Teenistusliku järelevalve kokkuvõte

Kinnitan kokkuvõtte

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Olgo
teenistusliku järelevalve komisjoni juht

(allkirjastatud digitaalselt)
Jaana-Helen Luik
komisjoni liige

(allkirjastatud digitaalselt)
Ingrid Puurvee
komisjoni liige

1
KOKKUVÕTE TEENISTUSLIKU JÄRELEVALVE SISUST
Teenistusliku järelevalve objekt: Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei personali-
toimingute õiguspärasus alates 2018. aastast.

Teenistusliku järelevalve alus: siseministri 21. märtsi 2023. a käskkiri nr 1-3/54 „Teenistusliku
järelevalve algatamine“.

Teenistusliku järelevalve ajend: prokuratuuri algatatud kriminaalmenetlus.

Teenistusliku järelevalve eesmärk: selgitada välja, kas Politsei- ja Piirivalveamet on võtnud

politseiteenistusse näiliselt isikuid, kellel võib tekkida seetõttu võimalus taotleda politseiametniku
väljateenitud aastate pensioni.

Isik on politseiametnikuks vormistatud näiliselt juhul, kui ta ei asu pärast politseiteenistusse võtmist
täitma politseiametniku teenistusülesandeid, vaid ta viiakse kohe tähtaegselt tagasi asutusse, kus ta
vahetult enne politseiteenistusse asumist töötas. Selle tulemusena võib isikul tekkida võimalus
hiljem taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni.

Teenistusliku järelevalve komisjoni juht: Tarmo Olgo, Siseministeeriumi siseauditi osakonna

juhataja
Teenistusliku järelevalve komisjoni liikmed:
Jaana-Helen Luik, Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja;
Ingrid Puurvee, Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik.

Teenistusliku järelevalve kontrollitoimingute aeg: 21. märts – 02. juuni 2023. a.

Teenistusliku järelevalve kontrollitoimingud

Teenistuslik järelevalve kokkuvõtte koostamisel tugineti Politsei- ja Piirivalveameti ning
Siseministeeriumi teabele, tõenditele ja selgitustele.

Teenistusliku järelevalve käigus:

1) intervjueeriti viite isikut: Politsei- ja Piirivalveameti personalibüroo juhti Katre Lood,
õigusbüroo juhti Aare Hõbet ning personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juhti Svetlana
Meisterit ja peaspetsialisti Anneli Märdinit, Politsei- ja Piirivalveameti endist peadirektorit
Elmar Vaherit. Ütluste andmisest loobus endine keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere;
2) suulisi selgitusi küsiti endiselt siseministrilt Mart Helmelt ja endiselt Siseministeeriumi
kantslerilt Lauri Lugnalt;
3) analüüsiti Politsei- ja Piirivalveameti personaliaruandeid;
4) analüüsiti ametniku tähtajalist üleviimist ja politseiametniku väljateenitud aastate pensioni
reguleerivaid õigusakte ning Politsei- ja Piirivalveameti esitatud dokumente (käskkirjad,
juhtkonna nõupidamiste protokollid, taotlused ja muud esitatud tõendid);
5) küsiti kirjalikku selgitust Välisuureametist, kui Välisluureamet loobus selgituste andmisest.

2
TEENISTUSLIKU JÄRELEVALVE TÄHELEPANEKUD
Teenistusliku järelevalve tulemusena tuvastati järgmised asjaolud.

1. Teistesse asutustesse tähtajaliselt üle viidud politseiametnike arv moodustab Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) koosseisust väikese osa: 0,8%. Seisuga 31.03.2023 on PPA
viinud tähtajaliselt üle kokku 42 politseiametnikku.

2. Teenistuslikus järelevalves tuvastati viis isikut, kes võeti PPA-s politseiteenistusse näiliselt.
Näilist politseiteenistusse võtmist ja tähtajalist üleviimist on PPA võimaldanud ainult
tuvastatud isikutele. Sellega loodi nendele võimalus taotleda politseiametniku väljateenitud
aastate pensioni. Teenistuslikus järelevalves analüüsitud andmed ei näita, et perioodil 2018–
2023 oleks taolist võimalust loodud teistele PPA endistele või teenistuses olevatele
politseiametnikele.

3. PPA endise peadirektori Elmar Vaheri ajakirjanduses välja öeldud väide, et tuvastatud isikud
võeti ametisse kampaania „Tagasiotsitavad“ raames, ei ole eluliselt usutav. Kampaania
materjalides ega PPA juhtkonna nõupidamiste protokollides ei ole näha, et kampaania raames
oleks kavandatud politseiteenistusse võtta isikuid, kes ei asu koheselt PPA-sse tööle.

4. Teenistuslikus järelevalves tuvastati, et tähtajaline üleviimine ei ole PPA-s korraldatud

läbipaistvalt ja tuvastatud isikute tähtajalise üleviimise eesmärgid ei ole selged.

5. Tuvastatud isikute politseiteenistusse võtmise ja tähtajalise üleviimisega olid PPA-s seotud

endine peadirektor Elmar Vaher, endine peadirektori asetäitja Priit Pärkna, endine
keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ja operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.

6. PPA ei ole Siseministeeriumiga eelnevalt kooskõlastanud tuvastatud isikute politseiteenistusse

võtmist ega kohest tähtajalist üleviimist.

7. Teenistuslikus järelevalves kogutud materjali hindamise tulemusena puudub veendumus, et

tuvastatud isikute PPA-sse politseiteenistusse võtmine ja kohene tähtajaline üleviimine on
kooskõlas hea halduse põhimõtetega ja otsuste motiiv on kantud õigusaktides määratud
ametniku tähtajalise üleviimise eesmärgist suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või
edendada koostööd ametiasutuste vahel.

Teenistuslikus järelevalves kogutud tõendusmaterjali hindamise tulemusena annab teenistusliku

järelevalve komisjon järgmised soovitused:

1) Siseministeeriumil koostöös valitsemisala asutustega töötada välja ametnike tähtajalise

üleviimise valitsemisalaülesed põhimõtted;

2) PPA-l hinnata, kas tuvastatud isikute, kelle tähtajaline üleviimine ei ole lõppenud, rotatsiooni
jätkamine on otstarbekas ning kooskõlas PPA huvidega.

PPA on tutvunud teenistusliku järelevalve kokkuvõttega ja saatnud vastuse "Tagasiside

kokkuvõttele", mis on registreeritud 26. mai 2023. a numbriga 1.3-1/180-4. Tagasiside on lisatud
muutmata kujul kokkuvõttele. PPA esitas teenistusliku järelevalve kokkuvõttes antud soovituste
täitmiseks enda kavandatavad tegevused.

3
Teenistusliku järelevalve komisjon on PPA esitatud arvamuse ja seisukohtadega tutvunud ning
leiab, et puuduvad argumendid ja täiendavad tõendid teenistusliku järelevalve kokkuvõtte
muutmiseks.

4
1. tähelepanek
Teistesse asutustesse tähtajaliselt üle viidud politseiametnike arv moodustab PPA koosseisust
väikese osa: 0,8%. Seisuga 31.03.2023 on PPA viinud tähtajaliselt üle kokku 42 politsei-
ametnikku. Pooltel juhtudel on politseiametnikud viidud tähtajaliselt üle teise Siseministeeriumi
valitsemisala asutusse ja kolmandikul juhtudel rahvusvahelisse organisatsiooni (näiteks Frontex,
Europol). Kümme politseiametnikku on viidud tähtajaliselt üle teise riigiasutusse väljapoole
Siseministeeriumi valitsemisala.

Tabel. PPA-st tähtajaliselt üleviidud politseiametnikud seisuga 31.03.2023

Tähtajaliselt Osakaal tähtajaliselt
Vastuvõttev asutus
üleviidute arv üleviidutest
Rahvusvaheline organisatsioon 12 29%
Siseministeeriumi valitsemisala väline asutus 10 24%
Siseministeeriumi valitsemisala asutus 20 48%
Kokku 42 100%
Allikas: SIM, PPA personaliandmete analüüs

2. tähelepanek
Teenistuslikus järelevalves tuvastati viis isikut, kes võeti PPA-s politseiteenistusse näiliselt.
Näilist politseiteenistusse võtmist ja tähtajalist üleviimist on PPA võimaldanud ainult
tuvastatud isikutele. Sellega loodi nendele võimalus taotleda politseiametniku väljateenitud
aastate pensioni. Teenistuslikus järelevalves analüüsitud andmed ei näita, et perioodil 2018–
2023 oleks taolist võimalust loodud teistele PPA endistele või teenistuses olevatele
politseiametnikele.

Teenistuslikus järelevalves kogutud materjalist nähtub, et viis tuvastatud isikut töötasid enne PPA
politseiteenistusse võtmist teises asutuses, kes nende tähtajalist üleviimist PPA-st taotlesid.

Tuvastatud isikud on varasemalt töötanud PPA-s või Kaitsepolitseiametis, mistõttu on nendele

isikutele kogunenud politseiteenistuse staaž, kuid teenistussuhe PPA-s või Kaitsepolitseiametis oli
aastaid tagasi lõppenud.

Isik Politseiteenistuse staaži Millal politseiteenistuse Eemal oldud aeg (kuni

andnud viimane asutus staaž katkes 2019)

Isik 1 PPA 2017 2 aastat

Isik 2 Kaitsepolitseiamet 2005 14 aastat

Isik 3 Kaitsepolitseiamet 2012 7 aastat

Isik 4 PPA 2006 13 aastat

Isik 5 PPA 2007 12 aastat

Allikas: SIM, PPA personaliandmed

Tuvastatud isikud võeti 2019. aasta esimesel poolaastal PPA-s politseiteenistusse keskkriminaal-
politseisse, mille ametikohad ei ole avalikud. Ametikohad loodi vahetult enne tuvastatud isikute

5
politseiteenistusse võtmist. Isikud nimetati madala tasemega ametikohtadele, mille teenistus-
ülesanded ei ole vastavuses nende pädevuse ja töökogemusega. Pärast tuvastatud isikute PPA-st
tähtajalist üleviimist ei täitnud PPA loodud ametikohti kogu üleviimise tähtaja vältel.

Tuvastatud isikute politseiteenistusse võtmine enne 1. jaanuari 2020. aastat lõi nendele eelduse
taotleda hiljem politseiametniku väljateenitud aastate pensioni.1

Teenistusliku järelevalve käigus ei esitanud PPA dokumente, kust oleks võimalik tuvastada
põhjendused, miks loodi 2019. aastal keskkriminaalpolitsei koosseisu ametikohad, kuhu võeti
tuvastatud isikud. Põhjenduste puudumine ei ole kooskõlas PPA struktuuri muutmise käskkirjade
koostamise praktikaga, mis näeb ette, et käskkirja juures on struktuuriüksuse juhi põhjendatud
taotlus loodava ametikoha vajalikkuse kohta.

Tuvastatud isikute teenistussuhe peatati PPA-s kohe pärast nende politseiteenistusse võtmist ja nad
viidi tähtajaliselt tagasi asutusse, kus nad vahetult enne töötasid. Isikud viidi tähtajaliselt üle
vastuvõtva asutuse taotlusel ja PPA peadirektori nõusolekul.

Viiest tuvastatud isikust kolme üleviimise tähtaeg on teenistusliku järelevalve kokkuvõtte

koostamise hetkeks lõppenud. Üks isik on vormistatud PPA-s politseiteenistusse tagasi, aga on
teenistusliku järelevalve kokkuvõtte koostamise hetkel teenistusest kõrvaldatud. Kaks isikut pärast
üleviimise lõppemist PPA-sse ei naasnud.

Üks tuvastatud isik on prokuratuuri poolt avalikkusele avaldatud Eerik Heldna. Teiste isikute
nimesid ei saa avaldada, kuna sellisele teabele on seaduse alusel kehtestatud piiratud juurdepääs.

Teenistuslikus järelevalves kogutud materjali hulgas on Eerik Heldna e-kiri, kus ta kirjutab:

Teiseks oleks minu soov, et see suunamine ei oleks tähtajaline. Elmar Vaheri arvates oleks see
mõistlik ja ta oli nõus. ATS § 33 räägib küll tähtajalisest üleviimisest, seadmata samas tähtaja
pikkust. Kui tähtajatu ei ole võimalik (ei ole nii hoolega sellesse küsimusse süvenenud), siis ma
paluks seda teha kaheksaks (8) aastaks. Siis on mu pensionistaaž (vanus) täis ja saab vaadata kas ja
kuidas edasi.2

Olemasoleva info põhjal võib järeldada, et Eerik Heldna võeti näiliselt PPA-sse politseiteenistusse
vaid eesmärgiga viia ta kohe tähtajaliselt tagasi asutusse, kus ta vahetult enne töötas, ja luua talle
võimalus seaduses toodud nõuete täitumisel taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni.

Ülejäänud tuvastatud isikute politseiteenistusse võtmise põhjendusi ja eesmärke ei olnud

teenistuslikus järelevalves võimalik tõendatavalt välja selgitada.

Teenistuslikus järelevalves analüüsis komisjon kõiki PPA personaliandmeid perioodil 01.01.2018–

30.03.2023. Andmetest nähtub, et peale tuvastatud isikute ei olnud teisi isikuid, kellele oleks antud
võimalus pärast politseiteenistusse võtmist liikuda kohe tagasi asutusse, kus nad vahetult enne
töötasid.

1
Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 26 ning politsei ja piirivalve seaduse § 1111.
2
Eerik Heldna 27.01.2020. a e-kiri PPA-le.

6
3. tähelepanek
PPA endise peadirektori Elmar Vaheri ajakirjanduses 3 välja öeldud väide, et tuvastatud
isikud võeti ametisse kampaania „Tagasiotsitavad“ raames, ei ole eluliselt usutav. Kampaania
materjalides ega PPA juhtkonna nõupidamiste protokollides 4 ei ole näha, et kampaania
raames oleks kavandatud politseiteenistusse võtta isikuid, kes ei asu koheselt PPA-sse tööle.
Kampaania materjalides on selgelt näha, et PPA-sse otsiti eelkõige patrullpolitseinikke,
piirivalvureid ja uurijaid.

PPA 2019. aasta personaliülevaate kohaselt naasis PPA teenistusse kampaania „Tagasiotsitavad“
raames 61 endist politseiametnikku. Teenistusliku järelevalve käigus kinnitas PPA personalibüroo,
et tuvastatud isikud ei kuulunud nende hulka.

4. tähelepanek
Teenistuslikus järelevalves tuvastati, et tähtajaline üleviimine ei ole PPA-s korraldatud
läbipaistvalt ja tuvastatud isikute tähtajalise üleviimise eesmärgid ei ole selged.

Ametniku tähtajaline üleviimine on reguleeritud seaduse tasandil üldsõnaliselt avaliku teenistuse

seaduses (edaspidi ATS) ning politsei ja piirivalve seaduses. ATS-i §-s 33 on reguleeritud tähtajalise
üleviimise üldist korraldust ja määratud selle eesmärk. Seadusandja ei ole kehtestanud täpsemaid
raame. Seetõttu on oluline, et iga asutus kehtestaks konkreetsemad asutusesisesed reeglid, mis
võimaldavad tagantjärele tuvastada tähtajalise üleviimise õiguspärasuse ja eesmärgid ning luua
kõigile selguse, kes ja millistel tingimustel saavad tähtajaliselt teise asutusse liikuda.

PPA ei ole tähtajalise üleviimise kohta lisaks õigusaktidele kehtestanud täiendavaid põhimõtteid,
mistõttu ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis eesmärgil näiliselt politseiteenistusse võetud
isikud tähtajaliselt üle viidi ja milliseid huve PPA sellega taotles. Tuvastatud isikute tähtajalise
üleviimise kokkulepped sõlmisid PPA ja vastuvõtva asutuse juht suuliselt, kirjalikke põhjendusi ei
koostatud. PPA-l asutusena puudub teadmine, milles juhid kokku leppisid. Seetõttu puudub PPA-s
selge arusaam, mis oli tähtajalise üleviimise eesmärk ja milliseid ülesandeid pidid üleviidud isikud
hakkama PPA-s täitma pärast üleviimise tähtaja lõppu.

Teenistuslikus järelevalves ei esitanud PPA ühtegi õiguslikku analüüsi, mis näitaks, et enne
tuvastatud isikute politseiteenistusse võtmist ja kohest tähtajalist üleviimist ei ole toiming vastuolus
kehtiva õigusega. PPA on kinnitanud5 , et teadaolevalt sellist analüüsi ei ole asutus tellinud ega
koostanud.

5. tähelepanek
Tuvastatud isikute politseiteenistusse võtmise ja tähtajalise üleviimisega olid PPA-s seotud
endine peadirektor Elmar Vaher, endine peadirektori asetäitja Priit Pärkna, endine
keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ja operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.

3
ERR 26.04.2023. „Pealtnägijas“ antud intervjuu.
4
Administratsiooni nõupidamise 05.02.2019. a protokoll nr 1.1-10.1/6-1 ja juhtkonna nõupidamise 25.06.2020. a protokoll nr 1.1-
7/13-1.
5
Svetlana M eisteri 31.03.2023. a e-kiri Siseministeeriumile.

7
Teenistuslikus järelevalves ei olnud tõenditele tuginedes võimalik välja selgitada, millised olid
seotud isikute tegelikud motiivid ja eesmärgid tuvastatud isikute politseiteenistusse võtmise ja
tähtajalise üleviimise ajal, sest vormistatud dokumentides puudusid asjakohased põhjendused.

Teenistuslikus järelevalves kogutud materjalist nähtub, et:

1) kokkulepped viie tuvastatud isiku näiliselt politseiteenistusse võtmiseks ja koheseks

tähtajaliseks üleviimiseks tegi endine PPA peadirektor Elmar Vaher;

2) ametikohtade loomise taotluse6 tegi endine keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere;

3) ametikohad, kuhu võeti näiliselt politseiteenistusse viis isikut, loodi endise peadirektori Elmar
Vaheri käskkirjaga7 ;

4) viis isikut võeti näiliselt politseiteenistusse endise peadirektori asetäitja Priit Pärkna
käskkirjadega8 . Käskkirjade alus on isiku avaldus ning endise keskkriminaalpolitsei juhi
Aivar Alavere ja operatiivbüroo juhi Toomas Lõhmuse kooskõlastus;

5) viie isiku avaliku võimu teostamise õigus peatati ja nad viidi tähtajaliselt vastuvõtvasse
asutusse üle endise peadirektori Elmar Vaheri käskkirjadega9 . Käskkirjade alus on vastuvõtva
asutuse kiri, üleviidava isiku nõusolek ning endise peadirektori asetäitja Priit Pärkna, endise
keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere ja operatiivbüroo juhi Toomas Lõhmuse nõusolek.

6. tähelepanek

PPA ei ole Siseministeeriumiga eelnevalt kooskõlastanud tuvastatud isikute politseiteenistusse

võtmist ega kohest tähtajalist üleviimist.

Endine siseminister Mart
PPA peadirektor Elmar
teavitanud Eerik Heldna
tähtajalisest üleviimisest.
siseminister Mart Helmet
Helme on teenistusliku järelevalve käigus suuliselt kinnitanud, et endine
Vaher ega Siseministeeriumi endine kantsler Lauri Lugna ei ole teda
ja teiste tuvastatud isikute PPA-sse politseiteenistusse võtmisest ega
Endise PPA peadirektori Elmar Vaheri väitel ta suuliselt tagantjärgi
informeeris.

Teenistuslikus järelevalves leidis kinnitust, et endine PPA peadirektor Elmar Vaher informeeris
tagantjärele Siseministeeriumi endist kantslerit Lauri Lugnat, et PPA on võtnud tööle Eerik Heldna
ja viinud ta kohe tähtajaliselt tagasi asutusse, kus ta vahetult enne töötas. Sarnaselt on PPA
politseiteenistusse võtnud veel mõned isikud. Informeeriti suuliselt ja väidetavalt endine PPA
peadirektor Elmar Vaher detailset infot ega põhjendusi Siseministeeriumile ei esitanud.

6
Kirjalikult vormistatud taotlust PPA ei esitanud.
7
PPA peadirektori 28.03.2019. a käskkiri nr 1.1-1/35 „Politsei- ja Piirivalveameti struktuur ja teenistuskohade koosseis“.
8
PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal Priit Pärkna 09.04.2019. a käskkiri nr 1.9-2.3/71p „Politseiteenistusse
võtmine“; PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal Priit Pärkna 10.04.2019. a käskkiri nr 1.9-2.3/73p
„Politseiteenistusse võtmine“; PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal Priit Pärkna 10.04.2019. a käskkiri nr 1.9-
2.3/74p „Politseiteenistusse võtmine“; PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal Priit Pärkna 10.04.2019. a käskkiri
nr 1.9-2.3/75p „Politseiteenistusse võtmine“; PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal Priit Pärkna 10.04.2019. a
käskkiri nr 1.9-2.3/76p „Politseiteenistusse võtmine“.
9
PPA peadirektori 31.03.2020. a käskkiri nr 1.9-5.1/30t „Avaliku võimu teostamise õiguse peatamine“; PPA peadirektori
12.04.2019. a käskkiri nr 1.9-5.3/23t „Avaliku võimu teostamise õiguse peatamine“; PPA peadirektori 12.04.2019. a käskkiri nr 1.9-
5.3/24t „Avaliku võimu teostamise õiguse peatamine“; PPA peadirektori 12.04.2019. a käskkiri nr 1.9-5.3/26t „Avaliku võimu
teostamise õiguse peatamine“; PPA peadirektori 12.04.2019. a käskkiri nr 1.9-5.3/25t „Avaliku võimu teostamise õiguse peatamine“.

8
Siseministeeriumi endise kantsleri Lauri Lugna sõnul ei sekku Siseministeerium nende ameti-
kohtade loomisesse ja teenistusküsimustesse, mis on PPA peadirektori pädevuses.

7. tähelepanek
Teenistuslikus järelevalves kogutud materjali hindamise tulemusena puudub veendumus, et
tuvastatud isikute PPA-sse politseiteenistusse võtmine ja kohene tähtajaline üleviimine on
kooskõlas hea halduse põhimõtetega ja otsuste motiiv on kantud õigusaktides määratud
ametniku tähtajalise üleviimise eesmärgist suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni
või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

Riigi tegevus peab olema õiguspärane ehk PPA asutusena võib teha üksnes neid toiminguid, mis on
õigusaktiga lubatud ja kooskõlas õigusakti eesmärgiga. Asutuse tegevuse eesmärgipärasus
tähendab, et asutus on ise teadvustanud tegevuse eesmärki ja valitud abinõud peavad tagama
soovitud eesmärkide saavutamise. Eesmärkide saavutamisel peab asutus tagama isikute võrdse
kohtlemise ja otsuste läbipaistvuse.

Teenistusliku järelevalve käigus ei esitanud PPA tõendeid ega osanud sisuliselt selgitada, kuidas
näiliselt politseiteenistusse võetud isikud reaalselt aitavad saavutada tähtajalise üleviimise eesmärki
ja milliseid ülesandeid hakkavad nad täitma PPA-s pärast üleviimise tähtaja lõppu. Endine PPA
peadirektor Elmar Vaher tõi teenistusliku järelevalve käigus antud intervjuus välja, et tähtajalise
üleviimise eesmärgiks on asutuste vaheline koostöö ja isikute motiveerimine ning kinnitas, et ta ei
ole kunagi varjanud, et Eerik Heldna vormistamine 2019. aastal politseiteenistusse oli seotud ka
sellega, et ta saaks politsei eripensioni. Sama kehtib teiste tuvastatud isikute kohta. Samas ei osanud
ei PPA ega ka endine peadirektor Elmar Vaher selgitada, miks oli vajalik asutuste vahelise koostöö
arendamiseks võtta tööle tuvastatud isikud ning võimalik ei olnud koostööd muul viisil arendada.

Tuvastatud isikutega seotud otsused ei ole läbipaistvad, kuna otsuste motiivid ja asjaolud ei ole
põhjendatud ega teistele isikutele teada. Arvestades, et näilist politseiteenistusse võtmist võimaldati
väikesele grupile, ei ole PPA taganud isikute võrdset kohtlemist ega selgitanud tuvastatud isikutele
suuremate õiguste võimaldamist.

Arvestades, et haldusakt kehtib seni, kuni selle andja või kohus on selle kehtetuks tunnistanud,
kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse
täitmiseni10 , teeb teenistusliku järelevalve komisjon PPA-le ettepaneku hinnata, kas tuvastatud
isikute, kelle tähtajaline üleviimine ei ole lõppenud, rotatsiooni jätkamine on otstarbekas ning
kooskõlas PPA huvidega.

10 Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2.