„Tõde ja õigus V“

Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust –
visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma
vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud
talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat
elu pakkuda.
Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe
unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et
Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad
Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad. Nad on kogu elu omavahel
tülitsenud ja kembelnud, kumb on tugevam Vargamäel. Nüüd on nad vanad ega jõua omavahel enam
kakelda. Nende unistused täituvadki enne surma. Kuid selgub ka, kumb on oma elu õigesti elanud ja
kumb on eksinud, kellele jäi tõde ja õigus.
Tegevus toimub eelmise sajandi alguses. Eesti on vabaks riigiks saanud. Elujärg on muutunud
paremaks, inimesed on optimistlikumad. Autor on kujutanud tolle aja küla- ja taluelu, noorte ja
vanade muresid, rõõme ja suhteid.
Peategelasteks on Andres, Pearu, Indrek ja Tiina. Andres oli töökas, sihikindel, kohusetundlik
ja aus mees. Ta armastas oma maalappi ja pühendus maaharimisele ihu ja hingega.
Andres ja Pearu on oma elu lõpus ikka veel vaenujalal. Andres on oma talu tütrele ja väimehele
andnud, elab ise saunas ning unistab jõe süvendamisest ja puhastamisest. Tema unistuse täidab poeg
Indrek. Andres mõistab enne surma, et ta on kogu elu võidelnud õige asja eest. Selle teadmisega võis
ta rahulikult surra.
Pearu oli visa iseloomuga, kaval, egoistlik ja omakasupüüdlik. Talle meeldis suurustada,
protsessida ja kaubelda naabriga. Pearu elab ikka oma talus koos poja perega. Ta suurim mure oli
leida talule vääriline pärija. See ei olnud aga lihtne, pärast mitmeid sepitsusi ja veidrusi perega
otsustas ta talu pärandada pojatütre Juuli lapsele. Pearu suri enne Andrest, kuid leppida need kaks
meest ei jõudnudki.
Indrek tuli pärast naise surma linnast ära maale, isakoju. Ta taaselustab isa ammuse unistuse –
jõe puhastamise ning süvendamise. Asjad hakkavad liikuma ja lõpuks isa näebki veel enne surma
tööde algust.
Tiina oli tagasihoidlik, alandlik, lapsemeelne, sõbralik, aus, truu ja kinnine inimene. Ta oli
Indreku teenija linnas ning ta tuleb Indrekule maale järgi. Ta otsustab maale jääda ha vaatab Indreku
õe juurde tüdruku koha. Tiina meeldib alguses kõigile, kuid noorte hulgas tekitab tema tulek pingeid
ja intriige. Ta ei tekita neid teadlikult, sest tema jäi maale Indreku pärast, kellesse ta oli armunud.
Nähes, et vastuarmastust pole loota, otsustas ta tagasi linna minna kuid Indreku õde ei lase tal
lahkuda. Tiina räägib oma tunnetest ja Indreku lubadusest ta naiseks võtta ning lõpuks lähevad Tiina
ja Indrek koos linna.
Kõrvaltegelased olid Maret – Andrese tütar; Sass – Andrese väimees; Elli ja Oskar – Andrese
lapselapsed; Karla- Pearu poeg; Iida – Pearu minia; Juuli, Olga, Helene ja Eedi – Pearu lapselapsed;
Ott- Mäe talu sulane. Kõrvaltegelaste ülesanne on teosesse suhteintriigide näol põnevust tuua. Maret
ja Sass võtsid Andreselt talupidamise üle. Elli ja Oskar käisid tihti külapidudel. Oskar armus Tiinasse,
Elli ei sallinud Tiinat. Samuti ei sallinud Tiinat Helene, kellele omakorda meeldis Oskar. Ott ajas taga
nii Tiinat, Ellit kui Juulit. Eedi sõbrustas algul Tiinaga, hiljem ründas teda ja jäi kadunuks.
Teose sündmused on ajaliselt õiges järjekorras: 1) Indreku tagasitulek maale – hakkab ellu
viima ise unistust jõe süvendamisest. 2) Koostatakse palvekiri raha saamiseks. 3) Tiina tulek maale,
Mäe tallu tuleb uus sulane – algavad intriigid, armukolmnurgad, tülid noorte vahel. Kulminatsiooniks
on Otti surm ja Eedi põgenemine. 4)Pearu teeb otsuse – talu pärijaks saab Juuli laps. Jõe puhastustööd
algavad. Mõlema mehe unistused on täitunud. Pearu ja Andres surevad. 5) Tiina avaldab Indrekule
oma tunded. Oskar jätkab Indreku tööd. Indrek ja Tiina lähevad koos tagasi linna.
Autor on kasutanud teoses erinevaid kujutlusvõtteid – kirjeldusi, dialooge, arutlusi.