You are on page 1of 81

PA/2015/228

IBIZO : DUBE HLONIPHANI

USUKU: 03/ 03/19

ISIFUNDO: AMASIKO: AMANOTI KAMFUNDI

ISIHLOKO: IMIKHUBA LAMASIKO AMANDEBELE

KUYINI UMAHLUKO PHAKATHI KWEMIKHUBA LAMASIKO?

IMIKHUBA

 Yindlela isiko eliqhutshwa ngayo sekusiya ngemihlobo yabantu.

 Isibonelo: Isiko lokuthathana: indlela eliqhutshwa ngayo esiNdebeleni

kwehlukile lendlela okwenziwa ngayo esiKhalangeni, esiTongeni, kumbe

esiShoneni

ISIKO

 Yingqubo ebakhona ethize ekuyo yonke imihlobo jikelele. Isibonelo: Isiko

lokwendisa, isiko lokhulisa abantwana, isiko lokulobola etc

 Okwenza kube lokutshiyatshiyana kwemikhuba yikwehlukana kwezizwe

ezazihamba ziginywa yisizwe samaNdebele ngesikhathi sisuka sisiyachapha

uLimpompo silubhekise kule. “Inkosi yakubona ukuqakatheka kokuthi

ivumele amanye amasiko ezizwe zokuthunjwa atshebane lawayo ngendlela


PA/2015/228

eyenza ukuthi laba abezizwe bazizwe belokuziqhenya ngamasiko amatsha

ayesedalekile” (Imikhuba laMasiko amaNdebele: T.M Ndlovu)

UKUPHENJWA KOMUZI

 Umuzi wakhiwa ngbantu ababili. Indlela yokukhomba kwezolo leyanamhla

sekutne

UKUKHOMBISA

A) Indlela yayizolo / Ukuphuma iganga

- Amajaha ayebona izintombi emithimbeni. Amajaha ayezilandela intombi

emveni komthimba aze ayephenduka sebanga kwazo kodwa aliphose

ilizwi athi “Hiya ntombi (ayitsho ngegama) ngitshiya ingqobe kuwe.

Kusasa ungangikhohlwa ngizahambela khonangapho”.

- Ngemva kwalokhu kuhlangana, amajaha ayesezilanda ngekhaya

intombi . Ijaha likhombisela intombi kwayo libalele.

- Lalifika likhuleke lizibike ukuba lingubani, owangaphi, umninimuzi

sezalitshengisa ixhiba elilamankazana kumbe babize intombi eyodwa

ezalithatha lelijaha kuyiwe exhibeni elilamantombazana.

- Indlela lelijaha elalizaxoxa ngayo lomninimuzi kumbe liphendule ngayo

yayihle, ibonise injongoyohambo lwalo jaha.


PA/2015/228

- Lalithi lingangena, kuxoxwaxoxwe exhibeni besekusithi lezi ezinye

intombi ziphume kusale eyiyo efunwayo. Nxa ijaha selivalelisile, zonke

zaziliphelekezela. Zinengi izinto abadala ababezikhangela kibo kajaha

nxa lithe lafika.

a) Balobuntu yini?

b) Abahambi ebusuku yini?

c) Abasimavila yini?

d) Bafuyile yini kumbe ngabayanga?

e) Bayakwazi ukulima yini?

f) Lumuntu wayezenelisa ukugcina umntanabo yini?

- Nxa kwakungesilokho umninimuzi ayehle amtshengisele umfana ukuthi

kemukelekanga ngokwenza lokhu:

a) Mxoxisa ingxoxo engapheliyo bengamniki ithuba lokuya exhibeni

b) Umutshela mathupha ukuba bona abahambelani labakibo

c) Ngokusala bexwayisa amantombazana ukuba lelijaha alifuneki lapha

ekhaya

B) Indlela Yalamuhla

- Sekuhlanganwa endaweni ezitshiyeneyo, emgidweni, ebhoreni,

emitshadweni, ezikolweni, emasontweni, ezindleleni, ekuhambeni,

emisebenzini laku facebook


PA/2015/228

- Amajaha awasayi kubo kantombi ukuyakhombisa. Abantwana bathi

bayesaba abazali. Abazali labo bathi iphutha lisekuthini abanengi

sebekhombana besafunda okuyinto angabaphazamisa ezifundweni

- Amajaha amanengi akulezinsuku sekhombisela ukudlala ngabantwana

babantu hatshi ukuthatha ngakho uyabe engafuni lokwaziwa lapha

ekhaya.

UKUKHOMBA KWEZINTOMBI

 Intombi ibisiba ngumngane omkhulu kaninakhulu. Kunguye omtshela konke

mayelana lejaha lakhe.

 Ngugogo obethunywa ukuba ayebika ebazalini bentombi ukuba

sithombilekodwa isiphetho babize yena umnikazi ndaba.

 Kwakuqakathekile ukuthi intombi nxa ibuzwa ngejaha leli ibonise ulwazi

ngalapho elidabuka khona. Abazali babethuma ugogo ukuba alibize lelijaha,

lize, balihlasele ngemibuzo baze basuthiseke ngalo.

 Besebelitshela ukuthi kuzamele lize lomuntu omdala wakibo bazekhuluma

laye. Ngemva kwalokho laliqonqoselwa ukuthi lingezi ebusuku, lize

kukhanya libonwa ngumuntu wonke.

 Sekuzalungiselwa ke kubonakale ukuthi intombi ingaphuma nini ngoba

lakho akumelanga kubuye kuphele isikhathi eside ilokhe ingakaphumi


PA/2015/228

UBUNTOMBI LOBUJAHA

 Ijaha lalingalali lentombi yalo ngaphandle kokuze bathathane. Lanxa ijaha

lalingakhulelwa yimizwa kwakuqakathekile ukuthi intombi yale lobuntombi

bayo

 Intombi yayivunula ingcubula, imisisi, lamabhetshu ukuze kuyincedise

lapho ijaha selifuna ukuthatha ngodlakela ubuntombi bayo. Ngaphandle

kwalokho, intombi yayingayala ukuqethuka ijaha liqedele imizwa yayo

emilenzeni.

UKULUNGISELA UKWENDA / UKUTHATHA

 Kwakusithi ngemva kokuba ugogo kumbe uyisekazi wentombi sebike

kuyise ngokukhula komntwana, intombi yayiqhutshwa kubo kajaha

sekunqunda amehlo banyenye bangene exhibeni kodwa babengalali kibo

kajaha.

 Lowo ophelekezelayo kwakungu sonyongwana. Intombi isiyaqala

ukuvalelisa.

 Mhla becolwa bathelwa ngenyongo yalokho abakuhlatshelweyo kubikelwa

abaphansi ukuba bamgane lapho ayakhona.

 Inyongo yayivuthelwa igcwale umoya ibisigqizwa ngusanyongwana. Isinye

sasichithwa umchamo besesihlohlwa amadanga asigqize esandleni


PA/2015/228

sokunxele. Lokhu kwakusenziwa zonke izindawo lapho abahambe wacolwa

khona

 Ebukhweni kwakungalalwa khona. Isitshwala sebukhweni sasingadliwa.

Abakhwenyana babesidla inkobe lokunye okufana lamaqebelengwane.

Lawa maqebelengwana ayelunywakabili kathathu alahlelwe phansi

 Nxa kusehlobo, amakhomane lesijeza kwakungadliwa. Umumbu wayesidla

phakathi esekela isihlolo lesidindi. Uchago lwalungadliwa. Imfe yayidliwa

amalunga amathathu loba amane awaphakathi alahle awaphezulu

lawesidindini.

UKUVALELISA KWENTOMBI

 Kwakuthi sekukhulunywe kwavunyelwana ngokwenda kwentombi

beseyihamba ivalelisa ezihlotsheni. Uyise wayekhetha omuntu

wokuyiphelekezela. Izihlobo zazimcola yiloba ngani.

 Zazihle zimkhunge khonapho lo oyakwenda ngokugoqela izitsha,

ingcebethu, izihluzo, amacansi lembiza.

UKUYABONA UMUZI

 Intombi kwakumele iyebona lapho ezayendela khona ingakendi.

Yayidingelwa umuntu wokuyiphelekezela.


PA/2015/228

 Babefika ntambama sekunqunda amehlo baye exhibeni. Kwakudidizelwa ke

lapha kudingwa izitshebo njengoba bayabe bevele bekade belindelwe.

 Nxa behlatshelwe imbuzi ezangaphakathi babengazidli. Ntambama intombi

yayingalali lejaha. Kusasa babevuka bakhe amanzi batheze lenkuni.

Okwakuqakathekile lapha yikuthi nxa befika lamanzi kumbe lenkuni

babengangeni lakho ngekhaya. Babesethulwa ngabalapha ekhaya

bengakangeni

 Babengahlala insuku ezimbili loba ezintathu besebevalelisa. Mhla

sebebuyela babethwala ingxenye yembuzi ababekade beyihlatshelwe

bahambe layo.

 Ngemva kwalokhu kwasokusele ukuthi intombi iqhutshwe iyekwendiswa.


PA/2015/228

IBIZO DUBE HLONIPHANI

USUKU: 23/03\19

SIFUNDO: AMASIKO

ISIHLOKO: INDLELA ZOKUTHATHANA

A) UMTHIMBA WESINTU

- Umthimba uyafana lomtshado walamuhla. Kwakusithi nxa intombi

isivalelisile kubekwe usuku ezaphuma ngalo ekhaya lapha. Izikhathi

ezazithandeka okwakusendiswa ngazo yizikhathi zebusika sekuphelile

ukubhula kusiyafika intwasa. Isikhathi sezulu sasingalunganga.

- Ekubekweni kosuku lokuphuma komntwana kwakunqinekwa

ngelimnyama. Elimnyama leli kumhla inyanga ifile. EsiNtwini usuku

lokufa kwenyanga lusuku olungaluhle okungamelanga kwenziwe

imidlalo enjengokwendisa ngalo.

- Sona nje isikhathi sasiqanjwa ngayo inyanga ezwe umntwana uzaphuma

inyanga ethize isileviki ithwasile.

- Abakibo kajaha babengalutshelwa usuku lokungena komthimba kodwa

betshelwa nje ukuthi kuzakuba sekuqaleni kumbe phakathi kumbe

ekupheleni kwenyanga ethize


PA/2015/228

- Nxa sebetshwelwe lokho labo sebehlala beqaphile ukuthi bangajunywa

ngumthimba. Baqaphela ngokuhlala bethumela inhloli zabo khonale kibo

kantombi ukuthi zibine ukuthi kwenziwani. Babebona imithombo

yokupheka utshwala, omama bechola, inqwabanqwaba zenkuni

zazikhombisa umsebenzi ozenzeka.

- Usuku solusondele uyise wentombi yayehlala phansi lezihlobo

kukhethwe abantu abazakuya kwendisa umntwana. Kwakufuneka

izintombi eziyizona ezithiwa ngumthimba, kufuneke abafazi abadala

kuphinde njalo kufuneke lamajaha aphelekezela umthimba wona

ayethiwa likhetho kumbe umthimba wezinsizwa. Kuzamele kube

lomuntu oyindoda omdala onguye omele uyise wentombi onguye

okuthiwa ayekwendisa leyontombi.

- Ezintombini zomthimba kwakumele kube losonyongwana okunguye

owagqiza ingongo engalweni ngemva kokucolwa. Umthimba usuphelile

babebuyela lazo inyongo lezo ziyetshiswa.

- Inyongo zazitshiswa ngunini wentombi ebe isendiswa. Kwakusiba lula ke

nxa usonyongwana wayengaba ngumnawakhe wentombi eyendayo le.

Inyongo le yayiqakatheke ezintweni ezimbili:

1) Ubunengi bazo babutshengisa ukuthi umthimba ufike khonale kwabo

kajaha wacolwa ngezifuyo ezingaki njalo ezinkulu okunganani


PA/2015/228

2) Kwakusesatshwa njalo ukuthi bakhona abangaganga ngazo ngakho

kwakumele zigcinwe ngumuntu oseqotshana oyisihlobo salo owendayo

- Kwakusiba khon a njalo intombazana encinyane eyayibizwa kuthiwa

ngumthanyelo wakhe. Le intombazana kuzakuthi umthimba usuphelile

abanye sebebuyele ekhaya isale lodadewabo ekwendeni kwakhe. Yiyo

azabe eyithuma engakajayeli abantu balapha ekhaya

- Nxa intombi iphuma ngomthimba kumele icolwe ngenkomo ukuze

abantu abanengi laba badle bathole lompako. Kudliwa inyama kunathwe

lotshwala.

- Kuzakuthi sekusondele isikhathi sokuthi aphume ekhaya (ngemva

kwemini enkulu) bamthathe abadala, izalukazi lamaxhegu, bangene laye

endlini sebesiya mlaya. Lapho setshelwa okokucina ukuthi kumele afike

aziphathe njani ekwendeni kwaakhe.

- Utshelwa konke azahlangana lakho phambili: ulivila, uyancitshana,

ulitshapha, ungumthakathi lokunye okunengi okungamnandi. Intombi

yayicina ikhala nxa ilaywa, mhlawumbe kubangelwa yikwethuka.

- Ngemva kokulaywa sekumele aphunyiswe ke. Uzaphuma lapha athathwe

ngumnewabo ngesandla angene laye esibayeni. Esibayeni lapha ufika

aphehlelwe isithundu ekhanda.


PA/2015/228

- Isithundu lesi siyinhlanhla esibhubhudla amagwebu amhlophe.

Sizaphehlwa –ke amagwebu lawo athi khaphakapha emahlombe akhe.

Lokhu kuthiwa kwenzelwa ukuthi abe lenhlanhla afike ahlale kuhle

ekwendeni kwakhe.

- Ngemva kwalokho umnewabo usemdonsa ngengalo efohla isibay;

kasaphumi ngesango kodwa uyafohla. Phela engaphuma esangweni

uzabuyisela emuva inkomo ezizamlobola.

- Ephuma esibayeni kasabuyeli ngekhaya, sehle eqonda indlela yakwabo

kajaha kanye lomthimba wakhe, kamelanga anyemukule emuva. Intombi

ephuma emzini ovuthiweyo yayiphiwa isifuyo nguyise eyayizahamba

laso isiyagana ngaso. Kwakungaba yinkomokumbe imbuzi. Isifuyo lesi

yayihle ihambe laso mhla iphumayo kwabo. Umthimba uphuma

kontombi, kuyabe kulabako ntombi kuphela abakojaha abekho.

- Kwangungenwa kwabo kajaha nxa kusithi hwalala. Nxa kwakukude

kojaha umthimba uzasuka isikhathi sisesekhona kodwa ulale endleleni.

Usuvuka kusasa usahambe uze uthi nxa usubanga khona ucatshe

uphumule umelele ukuthi ilanga litshone ukuze ungene sekunqunda

amehlo. Babezibika ngokuhaya ingoma


PA/2015/228

- Umthimba wawufika ume esangweni ungazabe usahamba abakibo kajaha

baze bawukhunge mhlawumbe ngembuzi sekusiya ngokuthi bami njani

lapha ekhaya.

- Babekhungwaa ngembuzi, ngobuhlalu, ngenkukhu kunye lemali.

Kwakudaywa amacansi egumeni lapho umthimba owawuzanyathela

khona.

- Balungiselwa ukudla abantu bemzini laba kuhlatshwe intondolo. Inyama

le kwakuthiwa yindlazadla. Yayingakhukhuzwa iphele emathanjeni.

- Ikhetho (amajaha akade eqhuba umthimba) ayehlatshelwa inkomo

ngelanga elilandelayo. Kayilamthetho inkomo ehlatshelwe ikhetho.

Ntambama ikhetho liyavalelisa.

- Ngelanga lesithathu uyacolwa umthimba wezintombi. Wawuvuka

ekuseni uyegeza, besekuyiwa esibayeni batshengiswe inkomo abaccolwa

ngayo kodwa umlobokazi wayesala endlini.

- Inkomo ecola umthimba kumele igwazwe kanye ihle ife. Kungehlula

lokho umkhonto wawuhluthunwa zintombi zomthimba. Ukuze amajaha

aphinde kwasekumele bawuhlawulele umkhonto lowu.

- Isikhumba senkomo le kwakumele singabhotshozwa. Ukusibhoboza

kwakukhombisa ukuthi umlobokazi uyasolwa. Ngemva kokuhlinza,

amantombazana ayethatha inyongo, umswane wonke uvutshaniswe


PA/2015/228

lomquba. Ezangaphakathi zonke lomkhono kuhanjiswa kusihlobo

sikantombi esihlala eduze kwabako jaha. Inyama le kwakuthiwa

yisigubhu.

- Ngelanga lomthimba umlobokazi wayemekeza. Kwakumekezelwa

esibayeni. Ukumekeza yikugida komlobokazi mhla esenda. Ukumekeza

kwakulungiselwa njengokutshada kwakathesi

- Umlobokazi wayetshwama kwesinye isikhathi. Kukuthi bangaqeda

ukuhlinza izintombi zihluthune ezangaphakathi bazikhamele inyongo,

basiqumaqume amaqatshana, bazikhanzinge edengezini. Bazadobha

amaqatshana lawana badle lomlobokazi laye adle. Isenzo lesi kuthiwa

yikutshwama. Ukutshwama lokhu yikuqinisa umlobokazi ukuthi angaze

adelelwa ngabemendweni njengoba ezangaphakathi zilezibindi kizo.

- Umlobokazi wayemekeza, kuthi nxa eligabazi abantu babukele bakholise

. babesithi “ayisibugabazi nje yintume”. Uzamekeza esiyathatha umyeni

wakhe amekeze laye

- Umlobokazi kuzafanel ayekhunga abomuzi. Usezakuza esibayeni

esephethe isigxingi samanzi logebhezi lugcwele izipho. Kuzakuthi

uyisezala aphiwe ingqathayi yembuzi eba yisibonelo ukuthi ukhungwa

ngembuzi. Kuzakuthi umyeni amkhunge ngomgoqo omutsha.

Kuzaqhubeka kusehla inengi liphiwe umucu wobuhlalu.


PA/2015/228

- Umthimba uzalala ugida ubusuku bonke. Ngalobu busuku umlobokazi

uzanyenya ayelala lomyeni wakhe exhibeni. Bazabe belala ndawonye

okokuqala belokhu bakhombanayo.

- Loba kunguye olande umyeni, kwakumele angavumi ukuhlanga laye

umyeni wakhe. Kwakumele umyeni alwise aze aphumelele. Intombi

zonke zazivunula ingcubula. Ingcubula kwakuyisibhibhi esenziwa

ngenxoza yobubende. Yayinceda ekukhothameni, lekuvikeleni

ubuntombi. Umlobokazi wayesala ukuyukhulula ingcubula le, lejaha

lisala ukuthi alale eyivunulile.

- Bazatshudulana ke bebangisana ingcubula leyo. Wayetshelwa ukuthi

angavumi ngabo mthimba. Ujaha wayecina ephumelela ukudabula

ingcubula ngoba elamandla, “uzibanibani yindabula yami” umuntu

esitsho umkakhe nxa endele ejaheni aqala ngalo ukwazi indoda.

Umlobokazi uzavuka emadabukakusa abuyele kwabakibo.

- Kusasa umthimba uyavuka uyetheza inkuni ngemva kokugeza emfuleni.

Baqalisa ibonda lenkuni elizasala lisengezwa ngumlobokazi

losonyongwana. Ilanga lalithi liphuma sebevela theza, sebezathatha

imithanyelo bathanyele iguma kuthiwe bacitsha inyawo zabo.

- Bazahlatshelwa imbuzi bancame. Ukuncama yikudla okudliwa ekuseni

abantu belungiselela ukuhamba


PA/2015/228

- Ngemva kokudla kuzangena isalukazi salapha ekhaya, kungaba

nguninakhulu, kumbe uyisekazi kumbe uyisemkhulukazi wejaha, nxa

bonke laba bengekho. Sizakuza siphethe amahlamvu omsehla

okuzathintitha uthuli ezinyaweni zomthimba.

- Isalukazi lesi sasibuya lomfuma, sibathintithe izinyawo ngamahlamvu

omsehla, singaqeda sibagcobe izinyawo lembala ngaphandle kuka

mlobokazi losanyongwane. Le yayiyindlela yokubonga umthimba kukho

konke abakwenzile ekubuyeni lomlobokazi lapha ekhaya. Umthimba

uzaphiwa inyama yompako, uvalelise

- Umlobokazi wayengaphelekezela abakibo kodwa odadewabo kajaha

babehamba bemelusile ngoba kavunyelwa ukuba edlule

emahlukanandlela kumbe ukuchapha isifula. Bangalibala aze adlule lapha

bazahlawula ukuthi abuyele.

- Wayesala ke umlobokazi lomthanyelo wakhe onguye ozabe emthuma aze

ajayela abantu balapha ekhaya. Intombazana le uzayibisela kwabo mhla

esesiyaphinda imikhondo.
PA/2015/228

IBIZO DUBE HPONOPHANI

USUKU 30/03/19

ISIFUNDO: AMASIKO

ISIHLOKO: INDLELA ZOKUTHATHANA-UDIWO

 Akusibo bonke ababephuma ngomthimba ngoba abanye abantu babeswela.

Umthimba wawufuna abantu abazimeleyo.

 Abanye babengawenelisi umthimba njengoba lanamuhla abanye bengenelisi

indleko zokuthwala umtshado.

 Intombi eyayilabazali abaswelayo yayiphuma ngodiwo

 Kwakusithi isizaphuma intombi kuphume isigijimi siyebikela abakwabo

kajaha ukuthi bazaletha umlobokazi. Uyise wentombi uzacela omama

ababili kumbe oyedwa ukuba aphelekezele intombi ekwendeni kwakhe.

 Uzayicola ke lentombi. Intombi ephuma ngodiwo yayicolwa ngembuzi.

Kwakuphunywa ntambama kuyengenwa kibo kajaha kusihlwa. Selufikile

lapho udiwo lwaluhlala phandle luze lungeniswe endlini.

 Kuthi ke oqhuba intombi abesesithi “Silethe umntwana uzokwenda.”

Kwakuthi ngelanga elilandelayo lucolwe udiwo. Akukhathalekile ukuthi

ngesifuyo bani, imbuzi loba inkomo


PA/2015/228

 Ukucolwa kwentombi kwakuqakathekile kakhulu ngoba esiNtwini

ukuchithwa kwegazi lenyongo kukholwa ukuthi yiyo indlela yokubikela

amadlozi ngokuphuma kwentombi ekhaya lokungena kwayo emzini.

UKUBALEKISA

 Ukubalekisa kumbe ukufohlisa intombi kwakusenziwa nxa abazali bentombi

besala kumbe belokhu bebhodabhoda nxa intombi isithi isifuna

ukuyakwenda. Ukuzilazila kwabazali kwakungabangelwa yikuthi becabanga

ukuthi intombi yabo iphangise kakhulu isesencinyane kumbe njalo basole

lona ijaha bathi liselincinyane kumbe njalo basole ujaha nje loba ekhulile.

 Ijaha lizatshutshisa lithi selifuna ukuthatha ngakho intombi nxa izimisele

lizayibalekisa.

 Kumele intombi ivumelane lejaha layo ukuthi benze lokhu. Intombi eyenda

ngokubalekisa ayivalelisi izihlobo kodwa eyenda ngodiwo iyavalelisa.

 Intombi yayibikela ugogo ngalokho ezakwenza, ujaha yena wayebikela

uninakhulu kumbe unina omncinyane.

 Ijaha lalilanda intombi exhibeni sebelele abantu lapha ekhaya. Babefika

baqonde exhibeni likajaha, ekuseni ujaha sezathuma unina omcinyane ukuthi

ayebikela abadala ukuthi kulomuntu wenzini exhibeni lakhe.


PA/2015/228

 Bazahlangana abadala, kuthunywe umuntu kibo kantombi ayebazisa ukuthi

umntanabo ulapha. Lowo othunyiweyo wayefika ame esangweni amemeze

athi

‘Bathi abakozibanibani dingelani ngapha’.

 Nxa abakontombi bengabantu abalolaka wayengatshaywa lowo mathunywa.

Hamba uyebatshela ukuthi azocolwa

 . Sezaphelekezelwa umlobokazi kibo, sekumiswe usuku lokumcola.

Ekhuphendukeni kwayo kibo kajaha izafika icolwa futhi ngoba yinto

eyayiqakathekile leyo kuyikubikela amadlozi.

 Nxa icolwa intombi uyise wayebika athi

 Nango umntwana, uyaphuma usesiyakwakha kozibani. Limkhangele

khonale afike athole inhlalo kodwa lingamhluphi umntwana.

 Lokhu kwenza inhliziyo zabazali zikhululeke ukuthi umntanabo uthole

izibusiso zabo uzathola lezabaphansi.

 Intombi ethe yenda isike yazala kwakungafihlwa lokhu. Uyise wentombi

enjalo waye livala ihlazo leli ngokukhupha inkomo iye kwabo kajaha

kuthiwe yinkomo yokumgcwalisa. Inkomo le yayihle iphume khona mhla

esenda. Umfazi osethe wagcwaliswa, loba indoda isithatha isithembu nguye

umfazi omdala owokuqala njalo nguye ozala indlalifa lapha ekhaya. Nxa

engagcwaliswanga akayizali indlalifa loba kunguye owende kuqala.


PA/2015/228

UKUBIKA ISISU

 Kwakusenzeka ukuthi intombi izithwale ingakavalelisi kwabo. Uma lokho

sekwenzakele zazimbili izinto ezazijayele ukwenziwa esintwini: a)

ukwendiswa; b) ukuqhutshwa isiwe lapho eyathola khona lesosisu.

a) Ukwendiswa

- Yayithi ingabonala isizithwele inkazana ibuzwe nguyisekazi loba

ngunina omncinyane ethunyw ngabazali.

- Nxa isisu lesi isithethe ebantwini abangafunwa ngabazali bayo kuhle

kwenziwe imizamo yokuthi iphiwe indoda. Lokhu kwakusenziwa

masinya isisu singakakhanyi.

- Kwakudingwa ikakhulu umuntu omdala, nxa evuma ayemukele lentombi

atshelwe lokhuthi izithwele. Bangavumelana ingane ezazalwa kuzathiwa

ngeyalapha ekhaya, njalo akehlukaniswa labantwana balapha. Uzazama

ukukuveza lokhu wayesetheswa icala.

b) Ukuqhutshwa isiyabika isisu

- Isicazile ukuthi isisu isithethengaphi abadala babedinga ukufakazi.

Ubufakazi lobu yikuthi ulikhombile yini lelijaha


PA/2015/228

- Yayithi ingakhomba intombi iphe ijaha layo isipho – ubuhlalu, kumbe

okunye. Ijaha lalo lalisipha intombi isipho. Isipho lesi intombi

yayisithatha isiphe uyisekazi kumbe unina khulu kumbe onina

omncinyane.

- Ijaha lalithi lingalala exhibeni lentombi, intombi leyo kwakumele isale

lenye impahla yejaha kungaba lisokisi, iyembe kumbe ingowane. Yizo ke

impahla zonke lezi eziba yibufakazi.

- Isizaqhutshwa ke ngumuntu omdala kumbe uyisekazi isisiya kubo

kajaha. Nxa befika kojaha kahlala ngaphandle komuzi nxa abakojaha

bebabingelela bazithulele. Lowo oqhubayo sezakuthi

- Silethe umthwalo wenu. Bazabuza ke abakojaha ngobufakazi. Ujaha laye

uzabuzwa nxa evuma sebezaphiwa icansi bahlale. Intombi ihle iye

exhibeni likajaha iyelala khona.

- Isizacolwa ngembuzi. Idatshulwa phakathi inyama enye igoqelwe

ngesikhumba sembuzi lesi umaqhuba uzabuyela layo ebazalini, yibo

ubufakazi bokuthi sivunyiwe isisu. Kwakuvamile ukuthi ujaha ahle

athathe.

- Kungenzeka ukuthi angathathi loba nje kwakungavamanga, ingane le

yayikhuliswa komalume, nxa sebeyifuna ekuhambeni kwempilo

yayilotsholwa kukhitshwe lesondlo


PA/2015/228

IBIZO:DUBE HLOIPHANI

USUKU: 04/03\19

ISIHLOKO:INGUQUKO ESIBEKHONA ENDLELENI ZOKUTHATHANA

Umthimba LoMtshado

 Umtshado wangena lama Sonto (churches). Kwathi labo asebengamakholwa

batshiya umthimba benda ngomtshado

 Kudala umlobokazi wayemekeza emini libalele khathesi sebeziqhenya

ngomtshado dore. Umehluko usekuqhutshweni kwakho

 Umthimbeni abakibo kamfazi yibo abesa umntanabo ekwendeni kwakhe,

abakibo kajaha abaqumi kibo kantombi.

 Emtshadweni imuli zombili yiyahlangana esontweni lapho abahlanganiswa

khona ngumfundisi abafungise baphume sebengumfazi lendoda. Lokhu

kuvame ukwenziwa ngezikhathi zekuseni.

 Sekuzaqondwa kwabo kamfazi lapho okuzatshonwa kugidwa, kudliwa.

Umlobokazi uhamba labo osanyongwana bakhe loba bengasagqizi inyongo.

Laba yibo phela abakhaphi.

 Ijaha lalo lihamba labalo abakhaphi. Ngokuhamba kwesikhathi sekusiba

khona njalo okungamantombazana okuncinyane okuhamba phambili

okuphatha amaluba ‘flower girl’


PA/2015/228

 Nxa sekufikwa kwabo kajaha kuzakwenziwa into efanayo kodwa lapha

imisebenzi iqondiswe kumlobokazi: bazagijima bethwele izigxingi zamanzi,

imigigo, begiga emoyeni, bepheka njalo njalo. Lokhu akusandanga, njalo

akusahlatshelwa ngomlomo, sekutshaywa ingoma zamachacho njalo abanye

banxusa amaqembu ahlabelayo

 Kwabo kamfazi batshona khona besuka esontweni, kuthi ntambama

bavalelise sekuyiwa kwabo kajaha, kuyegidwa ubusuku bonke nxa bethanda.

 Abantu sebekhunga bonke behlangene mhlawumbe esontweni kumbe kibo

kantombi kumbe kajaha.

 Inkomo ecola umlobokazi emtshadweni isihlatshwa abatshadayo labo

bengakafiki kwabo kajaha. Bafica sekuyinyama kanti emthimbeni wesiNtu

izintombi zomthimba zaziyitshengiswa iphila esibayeni, ziyikholwe kumbe

ziyale nxa ziyisola.

 Laba abatshadileyo bavuka belaywa ekuseni. Sebengavalelisa abako ntombi

yena asale lomunye ozamlibazisa

 UKUBALEKISA: akusavamanga ngalezi insuku kodwa kusenziwa.

 UDIWO: Kalisaziwa leligama, kodwa kulokhe kusenzakala ukuthi abantu

bathathane kungabanga khona umtshado, ikakhulu ebantwini abangayisiwo

makholwa
PA/2015/228

 AmaNdebele asalahla isiko lokhuthi umlobokazi ayekhunga abakwabo

kandoda mhla etshadayo njengalokho okwakusenziwa ngomthimba wesiNtu

mhlawumbe kubangelwa yikuthi intombi kayisavalelisi izihlobo zayo ukuze

iphiwe izipho.

NGEMVA KOKWENDA

 Wayetheza inkuni ezokupheka utshwala bomphekiso. Ngemva kotshwala

lobu umalukazana usezatshengiswa izinto zokuphekisa, etshengiswa ukuthi

umganu lo udlela bani lowo udlela bani. Atshengiswe imbiza, anikwe

amabele, abe sezaqalisa ukupheka ngonapha eziko likaninazala

 Esamutsha kulokudla angavunyelwa ukuthi akudle. Wayengadli uchago

lamasi, ezangaphangathi nxa kuhlatshiwe, inopi kumbe isijeza, wayedliswa

nguninizala lezi zinto ngemva kwesikhathi thize.

 Ukuthi aze adle ukudla lokhu uninazala wayehamba laye esibayeni

senkomo, kuthathwe amasi akhangezwe awabeke phansi; akhangezwe

okwesibili awanike umntwana. Ngemva kwalokhu segeza izandla

sekuphelile. Abanye amasi okokuqala babewafaka emlonyeni bawakhafule,

besebefaka esandleni somntwana, kubesekuphelile ukudliswa.

 Wayehlala umnyaka wonke ngemva kokudliswa, kuzalwe amathole amatsha

okuyilo uchango azaludla. Lokhu kwakuphathisa ukuthi umalukazana

azithobe, ahloniphe, esabe lamadlozi alapha ekhaya.


PA/2015/228

 Umalokazana wayephekela emkulwini “ekhitshini” likaninazala aze aphume

nxa uninazala esembekele amaseko lokhu kwakusenziwa nxa sekulo munye

umalokazana omncinyane.

 Kulesinsuku akusadingeki konke lokhu ngoba omalukazana abasahlali

laboninazala sebezihlalela bodwa kusukela umuntu esenda.

UKUPHINDA IMIKHONDO

 Phose ngemva kwenyanga endileyo umalikazana uyacela kuninazala ukuthi

abuyele kwabo ayephinda imikhondo. Kuninazala uthi ucela ukubuyisela

umnawakhe lo abekade elaye sonke lesi sikhathi (umthanyelo).

Uyaphelekezelwa ngoba besazi ukuthi uzabuya lempahla zakhe ezasala kibo

mhla ezokwenda.

 Wayethatha insuku ezimbili loba ezintathu nje kuphela. Ufika agelwe inwele

zonke kusale inwele esiphundu okuthiwa licholo. Lokhu sekutshengisa

ukuthi sephumile ebuntombini sengumuntu owendileyo. Icholo leli

lizagelwa mhla umkakhe efayo. Mhlalokho liyasuswa icholo inwele zakhona

zilahlwe ngawonye lesidumbu somkakhe. Icholo lingalinganiswa

lendandatho yalezinsuku.

UTSHWALA BEZIGUBHU
PA/2015/228

 Butshwala obabuphekwa, bunathwe, kubongwa inyama eyayibizwa ithiwe

yizigubhu. Izigubhu yinyama ephiwa isihlobo sentombi eyendayo esiseduze

kwalapho eyendele khona. Inyama le yayisuka enkomeni acolwe ngayo

kwabo kajaha. Zonke ezangaphakathi zaziphiwa isihlobo lesi sizidlele. Lesi

sihlobo yiso esipheka lobutshwala bokubonga inyama. Kwakungela sikhathi

sokuthi buphekwa nini.

UKUHLONIPHA KUKAMALUKAZANA

 EsiNtwini zazikhona izinto okwakumele umalokazana azihloniphe, ezinye

kumele azizile.

 Kwakumele angadlelani loninazala baze bakhuphelane izinto ezithile.

Uninazala angamupha imali kumbe inkukhu loba okunye okuthile, laye aphe

uninazala okunye.

 Kwakungamelanga ukuthi umalukazana loyisezala badlelane mhlawumbe

kuze kuphele umnyaka kumbe aza abelomntwana.

 EsiNtwini kuyazila ukuthi umalokazana abize ibizo likaninazala kumbe

elika yisezala. Kanti labo abazali bakhe laba abavunyelwa ukuthi bambize

ngebizo. Wayehle atshelwe amabizo okuzila ngakho ke kwasekumele

abelezinye indlela zokukhuluma.

 Umalukazana wayengeke axhawule uyisezala. Wayeguqa nje laphayana

ambingelele. Lomkhwenyana kwakufana.


PA/2015/228

IBIZO DUBE HLONIPHANI

USUKU 06/3/19

ISIFUNDO AMASIKO

ISIHLOKO AMALOBOLO

 Ayekhutshwa nxa sekuzelwe abantwana. Kwakungadingeki ukuthi

umkhwenyana aze akhunjuzwe ukuthi ziphume ezamalobolo.

 Kwakuthonywa umuntu kwabozala ayebika ukuthi ukmhwenyana sefuna

ukuhlenga abantwana besekubekwa ilanga. Isikhathi nxa sesithe sabaside,

uyise wentombi wayelakho ukuthonisa amalobolo ngalezi ndlela:

- Wayengathuma umuntu lapho okwendele khona umntanakhe afike athi

Abako zibani bathe ngizocela abantwana. Sebezabuza ke ukuthi bathe

bafuna okunganani. Uzatsho ke lowo othunyiweyo inani lenkomo

sebezasala belungisa

- Indlela yesibili yayi sithi uninakhulu womntwana ozala unina

wayesethekelela komkhwenyana athi esebuyela kwakhe acele abantwana

bonke ahambe labo. Uzafika khonale ahlale labo angaze ababisela.

Kuyabe sekufuneka ukuthi abantwana bahlengwe. Sekuzathunywa

umuntu alandele ayebika ukuthi sebefuna ukuhlenga abantwana.

UKUPHUMA KWENKOMO ZAMALOBOLO


PA/2015/228

 Ilanga selibekiwe umalotsholwa wayebuyela kibo ukwenzela ukuthi ahle

alungiselele lolosuku, apheke utshwala bokudlinzeka ukuza kwenkomo

zamzlobolo. Nguye ofika lombiko wokuza kwazo

 Ziqhutshwa nguye umkhwenyana ehamba lomkhongi njalo kwakumele

bafike ekuseni kakhulu. Umkhwenyana wayesala bucwalala nje komuzi,

umkhongi nguye owaye hamba ayekwazisa abomuzi ukuthi sebekhona

ngoba vele belindelwe

 Kwesinye isikhathi babefika bamemeze bengaphandle komuzi, sekusithi ke

abekhaya lapha bazaphuma bethwele induku baxotshane labo, labo

abazolobola bangene iganga. Kuzakuthi uyisekazi wentombi uzakuya

balanda ke.

 Sekuzayiwa esibayeni kukhangelwe inani elalivunyelwene, njalo kwakumele

zandise amathokazi, inkabi loba eyodwa kodwa ibengesantsha yayi

egugileyo. Abaphansi bayabe sebebikelwe ngodaba lolu.

 Abomuzi kumele bakhethe enye kulezinkomo bacole lezi ezinye, kumbe nxa

bethanda bethathe kwezabo kodwa into eyayiqakathekile yikuthi zicolwe.

Umkhongi nguye owayebusa ukuthi inkomo le ehlatshiweyo izakwabiwa

njani.

 Ngezikhathi ezinengi wayeyiqhaza phakathi, ingxenye ayiphe abomuzi,

iphekwe, idliwe, kunathwe lotshwala. Eseleyo yayingeyakhe uzathwala,


PA/2015/228

kuthi umlenze awuphe umkhenyana okuyiwo osabawufakazi ukuthi

uvunywe kuhle lapho akade ayelobola khona.

ZITHIWANI INKOMO ZAMALOBOLO

 Ziba zinkomo zomninimuzi, kodwa umninimuzi kumele akhiphe eyodwa

kulezinkomo zamalobolo anike unina wentombi le elotsholwayo. Kumele

kube yinkomo ensikazi. Ibizwa kuthiwe yinkomo yohlanga

 Unina wentombi angenza loba yini ayithanda ngenkomo le, angayigcina

lapha ekhaya, amthole ayo ngawakhe, kumbe ayithengise nxa ethanda. Mhla

efayo kuhlatshwa enye yalezi nkomo imphelekezele, mhla kusabiwa ilifa,

ziphiwa izingane zakhe lezinkomo.

 Kuyazila ukuthi umninimuzi athathe inkomo zamalobolo ayelobola omunye

umfazi, kumbe nxa elesithembo ziphiwe abantwana besthenjini. Zaziphiwa

abafowabo balowo olotsholiweyo, yibi abangazithatha bayelobola ngazo

abafazi babo. Abafowabo laba ngazalwa labo kumama kuphela hayi laba

abanye abavela kwezinye izindlu.

UTSHWALA BAMASONDO

 Kwakuthi ngemva kwenyanga ezimbili abakontombi bapheke utshwala buye

lapho okwendele khona umntanabo yenalo obelotsholwa.


PA/2015/228

 Utshwala lobu kuthiwa ngobokucitsha amasondo enkomo lezi ezeza ngapha

kwabo zizomlobola. Yikho kuthiwa butshwala bamasondo.

 Mhla welanga leli kutshonwa kunathwa, nxa abako jaha kungabantu

abatholayo, bayahlaba imbuzi kosiwe inyama, kunxuswe labomakhelwane.


PA/2015/228

IBIZO:DUBE HLONIPHANI

USUKU:07/3/19

ISIFUNDO:AMASIKO

ISIHLOKO:UKUKHULISWA KWABANTWANA

 Ubaba wayengangeni lapho okulomntwana khona aze awe inkaba, akhule

phela, ngemva kwalokho ubaba usengangena ekhululekile.

 Ubaba kalali endlini yomdlezane. Nxa kuthe kwenzeka lokho ubaba uzalala

kwelakhe icele, kwakuzila ukuthi ubaba ambathe lomdlezane. Kwakuhlala

aze aqine phose ngemva komnyaka sengaqala ke ukulala lobaba.

 Kusukela umntwana ezalwa, ukudla kwakhe okukhulu luchago lukanina.

Kwakusithi eselenyanga ezine kumbe kusiya sithupha aqalise ukuphiwa

ilambazi, uchago lwenkomo, kuye aphiwe ihiqa, nxa ekhula aphiwe umhluzi

baze bamuphe isitshwala besitsheba umhluzi.

 Ngemva komyaka sengakhutshwa ebeleni. Kumele unina abikele uyise

kanye logogo womntwana. Unina wayethatha inhlaba ayigcobe emabeleni,

nxa umntwana engalikhalela aliphiwe linjalo ligcotshwe inhlaba.

 Ngemva kwalokho unina sengathwala isisu ukuze elamisele.

 Imikhuhlane eyayihlupha abantwana kwakusandisa ukuba yikuphumela,

lamehlo abuhlungu okuthiwa yimbonya. Uphephe lomvimbano lakho

kwakuhlupha. Umkhuhlane owawusesatshwa kakhulu yindingindi.


PA/2015/228

 EsiNtwini umntwana kuthiwa uyatshisa. Ukugelwa kwenwele zakuqala

kwenziwa kulandelwa izeluleko zomuntu owethesa umntwana inkanda.

Mhla emila izinyo lakuqala kuthiwa usethengile. Babekleklwa abantwana

okuyilo uphawu lobuNdebele. Bonke abangakleklwanga babethiwa

ngamaHole. Babakleklwa ngesikhathi somqando ukuze izilonda lezi

zingabhibhidli.

 Babefasikwa izikhala kuzo zonke indleba besekufakwa uhlanga ukuze

izikhala lezi zingavaleki. Uhlanga lolu kwakuthiwa yisiqhazo.

IMIDLALO YABANTWANA

 Yayigoqela imidlalo ephathisa ekufundeni ukukhuluma kuhle, ikakhulu

amabala ahlupha ukubiza njengamabala alabo Q,X,C. Kwakukhona imidlalo

yokuqinisa imizimba, leminye ekhaliphisa ingqondo

 Eminye yayo yile: Ukhetha omthandayo; Ungen’ ungene; imidlalo yokutsho

amabala (Ngihlangane lexhengu ligax’ iqhele). Yimidlalo yantambama ke

leyi kulonyezzi

 Imidlalo yasekweluseni: ukwelusa loba kwakungumsebenzi wabafana

amantombazana lawo ayeselusa ikakhulu nxa bevela emizini engela bafana.

Imidlalo efana lokubhukutsha (bonke abafana lamankazana), ukubhuqa

insema- (abafana kuphela) injongo yomdlalo yikuthi kubonakale ingcitshi


PA/2015/228

yokugwaza; inqindi; ukuqwaqwazana; ukugada inzomba- kwakuyindlela

yokuthambisa amaguqa ngokuwadonsa ngomkhala

IZITHELO / IMISELO BASEKWELUSENI

 Abantwana bekhula babefunda yonke into empilweni yesizwe sakibo.

Izithelo zeganga kwakumele bazazi, bazi ezidliwayo lezingadliwayo.

Zikhona ngaso sonke isikhathi somnyaka lezi zithelo.

EzeNtwasa kuyisa eHlobo

 Intakubomvu yisihlahlakazana esingakhuli siyengaphi sibalabantwana

ababomvu labamnyama

 Isigangatsha silabantwana abancinyane abavuthwa babeyimpunga efuna

ukubamnyama

 Umthunduluka abantwana baso baqatha, bavuthwa babebomvu gebhu

 Ububese / amalolo buvuthwa bubengangenqindi yomntwana, buvuthwa

bubelithanga.

 Umganu abantwana baso babaliganu nxa sebevuthiwe, sithandwa zimbuzi,

omama balungisa utshwala okuthiwa ngumkumbi ngaso.

 Umhagawuwe silabantwana abancinyane abavuthwa babemhlophe - nke.

 Umlugulu sithanda emfuleni lezidulini. Silameva amade, sivuthwa

sibemnyama.
PA/2015/228

 Umqokolo silameva amade, abantwana baso bavuthwa babelithanga,

bamunyu

 Umabotho silameva amafitshane, abantwana bavuthwa babemnyama – tshu

 Iphamba- siyathandela, sikhula siyame kwezinye ezinkulu, abantwana baso

bakhula babeyilixha, bavuthwa babemnyama

 Umvunkumvunku, isadenda, umqwente, igonsi, iminyela

EzeBusika kusiya kuNtwasa

 Umbumbulu; umdlawuzo, umhlali; umkhemeswane; umwawa; uxakuxaku

Okunye ukudla kwemangweni

 Ingongomtshane; imasi; ibhotshi; imbongolwane; inyosi; - konke lokhu

kuyathatshwa.

UKUKHULA (UKUTHOMBA) KWABANTWANA

 EsiNtwini nxa kuthiwa umntwana sekhulile kuyabe kuthiwa usefikile

ebangeni lokuthi usengenda uma efuna. Ukufika kulelibanga kuthiwa

yikuthomba. Umntwana uyabe sephuma ebuntwaneni sengena ebudaleni

Ukuthomba kwamankazana

 Intombi nxa isikhulile, isifanele ingene ebuntombini iyaguquka, ibenhle, ibe

butshelezi, isizimukile. Kuyathiwa isigcwele kumbe isivuthiwe. Abadala

babahle bazi ukuthi nxa isinje isizathomba.


PA/2015/228

 Ugogo lobabakazi babehle baqale ukuyitshela lokho okuzakwenzakala

kunye lokuthi lokho kutshoni lokuthi akubike njani.

 Mhla ithombileyo (ibona ngegazi), ihle iqonde kuye ugogo ikhothamise

ikhanda ikhale. Ugogo uhle azi ukuthi ikhulile mhlalokho. Uyabika

ebazalini ke ugogo.

 Ugogo uzathatha ukhalo lwayo alulalise emnyango besekuthiwa unina loyise

kumele balweqe ukhalo lolo. Lokhu kuthiwa kwelapha ukuthi engabulawa

lukhalo. Ugogo semthatha ke ayemlungisa unkazana.

 Yayiphiwa imithi iye emfuleni ihamba lonina khulu loba uyisekazi. Yayifika

ihlanganise umuthi lowana legazi ibisisenza amachatha amathathu edwaleni

ukwenzela ukuthi lensuku zayo zibentathu.

 Sebevela emfuleni babethola umnewabo wentombi ema ekhona emi

entubeni ephethe uswazana, amtswapule kathathu. Kwakuthiwa usemtshaya

okokucina, lokhu phela usekhulile.

 Ngemva kwalokhu sekuzadingwa usuku lokuthi wonke amankazana

athombileyo ahanjiswe emfuleni labogogo. Azafika amankazana lawa

abhudlukele esizibeni amanzi eqanda sibili elongqwaqwane. Izintombi

ezindala zizama kaphandle ziphethe inswazi.

 Ugogo ngaphandle babasa umlilo omkhulu. Sebebona isikhathi sesanele

kuthiwe kabaphume. Injongo kuthiwa yikubaqinisa, imizimba ijayele


PA/2015/228

ubuhlungu lokumelana labo. Bazalaywa ke sebehlezi emlilweni.

Baqonqoselwe ukuthi baziphathe njani phambi kwabantu besilisa, njalo

angakhomba aziphathe njani. Kugcizelelwa ukuthi bengaqali ukwembatha

lamajaha bengakendi.

 Besuka lapho sebetshaya udwendwe beqonde ekhaya lapho asebenzelwe

khona idili elikhulu. Kuzatshona kugidwa kudliwa. Kuthiwa yikudunduzela

ke lokhu.

 Ngemva kwalesi sibanga intombi sizahlala ifundiswa ukuthi indlu iphathwa

njani; indoda iphathwa njani; abantwana benzelwani njalo njalo. Phela

ibanga eselizalandela ngelokwenda.

 Kwesinye isikhathi wayitshelwa ukuthi ihambe iyelala koninakhulu.

Uninakhulu wayehle abekwazi ukuthi kutheni. Abesesenza ke umkhuba

wokubambisa inkazana izinto. Kwakuthiwa ulahliswa ubuntwana

bokubulala izinto.

 Inkazana yayitshelwa ukuthi igazi leli lizabakhona inyanga zonke, itshelwe

ukuthi izigcine njani ukuze igazi leli lingabonwa ngabantu. Yayifundiswa

ukuba isebenzise njani ububendle lengcotho ukuvala igazi lelo.

 Kulezi insuku abantwana abanengi sebefika kubanga leli besesikolo baswele

ukuthi benze njani, njalo nxa befika ekhaya baswele ukuthi bangabika

kubani, njani. Babuza kubosowabo kuphele kunjalo. Balutshwana


PA/2015/228

abantwana abasabikela abazali babo ngokuthomba kwabo. Kanti labazali

abasakwazi okumele bakwenze nxa sebethe babikelwa udaba olunje.

UKUTHOMBA KWABAFANA

 Lesi yisigaba esibonisa ukuguquka kokukhula kwakhe esiya ubujaheni.

Ekukhuleni kwakhe umfana, nxa eseqalisa ukujoqa ubonakala ngokuba

lenkobe (amaqhubu) ebusweni. Uyaphuhla kuthi amabele abo ayebulawa

ngokusebenzisa imizaca yenduku ezimbili. Ilizwi lakhe lasiliqalisa

ukubhonga.

 Uqala ukuba lolaka kubodadewabo lasemankazaneni. Utshengisela

ubuqhawe bakhe ngokuthanda ukulwa labanye abafana, ngoba eselamandla.

Wayephathiswa ke ujaha lo nguyisemkhulu, umalume loba uyise omncane

 Babetshela izinto ezinjengokuzithunga. Kulomsipha othize esihlokweni

sobulisa bomfana owawufanele uhlatshwe uphakame besekufakwa umnxeba

ubotshwe, abanye babesebenzisa ubulunga benkunzi. Ungaqamuka umsipha

lowo sethungekile, injongo kwakuyikuthi angaze ezwa ubuhlungu nxa

ehlangana lowesifazana

 Amadoda ayemlaya, amlungiselele ukuba yindoda elezithelo. Uyaziswa

ukuthi mhla ethombileyo uzaba lephupho aphaphame esezingcolisile

ngobulisa. Lokhu kuthiwa yikuziphuphela. Mhla kusisa kwenzakele lokhu


PA/2015/228

umfana ufanele avuke ekuseni ayekuma esangweni lesibaya senkomo,

abadala bahle bazi ukuthi sekhulile.

 Uzavuswa ekuseni kusisa ayegeza esizibeni ngamanzi aqandayo adingelwe

osiyazi bamphathaphathe ukuze abe lenhlanhla njalo kwenziwe yonke

imikhuba yesiNtu

 Emizini evuthiweyo wayetshayelwa ithokazi loba imbuzi ukulidlinzekela

kusasa

 Ijaha leli lalilaywa ukuthi seliyindoda, kumele lihloniphe lingoni abantwana

babantu. Ukona intombi kwakulihlazo njalo kudala indleko ekhaya. Ijaha

lalikhula liqwahele lingakathathi. Ekhaya sehlonitshwa sebizwa “mnewethu ”

 Amajaha ayefundiswa ukugamula, ukubiya, ukusenga, ukwakha, ukuthena

izifuyo lokuzelapha nxa zigula.

 Wayetshengiswa izihlahla ezisetshenziswa ngabesilisa bodwa ukuze

abelamandla ekwenzini izinto ezinengi eziphathelane lomuzi.

 Umuntu wesilisa wayehamba ethwele intonga ngaso sonke isikhathi


PA/2015/228

IBIZO:DUBE HLONIPHANI

USUKU: 12/3/19

ISIFUNDO: AMASIKO

ISIHLOKO: UKUDLA KWESINTU

AMANOTI WOMFUNDI

1) Amakhomane: ahlanzwa zintanga. Kumele akhiwe esesebuthakathaka

aphekwe. Angadliwa enjalo kumbe avutshwe ngochago kumbe amasi.

Yikudla kwehlobo. Kuthandwa ngabesintwana kakhulu.

2) Amahlaka: Aphekwa ngochago lwenkomo esanda kuzala. Adliwa

ngabafana kuphela. Uchago luthelwa embizeni lugoqozwe kujiye kuphose

kufane lamasi angahlangananga, kucengwe umlaza, kudliwe.

3) Amasi: Uchago oluvuthisiweyo. Kuvuthiswa uchago lwenkomo okukudala

yazala. Ungatsheba ngayo isitshwala kumbe kuvutshwe ngawo umcaba.

4) Amahewu: Avutshwa ngesitshwala kumbe ilambazi kufakwe impumpu

yemithombo kuyekelwe kubile. Anathwa kakhulu ebusika kusiya ehlobo.

5) Amajodo: Ahlanzwa zithanga zamajodo. Aphekwa adliwe enjalo kumbe

enziwe inopi/ isijeza kumbe umxhanxa.

6) Amaqebelengwane: Enziwa ngenhlama yempumpu yomumbu kumbe

eyamabele loba eyenyawuthi. Inhlama le iyabunjwa yenziwe izigaqa ibe

isiphekwa. Kufakwa isawudo kancane ukuze kubemnandi.


PA/2015/228

7) Amakhowa: Amila phansi ngesikhathi sezulu. Amanye athanda ezidulini.

Ayaphekwa. Enziwa isitshebo esimnandi. Ayachaywa adliwe ebusika.

8) Amazambane: Adliwa kakhulu ehlobo emanzi, ayakhanzingwa kumbe

aphekwe. Ebusika kuphekwa ngawo inkobe kumbe kwenziwe idobi.

9) Amagwadla: Aphekwa ngomumbu owomileyo. Yikudla kwebusika,

ikakhulu kudliwa emini.

10) Uhayezi: Luphekwa ngamabele. Lungadliwa lunjalo kodwa

kujayeleke ukuthi luphothulwe (lucholwe) luhlanganiswe lamasi kuthiwe

ngamasi omcaba.

11) Umcaba: Uhayezi oluphothuliweyo. Luvutshwa ngamasi kuthiwe

ngamasi omcaba.

12) Ububende: Buphekwa ngegazi lenkomo kumbe elembuzi

ehlatshiweyo. Kuhlanganiswa lephaphu lamahwahwa letwane.

13) Ufutho: Kuphekwa umumbu omanzi wonyiswe. Ebusika umumbu lo

uyaphekwa njalo usuhululwe, usudliwa sekuthiwa lufutho. Ufutho

lungahlanganiswa lamazambane acacadiweyo kumbe lendlubu.

14) Umfushwa: Imibhida ephekwayo ichaywe yome kusenzelwa ukuthi

khona izadliwa ebusika. Kwakuphekwa imibhida yendumba, eyolude

leyebhobola. Eminye iyonyiswa ingaphekwanga, njenge delele. Umfushwa

lo usungadliwa ebusika ufakwe idobi.


PA/2015/228

15) Umxhanxa: kuphekwa amagwadla athi nxa esevuthiwe kuthathwe

ijodo likhutshwe uqweqwe lwangaphandle ligatshelwe ke embizeni

yamagwadla kuyekelwe kuvuthwe ndawonye.

16) Unkankalu: Lwenziwa ngamajodo. Ijodo liyasikwa lenziwe incezu

ezincinyane kukhutshwe uqweqwe lwangaphandle. Incezu lezi ziyachaywa

zonyiswe. Ubusika ziyaphekwa ngempumpu. Ukudla lokhu kuthiwa yinopi

kumbe isijeza sonkankalu.

17) Umhiqo: Uphekwa ngemithombo njalo usalambazi. Omunye ungajiya

udliwe ngezandla kanti omunye uphekwa ulelula unathwe.

18) Umfahlwa: Yisinkwa esiphekwa ngomumbu omanzi uyahululwa

ucholwe ube usubunjwa usenziwa izibhebhedu uphekwe. Ungadliwa unjalo

kumbe ucubuzwe kuvutshwe ngamasi.

19) Inopi / isijeza: Iphekwa ngejodo lempuphu. Ijodo lingavuthwa

kufakwa impuphu. Kayijiyiswa njengesitshwala, ingaphekwa ngomfahlwa.

20) Idobi: kucacadwa amazambane awomileyo akhanzingwe abe

esecholwa. Lifakwa embhideni yomfushwa kumbe enyameni yehwabha.

21) Ihiqa: luchago oluvuthiweyo kodwa lungakajiyi kakhulu ukuthi

luthiwe ngamasi.

22) Ulaza: Ngamafutha abakhona ehiqeni. Amafutha la ayengulwa nxa

kulungiswa iyiqa selithelwa eguleni ukuthi libe ngamasi. Ulaza lufakwa


PA/2015/228

embhideni ukuze ibemnandi. Olunye ulaza kuphekwa ngalo amagcobo

okugcoba umzimba, iphehla.

23) Isathiyane: Siphekwa ngochago lwenkomo esiqalisa ukuhlambuluka.

Nxa uchago lwendlezane lungasabi ngamahlaka lupheka isathiyane.

Kuhlanganiswa uchago lempuphu. Sidliwa ngabafana lamantombazane

amancinyane kuphela.

24) Inkobe: kuphekwa umumbu owomileyo uqale wahululwa, kumbe

ufutho, kuhlanganiswe lendlubu kumbe kuhlanganiswe lendumba.

25) Amatshakada: kugigwa umumbu owomileyo uphekwe

kuhlanganiswe lendlubu kudliwe. Abanye bathanda ukuthi nxa sekuvuthiwe

bafake amazambane akhanzingiweyo asegigwa esenziwa impuphu.

26) Umgqutshu: kugigwa umumbu owomileyo uphekwe. Udliwa

lenyama.

27) Umlaza: uchago seluvuthwa lwenza amanzi ngaphansi. Amanzi la

yiwo athiwa ngumlaza, umunywanya. Uyanathwa abanye bavube isitshwala.

Abafana bayasengela uchago emlazeni kuthiwe yikuqunga – nxa uchago

lolu seluhlangana lomlaza lwenza amasi athandwa ngabafana. Amasi la

athiwa ngumqungo.

28) Isancapha: ngumumbu olinywa emuva ukuze uvuthwe ngesikhathi

abantu sebevuna
PA/2015/228

29) Umkumbi: Butshwala obulungiswa ngamaganu avuthiweyo.

Ayabhotshozwa amaganu afakwe emanzini, amakhasi alahlwe besekuthelwa

amanzi. Kuyayekelwa phose okwensuku ezintathu lokhe kuvaliwe kubile.

Unathwa ehlobo kuhlakulwa.

30) Umwawa oxatshiweyo: ulephunganyana yikho abadala babethanda

ukuwuxaba. Kuthathwa izenge kumbe kwelukwe uxaxa ngezigojwana.

Sekuzathathwa imbumbuluza zomwawa zifakwe kuhle khonapho,

sekuchaywa elangeni kuphinde kufakwe eziko kuchochombe kube

bomvanyana.

31) Inkelu: Abantwana bomganu nxa sebomile kusala intanga elukhuni.

Intanga lezi ziyagqulwa phakathi kwazo kulenkelu. Iphosa ifanane

lezambane. Zingadliwa zinjalo kumbe zihlanganiswe lohayezi kumbe

lamagwadla.zingenza idobi.

32) Izinhlwa: Ziphuma nxa izulu lingana kulandele ilanga. Ziyagolwa

zikhanzingwe zidliwe. Ziyatshebisa isitshwala. Zingumhlobo wamagenga.

33) Amahlabusi: ziphuma phansi. Zimnyama njalo zilamafutha.

Zibakhona ngesikhathi sezulu. Ziyakhanzingwa zidliwe kumbe zitshebise

isitshwala.
PA/2015/228

34) Amacimbi: azalwa zimvemvane. Ayagolwa njalo abakhona

ngesikhathi sezulu. Ayatshebisa, angadliwa emanzi loba eyomile

esengumfutshwa.

 Ukudla lokhu kwakujayelekile ukudliwa esiNtwini loba nje okunye

kwakhona kungabe sekuphekwa ngendlela ezintsha.

 EsiNtwini kwakulokudla kwabantwana kubekhona okwabadala. Ihiqa

lalidliwa ngabantwana abadala baphiwe izankefu, amasi ajiyileyo. Amasi

nxa emalutshwane adliwa ngabantwana kuphela abadala batshebe

ngombhida. Nxa kuhlatshiwe ekhaya kuyaziwa ukuthi izitho ezinje zidliwa

ngobani.

Uma kuhlatshwe inkukhu

 Inkukhu umama angayihlaba engabikelanga ubaba kodwa kwakube kuhle

nxa ebikelwe.

 Nxa isiphakululwa:

- Iqolo lomlenze kuya kubaba

- Kuthi omunye umlenze lamafitshane kuye kubomama

- Inyawo lempiko lamafitshane kuya ebafaneni

- Intamo lesifuba kuya kugogo lamantombazana

 Kungatshiyana ngemizi kodwa edliwa ngumninimuzi iphosa ifanane. Iqolo

kalisali, ingingila kayidliwa ngabantwana, bona badla isibindi.


PA/2015/228

Uma kuhlatshwa imbuzi

 Imbuzi ihlatshwa ngemilayo kababa bebonisana lomama

 Umama angeke ayibulale ubaba engekho ngaphandle kokuthi ubaba

ekudenjalo kuthe kwafika abantu bemzini njalo singekho isitshebo

ngaphandle kwayo imbuzi. Mhla ephendukayo uhle abikelwe ubaba.

 Ibulawa ngabafana, ngomkhuba wesiNtu ihlinzelwa ngekhaya ngokuya

ngeziphaleni. Ithi ingaphela ukuhlinzwa beseyiqunywa ngomkhuba walapha

ekhaya kanje:-

- Abafana baphiwa umbhedeni, umtshaza lamathumbu amkhulu kuthiwe

bayekosa

- Ubaba uqunyelwa impundu lenhliziyo ose adle.

- Konke okunye kuyaphekwa kudliwe ngumuntu wonke lapha ekhaya.

Isifuba sembuzi laso siyakubo mama.

- Inhloko iyaphekwa yodwa lamangqina. Iphakululwa ngubaba. Angabiza

abafowabo azekudla labo. Abafana bazaphiwa amangqina lendlebe.

- Izinso zidliwa ngabadala, kuthi omdala olokhu elabazali bakhe bonke

kuthi nxa esidla izinso kumele azidle zombili.

Nxa kuhlatshwa inkomo


PA/2015/228

 Umama wayengeke ayibulale eyedwa inkomo loba sekutheni ngaphandle

nxa sekube lemfa ubaba ekude. Ubaba laye ngeke asuke ayibulale

engazange akhulume lomkakhe.

 Ihlatshwa ekuseni kumbe ntambama. Abafana babomakhelwane, labelusayo

yibo ababambela abadala behlinza.

 Ibulawelwa esibayeni njalo ihlinzelwa khona. Sebezaqeda ukuhlinza

kuthinywa abafana ukuthi babase umlilo. Kuyosiwa inyama inkomo ilokhe

ingakapheli ukuhlinzwa.

 Inhloko yomuzi izaqatha izitho ezizakosiwa ngabahlinzayo okwakuyilezi:

- Kusikwa umbendeni, isibindi, amathumbu amancinyane, lenyama lapha

entanyeni.

 Yonke lenyama izakosiwa esibayeni. Ingahanjiswa ekhaya enye ewosiweyo

kubomama lamankazana.

 Abahlinzileyo bayaphiwa amantshontsho ngumnikazi muzi.

 Izitho zenkomo ezilemithetho yilezi:-

- Inhloko ngekababa, wayeyidla labomakhelwane bakhe kumbe

abafowabo. Yayilungiswa ngubaba njalo ayipheke. Iphekwa lamangqina

lenye inyama okuyiyo ephiwa abafana.


PA/2015/228

- Isifuba ngesabomama kunye lesadijane. Leyinyama elamafutha athandwa

ngomama.

- Amalulu lamadilikelana ngawabantu abadala, obaba labomama.

Kayidliwa ngabantwana ngoba kuthiwa bazaxega amadolo.

- Impundu idliwa ngabadala, ubaba lomama kumbe ugogo lokhulu.

- Babephiwa omakhelwane labo inyama yesitshebo. Isaga esithi

Imikhombe iyenanana sasukela khonapho. Imiganu le yokuthwala

inyama kwakuthiwa yimikhombe.


PA/2015/228

IBIZO DUBE HLONIPHANI

USUKU 17/03/19

ISIHLOKO:IMPAHLA YESINTU

IMPAHLA YEMKULWINI

1) Eyokuphekisa

a) Imbiza yomdaka – yayibunjwa ngebumba. Ilomlomo okhamisileyo

b) Udiwo lwesitshebo – luncinyane kulembiza. Lalo lubunjwa ngebumba

ngomama

2) Eyokuphathela ukudla

a) Imiganu – yayibazwa ngesihlahla esomganu. Yayiphakela isitshwala,

inopi, inkobe kumbe njalo leminye eyayibazwe yabamide eyokuphakela

inyama. Isitshebo sasiphakelwa endiweni ezincinyane

b) Ingcebethu – ngezokuphathela izinto ezinengi, kodwa zibe zomile –

umumbu owosiweyo, amazambane akhanzingiweyo, impuphu njalonjalo.

Zilamabizo atshiyeneyo kusiya ngokuthi zithungwe ngani. Nansi

imihlobo eminye:

 Ingcebethu yelala ithungwe ngelala kuhlonyelelwe utshani obuthiwa

ngumadodlwana

 Ingcebethu yesikhukhukhu kuthathwa intambo iphalwe amaxolo

yonyiswe, ngoba siyatshelela nxa simanzi. Kuthungwa ingcebethu


PA/2015/228

ngentambo le kuhlonyelelwe umadodlwana. Iqinile njalo ayivuzi

ungaze uthele amanzi.

 Ingcebethu yebunda – ibunda zintambo zomklampuzi. Inswazi lezi

ziyacazwa zonyiswe. Iqinile layo.

 Ingcebethu yomnyankomo – umnyankomo butshani obuthanda

ukumila eduze kwezibaya lemasimini. Buyasitshunwa busesemanzi

buchaywe, bungoma kuthungwe ngabo ingcebethu enhle ecazimulayo.

 Ingcebethu yomcobosi – umcobosi butshani okuphose bufanane lemizi

kodwa bona bubuthakathaka kakhulu kulemizi.

IZITSHA

 Zitshiyana lengcebethu ngobukhulu, ingcebethu incinyane kulesitsha.

Ingcebethu isetshenziswa ukuphathela izinto ezincinyane lokusibekela

ukudla.

 Isitsha siphathela izinto ezinkulu, kufulelwa kuso ihlobo. Umama nxa

esiyageca umumbu kumbe esiyakukha amakhomane uthwala isitsha. Lanxa

kuvunwa yiso esisetshenziswayo.

 Zithungwa ngazo lezi zinto ezithunga ingcebethu kodwa kwakudingeka

ulwazi olukhulu. Zazilamabizo atshiyeneyo kusiya ngokukhulu bazo.

 Ukhomane lisebenza ukwela lokuphathisa amabele, ikakhulu nxa

kubhulwa. Luyelukwa ngelala kumbe ngempande zentakubomvu.


PA/2015/228

OKUPHATHELA AMANZI

 Imbiza yamanzi - Kwakubunjwa imbiza yokukhisa amanzi, ibankulu

kuleyokuphekisa ibe lomlomo omncinyane. Amanzi ahlala embizeni

yomdaka ayaqanda loba kutshisa

 Iqhaga lamanzi / isigxingi kuzalwa yintanga ephose ifanane lentanga

yekhomane. Kuthi kusesekuncane bakuhlalise ukuze kube lesibunu

esibanzi

 Inkezo intaga ezala iqhaga kwesinye isikhathi izala abantwana

abasuka babelekhanda lengalo. Nxa sekuvuthiwe, sekuqinile

kuyalungiswa kwenziwe into yokunathisa amanzi. Kukhiwa ngayo

emthonjeni, embizeni laseqhageni.

EYOKUPHATHELA UTSHWALA

 Utshwala babuphekelwa embizeni zomdaka ezinkulu ezilomlomo

obanzi.

 Iqhaga lotshwala nxa sebuhluziwe babuthelwa emaqhageni.

Amaqhaga alomlomo omncinyane ongena isandla kuphela.

 Isiphungo leyinkezo enkulu elesibambo eside esetshenziswa

ekukhiseni utshwala kuphela. Kayikhi amanzi

 Inqayi yotshwala ibunjwa ngomdaka, ilomlomo okhamisileyo

njengodiwo kodwa inkulu kulo diwo


PA/2015/228

 Isihluzo – sisebenza ukuhluza utshwala, ukwehlukanisa insipho

lotshwala. Selukwa ngomama ngemizi ephothiweyo

EYOKUPHATHELA UCHAGO

 Uchago yikudla okuqakiswayo kakhulu esiNtwini ngakho lwalulempahla

eziqondane lalo

 Isiganu kusengelwa esiganwini esibayeni. Sibazwa ngesihlahla. Simi

njengengiga encinyane.

 Imbiza yochago ibunjwa ngomdaka. Kulopho okuthelwa khona

uchago lungagcwala esiganwini.

 Igula lungafika ngekhaya luthelwa eguleni lapho oluvuthelwa khona

lube ngamasi. Lalingaba ngeleqhaga, elembiza yomdaka.umlomo

walo kumele ube ngolingeneyo ongena isandla kumbe ukhezo.ibunu

kulesikhala okuthiwa ngumunge sokukhipha umlaza. Umunge uvalwa

ngengcotho.

 Inqayi yamasi ingasetshenziswa nxa kuvutshwa amasi omcaba


PA/2015/228

IBOZO:DUBE HLONIPHANI

USUKU23\03\19

ISIFUNDO:AMASIKO

ISIHLOKO: IMPAHLA YESINTU

IMPAHLA YOKUHLALA

 Obaba bebehlala eziqobaneni kodwa omama bebelezinto zabo zokuhlala,

ezinye njalo zisetshenziswa lekulaleni.

 Isikhumba / isigcabha – esokuhlala kwakuvame ukuthi

sebengesenyamazana encane – imbuzi, ithole kumbe esenqina.

Sasiphethelwa elangeni some. Ngomkhuba wesiNtu abafana abahlali

esikhumbeni

 Icansi lelukwa ngomama ngentambo lemizi. Iminengi imihlobo

yamacansi. Kule cansi lemizi, elenqodi, elomcobosi, elencama.

Amadoda ngomkhuba wesiNtu awedlali icansi lomcobosi ngoba

kuthiwa bazaba buthakathaka njengo mcobosi. Icansi lencema liqinile

njalo lihle kakhulu, liyaqanda. Intombi kakumele ibelalo icansi

lencema ukuze yedlalele ijaha layo nxa kutshisa

EZINYE IMPAHLA

 Ingiga ngeyokugigela amabele. Ibazwa ngesihlahla somganu


PA/2015/228

 Umgigo usebenza ukugiga amabele. Wawubanzwa ngomsusu,

umbondo, ithetshane loba umtshwili kanye lomnkantho wephane.

 Ilitshe lokuchola laliqandulwa libengelilingeneyo. Lisetshenziswa

ukuchola izinto ezithize kanye lemithombo yokupheka utshwala.

Likhona elokucholela idobi

 Imbokodo lilitshe elincinyane elibekwa phezu kwelitshe lokucholela

 Isiqandulo lingaphansi kwembokodo ubukhulu kodwa lona liqinile

kulembokodo. Nxa imbokodo isitshelela kuthathwa isiqandulo

ichaywe ibemahadlahadla khona izachola. Liyaqandulwa ilitshe

lokuchola

 Isitshayo sibazwa ngesihlahla, sibe engathi yisicathulo.

Sisetshenziswa ekulungiseni iphansi lendlu, kugandelwa iphansi lize

liqine.

 Isilulu selukwa ngotshani. Sibasikhulu, sakhelwa ingalane

siphanyekwe phezukwayo. Ngesokuphathela amabele ikakhulu

angakabhulwa.

 Amaxaba ayethungwa ngezikhumba ezitshukiweyo. Kusetshenziswa

izikhumba zenyamazana zihlanganiswe nxa incane. Amaxaba amahle

ngathungwe ngesikhumba sembila njalo athungwa ngobaba.

EZIPHATHELANE LOBABA
PA/2015/228

 Umkhuba wesiNtu uthi ikhona impahla kababa ibekhona ekamama.

 Incukuthu / impiselo yinsimbi elesibambo sesigodo, kuthi phambi

kwayo icije. Isebenza ukubhoboza izikhala emphinini yamakhuba

kumbe eyezancele. Impiselo ifakwa eziko, nxa isibomvu gebhu

ayikhiphe aphisele leyonto.

 Isancele sisetshenziswa ekubazeni

 Umkhonto yinsimbi eyalolwa yacija ibeloluthi lwesigodo. Yisikhali

sokuzivikela njengendoda

 Umlalazi lilitshe elibutshelezi okwakulolelwa kilo amahloka, izancele

lezingqamu.

 Ugcamo yiluthi olubaziweyo lwacija ngaphambili, kwathi ngemva

lwabhotshozwa isikhala lwafana lenalithi. Lusetshenziswa ekufuleleni

indlu yotshani.
PA/2015/228

IBIZO DUBE HLONIPHANI

AMANOTHI OMFUNDI

UMUZI

ISIMO SOMUZI KUSABUSA INKOSI ENSUNDU

Iguma lalidandabula litsholobela lisiyale kulokhu kuliguma linye. Kwakulidolobho lesidada

sezindlu ezingacini lapha.Ezenkosi zazisiba phakathi kwesidada sezindlu ukuze ivikeleke lomuzi

wayo wonke.Isitha sasingafinyeleli lula.Kwakungela muntu owayelomuzi, yonke

yayingeyenkosi.Yonke yayibethelwa isikhonkwane yinyanga yenkosi.Umuzi lapho eyayibusa

ihlala khona kwakuthiwa yisigodlo.Kuzakhunjulwa ukuthi isigodlo sikaMzilikazi

kwakuyiMhlahlandlela kukanti esikaLobengula kwakuthiwa nguBulawayo.Le eminye imizi

eyayisakhiwa inxa zonke zesigodlo kwakuthiwa ngama xhiba.Ubuxhiba baleyi mizi

babusekuthini yayiqalisa iyimizi yamajaha angakathathi.Kwakusakhiwa endaweni elomfula ukze

ukutholakala kwamanzi kungahluphi.Ixhiba lexhiba lalisethiwa igama njengokuthi

 eNqotsheni

 eNzwananzi

 eMzinyathi

 eLibeni

Emaphethelweni elizwe kwakusiba lamaxhiba ezihlabamkhosi ukuze isitha siqatshelwe

sisesekude sithathelwe amanyathelo.


PA/2015/228

ISIMO SOMUZI WAMUVA

Kusukela ekuchithekeni kombuso wamaNdebele omunye lomunye umnumzane usesakha

umuzi obiza yena ngaphakathi langaphandle.Indaba yamaxhiba lesigodlo yachitheka

ngokuchitheka kombuso wamaNdebele.

INCAZELO YESIMO SOMUZI

Isizatho sokumiswa kwezakhiwo siyame kakhulu enhlonitshweni ikakhulu ebantwini

okungamelanga basondelelane.Ziyatshiyaniswa nxa kusakhiwa ukuze kuphungulwe

amathuba okuhlangana.

AMAXHIBA

 Amaxhiba abekwa phambili kwezindlu zonke,duze lentuba yomuzi ngoba izethekeli

zamajaha lentombi kuhloniphisa ukuba zigudlane labazali.

 Amaxhiba nxa emiswa, uhlangothi lwesilisa lusesandleni sobunxele ikanti olwesifazane

lusesandleni sokunene nxa ukhangele entshonalanga

INDLU KABABA

 Ilandela ngemva kwamaxhiba

 Ithatha isibanga lapho okwakumi khona ixhiba lakhe eseselijaha

INDLU YEZETHEKELI ZIKABABA

 Yakhiwa ilinganisane lekakhulu

 Lesi simo sibanika inkululeko empilweni yabo yansukuzonke


PA/2015/228

IMIKULU

 Ibekwa ngemva kwezindlu zokulala ngesizatho senhlonipho-: ukuze omama baqhube

imisebenzi yabo bekhululekile

 Iba duze lezibuyeni lapho okugcinwa khona ukudla.

IZIBUYA

 Zicinela ngemva kwezindlu

 Iphathelane kakhulu lenhlonipho kubomama ngoba bayisebenzisa nxa behlamba kumbe

belahla amanzi.

IZIBAYA

 Zibekwa phambidlana entshonalanga komuzi kusenzelwa impilakahle yekhaya (umoya

wezibaya).

 Ziluhlangothi lwabobaba njengoba izibuya ziluhlangothi lwabomama

 Obaba basithela ezibayeni nxa belahla amanzi.


PA/2015/228

IBIZO DUBE HLONIPHANI

AMANOTHI OMFUNDI

Indlela Yokuhlinzwa Kwembuzi

Ukuhlinzwa kwembuzi kwenziwa ekhaya uma kunomsebenzi ohlanganisa

amadlozi. Kungaba isendaweni yaselokishini, edolobheni noma emaphandleni

uma labo bantu bekholelwa emadlozini kufanele bakwenze futhi bakulandele

ukuhlinzwa kwalesisilwane. Kusetshenziswa ummese obukhali ukwenzela ukuthi

umuntu ozoyihlinza angayizwisi ubuhlungu kodwa kusheshe lokho akwenzayo.

Uma imbuzi ihlinzwa ibanga umsindo okuyiwona lomsindo abantu abakholelwa

ukuthi ubaxhumanisa namadlozi abo. Abanye abantu bayaye bayihlabe uma

behlangane nje bewumndeni ukwenzela ukuthi babe nenyama eningi noma

eyenele.

Imvamisa abantu abahlinza imbuzi kufanele babe bane kodwa uma bengenele

nabantu ababili bangayihlinza uma bekwazi ngoba kudinga ukuthi babambisane

ngesikhathi omunye ehlinza. Kusetshenziswa ummese nendishi yokukhongozela

igazi ngoba liyaphekwa nalo ukuze linga chithekeli phansi. Abanye bake
PA/2015/228

basebensise nento ethize ukundlala phansi ukuze kuthi uma sebeyisusa isikhumba

noma beyebula inyama ingabhuquzi emhlabathini. Kuye kube uthayela noma

uqwembe oluqinile. Uma seyihlinzwa kusikwa emqaleni ngaphambili noma

ngaphansi engileni. Bayilinde ize ithule kuba isikhathi esincane esilindwayo.

Bese beyayilula ukwenzela ukuthi iqonde ngoba njengoba kade iphuma

umphefumulo mhlawumbe ibisifinyela yama ngenye indlela. Bayilula ngokuthi

omunye abambe izinyawo zangaphambili omunye zangemuva. Bese beyibeka

kulento abazohlinzela kuyo. abantu ababili baba ngasenhloko ababili babe

ngasemanqineni angezansi. Uyedwa umuntu osikayo abanye babambile. Baqale

ukwebula isikhumba sembuzi ukuze kusale inyama yodwa, lowo ophethe

ummese usika isikhumba ngasenqineni bese edonsa ngeminwe kuxebuke

isikhumba kuze kuphume ngomlenze kwehlele emzimbeni wayo imbuzi,

baphinde basike kusuka esifubeni kuyo phuma emilenzeni yangemuva, baphinde

baxebule ngeminwe kuze kuphume ngomgogodla wayo imbuzi.

Ukuhlukaniswa kwembuzi

Isikhumba babeka phezu kwaso inyama, bese bekhipha isisu namathumbu

nenyongo namaphaphu nokunye okuyisikhwanyana okuthiwa yingobe noma


PA/2015/228

inanzi. Kuthiwa uma kuhlatshwe ngoba kwenziwa umsebenzi othize kumele

igadwe leyonto ngoba abantu abadala bahlala kuyo, kule sisikhwanyana kusuke

kukhona ubulongo obuthize, lesosikhwanyana sidliwa wogogo noma amakhehla

noma izingane. Ngelinye ilanga sekudlule umsebenzi sekusele abomndeni wodwa

iyadliwa, ngoba isuke ibekiwe ngokuyifihla ngoba abantu basaphithizela. Umuntu

omdala uyayikhipha ubulongo abomise ebugadile bese egeza lento ebihleli

lobulongo iphekwe idliwe. Ubulongo lobu buyasetshenziswa uma bezokhuluma

empephweni yabo, yibo obubaxhumanisa nabadala basekhaya uma becela izinto.

Nenyongo bayisebenzisa kuthi iphaphu lidliwe nesibindi, amathumbu wona

ayagezwa bese ephekwa ahlanganiswe negazi. Inyama yomzimba yona

iyaphekwa ngomlilo waphansi ngamanzi nosawoti kubile ndawonye, ubuchopho

buphekwa kanye nenyama kodwa bona buphekwa bufakwe kuplasitiki bubile

nenyama yonke. Amanqina aphekwa wodwa, aphekelwe izingane nekhanda

lihlukaniswe kukhishwe izimpondo sichonywe ensikeni yomnyango, inyama

yona iphekwe idliwe.

Isikhumba
PA/2015/228

Uma kukade kuyinyama nje abazihlabele ngokuthanda siyomiswa kahle

isikhumba, ngaphakathi lakade kunenyama khona baye basihuqe ngosawoti

ukuze singahlalwa yizimpukane, bese besimweba elangeni besindlale phansi

bashayelele ngezipikili singasikwa. Uma sesomile sisebenze ukuba umata noma

bazihlalele kuso emthunzini noma balalise abantwana kuso. Kodwa uma ekade

kuyimbuzi yomsebenzi mhlawumbe khona okade efakwa isiphandla noma

ebonga into ethile ayenzelwe abadala uyasifaka isiphandla. Isiphandla sisikwa

kulesikhumba. Kusikwa umucu olingene bese uhlukaniswe phakathi nendawo

bese umuntu kufakwa yilowomuntu oqondene nomsebenzi. Ukuze singabi

nephunga isiphandla kuye kudingeke ukthi usuhhuqe ngomlotha, noma usiwashe

ngensipho eyimpuphu bese usihuqa ngempuphu.


PA/2015/228

Indlela Yokuzila Ngezikhathi Zakudala

Isinqwambi yigama lento eyayisetshenziswa mewuzila lento yayisetshenziswa

esikhundleni sendwangu noma esikhundleni sesicibi lesetshenziswa

manje .Isinqwambi yiso asasisebenza ngoba indwangu ingekhoBabeshuka

isikhumba sembuzi noma senkomo, bese sisikwa imicu noma sibe

yintambo,ukwenzela lozozila, masesishukiwe kulula ukusenza noma yini,

babezishuka ukwenzanoma yini ezosebenza ekhaya noma umanta noma yingubo

yokulala noma yokubeletha ingane noma yokuvala emnyango isithe

njengekhethini , ngoba umnyango wawungekho ukuvikela izilwane zasendle

ubusuku belele,Khathi kusemathuneni, ibesuka emathuneni ayemfuleni

ephelezelwa abanye abangabafelokazi njengaye ukumsiza,Emfuleni ubefika

angeze emanzini ahambayo ngenjongo yokususa ibhadi lokushonelwa zelihambe

nomfula,ngoba into embi akudingeki ihlale kuye,bafike bangunde zonke izinwele

khona emfuleni afakeke isinqwambi nokunye emzimbeni.


PA/2015/228

Bese kubuywa kuyiwe ekhaya abakade bezolekelela badlule ekhaya ukuyongeza

ngentoyokugeza bese begoduka abanye abanye besifazane bathi ukuba zimzisa

bangasalibondwa abashonelwe.Loshonelwe ubese buyela ekhaya esqgokile

wafaka nesinqwambi sakhe ehamba nawo lawomakhosikazi aphelezelayo,

bazohlala beseduze kwakhe njalo kuze kufike isikhathi sokukhumula

isinqwambi.Kakhulu kazi mekuwumakoti osemcane loshonelwe,uyafundiswa

kanjengokuthi akakadingeki ukuthi abe nomuntu wesilisa aze akhumule inzilo

makwenzeka ehlanganana,uyafundiswa kanjengokuthi akakadingeki ukuthi abe

nomuntu wesilisa aze akhumule inzilo makwenzeka ehlangananaye endleleni

kumele ame engathi uyakhothama mexoxa naye mhlambe umbuza impilo noma

uyamphathisa okuthize,futhi akudingeki kubekhona amemezana naye,nengane

meyithethisa akudingeki aphakamise izwi ngoba kuthiwa isinqwambi noma inzilo

iyadlulisana ,Mekhuluma nomunye kumele asondelele eduze kwalowo

kwalokhuluma naye.

Lemicu ithandelwa ekhanda laloshonelwe,wayehlala nayo lento isekhanda

isikhathi esingangonyaka uma ezilele umnyeni wakhe,Sonke isikhathi meyogeza


PA/2015/228

emfuleni ngamanzi abandayo uyayikhumula isinqwambi angeze bese esibuyisela

futhi. Bekufanele ayemfuleni ekusenikakhulu kungakayimuntu emfuleni akumele

kubekhana ombonayo,ngoba mekungakhona obonayo mhlambe amloye

ngaleyonsila yakhe bebekholelwa kulokho. Sonke lesisikhathi kunezinto azizili

ukuzenza noma ukuzidla njengokungena ensimini nenzilo ubengayi kunalokho

ubesala ekhaya aphekele abasemasimini bese ethumela ingane zikuhambise kuze

kube uyakhumula yena enza umsebenzi osekhaya ongamkhipheli ngaphandle

kuze kuphelelesosikhathi ,njengokuthi awungeni esibayeni nenzilo mewuyokha

ubulongo bokusinda uyathumela ingane noma ubani omunye onemvume

yokungena esibayeni ,awuwadli amasi enkomo yasekhaya ,awumane nje

udwanguze egcekeni uhamba agudle izindlu, kuye ngokuthi uyaphi,uyagoba

mewuhlangana nabantu bekubingelela mhlawumbe esakuxoxisa akami nje

aqonde ,mewungene ndlini kukhona ingane esanenyanga noma uzocitha isikhathi

nayo, kumele uyibambe amalunga omzimba uyilule khona ingazosindwa uwe

ngenzilo,

awuvuni,awuwakhi amanzi uthwale umqomo emini uwakha natmbama,ugcina

konke lokhu kuze kufike isikhathi sokukhumula yena ubehlala egeza ngamazi
PA/2015/228

abandayo,emfuleni ohambayo ngoba bekuthiwa yibhadi ukushonelwa yindoda,

manje lelibhadi kudingeka alikhiphe emfuleni ohambayo.

Maseyikhumulile inzilo ubegeza ngomuthi thizeni ukususa ithunzi elimnyama

nokugudluza umnyeni ,mezakuye ezengendlela angamthusi noma amlale noma

aphazamise lozobesethandananaye, beseshiswa zonke impahla abezigqoka noma

kuphiwe isalukazi esidala kanjengezitsha zokudlela,bekunikwa isalukazi

esaziwayo ukuthi asigangile endaweni ngoba izimpahla azilahlwa, ngaphandle

mengekho ozonikwa zonaziyashiswa ezishayo zilahlwe ezingashi.Bekuhlatshwa

inkomo masekhumula umama,kugaywe notshwala besizulu kubuswe, Kuze

kukhumula yena nje abanye abomdeni bona kade bakhumula ngembuzi,futhi

kunomsebenzi odingeka wenziwe emvakwesonto noma amabili kuthiwa

ukugezwa kwamahhalavu ,bese izalukazi noma omama abadala balayikhaya

bemazisamazise ukuthi kumele athole umuntu azolala naye kanye ukususa ibhadi

lokushonelwa wakhe .

kubo ubetshelwa ukuze angathi kwenziwa yena yedwa futhi bebemlandela ukuthi
PA/2015/228

lokho ukwenzile yini ngoba benzela ukuthi umfowabo ndoda mengena angabi

seshweni lokungenwa yilento okumele ayishiye kulowo azohlangananaye,bekuba

yisidididi nje sendawo ukwenzela ukuthi zingalokhu sikhuluma ngalento noma

simlandela sifuna ukuqubeka naye ,masethi ukwenzile lokho babuze

bebekuqinisekisa lokho ukuze kungenzeki iphutha bese bemtshela ukuthi ingane

zalaphe khaya ugakuhle zikhuliswe ubaba oncane noma ubaba omdala omunye

wobhuti balayikhay,abafuni ifalabo liye kwenye indawo kuthiwa uzokhulisa

izingane zomfowabo zingaphindili emuva kamfazi futhi zingadliwa amanye

amadoda noma ngabe unaye omunye umfazi lozongena akulutho kodwa nalo

kuzothiwa usengokalaphilayo.

By: Nelisiwe Hlongwane

Retrieved from "http://www.ulwazi.org/index.php5?

title=Indlela_Yokuzila_Ngezikhathi_Zakudala"


PA/2015/228

IBIZO DUBE HLONIPHAN

AMANOTHI OMFUNDI

Isiko lokubonwa kwesisu losane

osoluzelwe

uma ukhulelwe nokubonwa kwengane uma

isizelwe ngabomndeni wakubo kamfana.

Zinengi izinto ezilandelwa yimideni

eyahlukene, okuyizinkolelo zakhona

njengokuthi uma umuntu wesifazane

ekhuleliswe khona abomndeni lowo bacele

ukubona isisu sakhe.Lokhu kwenziwa

ngesikhathi umuntu eqhutshiwe ukuzobika

isisu njengokwesiko noma vele useqala

ukugana kulowomuzi. Kubalulekile

ukubonwa kwengane ukuthi

ngeyakulowomuzi yini noma cha. Abantu

abadala babengakhombisi ukungathembi


PA/2015/228

okushiwoyo kodwa babelandela isiko

elenziwayo kulowomuzi.

Uma lowo owesifazane okhulelwe

esenezinyanga eziyisithupha wayeuelwa

ukuthi akhumule ngenhla ame abheke

ngaselangeni ekuseni. Abadala babazi

ukuthi bafuna ukubona ingane inyakaza

kodwa wayengatshelwa owesifazane.

Ngokuhlonipha wayenza njengoba eyalelwe

ame aveze isisu sakhe sibheke elangeni.

Kuthiwa wayeme size sinyakaze noma

ingane inyakaze bese beyeneliseka abadala

ukuthi ngeyakulowomuzi ingane. Kuthiwa

lomkhuba waqala ngokuthi kube nabantu

besifazane ababethi bakhulelwe kanti

akunjalo. Umakoti wayebala izinyanga

kuzwakale esekhala ngokuthi

usephuphunyelwe yisisu kuthi uma

ebhekwa izalukazi zimfice esezinsukweni


PA/2015/228

zakhe. Kuthiwa lokhu babekwenziswa

ukuthi babefuna ukugana kulowomuzi.

Kuthiwa izalukazi kwahamba kwahamba

zayibona ukuthi ayikho lento nokuthi

abanye omakoti badlala ngazo. Imibono

yabantu abadala yayihlonishwa kakhulu

ngalesosikhathi futhi kwakunenkolelo

yokuthi ayishayi eceleni. Okunye ukuthi

kuqala amadoda ayeba nesithembu kube

nesimo sokuthi uma omunye womakoti

engazali wayekwazi ukuntshontsha ingane

kamnakwabo athi ngeyakhe okwakususa

ingxabano kodwa kugcine kungaziwanga

iqiniso ngoba babekhulelwe ngesikhathi

esifanayo. Lokubomwa kwesisu

kwakwenziwela ukuthi lesimo. Izalukazi

zaqhamuka nalesu ukuze umuntu abonakale

futhi aziwe uma ekhulelwe. Ngoba kuqala

yayingekho imithola mpilo emakhaya


PA/2015/228

umuntu wayezalela ekhaya ezaliswa

izalukazi.

Uma ingane isizelwe izalukazi

zasemndenini zazifika ngobuningi bazo

ukuzobona ukuthi umntwana owabo yini.

Ngoba kwakungenzeka ukuthi umakoti

ubekhulelwe nje kanti ingane akusiyona

eyakhona lapho ekuthiwa eyakhona. Uma

isiboniwe abantu bakhona abadala

kuzonqunywa usuku lokuzobona umntwana

ngokwesiko lesintu. Kuyagaywa utshwala

lwesintu kubanjwe inkukhu egcekeni

kuphekwe namadombolo. Bazofika

omakhelwane bephethe izipho baphe

umntwana bese kuyadliwa.

Uma umntwana ezalelwe ekwabonina

Izikhathi ziyashintsha njengoba

amantombazane esekwazi ukuthi athole


PA/2015/228

umntwana engaganile. Uma umuntu ezalele

ekhaya kuba abasemzini abaya ukuyobona

umntwana. Abahambi bengaphethe lutho

kufanele kube khona izipho abamphathela

zona. Ngalesikhathi umndeni usuke ufuna

ukuqinisekisa ukuthi umntwana ngowabo

ngoba abanye umntwana bayamkhumula

zonke izingubo azigqokile abhekwe

izimpawu zomndeni njengokuthi abanye

babheka izinyawo, izandla, izindlebe

amabala asemzimbeni njalonjalo. Uma

kukhona abakufanisayo bayezwakala

bephimisela ukuthi lokho kufana

nokukabani.

Kuyothi uma umntwana eseqede izinyanga

ezintathu ahambe aye kubokwakhe

eseyobonwa yiwo wonke umuntu


PA/2015/228

womndeni. Lapho wonke umuntu osuke

ekhona uyamkhunga umntwana ngemali

nangezipho. Abanye abantu basakholelwa

ekutheni umntwana uyakhungwa

ngaphambi kokuthi abonwe khona engeke

akhale uma ephethwe. Kuyasiza ukubonwa

kwengane uma isencane. Nokuthi ingane

ingenzewa isiko kanti akusiyo

ayakulowomuzi. Ngoba kukhona izibongo

uma ingane yenzelwa usiko lakhona kanti

akusiyona eyakhona iyashona. Zonke

lezinto ezenziwa ngabantu abadala basuke

bevikela izimoeziwubungozi.

English Summary: Custom of identifying

a new born

An interview with Sbongile Mbatha of


PA/2015/228

Congo, Inanda gave us an insight on how

important it is for the African people to

identify a new born as a member of their

family. The reason for doing this custom

was done even in the olden days because

there were cases where even young brides

would claim that they have been

impregnated by someone whereas it was not

true. Older women were able to see or

identify if a new born was not a part of that

family because there are family customs

that were to be followed in order to

introduce the new member of the family to

the ancestors. There were also able to

identify this before the child was born. In

doing this the family had to wait for at least

six months and they will ask their daughter-

in-law to take off her clothes to show of her

tummy. This custom was performed in the


PA/2015/228

morning. Then she will be asked to stand

directly to the sun. She will not be informed

of the reasons of doing this. The young

bride obeyed everything that her new home

practiced and they will also do this without

questioning them. They will stand in the

sun and one or more of the older women

will be keeping an eye on her and her

tummy. They believed that if the expected

baby was theirs it will move when they

were performing this custom. If it moved all

the women will be heard ullulating to

welcome the new member of the family. It

was only then that the young bride would

know of the reason of standing in the sun

because they will be saying the child is

ours. And if it did not move they would

deny it and claim that all the family


PA/2015/228

children moved.

Futhermore, for those who did not perform

this custom and the young woman carrying

the baby was not officially married with the

father on hearing the news of the birth of

the baby older women will be the first in

visiting the new born in order to make sure

that it was their family baby. When they

arrive they take the new born and strip him

naked in doing this they are looking for or

identifying their family symbols so that

they can confirm it is their own. It differs

from family to family on what they look for

but others look at the toes, fingers,

birthmarks etc. And they will be heard

saying the toes are like his grandfather and

so on. And if it happens that they are not


PA/2015/228

able to identify anything they inform the

family and say they will perform the custom

after a certain period. If they are happy then

the whole family waits for three months

before the new born visits his paternal side

of the family where there will be presents

waiting for him. In most families it is

during this time when they perform their

customs.
PA/2015/228

Izinkolelo Zokuphuma Kwengane Amazinyo

Phambilini ukukhumuka kwengane amazinyo ikakhulukazi okokuqala,

bekuba yindaba kontanga bayo, nasemndenini wayo uqobo. Ingane

ezokhumuka izinyo ibidonswa ngendlebe kuthiwe ize ingalilahli noma

yikanjani. Bekuthiwa uma selikhumukile mayiphume iye ngaphandle

kwegceke ifike ikhulume ithi ‘‘Nhloyile, nhloyile ngiphe izinyo elisha

mina ngikuphe elidala’’ isho lamazwi icimezile. Uma isiqede

ukuwasho, iyagxamalaza bese ilijikijela kude ilikhiphe phakathi

kwemilenze yayo. Emva kwalokho bekuthiwa hamba uqonde ekhaya,

ungalokothi ubheke emuva ngoba ngeke limile izinyo elisha uma uke

wabheka emuva. Abanye bekuthiwa mabasho lawo magama bese

beliphonsa phezu kwendlu.

Ngisho izingane ezizalelwe emadolobheni ngeminyaka yawo 1950


PA/2015/228

kuya emuva uma zinabazali abanezimpande zasemakhaya bezitshelwa

ngalomkhuba, ziwenze khona lapho emalokishini.

Ubani unhloyile?

Abadala bathi unhloyile inyoni efika ebusuku kuphela iphethe

amazinyo amasha, azomila kosekhumukelwe bese ihamba namadala.

Kuthiwa lena kwakuyindlela yokufundisa ingane ukuthi ingayilahli

noma yikanjani insila yayo, ngoba uma kwenzekile yawela ezandleni

ezingalungile ayikho into emlungelayo empilweni, ngoba abantu

abagangile bathatha leyo nsila bayihlanganise nemithi yabo

bathakathe ngayo umndeni noma ingane uqobo lwayo.

Source: Ilanga langeSonto, 10 April, 2011, Pg 8

By: Bongiwe Ndlovu

Retrieved from "http://www.ulwazi.org/index.php5?

title=Izinkolelo_Zokuphuma_Kwengane_Amazinyo"
PA/2015/228

IBIZO DUBE HLONIPHANI

AMANOTHI OMFUNDI

IMIDLALO YABANTWANA

Umdlalo Umagalobha

Lomdlalo udlalwa amantombazane, kulomdlalo kubakhona

amaqembu amabili. Umagalobha wakhiwa ngokusantanjana

ihlanganiswe ukuze ivaleke bese ivuleka esiphakathini. Uma

sekudlalwa abantu ababili abavimbile, intambo bayibeka ezindaweni

ezithize zemizimba yabo abayiphathi ngezandla njengokuthi

bayiqalisa emadolweni intambo, ikhuphuke njalo ize ifike ekhanda

noma ezandleni lokhu kubizwa ngokuthi kusemoyeni kuyangokuthi

nivumelane ngani ngesikhathi umdlalo usaqala. Bese bekhethana

ngamaqembu nakhona bakhethana ngokwazana ukuthi ubani mude

noma ugxuma kakhulu.

Lomdlalo ubanezigaba noma amagama akhona ukuhlukanisa ukuthi

kudlalwa muphi mhlawumbe. Kukhona ugxumgxa, kukhona u-aya,

kukhona umasgalobha kanye noma khoneni. Ugxumgxa udlalwa


PA/2015/228

kanje, basuke bevimbile laba babili, kuthi odlalayo afake umlenze

lentanjeni kuthi lomunye umlenze usuke ungaphandle kwentambo,

agxumele kwenye intambo lomlenze okade ungaphandle ube

ngaphakathi lobungaphakathi ubephakathi uphumele ngakwelinye

icala uphinde futhi usubuyela labukhona ugxuma kane kuze kube

yigema noma ukuphela kwalelozinga, uma sewenza igema ugxumela

phakathi uyigxabalazele yonke intambo bese uphuma.

Umasgalobhe wona udlalwa ngedlela yokuthi usuke ume ngaphandle

bese ugxuma ungene entambeni ngomlenze owodwa uphinde ugxume

futhi ugxumele kwenye intambo ngalesikhathi umlenze owodwa osele

entanjeni bese uwukhipha ngaphandle kokugxuma. Uphinda wenze

lokhu okufanayo ukubuyela lapho kade ukhona ekugcineni uyagxuma

uphambanise intambo kuthiwa wenza uthusi. Uphumele kwelinye

icala ngaphandle ngokugxuma kuthi uma usubuya uyagxuma

uphumele lapho ubuqale ngakhona. Intambo isiyakhuphuka

iyakwenye indawo.
PA/2015/228

U-aya wona udlalwa ngendlela yokuthi uphenduka emoyeni imilenze

uyilungiselele ukuthi ingene intambeni. Umlenze owodwa ungena

entambeni ngesikhathi, uphinde futhi kanjalo kungene omunye

umlenze, bese ushaya uthusi uphambanise intambo uphume bese

uphinde lokhu kwasekuqaleni sekuyigema uphume. Obeseshile noma

obeseqhumile (ukuqhuma itemu elisetshenziswa yizingane uma

kukhona ohlulekile ukwenza ekufanele akwenze) uyavuka uma lowo

obedlala engaqhumanga kuba yigema.

Umakhoneni, lapha kusuke kuvimbe abantu kusukela kwabathathu

kuya kwabayisithupha, nakhona iqala emadolweni ikhuphuke ize ifike

ekhanda. Kuya ngokuvumelana kwabadlalayo. Umehluko walomdlalo

naleyo echazwe lapha ngenhla ukuthi ugxumela ngaphakathi

ngemilenze yomibili entambeni lokhu kwenziwa yiqembu lonke. Uma

seningenile nonke kufanele niphume futhi kungashi muntu uma

kukhona oshile noma oqhumile uvuka uma isibuya ekhanda intambo

sekuyigema uma nishe nonke mhlawumbe nisesesinqeni kuvimba


PA/2015/228

nina kudlale laba abanye kanjalo kanjalo.

By: Nelisiwe Hlongwane

Retrieved from "http://www.ulwazi.org/index.php5?

title=Umdlalo_Umagalobha"

You might also like