Egiptus.

Muistne Egiptus piirdus Niiluse oru ja soise suudmeala ehk deltaga, jagunedes seeläbi Alam- Egiptuseks
(delta) ja Ülem- Egiptuseks (deltast ülesvoolu jääv jõeorg kuni esimese kärestikuni).

Niilus oli hästi laevatatav- ülesvoolu aitas seilata üldjuhul soodne tuul.

Põlluharimine oli võimalik ainult kitsas jõeorus, mis oli lõunas paar, põhjapool mõnikümmend
kilomeetrit lai. Niiluse orust itta ja läände jäid jahi- ja karjapidamiseks sobivad poolkõrbe- ning
kõrbealad.

Jõeorus võimaldasid põldu harida Niiluse iga- aastased üleujutused, mis olid tingitud sademeist ja lume
sulamisest jõe lätetel Ida- Aafrika mägismaal.

Üleujutus oli: juuli-august algas kuni oktoober- november lõppes.

Põldu hariti kohe pärast üleujutuse lõppemist kuni märtsini.

Siis algas põuaperiood kuni üleujutuse alguseni.

Seega oli igal aastal Egiptuses umbes 7 kuud sellist aega, kus talupoegadel polnud võimalik oma tööd
teha- see kasutati püramiidide ja suurte templite ehitamiseks.

Kõrb eraldas Egiptuse muust maailmast. Egiptusele on iseloomulik püsivus ja suletus.

Egiptuse ajaloo põhietapid:

Egiptlastel puudus absoluutne kronoloogia, st. nullpunkt.

1) Varadünastiline aeg (u. 3000- 2650 eKr)- Menes ühendas Egiptuse ( Alam- ja Ülem Egiptuse),
hieroglüüfkiri, vase kasutamine, pealinn Memphis, Džoseri astmikpüramiid Sakkaras.

2) Vana- riik (u. 2650- 2100 eKr) pealinn Memphis, ehitati Giza suured püramiidid ja Suur sfinks.
Jumal Ra kultus. Memphis asus praeguse pelinna Kairo kohal.

Vaheperiood 2200- 2100 eKr, ilmselt majanduslikud hädad, sest lihtrahvas tõusis üle.

3) Keskmine riik (1950- 1650 eKr) niisutuskanalite rajamine, “ Sinuhe jutustus”, Tähtsaks muutus
Teeba jumal Amon- Ra, seega Teeba muutus usukultuse kohaks. Teeba on praegune Luxor.
Kuningate retked suundusid lõunasse Nuubiasse, kust toodi kulda ja kalliskive. Suheldi Kreeta
saarel oleva Minose kultuuriga.

Vaheperiood 1650- 1550, deltas tulid võimule hüksoslased Aasiast. Kes tõid Egiptusesse hobuse
ja sõjavankri.

4) Uus riik (1550- 1069 eKr). Algab Egiptuse suurvõimu perioo Ta jõudis d. Esimene võimas valitseja
on Thutmosis I.Ta jõudis oma vägedega Eufrati jõeni tänapäeva Iraagis. Ehitati välja Teebas väga
suur templikompleks Karnak ja seal lähedal veel ka Luxor. Ta laskis end matta Teeba juurde
 Niiluse läänekaldale, kus pani aluse Kuningate oru hauakambrite rajamisele. Ehnatoni
usureform, Kadeši lahing, Abu Simbeli tempel.

5) Hilisdünastiline period ehk Hilis- Egiptus ( 1075- 525 eKr) Egiptus lagunes kõigepealt uuesti
Alam- ja Ülem Egiptuseks, ära langesid Nuubia ja Aasia valdused.

6) Sellele aga järgnesid juba vallutused Assüüria poolt- 671 eKr, Pärsia poolt-525 eKr, Makedoonia
poolt-332 eKr ning lõpuks vallutas 30.a. eKr Egiptuse ära Rooma, sellega loetakse Vana-
Egiptuse ajalugu lõppenuks.

Egiptuses valitses 3000 .a. jooksul 30 dünastiat. Seega dünastia keskmiselt 100 aastat. Dünastia
lühiajalisuse põhjuseks oli traditsioon, et valitsev vaarao pidi abielluma oma õega. Tavaliselt siiski
poolõega. Põhjuseks oli see, et troon liikus mööda naisliini. Seega võimendusid kõik pärilikud
haigused ja dünastia suri välja.

Egiptuse kuningat nimetati vaarao, ta oli piiramata võimuga valitseja. Ta oli kogu Egiptuse maa ja
rahva omanik. Vaarao sündides oli päikese jumala Ra poeg, kui ta valitses siis oli ta jumal Horos, ning
kui suri siis oli jumal Osiris.

Ühiskond oli rangelt hierarhiline:

Vaarao

Nomarhid (noomid- maakondade valitsejad) 40 noomi- maakonda

Preestrid

Kõrgemad väepealikud

Kirjutajad

Talupojad

Orjad (vähe)