II kursus koond II19.

sajandi soololaul
Franz Schubert (1797-1828)
19. sajandi muusika üheks tähtsamaks žanriks saab soololaul, lied, millele pani aluse Franz
Schubert. Ka oli ta esimene, kes komponeeris esimesed läbiva süžeega romantilised
laulutsüklid. Schuberti loomingust lähtuvad romantismiajastu suurimad laululoojad
Schumann, Brahms, Wolf, , Grieg, Tsaikovski, ka Sibelius, Mahler jt.
Lied sünnib koos uue, romantiline saksa luulega: - Goethe, Schiller, Uhland, Herder,
Heine, Schuberti enese lähedaste sõprade Schoberi, Mayrhoferi poeesiaga.

Schubert on kirjutanud üle 600 laulu ligi 90 luuletaja tekstile. Nende hulgas on kõige
rohkem Goethe tekste (57), tuntumad väga noores eas komponeeritud “Gretchen voki ääres“
ja „Metshaldjas“. Kaks laulutsüklit „Kaunis möldrineiu” (Die Schöne Müllerin,1823) ja
„Talvine teekond” (Die Winterreise, 1827) on loodud Schuberti kaasaegse poeedi Wilhelm
Mülleri sõnadele. Pärast helilooja surma koostatud tsüklis „Luigelaul” (Schwanengesang) on
Rellstabi ja Heine värsid. Schuberti laulude tähtsaim väljendusvahend on meloodia,
klassikaliselt lihtne ja romantiliselt väljendusrikas. Laulutüüpidest levinumad on salmilaul,
varieeritud salmilaul, läbikomponeeritud vorm (igal salmil uus muusika).

Kesksel kohal olevad teemad: loodus, unistused, armastus, kannatus, pettumus, ideaalide
purunemine, üksildus, surm ja religioon. Schuberti laulud on nagu helilooja enese elu
peegeldus.
Schubert on loonud ka vaimulikke teoseid: kuus missat, Saksa missa, kaks traditsioonilise lad.
keelse tekstiga „Stabat materit“, oopereid, näidendimuusikat, kooriteoseid (ka koos
instrumentidega)

Robert Schumann (1810-1856)

Laule on Schumann komponeerinud üle 250. Klaveriteoste kõrval on see tema loomingu
tähtsaim valdkond. Suure osa neist kirjutas ta alates aasast 1840.. See oli ühtlasi ka kõige
viljakam lauludeaasta, mil valmis üle 100 laulu. Just sel aastal abiellus ta juba tollal
silmapaistva pianisti Clara Wieckiga, kinkides talle pulmadeks sümboolse pealkirjaga tsükli
„Mirdid“.
Schumann jätkas Schuberti traditsioone, kuid suurendas veelgi klaveripartii rolli. On öeldud,
et ”Schumann kirjutas oma laulud klaverisse”. Klaveripartii vormib laulust või tsüklist
terviku, avab sõnade allteksti, loob emotsionaalse atmosfääri.

Schumann lõi suure osa laule kaasaegsete pooetide sõnadele (Eichendorf, Rückert,
Chamisso). Eriti lähedane oli talle Heinrich Heine (1797–1856) luulekeel, selle irooniline
alatoon, tundepeenus, psühhologiseeritus.

Suure osa lauludest koondas Schumann tsüklitesse, milles võib tajuda läbivat süžeed:
armastuse tärkamine ja armastuse hääbumine ja armsama kaotamine tsüklites „Poeedi
armastus“ ja „Naise armastus ja elu“. Schumanni laulude teemadering on lai, kõige enam
on siiski romantilisi armastus-ja looduslaule. Vormilt on nii lihtsaid salmilaule kui ka
ulatuslikke, läbikomponeeritud ja ballaadlikke laule.

Schumanni tuntumad tsüklid on loodud aastal 1840:”Lauluring” I op. 24 (Heine), ”Mirdid”

op. 25 erinevate poeetide tekstidele (see on loodud pulmakingiks Clarale, esimene laul on
pealkirjaga „Pühendus“). Siis “Lauluring” II op. 39 (Eichendorf), “Naise armastus ja elu“
op. 42 (Chamisso), “Poeedi elu ja armastus” op . 48 (Heine).

Schumann on loonud ka koorilaule ja vokaal-sümfoonilisi suurvorme: oratooriumid

"Paradiis ja Peri" (1843), "Roosi palverännak" (1851) ja ulatuslik "Stseenid Goethe
"Faustist"“ (1853), ladinakeelse reekviemi (1852). Schumannil on üks ooper pealkirjaga
"Genoveva" (1850).

Johannes Brahms (1833-1897)

Romantismiajastule tüüpiliselt on ka Brahms kirjutanud läbi elu laule (umbes 200),

kokku 330 vokaalteost
Brahms, üks 19. sajandi suuremaid sümfoonikuid on öelnud:“ Minu loomingu lätteks on
laul, minu enese ja saksa rahvalaul.“
Saatepartii kaalukust rõhutades on paljusid neist nimetatud ka Klavierliedideks-
“klaverilauludeks”.Tema eeskujudeks on mõistagi Schubert ja ja lähedane sõber Schumann.
Erinevalt eelkäijaist ei kasuta Brahms enamasti oma lauludes tekste kõrgpoeesiast (näit. vrdl.
Schubert-Goethe, Schumann-Heine), vaid valib vähemtuntud luuletajate loomingust need
värsid, mis enam vastavad tema enese valdavalt pessimistlikule maailmanägemisele ja nukra
alatooniga tundemaailmale (Klaus Groth, Georg Daumer, Joseph Eichendorf, Ludwig
Uhland). Brahmsi lauludes domineerib armastus-ja loodustemaatika, leidub ka
filosooofilse ja religioosse temaatikaga laule.
Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ulatusliku arendusega läbikomponeeritud
laule (iga salm uueneva meloodiaga), milles klaveripartiil on kaalukas ja vormikujundav roll.
Brahmsi laulud on koondatud ühise oopusenumbriga tsüklitesse. On vaid mõned
pealkirjastatud soololaulude tsüklid: „Die schöne Magelone“ (,, Kaunis Magelone”) op 33
Ludwig Tiecki sõnadele, “Zigeunerlieder“ („Mustlaslaulud”) op 103, ja eelviimase
oopusenumbriga 121 „Vier ernste Lieder“ (“Neli tõsist laulu”) Brahmsi enese valitud
piiblitekstidega (1897).
Erilisel kohal on kolm rahvalaulude vihikut (14 lastelaulu, 28 ja 49 saksa rahvalaulu), mida
Brahms ise eriliselt armastas.Väga populaarsed on Brahmsi „Armastuslaulud-valsid“ neljale
soolo häälele (ka loorile) ja klaverile 4-käel, kokku 33 laulu kahes vihikus (Georg Friedrich
Daumeri folkloorist inspireeritud tekstidele)
Laulude meloodiad helisevad ka paljudes instrumentaalteostes: näit. „Vihmalaul“ (Regenlied)
saab aluseks I viiulisonaadi kolmandale osale, laulu „Ikka vaiksemaks jääb mu uni“ (Immer
leiser wird mein Schlummer) meloodiaga algab monumentaalse Teise klaverikontserdi III osa
jne.

Richard Strauss (1864-1949)

19. sajandi lõpu-20. sajandi alguse suurimaid laululoojaid oli saksa helilooja Richard
Strauss. Ta oli väga rikka andega meloodiameister. „Meloodia on väärtuslikem kingitus, mis
jumalus heliloojale on andnud“ (R. Strauss). Tema sageli lõpmatult voolavais meloodias on
ilu ja ülevust, sõna ja muusika loomulikku suhtlust. Tema lauludes on ka palju
autobiograafilist: hetkemeeleolud, looduse- ja armuelamused. Straussi laulude tähtsamaks
esitajaks oli abikaasa Pauline (de Ahna). Straussi loomingus on 220 laulu, enamik klaveri- ,
kuid 40 neist ka autori enese loodud orkestrisaatega. Gustav Mahleri kõrval on ta tähtsaim
orkestrilaulu (Orchesterlied) looja ja suurimaid orkestratsioonimeistreid.

Tuntumad laulud: „Pühendus“ ( Zueignung), „Homme“ (Morgen) ja „Neli viimast laulu“

(Vier letzte Lieder) Eichendorfi ja Hesse sõnadele. Leegitsevat meloodiailu kuuleme ka R
Straussi ooperites ja sümfoonilistes teostes.
Gustav Mahler( 1860 -1911)

Suurte sümfoonikute hulka kuuluva austria helilooja Gustav Mahleri muusika lätteks on
enamasti laul. On kaks märksõna, mis Mahleri muusikat kõige paremini iseloomustavad:
„Volkston“ – rahvatoon ja „Naturlault“ – loodushääl. Rahvalauludele lähedased viisid,
lindude häälitsused nii vokaalis kui instrumentaalsaates, eriti värvikas orkestratsioonis.

Mahler on komponeerinud ligi 50 laulu, suur osa neist orkestrisaatega (esialgne versioon võis
olla ka klaveriga). Laulud on enamasti koondatud ühise oopusenumbri või siis pealkirjaga (ka
tekstiautori järgi) tsüklitesse: „Poisi võlusarvelaulud“ (24, tekstid Clemens Brentano ja
Achim von Arnimi samanimelisest rahvalaulude kogumikust). Siit leidis ta ka tekstid
tuntuimale tsüklile „Rändselli laulud“ (4, „Lieder eines fahrenden Gesellen“), mille motiive
kasutab ta ka oma esimeses sümfoonias. Friedrich Rückerti tekste kasutab ta kahes
tsüklis: „Viis Rückerti laulu“ ja „Laulud surnud lastest“ („Kindertotenlieder“).

Laulust saab mitmegi Mahleri hiigelsümfoonia iseseisev osa: näiteks II sümfoonia IV osa
„Ürgvalgus“, III sümfoonia IV osa „Öölaul“ ja IV sümfoonia IV osa „ Laul taevastest
rõõmudest“. Tema sümfoonia-kantaat „Laul maast“ on pigem 6-osaline laulutsükkel
kahele solistile ja orkestrile.

Edvard Grieg (1843 -1907)

Norra muusika eredaim esindaja Edward Grieg on peamiselt miniatuuride meister, kelle
klaverimuusika kõrval – “Lüüürilised palad” (10 vihikut), süit “Holbergi aegadest”,
(kammermuusikast 3 sonaati viiulile ja klaverile) – on tähtsal kohal ka ligi 180 laulu.

Kui Griegilt küsiti, miks on laulud tema loomingus nii tähtsal kohal, vastanud ta, et armastas
tüdrukut, kellel oli imeline hääl ja samasugune talent interpreedina. See oli tema naine Nina
Hagerup. Suur osa Griegi lauludest ongi armastus- ja looduslaulud.

Grieg 1861. aastal lõpetas ta Moschelese õpilasena Leipzigi Konservatooriumi (mille asutas
just Griegi sünniaastal 1843 F. Mendelssohn-Bartholdy) ja tema suurimateks eeskujudeks
olid tollal ka laululoomingus Medelssohn ja Schumann.

Greigi muusika omapära tuleneb norra rahvamuusika intonatisoonidest ja erksatest

tantsurütmidest nagu springer ja halling (tema enese klaverimängus tunnustati rütmilist
täpsust). Griegi muusika harmooniline värvirikkus inspireeris hiljem ka Debussyd, aga ka
Eesti heliloojaid Saart ja Ellerit.

Nagu tema kaasaegsed, koondas ka Greig laulud ühiste oopusenumbritega gruppidesse:

näiteks “Südame meloodiad” (Hjertets Melodier), op 5 Hans Christian Anderseni
sõnadele 8-st laulust koosnev tsükkel “Haugtussa” (tekst Arne Garborg) mille peakirja võiks
tõlkida “(Karjus)tüdruk mägedest”(1895). Suur osa laule on norra poeetide tekstidele
(Halfdan Kjerulf, Bjørnstjerne Bjørnson, aga ka taani luuletaja-muinasjutukirjaniku
Hans Christian Anderseni värsid), on ka saksakeelseid laule (Goethe, Heine)– enamasti
lihtsad salmi- , või varieeritud salmilaulud. Oli lauljate puhul ülinõudlik teksti täpse
artikuleerimise suhtes. Tuntumad laulud: “Luik”, “Sind armastan” ja kaks Solveigi laulu
muusikast Ibseni draamale “Peer Gynt”.

Melchiorhttps://www.youtube.com/watch?v=xK-UFwM69K8

Pjotr Tsaikovski (1840-1893)

Tema rikkalikus loomingus (kuus sümfooniat, sümfoonilised poeemid, klaveri- ja viiulipalad,

kammeransamblid, kontserdid, balletid, vaimulikud teosed) on tähtsal kohal ka ligi 100 laulu-
romanssi. Neis avalduvad väga erinevad - enamasti armastusega seotud hingeseisundid:
melanhoolia, kannatus, valu. Väga isikupärane helikeel, vene rahvamuusikale lähedane
meloodika. Suurim eeskuju oli Schumann. Paljud laulud kimbus ühise oopusenumbriga.
Tuntumad laulud: „Kesk voogavat balli“, „Unustada nii kiirelt“, „Vaid see, kes igatstust
tundnud on.“
http://www.lieder.net/lieder/get_settings.html?ComposerId=2762

Täiendada: Sibelius, Rahmaninov, Dvořák, prantsuse heliloojad, Mussorgski

http://kammermusikkammer.blogspot.com.ee/2012/09/rachmaninow-und-
schostakowitsch.html