Tallinna Tehnikakõrgkool

MSK 2020

Dmitri Kushnir

Teiste liiklejatega arvestamine.

Õppekava teema: T 1.5.

Sisukord:

1. Liikleja kohustused
2. Tee andmise üldised kohustused
3. Tee andmise kavatsusest märku andmine
4. Juhi üldkohustused
5. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
6. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
7. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile
8. Tulede kasutamise üldnõuded
9. Kaugtulede kasutamine
10. Udutulede kasutamine
11. Kollane vilkur
12. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi
eriõigused
13. Eritalituse sõiduk
1. Liikleja kohustused.
(1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises
hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või
keskkonda
(2) Liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija
muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama
sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.
(3) Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva
seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab
isikute elu, tervist, vara või keskkonda. Kuigi reguleerija korraldus on liikluses
ülimuslik, ei vabasta see liiklejat kohustusest mitte ohustada inimesi, vara või
keskkonda. Eelnimetatust tulenevalt ongi taolisel juhul liiklejal õigus mitte alluda
reguleerija korraldusele
(4) Liikleja ei tohi takistada matuse- ega muud rongkäiku, täiskasvanute saatel liikuvat
lastegruppi või reguleerija poolt saadetavate sõidukite kolonni.

Liiklusseadus § 16

2. Tee andmise üldised kohustused.

1) Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja
reguleerija märguannetest
2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine
märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale
sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse
sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma
jääma.
3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele
sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole
 liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Praktikas võib tekkida vajadus
korraldada konkreetses kohas liiklust liiklusreeglitest erinevalt. Seaduses on antud
teeomanikule konkreetsest olukorrast lähtuvalt võimalus seaduse teatud sätete
nõudeid liikluskorraldusvahendite abil lokaalselt, s.t. konkreetses paigas muuta.
Liiklejad peavad sellisel juhul loomulikult juhinduma liikluskorraldusvahenditest.
4) Pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites
peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liiklus-
korraldus¬vahenditega reguleeritud teisiti.
5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
a) sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, jalgratturile ning mopeedi-
ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole
liiklus¬korraldus¬vahenditega reguleeritud teisiti; Sõltumata jalakäija,
tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi ning mopeedi- ja pisimopeedijuhi asukohast teel
tuleb neile sõiduteelt ära sõites teed anda (juhindudes 1968.a. teeliikluse
konventsioonist).
b) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedi- ja
pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise
kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
c) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale
juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
d) keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile minevale või
ühissõidukilt tulevale jalakäijale;
e) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite
liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti
määratud;
f) tagurdades kõigile liiklejaile;
g) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;
h) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja
liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.

Liiklusseadus § 17
 3. Tee andmise kavatsusest märku andmine.
1) Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed,
peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta
kavatseb järgida tee andmise kohustust. Teeandmise kohustuse märguande nõude
eiramisel või ebaselgelt antud märguande korral võivad teised liiklejad enda ohutuse
tagamiseks vähendada järsult kiirust või teha midagi muud ootamatut ning sellega
omakorda ohustada või takistada teisi liiklejaid.
2) Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku
liiklust. Juht peab nägema ette võimalust, et liiklusolud ristmikul võivad takistada tal
ristmiku ületamist. Seetõttu tuleb ristmikule lähenemisel valida selline kiirus, mis
võimaldaks ohutult peatuda ristmiku ees nii, et see ei häiriks teiste sõidukite ega ka
jalakäijate liiklust.

Liiklusseadus § 18

4. Juhi üldkohustused.
1. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja
(jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju
tekitamist. Peale jalakäija ja jalgratturi on liikluses vähem kaitstud tasakaaluliikuri juht,
pisimopeedi- ja mopeedijuht ning ka mootorratturid ning nende sõidukite sõitjad. Kui
nimetatud sõidukid on kinnise kerega, on nende juhid ja sõitjad paremini kaitstud ning
neid ei pea vähekaitstud liiklejate hulka arvama.
2. Juht on kohustatud:
a) Enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida;
b) Enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles.
Oluline on rehvide ja pidurite korrasolek, rooli, tulede ja klaasipuhastite toimimine.
Pidurite kontrollimiseks piisab vastavast pedaalivajutusest. Kui aga vihmasajule
järgneb külmumine, on oht, et piduriklotsid jäätuvad, ning siis tuleks pidureid
kontrollida väikesel kiirusel, et võimalik jääkiht sulaks. Kui sõiduki parkimiskohal on
tilkumise jälgi, on vaja veenduda, et need ei pärine auto süsteemidest. Eriti ohtlik on
kütuse leke.;
c) Enne sõidu alustamist veenduma, et tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja
jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad. Juht peab hästi nägema
liikluskeskkonda ja teisi liiklejaid ning samal ajal tegema tuledega oma sõiduki
liikumise teistele liiklejatele hästi märgatavaks.;
d) Enne sõidu alustamist veenduma, et tahavaatepeeglid ja iste on õigesse asendisse
seatud. Mugav juhtimisasend ja hea nähtavus on ohutu sõidu eeldus. Kindlasti ei
tohiks istme asendit reguleerida sõidu ajal.;
e) Enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad
dokumendid;
f) Enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt
turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Kui kasutada
turvavahendeid õigesti, tagab see ohu korral nii juhi kui sõitjate turvalisuse.
Kinnitamata turvavööga sõitja paiskub liiklusõnnetuse korral ettepoole ja võib
seetõttu sõidukist välja paiskuda, tagaistmel sõitja aga lisaks vigastada temast eespool
olijaid.;
g) Enne sõidu alustamist veenduma, et temal ja sõitjatel on peatoed reguleeritud selliselt,
et need toetaks pead kuklast, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud,
kui sõidukis peavad peatoed olema. Peatoest on abi siis, kui see toetab pead kuklast.
Kokkupõrke korral pole valest reguleeritud peatoest kasu ja paremal juhul võib
inimene pääseda paarinädalase kaelatoe kandmisega.;
h) Enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist
veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
Igasugune püsiva asendi või liikumise muutmine võib teisi liiklejaid häirida või
ohustada;
 i) Kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu
alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu
kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi
olemasolus; Kuigi poliisi kaasaskandmine pole kohustuslik, on see ikkagi kasulik,
sest siis saab hõlpsasti kontrollida selle dokumendi kehtivust ning ka võimaliku
liiklusõnnetuse korral on ta kohe käepärast.
j) Juhtrauaga mootorratta ja mopeedi juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega,
välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud
motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud; Ükski juht ei
tohi sõidu ajal telefoni käes hoida ega kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva
vahendita.;
k) Mootorratta, maastikusõiduki, traktori, mopeedi, pisimopeedi, tasakaaluliikuri või
jalgrattaga teel sõitma nii, et kõik rattad toetuksid pidevalt teepinnale. Ratas või rattad
õhus sõitmine pole ohtlik mitte üksnes taoliselt liikuva sõiduki juhile, vaid sageli ka
selle sõiduki sõitjatele ning teistele liiklejatele. Küll ei rikuta seda sätet, kui
tasakaaluliikur sõidab sel moel kõnniteelt sõiduteele.
3. Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt
kinnitatud. Turvavööst on abi juhul, kui see on kinnitatud, piisavalt pingul, ilma
keerdudeta ja vigastusteta. Kahjuks juhtub ikka liiklusõnnetusi, kus kinnitamata turvavöö
tõttu on inimesed saanud tõsiselt vigastada või isegi surma.
4. Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab juht kandma kinnirihmatud motokiivrit.
5. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja
neljarattalisele mootorrattale ja mopeedile, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd
ja istmed.
6. Juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud:
a) jääteel sõites;
b) kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100
meetrit või
c) kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.
7. B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal
asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja
 sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti. Kuigi ohutusvesti peab kandma sõiduteel
pimeda ajal hädapeatamise korral, on teel tegutseval inimesel igal juhul soovitav seda
vesti kanda;
8. Mootorsõiduki- ja trammijuht peab tundma esmaabivõtteid. Liiklusõnnetuse korral on iga
liikleja või sõitja kohustatud sündmuskohal oma oskuste kohaselt abistama
liiklusõnnetuses kannatada saanud, abitus seisundis inimest (vt. LS § 168).
9. Juht peab võimaldama politseiametnikul kasutada mootorsõidukit, välja arvatud
eriotstarbelist mootorsõidukit, sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda või
vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks raviasutusse. See on väga erandlik juhtum,
mistõttu tuleks veenduda, et tegemist on tõesti politseinikuga (juhil on õigus tutvuda tema
ametitõendiga) ja võimaluse korral saada sellele kinnitus, helistades telefonile 110.
10. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata ametikohustusi täitva välisriigi
diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, erimissiooni ja rahvusvahelise
organisatsiooni esindaja ning välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse,
erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esinduse töötaja suhtes.
11. Juhil on keelatud:
a) Tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude
tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki
liikumise ajal hoida telefoni käes; Igasugune muu tegevus, mis pole seotud sõiduki
juhtimisega (söömine, joomine, meikimine, suitsetamine, reklaami imetlemine,
millegi otsimine jms.), võib hajutada juhi tähelepanu ning põhjustada isegi
liiklusõnnetuse. Liiklusseaduse järgi ei tohi ka asulavälisel teel telefoni kasutada ilma
käsi vabaks jätva vahendita. Et telefoniga vestlemine juhib tahestahtmata juhi
tähelepanu mujale, oleks seda eriti pingelises olukorras targem vältida ja leida
pingevabam teelõik või koht sõiduki ohutuks parkimiseks.
b) Joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus
terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule;
Joobeseisund ei pruugi olla tingitud ainult alkoholist, vaid ka muudest ainetest, mis
kutsuvad esile sarnased sümptomid (vt. LS § 69 „Sõiduki juhtimist keelav
joobeseisund”). Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis
veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi (0,20 promilli) või rohkem.
 Mootorsõidukijuhile kehtib see nõue ka väljaspool teed. Kõigil teistel juhtidel
(jalgrattur, pisimopeedijuht, loomveoki juht, kariloomade ajaja jt) on selleks määraks
ühes grammis veres 0,50 milligrammi (0,50 promilli) või rohkem alkoholi. Juhtimise
üleandja peab veenduma, et juhtima asuja ei patustaks nende nõuete vastu. Karistus
joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhi rooli lubajale on
suhteliselt karm – rahatrahv kuni 300 trahviühikut.
c) Anda mootorsõiduki ja trammi juhtimist üle isikule, kellel puudub selle sõiduki
juhtimisõigust tõendav dokument; Juhtimisõiguseta inimest ei tohi sõidukirooli
lubada. Selle nõude rikkumise eest karistatakse talle juhtimise üle andnud inimest
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kui aga juhtima asunud inimese juhtimisõigus on
mingil põhjusel peatunud, peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud, on
karistuseks kuni 300 trahviühikut
d) Sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga
kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui
tegemist ei ole hädaseisundiga. Hädaseisund on näiteks olukord, kus vigastatud või
haigestunud inimene on vaja kiiresti toimetada arsti juurde ja muud abi ei ole
võimalik kutsuda. Kindlasti ei tohi sellises seisundis ise sõidukit juhtida.
12. Ühissõidukijuht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist ega alustada sõitu
enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist.

Liiklusseadus § 33