1

Haydn elu ja looming: perioodid, thtsamad anrid (1732-1809)

Looming on erakordse ulatusega nii ajaliselt (le poole sajandi), anriliselt (kik
muusikaanrid) kui ka muusikalooliselt alustas varaklassikalisest stiilist ja tema teoste
hulgas on ka klassikalise krgstiili parimaid niteid. Haydnit seostatakse 18. sajandi
vararomantiliste vooludega (torm ja tung) ja hilistes teostes judis 19. sajandi romantismile
iseloomuliku vljenduseni. Vhemalt kolmes anris: keelpillikvartetis, smfoonia ja
vokaalsmfoonilistes teostes sai Beethovenist Haydni tee vahetu jtkaja.
Thtsaimad anrid ongi kontsertsmfoonia ja keelpillikvartett (vt edasi).
I periood: kujunemisaastad 1732-1761 Sndis Alam-Austria Rohrau klas. Selles
piirkonnas krvuti austerlased, ungarlased, horvaadid, slovakid ratuntavad rahvuslikud
mjutused. Kuigi Haydn ise tles, et ta muusika on universaalne ja ldmistetav. 1740 kutsuti
Viini Stephani toomkiriku kooripoisiks. Katedraalikoolis ppis laulukunsti, klaviirimngu ja
viiulit. Kasu pigem muusika kuulamisest kui ppimisest. Lahkus umbes 10 aasta prast. Elas
prast seda Eszterhazy vananeva lesk-vrstinna maja pningutoas. Teenis aastaid elatist
klaveritundide andmisega, viiulimnguga orkestrites ja ansamblites.
1750ndate aastate keskel tegutses Viinis kuulus laulupetaja Nicola Porpora, kelle juurde
Haydn oli klaverisaatjaks ja toapoisiks. ppis Porporalt nii kompositsiooni kui laulmise alal
ja tnu Porporale sattus ka Viini parimatesse muusikasalongidesse, kus kohtus tolle aja
vljapaistvate viini muusikutega (Gluck).
1750ndate Haydni muusikast on vhe silinud. Kirjutas kammermuusikat ja klaveripalu, mida
vajati Viini kodudes. Kirjutas ka kergemat orkestrimuusikat divertismente ja proovis ktt
laulmngudega (Kaks krakat ja Uus krakas kurat)
1759. aastal sai oma esimese arvestatava tkoha krahv Morzini vikese kapelli juhina. 1761.
aastal saatis ta aga finantsprobleemide tttu kapelli laiali. 1759. aastal kirjutas Haydn Morzini
juures ka oma esimese smfoonia.
II periood: Eszterhazy ukond 1761-1790 Eszterhazy ukonda kapellmeistriks kutsumine
1761. aastal sai Haydni karjri prdepunktiks. Eisenstadti lhedal, kus asus nende peamine
residents valmis Versailles lossi eeskujul ehitatud uhke loss, mille juurde kuulus ka 400-
kohaline ooperimaja. Alguses sai asekapellmeistriks ja prast kapellmeistri surema 1766.
aastal lemkapellmeistriks. Haydni teenistusaja algul koosnes kapell 10-15 vga heast
muusikust, lpuks oli neid le 20. Lisaks olid peamiselt jumalateenistuste jaoks ka lauljad
ning alates 1770. aastast palgati suvehooajaks ka suurem ooperitrupp.
Haydn kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat nii tavaliseks ukondlikuks meelelahutuseks
kui ka regulaarselt 2 korda ndalas toimuvateks kontsertideks. Sellest ka tohutu smfooniate
arv 104+3. Sndis ka vaimulikke vokaalteoseid. (Iga ndal 2 kontserti ja suvehooajal ka 2
ooperietendust, lisaks ebaregulaarselt muusika vastuvttudel, vabahupidustustel ja
lossikirikus). Orkestri juhina vis Haydn katsetada ja vaadata, mis muljet avaldab ja mis seda
vhendab, parandada, lisada ja riskeerida nii ta pidigi saama originaalseks.
2

Esimesed 10 aastat lemkapellmeistri ametis on Haydni loomingu pnevaim ajajrg. Parim
loomeiga ning raligatuna Viini muusikuelust, mistttu pidi ise otsima ja eksperimenteerima.
Perioodi 1768-1772 nim ka Haydni tormi ja tungi ajastuks. Klassikalised vormid alles
kujunesid, aga ta katsetas julgelt kigi harmoonia- ja vormivtetega. Selle aja smfooniad on
tis varaklassikalise orkestrimuusika maneerilikke efekte ja vga tundelist vljenduslaadi.
Sellel ajal li Haydni vga palju minoorseid teoseid. ldse palju romantiliselt tundelist,
dramaatilist ja vga isikuprast laadi nagu torm ja tung saksa kirjanduses. Sellised ilmingud
ka Mozarti 1770ndate aastate loomingus.
1776. aastast toimusid Eszterhaza lossis regulaarsed ooperietendused ning jrgmiseks 15
aastaks sai Haydnist teline ooperikapellmeister. Ette kanti ca 90 ooperit, millest 6 kirjutas ta
ise. Haydn li enamiku oma 24 ooperist enne 1780ndat aastat, hiljem oli ilmselt suur
tkoormus ja vljastpoolt ukonda tulnud tellimused. Haydni varasemad ooperid on
peamiselt opera buffad. Oma viimastes teostes pdis hendada komdia ja tsise ooperi
jooni ning ta li ka mitu opera seriat.
1779ndast aastast hakkas kehtima uus leping Haydni ja Nikolaus Eszterhazy vahel, mis lubas
Haydnil tita ka teiste metseenide tellimus ning kirjastada oma teoseid mgiks. See ti kaasa
suurema kuulsuse ja raha ning andis heliloojale loominguvabaduse (NB! Ajastu vaim) Ligi
30-aastane erakordselt viljakas teenistus Eszterhazy ukonnas lppes 1790ndal aasta vrst
Nikolause surmaga. Tema jreltulija pdis raha kokku hoida ja saatis kapelli laiali. Haydn ji
kll krge aastasissetulekuga kapellmeistriks, kuid tkohustusi polnud.
III periood: London ja Viin 1791-1809.
Haydn vttis vastu Londonis tegutseva sakslasest viiuldaja ja kontserdiettevtja Salomoni
vga soodsa lepingu, mis ngi ette 6 smfoonia ja 1 ooperi kirjutamist ning hulga kontserte
Londonis. Esimene reis Londonisse 1791-1792. Haydnil oli Londonis tohutu menu ja
seltskondlik thelepanu. Talle anti ka Oxfordi likooli muusikadoktori kraad! Selle puhul
esitas he oma varasematest smfooniatest (nr 92), mida sealtpeale tuntakse pealkirjaga
Oxford. Haydn tuli tagasi rikka ja maailmakuulsana, doktorikraad taskus. Viini aga jahe
vastuvtt. Slmis Salomoniga teise lepingu veel 6 smfoonia kirjutamiseks. Teine reis alates
1794 ja kontserdid Londonis olid sama menukad. Esines korduvalt ka kuningliku perekonna
ees. Haydnit pti Londonisse jttagi, aga uus vrst Eszterhazy suri ning tema jreltulija
Nikolaus II kutsus Haydnit ukonna muusikaelu taastama. 1795 keskel prdus Haydn
lplikult Viini tagasi. (Nikolaus II ti ukonna tagasi Eisenstadti ja Viini)
Londoni-aastad olid Haydnile loominguliselt vga rikkad. Puutus esimest korda vahetult
kokku suure smfooniaorkestriga ning tema 12 Londoni smfooniat (nr 93-104) on rikkaliku
orkestriloomingu tipp. Sai ka selliseid muusikalisi muljeid, mis muutsid tema elu lpuaastate
stiili. 1791 kuulis Londonis kahe Hndeli oratooriumi ettekannet ja kirjeldas seda oma elu
sgavaima muusikalise elamusena. Ilmselt see tukas teda Viinis oma viimast loomejudu
phendama peamiselt vokaalsuurteostel. Haydn li hilistel loominguaastatel (1796-1802) kll
veel hulga kvartette, kuid mitte ainsatki smfooniat. Selle aja peateosed on oratooriumid
Loomine (1798) ja Aastaajad (1801). Nikolaus II ootas oma kapellilt peamiselt toretsevat
kirikumuusikat.
3

Sajandivahetuse sjad snnitas Euroopas hulga laialt tuntud patriootlikke laule ning see trend
puudutas ka Haydnit. 1797. aastal kirjutas ta Keisrilaulu, millest sai hiljem Austri ja 1922
Saksamaa rahvushmn. See on Haydni kuulsaim viis ja htlasi tema meloodiakunsti ks
lihvitumaid niteid. 1797 kirjutas ta ka oma kvarteti op 76 nr 3 aeglaseks osaks variatsioonid
Keisrilaulu teemale.
Oma elu lpuaastad 1803-1809 veetis rahutus Viinis. Ta ei kirjutanud midagi, kuid oli siiski
Viini linna ja paljude hingute auliikmena avalikkuse thelepanu all. Viimane lpetamata
jnud kvartett op 103 on aastast 1803. 1803 lpus dirigeeris ta ka oma viimase kontserdi.
Sajandivahetusel alustas kuulus Leipzigi muusikakirjastus Breitkopf & Hrtel tema kogutud
teoste vljaandmist. Kui Napoleon tungis 1809 mais prast rnka pommitamist teist korda
oma vgedega Viini, kskis ta helilooja maja juurde panna relvastatud auvalve. Haydn suri
selles sjasegaduses 31. mail 1809. aastal.

Haydni instrumentaalmuusika: smfooniad, kammerteosed, kontserdid
1750ndate lpul kui Haydn muusikapilti ilmus, hakkasid kujunema uued klassikalised
instrumentaalanrid kontsertsmfoonia ja keelpillikvartett. Sajandivahetuseks olid need
judnud kpsuseni. Nende anrite areng toimuski suures osas tema loomingus ja ta tegi
selle arengu etappide kaupa kaasa. Haydnit vib pidada smfoonia ja keelpillikvarteti isaks
ja eeskujuks teistele Viini klassikutele ja kogu 19. sajandi muusikale.
Kammeranritest oli H jaoks thtsaim keelpillikvartett, mille areng tema loomingus on vga
sarnane smfoonia arenguga ja ti li kvartette veel pikema ajavahemiku jooksul. 1770ndate
aastate paiku sai KPKVst tsine ja mitmekihiliselt lbikomponeeritud kammersmfoonia. (Nt
Pikesekvartetid)
Haydni kpse instrumentaalstiili alguseks loetakse aga 1781. aastal sndinud
kvartetikogumikku Vene kvartetid ehk Skertso-kvartetid. Haydni kpses loomingus
arenevad kvartett ja smfoonia krvuti ning seejuures eksperimenteeris ta kvartettides
julgemalt ja ti uusi vljendus- ja vormivtteid smfooniatesse le.
Smfoonia 104+7
Haydni esimestest smfooniatest on tuntumad 3 programmiliste pealkirjadega teost
Hommik, Keskpev ja htu (1761), milles ta kasutab vaimukaid helimaalivtteid.
Nendega tutvustas ta ilmselt ennast Eszterhazy ukonnale ja kapellile. Kapellis oli vga
tugevaid muusikuid, mistttu Haydni varastel smfooniatel on tihti hilisbaroki concerto
grosso jooni.
Aastatel 1765-1775 toimusid Haydni smfooniates suured muutused. Smfoonia lakkas
olemast lihtne ukondlik meelelahutus, mida mngiti smingu vi seltskondliku vestluse
taustaks. Smfooniast sai tsine ning keskendunud kuulamist nudev kontsertteos. Neid
aastaid nimetatakse ka Haydni tormi ja tungi ajastuks, mida iseloomustab pingestatud
vljenduslaad, ebakorraprased vormid ja sagedased efektid, mis pavad kuulajat okeerida
4

rahutud rtmifiguurid ja harjumatu harmoonia, ettearvamatud dnaamikaefektid (kiline
forte), kummaliselt venitatud vi ootamatult katkestatud vormiga meloodiad. Romantilist
tundelaadi lisavad palju sagedamini kasutatud minoorsed helistikud. Kigi nende efektidega
vrtsitas Haydn oma niliselt korrapraseid teoseid elu lpuni, kuid hiljem mjuvad need
pigem huumorina ega loo pingestatud draamat nagu neil aastail.
Selle ajajrgu tuntuim teos on smfoonia nr 45 fis-moll Lahkumissmfoonia (1772), mille
lpus orkestrandid lahkuvad kshaaval lavalt. See pole aga peamine omapra kogu teoses
klab mingi dramaatiline nihestatud ja mitmed kuulajale sisseharjunud vormiskeemid on
pratud pea peale. Niteks I osa ekspositsioon ja repriis, mis peaksid olema stabiilsed ja
selgete harmooniasuhetega, on kllastunud lahendamata pingetest. Ebatavaliselt kirglik on ka
smfoonia avakujund ligi kahe oktaavi ulatuses laskuva minoorse kolmklateema, julge
harmoonia ja rahutute rtmifiguuridega.
1770ndad aastad on Haydni stiili selginemise perioodiks, mil ta otsis oma teostes tasakaalu
vaba vljenduse ja korrastatud vormi vahel. Selleks prdus ta sageli vanade
polfooniatehnika vtete poole ja varaklassiklaine stiil, mis peamiselt piirdus vaid meloodia
ja lihtsa harmooniasaatega (homofooniline), muutus kpsedes palju mitmekihilisemaks. Neil
aastail oli Haydn vga hivatud ooperite kirjutamise ja ettekandmisega ning ooperlikult
eredaid karakterkujundeid ilmus ka tema instrumentaalloomingusse. Suur osa Haydni
smfooniatest on saanud mne vga iseloomuliku kujundi vi erilise muusikalise sndmuse
jrgi tunnusnime (Jaht, Kana, llatussmfoonia), mis ei viita aga kunagi muusika
programmile (nagu Vivaldi kontsertides) ja ei prine enamasti Haydnilt endalt.
1780ndate aastate smfooniatest on tuntuimad 6 Pariisi smfooniat (1786), mille tellijaks
oli Pariisi vabamrlik organisatsioon. Haydn kasutas neis esmakordselt suure
kontsertorkestri vimalusi ja siit sai alguse tema kps smfooniastiil. Prast seda ei loonud
Haydn enam htki smfooniat Eszterhazy ukonnakapellile. Jrgmine oluline tellimus oli
Oariisist krahv dOgnylt, kellele kirjutas 3 smfooniat (90-92). Haydni orkestriloomingu
tipuks on aga viimased 12 smfooniat Salomoni tellimusel 1791-1795 Londoni s-d.
Haydni kpsetele smfooniatele on iseloomulikud I osa aeglased sissejuhatused, mis
sarnanevad prantsuse tsise ooperi avamngu piduliku laadiga. Sonaadivormis kiiretes osades
(I ja IV) kasutab Haydn enamasti vga nappi muusikalist materjali, tihti ainult 1 teemat, ning
juab materjali meisterliku ttlemiseni. Teemad on tavaliselt vrdlemisi pikad ja vga selge
suletud vormiga. See pole aga smfooniaanrile iseloomulik, kuna sellistele meloodiatele on
raske anda dnaamilist arendust.
Haydni ja ka Mozarti kpses loomingus pole III osa (menuett) enam kerge vahepala enne
finaali. Pigem rahvalik ohjeldamatu tantsulisus nagu sai tpiliseks ka klassikalise smfoonia
finaalidele. Niteks 104 smfoonia IV osa sajandilpu folkloorihuvi.



5

Haydni vokaalmuusika
Klassitsismi ajastu muusikapildile on kige iseloomulikumad uued kontsertlikud
instrumentaalanrid ning Haydni 104+3 smfooniat le 70 KPKV (muust kammermuusikast
rkimata) annavad esmapilgul Haydnist mulje kui instrumentaalheliloojast. Siiski li Haydn
24 ooperit, mitu oratooriumi (!!) ja hulga vokaalset kirikumuusikat. Ooperitel ja teistel
vokaalteostel on sageli ilmselg mju tema instrumentaalloomingu vljendusvahenditele ja
vtetele!!
Kirikumuusika oli kapellmeistri ks tvaldkondi. E teenituses olles li 14 missat ja
mitukmmend viksemat vaimulikku teost. Ajastu maneerid ja ukondlikkus tid sellesse
muusikasse ooperlikke jooni! Valgustusajastu ratsionalistlik vaim ja mitmed kirikumuusikat
muutnud reformid surusid tiheda sideme liturgilise teksti ja muusika vahel (barokk!)
tagaplaanile ning Haydni ja Mozarti kirikumuusika on hiljem paljudele tundunud tiesti
ebakiriklikuna! Viini klassikute kirikumuusika sndis testi kirikumuusika sgava kriisi
ajajrgul. Seetttu on need teosed armastatud kontserdisaalides ja jumalateenistustel vhe
kasutatud.
Haydni missadest on olulised 1796-1802 (Nikolaus II teenistus) loodud 6 suurteost, milles ta
esmakordselt judis telise vokaalsmfoonilise vljenduseni. Koori ja orkestri vahekord
kaldus neis otsustavalt orkestri kasuks!! Suure koosseisuga smfooniaorkester on
muusikaliselt juhtrollis ning teksti laulev koor sulab orkestrisse selle loomuliku osana.
Muusikaline vorm ei snni enam tekstist (barokk), vaid liturgiline teksti allutatakse
smfooniate tpilistele vormivtetele. Vib elda, et Haydn valmistas oma hilistes missades
ette idee, mille alusel Beethoven sidus oma 9. smfoonias (1824) orkestri vljendusvahendid
koori ja vokaalsolistidega.
Esimese oratooriumi Tobia tagasitulek kirjutas Haydn oma ooperiloomingu krgajal. Tema
suured oratooriumianris langesid aga viimastele loomeaastetele ja olid kannustatud kuuldud
Hndeli oratooriumidest. Salomon pakkus Londonis Haydnile Miltoni teose Kaotatud
paradiis phjal loodud poeemi Loomine, mis oli algselt meldud oratooriumilibretoks
Hndelile. Parun von Swieten tlkis selle Viinis ning seisis oma toetusega ka Haydni viimaste
suurteoste ja nende ettekannete taga. Loomise esimesed ettekanded 1798/1799 lksid Viinis
ennekuulmatu menuga ja teos sai kiiresti tuntuks kogu Euroopas.
Loomine kujutab kolmes osas idllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lpeb
esimese inimpaari nneliku stseeniga enne paradiisist vljaajamist. Jutustaja roll on jagatud
kolme peaingli Gabrieli, Urieli ja Raphaeli vaehl ning oratooriumi lriliselt kirjeldavad
stseenid koosnevad nende vabas vormis retsitatiividest ja aariatest ning hndellikest
listuskooridest. Haydni kasutas humoorikas ja pisut naivistlikus laadis helimaali. Selgeim ja
mjuvaim helimaaling on c-molli ja C-duuri ning piano ja forte vastandamine valguse
loomise stseenis. Kompositsiooniliselt on kige meisterlikum loomiseelse kaose kujutamine
oratooriumi smfoonilises avaosas: klassikalises sonaadivormis avamng, milles vajalik
kujundisisu on saavutatud romantiliselt vrvika ja ettearvamatu harmoonia abil.
6

Haydni teine tuntud oratoorium on Aastaajad, mille peateema on lihtsa inimese suhe
loodusega ning mis koosneb samuti lrilistest stseenidest. Ka selles puudu dramaatiline
sndmustik teose neljas osas (kik aastaajad) laulavad kolm tegelast ties ksmeeles
talupoja igapevaelust ja tst looduses. See pole kunstiteosena nii terviklik kui Loomine,
kuid selles on erakordselt siiraid ja eredaid looduskirjeldusi, niteks hommikuhmaruse ja
pikesetusu vi tormi kujutamine Suves.
Haydni hiline looming, eriti Aastaajad kuulub tolleaegse romantilise liikumise juurde, mille
hulka kuulus talupoja vi ldse loodusinimese idealiseerimine ning erinevate rahvaste
folkloori sidumine kunstiga. Ka rahvalaulu mjud tema viimastes instrumentaalteostes vi
loodusidllid kahes tuntuimas oratooriumis pole seotud niivrd Haydni talupoegliku
pritoluga, kuivrd just ajastu moega. See vool sai alguse 18. sajandi II poole kirjanduses
Rousseauga.


7

Mozarti elu ja looming: perioodid ja thtsamad anrid (1756-1791)
Sndis 1756 Salzburgis tolle aja he tunnustatuima muusiku Leopold Mozarti viimase
lapsena. Isalt sai Mozart plaanikindla muusikalise kasvatuse. Mitmel phjusel peetakse kigi
aegade heks geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli varakps imelaps, meistriteosed kigis
anrites, tundevljenduse diapasoon niliselt vastandlikes valdkondades (Don Giovanni ja
Reekviem). Ta tundis hiilgavalt vokaaltehnika vimalusi ja tunnetas instrumentide klavrvi
ja koosklavimalusi. Eriline meloodiailu, meloodiaanne.
NB!! Viini klassikutest on Mozarti looming kige itaaliaprasem, sest Salzburgi ukonnas
valitses itaalia maitse. Ta oli kaua itaalia muusikast ka mjutatud seotud itaalia
hilisbarokiga ja vljenduselt lhedane rokokoole, eriti Johann Christian Bachile, kellega
kohtus Londonis. Kujunes pigem jljendajana, aga judis kpses loomingus vga erinevate
stiilide originaalse hendamiseni. Mozarti looming vastab kige sgavamalt klassitsimiajastu
esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ometi ei vetud teda pris omaks.
anrid Mozarti looming lisas meistriteoseid kigisse anritesse ja saavutas
vljendusvahendite ideaalse tasakaalu. Vaimulikku muusikat sna vhe. Enamiku
missadest kirjutas Salzburgis kui ttas peapiiskopi ukonnas. Thtsaim vaimulik teos
reekviem d-moll, mis ji surma tttu pooleli. 19 ooperit, millest vljapaistvaimad li
viimasel 10 aastal Viinis. Neis on enim tunda itaalia koomilise ooperi eeskuju, kuid tegelased
on elulhedasemad. Sarnaselt Gluckile ritas ooperid luua draamateosteks, kuid peamiseks
vljendusvahendiks oli muusika (vs Gluckil tekst). Umbes 50 smfooniat. Enne peapiiskopi
teenistusse astumist 1773. aastal oli ta kirjutanud juba ligi 30 divertismentlikus laadis
smfooniat. Edaspidi ilmusid tema smfooniatesse dramaatilised jooned => 1773-1774 torm
ja tung ja murrang tema smfoonilises loomingus. Esimese suure orkestri jaoks kirjutatud
smfoonia tellimus 1778ndal aastal. Hilises loomingus juline vljendus, dramaatilised
kontrastid, tihe polfooniline ttlus. Muusikaliselt terviklikud, kik 4 osa alluvad hele
dramaturgilisele arengujoonele. Lisaks instrumentaalkontserdid, sh 25 klaverikontserti, 5
viiulikontserti, hulk kammermuusikat. KPKV eeskujuks Haydn.
I periood: reisimised mda Euroopat imelapsena (1763-1773)
1763 algas reis Pariisi ja Londonisse lbi tolle aja suuremate muusikakeskuste. Esineti Louis
XV ees ning 1764 avaldati Mozarti esimesed teosed duosonaadid klaverile ja viiulile (enne
8 snnipeva). Seejrel Londonis 15 kuud, kus tutvus Johann Christian Bachiga, kelle
eeskujul kirjutas oma esimesed smfooniad (vhemalt 5, aga silinud 2). Bachi mju tema
varajasele loomingule jigi tugevaimaks. Tema lapseplves kirja pandud looming ei erinenud
keerukuse poolest tolle aja vlja kujunenud muusikute loomingust. Aga 1760ndatel oligi
klassikaline stiil veel kujunemisjrgus. 1761. a pani isa kirja tema 2 vikest klaveripala ning
1762. aastas algasid pikad kurnavad kontsertreisid koos de Maria Annaga.
Tagasi Salzburgis tuli ettekandele vaimulik laulumng Esimese ksu kohustus, milles I
vaatus oli Mozarti kirjutatud ning ka Mozarti esimene lavateos vike ladinakeelne kooliooper
Apollo ja Hyacinthus. 1768. Aastal kirjutas Mozart Viinis esimese tismdus koomilise
ooperi Teeseldud lihtsameelsus, mis lavale pses alles aasta hiljem Salzburgis. Samas
8

dirigeeris Viinis oma esimest pidulikku missat c-moll. 1769ndal aastal sai tle Salzburgi
ukonnakapelli asekontsertmeistri koha (13-aastane), aga see oli pigem tiitel ja praktilist td
ta ei teinud. 1770-1773 Itaalia reis, kus ta veti vastu kui vljakujunenud ja krge mainega
helilooja, virtuoos ja dirigent. Milanos lksid menukalt tema 3 ooperit ning Roomas tegi
paavst temast Kuldkannuse ordeni rtli (Orlandus Lassus). Bolognas ppis ajastu kuulsaima
muusikapetlase Martini ke all polfooniat ning sai sealse muusikahingu liikmeks, mis oli
ka viimane krge austusavaldus tema elus.
II periood Salzburg 1773-1781.
1772 uus vrst-peapiiskop, kes mras Mozartile ukonnakapellis stabiilse palga, aga nudis
ka reaalset teenistust. Mozart oli aga harjunud rndvirtuoosi eluga ja kodanliku
kontserdipubliku imetlusega. Ei suutnud alluda ukonnareglemendile. 1770ndate Salzburgis
komponeeris Mozart enamiku oma vaimulikest teostest ukondlikus ja mneti ooperlikus
maneeris missad (17st 14 Salzburgis), kontsertlikud motetid, 2 suurt vesprimuusika tsklit ja
4 litaaniat. Samuti li palju kiriklikku instrumentaalmuusikat vikesele ansamblile
(kirikusonaate). Sarnaselt Haydnile vib Mozarti loomingus 1773-1774 nha murrangut, mis
seostub tormi ja tungi liikumisega. Selleks ajaks oli Mozart loonud juba le 30
divertismentlikus laadis smfoonia, aastatel 1773-1774 kirjutatud smfooniad tid aga
olulise muutuse. Orkestrimuusikasse ilmusid dramaatilised jooned, julised karakterid
ja vga isikuprane vljenduslaad. Samaaegselt Haydniga tulid ka Mozarti smfooniatesse
ja kvartettidesse polfooniavtted. Iseloomulikem teos on smfoonia g-moll Mozarti
esimene minoorne instrumentaalteos. 1774. aastal loodud smfoonia A duur nr 29 on aga
tema kpsete smfooniate otsene eelkija.
Peapiiskop kll piiras Mozartite reisimist, kuid ei lpetanud seda. 1774-1775 talvel ja kevadel
kis Mozart koos isaga Mnchenis, kus lavastati tema koomiline ooper Valeaednik. Seal
kirjutas ta ka oma esimesed 6 klaveripala, milles on veel Johann Christian Bachi eeskuju
tuntavam kui Mozarti enese isikupra.
1777-1778 tegi Mozart reisi Mannheimi ja Pariisi koos emaga, sest isa ei sandanud oma
ametikohustusi jtta. Mannheimis vga hea orkester ja Mozart pakkus ennast teenistusse, kuid
keelduti. Mannheimis armus Mozart 16-aastasesse Aloysia Weberisse. 1778 judsid Pariisi,
kuid tal polnud seal kuigi suurt menu ning luhta lks ka plaan kirjutada ooper, sest Pariisis
oli parasjagu Glucki ja Piccinni vaheline vitlus. Ainus soliidne tellimus tuli kuulsalt Pariisi
kontserdiorganisatsioonilt Concerts Spirituels hele smfooniale, mis veti ka vga hsti
vastu. Pariisi smfoonia D-duur on esimene, milles Mozart kasutas kaasaegset suurt
smfooniaorkestrit. Seetttu on nr 31 smfoonia teine thtis eelkija tema Viini-perioodi
stele smfooniatele.
Pariisi-aasta raskeim sndmus oli ema haigus ja surm. Seega igas mttes ebannestunud
reis: Mozart ei saanud ka htki tpakkumist ega suuremat tellimust ning thjendas reisiga
vaid phjalikult pere rahakotti. Samas muutis reis tema kekirja: varase Mozarti lennuka
mngulisuse ja pulbitseva tundelisuse krvale tuli kpse kunstniku poeetilisust ja svenenud
tsidust. Selgeimalt kannavad Pariisi-reisi elamuse mrke 2 minoorset ja vga isikliku
vljendusega kammerteost: klaverisonaat a-moll ning duosonaat klaverile ja viiulile e-moll.
9

Tagasi Salzburgis oli saanud varasemast soodsama palga ja ttingimused. 1780. aasta keskel
sai kauaoodatud uue ooperitellimuse Mnchenist ja asus kirjutama elu thtsaimat opera
seriat Idomeneo. Selle teose heroiline laad lheneb vanakreeka tragdiale ning Mozart
segas selles itaalia ja prantsuse ooperi maneere. Selle teoses ilmseid Glucki mjusid (Pariis).
III periood Viin 1781-1791
1781 vabastati Mozart teenistusest. Esimesed 2 aastat Viinis rahulikud: andis klaveritunde,
esines muusikasalongides. Selle aja thtsaim teos Singspiel Haaremirv 1782. Sellel aastal
Mozart ka abiellus Constanze Weberiga. Abiellumise puhul alustas suurejoonelise missa c-
moll kirjutamist, mis ji aga ilmselt ettekandevimaluse puudumisel lpetamata.
Parun va Swieten hutas Mozarti huvi Hndel ja Bachi vastu ja tellis paljudest teostest
seadeid. Nt seadis Mozart Bachi Hstitempereeritud klaviiri fuugasid keelpillikvartetile ja
ttles kaasaegse ettekande jaoks Hndeli oratooriume => tutvus saksa muusikaga. Oma
kpses loomingus kasutas ta palju saksa polfooniakunsti vtteid, eriti fuugavormi vimalusi.
Teine loominguline kontakt kujunes Mozartil Viinis Haydniga, kellelt sai eeskuju
kvartetianris. Haydnile phendas ka oma esimese trkitud kvartetikogu (1785).
1780ndate aastate keskel oli tema heliloojamaine krgeim ning teda hinnati eriti
klaverivirtuoosina. Sel ajal kirjutas ta ka parima osa oma teostest sooloklaverile:
klaverisonaadid 10-18, hulga variatsioonitskleid, samuti kige omaprasema teose Fantaasia
c-moll, mille traagiline toon avab nii mndagi Mozarti isiksusest. 1782-1786 li le poole
(15) oma 27 klaverikontserdist. Nende esituses soleeris ta ise ja just klaverikontserdid vttis
Viini publik Mozarti teostest kige paremini vastu.
1786. aasta algul phendus Mozart peamiselt oma thtsaima opera buffa Figaro pulm
loomisele. Esimene ooper, mille Mozart kirjutas tellimuseta. See aluseks vetud
samanimelise komdia oli keiser kuulutanud poliitiliselt skandaalseks ja keelanud
(naerualuseks oli aadlik). Ooper nnestus kll Viinis lavale tuua, aga tisedu saavutas see
jrgmise aasta algul Prahas ja levis siis rndtruppide kavades kiiresti le Euroopa. 1787. aasta
lpus tuli Prahas lavale veel ks Mozarti thtis ooper Don Giovanni.
Kuulsus oli neil aastail kll haripunktis, aga ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust, mis
oleks kergendanud tema elu praktilist poolt. 1785. aastal andis 2 avaldust Viini Helikunstnike
Seltsi liikmeks saamiseks, ent otsustamist lkati mitu korda edasi ja ta jigi vastu vtmata.
1787 nimetati Mozart keiserlikuks kammermuusikuks ja see tiitel andis talle piisava
sissetuleku. Mozartit tunti kogu Euroopas, aga sellega ei kaasnenud suuri tellimusi ega
edukaid trkivljaandeid nagu Haydnil, kes oli praktilises elus osavam ja publikule kergemini
vastuvetav.
1791. aastal judis Mozart kirjutada veel mitu suurteost. Praha tellimusel valmis tsine ooper
Tituse halastus, mis on Viinis loodud ooperitest kige vhemtuntud. Paralleelselt sellega
valmis ka tema ks armastatumaid oopereid Singspiel Vluflt. 1791. aasta suvel alustas
Reekviemi kirjutamist, mille lpetas tema pilane Sssmayr. Ta maeti vaestehauda.

10

Vokaalmuusika
Lbi aegade ks suuremaid ooperiloojaid 22 muusikalist lavateost (19 ooperit). hendas
erinevad ooperianrid: seria buffa ja singspieli. Nt Don Giovanni, kus on opera seria tegelasi,
rahvalikke tegelasi, koomilisi tegelasi, traagiline tegelane (Don Giovanni).
Vaimulik muusika 17 missat, 18nes missa c-moll ji lpetamata; palju vespreid, motette,
kantaate. Mozart lahkus Salzburgist, sest ei tahtnud olla kirikumuusik, tahtis kirjutada
oopereid.
Kirjutas ka saksakeelseid laule, astus romantismile ja Schubertile lhemale.
Oma Viini-perioodil lpetas Mozart vaid he kirikumuusikateose miniatuure moteti Ave
verum corpus. Tema elu thtsaim vaimulik teos Reekviem d-moll ji surmaga vidu joostes
lpetamata. Tellijaks oli krahv von Walsegg, kes oli muusikaharrastaja ja tahtis oma
salongikontsertidel ka ise heliloojana silma paista. See plaan oli tal ka Reekviemiga, mis pidi
klama tema nime all tema hiljuti surnud naise mlestuseks. Lpetas Sssmayr.
Reekviemi muusika sulatab tervikuks rmuslikke vastandeid selles on Mozarti kige
dramaatilisemaid leheklgi ja surnumissa sekventsis Dies irae klab juba 19. sajandi
romantikute traagiline paatos. Samuti on julgelt kasutatud barokiaegse kirikumuusika
elemente. Reekviemi 2 esimest osa ongi traditsioonilise polfooniakunsti suurimaid
meistriteoseid klassitsismiajastust.
Ooperid!
Alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Mozart lhtus oma
loomingus itaalia koomilisest ooperist. Nii Mozart kui Gluck pdsid muuta ooperit teliseks
draamateoseks. Gluck allutas muusika tegevusele ja tekstile. Mozartile ji aga muusika
peamiseks vljendusvahendiks. Libretost otsis Mozart eelkige tuge oma muusikalisele
dramaturgiale, mistttu tegi ka koostd liberistidega.
Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest eluliselt mitmetahulised
tegelased, kellel on eredalt individuaalsed jooned.
Kik tema thtsamad ooperid sndisid kmnel viimasel aastal Viinis. Tema Haaremirv
sai htlasi saksa Singspieli esimeseks suurteoseks. Itaalia opera buffa anri thtsaim teos
Figaro pulm valmis 1786.
Mozarti viimane ooper Singspiel Vluflt tuli Viinis lavale 10 ndalat enne helilooja
surma. Vabamrlikud ideed ja smboolika. Mozart hendas Vlufldis kigi oma aja
ooperitpide ja lisaks veel draama- ja kirikumuusika vljendusvahendid ning seetttu on
kige hmmastavam teose htsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on ainulaadse ulatusega
stiilisnteesi tulemus. Seda peetakse heks thtsaimaks saksakeelseks ooperiks ldse. Samuti
on seda nimetatud Mozarti testamendiks, milles ta vljendab selgeimalt oma inimese- ja
eluideaali, keskendades sellesse kohu oma heliloojameisterlikkuse.
Vlufldis ja reekviemis tuntav Bach ja Hndeli teoste mju (seadis neid!)
11

Instrumentaalteosed
Instrumentaalkontserdid umbes 50!! sh 27 klaverikontserti, ca 20 muud kontserti (sh
esimene kontsert klarnetile!). 5 viiulikontserti ja 4 metsasarvekontserti. Suur osa
klaverikontsertidest valmis kpsel perioodil kui juba oli kirjutanud ca 30 smfooniat. Need on
vga virtuoossed. Ainult 2 on minoorsed nr 20 d-moll ja 24 c-moll. Seevastu klaverisonaadid
on lihtsamad kui kontserdid. Need ta li pilastele.
Li ka ansambliteoseid erinevatele koosseisudele, keelpillikvartette ja keelpillikvintette. Ka
le 40 sonaadi viiulile ja klaverile. 17 klaverisonaati. Ka teoseid klaverile neljal kel ja
teoseid kahele klaverile. 12 kirikusonaati orelile ja keelpilliorkestrile, 41 laulu.
Smfooniad!
Esimese tellimuse suurele orkestrile sai sarnaselt Haydnile Pariisist ja loobus seejrel
smfooniate kammerlikust ja meelelahutuslikust laadist (nagu need olid varem). Viimasel
elukmnendil Viinis li ainult 6 smfooniat (ca 50st!!). Neid esitati peateostena suurtel
autorikontsertidel ja Mozart arvestas nende puhul ukonnakapellist suurema orkestriga.
Kpsetele smfooniatele on iseloomulik juline vljendus ja teravad, dramaatilised kontrastid,
mis kivitavad I osa algul vga dnaamilise muusikalise arengu. Iseloomulik on niteks
kaheoktaaviliste hpete vimas energiapuhang nr 35 Haffneri smfoonia avataktides,
millele kohe jrgneb lriline vastandkujund. Tavaline on ka nappide phikujundite tihe
polfooniline ttlemine.
Mozarti kpsed smfooniad on muusikaliselt vga terviklikud. Samal ajal sndis ka Haydni
smfooniates uus tskliideaal. Nende smfooniad hakkavad erinema varaklassikalisest
sidilikult kokki pandud ja sna ldvalt seotud osadega smfooniast. Kik 4 osa alluvad nd
hele dramaturgilisele arengujoonele ning teine (aeglane) ja kolmas (menuett) pole enam
lihtsalt tskli kerged vahepalad. Varem oli smfoonia peamine ja kige ulatuslikum ja
kaalukam osa I osa. Nd aga tusid aina olulisemaks smfooniate finaalid.
Mozarti orkestriloomingu krgpunktiks on 1788. aasta suvel loodud 3 smfooniat (39 Es-
duur, 40 g-moll ja 41 Jupiter). Jupiter kehastab Mozarti smfooniaideaali selgeimalt ja
ennetab muusikaloos mitmeid Beethoveni smfooniate jooni. Nagu elufilosoofia vljendus
muusikas sarnaselt Beethoveni V smfooniale. Nagu saatus koputaks uksele, aga Mozarti
jaoks saatuse vastandkujundiks ja tugevaks isiksuse smboliks naer!!. Jupiteri saatuseteema
saab endale koha algul vastandlikuks paariliseks he hiliste smfooniate paljudest
naerukujunditest. Mozart oligi eriti naerukujundite rikas. Jupiter on ka esimene teline
finaalismfoonia selle kige kaalukam ja ulatuslikeim osa on viimane. Lbi teose kulgeb
arengujoone siht teose lppu, finaali sonaadivormi pikendusse ehk koodasse. Mozarti
Jupiter lpeb limas klahiilguses, kuid allub samas lbinisti ratsionaalses korrale
(klassitsismi ideaal). Lbinisti mistuspraselt organiseeritud, ent tiusliku vljenduse leiab ka
mistusega haaramatu ilu.