Professional Documents
Culture Documents
B klass
saanud temast ümmargune neiu. Arst Korful Odysseus, selles osas saab poiss endale veel
arvab, et see on seotud Margo näärmetega ja ka eesli, kes saab nimeks Sally.
neiu peaks Londonisse ravile minema. Nii
Lisaks ägedatele kohtumistele looduses,
lähebki Margo Londonisse nõbu Prudence’i
kohtub Gerry ka igasugu põnevate
ja vanatädi Fani juurde. Ema Durrell tunneb
persoonidega – koduõpetaja George, kellele
Margo pärast muret, sest London on ju ikkagi
meeldib „vehelda“ oliivipuudega, dr.
suurlinn, seda ka 1930ndate aastate lõpus.
Theodores Stephanidesega, keda Gerry peab
Õige varsti saabub Lonodnist kiri, milles
oma elu tähtsamaks isikuks, kes poisi endaga
nõbu Prudence kutsub ema Londonisse, sest
ka loodusesse kaasa võtab ja loodust
Margo on hakanud läbi käima inimestega,
„näitab“. Kuid ka Larry sõber, skulptor Sven
keda nõbu heaks ei kiida. Nii ema ja Gerry
Olson – tohutu suur mees, kes mängib
Londonisse sõidavadki. Seal selgub, et
akordioni, kalur Spiro, keda Gerry kutsub
Margo on hakanud käima spiritistilistel
Kokinoks, kes samuti poissi merele kaasa
seanssidel ja tal on nüüd on ka spiritilistlik
võtab. Lisaks veel isa Demetrios, kes kingib
teejuht! See ei meeldi emale, kes otsustab
Gerryle labidjalgse kärnkonna. Larry sõbrad,
ühel seansil osaleda ja uskuge mind, see on
austerlane Max ja inglane Donald, kes on
üks ilmatuma kummaline ja nalajakas
lihtsalt lõbusad sellid, krahvinna
kogemus nii emale, Gerryle kui ka lugejale.
Mavrodakis, kes kingib Gerryle haige tiivaga
Ema ja Gerry võtavad Margo Lonodnist
valge öökulli, kelle poiss terveks ravib. Gerry
kaasa ja sõidetakse tagasi Korfule. Gerry
teekond krahvinna juurde on üsnagi naljakas,
kinnitab raamatus, et nad jätavad maha
rääkimata kohtumisest krahvinnaga, kus saab
Londoni totra, hingetu absurdsuse – nad
ikka väga palju nalja. Oih, neid vahvaid
lähevad tagasi hurmavatesse oliivisaludesse
tegelasi on siin veel ja veel – hirmsa näoga
ja sinise mere äärde, sõprade soojuse ja naeru
kapten Creech, kes räägib suurepäraseid
juurde, pikkadesse, kuldsetesse, mahedatesse
lugusid, kuid satub selles osas hoopis
päevadesse
uppumisohtu, lisaks veel mustlased, kellest
Oleme Korful tagasi. Ma ei taha Sulle kõike ühel on kaasas tantsiv karu Pavlo, kes
ära rääkida, kuid selles raamatus kohtub Gerryga sõbraks saab ja sellel mustlasel on
Gerry igasugus põnevate loomade, lindude ja veel ka Kõnelev Pea. Mis asi see veel on? No
putukatega – sarviksitikad (vend Larry kingib selle peate ise välja uurima, kuigi mulle
Gerryle isegi vahva raamatu „Skarabeus ja tundub, et ega ka Gerry ise päris täpselt aru ei
teised“, mille autoriks on kuulus saanud, millega on tegemist.
loodusteadlane Jean Henri Fabre),
Lisaks põnevale loodusele, ägedatele
sajajalgsed, ämblikkrabi, kes elutseb
loomadele ja vahvatele tegelastele on selles
Oliivilahes, skorpionkala, kaheksajalg,
raamatus ka palju huvitavaid sündmusi –
meritäht, palvetajaritsikad, kaunid liblikad,
Durrellide teenijanna Maria õe Katerina
tarantel, suured teod, angerjad, vesiämblik,
laulatusest ehk tõelistest kreeka pulmadest,
seepiad, krabid, merihobukesed,
Gerry näeb kogemata pealt ka Katerina
merekilpkonn, siilipojad (nende saatus on
sünnitust, mis avaldab sügavat muljet
üsnagi kurb), kuid ei maksa unustada, et
Gerryle. Olukord läheb veidi käest ära siis,
Gerryl on kodus veel ka koerad (Roger,
kui Gerry leiab surnud merikilpkonna, keda
Punks ja Kööts), värbräts, kel nimeks
ta otsustab kodus lahata – hais on talumatu