Viimse reliikvia edu ja ka aastakmneid kestva kuulsuse heks thtsaimaks phjuseks on kindlasti filmi muusika ja laulud.

llataval kombel ei seisa filmimuusika taga mitte suur seltskond heliloojaid ja tekstikirjutajaid, ega pole see ka aastatepikkuse loomeprotsessi tulemus laulusnad ja muusika komponeeris kputis autoreid, kes vtsid kiireloomulise t vastu ja suutsid tulemused ette nidata juba mne ndala jooksul. Uno Naissoo on tprotsessi kirjeldanud jrgmiselt: Ma olen siin toas esimest korda. T oli tsine, riskantne. Praktiliselt tuli teha seitsme pevaga. Film meeldis esimesest korrast. Laulude tekstid polnud ka tavalised laulutekstid, vaid oma stiiliga, kunstiprased, mitte tavalised laagrid. Kaks laulu sai htus kirjutatud. Tkk oli pnev, vahva teha. Kui kunagi on vimalik, teeks veel midagi niisugust. Oleks tore, kui saaks sellise filmi tegemisel, show tegemisel kasutada tervet heliloojate kollektiivi. (Vljavtteid filmi Viimne reliikvia levaatusele jrgnenud kinostuudio Tallinnfilm kunstinukogu protokollist.) Nagu Naissoo on kirjeldanud, sndis filmimuusika vaid seitsme pevaga. Selline lkt joon ei olnud aga omane ainult muusikale, vaid ka snade kirjutamisele ja lpliku filmitausta lindistamisele. Samuti on vhestele teada see, et algselt pidid helilise osa eest vastutama Andres Volkonski ja Tnu Tepandi. T kigus selgus aga, et nende raskemeelsed ja avangardsed meloodiad ei lhe filmi seiklusliku kontseptsiooniga kokku ja arvatavasti oleks filmi pale hoopis teistsugune vlja kukkunud. Viimaks valiti Paul-Eerik Rummo snadele muusikat komponeerima hoopis Uno Naissoo, kes omakorda vttis kampa poja, Tnu Naissoo. Vib vist julgelt vita, et Viimse reliikvia muusikaline osa toetub pea tienisti neile viiele mehele: snade autorile Paul-Eerik Rummole, laulude ja toetavate helide autoritele Uni Naissoole ja Tnu Naissoole, laulude esitajale Peeter Toomale ning taustaks mnginud orkestri seadeid dirigeerinud Eri Klasile. Muusika loomine toimus moodulite kaupa. Igal asjaosalisel oli lhike aeg, et oma lesandega tegeleda, ja siis saadi kokku ning vaadati le, kas kik klapib, ning seejrel hakati lindistama. Filmile muusika tegemine vttis ajaliselt umbes kaks ndalat aega ning alguspunktiks viks lugeda hetke, mil filmi toimetaja Lennart Meri tegi laulutekstide kirjutamiseks ettepaneku kirjanik Paul-Eerik Rummole. Rummo oli ettepanekuga peale reiistsenaariumiga tutvumist nus ning 1968. aasta suvel saigi astutud esimene samm filmimuusika loomisel. Vaatasin asja lbi ja tundsin, et pakub huvi, kuna just samal ajal mtisklesin palju vabaduse miste le, rkis Rummo otsustusprotsessist. Laulusnade kirjutamine toimus 1969. aasta suvel Vna-Jesuus, kus autor parajasti naise ja pisiperega suve veetis. Kirjutasin tekstid lhikese aja jooksul augustis 1969 Vna-Jesuus, kus koos naise ja kahekuise lapsega parajasti pesitsesin Teatrihingu suvemajas. Samal ajal tungisid NSVL ja tema satelliitide ved Tehhoslovakkiasse vabaduspuhangut maha suruma. Istusin ues puupakul, vike kirjutusmasin sles, he kega kiigutasin lapsevankrit, teisega kirjutasin, taustaks lbi segajate kostev BBC ja Vabadusraadio katkematu reportaa Tehhoslovakkia teedelt ja

tnavatelt. Niisiis sndisid vabadusest rkiva filmi laulusnad Eestis samal ajal, kui Tehhoslovakkias pti vabadust lmmatada. Laulusnade kirjutamine sndis kirjanikul kiiresti. Nimelt kirjutas Rummo snad sellisel kujul, nagu me seda filmis kuuleme, vaid mne peva jooksul. Mustandeid ta ei teinud ja niisamuti ei pidanud autor eriti midagi muutma, kui vlja arvata mned vikesed lhendused, et stseenid liiga pikaks ei veniks. Reiistsenaariumis olid laulude vimalikud kohad juba markeeritud. Ka laulude paigutus filmi ldkompositsioonis oli hea, ma ei tundnud vajadust midagi mber tsta, kommenteeris Rummo. Laulude temaatikaks kujunes suures osas vabadus ja pgenemine lhtuvalt filmi esmase teksti sisust. See aga ei olnud snade autori otsene eesmrk. Eks vabaduse ja/vi selle puudumise teema olnud pidevalt leval. Muide mu oma kavatsuse jrgi pole nende tekstide puhul tegemist niipalju otseste vabadus- (vitlus)lauludega kui katsega see teema mitme nurga alt lbi mngida (vabadus, selle mitmetine seos vgivallaga, absoluutse vabaduse vimalikkus empiirilises maailmas jms) olen sellest pikemalt rkinud nt loengus Sna vim (leidub mu artiklite kogumikus Kuldnokk knnib). Arvestades tolle aja konteksti anti Rummole snade kirjutamisel vabad ked otseseid kske ei tehtud, stiiliniteid ette ei toodud. Ei olnud mingeid ettekirjutusi peale selle, et laulude kohad filmis olid ette mratud kuid, nagu eldud, nnestunult. Kas need kohad pani paika reissr vi toimetaja, seda ma ei teagi. Mte oli anda filmi seikluslikule phikoele kergelt vritava (Brechti mttes) ja ldistava toimega kommentaar. Kuna laulud on ka eraldiseisvalt vga tuntuks saanud ja snu teab peast iga teine eestlane, ksisin Rummolt, kas laule vib ksitleda ka eraldi narratiividena. Mnes mttes vist saaks neid testi nnda vtta (selles usus olen neid ka luuletuskogudes avaldanud nagu omaette tervikut), samas tiesti arusaadavad on nad ikkagi vist ainult koos filmi dramaturgia ja pildireaga." Kui snad olid valmis, oli jnud veel viisi ja seadete tegemine ning esitamine. Sellega aga oli asjaajamist veidi rohkem. Reissr oli algselt kavandanud pigem minoorset ja filosoofilisemat muusikat, ent saades aimu, kuidas film sellisena vlja oleks nnud, otsustas ta veidi rmsama ja lihtsama tonaalsuse kasuks. Seega tuli kiirelt vlja melda teistsugune lhenemine. Rummo teadis rkida, et Kromanov oli kaua kahelnud, mis laadi peaksid need laulud muusikaliselt ja esituslikult olema; kaks esimest improvisatsioonilist katset Andrei Volkonski koos eesti muusikutega, lauljana/retsiteerijana Andres Ots ja teiseks Tnu Tepandi oma kitarri saatel teda ei rahuldanud. Uno Naissoo oli viimase minuti valik, kui filmi leandmise thtajad olid juba lootusetult mdas. Kes valis just Peeter Tooma, ei osanud kirjanik elda, kuid valikut pidas ta nnestunuks. Kuna tegemist ei olnud sugugi puhtalt Eesti filmiga, vaid siiski NSV Liidus valminud seiklusfilmiga, tlgiti nii film kui selle laulud ka vene keelde. Venekeelsed laulud laulis sisse Georg Ots oma tuntud professionaalsuses, aga kuidagi tuimalt ja eemalolevalt, arvas Rummo. Niisiis mrati viimasel minutil ametisse tollel ajal juba populaarne helilooja Uno Naissoo, kes muusika loomise tarvis vttis kampa ka poja, Tnu Naissoo, kes oli sel ajal vga noor,

vaid 18aastane. Viimsele reliikviale muusika kirjutamist pakuti isale 1969. a detsembri algul vi keskel ja pidi olema teostatud koos sissemngu ja filmile allapanekuga mne ndala vi veel vhema aja jooksul. Kuna aga muusika maht oli pris suur, siis isa otsustas laulud ise kirjutada ja n- taustamuusika lasta kellelgi teisel kirjutada. Ma ei ole olnud kunagi temalt ksinud, miks ta seda mulle pakkus olin ju alles 18-aastane ja ega mul mingit erilist muusikakirjutamise tausta polnud. Kui ta pakkus sellist vimalust mulle, olin ma vga llatunud, aga ka meelitatud, sest filmimuusika kirjutamine oli pnev vljakutse. Eks nooremas eas ollakse ikka julgemad n- tundmatus kohas vette hppama ja nii ka mina siis sellega nus olin, rkis Tnu Naissoo loomeprotsessile eelnevast. Kuna Uno Naissoo on juba manalateele linud, ei olnud vimalik tema kest lauluviiside inspiratsiooniallikate ja tprotsessi kohta uurida, kuid poeg Tnult selgus, et ndalaga olid laulud valmis ning t tehti ra vga kiiresti. Nimelt valmis mnel peval isegi mitu laulu. Ksimusele, kas tollel ajal nii noorelt loodud muusikas oleks olnud isu hiljem midagi muuta, vastas Naissoo jrgnevalt: Arvan, et ei. Rkides endast, oli kll kohti, mida oleksin tahtnud peale valmis filmi esimest lbivaatust muuta, aga ega see vist ldpilti poleks muutnud. Need olid rohkem kompositsioonitehnikaga seotud. Ja peab tlema, et sellised n- paremaks tegemised ei lpe tavaliselt hsti. Muusikaloome sai inspiratsiooni pildireast. Esimene kokkusaamine Grigori Kromanoviga toimus Tallinnfilmis lbivaatuste saalis ja vaatasime ksikuid like filmist. Pilt oli vga inspineeriv siiani mletan esimest nhtud liku: Hans von Risbieter pgeneb reliikviaga metsateel. Ei mleta tpselt Kromanovi juttu, aga ju ta rkis ikka midagi filmi kontseptsioonist. Ei oska ka elda, kas tal oli mingeid soovitusi laulutekstide tlgendamisel seda vis ta isaga omavahel rkida. Kui olime isaga filmiligud ra vaadanud, siis arvasime, et muusika viks olla midagi vesternifilmide sarnast. Ma ise tmbasin paralleele ka tol ajal kinodes jooksnud prantsuse seiklusfilmidega. Minu enda jaoks oli kohe selge, milline viks olla taustamuusika instrumentaarium. T. Naissoo.

Naissoodel oli tjaotus kindel. Helitaustad tegi Tnu Naissoo ja laulud Uno Naissoo. Seetttu ei tulnud ette ka sama asja kallal nokitsemist. Ega mul isaga kokkusaamisi ja arutlusi palju olnud. Tegime kumbki oma asja. Kokku saime juba muusika salvestustel. Muusika salvestati samuti vga kiiresti. Protsess vttis aega mned d. Muusika salvestati Eesti Raadio 1. stuudios. Tavaliselt lindistati siin filmimuusikat siti, kuna peval olid stuudiod hivatud Raadio oma kollektiivide smfooniaorkester, segakoor ja estraadiorkester poolt. Mul oli vimalus kasutada kammerorkestrit, kuhu kuulusid oma aja parimad muusikud, nagu niteks Samuel Saulus, Abi Zeider, Uve Uustalu jpt. Kindlasti olen palju tnu

vlgu dirigent maestro Eri Klasile, kelle juhatamisel said mitmed taustamuusikalood tpsema karakteri. Laulud salvestati vikese kammerorkestriga, kuhu lisaks eelmainitule kuulusid ka Kalju Terasmaa ja Emil Laansoo. Laulud esitas tollel ajal alles lavakooli esimese kursuse lipilane, Peeter Tooma. Kuna selleks ajaks, kui laulud vajasid juba esitamist, oli filmitegijatel juba vga kiire hakanud, pidi kiirustama ka Peeter Tooma. Koost sai alguse sellest, et filmimaterjalid olid kik filmitud ja montaai kohta ei tea, aga minu poole prduti suhteliselt hdas ja kiiruga. hel peval sain llatusliku telefonikne laulude autoritelt... Teada on, et autoreid, keda meldi kutsuda filmile muusikat looma, oli mitu niisamuti oli eri versioone ka filmi muusikalise tonaalsuse kohta. Kuna esmane idee luua filmile muusikaga avangardne maik lppkokkuvttes enam ei sobinud, siis otsustati Naissoo kasuks. Lpptulemus pidi tulema maoorne ja lustlik, ja nii ka lks. Niisiis sain snad ktte ning sain pev-kaks seda tinistada (ega ma vga hea noodilugeja ei olnud). Paari peva prast olidki siis Naissoo ja Paul-Eerik ukse taga, et nd siis vaatame, kuidas see viks vlja kukkuda, ja nhtavasti jid nad sellega ikka enamvhem rahule, nagu ma need laulud seal ette mngisin. Siis skribeeriti need osad khku orkestri jaoks, mis koosnes siis smfi- ja estraadiorkestri pillimeestest, valmis. Orkestrit juhatas Eri Klas, kuna tema oli siis t ettevtja ja Tallinnfilmi stuudios. siti lindistatud muusikat esitasid umbes 20 meest. Kuna tollel ajal ei tahetud fonogrammiga asju ajada, siis oli ikkagi orkester peale pevatd kokku aetud ja Eri, ja Naissooga siis kohapeal improviseeriti ja kohe kohapeal juhendati ja gvendati. Mingit suuremat spetsiaalset koori taustade laulmiseks kokku ei aetud, vaid kasutati stuudios kttesaadavaid mehi, rkis Tooma. KELLE TSITAAT SEE JRGNEV ON? + jutumrgid puudu Filmis klavad kuus lugu salvestati kahe peva vi pigem kahe ga. Kohapeal tuli palju ppida ja mngisin he sisse ise kitarriga ja lejnud olid orkestri saatega. Eks nende kahe lindistuspeva jooksul ppisin pris palju. Muusika esitamise koha pealt ei olnud Toomal palju vabadust ja eks ta noore poisina ei tahtnud juba kogenud tegelastele ka midagi ette kirjutada. See aga ei olnud mingi probleem ja koost sujus krmelt. Esitusvabadusi ei olnud ikka vga palju, aga noh, eks kogu asi sndis ikka kolme peale kokku. Kuna mina ei teadnud filmist midagi ja pold snakestki ninud, aga teksti jrgi taipasin ikkagi allteksti ra. JA KELLE TSITAAT VIIMANE?