KÄRP

Anni Nurmsalu, 6t, K.M.K.

Kärp (Mustela erminea) kuulub kärplaste sugukonda ja on kiskja. Rahvasuus kutsutakse kärpi ka
kärk, lahits, suurnirk ja hermeliin.
Kärp on 16-38 cm pikk ning saba moodustab kogu keha pikkusest umbes poole. Kärbi miinimum
kaal on 15 ja maksimum 250 grammi.
Kärp ja nirk on väga sarnased, kuid kärbi tunneb ära tema musta sabaotsa järgi. Must sabaots on
kärbil nii suvel kui ka talvel, kuigi suvel on ta keha pruun ja talvel
lumivalge.
Kärp peab jahti tavaliselt pimedas ja sööb hiiri, selgrootuid, vesirotte ehk
mügrisid, linnupoegi, linnumune, roomajaid ja kui kätte saab siis ka
jänese poegi, kahepaikseid ja kalu. Natuke sööb ta ka marju.
Ta elab üksikult ja sageli kahe erineva ala piiril. Näiteks metsaserval,
põllu ääres või kivihunnikute juures.
Tiinus kestab neil väikestel kiskjatel 240- 390 päeva ning pojad, keda
pesas on tavaliselt 3-9 ja erandlikult isegi kuni 18, sünnivad aprillist
juunini. Poegade arv sõltub sellest kui palju on läheduses pisinärilisi.
Kärbi poegade silmad lähevad lahti alles pooleteise kuu vanuselt ning
peale silmade lahti minekut lõppeb ka imetamine. Ema jätab pojad maha
alles sügisel.
Keskmine eluiga on neil viis aastat, kuid võib küündida kuni 12 aastani.
Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane.
Vanasti tehti ülikutele kärbi talvisest nahast mantleid, mida kutsuti hermeliinkasukateks.

Kasutatud allikad:
1. Jõgisalu H., Kärp, eesti raamat, 1981
2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSERM2.htm
3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%A4rp2
4. https://miksike.ee/docs/referaadid/karp_teele.htm