Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent,ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane.

Ta avaldas suurt mju 20. sajandi muusikutele Richard Wagner sndis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri heksanda lapsena. Kuus kuud prast Richardi sndi tema isa suri. Prast seda hakkas tema ema elama koos nitleja ja nitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamngimist mnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lhedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele petajalt ka mningast klaveripetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi ppima Dresdeni Kreuzschulesse. Noor Wagner tundis huvi nitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mjutatud tragdia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda vimaldama talle muusikatunde. . Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase petuse Christian Gottlieb Mllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni smfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. smfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamnge. 1831. aastal asus Wagner ppima muusikat Leipzigi likoolis. Samal ajal ppis ta mnda aega kompositsiooni kantori Theodor Weinligi juures. 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Wrzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese tieliku ooperi "Die Feen". Ooper lavastati alles pisut prast helilooja surma. Mned aastad ttas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. mrtsil 1836 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Knigsbergis, kuid teater lks juhtimisvigade tttu ige pea pankrotti ning Wagnerid jid vlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner muusikajuhi ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur vlakoorem. Abielupaar pgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli vga tormine ning hiljem tles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Hollnder". Jrgnevatel aastatel elas Wagner Pariisis, Dresdenis, Mnchenis, veitsis, Bayreuthis ja mujal. Kikjal kaasnesid temaga intriigid, vlad, laim ja keerulised suhted. 1834avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit. Wagner leidis, et tnu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartileon olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kik alles algstaadiumis. Ta pdis saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud he isiku poolt. 1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sber. Ta esines miitingutel ning oli htse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Hitleri lemmikheliloojana. Ta rajas Phja-Baierimaal asuvas Bayreuthis ooperiteatri, mis avati 1876. aastal. Wagner suri ootamatult 13. veebruaril 1883 Veneetsias puhkusereisil olles.

Tnapevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid. Alguses jtkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti ttar Cosima. Aastakmneid oli kunstiline juht Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Wagner. Praegu juhivad festivali tema ttred Katharina Wagner ja Eva WagnerPasquier. 1876 a. avati Bayreuthis Richard Wagneri ooperiteater. Wagneri teoseid: Smfooniline avamng Faust 1840 Ooperid : Lendav Hollandlane 1843 Tannhuser 1845 Lohengrin 1848 Tristan ja Isolde 1859 Parsifal 1882 Ooperitetraloogia Nibelungide srmus 1848-1874

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli 19. sajandi ks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise thendusega ja seotud vabadusvitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kige thtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hsti meeldejvad. Verdi sndis 10. oktoobril 1813 Parma lhedal Le Roncole klas. Ta kasvas les kehvapoolses trahteripidaja perekonnas. Kui Verdi oli vike, siis nad kolisid Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas kia. Oma klaveripinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat ppis ta ikka erapetaja juures. 20-aastaselt lks ta Milanosse, et seal jtkata oma pinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei vetud vastu. Kompositsioonieksam lks kll hsti, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb kte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat le lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvtueast vanem. Peale selle oli ta vramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jtkas pinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse. 1836a. ta abiellus Margherita Barezziga ja neile sndis kaks last, ttar ja poeg. Ajavahemikus 1835-1838 kirjutas Verdi suure hulga pisivorme: marsse, laule, tantse, koore jms. Peamiselt keskendus ta oma esimesele ooperile. Oberto esietendus toimus 17. novembril 1839 ja oli vga menukas. Verdi populaarsus,1840. aastad, langes kokku Itaalia hendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hsti Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper Nabucco tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud. Rahvas samastas end Paabeli vangiplve viidud juutidega. Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hmniks. Milanolased hakkasid pooldama Sardiinia kuninga Vittorio Emanuele IIkatseid hendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud. Selleprast kasutasid vabadusvitlejad loosungit

"Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lhend snadest Vittorio EmanueleRe D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. 1848a. veeres le Euroopa vimas revolutsioonide laine. See innustas Verdit looma heroilispatriootilist ooperit Legnano lahing Tema kige populaarsemad ooperid on aga Rigoletto, Trubaduur ja La Traviata. Viimasena kirjutas ta krges vanuses koomilise ooper Falstaff, olles ise 80-aastane. Giuseppe Verdi suri Milanos 27. jaanuaril 1901.

Ooperid

1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 1840: "Kuningas heks tunniks" ("Un giorno di regno") 1842: "Nabucco" 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisjas" ("I lombardi alla prima crociata") 1843: "Ernani" 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) 1845: "Alzira" 1846: "Attila" 1847: "Macbeth" 1847: "Rvlid" ("I masnadieri") 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") 1849: "Luisa Miller" 1850: "Stiffelio" 1851: "Rigoletto" 1853: "Trubaduur" 1853: "Traviata" 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vpres siciliennes") 1857: "Simon Boccanegra" 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") 1862: "Saatuse jud" ("La forza del destino") 1867: "Don Carlos" 1871: "Aida" 1887: "Othello" ("Otello") 1893: "Falstaff"

Kasutatud kirjandus: 1. 21 maailmakuulsat heliloojat. Tallinn: Odamees, 2005 2. Werner-Jensen, Arnold. Ooperiraamat noortele. Tallinn: Avita, 2006 3. Vikipeedia