Koduümbruse seened

LG20

Dagmar Adler
Punane kärbseseen (mürgine)
Amanita muscaria
 Iseloomulikud tunnused
•
Kärbseseentel on alati tupp kuid punasel kärbseseenel on
tupp hästi jala ümber soomusjas ja mugula kujuline.
•
Tal peaksid olema ka seelik (suur ja rippuv) ja täpid/ebemed
aga mõnikord võivad need kaduma minna.
•
Värvus on kirkast punasest kuni kollakas oranzini (pleekinud).
•
Eoslehekesed (vabad) ja jalg kollakas valged.
•
On kase ja kuuse mükoriisa seen kuid kasvab ka põldudel,
aedades ja parkides, kohati massiliselt. Leidub kesksuvest
sügiseni.
•
Mürgine keetmisel veidi leebem mõjutab närvisüsteemi ja
psüühikat.
Soomustindik (noorelt söödav
***)
Coprinus comatus
 Iseloomulikud tunnused
•
Soomuselise piklik ovaalse valkja kübaraga mis vanemal
seenel muutub kelluka kujuliseks ning lõpuks mustaks tindiks
sulab ja maha tilgub. Kübaratipp on sitke beežika värvusega ja
tungib ka läbi asvaldi kui on vaja kasvada. Jalg on valge, seest
õõnes ja habras. Jala allosas asetsev rõngas võib jääda
märkamatuks või lihtsalt juba kadunud olla.
•
Kasvab valgusküllastes lehtmetsades ja niidetud aladel kus on
viljaks pinnas. Kohati esineb massiliselt. Pika kasvuperioodiga
kuid sügisepoole väga saagikas.
•
Noorelt kui kui viljaliha veel valge või roosakas on maheda
maitseline söögi seen. Kasutatakse põhiliselt paneeringus
praetult.
Hiirheinik (mürgine)
Tricholoma virgatum
 Iseloomulikud tunnused
•
Tuhkhalli 5-10 cm laiuse teravatipulise kübaraga.
Hallikasvalgete eoslehekestega mis on jalale nõgusalt külge
kasvanud ja suhteliselt tiheda asetsusega.
•
Jalg on valkjas-hall peenekiulis-triibuline, sihvakas ja ühtlase
jämedusega.
•
Mullalõhnaline ja maitselt kibe mistõttu ka söödamatu
peetakse ka mürgiseks.
•
Kasvab üksikult nii okas- kui lehtmetsades.
Punakas puiduheinik (o*)
Tricholomopsis rutilans
 Iseloomulikud tunnused
•
Kollase põhivärvi ja purpurpunase pealmise kihiga kübar
mis on keskelt kõrgem ja tumedam ning 5-20 cm lai.
Vanana pleegib peaaegu kollaseks, ka eoslehekesed on
kollased ning jalale kitsalt kinnitunud.
•
Jalg on jässakas, õõnes ja kõva seenelihaga sarnaselt
kübaraga kollane ja pealt kaetud purpurjate soomustega.
•
Kasvab männipuidul ja –kändudel, pilbastel , nende
lähedal ka muruplatsidel, nii üksikult kui ka nii, et mitu
kübarat on kokku liitunud.
•
Söödav kupatatult kuid ei ole maitsev.
(Männi) põdramokk (***)
Sarcodon imbricatus
 Iseloomulikud tunnused
•
Suure 5-25 cm läbimõõduga lameda, keskkohast nõgusa
pruuni kübaraga, millel on tumepruunid soomused. Viljaliha
on üsna paks pruunikas-valkjashall. Narmad on valkjas-
pruunikashallid ja jalale laskuvad.
•
Jalg on tüse sitke ja alusel ahenev ning suhteliselt lühike.
•
Maitse on mahe või kibe sõltub liigist ja selle üle vaieldakse
tihti. Keelega katsudes on osad seened mahedad teised
kibedad (minu kogemusel erinevates kasvukohtades).
•
Kasvab männikutes ja kuusikutes sageli ebakorrapärastes
ringides või kogumikes.
•
Vanu seeni mis on peaaegu mustad kasutatakse sinise värvi
saamiseks.
 Allikas
•
„Tunne seeni“ Korhonen Mauri (1986, 2005)
Tõlge eesti keelde 2007 Katrin Jürgens.