Hilisromantism-tekkis: 19-20. saj vahetusel austrias ja saksamaal. Esindajad: G.

Mahler, R. strauss, A. bruckner. Kirjeldus:kõrgromantismi järellainetus, kirjutati pikki

teoseid suurtele orkestrikoosseisudele. Harmoonia oli rohkete kromatismidega-sellega
seoses hakkab helistiku püsivus kaduma. Programmilisus väljendub filosoofilisises. Nt.
salome
Impressionism-tekkis: 19-20 saj vahetusel prantsusmaal esindajad: M. Ravel, C.
Debussy, manuel de falla, O. Respighi. Kirjeldus: impresioon-mulje. Kasutatakse
kõlavärve(intstrumentide ja orkestri) uudne harmoonia, vorm oli vaba, eelistatio
programmilist muusikat.
Neoklassitsism-tekkis: 1920´ndatel euroopas. Esindajad:Igor Stravinski, paul
hindermith, carl orff, benjamin britten kirjeldus:tekib huvi varasemate stiilide renessans,
barokk, klassitsism vastu, loobuti romantilisest tundelisusest. Lihtsustatakse harmooniat
ja orkestratsiooni. Teostes valiseb kindel vorm: rütmide paljusus-polürütmia,
polütonaalsus-mitmehelilisus
Ekspressionism tekkis:I ja II maailmasõja vahel(saksa keelsed maad) esindajad:
A.SchönbergA.BergA.Webbern kirjeldus: Tegemist on neg. tunnete väljendava
meloodiaga. Inimese siseelu kujutav muusika. A-tonaalne, püsivat helistikku pole.
Kasutusele võeti uus meetod- dodekafoonia.
Kõne laul, ülimalt intensiivne.
Avangardism(modernism)- tekkis pärast II maailmasõda(Euroopa, Ameerika) esindajad:
J.Cage P. Boulez K. Stockhausen kirjeldus: Tekkis vastukaaluks teistele domineerinud
kunstivooludele. Kõik pidi olema ebatavaline ja uudne. Eksperimenteeriv (nt 4´33).
Kasutati ka elektroonilisi väljendusvahendeid
Minimalism- tekkis 60´nendate aastate keskel ameerikas esindajad: riley, P. glass
kirjeldus: minimalism tekkis vastukaalusk avargandismile. Muusikaline materjal on napp,
kujundid on lihtsad ja lühikesed, iseloomustab kordamine. Helikeel on heakõlalline.
Postmodernism- tekkis: 60´nendate aastate lõpul ja enam levinud 90´ndadel. Jaguneb:
postminimalism-jažž, popp, etno elektitism-stiilide paljusus uustonaalsus-muusika
rõhutatul askeetilik ja heakõlaline uuskompleksus-serialismi edasiarendatud vorm
kirjeldus: absoluutne stiilide paljusus

atonaalne muusika-kindla helistikuga muusika

ettevalmistatud klaver-keeltele või keelte vahele oli paigutatud eri materjalidest
esemeid, et saada teistsugust kõla
aleatoonika-juhuslikkus
polürütmia,- rütmide paljusus
polütonaalsus-mitmehelilisus
impresioon-mulje
uuskompleksus-serialismi edasiarendatud vorm

Carl Orf(1895-1982)
Väljapaistev helilooja ja muusika pedagoog. Enamus loomingust lavalised suurvormid,
millest tuntuim on Carmina Burana-põhineb 13 saj. kirjutatud vagandiluulel, teose sisuks
on saatuseratas.
Carl orf kui muusikapedagoog:1) muusika on rütm 2) esimene pill on trumm3)oluline on
kõne 4)muusika on meloodia e viis 5) muusika on tants, pillimäng, draama 6)muusika ei
aja taga täiuslikkust, kasut. Improvisatsiooni.
Orf töötas välja oma instrumentaariumi.

Jean Sibelius

Johan (Jean) Julius Christian Sibelius sündis Soomes Hämenlinnas 08.12.1865

Ta oli linnaarsti Christian Sibeliuse perekonnas teine laps.
Helilooja kasvas üles ja käis Hämenlinna koolis kus ta oli ka kooli orkestris.
Aastal 1885 läks ta Helsingisse õpinguid jätkama ja hiljem juba Berliini ja Viini .
Sibelius töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900.
Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimlause täielikult heliloomingule pühenduda.
Aastal 1904 kolista oma villase Ainolaan Järvenpääs.
Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid
soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid .
Ta lõi mitmekülgse, stiililise
olemusega teoseid mille sisuks oli orkestrimuusika.
Põhiliselt koosneb looming 7 sümfoonist ja programmilistest sümfoonilistest poeemidest.
Aastal 1892 alustas Sibelius Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome
heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole.
Aastal1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja
populaarsete teoste hulka
1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae.
Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte
maades.
Siiski peetakse Sibeliuse kohta muusika maailmas lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks.
Kodumaal on tema mõjutus olnud väga suur.