Piirded riigiteedel

Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel

sidukipiirdessteemide abil

Juhend nr 2016-1

Juhend nr 2016-1
Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel
sidukipiirdessteemide abil

Eessna
Kesolev juhend on Maanteeameti peadirektori 07. 07. 2014a kskkirjaga nr 0200 kinnitatud
juhendi Juhis passiivse ohutuse tagamiseks sidukipiirdessteemide abil redaktsioon, milles
on teostatud mningad keelelised korrektuurid, korrastatud viiteid joonistele ja tabelitele ning
on muudetud ja tiendatud nudeid:
- leminekutele

(ptk 2.2);
- kasutamise kriteeriumitele (ptk 3);
- eraldusribadele ja klgeraldusribade ohjemis tasemetele (ptk 3.4)
- sidukirinnatistele rajatiste servades (ptk 3.5).
Juhend on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22. 04. 2016.a. kskirjaga nr 0093.
Koostatud redaktsiooni on kasutamiseks vaheetapina kuni juhendi uusttluse valmimiseni.
Juhendist on lubatud krvalekalded juhtudel kui jrgitakse Eestile lhedastes kliimavtmetes
asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale kui sellega luuakse
tingimused ohutuks liiklemiseks. Teiste riikide normide ja juhendmaterjalide kasutamiseks
peab phjendama nende kasutamise vajadust ning kasutatav lahendus peab omama
Maanteeameti koosklastust.

Juhendi redaksiooni lppteksti koostas Maanteeameti ttajatest koosnev tgrupp jrgmises

koosseisus:
1.
2.
3.
4.
5.

Janno Sammul- liikluskorralduse osakond

Mart Michelis planeeringute osakond
Ivo Vallas ehitusosakond
Taivo Kurg - ehitusosakond
Kristjan Tnstein hooldeosakond

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

Sisukord
Eessna ....................................................................................................................................... 1
1. Sisu, eesmrk, ksitlusala ja misted .................................................................................. 3
1.1. Sisu, eesmrk, ksitlusala ........................................................................................... 3
1.2. Misted ....................................................................................................................... 4
2. Sidukipiirdessteemide phinuded ................................................................................. 5
2.1. Prkepiirded ................................................................................................................ 6
2.2. leminekud................................................................................................................. 6
2.3. Terminalid ................................................................................................................... 7
2.4. Prkeleevendid ........................................................................................................... 7
2.5. Sidukipiirdessteemi mbrus.................................................................................... 8
2.6. Lisadetailid ................................................................................................................. 8
2.7. Jalg- ja mootorratturite kaitse ..................................................................................... 8
3. Kasutamise kriteeriumid ja kasutusest tulenevad nuded .................................................. 9
3.1. ldist .......................................................................................................................... 9
3.2. Teelt vljasidu tenosus .......................................................................................... 9
3.3. Sidutee vlisr ....................................................................................................... 10
3.3.1.
Prkepiirded ...................................................................................................... 10
3.3.2.
leminekud....................................................................................................... 17
3.3.3.
Terminalid......................................................................................................... 17
3.3.4.
Prkeleevendid ................................................................................................. 18
3.4. Eraldusribad ja klgeraldusribad .............................................................................. 19
3.4.1.
Prkepiirded ...................................................................................................... 19
3.4.2.
leminekud....................................................................................................... 20
3.4.3.
Terminalid......................................................................................................... 20
3.4.4.
Prkeleevendid ................................................................................................. 21
3.5. Sidukirinnatised rajatiste servades .......................................................................... 21
3.5.1.
Sidukirinnatised .............................................................................................. 21
3.5.2.
leminekud....................................................................................................... 23
3.5.3.
Terminalid......................................................................................................... 23
3.5.4.
Prkeleevendid ................................................................................................. 24
3.6. Rajatiste eraldusribad ja klgeraldusribad ................................................................ 25
3.6.1.
Prkepiirded ...................................................................................................... 25
3.7. Seinad ja portaalid .................................................................................................... 26
3.7.1.
Prkepiirded ...................................................................................................... 26
3.7.2.
leminekud....................................................................................................... 26
3.7.3.
Terminalid......................................................................................................... 26
3.7.4.
Prkeleevendid ................................................................................................. 26
Lisa 1. Standardite loend ...................................................................................................... 27
Lisa 2. Vljavtted EVS-EN 1317-st .................................................................................. 28

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

1.

Sisu, eesmrk, ksitlusala ja misted

1.1. Sisu, eesmrk, ksitlusala

1) Miste sidukipiirdessteemid thistab mitmesuguseid erinevaid tarindeid, mis EVSEN 1317 kohaselt on jrgmised:
prkepiirded;
terminalid;
leminekud;
prkeleevendid.
2) Sidukipiirdessteemid peavad nii palju kui vimalik vhendama nnetuste tagajrgi ja
need on meldud:
tee krval asuvate krvaliste isikute ja kaitset vajavate alade kaitseks;
teedel vastassuunalise liikluse kaitseks;
sitjate ja juhi kaitseks siduki teelt vljasidul, allakukkumisel rajatiselt, kokkuprkel
sidutee krval oleva ohtliku takistusega.
3) Juhis kehtib:
ohukohtade ohutumaks muutmisel teede ehitusel vi remondil;
vimalike uute ohukohtade ohutumaks muutmisel olevatel teedel;
olevate teede likudel, kus sidukipiirdessteemid tuleb vananemise tttu uuendada;
olemasolevate teede nnetusterohketel likudel valdavalt nnetuse tbi korral teelt
vljasit;
olemasolevate teede likudel, kus esineb muid tpi nnetusi, millede esinemise
vimalust sidukipiirdessteemide paigaldamisega saab vhendada vi vltida.
4) Juhist rakendatakse kigi Maanteeameti teeprojektide projekteerimisel ja tde
teostamisel sh ka ehitushankel mis sisaldab projekteerimist hankelepingus ette mratud
ulatuses.
5) Kesolev juhis kehtib vaid alaliselt rajatavate sidukipiirdessteemide kohta.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

1.2. Misted
a/p Autot pevas.
AKL Aasta keskmine pevane liiklussagedus.
Dnaamiline lbipaine (piirde klgnihe) Kaugus piirde esiserva algsest kohast punktini,
kuhu piirde esiserv kokkuprke korral ulatub. Sidukipiirdessteemide dnaamiline lbipaine
mratakse EVS-EN 1317-2 kohase kokkuprkekatse abil.

Jalakijarinnatis (pedestrian parapet) Jalakijate vi muude kasutajate piirdessteem

piki knnitee, jalgtee vi jalgraja serva, mis piirab jalakijate ja muude kasutajate astumist
siduteele vi takistab muu tenoliselt ohtliku ala letamist.
Kokkuprke tugevuse tase Siduautos sitjate ja juhi fsiliste koormuste, vigastuste
raskuse vi surmaohu hindamise teoreetiline parameeter.
Kriitiline kaugus - Kaugus, mille piires tuleb kontrollida, kas prkepiire on vajalik, kui seal
on ohukoht (kaitset vajav ala, takistus).
Klgeraldusriba Kahe siduteega teedel kogujateed siduteest eraldav tkke-, haljastusvi muu riba, mis ei ole ettenhtud sidukite liiklemiseks.
Klgsuunaline jvnihe Prkeleevendite kui ka terminalide jv klgdeformatsioon EVSEN 1317-3 vi EVS-ENV 1317-4 kohase prkekatse jrgi.
Mrav kaugus Sidutee rejoone siseserva ja ohukoha (kaitset vajav ala, takistus)
vaheline kaugus.
Ohjeldamise tase Ohjeldamise tase iseloomustab prkepiirde ohjeldamise vimet sltuvalt
siduki kogumassist, kokkuprke nurgast ja kokkuprke kiirusest vastavalt EVS-EN 1317
kohasele kokkuprkekatsele.
Ohukoht Sidutee krval olev koht vi ala, kus siduki vljasidul siduteelt vidakse
ohustada krvalist kolmandat osapoolt, kaitset vajavat ala vi sidukis sitjaid ja juhti.
Prkeleevendi (crush cushion) Maanteesiduki energiat neelav teepraldis, mis
paigaldatakse kokkuprke raskusastme vhendamiseks ohuallika(te) ette. Deformeeruv
konstruktsioon, mida kasutatakse piirde asemel vi selle jtkuks, et takistada auto prkumist
sillapiilari, betoonpiirde vi muu sarnase takistusega
Prkepiire (safety barrier) Piki tee serva vi eraldusribale paigaldatud pidev
sidukipiirdessteem, mis vib sisaldada sidukirinnatist.
RV- Raskeveok Siduk kogumassiga 10000 kg ja rohkem.
Sidukipiirdessteem (vehicle restraint system) Teele paigaldatud ssteem, mis teelt
krvale kaldunud sidukit teataval mral ohjeldab.
Sidukirinnatis (vehicle parapet) Prkepiire, mis on paigaldatud silla serva vi tugiseinale
vi sarnasele vertikaalsele konstruktsioonile ning mis vib tiendavalt sisaldada kaitset ja
piiret jalakijatele ja teistele teekasutajatele.
Terminal (terminal) Prkepiirde erittlusega lpuosa.
Toimivusklass
ENV 1317-4 kohaselt Terminalide toimivusklass mratakse
kokkuprkekatse alusel mratud toimivusklassi, klgnihke, vljumisala ja kokkuprke
tugevuse taseme abil.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

Toimivusklass EVS-EN 1317-2 kohaselt Prkepiirete ja leminekute toimivusklass

mratakse ohjeldamise taseme, tlaiuse ja kokkuprke tugevuse taseme jrgi.
Toimivusklass EVS-EN 1317-3 kohaselt Prkeleevendi toimivusklass mratakse
kokkuprkekiiruse, klgnihke, mbersuunamisala ja kokkuprke tugevuse taseme jrgi.
Tlaius Kaugus piirde esiserva algsest kohast punktini, kuhu piirde tagaserv
kokkuprke korral ulatub.
Siduki vljumisala Siduki liikumise ala prast kokkuprget terminaliga EVS-ENV 13174 kohase prkekatse jrgi.
henduskonstruktsioon leminekuga vi ilma leminekuta liidetud sama ristlikega
prkepiire sildade juures.
leminek (transition) Kahe erineva konstruktsiooniga ja/vi toimivusega prkepiirde
hendus.
mbersuunamisala Ala, millest katsesiduk ei tohi prast kokkuprget vljuda.
mbersuunamisala mratakse kokkuprkekatsega EVS-EN 1317-3 jrgi.
2.

Sidukipiirdessteemide phinuded

1) Sidukipiirdessteemid peavad titma EVS-EN 1317 Teepiirdessteemid nudeid.

2) Sidukipiirdessteemid jagatakse katsetulemuste alusel EVS-EN 1317 jrgi
toimivusklassidesse. Toimivusklasside mratlused on esitatud EVS-EN 1317 vastavates
osades (vt tabel 1).
Tabel 1. Toimivusklassid EVS-EN 1317 jrgi.
Sidukipiirdessteemid
Prkepiirded
Terminalid
leminekud
Toimivusklassid
Toimivusklassid
Toimivusklassid
vastavalt
vastavalt
vastavalt
EVS- EN 1317 osa 2 EVS-ENV 1317 osa 4 EVS-ENV 1317 osa 4
Ohjeldamise tase - Toimivusklass
Ohjeldamise tase
Normaliseeritud - Siduki
Normaliseeritud
tlaiuse taseme
vljumisala klass
tlaiuse taseme
klass
Klgsuunalise
klass
Kokkuprke
jvnihke klass
Kokkuprke
tugevuse tase
Kokkuprke
tugevuse tase
tugevuse tase

Prkeleevendid
Toimivusklassid
vastavalt
EVS-EN 1317 osa 3
Toimivustase/
kokkuprkekiirus
Klgsuunalise
jvnihke klass
mbersuunamisala
Kokkuprke
raskusaste

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

2.1. Prkepiirded
1) Prkepiirete toimivust eristatakse EVS-EN 1317-2 kohaselt kolme kriteeriumi jrgi:
ohjeldamise tase;
deformatsioon, mida vljendab tlaius ja siduki ulatus; normaliseeritud tlaiuse
taseme klass;
kokkuprke tugevuse tase.
2) Nutud ohjeldamise tase sltub rakendamise kriteeriumidest ja seda ksitletakse osas 3.
3) Maksimaalne normaliseeritud tlaiuse taseme klass sltub kohalikest oludest ning seda
ksitletakse osas 3.
4) A tasemel kokkuprke tugevuse korral on koormus siduteelt vljasitnud sidukis
sitjale ja juhile viksem kui B tasemel kokkuprke tugevuse korral ning vrreldavate
asjaolude korral tuleb eelistada A tasemega prkepiiret. Eriti ohtlikes kohtades, kus
esmathtis on siduteelt vljasitnud siduki (niteks raskeveoki) peatamine, vib valida
prkepiirde kokkuprke tugevuse tasemega C, kus sidukis sitjale ja juhile mjub suurim
koormus.
5) Prkepiirete pikkuse mramiseks vajalikud arvvrtused on antud osas 3.
2.2. leminekud
1) leminekud rajatakse kohtades, kus erineva konstruktsiooni ja/vi erineva toimivusega
prkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel hendatud.
2) leminekute toimivust eristatakse kolme kriteeriumi jrgi:
ohjeldamise tase;
normaliseeritud tlaiuse taseme klass;
kokkuprke tugevuse tase.
3) hendatavate leminekute lahendus sltub kokkuliidetavate prkepiirete ohjeldamise
tasemest. Piirde lemineku helt ohjeldamise tasemelt teisele ning erinevate tlaiuste
hendamisel, peab piirdetootja andma kaasa kinnituse, et valitud lahendus sobib antud
olukorras kasutamiseks ning lisama vastavad tehnilised joonised.
4) leminekute normaliseeritud tlaiuse taseme suurim vimalik klass sltub kohalikest
oludest ja seda ksitletakse alapunktis (ap) 3.3.1.3.
5) leminekute kokkuprke tugevuse tase ei tohi olla krgem kui hendatavate prkepiirete
oma.
6) hendusi ehitistega (niteks kaldasambaga) ksitletakse leminekutena.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

2.3. Terminalid
1) Terminalid ning nendega liituvad prkepiirded hendatakse omavahel nii, et nende
kummagi funktsionaalsed omadused (niteks terminali passiivne ohutus, koormuse
lekandmine) ei muutuks.
2) Terminalide toimivust eristatakse EVS-ENV 1317-4 kohaselt nelja kriteeriumi jrgi:
toimivusklass;
siduki vljumisala klass;
klgsuunalise jvnihke klass;
kokkuprke tugevuse tase.
3) Terminalide toimivusklassidele esitatavad nuded on esitatud tabelis 2.
Tabel 2.Terminalide toimivusklassid.
Tee liik

Toimivusklass

he siduteega

Vhemalt P2 A

Kahe siduteega
Vhemalt P2 U
A: Terminalid ttavad mlemas sidusuunas
U: Terminalid ttavad vastu sidusuunda
4) Siduki vljumisala klass (vhim nue klass Z4) ja klgsuunalise jvnihke klass
(vhim nue klassid X3 ja Y4) mratletakse kohalike olude jrgi. Konstruktsiooni
klgsuunalise jvnihke klass valitakse nii, et deformeerunud terminal ulatub
maksimaalselt kuni lhtejooneni.
5) A tasemel kokkuprke tugevuse korral on koormus siduteelt vljasitnud sidukis
sitjale ja juhile viksem kui B tasemel kokkuprke tugevuse korral ning vrreldavatel
asjaolude korral tuleb eelistada A tasemega terminali.
6) Edaspidi thistatakse terminale joonistel thisega T.
2.4. Prkeleevendid
1) Prkeleevendi ja sellele jrgnev prkepiire hendatakse omavahel nii, et nende kummagi
funktsionaalsed omadused (niteks prkeleevendi passiivne ohutus, koormuse
lekandmine) ei avaldaks vastastikku negatiivset mju. Sel viisil liidetud ssteemi
funktsionaalsete omaduste kohta peab selle valmistaja prkeleevendi andmetest lhtudes
esitama vastava tendi.
2) Prkeleevendite toimivust eristatakse EVS-EN 1317-3 kohaselt nelja kriteeriumi jrgi:
toimivustase / kokkuprkekiirus;
klgsuunalise jvnihke klass;
mbersuunamisala;
kokkuprke raskusaste.
3) Kasutatakse ainult mbersuunavaid (R) prkeleevendeid.
4) mbersuunavate prkeleevendite toimivustasemed on esitatud tabelis 3.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

Tabel 3. R-tpi prkeleevendite toimivustasemed sltuvalt lubatud kiirusest.

Vl
[km/h]
50
60
70
80
90
100
> 100

50 (R)
X

Toimivustase
80 (R)
100 (R)

110 (R)

X
X
X
X
X
X

5) Klgsuunalise jvnihke klass (vhim nue D8) ja mbersuunamisala klass (vhim nue
Z4) esitatakse kontrolliaruandes ja nuded kehtestatakse vastavalt kohalikele oludele.
Klgsuunalise jvnihke klass valitakse nii, et prkeleevendi deformeerumise korral
ulatub see maksimaalselt kuni lhtejooneni.
6) Prkeleevendite kuju peab sobima kohalike oludega.
7) Prkeleevendid jaotatakse kokkuprke raskusastme jrgi kaheks, kus kokkuprke
raskusaste A annab sidukis sitjale ja juhile siduteelt krvalekaldunud sidukis suurema
ohutuse taseme kui raskusaste B, ja on seega eelistatud.
2.5. Sidukipiirdessteemi mbrus
1) mbruse
kujundus
ei
tohi
vhendada
sidukipiirdessteemi
toimivust.
Sidukipiirdessteemide mbruse all mistetakse ala sidutee ja piirdessteemi vahel kui
ka ala piirdessteemi taga tlaiuse ulatuses.
2) Sidukipiirdessteemide ees tuleb vltida krgendusi le 7,5 cm ja renne sgavusega le
7,5 cm. Prkeleevendite ees tuleb vltida tee tasapinna krguste vahesid.
3) Tlaiuse sees olev taimestik, liiklusmrgipostid ja muu taoline ei tohi piirdessteemide
toimivust vhendada.
2.6. Lisadetailid
1) Sidukipiirdessteemide lisadetailid on niteks
jalakijarinnatised;
pimestamisvastased vahendid;
liiklusmrgipostid;
liiklusmrgid;
thispostid;
lumetkkevrk.
2) Lisadetailid ei tohi sidukipiirdessteemide toimet vhendada. Lisaks ei tohi lisadetailid
kujutada endast ohtu sidukis sitjatele ja juhile ega kolmandatele isikutele.
2.7. Jalg- ja mootorratturite kaitse
1) Jalg- ja mootorratturite kokkuprkeohtu saab sidukipiirdessteemide abil vhendada
jalg- ja mootorratturitele meldud kaitsessteemide abil;

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

 vastavate lisakonstruktsioonide ssteemide abil.

2) Jalg- ja mootorratturite kaitseks meldud sidukipiirdessteemid on sellised, kus
puuduvad teravaservalised detailid, mis on ohtlikud jalg- vi mootorratturi
kokkuprkel piirdessteemiga;
sidukipiirdessteemi alla libisemist takistavad ilma kantide ja nurkadeta liituvad
pinnad.
3) Terasest sidukipiirdessteemide lisakonstruktsioonid vivad olla:
prkepiirde postide polsterdused (toimivad vaid viksematel kiirustel);
muud piirde tootja poolt sobivaks tunnistatud lisadetailid vastavalt ptk 2.6 toodud
tingimustel.

3.

Kasutamise kriteeriumid ja kasutusest tulenevad nuded

3.1. ldist
1) Enne sidukipiirdessteemide rajamist kontrollitakse, kas ohukohta on vimalik vltida,
krvaldada vi mberkujundada. Meetmeteks vivad olla:
tee piisav kaugus kaitset vajavatest aladest;
takistuste eemaldamine;
eralduvate vi jreleandvate tarindite kasutamine (niteks EVS-EN 12767 kohaselt
passiivsele ohutusele testitud tugikonstruktsioonid);
kvett kraavi asemel;
nlvade, plaani- ja pstkverike parandamised.
2) ksikult paiknevate takistuste korral tuleb kaaluda, kas kasutada prkepiiret vi
prkeleevendit. Prkeleevenditel on prkepiirete ees jrgmised eelised:
takistustevaba peenra olemasolu korral on nnetuse raskusaste viksem;
peenart on vimalik kasutada ajutiselt avariiliste sidukite hoidmiseks;
takistustevaba peenra olemasolu hlbustab maantee hooldamist.
3) Sidukipiirdessteemide paigaldamisnuded on sltuvalt asukohast esitatud ptk 3.3
kuni 3.7:
ptk 3.3 sidutee vlisr;
ptk 3.4 eraldusribad ja klgeraldusribad;
ptk 3.5 sidukirinnatised rajatiste servades;
ptk 3.6 rajatiste eraldusribad ja klgeraldusribad;
ptk 3.7 seinad ja portaalid.
4) Kui sidukipiirdessteemid ei saa kohalike olude tttu vastata kesoleva juhise
tplahendustele, tuleb ette nha lahendused, mis phinevad kesoleva juhise phimtetel
ja tagavad antud tingimustes parima vimaliku kaitsetaseme.
3.2. Teelt vljasidu tenosus
1) Prkepiirete valimisel tuleb arvestada ka teelt vljasidu tenosusega. Suurema
vljasidu tenosusega on:

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

 teeligud, mille plaani- ja pstkverike raadiused on erandlikust viksemad;

leminekud suurelt plaanikveriku raadiuselt vikesele plaanikveriku raadiusele;
teeligud tavatult suurte suunamuutustega
2) Ohtlikkust mratletakse Liiklusohtliku koha vljaselgitamise, mratluse ja hindamise
metoodika alusel:
liiklusohtlikel teelikudel valdavalt nnetuse tbiga teelt vljasit;
olevatel teelikudel, kus domineerivad muud tpi nnetused.
3.3. Sidutee vlisr
Sidutee vlisrest vljapool asuvaid ohukohti eristatakse nelja ohutaseme jrgi:
Ohutase 1: eelkige kolmandat osapoolt ohustavad, kaitset vajavad alad (krvalasuvad
raudteeligud lubatud kiirusega >160 km/h, intensiivselt kasutatavad peatumisalad,
varisemisohtlikud ehitised).
Ohutase 2: kolmandat osapoolt ohustavad, kaitset vajavad alad (krvalasuvad
intensiivselt kasutatavad jalg- ja jalgrattateed, krvalasuvad raudteed
liiklussagedusega rohkem kui 30 rongi pevas, krvalasuvad teed liiklussagedusega
rohkem kui 500 a/p).
Ohutase 3: eelkige sidukites sitjaid ja juhti ohustavad takistused, nagu
mittedeformeeruvad, sidusuuna suhtes vertikaalsed ulatuslikud takistused
(liiklusmrkide portaalide krged ja laiad betoonsoklid, mrid, ehitised, kaldasambad
jne) ning mittedeformeeruvad ksikud takistused (puud, mets, mastid, postid, alleed,
liiklusmrkide postid jne) ja mratkkeseinad.
Ohutase 4: sidukites sitjaid ja juhti ohustavad takistused, nagu deformeeruvad, kuid
mitte eralduvad vi mitte jrele andvad ksikud takistused; ristuvad kraavid; tusvad
nlvad nlvusega > 1:3 (kui nlva jalamit pole piisavalt mardatud); langevad nlvad
krgusega >3 m ja nlvusega > 1:3; veekogud sgavusega >1 m, krestikud;
liiklusmrgi teraspost nimilbimduga > 89 mm ja > 3,2 mm seina nimipaksusega;
3.3.1. Prkepiirded
1) Sidutee vlisre prkepiirde vajalikkust kontrollitakse ohukohtade paiknemise korral
teest kriitilisel kaugusel. Ohu suurust hinnatakse ptk 3.3 kohaselt mratletud nelja
ohutaseme jrgi.
2) Rakendatakse jrgmist metoodikat:
kontrollitakse, kas ollakse kesoleva juhise kehtivusalas (ptk 1);
leitakse ohukoha kriitiline kaugus sidutee vlisrest ja selgitatakse vlja, kas
ohukoht asub kriitilise kauguse sees (ap 3.3.1.1);
kontrollitakse prkepiirde vajalikkust ja leitakse, milline peab olema selle vhim
ohjeldamise tase (ap 3.3.1.2);
valitakse prkepiire lhtuvalt suurimast lubatud tlaiusest (ap 3.3.1.3);
mratakse prkepiirde vajalik pikkus (ap 3.3.1.4).

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

10

3) Jrgitakse terminalide (p 3.3.3), leminekute (p 3.3.2) ja prkeleevendite (p 3.3.4) kohta

kehtivaid nudeid.
4) Kui prkepiirded on avariiohtliku olukorra tttu vajalikud, tuleb need rajada ka sel juhul,
kui ohukohad asuvad siduraja rejoonest kaugemal, nagu on nidatud joonistel 1-l kuni
4, ning ka viksemate lubatud kiiruste korral, nagu on nidatud joonisel 5.
3.3.1.1.

Kriitilised kaugused

1) Lhtudes phimttest, et krvalise kolmanda osapoole kaitse on eriti thtis ning et

juhitavuse kaotanud sidukid phjustavad reeglina raskete tagajrgedega nnetusi,
kehtivad prkepiirete paigaldamiseks jrgmised kaugused:
kaitset vajavatel aladel (ohutasemed 1 ja 2) suurendatud kaugus AE;
takistuste korral (ohutasemed 3 ja 4) kaugus A.
2) Kriitilised kaugused A ja AE sltuvad lubatud kiirusest Vl ja mulde nlva krgusest h ning
on mratletud:
teedel lubatud kiirusega Vl > 100 km/h (joonisel 1);
teedel lubatud kiirusega 100 km/h Vl > 70 km/h (joonisel 2);
teedel lubatud kiirusega 70 km/h Vl 50 km/h (joonisel 3).
Seejuures phjustab vljasidu ohtu vaid selline projektkiirus, mis kehtib pikematel
teelikudel ning kujundab seega sidukijuhi kitumist. Teelikudel, kus tegelik sidukiirus
jb lubatud kiirusest selgelt allapoole, vib lubatud kiiruse asemel kasutada V85.

Joonis 1. Kriitilised kaugused teedel lubatud kiirusega Vl > 100 km/h

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

11

Joonis 2. Kriitilised kaugused teedel lubatud kiirusega 100 km/h Vl >70 km/h

Joonis 3. Kriitilised kaugused teedel lubatud kiirusega 70 km/h Vl 50 km/h

3) Hindamisel, kas ohukoht asub kriitilise kauguse sees vi vljaspool seda, on mravaks
kaugus sidutee rejoone siseserva ja ohukoha serva vahel (mrav kaugus).
Lhtejooneks on sidutee rejoone siseserv (vt joonis 4 ).
4) Kaitset vajavate alade korral on servaks nende siduteepoolne ohuala r ja takistuste
korral siduteepoolne takistuste esiserv (nlvade ja veekogude korral maastiku
murdepunkt).

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

12

5) Kui mrav kaugus on viksem vi vrdne kriitilisega, tuleb joonisel 5 oleva diagrammi
abil otsustada, kas prkepiirde olemasolu on nutav ning milline peab olema selle vhim
ohjeldamise tase (vt ka ap 3.3.1.2).

Joonis 4. Mrava kauguse leidmine

3.3.1.2.

Ohjeldamise tasemed

1) Otsustamaks kas ja millise ohjeldamise tasemega prkepiire sidutee rde valida aitab
joonisel 5 toodud skeem. Olukordadele, mis joonisel 5 puuduvad, omistatakse ks ptk 3.3
toodud ohutasemetest.
2) Joonisel 5 esitatud otsustuslahtreid tuleb ksitleda kui ksimusi. Kui vastate jah, nitab
horisontaalne nool edasist teed lbi diagrammi. Kui vastate ei, juhatab teid vertikaalne
nool edasi diagrammis.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

13

Joonis 5. Sidutee vlisre prkepiirete kasutamise kriteeriumid

3.3.1.3.

Tlaiused

1) Prkepiire valitakse reeglina nii, et selle tlaius oleks vrdne vi viksem kaugusega
prkepiirde esiserva ja ohukoha esiserva vahel (vt joonis 6).
2) Teedel lubatud kiirusega 90 km/h ei tohi prkepiirde tlaius W kokkuprke korral
sidukiga ulatuda jalgratta- ja jalgteele. Teedel lubatud kiirusega 80 km/h vib
prkepiirde tlaius ulatuda kuni 1/3 ulatuses jalgratta- ja jalgtee laiusesse

Joonis 6. Prkepiirde paigutus sltuvalt tlaiusest ja siduraja rejoonest.

3.3.1.4.

Pikkused

1) Prkepiirete pikkus mratakse jrgmiselt:

a) Prkepiirete pikkuseks peab olema nende toimivust tagav vhim pikkus L1. Vhim
pikkus L1 on ra toodud katse aruandes vastavalt EVS-EN 1317-2.
b) Prkepiirde pikkus enne ohukohta peab olema vhemalt L2, vltimaks siduki piirdel
libisemist vi piirde taha sitmist ohukohani (vt tabel 4 ning joonis 7). he siduteega
kahesuunalise liiklusega teedel peab pikkus L2 olema mlemal pool ohukohta (vt
joonis 7). Ohjeldamise taset vib vhendada he taseme vrra L2 alal peale 0,5 L2.
Ohjeldamise taseme H4b korral vib poole L2 kaugusel ohjeldamise taset alandada H2
peale. Erinevate ssteemide kasutamisel jrgida ptk 2.3 ja L1 nudeid.
c) Kui prkepiire algab nlval, ei ole vaja pikkusest L2 kinni pidada. Sel juhul tuleb
prkepiire lhtejoonest vljapoole paigaldada kaldega 1:20, erandjuhtudel kuni 1:12.

Joonis 7. he siduteega maanteede prkepiirete vhimad pikkused

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

15

Tabel 4 Kiirusel le 70 km/h nutud pikkus L2 vltimaks prkepiirdel libisemist takistuseni ja

prkepiirde taha sitmist
Prkepiirete iseloomustus
Kriteerium

Tee liik

Prkepiirdel libisemine,
kui ohukoht on 1,5 m
prkepiirde esiservast
tagapool

teega
paralleelselt

lhtejoonest
kaldega vljapoole

ks sidutee

100 m

Kaks siduteed

140 m

ks sidutee

80 m

60 m

Kaks siduteed

100 m

60 m

Tahasitmine

2) Juhul, kui prkepiirdel libisemist ja selle taha sitmist vlistavast pikkusest L2 ei saa kinni
pidada, kontrollitakse, kas vajalikku ohutust on vimalik tagada prkeleevenditega.
3) Eespool nimetatud prkepiirde pikkuse L sisse ei arvestata terminale.
4) Kui vahemaad prkepiirete vahel on vikesed, tuleb kaaluda katkematu prkepiire
rajamise otstarbekust.
3.3.1.5. Katkestused
1) Prkepiirete katkestused on lubatud vaid phjendatud juhtudel. Katkestused peavad olema
vimalikult lhikesed.
2) Katkestused he siduteega teedel ning vltimatult vajalikud katkestused kahe siduteega
teedel (ettevtete sissesidud, juurdesidud sademevee basseinidele) tehakse vastavalt
joonistele 8 ja 9.
3) Kui katkestusalal kokkuprkeohtu pole, paigaldatakse prkepiire ja terminalid
suunamuutusega (vt joonis 8). Seejuures peaks krvalekalle nii prkepiirdel kui ka
terminalil vimalusel olema 1:12 lhtejoonest vljapoole.

Joonis 8. Prkepiirete katkestus terminali ja prkepiirde suuna muutusega.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

16

Joonis 9. Suunamuutuseta prkepiirde katkestus terminaliga.

3.3.2. leminekud
leminekud tuleb rajada kohtadesse, kus erineva konstruktsiooni ja/vi erineva toimivusega
prkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel hendatud. Nutavad ohjeldamise
tasemed on esitatud ptk 2.2.
3.3.3. Terminalid
1) Prkepiiretele nhakse alati ette terminalid (vt joonist 10). Nutavad toimivusklassid on
esitatud ptk 2.3.

Joonis 10. Liiklussaare ots prkepiirde ja terminaliga.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

17

2) Liiklussaarelt algavate siduteede rsete piirete terminalide vahekaugus peab olema

vhemalt 3 m (vt joonist 11).

Joonis 11. Liiklussaare ots prkepiirete ja terminalidega

3.3.4. Prkeleevendid
1) Prkeleevendid vivad olla vajalikud, kui ohukohad asuvad kriitilise kauguse piires (vt ap
3.3.1.1 ja joonist 12) ning prkepiirde nutud pikkust L2 pole vimalik ap 3.3.1.4kohaselt
saavutada. Prkeleevendite kasutamine loob eeldused suurema ohutuse tagamiseks.
Sellega seotud tehniliste omaduste klasse ksitletakse ptk 2.4.

Joonis 12. Liiklussaar prkeleevendiga ohukoha ees

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

18

3.4. Eraldusribad ja klgeraldusribad

3.4.1. Prkepiirded
1) Kahe siduteega teedel, lubatud kiirusega Vl > 50 km/h on vimaliku ohu korral
eraldusriba ja klgeraldusriba prkepiirded olulise thtsusega.
2) Prkepiirete paigaldamisel eraldusribale ja klgeraldusribale on mitmesuguseid erinevaid
vimalusi:
keskel asuv kahepoolne prkepiire;
keskmest nihutatud kahepoolne prkepiire;
hepoolne prkepiire eraldi toimivusega mlemas servas;
hepoolne prkepiire hise toimivusega mlemas servas.
3) Kahepoolne prkepiire paigaldatakse ldjuhul keskele. Kui see ei ole mingil phjusel, nt
peatumisnhtavuse tagamise, vee rajuhtimise, torude ja kaablite olemasolu tttu
vimalik, vib kahepoolse prkepiirde paigaldada keskmest nihutatult.
4) Kui ohukohad asuvad eraldusribal vi klgeraldusribal, paigaldatakse eraldi, teineteisest
sltumatult toimivad hepoolsed prkepiirded (vt joonist 13). Ohjeldamise taseme
mramisel vaadeldakse sel juhul klgeraldusribasid nagu eraldusribasid maantee keskel.
5) Kahepoolsed prkepiirded muudetakse ohukoha ees kaldega 1:20 hepoolseteks.
6) Eraldusribal vi klgeraldusribal pikkaldega 1:10 tuleb eelistada kahe hepoolse
prkepiirde paigaldamist.
7) Jrgitakse vajalike terminalidele (vt p 3.4.3), leminekutele (vt p 3.4.2) ja
prkeleevenditele (vt p 3.4.4) kehtivaid nudeid.

prkepiire L L1

kalle 1:20

kalle 1:20

ohukoht

Joonis 13. Nide prkepiirdest eraldusribal asuva ohukoha ees.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

19

3.4.1.1.

Ohjeldamise tasemed

1) Kahe siduteega teedel, lubatud kiiruse Vl > 50 km/h paigaldatakse eraldusribale ja

klgeraldusribale pidev prkepiire ohjeldamise tasemega vhemalt N2. Raskeveokite
suurema vljasidu tenosusega likudel ja liiklussageduse korral le 3000 raskeveoki
pevas nhakse ette ohjeldamise tase H2.
2) Vljasidu suurema tenosusega likude hindamise kohta vt ptk 3.2.

3.4.1.2.

Tlaiused

1) Takistusvabade eraldusribade vi klgeraldusribade korral mratakse suurim tlaius W

sltuvalt eraldusriba laiusest ja prkepiirde laiusest. le 1,5m laiuste eraldusribade korral
peab tlaius olema vhemalt W5 vi viksem. Juhul kui eraldusriba laius on alla 1,5m
peab piirde tlaius olema vhemalt W4 vi viksem.
2) Eraldusribadel ja klgeraldusribadel paiknevate
prkepiirete nutav tlaius vastavalt ap 3.3.1.3.

ohukohtade

puhul

mratakse

3) Kahe hepoolse, eraldi toimiva prkepiirde paigaldamisel ei pruugi nende tlaiused

htida (erinevate tlaiuste korral on suurem mrav). See piirang ei kehti hepoolsetele
prkepiiretele, mille kohta on EVS-EN 1317-2 kohase prketesti abil tendatud, et need
toimivad koos.
3.4.2. leminekud
1) leminekud tuleb rajada kohtadesse, kus erineva konstruktsiooni ja/vi erineva
toimivusega prkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel hendatud.
Nutavad ohjeldamise tasemed on esitatud ptk 2.2.
3.4.3. Terminalid
1) Eraldusribade ja klgeraldusribadele algusesse nhakse ette terminalid. Sellega seotud
toimivusklasse on ksitletud ptk 2.3. Ohukohtade olemasolu korral jrgitakse
ap 3.3.1.4esitatud pikkusi L2 (vt joonist 14).
2) Ajutiselt avatud eraldusribast lesitude juurde nhakse kasutusperioodil ette terminalid.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

20

Joonis 14. hepoolselt toimivad prkepiirded koos terminalidega eraldusribade alguses vi

klgeraldusribal.
3.4.4. Prkeleevendid
1) Kui eraldusribade alguses pole vimalik ap 3.3.1.4ettenhtud pikkusest L2 kinni pidada,
nhakse ette prkeleevendi paigaldus (vt joonist 15). Nutavad toimivusklassid on
esitatud peatkis 2.4.
2) Juhul kui eraldusribast lesidu ja ohukoha vahele jb vhem kui 50 m ning lubatud
kiirust ei ole vimalik vhendada kuni 60 km/h, nhakse ette prkeleevendi paigaldus (ptk
2.4).

Joonis 15. Prkeleevendi eraldusriba ja klgeraldusriba alguses.

3.5. Sidukirinnatised rajatiste servades

1) Jrgnevad nuded kehtivad sildadele, viaduktidele ja estakaadidele ning
(edaspidi rajatised) krgusega le 2 m. Muudel juhtudel kehtib ptk 3.3.

tugiseintele

3.5.1. Sidukirinnatised
1) Rajatistel valitakse sidukirinnatis sidutee vlisre krvale sltuvalt ohualast allpool
rajatisi.
2) Rinnatise kuju, tp ja mtmed millele piire kinnitub peab vastama testitud rinnatis
tbile ja piirde kinnitusel rinnatisele,
lhtuda piirde Tootja
kinnitamisest
konstruktsioonidele.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

21

3.5.1.1.

Ohjeldamise tasemed

1) Rajatistele paigaldatavate sidukirinnatiste ohjeldamise taseme valikul juhinduda tabelis 5

toodud vrtustest.
2) Sildadele avaga alla 3,0 m ning truupidele kehtib ap 3.3.1.2.
Tabel 5. Rajatistele nutavad minimaalse ohjeldamise tasemed.
Teed
Ohuala rajatise all

3.5.1.2.

Vl > 100
km/h

Vl 100 km/h ja

Vl 50 km/h

kolmanda osapoole
eriline ohustamine (nt
intensiivselt
kasutatavad
peatumisalad, kahe
siduteega
teed),
vrrelge ohutasemega
1 ptk 3.3

H4b

H2

H1

muud juhud, vrrelge

ohutasemega 2 kuni
4 ptk 3.3

H2

H2

H1

Rajatisele nutavad tlaiused

Sidukirinnatise taga peab olema piisav vahemaa dnaamilise lbipainde D tarbeks. Uutel ja
rekonstrueeritavatel sildadel millel kehtib ptk. 3.5, valida liikumiskiirustel le 50 km/h piirde
tlaiuseks ldjuhul W3 vi viksem. Kiirustel alla 50 km/h, vib kasutada suurema
tlaiusega piirdeid.
3.5.1.3.

Pikkused

Prkepiirete pikkuse kohta kehtivad p 3.3.1.4 nuded; eriti vajalik on tagada pikkused L2.
Lisaks peab prkepiirde tielik toimivusala ulatuma silla vi tugiseina algusest allakukkumist
vlistavale kaugusele (vt joonist 16, variant a). See thendab, et sillale paigaldatud
sidukirinnatis vi piirde kinnitus oma ohjeldamise tasemega peab jtkuma silla otstest
kaugemale. Kui see ei ole vimalik, vib sidukirinnatis lppeda sillal vi tugiseinal eeldusel,
et sidukirinnatis liitub sama ohjeldamise tasemega prkepiirdega (henduskonstruktsioon,
joonis 16, variant b). henduskonstruktsioonide pikkustele kehtivad ap 3.3.1.4 nuded. Kui
leminekud on vajalikud, kehtivad ptk 2.2 nuded.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

22

Joonis 16. Prkepiirded silla piirkonnas.

3.5.1.4.

Elastsete vuukide piirkond

Rajatiste liikumisvuukide piirkonnas tuleb prkepiirded paigaldada nii, et rajatise

(temperatuuri ja koormuste muutustest) tingitud liikumised ei avaldaks olulist mju
prkepiirde ttamisele ning piisavate liikumisvarudega henduskohad vastaksid piirde
valmistaja juhendile
3.5.2. leminekud
leminekud tuleb rajada kohtadesse, kus erineva konstruktsiooni ja/vi erineva toimivusega
prkepiirded on funktsionaalsetel kaalutlustel omavahel hendatud.
3.5.3. Terminalid
Terminalide nutavad toimivusklassid on esitatud ptk 2.3.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

23

3.5.4. Prkeleevendid
1) Rajatistelt allakukkumisohu ennetamiseks paigaldatakse rajatiste liiklussaarte otstesse
prkeleevendid (vt joonist 17). Vajalikud toimivustasemed on esitatud ptk 2.4, kui
kolmanda osapoole erilise ohustamise tttu ei tule tita lisanudeid (niteks erimeetmeid
raskeveokite allakukkumise vastu).

Joonis 17. Prkeleevendi paigaldus silla liiklussaarele.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

24

3.6. Rajatiste eraldusribad ja klgeraldusribad

3.6.1. Prkepiirded
1) Rajatiste eraldusribadel ja klgeraldusribadel sltub sidukirinnatise valik pealisehitiste
krgusvahest.
2) Sidukirinnatise
konstruktsioone.
3.6.1.1.

tlehakkamisel

tekkivad

jud

ei

tohi

kahjustada

rajatise

Ohjeldamise tasemed

1) Eraldi pealisehitistega rajatistele, milledel pealisehitiste krgusevahe h vi vaba vahemaa l

ei leta 1,5 m, samuti ka hise pealisehitisega rajatiste sidukirinnatistele kehtivad ap
3.4.1.2 nuded (vt joonis 18).
2) Eraldi pealisehitistega rajatistel, millede krgusevahe h ja/vi vaba vahemaa l on suurem
1,5 m, ksitletakse pealisehitisi ksteisest sltumatute ehitistena. Sel juhul kehtivad
sidukirinnatistele ap 3.5.1.1 nuded.

Joonis 18. Rajatised eraldi pealisehitistega, h krgusvahe, l vaba vahemaa.

3.6.1.2.

Tlaiused

1) Eraldi pealisehitistega rajatistele krgusvahega h vi vaba vahemaaga l kuni 0,1 m ning

hise pealisehitistega rajatistele kehtivad sidukirinnatistele ap 3.4.1.2 vljatoodud
nuded.
2) Eraldi pealisehitistega rajatistele krgusevahega h le 0,1 m ja/vi vaba vahemaaga l le
0,1 m, ksitletakse pealisehitisi ksteisest sltumatute ehitistena. Sel juhul kehtivad
sidukirinnatistele ap 3.5.1.2 vljatoodud nuded. Tuleb arvestada, et rohkem kui 0,1 m
krgemal paiknev pealisehitis kujutab endast ohukohta, mis vib piirata sidukirinnatise
tlaiust.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

25

3.7. Seinad ja portaalid

3.7.1. Prkepiirded
1) Massiivsed lausseinad ei ole kesoleva juhise kohaselt ksitletavad takistustena juhul, kui
neil puuduvad le 0,1 m vlja- ja sisseasted. Tunnelite ohutustehniliselt vajalikke nie
pikkusega alla 4 m vib ohukohana mitte arvestada.
2) Lausseinte ja portaalide algused, enam kui 0,1 m vljaasted ning enam kui 4 m pikkuste
niide lpud loetakse mittedeformeeruvate sidusuuna suhtes vertikaalsete ulatuslike
takistustena (ohutase 3 ptk 3.3 ja ap 3.3.1.2, joonise 5 jrgi), vlja arvatud juhul, kui need
on konstrueeritud nii, et kokkuprge pole sidukis sitjatele ja juhile ohtlik.
3) Tlaiuse mratlemisel kehtib ap 3.3.1.3. Prkepiirete nutud pikkused on esitatud ap
3.3.1.4.
3.7.2. leminekud
leminekute nutud toimivusklassid on esitatud ptk 2.2.
3.7.3. Terminalid
Prkepiirete alguses ja lpus nhakse ette terminalid vastavalt ptk 2.3
3.7.4. Prkeleevendid
Seinte ja portaalide algust ning niide lppu saab kaitsta ka prkeleevendite abil.
Toimivusklassid on mratletud ptk 2.4.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

26

Lisa 1. Standardite loend

EVS-EN 1317-1

Teepiirdessteemid. Osa 1: Terminoloogia ja katsemeetodite

ldtingimused.

EVS-EN 1317-2

Teepiirdessteemid.
Osa
2:
Prkepiirete,
sealhulgas
sidukirinnatiste,
toimuvusklassid,
kokkuprkekatse
lbimistingimused ja katsemeetodid.

EVS-EN 1317-3

Teepiirdessteemid. Osa 3: Prkeleevendite toimivusklassid,

kokkuprkekatse lbimistingimused ja katsemeetodid.

EVS-ENV 1317-4

Teepiirdessteemid. Osa 4: Terminalide ja leminekute

toimivusklassid,
kokkuprkekatse
lbimistingimused
ja
katsemeetodid.

EVS-EN 1317-5

Teepiirdessteemid. Osa 5: Sidukipiirdessteemidele esitatavad

tootenuded ja vastavushindamine.
Teepiirdessteemid.
Osa
6:
Jalakijapiirdessteemid.
Jalakijarinnatised.

CEN/TR 1317-6
EVS-EN 12767

Teepraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus. Nuded,

klassifikatsioon ja katsemeetodid.

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

27

Lisa 2. Vljavtted EVS-EN 1317-st

Tabel L1
Siduki kokkuprkekatse kirjeldused (EVS-EN 1317-2)
Katse

Kokkuprke
kiirus km/h

Kokkuprkenurk

Siduki tp

20

Kogumass
kg
900

TB 11

100

TB 21

80

1 300

siduauto

TB 22

80

15

1 300

siduauto

TB 31

80

20

1 500

siduauto

TB 32

110

20

1 500

siduauto

TB 41

70

10 000

jik raskeveok

TB 42

70

15

10 000

jik raskeveok

TB 51

70

20

13 000

buss

TB 61

80

20

16 000

jik raskeveok

TB 71

65

20

30 000

jik raskeveok

TB 81

65

20

38 000

liigend raskeveok

siduauto

Tabel L2
Prkepiirded ohjeldamise tasemed (EVS-EN 1317-2)
Ohjeldamise tasemed
normaalne ohjeldamine
N1
N2

Vastuvtukatse
TB 31
TB 32 ja TB 11

krgem ohjeldamine
H1
L1
H2
L2
H3
L3

TB 42 ja TB 11
TB 42 ja TB 32 ja TB11
TB 51 ja TB 11
TB 51 ja TB 32 ja TB11
TB 61 ja TB 11
TB 61 ja TB 32 ja TB11

vga krge ohjeldamine

H4a
H4b
L4a
L4b

TB 71 ja TB 11
TB 81 ja TB 11
TB 71 ja TB 32 ja TB11
TB 81 ja TB 32 ja TB11

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

28

Tabel L3
Kokkuprke tugevuse tasemed (EVS-EN 1317-2)
Kokkuprke tugevuse
Teguri vrtused
tase
A

ASI 1,0

ASI 1,4

ASI 1,9

ja

THIV 33 km/h

Tabel L4
Normaliseeritud tlaiuse tasemed (EVS-EN 1317-2)
Normaliseeritud tlaiuse tasemed
Normaliseeritud tlaiuse tasemete klassid
W1

W 0,6 m

W2

W 0,8 m

W3

W 1,0 m

W4

W 1,3 m

W5

W 1,7 m

W6

W 2,1 m

W7

W 2,5 m

W8

W 3,5 m

Tabel L5
Terminalid siduki kokkuprkekatse tingimused ja toimivusklassi (EVS-ENV 1317-4)
Katsed
ToimivusSiduki
Asukoht
Kiirus
klass
mass
Juurdesit
Katse this
km/h
kg

P2

P4

frontaalne,
nihutatud siduraja
kljele

900

80

TT 2.1.80

klg, 15, 2/3 L

1 300

80

TT 4.2.80

klg, 165, 1/2 L

900

80

TT 5.1.80

900

100

TT 2.1.100

frontaalne,
nihutatud siduraja
kljele
frontaalne keskel

1 500

110

TT 1.3.110

klg, 15, 2/3 L

1 500

110

TT 4.3.110

klg, 165, 1/2 L

900

100

TT 5.1.100

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

29

Tabel L6
Terminalid vljumisala mdud Za ja Zd (EVS-ENV 1317-4)
Z klassid

Lhenemisklg Za (m)

Eemaldumisklg Zd (m)

Z1

Z2

Z3

ilma piiranguta

Z4

ilma piiranguta

Tabel L7
Terminalid klgsuunalise jvnihke piirkonnad (EVS-ENV 1317-4)
Klassi this
Klgnihe (m)
1
0,5
x

Da

1,5

3,0

1,0

2
3

Dd

2,0
3,5
> 3,5

Tabel L8
Prkeleevendid siduki kokkuprkekatse kirjeldused (EVS-EN 1317-3)
Siduki kogumass
Kiirus
Katse
Lhenemine
(kg)
km/h
TC 1.1.50
50
TC 1.1.80
900
80
TC 1.1.100
100
Eesmine keskel
TC 1.2.80
80
1300
TC 1.2.100
100
TC 1.3.110
110
1500
TC 2.1.80
80
Eesmine siduki
900
nihkega
TC 2.1.100
100
TC 3.2.80
80
1300
Laupkokkuprge (
TC 3.2.100
100
keskel) 15 nurga all
TC 3.3.110
110
1500
TC 4.2.50
50
TC 4.2.80
80
1300
Klgkokkuprge 15
nurga all
TC 4.2.100
100
TC 4.3.110
110
1500
TC 5.2.80
80
1300
Klgkokkuprge 165
TC 5.2.100
100
nurga all
TC 5.3.110
110
1500

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

30

Tabel L9
Prkeleevendid tagasisuunava ala mtmed (Za ja Zd) (EVS-EN 1317-3)
Lhenemisklg

Eemaldumisklg

Z1

Za (m)
4

Zd (m)
4

Z2

Z3

4 m (katse 3, joonis 3)

Z4

6 m (katse 3, joonis 3)

Z klassid

Tabel L10
Prkeleevendid klgsuunalise jvnihke alad (Da ja Dd) (EVS-EN 1317-3)
Klassid, D

Nihe
Da (m)

Dd (m)

D1

0,5

0,5

D2

1,0

1,0

D3

2,0

2,0

D4

3,0

3,0

D5

0,5

0,5 (katse 3, joonis 3)

D6

1,0

1,0 (katse 3, joonis 3)

D7

2,0

2,0 (katse 3, joonis 3)

D8

3,0

3,0 (katse 3, joonis 3)

Juhis on koostatud Richtlinien fr passiven Schutz an Strassen durch FahrzeugRckhaltesysteme (RPS), Ausgabe 2009 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
Peadirektor

Juhend nr 2016-1 Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sidukipiirdessteemide abil

31