Professional Documents
Culture Documents
Change Management - PEDRO M. SOARES (KashogyJr)
Change Management - PEDRO M. SOARES (KashogyJr)
Timor-Leste dadaun nee iha hela iha periodu Estadu Emerjensia dasia nian,
iha nebee implementasaun ba situasaun nee rasik kauza husi pandemia global husi
pesti Covid-19. Covid-19 ne rasik atualmente espalha iha mundu tomak no hamate
ona ema liu miliaun hitu (Miliaun 7). Maibe mos iha ema miliaun tolu (Miliaun 3) liu
mak rekupera ona husi moras ne rasik. (news.detik.com: Jan. 2020). Kauza husi
nasaun Timor-Leste ho nasaun vizinhu sira, tantu Aero, Rai Maran nomos Tasi
Moras Covid-19 ne iha nebee antes nee bolu naran Corona Virus mosu ba
dahuluk iha nasaun China iha inisiu Dezembru 2020. Momentu neba, iha pasiente
balun mak ba konsulta iha hospital iha sidade Wuhan provinsia Hubei (China) ho
sintoma moras deskunhesidu ida. Hafoin nee, doutor ida ho naran Dr.Li Wen Liang
fahe hikas informasaun konaba virus misteriozu nee iha Media Sosial. Iha nebee ikus
mai hetan informasaun mos katak pasiente balun nebee mak sofre moras nee antes
nee halo asessu ka ba sosa sasan iha merkadu ikan Hunan nebee mak faan animal
Hafoin ne, iha peskiza ida nebee mak halo husi Organizasaun Saude Mundial
nebee mak publika iha loron 26 Fevreiru (2020) temi katak, Corona virus nee mai
husi animal Niki. No virus ne konsege halo mutasaun husi isin hospedeiru (inang).
(bebas.kompas.id;Abril 2020)
II
Estadu Emerjensia iha nasaun hotu mundu nian, Timor-Leste moos la sees husi
desizaun estadu RDTL hodi aplika estadu emerjensia nee rasik. Entaun, impaktu
limitasaun. Impaktu makaas liu sente husi povo ka ema sira nebee moris iha linha
pobreza nia okos, no ho ida nee aumenta mos desempregadu tanba empreza ho
Esperiensia refere, akontese mos iha GMN, iha nebee empreza imprensa
(media) nee, tenki foti desizaun atu bele diminui horariu servisu, halo diskansa
funsiunariu barak, no ida nebee mak difisil tebes makaa reduzaun ba salariu mensal
funsiunariu nian. Iha parte seluk, haree ba situasaun nee, iha mos funsiunariu balun
desidi hodi bele resigna aan tanba deit la satisfas ho desizaun nebee empreza foti.
Total husi funsiunariu GMN atualmente iha 140, maibe ho kondisaun riil
pandemia global Covid-19 nee, com certeza iha mos funsiunariu balun desidi atu sai
nian, GMN nudar kompanhia komersial ida nebee mak presiza mos hetan
rendimentu husi oferese servisu (progama TV, Radio ho Jornal) nebee nia iha. GMN
tama iha periodu ida nebee mak, hafoin implementasaun estadu emerjensia, kliente
barak husi GMN retira atu bele konsume produtu ka afilia ho GMN, atu monta no
publika sira nia produtu sira (publisidade/iklan no avizu). Tanba liu husi
publikasaun sira nee mak GMN bele oferese salariu ba nia funsiunariu sira.
Fila hikas ba situasaun nebee mak GMN iha, mudansa akontese mos ba iha
kargu/responsabilidade sira iha GMN nia laran. Iha nebee, pessoal ida bele assumi
kargu dobru ka halao knaar multifunsaun. Ho razaun tanba funsiunariu barak mak
hamosu duni preokupasaun no polemika iha GMN, iha nebee funsiunariu sira nebee
todan, haree mos ba iha aspeitu insentivu (salariu) nian nebee mak kuantidade kiik
maneira pessoal iha instituisaun nee atu simu no rejeita mudansa nee rasik.
Impaktu diak makaa, bele fo oportunidade ba pessoal sira atu aprende no hetan
kunhesimentu foun. Maibe, iha mos impaktu negativu, liu-liu iha periodo pandemia
Covid-19 nian, iha nebee atividade negosiu nian sira, ka empreza sira la duun hetan
rendimentu ba iha sira nia produtu nebee mak sira oferese, ikus mai prejudika