Ilmad on järjest soojemad. Linnud laulavad. Rohi kasvab. Õitseb palju lilli.

Puud lähevad lehte ja puhkevad õide. Mai on tõeline KEVADKUU.

VANAD ASJAD EMADEPÄEV

KLAUS: Meenuta aprilli – kevadkuud. 1. Klaus: Otsusta pala „Emadepäev“ põhjal, kas lause on õige või vale.
Kaunista need ruudud, kus lause sobib sinu kohta. ÕIGE VALE
Emadepäev on ilus päev. +
Karu Eduard tahtis kinkida emale lehepilli. +
Ta võttis noa ja läks metsa. +
Kui pill sai valmis, tuli Eduard kohe koju. +
Eduard kaotas koduteel kingituse ära. +
OLEN NÄINUD MEIE KLASSIS SAI MULLE LOETI Ema Urve pahandas pojaga. +
SINILILLI 1. APRILLIL NALJA JUTTU ETTE Kaotatud kingituse leidis üles Eduardi poeg Erik. +
2. Lotte: Siin saab liitsõnu teha.

kringel
emade päev lill

põõsas
MINU SÜNNIPÄEV
ON APRILLIS
SAIN TEADA,
ET MUL ON ÕIGUSED
OSKAN LEIDA
TÄISHÄÄLIKUÜHENDIT
paju pill
JA KOHUSTUSED
rosina kringel
paju oks päev

kevad lill pill

oks

paju põõsas
MÕNEL MEIE KLASSI
MULLE MEELDIB MUL ON TÄNA PUHTAD
ÕPILASEL ON NIME
JOONISTADA SOKID JALAS Mida lapsed saavad emale emadepäevaks kinkida.
ESIMENE TÄHT J

3. Bruno: Kuidas pajupilli meisterdada? Pane laused lugemispala põhjal järjekorda.

4. Lõika pajukoorde augud.

2. Klopi pajukoor pehmeks.
5. Topi pajukoore mõlemasse otsa väikesed puust korgid
1. Lõika paraja suurusega pajuoks.

Aprill sai otsa.

3. Tõmba puu koore seest välja.

98 99
 KULDNOKKADE ELAMU
HELISE, HELISE, ILMA!
6. Klaus: Kirjuta lugemispala „Kuldnokkade elamu” põhjal lünka sobiv sõna.
4. Klaus: Vali endale siit üks täht.
Kuldnokad valisid endale pesakasti. Üks vaba elamu oli kase otsas.

Pärast mõõtmist selgus, et põrandapinda oli liiga palju. Plaaniti tuppa

Püüa vastata küsimustele selle tähega algava sõnaga.
heinu tuua. Kuldnokaisa ei tahtnud heintel magada. Talle

Mis sinu nimi on? tundus ka, et õue peal on palju õelaid inimesi . Üldse oli see kuldnokaisa

Kus sa elad? üks igavene toriseja. .

Kes sinu lemmikloom on? ei tahtnud, toriseja, Kuldnokad, inimesi, põrandapinda, kase, heinu

Mis tema nimi on?

Mida sa poest ostaksid?
Nii kutsuti kuldnokka vanal ajal. Arutage, miks see nii võis olla.

5. Lotte: Proovi nendele küsimustele vastata nii, et vastused algavad h-tähega

Sõnu võid valida ka siit: heeringas, hunt, halvaa, Helmi, herned, hirss, Haapsalu, Heigo,
Hugo, hamster, halljänes, hüljes, hirv, hobune, Hups, Haljala, Halliste, Hips, Hulla.

H-tähega vastused kirjuta siia

Minu nimi on Helmi

Ma elan Haapsalus
Minu lemmikloom on hamster

Tema nimi on Hugo

Ma ostaksin poest halvaad.

100 101
7. Lotte: Ühenda sõna osad (silbid) joonega. KULDNOKKADE ELAMU
8. Bruno: Vali lausesse sobiv sõna.

Kevad on (ilus/pime) ilus aastaaeg.

(Kuu/Päike) Päike paistab soojalt.

Loodus on (roosa/roheline) roheline .

Rõõmsad lapsed (nutavad/mängivad) mängivad õues.

9. Klaus: Vanarahvas ütles, et igal linnul on oma laul. Vali igale linnule tema
häälitsus. Värvi lind ja tema häälitsus ühe värviga.

kägu lõõritab
vares huikab
harakas vilistab
kuldnokk kädistab
lõoke kukub
luik kraaksub
öökull luikab

10. Lotte: Loe sõnu ridade kaupa. Loe sosinal ja siis teadustaja häälega.
Albert: Kirjuta sõnad siia. Pane sõnade vahele koma (,). Igas reas on üks sõna, mis sinna ei sobi. Kirjuta need munade sisse.

seemned, sinilill, taimed, loodus, pungad, reha, lõoke. sada, pada, rada,saabus
kiir, piir, kiri, tiir
sulle, suule, tuule, kuule
Bruno: Üks sõna ei ole seotud loodusega. Joonista see sõna. redel, reedel, sedel, vedel

saabus kiri sulle reedel

102 103
 KULDNOKKADE ELAMU MIS ON LAPSEL VAJA?
11. Klaus: Vali rea lõppu üks sõna. 13. Lotte: Mida on lapsel vaja? Kirjuta sõnad õigesse tulpa:
kodu, ema, isa, piim, vend, leib, unejutt, sõbrad
Tuleb siis kui kevadkäes laululind

rõõmustad kui teda näed

KES? MIS?
teda

Vilistab ja laulu laseb näed

ema kodu
otsib oma eluaset eluaset
isa piim
Kindlasti sa tunned teda laseb
vend leib
Ta on lõbus laululind käes
sõbrad unejutt
Kontrolli, kas said mõlemasse tulpa võrdse arvu sõnu.

Küll on tubli ehitaja all 14. Klaus: Kirjuta pildi järgi lauseid.

igal kevadel teeb maja maja

Eluase räästa all ehitaja

sabakuub on seljas tal tal

Kellel on kõige suurem, kellel kõige väiksem muna?

Kirjuta linnud ritta, alates väikseima muna omanikust: jaanalind,
kana, hani, kuldnokk

kuldnokk, kana, hani, jaanalind.

12. Lotte: Värvi muna sisaldavad söödavad asjad kollaseks. Mida sa sooviks oma emale? Parimale sõbrale? Õpetajale?
Kirjuta soovid siia:

Pannkook, kartulisalat, omlett, kala, praemuna, tort, üllatusmuna.

Kallis ema! Ma soovin, et oleksid alati rõõmus!
Kallis sõber ! Ma soovin kõike head!

Kallis õpetaja! Ma soovin, et oleksid alati õnnelik!

104 105
 KES AIAS, KES AIAS? 17. Klaus: Lõpeta laused. Kui sul on õdesid-vendi rohkem kui üks,
kirjuta kõigi nimed.

15. Lotte: Mõtle enda peale. Missugune sa oled?

Minu nimi on

Minu ema nimi on

Minu isa nimi on

Minu õe nimi on
MINA
Minu venna nimi on

Minu parima sõbra nimi on

Lotte: Tee nime esimene täht värviliselt! Kas see täht on väike või suur?

16. Albert: Lapsed mängivad mängu „Kes aias?“. Mis on mängijate nimed? 18. Albert: Tõmba nimedele joon alla.Tänaval on ka nimi!
Minu nimi on Siim Mets. Minu ema nimi on Eda ja isa nimi on Kalle. Ma elan Paide
ARIM – M A R I NAJA – J A A N
linnas Aia tänaval. Meil on väike maja ja aed. Maja valvab koer Muri. Ma mängin
NIIAT – T I I N A SIMAD– M A D I S sageli koos sõprade Toomase ja Ivoga.
JESOOP – J O O S E P PELLI – P I L L E

UNA – A N U TORISK – K R I S T O
Siia on kirjutatud salakeeles mõistatus. Lahenda see.

TÜDRUKUD POISID
SIBINU OBIMA, ABIGA, KABISUTABIVAD TEIBISED.
NIBIMI
Mari Joosep Mis salakeel see oli? Ütle selles keeles oma nimi!

Tiina Jaan
Anu Madis
Pille Kristo

106 107
 MINU EMA LEIUTAJATEKÜLA EMADEPÄEVA TORT
19. Lotte: Ühenda luuletuse „Minu ema” abiga sobivad sõnad, nii et saad 21. Lotte: Mida emadepäeval lauale panna? Kirjuta sõna algusesse k, p või t.
liitsõna. Kirjuta see sõna.

ÕIE mesi, kuu, tolm õiekuu t ort, t omatid, k urgid, p ähklid,p uder, p iim, k akao, k ohupiimak ook,

KIRJA tuvi, ümbrik, kast kirjatuvi k irsid, p elmeenid, p organdip irukas, k õrsikud, k ohv, t ee

MESI lind, puu, magus mesipuu 22. Bruno: Lahenda salakiri. Saad teada, missuguseid kevadlilli
ma oma emale kingituseks korjasin.
MAIUS roog, pala, asi maiuspala
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32
SALA soov, saar, jutt salasaar A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

20. Bruno: Tahan emale emadepäevaks kaarti kirjutada. Aita mul luuletuse 30 12 1 14 5 11 24 12 12 5 18 11 24 16 16
„Esimene kiri“ kolmas salm õigesti kirjutada. Ü l a n e K u l l e r k u p p
esimeses Minu kirjas 14 24 18 13 5 14 24 11 11 19 9 14 9 12 9 12 12

EMA oli sõna.

N u r m e n u k k S i n i l i l l
Joonista üks nendest lilledest.
mul ja E läksid M viltu,

A kena aga sai.

Lotte: Oi, kui hästi sa kirjutasid! Aga kaunista Bruno kaart ära ka!

Lahenda ristsõna. Missugune on sinu ema?

Sobita omadussõnad ruutudesse.

L Õ B U S
P Ä I K S E L I N E
L A H K E 23. Albert: Leiutajateküla emadepäeva tordi retseptis on üks asi valesti. Mis see on?
R Õ Õ M S A M E E L N E
T A R K 5 muna Tordi peale:
I L U S pool klaasi soola pool kilo tükeldatud
1 pakk võid rabarberit
H E A T U J U L I N E
3 klaasi nisujahu 4 supilusikatäit suhkrut
lõbus, tark, heatujuline, ilus, lahke, päikseline, rõõmsameelne 4 supilusikatäit kakaod 3 supilusikatäit kaneeli

108 109
 KODULAUL LOTTE JA KADUNUD MÜTSI SALADUS / 1. osa
24. Lotte: Ühenda punktid tähestiku järjekorras. 26. Albert: Kirjuta sõna algusesse k, p, või t. Saad teada,
mida me Leiutajatekülas sageli koos mängime.

t rips- t raps- t rull rahvastep all k ivik uju

k ull k eeru k uju p imesikk
p eitus t elefon k alamehemäng
k eks p ikk nina t agumine p aar
Jooni punase pliiatsiga alla mängud, mida saab mängida õues.
Tõmba rohelise pliiatsiga ring ümber mängudele, mida oled ise mänginud.
Lotte: Võrrelge töid pinginaabriga. Kirjuta tulemused lünkadesse.

Mina olen mänginud mängu. Pinginaaber on mänginud mängu.

27. Klaus: Täida lüngad sobiva sulghäälikuga:

25. Bruno: Loe lauseid. Näita joonega iga lause õige pealkirja alla. g, kk, d, k, t, t, t, t, pp, d, kk, d, d, t
Kui lause sobib kahte kohta, pane see lahtrisse LINN JA MAA.
Ing lismaa oli lu kk u pan d ud,
LINN MAA LINN JA MAA Lu k u võ t i ka t ki mur t ud.
Mi t u se pp a peavad se d a lukk u paran d ama,
se d aüt le sina!
Kanad siblivad aias.
28. Bruno: Uuri tabelit ja täida ka.
Päike paistab palavalt.
LOTTE SÕBRAD
Bussis oli palju rahvast.
loeb loevad
Suur traktor kündis põllul.
Eksisin suurte majade vahele ära. peab peavad

Meie auto ei mahtunud täna parklasse.

otsib otsivad
Inimesed ületavad tee rohelise fooritule ajal.
Värvilised reklaamtuled paistavad juba kaugele.
leiab leiavad
Läksime jalgratastega raiesmikule metsmaasikaid korjama.
lahendab lahendavad
kõnnib kõnnivad

110 111
 LOTTE JA KADUNUD MÜTSI SALADUS / 2. osa LOTTE JA KADUNUD MÜTSI SALADUS / 3. osa
29. Klaus: Kirjuta lünka j või J. 31. Lotte: Mängime detektiive! Otsi pildilt sõnu, kus s-i kõrval on k, p, t. Kirjuta.

J änes Theodorile meeldib süüa porgandit. Peale j oob ta j äätisekokteili.

Theodori sõber j änes J aan armastab j alutada j ärve ääres.
Seda teeb ta sageli ka j õulude ajal.

Mõtelge pinginaabriga koos lause,

milles kõik sõnad algavad j-tähega.

30. Lotte: Värvi sõnad, milles on:

I sõna alguses – punaseks

I sõna lõpus – roheliseks isa
I sõna keskel – siniseks
J sõna alguses – pruuniks
vi
ki
b
leia

suvi
v
jär

vesi



meie
kuusk, mets, müts, üheksa, vits, püksid

mesi
kampsun, ripsmed
jäätis
jalg
mina tuli
32. Klaus: Loe rahvajuttu. Mitmekesi seda lugeda saaks?
Pime on. Keera lahti!
Võta tuli üles! Millega?
ilm Millega? Võtmega.
ilus Tikuga! Kus võti on?
Kus tikud on? Otsi üles!
Bruno: Kirjuta pruuniks värvitud sõnu. Kapis. Ei näe.
Kapi uks on lukus. Võta tuli üles!
järv, jalg, jäätis BRUNO: Tõmba küsimustele punane joon alla.
Albert: Vastustele aga kollane joon alla.

112 113
 KEVADEL SUL KESTENDAGU NINA VANEMUISE LAUL
33. Albert: Jooni alla õige sõna loetud luuletuse põhjal. 35. Klaus: Täida „Vanemuise laulu” järgi tabel.
kassi saba, küüned, vurrud
ÜKS (AINSUS) MITU (MITMUS)
varsa aru, jalad, kabi
Vanaisa inimesed
hiire kõrvad, saba, auk
kannel riided
kulli tiivad, nokk, silmad
kure kell, kael, saapad mets loomad
meri linnud
34. Bruno: Leia vead. Kirjuta sõnad õigesti.
tuul puud
Kevad onn ilus aastaaeg. (1 viga) on
Metsa al õitsevad ülased. (1 viga) all
Niitul summisevad mesilased. (2 viga) Niidud sumisevad
36. Lotte: Mängi pinginaabriga tähemängu. Tähed valige ise.

Lahenda mõistatus ja ühenda pildiga.

TÄHT LIND NIMI KODULOOM

E A
D

1. Pisike mees, hall vatt seljas, teeb paha kui vanapagan?

2. Mees läheb metsa, mõõk seljas?
3. Ühe jala peal seisab, sarvega joob vett? K
V
4. Sööda kui venda, seo kui varast?
5. Madalam kui regi, kõrgem kui kirik,
mustem kui süsi?

1. 2. 3. 4. 5.

K E V A D
114 115
 PÄÄSUKESE NELI LAULU KEVADPIDU
37. Klaus: Mõtle, mille järgi saad jagada sõnad kolme hulka. 38. Klaus: Lapsed käisid klassiõhtuks vajalikke asju ostmas.
Kasuta värvipliiatseid. Ühenda nimi ja koht, mis sobivad kõla poolest kokku.

kindad kilkas tulin tuppa pääsuke pärg

NIMI KOHT
kirevad kinkis tugev tuline pääsusilmad päriselt
Truuta SELVER
Lotte: Hakkame luuletama! Kasuta värvilisi sõnu. Konrad KAUBAMAJA

Kevadel on soojad ilmad, Kaupo SÄÄSTUMARKET

heinamaal on pääsusilmad .
Rimma KONSUM
Sädeli RIMI
Mesitarus mett täis kärg,
Sergo PRISMA
Lapsel peas on lille pärg . Priskilla TURG
Alo A ja O
Kuigi aeg on hiline,

pliidil supp veel tuline .

Mille järgi hindad ilma? 39. Lotte: Korraldame tähejooksu. Mängijad seisavad läbisegi. Igaüks saab
endale kaks tähekaarti. Õpetaja ütleb sõna, näiteks KULLERKUPP.
Kas kätte vaja panna kindad ? Need, kellel on selle sõna tähed, peavad võtma õiges järjekorras rivvi.

Selles pääsukese laulus on naljakad sõnad. Mida sa muudaksid? K U L L E R K U P P

Kui ma ara laksin, kui ma ara laksin,

40. Albert: Üks mäng veel. Vaata ringi, mõtle sõna. Ütle selle sõna esimene
tunnid-tannid olid tais videlikku – videlikku – karr! täht. Teised arvavad, mis sõna sa mõtlesid. Kes ära arvab, saab
järgmise tähe öelda.
Kui ma jalle tülin, kui ma jalle tülin,
tunnid-tannid olid tuhjad, videlikku – videlikku – karr!
Loe pääsukese laulu hästi kiiresti!

116 117
 NOORTE LEHTEDE PÄEV
NOORTE LEHTEDE PÄEV
KLAUS: Meenuta kevadkuud – maid. Kaunista ruut, kus lause sobib sinu kohta.
Tühi ruut täida ise.

MINU SÜNNIPÄEV MULLE MEELDIB

OSKAN LUGEDA.
ON MAIS. KOOLIS KÄIA.

MINU SÜNNIPÄEV OSKAN VÕILILLEDEST KÄISIME KLASSIGA

ON SUVEL. PÄRGA PUNUDA. EKSKURSIOONIL.

LÄHEN SUVEL
MEIL ON TORE KLASS.
VANAEMALE KÜLLA.
Lotte: Meie saime täna tunnistused!
Bruno: Viis pluss viis on kümme! Ma olen päris tark!
Albert: Ema teeb täna maitsva maasikatordi!
Lotte: Hurraa! Viime tunnistused koju ja läheme ujuma!

Maikuu lõppeb ja algab esimene suvekuu – juuni.

118 119
 KOOL ON LÄBI
Bruno: Suvevaheaeg on käes!
Lotte: Minge nüüd õue, jookske ja mängige!
Klaus: Uurige ja küsige hästi palju! Siis on elu põnevam!

Lotte: Kirjuta puuduv täht värviliselt.

1. Tähed kindlas järjekorras on ... TÄH ESTIK

2. Täishäälikud on a, ... , i, o, u, õ, ä, ö, ü E
3. Tähestiku esimene täht A
4. Tegelane palast „Maias arvuti“ LIN D A

5. Elusolendi kohta küsime ... KE S?

6. Töövihiku tegelane BR U NO
7. Sõna SUUR vastandsõna V ÄIKE
8. Töövihiku tegelane ALB E RT
9. Sulghäälik K, ..., T P
10. Leiutajateküla ajaleht M U T I TEATAJA
11. Printsess, kes korraldas pallide balli Õ HUPALL
12. Sõna AKNAD ainsuses A K EN
13. Rännukoer K L A U S
14. Eluta kohta küsime ... MI S?
15. Töövihiku tegelane LO TTE
!

120