VAN A-

MES OPOT AAM IA

KUNS T

Aime Peever
 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr.

Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel

alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil.
Ajalooline jaotus:

Sumer – 4000 – 23050.a.e.Kr.

Akad – 2350 – 2150.a.e.Kr.
Babüloonia – 1830 – 1530.a.e.Kr.
Assüüria – 1360 – 605.a.e.Kr.
Uus-Babüloonia – 625 -539.a.e.Kr.
Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate
lossid ,
linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid.
Sumerid

Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja.

• maailma vanima kirjasüsteemi – kiilkirja
• maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratta
Silinderpitsatid ja pitsatkivid – need valmistati marmorist ja
kalliskividest. Pitsatkivi savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis.
Tsikuraat – astmeline torntempel

Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juh-

timise ja arvepidamise keskus. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat,
kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel
tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakme-
liste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel.
Uri tsikuraat – 3600 -2370.a.e.Kr.
Kõige paremini säilinud tsikuraat
tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi
tipus asus kuujumal Nannale pü-
hendatud tempel. Hoone on ehita-
tud savitellistest ja kõik kihid on
seotud bituumeniga ning niinmat-
tidega. Seintes olid nn. “nutuavad”
et võimalik veeaur ära juhtida ja
rennid vihmavee jaoks.
Kujutav kunst
Kujutavas kunstis on juhtivaks alaks skulptuur – reljeefid ja
kujud
Traditsioonipäraselt kujutati
kuningad jt. tähtsad isikud
lihtinimestest palju suurema-
tena. Reljeefidel ja steelidel
kujutati võitlusstseene ning
sündmusi Gilgameši eeposest,
veeupututusest ja teistest müü-
tidest.

Hammurapi jumala ees

Vana-Babüloonia
Figuuridele on tihti lisatud
ornament ja kiri
Kuningas Gudea kuju
Kuningas Urnammu
K
u
n
i
Keraamika – sumerite, akadite ja Babüloonia
linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid
Assüüria
Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr.
Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid
kindlusega.

10 h suurusele ter-
rassile ehitatud loss
koosnes 210 ruumist
mis paiknesid 30 pise-
ma ja suurema siseõue
ümber. Lossi juurde
kuulusid 3 templit koos
tsikuraatidega. Lossi
seinad ja müürid olid
kaetud reljeefidega,
seinamaalidega ja
alabasterplaatidega.
Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal
Persepolis
Palee ehitamist alustas Dareios I 518.a.e.Kr. on selle ajastu kõige
muljetavaldavam näidis. Persepolise treppid ja terrassid olid ääristatud
reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike,
hõimupealike, vahisõdurite jt. ametlikku protsessiooni.
Persepolise reljeefid
Persepolise lossi rekonstruktsioon
Uus-Babüloonia

• 612.a.
taastas Babü-
lon oma ise-
seisvuse. Linn
ümbritseti
müüridega.
Müüris oli mitu
väravat ja iga
50m järel vahi-
torn. Peavä-
rav oli pühen-
datud juma-
lanna Ištarile.
Ištari värav
Üks kaheksast Babüloni peasissekäi-
gust – Ištari värav – asub praegu Ber-
liinis Pergamoni Muuseumis. Ehitis
viidi Iraagist ära 20.saj alguses.
Saddam Hussein lasi väravast teha
2/3 mõõdus koopia.
Värav on laotud vedela asfaldiga
glasuuritud ahjus põletatud madala
profiiliga tellistest.
Draakonid sümboliseerivad linna
jumalat ja igavese elu andjat Mardukit
Lõvid on jumalanna Ištari sümboliks.
Värav juhatas külalised linna tähtsama-
le protsessioonide-alleele, mis viis
Nebukadnetsari lossini
 Semiramise rippaiad

Semiramise rippaiad on üks

antiikmailma maailmaimedest.
Valitseja Nebudkadnetsar II
lasi aiad ehitada u.487.a.e. Kr.
oma naisele, Pärsia pritsessile,
et korvata oma sagedast eemal-
olekut ja luua kõledal Eufrati
madalikul muljet Pärsia metsaga
kaetud mägedest.
Babüloni linn

Babüloni kutsuti oma toretsevate pidustuste pärast “Patuseks Paabeliks”.

Ühe säilinud kiilkirja kohaselt oli Babülonis 53 suurt jumalate templit,
55 väiksemat Marduki templit, 300 maajumalatele ja 600 taevajumalatele
pühendatud väiksemat templirajatist ning 180 Ištarile ja 200 muudele
jumalatele pühendatud altarit.
Paabeli torn

Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi
tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 90 m.
Paabeli torn