MERESIDE

01.02.1999 - rakendati meresides täielikult uus süsteem GMDSS (Global Maritime Distress and Safety
System). Osa vanast jäi siiski veel kehtima. Täielikult kaotati telegraafi töö morsevõtme abil, telegraafi
hädasignaal SOS ja 12 signaali, mis automaatselt lülitasid sisse teiste laevade alarmid.

Raadioside otstarve.
• inimelu ohutuse tagamine merel ja meresõidu ohutuse tagamine;
• laevade ja laevaühingute operatiivne töö juhtimine.
Laeva raadiojaamad võivad pidada sidet kalda raadiojaamadega, teiste laevade raadiojaamadega ja
lennuaparaatide raadiojaamadega (ainult otsimise- ja päästeoperatsioonides). Mereside organiseerimise
tagab raadioside Reglement (rahvusvaheliselt vastuvõetud otsuste kogumik, kus on kõik reeglid
raadioside pidamiseks. Praegu 4 raamatut.).
Mereside funktsionaalne skeem koosneb järgmistest teenistustest:
• raadiovaatluse teenistus ( mis tagab jälgimise nõutud rahvusvahelistel häda- ja harilike väljakutsete
sagedustel. Jälgimist teostavad nii kalda kui laeva raadiojaamad.
• raadioside teenistus ( mis tagab kalda ja laeva raadiojaamade omavahelise töö ning korrespondentsi
vahetamise. Teenistustest on selle maht kõige suurem.
• raadioteatme- ja asukoha määramise teenistus ( mis on ette nähtud meresõiduohutuse info MSI (Maritime
Safety Information) edastamiseks laevadele. Asukoha määramise teenistus kujutab tänapäeval endast
laevaliikluse juhtimise süsteeme VTS (Vessel Traffic Service).

GMDSS vajadus ja erinevus vanast süsteemist.

Peamised erinevused vanast süsteemist on järgmised:
• vanas süsteemis hädasignaalid olid määratud laevadele, mis asusid lähedal ja puudus täpne side erinevate
maade otsimise- ja päästeteenistuste vahel.
• GMDSS puhul hädaväljakutsed on esimeses järjekorras määratud kaldajaamadele ja päärtekordinatsiooni
keskustele, kes omavad sidet üksteisega ja omavad võimalusi teatada laevadele hädaohurajoonis
vastuvõetud hädateatest ning kordineerida päästetööde läbiviimist.
• hädaohus viibiv laev võib sellest teatada lähedalasuvatele laevadele, kuid selleks kasutatakse teisi
sidevahendeid (telefon, teleks).
• MSI edastamine laevadele toimub tsentraliseeritult, kus kasutatakse maapealseid sidekanaleid kui ka SAT
sidekanaleid.

GMDSS mererajoonid.
Minimaalne raadioseadmete koosseis laeval, mis tagab kindla side RCC-ga, oleneb kaugusest laeva ja
kaldajaama vahel. GMDSS süsteemis on määratud järgmised mererajoonid:
• rajoon A1 ( rajoon, kus on tagatud kindel side ühe VHF raadiojaama poolt, mis omab DSC modemi.
• rajoon A2 ( rajoon, kus on tagatud kindel side vähemalt ühe MF raadiojaama poolt, mis omab DSC
modemi.
• rajoon A3 ( rajoon, kus on tagatud kindel side SAT süsteemi INMARSAT abil (maailmamere 70(N ja
70(S vahel).
• rajoon A4 ( rajoon väljaspool rajoonide A1, A2 ja A3 ulatust (polaaralad).
Rajoonid esitavad peale nõuete seadmetele ka erinevad klassifikatsiooni nõuded operaatoritele.

GMDSS kutsetunnistused.
• 1. klassi raadioelektrooniku diplom ( first class radioelectronic certificate ( meresõidustaazi peab olema
18 kuud;
• 2. klassi raadioelektrooniku diplom ( second class radioelectronic certificate ( selle saab raadioinsener,
kes on lõpetanud GOC kursuse ning omab meresõidustaazi praktikandina või stazöör-
raadioelektroonikuna 6 kuud. Võib töötada kõigil laevadel, k.a. reisilaevadel, kui reisijate arv ei ületa
250;
 MERESIDE

• raadioside operaatori tunnistus ( GOC (General Operator's Certificate) ( võib töötada laevadel, mille
raadioside seadmed vastavad GMDSS rajoonidele A1, A2, A3 ja A4;
• piirangutega raadioside operaatori tunnistus ( ROC (Restricted Operator's Certificate) ( võib töötada
laevadel, mille raadioside seadmed vastavad GMDSS rajoonile A1.
IMO nõuab, et igal laeval kaks laevajuhti omaks GMDSS diplomit, EVA nõuab, et kõik laevajuhid
omaksid.

GMDSS elemendid.
GMDSS süsteemis on kasutusel:
• SAT süsteemid INMARSAT ja COSPAS-SARSAT;
• maapealsed mereside süsteemid VHF, MF ja HF lainealadel.
GMDSS koosneb järgmistest elementidest:
• VHF, MF ja HF raadiojaamad;
• DSC süsteem;
• süsteem NAVTEX MSI vastuvõtuks rannikumerel;
• SAT süsteem INMARSAT ( baasfunktsiooniga mereside süsteem;
• COSPAS-SARSAT süsteem ( hädaohu asukoha määramiseks avariiraadiopoi EPIRB (Emergency
Position Indicating Radio Beacon) signaali järgi;
• otsingute ja päästmise raadiolokatsiooni majakas (transponder) SART (Search and Rescue Transponder).
Vt. joonis Emm1.
Modem = modulaator (meie kutsume välja) + demodulaator.
Vt. joonis Malle10.
EGS - Enhanced Group Call ( laiendatud grupi vastuvõtt.

Funktsionaalsed nõuded GMDSS seadmetele.

Laeva GMDSS seadmed peavad tagama:
• hädateate edastamise laevalt - kaldale vähemalt 2 eraldi sõltumatu seadme abil, millest kumbki kasutab
erinevaid raadioside liike;
• hädateadete vastuvõtu suunal kaldalt - laevale (retransleerimine kaldajaama poolt);
• hädateate saate ja vastuvõtu suunal laevalt - laevale;
• teadete saate ja vastuvõtu otsimise- ja päästmise kordineerimise kohta;
• teadete saate ja vastuvõtu hädaohu paigas;
• MSI saate ja vastuvõtu;
• üldiste sõnumite saate ja vastuvõtu läbi kaldajaamade ja sidevõrkude;
• sõnumite saate ja vastuvõtu "sillalt" - "sillale" (nt. side roolimaja ja laeva ahtri või vööriga, ilusa ilma
nähtavuse piires, kuni 5 nm).

Nõuded seadmete asetuse kohta.

Seadmete asetusel laeva kehtivad järgmised põhimõtted:
• hädasõnumi edastamiseks peab olema 2 üksteisest sõltumatut süsteemi;
• hädasõnumi edastamise süsteemid peavad olema juhitavad ruumist, kust toimub laeva juhtimine;
• peab olema tagatud seadmete pideva töötamise võimaluse olukord;
• peab olema reservtoiteallikas.

Nõuded toiteallikale.
Reservtoiteallikas on ette nähtud GMDSS seadmete toiteks laeva peamise või avariigeneraatori rivist
välja langemisel. Reservtoiteallikana kasutatakse laevas akumulaatoreid (akusid).
Akude mahtuvus arvutatakse tingimustest, et üheaegselt töötaksid VHF raadiojaam ja MF/HF raadiojaam
(või INMARSAT terminal), olenevalt sõidurajoonist ja komplekteerimisest.
Akude mahtuvus peab olema küllaldane, et tagada seadmete töö 1 tunniks (6 tunniks laevadel, mis on
ehitatud enne 01.02.1995, kui nad ei oma avariigeneraatorit).
 MERESIDE

Nõutav on laadimisseadme olemasolu, mis tagab laadimise kuni nõutud minimaalse mahtuvuseni 10
tunni jooksul.
Peamise generaatori rivist välja langemisel antakse seadmetele toide avariigeneraatorilt. Viimase
käivitamise ajaks antakse seadmetele toide akudelt.
Vt. joonis Emm2 ja Emm3A.

Üldteadmisi raadiolainetest ja sagedusaladest.

Raadiosideks kiirgab raadiosaatja välja raadiolaineid (elektromagneetilisi laineid), mis levivad ruumis
kiirusega c = 3 ( 108 m/s. Raadiolaine tekitatakse kõrgsagedusliku vahelduvvoolu poolt antennis ja neid
klassifitseeritakse sageduse või lainepikkuse järgi. Raadiolainete sagedus oleneb vahelduvvoolu
sagedusest saateantennis, mis kiirgab neid laineid. Sageduse ühikuks on 1 Hz (1 võnge sekundis), 1 kHz
(= 103 Hz), 1 MHz (= 106 Hz) ja 1 GHz (= 109 Hz). Raadiolaine levib kiirusega c ja aja T vältel (seda
nim. perioodiks) ta läbib tee.
(=c(T
kuna _ EMBED Equation.2 ___, siis peale asendust saame: _ EMBED Equation.2 ___
Näide I: Leida lainepikkus, kui sagedus on 10 MHz.
_ EMBED Equation.2 ___
Näide II: Leida lainepikkus, kui sagedus on 518 kHz (NAVTEXi sagedus).
_ EMBED Equation.2 ___
Mida lühem on lainepikkus, seda suurem on sagedus.
Lainete jaotust vt. Emm 4A.

VHF raadiotelefoni sagedused.

Vt. joon. Emm 2.
Raadioside Reglemendi järgi VHF lainealal on meresideks eraldatud sagedused 156 - 174 MHz.
VHF sagedus 156.800 MHz (CH16) on hädaohu-, kiirete ja ohutuse väljakutseteks ning ka harilikeks
väljakutseteks. Sellel kanalil peetakse ööpäevast raadiotelefonivahti kuulmise järgi.
Sideks laevade vahel on eraldatud simplex-kanalid: 6, 8, 10, 13, 9, 72, 73, 69, 67, 77, 15 ja 17. Nende
järjekord on määratud raadioside Reglemendiga.
Kanalid 15 ja 17, mis asuvad kanalist 16 kõrval 50 kHz, on kasutusel sideks laeva pardal vähendatud
võimsusega (1 W).
Kanal 6 on esialgse valiku kanaliks sideks laevade vahel ja on kasutusel sideks laeva ja lennuaparaadi
vahel otsimise- ja päästeoperatsioonides.
Kanal 13 on esmajärjekorras ülemaailmselt kasutusel sideks laevade vahel ohutu navigatsiooni
tagamiseks (lootsiteenistus, VTS).
CH70 on ette nähtud DCS häda-, ohutuse- ja harilikeks väljakutseteks.
Laeva raadiojaamad töötavad omavahel simplex-reziimis, kaldajaamad ka duplex-reziimis. Sides
kaldaga, määrab sidekanali numbri või sageduse kaldaraadiojaam.
Kanalid 75, 76 asuvad CH16 25 kHz kaugusel ja seepärast on nendel töötamine keelatud (nad on
“kaitstud” kanalid).

Kiirguse liigid.
Vt. joon. Emm 4A (alumine).
Vt. joon. Emm 2Ab ja Emm 3 (AM – amplitude modulation).
Mereside = kommertsside, toone on vähe.
AM kasutatakse kesk- ja lühilainetel.
Sagedusmodulatsiooni vt. joon. Emm 2Ac.
Faasmodulatsiooni vt. joon. Emm 2Ad (VHF raadiojaamad).
Käsiraamatus ITU “List of Coast Stations” tuuakse ära:
• telegraafi kutsung;
• identifikaator (number);
 MERESIDE

• saate- ja vastuvõtu sagedused (kanali numbrid);

• raadiovahtide loetelu ja saateajad (traffic list – sõnumite liiklus);
• märgitakse ära ka kiirguse tüüp.

Kiirguse tähistuse lahtiseletamine.

Kiirguse tähistuse esimene täht näitab kandevsageduse (carrier frequency) modulatsiooni tüüpi:
A ( amplituudmodulatsioon kahe külgribaga;
H ( ühe külgriba modulatsioon täieliku kandevsagedusega;
R ( ühe külgriba modulatsioon vähendatud (kuni – 16 dB) kandevsagedusega;
J ( ühe külgriba modulatsioon mahasurutud (- 40 dB) kandevsagedusega;
G ( faasmodulatsioon;
F ( sagedusmodulatsioon.
Tähistuse teine sümbol (arv) näitab signaali, mis moduleerib kandevsagedust, iseloomu:
1 ( ühekanaliline telegraaf (sagedusmanipulatsioon), amplituud ei muutu.
_ EMBED Excel.Sheet.5 ___

2 ( ühekanaliline telegraaf (manipulatsioon), mis kasutab toonmodulleeritud kandevsagedust.

_ EMBED Excel.Sheet.5 ___

3 ( üks kanal on analoog-informatsiooniga.

_ EMBED Excel.Sheet.5 ___

Tähistuse kolmas täht iseloomustab edastatava info tüüpi:

A ( telegraaf heli järgi vastuvõtuks (morsetähestik);
B ( telegraaf automaatseks vastuvõtuks (DSC ja NBDP);
C ( faksimiil ehk fototelegraaf;
E ( telefon.
Näide: G3E ( kasutatakse VHF sagedusalal;
G2B ( VHF DSC;
G1B ( EPIRB;
F1B ( MF DSC;
J2B ( HF DSC;
G3E JN (täiendava info kohta, mis on meile kasutu).

VHF raadiojaamad.
VHF raadiojaamad ja DSC modemid peavad vastama IMO Resolutsioonile A694(17). On olemas
käsiraamat STCW (International Convention of Standards of Training Certification and Watchkeeping),
kus leiame resolutsiooni numbri ja selle, mille kohta ta on.
VHF raadiojaam koosneb järgmistest sõlmedest:
• saatja/vastuvõtja koos juhtplokiga;
• antenn;
• mikro-telefoni toru;
• valjuhääldaja;
• DSC modem.

IMO nõuded VHF raadiojaamale.

• peab olema indikatsioon sisselülimise ja saatja väljakiirgamise kohta;
• sisselülitatud kanali number peab olema hästi nähtav igasuguse valgustuse korral, eriti CH16 ja CH70;
• vastuvõtjal peab olema helitugevuse regulaator ja mürade mahasurumise regulaator;
• katkestus või lühis antenni ahelas ei tohi saatjat rivist välja viia;
• saatja väljundvõimsus peab olema 6 – 25 W;
 MERESIDE

• peab olema võimalus vähendada saatja võimsust piirideni 0.1 – 1 W (ei kehti CH70 kohta);
• vastuvõtja tundlikkus peab olema vähemalt 2 (V;
• signaali ja müra suhe vastuvõtjas peab olema – 20 dB;
• antenn peab omama vertikaalset polarisatsiooni ja võimalikult ühtlast suunakarakteristikut horisontaalses
tasandis (torroidaalne karakteristik - baranka).

Raadiotelefoni seade.
Valjuhääldajat kasutatakse selleks, et oleks võimalik töötada müra tingimustes. Saate ajal, duplex töö
puhul, on sisselülitatud vaid kuuldetelefon.

Digitaalne selektiivne väljakutse - DSC.

Põhilised eelised:
• DSC süsteemi rakendatakse raadiovahi asemele (vahti peab DSC modem).
• DSC jaoks on eraldatud oma sagedused häda-, ohutuse- ja harilikeks väljakutseteks.
• DSC on ette nähtud ühele või mitmele raadiojaamale teatamiseks, et väljakutset saatev laev soovib
nendega sidet luua. Järgnev sõnumite vahetamine toimub raadiotelefoni või raadioteleksiga NBDP
(Narrow Band Direct Printing).
DSC on meresides kasutusel järgmistel sagedusaladel:
• VHF (156 - 174 MHz) ( sagedusel 156.525 MHz ehk CH70;
• MF (1605 - 4000 kHz) ( sagedustel 2177, 2187.5 ja 2189.5 kHz;
• HF (4 - 25.7 MHz) ( viis sagedust ribades 4, 6, 8, 12 ja 16 MHz.
Lühilaine HF on ebakindel.
Digital ( edastatakse arvkoodid. Iga kood vastab mingile terminile või arvule. Kiirgusklass: F1B/J2B
(MF/HF); G2B (VHF).
Selective ( väljakutse võib edastada konkreetsele raadiojaamale, raadiojaamade grupile või kõikidele
raadiojaamadele (häda- ja ohutuse teadaanded).
Calling ( sisaldab endas teadet, et raadiojaamal on teatud kategooriaga sõnum edastamiseks, mis
edastatakse raadiotelefoni või raadioteleksiga.
Hädaväljakutses teatatakse:
• laeva identifikaator;
• laeva asukoht;
• kellaaeg;
• hädaohu iseloom;
• järgneva side viis.
DSC on GMDSS element, mida kasutatakse:
• raadiovahi pidamiseks hädaohu- ja ohutuse sagedusel;
• hädaväljakutseks suunal laevalt - kaldale, laevalt - laevale;
• hädateate kinnitamiseks (acknowledgement) ( põhiliselt kaldaraadiojaamad, hädaväljakutse
retransleerimiseks;
• teatamiseks, et edastatakse sõnumid kiire- ja ohutuse kategooriaga (neid ei kinnitata);
• teenistusliku side loomiseks töökanalitel;
• laevade, terminalide küsitluseks, koordinaatide küsimiseks;
• telefoni kõneluste tellimiseks läbi kaldaraadiojaamade, mis omavad automaatse või poolautomaatse
lülituse kalda telefonivõrku.
Raadiojaamade MMSI numbreid vt. joon. Emm5.
DSC formaati vt. joon. Emm3A.
Laeva DSC seadmeid vt. joon. Emm5A.
Kasutatakse dipool- või vibraatorantenni.

Sailor VHF RT2048.

Valmistaja on S.P.Radio.
 MERESIDE

Tehnilised andmed.
Üldised karakteristikud.
• raadiojaam omab kõiki rahvusvahelisi mere VHF kanaleid.
• personaalseid kanaleid on 10, mille arv võib olla suurendatud 40-ni.
• tööreziim ( simplex ja pool-duplex.
• modulatsioon ( faasmodulatsioon G3E JN.
• antenni takistus ( 50(.
• sageduse stabiilsus ( (10-5.
• töötemperatuur ( -20(C kuni +55(C (-20(C näitab, et pooljuhtstruktuurid madalal temperatuuril ei tööta).
• toitepinge ( =12V (-10% kuni +30%).
• tarbitav vool: valvekorral, vastuvõtul ( 0.1A; saatel ( 5A.

Vastuvõtja.
• tundlikkus ( 0.25 (V (minimaalne signaali amplituud, mida vastuvõtja on võimeline vastu võtma).
• selektiivsus ( kõrvalkanalite signaalide mahasurumise aste.
• skaneerimise võimalused ( painduv skaneerimise programm, võimalusega sisse lülitada kõiki
rahvusvahelisi mereside kanaleid ja 10 erakanalit.

Saatja.
• väljundvõimsus ( 25W.
• vähendatud väljundvõimsus ( 0.5 - 1W.

Sailor VHF DSC RM2042.

Üldine kirjeldus.
• kujutab endast ühes plokis asuvat VHF CH70 vastuvõtjat ja DSC modemit;
• tagab pideva CH70 jälgimise;
• väljakutse saatel kodeerib ja väljakutse vastuvõtul dekodeerib kõik sõnumid;
• on kasutusel laeva ohutu meresõidu süsteemina, kui ka harilike väljakutsete puhul;
• omab väljundis alarmi hädaväljakutse vastuvõtu puhuks;
• omab sisendit NMEA 0183 navigatsioonilise GPS ühendamiseks modemiga;
• omab endas kasutaja poolt koostatud väljakutsutavate abonentide numbreid (identifikaator, telefon);
• omab endas reaalse aja kella patarei toitel;
• varustab kasutajat menüüga ja tagab kõiki tüüpi väljakutsete lihtsa koostamise;
• kasutab täht-arvkuvarit (LCD - vedelatel kristallidel) kõiki tüüpi sõnumite lugemiseks avatud tekstiga;
• on kasutatav temaga ühendatud VHF Sailor raadiojaamaga COMPACT2000 kanali valikul;
• DSC kodeeritud signaal saadetakse välja VHF raadiojaama saatja poolt.

Tehnilised andmed.
Üldised andmed.
• toitepinge ( =12V.
• tarbitav vool: valvekorral, vastuvõtul ( 0.1A (max. 0.4A).

Vastuvõtja koos dekooderiga (demodullaator).

• vastuvõtja sagedus ( 156.525 MHz (CH70).
• vastuvõtja tundlikkus ( 0.25(V.

Kodeeriv seade.
• moduleeriv signaal ( sagedus 1700 Hz (vt. joonist eestpoolt).
• signaali edastamise kiirus ( 1200 bod (märki/min).

Hädaohu liigid.
 MERESIDE

Distress messages_Hädasignaalid__1 - fire, explosion_1 - tulekahju, plahvatus__2 - flooding_2 -

üleujutamine__3 - collision_3 - kokkupõrge__4 - grounding_4 - madalikule sattumine__5 - list, danger of
capsizing_5 - kreen, ümberminemise oht__6 - sinking_6 - uppumine__7 - disabled and adrift_7 -
liikumisvõimetu ja triivimas__8 - undesignated distress_8 - ootamatu hädaolukord__9 - abandoning vessel_9
- laeva mahajätmine__

Süsteem NAVTEX
Süsteem NAVTEX on süsteemi GMDSS element ja samaaegselt ka Ülemaailmse Navigatsiooniliste
Hoiatuste Teenistuse (WWNWS - World Wide Navigational Warning Service) element.

NAVTEXi iseärasused.
NAVTEX edastab MSI infot sagedusel 518 kHz inglise keeles. On võimalik edastada seda ka sagedusel 490
kHz rahvuskeeltes. Omavaheliste segamiste vältimiseks töötavad kaldajaamad kindla ajagraafiku järgi. Igas
saates on kõik vajalik info.
Iga saatja võimsus on reguleeritud nii, et välistada nende poolt häirete esilekutsumist teistele. Kaldajaamade
võimsus on 100 - 1000 W, mis tagab tegevuskauguse 250 kuni 400 nm. Öösel raadiolevi MF lainealal
paraneb ning saatjate võimsust vähendatakse, vahel kuni 60%.
Info vastuvõtuks kasutatakse spetsiaalseid NAVTEX vastuvõtjaid laevas, mis võimaldavad vastuvõetud
sõnumeid trükkida vastavalt teenistuslikule grupile: B1 B2 B3 B4
B1 - raadiojaama täht;
B2 - sõnumi tüüp;
B3, B4 - sõnumi number.
mis on antud iga sõnumi pealises (ld. k. preamble) ja kõrvale jätta sõnumid, mis pole tähtsad ning pole
kohustuslikud või on juba eelnevalt vastu võetud.
Ei ole võimalik jätta
vas*************************************************************************************
*************************************

***********************************
***************************************************************************************
***************************************************************************************
***
***************
************************
***************************************************************************************
**********************************************tähtsa info edastamiseks (nt. SAR info,
tormihoiatused jne.).
Vt. joon. Emm9A - NAVTEXi jaamad.
Vt. joon. Emm8 - NAVTEXi sõnumite formaat.

Sõnumite nummerdamine.
Sõnumid nummerdatakse järjekorra numbritega 01-st kuni 99-ni, pärast numbrit 99, numeratsioon taastub
jälle 01-st, kuid veel tegevuses olevate sõnumite numbreid uuesti ei kasutata.
Eriti tähtsatele sõnumitele antakse number 00 (teated SAR-i kohta, tormihoiatused), mida vastuvõtja ei saa
jätta vastu võtmata.

Ekspluatatsioonilised protseduurid.
Igat liiki sõnumeid edastatakse järjekorras, mis on vastupidine nende saamise järjekorrale, i.e. viimane
saadud sõnum edastatakse esimesena.
Sõnumid äramuutmise kohta edastatakse ainult üks kord. Äramuudetud sõnum arvatakse välja sellest saatest,
milles on teade tema äramuutmise kohta. Seejärel aga teade muutmise kohta arvatakse välja järgmisest
 MERESIDE

saatest. Nt. õhtul teade poi kadumisest ( poi paanakse paika öösel ( hommikul teade eelmise õhtu teate
äramuutmise kohta ( pärastlõunal pole enam midagi.
NAVTEX-i sõnumites on rannikulähedased hoiatused. Kohalikud hoiatused aga ei kuulu NAVTEX-i alla.
Hoiatused kuuluvad kordamisele igas saates, kuni nad jäävad jõusse. Hoiatused, mis puudutavad tsunamisid,
edastatakse navigatsioonilise hoiatusena järgmises plaanilises saates.
Meteoroloogilised hoiatused edastatakse samuti järgmises plaanilises saates. Ilmateateid edastatakse kaks
korda päevas, jää ülevaateid üks kord päevas. Hoiatused laevade jäätumise kohta edastatakse tavaliselt
NAVTEX-i ülevaadetes, kuid juhul, kui nad on eraldi ette valmistatud, võidakse edastada ka
navigatsioonilises hoiatuses.
SAR info edastatakse info tüübi D all või sõnumi numbri 00 all. Väljakutsed laevadele, kes ei ole sides välja
ilmunud, edastatakse navigatsioonilistes hoiatustes.
Teated lootsiteenistuse kohta puudutavad sõnumeid, mis on määratud kõikidele laevadele.
Sõnumid raadionavigatsiooni süsteemide töö halvenemise tõttu, edastatakse juhul, kui:
- satelliitsüsteemide töö on häiritud üle 4 tunni;
- Decca Navigatori töö on häiritud üle 0.5 tunni;
- LORAN C töö on häritud üle 1 tunni.
Vt. joon. Emm8A - NAVTEX-i töö põhimõte (kontseptsioon).

Süsteem COSPAS SARSAT.

Süsteem on ette nähtud hädaohu asukoha koordinaatide määramiseks laeva avariiraadiopoi EPIRB signaali
järgi. Süsteemi satelliidid tiirlevad madalatel orbiitidel (800 kuni 1000 km), satelliidid on elliptilistel
polaarorbiitidel.
Satelliidi lineaarne kiirus orbiidil on ligikaudu 8 km/s. Tiiru ümber Maa teeb ta ligikaudu 120 minutiga.
Selle aja jooksul Maa pöördub 26( itta ning riba, kus satelliit on nähtav, pöördub läände, eelmise suhtes
ülekattega (umbes 150 km). Satelliitide minimaalne arv on 6.
Vt. joon. Emm10A.
Hädaväljakutse jõudmise aeg RCC-ni koosneb ajast, mis eelneb signaali vastuvõtule satelliidi poolt ning
ajast, mil satelliit signaali edastab info vastuvõtu punkti maakera pinnal. Halvimal juhul võib see ulatuda 2
tunnini.
_ EMBED Excel.Sheet.5 ___
Siin asuvad vaatlejad, kes näevad satelliiti. Riba laiuseks on 2850 km.

IMO nõuded EPIRB kohta.

EPIRB peab tagama hädateate edastamise satelliidile, mis tiirleb polaarorbiidil. Raadiopoi peab olema
automaatselt veepinnale tõusev ja automaatse sisselülitamisega. Tema ehitus, asukoht ja vabastamise seade
peavad omama suurt töökindlust ja ta ise peab olema võimeline töötama merel ekstreemsetes tingimustes.
Avariiraadiopoi peab:
olema varustatud kaitseseadmetega juhusliku sisselülitamise eest;
omama sellise konstruktsiooni, et ta jääks veekindlaks 10 m sügavusel vähemalt 5 minutiks;
automaatselt tööle hakkama pärast veepinnale tõusmist;
olema käsitsi ja automaatselt sisselülitatav;
omama indikatsiooni signaali väljakiirgamise kohta (poi tipus on valgus näha);
ujuma vertikaalasendis siledal veepinnal, omama positiivset ujuvust ja püstuvust igasuguses mereseisundis
("jonni-punni" põhimõte);
kannatama välja vetteviskamist kõrguselt 20 m ja jääma seejuures töökorda;
peab omama testreziimi poi kontrollimiseks ilma satelliiti kasutamata (vanadel poidel polnud, seepärast
pidigi nad välja vahetama);
olema väljast kollast või oranzi värvi ja omama triipu valgust peegeldavast materjalist (helkur);
omama ujuvat vangliini, mida võib kasutada pukseerimisel ja liin peab olema kokkusoritud nii, et ei haakuks
laeva konstruktsioonide külge vabalt veepinnale tõusmisel (vaba lengi osa on alla 2 cm);
 MERESIDE

olema varustatud plinkiva lambiga valgustugevusega 0.75 kandelat, et oleks võimalik teda pimedas leida
päästevahenditelt;
mitte kartma merevee ja nafta toimet;
mitte kartma pikaajalist päikesekiirte toimet;
poi toitepatarei peab tagama poi töö vähemalt 48 tunniks;
töötama temperatuuril -20(C kuni +55(C. Pärast viibimist temperatuuril -30(C kuni +65(C, poi peab jääma
töökorda;
hüdrostaatiline kinnitus vabastab avariipoi aluse küljest sügavusel 4 m laeva kreenil ja diferendil kuni 45(.
Avariipoil peab olema märgitud:
lühike kasutamisinstruktsioon;
toitepatareide garanteeritud tööaja lõpukuupäev.

EPIRB signaal.
Hädaväljakutse edastatakse EPIRB-ilt sagedusel 406.025 MHz G1B tüüpi võnkumistega (see oon
faasmodulleeritud võnkumised, automaatne vastuvõtt). EPIRB-i mälus säilitatakse hädaväljakutse
muutumatu osa, mis koosneb:
hädaväljakutse signaalist;
poi identifikaatorist.
Kuni 01.02.1999 pidi identifikaator sisaldama kolm MID numbrit, millele järgnes üks kolmest alljärgnevast:
6 numbriline laeva raadiojaama identifikaator;
eriline seerianumber (selle annab Sideamet);
raadiokutsung.
Alates 01.02.1999 pidi hakkama kehtima vaid esimene variant, kahjuks nii ei toimunud, sest USA oli selle
vastu.

EPIRB "TRON 40S".

Tehnilised andmed.
Üldised andmed.
patareid ( liitium, kasutusajaga 4 aastat;
kaugus magnetkompassist ( 1.5 m;
töötemperatuur ( -20(C kuni +55(C;
kasutusaeg ( kuni minimaalselt 48 tundi -20(C kõrgemal.
Saatja.
väljundvõimsus ( 5 W;
modulatsioon ( faasmodulatsioon, 1.1 radiaani;
võnkumiste stabiilsus ( 10-9;
info edastamise kiirus ( 400 bitti/sekundis;
Hädasignaali edastamiseks kulub umbes 0.5 sekundit ja seda korratakse iga 50 sekundi järel.

Süsteemis Inmarsat töötav 1.6 GHz raadiopoi.

Inmarsat EPIRB kannab nimetust Inmarsat E ja tema ülesandeks on edastada hädaväljakutse, laeva
identifikaator ja koordinaadid, mis antakse raadiopoisse laevas ja laevast lahkudes neid ei uuendata (see on
puuduseks).
Inmarsat E peab olema varustatud raadiolokatsiooni transponderiga SART. Raadiopoi toitepatarei mahtuvus
on määratud järgmiselt:
saatja, hädateate edastamiseks, peab töötama vähemalt 4 tundi või vähemalt 48 tundi, kui poi omab seadet
automaatselt asukoha koordinaatide uuendamiseks (GPS on peal);
raadiopoi SART peab töötama vähemalt 48 tundi.

Inmarsat E signaal.
 MERESIDE

Raadiopoi saatja töötab sagedusel 1645.5 - 1646.5 MHz, mis võeti kasutusele koos kolmanda põlvkonna
satelliitidega.

VHF avariiraadiopoi.
Töötab VHF sagedusala 70. kanalil. Peab oma koosseisus omama SART-i hädaohus olija avastamiseks.
Naturaalsel kujul veel ei eksisteeri.

Hädaohu raadiolokatsiooni transponder ehk SART.

On kasutusel päästevahenditel hädasolijate avastamiseks tema signaali järgi.
Vt. joon. Emm 10.
SART lülitatakse tööle ootereziimi ja kui päästelaeva raadiolokaatori kiirgus jõuab SART-ini, ta
aktiviseeritakse ning kiirgab välja signaali, mis on nähtav päästelaeva raadiolokaatori ekraanil. SART-i
signaal on avastatav kaugusele 5 nm, kui päästelaeva raadiolokaatori antenn asub kõrgusel 15 m. SART-i
signaal on avastatav lennuki poolt (10 kW võimsus) kõrguselt 3000 jalga kaugusele 30 nm.

Portatiivsed VHF raadiotelefoni jaamad.

IMO nõuded portatiivsetele raadiojaamadele.
Portatiivsed raadiojaamad peavad:
olema tööle rakendatavad mitteettevalmistatud personali poolt;
peab olema võimalik nendega töötada kinnastes;
peab olema võimalus töötada ühe käega, v.a. kanalite ümberlülitamine;
peab välja kannatama kukkumise kõvale alusele kõrguselt 1 m;
peab jääma veekindlaks sügavusel 5 m vähemalt 5 minutiks;
välja kannatama temperatuuri hüppe 45(C vette kukkumisel;
mitte kartma merevee ja nafta mõju ning pikaajalist päikesekiirte toimet;
mitte omama teravaid nurki, mis võivad vigastada päästeparve;
peavad töötama müratasemel, mis harilikult esineb laevas, päästepaadis või -parves;
omama vahendeid kinnitamiseks riiete külge.

Sageduse kanalid.
IMO nõudel raadiojaam peab omama CH16 ja vähemalt veel ühte simplex kanalit.

Juhtnupud ja signalisatsioon.
peab olema indikatsioon raadiojaama sisselülitamise kohta (valgusdiood või märk/sõnad kuvaril);
vastuvõtja peab omama helitugevuse regulaatorit ja mürade mahasurumise regulaatorit,
igasuguse valgustuse juures peab olema näha, et on sisse lülitatud CH16.

Saatja.
Väljundvõimsus peab olema 0.25 W. Kui ta on üle 1 W, siis peab olema võimalus võimsuse vähendamiseks
kuni 1 W-ni.

Vastuvõtja.
Tundlikkus peab olema üle 2 (V, signaali ja müra suhe -12dB.

Antenn.
Antenn peab omama vartikaalset polarisatsiooni ja võimalikult ühtlast suunakarakteristikut horisontaalses
tasandis.

Temperatuur.
-20(C kuni +55(C.
 MERESIDE

VHF portatiivne raadiojaam SAILOR SP 3000.

Praegu lastakse välja 4 Sailori nime kandvat portatiivset raadiojaama.

Tehnilised andmed.
Üldised andmed.
kanalid ( kõik rahvusvahelised mereside simplex kanalid;
kanalite eraldatus ( 25 kHz (sama mis laeva raadiojaamal);
modulatsioon ( G3E (faasmodulatsioon);
toitepinge ( 7.5 V (-15% kuni +40%);
kasutamise aeg ( minimaalselt 8 tundi, sellest:
10% ( saateaeg;
10% ( vastuvõtuaeg;
80% ( ootereziim (STAND-BY).
tagab side kaugusele vähemalt 5 nm;
toitepatareid:
esmane Li patarei ( punane;
laaditav NiCd aku, mahtuvusega 700 mA/h ( kollane;
laaditav NiCd aku, mahtuvusega 1200 mA/h.

Vastuvõtja.
tundlikkus ( 0.25 (V;
signaali ja müra suhe ( -40 dB.

Saatja.
väljundvõimsus ( 2 W (kõrge) või 0.25 W (madal).

Otsimine ja päästmine - SAR

Esmase päästekordinatsiooni keskuse RCC aktsioonid (töötamise algoritm).
Vt. joon. Emm 11A.
Esimene RCC = RCC, kes esimesena võtab vastu hädaväljakutse.

Standartne kapteni tegevus hädaolukorras.

Vt. joon. Emm 12A.

Kapteni tegevus hädaolukorras rajoonis A1.

Vt. joon. Emm 12.

L-band ( 1.6 GHz ümbrus.

C-band ( 4 - 6 GHz.
3.2 cm lainepikkusega raadiolokaatorid töötavad sageduse vahemikus 9.2 - 9.5 GHz.
_ EMBED Equation.2 ___

False Alert - Vale hädasignaal.

Vt. joon. Malle 29.

SAR (järg).
Vt. joon. Malle 30.
Vt. joon. Malle 31.
NBDP ( Narrow Band Direct Printing
Vt. joon. Emm 3.
 MERESIDE

MERSAR - otsimise ja päästmise juhent (ca 50 lk). Tänapäeval on asendatud JAMSAR-iga (2 suurt köidet +
1 väike).
SES - laeva maapealne jaam - ship earth station. Vanasti oli MES (mobile earth station).
CES - kalda maapealne jaam - coast earth station. Vanasti oli LES (land earth station).

Kitsaribalise tähttrükkimise raadioside alused. NBDP. Raadioteleks.

Info kodeerimine.
Vaatamate satelliitside süsteemide kasutusele võtmisele, raadioteleksi süsteem on jäänud aktuaalseks
tänapäevani. Meresides kasutatakse selleks HF sagedusala. Raadioteleks HF lainealal annab teatud eeliseid.
Ta annab võimaluse töötada polaarrajoonides, ta on vaba kosmilisest segmendist (s.t. toimib ilma selleta
satelliidilt). Side raadioteleksiga laevade vahel toimub ilma kaldajaamade abita ja on järelikult tasuta.
Sellele vaatamata, erinevalt satelliitide side süsteemidest, raadioside HF lainealal sõltub reast faktoritest
nagu:
ilmastiku tingimused;
abonentide geograafilised koordinaadid;
kellaaeg;
aastaaeg jne.
Need tingimused vähendavad side töökindlust, tema veatust ja nõuavad teenindavalt personalilt teatud
kogemusi aparatuuri käsitamiseks ja side protseduuride teadmist.
Euroopasse levivad lained India ookeanist ja Lõuna-Ameerika lähedastest vetest halvasti, hästi levivad nad
Vaikselt ja Atlandi ookeanilt.
Vt. joon. Malle 26A.
5-elemendiline rahvusvaheline telegraafi kood ei taga kõrget edastamise tõepärasust. Raadiolainete levimisel
sidekanalis esinevad signaali moonutused, mille tulemusel vastuvõtul trükitakse edastatava arvu või tähe
asemel mõni teine.
7-bitises koodis säilitatakse alati “ühtede” ja “nullide” suhe konstantsena ja võrdsena 3:4-ga.

Kiirgusklassid.
Vt. joon. Malle 26a - Võnkumiste spektrid.
Raadioteleksis kasutatakse kiirgusklasse:
F1B ( sagedusmanipulatsioon, automaatne vastuvõtt;
J2B ( amplituud toonmanipulatsioon, automaatne vastuvõtt.
Eristatakse kandevsageduse ja omistatud (antud) sageduse mõistet. Kandevsagedus on sagedus, millele on
häälestatud saatja. Omistatud sagedus on väljakiiratavate sageduste kesksagedus.
Vastuvõtu pooles on ükskõik, millist liiki modulatsiooni kasutatakse saatel, kuna nende spektrid ühtuvad.

Raadioteleksi numbrid ja automaatsed vastused.

Igale laeva raadiojaamale, mis töötab raadioteleksiga, omistatakse raadioteleksi number, mis koosneb 5-st/9-
st arvust. 9-kohalised teleksi numbrid pidid kehtima hakkama pärast GMDSS-i täielikku rakendamist,
kahjuks seda ei toimunud.
Teleksi number: EMHK 56 707.
Peale selle igale raadiojaamale omistatakse automaatne vastus. Teleksi automaatne vastus laeva raadiojaamal
koosneb:
laeva teleksi number;
kutsungi signaal;
täht X, mis märgib ära, et tegu on laeva raadiojaamaga.
Vt. joon. Malle 27.
Kalda raadiojaamad omavad teleksi numbreid, mis koosnevad 4-st/9-st arvust. Kaldaraadiojaama teleksi
automaatne vastus koosneb:
selle raadiojaama teleksi numbrist;
tema kutsungi signaalist;
 MERESIDE

riigi tähelisest identifikaatorist.

NBDP seadmete tööreziimid.

Kasutusel on kaks peamist tööreziimi:
ARQ ( automatic request for repetition ( automaatne nõue kordamiseks (leiab põhilist kasutamist);
FEC ( forward error correction. See jaguneb kaheks:
FEC collective;
FEC selective.
Teleksi numbri all mõistetaksegi tavaliselt ARQ numbrit.

ARQ ( kahepoolne side.

Vt. joon. Malle 27.
Reziim ARQ on tagasisidega reziim. See reziim on võimalik sideks ainult kahe abonendi vahel (laev - laev,
laev - kallas). Peamiseks reziimi erinevuseks teistega on tagasiside kanali olemasolu. Otsest kanalit kaudu
edastatakse infot 7-bitise koodiga. Tagasiside kanali kaudu antakse edasi teenistuslikku infot avastatud
vigade kohta, kui neid leidub.
Sideprotseduuride skeemi võib kujutada järgmiselt:
Esimene raadiojaam edastab info ploki, mis koosneb kolmest märgist ( teise raadiojaama vastuvõtja võtab
vastu selle info ja kui märgid on õigesti vastu võetud, siis edastab tagasiside kanali kaudu käskluse OK ning
esimene raadiojaam edastab järgmise infoploki.
Kui teine raadiojaam võttis vastu moonutatud info, siis tagasiside kanali kaudu edastatakse käsklus
kordamiseks ( RPT. Seda infoplokki edastatakse seni, kuni see saab õigesti vastu võetud teise raadiojaama
poolt, pärast seda edastatakse järgmine infoplokk.
Info vastuvõtu kiirus sõltub raadiolainete levi tingimustest. Hea raadiolevi puhul, moonutused tulevad harva
ja kordamiste arv on väike. Nõrga signaali puhul või häirete olemasolul sidekanalis töö operatiivsus
halveneb. ARQ reziimi paremuseks on kõrge töökindlus, mille tagab tagasiside kanal.

FEC collective ( ühesuunaline tsirkulaarne side.

Reziim erineb ARQ-st selle poolest, et temas puudub tagasiside. FEC collective paremuseks on
tsirkulaarsaadete võimalikkus, mis on eriti aktuaalne meresõidu ohutuse info MSI edastamisel, traffic list ja
muu info edastamisel, mis on adresseeritud mitmele abonendile (laevale).
Traffic list ( sagedus, ajagraafik ja tasu teenuste eest ehk andmed kalda raadiojaamade kohta.
Peale selle vastuvõtu poolel pole tingimata vajalik saateaparatuuri olemasolu (näiteks süsteem NAVTEX).
Vt. joon. Malle 27A (üleval).
Reziimi FEC puuduseks on edastatud sõnumite väike tõepärasus (halvem kui reziimis ARQ). Faktiliselt
saatja pool ei oma infot selle kohta, et sõnum on vastu võetud.
Infot edastatakse 7-bitises koodis kiirusega 100 Bod (märki/min). Kuna aga igat märki korratakse kaks
korda, on reaalne kiirus 50 Bod. Seda infot võib vastu võtta piiramatu arv raadiojaamasid, mis on häälestatud
sellele sagedusele.
Enne info saate algust, saatejaam edastab seeria sünkronisatsiooni signaale (RQ ja (), mis viivad sellele
sagedusele häälestatud raadiojaamad ootereziimist vastuvõtu reziimi. Kuna tagasiside selles reziimis puudub,
siis töökindluse tõstmiseks edastatakse iga märk kaks korda (kaks koopiat). Intervall kahe koopia vahel on
280 ms, seega juhul, kui sidekanalisse ilmub lühiajaline segamine, siis ta ei "kata" mõlemat koopiat
üheaegselt. Vastuvõtu poolel tekib võimalus mitte ainult kontrollida selle märgi igat koopiat vea olemasolu
kohta (kood kaaluga 3 : 4), vaid ka võrrelda neid koopiaid omavahel.
Kui esimeses koopias ei avastatud viga, aga teine koopia on moonutatud, siis trükitakse vastuvõetud märgi
esimene koopia. Kui mõlemad koopiad on moonutatud või mõlemas koopias on säilitatud õige "ühtede" ja
"nullide" suhe, kuid nad erinevad üksteisest, siis trükiseade trükib tühiku märgi (tegelikult küll *). Teiste
sõnadega, trükiseade trükib vaid õigesti vastu võetud märgid.

FEC selective ( ühesuunaline side.

 MERESIDE

See on sõnumite edastamine konkreetsele laevale.

Vt. joon. Malle 27 A.
Reziim FEC selective nagu ka reziim FEC collective on ilma tagasisideta reziimid. Side õigsuse
(töökindluse) suurendamiseks, kasutatakse iga märgi kordamist kaks korda.
Erinevalt reziimist FEC collective, pole tsirkulaarsaade siin võimalik, info võib vastu võtta ainult üks
abonent, kelle teleksi number on määratud saate raadiojaama poolt.
Joonisel Malle 27 A (alumine) kaldajaam edastab infot teleksi numbrile 70 004. Kõik ülejäänud jaamad ei
saa seda infot vastu võtta, kuigi nad on häälestatud samale sagedusele.
Enne sõnumi saatmise algust, saatev raadiojaam edastab faseerivad signaalid (et vastuvõtja aparatuur viia
ootereziimist töö omasse) ja abonendi teleksi number, kellele sõnum on mõeldud. Erinevalt reziimidest ARQ
ja FEC collective, reziimis FEC selective on kasutusel inventeeritud (ümberpööratud) kood, i. e. arvu "ühe"
suhe arvu "null" on mitte 3 : 4 vaid 4 : 3. Kui jaam tunneb ära oma teleksi numbri selles "ümberpööratud"
koodis, siis ta läheb üle vastuvõtu reziimi ja trükib sõnumi ära. Kui jaam ei tunne ära oma numbrit, siis
sõnumi vastuvõtt ignoreeritakse ja välja trükkimiseks midagi ei väljastata. Seega see reziim omab midagi
ühist reziimiga ARQ (side vaid kahe raadiojaama vahel) ja midagi ühist reziimiga FEC collective (puudub
tagasiside). Selle reziimi paremuseks on võimalus info edastamiseks laevale ka juhul, kui laeva raadiojaam ei
saa töötada saatele, näiteks juhul, kui laev seisab sadamas (MF/HF on keelatud, VHF vähendatud
võimsusega). Puuduseks on kindluse puudumine, et abonent tõesti sõnumi vastu võttis.

Automaatse raadioteleksiside standardsed protseduurid reziimis ARQ.

Side initsiaatoriks on harilikult laev. Side seanss algab kaldajaama välja kutsumisega. Enne kaldajaama välja
kutsumist, tuleb kuulata selle kaldajaama töösagedust ja veenduda, et see jaam ei tööta sellel kanalil teise
jaamaga. Kõikide jaamade vastuvõtu- ja saatesagedused teleksi reziimis võib leida raamatust ITU "List of
Coast Stations". Paljud jaamad omavad vaba kanali anduri, i. e juhul, kui kanal on vaba, siis kaldajaam
edastab oma kutsungit (morsetähed) ja seeria teenistuslikke signaale. Veendunud, et antud kanal on vaba,
laeva operaator sisestab vajaliku kaldajaama teleksi numbri ja saadab väljakutse.
Vt. joon. Malle 28 A.
TLX ( töötamine reziimis "STORE and FORWARD" (kogumine + järgnev edastamine). Võimalik Inmarsat
C abil. Abonendiga ei ole me samas ajas.
HELP ( abonendiga ei taha suhelda, vaid tahame kaldajaamalt küsida traffic'u, ajagraafiku, tasude jmt. kohta.
Tasuta teenus.
MSG ( edastage mulle kõik, mis on minu aadressil tulnud.
Alljärgnevad kaks punkti on joonise Malle 28 tõlge eesti keelde.

Peamised käsklused, mida kasutatakse raadioteleksi sides kaldajaamaga.

DIRTLX"maa kood""abonendi number"+ ( otsese teleksi ühenduse küsimine;
TLX"maa kood""abonendi number"+ ( on nõutav edastada teleksi sõnum reziimis "store and forward";
TGM+ ( vaja on edastada raadiogramm;
OPR+ ( vaja on luua side operaatoriga;
URG+ ( vaja on viivitamata luua side operaatoriga;
MSG+ ( laev on valmis sõnumeid vastu võtma oma aadressil;
HELP+ ( info küsimine teenuste kohta, mida see kaldaraadiojaam osutab;
MED+ ( vaja on edastada meditsiiniline sõnum;
BRK+ ( side katkestus kaldaraadiojaamaga;
FREQ+ ( laev teatab kaldaraadiojaamale, millisel sagedusel ta hakkab raadiovahti pidama.

Ühenduse mittevõimalikkuse korral trükitakse üks järgmistest käsklustest.

OCC ( abonent on hõivatud;
DEF ( aparatuur ei ole töökorras;
NC ( liin puudub;
NA ( saade sellele abonendile ei ole lubatud (näiteks pole võlad tasutud jmt.);
 MERESIDE

NCH ( abonendi number on muutunud;

NP ( see number ei ole teleksi võrgu abonent.
Pärast faseerimist toimub automaatselt automaatvastuste vahetus, i. e. trükitakse ära kaldajaama ja laeva
automaatvastus.
Pärast seda kaldajaam annab käskluse "GA+?", mis on käsklus sisendisse kutsumiseks. Peamised käsklused,
mida kasutatakse raadioteleksi sides kaldajaamadega on toodud tabelis 1 (joon. Malle 28). Täielik käskluste
nimekiri on toodud käsiraamatus ITU "List of Coast Stations" või neid saab küsida käsklusega "HELP (HLP)
+" (see käsklus on harilikult maksuvaba). Kõik käsklused raadioteleksis lõpevad märgiga "+". Mõningad
jaamad ühendamiseks otsesesse teleksisidesse, nõuavad arvu "0" sisestamist enne abonendi maa koodi.
Sõnumite saamiseks oma aadressile, edastatakse käsklus "MSG+", pärast seda edastatakse kogu info, mis
kaldajaamas on, antud laeva aadressile. Kui mingeid sõnumeid laeva jaoks ei ole, siis trükitakse "NIL",
"MAILBOX EMPTY", "NO MSG" jt. vastused.
Alates käsklusest "MSG+" algab tasulise aja arvestus. Kui ühendamine pole võimalik, trükitakse vastuses üks
tabelis 2 antud vastustest (joon. Malle 28).
Side abonendiga lõpetatakse käsklusega "KKKK". Pärast seda toimub automaatvastuste vahetus, milles
kaldajaam edastab iga abonendile edastatud sõnumi maksmisele kuuluva aja.
Märkus: Kui abonent asub samal maal, kui kaldajaam, võib maa koodi mitte näidata.

Satelliitside süsteem Inmarsat.

Vt. joon. Emm 1.
Inmarsat on ainuke mereside satelliitsüsteem.

Inmarsat funktsioon GMDSS-is.

Inmarsat koos DSC-ga täidab GMDSS-is baasfunktsiooni, s.t. et kõik GMDSS funktsiooni on teostatavad
nende kahe elemendiga.

Teade hädaohust suunal laev ( kallas.

Inmarsat tagab hädaväljakutse ja hädasõnumite edastamise läbi kaldamaapealse jaama CES
päästekoordinatsiooni keskusele RCC.
Vt. joon. Malle 23.
Iga kaldamaapealne jaam CES süsteemis omab kindlat sidet ühe päästekoordinatsiooni keskusega RCC, mida
nimetatakse assotsieeritud või ühendatud päästekoordinatsiooni keskuseks. Liinid kaldamaapealse jaama ja
päästekoordinatsiooni keskuse vahel võivad erinevates maades olla erinevad:
kas spetsiaalsed või
üldkasutatavad.
Hädaväljakutse edastatakse sama prioriteediga kaldamaapealselt jaamalt automaatselt ühendatud
päästekoordinatsiooni keskusele. Viimane võib vajaduse korral edastada selle info mööda üldkasutatavaid
liine rahvuslikele otsimise ja päästeteenistustele või teistele päästekoordinatsiooni keskustele.

Teade hädaohust suunal kallas ( laev.

Selle all mõeldakse retransleerimist. Inmarsat A, B ja C hädaväljakutse retransleerimine suunal kallas ( laev
võib toimuda järgmistes suundades:
kõikide laevade aadressil, kes asuvad selles ookeani regioonis ( ALL SHIPS formaat. Geostatsionaarsete
satelliitide väga suure tegevuse ulatuse tõttu pole see meetod eriti efektiivne, kuid võib leida kasutamist
teatud tingimustel;
NAVAREA rajooni;
ristküliku või ringiga märgitud geograafilisse piirkonda (vt. joon. Malle 23, alumine);
laevade grupi aadressil. Rida kaldamaapealseid jaamu osutavad seda teenust operaatori abil, näiteks
teadustamiseks otsimise ja päästelaevadele;
hädateate retransleerimiseks suunal kallas ( laev läbi EGC "Safety Net" võrgu.
EGC - enhanced group call - laiendatud grupi väljakutse.
 MERESIDE

Side hädaohu korral.

Side otsimise ja päästmise koordineerimiseks.
Otsimise ja päästmise koordineerimiseks peab päästekoordinatsiooni keskus omama sidet hädaohus oleva
laevaga ja laevadega, kes osalevad otsimise ja päästetöödel. Võimalused ja sideliigid hädaohus oleva
laevaga, samuti laevadega, kes osalevad otsimise ja päästetöödel, on piiratud seadmete liigiga nendel
laevadel. Laevad, kes omavad Inmarsat terminali laevamaapealset jaama SES, omavad eeliseid, mis
väljenduvad kindlas ja kiires sides praktiliselt momentaalselt, k.a. ka võimalus võtta vastu meresõidu ohutuse
infot. Info edastamisel suunal päästekoordinatsiooni keskus RCC ( laev, võib kasutada individuaalseid
väljakutseid ja ka kõiki teist tüüpi väljakutseid. Laevad, kes omavad Inmarsat laevamaapealset jaama SES,
võivad luua side vajaliku päästekoordinatsiooni keskusega, kasutades väljakutset hädaohu või hariliku
prioriteediga.
Joon. Malle 23 ülemise teksti tõlge.
Inmarsat C:
hädasignaalid (Inmarsat C number, koordinaadid, hädaohu liik);
hädasõnum (teleks vahepealse kogumise reziimis);
Inmarsat A/B:
hädasõnum telefoni või teleksi reziimis;
Inmarsat E (satelliit raadiopoi):
hädasignaal (identifikatsiooni number ja koordinaadid).

Side SAR tööde rajoonis.

Side SAR operatsioonide asukohas päästelaevade ja operatsiooni koordinaatori vahel toimub VHF ja HF
hädaohu sagedustel, mis on selleks eraldatud GMDSS-le. Juhul, kui laevad on varustatud Inmarsati SES
terminaliga, siis satelliitside võib olla kasutusel lisaks VHF ja HF lainealadele.
Vt. joon. Malle 23A (üleval).

Kiire ja ohutuse kategooria sõnumite edastamine.

Selliste sõnumite edastamiseks on Inmarsat süsteemis sisse viidud spetsiaalsed kahearvulised juurdepääsu
koodid. Nende kasutamine võimaldab automaatselt edastada sõnumi või saada otseühendus vastava
organisatsiooniga (vt. joon. Malle 23 A, alumine).

Teade hädaohust Inmarsat E raadiopoi abil.

Inmarsat E avariiraadiopoi on hädaväljakutse edastamiseks, kasutades selleks Inmarsat sidesüsteemi. Poi
signaal võetakse vastu kõikide CES-de poolt selles ookeani regioonis. Hädaohuteate edastamine toimub
ligikaudu 1 minuti jooksul.

Meresõiduohutuse info edastamine.

MSI info edastamine Inmarsat C süsteemis kasutamisel toimub läbi "Safety Net" võrgu. Selle teenistuse
sõnumite vastuvõtt on võimalik laevadel laiendatud grupi väljakutse EGC (Enhanced Group Call) vastuvõtja
abil. Sama vastuvõtja võimaldab vastu võtta ka "Fleet Net" infot. Nende kahe võrgu infot edastavad Inmarsat
C koordinatsiooni jaamad NCS. Standartne EGC vastuvõtja kuulub Inmarsat C SES laeva terminali juurde ja
vastavalt komplekteerimisele, jagunevad nad klassideks (vt. joon. Malle 24 A). Inmarsat C 2. klassi SES
terminalis kasutatakse ühte ja sama vastuvõtjat nii kalda abonentidelt sõnumite vastuvõtmiseks kui ka EGC
info vastuvõtmiseks. Selline SES peab kohustuslikult omama reziimi "EGC ONLY". Üleminekul sellesse
reziimi, SES laeva terminal saadab NCS aadressil sõnumi, et ta lõpetab väljakutsete jälgimise (käsklus "LOG
OUT"). Pärast seda SES vastuvõtja on kasutusel EGC vastuvõtjana (klass 2).
Kui laevas puudub SES Inmarsat C või kasutatakse 1. klassi jaama, siis MSI info vastuvõtuks tuleb kasutada
eraldi EGC vastuvõtjat, lisaks Inmarsat A, B ja M terminalile (klass 0, moodus 2).

Inmarsat koosseis.
 MERESIDE

Kosmiline segment.
Vt. joon. Emm 1A.
Süsteemis kasutatakse 4 töös olevat geostatsionaarset satelliiti orbiitidel kõrgusega ligikaudu 37 000 km Maa
ekvaatori tasapinnal. Iga satelliit sai oma nime vastavalt ookeani regioonile, mida ta teenindab. Peale töös
olevate satelliitide omab kosmiline segment veel reservsatelliite. Vajaduse korral võib osa trafficu'st
(sõnumite voost) viia üle reservsatelliidile.

Maapealne segment.
Maapealne segment omab oma koosseisus CES võrgu. CES-d on Inmarsat A, Inmarsat C ja Inmarsat B/M
jaoks erinevad, kuigi asuvad ühes geograafilises paigas. Iga CES tagab sideliini satelliidi ja maapealsete
sidevõrkude vahel ning võib omada üheaegselt mitu kanalit sideks SES-ga. CES-s kasutatakse
suuremõõtmelist antenni (paraboolne antenn diameetriga umbes 15 m) ja see jaam omab mitteunifitseeritud
konstruktsiooni.
Kolmanda põlvkonna satelliidid töötavad aastast 1996. Suunal laev ( satelliit töötavad satelliidid L-
sagedusalal (1.5 - 1.6 GHz) ja suunal satelliit ( kallas C - sagedusalal (4 - 6 GHz). Kolmanda põlvkonna
satelliidid omavad navigatsioonilise transponderi, mis töötab sagedusel 1575.5 MHz. See arv satub kokku
GPS C/A sagedusalaga. Kolmanda põlvkonna satelliidid erinevad varasematest selle poolest, et nad omavad
globaalse kiire ja 5 kohaliiku kiirt (varasematel oli vaid globaalne kiir). Kohalik kiir kontsentreerib suurema
võimsuse väiksematesse rajoonidesse, mis võimaldab kasutada kompaktsemaid maapealseid jaamu väiksema
energia kuluga, mis omakorda viib kosmilise segmendi kasutamise hinna alla. Iga kolmanda põlvkonna
satelliit omab läbilaskevõimet, mis on ekvivalentne 355 Inmarsat A telefoni kanaliga, kui kõik ressursid on
lülitatud globaalsesse kiiresse või 2800 kanaliga, kui kõik ressursid on lülitatud kohalikesse kiirtesse.
Iga ookeani regioon Inmarsat süsteemis omab võrgu koordinatsiooni jaama NCS (Network Co-ordination
Station), mis juhatab ja kontrollib telekommunikatsioonide liiklust selles rajoonis. Harilikult NCS ülesandeid
täidab üks maapealsetest jaamadest. Igal süsteemil Inmarsat A, C või B/M on igas ookeani regioonis eraldi
NCS. NCS annab vabad telefoniside kanalid sideks laeva ja CES vahel.
Üldine võrgutöö koordineerimine toimub 24 tundi ööpäevas võrgu operatsiooni keskuse NOC (Network
Operation Centre) poolt, mis asub staabi-kontoris Londonis. NOC peab sidet NCS-de ja CES-dega igas
neljas ookeani regioonis ja ka juhtimise keskusega. NOC:
teostab kontrolli võrgu ekspluatatsiooni üle;
aitab CES-sid ekspluatastiooniliste küsimuste lahendamisel;
vajaduse korral viib traffic'u üle ühelt satelliidilt teisele;
tegeleb uute satelliitide ekspluatatsiooni viimisega.
Satelliitide juhtimiseks ja kontrollimiseks on laiali paigutatud jälgimise jaamad, telemeetrilised ja käskluste
edastamise jaamad, mis on seotud staap-kontoriga Londonis.
Vt. joon. Malle 26.2.
VTU - protokolli tehnilised tingimused liini ühendamiseks.

Süsteem Inmarsat A.
Inmarsat A töötab aastast 1982 kuni aastani 2006, mil teda täielikult asendab süsteem Inmarsat B.
Protokoll_Teenistus__- telefon_- analoogne sagedusmodulatsiooniga;__- kanalite laialikanne (kanalite
kaugus üksteisest)_- harilikult 50 kHz, vahel ka 25 kHz;__- teleks_- 22 kanalit kandevsagedusel;__- andmete
edastamine (arvutilt arvutile)_- 9.6 kbitti/s;__- suure kiirusega andmete edastamine_- 65/56 kbitti/s;__- side
hädaohu korral_- sarnane tavalise sidega;__- laiendatud grupi väljakutse (Group Call Service)___Telefoni
reziimis hääle edastamine toimub analoogmeetodil kompaundeerimisega suhtes 2:1 (signaal surutakse
ajaliselt kokku), et tõsta demodulleeriva signaali kvaliteeti ja antakse edasi sagedusmodulleeritud signaali
kujul.
Kanali kvaliteet vastab üldjuhul signaali kvaliteedile maapealsetes sidevõrkudes. Riba laius on 32 kHz
telefoni kanalite puhul ja seega, kui kanalite laialikanne on 25 kHz, saab kasutada kanaleid vaid üle ühe.
Signaali suur kanali laius põhjustab side teenuste kõrge maksuvuse.
Faksimiil dokumentide edastamine toimub kiirusega 9.6 kbitti/s ja riba laius on 50 kHz või 25 kHz.
 MERESIDE

Teleksiside kiirus on 50 Bodi.

Kahepoolne telefoni ja teleksiside prioriteediga "Hädaoht" toimub praktiliselt nagu harilik side. Kui kõik
sidekanalid on hõivatud, siis sellise sõnumi jaoks vabastatakse üks sõnumite edastamise kanalitest.
Grupiviisilised väljakutsed on võimalikud, kuid üldjuhul saadakse see paljukordsete ühendustega sel samal
kanalil iga laeva jaamaga järjekorras.
Laeva terminal omab ühte saatjat ja kahte vastuvõtjat. Saatjat kasutatakse telefoni side sagedusmodulleeritud
signaalide edastamiseks, paljujaamalise juurdepääsuga ajalise signaalide jagamisega teleksi reziimis ( kannab
nimetust TDMA (Time Division Multiple Access) ja nõudmise reziimis (request) signalisatsiooni
edastamiseks. Ühte vastuvõtjat kasutatakse ajalise tihendamisega TDM (Time Division Multiplex) signaalide
vastuvõtuks teleksisides ja signalisatsiooniks. Teist vastuvõtjat kasutatakse sagedusmodulleeritud signaalide
vastuvõtuks raadiotelefoni sides. Järelikult mobiilsidejaam tagab simplex teleksi signaali vastuvõtu
samaaegselt jaama töötamisega duplex telefoni reziimis.
Efektiivne isotroopiline väljakiiratud võimsus Inmarsat A terminalil on 36 dBW.
Fastnet Radio (Saksamaa): www.fastnet.de

Väljakutse prioriteediga "HÄDAOHT".

Hädaväljakutse formaat on järgmine:
laeva nimi, kutsung ja Inmarsat (SES) number ( vt. joon. Malle 25;
laeva asukoht (( ja ();
avarii liik;
ükskõik, milline olukorda täpsustav info, mis võib abistada päästmist.

Kahe arvulised teenuste koodid.

00 ( automaatne väljakutse rahvusvahelisel kanalil;
31 ( mereteated (teated meremeestele);
33 ( tehnilise abi küsimine;
37 ( aja ja maksumuse küsimine väljakutse lõpul;
43 ( laevade positsiooni teated;
91 ( automaatne liini testimine;
92 ( komisjoni testid võrku lülitamisel.

Süsteem Inmarsat B.
Protokoll_Teenistus__- telefoniside_- sagedusmodulleerimine hääle kompaundeerimisega;__- kanalite
eraldatus_- 20 kHz;__- hääle edastamise kiirus_- 2.4 kbitti/s;__- faksimiilside edastamise kiirus_- digitaalne,
9.6 kbitti/s;__- info edastamise kiirus teleksisides_- 50 Bodi;__- andmete edastamise kiirus_- 9.6 kbitti/s
(täiendavalt 16 kbitti/s);__- suure kiirusega andmete edastamise kiirus_- 64/56 kbitti/s;__- andmete
edastamisel kaitse vigade eest___- grupiline väljakutse___- väljakutse prioriteediga "Hädaoht"___-
väljakiiratav isotroopne võimsus_- 33 dBW__
Inmarsat B erinevused.
terminali madalam hind;
väljakutse madalam tasu;
paljufunktsiooniline grupi väljakutse teenus (võrreldes Inmarsat C ja M-ga);
väiksem võimsus ja väljakiiratava võimsuse juhtimine;
suurem kanalite arv sagedusele;
signaali kompaundeerimine telefonireziimis ja andmete edastamisel (ainult väikese kiirusega),
digitaalne faksimiilsõnumite ja andmete edastamine;
kõrge töökindlus ja kvaliteet seoses kaitse kasutamisega vigade vastu andmete edastamisel.

Süsteem Inmarsat C.
Süsteem viidi ekspluatatsiooni aastal 1991 lisaks süsteemile Inmarsat A ja ta tagab odavama globaalse side
väikesemõõtmelise SES abil, mida on võimalik asetada keskmistele laevadele. Süsteem Inmarsat C ei oma
 MERESIDE

telefonireziimi. Tekstsõnumite edastamine SES ja abonendi vahel põhineb info kogumisel, hoidmisel ja
edastamisel (store and forward). Edastatav sõnum koostatakse SES-s ja paketivormis antakse edasi valitud
CES-le, kus pakett vaadatakse üle vigade suhtes, salvestatakse ja kogutakse üheks teateks (= store). Pärast
seda, kui CES saab kaldaside kanali sideks abonendiga, sõnum antakse edasi tema aadressile (= forward).
CES kaldaside kanalitena kasutatakse:
rahvusvahelisi teleksivõrke;
rahvuslikke teleksivõrke;
telefonivõrke;
andmete edastamise võrke.
Kalda abonendi lõppseadmeteks võivad olla:
teleksiaparaat;
faksimiilaparaat (ainult vastuvõtt);
personaalarvuti koos modemiga (kui kasutatakse telefoniliine).

Inmarsat C sidesüsteemi protokollid ja teenused.

Protokollid.
Protokoll_Teenistus__- kogumine koos järgneva edastamisega_- teleksi ja tekstisõnumid ning andmete
edastamine;__- arv- ja tekstisõnumid_- sõnumid faksimiilaparaadile, mobiilterminalilt mobiilterminalile;__-
teade hädaohust (esmane hädaväljakutse)_- teade hädaohust maapealsele teenistusele;__-
paljufunktsiooniline grupi väljakutse (EGC)_- teenistus "Safety Net" ja teenistus "Fleet Net";__- küsitlus ja
andmete kogumine_- teksti ja andmete edastamine . Andmete panga algatamine (initiation);__- andmete
pank_- positsioonide pank, teleksi ja andmete edastamine,__- eelnevalt asetatud andmete panga edastamine_-
saated plaanikohaselt (positsiooni pank, teksti ja andmete edastamine.__
Teadete kogumine, hoidmine ja järjepidev edastamine.
Kasutatakse sõnumite ja andmete edastamist laeva terminali ja maapealse abonendi vahel, aga ka kahe laeva
terminali vahel (harvemini). Need andmete paketid kogunevad süstemaatiliselt, kogutakse uuesti sõnumiks ja
järjepidevalt suunatakse lõppadressaadile vastavalt valitud sideteenistusele. See ei ole otsene andmete
edastamine reaalses ajareziimis, vaid asi toimub viitega. Tagatakse sellised teenuste liigid nagu:
teleks;
elektronpost;
andmete edastamine faksimiilaparaadile;
sõnumite vahetus kahe SES vahel.
CES-des teenuste liik võib olla erinev, kuid teleks on kohustuslik.

Teade hädaohust.
Inmarsat C tüüpi SES-i võib kasutada hädaväljakutse edastamiseks CES-le. Viimane koosneb infost hädaohu
kohta ja SES-i asukoha kohta. Hädateate edastamine on kohustuslik funktsioon SES-dele ja kõigile CES-
dele.

Paljufunktsioonilised grupi väljakutsed (EGC).

Viimased tagavad grupi väljakutse ja sõnumite edastamise grupi aadressile teleksi- või andmete edastamise
reziimis võrgu koordinatsiooni jaamade poolt.
Teenistus "Fleet Net" osutab info teenuseid laevakompaniidele.
Teenistus "Safety Net" on:
tsirkulaarse info edastamiseks meresõidu ohutuse kohta suunal kallas ( laev;
SAR tööde koordineerimiseks;
navigatsiooniliste, meteoroloogiliste ja kaldalähedaste teadete edastamiseks.

Küsitlus, andmete kogumine ja andmekoondiste edastamine.

Lisateenused (mittekohustuslikud) SES-le ja CES-le.
 MERESIDE

Küsitlus ja andmete kogumine on kasutusel automaatseks sõnumite edastamiseks või andmekoondiste

edastamiseks SES-lt. SES saab instruktsiooni aja kohta ja info edastamise korra kohta. Küsitluse
andmekoondised võivad sisaldada teksti- võiarvinfot ning info hulk neis on suhteliselt väike.
Andmete kogud kujutavad endast lühikesi infopakette, mis edastatakse CES-le signaalipakettides. Kuna
puudub side loomise protsess ja signaalipaketid ise on lühikesed, siis on selline teenistus suhteliselt odav.

Andmete edastamine graafiku järgi.

See teenistus on kõige kindlam ja kõige odavam variant andmete koondiste edastamisel, kus SES edastab
andmekoondisi regulaarselt varem määratud ajaintervallidega. Tüüpilised kasutusalad küsitluse, andmete
kogumise ja andmete edastamise alal on:
positsioonilised andmed;
distantsiline ülevaatus ja kontroll.
Viimane süsteem võimaldab teostada järelvalvet ja distantselt juhtida protsesse. Satelliitside, võrreldes teiste
sideliinidega, tagab selle töökindluse ja ökonoomsuse. Selleks kasutatakse programmi SCADA (Supervisory
Control and Date Aquisition).

Side hädaohu korral ja ohutuse tagamiseks.

Teade hädaohust.
See on kohustuslik protokoll kõikidele SES-dele. Laeva operaator sisestab SES-i kaldamaapealse jaama
CES-i identifikaatori, kellele ta edastab hädaväljakutse. Hädaväljakutse formaat on järgmine:
laeva nimi, kutsung, identifikaator (MMSI number);
laeva asukoht (( ja ();
kurss ja kiirus;
hädaohu põhjus (tulekahju, veega täitumine, piraatlus jne.).
Hädaväljakutse edastamine toimub harilikult ühe nupuga ja sõnum saadetakse ära üksiku andmete kogumiku
paketi kujul signalisatsiooni kanalil. Sõnumit edastatakse ükskõik mis ajal, isegi siis, kui SES pole
registreeritud võrgus või sõnum katkestab jooksva korrepondentsi vastuvõtu. Kui hädaväljakutse pole
fikseeritud CES-s, siis edastatakse ta NCS-le. CES edastab väljakutse RCC-le ja see säilitatakse CES-s ja
NCS-s. Pärast seda võib hädas viibiv laev edastada täiendavat infot, mis samuti säilitatakse. Esmane
hädaväljakutse kinnitatakse CES või NCS poolt.

Sõnumid prioriteediga "HÄDAOHT".

Pärast esmase hädaväljakutse saatmist ja selle kinnitamist CES poolt, hädasviibiv laev võib edastada
täiendavaid sõnumeid hädaohu kohta prioriteediga "Hädaoht" (side päästeoperatsioonis). Selliseid sõnumeid
töödeldakse kiirendatud korras ja kui puudub vaba sidekanal, siis üks korrespondentsi edastamise kanalitest
vabastatakse sõnumi "Hädaoht" jaoks. Sõnumeid prioriteediga "Hädaoht" võib edastada ka CES, näiteks
SAR tööde koordineerimiseks.

Teenused kahe arvulise koodiga.

Nagu teistes Inmarsat standardites, on kahe arvulised koodid kasutusel ka Inmarsat C-s, et saada otsene side
vajaliku maapealse teenistusega.

Paljufunktsiooniline grupi väljakutse.

Viimane kasutab Inmarsat C kanaleid, kuid EGC vastuvõtja võib kuuluda ka Inmarsat A või B antenni
süsteemi, et tagada "Safety Net" ja "Fleet Net" vastuvõtt.
Teenistus võimaldab MSI info edastamist kaldalt laevadele. Teenistus pole tasuline.
MSI info edastamiseks kasutatakse järgmisi rajoonide tüüpe:
rajoon piiratud nelinurgaga;
rajoon piiratud ringiga;
NAVAREA või NAVTEX rajoon.
 MERESIDE

Teenistus "Fleet Net".

Teenistus edastab kommertsinfot laevade grupile (laevad ühe riigi lipu all, ühe laevaühingu laevad).
Teenistus on tasuline. Info võib koosneda:
info laevastikule või laevaühingule;
ilmaennustused kommertslaevadele;
info sadamate traffic'u või vedude kohta;
spetsiaalsed uudised;
turuhinnad (merevedude kohta).
Infot edastatakse laevadele, näiteks kes omavad ENID identifikaatorit.