ehk mis häält teeb rabarber? SISU-line:
Sisearhitektuuri ajakiri, 1, 183−191.

Kiik-Salupere, V. & Ross, J. (2012). Voice teachers’ strategies to cope with the performance
situation. CFMAE: The Changing Face of Music and Art Education, 4(1), 55−66.

Kiiler, E. (2011). Circulation of Museum Visitors' Photographs: from Art Museums to Collaborative
Archives. Kūrybos erdvės. The Spaces of Creation, 15, 58−66. 

Kiiler, E. (2011). Kujutis, mälu ja fiktsioon Baltimaades. Kunst.ee: Eesti kunsti ja visuaalkultuuri

ajakiri 3-4, 92−93.

Lauk, T. (2010). Džäss-, pop- ja rockmuusikast eesti muusikaõpetuses. Teater.Muusika.Kino 3,

82–87.

Vahter, E. (2016). Looking for a Possible Framework to Teach Contemporary Art in Primary
School. The International Journal of Art and Design Education, 35(1), 51−67.

Internetiallikatele viitamine

Internetiallikate puhul tuleb võimalusel leida autor ja ilmumise aasta. Autori puudumisel tuleb
autori nime asemel märkida interneti artikli pealkiri. Lühiviite loomiseks võib tuletada pealkirjast
lühiversiooni (nt Riiklik õppekava = RÕK). Juhul kui ilmumiaasta ei ole selgelt kuvatud, siis tuleb
rakendada veebilehe copyright aastat (mis tavapäraselt on lehekülje all), seda pannakse siis
nurksulgudesse [...]. Veebilehele viidates lisatakse peale linki alati kasutamise/vaatamise kuupäev
nurksulgudes [19.12.2017].
 14
Internetiallikate nimekirja vormistuse näited

Ainevaldkond „Kunstiained” (Lisa 6). (2011). Gümnaasiumi riiklik õppekava. Riigiteataja,

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf [02.02.2023].

Einasto, H. (2022, 21. oktoober). Postitants legitiimsuse ja õilistuse otsinguil. Sirp,

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/postitants-legitiimsuse-ja-oilistuse-otsinguil/

Hillier, P. (2001). Pärt, Arvo. Grove Music Online,

https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.20964 [09.10.2020].

InSEA Manifesto [2022]. The InSEA Manifesto. InSEA (The International Society for Education
Through Art), https://www.insea.org/our-manifesto/ [07.03.2022].

Lige, C. (2022, 24. oktoober). Pätsi pea on monumenthiilivale autokraatiale. Postimees,

https://kultuur.postimees.ee/7632489/arvustus-patsi-pea-on-monument-hiilivale-autokraatiale

McCarthy, M. & Goble, J. (2011). Philosophy of Music Education. Grove Music Online.
http://www.oxfordmusiconline.com [19.12.2017].

Meidla, E. (2010). Muusika õppeaine lõimingu võimalusi. Innove õppekavad. Haridus- ja

Noorteamet, https://oppekava.innove.ee/muusika-oppeaine-loimingu-voimalusi/ [29.03.2021].

Porter, A. [2021]. Freesound. Music Technology Group of Universitat Pompeu Fabra, Barcelona,
Spain, https://freesound.org/ [29.03.2021].

VDAR (2020). Vienna Declaration on Artistic Research. Culture Action Europe (CAE),

https://cultureactioneurope.org/news/vienna-declaration-on-artistic-research/ [29.03.2021].

Sotsiaalmeedia

Autor(id) [kasutajanimi]. (Aasta ja kuupäev). Pealkiri. [Allika tüüp]. Veebilehe nimi. Aadress.

Cabled_mess (2018). 20180316_Tape measure.wav. "One sound per day 2018"-project. Freesound,
https://freesound.org/people/cabled_mess/sounds/565157/ (uploaded 29.03.2021) [29.03.2021].

Tallinna Ülikool [Tallinna Ülikool / Tallinn University]. (2021, 16. detsember). Tallinna Ülikooli
saatesari “Eksperteetris”: Heiko Leesment [video]. YouTube.
https://www.youtube.com/watch?v=t6EvCUYlyIU&ab_channel=Tallinna%C3%9ClikoolITallinnU
 15
niversity [02.02.2023].

Tele ja film

Algus, M. (stsenarist) ja Kuld, E. (režissöör). (2020, 25. september). Koolitus ja leke (1. hooaeg, 2.
osa) [Telesarja osa]. Kuld, E. (produtsent), Reetur. Kassikuld OÜ.

Pildid

Autor(id). (Aasta). Pealkiri. [Kujutise tüüp]. Veebilehe nimi. Aadress.

https://guides.library.uq.edu.au/referencing/apa7/images

Allikad erinevat tähestikku kasutavas keeles

Uurimistöö põhitekst on ükskeelne. Tekstisiseses viites esitatakse autori nimi ladina tähestikus vt
näidet.

Petrov 2005 = Петров, П. (2005). Балтийский флот. Финский гамбит. Москва: ЯУЗА.

Rostovtsev 1983 = Ростовцев, Н. Н. (1983). Очерки по истории методов преподавания

рисунка: учебное пособие. Москва: Изобразительное искусство.

KASUTATUD ALLIKAD

Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Medicina.

Uuspõld, E. (2004). Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu Ülikool.

Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. AS Rebellis.

Vija, M., Sõrmus, K. & Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. AS Atlex.

Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk.