Pallas Athena

Anni Nurmsalu, 6t, K.M.K.

Rooma mütoloogias kutsutakse Pallas Athenat Minervaks. Ta oli sõdalane

ja tarkuse-, töö- ja kunstijumalanna ning tema sümboliks oli öökull.
Athena oli peajumal Zeusi tütar ning ta sündis Zeusi peast täies relvastuses
ja täiskasvanuna. Allpool räägin ma ka pikemalt kuidas see juhtus.
Ateenas asub tema auks püstitatud tempel ja ta on selle linna
kaitsejumalanna.
Athena oli just see kes andis maailmale käsitöö, kirja ja kunsti ning
proovis igati inimeste elu parandada. Näiteks tegi ta esimese adra, mõtles
välja ja õpetas inimestele tikkimist, kudumist ja heegeldamist, leiutas
kirjasõna, teaduse ja õpetas inimesi kunstist lugu pidama.
Kuigi Athenat tuntakse kui sõdalast ja ta sündis täies relvastuses, ei
meeldinud talle tegelikult sõda ja iga kord, kui ta ei pidanud enam
võitlema andis ta oma relvad Zeusi kätte.
Athena ei abiellunud kunagi ja jäi igaveseks neitsiks.

Athena sünd
Peajumal Zeus oli siis abielus Okeanose tütre Metisega.
Maa-ema oli ainus kes võis surematute saatust ja hädaohte ette näha ning
ükskord nägigi ta, et Zeusi ähvardab hädaoht. Ta läks Zeusi juurde ütlema,
et Metisega sünnib tal kaks last. Esimesena sünnib Athena, kes on sama
tark ja võimas nagu Zeus ise ning on juba valmis sündima ja teisena
poeglaps, kes on palju võimsam kui kõik Olümpose jumalad ja peajumal.
Maa-ema ütles, et see poeg lükkab Zeusi troonilt nagu tema isa Kronose ja
tema vanaisa Uranosega juhtus.
Zeus läks ruttu Metise juurde, äiutas ta ilusate sõnadega magama ning
võttis ta enda sisse, et poeglaps ei saaks kunagi sündida.
Mõne aja pärast hakkas Zeusil hirmsasti pea valutama ja kuna need valud
olid väljakannatamatud kutsus ta kohale seppast poja Hephaistose, et poeg
virutaks talle haamriga vastu pead. Hephaistos ei tahtnud seda eriti teha,
kuid lõpuks lõigi ta haamriga. Samal hetkel kui ta seda tegi sähvatas
ebamaine valgus ja Zeusi peast kargas välja tarkusejumalanna Pallas
Athena. Pallas Athena oli täies relvastuses sinisilmne neiu.

Arachne pahandab Athenat

Athena õpetas inimestele kudumist ja ta oli väga hea kuduja. Ka paljud
teised naised oskasid kududa, kuid keegi ei mõelnudki võrrelda oma
võimeid Athena omadega.
Lüüdia kuningriigis elas kord printsess Arachne kes oskas väga hästi
kududa ja kiitles igal pool, et isegi paremini kui Athena.
Athena sai sellest kuulda ja ta oli nõus Arachnega jõudu proovima.
Mõlemad naised võtsid kangaspuude taga istet ja alustasid.
Natukese aja pärast oli Athena töö lõpetanud. Ta oli kudunud piltvaiba
Ateena akropolist kuhu olid kogunenud kõik Olümpose jumalad.
Arachne oli aga kudunud pildi, mille iga üksikasi solvas Olümpose
jumalaid. Athena ei leidnud selles ühtki viga, kuid pilti katki käristades
ütles, et kunst sünnib armastusest, mitte lugupidamatusest. Kui Arachne
seda nägi tahtis ta ennast üles puua, kuid Athena takistas teda ja muutis ta
ämblikuks.
Tollest ajast peale on Arachne niidi otsas rippunud ja kudunud samamoodi
nagu siis kui ta veel inimene oli, kuid selles töös ei ole armastust ja kõik,
kellele ämblikuvõrk ette jääb, kisuvad selle puruks.
 Ateena kuningas Erechtheus
Zeusi tütar kasvatas üles ka tulevast Ateena kuningat Erechtheust. Ühes
legendis räägitakse, et Erechtheus on Athena ja Hephaistose poeg, kuid
ateenlased, kes tahtsid, et nende jumalanna oleks neitsi, ei olnud sellega
nõus.
Ateenlaste arvates oli Erechtheus Hephaistose ja Maa-ema poeg ja nad
kutsusid teda Erichthonioseks mis tähendab ,,Maast sündinud’’. Nende
arvates ei soovinud maa-ema oma poega üles kasvatada ja Athena oli ise
sellega nõus.
Algul jättis Athena Erechtheuse korvi ja kaitsva püha maoga Aglaurose
juurde, kes oli üks kuningas Kekropsi kolmest tütrest, keelates korvi kaant
avada. Kuid kohe, kui Athena oli läinud, avas uudishimulik Aglaurose
korvi ja madu nähes jooksis ta ruttu eemale ja kukkus akropoli ääre pealt
alla.
Juhtunust rääkis Athenale möödalendav vares ning seda kuuldes kukkus
Athenalt suur kivimürakas käest ja ta jooksis ruttu lapse juurde. Lapse viis
ta enda templisse ja varese, kes selle uudise tõi, muutis ta süsimustaks.
Algul olid varesed valged ja Athena lemmiklinnud, kuid peale seda oli
tema lemmikuks linnuks öökull.
Kivimürakas, mis Athenal käest kukkus, seisab Ateenas veel praegugi.