You are on page 1of 144

Study & Master

Luju Lwelulwimi
LweSiswati

Libanga 6
Incwadzi Yathishela

Simeon Simelane • Ntokozo Khumalo • Balebugiye Mashigo


Jabulile Fakude • Elsie Shiba • Phindile Monareng • Lungile Gumedze
University Printing House, Cambridge CB2 8BS, United Kingdom
One Liberty Plaza, 20th Floor, New York, NY 10006, USA
477 Williamstown Road, Port Melbourne, VIC 3207, Australia
314–321, 3rd Floor, Plot 3, Splendor Forum, Jasola District Centre, New Delhi – 110025, India
79 Anson Road, #06–04/06, Singapore 079906
The Water Club, Beach Road, Granger Bay, Cape Town 8005, South Africa

I-Cambridge University Press yincenye yeYunivesithi yase-Cambridge.


Ichubekisa imishini yemfundvo lephakeme ematikweni emfundvo ngekundlulisa
lwati ekulandzeleni imfundvo, kufundza nekucwaninga lokusezingeni lelisetulu
kakhulu umhlaba wonkhe.

www.cambridge.org
Kwati kabanti ngalelibhuku: www.cambridge.org/9781316527832
© Cambridge University Press 2012, 2020
Lelibhuku livikelwe lilungelo lemcambi nelemshicileli. Ngaphandle kwalokuvunyelwe
ngumtsetfo netivumelwano tekugunyata kwenta loko, kute incenye yalomsebenti lengaphindza
futsi ikhicitwe ngaphandle kwekucela imvume lebhaliwe kuCambridge University Press.

Lashicilelwa kwekucala nga-2012


Yentiwa kabusha/yabuyeketwa nga-2020
20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6

ISBN 978-1-316-52783-2
Babhali: Simeon Simelane, Ntokozo Khumalo, Balebugiye Mashigo Jabulile Fakude, Elsie
Shiba, Phindile Monaren, Lungile Gumedze
Sitfombe sekhava: Robyn Minter
………………………………………………………………………………………………………
Emavi ekubonga
Umshicileli nebabhali batsandza kubonga labantfu kanye naletinhlangano kubavumela kutsi
basebentise imibhalo yabo lenguyona yona noma leguculiwe:
Titfombe
Greatstock/Corbis likh. 1; Greatstock/Corbis likh. 21; Martinus van Tee likh. 41;
Greatstock/Blend Images likh. 59
………………………………………………………………………………………………………
Imizamo yonkhe yentiwe kutfola labo labaphetse lilungelombhalo walo.
Nangabe kungenteka kutsi kunalotfolakala aphule umtsetfo, sicela natise bashicileli lekungibo
labatawulungisa ekushicilelweni kwelibhuku kwesibili.
………………………………………………………………………………………………………
Cambridge University Press ite sibopho mayelana nekuchubeka noma kunemba kwema-URL
emawebhusayithi e-inthanethi lekucondziswe kuwo kulencwadzi, angaphandle noma ebantfu
besitsatfu futsi ayikucinisekisi kutsi lawo mawebhusayithi atawuchubeka anembe, ayanemba
noma anguwona wona.
………………………………………………………………………………………………………
Nangabe ufuna kwati kabanti ngalelibhuku kumbe nome ngabe ngani lokunye lokushicilelwe
bakaCambridge University Press, shayela lucingo kulenombolo (021) 412-7800, usifeksele
kulenombolo (021) 419-8418 nome usitfumelele i-imeyili ku-capetown@cambridge.org.
Lokucuketfwe
ITHEMU 1
Sehluko Emaviki Likhono Sifundvo Likhasi
Singeniso vii

1 1—2 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela umbiko 2


B. Kufundza Siva kabanti ngeticashunwa 4
C. Kubhala Kubhala sicashunwa lesiya
endzabeni 4
D. Takhi netimiso telulwimi Tabito 5
Inhloko yemusho, sento
netivumelwano 6
2 3—4 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela nekucocisana
ngetinganekwane 8
B. Kufundza Kufundvwa inganekwane 9
C. Kubhala Kubhalwa kwetinganekwane 9
D. Takhi netimiso telulwimi Emabitomvama 10
3 5—6 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela imibhalo lehhungako
(tikhangisi tasemsakatweni) 11
B. Kufundza Kufundvwa imibhalo lehhungako 12
C. Kubhala Sikhangisi (umbhalo lohhungako) 12
D. Takhi netimiso telulwimi Tijobelelo 13
Taga 13
Tisho 13
4 7—8 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela nekucocisana —
Inkhulumomphendvulwano/
inkhulumiswano 14
B. Kufundza Kufundza
inkhulumomphendvulwano 15
C. Kubhala Kubhala
inkhulumomphendvulwano 15
D. Takhi netimiso telulwimi Bomcondvofana 16
Bomcondvophika 17
5 9—10 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela nekucocisana
ngenkondlo 18
B. Kufundza Kufundza inkondlo 19
C. Kubhala Kubhalwa inkondlo 19
D. Takhi netimiso telulwimi Bondzaweni 20
ITHEMU 2
Sehluko Emaviki Likhono Sifundvo Likhasi
6 1—2 A. Kulalela nekukhuluma Kulalelwa nekucocisana
ngembhaloticondziso (iresiphi)
22
B. Kufundza Kufundza indlela
yekupheka (iresiphi noma
imibhaloticondziso) 24
C. Kubhala Ticondziso 24
D. Takhi netimiso telulwimi Inhloko yemusho namentiwa
wemusho 25
7 3—4 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela umlandvomphilo 27
B. Kufundza Kufundza umlandvomphilo 28
C. Kubhala Kubhala umlandvomphilo 28
D. Takhi netimiso telulwimi Sento 29
Tikhatsi tesento 29
Sibitelo (Sipelingi) 29
8 5—6 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela nekucocisana
ngenganekwane 30
B. Kufundza Kufundza tinganekwane 31
C. Kubhala Kubhalwa kwenganekwane 31
D. Takhi netimiso telulwimi Tento tiyachubeka 32
Tisho
9 7—8 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela indzaba 33
B. Kufundza Kufundvwa indzaba 34
C. Kubhala Kubhala indzaba lelandzisako 34
D. Takhi netimiso telulwimi Tiphawulo 35
Sikhatsi lesengcile 35
10 9—10 Kubuyeketa 37
ITHEMU 3
Sehluko Emaviki Likhono Sifundvo Likhasi
11 1—2 A. Kulalela nekukhuluma Umlandvomphilo uyachubeka 42
B. Kufundza Kufundza umlandvomphilo 43
C. Kubhala Kubhala idayari 44
Bafundzi bayamakelana 44
D. Takhi netimiso telulwimi Tabito 44
12 3—4 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela incwadzi yebungani 45
B. Kufundza Kufundza ngembhalo
longemaciniso nobe
longemanga 46
C. Kubhala Incwadzi yebungani
D. Takhi netimiso telulwimi (yebuhlobo) 46
Tento tiyachubeka 47
13 5—6 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela indzaba lemfisha 48
B. Kufundza Kufundza indzaba lemfisha
lengemaciniso 49
C. Kubhala Kubhala indzaba lemfisha 49
D. Takhi netimiso telulwimi Tiphawulo 50
Tikhatsi tesento 50
14 7—8 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela tibonwa 51
B. Kufundza Kufundza imibhalolwati 52
C. Kubhala Kubhala umbiko loya
kumabonakudze 52
D. Takhi netimiso telulwimi Tento 53
Sentosimo (Simokwenta
nemphambosi yekwentiwa)
Ikholoni nesemikholoni 53
15 9—10 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela nekucocisana
ngemidlalo lemifishane
iyachubeka 55
B. Kufundza Kufundza ubukele imidlalo 56
C. Kubhala a) Kubhalwa kwemdlalo 56
D. Takhi netimiso telulwimi a) Sakhiwo selimagama 56
b) Tiphumuti (bokhulunyiwe) 58
ITHEMU 4
Sehluko Emaviki Likhono Sifundvo Likhasi
16 1—2 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela inkhulumoluhlolo 60
B. Kufundza Kufundza uphimisele
uwedvwa luhla lwemibuto
yenkhulumoluhlolo 61
C. Kubhala Kubhala inkhulumoluhlolo 62
D. Takhi netimiso telulwimi Siva kabanti ngetandziso 63
Bomcondvomnyenti 64
Emabitomfutiselo 64
Sihabiso 65
Tiphumuti – umbuti 65
17 3—4 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela nekucocisana
ngendzaba lechazako 66
B. Kufundza Kufundza indzaba lechazako 67
C. Kubhala Kubhala indzaba lechazako 67
D. Takhi netimiso telulwimi Tandziso 68
Imisho lembici 68
18 5—6 A. Kulalela nekukhuluma Kulalela kuhlatiywa kwelibhuku 69
B. Kufundza Kufundza tincenye telibhuku 70
Kubhala sifinyeto sencwadzi
lefundziwe 70
C. Kubhala Indlela lesalibito 71
D. Takhi netimiso telulwimi Kusebentisa sento emshweni 71
Tiphumuti: ikholoni
nesemikholoni 71
Kuteketisa 72
19 7—8 A. Kulalela Kulalela nekucocisana
ngenkondlo kuyachubeka 73
B. Kufundza Kufundza inkondlo 74
C. Kubhala Kubhala inkondlo 74
D. Takhi netimiso telulwimi Kucwaninga umbhalo-umlayeto
wenkondlo 75
Inhloko yemusho namentiwa
emshweni 76
Sifaniso, sifanisongco
nekumuntfutisa 76
Tiphumuti (bakaki labasikwele 77
20 9—10 Kubuyeketa 79

Imibuto netimphendvulo tencwadzi yetindzatjana 83

Imisebenti Yeluhlolo Loluhlelekile 99


Singeniso

Sigaba 1: Sitatimende senchubomgomo


yekharikhulamu nekuhlola

1.1 Sendlalelolwati
Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12 (i-NCS)
sinika inchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola etikolweni.
Kute kwentiwe ncono kusebenta kwaso leSitatimende
seKharikhulamu yaVelonkhe sichitjiyelwe, kwentelwa kutsi
letichibiyelo ticale kusebenta ngaBhimbidvwane 2012. Kwakhiwe
umculu munye weNchubomgomo yeKharikhulamu neKuhlola
kwaleso naleso sifundvo lotawusebenta esikhundleni seTitatimende
Tetifundvo, Ticondziso Tetinhlelo Tekufundza neTicondziso
Tekuhlolwa Kwetifundvo kumabanga R–12.

1.2 Sibutsetelo
a) LeSitatimende seKharikhulamu Savelonkhe emaBanga R–12
(Bhimbidvwane 2012) simele sitatimende senchubomgomo
yekufundza nekufundzisa etikolweni taseNingizimu Afrika, kantsi
sicuketse loku lokulandzelako:
i) Sitatimende seNchubomgomo yeKharikhulamu neKuhlola
leso naleso sifundvo lesisemtsetfweni.
ii) Umculu wenchubomgomo i-National policy pertaining to
the programme and promotion requirements of the National
Curriculum Statement Grades R–12.
iii) Nemculu wenchubomgomo, i-National Protocol for Assessment
Grades R–12 (Bhimbidvwane 2012).
b) LeSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12
(Bhimbidvwane 2012) singena esikhundleni saleTitatimende
teKharikhulamu yaVelonkhe letimbili lekungito letisebenta nyalo,
letatiwa ngekutsi:
i) Sitatimende Lesibuketiwe seKharikhulamu yaVelonkhe
emaBanga R–9 lesishicilelwe kuGazethi yaHulumende nombolo
23406 mhlaka – 31 Inkhwekhweti 2002.
ii) Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga 10–12
lesishicilelwe kuGazethi yaHulumende Nombolo 25545 mhlaka
– 6 Imphala 2003 kanye nakuGazethi yaHulumende Nombolo
27594 mhlaka – 17 Inkhwekhweti 2005.
c) Letitatimende tekharikhulamu yavelonkhe letibekwe ngalokucacile
endzinyaneni (b) (i) na (ii) ngenhla tifaka ekhatsi letinchubomgomo
letilandzelako lokutawuya ngekuya kwandze kutikhweshisela
eceleni Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12
(Bhimbidvwane 2012) emkhatsini waleminyaka 2012–2014:

SISWATI  SINGENISO vii


i) Titatimende teTinkhundla teKufundza/teTifundvo,
Ticondziso Tetinhlelo Tekufundza neTicondziso Tekuhlolwa
kweTifundvo temabanga R–9 nemabanga R–12.
ii) Umculu wenchubomgomo, i-National Policy on Assessment
and Qualifications for schools in the General Education and
Training Band, leyashicilelwa emculwini weSatiso saHulumende
Nombolo 124 kuGazethi yaHulumende Nombolo 29626
yashicilelwa mhlaka-12 Indlovana 2007.
iii) Umculu wenchubomgomo, i-National Senior Certificate:
A qualification at Level 4 on the National Qualifications
Framework (NQF), leyashicilelwa kuGazethi yaHulumende
Nombolo 27819 mhlaka 20 Kholwane 2005.
iv) Umculu wenchubomgomo, An addendum to the policy
document, the National Senior Certificate: A qualification at
Level 4 on the National Qualifications Framework (NQF),
regarding learners with special needs, leyashicilelwa kuGazethi
yaHulumende Nombolo 29466 mhlaka-11 Ingongoni
2006, ifakwe kumculu wenchubomgomo, i-National policy
pertaining to the programme and promotion requirements of the
National Curriculum Statement Grades R–12.
v) Umculu wenchubomgomo, An addendum to the policy
document, the National Senior Certificate: A qualification at
Level 4 on the National Qualifications Framework (NQF),
regarding the National Protocol for Assessment (Grades R–12),
leshicilelwe emculwini weSatiso saHulumende Nombolo
1267 kuGazethi yaHulumende Nombolo 29467 mhlaka-11
Ingongoni 2006.
d) Umculu wenchubomgomo, i-National policy pertaining to the
programme and promotion requirements of the National Curriculum
Statement Grades R–12, netigaba teSitatimende seNchubomgomo
yeKharikhulamu nekuHlola njengobe tibukisisiwe kuTehluko
2, 3 na-4 talomculu, leticuketse timiso nemigomo yeSitatimende
seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12. Ngako-ke, kutawutsi
ngekwesigaba 6A semtsetfo i-South African Schools Act, 1996 (Act
No. 84 wa-1996) Indvuna Yetemfundvo Lesisekelo ikwati kubona
bungako bemiphumela nemacophelo kanye netindlela netinchubo
tekuhlola imphumelelo yemfundzi etikolweni tembuso naleto
letitimele.

1.3 Tinhlosojikelele teKharikhulamu yaseNingizimu


Afrika
a) Sitatimende seKharikhulamu Yavelonkhe emaBanga R–12 sinika
inchazelo yaloko lokumele kufundvwe etikolweni taseNingizimu
Afrika ngalokuphatselene nelwati, emakhono nemagugu ekuphila.
Lekharikhulamu itawucinisekisa kutsi bafundzi batfola babuye
basebentise lwati nemakhono ngetindlela letitawubonakala
etimphilweni tabo. Ngaloko-ke lekharikhulamu igcugcutela lwati
ngesimongcondvo semmango wangakubo, ibe icikelela loko
lokumcoka lokwentiwa emhlabeni jikelele.

viii SISWATI  SINGENISO


b) Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12
siphumelelisa letinhloso letilandzelako:
kuhlomisa bafundzi ngelwati, emakhono nemagugu ekuphila
lafanele, kute banetiseke baphindze babambe lichaza emmangweni
njengetakhamuti telive lelikhululekile. Loku kutawentiwa
ngaphandle kwekunaka simonhlalo setemnotfo, buve, bulili, simo
semtimba, nobe likhono lekuhlakanipha labanalo.
• Kutsi batfole imfundvo lephakeme.
• Kulungiselela bafundzi kutsi bakwati kumela timo
letehlukile kuleto tasetikolweni temfundvo lephakeme naleto
tasemsebentini.
• Nekunika bacashi imininingwane leyenele mayelana
nemakhono ebafundzi.
c) Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12
senganyelwe ngulemigomo lelandzelako:
• Ingucuko kutenhlalo: kucinisekisa kutsi kungafani
kwemfundvo lokwakwentiwa esikhatsini lesengca
kuyalungiswa, nekutsi tonkhe takhamuti titfola ematfuba
emfundvo lalinganako kuto tonkhe tigaba.
• Kufundza ngekutimisela nangalokujulile: kugcugcutela tindlela
tekufundza ngekutimisela nangalokujulile kunekutsi bafundze
ngekuhlabelela ngaphandle kwekuvisisa loko labafundziswa kona.
• Lwati lolusetulu nemakhono lasetulu: linanincane
lemacophelo elwati nemakhono lekumele azuzwe kulelo nalelo
banga amisiwe abuye abekwa ezingeni lelisetulu lekungenteka
kutsi azuzwe bafundzi kuto tonkhe tifundvo.
• Inchubekelembili: lokucuketfwe kanye nesimongcondvo
saleso naleso sifundvo kukhombisa inchubekelembili kusuka
kulokulula kufika kulokulukhuni.
• Emalungelo ebantfu, khukhulelangoco, bulungiswa betemvelo
netenhlalo: kungeniswa kwemitsetfomgomo nenchubo
yebulungiswa betenhlalo netemvelo kanye nemalungelo
ebantfu njengekubekwa kweMtsetfosisekelo waseNingizimu
Afrika. Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga
R–12 (Jikelele) sibonisa luvelo esimeni sekwehlukahlukana
njengebuphuya, kungalingani, buve, bulili, lulwimi, budzala,
kukhubateka, naletinye timo.
• Kuhlonipha lwati lwendzabuko: kwemukela umlandvo lonotsile
nemagugu emdzabu alelive lokungito tintfo letibalulekile
ekuphumeleliseni emagugu ekuphila lamiswe kuMtsetfosisekelo.
• Kwetsembeka, lizinga lelifanele, nelikhono lekwenta: kunika
imfundvo lenelizinga lelicatsanisekako neyalamanye emave
ngebubanti nangekujula.
d) Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12 sihlose
kukhicita bafundzi labakhona ku-
• Bona nekusombulula tinkinga bese batsatsa tincumo
ngekutakhela imicabango lejulile.
• Sebenta ngekubambisana nalabanye njengelilunga lelicembu,
lenhlangano nelemmango ngemphumelelo.

SISWATI  SINGENISO ix
• Hlelembisa, nekutiphatsa ngalokunetibopho kuko konkhe
labakwentako ngendlela lenemphumelelo.
• Gcogca, hlatiya, hlela nekuhlola lwati ngalokujulile.
• Chumana ngemphumelelo ngekusebentisa tibonwa, timphawu
ne /nobe bugagu bekusebentisa lulwimi ngetindlela letinyenti.
• Sebentisa isayensi nebuchwepheshe ngemphumelelo
nangalokujulile bakhombise kutibophelela kutendzawo
netemphilo yalabanye.
• Khombisa kuvisisa umhlaba njengeluchungechunge
lwetehlakalo ngekubona kutsi timongcondvo tekusonjululwa
kwetinkinga atihambi todvwa.
e) Khukhulelangoco kufanele kube ngiyo incenye lemcoka
kulomkhakha, ngekuhlela nekufundzisa kuleso naleso sikolo.
Loku kungenteka kuphela uma bonkhe bafundzisi bangaba
nekuvisisa ngalokujulile indlela yekubona tihibe tekufundza
kanye nendlela yekutivikela kanye nendlela yekuhlelela
kwehlukahlukana.

Lokuhamba embili ekulawuleni khukhulelangoco kwenta siciniseko


sekutsi tihibe tibonwe, kuliwe nato, kuto tonkhe tinhlaka tekwesekela
ummango wesikolo, lokufaka ekhatsi bafundzisi, Emacembu
Ekwesekela Latinte Etigodzini (District-based), Emacembu laSesigabeni
Sekwesekela Tikhungo, batali, kusetjentiswe Tikolo Letikhetsekile
kutsi tibe Tikhungo letinguMtfombo welusito. Nangabe bafundzisi
bafuna kulwa netihibe eklasini bafanele basebentise emasu lehlukene
ekwehlukanisa ikharikhulamu, lafana nalawo latfolakala emculwini
weLitiko Letemfundvo Lesisekelo lowatiwa ngekutsi i-Guidelines for
Inclusive Teaching and Learning (2010).

1.4 Kwabiwa kwesikhatsi


1.4.1 Sigaba Sabokhewane
a) Sikhatsi sekufundzisa tifundvo eSigabeni saboKhewane sendlalwe
kulelithebula lelingentasi:

Sifundvo Libanga R Libanga 1—2 Libanga 3


(Ema-Awa) (Ema-Awa) (Ema-Awa)
Lulwimi Lwasekhaya 10 7/8 7/8
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta 2/3 3/4
Tibalo 7 7 7
Emakhono eKuphila 6 6 7
• Lwatinchanti (1) (1) (2)
• Tebuciko Bekuticambela (2) (2) (2)
• Sifundvo Sekutivocavoca (2) (2) (2)
• Sifundvo Senhlalomphilo lenhle (1) (1) (1)
Samba 23 23 25

x SISWATI  SINGENISO
b) Sikhatsi sekufundzisa emabanga R, 1 na 2 ngema-awa lange-23.
Libanga 3, ngema-awa lange-25.
c) Etilwimini, lishumi (10) lema-awa labelwe emabanga R–2, ema-
awa la-11 abelwa libanga lesitsatfu (3). Linanikhulu lema-awa
lasiphohlongo (8) nelinanincane lema-awa lasikhombisa (7)
abelwe Lulwimi Lwasekhaya, kwatsi linanincane lema-awa
lama-2 nelinanikhulu lema-awa lamatsatfu (3) abelwa Lulwimi
Lwekucala Lwekwengeta emabangeni 1–2. Ebangeni lesitsatfu
(3) linanikhulu lema-awa lasiphohlongo (8) nelinanincane lema-
awa lasikhombisa (7) abelwe Lulwimi Lwasekhaya, nelinanincane
lema-awa lamatsatfu (3) nelinanikhulu lema-awa lamane (4)
abelwa Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta.
d) Esifundvweni Semakhono Ekuphila Lwatinchanti lwabelwe li-awa
linye (1) emabanga R–2, kantsi Libanga le-3 lona labelwe ema-
awa lamabili (2) lokungawo lafakwe kubakaki.

1.4.2 Sigaba Lesisemkhatsini


a) Sikhatsi sekufundzisa Esigabeni Lesisemkhatsini simiswe
ngalendlela lelandzelako:

Sifundvo Ema-Awa
Lulwimi Lwasekhaya 6
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta 5
Tibalo 6
Isayensi yeTemvelo neThekhnoloji 3,5
Isayensi yeTenhlalo 3
Emakhono eKuphila 4
• Tebuciko Bekuticambela (1,5)
• Sifundvo Sekutivocavoca (1)
• Sifundvo Senhlalompmhilo lenhle (1,5)
Samba 27,5

1.4.3 Sigaba Lesiphakeme


a) Sikhatsi sekufundzisa Sigaba Lesiphakeme sime ngalendlela
lelandzelako:

Sifundvo Ema-Awa
Lulwimi Lwasekhaya 5
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta 4
Tibalo 4,5
Isayensi yeTemvelo 3
Isayensi yeTenhlalo 3
Ithekhnoloji 2
Isayensi YekuphatsaTemnotfo 2
Tekuphila 2
Buciko bekuticambela 2
Samba 27,5

SISWATI  SINGENISO xi
1.4.4 EmaBanga 10—12
a) Sikhatsi sekufundzisa emaBanga 10–12 sihleleke ngalendlela
lelandzelako:

Sifundvo Kwabiwa kwesikhatsi


ngeliviki (Ema-Awa)
Lulwimi Lwasekhaya 4.5
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta 4.5
Tibalo 4.5
Tekuphila 2
Linanincane lanobe ngutiphi tifundvo 12 3x4 ema-awa
letintsatfu latikhetsile Ecenjini B
Sichibiyelo B, Emathebula B1–B8 emculwini
wenchubomgomo, i-National policy
pertaining to the programme and promotion
requirements of the National Curriculum
Statement Grades R–12, lokutawuya
ngekwetimiso letibekwe endzimeni 28
yalomculu wenchubomgomo loshiwo ngenhla

Sikhatsi lesibekelwe liviki ngalinye simiselwe kutsi sisetjentiselwe


kuphela ngekwelinanincane kuleto tifundvo letibalwe ku-NCS
njengobe kushiwo lapha ngenhla, empeleni akukafaneli kutsi
sisetjentiselwe kufundzisa nobe ngutiphi tifundvo letengetiwe
kuloluhla lwelinanincane letifundvo. Nangabe kwenteka kutsi
umfundzi afise kwenta tifundvo letengetiwe, kumele kwengetwe
sikhatsi sekwenta leto tifundvo.

xii SISWATI  SINGENISO


Sigaba 2: Kungenisa lulwimi lwasekhaya
esigabeni lesisemkhatsini

2.1 Tilwimi letikusitatimende sekharikhulamu


nenchubomgomo yekuhlola
Lulwimi lithulusi lekucabanga nekuchumana. Lubuye lube yindlela
yekufundzisa ngelisiko lelivamile lekucocisana nebantfu kute bavisise
ncono umhlaba lebaphila kuwo.Kufundza kusebentisa kahle lulwimi
kute bafundzi basikale ngekubatfola lwati, kuchaza imvelaphi yabo/kutsi
bangubobani, imiva nemicondvo, kuhlanganise nalabanye, nekukhona
kuphatsa umhlaba. Luphindze lunike bafundzi sitfombe lesinotsile,
lesinemandla neseti yetitfombe letisimeme nemicondvo yekwenta
umhlaba wabo ube ncono kunaloko longiko; ubencono ubuye ucace
kunaloko longiko. Ngelulwimi kwehlukana ngetemasiko nekuhlalisana
kukhulunya kuvakale kubuye kwakhiwe, kungenca yelulwimi kutsi
letakhiwo tingaguculwa, titfutfukiswe tibuye tilungiswe.

2.1.1 Emazinga elulwimi


Kufundvwa kwelulwimi Esigabeni Lesisemkhatsini kufaka ekhatsi
tonkhe tilwimi letisemtsetfweni eNingizimi Afrika, lokunguleti,
Afrikaans, English, isiNdebele, isiXhosa, isiZulu, Sepedi (Sesotho sa
Leboa), Sesotho, Setswana, Siswati, Tshivenda, Xitsonga-naleto tilwimi
letingekho emtsetfweni. Letilwimi tingafundziswa ngetigaba letehlukene.
Lulwimi Lwasekhaya lulwimi bafundzi labalutfola kucala.
Nanobe tikolo letinyenti tase Ningizimu Afrika atifundzisi
Lulwimi Lwasekhaya lwalabanye nobe bonke bafundzi labakuleso
sikolo kodvwa kufanele kube kube nelulwimi lunye nobe timbili
letifundziswa ngelizinga leLulwimi Lwasekhaya. Ngaleso sizatfu,
lemagama latsi Llulwimi Lwasekhaya nelulwimi lwekwengeta
achaza lizinga lekufundziswa ngalo lulwimi lolutsite hhayi lulwimi
lwemdzabu/lotelwe nalo(lwasekhaya) nobe lulwimi lolutfolile
(njengeLuilwimi Lwekwengeta). Ngekwenhloso yalomgomo, nobe
ngukuphi kukhuluma ngeLulwimi Lwasekhaya kufanele kuvisiswe
kutsi kusho lizinga hhayi lolulwimi cobolwalo.
Lizinga leLulwimi Lwasekhaya lunika buciko bekuveta
emakhono lonawo ekuchumanaladzingeka esimeni sekuhlalisana
nalabanye nemakhono ekubamba tifundvo ngengcondvolabaluleke
ekufundzeni kwe kharikhulamu yonkhe. Kulelizinga lelulwimi
kugcizelelwa kufundziswa kwemakho ekulalela, kukhuluma, kufundza
nekubhala. Lelizinga linika bafundzi likhono letinganekwane,
letibonwa nelekucamba lokutabanika likhono lekucamba, kutakhela
sitfombe, kubuye kutfutfukise indlela yekuvisisa umhlaba lebaphila
kuwo. Nanobe kunjalo, kugcizelala nekulinganiswa kwe Kulalela
neKukhuluma kusukela ebangeni le-7 kuye phambili kungaphasi
kunaloko kwemakhono eKufundza neKubhala.
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta kushiwo lulwimi lolungasilo
lulwimi lwekutalwa kodvwa lolusetjentiselwa leminye imisebenti
yekuchumana emphakatsini, lokungukutsi, lulwimi lwekufundza
nekufundzisa etikweni letemfundvo. Ikharikhulamu inika labo

SISWATI  SINGENISO xiii


bafundzi lebatawusebentisa Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta njenge
lulwimi lwekufundza nekufundzisa kusekelwa lokujulile. Ekupheleni
kwelibanga 9, labafundzi kufanele bakwati kusebentisa Lulwimi
Lwasekhaya kanye neLulwimi Lwekucala Lwekwengeta ezingeni
leliphakeme nangekutetsemba etinhlosweni letinyenti lokufaka
ekhatsi kufundza.
ENingizimu Afrika, bantfwana labanyenti bacala kusebentisa
Lulwimi lwabo Lwekucala Lwekwengeta, i-English, njengeLulwimi
lweKufundza neKufundzisa (LoLT) ebangeni 4. Loku kusho kutsi
kumele babe sezingeni leliphakeme lekwati i-English ekupheleni
kwelibanga 3, futsi kumele babe bakhona kufundza nekubhala kahle
nge-English.
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta lutsatsa kwangatsi bafundzi
bafika esikolweni banganalo lwati lwalolulwimi. Eminyakeni
lemincane yekucala esikolweni kugcilwa ekutseni kutfutfukiswe
emakhono ebafundzi ekuvisisa nekukhuluma lolulwimi – sendlalelo
semakhono ekuchumana. Emabangeni esi-2 newe-3 bafundzi bacala
kwati kufundza nekubhala kulesendlalelo setemlomo. Baphindze
basebentise emakhono ekufundza nekubhala lesebavele bawafundzile
eLwimini Lwasekhaya.
ESigabeni leSisemkhatsini neSigaba leSiphakeme, bafundzi
bachubeka nekucinisa/kutfutfukisa emakhono abo ekulalela,
kukhuluma, kufundza nekubhala. Kulesigaba bantfwana labanyenti
bafundza ngeLulwimi lwabo Lwekucala Lwekwengeta, i-English, futsi
kufanele balusebentise esikhatsini lesinyenti. Kugcizelelwa kakhulu
kusetjentiswa keLulwimiLwekucala Lwekwengeta kwentelwe inhloso
yekucabanga. Loku kusita bafundzi kutsi batfutfukise emakhono
ekubambangencondvo loko lokufundvwako, lebawadzingela kufundza
tifundvo letifana ne-English. Batibandzakanya kakhulu ngematheksthi
lasuselwa enhloko babuye bacale kutfutfukisa likhono lekucamba
nekutakhela sitfombe salokutsite ngeLulwimi lwabo Lwekucala
Lwekwengeta.
Ngesikhatsi bafundzi bangena eSigabeni lesiphelele. Batakube
sebalwati kahle Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta kuwo omabili
emakhono ekuchuma nalabanye nekubamba ngengcondvo
lokufundvwako. Nanobe, liciniso litsi bafundzi labanyenti
basasenebulukhuni bekukhuluma/bekuchumana kahle ngeLulwimi
Lwekucala Lwekwengeta kuleSigaba Lesiphakeme. Inselela
leseSigabeni Lesiphakeme, ngalokunjalo, kunika labafundzi lusito
kuso sona leso sikhatsi sekunika ikharikhulamu letabasita kutsi
bakhone kuhlangabetana nemazinga lamisiwe ladzingeka emabangeni
lachubekako/lalandzelako. Lamazinga lamisiwe kumele kumele abe
ngendlela yekutsi bafundzi bangasebentisa Lulwimi lwabo Lwekucala
Lwekwengeta ezingeni lemakhono laphakeme kute balungiselelwe
imfundvo lephakeme nobe kuyosebenta.

xiv SISWATI  SINGENISO


2.1.2 Emakhono elulwimi
Ikharikhulamu yeLulwimi Lwasekhaya ihlelwe ngalendlela:

1. Kulalela neKukhuluma
2. Kufundza neKwehlwaya
3. Kubhala neKwetfula
4. Takhi neTimiso Telulwimi

Kulalela neKukhuluma
Kulalela nekukhuluma kusisekelo sekufundvwa kwato tonkhe
tifundvo. Ngekusebentisa emasu ekulalela nekukhuluma
ngemphumelelo, bafundzi bagcogca, bahlelembise babuye bakhe
lwati, basombulule tinkinga, betfule imicabango nemibono yabo.
Emakhono ekulalelisisa ngalokujulile enta bafundzi babone emagugu
nesimo setintfo letitfolakala ematheksthini babuye bakhone kubona,
baphose inselelo ngelulwimi lolutsatsa tinhlangotsi naloluhhungako.
ESigabeni leSisemkhatsini, bafundzi beLulwimi Lwasekhaya
batawusebentisa emakhono ekulalela nekukhuluma kute basebentisane
nalabanye nekukhuluma ngenshokutsi. Batawakhela emakhonweni
labawatfole eSigabani saBokhewanekute bente tinkhulumiwano,
tingcoco netetfulo temlomo letimfisha letisimeme.
KuleSigaba, lulwimi lolukhulunywa bafundzi lusadzinga
kutfutfukiswa t (lokungukutsi lwentiwe lubuye lusekelwe, sibonelo,
ngesilulumagama netakhiwo temisho). Thishela kufanele acinisekise
kutsi bonkhe bafundzi batfola ematfuba ekukhuluma ngelulwimi
lwabo. Njengobe bafundzi bachubeka ngesivinini leshlukene, thishela
kumele ente ematfuba ekukhuluma (sib. Imibuto layibutako)
abe ezingeni lemfundzi ngamunye. Njengobe bafundzi bafundzi
bachubeka nemabanga, thishela kufanele alindzele kutsi bafundzi
bakhulume kakhulu nemphimiso yabo kufanele yenabe. Bafundzi
batawedlulisela lamakhono eLulwimini lwabo Lwekwengeta.
Bafundzi batawakhela etinhlotjeni tematheksthi lafundvwe
eSigabeni saBokhewane (sib. indzaba, kulandzisa ngawe, neticondziso)
batawuphindze bandze betfulelwe tihlobo tematheksthi letisha
(sib. kulandzisa ngemaciniso, imibhalo yetindzaba leyehlukene,
tinkhulumo letimfisha).
Sikhatsi sekufundzisa kufanele sifake ekhatsi kwentiwa
kwemisebenti yekulalela nekukhuluma lokufisha kwemalanga onkhe
kanye nemisebenti lemidze leyabelwe liviki lonkhe.

Kufundza nekwehlwaya
Emakhono eKufundza neKwehlwaya latfutfukiswe kahle
angumgogodla wekufundza tonkhe tifundvo tekharikhulamu
ngemphumelelo. Bafundzi batfutfukisa likhono labo lekufundza
nekwehlwaya tinhlobo lelehlukene tematheksthi lasuselwa
enhloko nalangasuselwa enhloko, tetsamelilwati nesimongcondvo
setheksthi kufaka ekhatsi tibonwa. Bafundzi bayayibona indlela,
tinhlobo temibhalo nemagama lanembako lekuveta ngayo inhloso,

SISWATI  SINGENISO xv
tetsamelilwati nesimongcondvo sematheksthi. Ngekufundza eklasini
kanye nekufundza ngekutimela, bafundzi bakwati kutsatsa tincumo
babuye batakhele imicondvo lejulile.
Kufundza kwenta bafundzi babe nelwati lolunyenti eLulwimini lwabo
Lwekwengeta lucwaningo lusitjela kutsi kutfutfuka kwesilulumagama
kuncike kakhulu tukwelinani lekufundza lebakwentako.
Esigabeni leSisemkhatsini, utawakhela kusisekelo lesentiwe
emabangeni R kuye 3. Uma kunesidzingo, sebentisa kufundza
ngekuhlanganyela ekucaleni kwelibanga 4 kute usite bafundzi
kulesigaba. Ungayisebentisa lendlela ngalesinye sikhatsi uma
unetincwadi letinkhulu tekufundza kulelizinga, ubuye utjintje
ngekucoca indzaba. Nangabe ungenawo emabhuku lamakhulu
kulelizinga, sebentisa ematheksthi latfolakala emabhukwini tifundvo
nobe etncwadzini tekufundza. Ungaphindza usebentise indlela lefana
neKufundza nalomunye neKufundzela liklasi linkhe.
Sebentisa kufundza ngekuhlanganyela basitwa nguthishela
nekufundza ngekutimela/kufundza ngababili. Kufundza ngekutimela
lokuvela eluhlelweni lwekufundzisa kumele kufakwe kulesikhatsi
lesabelwe kufundza. Khutsata bafundzi bakho kutsi bafundze
ngekutimela ngesikhatsi sabo lebanaso lesikhululekile.
Utawuphindza uhlele tihlobo letehlukene tesivisiso kute
ucinisekise kutsi bafundzi bayakuvisisa loko lebakufundzako.

Tinchubo tekufundza
Tincubo tekufundza ticuketse tigaba tekulungiselela kufundza,
kufundza nangemuva kwekufundza. Imisebenti letakube yentiwa
bafundzi ingafinyetwa ngalendlela:

Kulungiselela kufundza
• Kuvuselela lwatincanti.
• Kubuka imbangela, umbhali, nelusuku lwekushicilela.
• Kufundza indzima yekucala neyekugcina yesigaba lesitsite.
• Kucombela.

Kufundza
• Phumula ngesikhatsi lesitsite kute uhlole kuvisisa kwakho
nekuvumela imicongco ingenisise.
• Catsanisa lokucuketfwe nekucambela kwakho.
• Sebentisa simongcondvo kutfola inshokutsi yemagama ngaso
sonkhe sikhatsi; lapho loku kungenteki, sebentisa sichazamagama.
• Yakha sitfombe saloko lokufundzako.
• Chubekela phambili nanobe kungaba khona longakuvisisi
lapha nalapha.
• Phindza usifundze sigaba nangaba ungasiva nhlobo. Fundza
tigaba letyindida uphimise, ngesivinini lesihamba kancane nobe
ukwente kokubili.
• Cela lomunye akusite kutsi ukwati kuvisisa sigaba lesitsite.
• Faka emamaki ekufundza ubuye uchaze emaphuzu lamcoka.
• Buyeketa loko lokufundzile.

xvi SISWATI  SINGENISO


Ngemuva kwekufundza
• Nangabe utawudzinga kukhumbula lwati lolutsite, yenta
umfanekiso sitfombe, nobe uhlele imicondvo lemcoka
nemininingwane lesekelako lembalwa.
• Yenta siphetfo.
• Bhala sifinyeto lesitakusita kutsi ucacise ubuye ukhumbule
imicondvo lebalulekile.
• Cabanga ngalokutsite ubuye ubhale imibuto lemisha lonayo ngale
sihloko.
• Tibute kutsi ukhonile yini kwenta inhloso yakho?
• Kuvisisa – cinisekisa kuvisisa kwakho letheksthi.
• Kuhlatiya – kutsatsa luhlangotsi, kungabi nemaphutsa, lizinga
letheksthi.
• Yandzisa kucabanga kwakho – sebentisa imicondvo loyibone
etheksthini.

Kubhala neKwetfula
Kubhala kulithulusi lelinemandla lekuchumana lelivumela
bafundzi kutsi basungule babuye bavete imicabango nemicondvo
ngalokuhlelekile. Kwenta imisebenti yekubhala esikhatsini lesinyenti
ngekwetimongcondvo letehlukene, imisebenti netifundvo kwenta
bafundzi bakwati kudlulisa ngendlela levakalako nekuticambela.
Kubhala lokutfutfuke ngalokufanele kusetjentiswa sakhiwo sekubhala,
kukhicita babhali labakhona kwenta nalabanemakhono lamanyenti
labatawukhona kusebentisa emakhono abo kwenta nekwetfula
lokufanele lokubhaliwe, tibonwa nematheksthi ekuchumana lehlukene
kwentelwe tinhloso letehlukene.
Kubhala kubalulekile ngobe kuphocelela bafundzi kutsi
bacabange ngelulwimi nelupelomagama. Loku kukhutsata bafundzi
kutsi bachubekise lulwimi, batfole lulwimi ngekushesha, kungabi
nemaphutsa. Bafundzi batawufundza kubhala tinhlobo letinyenti
tematheksthi ekuticambela newelwati, ngalokutayelekile basebentise
sakhiwo sekubhala njengesisekelo babuye kancane kancane bafundze
kubhala tinhlobo letitsite tematheksthi ngekutimela. Batuwubuye
futsi basebentise lenchubo yekubhala kute bakhicite ematheksthi
lahleleke kahle, lanelulwimi lolufanele.

Indlelanchubo lechubekako lelandzelwa ekubhaleni


Kubhala nekusungula imibhalo kuyichubo lefaka ekhatsi letigaba
letilandzelako:
• Kulungiselela kubhala/luhlelo.
• Luhlaka.
• Kubuyeketa.
• Kuhlela umbhalo kabusha/kufundza ulungise emaphutsa.
• Kushicilela/kwetfula.
Bafundzi badzinga litfuba lekwenta lenchubo futsi kufanele:
• Batsatse sincumo ngenhloso netetsamelilwati taletheksthi
letawubhalwa na/nobe letawusungulwa.

SISWATI  SINGENISO xvii


• Bafake imicondvo ndzawonye basebentise, sibonelo,
emabalavengcondvo, emabalavengcondvo nobe tinhla.
• Basebentise tinsita letifanele, bakhetse lwati lolufanele babuye
bahlele imibono.
• Bakhicite luhlaka lwekucala lolufaka ekhatsi inhloso,
tetsamelilwati, sihloko nesakhiwo setheksthi.
• Bafundze luhlaka bajule babuye batfole umbiko lobuya kulabanye
(labafundzanabo eklasini nobe thishela).
• Bahlele luhlaka kabusha babuye bafundze balungise emaphutsa.
• Kukhicita umbhalo wekugcina lolungiswe emaphutsa,
lokuhlobile, nalofundzekako.

Takhi neTimiso Telulwimi


Lwati lolufanele lwesilulumagama nelulwimi lunika sisekelo
sekutfutfuka kwemakhono (kulalela, kukhuluma, kufundza nekubhala)
eLulwimini Lwasekhaya. Bafundzi besigaba lesisemkhatsini batawakhela
esisekelweni lesandlalwa emabangeni R–3.
Bafundzi batawukwati kufundza kutsi lusetjentiswa
njani lulwimi, babuye batfutfukise lulwimi loluhlanganyelwe
labatalusebentisa nabakhuluma ngelulwimi (‘lulwimi lolushubile’),
kute bakwati kuhlatiya ngalokujulile ematheksthi abo nalamanye
mayelana nenshokutsi, kuphumelela kanye nekungabi nemaphutsa.
Batawuphindze bakwati kusebentisa lolwati kulinga babe basebentisa
lulwimi kwakha inshokutsi egameni nemazinga emusho etheksthini
yonkhana kanye nekubona kutsi itheksthi nesimongcondvo kuhlobene
njani. Ngekucocisana ngematheksthi lehlukene, bafundzi batakwandzisa
kusebentisa kwabo silulumagama baphindze basebentise ngalokufanele
kuvivisa kwabo kweTakhi neTimiso Telulwimi.
Kulendzeleke kutsi Takhi neTimiso Telulwimi kufanele lufundziswe
ngekwesimongcondvo njengobe nalamanye emakhono elulwimi
afundziswa futsi atfutfukiswa njalo. Luhlelo lwekufundzisa lucuketse
luhla lweTakhi neTimiso Telulwimi (tintfo) lekufanele tentiwe ebangeni
ngalinye. Uma ukhetsa ematheksthi ekulalela nekufundza emjikeleto
weliviki ngalinye, cinisekisa kutsi tikhona letinye taletintfo telulwimi
lofuna. Yenta imisebenti lehambisana nalamatheksthi latakwenta
bafundzi bakwati kutisebentisa kusimongcondvo. Ngalokufanako,
ematheksthi lebatawabhala bafundzi atawufaka letinye taletintfo
telulwimi. Sita bafundzi bakho kusebentisa letintfo ngendlela lefanele
nalekahle. Khetsa letinye taletintfo bafundzi labahlangabetana
nebulukhni kuto ubanike batente. Esigabeni Lesisemkhatsini,
emaminitsi langemashumi lamatsatfu abekwe eceleni abekelwe
ticondziso letihlelekile nekwenta Takhi neTimiso Telulwimi.

2.1.3 Indlelanchubo yekufundzisa lulwimi


Tindlelanchubo tekufundza lulwimi teyeme emitfonjeni
yematheksthi, yekulusebentisa kanye naleyo yeluhlelo. Indlela
yekusebentisa itheksthi kanye nendlela yekuchumana totimbili
tigcile ekusetjentisweni lokuchubekako lokutimele ekukhiciteni
ematheksthi.

xviii SISWATI  SINGENISO


Indlela legcile ematheksthini icwaninga kutsi ematheksthi
asebenta njani. Inhloso yalenchube kutsi isite bafundzi kutsi babe
nelwati, batetsembe, babe bafundzi labafundza ngalokujulile, babhali,
basunguli bematheksthi. Ifaka ekhatsi kulalela, kufundza, kuhlatiya
nekuhlahlela ematheksthi ngenjongo yekuvisisa indlela letikhicitwa
ngayo nemiphumela yato. Ngalokuhlanganisa tinchubo ngalokujulile,
bafundzi bafundza emakhono ekuhlola ematheksthi. Indlelanchubo
yekusebentisa ematheksthi iphindze ifake ekhatsi kukhicita tinhlobo
letehlukene tematheksthi kwentela tinhloso netetsamelilwati letitsite.
Lendlelanchubo yakhiwe kuvisisa indlela ematheksthi lakhiwa ngayo.
Indlela yekuchumana iphakamisa kutsi uma kufundvwa lulwimi,
umfundzi kumele abenekulusebentisa lulwimi lokugcilwe kulo abuye
abe nematfuba lamanyenti ekutetayeta kulusebentisa nobe kusebentisa
lolulwimi ngekuchumana kutenhlalo nobe ngenhloso yekutetayeta.
Kufundza lulwimi kufanele kuchubekele eklasini lapho emakhono
ekwati kufundza/kwehlwaya kanye newekubhala/kwetfula afundvwa
khona ngekuhlala bafundza njalo nangekufundza kubhala ngekuhlala
babhala njalo.
Kufundzisa lulwimi kwenteka ngendlela lehlangene, ngekutsi
thishela akhombe indlela lekahle, bafundzi bente/batetayete
emakhono lafanele bangemacembu ngembi kwekuba basebentise
lamakhono ngekwabo. Kwakheka kwesifundvo ngasinye kumele
kube nguloko lokubandzakanya bonkhe bafundzi ngembi kwekuba
bente bangemacembu nangembi kwekusebentisa lelikhono lelisha
babodvwana. Emagama lasetjentisiwe ngulawa kulalela nekukhuluma,
kufundza nekubhala ngekuhlanganyela, kufundza ngemacembu
basitwa nguthishela nangekufundza nekubhala ngekutimela.

2.2 Sikhatsi lesabelwe lulwimi lwasekhaya


kukharikhulamu
Sikhatsi seLulwimi Lwasekhaya singema-awa la-6 ngeliviki. Konkhe
lokucuketfwe lulwimi kufundziswa emjikeletweni wemaviki lamabili
(ema-awa lali-12). Kuhlelwa kwesikhatsi sekufundza kumele kunike
tikhatsi tekufundzisa lokuchubekako letiphindvwe kabili ngeliviki.
Kuphakanyiswa lesikhatsi lesabelwe emakhono elulwimi lehlukene
emjikeletweni wemaviki lamabili.

Emakhono Sikhatsi lesabiwe emavikini lamabili (Ema-awa)


• Kulalela nekukhuluma 2 ema-awa
(Temlomo)
• Kufundza nekwehlwaye 5 ema-awa
• Kubhala nekwetfula 4 ema-awa
Takhi netimiso telulwimi 1 li-awa
• Takhi netimiso telulwimi nekusetjentiswa kwato
kuhlanganisiwe esikhatsini lesabelwe lamakhono lamane.
Kubuye futsi kube nesikhatsi lesabelwe kusebenta ngelulwimi.
Emakhono ekucabanga neku nobe afakwe kulamakhono
netindlelanchubo letidzingeka ku kulalela nekukhuluma,
kufundza nekwehlwaya neKubhala neKwetfula.

SISWATI  SINGENISO xix


Tiphakamiso tetikhatsi tekufundzisa ngeliviki
Lelithebuli lelilandzelako likhomba kutsi sikhatsi sekufundzisa singabiwa
kanjani emakhonweni elulwimi lahlukene. Kumjikeleto wemaviki
lamabili lulwimi/luhlelo lwelulwimi kumele lufundziswe ngalokucacile.

Sikhatsi Msombuluko Lesibili Lesitsatfu Lesine Lesihlanu


1 li-awa Kufundza Kubhala Kufundza Kubhala Kufundza
ngekuhlanga- ngekuhlanga- ngekuhlanga- ngekuhla- ngekuhlanga-
nyela (nge- nyela – nyela (itheksthi nganyela – nyela (itheksthi
tinhloso kusungula lensha nobe lo khomba lensha nobe
tekulalela) luhlaka kuchubeka inchubekele- kuchubeka
netheksthi mbili kanye netheksthi
lefundvwe nemakhono lefundvwe
ngaphambilini) latsite ngaphambilini)
Tingcoco Kubhala Tingcoco Kubhala Tingcoco
ngetheksthi ngemacembu ngetheksthi ngemacembu ngetheksthi
kusetjentiswa basitwa kusetjentiswa basitwa kusetjentiswa
sakhiwo nguthishela sakhiwo nguthishela – sakhiwo
selulwimi selulwimi kubuyeketa selulwimi
lesifanele lesifanele kwekuhlela lesifanele
(Kukhuluma) (Kukhuluma) nobe (Kukhuluma)
Kufundza Kufundza kubhala Umsebenti
ngemacem- ngemacem- lokwentiwa wekuvisisa
bu basitwa bu basitwa bontsanga (njalo evikini
nguthishela nguthishela nobe lesibili)
(kufaka ekhatsi (kufaka ekhatsi nguthishela kusetjentisa
kufundza kufundza luhlobo
ngekuphimise- ngekuphimise- lwetheksthi
la kwemfundzi la kwemfundzi lolufanako
ngamunye) ngamunye)
Kukhuluma Kukhuluma
ngalokufundze ngalokufundze
ngekutimela ngekutimela
30-emami- Kubhala Kubhala
nitsi kwemfundzi kwemfundzi
ngamunye ngamunye

2.3 Tinsita letesekela kufundza nekufundzisa


Bafundzi kumele babe naloku lokulandzelako kwesifundvo seLulwimi
Lwasekhaya emabangeni 4–6:

EmaBanga 4—6
Tinsita letisisekelo
Emabhukutifundvo lamiselwe lulwimi √
Sichazamagama √
Tinhlobo tematheksthi latfolakala etincadzini tekufundza
Temdzabu √
Tindzaba letimfisha √
Inoveli √
Umdlalo √
Inkondlo √

xx SISWATI  SINGENISO
EmaBanga 4—6
Tinsita tekuchumana
Emaphephandzaba √
Emaphephabhuku √
Tinhlelo tamabonakudze √
Tinhlelo temsakato √

Bothishela besifundvo seLulwimi lwasekhaya kumele babe naloku


lokulandzelako:
a) Umculu weSitatimende seKharikhulamu neNchubomgomo
yeKuhlola.
b) Inchubomgomo yelulwimi kutemfundvo.
c) Libhukutifundvo lelimiselwe lulwimi lelisetjentiswa bafundzi
kanye nalamanye emabhukutifundvo latawusetjentiswa
njengetinsita ngetulu kwaleto letimisiwe.
d) Sichazamagama (lesinelulwimi lunye, lesinetilwimi letimbili,
lesinetilwimi letinyenti, ithesarasi, umcululwati.
e) Ematheksthi lamiselwe temibhalo.
f ) Tinsita tekuchumana letehlukene: emaphephandzaba,
emaphephabhuku, emabhrosha.
g) Kufinyelela kutinsita letitimviwa/tibonwa letitawusetjentiswa
eklasini.

Tinsita taseklasini
a) Tinhlobo letehlukene tematheksthi kute kungeniswe emazinga
ekufundza lehlukene, sibonelo: Tincwadzi tekufundza letikhetsiwe
letinematheksthi lenele eliklasi kulinye lizinga.
b) Tinhlobo letehlukene tetinsita tekuchumana: emaphephandzaba,
emabrosha, emaphephebhuku, emaflaya, tikhangisi, emaphosta,
tatiso, njll.
c) Tinsitaletitimviwa/tibonwa

SISWATI  SINGENISO xxi


Sigaba 3: Lokucuketfwe neluhlelo lwekufundzisa
lulwimi

3.1 Sibutsetelo semakhono, lokucuketfwe


netindlelanchubo
Loku lokulandzelako kusibutsetelo salokucuketfwe, emakhono
netindlelanchubo letitfolakala eluhlelweni lwekufundzisa:

Libanga 4—6
Emakhono Lokucuketfwe Tindlelanchubo nemakhonywana
Kulalela • Sivisiso lesilalelwako Sivisiso sekulalelwa nekukhuluma
nekukhuluma • Tindlela letehlukene • Phindza ucoce indzaba
tekuchumana • Khumbula imininingwane lemcoka embhalweni
ngetemlomo • Buyeketa ngemagugu nemibiko letfolakala
• Inkhulumo lelungiselelwe emibhalweni
nenkhulumo • Buyeketa ngenkhulumonkhohliso nekutsatsa
lengakalungiselelwa luhlangotsi
• Kufundza ngekuphimisa • Cocisana ngebalingisi, nesiminhlalo nesakhiwo
lokulungiselelwe • Phimisa imibono
nalokungakalungiselelwa • Cacisa imibuto
• Kukhuluma:
Tinkhombandlela Kuchumana ngenhloso yekuchumana nalabanye
neticondziso. • Kucala nekuchubekisa kucocisana
• Coca indzaba • Kutsatsa lichaza ekucocisaneni
• Tfula inkhulumo • Kumela luhlangotsi
yekubonga • Kukhulumisana
• Lingisa • Kwengeta lokusilele egcocweni nekukhutsata
• Kucocisana ngemacembu sikhulumi
• Inkhulumomphikiswano • Kwabelana imibono, naloke wahlangabetana
• I-Inthavyu nako emphilweni nekuvisisa lwatimagama

Inkhulumo lelungiselelwe
• Cwaninga
• Hlela tintfo letitawusetjentiswa nekulandzela
kwato
• Khetsa ubuye usungule imicondvo lemcoka
ubuye uyisekele ngetibonelo.
• Sakhiwo lolungilo, silulumagama lulwimi
netimiso
• Liphimbo, kuvakala kwelivi, sivinini, kuhlangana
kwemehlo, indlela yekuma netimphawu
temtimba
• Singeniso nesiphetfo lesihehako
• Kufaka tinsita letitibonwa, timviwa
netimviwabukelwa, sib. Emashadi, titfombe,
imifanekiso, njll.
Kufundza Ematheksti lamisiwe/ Indlelanchubo yekufundza nekwehlwaya:
neKwehlwaya lanikiwe Sebentisatindlelanchubo tekulungiselela
• Tinganekwane kufundza, tekufundza netangemuva
• Indzaba lemfisha kwekufundza
• Umdlalo • Kuvisisa itheksthi.
• Tinkondlo • Kute ufundze itheksthi uyivisise ubuye ujule
(kufundza sivissiso).
• Kute ukhombe kufundza ngekutimela
(kufundza kabanti ufundzela kutijabulisa,
kutfola lwati nekufundza lokutsite)

xxii SISWATI  SINGENISO


Libanga 4—6
Emakhono Lokucuketfwe Tindlelanchubo nemakhonywana
Emasu ekufundza Fundzisa bafundzi loku lokulandzelako:
nekwehlwaya • Timphawu tetheksthi — tihloko, titfombe,
• Sifinyeto emagrafu, emashadi, imidvwebo,
• Imibhalo letibonwa: tihloko, tihlokwana, kufaka tinombolo,
Kukhangisa (emaphosta, imibhalotihumusho, tindzaba letisematseni,
emaphamflethi), sakhiwo, sib, emakholamu eliphephendzaba, njll.
emakhathuni, siceshana • Takhiwo tetheksthi — tinhla, kuhlela
semahlaya, imidvwebo/ ngekulandzelana kuchaza, indlelanchubo,
emagrafu/emathebula/ liphuzu lelimcoka neliphuzu lelisekelako,
emashadi kulandzisa ulandzelanise.
• Kuba nelwati lolujulile • Tincenye tencwadzi — likhasi lesihloko,
lelulwimi (ube lokucuketfwe, tahluko, inhokutsi yemagagama
nelwati ngenshokutsi (iglosari), njll.
nemcondvo loletfwa • Indlelanchubo yekufundza nekuhlwaya
magama nekutsi atfwala • Kukha etulu kute utfole umcondvo lobalulekile
inshokutsi lefihlakele • Kufundzisisa kute utfole imininingwane lesekelako.
nemlayeto lotsite sib. • Kucombela inshokutsi yemagama
Inkhulumonkhohliso, langaketayeleki nemifanekiso ngekusebentisa
• Sivisiso emakhono ekuhlahlela netinkhomba
• Kufundza uphimise tesimongcondvo
lokulungiselelwe • Kuphindza ufundze
nalokungakalungiselelwa • Kubhala emanotsi (imicondvo lemcoka
nalesekelako)
• Kufinyeta imicondvo lemcoka nalesekelako
ibe maphuzu lamafisha/indzima lenebudze
lobudzingekako.
• Kuchaza inshokutsi
• Kucombela.
• Kuchaza umbono wembhali.
• Kwenta tincumo/umbono wakho.
• Kukwati kufundza tibonwa (tinhlobo nhlobo
temidvwebo leveta intfo kwangatsi iyaphila
nematheksthi latibonwa, sib. Tikhangisi, tatiso,
emaphosta, emahlaya, emakhathuni, sinephu/
umfanekiso, titfombe

Tinkondlo
• Umcondvo losebaleni.
• Umcondvo lojulile.
• Sihloko nemlayeto
• Umfanekiso mcondvo, sib.sifaniso,
kumuntfutisa, kukhetsa emagama, livi,
kuphendvula lokutsintsa imiva,
• Tintfo letitimviwa, sib. emagama, titandza,
imvumelwano, sigci, timphawu tekubhala,
imphindza, sifanamsindvo (sifanankhamisa
nesifanangwaca) sifutamsindvo.

SISWATI  SINGENISO xxiii


Libanga 4—6
Emakhono Lokucuketfwe Tindlelanchubo nemakhonywana
Kufundza Ematheksti lamisiwe/lanikiwe Tindzaba, umdlalo,
neKwehlwaya • Tinganekwane Timphawu letibalulekile tetheksthi
• Indzaba lemfisha • Sakhiwo
• Umdlalo • Balingisi
• Tinkondlo • kuchaza
• Ingcikitsi nemilayeto
Emasu ekufundza nekwehlwaya • Sendlalelo nesimonhlalo – lokuphatselene
• Sifinyeto nemlingisi kanye negcikitsi
• Imibhalo letibonwa: Kukhangisa • Sakhiwo nekuhleleka kwetheksti.
(emaphosta, emaphamflethi), • Timphawu tetheksthi letimcoka.
emakhathuni, siceshana
semahlaya, imidvwebo/ Ematheksthi elwati netenhlalo
emagrafu/emathebula/ • Tetsamelilwati nenhloso.
emashadi • Umcondvo lobalulekile nalosekelako/
• Kuba nelwati lolujulile lelulwimi imininingwane lemmcoka.
(ube nelwati ngenshokutsi • Sakhiwo nekuhleleka kwetheksti.
nemcondvo loletfwa magama • Timphawu tetheksthi letimcoka.
nekutsi atfwala inshokutsi • Kufundza lokulungiselelwe
lefihlakele nemlayeto lotsite sib. nalokungakalungiselelwa (kufundza
Inkhulumonkhohliso, ngekuphimisa)
• Sivisiso • Kusetjentiswa kwelivi, kuvakala
• Kufundza uphimise kweliphimbo, indlela yekuma, timphawu
lokulungiselelwe temtimba
nalokungakalungiselelwa • Imphimiso lengiyo/lefanele.

Kufundza lokungakalungiselelwa
(Kufundza ngekuphimisa)
• Kufundza ngekushelela ngekwenhloso
• Imphimiso lengiyo/lefanele
• Kusetjentiswa kwelivi, kuvakala
kweliphimbo, indlelea yekuma, limphawu
temtimba

xxiv SISWATI  SINGENISO


Libanga 4—6
Emakhono Lokucuketfwe Tindlelanchubo nemakhonywana
Kubhala • Kubhala emagama, sib. Tinhla Inchubo yekubhala
nekwetfula • Kubhala imisho • Luhlelo/kulungiselela kubhala.
• Kubhala tindzima • Luhlaka
• Kubuyeketa
Imibhalo yekuticambela • Kulungisa emaphutsa/kuhlela kabusha
• Lelandzisako, sib. Kuchaza umbhalo.
ngebantfu, tindzawo, tilwane, • Kufundza ulungise emaphutsa.
titjalo, tintfo, njll • Kwetfula
• Lelandzisako, sib. Tindzaba,
kulandzisa ngawe. Kulungiselela kubhala/luhlelo
• Lenesifanekisomcondvo, sib. • Naka tetsamelilwati nenhloso
Tinkondlo letimfisha lekucondvwe yona.
• Inkhulumomphendvulwano • Naka luhlobo lolutsite lwekubhala.
neticeshana temidlalo • Beka ndzawonye imicondvo usebentise
letimayelana netindzaba. emabalavengcondvo/tinhla.
• Hlela kahle imicondvo.
Kubhala imibhalombiko
(ematheksthi etenhlalo, emtsetfo, Kubhala luhlaka
ekuchumana, newelwati) • Kukhetsa emagama.
• Emanotsi, imilayeto, tincwadzi, • Kuhlela imisho.
emakhadi ekuvuselana, timemo. • Imicondvo lemcoka nalesekelako.
• Emaphosta, tatiso, emabrosha • Timphawu letitsite taletheksthi
tikhangisi ledzingekako. (sib. Inkhulumongco
• Tinnkhulumo letimfisha yenkhulumo mphendvulwano)
letibhaliwe. • Fundza lotibhalelle kona ujule.
• Ematheksthi lalandzela • Tfola kutsi bontsanga nathishela
umgomo lotsite nekulandzisa. baphawule njani.
• Kulandzisa ngemaciniso latsite, • Kubuyeketa, kuhlela kabusha umbhalo
ematheksthi elwati, sib.imibiko kulungiswe emaphutsa, kufundza
yetindzaba, ematheksthi kulungiswe emaphutsa nekwetfula.
laphatselene netihloko letitsite, • Buyeketa: utfutfukisa lokucuketfwe
itheksthi yemidvwebo leveta nekuhleleka kwemibono.
intfo ibukeke kwangatsi • Lungisa kukhetfwa kwemagama,
iyaphila. kwakheka kwemusho nendzima.
• Hlela umbhalo kabusha ulungise
emaphutsa: ulungisa emaphutsa elulwimi,
lupelomagama netimphawu tekubhala.
• Yetfula umbhalo wekugcina
longenaphutsa/lohlobile nalofundzekako.

SISWATI  SINGENISO xxv


Sibonelo setakhi netimiso telulwimi
Timphawu Ngci (.), sibabato (!), sibuti (?), khefana(, ), ikholoni (:), isemikholoni (;),
tekubhala secamagama (...), bokhulunyiwe(“ “), Bakaki (), i-aphostrofi (‘), ihayifeni (-)
Lupelomagama Emaphethini ekupela, imitsetfo netimiso tekupela, tifinyeto, kusebentisa
sichazamagama
Takhi temagama Ticalo: temabito –umuti; umu-ti
Ticalo tabondzaweni- umfula-emfuleni
Imisuka (sib, umfula- ful-)
Tijobelelo: Kusebentisa tijobelelo ngalokungiko (sib. letikhulisako umfula-
umfulakati, indlu-indlukati, sinkhwa-(letinciphisako sinkhwana, indlu-
indlwana)
Emabito Ticalo temabito temabito –umuti; umu-ti (kufaka ekhatsi netento
letikhomba lokuchubekako sib, Ngitsandza kubhala) Etilwimini Tebenguni
Emabito etintfo letibalekako (emahhabhula, tipunu)
Emabito etintfo letingabaleki (fulawa, shukela)
Tinombolo/Linani (bunye nebunyenti) (situlo/titulo)
Emabito etintfo letinelinani lelingagucuki uma lisebunyeni, sib.libhuluko,
sikelo, tibuko.
Emabitomvama (sib, umuntfu, umntfwana) nemabitongco(sib, Thandiwe,
Gcina, Thabo)
Emagama etintfo lowungeke utibone/utibambe
(kufa, liphunga, lutsandvo, kwetsembeka, bubi)
Emabitombici (Indizamshini, Maketala, Calantsatfu, Bonginkhosi)
Emabito lakhomba buniyo (umfana wakhe, Indlu yakhe, situlo semfundzi)
Emabitogcogca (sib. Imfuyo, umhlambi, libutfo, likwaya)
Emabitosento/Tento letikhomba lokuchubekako (sib, Kuhlamba kuhle,
kushayela kumnandzi, kudlala)
Silandziso namentiwa (Udlala ibhola)
Bulili (sib. Indvodza/umfati, umfana/intfombatane)
Tinciphiso, sib. Litafula/litafulana, indlu/indlwana
Emabito laphikisako (sib. Vuka, lala, hleka, khala)
Tikhuliso (sib. umuntfu/umuntfukati, sitfombe/sitfombekati)
Emabito lasuselwa kuletinye titfo tenkhulumo (siphawulo-khulu libito-Mkhulu)
Emagama lachaza Kukhomba kukhomba: loku, loko, leti, leto (sib.Litafula lelo)
kutsi libito lentani Kukhomba linani 1: bonkhe, labambalwa, (sib. Bafundzi labanyenti
abakafiki)
Kukhomba linani 2: bobabili, (Sib. Bobalili bahleli phasi.)
Kukhomba linana 3: kunyenti, banyenti, kuncane, (sib. Umfundzi kanyenti
uyaboniswa.)
Kukhomba linani 4: nobe ngubani, labanye, ngamunye, (sib. Thishela
ngamunye ufundzisa sifundvo sakhe.)
Tabito Sabito selucobo lesiyinhloko:Yena, nine, bona, mine,
(sib. Yena ufundza libhuku)
Sabito selucobo lesingumentiwa ngco namentiwa nsombo
(sib. Yona uyiphe mine)
Sabito sekukhomba: laba, labo, (sib. Bafundzi labo labasemnyango.)
Sabito sebuniyo: kwami, yami, setfu, (Incwadzi yami yinhle.)
Tiphawulo Indzawo yesiphawulo emshweni, sib. Lomkhulu umuntfu (singasetjentiswa
ngembi kwelibito) Umfana lomudze akeva
Siphawulo lesandvulela libito: lomkhulu, lomncane, lomndzala, lomudze,
(umfana lomudze uyagobeka.)
Siphawulo sekucatsanisa: lenkhulu, lenkhudlwana, lenkhulu kakhulu,
(sib. Babe wakhe indlu lenkhulu kakhulu)

xxvi SISWATI  SINGENISO


Sibonelo setakhi netimiso telulwimi
Tandziso Sandziso sesimo: sib. emvuleni, elangeni, emakhateni,
Sandziso sesikhatsi: sib. emini, emnyakeni, ngenyanga, evikini
Sandziso salokuvamile: sib. njalo njalo, imvama
Sandziso salokungahle kwenteke: sib. Mhlawumbe, nakanjani, incenye nje,
yingce nje
Sandziso sendzawo: sib. Endlini, esikolweni, ebaleni, edlobheni
Bondzaweni Bondzaweni labacondzile: sib. etulu, edvute, lpha, ekhaya, emfuleni
Bondzaweni labambici (bondzaweni labanemagama lamabili): ngetulu kwe,
ngenhla kwe, ngekhatsi kwe
Bondzaweni betibalo: nakuhlukaniswa-imfica uyihlukanise ngakutsatfu
kuba ngukutsatfu, njll.
Tento Sento letisisekelo: sib. Lala, hamba, dlala, bhala,
Sento lesitsatsa mentiwa: sib. Babe ubhala incwadzi
Sento lesingamtsatsi mentiwa: Babe uyabhala
Timphambosi (telulo tesento)
Tento letinabomentiwa babili (mentiwangco namentiwansombo)
Tindlela tesento
• Indlela lencikile/leyamile: Bengingahamba, Nangabe benginemali, kube
ngamtfola, ngabe ngamshaya.
• Indlela yemandla: Unganatsi ubuye ushayele!
• Indlela lecondzile: Tinyoni tiyaphapha.
Tikhatsi tesento
Sikhatsi sanyalo lesifinyetiwe, sib. Ngidlala ibhola yetandla onkhe malanga.
Sikhatsi sanyalo lesichubekako sib. Sesi uyafundza.
Sikhatsi sanyalo lesiphelele, sib. Ngihleli nagogo sikhatsi lesidze
Sikhatsi sanyalo lesiphelele lesichubekako, sib. Thando bekasiphekela
kudla liviki lonkhe
Sikhatsi lesengca sib. Sipho waya esikolweni.
Sikhatsi lesengca lesichubekako, sib. Bantfwana bebabanga umsindvo
nakefika eklasini thishela
Sikhatsi lesengca lesiphelele, sib. Waya ekhaya ngobe akhohlwe tincwadzi
takhe.
Sikhatsi lesengca lesiphelele lesichubekako, sib. Bengimlindzile
ngalesikhatsi afika thishela.
Sikhatsi sanyalo lesicondzile lesisetjentiswa kukhuluma ngesikhatsi
lesitako, sib. kusa liholide
Sikhatsi lesitako lesichubekako, sib. Ngitawube ngisebenta lonkhe leliviki
lelitako
Tivumelwano
Inhloko — sivumelwano sesento, sib. Bantfwana bafikile.

SISWATI  SINGENISO xxvii


Sibonelo setakhi netimiso telulwimi
Tihlanganisi Kuhleleka kulandzelne ngendlela lokwenteke ngayo/kulandzelanisa:
nemagama kwekucala, kwesibili, kwesitsatfu, ngembikwekutsi, emvakwekutsi, uma,
ekugucula ngemuva kwesikhatsi, kuze kube, lokungenani, lokulandzelako, nyalo,
inkhulumo ngalokwendlulile, ngemvakwaloko.
Inchazelo/ imbangela nemphumela: nanobe, ngako-ke, ngobe, ngalesiztfu,
njengobe, ngesizatfu sekutsi, kumayelana, ngako-ke, ngako, njalonjalo,
nanobe, kulandzela loko, nangabe … manje Indlelanchubo: kwekucala,
kwesibili, kwesitsatfu
Kucatsanisa/umehluko: kufayena, kwehlukile, kuncane kuna, kukhulu kuna,
nobe kunjalo, kodvwa.
Kuhlela ngekubaluleka: sonkhe sikhatsi, ekugcineni
Kuhlela ngekwendzawo/ngekubekeka: ngenhla, ngentasi, ngasebuncele,
ngasekudla, njll.
inkhulumomvama: kuvamile, ngiphetsa
Indzima yekutikhetsela: ngeluvo wami, inkholelo, umbono, kuvisisa/
kucondza, ngicabanga kutsi, ngikhetsa/ngikutsatsa, Ingiyetsemba, kimi
kubonakala kwangatsi, ngincoma/ngitsandza/angitsandzi/ngetsemba/ngiva
Kuhlelwa kwetindzima: kuluhlobo lwe, kungahlukaniswa kube, kweluhlobo
lwe, kungaphasi kwe, kuhlala, kuyincenye ye, kungena ku, kuhlanganiswa
ne, kuhlobana ne, kufaniswa ne
Indzima lechazako: ngetulu, ngaphasi, ngaphandle kwaloku, edvute,
enyakatfo/emphumalanga/eningizimu/enshonalanga, isayizi, umbala, simo,
inhloso, budze, bubanti, sisindvo, sivinini, kufana nekutsi, kufute/kumele
Indzima yekulinganisa/yekuhlatiya: kuhle/kubi, kungiko/akusiko, similo/
kungabi nesimilo, kukahle/kukabi, kubalulekile/akukabaluleki, kubona
kwangatsi, kuphakamisa kutsi kwenteke lokutsite, kubonisa, kuphikisana/
kuhishana
Indzima yekuchaza: ichazwa njenge, iluhlobo lwe
Indzima yesiphetfo: kuphetsa, kusonga, kufinyeta, kafishane, njengobe nibona
Tibiti / Tentakutsi Sib: klaba, khwishi, tju, hhu, bha,
Tibabato Sib. Ha! Maye! Halala! Hhule! Yehheni bo!
Kutfutfukiswa Bomcondvofana, bomcondvophika, emabitomfutiselo,
kwesilulumagama bomcomndvomnyenti bomabitwafanana, sifanamsindvo (sifanangwaca
nelulwimi nesifanankhamisa) ligama linye endzaweni yelibintana kumbe umusho.
lwetinongo Tinongo tenkhulumo (sifaniso, sifanisongco, sifutamsindvo, sihabiso,
sicatsaniso, siphukuto, silutfo, lupholavutfondzaba, luphawu, kuhlonipha, –
indida, lihlaya sidlalangemagama, kukhuluma
ngekungababati, sihlaneketelo
tiga tenkhulumo/tisho/taga
Emagama labolekiwe, emagama endzabuko, emagama lamasha (nemsuka
wemagama (i-ethimoloji)
Emabintana Umshwana lotimele, sib. Sidle sinkhwa.
Umushwana lokhontile, sib. Babe usebenta eJozi, udla khona.
Umshwana losandziso (lowandzisako), sib. Sivavakasha eThekwini.
Umshwana losiphawulo: sib. Umfati lomdzala uphatekile.
Umshwana lolibito: sib. Musa udle angakalambi.
Umshwana lolibito: sib. Musa udle angakalambi.
Umshwana lonebibandzela: sib. Nangabe utangilekelela, Ngitakunika
emaswidi.
Imisho Lecondzile, lembici nalemagalagala
Imisho Umbandzela wekucala: kute uvete lokungahle kwenteke mbamba, sib.uma
lenemibandzela litawuna, sitalujikisa loluhambo.
Umbandzela wesibili: kute uvete intfo lengatsembeki kahle, sib.Nangabe
ngingawina emahhashi, ngingakha emabhilidi lamakhulu ekucashisa.
Umbandzela wesitsatfu: kuite uvete lokufisako lokuhambisana nekutisola,
sib.Ngabe ngalalela bothishela, ngabe ngaphumelela ngemalengiso.

xxviii SISWATI  SINGENISO


Sibonelo setakhi netimiso telulwimi
Imphambosi Sikhatsi sanyalo lesicondzile, sib. Ligede likhiywa bantfwana.
yekwentiwa Sikhatsi sanyalo lesichubekako, sib. Indlu iyashanyelwa njengobe silapha.
Sikhatsi sanyalo lesiphelele, sib. Ngifundze naMenzi sikhatsi lesidze.
Sikhatsi lesengca sib. Selina walala emnyango.
Sikhatsi lesengca lesichubekako, sib. Bantfwana bebabhala nakefika
eklasini thishelanhloko.
Sikhatsi lesengca lesiphelele, sib. Wagibela ibhasi ngobe washiywa yitekisi.
Sikhatsi lesitako, sib. Kulonyaka lotako nitawufundziswa ngu Mnu.Zulu/
Sitawudla bobholodzi ekupheleni kwenyanga.
Inkhulumombiko Kubika lokubutiwe, sib. Ungibute kutsi ngitsandza hloboluni lwemculo./
ungibute kutsi kungani ngishiye sikhatsi.
Sizile utsite angeke aphumelele esikolweni. ‘utsite’

SISWATI  SINGENISO xxix


ITHEMU
1
Unit 1Ithemu 1
Sehluko

1 Liviki 1—2

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 2—3 Umsebenti 1: Kulalela umbiko

Letisematseni/emaphephandzabeni

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

2 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 1   


Irubhriki yekuhlola kulalela

Emacophelo Imininingwane yelwati Likhono lekubika Kusetjentiswa


loluzuziwe kwelulwimi
7 Imininingwane lephelele Tigameko tilandzeliswa Lulwimi luhlantekile
yonkhe ngalokulalelwe ngemalengiso alunamaphutsa
6 Imininingwane lephelele Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luhlantekile
ngalokulalelwe ngalokusezingeni lelisetulu emaphutsa ambalwa
kakhulu
5 Imininingwane leminye Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
isele ngaphandle ngalokwemukelekako, kodvwa lunemaphutsa
letinye tiyaphanjaniswa lambalwa
4 Imininingwane Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
leminyentana isele ngalokusezingeni, letinye kodvwa lunemaphutsa
ngaphandle tiyaphanjaniswa lamanyentana
3 Imininingwane leminyenti Letinye tigameko Lulwimi lunemaphutsa
isele ngaphandle atikalandzelaniswa lamanyenti
ngalokwemukelekile,
tiphanjanisiwe
2 Imininingwane leminyenti Tigameko Lulwimi lunemaphutsa
kakhulu isele ngaphandle atikalandzelaniswa kahle lamanyenti kakhulu
tiphanjaniswe kakhulu
1 Imbalwa kakhulu Akunakulandzelaniswa Lizinga lelulwimi liphasi
imininingwane lebikiwe kwetigameko nakancane kakhulu

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.

Sibonelo:
a) Litibulo – Umntfwana wekucala ekhaya.
b) Tfunjana – Umntfwana wekugcina ekhaya.
c) Kusenombonombo – Ekuseni kakhulu.
d) Lidzili – Umcimbi.

Umsebenti

Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.


a) Tjela umngani wakho kutsi lunini lusuku lwakho lwekutalwa.
b) Yini lowayitsandza ngelusuku lwakho lwekutalwa.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 1       3


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 3—4 Umsebenti 2: Siva kabanti ngeticashunwa

Ngembi kwekufundza
Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni ngaletisematseni kulamalanga.

Timphendvulo temsebenti.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Umsebenti 3: Kubhalwa kwesicashunwa lesiya
Likhasi 5—6
ephephandzabeni

Thishela uyachaza.
Inchazelo: I-athikhili yeliphephandzaba iyindlela yekuletsa lwati,
nobe imininingwane letsite mayelana naloko umhleli lafuna
kukwendlulisa nobe lafuna kukukhangisa ngetindlela letehlukene
njengemidvwebo lehlukene nobe imibhalo lehlukene ngenhloso
yekutsengisa umcondvo lokutsite. I-athikhili nayo inesakhiwo
sendzaba, singeniso, umtimba nesiphetfo.
Lulwimi lolusetjentiswako lufanele lubete emaphutsa, futsi
luvakale kutotonkhe tetsamelilwati.

Thishela unika sibonelo se-athikhili leya ephephandzabeni.


Sibonelo sesicashunwa lesiya ephephandzabeni

Sihloko: Temidlalo – Imiphumela yemdlalo emkhatsini


wesikolo saseTiphembeleni nesaseVulamasango.
Siya: Ephephandzabeni, iMpumalanga News.
Sibuya ku: Sibongile Dladla.
Lokucuketfwe: Emaphuzu lafanele akhulume ngalemiphumela
yalemidlalo yaletikolo letimbili.
Siphetfo: Kuphawula nekunika tincomo ngaloko
lokubhaliwe.

4 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 1   


Sibonelo se-athikhili leya ephephandzabeni, iMpumalanga
News, ngemiphumela yemdlalo webhola letinyawo emkhatsini
weTiphembeleni neVulamasango.

Imiphumela yemdlalo welibhola letinyawo emkhatsini


wetiphembeleni nevulamasango awemukelwanga kahle

Siphiwe Mkhatjwa

Ayigculisi indlela sompempe labekaphetse baceceshwe kahle ekuphatseni imidlalo


ngayo umdlalo wamhla tinge-23 Inyoni kuvikela tingcabano. Buka nje
emkhatsini wesikolo saseTiphembeleni Tiphembeleni neVulamasango atisabukani
nesaseVulamasango. kahle, sebayingwe nengwenyama.
Kube khona emaphutsa lamabili
lentiwe Tiphembeleni kodvwa sompempe IMIBONO …….
wangawahlabi, ngaloko iVulamasango P.O. Box 354
yatfola litfuba lekuba sembili ngeligoli linye Nelspruit
ecandzeni. 1200
Thishelanhloko waseTiphembeleni NOBE
ufuna kutsi labaphetse Temidlalo 15 Inyatsi Street
etikolweni lapha kulesifundza sakitsi Nelspruit
batsatsele losompempe tinyatselo. 1200
Kubalulekile kutsi bosompempe

Umsebenti
Thishela umaka umsebenti webafundzi ngekulandzela Irubhriki
yekumaka indzaba.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 6—8 Umsebenti 4: Tabito

Inchazelo: Tabito ngemaganyana lakhomba libito ngekuligcizelela


nobe kulicatsanisa libito. Kulesinye sikhatsi tabito tiyatimela todvwa
ngaphandle kwekuhambisana nelibito.
Sibonelo:
a) Lapho sisikhombabito khona (Sihambisana nelibito kantsi futsi
siyacatsanisa): Make yena uyadla kantsi babe yena ulele.
Ngisho yena Make kutsi uyadla. (Sihambisana nelibito kantsi futsi
siyagcizelela)
b) Lapho sisebenta njengesabito (Sitimele sodvwa ngaphandle
wekuhambisana nasobito): Yena uyadla/Yena ulele.

Tinhlobo tetabito
Tabito telucobo
Sibonelo: Yena, Bona, Sona, Lona, Mine, Tsine, njll.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 1       5


Tabito tekukhomba
Sibonelo: Lapha, Leso, loku, lena, njll.
Tabito tekukhomba tikhomba dvute (Lapha).
tikhombe bucalu, (Lapho) tikhombe ekudzeni (Laphaya).

Umsebenti

Timphendvulo
Thishela umaka umsebenti webafundzi.
1. Bafundzi bakha imisho ngetabito telucobo.
2. Bafundzi bakha imisho ngetabito tekukhomba dvute
naletikhomba bucalu.
3. Bafundzi bafaka tabito lapho kushiywe tikhala khona.
a) Lona lwandle luyabandza ebusika.
b) Sitja sona sephukile.
c) Sifuna yona inyama levutsiwe.
d) Koma kona kucedvwa sinatfo lesibandzako.
e) Sebentani nine lenisebasha ngobe nisenemandla.
f ) Mine ligama lami nginguLomaswati.

Umsebenti 5: Inhloko yemusho, sento netivumelwano

Thishela unika inchazelo.


Inchazelo: Libito lekungulona lenta lokutsite emshweni, liyinhloko
yemusho.
Sibonelo:
a) Bantfwana basebenta engadzeni.
b) Belusi betimvu bashisa sikhotsa.
c) Njalo nje bahlengikati bajova tigulane.
d) Ehlobo imvula ina ngemandla.

Sento
Inchazelo: Sento ligama lelisho kutsi kukhona lokwentiwako.
Sibonelo:
a) Belusi betimvu bashisa sikhotsa.
b) Njalo nje bahlengikati bajova tigulane.
c) Ehlobo imvula ina ngemandla.

Sivumelwano
Inchazelo: Sakhi lesichumanisa inhloko yemusho nalamanye
emagama lasemshweni.
Sibonelo:
a) Belusi betimvu bashisa sikhotsa.
b) Njalo nje bahlengikati bajova tigulane.
c) Ehlobo imvula ina ngemandla.

6 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 1   


Umsebenti
Timphendvulo
1. Bhala ligama leliyinhloko kulowo nalowo musho kulena
lelandzelako:
a) Ekuseni kusasa tintfombi titawugidza indlamu.
b) Seyishayile insimbi yekucala emini.
c) Thembinkhosi ushayise inja ngelibhayisikili lakhe.
d) Selishonile lilanga lasebusika.
e) Inhlambi ifela emantini bekunene.
2. Tsatsa yonkhe lemisho lesembutweni 1 uyibhale phasi bese
udvwebela tonkhe tento kulowo nalowo musho.
a) Ekuseni kusasa tintfombi titawugidza indlamu.
b) Seyishayile insimbi yekucala emini.
c) Thembinkhosi ushayise inja ngelibhayisikili lakhe.
d) Selishonile lilanga lasebusika.
e) Inhlambi ifela emantini bekunene.
3. Kulemisho lelandzelako kudvwetjelwa tivumelwano tenhloko.
a) Lufuto luyendlulela.
b) Umtfwalo uyasindza nawuboshiwe.
c) Ibhola iphumele ngaphandle.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 1       7


Unit 1Ithemu 1
Sehluko

2 Liviki 3—4

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi Temlomo
Likhasi 9—11
Umsebenti 1: Kubhalwa nekucocisana ngetinganekwane

Bona Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 2—16.

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso senganekwane kute batfole
imininingwane yekwenteka kwetigameko tayo.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile enganekwaneni
lefundvwe nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa Irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Incwadzi Timphendvulo tenganekwane, Lingce


Yetindzatjana 1. Belifuna emazini alo.
Likhasi 2—5 2. Emini yasekuseni.
3. Saphendvula satsi asigadzi emazini elingce.
4. Emahlatsi lamnyama, etihobodleni nasemifuleni.
5. Cha, alitange lisibambe.
6. Ebusuku.

8 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 2   


7. Yabaleka yayongena emdzibini.
8. Ngumgodzi.
9. Kungobe yesaba lingce.
10. Emdzibini wemagundvwane.
11. Lalisontfo.
12. Ladla emazinyane etimbuti.

Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 11 Umsebenti 2: Kufundvwa inganekwane

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.

Timphendvulo temsebenti
Bafundzi batawunika timphendvulo temibuto lephatselene naloko
lokufundziwe.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 12—13 Umsebenti 3: Kubhalwa kwetinganekwane

Thishela ukhumbuta bafundzi kutsi balindzelwe kutsi bakhumbule


kutsi kubhalwa kwenganekwane kufana nekubhala indzaba
lelandzisako. Inetigaba letintsatfu, singeniso, umtimba nesiphetfo.

Kumakwa kwenganekwane
Thishela umaka umsebenti webafundzi alandzele irubhriki
yekumakwa kwendzaba lapho kucikelelwa loku lokulandzelako.
• Lokucuketfwe
• Kuticambela
• Lulwimi
• Tiphumuti nesipelingi
Bona irubhriki yekumaka indzaba.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 2       9


D. Takhi netimiso telulwimi
Umsebenti 4: Emabitomvama

Thishela unika inchazelo yemabitomvama.


Inchazelo: Lawa ngemagama etintfo longatibona ubuye ukwati
kutibamba ngetandla.
Sibonelo: Indlu, sibhakabhaka, intsambo, lukhalo, sitfombe, njll.

Emabitosimo
Inchazelo: Lawa ngemagama etintfo longeke utibone ngemehlo nobe
utibambe ngesandla.
Sibonelo: Imiva, sihluku, buhlungu, sifo, umona, lunya, njll.
Imisho
a) Sibhakabhaka site ngisho nalinye lifu. (Emabitomvama)
b) Buhlungu benhlitiyo bumbangele kugula. (Emabitosimo)

Tikhatsi tesento
Sikhatsi sanyalo
Sikhomba kutsi sento senteka nyalo.
Sibonelo:
a) Tilwane tinatsa emanti emfuleni.
b) Batingeli batingela bobhejane kaSkhukhuza.
c) Likwaya licula ingoma lemnandzi.

Sikhatsi lesitako
Sikhomba kutsi sento sisengakenteki sisetawenteka ngalokutako.
Sibonelo:
a) Tilwane titawunatsa emanti emfuleni.
b) Batingeli batawutingela bobhejane kaSkhukhuza.
c) Likwaya litawucula ingoma lemnandzi.

Sikhatsi lesengcile
Sikhomba kutsi sento sesenteka esikhatsini lesiphelile.
Sibonelo:
a) Tilwane tinatse emanti emfuleni.
b) Batingeli batingele bobhejane kaSkhukhuza.
c) Batingeli batingela bobhejane kaSkhukhuza.
d) Likwaya licule ingoma lemnandzi.
e) Likwaya lacula ingoma lemnandzi.

Umsebenti wasekhaya

Thishela ucocisana nebafundzi ngalomsebenti longentasi.


Bafundzi batsatsa inganekwane yensumansumane lefundvwe
esifundvweni seTemlomo ekhasini lekucala badvwebele ngepenseli
yonkhe imisho lesesikhatsini lesitako, lesesikhatsini sanyalo
nalesesikhatsini lesengcile.

10 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 2   


Unit 1Ithemu 1
Sehluko

3 Liviki 5—6

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 14—15 Umsebenti 1: Kulalela imibhalo — Tikhangisi

Ngembi kwekulalela
Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe labakwentako.
Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
ngesikhangisi.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa Irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 3    11


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 14—15 Umsebenti 2: Kufundvwa imibhalo lehhungako —
Sikhangisi

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.

Timphendvulo temsebenti
Bafundzi banika timphendvulo temibuto letawubutwa mayelana
naloko lokufundziwe.

Incwadzi
C. Kubhala
Yemfundzi Umsebenti 3: Sikhangisi — Imibhalo Lehhungako
Likhasi 16—17
Thishela unika inchazelo.

Lokubalulekile ngembhalo lohhungako


• Kukhetsa sihloko.
• Kusetjentiswa kwemagama lahhungako.
• Kusetjentiswa inkhulumo leyimfudzisolite.
• Kusetjentiswa inkhulumo letsatsa luhlangotsi.
• Kusetjentiswa tinongo letifana nekuhabisa, kubabata,
sifutamsindvo, njll.
• Tindlela lekutfolakala ngato loko lokukhangiswako.
• Budze besikhangisi (emagama la-40–50).
• Kungadvwetjwa nemdvwebo waloko lokukhangiswako.
• Umsebenti uyamakwa kulandzelwe emarubhrikhi.
• Kucikelelwa lulwimi lwembhalo lohhungako.
• Bafundzi bakhutsatwa kutsi basebentise tiphumuti letifanele
nesipelingi lesingenamaphutsa.

12 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 3   


Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi
Yemfundzi
Likhasi 17—18 Umsebenti 4: Tihlanganisi

Thishela uchazela bafundzi.


Inchazelo: Tihlanganisi ngemagama lasetjentiselwa kuhlanganisa
imisho lemibili nobe ngetulu yentiwe umusho munye lombici.
Sibonelo: nangabe, nanobe, ngobe, njengobe, njll.
Imisho
a) Umlilo ubasiwe. Umlilo uyafutfumetana.
b) Umlilo ubasiwe ngobe uyafutfumetana.
c) Bafundzi basebenta kamatima. Bafundzi babona kutsi umnyaka
usacala nje.
d) Bafundzi basebenta kamatima njengobe babona kutsi umnyaka
usacala nje.

Umsebenti

Timphendvulo
Bafundzi banikwa imisho kutsi bayihlanganise yakhe umusho munye.
1. Bafana basebenta bakhala njengobe bashaywe ngumphatsisikolo.
2. Dlanini kudla bantfwana ngobe kumnandzi kakhulu.
3. Imoto igicikile ngobe ibe nelisondvo lelimpontjile.
4. Sebentani bantfwabami kute niphumelele ekupheleni kwemnyaka.
5. Inkhohlakalo ayiphumelelisi kodvwa ingenisana etinkingeni.

Umsebenti 5: Taga
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Lena yinkhulumo lehlakaniphile, lenotsile lenenshokutsi
Likhasi 18—19 lefihlekile nalejulile.

Thishela unika bafundzi taga kutsi bayotifundza emakhaya.


(Bona incwadzi yebafundzi.)

Umsebenti wasekhaya

Thishela umaka umsebenti wasekhaya.

Umsebenti 6: Tisho
Incwadzi
Yemfundzi Thishela unika inchazelo yetisho.
Likhasi 19 Inchazelo: Lena yinkhulumo lecishe ifane netaga, ngekutsi inshokutsi
yawo ibhacile, futsi inotsile. Umehluko nje kutsi tisho tona atisiyo
imisho legcwele kodvwa tingemabintana.

Thishela unika bafundzi tisho kutsi bayotifundza emakhaya.


(Bona incwadzi yebafundzi.)

Umsebenti wasekhaya
Thishela umaka lucwaningo lwetisho lolwentiwe bafundzi.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 3       13


Unit 1Ithemu 1
Sehluko

4 Liviki 7—8

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 20—21 Umsebenti 1: Kulalela nekucocisana —
Inkhulumomphendvulwano/inkhulumiswano

Bona imimdlalo lemifisha, Incwadzi Yetindzatjana likhasi 62–91.

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso senkhulumomphendvulwano
kute batfole imininingwane yenkhulumiswano.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile etheksthini lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

14 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 4   


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 22—24 Umsebenti 2—4: Umdlalo — Inkhulumiswano emdlalweni

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa senkhulumiswano.

Timphendvulo temsebenti

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 26—28 Umsebenti 5—6: Inkhulumiswano/
Inkhulumomphendvulwano

Thishela uyachaza.
Inchazelo: Lena yinkhulumo lapho bantfu lababili nobe ngetulu
baphendvulana khona ngesihloko lesitsite.

Sakhiwo senkhulumomphendvulwano (Inkhulumiswano)


Sakhiwo senkhulumomphendvulwano sehlukile ekubhalweni
kwendzaba, ngendlela yekusebentisa tiphumuti letifana
nabokhulumile ngobe abafakwa, endzaweni yabo kusetjentiswa
ikholoni (:).

Lokumcoka ngendlela yekubhala inkhulumiswano


• Emagama ebantfu labakhulumako abhalwa ngasesandleni
sesancele.
• Kufakwa ikholoni emva kwalelo nalelo gama.
• Bokhulumile abafakwa.
• Emalungiselelo ekubhala afana newekubhala indzaba.
(Bona tifundvo tekubhalwa kwendzaba etifundvweni letengcile.)

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 4       15


Sibonelo senkhulumiswano

Sihloko: BoSizwe naSozana bakhulumisana ngathishela


Mkhonto lokhutsele kakhulu esikolweni sabo.
(BoSizwe naSozana bahlangana endleleni leya emtatjeni
wetincwadzi)
Sozana: Siyabonana ntsanga.
Sizwe: Yebo mnaketfu, sibulawa ngumsebenti nje
kuphela.
Sizwe: Mine angiyitsandzi indlela lasebenta ngayo
thishela Ngcane.
Sozana Usho ngani mngani wami?
Sizwe: Usinika umsebeti lomnyenti kakhulu.
Sozana: Kantsi kufunekani mbamba yemngani?
Sizwe: Kusebenta kulungile kodvwa hhayi kusinika
longaka umsebenti.
Sozana: Mine kuyangibusisa loko ngobe kufika luhlolo
ngivutsiwe.
Sizwe: Chubeka-ke wena, mine angeke ngisawenta
longetulu kwemandla ami.
Sozana: Lisina muva liyabukwa mnaketfu. Chubeka
nalokuba yinyoka kwakho. Wonkhe umuntfu
uvuna lapho alime khona.
(Bavalelisane, behlukane Sozana sekacansuke afile)

Umsebenti
Umsebenti utawumakwa ngekuntjintjana ngetincwadzi, babuke
sipelingi semagama nekusetjentiswa kwetiphumuti ngalokufanele.
Emva kwaloko thishela umaka umsebenti webafundzi lapho babhale
khona inkhulumiswano.

Incwadzi
D. Takhi netimiso telulwimi
Yemfundzi Umsebenti 7: Bomcondvofana
Likhasi 28—30
Inchazelo: Lawa ngemagama labhalwa ngalokungefani kodvwa abe
asho lokufanako.
Sibonelo:
a) Ingulube itsandza tinsila neludzaka.
b) Ihhontji itsandza tinsila neludzaka.

Bafundzi banikwa luhla lwabomcondvofana kutsi bayolufundza.


(Bona incwadzi yemfundzi.)

16 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 4   


Umsebenti
Thishela umaka umsebenti webafundzi.
Bafundzi benta lucwaningo lwabomcondvofana labalishumi.
Emagama lalukhuni afakwa esilulwini sabo seluhla lwesichazamagama
labatakele sona.

Umsebenti 8: Bomcondvophika

Thishela uyachaza.
Inchazelo: Lawa ngemagama lanemcondvo lophikisanako.
Sibonelo:
a) Bafana bagijima bahleka enkhundleni yemidlalo.
b) Bafana banyonyoba bakhala enkhundleni yemidlalo.
c) Lomatsemba ngumuntfu lonelunya.
d) Lomatsemba ngumuntfu lonemusa.

Bafundzi banikwa luhla lwabomcondvophika kutsi bayolufundza.

Umsebenti

1. Bafundzi benta lucwaningo lwabomcondvophika labalishumi.


Emagama lalukhuni afakwa esilulwini sabo seluhla
lwesichazamagama labatakhele sona.
2. Faka bomcondvophika kulamagama ladvwetjelwe.
a) Malume wakhe uyinjinga/usigwili/uyingcumba/yingamula.
b) Make ucala licansi lakhe lelincane.
c) Emantongomane bawasakate ebaleni.
d) Lizo ligagu emculweni.
3. Endzaweni yemagama ladvwetjelwe faka bomcondvofana.
a) Emanti avuta emathayeleni. – atfonsa
b) Sonkondlo usinika kuhlakanipha ngetinkondlo takhe. –
usipha
c) Sangoma sishaya ematsambo. – inyanga
d) Sagila sakhe sibhobote Sipho lidvuma. – liwisa
e) Kuhamba kweyise kumente wajabha kakhulu. – wadvumala
4. Akha taga nganankha emagama lalandzelako.
a) Lilanga – Lilanga lingawa lidliwe tinkhukhu.
b) Emanti – Bantfu abayi nganhlanye bangasiwo emanti.
c) Likati – Likati lilala etiko.
d) Imbila – Imbila yeswela umsila ngekulayetela.
e) Indlela – Indlela ibutwa kulabasembili.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 4       17


Unit 1Ithemu 1
Sehluko

5 Liviki 9—10

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi Temlomo
Likhasi 31—32
Umsebenti 1: Kulalela nekucocisana ngenkondlo

Lichawe, Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 94–95

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
• Thishela ufundzela bafundzi inkondlo kute batfole
imininingwane yalokushiwo yinkondlo nekujula kwayo.
• Thishela ulawula tingcoco tebafundzi bacoca ngaloko
labakuvile enkondlweni lefundvwe nguthishela.
• Thishela ubasita ngetimphendvulo ngalesikhatsi babutana
imibuto ngesivisiso, baphendvulane kukhombisa lizinga labo
lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

18 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 5   


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 33 Umsebenti 2: Kufundza inkondlo

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona inkondlo
lefundvwako. Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi
babuke itheksthi bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi inkondlo. Ngembi kwekutsi
abanike litfuba lekutsi batifundzele ngekwabo.

Timphendvulo temsebenti.

Incwadzi C. Kubhala:
Yemfundzi
Likhasi 34 Umsebenti 3: Kubhalwa inkondlo

Bunkondlo lobutawusetjentiswa: ingcikitsi yenkondlo;


sifanankhamisa; sifaniso; sifanisongco.

Lokwentiwako
1. Bafundzi batihlela ngemacembu. Lelo nalelo cembu likhetsa
inkondlo encwadzini yabo yetinkondlo kute kubuketwe
lobunkondlo lobungenhla.
2. Licembu ngalinye likhetsa ingcikitsi lelitawubhala ngayo
inkondlo.
3. Kukhetfwa sihloko senkondlo.
4. Kwakhiwa imisho letawakha imigca netinzima tenkondlo.
5. Emacembu antjintjanisa imisebenti yabo kubukwe tinkondlo
leticanjiwe.

Umsebenti

Umfundzi ngamunye unikwa litfuba lekuyobhala yakhe inkondlo


ekhaya.

SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 5       19


Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi
Yemfundzi
Likhasi 34—35 Umsebenti 4: Bondzaweni

Bondzaweni
Inchazelo: Lawa ngemagama lakhomba kutsi lokutsite kukuyiphi
indzawo nobe kwentelwa kuyiphi indzawo.
Sibonelo:
a) Sonto utfole imcwadzi yakhe eposini.
b) Kumatima emsebentini wakhe LaMotsa.
c) Tifundziswa tidlela etafuleni.

Umsebenti

Bafundzi bakha imisho lesihlanu lecuketse bondzaweni.


Sinongo sekumuntfutisa (Bona umsebenti wemaviki 5 na 6).

Kubuyeketa
a) Kumuntfutiswa ngetitfo temtimba wemuntfu.
Sibonelo: Sandla semtsetfo sifika lapho ungeke ufike khona.
b) Kumuntfutisa ngetento temuntfu.
Sibonelo: Lilanga lihamba kancane lamuhla.

20 SISWATI  ITHEMU 1  SEHLUKO 5   


ITHEMU
2
Unit 1Ithemu 2
Sehluko

6 Liviki 1—2

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 37—38 Umsebenti 1: Kulalela nekucocisana ngembhaloticondziso
(iresiphi)

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi ticondziso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwaloko lokucondziswako.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Thishela usebentisa lerubhriki uma amaka ticondziso.

22 SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 6   


Irubhriki yekuhlola kulalela

Emacophelo Imininingwane yelwati Likhono lekubika Kusetjentiswa


loluzuziwe kwelulwimi
Imininingwane lephelele Tigameko tilandzeliswa Lulwimi luhlantekile
7
ngalokulalelwe ngemalengiso alunamaphutsa
Emaphuzu lambalwa asele Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luhlantekile
6 ngaphandle ngalokusezingeni emaphutsa ambalwa
lelisetulu kakhulu
Imininingwane leminye Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
5 isele ngaphandle nalokwemukelekako, kodvwa lunemaphutsa
letinye tiyaphanjaniswa lambalwa
Imininingwane Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
4 leminyentana isele ngalokusezingeni, letinye kodvwa lunemaphutsa
ngaphandle tiyaphanjaniswa lamanyentana
Imininingwane leminyenti Letinye tigameko Lulwimi lunemaphutsa
isele ngaphandle atikalandzelaniswa lamanyenti
3
ngalokwemukelekile,
tiphanjanisiwe
Imininingwane leminyenti Tigameko Lulwimi lunemaphutsa
2 kakhulu isele ngaphandle atikalandzelaniswa kahle lamanyenti kakhulu
tiphanjanisiwe kakhulu
Imbalwa kakhulu Akunakulandzelaniswa Lizinga lelulwimi liphasi
1
imininingwane lebikiwe kwetigameko nakancane kakhulu

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.

Sibonelo:
a) Litibulo — Umntfwana wekucala ekhaya.
b) Tfunjana — Umntfwana wekugcina ekhaya.
c) Kusenombonombo — Ekuseni kakhulu.
d) Lidzili — Umcimbi

• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.


• Tjela umngani wakho kutsi lunini lusuku lwakho lwekutalwa.
• Yini lowayitsandza ngelusuku lwakho lwekutalwa.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 6    23


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 38—40 Umsebenti 2: Kufundza indlela yekupheka
ngemibhaloticondziso

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi ticondziso.

Timphendvulo temsebenti

Incwadzi
C. Kubhala
Yemfundzi Umsebenti 3: Ticondziso
Likhasi 40—41
Thishela usita bafundzi kutsi babuyekete ticondziso letentiwe
esifundvweni setemlomo.

Sakhiwo sembhaloticondziso
• Kukhetsa sihloko.
• Kwakha luhlaka lolungaba libalavemcondvo lelitawufaka ekhatsi
emalungiselelo aloko lokutakwentiwa kuleto ticondziso.
• Luhla lwetitsako letiyawudidiyelwa.
• Indlelalakwenta.
• Kuphuma kuyintfo letawusetjentiselwani.

Tingcoco temacembu
• Thishela ulawula kucocisana kwebafundzi emacenjini.
• Kukhetsa loko lokutawubhalwa ticondziso tako.
• Kwakhiwa kwemisho letawusetjentiswa ekubhalweni
kwalombhaloticondziso.

Thishela umaka ticondziso ngekulandzela irubhriki yeticondziso.

24 SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 6   


Irubhirikhi yekumaka ticondziso

Emacophelo Lokucuketfwe Likhono lekuhlela Kusetjentiswa kwelulwimi

7 Lwati lusezingeni Likhono lekuhlela lisetulu Lulwimi lusetulu kakhulu


lolusetulu kakhulu futsi liyababateka
luyababateka
6 Lwati lusezingeni Likhono lekuhlela lisetulu Likhono lekusetjentiswa
lolusetulu kwelulwimi lisetulu
5 Lwati lusemkhatsini Likhono lekuhlela Lulwimi lusendzimeni
luyemukeleka liyemukeleka
4 Lwati luyevakala Likhono lekuhlela Likhono liphasi kodvwa
lisezingeni liyemukeleka
3 Lwati lusezingeni Likhono lisezingeni Likhono liphasi
loluphasi leliphasi
2 Lwati luphasi Likhono liphasi kakhulu Lulwimi luphasi kakhulu
alwemukeleki
1 Lwati alunembi Ute likhono lekuhlela Lulwimi luphasi kakhulu
alwemukeleki futsi wehlulekile
kulisebentisa lulwimi

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 41—42 Umsebenti 4: Inhloko yemusho namentiwa wemusho

Thishela unika inchazelo.


Inhloko
Inhloko yincenye yemusho lekungiyo lenta lokutsite emshweni.
Sibonelo: Tinkhomo tidla tjani emadlelweni. – Tinkhomo ngito
letenta lokutsite kulomusho, (tiyadla). Ngaloko-ke ngito letiyinhloko
yalomusho.

Mentiwa
Mentiwa yincenye yemusho lekungiyona yentiwa lokutsite emshweni.
Sibonelo: Tinkhomo tidla tjani emadlelweni. – Tjani ngibo
lobungumentiwa ngobe ngibo lobudliwako.

Umsebenti

Timphendvulo
1. Thishela umaka imisho leyakhiwe bafundzi lapho badvwebele
khona tinhloko temisho.
2. Kulemisho lelandzelako dvwebela inhloko.
a) Sebafike bonkhe bafundzi esikolweni.
b) Lusha lubhikishela emalungelo abo.
c) Onkhe emalanga dzadzewetfu uhambisa umntfwana
enkhulisa.
d) Likolishi lemukele bantfwana labanyenti lonyaka.
e) Basebenti bafuna kwengetelwa imali.

SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 6    25


3. Dvwebela mentiwa kulemisho lelandzelako.
a) Sihlahla sishaywe ngumbane.
b) Nguye Make lophule sitja.
c) Batali bakhe batsenge imoti lendzala.
d) Simangele ubhaka likhekhe lelimnandzi.
e) Thishelanhloko akamfuni umfana logangako.

26 SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 6   


Unit 1Ithemu 2
Sehluko

7 Liviki 3—4

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 43 Umsebenti 1: Kulalela umlandvomphilo

Bona Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 116–119.

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi kute batfole imininingwane
yemlandvomphilo.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 7    27


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 43—44 Umsebenti 2: Kufundza umlandvomphilo

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi umlandvomphilo.

Timphendvulo temsebenti.

Incwadzi
C. Kubhala
Yemfundzi Umsebenti 3: Kubhala umlandvomphilo
Likhasi 45
Thishela uchazela bafundzi tintfo letifanele tifakwe ngaphasi
kwemlandvomphilo.

Lokumcoka lokungena ngaphasi kwemlandvomphilo


1. Imininingwane lephatselene nemnikati wemlandvomphilo.
• Ligama nesibongo
• Likheli lalapho ahlala khona
• Likheli laseposini
• Uwesingaki ekhaya
• Simo semphilo yakho
• Inombolo yesitifiketi sakho sekutalwa
• Luciningo lwasekhaya
2. Temfundvo
• Libanga lofudza lona
• Tifundvo lotentako
• Lwati lonalo
3. Tekucitsa situnge
• Imidlalo loyitsandzako
• Tintfo locitsa ngato situnge
4. Bantfu labakwatiko lekungabutwa kubo ngawe.

Umsebenti
Thishela umaka umlandvomphilo abuke loku lokulandzelako:
a) Luhlakasimo
b) Kulandzelana kwemaphuzu

28 SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 7   


c) Sipelingi
d) Lulwimi lolufinciwe
e) Tiphumuti

D. Takhi netimiso telulwimi


Umsebenti 4: Sento
Incwadzi
Yemfundzi Kubuyeketwa kwenchazelo yetento
Likhasi 45—46
Sento ligama lelisho kwenta kushukuma lokutsite kwemtimba nobe intfo.
Sibonelo:
a) Umuntfu uyahamba.
b) Umoya uyahhusha.
c) Umcabango uyatsatsa uyabeka, njll.

Umsebenti

Timphendvulo
1. Kumakwa tento letilishumi letitsetfwe endzabeni lelalelwe
esifundvweni seTemlomo.
2. Kulemisho lelandzelako dvwebela onkhe emagama latento.
a) Ngalelilanga kuna imvula kwafa bantfu labanyenti.
b) Sivalo salendlu sifafabukile ngenca yemanti emvula.
c) Thishelanhloko unginike sijeziso ngobe ngigangile.
d) Bafana basebenta engadzeni njalo ngaLesihlanu.
e) Likwaya lakhe lihlabelela kamnandzi.

Umsebenti 5: Tikhatsi tesento

Sikhatsi sanyalo: Inja icapha lubisi lolubandzako.


Sikhatsi lesengcile: Inja yacapha lubisi lolubandzako.
Sikhatsi lesitako: Inja itawulucapha lubisi lolubandzako.

Umsebenti

1. Kumakwa imisho lesihlanu lecuketse letikhatsi letilandzelako,


ucikelele sipelingi netiphumuti.
a) Sikhatsi sanyalo.
b) Sikhatsi lesitako.
c) Sikhatsi lesengcile.
2. Tsatsa incwadzi yakho yenoveli ekhasini 5 ukhokhe imisho lesihlanu
lesesikhatsini lesitako nalesihlanu lesesikhatsini lesengcile.
3. Sebentani ngemacembu lamatsatfu, linye lakhe imisho
lesesikhatsini sanyalo, lelinye lakhe imisho lesesikatsini lesitako
bese lelinye lakhe imisho lesesikhatsini lesengcile.

Umsebenti 6: Sibitelo (Sipelingi)

Tsatsa onkhe emagama lowabona kutsi alukhuni kuwabhala,


ubuyekete indlela yekuwapela nekuwabhala.

SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 7    29


Unit 1Ithemu 2
Sehluko

8 Liviki 5—6

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 47—48 Umsebenti 1: Kulalela nekucocisana ngenganekwane

Salikati nemasi, Incwadzi Yetindzatjana likhasi 6–9

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tenganekwane.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Thishela unika emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa Irubhriki yekulalela.
• Thishela uhlola likhono lebafundzi lekulalela.
• Bacoca ngaloko labakuvile enganekwaneni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngenganekwane baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

30 SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 8   


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 47—48 Umsebenti 2: Kufundza tinganekwane

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi inganekwane bese ubanika
litfuba lekufundza inganekwane ngamunye ngamunye, abe
abanika emamaki ngekulandzela irubhriki yekufundza.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 48 Umsebenti 3: Kubhalwa kwenganekwane

Kubuyeketwa inganekwane lefundvwe esifundweni setemlomo


Kubukwa sakhiwo senganekwane.

Singeniso
• Kwesukasukela!
• Balingisi benganekwane.
• Lapho kwenteka khona lenganekwane.
• Sikhatsi leyenteka ngaso.

Umtimba wenganekwane
Kwenteka kwetigameko ngekulandzelana kwato.

Siphetfo
• Kusombululeka kwenkinga.
• Cosi, cosi, iyaphela.

Umsebenti

1. Thishela umaka tinganekwane labatibhalele tona bafundzi.


2. Emva kwaloko bese benta tilungiso tekugcina ngembikwekunikwa
emamaki.
3. Umsebenti umakwa ngemarubhrikhi ekumaka indzaba.

SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 8    31


Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi
Yemfundzi
Likhasi 49 Umsebenti 4: Tento (Tiyachubeka)

Thishela umaka umsebenti webafundzi kubukwa sipelingi


netiphumuti.
Imisho LESIHLANU lecuketse letikhatsi letilandzelako, ucikelele
sipelingi netiphumuti.
• Sikhatsi sanyalo.
• Sikhatsi lesitako.
• Sikhatsi lesengcile.

32 SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 8   


Unit 1Ithemu 2
Sehluko

9 Liviki 7—8

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 50 Umsebenti 1: Kulalela indzaba — Indzaba lelandzisako

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 9    33


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 50—52 Umsebenti 2: Kufundvwa indzaba lelandzisako

Inovelana, Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 38–60

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba
lefundziswako.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
• Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni.
• Bafundzi nabo batawufundza ngamunye ngamunye kute
banikwe emamaki ngekulandzela irubhriki yekufundza.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 52—53) Umsebenti 3: Kubhala indzaba lelandzisako

Thishela uchazela bafundzi.

Sakhiwo Sendzaba
Singeniso
• Kukhetfwa sihloko sendzaba.
• Kwetfula kutsi ikhuluma ngani.
• Balingisi labaphatselene nendzaba.
• Indzawo lapho kwenteka khona indzaba.

Umtimba wendzaba
• Loko lokwentekako endzabeni ngekulandzelana kwako.
• Imibono ingahlangahlangani, ibumbane.
• Imibono ihlelwe ngetindzima.
• Kucikelelwe sipelingi netiphumuti.

Siphetfo
• Songa loko lobekucocwa ngako emtimbeni wendzaba.
• Iphetseke njani?
• Wena utsini ngaletigameko nesiphetfo salendzaba?

34 SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 9   


Umsebenti
Thishela umaka umsebenti webafundzi alandzele irubhriki
yekumakwa kwendzaba.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 53—54 Umsebenti 4: Tiphawulo

Thishela uyachaza.
Inchazelo: Siphawulo ligama lelichaza lelinye ligama.
Sibonelo:
a) Umsebenti lomkhulu wekulima sewucalile.
b) Bantfwana labanyenti batsandza lisontfo.
c) Lamuhla lapha ekhaya bapheke kudla lokuncane.

Umsebenti

Thishela umaka imisho leyakhiwe ngetiphawulo letisemanotsini


encwadzini yebafundzi. Kucikelelwa sipelingi netiphumuti
letisetjentisiwe.

Umsebenti 5: Sikhatsi lesengcile

Thishela ubuyeketa sikhatsi lesengcile nebafundzi – sikhomba kutsi


sento senteke esikhatsini lesendlulile.
Thishela ulawula kubukwa kwetindzaba letibhalwe bafundzi lapho
babuka tikhatsi tesento letisetjentiswe etindzabeni tabo.

Umsebenti

Timphendvulo
Bhala lemisho lelandzelako ibe sesikhatsini lesengcile.
a) Bafati batfote/batfota tinkhuni letimanti ngobe linile.
b) Bebasadla labantfu labagulako.
c) Lihlatsi lelimnyama beligcwele/lagcwala tinyoka.
d) Bekatfunywe/Watfunywa nguyise kutsi amkhele emanti.
e) Bebambitela/Bambitela kutsi atewuchaza ngaloko lakwentile.

Thishela ucinisekisa kutsi tiphumuti nesipelingi kuyalungiswa.

SISWATI  ITHEMU 2  SEHLUKO 9    35


Unit 1
Sehluko

10 Liviki 9—10

Incwadzi Kubuyeketa
Yemfundzi
Likhasi 55—57 Sifundvo: Siswati

EMAMAKI: 50

UMBUTO 1

Fundza lesiceshana setheksthi bese uphendvula imibuto


letawulandzela.
Sesifikile sikhatsi sekutsi wonkhe umuntfu lomusha avukele
esikolweni kute bumphumphutse busale phasi. Endvulo bekulukhuni
kakhulu kutsi ungatfola imfundvo ngendlela loyifunako. Tikolo

betiyindlala, lubandlululo lubaba, buphuya bubhokile


nemisebenti yemdzabu nayo inje. Ngaloko-ke ngiko loku lizinga
lekungafundzi lisetulu kangaka esiveni lesimnyama. VUKA
NGWANE KUSILE! UNGAFELI EMASHICENI!
UMBUTO 2

1. Acondziswe kubafundzi balendzaba/ebantfwaneni

labasakhula, njll. (1)


2. Ucaba ngobe abalulekile/Kutsi abonakale kalula. (2)
3. Tikolo betiyindlala, lubandlululo lubaba, buphuya bubhokile
nemisebenti yemdzabu. (4)
4. Kusho kutsi tikolo betingasitinyenti. (2)
5. Umuntfu longakafundzi ufaniswa nemphumphutse
kuletheksthi lengenhla? (1)
[10]

SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 10    37
UMBUTO 3
Kulemisho lelandzelako faka tiphumuti letifanele: Khetsa kuleti:
likhefu (,); ngci (.); bokhulunyiwe (“ ”); bofeleba.
1. Mine titselo lengititsandzako ngema-apula, bhanana
nemawolintji.(1)
2. Bantfwabakhe babhatjatiswe nguMfu. Dlangamandla.(2)
3. “Yekelani kwedzelela nine Thembi,” kusho make Kheswa.(3)
4. Uvuka ekuseni ageze, adle, kudla bese uya esikolweni. (1)
5. “Mtjeleni angilindze,” kusho Thandiwe, lohlala kaManzini. (2)
[10]
UMBUTO 4

Chaza letisho netaga letilandzelako.


1. Inkhomo ingatala umntfu – Ngeke kwenteke. (1)
2. Kubamba indlela. – Ekuhambeni uhlangana netintfo longatati.(1)
3. Kuvova inkhani. – Kucedza inkhani. (1)
4. Imbita ivutfwa ngekwekhwetelwa. – Intfo ilunga
ngekuyilandzelela.(1)
5. Lilanga lingawa lidliwe tinkhukhu. Ngeke kwenteke. (1)
[5]

UMBUTO 5

Phindza ubhale lemisho lelandzelako, udvwebele incenye yemusho


leshiwo kubakaki.
1. Indzebe yemhlaba iletse ludvumo eNingizimu Afrika. (inhloko
yemusho)(1)
2. Bambulele kabuhlungu umntfwana wakhe. (mentiwa). (1)
3. Emave emhlaba ahlangana njalo ngemnyaka. (silandziso) (1)
4. Umnotfo walelive wehliswa kwesweleka kwemisebenti.
(inhloko yemusho) (1)
5. Themba ushaywe sagila enhloko. (mentiwa) (1)
[5]

UMBUTO 6

Shano kutsi lamagama ladvwetjelwe angutiphi titfo tenkhulumo.


1. Umfula lomkhulu ugcwele kakhulu. – Siphawulo  (1)
2. Sihlahla lesidze siwiswe ngumoya. – Sento (1)
3. Imali yona iyatsandvwa sibili. – Sabito selucobo/Sento (2)
4. Licaca alitiva kunuka. – Libito (1)
[5]

UMBUTO 7

1. Endzaweni yemagama ladvwetjelwe faka bomcondvophika.


a) Basebenta matima balale badziniwe. – Bavuke  (1)
b) Uhlala atigubetele ngengubo ebusuku. – Emini (1)
c) Hulumende usita tinjinga kuphela. – Timphuya/Tichaga (1)

38 SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 10   
2. Endzaweni yemagama ladvwetjelwe faka bomcondvofana.
a) Leligama linemcondvo lofihlekile. – Locashile (1)
b) Lusuku lwekutalwa kwakhe luyakhunjulwa. – Lilanga (1)
c) Bahlala bakhuluma njalo eklasini. – Babindzile/Bathulile (1)
[6]

UMBUTO 8

Kumakwa imisho lecuketse letinongo letilandzelako:


1. Sifaniso (1)
2. Sifanisongco (1)
3. Kumuntfutisa (1)
4. Sihabiso (1)
[4]

UMBUTO 9

Bhala lemisho ngetikhatsi letishiwo kubakaki.


1. Bamtfole ahleti etukwelitje adziniwe. (Sikhatsi lesitako). (1)
Batawumtfola ahleti etukwelitje adziniwe.
2. Uyakhala nabamshaya esikolweni (Sikhatsi lesitako). (1)
Utawukhala nabamshaya.
3. Bebamtsandza bangani bakhe Solani. (Sikhatsi sanyalo) (1)
Bayamtsandza bangani bakhe Solani.
4. Nihleli nabani lapho ekhaya? (Sikhatsi lesitako) (1)
Nitawuhlala/Nitawube nihleli nabani lapho ekhaya?
5. Kuyaphela kubusa lapha ekhaya. (Sikhatsi lesengcile) (1)
Kuphelile/Kwaphela kubusa lapha ekhaya.
[5]
 SAMBA: 50

SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 10 39

ITHEMU
3
Unit 1Ithemu 3
Sehluko

11 Liviki 1—2

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 59 Umsebenti 1: Kulalela umlandvomphilo (uyachubeka)

Kugcwaliswa kwedayari/Umlandvomphilo, Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 116–119

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
• Thishela ufundzela bafundzi lapho kufakwe khona
imininingwane yedayari.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

42 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 11   


Irubhriki yekuhlola kulalela

Emacophelo Imininingwane yelwati Likhono lekubika Kusetjentiswa


loluzuziwe kwelulwimi
Imininingwane lephelele Tigameko tilandzeliswa Lulwimi luhlantekile
7
ngalokulalelwe ngemalengiso alunamaphutsa
Emaphuzu lambalwa asele Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luhlantekile
6 ngaphandle ngalokusezingeni lelisetulu emaphutsa ambalwa
kakhulu
Imininingwane leminye Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
5 isele ngaphandle nalokwemukelekako, letinye kodvwa lunemaphutsa
tiyaphanjaniswa lambalwa
Imininingwane Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
4 leminyentana isele ngalokusezingeni, letinye kodvwa lunemaphutsa
ngaphandle tiyaphanjaniswa lamanyentana
Imininingwane leminyenti Letinye tigameko atikalandzelaniswa Lulwimi lunemaphutsa
3
isele ngaphandle ngalokwemukelekile, tiphanjanisiwe lamanyenti
Imininingwane leminyenti Tigameko atikalandzelaniswa kahle Lulwimi lunemaphutsa
2
kakhulu isele ngaphandle tiphanjanisiwe kakhulu lamanyenti kakhulu
Imbalwa kakhulu Akunakulandzelaniswa Lizinga lelulwimi liphasi
1
imininingwane lebikiwe kwetigameko nakancane kakhulu

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuve kufundvwa nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Incwadzi
B. Kufundza
Yemfundzi Umsebenti 2: Kufundza idayari/umlandvomphilo
Likhasi 60

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona umsebenti
lofundvwako.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
• Thishela uchaza emagama langahle abe lukhuni kubafundzi.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 11    43


Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 60 Umsebenti 3: Kubhala idayari

Thishela usita bafudzi ekugcwaliseni idayari.

Umsebenti 4: Bafundzi bayamakelana

Emva kwekumakelana umsebenti utawumakwa ngumfundzisi,


kubukwa sibitelo nemalanga enyanga lekhetsiwe.

D. Takhi netimiso telulwimi


Umsebenti 5: Tabito

Bona Incwadzi Yemfundzi Likhasi 60–63.

Inchazelo: Tabito ngemaganyana lahoba libito ngeuligcizelela nobe


kulicatsanisa. Kulesinye sikhats tiyatimela todvwa ngaphandle
kwekuhambisana nelibito. Sibonelo:
a) Lapho sisikhombabito khona (Sihambisana nelibito kantsi futsi
siyacatsanisa): Make yena yadla kantsi babe yena ulele.
Make yena uyadla.

Ngisho yena Make kutsi uyadla. (Sihambisana nelibito kantsi futsi


siyagcizelela)

b) Lapho sisebenta njengesabito (sitimele sodvwa ngaphandle


wekuhambisana nasobito): Yena uyadla/Yena ulele.

Tinhlobo tetabito
Tabito telucobo
Sibonelo:
yena, bona, sona, lona, mine, tsine, njll.

Tabito tekukhomba
Sibonelo:
lapha, leso, loku, lena, njll.

Tabito tekukhomba tikhomba


Sibonelo:
a) Dvute (lapha)
b) Tikhombe bucalu (lapho)
c) Tikhombe ekudzeni (lapha)

44 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 11   


Unit 1Ithemu 3
Sehluko

12 Liviki 3—4

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 64—65 Umsebenti 1: Kulalela incwadzi yebungani

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
• Thishela ufundzela bafundzi sibonelo sencwadzi yebungani
kute batfole imininingwane yekubhalwa kwencwadzi
yebungani.
• Thishela uchazela bafundzi emagama langahle abelukhuni
kubafundzi.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile nakufundza thishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesifundvo baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 12    45


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 65—66 Umsebenti 2: Kufundza incwadzi yebungani

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona incwadzi
yebungani.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
• Thishela ufundzela bafundzi incwadzi yebungani.
• Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela
ngamunye ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa
nekulandzela timphawu tekufundza abuye abanike emamaki
ngekulandzela irubhriki yekuhlola kufundza.

Emva kwekufundza
Thishela ubuta bafundzi imibuto ngaloko bekufundvwa kute atfole
kuvisisa kwabo nabafundza.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 66 Umsebenti 3: Kubhala incwadzi yebungani

Kubuyeketwa kwebhalwa kwencwadzi yebunani


• Kubhalwa kwelikheli ngasesandleni sokudla.
• Kubhala lusuku incwadzi lebhalwe ngalo.
• Kweciwa kwemugca ngembikwesibingelelo.
• Sibingelelo lesifanele. Sibonelo: Mngani, Thandi, Mngani wami,
Malume, Mzala, njll.
• Kweciwa kwemugca ngembi kwesingeniso.
• Singeniso lesetfula loko lokutawukhulunywa ngako encwadzini.
• Kweciwa kwemugca ngembikwekucala umbiko wencwadzi.
• Lokucocwako kumele kubumbane, kuhlelwe ngetindzima
ngekuhambelana kwemicondvo.
• Lulwimi alube ngulolwemukelekile, lolungenamaphutsa esibitelo
netiphumuti.
• Kweciwa umugca ngembikwekuvalelisa.
• Sivaleliso kumele sihambelane nesibingelelo: Nangabe kutsiwe,
Mngani, esibingelelweni, sivaleliso sitawutsi, Ngimi umngani
wakho, njll.

46 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 12   


Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi
Yemfundzi
Likhasi 67 Umsebenti 4: Tento tiyachubeka

1. Tento tihambisana nesikhatsi. – Sanyalo = Ngiyadla; Lesengcile =


Ngidlile/Ngadla
2. Tento ngito letakha silandziso semusho. Sibonelo: Gogo uhola
imphensheni. – uhola sento (silandziso)
3. Tento tichumana netivumelwano nemagama letihambisana nawo
emshweni. Sibonelo: Litje liyasindza; Kufa kuyesabeka

Timphendvulo temsebenti.

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 12    47


Unit 1Ithemu
SehlukoKuyasebeta
3
10
13 Liviki
Liviki9—10
5—6

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 68—69 Umsebenti 1: Kulalela indzaba lemfisha

Kubaluleka kwemanti, Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 18–25

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

48 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 13   


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 69—72 Umsebenti 2: Kufundza indzaba lemfisha

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
• Thishela utawufundzela bafundzi indzaba lemfisha kute beve
indlela lekumele bafundze ngayo.
• Thishela ulalela bafundzi bafundza ngamunye ngamunye
ngekuphimisela abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa
nekulandzela timphawu tekufundza abuye abanike emamaki
alandzele Irubhriki yekuhlola kufundza.

Emva kwekufundza
Bafundzi baya emacenjini lapho bacocisana ngalokushiwo
yindzaba labayifundzile, sakhiwo sayo netigameko tayo.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 72—73 Umsebenti 3: Kubhala indzaba lemfisha

Thishela uchazela bafundzi ngekubhalwa kwendzaba lemfisha.

Sakhiwo sendzaba
Singeniso
• Kukhetfwa sihloko sendzaba.
• Kwetfula kutsi ikhuluma ngani.
• Balingisi labaphatselene nendzaba.
• Indzawo lapho kwenteka khona indzaba.

Umtimba wendzaba
• Loko lokwentekako endzabeni ngekulandzelana kwako.
• Imibono ingahlangahlangani, ibumbane.
• Imibono ihlelwe ngetindzima.
• Kucikelelwe sipelingi netiphumuti.

Siphetfo
• Songa loko lobekucocwa ngako emtimbeni wendzaba.
• Iphetseke njani?
• Wena utsini ngaletigameko nesiphetfo salendzaba?

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 13    49


Umsebenti
Thishela umaka tindzaba tebafundzi kulandzelwa irubhriki yekumaka
indzaba.
Emagama lapelwe kabi kumele abhalwe kabili kute etayeleke indlela
labhalwa ngayo.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 73—74 Umsebenti 4: Tiphawulo

Bafundzi bakhunjutwa ngesakhiwo setiphawulo kanye neticu taso.


(Bona sifundvo selulwimi emavikini 7–8.)

Tiphawulo
Thishela uchaza tiphawulo.
Siphawulo ligama lelichaza lelinye ligama.
Sibonelo:
a) Emaviki lamanyenti abekelwe kufundza kuphela.
b) Sitolo lesikhulu sitsengisa yonkhe intfo.
c) Indlela lembi yekuphila kwedzelela bantfu labadzala.

Bafundzi banikwa ticu tetiphawulo lekumele bayotifundza emakhaya.


(Bona incwadzi yemfundzi emaviki 7–8.)

Umsebenti

Timphendvulo
1. Bafundzi basebentisa leticu tesiphawulo letilandzelako emishweni:
(Thishela uyamaka).
a) nyenti b) fisha c) dvuna
d) ncane e) hle
2. Faka tinhlavu letisele kulamagama lakulemisho lelandzelako:
a) Tindvuna … letinyenti tinemtsetfo.
b) Bantfu … labadvuna banesibindzi.
c) Indzaba … lemfisha imnandzi.
d) Luswane … loluncane luyakhala.
e) Intfombi … lenhle iyatsandzeka.

Umsebenti 5: Tikhatsi tesento

Bona imisebenti lengcile macondzana netikhatsi tesento.

Thishela umaka umsebenti webafundzi abuye acocisane nabo ngawo.


Tsatsa indzaba yesitsatfu encwadzini yetindzaba letimfisha
leniyifundzako ukhetse imisho lecuketse letikhatsi letilandzelako.
a) Sikhatsi lesengcile
b) Sikhatsi lesitako
c) Sikhatsi sanyalo

50 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 13   


Unit 1Ithemu
Sehluko Kuyasebeta
3
14
10 Liviki
Liviki9—10
7—8

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 75 Umsebenti 1: Kulalela tibonwa

i-athikhili leya kumabonakudze


Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni bese
ubafundzela sibonelo se-athikhili leya kumabonakudze.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi umbiko loya kumabonakudze.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 14    51


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 76—77 Umsebenti 2: Kufundza imibhalolwati

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.

Timphendvulo temsebenti.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 78 Umsebenti 3: Kubhala umbiko loya kumabonakudze

Thishela uchazela bafundzi kutsi yini lebalulekile nakubhalwa umbiko.

Lokubalulekile
• Sihloko sembiko.
• Uya kubani.
• Ubuya kubani.
• Ubhalwe nini?
• Uphatselene nani?
• Tincomo.
• Sakhiwo lesihlelekile nelulwimi loluhlelekile.
• Tiphumuti letifanele.

Umsebenti

1. Thishela ulawula emacembu ebafundzi nakabonisana


ngekubhalwa kwembiko.
a) Bangabhala ngani.
b) Kwakhiwa silulumagama lesitawusetjentiswa.
c) Imisho letawusetjentiswa.
d) Sakhiwo sembiko.

52 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 14   


2. Thishela kumele amake lomsebenti webafundzi emva kwekutsi
bamakelane nabantjintjene tincwadzi tabo.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 78—79 Umsebenti 4: Tento

Thishela ukhumbuta bafundzi ngaloku lokulandzelako:

Umsebenti wesento

Sento
Sento ngiso lesitjela umuntfu kutsi ente lokutsite. Tento takha
tilandziso temusho.
• Tento tihambisana nesikhatsi sanyalo, sibonelo: ngiyavuka;
nesikhatsi lesengcile, sibonelo: ngivukile/ngavuka
• Tento ngito letakha silandziso semusho, sibonelo: Siboshwa
sibalekile. – Sibalekile sento (silandziso)
• Tento tichumana netivumelwano nemagama letihambisana nawo
emshweni, sibonelo: Umfula ugola tintsetse ugola/Siphiwo sakhe
sihle kakhulu.

Umsebenti

Thishela umaka umsebenti webafundzi lapho bakhe khona imisho lapho


basebentise khona sento ngendlela lelandzelako babuye basidvwebele.
a) Sibe sesikhatsini lesengcile.
b) Sihambisane nesiphawulo.
c) Sihambisane nesikhatsi lesitako.

Umsebenti 5: Sentosimo (Simokwenta) nemphambosi


yekwentiwa

Tento tifakelwa tijobelelo kute tinike umcondvo lotsite.


Sibonelo:
a) Umdlali udlala ibhola yetinyawo. (sentosimo)
b) Ibhola idlalwa ngumdlali. (Imphambosi yekwentiwa ikukhombisa
kwentiwa)
c) Intfombatane yephula sitja. (sentosimo)
d) Sitja sephulwa yintfombatane. (imphambosi yekwentiwa)

Sibonelo semisho lenesimokwenta


a) Bafana bagijima umjako wematubane.
b) Sifundvo setibalo sehlula bantfwana.
c) Emantfombatane akhelela emanti.

Imisho lecuketse imphambosi yekwentiwa


a) Umjako wematubane ugijinywa bafana.
b) Bantfwana behlulwa tibalo.
c) Emanti akhelelwa ngemantfombatane.

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 14    53


Umsebenti
Timphendvulo
1. Cala lemisho lelandzelako ngemagama ladvwetjelwe.
a) Likwaya licula ingoma lemnandzi. – Ingoma lemnandzi
iculwa likwaya.
b) Emadvodza adoba tinhlanti. – Tinhlanti tidotjwa
ngemadvodza.
c) Makhenikha ulungisa imoto. – Imoto ilungiswa
ngumakhenikha.
d) Bafundzi bahleba umfundzisi. – Umfundzisi uhletjwa
bafundzi.
e) Gandaganda ugubha umgodzi. – Umgodzi ugujwa
ngugandaganda.
2. Thishela umaka imisho lapho bafundzi basebentise khona
imphambosi yekweniwa.

54 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 14   


Unit 1Ithemu
Sehluko Kuyasebeta
3
10
15 Liviki 9—10

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 80 Umsebenti 1: Kulalela nekucocisana ngemdlalo

Bona Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 61–94.

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako/
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko temdlalo.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.

Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo


encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 15    55


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 81 Umsebenti 2: Kufundza ubukele imidlalo

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 81 Umsebenti 3: Kubhalwa kwemdlalo

Thishela uchazela bafundzi ngalokumcoka nakubhalwa umdlalo.


Lokubalulekile
• Sihlolo
• Ingcikitsi
• Lokucuketfwe
• Balingisi
• Sakhiwo semdlalo
• Lulwimi
• Lokwentekako nemnyakato

Umsebenti

Thishela umaka umdlalo lobhalwe bafundzi emva kwekuba


bamakelene babuye balungisa emaphutsa abo.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 82 Umsebenti 4: Sakhiwo selimagama

Thishela uchazela bafundzi ngesakhiwo semagama.

56 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 15   


Sakhiwo selimagama
Sicalo
Lena yincenye yeligama lesekucaleni kweligama.
Sibonelo:
a) Umuntfu/Sihlahla/Bubi
b) Bantfu/Tihlahla/Titja

Umsuka
Lena yincenye lengagucuki egameni.
Sibonelo:
Umuntfu/Tihlahla/Lutsi

Sicu
Lena yincenye yeligama lelihlanganisa umsuka nankhamisa logcinile
nobe/nesijobelelo.
Sibonelo:
Sihlahla. Umuntfu Lutsi/Bafana

Tijobelelo
Lena yincenye yeligama lejotjelelwa egameni kunika umcondvo lotsite.
Sibonelo: -an- (Buncane/Kuteketisa)
Sitja – Sitjana sikhomba buncane. Sibonelo: Sitjana ladlela kuso
sincane/Ngiyasitsandza lesitjana sami lengidlela kuso. Sikhomba
kuteketisa

Timphambosi
Yekwentiwa -iw-/-w-
Sibonelo:
a) Kudla kudliwa bantfwana.
b) Incwadzi ibhalwa nguSipho.

(Bona sifundvo lesisesifundvweni lesisemavikini 7–8.)

Umsebenti

Timphendvulo
1. Dvwebela ticu talamagama labhalwe ngalokumnyama kulemisho
lelandzelako.
a) Sikolo sakitsi sihle.
b) Bamgcokise ticatfulo letimnyama.
c) Bobabe namake befike ebusuku kakhulu.
d) Makhelwane wabo unemusa.
e) Inkomishi lanatsa ngayo yinkhulu.
2. Tsatsa lamagama lasembutweni 1 udvwebele imisuka yawo.
a) Sikolo sakitsi sihle.
b) Bamgcokise ticatfulo letimnyama.
c) Bobabe namake befike ebusuku kakhulu.
d) Makhelwane wabo unemusa.
e) Inkomishi lanatsa ngayo yinkhulu.

SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 15    57


3. Akha imisho LESIHLANU lecuketse imphambosi yekwentiwa.
(Imisho itawehluka)
Thishela umaka imisho lecuketse imphambosi yekwentiwa leyakhiwe
bafundzi.

Umsebenti 5: Tiphumuti — Bokhulunyiwe (“ ”)


Incwadzi
Yemfundzi Thishela uyachaza.
Likhasi 83 Inchazelo: lolu luphawu lolukhombisa emavi lashiwo ngumuntfu
lotsite. Sibonelo:
a) “Ngilamuleleni bo!” Kwasho umntfwana lodlwengulwako.
b) Make wakhuluma watsi, “Niboshanyela lapha endlini.”

Umsebenti

Timphendvulo
Faka bokhulunyiwe lapho kufanele khona kulemisho lelandzelako:
a) “Hloniphani bafundzisi benu,” kwasho thishelanhloko.
b) Lifa ukhuluma naThembu, “Senicedzile umsebenti wenu na?”
c) Bambuta Sibongile, “Uhlalaphi kantsi wena?”
d) “Nitawubuya nini ePitoli,” kubuta babe waSenzo.
e) Sitimela sabhodla satsi, “We Wewe…! We…!”

58 SISWATI  ITHEMU 3  SEHLUKO 15   


ITHEMU
4
1
Unit 1Ithemu
SehlukoKuyasebeta
4
10
16 Liviki
Liviki9-10
1—2

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 85—87 Umsebenti 1: Kulalela inkhulumoluhlolo

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni ngembi
kwekulalela latawubacocela/latawubafundzela kona.
• Bafundzi banikwa litfuba lekubuta imibuto nangabe banayo.
• Thishela ufundzela bafundzi inkhulumoluhlolo kute batfole
imininingwane yekuchutjwa kwenkhulumoluhlolo.

Emva kwekulalela
• Thishela ulawula bafundzi nabacoca ngaloko labakuvile
endzabeni lefundvwe nguthishela, ubuye ababute nemibuto.
• Bafundzi banikwa litfuba lekubutana imibuto ngalabakuvile
baphendvulane kukhombisa lizinga labo lekulalela
nekukhuluma.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

60 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 16   


Irubhriki yekuhlola kulalela

Emacophelo Imininingwane yelwati Likhono lekubika Kusetjentiswa


loluzuziwe kwelulwimi
7 Imininingwane lephelele Tigameko tilandzeliswa Lulwimi luhlantekile
ngalokulalelwe ngemalengiso alunamaphutsa
6 Emaphuzu lambalwa Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luhlantekile
asele ngaphandle ngalokusezingeni lelisetulu emaphutsa ambalwa
kakhulu
5 Imininingwane leminye Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
isele ngaphandle nalokwemukelekako, letinye kodvwa lunemaphutsa
tiyaphanjaniswa lambalwa
4 Imininingwane Tigameko tilandzelaniswe Lulwimi luyemukeleka,
leminyentana isele ngalokusezingeni, letinye kodvwa lunemaphutsa
ngaphandle tiyaphanjaniswa lamanyentana
3 Imininingwane leminyenti Letinye tigameko Lulwimi lunemaphutsa
isele ngaphandle atikalandzelaniswa lamanyenti
ngalokwemukelekile,
tiphanjanisiwe
2 Imininingwane leminyenti Tigameko atikalandzelaniswa Lulwimi lunemaphutsa
kakhulu isele ngaphandle kahle tiphanjanisiwe kakhulu lamanyenti kakhulu
1 Imbalwa kakhulu Akunakulandzelaniswa Lizinga lelulwimi
imininingwane lebikiwe kwetigameko nakancane liphasi kakhulu

Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 87—88 Umsebenti 2: Kufundza luhla lwemibuto
yenkhulumoluhlolo

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona
inkhulumoluhlolo.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
• Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela
ngamunye ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa
nekulandzela timphawu tekufundza abuye abanike emamaki
ngekulandzela emarubhriki ekufundza.
• Thishela ubuta bafundzi imibuto ngalabakufundzako.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 16    61


Irubhriki yekufundza

Emacophelo Imphiso Buviyoviyo Kuvisisa lokufundvwako


7 Onkhe emagama Kufundza ngekushelela Konkhe lokufundvwako
aphinyiswa ngemalengiso nangebuviyoviyo kuvisiswa ngemalengiso;
ngaphandle kwemaphutsa. lobungemalengiso Yonkhe imibuto
iyaphendvulwa
6 Onkhe emagama Kufundza ngekushelela Konkhe lokufundvwako
aphinyiswa ngelicophelo nangebuviyoviyo kuvisiswa ngeLicophelo
lelisetulu ngaphandle lobusecophelweni lelisetulu; Yonkhe imibuto
kwemaphutsa. lelisetulu iyaphendvulwa
5 Emagama aphinyiswa Kufundza ngekushelela Lokufundvwako kuvisiswa
ngelizinga leliphakeme nangebuviyoviyo ngelizinga leliphakeme;
ngaphandle kwemaphutsa lokusezingeni Imibuto iyaphendvulwa
leliphakeme
4 Emagama aphinyiswa Kufundza ngekushelela Lokufundvwako kuvisiswa
ngalokwemukeleile kube lokutikhawu kuhlangene ngalokwemukelekile;
kunemaphutsa lambalwa nekungingita Leminye yemibuto
nangebuviyoviyo ayiphendvulwa
lobemukelekile
3 Emagama aphinyiswa Kufundza gekushelela Lokufundvwako kuvisiswa
ngalokulingene lokulingene ngalokulingene;
kube kunemaphutsa lokuhambisana Leminyentana imibuto
lamanyentana nekungingita ayiphendvulwa
nangebuviyoviyo
loncane
2 Emagama aphinyiswa Kufundza ngekungingita, Lokufundvwako kuvisiswa
ngalokunemaphutsa buviyoviyo abukho kancane. Imibuto
lamanyenti leminyenti kakhulu
ayiphendvulwa
1 Emagama aphinyiswa Kufundza ngekungingita Lokufundvwako
kabi ngalokunemaphutsa lokukhulu, buviyoviyo akuvisiswa nakancane.
lamanyenti kakhulu abukho nakancane Ayikho imibuto
lephendvulwako

Emva kwekufundza
• Bafundzi bacocisana ngaloko lokufundziwe.
• Bafundzi badlala umdlalo wenkhulumoluhlolo.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 88—89 Umsebenti 3: Kubhala inkhulumoluhlolo

Inchazelo: Lena yinkhulumo leluchungechunge lwemibuto yekutfola


kabanti ngemphilo nelwati lwemuntfu lotsite, kungaba semsebentini
nobe emmangweni nje.
Sibonelo: Umfundzi ufuna kwemukelwa esikolweni lesitsite.
Thiselanhloko waleso sikolo ufuna kwati kabanti ngawe. Utawubitwa
kutewubutwa imibuto letakuveta kutsi ungumuntfu lonjani.

62 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 16   


Lokubalulekile ngenkhulumoluhlolo.
• Sihloko.
• Kutilungiselela imibuto netimphendvulo.
Sibonelo: Ngubani ligama lakho?/uhlala kuphi?/asewusitjele kancane
ngemphilo yakho./bewufundzaphi? Ufuna kucala nini? Njll.
• Kukhuluma emaciniso.
• Kusebentisa lulwimi loluhlantekile naloluhhungako.
• Kutitfoba.
• Kukhombisa lwati njll.
• Luhlaka lwaso lufana nelwenkhulumisano.

Umsebenti

1. Buyeketani inkhulumiswano leniyifundze etifundvweni letengcile.


2. Cocisanani emacenjini ngaloko lenitawubhala ngako.
3. Umfundzi ngamunye akabhale inkhulumoluhlolo emkhatsini
wathishelanhloko nemfundzi locela indzawo yekufundza
esikolweni lesisha.
4. Tilungiso kutawucociswana ngaso eklasini.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 89—92 Umsebenti 4: Siva kabanti ngetandziso

Tandziso
Lawa ngemagama lacacisa kwenteka kwesento kutsi seteka kuphi?
(indzawo), Nini? (sikhatsi), Njani? (simo)

Tandziso tesikhatsi
Sibonelo:
a) Ngitawuhamba kusasa.
b) Bawufuna nyalo lomsebenti.
Tandziso tendzawo
Sibonelo:
a) Sebentile uhlala ePitoli.
b) Bavakashele elwandle.
Tandziso tesimo
Sibonelo:
a) Basebenta kahle nangabe unina angekho.
b) Ugula kakhulu malume wakhe.

Umsebenti

1. Encwadzini yakho yemdlalo tsatsa emakhasi lamabili ekugcina


ukhokhe tonkhe tandziso, usho kutsi tiluhlobo luni.
2. Takhele imisho lesihlanu lecuketse tandziso letilandzelako.
a) Tandziso tendzawo
b) Tandziso tesikhatsi
c) Tandziso tesimo

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 16    63


Umsebenti 5: Bomcondvomnyenti
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Lawa ngema lanemicondvo lengetulu kwalinye lilinye.
Likhasi 90 Sibonelo:
a) Litsanga: Sitfo semtimba lesingenhla kwelidvolo.
Litsanga lelihlantwa yintsanga letjalwako. (umbhidvo
wetintsanga).
b) Inyanga: Sangoma lesitfwasile sishaya ematsambo.
Inyanga yemnyaka (Bhimbidvwane)
Inyanga lekhanyisa ebusuku esibhakabhakeni.

Fundza naba bomcondvomnyenti.


Intsanga: Indlu yemantfombatane/umuntfu lenilingana naye
ngeminyaka.
Inhloko: Sitfo semtimba lesinetinwele.
Umnikati welikhaya.
Tjwala lobuphiselwa umnumzane welikhaya.
Bafana: Bantfwana labadvuna.
Tindvuku letikhishwa nangabe litulu lidvuma kutsi
lingangeni ekhaya.
Lulwimi: Sitfo semtimba lesisemlonyeni.
Lulwimi lolukhulunywako njengeSiswati Singisi, njll.
Kuhleba.
Lilawu: Luhlobo lwelutsite lwebantfu.
Indlu yebafana.
Sibindzi: Inyama yangekatsi yesilwane nobe umuntfu.
Kungabi ligwala.
Kuba ngumuntfu longatsandzi kukhuluma.
Kusindza: Kuhuca phasi ngebulongo endlini yesintfu.
Kuba matima kwentfo nawuyiphakamisa.
Kuphepha engotini.
Libala: Indzawo lengaphandle kwendlu lapho kudlala
bantfwana kona.
Lichashati emtimbeni nobe emphahleni.
Umbala wemuntfu (kukhanya nobe kuba luhlata).
Imbita: Umutsi wesintfu.
Sitja lesibunjwe ngelubumba.

Umsebenti 6: Emabitomfutiselo
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Lawa ngemagama lanekufutana ngandlela tsite, enta
Likhasi 91
umsebenti lohambelanako.
Sibonelo:
Sinatfo: Emanti, namanedi, tjwala, ijuzi, njll.
Imfuyo: Tinkhomo, timvu, timbuti, tinkhukhu, njll
Bantfu: Umfati, indvodza, umfana,
Tibhidvo: Sipinishi, khabishi, ligusha, njll
Emafutsa Oyili, bhotela, vaselina, njll
Tihlahla: Umganu, umpentjisi, umhonono, njll
Lisontfo: Iweseli, iRoma, Izayoni, njll

64 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 16   


Kudla: Liphalishi, sidvudvu, inyama, sinkhwa, njll
Titselo: Emawolintji, ema-apula, emampentjisi,
emanumela, njll
Takhiwo: Tikolo, imitfolamphilo, tindlu, emasontfo lijele,
sitolo, njll

Umsebenti wasekhaya

Hamba uyokwenta lwakho lucwaningo lwemagama lalishumi


emabitomfutiselo uwabhale encwadzini emsebenti wasekhaya.

Umsebenti 7: Sihabiso
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Lena yinkhulumo lesinongo lesisho intfo ngalokwengetiwe
Likhasi 91 ngendlela lengeke ize yenteke kugcizelela indlela leyingiyo.
Sibonelo:
a) Uhleke walunywa matfumbu.
b) Ngitfole bantfu babanyenti babulala inyoka.
c) Mudze ubamba sibhakabhaka.

Umsebenti

1. Takhele imisho lesihlanu lecuketse sinongo sesihabiso.


2. Tsatsa tinkondlo LETIMBILI letisencwadzini yakho yenkondlo
ukhokhe imisho lenetihabiso.
3. Buyeketa letinongo letilandzelako:
a) Kumuntfutisa
b) Sifaniso
c) Sifanisongco

Incwadzi
Umsebenti 8: Tiphumuti — Sibuti (?)
Yemfundzi
Likhasi 92
Sibuti
Loluphawu lubhalwa emshweni lobutako.
Sibonelo:
a) Uhlala kuphi wena?
b) Ungubani ligama lakho?/Badleni labantfwana?

Umsebenti

1. Akha imisho LESIHLANU lapho usebentise khona sibuti.


2. Akha imisho LESIHLANU lapho usebentise khona
bokhulunyiwe.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 16    65


Unit 1Ithemu
SehlukoKuyasebeta
4
10
17 Liviki
Liviki 9-10
3—4

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 93 Umsebenti 1: Kulalela nekucocisana ngendzaba lechazako

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

66 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 17   


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 94—95 Umsebenti 2: Kufundza indzaba lechazako

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi indzaba lecazako.

Timphendvulo temsebenti.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 95—96 Umsebenti 3: Kubhala indzaba lechazako

Lokubalulekile
• Sihloko (Intfo lechazwako)
• Sakhiwo sendzaba (Singeniso, umtimba, siphetfo).
• Kwakhiwa libalavemcondvo.
• Kwakhiwa silulumagama nemisho letawusetjentiswa.
• Sikhatsi sanyalo ngobe intfo lechazwako ikhona iyabonwa.
• Kusetjentiswa emagama lachazako njengetiphawulo, tandziso, njll.

Umsebenti

1. Cocisanani emacenjini kute nivumelane ngesihloko.


2. Akhani luhlaka lwendzaba.
3. Umfundzi ngamunye uyotibhalela yakhe indzaba lechazako.
Sibonelo:
a) Buhle besikolo sami.
b) Thishela lengimtsandzako.
c) Kutiphatsa kwebafundzi besikolo sami, njll.
4. Ntjintjanani tincwadzi kute nibukelane emaphutsa elulwimi,
tiphumuti, imisho, nesikhatsi.
5. Emva kwekuntjintjana nekulungisa emaphutsa, tincwadzi tinikwa
umfundzisi kutsi atimake ngekulandzela emarubhriki, kute
kukhicitwe luhlaka lwekugcina.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 17    67


KHUMBULA
Sipelingi netiphumuti letifanele.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 96 Umsebenti 4: Tandziso

Bona sifundvo lesisemavikini 1–2.


Umsebenti

Shano kutsi emagama ladvwetjelwe angutiphi tinhlobo tetandziso.


a) Sebentani kahle kute niphumelele.
b) Bambite itolo esikolweni sakhe.
c) Tsembisile ufundza esikolweni salabamhlophe.
d) Kanyamazane bakha umtfolamphilo.
e) Bantfwana baDlamini badlela etafuleni.
f ) Nyakenye ummbila waba yinala emasimini.
g) Ulimele kabi lapha esweni.

Umsebenti 5: Imisho lembici

Inchazelo: Lena imisho lehlanganisiwe yakha umusho munye


ngekusebentisa tihlanganisi.

Buyeketa kuhlanganiswa kwemisho


Sibonelo:
a) Tilwane kaSkhukhuza tondzile. Tilwane atinakudla ngenca
yesomiso.
Tilwane kaSkhukhuza tondzile ngobe atinakudla ngenca
yesomiso.
b) Batawufundza bantfwana. Bantfwana bafuna kuphumelela.
Batawufundza bantfwana. nangabe bafuna kuphumelela.

Umsebenti

Akha imisho uyihlanganise ngekusebentisa letihlanganisi


letilandzelako.
ngobe, kute, nangabe, kodvwa

68 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 17   


Unit 1Ithemu
Sehluko Kuyasebeta
4
18
10 Liviki
Liviki 9-10
5—6

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 97—98 Umsebenti 1: Kulalela kuhlatiywa kwelibhuku

Kuhlatiywa kwendzaba lefundziwe


Kuhanjiswa kwebantfwana, Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 70–77

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 18    69


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 98 Umsebenti 2: Kufundza tincenye telibhuku — Sifinyeto
sendzaba

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.

Timphendvulo temsebenti.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 98—99 Umsebenti 3: Kubhala sifinyeto sendzaba

Kubhala sifinyeto sencwadzi lefundziwe.

Lokubalulekile
Kuyifundzisisa incwadzi letawufinyetwa.
Kucikelela loku lokulandzelako:
• Umongo wendzaba.
• Ingcikitsi
• Balingisi
• Tigameko tendzaba ngekulandzelana kwato.
• Umlayeto wendzaba.
• Sifundvo ngendzaba.
• Kusebentisa emagama akho ngalokusemandleni onkhe.
• Sakhiwo silandzele leso sendzaba (Singeniso, umtimba nesiphetfo).
• Lulwimi loluhlantekile.
• Kusebentisa tiphumuti nesipelingi ngaphandle kwemaphutsa.

70 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 18   


Umsebenti
1. Sebentani ngemacembu nifinyete lemibhalo lelandzelako
leniyifundza lonyaka.
a) Umdlalo
b) Inovelana
c) Inganekwane
2. Ntjintjanani tincwadzi nilungiselane emaphutsa, nente tilungiso
bese ninika umfundzisi animakele kute nente tilungiso,
nilungiselele luhlaka lwekugcina.

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 99 Umsebenti 4: Indlela lesalibito

Inchazelo: Lona ngumusho lovakala ulibito.


Sibonelo:
a) Kutivocavoca kuyimphilo lenhle.
b) Kudla tibhidvo kunika imphilo lendze.
c) Bantfwana bafuna kunatsa emanti.

Lokubalulekile
• Sento sicala ngesakhi, ku-
• Isebentisa emagama lafana nalawa:
- funa ku-
- vame ku-
- tsandza ku-, njll.

Umsebenti

Dvwebela indlela yesento kulemisho lelandzelako.


a) Bomake batsandza kutsenga timphahla.
b) Kuntjontja akutsandzeki.
c) Bafana batsandza kulwa njalo nje.
d) Tigebengu tivame kugcekeza nalina litulu.
e) Kulobola lisiko lendzabuko yesive lesimnyama.

Umsebenti 5: Kusebentisa sento emshweni


Incwadzi
Yemfundzi Sento
Likhasi 99 Sento sakha sandziso emshweni.
Sibonelo:
a) Bakhi bakha sitolo lesikhulu.
b) Umsakato usakata tinhlelo temfundvo.
c) Umhlaba uphatsana kahle nawutiphetse kahle.
(Bona tifundvo letengcile ngetento.)

Incwadzi
Umsebenti 6: Tiphumuti — Ikholoni nesemikholoni
Yemfundzi
Likhasi 100
Ikholoni
Lapho isetjentiswa khona: Isetjentiswa nangabe kutawulandzeliswa lokutsite.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 18    71


Sibonelo:
a) Buka lemifanekiso lelandzelako:
b) Naba bantfwana baDlamini:

Isemikholoni
Lapho isetjentiswa khona. Isetjentiswa kwehlukanisa imisho nobe
emabintana lalandzelaniswako.

Sibonelo:
Nati ticondziso tekubhaka likhekhe:
Hlanganisa lubisi nemacadza; Shaya kuhlangane; Hlanganisa
emacandza lanelubisi nafulawa; Kubhuce kwakhe inhlama.

Umsebenti

1. Tsatsa incwadzi yitinkondlo ubuke lapho kusetjentiswe khona


ikholoni nesemikholoni, bese uyaphawula kutsi kusetjentiswe
kahle nobe cha.
2. Akha imisho LESIHLANU lapho usebetisa khona ikholoni
nalesihlanu lapho usebentisa khona isemikholoni.

Umsebenti 7: Kuteketisa
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Kuteketisa yinkhulumo lenciphisa intfo ngendlela
Likhasi 100 yekukhomba lutsandvo nekutigcabha ngayo.

CAPHELA
Ehlukanisa kunciphisa ngebuncane nekusebentisa kuteketisa. Kumele
uvisise umcondvo losemshweni.

Sibonelo:
a) Umfanyana wami uteka intfombi yakaNkosi eMatsulu.
b) Maye yinhle lendlwana yakho lenemakamelo lasihlanu.
c) Make wami usho ngebuswana bakhe lobuhle.

Umsebenti
1. Shano kutsi lemisho icuketse kunciphisa nobe kuteketisa:
a) Ngitselele emantana ngigeze tandla.
b) Maye luhle lolunyawana lwakho bo.
c) Sonto usho ngemphumudlwana yakhe leme mpo.
d) Lukhadlwana lwakhe lwamanyovu umntfwanaketfu.
e) Ngiphe kudlana nje ngibambise.
2. Akha imisho LESIHLANU lenekuteketisa.
3. Tsatsa lemisho lengenhla untjintje lamagama lanteketisiwe anike
umcondvo wekunciphisa.

72 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 18   


Unit 1Ithemu
Sehluko Kuyasebeta
4
10
19 Liviki
Liviki9-10
7—8

Incwadzi A. Kulalela nekukhuluma


Yemfundzi
Likhasi 102 Umsebenti 1: Kulalela nekucocisana ngenkondlo
kuyachubeka

Inkondlo Mayibuy’ I-Afrika, Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 96–97

Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.

Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 19    73


Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi Umsebenti 2: Kufundza inkondlo
103—104

Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.

Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.

Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.

Timphendvulo temsebenti.

Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 104 Umsebenti 3: Kubhala inkondlo

Thishela ubuyeketa inkondlo lefundvwe etifundvweni teTemlomo.


Kuphawulwa ngaloku lokulandzelako:
• Sihloko sayo (Siyahambelana nenkondlo yonkhe)
• Kwakheka kwetindzima.
• Kwakheka kwemigca.
• Bunkondlo lobutfolakala enkondlweni (Imvumelwano,
luchumano, tinongo, taga, kusetjentiswa kwetiphumuti, emagama
ebunkondlo).
• Umcondvo losebaleni enkondlweni (Lokushiwo yinkondlo
ngalokusobala).
• Umcondvo lobhacile enkondlweni.
• Sifundvo nemlayeto wenkondlo.

74 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 19   


Umsebenti
1. Thishela ulawula kucocisana kwebafundzi emacenjini ngetihloko
lekungabhalwa ngato tinkondlo.
2. Thishela umaka tincwadzi tebafundzi asebentise Irubhriki
yekumaka inkondlo.

Irubhriki yekumaka inkondlo

Emacophelo Kuticambela Sakhiwo senkondlo Lulwimi lwebunkondlo


7 Kuticambela Sakhiwo senkondlo Lulwimi lunotsile, lujulile,
lokungemalengiso silandzele tonkhe tidzingo lunemifanekisomcondvo,
lokukhomba kutsi inkondlo tesakhiwo senkondlo lufanele bunkondlo
yonkhe isuselwe enhloko ngelizinga lelisetulu
6 Kuticambela Sakhiwo senkondlo Lulwimi lwebunkondlo
lokusecophelweni silandzele tidzingo lusetjentiswe
lelisetulu lokukhomba tesakhiwo senkondlo ngekwelizinga lelisetulu;
kutsi inkondlo isuselwe ngelizinga leliphakeme Emagama akhetseke
enhloko afanela bunkondlo
5 Kuticambela Sakhiwo senkondlo Lulwimi lwebunkondlo
lokwenetisako; Letinye silandzele tidzingo letinyenti lusetjentiswe ngelizinga
tincenye tenkondlo tesakhiwo senkondlo lelenetisako
tisuselwa kuletinye ngalokwenetisako
tinkondlo
4 Kuticambela lokulingene; Sakhiwo senkondlo Lulwimi lwebunkondlo
Incenye lenkhulu sisezingeni lelilingene lapho lusetjentiswe
yenkondlo isiselwe letinye tidzingo tiyasilela. ngalokulingene; Lamanye
kuletinye tinkondlo emagama afanele
imibhalo yephrozi
3 Kuncane kuticambela. Tinyenti tidzingo tesakhiwo Emagama lamanyenti
Cishe yonkhe inkondlo senkondlo letishiywe lasetjentisiwe afanele
ihlanganise letinye ngaphandle lekwenta umbhalo wephrozi
tinkondlo umbhalo ube yiphrozi
2 Kuncane kakhulu Letinye tindzima tenkondlo Ambalwa kakhulu
kuticambela; Yonkhe tihlanganise imibono emagama
inkondlo isuselwe Sakhiwo senkondlo lanebunkondlo; Inkondlo
kuletinye tinkondlo silahlekelwe bunkondlo ivakala iyindzaba
1 Akukho kuticambela; Sakhiwo senkondlo asikho Kute nalinye ligama
Kutsatselwe tinkondlo nakancane, kubhaleke lebunkondlo lelikhomba
njengobe tinjalo njengendzaba kutsi ngumbhalo
webunkondlo

Incwadzi D. Takhi netimiso telulwimi


Yemfundzi
Likhasi 104 Umsebenti 4: Kucwaninga umbhalo — Umlayeto
wenkondlo

1. Bafundzi bacocisana emacenjini ngetihloko leti bangabhala ngato


tinkondlo.
2. Lowo nalowo mfundzi akakhe inkondlo yakhe alandzele
lokucocwe ngako emacenjini netishela.
3. Akuntjintjwane ngetincwadzi kulungiswe emaphutsa.
4. Tishela unikwa tincwadzi alungise emaphutsa bese kwentiwa
umkhicito wekugcina wenkondlo.
Kutawusetjentiswa irubhriki yekumaka indzaba.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 19    75


Umsebenti 5: Inhloko yemusho namentiwa emshweni
Incwadzi
Yemfundzi Inhloko yemusho namentiwa emshweni.
Likhasi Bona tifundvo letengcile ngalomsebenti.
104—105
Sibonelo:
a) Belusi bashisa tikhotsa ehlobo.
Belusi – inhloko
Tikhotsa – ngumentiwa.
b) Ibhasi itfwele bantfu labanyenti.
Ibhasi – inhloko
Bantfu – ngumentiwa.

Umsebenti

1. Tsatsa inkondlo loyibhalile ukhokhe imisho bese udvwebela


tinhloko temisho loyisebentisile.
2. Akha imisho lesihlanu udvwebele bomentiwa bayo.

Umsebenti 6: Sifaniso, sifanisongco nekumuntfutisa


Incwadzi
Yemfundzi Sifaniso
Likhasi
Buyeketa kwakhiwa kwesifaniso ngekusebentisa takhi: fana na/ne; sa-;
105—106
kwe; fute-; njenge-/nga- , njll.
Sibonelo:
a) Uhambisa kwelilanga lasebusika.
b) Tintfombi ufute unina ngekukhutsala.
c) Utsandvwa njengemali.
d) Singisi usikhuluma samlumbi.

Sifanisongco
Buyeketa sifanisongco.
Kulesinongo intfo lefaniswako ibitwa ngalentfo lefaniswa nayo.
Sibonelo:
a) Jabulani libhubesi ngekwesabeka.
b) Thembi akavilaphi nje yinyoka.
c) Babe yimvu yenkhosi ngekulunga.

Kumuntfutisa
Buyeketa kumuntfutisa.
Intfo lengaphili yentiwa umuntfu ngekusebentisa tento temuntfu,
titfo temtimba wemuntfu, kukhuluma kwemuntfu nekuyikhulumisa
ngatsi kukhulunyiswa umuntfu.

Umsebenti

1. Tsatsa nobe ngutiphi tinkondlo LETIMBILI egcogcweni lakho


letinkondlo ufune imisho lecuketse letinongo tekhulumo
letingenhla utibhale phasi, bese uyatidvwebela.

76 SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 19   


2. Akha imisho LESIHLANU, leyo naleyo misho LESIHLANU
icukatse letinongo tenkhulumo letingenhla.
3. Ntjintjanani tincwadzi nilungise emaphutsa, nilandzele tinchazelo
taletinongo tenkhulumo.

Umsebenti 7: Tiphumuti — Bakaki labasikwele { }/[ ]


Incwadzi
Yemfundzi Bakaki labasikwele
Likhasi 106
Loluhlobo lwetiphumuti alusetjentiswa kakhulu emibhalweni.
Lusetjentiswa kufaka lwati lolwengetiwe nasetibalweni lapho
kugcogcelwe ndzawonye losekuhlanganiswe ndzawonye [Tamba
talokutsite].
Sibonelo:
a) Emantfombatane aDlamini [Lwazi naSihle] bayatsandzeka impela.
b) Emamaki onkhe sekahlangene [50]/{50}

Umsebenti

Kuletincwadzi lenitifundza kulomnyaka funa lapho kusetjentiswe


khona loluhlobo lwebakaki utsatsisele encwadzini yakho yemsebenti
wasekhaya.

SISWATI  ITHEMU 4  SEHLUKO 19    77


Unit 1Kuyasebeta
Sehluko

20
10 Liviki
Liviki 9—10
9-10

Incwadzi Kubuyeketa
Yemfundzi
Likhasi 107—111 SIFUNDVO: Siswati
EMAMAKI: 70

IMEMORANDAMU
Bafundzisi bakhululekile kutibutela yabo imibuto nangabe bangafuni
kusebentisa leliphepha.

SIGABA A

Timphendvulo tesivisiso
UMBUTO 1

1. Inembe nencwancwa (2)


2. Kukha umhlanga ungabuni. (1)
3. Bakha lusekwana. (2)
4. Indlamu  (1)
5. Kugcina bantfwana bangakayi emacasini baze bakhule kahle. (1)
6. Sigodlo (1)
7. Basindze kuletinswelaboya letihlukumeta bantfwabebantfu. (2)
8. Bhala imigidvo LEMIBILI lesetjentiswa Maswati kugcina
buntfombi nebujaha bebantfwana beMaswati. (2)
9. Imibono itawehluka kodvwa kwesekelwe. (2)
10. Nangabe ayingabisa utawuya emhlangeni. (1)
11. Ucuketse umlayeto logcizelelwako. (2)
[17]

UMBUTO 2

Timphendvulo tesibonwa
1. Likusasa lemmango liyafiphala ngenca yekugawula tihlahla
nekubulala tilwane ngobe kutawugcina kungasenalutfo endle. (2)
2. Tilwane titaweswela kudla nangabe tjani netihlahla kungasekho. (2)
3. Timphondvo tesibhejane tinemali lenyenti ngobe kwentiwa
tintfo tekuhlobisa endlini kanye nemigaco. (2)
4. Kufanele babanjwe bafakwe ejele batfole sigwebo lesimatima. (2)
5. Lemali letfolwa nguletigebangu ngabe itfolwa ngummango. (2)
[10]
 SAMBA SESIGABA A: 27

SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20    79
SIGABA B

UMBUTO 3

1. Inchazelo yemisho lelandzelako.


a) Lilanga lingawa licoshwe tinkhukhu. – Ngeke kwenteke (1)
b) Kubona kanye kubona kabili. – Intfo ingakwehlela kuvame
kutsi iphindze ikwehlele (1)
c) Indlela ibutwa kulabasembli. – Nawungayati intfo kumele
ubute kulabayatiko (1)
d) Kuba nesandla. – Kutsandza kushaya labanye./kuntjontja  (1)
e) Kuba yinhlava. – Uyephana (1)
[5]

2. Shano tinongo tenkhulumo leticuketfwe ngulemisho lelandzelako.


a) Maye kufa unelunya bo! – Kumuntfutisa ngenkhulumo (1)
b) Tinkhomo takhe tinyenti tingangetjani. – Sihabiso (1)
c) Lomntfwana utetemisa kweluswane. – Sifaniso (1)
d) Nhlanhla nguye ingwenya lapha emsebentini wakhe. –
Sifanisongco(1)
[4]

3. Endzaweni yemagama ladvwetjelwe faka lelo lelishiwo kubakaki.


a) Banele sibindzi sentfombatana. (mcondvophika) (1)
b) Umelusi ukhe titselo asengakavutfwa. (libitomfutiselo) (1)
c) Bungamula/unging benta bantfu bahlale bacakekile.
(mcondvofana)(1)
d) LaMsibi ubophe inyandza. (ligama linye endzaweni
yemagama ladvwetjelwe) (1)
[4]

4. Akha imisho LEMIBILI lenentishokutsi letingefani ngaleligama,


inyanga.(2)

 SAMBA SESIGABA B: 15

SIGABA C

UMBUTO 4

1. Kulemisho lelandzelako kufakwa tiphumuti letifanele.

80 SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20   
a) “Uyobuya nini make wakho Lomasontfo?” Kubuta uyise. (3)
b) Lamuhla kudliwa emabhontjisi, lilayisi nenyama. (1)
c) Nkst. Mkhize ufundzisa emabanga lasetulu. (2)
[6]

2. Titfo Tenkhulumo: Kukhetfwa timphendvulo kubakaki.


a) Badobi betinhlanti batfolwe bangenawo emalayisensi.
(libito)  (1)
b) Bantfu labanyenti abanato timoti. (siphawulo) (1)
c) Yena Sipho akatsandzi kukhuluma emanga. (sabito) (1)
d) Sigebengu sigwetjwe iminyaka lemine ejele. (sento) (1)
[4]

3. Kwakhiwa imisho lecuketse letindlela tesento letilandzelako:


(Imisho itawehluka).
a) Indlela lecondzile (2)
b) Indlela lesalibito (2)
c) Indlela lephocako (2)
[6]

4. Bahlolwa baphindza babhale lemisho lelandzelako bese


badvwebela incenye leshiwo kubakaki:
a) Njalo Jabulani nakaphuma esikolweni udlala naThoko.
(inhloko yemusho) (1)
b) Batali bakhe bamcoshile ekhaya. (silandziso semusho) (1)
c) Emadvodza ayatsandza kudla inyama esangweni.
(mentiwa)  (1)
[3]

5. Kushiwo luhlobo lwetilandziso loludvwetjelwe kulemisho lelandzelako:


a) Ekhaya sebayatfutsa bayohlala eThekwini. (silandziso
sendzawo)(1)
b) Ngikhuluma naye kahle, yena uyangetfuka. (silandziso sesimo)(1)
c) Uyise utsenge imoti kulomnyaka lophelile. (silandziso sesikhatsi)(1)
[3]

6. Kubhalwa lemisho lelandzelako ibe kuletikhatsi letikubakaki.


a) Emaphoyisa atawumfikela angakacabangi. (Sikhatsi lesitako)
(2)
b) Bamtfole antjontja esitolo sakubo. (Sikhatsi lesengcile) (2)
c) Ngitsandza kubhala tibalo. (Sikhatsi sanyalo) (2)
[6]
 SAMBA SESIGABA C: 28
 SAMBA SAKO KONKHE: 70
SIGABA F: Imitfombolwati (likhasi 113)
1. Sikhangisi (likhasi 114)
2. Umlandvomphilo wakhe (115–117)
3. I-agenda yemhlangano (118)
4. Emaminitsi emhlangano (likhasi 119–120)

SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20    81
CAPHELA
Encwadzini Yetindzatjana

5. Umlandvomufi (likhasi 121–122)


6. Incwadzi (likhasi 123)
7. Satiso (likhasi 124)

SIGABA G: Imibiko yemaphephandzaba (likhasi 125)


1. Indzaba yeliphephandzaba (likhasi 126)
2. Incwadzi leya kumhleli (127)

82 SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20   
Imibuto Netimphendvulo Tencwadzi Yetindzatjana

SIGABA A: Tinganekwane

1. Lingce (Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 2—5)

IMIBUTO
1. Lingce belehla lenyuka belifunani?
2. Lingce lahlangana nesikhova ngasiphi sikhatsi?
3. Saphendvula satsini sikhova?
4. Nika tindzawo LETINTSATFU letandlulwa sikhova ngalesikhatsi
sigijinyiswa lingce?
5. Lingce lagcina lisibambile yini sikhova?
6. Kusukela ngalelolanga sikhova sahamba nini?
7. Yabaleka yayongena kuphi imvukunyane ngalesikhatsi igijinyiswa
lingce?
8. Nika lelinye libito lelisho umdzibi?
9. Kungani imvukunyane ihambe ngaphasi kwemhlaba?
10. Lilulwane labaleka layobhaca kuphi?
11. Lilulwane lahlala emalanga lamangaki kuleyondzawo?
12. Lingce ladla emazinyane ani?

TIMPHENDVULO
1. Belifuna emazini alo.
2. Emini yasekuseni.
3. Saphendvula satsi asigadzi emazini elingce.
4. Emahlatsi lamnyama,etihobodleni nasemifuleni.
5. Cha, alitange lisibambe.
6. Ebusuku
7. Yabaleka yayongena emdzibini.
8. Ngumgodzi
9. Kungobe yesaba lingce.
10. Emdzibini wemagundvwane.
11. Lalisontfo
12. Ladla emazinyane etimbuti.

2. Salukati nemasi (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 6—9)

IMIBUTO
1. Besinebantfwana labangaki lesalukati?
2. Bekahlala kuphi lomntfwanaso?
3. Lichegu laso layaphi?
4. Salukati sasuka kaso sacondzaphi?
5. Bebawavuba nini emasi?

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 83


6. Bebasebentisani kudla lamasi abo?
7. Umkhwenyana nendvodzakati yalogogo bayaphi ngemva
kwekuvuba emasi?
8. Salukati sasala ekhaya batsi senteni?
9. Kwentekani ngemasi emkhwenyana?
10. Sabayini sijeziso sesalukati?

TIMPHENDVULO
1. Besinamunye
2. Bekadze ahlala ekhaya lakhe.
3. Lelichegu lashona kumbe lafa.
4. Salukati sahamba sayohlala kamkhwenyana waso.
5. Bebawavuba ngembulukusa/ekuseni kakhulu.
6. Bebasebentisa emakhambi.
7. Bebaya emasimini bayolima.
8. Batsi sihlakule edvutane nemuti sihle siphosa liso sibone kutsi
akonakali lutfo.
9. Adliwa salukati.
10. Umkhwenyana watsi asinatse onkhe lamanti lasenguleni.

3. Libhubesi naNgwevu (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 10—13)

IMIBUTO
1. Bekungubani libito lalomfana lowahlangana nelibhubesi?
2. Lomfana uhlangana nelibhubesi nje bekadze afunani?
3. Bantfu labanyenti bebatsi tinjani letinkhuni?
4. Belibanjwe yini lelibhubesi?
5. Libhubesi latikhalela latsini emfaneni?
6. Latsini libhubesi emuva kwekutsi umfana sekalikhumulile?
7. Ngalesikhatsi lelibhubesi limchuba lomfana belihle limentani?
8. Ngusiphi silwane lesala kumsita lomfana?
9. Niketa tizatfu LETIMBILI letaniketwa ngulesilwane ngalesikhatsi
sala kumsita lomfana?
10. Ngusiphi lesilwane lesamsita lomfana?
11. Samsita njani lomfana?
12. Lagcina njani libhubesi?

TIMPHENDVULO
1. NguNgwevu
2. Bekafuna tindvukwana nekwakha lujujo.
3. Bebatsi tivutsa kahle tikhehleke emalahle.
4. Belibanjwe ngusochaka/lugibeni.
5. Latincengela latsi umfana akalikhiphe elugibeni.
6. Latsi lilambe kantsi futsi lome nemanti abahambe baye emfuleni
litawumudla libuye linatse nemanti.
7. Belihle limhlephuhlephula etibunu.
8. Imbongolo

84 SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA


Kutsi nalo libaleke esikompulazi ngobe bantfu bayitfwalisa tijumba
temasaka emmbila bayishaye nangesitswebhu.
9. Naye losochaka lobambe lelibhubesi ubekwe bantfu.
10. Imphungushe
11. Imphungushe yatsi ababuyele emuva itawubona kutsi libhubesi
belibanjwe njani.
12. Balishiya khona lapho libanjwe ngusochaka.

4. Lichudze nemphungushe (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 14—16)

IMIBUTO
1. Imphungushe beyihamba ifunani?
2. Yetfuswa yini imphungushe?
3. Belihleti esihlahleni sani?
4. Yeta naliphi lisu imphungushe ekwehliseni lichudze esihlahleni?
5. Laphendvula latsini lichudze?
6. Lichudze belikhuluma ngebahlobo balo, bobani labahlobo balo?
7. Imphungushe ikhuluma ngendzaba lengakafiki etinjeni, ngabe
nguyiphi lendzaba?
8. Isho kutsini imphungushe nayitsi lendzaba itayimisa kabi?
9. Yini leyabangela kutsi lichudze lihleke kakhulu?

TIMPHENDVULO
1. Beyihamba itifunela kudla.
2. Yetfuswa lichudze.
3. Belihleti esihlahleni senkhokhokho.
4. Yatsi inetindzaba letimnandzi lefuna kulicocela tona.
5. Latsi angeke lehlike lingakeva kutsi uta natiphi, akacale amutsi
fahlafahla kucala.
6. Tinja
7. Yekutsi imphi emkhatsini kwetinyoni netilwane seyiphelile.
8. Isho kutsini tinja titayigijimisa.
9. Kutsi imphungushe yabaleka yesaba tinja.

SIGABA B: Tindzatjana letimfisha

1. Kubaluleka kwemanti (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 18—25)

IMIBUTO
1. Bobani labo labakhuluma kulendzaba?
2. Bakhuluma ngani?
3. Bebahlala kuphi?
4. Besinjani simo selitulu?
5. Lendzaba yenteka ngasiphi sikhatsi semnyaka?
6. Abaluleke ngani emanti etimphilweni tetfu?
7. Bahlala kumuphi masipala?

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 85


8. Nika tifo LETINTSATFU letibangwa ngemanti langcolile?
9. Tingaki tingilazi temanti lokufuneka tinatfwe ngelilanga?

TIMPHENDVULO
1. Mkhulu Solomon na Siphiwe.
2. Bakhuluma ngekubaluleka kwemanti.
3. eSilobela
4. Belishisa kakhulu.
5. Sikhatsi sentfwasahlobo.
6. Siyapheka, kugeza, siyawasha, netindlu letincane elokishini angeke
tisebente ngaphandle kwawo, emanti ayadzingeka emitimbeni yetfu.
7. Chief Albert Luthuli
8. Umtfundzangati, ikholera, Malaria
9. Tisiphohlongo

2. Phepha etingotini temlilo (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 26—33)

IMIBUTO
1. Nika emagama alabantfu labakhuluma lapha endzabeni?
2. Bekahlala kuphi Themba?
3. Yini lebangela kutsi imikhukhu nangabe isha ishe ibe minyenti?
4. Nika tingoti LETIMBILI letingabangwa yiphulamastofu?
5. Yini lekumelwe ihlolwe ngembi kwekusebentisa iphulamastofu?
6. Nika tintfo letine lekumele uticaphele nangabe ufuna kusebentisa
iphulamastofu.
7. Kuyingoti ngani kulahla sincamu seligwayi ungakasicimi?
8. Hulumende wetfu ulahlekelwa yini nangabe emapulazi asha?
9. Tidlanga nini tingoti temlilo futsi kungani?

TIMPHENDVULO
1. Themba naSimon.
2. Empuluzi emkhukhwini.
3. Kutsi yakhiwa ihlangane bese kuba lula kutsi yokhelane.
4. Iyadubuka, tintfo tingabanjwa ngumlilo.
5. Kutsi phalafini ukhona yini.
6. a) Nangabe uyibasile ungayisondzeti dvutane netimphahla.
b) Nawucedza kutsela phalafini ciniseka kutsi kute phalafini
locitsekile yini.
c) Ungabeki metjiso lapho kungafinyelela bantfwana khona.
d) Ungabeki sigubhu saphalafini dvutane nebantfwana.
7. Tjani lobomile buyokheleka bese bubanga umlilo.
8. Ulahlekelwa imali lenyenti ngobe uncephetelisa banikati
bemapulazi ngemona nakalo lowentiwe ngumlilo.
9. Ebusika ngobe tjani busuke bomile.

86 SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA


3. Hhawu mine ngemntfwanami (Incwadzi
Yetindzatjana Likhasi 24—36)

IMIBUTO
1. Bekayofunani Maseko eJozi?
2. Sitsini sinanatelo sakaMaseko?
3. Wagwejwa iminyaka lemingaki Jabulani?
4. BoSigwili na Jack bona bagwejwa lemingakhi?
5. Sibongiseni bekasebentaphi?
6. Ngubuphi lobumatima lobaviwa nguJabulani?
7. Uhlobene njani Jabulani nalaMasina?

TIMPHENDVULO
1. Bekaye kuyolalela licala laJabulani.
2. Ngcamane.
3. Wagwejwa iminyaka lesihlanu.
4. Bagwejwa iminyaka lesikhombisa.
5. Bekadze anguthishela.
6. Jabulani bekaboshiwe wagwejwa iminyaka lesihlanu.
7. LaMasina ngumake waJabulani.

SIGABA C: Emanovelana

1. Bayosale bayiteka (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 38—48)

IMIBUTO
1. Basuke basho kutsini nabatsi lilanga lishisa likhipha umkhovu etjeni?
2. Lendzaba yenteka ngasiphi sikhatsi semnyaka?
3. IMpuluzi itfolakala kusiphi sifundza?
4. Nguwaphi emadolobha lakhelene neMpuluzi?
5. Nguyiphi imboni letfolakala eMpuluzi?
6. Nika sibongo senkhosi kanye nelikhansela lendzawo?
7. Nguyiphi lentfutfuko leyabongwa nguMaseko nalaHlophe?
8. Nguyiphi intfo lembi leyentiwa bantfu labasha baseMpuluzi?
9. Kunetintfo LETIMBILI letimbi letentiwa nguMaseko nangabe
kuphele inyanga ngabe ngutiphi letintfo?
10. Bantfu baseMpuluzi basebentisa siphi sibhedlela futsi sitfolakala
kuphi?
11. Betiphetseni letigebengu ngalesikhatsi tingenela Maseko kakhe?
12. Tangena ngasiphi sikhatsi bekungalesingaki evikini?
13. Yini leyenta Maseko angandluli kaSidudla ngalelolanga?

TIMPHENDVULO
1. Belishisa kakhulu.
2. Bekusehlobo
3. IseMpumalanga
4. eMlomo, Dundonald ne Fernie

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 87


5. IMpuluzi timbers
6. Sukati likhansela Dlamini inkhosi.
7. Kufakwa kwagezi, tindlu labakhelwe nguhulumende.
8. Babamba inkunzi kute batiphilise.
9. Ubuya ebusuku ngobe anatsatjwala, bekangasamniki imali.
10. IMbhuleni itfolakala eNhlazatje.
11. Bocelemba nemathoshi.
12. Tangena ngensimbi yekucala ebusuku, bekungulesihlanu.
13. Kungobe umkakhe bekavakashele kubo.

2. Inkhukhu yancunywa umlomo (Incwadzi


Yetindzatjana Likhasi 49—60)

IMIBUTO
1. Lendzaba yenteka nini?
2. Besinjani simo selitulu?
3. Ngumuntfu lonjani sigwadzi?
4. Ngumuntfu lonjani losigwili?
5. Laphendzabeni kutsiwa kunetintfo letintsatfu letentiwa
nguMasina, ngabe ngutiphi letintfo?
6. Sisho kutsini lesaga lesitsi imbila yeswela umsila ngekulayetela?
7. Kulendzaba kukhulunywa ngesifo lesingumbulalave ngabe
ngusiphi lesifo?
8. Ngabe yini lena leyatfukutselisa Masina?
9. Bekungubani singani saVusi?
10. Bahlanganaphi boTfobile naVusi?

TIMPHENDVULO
1. NgeMgcibelo
2. Lilanga belisitfwe tinkhungu.
3. Ngumuntfu lote intfombi/longakwati kusoma.
4. Ngumuntfu loganyile/lonemali.
5. Ubakhele tikolo letimbili, wentela bantfu labadzala khisimusi,
usita bantfu ngemfundzate.
6. Sukuma utentele wena matfupha ungabe uloku utfumela bantfu.
7. Ingculazi/Aids
8. Kuganwa kwaVusi
9. Ngutfobile
10. Bahlangana eNyuvesi

SIGABA D: Imidlalo lemifisha

1. Hawu! Kantsi sekunje? (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 62—69)

IMIBUTO
1. Bhala ligama lemsakato wangakini lenilalela kuwo imidlalo.
2. Lomdlalo unafundzisani batali betfu?

88
3. Nozipho ufundza libanga lesingaki?
4. Kungani Nozipho afike ngemuva kwesikhatsi ekhaya?
5. Yini leyakhombisa kutsi utfukutsele?
6. Phawula ngalomsebenti lotawufundzelwa nguNozipho.
7. Nozipho ekhaya kutsiwa ungumtfwana, esikolweni bambita
ngekutsini?
8. Likhiwa kuphi ligusha?
9. Tisitaphi tibhidvo emtimbeni?
10. Nangabe ungenayo indzawo yekulima tibhidvo ungatitfola kuphi?

TIMPHENDVULO
1. Ligwalagwala.
2. Ubafundzisa kutsi bahambe nesikhatsi/Babambisane nebafundzisi
etikolweni.
3. Ufundza libanga lesihlanu.
4. Kungobe bekatselela ingadze wabuye waya kuyokukha ligusha.
5. Washaya sivalo ngemandla.
6. Labanye batawutsi uyesabeka/Labanye batawutsi nabo bayawutsandza.
7. Ungumfundzi.
8. Emasimini.
9. Takha umtimba.
10. Ungatitsenga emakethe/Emakhefi/etitolo, njll.

2. Kuhanjiswa kwebantfwana (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 70—77 )

IMIBUTO
1. Kungani Thandeka ahambe naLomcabango?
2. BoThandeka naLomcabango bahamba bayakuphi?
3. Kwentanjani kwehlisa umoya?
4. Kungani Lomcabango bamfunise kwenyalitsi?
5. Chaza letaga.
a) Sitawuyicela ivutsiwe.
b) Inkhukhu iyawusola lombila.
6. Watfolakala kuphi Thandeka?
7. Kusho kutsini kutsi ayidle itishiyele?
8. Wahambelani Mashigo?
9. Imali yimphandze yesono. Fakazela lesaga ngekucaphuna
endzabeni lengenhla.
10. Nawubona lendzaba isicwayisani kutsini?

TIMPHENDVULO
1. Kungobe Lomcabango utsi umtfolele umsebenti.
2. Baya ehhotela.
3. Kwehlisa lulaka.
4. Kungoba utsengisa bantfwana.
5. a) sitawubona ngako.
b) Kukhona lokusolisako.
6. Watfolakala ebhuthini yemoto yaboSipinishi.

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 89


7. Kusho kutsi yehlisa umoya.
8. Kungobe make waThandeka utsite nguye lotsengise
umntfwanakhe.

3. Kwahlwa emini (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 78—91)

IMIBUTO
1. Lesento saMaseko sekutsi atsandzane nemntfwana
longangemntfwanakhe ukubona kusento lesihle yini?
2. Yawiswa yini inkapani yaMaseko?
3. Ngubani singani saMaseko?
4. Yini lekwatisa umfati waMaseko?
5. Kutibulala ngabe wena ukubona kuyintfo lenhle yicedza tinkinga?
6. Bo Rose naMaseko bacatjaniswa yini?
7. Maseko wamnika malini kuKhosi?
8. Bahlobene njani boMaseko naSibeko?
9. Beyenta msebenti muni inkapani yaMaseko?

TIMPHENDVULO
1. Cha! Sento lesibi
2. Maseko bekayisebentisa budlabha imali yenkapani wabuye
watihlanganisa nemantfombatana lamancane kakhulu.
3. NguKhosi
4. Kutsi Maseko akasalali ekhaya nekutsi akasakudli nekudla
kwakakhe, ute sikhatsi semndeni wakhe.
5. Cha! Akusiyo intfo lenhle kutsatsa imphilo yakho angeke kukusite
ngalutfo.
6. Rose usuke wabuka emabhuku enkapani wakhandza kutsi imali
seyiphelile ibhizimisi iyawa.
7. Wamnika R500.
8. Maseko ukweneda Sibeko imali.
9. Inkapani yekwakha emabhokisi emngcwabo.

SIGABA E: Tinkondlo

1. Lichawe (Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 94—95)

IMIBUTO
1. Yini lichawe?
2. Wena ucabanga kutsi likusasa lakho kungabayini?
3. Wena yini loyizamile ebusheni bakho?
4. Ngusiphi sive lesihlala kulendzawo latsi sonkondlo uyigudvutile?
5. Sikhuluma luphi lulwimi lesive ?
6. Ase unike tintfo LETIMBILI letikwati kundiza emafini?
7. Yini levamise kukhema?

90 SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA


TIMPHENDVULO
1. Ngumuntfu lonesibindzi loncobako/ngumuntfu longafuni
kwehluleka.
2. Bafundzi batawucoca ngelikusasa labo (imibono ingehluka).
3. Bafundzi batawubeka tintfo labazame kutenta sibonelo
njengekufundza kupheka, kushayela njll.
4. Sive semaswati
5. Bakhuluma Siswati
6. Indiza, inyoni
7. Imvula

2. Mayibuy’ i-Afrika (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 96—97)

IMIBUTO
1. Sonkondlo ufuna i-Afrika lensha uyifunelani?
2. Kwentanjani kulindza ngemehlo labovu?
3. Ngumuntfu lonjani loyintsandzane?
4. Itawuletsani le-Afrika lensha lelindvwe ngusonkondlo nika kube
kutsatfu?
5. Kwentanjani kumumatsa.
6. Yini lubandlululo?

TIMPHENDVULO
1. Ufuna itewusula tinyembenti.
2. Kulindza ngenhlitiyo yonkhe (imibono ingehluka).
3. Ngumuntfu lote batali.
4. Itawuletsa ematfuba lamahle emisebenti, itawuvula iminyango
yemphilo, kute sikhongotelisa lubisi lwelwati.
5. Kufaka intfo emlonyeni ungakayigwinyi.
6. Kucwasana ngelibala sibonelo bantfu labamhlophe bekadze
babukela bantfu labamnyama phasi.

3. Mashay’ abhubhise (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 98—99)

IMIBUTO
1. Ngubani lomashaya abhubhise lakhuluma ngaye sonkondlo?
2. Chaza kutsi yini likhambi?
3. Kwentanjani kubhubhisa
4. Kwentanjani kushaya tjani?
5. Kwentanjani kukhala letimatfonsi?
6. Kukuphi emalibeni?
7. Ngumbala lonjani umbala lontima?

TIMPHENDVULO
1. Ligciwane lengculazi.
2. Likhambi ngumutsi wekwelapha.
3. Kubulala

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 91


4. Kusuka uhambe.
5. Kukhala kabuhlungu kumbe kukhala kakhulu.
6. Kusemathuneni
7. Ngumbala lomnyama.

4. Make wami (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 100—101)

IMIBUTO
1. Sonkondlo usho kutsini nakatsi bekafika emhlabeni?
2. Yini luswane?
3. Kwentanjani kumoyitela?
4. Bashokutsini nabatsi lilanga lishisa likhipha umkhovu etjeni?
5. Kwentanjani kutatabuka ebutfongweni?
6. Yini ludvondvolo?

TIMPHENDVULO
1. Bekasemusha aluswane.
2. Ngumntfwana losandza kutalwa.
3. Kuhlekelela
4. Basho kutsi lishisa kakhulu.
5. Kusandza kuvuka/kuphaphama.
6. Nguloko lokusetjentiswa bantfu labagugile basekela ngalo kute
bakhone kuhamba.

5. Sewuhambile (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 102—103)

IMIBUTO
1. Yini lebangela kutsi lenhlitiyo ibe nemgodzikati?
2. Sonkondlo ukhaliswa yini?
3. Umuntfu lohamba angakavalelisi usuke ahambe njani?
4. Lomuntfu lokukhulunywa ngaye kulendzaba ushonephi?
5. Wena ungentanjani nawungashonelwa sihlobo sakho?
6. Yini lipiki?

TIMPHENDVULO
1. Kungobe ushonelwe sihlobo sakhe.
2. Ushonelwe sihlobo sakhe.
3. Usuke angakakutjeli kutsi utawuya kuphi, umane ahambe nje.
4. Ushonile
5. Imibono ingehluka.
6. Nguloko lesimba ngako/nguloko lesigubha ngako.

6. Imvelo (Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 104—106)

IMIBUTO
1. Bashokutsini nabatsi libuta linani letingubo?
2. Kusho kutsini kukhipha umkhovu etjeni?

92 SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA


3. Shano kutsi yini longayenta ekutivikeleni emakhateni ebusuku?
4. Simo selitulu sisuke sinjani nasishubisa umkantja.
5. Kwentanjani kumbatsa ingubo yesicoco?
6. Kwentanjani kushaya sentfwala?
7. Kwentanjani kukhecumlomo?

TIMPHENDVULO
1. Kusho kutsi libandza kakhulu.
2. Lishisa kakhulu.
3. Kumbatsa tingubo letinyenti.
4. Kusuke libandza kakhulu.
5. Kusala ngcunu.
6. Kusutsa kakhulu.
7. Kumangala.

7. Kuhaya kwembongi (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 107)

IMIBUTO
1. Kwentanjani kuhaya?
2. Kusuke kwentenjani nakusikitela tinwele?
3. Yini lesitayitfola etinyosini?
4. Tiyingoti ngani tinyosi?
5. Nangabe leliphimbo lingasimnandzi linjani?
6. Yini tidzindzi?
7. Shano umsebenti wematfumbu?

TIMPHENDVULO
1. Kuyisho
2. Kusuke kumatima kakhulu kakhulukati nawuhamba endzaweni
letfusako.
3. Luju
4. Tingakusutela tingakubulala.
5. Limbi
6. Tjani lobuyincumbi ndzawonye.
7. Kutfwala kudla.

8. Inkhululeko (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 108—109)

IMIBUTO
1. Kukuphi esitokisini?
2. Yini libhantinti?
3. Ngumuntfu lonjani longumcindzeteli?
4. Kwentanjani kuncunywa umlomo?
5. Ngubani loMadiba lokukhulunywa ngaye?
6. Asusho kutsi ikhuluma ngani lenkondlo.
7. Kwentanjani kukhungatseka?

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 93


TIMPHENDVULO
1. Kusejele
2. Ngumuntfu logwetjiwe lodvonsa ejele/siboshwa.
3. Ngumuntfu lokuphocelela kutsi wente intfo longayitsandzi.
4. Kungakhoni kuphendvula.
5. Kushiwo Nelson Mandela loke waba ngumongameli wakuleli.
6. Ikhuluma ngekutsi Nelson Mandela wasiletsela inkhululeko lapha
eSouth Afrika ngekutsi alwe nebacindzeteli.
7. Kubambeka ungati kutsi utawentani.

9. Ngubo lenhle! (Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 110)

IMIBUTO
1. Sonkondlo usho kutsini nakatsi, “iyangembesa”?
2. Chaza kutsi yini emagcebesha?
3. Chaza kutsi yini umsebenti wenhlitiyo?
4. Yini umsebenti wengcondvo?
5. Nika imibala letsintsiwe kulendzaba?

TIMPHENDVULO
1. Usho kutsi ngimbatsa yona nangabe kubandza.
2. Buhlalu lobugatjwa entsanyeni.
3. Kupompa ingati.
4. Kucabanga
5. Umbala lomhlophe, lobovu

10. Shongololo letimanga (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 111—112)

IMIBUTO
1. Sonkondlo usuke asho kutsini nakatsi shongololo lelingaphumuli?
2. Nika tindzawo LETIMBILI letigudlwa ngulelishongololo letimanga?
3. Nika tindzawo LETINTSATFU lapho lelishongololo libayisa khona?
4. Yini umtsakatsi?
5. Kukuphi kavezamafa?
6. Basho kutsini nabatsi khula ungakhokhobi?
7. Lenkondlo ikhuluma ngani??

TIMPHENDVULO
1. Usuke atsi sitimela sihamba singaphumuli.
2. Tintsaba kanye nemawa.
3. Emsebentini, esikolweni, edolobheni.
4. Ngumuntfu logangako kumbe loloyako.
5. Kusemsebentini
6. Kusho kutsi alikhule lingagugi.
7. Ikhuluma ngesitimela kutsi sitfwala bantfu sibamikise etindzaweni
letehlukahlukene.

94 SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA


SIGABA F: Imitfombo lwati

1. Sikhangiso (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 114—115)

IMIBUTO
1. Sikhishwa bobani lesikhangisi?
2. Ikusiphi sifundza?
3. Kuvotelwa bobani?
4. Kuvotwa nini?

TIMPHENDVULO
1. Litiko labohulumende basekhaya nemakhosi
2. SaseMpumalanga
3. Emakhosi
4. Ngamhlaka 19 Indlovulenkhulu 2021

2. Umlandvomphilo wakhe (i-othobhayografi)


waNelson Rholihlahla Mandela (Incwadzi
Yetindzatjana Likhasi 116—118)

IMIBUTO
1. Nika emabito ebatali baNelson Rholihlahla Mandela?
2. Watalwa nini?
3. Nika indzawo nesifundza latalelwa kuso?
4. Wakhula akuyiphi inkonzo?
5. Waliphotfula kuphi libanga lelishumi
6. i-BA. yona wayitfolaphi?
7. Walisungula nabani lihhovisi lebammeli, kuphi?
8. Ngubani umzala waMandela?
9. Wabalekelani Mandela ekhaya?

TIMPHENDVULO
1. Inkhosi Henry Gadla Mandela naNonquphi
2. 18 Julayi 1918
3. Transkei Mpumalanga Koloni
4. Weseli
5. Healdtown
6. Fort Hare
7. Oliver Tambo, eJozi
8. NguJustice Mtirara
9. Bamlobolela umfati ngaphandle kwekumtjela.

3. Umlandvomphilo wakhe (i-othobhayografi) wa


J.J Ncongwane (Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 119)

UMBUTO
Ase ubhale yakho imphilomlandvo.

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 95


IMPHENDVULO
Buka irubhriki yemphilomlandvo.

4. I-ajenda yemhlangano (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 120)

UMBUTO
Esontfweni lenu ninemhlangano webantfu labasha. Bhala i-ajenda
yalomhlangano.

IMPHENDVULO
Buka irubhriki ye ajenda yemhlangano.

5. Emaminitsi emhlangano (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 121—122)

UMBUTO
Esontfweni lenu ninemhlangano webantfu labasha. Bhala emaminitsi
alomhlangano.

IMPHENDVULO
Buka irubhriki yemaminitsi emhlangano.

6. Umlandvomufi (Incwadzi Yetindzatjana


Likhasi 123—124)

IMIBUTO
1. Wabani lomlandvomufi?
2. Watalwa nini?
3. Watalelwaphi?
4. Emabanga aphasi wawafundzelaphi?
5. Emabanga lasetulu wawaphotfulaphi?
6. Ngutiphi tifundvo LETIMBILI latiphasa ngemalengiso?
7. Bekanguthishelanhloko wasiphi sikolo?
8. Ushiya bobani emhlabeni?

TIMPHENDVULO
1. Wamlungisi Maseko
2. Watalwa mhlaka 22 Bhimbidvwane 1956
3. ESilobela eGalini
4. ESitsembisweni
5. ESimtfolile
6. Tibalo nesayensi
7. Bekanguthishelanhloko waseMayflower
8. Ushiya umkakhe nebantfwana labasitfupha

96 SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA


7. Incwadzi (Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 125)

UMBUTO
Esikolweni senu kuneluhamba loluya ePitoli. Bhala incwadzi ubhalele
umnakenu ucele imali yaloluhambo

IMPHENDVULO
Buka irubhriki yencwadzi.

8. Satiso (Incwadzi Yetindzatjana Likhasi 126—127)

IMIBUTO
1. Lesatiso sikhishwa kumuphi umsakato?
2. Satisa ngani?
3. Kumele abe nani umuntfu lofuna lomsebenti? Nika kube
KUTSATFU?
4. Kuvalwa nini kwemukelwa kweticelo

TIMPHENDVULO
1. Ligwalagwala Fm
2. Yatisa ngesikhala semsakati weSiswati lodzingekako
3. Matikuletjeni, sitifiketi sekufundzisa neticu te B.A.
4. 13 Inyoni 2021

SIGABA G: Tekucedza situnge

1. Imibiko yemaphephandzaba (Incwadzi


Yetindzatjana Likhasi 130)

Indzaba yeliphephandzaba

IMIBUTO
1. Ibhalwe ngubani lendzaba?
2. Ngubani lona lodutjuliwe?
3. Udutjulelwe kuyiphi indzawo?
4. Wakabani sibongo lokaputeni lobika lendzaba?
5. Uneminyaka lemingaki lomuntfu lodutjuliwe?
6. Nika tintfo LETIMBILI latitsetse lamadvodza?
7. Bekamangaki lamadvodza?

TIMPHENDVULO
1. Busisiwe Magagula
2. Umshayeli welitekisi
3. Dundonald
4. Kaputeni Magongo
5. 45
6. Sibhamu namakhalekhukhwini
7. Bewamatsatfu

SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA 97


2. Incwadzi leya kumhleli (Incwadzi Yetindzatjana
Likhasi 131—132)

IMIBUTO
1. Ibhalwe ngubani lencwadzi?
2. Ukhala ngani lombhali walendzaba? Shano tintfo TINTSATFU
lakhala ngato?
3. Uhlala kuliphi liwadi lona lokhalako?
4. Ngubani libito lalemeya yalendzawo?
5. Uwululeka utsini ummango ngekukhetsa emakhansela lona
lobhalile?

TIMPHENDVULO
1. Sipho Ngwenya
2. Ngentfutfuko lengabonakali, Sabelo setimali abasati,
likhansela alibabiti litebatjela ngenchubekela embili kulendzawo
labahlala kuyo.
3. Ward 56 eSandleni
4. Bheki Mkhonta
5. Uwululeka ummango kutsi ukhetse emakhansela ngemakhono
abo hhayi ngebungani.

98 SISWATI  ITHEMU 4  IMIBUTO NETIMPHENDVULO TENCWADZI YETINDZATJANA


Imisebenti Yeluhlolo Loluhlelekile

Ithemu Umsebenti 1 [20]


1 TEMLOMO : KUFUNDZA
IRUBHRIKI YEKUHLOLA KUFUNDZA

IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
6-7 4-5 2-3 1
KUFUNDZA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
KAHLE) ukhombise ukhombise ukhombise akakhoni
(7) likhono lelisetulu likhono likhono kufundza.
kakhulu lekufundza lekufundza
lekufundza lelisendzimeni a. leliphansi.
Kahle.
5 3–4 2 1
KUNAKEKELA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
TETSAMELILWATI ukhombise ukhombise ukhombise ute likhono
(5) likhono likhono likhono futsi wehlulekile
lekunakekela lekunakekela lekunakekela kunakekela
Tetsamelilwati tetsamelilwati Tetsamelilwati tetsamelilwati.
lelisetulu kakhulu. lelisendzimeni. leliphasi.
4 3 2 1
IMPHIMISO Likhono Likhono Likhono Umfundzi
(4) lemfundzi lemfundzi lemfundzi uyehluleka
lekuphimisa lekuphimisa lekuphimisa impela kuphimisa
emagama lisetulu emagama emagama liphasi emagama.
kakhulu. lisendzimeni. kakhulu .
4 3 2 1
KUTETSEMBA Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
(4) ukhombise lemfundzi lemfundzi ute kutetsemba.
kutetsemba lekutetsemba liphansi
lokusetulu lisendzimeni. akatetsembi.
kakhulu .

SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16    99


Umsebenti 2
EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO [10]
IRUBHRIKI YEKUHLOLA IMIBHALOMBIKO

3 2 1 0
Kuhleleka Tindzima Tindzima Kuhleleka Kuhleleka
nesakhiwo tihleleke kahle, tihleleke kahle kwemaphuzu kwemaphuzu
(3) emaphuzu nemaphuzu nekubumbana nasakhiwo
akhetseke ayahambisana kwesakhiwo akwenelisi
ngendlela nesakhiwo. kusezingeni uyahluleka.
lebumbene leliphansi.
kahle kakhulu
nesakhiwo.
3 2 1 0
Kusetjentiswa Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
kwelulwimi, lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
timphawu lusetulu lwelulwimi Lekusebentisa futsi wehlulekile
tekufundza kakhulu imisho lisendzimeni lulwimi kusebentisa
nekubhala inetimphawu imisho liphansi imisho lulwimi
(3) tekufundza netimphawu netimphawu netimphawu
nekubhala. tekufundza tekufundza tekufundza.
nekubhala kusezingeni
kusendzimeni. leliphansi
kuyemukeleka.
4 3 2 0–1
Kunemba Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
kwelwati lelisetulu kakhulu lusemkhatsini lusezingeni aluhambisani
nekunamatsela luyababateka luyemukeleka leliphansi nesihloko
esihlokweni. unamatsele unamatsele wetamile akakanamatseli
(Lokucuketfwe) esihlokweni. esihlokweni. kunamatsela esihlokweni
(4) esihlokweni. lekanikwe sona.

100 SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16   


Umsebenti 3
INDZABA [20]
IRUBHRIKI YEKUMAKHA INDZABA

IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 5 4 2–3 1
LOKUCUKWTFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(5) lelisetulu kakhulu lusemkhatsini lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.

5 4 2–3 1
KUHLELEKA Umfundzi Unelikhono Likhono Umfundzi
(5) ukhonile kuhlela lelisendzimeni lemfundzi ute likhono
tigameko takhe. lekuhlela liyemukeleka. lekuhlela
tigameko takhe. umsebenti wakhe.
10 7–8 5–6 1–4
KUSETJENTISWA Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
KWELULWIMI lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) lusetulu kakhulu. lwelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
lisendzimeni. lulwimi liphansi. kusebentisa
lulwimi.
5 4 2–3 1
TIMPHAWU Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
TEKUBHALA ukhombise lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) likhono lelisetulu lekusebentisa lekusebentisai futsi wehlulekile
kakhulu timphawu timphawu kusebentisa
lekusebentisa tekubhala tekubhala timphawu
timphawu lisendzimeni. lisendzimeni. tekubhala.
tekubhala.

Umsebenti 4
SIVIVINYO [30]
UMBUTO 1: Sivisiso sekufundza (20)
TIMPHENDVULO
1. Ngekubaluleka kwemanti.  (1)
2. Ngumkhulu Solomon naSiphiwe.  (2)
3. Elokishini eSilobela.  (1)
4. Lilanga belishisa.  (1)
5. Intfwasahlobo  (1)
6. Kusho kutsi tjani netihlahla bekuluhlata klaba. (2)
7. Sinatsa wona /siwasha ngawo /sipheka ngawo /sinisela ngawo.  (4)
8. I–Chief Albert Luthuli.  (1)
9. Umtfundzangati, ikholera, malalaveva. kunye kuloku.  (2)
10. Siphohlongo.  (1)
11. Ngumntfwana wemntfwanakho.  (2)
12. Timphendvulo lekungito mbamba / timphendvulo letiliciniso. (2)

SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16    101


UMBUTO 2: Sibonwa (10)
1. Kunatsa, kuwasha, kuflasha imithoyi, kugeza, kunisela, njll. (3)
2. Abuya emadamini / emifuleni. (1)
3. Kusebentisa ingilazi nangabe ugeza ematinyo / kutsela emanti
ebhavini nangabe uwasha imoto / kunganiseli busuku bonkhe.
Njll. Imibono kubafundzi. (2)
4. Kuyekela impompi ivute emanti, kugcwalisa libhavu nawugeza,
kutselana ngemanti, kuwasha imoto usebentisa liiphayiphi. Njll.
Imibono kubafundzi. (2)
5. Emalitha la–6000 ngenyanga. (2)

SAMBA: 25

Umsebenti 5
TAKHI NETIMISO TEKUSETJENTISWA KWELULWIMI
 [15]
TIMPHENDVULO
1. a) Itolo ngibone tintfo letingi emhlabeni. (1)
b) Itolo simo sigugcukile. (1)
a) Kusasa ngitawubona tintfo letiningi. (1)
b) Kusasa simo sitawugucuka. (1)
2. a) Tinkinobho tichafatwa bafundzi. (2)
b) Ngcondvomshini usentjentiswa bothishela. (2)
c) Inkondlo ibhalwa nguSibongile. (2)
3. a) Gogo itolo bekangitjela ngamandvulo. (1)
b) Mnaketfu/mfowetfu utawutibonela. (1)
4. a) Simo siyantjintja. (1)
5. a) Kumuntfutisa/simutfutiso. (2)

102 SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16   


Umsebenti 6:  [20]
Ithemu Timphendvulo
2 1. Belifuna emazini alo.  (2)
2. Emini yasekuseni  (2)
3. Satsi asigadzi emazini elingce.  (2)
4. a) Emahlatsi lamnyama.  (1)
b) Etihobodlweni nasemifuleni.  (2)
5. Ebusuku.  (1)
6. Yabaleka yayongena emdzibini.  (1)
7. Umgodzi.  (1)
8. Kungobe yesaba lingce.  (2)
9. Edzibini wemagundvwane.  (2)
10. Lalisontfo.  (1)
11. Cha, alukhonanga kubeketela, landiza lahamba.  (2)

Umsebenti 7
LIPHEPHA LESITSATFU [30]
UMBUTO 1: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO (10)
IRUBHRIKI YEKUHLOLA IMIBHALOMBIKO

3 2 1 0
Kuhleleka Tindzima Tindzima Kuhleleka Kuhleleka
nesakhiwo tihleleke kahle, tihleleke kahle kwemaphuzu kwemaphuzu
(3) emaphuzu nemaphuzu nekubumbana nasakhiwo
akhetseke ayahambisana kwesakhiwo akwenelisi
ngendlela nesakhiwo. kusezingeni uyahluleka.
lebumbene leliphansi.
kahle kakhulu
nesakhiwo.
3 2 1 0
Kusetjentiswa Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
kwelulwimi, lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
timphawu lusetulu lelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
tekufundza kakhulu imisho lisendzimeni lulwimi kusebentisa
nekubhala inetimphawu imisho liphansi imisho lulwimi
(3) tekufundza netimphawu netimphawu netimphawu
nekubhala. tekufundza tekufundza tekufundza.
nekubhala kusezingeni
tisendzimeni. leliphansi
kuyemukeleka.
4 3 2 0–1
Kunemba Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
kwelwati lelisetulu kakhulu lusemkhatsini lusezingeni aluhambisani
nekunamatsela luyababateka luyemukeleka leliphansi nesihloko
esihlokweni. unamatsele unamatsele wetamile akakanamatseli
(Lokucuketfwe) esihlokweni. esihlokweni. kunamatsela esihlokweni
(4) esihlokweni. lekanikwe sona.

SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16    103


UMBUTO 2: INDZABA (20)
IRUBHRIKI YEKUMAKHA INDZABA

IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 5 4 2–3 1
LOKUCUKWTFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(5) lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.
5 4 2–3 1
KUHLELEKA Umfundzi Unelikhono Likhono Umfundzi
(5) ukhonile kuhlela lelisendzimeni lemfundzi Ute likhono
tigameko takhe. lekuhlela liyemukeleka. lekuhlela
tigameko takhe. umsebenti wakhe.
5 4 2–3 1
KUSETJENTISWA Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
KWELULWIMI lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) lusetulu kakhulu. lelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
lisendzimeni. lulwimi liphansi. kusebentisa
lulwimi.
5 4 2–3 1
TIMPHAWU Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
TEKUBHALA ukhombise lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) likhono lelisetulu lekusebentisa liphansi futsi wehlulekile
kakhulu timphawu lekusebentisa kusebentisa
lekusebentisa tekubhala timphawu timphawu
timphawu lisendzimeni. tekubhala tekubhala.
tekubhala. liphansi.
SAMBA: 30

104 SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16   


Umsebenti 8
LIPHEPHA LESIBILI [40]
UMBUTO 1: SIVISISO (15)
TIMPHENDVULO
1. Bekaye kuyolalela licala laJabulani. (2)
2. Jabulani bekaboshiwe wagwetjwa iminyaka lesihlanu.  (1)
3. LaMasina ngumake waJabulani.  (1)
4. Bekanguthishela.  (1)
5. Iminyaka lesihlanu.  (1)
6. Ngcamane / Khubonye waNdlovu.  (1)
7. Iminyaka lesikhombisa.  (1)
8. Esikolweni lesetama kwakha timilo tebantfwana.  (2)
9. Timvu  (2)
10. NgulaMsina akhumbule mntfwanakhe Jabulane. (2)
11. Bebabatsatfu. (1)
UMBUTO 2: SIBONWA (10)
1. Lijazi lelimnyama.  (1)
2. Kuntjotja timoto, kubulala bantfu, kuhlukumeta labanye
bantfu. Njll. Timphendvulo tebafundzi titewehluka.  (3)
3. Inkhundla iyasukuma ime ngetinyawo, naselihleti nabo bese
sebayahlala.(2)
4. Bantfwana ababonwa nangabe bagwetjwa, bantfu labadzala
uyababona.  (2)
5. Kungobe iminyaka yabo isuke ingabavumeli kutsi bavalelwe
nebantfu labadzala / bayiswa esikolweni sekulungiswa kwetimilo. (2)
UMBUTO 3: SIFINYETO (5)
TIMPHENDVULO TESIFINYETO
Hhawu mine ngemntfwanami!
Ummongo
• Jabulani watfolakala anelicala waboshwa iminyaka lesihlanu
• boSigwili naJack bagwetjwa iminyaka lesikhombisa, Mashumi
watfola iminyaka lelishumi, lomake wagwetjwa iminyaka
lelishumi nesihlanu
• LaMasina emehlo akhe abehlala agcwele tinyembeti uma
akhumbula umntfwanakhe
Lokucuketfwe: 3
Lulwimi: 2
Samba: 5
UMBUTO 4: LULWIMI (10)
1. a) LaMasina wevakala atsi, “Hhawu mine ngemntfwanami.’’ (2)
b) Bambuta, “Jabulane, ubanjelweni katsi wena?” (2)
c) “Utawuphuma nini ejele?” kubuta Sibongiseni. (2)
2. a) Jabulane wabanjwa asemncane kakhulu.  (1)
b) Umnyango wavalwa lijaji. (1)
c) Licala latsetfwa enkantolo.  (1)
d) Licala labukwa lijaji lasenkantolo.  (1)
SAMBA: 40

SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16    105


Umsebenti 9
Ithemu
3 IRUBRIKHI YEKUHLOLA KUKHULUMA

IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
6-7 4-5 2-3 1
KUKHULUMA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
KAHLE ukhombise ukhombise ukhombise akakhoni
(7) likhono lelisetulu likhono likhono leliphansi kukhuluma.
kakhulu lelisendzimeni Lekukhuluma.
lekukhuluma lekukhuluma.
Kahle.
5 3-4 2 1
KUNAKEKELA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
TETSAMELILWATI ukhombise ukhombise ukhombise Ute likhono
(5) likhono lusetulu likhono likhono leliphansi futsi wehlulekile
kakhulu lisendzimeni lekunakekela kunakekela
lekunakekela lekunakekela tetsamelilwati. tetsamelilwati.
tetsamelilwati. tetsamelilwati.
4 3 2 1
IMPHIMISO Likhono Likhono Likhono Umfundzi
(4) lemfundzi lemfundzi lemfundzi uyehluleka
lekuphimisa lekuphimisa lekuphimisa impela kuphimisa
emagama lisetulu emagama emagama liphasi emagama.
kakhulu. lisendzimeni. kakhulu.
4 3 2 1
KUTETSEMBA Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
(4) ukhombise lemfundzi lemfundzi Ute kutetsemba.
kutetsemba lekutetsemba liphansi
lokusetulu lisendzimeni. akatetsembi.
kakhulu .

SAMBA: 20

106 SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16   


Umsebenti 10
IRUBHRIKI YEKUMAKHA IPROJEKTHI (INKONDLO)

IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 10 7–8 5–6 1–4
LOKUCUKETFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(10) lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.

10 7–8 5–6 1–4


KUHLELEKA Umfundzi Unelikhono Likhono Umfundzi
(10) ukhonile kuhlela lolusendzimeni lemfundzi Ute likhono
tigameko takhe. lekuhlela Liyemukeleka. lekuhlela
tigameko takhe. umsebenti wakhe.
10 7–8 5–6 1–4
KUSETJENTISWA Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
KWELULWIMI lwemfundzi lemfundzi lemfundzi Ute likhono
(10) lusetulu kakhulu. lwelulwimi Lekusebentisa futsi wehlulekile
lisendzimeni. lulwimi liphansi. kusebentisa
lulwimi.
10 7–8 5–6 1–4
TIMPHAWU Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
TEKUBHALA ukhombise lemfundzi lemfundzi Ute likhono
(10) likhono lelisetulu lekusebentisa liphansi futsi wehlulekile
kakhulu timphawu ekusebentiseni kusebentisa
lekusebentisa tekubhala timphawu timphawu
timphawu lusendzimeni. tekubhala. tekubhala.
tekubhala.

SAMBA: 40

SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16    107


Umsebenti 11
Ithemu LIPHEPHA LEKUCALA
4 IRUBHRIKI YEKUHLOLA KUKHULUMA

IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
6–7 4–5 2–3 1
KUKHULUMA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
KAHLE ukhombise ukhombise ukhombise akakhoni
(7) likhono lelisetulu likhono likhono leliphansi kukhuluma.
kakhulu lelisendzimeni lekukhuluma.
lekukhuluma lekukhuluma.
kahle.
5 3–4 2 1
KUNAKEKELA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
TETSAMELILWATI ukhombise ukhombise ukhombise ute likhono
(5) likhono lusetulu likhono likhono leliphansi futsi wehlulekile
kakhulu lisendzimeni lekunakekela kunakekela
lekunakekela lekunakekela tetsamelilwati. tetsamelilwati.
tetsamelilwati. tetsamelilwati.
4 3 2 1
IMPHIMISO Likhono Likhono Likhono Umfundzi
(4) lemfundzi lemfundzi lemfundzi uyehluleka
lekuphimisa lekuphimisa lekuphimisa impela kuphimisa
emagama lisetulu emagama emagama liphasi emagama.
kakhulu. lisendzimeni. kakhulu.
4 3 2 1
KUTETSEMBA Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
(4) ukhombise lemfundzi lemfundzi ute kutetsemba.
kutetsemba lekutetsemba liphansi
lokusetulu lisendzimeni. akatetsembi.
kakhulu.

SAMBA: 20

108 SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16   


Umsebenti 12
LIPHEPHA LESITSATFU [30]
UMBUTO 1 (10)
IRUBRIKHI YEKUHLOLA IMIBHALOMBIKO

3 2 1 0
Kuhleleka nesakhiwo Tindzima tihleleke Tindzima tihleleke Kuhleleka Kuhleleka
(3) kahle, emaphuzu kahle nemaphuzu kwemaphuzu kwemaphuzu
akhetseke ayahambisana nekubumbana nasakhiwo
ngendlela nesakhiwo. kwesakhiwo akwenelisi
lebumbene kusezingeni uyahluleka.
kahle kakhulu leliphansi.
nesakhiwo.
3 2 1 0
kusetjentiswa Lulwimi Likhono lemfundzi Likhono Umfundzi
kwelulwimi, lwemfundzi lelulwimi lemfundzi ute likhono
timphawu tekufundza lusetulu lisendzimeni lekusebentisa futsi wehlulekile
nekubhala kakhulu imisho imisho lulwimi kusebentisa lulwimi
(3) inetimphawu netimphawu liphansi imisho netimphawu
tekufundza tekufundza netimphawu tekufundza.
nekubhala. nekubhala tekufundza
kusendzimeni. kusezingeni
leliphansi
kuyemukeleka.
4 3 2 0–1
Kunemba kwelwati Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
nekunamatsela lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni aluhambisani
esihlokweni. luyababateka luyemukeleka leliphansi nesihloko
(Lokucuketfwe) unamatsele unamatsele wetamile akakanamatseli
(4) esihlokweni. esihlokweni. kunamatsela esihlokweni
esihlokweni. lekanikwe sona.

SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16    109


UMBUTO 2
Kubhala indzaba (20)
IRUBHRIKI YEKUMAKHA INDZABA

IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 5 4 2–3 1
LOKUCUKWTFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(5) lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.

5 4 2–3 1
KUHLELEKA Umfundzi Unelikhono Likhono Umfundzi
(5) ukhonile kuhlela lelisendzimeni lemfundzi ute likhono
tigameko takhe. lekuhlela liyemukeleka. lekuhlela
tigameko takhe. umsebenti wakhe.
10 7–8 5–6 1–4
KUSETJENTISWA Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
KWELULWIMI lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) lusetulu kakhulu. lwelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
lisendzimeni. lulwimi liphansi. kusebentisa
lulwimi.
5 4 2–3 1
TIMPHAWU Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
TEKUBHALA ukhombise lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) likhono lelisetulu lekusebentisa lekusebentisa futsi wehlulekile
kakhulu timphawu timphawu kusebentisa
lekusebentisa tekubhala tekubhala timphawu
timphawu lusendzimeni. liphansi. tekubhala.
tekubhala.

SAMBA: 30

110 SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16   


Umsebenti 13
LIPHEPHA LESIBILI
Sivivinyo [40]
UMBUTO 1: SIVISISO (15)
TIMPHENDVULO
1. Themba naSimon.  (1)
2. Empuluzi emkhukhwini.  (1)
3. Kutsi yakhiwe yahlangana bese kuba lula kutsi yokhelane.  (1)
4. Iyadubula, tintfo tingabanjwa ngumlilo.  (1)
5. Ebusika ngobe tjani busuke bomile.  (2)
6. Imali lenyenti ngobe uncephetelisa banikati bemapulazi.  (2)
7. Tjani lobomile buyokheleka bese bubanga umlilo.  (2)
8. Kuhlolwe kutsi phalafini ukhona yini.  (1)
9. a) Nawucedza kutsela phalafini cinisekisa kutsi kute phalafini
locitsekile yini.  (2)
b) Ungabeki metjiso lapho kungafinyelela bantfwana khona. (2)

UMBUTO 2: SIBONWA (10)


1. Bantfu labalahla tincamu teligwayi. Imibono kubafundzi. (2)
2. Tilwane, tihlahla, kungcola kwemoya, njll.  (3)
3. Ticishamlilo.  (1)
4. Kushiya sitofu ungakasicishi, kushiya i–ayini ungakayi cishi,
nagezi longakafakwa ngalokusemtsetfweni. Imibono kubafundzi.
(2)
5. Kuhlanganisa tintsambo tagezi ngalokungekho emtsetfweni. (2)

UMBUTO 3: SIFINYETO (5)


TIMPHENDVULO TESIFINYETO
Kuphepha Etingotini Temlilo
Ummongo
• kumele kutsi ngaphambi kwekuyilayitha iphulamastofu uyihlole
kutsi isesimeni lesikahle nobe inaphalafini
• caphela kutsi kute phalafini locitsekile kuphulamastofu bese
uyawusula
• ungalahli sincamu seligwayi esikhotseni ngobe kungadala umlilo
Lokucuketfwe: 3
Lulwimi: 2
Samba: 5

SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16    111


UMBUTO 4: LULWIMI (10)
1. a) Themba utsandza kupheka ngephulamastofu. (1)
b) Hulumende ufanele kuncephetelisa nakunemonakalo
wetiganga.  (1)
c) Tiganga tivame kusha ebusika.  (1)
2. a) Nangabe bewuvakashile sewuyavalelisa / kuhamba.  (1)
b) Kwenta lomunye umuntfu kutsi akulalele.  (1)
3. Tilwane tiyasha ngobe atikaphephi.  (2)
4. Simon utsi itolo bekunemlilo lomkhulu lapha emkhukhwini.(1)
5. a) Imphilo yasedolobheni idzabula sikhwama sendvodza.  (1)
b) Likhikhi ligcina linesikhala. (1)

SAMBA: 40

112 SISWATI  IMISEBENTI YELUHLOLO LOLUHLELEKILE  SEHLUKO 16   

You might also like