Punane kärbseseen

Punane kärbseseen (Amanita muscaria) on üks levinumaid seeni Eestis.

Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes.

Täiskasvanuna on seene kübar 8–18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast

värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate
eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene
pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära
pesta.

Jalg on tugev, kollakasvalge, 5–20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori

jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all
kollakas.

Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad

elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi,
kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe.

Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette.
Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb
seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse).

Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast.