You are on page 1of 4

I

Timor-Leste dadaun nee iha hela iha periodu Estadu Emerjensia dasia nian,

iha nebee implementasaun ba situasaun nee rasik kauza husi pandemia global husi

pesti Covid-19. Covid-19 ne rasik atualmente espalha iha mundu tomak no hamate

ona ema liu miliaun hitu (Miliaun 7). Maibe mos iha ema miliaun tolu (Miliaun 3) liu

mak rekupera ona husi moras ne rasik. (news.detik.com: Jan. 2020). Kauza husi

implementasaun Estadu Emerjensia nee makaa, fechada ba entrada no fronteira mai

nasaun Timor-Leste ho nasaun vizinhu sira, tantu Aero, Rai Maran nomos Tasi

Moras Covid-19 ne iha nebee antes nee bolu naran Corona Virus mosu ba

dahuluk iha nasaun China iha inisiu Dezembru 2020. Momentu neba, iha pasiente

balun mak ba konsulta iha hospital iha sidade Wuhan provinsia Hubei (China) ho

sintoma moras deskunhesidu ida. Hafoin nee, doutor ida ho naran Dr.Li Wen Liang

fahe hikas informasaun konaba virus misteriozu nee iha Media Sosial. Iha nebee ikus

mai hetan informasaun mos katak pasiente balun nebee mak sofre moras nee antes

nee halo asessu ka ba sosa sasan iha merkadu ikan Hunan nebee mak faan animal

selvajen. (news.detik.com: Abril 2020)

Hafoin ne, iha peskiza ida nebee mak halo husi Organizasaun Saude Mundial

nebee mak publika iha loron 26 Fevreiru (2020) temi katak, Corona virus nee mai

husi animal Niki. No virus ne konsege halo mutasaun husi isin hospedeiru (inang).

(bebas.kompas.id;Abril 2020)
II

Husi situasaun pandemia global Covid-19 nian nee, nomos implementasaun

Estadu Emerjensia iha nasaun hotu mundu nian, Timor-Leste moos la sees husi

desizaun estadu RDTL hodi aplika estadu emerjensia nee rasik. Entaun, impaktu

husi implementasaun nee mak, movimentu ekonomia, sosial, no politika hetan

limitasaun. Impaktu makaas liu sente husi povo ka ema sira nebee moris iha linha

pobreza nia okos, no ho ida nee aumenta mos desempregadu tanba empreza ho

negosiu barak desidi taka sira nia atividade negosiu.

Esperiensia refere, akontese mos iha GMN, iha nebee empreza imprensa

(media) nee, tenki foti desizaun atu bele diminui horariu servisu, halo diskansa

funsiunariu barak, no ida nebee mak difisil tebes makaa reduzaun ba salariu mensal

funsiunariu nian. Iha parte seluk, haree ba situasaun nee, iha mos funsiunariu balun

desidi hodi bele resigna aan tanba deit la satisfas ho desizaun nebee empreza foti.

Total husi funsiunariu GMN atualmente iha 140, maibe ho kondisaun riil

nasaun nian nebee afetada husi implementasaun estadu emerjensia ho razaun

pandemia global Covid-19 nee, com certeza iha mos funsiunariu balun desidi atu sai

husi servisu, no ikus mai hela deit funsiunariu 130 liu.

Rasaun prinsipal husi reduzaun ba horariu servisu no salariu funsiunariu

nian, GMN nudar kompanhia komersial ida nebee mak presiza mos hetan

rendimentu husi oferese servisu (progama TV, Radio ho Jornal) nebee nia iha. GMN

tama iha periodu ida nebee mak, hafoin implementasaun estadu emerjensia, kliente

barak husi GMN retira atu bele konsume produtu ka afilia ho GMN, atu monta no
publika sira nia produtu sira (publisidade/iklan no avizu). Tanba liu husi

publikasaun sira nee mak GMN bele oferese salariu ba nia funsiunariu sira.

Fila hikas ba situasaun nebee mak GMN iha, mudansa akontese mos ba iha

kargu/responsabilidade sira iha GMN nia laran. Iha nebee, pessoal ida bele assumi

kargu dobru ka halao knaar multifunsaun. Ho razaun tanba funsiunariu barak mak

diskansa iha uma, no balun moos sai ona husi GMN.

Inisiu husi mudansa ba kargu, salariu no resignasaun funsiunariu nee,

hamosu duni preokupasaun no polemika iha GMN, iha nebee funsiunariu sira nebee

mak determinadu hodi halao kargu multifunsaun sente hetan responsabilidade

todan, haree mos ba iha aspeitu insentivu (salariu) nian nebee mak kuantidade kiik

hafoin fulan ida halao ninia knaar la ho para, ka regular.


III

Mudansa iha instituisaun dala barak diak no la diak, depende hikas ba

maneira pessoal iha instituisaun nee atu simu no rejeita mudansa nee rasik.

Impaktu diak makaa, bele fo oportunidade ba pessoal sira atu aprende no hetan

kunhesimentu foun. Maibe, iha mos impaktu negativu, liu-liu iha periodo pandemia

Covid-19 nian, iha nebee atividade negosiu nian sira, ka empreza sira la duun hetan

rendimentu ba iha sira nia produtu nebee mak sira oferese, ikus mai prejudika

funsiunariu iha empreza nee hetan diminuisaun ba insentivu.

You might also like