Professional Documents
Culture Documents
Luju Lwelulwimi
LweSiswati
Libanga 6
Incwadzi Yathishela
www.cambridge.org
Kwati kabanti ngalelibhuku: www.cambridge.org/9781316527832
© Cambridge University Press 2012, 2020
Lelibhuku livikelwe lilungelo lemcambi nelemshicileli. Ngaphandle kwalokuvunyelwe
ngumtsetfo netivumelwano tekugunyata kwenta loko, kute incenye yalomsebenti lengaphindza
futsi ikhicitwe ngaphandle kwekucela imvume lebhaliwe kuCambridge University Press.
ISBN 978-1-316-52783-2
Babhali: Simeon Simelane, Ntokozo Khumalo, Balebugiye Mashigo Jabulile Fakude, Elsie
Shiba, Phindile Monaren, Lungile Gumedze
Sitfombe sekhava: Robyn Minter
………………………………………………………………………………………………………
Emavi ekubonga
Umshicileli nebabhali batsandza kubonga labantfu kanye naletinhlangano kubavumela kutsi
basebentise imibhalo yabo lenguyona yona noma leguculiwe:
Titfombe
Greatstock/Corbis likh. 1; Greatstock/Corbis likh. 21; Martinus van Tee likh. 41;
Greatstock/Blend Images likh. 59
………………………………………………………………………………………………………
Imizamo yonkhe yentiwe kutfola labo labaphetse lilungelombhalo walo.
Nangabe kungenteka kutsi kunalotfolakala aphule umtsetfo, sicela natise bashicileli lekungibo
labatawulungisa ekushicilelweni kwelibhuku kwesibili.
………………………………………………………………………………………………………
Cambridge University Press ite sibopho mayelana nekuchubeka noma kunemba kwema-URL
emawebhusayithi e-inthanethi lekucondziswe kuwo kulencwadzi, angaphandle noma ebantfu
besitsatfu futsi ayikucinisekisi kutsi lawo mawebhusayithi atawuchubeka anembe, ayanemba
noma anguwona wona.
………………………………………………………………………………………………………
Nangabe ufuna kwati kabanti ngalelibhuku kumbe nome ngabe ngani lokunye lokushicilelwe
bakaCambridge University Press, shayela lucingo kulenombolo (021) 412-7800, usifeksele
kulenombolo (021) 419-8418 nome usitfumelele i-imeyili ku-capetown@cambridge.org.
Lokucuketfwe
ITHEMU 1
Sehluko Emaviki Likhono Sifundvo Likhasi
Singeniso vii
1.1 Sendlalelolwati
Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12 (i-NCS)
sinika inchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola etikolweni.
Kute kwentiwe ncono kusebenta kwaso leSitatimende
seKharikhulamu yaVelonkhe sichitjiyelwe, kwentelwa kutsi
letichibiyelo ticale kusebenta ngaBhimbidvwane 2012. Kwakhiwe
umculu munye weNchubomgomo yeKharikhulamu neKuhlola
kwaleso naleso sifundvo lotawusebenta esikhundleni seTitatimende
Tetifundvo, Ticondziso Tetinhlelo Tekufundza neTicondziso
Tekuhlolwa Kwetifundvo kumabanga R–12.
1.2 Sibutsetelo
a) LeSitatimende seKharikhulamu Savelonkhe emaBanga R–12
(Bhimbidvwane 2012) simele sitatimende senchubomgomo
yekufundza nekufundzisa etikolweni taseNingizimu Afrika, kantsi
sicuketse loku lokulandzelako:
i) Sitatimende seNchubomgomo yeKharikhulamu neKuhlola
leso naleso sifundvo lesisemtsetfweni.
ii) Umculu wenchubomgomo i-National policy pertaining to
the programme and promotion requirements of the National
Curriculum Statement Grades R–12.
iii) Nemculu wenchubomgomo, i-National Protocol for Assessment
Grades R–12 (Bhimbidvwane 2012).
b) LeSitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12
(Bhimbidvwane 2012) singena esikhundleni saleTitatimende
teKharikhulamu yaVelonkhe letimbili lekungito letisebenta nyalo,
letatiwa ngekutsi:
i) Sitatimende Lesibuketiwe seKharikhulamu yaVelonkhe
emaBanga R–9 lesishicilelwe kuGazethi yaHulumende nombolo
23406 mhlaka – 31 Inkhwekhweti 2002.
ii) Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga 10–12
lesishicilelwe kuGazethi yaHulumende Nombolo 25545 mhlaka
– 6 Imphala 2003 kanye nakuGazethi yaHulumende Nombolo
27594 mhlaka – 17 Inkhwekhweti 2005.
c) Letitatimende tekharikhulamu yavelonkhe letibekwe ngalokucacile
endzinyaneni (b) (i) na (ii) ngenhla tifaka ekhatsi letinchubomgomo
letilandzelako lokutawuya ngekuya kwandze kutikhweshisela
eceleni Sitatimende seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R–12
(Bhimbidvwane 2012) emkhatsini waleminyaka 2012–2014:
SISWATI SINGENISO ix
• Hlelembisa, nekutiphatsa ngalokunetibopho kuko konkhe
labakwentako ngendlela lenemphumelelo.
• Gcogca, hlatiya, hlela nekuhlola lwati ngalokujulile.
• Chumana ngemphumelelo ngekusebentisa tibonwa, timphawu
ne /nobe bugagu bekusebentisa lulwimi ngetindlela letinyenti.
• Sebentisa isayensi nebuchwepheshe ngemphumelelo
nangalokujulile bakhombise kutibophelela kutendzawo
netemphilo yalabanye.
• Khombisa kuvisisa umhlaba njengeluchungechunge
lwetehlakalo ngekubona kutsi timongcondvo tekusonjululwa
kwetinkinga atihambi todvwa.
e) Khukhulelangoco kufanele kube ngiyo incenye lemcoka
kulomkhakha, ngekuhlela nekufundzisa kuleso naleso sikolo.
Loku kungenteka kuphela uma bonkhe bafundzisi bangaba
nekuvisisa ngalokujulile indlela yekubona tihibe tekufundza
kanye nendlela yekutivikela kanye nendlela yekuhlelela
kwehlukahlukana.
x SISWATI SINGENISO
b) Sikhatsi sekufundzisa emabanga R, 1 na 2 ngema-awa lange-23.
Libanga 3, ngema-awa lange-25.
c) Etilwimini, lishumi (10) lema-awa labelwe emabanga R–2, ema-
awa la-11 abelwa libanga lesitsatfu (3). Linanikhulu lema-awa
lasiphohlongo (8) nelinanincane lema-awa lasikhombisa (7)
abelwe Lulwimi Lwasekhaya, kwatsi linanincane lema-awa
lama-2 nelinanikhulu lema-awa lamatsatfu (3) abelwa Lulwimi
Lwekucala Lwekwengeta emabangeni 1–2. Ebangeni lesitsatfu
(3) linanikhulu lema-awa lasiphohlongo (8) nelinanincane lema-
awa lasikhombisa (7) abelwe Lulwimi Lwasekhaya, nelinanincane
lema-awa lamatsatfu (3) nelinanikhulu lema-awa lamane (4)
abelwa Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta.
d) Esifundvweni Semakhono Ekuphila Lwatinchanti lwabelwe li-awa
linye (1) emabanga R–2, kantsi Libanga le-3 lona labelwe ema-
awa lamabili (2) lokungawo lafakwe kubakaki.
Sifundvo Ema-Awa
Lulwimi Lwasekhaya 6
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta 5
Tibalo 6
Isayensi yeTemvelo neThekhnoloji 3,5
Isayensi yeTenhlalo 3
Emakhono eKuphila 4
• Tebuciko Bekuticambela (1,5)
• Sifundvo Sekutivocavoca (1)
• Sifundvo Senhlalompmhilo lenhle (1,5)
Samba 27,5
Sifundvo Ema-Awa
Lulwimi Lwasekhaya 5
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta 4
Tibalo 4,5
Isayensi yeTemvelo 3
Isayensi yeTenhlalo 3
Ithekhnoloji 2
Isayensi YekuphatsaTemnotfo 2
Tekuphila 2
Buciko bekuticambela 2
Samba 27,5
SISWATI SINGENISO xi
1.4.4 EmaBanga 10—12
a) Sikhatsi sekufundzisa emaBanga 10–12 sihleleke ngalendlela
lelandzelako:
1. Kulalela neKukhuluma
2. Kufundza neKwehlwaya
3. Kubhala neKwetfula
4. Takhi neTimiso Telulwimi
Kulalela neKukhuluma
Kulalela nekukhuluma kusisekelo sekufundvwa kwato tonkhe
tifundvo. Ngekusebentisa emasu ekulalela nekukhuluma
ngemphumelelo, bafundzi bagcogca, bahlelembise babuye bakhe
lwati, basombulule tinkinga, betfule imicabango nemibono yabo.
Emakhono ekulalelisisa ngalokujulile enta bafundzi babone emagugu
nesimo setintfo letitfolakala ematheksthini babuye bakhone kubona,
baphose inselelo ngelulwimi lolutsatsa tinhlangotsi naloluhhungako.
ESigabeni leSisemkhatsini, bafundzi beLulwimi Lwasekhaya
batawusebentisa emakhono ekulalela nekukhuluma kute basebentisane
nalabanye nekukhuluma ngenshokutsi. Batawakhela emakhonweni
labawatfole eSigabani saBokhewanekute bente tinkhulumiwano,
tingcoco netetfulo temlomo letimfisha letisimeme.
KuleSigaba, lulwimi lolukhulunywa bafundzi lusadzinga
kutfutfukiswa t (lokungukutsi lwentiwe lubuye lusekelwe, sibonelo,
ngesilulumagama netakhiwo temisho). Thishela kufanele acinisekise
kutsi bonkhe bafundzi batfola ematfuba ekukhuluma ngelulwimi
lwabo. Njengobe bafundzi bachubeka ngesivinini leshlukene, thishela
kumele ente ematfuba ekukhuluma (sib. Imibuto layibutako)
abe ezingeni lemfundzi ngamunye. Njengobe bafundzi bafundzi
bachubeka nemabanga, thishela kufanele alindzele kutsi bafundzi
bakhulume kakhulu nemphimiso yabo kufanele yenabe. Bafundzi
batawedlulisela lamakhono eLulwimini lwabo Lwekwengeta.
Bafundzi batawakhela etinhlotjeni tematheksthi lafundvwe
eSigabeni saBokhewane (sib. indzaba, kulandzisa ngawe, neticondziso)
batawuphindze bandze betfulelwe tihlobo tematheksthi letisha
(sib. kulandzisa ngemaciniso, imibhalo yetindzaba leyehlukene,
tinkhulumo letimfisha).
Sikhatsi sekufundzisa kufanele sifake ekhatsi kwentiwa
kwemisebenti yekulalela nekukhuluma lokufisha kwemalanga onkhe
kanye nemisebenti lemidze leyabelwe liviki lonkhe.
Kufundza nekwehlwaya
Emakhono eKufundza neKwehlwaya latfutfukiswe kahle
angumgogodla wekufundza tonkhe tifundvo tekharikhulamu
ngemphumelelo. Bafundzi batfutfukisa likhono labo lekufundza
nekwehlwaya tinhlobo lelehlukene tematheksthi lasuselwa
enhloko nalangasuselwa enhloko, tetsamelilwati nesimongcondvo
setheksthi kufaka ekhatsi tibonwa. Bafundzi bayayibona indlela,
tinhlobo temibhalo nemagama lanembako lekuveta ngayo inhloso,
SISWATI SINGENISO xv
tetsamelilwati nesimongcondvo sematheksthi. Ngekufundza eklasini
kanye nekufundza ngekutimela, bafundzi bakwati kutsatsa tincumo
babuye batakhele imicondvo lejulile.
Kufundza kwenta bafundzi babe nelwati lolunyenti eLulwimini lwabo
Lwekwengeta lucwaningo lusitjela kutsi kutfutfuka kwesilulumagama
kuncike kakhulu tukwelinani lekufundza lebakwentako.
Esigabeni leSisemkhatsini, utawakhela kusisekelo lesentiwe
emabangeni R kuye 3. Uma kunesidzingo, sebentisa kufundza
ngekuhlanganyela ekucaleni kwelibanga 4 kute usite bafundzi
kulesigaba. Ungayisebentisa lendlela ngalesinye sikhatsi uma
unetincwadi letinkhulu tekufundza kulelizinga, ubuye utjintje
ngekucoca indzaba. Nangabe ungenawo emabhuku lamakhulu
kulelizinga, sebentisa ematheksthi latfolakala emabhukwini tifundvo
nobe etncwadzini tekufundza. Ungaphindza usebentise indlela lefana
neKufundza nalomunye neKufundzela liklasi linkhe.
Sebentisa kufundza ngekuhlanganyela basitwa nguthishela
nekufundza ngekutimela/kufundza ngababili. Kufundza ngekutimela
lokuvela eluhlelweni lwekufundzisa kumele kufakwe kulesikhatsi
lesabelwe kufundza. Khutsata bafundzi bakho kutsi bafundze
ngekutimela ngesikhatsi sabo lebanaso lesikhululekile.
Utawuphindza uhlele tihlobo letehlukene tesivisiso kute
ucinisekise kutsi bafundzi bayakuvisisa loko lebakufundzako.
Tinchubo tekufundza
Tincubo tekufundza ticuketse tigaba tekulungiselela kufundza,
kufundza nangemuva kwekufundza. Imisebenti letakube yentiwa
bafundzi ingafinyetwa ngalendlela:
Kulungiselela kufundza
• Kuvuselela lwatincanti.
• Kubuka imbangela, umbhali, nelusuku lwekushicilela.
• Kufundza indzima yekucala neyekugcina yesigaba lesitsite.
• Kucombela.
Kufundza
• Phumula ngesikhatsi lesitsite kute uhlole kuvisisa kwakho
nekuvumela imicongco ingenisise.
• Catsanisa lokucuketfwe nekucambela kwakho.
• Sebentisa simongcondvo kutfola inshokutsi yemagama ngaso
sonkhe sikhatsi; lapho loku kungenteki, sebentisa sichazamagama.
• Yakha sitfombe saloko lokufundzako.
• Chubekela phambili nanobe kungaba khona longakuvisisi
lapha nalapha.
• Phindza usifundze sigaba nangaba ungasiva nhlobo. Fundza
tigaba letyindida uphimise, ngesivinini lesihamba kancane nobe
ukwente kokubili.
• Cela lomunye akusite kutsi ukwati kuvisisa sigaba lesitsite.
• Faka emamaki ekufundza ubuye uchaze emaphuzu lamcoka.
• Buyeketa loko lokufundzile.
Kubhala neKwetfula
Kubhala kulithulusi lelinemandla lekuchumana lelivumela
bafundzi kutsi basungule babuye bavete imicabango nemicondvo
ngalokuhlelekile. Kwenta imisebenti yekubhala esikhatsini lesinyenti
ngekwetimongcondvo letehlukene, imisebenti netifundvo kwenta
bafundzi bakwati kudlulisa ngendlela levakalako nekuticambela.
Kubhala lokutfutfuke ngalokufanele kusetjentiswa sakhiwo sekubhala,
kukhicita babhali labakhona kwenta nalabanemakhono lamanyenti
labatawukhona kusebentisa emakhono abo kwenta nekwetfula
lokufanele lokubhaliwe, tibonwa nematheksthi ekuchumana lehlukene
kwentelwe tinhloso letehlukene.
Kubhala kubalulekile ngobe kuphocelela bafundzi kutsi
bacabange ngelulwimi nelupelomagama. Loku kukhutsata bafundzi
kutsi bachubekise lulwimi, batfole lulwimi ngekushesha, kungabi
nemaphutsa. Bafundzi batawufundza kubhala tinhlobo letinyenti
tematheksthi ekuticambela newelwati, ngalokutayelekile basebentise
sakhiwo sekubhala njengesisekelo babuye kancane kancane bafundze
kubhala tinhlobo letitsite tematheksthi ngekutimela. Batuwubuye
futsi basebentise lenchubo yekubhala kute bakhicite ematheksthi
lahleleke kahle, lanelulwimi lolufanele.
EmaBanga 4—6
Tinsita letisisekelo
Emabhukutifundvo lamiselwe lulwimi √
Sichazamagama √
Tinhlobo tematheksthi latfolakala etincadzini tekufundza
Temdzabu √
Tindzaba letimfisha √
Inoveli √
Umdlalo √
Inkondlo √
xx SISWATI SINGENISO
EmaBanga 4—6
Tinsita tekuchumana
Emaphephandzaba √
Emaphephabhuku √
Tinhlelo tamabonakudze √
Tinhlelo temsakato √
Tinsita taseklasini
a) Tinhlobo letehlukene tematheksthi kute kungeniswe emazinga
ekufundza lehlukene, sibonelo: Tincwadzi tekufundza letikhetsiwe
letinematheksthi lenele eliklasi kulinye lizinga.
b) Tinhlobo letehlukene tetinsita tekuchumana: emaphephandzaba,
emabrosha, emaphephebhuku, emaflaya, tikhangisi, emaphosta,
tatiso, njll.
c) Tinsitaletitimviwa/tibonwa
Libanga 4—6
Emakhono Lokucuketfwe Tindlelanchubo nemakhonywana
Kulalela • Sivisiso lesilalelwako Sivisiso sekulalelwa nekukhuluma
nekukhuluma • Tindlela letehlukene • Phindza ucoce indzaba
tekuchumana • Khumbula imininingwane lemcoka embhalweni
ngetemlomo • Buyeketa ngemagugu nemibiko letfolakala
• Inkhulumo lelungiselelwe emibhalweni
nenkhulumo • Buyeketa ngenkhulumonkhohliso nekutsatsa
lengakalungiselelwa luhlangotsi
• Kufundza ngekuphimisa • Cocisana ngebalingisi, nesiminhlalo nesakhiwo
lokulungiselelwe • Phimisa imibono
nalokungakalungiselelwa • Cacisa imibuto
• Kukhuluma:
Tinkhombandlela Kuchumana ngenhloso yekuchumana nalabanye
neticondziso. • Kucala nekuchubekisa kucocisana
• Coca indzaba • Kutsatsa lichaza ekucocisaneni
• Tfula inkhulumo • Kumela luhlangotsi
yekubonga • Kukhulumisana
• Lingisa • Kwengeta lokusilele egcocweni nekukhutsata
• Kucocisana ngemacembu sikhulumi
• Inkhulumomphikiswano • Kwabelana imibono, naloke wahlangabetana
• I-Inthavyu nako emphilweni nekuvisisa lwatimagama
Inkhulumo lelungiselelwe
• Cwaninga
• Hlela tintfo letitawusetjentiswa nekulandzela
kwato
• Khetsa ubuye usungule imicondvo lemcoka
ubuye uyisekele ngetibonelo.
• Sakhiwo lolungilo, silulumagama lulwimi
netimiso
• Liphimbo, kuvakala kwelivi, sivinini, kuhlangana
kwemehlo, indlela yekuma netimphawu
temtimba
• Singeniso nesiphetfo lesihehako
• Kufaka tinsita letitibonwa, timviwa
netimviwabukelwa, sib. Emashadi, titfombe,
imifanekiso, njll.
Kufundza Ematheksti lamisiwe/ Indlelanchubo yekufundza nekwehlwaya:
neKwehlwaya lanikiwe Sebentisatindlelanchubo tekulungiselela
• Tinganekwane kufundza, tekufundza netangemuva
• Indzaba lemfisha kwekufundza
• Umdlalo • Kuvisisa itheksthi.
• Tinkondlo • Kute ufundze itheksthi uyivisise ubuye ujule
(kufundza sivissiso).
• Kute ukhombe kufundza ngekutimela
(kufundza kabanti ufundzela kutijabulisa,
kutfola lwati nekufundza lokutsite)
Tinkondlo
• Umcondvo losebaleni.
• Umcondvo lojulile.
• Sihloko nemlayeto
• Umfanekiso mcondvo, sib.sifaniso,
kumuntfutisa, kukhetsa emagama, livi,
kuphendvula lokutsintsa imiva,
• Tintfo letitimviwa, sib. emagama, titandza,
imvumelwano, sigci, timphawu tekubhala,
imphindza, sifanamsindvo (sifanankhamisa
nesifanangwaca) sifutamsindvo.
Kufundza lokungakalungiselelwa
(Kufundza ngekuphimisa)
• Kufundza ngekushelela ngekwenhloso
• Imphimiso lengiyo/lefanele
• Kusetjentiswa kwelivi, kuvakala
kweliphimbo, indlelea yekuma, limphawu
temtimba
ITHEMU
1
Unit 1Ithemu 1
Sehluko
1 Liviki 1—2
Letisematseni/emaphephandzabeni
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
Sibonelo:
a) Litibulo – Umntfwana wekucala ekhaya.
b) Tfunjana – Umntfwana wekugcina ekhaya.
c) Kusenombonombo – Ekuseni kakhulu.
d) Lidzili – Umcimbi.
Umsebenti
Ngembi kwekufundza
Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni ngaletisematseni kulamalanga.
Timphendvulo temsebenti.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Umsebenti 3: Kubhalwa kwesicashunwa lesiya
Likhasi 5—6
ephephandzabeni
Thishela uyachaza.
Inchazelo: I-athikhili yeliphephandzaba iyindlela yekuletsa lwati,
nobe imininingwane letsite mayelana naloko umhleli lafuna
kukwendlulisa nobe lafuna kukukhangisa ngetindlela letehlukene
njengemidvwebo lehlukene nobe imibhalo lehlukene ngenhloso
yekutsengisa umcondvo lokutsite. I-athikhili nayo inesakhiwo
sendzaba, singeniso, umtimba nesiphetfo.
Lulwimi lolusetjentiswako lufanele lubete emaphutsa, futsi
luvakale kutotonkhe tetsamelilwati.
Siphiwe Mkhatjwa
Umsebenti
Thishela umaka umsebenti webafundzi ngekulandzela Irubhriki
yekumaka indzaba.
Tinhlobo tetabito
Tabito telucobo
Sibonelo: Yena, Bona, Sona, Lona, Mine, Tsine, njll.
Umsebenti
Timphendvulo
Thishela umaka umsebenti webafundzi.
1. Bafundzi bakha imisho ngetabito telucobo.
2. Bafundzi bakha imisho ngetabito tekukhomba dvute
naletikhomba bucalu.
3. Bafundzi bafaka tabito lapho kushiywe tikhala khona.
a) Lona lwandle luyabandza ebusika.
b) Sitja sona sephukile.
c) Sifuna yona inyama levutsiwe.
d) Koma kona kucedvwa sinatfo lesibandzako.
e) Sebentani nine lenisebasha ngobe nisenemandla.
f ) Mine ligama lami nginguLomaswati.
Sento
Inchazelo: Sento ligama lelisho kutsi kukhona lokwentiwako.
Sibonelo:
a) Belusi betimvu bashisa sikhotsa.
b) Njalo nje bahlengikati bajova tigulane.
c) Ehlobo imvula ina ngemandla.
Sivumelwano
Inchazelo: Sakhi lesichumanisa inhloko yemusho nalamanye
emagama lasemshweni.
Sibonelo:
a) Belusi betimvu bashisa sikhotsa.
b) Njalo nje bahlengikati bajova tigulane.
c) Ehlobo imvula ina ngemandla.
2 Liviki 3—4
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso senganekwane kute batfole
imininingwane yekwenteka kwetigameko tayo.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile enganekwaneni
lefundvwe nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa Irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 11 Umsebenti 2: Kufundvwa inganekwane
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.
Timphendvulo temsebenti
Bafundzi batawunika timphendvulo temibuto lephatselene naloko
lokufundziwe.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 12—13 Umsebenti 3: Kubhalwa kwetinganekwane
Kumakwa kwenganekwane
Thishela umaka umsebenti webafundzi alandzele irubhriki
yekumakwa kwendzaba lapho kucikelelwa loku lokulandzelako.
• Lokucuketfwe
• Kuticambela
• Lulwimi
• Tiphumuti nesipelingi
Bona irubhriki yekumaka indzaba.
Emabitosimo
Inchazelo: Lawa ngemagama etintfo longeke utibone ngemehlo nobe
utibambe ngesandla.
Sibonelo: Imiva, sihluku, buhlungu, sifo, umona, lunya, njll.
Imisho
a) Sibhakabhaka site ngisho nalinye lifu. (Emabitomvama)
b) Buhlungu benhlitiyo bumbangele kugula. (Emabitosimo)
Tikhatsi tesento
Sikhatsi sanyalo
Sikhomba kutsi sento senteka nyalo.
Sibonelo:
a) Tilwane tinatsa emanti emfuleni.
b) Batingeli batingela bobhejane kaSkhukhuza.
c) Likwaya licula ingoma lemnandzi.
Sikhatsi lesitako
Sikhomba kutsi sento sisengakenteki sisetawenteka ngalokutako.
Sibonelo:
a) Tilwane titawunatsa emanti emfuleni.
b) Batingeli batawutingela bobhejane kaSkhukhuza.
c) Likwaya litawucula ingoma lemnandzi.
Sikhatsi lesengcile
Sikhomba kutsi sento sesenteka esikhatsini lesiphelile.
Sibonelo:
a) Tilwane tinatse emanti emfuleni.
b) Batingeli batingele bobhejane kaSkhukhuza.
c) Batingeli batingela bobhejane kaSkhukhuza.
d) Likwaya licule ingoma lemnandzi.
e) Likwaya lacula ingoma lemnandzi.
Umsebenti wasekhaya
3 Liviki 5—6
Ngembi kwekulalela
Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe labakwentako.
Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
ngesikhangisi.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.
Timphendvulo temsebenti
Bafundzi banika timphendvulo temibuto letawubutwa mayelana
naloko lokufundziwe.
Incwadzi
C. Kubhala
Yemfundzi Umsebenti 3: Sikhangisi — Imibhalo Lehhungako
Likhasi 16—17
Thishela unika inchazelo.
Umsebenti
Timphendvulo
Bafundzi banikwa imisho kutsi bayihlanganise yakhe umusho munye.
1. Bafana basebenta bakhala njengobe bashaywe ngumphatsisikolo.
2. Dlanini kudla bantfwana ngobe kumnandzi kakhulu.
3. Imoto igicikile ngobe ibe nelisondvo lelimpontjile.
4. Sebentani bantfwabami kute niphumelele ekupheleni kwemnyaka.
5. Inkhohlakalo ayiphumelelisi kodvwa ingenisana etinkingeni.
Umsebenti 5: Taga
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Lena yinkhulumo lehlakaniphile, lenotsile lenenshokutsi
Likhasi 18—19 lefihlekile nalejulile.
Umsebenti wasekhaya
Umsebenti 6: Tisho
Incwadzi
Yemfundzi Thishela unika inchazelo yetisho.
Likhasi 19 Inchazelo: Lena yinkhulumo lecishe ifane netaga, ngekutsi inshokutsi
yawo ibhacile, futsi inotsile. Umehluko nje kutsi tisho tona atisiyo
imisho legcwele kodvwa tingemabintana.
Umsebenti wasekhaya
Thishela umaka lucwaningo lwetisho lolwentiwe bafundzi.
4 Liviki 7—8
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso senkhulumomphendvulwano
kute batfole imininingwane yenkhulumiswano.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile etheksthini lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa senkhulumiswano.
Timphendvulo temsebenti
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 26—28 Umsebenti 5—6: Inkhulumiswano/
Inkhulumomphendvulwano
Thishela uyachaza.
Inchazelo: Lena yinkhulumo lapho bantfu lababili nobe ngetulu
baphendvulana khona ngesihloko lesitsite.
Umsebenti
Umsebenti utawumakwa ngekuntjintjana ngetincwadzi, babuke
sipelingi semagama nekusetjentiswa kwetiphumuti ngalokufanele.
Emva kwaloko thishela umaka umsebenti webafundzi lapho babhale
khona inkhulumiswano.
Incwadzi
D. Takhi netimiso telulwimi
Yemfundzi Umsebenti 7: Bomcondvofana
Likhasi 28—30
Inchazelo: Lawa ngemagama labhalwa ngalokungefani kodvwa abe
asho lokufanako.
Sibonelo:
a) Ingulube itsandza tinsila neludzaka.
b) Ihhontji itsandza tinsila neludzaka.
Umsebenti 8: Bomcondvophika
Thishela uyachaza.
Inchazelo: Lawa ngemagama lanemcondvo lophikisanako.
Sibonelo:
a) Bafana bagijima bahleka enkhundleni yemidlalo.
b) Bafana banyonyoba bakhala enkhundleni yemidlalo.
c) Lomatsemba ngumuntfu lonelunya.
d) Lomatsemba ngumuntfu lonemusa.
Umsebenti
5 Liviki 9—10
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
• Thishela ufundzela bafundzi inkondlo kute batfole
imininingwane yalokushiwo yinkondlo nekujula kwayo.
• Thishela ulawula tingcoco tebafundzi bacoca ngaloko
labakuvile enkondlweni lefundvwe nguthishela.
• Thishela ubasita ngetimphendvulo ngalesikhatsi babutana
imibuto ngesivisiso, baphendvulane kukhombisa lizinga labo
lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
Emva kwekulalela
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona inkondlo
lefundvwako. Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi
babuke itheksthi bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi inkondlo. Ngembi kwekutsi
abanike litfuba lekutsi batifundzele ngekwabo.
Timphendvulo temsebenti.
Incwadzi C. Kubhala:
Yemfundzi
Likhasi 34 Umsebenti 3: Kubhalwa inkondlo
Lokwentiwako
1. Bafundzi batihlela ngemacembu. Lelo nalelo cembu likhetsa
inkondlo encwadzini yabo yetinkondlo kute kubuketwe
lobunkondlo lobungenhla.
2. Licembu ngalinye likhetsa ingcikitsi lelitawubhala ngayo
inkondlo.
3. Kukhetfwa sihloko senkondlo.
4. Kwakhiwa imisho letawakha imigca netinzima tenkondlo.
5. Emacembu antjintjanisa imisebenti yabo kubukwe tinkondlo
leticanjiwe.
Umsebenti
Bondzaweni
Inchazelo: Lawa ngemagama lakhomba kutsi lokutsite kukuyiphi
indzawo nobe kwentelwa kuyiphi indzawo.
Sibonelo:
a) Sonto utfole imcwadzi yakhe eposini.
b) Kumatima emsebentini wakhe LaMotsa.
c) Tifundziswa tidlela etafuleni.
Umsebenti
Kubuyeketa
a) Kumuntfutiswa ngetitfo temtimba wemuntfu.
Sibonelo: Sandla semtsetfo sifika lapho ungeke ufike khona.
b) Kumuntfutisa ngetento temuntfu.
Sibonelo: Lilanga lihamba kancane lamuhla.
ITHEMU
2
Unit 1Ithemu 2
Sehluko
6 Liviki 1—2
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi ticondziso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwaloko lokucondziswako.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
Sibonelo:
a) Litibulo — Umntfwana wekucala ekhaya.
b) Tfunjana — Umntfwana wekugcina ekhaya.
c) Kusenombonombo — Ekuseni kakhulu.
d) Lidzili — Umcimbi
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi ticondziso.
Timphendvulo temsebenti
Incwadzi
C. Kubhala
Yemfundzi Umsebenti 3: Ticondziso
Likhasi 40—41
Thishela usita bafundzi kutsi babuyekete ticondziso letentiwe
esifundvweni setemlomo.
Sakhiwo sembhaloticondziso
• Kukhetsa sihloko.
• Kwakha luhlaka lolungaba libalavemcondvo lelitawufaka ekhatsi
emalungiselelo aloko lokutakwentiwa kuleto ticondziso.
• Luhla lwetitsako letiyawudidiyelwa.
• Indlelalakwenta.
• Kuphuma kuyintfo letawusetjentiselwani.
Tingcoco temacembu
• Thishela ulawula kucocisana kwebafundzi emacenjini.
• Kukhetsa loko lokutawubhalwa ticondziso tako.
• Kwakhiwa kwemisho letawusetjentiswa ekubhalweni
kwalombhaloticondziso.
Mentiwa
Mentiwa yincenye yemusho lekungiyona yentiwa lokutsite emshweni.
Sibonelo: Tinkhomo tidla tjani emadlelweni. – Tjani ngibo
lobungumentiwa ngobe ngibo lobudliwako.
Umsebenti
Timphendvulo
1. Thishela umaka imisho leyakhiwe bafundzi lapho badvwebele
khona tinhloko temisho.
2. Kulemisho lelandzelako dvwebela inhloko.
a) Sebafike bonkhe bafundzi esikolweni.
b) Lusha lubhikishela emalungelo abo.
c) Onkhe emalanga dzadzewetfu uhambisa umntfwana
enkhulisa.
d) Likolishi lemukele bantfwana labanyenti lonyaka.
e) Basebenti bafuna kwengetelwa imali.
7 Liviki 3—4
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi kute batfole imininingwane
yemlandvomphilo.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi umlandvomphilo.
Timphendvulo temsebenti.
Incwadzi
C. Kubhala
Yemfundzi Umsebenti 3: Kubhala umlandvomphilo
Likhasi 45
Thishela uchazela bafundzi tintfo letifanele tifakwe ngaphasi
kwemlandvomphilo.
Umsebenti
Thishela umaka umlandvomphilo abuke loku lokulandzelako:
a) Luhlakasimo
b) Kulandzelana kwemaphuzu
Umsebenti
Timphendvulo
1. Kumakwa tento letilishumi letitsetfwe endzabeni lelalelwe
esifundvweni seTemlomo.
2. Kulemisho lelandzelako dvwebela onkhe emagama latento.
a) Ngalelilanga kuna imvula kwafa bantfu labanyenti.
b) Sivalo salendlu sifafabukile ngenca yemanti emvula.
c) Thishelanhloko unginike sijeziso ngobe ngigangile.
d) Bafana basebenta engadzeni njalo ngaLesihlanu.
e) Likwaya lakhe lihlabelela kamnandzi.
Umsebenti
8 Liviki 5—6
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tenganekwane.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Thishela unika emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa Irubhriki yekulalela.
• Thishela uhlola likhono lebafundzi lekulalela.
• Bacoca ngaloko labakuvile enganekwaneni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngenganekwane baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi inganekwane bese ubanika
litfuba lekufundza inganekwane ngamunye ngamunye, abe
abanika emamaki ngekulandzela irubhriki yekufundza.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 48 Umsebenti 3: Kubhalwa kwenganekwane
Singeniso
• Kwesukasukela!
• Balingisi benganekwane.
• Lapho kwenteka khona lenganekwane.
• Sikhatsi leyenteka ngaso.
Umtimba wenganekwane
Kwenteka kwetigameko ngekulandzelana kwato.
Siphetfo
• Kusombululeka kwenkinga.
• Cosi, cosi, iyaphela.
Umsebenti
9 Liviki 7—8
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba
lefundziswako.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
• Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni.
• Bafundzi nabo batawufundza ngamunye ngamunye kute
banikwe emamaki ngekulandzela irubhriki yekufundza.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 52—53) Umsebenti 3: Kubhala indzaba lelandzisako
Sakhiwo Sendzaba
Singeniso
• Kukhetfwa sihloko sendzaba.
• Kwetfula kutsi ikhuluma ngani.
• Balingisi labaphatselene nendzaba.
• Indzawo lapho kwenteka khona indzaba.
Umtimba wendzaba
• Loko lokwentekako endzabeni ngekulandzelana kwako.
• Imibono ingahlangahlangani, ibumbane.
• Imibono ihlelwe ngetindzima.
• Kucikelelwe sipelingi netiphumuti.
Siphetfo
• Songa loko lobekucocwa ngako emtimbeni wendzaba.
• Iphetseke njani?
• Wena utsini ngaletigameko nesiphetfo salendzaba?
Thishela uyachaza.
Inchazelo: Siphawulo ligama lelichaza lelinye ligama.
Sibonelo:
a) Umsebenti lomkhulu wekulima sewucalile.
b) Bantfwana labanyenti batsandza lisontfo.
c) Lamuhla lapha ekhaya bapheke kudla lokuncane.
Umsebenti
Umsebenti
Timphendvulo
Bhala lemisho lelandzelako ibe sesikhatsini lesengcile.
a) Bafati batfote/batfota tinkhuni letimanti ngobe linile.
b) Bebasadla labantfu labagulako.
c) Lihlatsi lelimnyama beligcwele/lagcwala tinyoka.
d) Bekatfunywe/Watfunywa nguyise kutsi amkhele emanti.
e) Bebambitela/Bambitela kutsi atewuchaza ngaloko lakwentile.
10 Liviki 9—10
Incwadzi Kubuyeketa
Yemfundzi
Likhasi 55—57 Sifundvo: Siswati
EMAMAKI: 50
UMBUTO 1
SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 10 37
UMBUTO 3
Kulemisho lelandzelako faka tiphumuti letifanele: Khetsa kuleti:
likhefu (,); ngci (.); bokhulunyiwe (“ ”); bofeleba.
1. Mine titselo lengititsandzako ngema-apula, bhanana
nemawolintji.(1)
2. Bantfwabakhe babhatjatiswe nguMfu. Dlangamandla.(2)
3. “Yekelani kwedzelela nine Thembi,” kusho make Kheswa.(3)
4. Uvuka ekuseni ageze, adle, kudla bese uya esikolweni. (1)
5. “Mtjeleni angilindze,” kusho Thandiwe, lohlala kaManzini. (2)
[10]
UMBUTO 4
UMBUTO 5
UMBUTO 6
UMBUTO 7
38 SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 10
2. Endzaweni yemagama ladvwetjelwe faka bomcondvofana.
a) Leligama linemcondvo lofihlekile. – Locashile (1)
b) Lusuku lwekutalwa kwakhe luyakhunjulwa. – Lilanga (1)
c) Bahlala bakhuluma njalo eklasini. – Babindzile/Bathulile (1)
[6]
UMBUTO 8
UMBUTO 9
SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 10 39
ITHEMU
3
Unit 1Ithemu 3
Sehluko
11 Liviki 1—2
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
• Thishela ufundzela bafundzi lapho kufakwe khona
imininingwane yedayari.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuve kufundvwa nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Incwadzi
B. Kufundza
Yemfundzi Umsebenti 2: Kufundza idayari/umlandvomphilo
Likhasi 60
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona umsebenti
lofundvwako.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
• Thishela uchaza emagama langahle abe lukhuni kubafundzi.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.
Tinhlobo tetabito
Tabito telucobo
Sibonelo:
yena, bona, sona, lona, mine, tsine, njll.
Tabito tekukhomba
Sibonelo:
lapha, leso, loku, lena, njll.
12 Liviki 3—4
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
• Thishela ufundzela bafundzi sibonelo sencwadzi yebungani
kute batfole imininingwane yekubhalwa kwencwadzi
yebungani.
• Thishela uchazela bafundzi emagama langahle abelukhuni
kubafundzi.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile nakufundza thishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesifundvo baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona incwadzi
yebungani.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
• Thishela ufundzela bafundzi incwadzi yebungani.
• Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela
ngamunye ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa
nekulandzela timphawu tekufundza abuye abanike emamaki
ngekulandzela irubhriki yekuhlola kufundza.
Emva kwekufundza
Thishela ubuta bafundzi imibuto ngaloko bekufundvwa kute atfole
kuvisisa kwabo nabafundza.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 66 Umsebenti 3: Kubhala incwadzi yebungani
Timphendvulo temsebenti.
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
• Thishela utawufundzela bafundzi indzaba lemfisha kute beve
indlela lekumele bafundze ngayo.
• Thishela ulalela bafundzi bafundza ngamunye ngamunye
ngekuphimisela abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa
nekulandzela timphawu tekufundza abuye abanike emamaki
alandzele Irubhriki yekuhlola kufundza.
Emva kwekufundza
Bafundzi baya emacenjini lapho bacocisana ngalokushiwo
yindzaba labayifundzile, sakhiwo sayo netigameko tayo.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 72—73 Umsebenti 3: Kubhala indzaba lemfisha
Sakhiwo sendzaba
Singeniso
• Kukhetfwa sihloko sendzaba.
• Kwetfula kutsi ikhuluma ngani.
• Balingisi labaphatselene nendzaba.
• Indzawo lapho kwenteka khona indzaba.
Umtimba wendzaba
• Loko lokwentekako endzabeni ngekulandzelana kwako.
• Imibono ingahlangahlangani, ibumbane.
• Imibono ihlelwe ngetindzima.
• Kucikelelwe sipelingi netiphumuti.
Siphetfo
• Songa loko lobekucocwa ngako emtimbeni wendzaba.
• Iphetseke njani?
• Wena utsini ngaletigameko nesiphetfo salendzaba?
Tiphawulo
Thishela uchaza tiphawulo.
Siphawulo ligama lelichaza lelinye ligama.
Sibonelo:
a) Emaviki lamanyenti abekelwe kufundza kuphela.
b) Sitolo lesikhulu sitsengisa yonkhe intfo.
c) Indlela lembi yekuphila kwedzelela bantfu labadzala.
Umsebenti
Timphendvulo
1. Bafundzi basebentisa leticu tesiphawulo letilandzelako emishweni:
(Thishela uyamaka).
a) nyenti b) fisha c) dvuna
d) ncane e) hle
2. Faka tinhlavu letisele kulamagama lakulemisho lelandzelako:
a) Tindvuna … letinyenti tinemtsetfo.
b) Bantfu … labadvuna banesibindzi.
c) Indzaba … lemfisha imnandzi.
d) Luswane … loluncane luyakhala.
e) Intfombi … lenhle iyatsandzeka.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi umbiko loya kumabonakudze.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.
Timphendvulo temsebenti.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 78 Umsebenti 3: Kubhala umbiko loya kumabonakudze
Lokubalulekile
• Sihloko sembiko.
• Uya kubani.
• Ubuya kubani.
• Ubhalwe nini?
• Uphatselene nani?
• Tincomo.
• Sakhiwo lesihlelekile nelulwimi loluhlelekile.
• Tiphumuti letifanele.
Umsebenti
Umsebenti wesento
Sento
Sento ngiso lesitjela umuntfu kutsi ente lokutsite. Tento takha
tilandziso temusho.
• Tento tihambisana nesikhatsi sanyalo, sibonelo: ngiyavuka;
nesikhatsi lesengcile, sibonelo: ngivukile/ngavuka
• Tento ngito letakha silandziso semusho, sibonelo: Siboshwa
sibalekile. – Sibalekile sento (silandziso)
• Tento tichumana netivumelwano nemagama letihambisana nawo
emshweni, sibonelo: Umfula ugola tintsetse ugola/Siphiwo sakhe
sihle kakhulu.
Umsebenti
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako/
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko temdlalo.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 81 Umsebenti 3: Kubhalwa kwemdlalo
Umsebenti
Umsuka
Lena yincenye lengagucuki egameni.
Sibonelo:
Umuntfu/Tihlahla/Lutsi
Sicu
Lena yincenye yeligama lelihlanganisa umsuka nankhamisa logcinile
nobe/nesijobelelo.
Sibonelo:
Sihlahla. Umuntfu Lutsi/Bafana
Tijobelelo
Lena yincenye yeligama lejotjelelwa egameni kunika umcondvo lotsite.
Sibonelo: -an- (Buncane/Kuteketisa)
Sitja – Sitjana sikhomba buncane. Sibonelo: Sitjana ladlela kuso
sincane/Ngiyasitsandza lesitjana sami lengidlela kuso. Sikhomba
kuteketisa
Timphambosi
Yekwentiwa -iw-/-w-
Sibonelo:
a) Kudla kudliwa bantfwana.
b) Incwadzi ibhalwa nguSipho.
Umsebenti
Timphendvulo
1. Dvwebela ticu talamagama labhalwe ngalokumnyama kulemisho
lelandzelako.
a) Sikolo sakitsi sihle.
b) Bamgcokise ticatfulo letimnyama.
c) Bobabe namake befike ebusuku kakhulu.
d) Makhelwane wabo unemusa.
e) Inkomishi lanatsa ngayo yinkhulu.
2. Tsatsa lamagama lasembutweni 1 udvwebele imisuka yawo.
a) Sikolo sakitsi sihle.
b) Bamgcokise ticatfulo letimnyama.
c) Bobabe namake befike ebusuku kakhulu.
d) Makhelwane wabo unemusa.
e) Inkomishi lanatsa ngayo yinkhulu.
Umsebenti
Timphendvulo
Faka bokhulunyiwe lapho kufanele khona kulemisho lelandzelako:
a) “Hloniphani bafundzisi benu,” kwasho thishelanhloko.
b) Lifa ukhuluma naThembu, “Senicedzile umsebenti wenu na?”
c) Bambuta Sibongile, “Uhlalaphi kantsi wena?”
d) “Nitawubuya nini ePitoli,” kubuta babe waSenzo.
e) Sitimela sabhodla satsi, “We Wewe…! We…!”
ITHEMU
4
1
Unit 1Ithemu
SehlukoKuyasebeta
4
10
16 Liviki
Liviki9-10
1—2
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni ngembi
kwekulalela latawubacocela/latawubafundzela kona.
• Bafundzi banikwa litfuba lekubuta imibuto nangabe banayo.
• Thishela ufundzela bafundzi inkhulumoluhlolo kute batfole
imininingwane yekuchutjwa kwenkhulumoluhlolo.
Emva kwekulalela
• Thishela ulawula bafundzi nabacoca ngaloko labakuvile
endzabeni lefundvwe nguthishela, ubuye ababute nemibuto.
• Bafundzi banikwa litfuba lekubutana imibuto ngalabakuvile
baphendvulane kukhombisa lizinga labo lekulalela
nekukhuluma.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Incwadzi B. Kufundza
Yemfundzi
Likhasi 87—88 Umsebenti 2: Kufundza luhla lwemibuto
yenkhulumoluhlolo
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona
inkhulumoluhlolo.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
• Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela
ngamunye ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa
nekulandzela timphawu tekufundza abuye abanike emamaki
ngekulandzela emarubhriki ekufundza.
• Thishela ubuta bafundzi imibuto ngalabakufundzako.
Emva kwekufundza
• Bafundzi bacocisana ngaloko lokufundziwe.
• Bafundzi badlala umdlalo wenkhulumoluhlolo.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 88—89 Umsebenti 3: Kubhala inkhulumoluhlolo
Umsebenti
Tandziso
Lawa ngemagama lacacisa kwenteka kwesento kutsi seteka kuphi?
(indzawo), Nini? (sikhatsi), Njani? (simo)
Tandziso tesikhatsi
Sibonelo:
a) Ngitawuhamba kusasa.
b) Bawufuna nyalo lomsebenti.
Tandziso tendzawo
Sibonelo:
a) Sebentile uhlala ePitoli.
b) Bavakashele elwandle.
Tandziso tesimo
Sibonelo:
a) Basebenta kahle nangabe unina angekho.
b) Ugula kakhulu malume wakhe.
Umsebenti
Umsebenti 6: Emabitomfutiselo
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Lawa ngemagama lanekufutana ngandlela tsite, enta
Likhasi 91
umsebenti lohambelanako.
Sibonelo:
Sinatfo: Emanti, namanedi, tjwala, ijuzi, njll.
Imfuyo: Tinkhomo, timvu, timbuti, tinkhukhu, njll
Bantfu: Umfati, indvodza, umfana,
Tibhidvo: Sipinishi, khabishi, ligusha, njll
Emafutsa Oyili, bhotela, vaselina, njll
Tihlahla: Umganu, umpentjisi, umhonono, njll
Lisontfo: Iweseli, iRoma, Izayoni, njll
Umsebenti wasekhaya
Umsebenti 7: Sihabiso
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Lena yinkhulumo lesinongo lesisho intfo ngalokwengetiwe
Likhasi 91 ngendlela lengeke ize yenteke kugcizelela indlela leyingiyo.
Sibonelo:
a) Uhleke walunywa matfumbu.
b) Ngitfole bantfu babanyenti babulala inyoka.
c) Mudze ubamba sibhakabhaka.
Umsebenti
Incwadzi
Umsebenti 8: Tiphumuti — Sibuti (?)
Yemfundzi
Likhasi 92
Sibuti
Loluphawu lubhalwa emshweni lobutako.
Sibonelo:
a) Uhlala kuphi wena?
b) Ungubani ligama lakho?/Badleni labantfwana?
Umsebenti
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi indzaba lecazako.
Timphendvulo temsebenti.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 95—96 Umsebenti 3: Kubhala indzaba lechazako
Lokubalulekile
• Sihloko (Intfo lechazwako)
• Sakhiwo sendzaba (Singeniso, umtimba, siphetfo).
• Kwakhiwa libalavemcondvo.
• Kwakhiwa silulumagama nemisho letawusetjentiswa.
• Sikhatsi sanyalo ngobe intfo lechazwako ikhona iyabonwa.
• Kusetjentiswa emagama lachazako njengetiphawulo, tandziso, njll.
Umsebenti
Umsebenti
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.
Timphendvulo temsebenti.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 98—99 Umsebenti 3: Kubhala sifinyeto sendzaba
Lokubalulekile
Kuyifundzisisa incwadzi letawufinyetwa.
Kucikelela loku lokulandzelako:
• Umongo wendzaba.
• Ingcikitsi
• Balingisi
• Tigameko tendzaba ngekulandzelana kwato.
• Umlayeto wendzaba.
• Sifundvo ngendzaba.
• Kusebentisa emagama akho ngalokusemandleni onkhe.
• Sakhiwo silandzele leso sendzaba (Singeniso, umtimba nesiphetfo).
• Lulwimi loluhlantekile.
• Kusebentisa tiphumuti nesipelingi ngaphandle kwemaphutsa.
Lokubalulekile
• Sento sicala ngesakhi, ku-
• Isebentisa emagama lafana nalawa:
- funa ku-
- vame ku-
- tsandza ku-, njll.
Umsebenti
Incwadzi
Umsebenti 6: Tiphumuti — Ikholoni nesemikholoni
Yemfundzi
Likhasi 100
Ikholoni
Lapho isetjentiswa khona: Isetjentiswa nangabe kutawulandzeliswa lokutsite.
Isemikholoni
Lapho isetjentiswa khona. Isetjentiswa kwehlukanisa imisho nobe
emabintana lalandzelaniswako.
Sibonelo:
Nati ticondziso tekubhaka likhekhe:
Hlanganisa lubisi nemacadza; Shaya kuhlangane; Hlanganisa
emacandza lanelubisi nafulawa; Kubhuce kwakhe inhlama.
Umsebenti
Umsebenti 7: Kuteketisa
Incwadzi
Yemfundzi Inchazelo: Kuteketisa yinkhulumo lenciphisa intfo ngendlela
Likhasi 100 yekukhomba lutsandvo nekutigcabha ngayo.
CAPHELA
Ehlukanisa kunciphisa ngebuncane nekusebentisa kuteketisa. Kumele
uvisise umcondvo losemshweni.
Sibonelo:
a) Umfanyana wami uteka intfombi yakaNkosi eMatsulu.
b) Maye yinhle lendlwana yakho lenemakamelo lasihlanu.
c) Make wami usho ngebuswana bakhe lobuhle.
Umsebenti
1. Shano kutsi lemisho icuketse kunciphisa nobe kuteketisa:
a) Ngitselele emantana ngigeze tandla.
b) Maye luhle lolunyawana lwakho bo.
c) Sonto usho ngemphumudlwana yakhe leme mpo.
d) Lukhadlwana lwakhe lwamanyovu umntfwanaketfu.
e) Ngiphe kudlana nje ngibambise.
2. Akha imisho LESIHLANU lenekuteketisa.
3. Tsatsa lemisho lengenhla untjintje lamagama lanteketisiwe anike
umcondvo wekunciphisa.
Ngembi kwekulalela
• Bafundzi batjelwa kutsi bahlaliseke bayekele konkhe
labakwentako.
• Bafundzi batjelwa kutsi batsatse tintfo tekubhalela lapho
batawubhalela khona labatatikhumbuta ngako labakuvako
nekubhala emagama lamasha ladzinga inchazelo.
Nakulalelwa
Thishela ufundzela bafundzi sivisiso kute batfole imininingwane
yekwenteka kwetigameko tendzaba.
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Emva kwekulalela
• Bafundzi bacoca ngaloko labakuvile endzabeni lefundvwe
nguthishela.
• Bafundzi babutana imibuto ngesivisiso baphendvulane
kukhombisa lizinga labo lekulalela nekukhuluma.
• Thishela uchazela bafundzi emagama lalukhuni.
• Bafundzi benta lomsebenti emacenjini.
• Bafundzi banikwa emamaki ekulalela nekukhuluma kwabo
encwadzini yesicophamamaki kulandzelwa irubhriki.
Ngembi kwekufundza
• Kutilungiselela kufundza, bacombele lokutawufundvwa ngako
basebentise sihloko netitfombe.
• Bafundzi banikwa likhasi lapho kutfolakala khona indzaba.
• Bafundzi banikwa emaminitsi lasihlanu kutsi babuke itheksthi
bubindze.
Nakufundvwa
Thishela ulalela bafundzi bafundza ngekuphimisela ngamunye
ngamunye, abe abalungisa emaphutsa ekuphimisa nekulandzela
timphawu tekufundza abuye abanike emamaki.
Emva kwekufundza
Thishela utawufundzela bafundzi sicashunwa lesiphuma
ephephandzabeni lesiphatselene nekutiphatsa kwebantfwana
esikolweni.
Timphendvulo temsebenti.
Incwadzi C. Kubhala
Yemfundzi
Likhasi 104 Umsebenti 3: Kubhala inkondlo
Umsebenti
Sifanisongco
Buyeketa sifanisongco.
Kulesinongo intfo lefaniswako ibitwa ngalentfo lefaniswa nayo.
Sibonelo:
a) Jabulani libhubesi ngekwesabeka.
b) Thembi akavilaphi nje yinyoka.
c) Babe yimvu yenkhosi ngekulunga.
Kumuntfutisa
Buyeketa kumuntfutisa.
Intfo lengaphili yentiwa umuntfu ngekusebentisa tento temuntfu,
titfo temtimba wemuntfu, kukhuluma kwemuntfu nekuyikhulumisa
ngatsi kukhulunyiswa umuntfu.
Umsebenti
Umsebenti
20
10 Liviki
Liviki 9—10
9-10
Incwadzi Kubuyeketa
Yemfundzi
Likhasi 107—111 SIFUNDVO: Siswati
EMAMAKI: 70
IMEMORANDAMU
Bafundzisi bakhululekile kutibutela yabo imibuto nangabe bangafuni
kusebentisa leliphepha.
SIGABA A
Timphendvulo tesivisiso
UMBUTO 1
UMBUTO 2
Timphendvulo tesibonwa
1. Likusasa lemmango liyafiphala ngenca yekugawula tihlahla
nekubulala tilwane ngobe kutawugcina kungasenalutfo endle. (2)
2. Tilwane titaweswela kudla nangabe tjani netihlahla kungasekho. (2)
3. Timphondvo tesibhejane tinemali lenyenti ngobe kwentiwa
tintfo tekuhlobisa endlini kanye nemigaco. (2)
4. Kufanele babanjwe bafakwe ejele batfole sigwebo lesimatima. (2)
5. Lemali letfolwa nguletigebangu ngabe itfolwa ngummango. (2)
[10]
SAMBA SESIGABA A: 27
SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20 79
SIGABA B
UMBUTO 3
SAMBA SESIGABA B: 15
SIGABA C
UMBUTO 4
80 SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20
a) “Uyobuya nini make wakho Lomasontfo?” Kubuta uyise. (3)
b) Lamuhla kudliwa emabhontjisi, lilayisi nenyama. (1)
c) Nkst. Mkhize ufundzisa emabanga lasetulu. (2)
[6]
SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20 81
CAPHELA
Encwadzini Yetindzatjana
82 SISWATI KUBUYEKETA SEHLUKO 20
Imibuto Netimphendvulo Tencwadzi Yetindzatjana
SIGABA A: Tinganekwane
IMIBUTO
1. Lingce belehla lenyuka belifunani?
2. Lingce lahlangana nesikhova ngasiphi sikhatsi?
3. Saphendvula satsini sikhova?
4. Nika tindzawo LETINTSATFU letandlulwa sikhova ngalesikhatsi
sigijinyiswa lingce?
5. Lingce lagcina lisibambile yini sikhova?
6. Kusukela ngalelolanga sikhova sahamba nini?
7. Yabaleka yayongena kuphi imvukunyane ngalesikhatsi igijinyiswa
lingce?
8. Nika lelinye libito lelisho umdzibi?
9. Kungani imvukunyane ihambe ngaphasi kwemhlaba?
10. Lilulwane labaleka layobhaca kuphi?
11. Lilulwane lahlala emalanga lamangaki kuleyondzawo?
12. Lingce ladla emazinyane ani?
TIMPHENDVULO
1. Belifuna emazini alo.
2. Emini yasekuseni.
3. Saphendvula satsi asigadzi emazini elingce.
4. Emahlatsi lamnyama,etihobodleni nasemifuleni.
5. Cha, alitange lisibambe.
6. Ebusuku
7. Yabaleka yayongena emdzibini.
8. Ngumgodzi
9. Kungobe yesaba lingce.
10. Emdzibini wemagundvwane.
11. Lalisontfo
12. Ladla emazinyane etimbuti.
IMIBUTO
1. Besinebantfwana labangaki lesalukati?
2. Bekahlala kuphi lomntfwanaso?
3. Lichegu laso layaphi?
4. Salukati sasuka kaso sacondzaphi?
5. Bebawavuba nini emasi?
TIMPHENDVULO
1. Besinamunye
2. Bekadze ahlala ekhaya lakhe.
3. Lelichegu lashona kumbe lafa.
4. Salukati sahamba sayohlala kamkhwenyana waso.
5. Bebawavuba ngembulukusa/ekuseni kakhulu.
6. Bebasebentisa emakhambi.
7. Bebaya emasimini bayolima.
8. Batsi sihlakule edvutane nemuti sihle siphosa liso sibone kutsi
akonakali lutfo.
9. Adliwa salukati.
10. Umkhwenyana watsi asinatse onkhe lamanti lasenguleni.
IMIBUTO
1. Bekungubani libito lalomfana lowahlangana nelibhubesi?
2. Lomfana uhlangana nelibhubesi nje bekadze afunani?
3. Bantfu labanyenti bebatsi tinjani letinkhuni?
4. Belibanjwe yini lelibhubesi?
5. Libhubesi latikhalela latsini emfaneni?
6. Latsini libhubesi emuva kwekutsi umfana sekalikhumulile?
7. Ngalesikhatsi lelibhubesi limchuba lomfana belihle limentani?
8. Ngusiphi silwane lesala kumsita lomfana?
9. Niketa tizatfu LETIMBILI letaniketwa ngulesilwane ngalesikhatsi
sala kumsita lomfana?
10. Ngusiphi lesilwane lesamsita lomfana?
11. Samsita njani lomfana?
12. Lagcina njani libhubesi?
TIMPHENDVULO
1. NguNgwevu
2. Bekafuna tindvukwana nekwakha lujujo.
3. Bebatsi tivutsa kahle tikhehleke emalahle.
4. Belibanjwe ngusochaka/lugibeni.
5. Latincengela latsi umfana akalikhiphe elugibeni.
6. Latsi lilambe kantsi futsi lome nemanti abahambe baye emfuleni
litawumudla libuye linatse nemanti.
7. Belihle limhlephuhlephula etibunu.
8. Imbongolo
IMIBUTO
1. Imphungushe beyihamba ifunani?
2. Yetfuswa yini imphungushe?
3. Belihleti esihlahleni sani?
4. Yeta naliphi lisu imphungushe ekwehliseni lichudze esihlahleni?
5. Laphendvula latsini lichudze?
6. Lichudze belikhuluma ngebahlobo balo, bobani labahlobo balo?
7. Imphungushe ikhuluma ngendzaba lengakafiki etinjeni, ngabe
nguyiphi lendzaba?
8. Isho kutsini imphungushe nayitsi lendzaba itayimisa kabi?
9. Yini leyabangela kutsi lichudze lihleke kakhulu?
TIMPHENDVULO
1. Beyihamba itifunela kudla.
2. Yetfuswa lichudze.
3. Belihleti esihlahleni senkhokhokho.
4. Yatsi inetindzaba letimnandzi lefuna kulicocela tona.
5. Latsi angeke lehlike lingakeva kutsi uta natiphi, akacale amutsi
fahlafahla kucala.
6. Tinja
7. Yekutsi imphi emkhatsini kwetinyoni netilwane seyiphelile.
8. Isho kutsini tinja titayigijimisa.
9. Kutsi imphungushe yabaleka yesaba tinja.
IMIBUTO
1. Bobani labo labakhuluma kulendzaba?
2. Bakhuluma ngani?
3. Bebahlala kuphi?
4. Besinjani simo selitulu?
5. Lendzaba yenteka ngasiphi sikhatsi semnyaka?
6. Abaluleke ngani emanti etimphilweni tetfu?
7. Bahlala kumuphi masipala?
TIMPHENDVULO
1. Mkhulu Solomon na Siphiwe.
2. Bakhuluma ngekubaluleka kwemanti.
3. eSilobela
4. Belishisa kakhulu.
5. Sikhatsi sentfwasahlobo.
6. Siyapheka, kugeza, siyawasha, netindlu letincane elokishini angeke
tisebente ngaphandle kwawo, emanti ayadzingeka emitimbeni yetfu.
7. Chief Albert Luthuli
8. Umtfundzangati, ikholera, Malaria
9. Tisiphohlongo
IMIBUTO
1. Nika emagama alabantfu labakhuluma lapha endzabeni?
2. Bekahlala kuphi Themba?
3. Yini lebangela kutsi imikhukhu nangabe isha ishe ibe minyenti?
4. Nika tingoti LETIMBILI letingabangwa yiphulamastofu?
5. Yini lekumelwe ihlolwe ngembi kwekusebentisa iphulamastofu?
6. Nika tintfo letine lekumele uticaphele nangabe ufuna kusebentisa
iphulamastofu.
7. Kuyingoti ngani kulahla sincamu seligwayi ungakasicimi?
8. Hulumende wetfu ulahlekelwa yini nangabe emapulazi asha?
9. Tidlanga nini tingoti temlilo futsi kungani?
TIMPHENDVULO
1. Themba naSimon.
2. Empuluzi emkhukhwini.
3. Kutsi yakhiwa ihlangane bese kuba lula kutsi yokhelane.
4. Iyadubuka, tintfo tingabanjwa ngumlilo.
5. Kutsi phalafini ukhona yini.
6. a) Nangabe uyibasile ungayisondzeti dvutane netimphahla.
b) Nawucedza kutsela phalafini ciniseka kutsi kute phalafini
locitsekile yini.
c) Ungabeki metjiso lapho kungafinyelela bantfwana khona.
d) Ungabeki sigubhu saphalafini dvutane nebantfwana.
7. Tjani lobomile buyokheleka bese bubanga umlilo.
8. Ulahlekelwa imali lenyenti ngobe uncephetelisa banikati
bemapulazi ngemona nakalo lowentiwe ngumlilo.
9. Ebusika ngobe tjani busuke bomile.
IMIBUTO
1. Bekayofunani Maseko eJozi?
2. Sitsini sinanatelo sakaMaseko?
3. Wagwejwa iminyaka lemingaki Jabulani?
4. BoSigwili na Jack bona bagwejwa lemingakhi?
5. Sibongiseni bekasebentaphi?
6. Ngubuphi lobumatima lobaviwa nguJabulani?
7. Uhlobene njani Jabulani nalaMasina?
TIMPHENDVULO
1. Bekaye kuyolalela licala laJabulani.
2. Ngcamane.
3. Wagwejwa iminyaka lesihlanu.
4. Bagwejwa iminyaka lesikhombisa.
5. Bekadze anguthishela.
6. Jabulani bekaboshiwe wagwejwa iminyaka lesihlanu.
7. LaMasina ngumake waJabulani.
SIGABA C: Emanovelana
IMIBUTO
1. Basuke basho kutsini nabatsi lilanga lishisa likhipha umkhovu etjeni?
2. Lendzaba yenteka ngasiphi sikhatsi semnyaka?
3. IMpuluzi itfolakala kusiphi sifundza?
4. Nguwaphi emadolobha lakhelene neMpuluzi?
5. Nguyiphi imboni letfolakala eMpuluzi?
6. Nika sibongo senkhosi kanye nelikhansela lendzawo?
7. Nguyiphi lentfutfuko leyabongwa nguMaseko nalaHlophe?
8. Nguyiphi intfo lembi leyentiwa bantfu labasha baseMpuluzi?
9. Kunetintfo LETIMBILI letimbi letentiwa nguMaseko nangabe
kuphele inyanga ngabe ngutiphi letintfo?
10. Bantfu baseMpuluzi basebentisa siphi sibhedlela futsi sitfolakala
kuphi?
11. Betiphetseni letigebengu ngalesikhatsi tingenela Maseko kakhe?
12. Tangena ngasiphi sikhatsi bekungalesingaki evikini?
13. Yini leyenta Maseko angandluli kaSidudla ngalelolanga?
TIMPHENDVULO
1. Belishisa kakhulu.
2. Bekusehlobo
3. IseMpumalanga
4. eMlomo, Dundonald ne Fernie
IMIBUTO
1. Lendzaba yenteka nini?
2. Besinjani simo selitulu?
3. Ngumuntfu lonjani sigwadzi?
4. Ngumuntfu lonjani losigwili?
5. Laphendzabeni kutsiwa kunetintfo letintsatfu letentiwa
nguMasina, ngabe ngutiphi letintfo?
6. Sisho kutsini lesaga lesitsi imbila yeswela umsila ngekulayetela?
7. Kulendzaba kukhulunywa ngesifo lesingumbulalave ngabe
ngusiphi lesifo?
8. Ngabe yini lena leyatfukutselisa Masina?
9. Bekungubani singani saVusi?
10. Bahlanganaphi boTfobile naVusi?
TIMPHENDVULO
1. NgeMgcibelo
2. Lilanga belisitfwe tinkhungu.
3. Ngumuntfu lote intfombi/longakwati kusoma.
4. Ngumuntfu loganyile/lonemali.
5. Ubakhele tikolo letimbili, wentela bantfu labadzala khisimusi,
usita bantfu ngemfundzate.
6. Sukuma utentele wena matfupha ungabe uloku utfumela bantfu.
7. Ingculazi/Aids
8. Kuganwa kwaVusi
9. Ngutfobile
10. Bahlangana eNyuvesi
IMIBUTO
1. Bhala ligama lemsakato wangakini lenilalela kuwo imidlalo.
2. Lomdlalo unafundzisani batali betfu?
88
3. Nozipho ufundza libanga lesingaki?
4. Kungani Nozipho afike ngemuva kwesikhatsi ekhaya?
5. Yini leyakhombisa kutsi utfukutsele?
6. Phawula ngalomsebenti lotawufundzelwa nguNozipho.
7. Nozipho ekhaya kutsiwa ungumtfwana, esikolweni bambita
ngekutsini?
8. Likhiwa kuphi ligusha?
9. Tisitaphi tibhidvo emtimbeni?
10. Nangabe ungenayo indzawo yekulima tibhidvo ungatitfola kuphi?
TIMPHENDVULO
1. Ligwalagwala.
2. Ubafundzisa kutsi bahambe nesikhatsi/Babambisane nebafundzisi
etikolweni.
3. Ufundza libanga lesihlanu.
4. Kungobe bekatselela ingadze wabuye waya kuyokukha ligusha.
5. Washaya sivalo ngemandla.
6. Labanye batawutsi uyesabeka/Labanye batawutsi nabo bayawutsandza.
7. Ungumfundzi.
8. Emasimini.
9. Takha umtimba.
10. Ungatitsenga emakethe/Emakhefi/etitolo, njll.
IMIBUTO
1. Kungani Thandeka ahambe naLomcabango?
2. BoThandeka naLomcabango bahamba bayakuphi?
3. Kwentanjani kwehlisa umoya?
4. Kungani Lomcabango bamfunise kwenyalitsi?
5. Chaza letaga.
a) Sitawuyicela ivutsiwe.
b) Inkhukhu iyawusola lombila.
6. Watfolakala kuphi Thandeka?
7. Kusho kutsini kutsi ayidle itishiyele?
8. Wahambelani Mashigo?
9. Imali yimphandze yesono. Fakazela lesaga ngekucaphuna
endzabeni lengenhla.
10. Nawubona lendzaba isicwayisani kutsini?
TIMPHENDVULO
1. Kungobe Lomcabango utsi umtfolele umsebenti.
2. Baya ehhotela.
3. Kwehlisa lulaka.
4. Kungoba utsengisa bantfwana.
5. a) sitawubona ngako.
b) Kukhona lokusolisako.
6. Watfolakala ebhuthini yemoto yaboSipinishi.
IMIBUTO
1. Lesento saMaseko sekutsi atsandzane nemntfwana
longangemntfwanakhe ukubona kusento lesihle yini?
2. Yawiswa yini inkapani yaMaseko?
3. Ngubani singani saMaseko?
4. Yini lekwatisa umfati waMaseko?
5. Kutibulala ngabe wena ukubona kuyintfo lenhle yicedza tinkinga?
6. Bo Rose naMaseko bacatjaniswa yini?
7. Maseko wamnika malini kuKhosi?
8. Bahlobene njani boMaseko naSibeko?
9. Beyenta msebenti muni inkapani yaMaseko?
TIMPHENDVULO
1. Cha! Sento lesibi
2. Maseko bekayisebentisa budlabha imali yenkapani wabuye
watihlanganisa nemantfombatana lamancane kakhulu.
3. NguKhosi
4. Kutsi Maseko akasalali ekhaya nekutsi akasakudli nekudla
kwakakhe, ute sikhatsi semndeni wakhe.
5. Cha! Akusiyo intfo lenhle kutsatsa imphilo yakho angeke kukusite
ngalutfo.
6. Rose usuke wabuka emabhuku enkapani wakhandza kutsi imali
seyiphelile ibhizimisi iyawa.
7. Wamnika R500.
8. Maseko ukweneda Sibeko imali.
9. Inkapani yekwakha emabhokisi emngcwabo.
SIGABA E: Tinkondlo
IMIBUTO
1. Yini lichawe?
2. Wena ucabanga kutsi likusasa lakho kungabayini?
3. Wena yini loyizamile ebusheni bakho?
4. Ngusiphi sive lesihlala kulendzawo latsi sonkondlo uyigudvutile?
5. Sikhuluma luphi lulwimi lesive ?
6. Ase unike tintfo LETIMBILI letikwati kundiza emafini?
7. Yini levamise kukhema?
IMIBUTO
1. Sonkondlo ufuna i-Afrika lensha uyifunelani?
2. Kwentanjani kulindza ngemehlo labovu?
3. Ngumuntfu lonjani loyintsandzane?
4. Itawuletsani le-Afrika lensha lelindvwe ngusonkondlo nika kube
kutsatfu?
5. Kwentanjani kumumatsa.
6. Yini lubandlululo?
TIMPHENDVULO
1. Ufuna itewusula tinyembenti.
2. Kulindza ngenhlitiyo yonkhe (imibono ingehluka).
3. Ngumuntfu lote batali.
4. Itawuletsa ematfuba lamahle emisebenti, itawuvula iminyango
yemphilo, kute sikhongotelisa lubisi lwelwati.
5. Kufaka intfo emlonyeni ungakayigwinyi.
6. Kucwasana ngelibala sibonelo bantfu labamhlophe bekadze
babukela bantfu labamnyama phasi.
IMIBUTO
1. Ngubani lomashaya abhubhise lakhuluma ngaye sonkondlo?
2. Chaza kutsi yini likhambi?
3. Kwentanjani kubhubhisa
4. Kwentanjani kushaya tjani?
5. Kwentanjani kukhala letimatfonsi?
6. Kukuphi emalibeni?
7. Ngumbala lonjani umbala lontima?
TIMPHENDVULO
1. Ligciwane lengculazi.
2. Likhambi ngumutsi wekwelapha.
3. Kubulala
IMIBUTO
1. Sonkondlo usho kutsini nakatsi bekafika emhlabeni?
2. Yini luswane?
3. Kwentanjani kumoyitela?
4. Bashokutsini nabatsi lilanga lishisa likhipha umkhovu etjeni?
5. Kwentanjani kutatabuka ebutfongweni?
6. Yini ludvondvolo?
TIMPHENDVULO
1. Bekasemusha aluswane.
2. Ngumntfwana losandza kutalwa.
3. Kuhlekelela
4. Basho kutsi lishisa kakhulu.
5. Kusandza kuvuka/kuphaphama.
6. Nguloko lokusetjentiswa bantfu labagugile basekela ngalo kute
bakhone kuhamba.
IMIBUTO
1. Yini lebangela kutsi lenhlitiyo ibe nemgodzikati?
2. Sonkondlo ukhaliswa yini?
3. Umuntfu lohamba angakavalelisi usuke ahambe njani?
4. Lomuntfu lokukhulunywa ngaye kulendzaba ushonephi?
5. Wena ungentanjani nawungashonelwa sihlobo sakho?
6. Yini lipiki?
TIMPHENDVULO
1. Kungobe ushonelwe sihlobo sakhe.
2. Ushonelwe sihlobo sakhe.
3. Usuke angakakutjeli kutsi utawuya kuphi, umane ahambe nje.
4. Ushonile
5. Imibono ingehluka.
6. Nguloko lesimba ngako/nguloko lesigubha ngako.
IMIBUTO
1. Bashokutsini nabatsi libuta linani letingubo?
2. Kusho kutsini kukhipha umkhovu etjeni?
TIMPHENDVULO
1. Kusho kutsi libandza kakhulu.
2. Lishisa kakhulu.
3. Kumbatsa tingubo letinyenti.
4. Kusuke libandza kakhulu.
5. Kusala ngcunu.
6. Kusutsa kakhulu.
7. Kumangala.
IMIBUTO
1. Kwentanjani kuhaya?
2. Kusuke kwentenjani nakusikitela tinwele?
3. Yini lesitayitfola etinyosini?
4. Tiyingoti ngani tinyosi?
5. Nangabe leliphimbo lingasimnandzi linjani?
6. Yini tidzindzi?
7. Shano umsebenti wematfumbu?
TIMPHENDVULO
1. Kuyisho
2. Kusuke kumatima kakhulu kakhulukati nawuhamba endzaweni
letfusako.
3. Luju
4. Tingakusutela tingakubulala.
5. Limbi
6. Tjani lobuyincumbi ndzawonye.
7. Kutfwala kudla.
IMIBUTO
1. Kukuphi esitokisini?
2. Yini libhantinti?
3. Ngumuntfu lonjani longumcindzeteli?
4. Kwentanjani kuncunywa umlomo?
5. Ngubani loMadiba lokukhulunywa ngaye?
6. Asusho kutsi ikhuluma ngani lenkondlo.
7. Kwentanjani kukhungatseka?
IMIBUTO
1. Sonkondlo usho kutsini nakatsi, “iyangembesa”?
2. Chaza kutsi yini emagcebesha?
3. Chaza kutsi yini umsebenti wenhlitiyo?
4. Yini umsebenti wengcondvo?
5. Nika imibala letsintsiwe kulendzaba?
TIMPHENDVULO
1. Usho kutsi ngimbatsa yona nangabe kubandza.
2. Buhlalu lobugatjwa entsanyeni.
3. Kupompa ingati.
4. Kucabanga
5. Umbala lomhlophe, lobovu
IMIBUTO
1. Sonkondlo usuke asho kutsini nakatsi shongololo lelingaphumuli?
2. Nika tindzawo LETIMBILI letigudlwa ngulelishongololo letimanga?
3. Nika tindzawo LETINTSATFU lapho lelishongololo libayisa khona?
4. Yini umtsakatsi?
5. Kukuphi kavezamafa?
6. Basho kutsini nabatsi khula ungakhokhobi?
7. Lenkondlo ikhuluma ngani??
TIMPHENDVULO
1. Usuke atsi sitimela sihamba singaphumuli.
2. Tintsaba kanye nemawa.
3. Emsebentini, esikolweni, edolobheni.
4. Ngumuntfu logangako kumbe loloyako.
5. Kusemsebentini
6. Kusho kutsi alikhule lingagugi.
7. Ikhuluma ngesitimela kutsi sitfwala bantfu sibamikise etindzaweni
letehlukahlukene.
IMIBUTO
1. Sikhishwa bobani lesikhangisi?
2. Ikusiphi sifundza?
3. Kuvotelwa bobani?
4. Kuvotwa nini?
TIMPHENDVULO
1. Litiko labohulumende basekhaya nemakhosi
2. SaseMpumalanga
3. Emakhosi
4. Ngamhlaka 19 Indlovulenkhulu 2021
IMIBUTO
1. Nika emabito ebatali baNelson Rholihlahla Mandela?
2. Watalwa nini?
3. Nika indzawo nesifundza latalelwa kuso?
4. Wakhula akuyiphi inkonzo?
5. Waliphotfula kuphi libanga lelishumi
6. i-BA. yona wayitfolaphi?
7. Walisungula nabani lihhovisi lebammeli, kuphi?
8. Ngubani umzala waMandela?
9. Wabalekelani Mandela ekhaya?
TIMPHENDVULO
1. Inkhosi Henry Gadla Mandela naNonquphi
2. 18 Julayi 1918
3. Transkei Mpumalanga Koloni
4. Weseli
5. Healdtown
6. Fort Hare
7. Oliver Tambo, eJozi
8. NguJustice Mtirara
9. Bamlobolela umfati ngaphandle kwekumtjela.
UMBUTO
Ase ubhale yakho imphilomlandvo.
UMBUTO
Esontfweni lenu ninemhlangano webantfu labasha. Bhala i-ajenda
yalomhlangano.
IMPHENDVULO
Buka irubhriki ye ajenda yemhlangano.
UMBUTO
Esontfweni lenu ninemhlangano webantfu labasha. Bhala emaminitsi
alomhlangano.
IMPHENDVULO
Buka irubhriki yemaminitsi emhlangano.
IMIBUTO
1. Wabani lomlandvomufi?
2. Watalwa nini?
3. Watalelwaphi?
4. Emabanga aphasi wawafundzelaphi?
5. Emabanga lasetulu wawaphotfulaphi?
6. Ngutiphi tifundvo LETIMBILI latiphasa ngemalengiso?
7. Bekanguthishelanhloko wasiphi sikolo?
8. Ushiya bobani emhlabeni?
TIMPHENDVULO
1. Wamlungisi Maseko
2. Watalwa mhlaka 22 Bhimbidvwane 1956
3. ESilobela eGalini
4. ESitsembisweni
5. ESimtfolile
6. Tibalo nesayensi
7. Bekanguthishelanhloko waseMayflower
8. Ushiya umkakhe nebantfwana labasitfupha
UMBUTO
Esikolweni senu kuneluhamba loluya ePitoli. Bhala incwadzi ubhalele
umnakenu ucele imali yaloluhambo
IMPHENDVULO
Buka irubhriki yencwadzi.
IMIBUTO
1. Lesatiso sikhishwa kumuphi umsakato?
2. Satisa ngani?
3. Kumele abe nani umuntfu lofuna lomsebenti? Nika kube
KUTSATFU?
4. Kuvalwa nini kwemukelwa kweticelo
TIMPHENDVULO
1. Ligwalagwala Fm
2. Yatisa ngesikhala semsakati weSiswati lodzingekako
3. Matikuletjeni, sitifiketi sekufundzisa neticu te B.A.
4. 13 Inyoni 2021
Indzaba yeliphephandzaba
IMIBUTO
1. Ibhalwe ngubani lendzaba?
2. Ngubani lona lodutjuliwe?
3. Udutjulelwe kuyiphi indzawo?
4. Wakabani sibongo lokaputeni lobika lendzaba?
5. Uneminyaka lemingaki lomuntfu lodutjuliwe?
6. Nika tintfo LETIMBILI latitsetse lamadvodza?
7. Bekamangaki lamadvodza?
TIMPHENDVULO
1. Busisiwe Magagula
2. Umshayeli welitekisi
3. Dundonald
4. Kaputeni Magongo
5. 45
6. Sibhamu namakhalekhukhwini
7. Bewamatsatfu
IMIBUTO
1. Ibhalwe ngubani lencwadzi?
2. Ukhala ngani lombhali walendzaba? Shano tintfo TINTSATFU
lakhala ngato?
3. Uhlala kuliphi liwadi lona lokhalako?
4. Ngubani libito lalemeya yalendzawo?
5. Uwululeka utsini ummango ngekukhetsa emakhansela lona
lobhalile?
TIMPHENDVULO
1. Sipho Ngwenya
2. Ngentfutfuko lengabonakali, Sabelo setimali abasati,
likhansela alibabiti litebatjela ngenchubekela embili kulendzawo
labahlala kuyo.
3. Ward 56 eSandleni
4. Bheki Mkhonta
5. Uwululeka ummango kutsi ukhetse emakhansela ngemakhono
abo hhayi ngebungani.
IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
6-7 4-5 2-3 1
KUFUNDZA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
KAHLE) ukhombise ukhombise ukhombise akakhoni
(7) likhono lelisetulu likhono likhono kufundza.
kakhulu lekufundza lekufundza
lekufundza lelisendzimeni a. leliphansi.
Kahle.
5 3–4 2 1
KUNAKEKELA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
TETSAMELILWATI ukhombise ukhombise ukhombise ute likhono
(5) likhono likhono likhono futsi wehlulekile
lekunakekela lekunakekela lekunakekela kunakekela
Tetsamelilwati tetsamelilwati Tetsamelilwati tetsamelilwati.
lelisetulu kakhulu. lelisendzimeni. leliphasi.
4 3 2 1
IMPHIMISO Likhono Likhono Likhono Umfundzi
(4) lemfundzi lemfundzi lemfundzi uyehluleka
lekuphimisa lekuphimisa lekuphimisa impela kuphimisa
emagama lisetulu emagama emagama liphasi emagama.
kakhulu. lisendzimeni. kakhulu .
4 3 2 1
KUTETSEMBA Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
(4) ukhombise lemfundzi lemfundzi ute kutetsemba.
kutetsemba lekutetsemba liphansi
lokusetulu lisendzimeni. akatetsembi.
kakhulu .
3 2 1 0
Kuhleleka Tindzima Tindzima Kuhleleka Kuhleleka
nesakhiwo tihleleke kahle, tihleleke kahle kwemaphuzu kwemaphuzu
(3) emaphuzu nemaphuzu nekubumbana nasakhiwo
akhetseke ayahambisana kwesakhiwo akwenelisi
ngendlela nesakhiwo. kusezingeni uyahluleka.
lebumbene leliphansi.
kahle kakhulu
nesakhiwo.
3 2 1 0
Kusetjentiswa Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
kwelulwimi, lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
timphawu lusetulu lwelulwimi Lekusebentisa futsi wehlulekile
tekufundza kakhulu imisho lisendzimeni lulwimi kusebentisa
nekubhala inetimphawu imisho liphansi imisho lulwimi
(3) tekufundza netimphawu netimphawu netimphawu
nekubhala. tekufundza tekufundza tekufundza.
nekubhala kusezingeni
kusendzimeni. leliphansi
kuyemukeleka.
4 3 2 0–1
Kunemba Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
kwelwati lelisetulu kakhulu lusemkhatsini lusezingeni aluhambisani
nekunamatsela luyababateka luyemukeleka leliphansi nesihloko
esihlokweni. unamatsele unamatsele wetamile akakanamatseli
(Lokucuketfwe) esihlokweni. esihlokweni. kunamatsela esihlokweni
(4) esihlokweni. lekanikwe sona.
IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 5 4 2–3 1
LOKUCUKWTFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(5) lelisetulu kakhulu lusemkhatsini lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.
5 4 2–3 1
KUHLELEKA Umfundzi Unelikhono Likhono Umfundzi
(5) ukhonile kuhlela lelisendzimeni lemfundzi ute likhono
tigameko takhe. lekuhlela liyemukeleka. lekuhlela
tigameko takhe. umsebenti wakhe.
10 7–8 5–6 1–4
KUSETJENTISWA Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
KWELULWIMI lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) lusetulu kakhulu. lwelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
lisendzimeni. lulwimi liphansi. kusebentisa
lulwimi.
5 4 2–3 1
TIMPHAWU Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
TEKUBHALA ukhombise lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) likhono lelisetulu lekusebentisa lekusebentisai futsi wehlulekile
kakhulu timphawu timphawu kusebentisa
lekusebentisa tekubhala tekubhala timphawu
timphawu lisendzimeni. lisendzimeni. tekubhala.
tekubhala.
Umsebenti 4
SIVIVINYO [30]
UMBUTO 1: Sivisiso sekufundza (20)
TIMPHENDVULO
1. Ngekubaluleka kwemanti. (1)
2. Ngumkhulu Solomon naSiphiwe. (2)
3. Elokishini eSilobela. (1)
4. Lilanga belishisa. (1)
5. Intfwasahlobo (1)
6. Kusho kutsi tjani netihlahla bekuluhlata klaba. (2)
7. Sinatsa wona /siwasha ngawo /sipheka ngawo /sinisela ngawo. (4)
8. I–Chief Albert Luthuli. (1)
9. Umtfundzangati, ikholera, malalaveva. kunye kuloku. (2)
10. Siphohlongo. (1)
11. Ngumntfwana wemntfwanakho. (2)
12. Timphendvulo lekungito mbamba / timphendvulo letiliciniso. (2)
SAMBA: 25
Umsebenti 5
TAKHI NETIMISO TEKUSETJENTISWA KWELULWIMI
[15]
TIMPHENDVULO
1. a) Itolo ngibone tintfo letingi emhlabeni. (1)
b) Itolo simo sigugcukile. (1)
a) Kusasa ngitawubona tintfo letiningi. (1)
b) Kusasa simo sitawugucuka. (1)
2. a) Tinkinobho tichafatwa bafundzi. (2)
b) Ngcondvomshini usentjentiswa bothishela. (2)
c) Inkondlo ibhalwa nguSibongile. (2)
3. a) Gogo itolo bekangitjela ngamandvulo. (1)
b) Mnaketfu/mfowetfu utawutibonela. (1)
4. a) Simo siyantjintja. (1)
5. a) Kumuntfutisa/simutfutiso. (2)
Umsebenti 7
LIPHEPHA LESITSATFU [30]
UMBUTO 1: EMATHEKSTHI EMIBHALOMBIKO (10)
IRUBHRIKI YEKUHLOLA IMIBHALOMBIKO
3 2 1 0
Kuhleleka Tindzima Tindzima Kuhleleka Kuhleleka
nesakhiwo tihleleke kahle, tihleleke kahle kwemaphuzu kwemaphuzu
(3) emaphuzu nemaphuzu nekubumbana nasakhiwo
akhetseke ayahambisana kwesakhiwo akwenelisi
ngendlela nesakhiwo. kusezingeni uyahluleka.
lebumbene leliphansi.
kahle kakhulu
nesakhiwo.
3 2 1 0
Kusetjentiswa Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
kwelulwimi, lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
timphawu lusetulu lelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
tekufundza kakhulu imisho lisendzimeni lulwimi kusebentisa
nekubhala inetimphawu imisho liphansi imisho lulwimi
(3) tekufundza netimphawu netimphawu netimphawu
nekubhala. tekufundza tekufundza tekufundza.
nekubhala kusezingeni
tisendzimeni. leliphansi
kuyemukeleka.
4 3 2 0–1
Kunemba Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
kwelwati lelisetulu kakhulu lusemkhatsini lusezingeni aluhambisani
nekunamatsela luyababateka luyemukeleka leliphansi nesihloko
esihlokweni. unamatsele unamatsele wetamile akakanamatseli
(Lokucuketfwe) esihlokweni. esihlokweni. kunamatsela esihlokweni
(4) esihlokweni. lekanikwe sona.
IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 5 4 2–3 1
LOKUCUKWTFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(5) lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.
5 4 2–3 1
KUHLELEKA Umfundzi Unelikhono Likhono Umfundzi
(5) ukhonile kuhlela lelisendzimeni lemfundzi Ute likhono
tigameko takhe. lekuhlela liyemukeleka. lekuhlela
tigameko takhe. umsebenti wakhe.
5 4 2–3 1
KUSETJENTISWA Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
KWELULWIMI lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) lusetulu kakhulu. lelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
lisendzimeni. lulwimi liphansi. kusebentisa
lulwimi.
5 4 2–3 1
TIMPHAWU Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
TEKUBHALA ukhombise lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) likhono lelisetulu lekusebentisa liphansi futsi wehlulekile
kakhulu timphawu lekusebentisa kusebentisa
lekusebentisa tekubhala timphawu timphawu
timphawu lisendzimeni. tekubhala tekubhala.
tekubhala. liphansi.
SAMBA: 30
IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
6-7 4-5 2-3 1
KUKHULUMA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
KAHLE ukhombise ukhombise ukhombise akakhoni
(7) likhono lelisetulu likhono likhono leliphansi kukhuluma.
kakhulu lelisendzimeni Lekukhuluma.
lekukhuluma lekukhuluma.
Kahle.
5 3-4 2 1
KUNAKEKELA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
TETSAMELILWATI ukhombise ukhombise ukhombise Ute likhono
(5) likhono lusetulu likhono likhono leliphansi futsi wehlulekile
kakhulu lisendzimeni lekunakekela kunakekela
lekunakekela lekunakekela tetsamelilwati. tetsamelilwati.
tetsamelilwati. tetsamelilwati.
4 3 2 1
IMPHIMISO Likhono Likhono Likhono Umfundzi
(4) lemfundzi lemfundzi lemfundzi uyehluleka
lekuphimisa lekuphimisa lekuphimisa impela kuphimisa
emagama lisetulu emagama emagama liphasi emagama.
kakhulu. lisendzimeni. kakhulu.
4 3 2 1
KUTETSEMBA Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
(4) ukhombise lemfundzi lemfundzi Ute kutetsemba.
kutetsemba lekutetsemba liphansi
lokusetulu lisendzimeni. akatetsembi.
kakhulu .
SAMBA: 20
IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 10 7–8 5–6 1–4
LOKUCUKETFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(10) lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.
SAMBA: 40
IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
6–7 4–5 2–3 1
KUKHULUMA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
KAHLE ukhombise ukhombise ukhombise akakhoni
(7) likhono lelisetulu likhono likhono leliphansi kukhuluma.
kakhulu lelisendzimeni lekukhuluma.
lekukhuluma lekukhuluma.
kahle.
5 3–4 2 1
KUNAKEKELA Umfundzi Umfundzi Umfundzi Umfundzi
TETSAMELILWATI ukhombise ukhombise ukhombise ute likhono
(5) likhono lusetulu likhono likhono leliphansi futsi wehlulekile
kakhulu lisendzimeni lekunakekela kunakekela
lekunakekela lekunakekela tetsamelilwati. tetsamelilwati.
tetsamelilwati. tetsamelilwati.
4 3 2 1
IMPHIMISO Likhono Likhono Likhono Umfundzi
(4) lemfundzi lemfundzi lemfundzi uyehluleka
lekuphimisa lekuphimisa lekuphimisa impela kuphimisa
emagama lisetulu emagama emagama liphasi emagama.
kakhulu. lisendzimeni. kakhulu.
4 3 2 1
KUTETSEMBA Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
(4) ukhombise lemfundzi lemfundzi ute kutetsemba.
kutetsemba lekutetsemba liphansi
lokusetulu lisendzimeni. akatetsembi.
kakhulu.
SAMBA: 20
3 2 1 0
Kuhleleka nesakhiwo Tindzima tihleleke Tindzima tihleleke Kuhleleka Kuhleleka
(3) kahle, emaphuzu kahle nemaphuzu kwemaphuzu kwemaphuzu
akhetseke ayahambisana nekubumbana nasakhiwo
ngendlela nesakhiwo. kwesakhiwo akwenelisi
lebumbene kusezingeni uyahluleka.
kahle kakhulu leliphansi.
nesakhiwo.
3 2 1 0
kusetjentiswa Lulwimi Likhono lemfundzi Likhono Umfundzi
kwelulwimi, lwemfundzi lelulwimi lemfundzi ute likhono
timphawu tekufundza lusetulu lisendzimeni lekusebentisa futsi wehlulekile
nekubhala kakhulu imisho imisho lulwimi kusebentisa lulwimi
(3) inetimphawu netimphawu liphansi imisho netimphawu
tekufundza tekufundza netimphawu tekufundza.
nekubhala. nekubhala tekufundza
kusendzimeni. kusezingeni
leliphansi
kuyemukeleka.
4 3 2 0–1
Kunemba kwelwati Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
nekunamatsela lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni aluhambisani
esihlokweni. luyababateka luyemukeleka leliphansi nesihloko
(Lokucuketfwe) unamatsele unamatsele wetamile akakanamatseli
(4) esihlokweni. esihlokweni. kunamatsela esihlokweni
esihlokweni. lekanikwe sona.
IMIGOMO 4 3 2 1
YEKUHLOLA
EMAMAKI 5 4 2–3 1
LOKUCUKWTFWE Lwati lusezingeni Lwati Lwati Lwati
(5) lelisetulu kakhulu lusemkhatsi lusezingeni alwemukeleki.
luyababateka. luyemukeleka. leliphansi.
5 4 2–3 1
KUHLELEKA Umfundzi Unelikhono Likhono Umfundzi
(5) ukhonile kuhlela lelisendzimeni lemfundzi ute likhono
tigameko takhe. lekuhlela liyemukeleka. lekuhlela
tigameko takhe. umsebenti wakhe.
10 7–8 5–6 1–4
KUSETJENTISWA Lulwimi Likhono Likhono Umfundzi
KWELULWIMI lwemfundzi lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) lusetulu kakhulu. lwelulwimi lekusebentisa futsi wehlulekile
lisendzimeni. lulwimi liphansi. kusebentisa
lulwimi.
5 4 2–3 1
TIMPHAWU Umfundzi Likhono Likhono Umfundzi
TEKUBHALA ukhombise lemfundzi lemfundzi ute likhono
(5) likhono lelisetulu lekusebentisa lekusebentisa futsi wehlulekile
kakhulu timphawu timphawu kusebentisa
lekusebentisa tekubhala tekubhala timphawu
timphawu lusendzimeni. liphansi. tekubhala.
tekubhala.
SAMBA: 30
SAMBA: 40