Elu

Ferruccio Busoni oli Itaalia helilooja, pianist, dirigent, kirjanik ja õpetaja. Varases
vanuses oli ta välja paistev ja mõnikord ka vastuoluline. Ta sündis 1866. aastal
professionaalsete muusikute perre. Alguses õppis isalt, ta hakkas 7 aastaselt
esinema ja kirjutama muusikat. 9-11 aastaselt õppis ta Viini konservatooriumis
peale seda ta õppis ja kohtus tuntud muusikute ja heliloojatega. 22 aastaselt läks ta
tööle õpetajaks Soome. 2 aastat hiljem võitis ta Anton Rubinsteini konkursill
kompositsiooni auhinna. Peale võitu kutsuti ta Moskva konservatooriumisse tööle,
kuid kaua ta seal ei olnud. Hiljem kutsuti teda Ameerikasse õpetajaks, Bostonis
asuvasse konservatooriumisse. Talle see töökoht meeldis, ta andis pidevalt
meistrikursuseid erinevates riikides. Enne esimest maailmasõda oli ta Berliinis
tööl, kus tal oli probleeme autoriteetidega ja õpilased ei olnud kõige teravamad.
Pidevalt oma elu ajal tegels muusika kirjutamise, transkripteerimise ja
toimetamisega. 1920-1924 olid tema viimased aastat kui tervis hakkas üles ütlema
aga ta jätkas kontsertide andmist. 27 juunis 1924 suri ta südame haigusesse.
Rasked harjutused, ilgelt hea tehnika.

Õpetamine
Tal olid väga kõrged standardid ja perfektsus pidi olema. Harjutamisel peab
kuulama kõiki helisid mis tekib. On öelnud, et tema kontsertidel keegi ei kuula
tähelepanelikumalt kui tema ise. Enda arendamisel parim tulemus tuleb detailide
märkamises. Olles virtuoosne pianist oli väga teadlik oma nõrkustest. Fraseerimine
oli tähtis ja pidid olema õiged sõrmed, et hästi fraseerida. Ära harjuta asju mida sa
oskad, vaid neid mida ei oska. Õpetajad peavad olema väga ettevaatlikud tehniliste
harjutuste andmisel.