ppekava kinnitatud Direktori kk. nr .1-9/93 12.05.

2011 ppeasutus: ppeasutuse kood: Kuressaare Ametikool 70003744

PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT ppekava rhm ppekava MATERJALITTLUS Vikelaevade ehitus

(nimetus eesti keeles)

Small craft construction

(nimetus inglise keeles)

ppekeel: Kutseppeliik

eesti keel kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis kutsepe koolikohustuse ea letanud phihariduseta isikutele X kutsepe phihariduse baasil kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

Maht ppendalates

80 n ppekava koostamise alus: Vikelaevade ehituse ppekava koostamise aluseks on Vikelaevade ehituse riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri mrusega nr 20. 22. jaanuaril 2009.a. ppekava eesmrgid ja lesanded: Vikelaevade ehituse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks vikelaevade ehituse, remondi ja hooldusega tegelevates ettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Vikelaevade ehituse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1) vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4) on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab hankida ja analsida teavet; 10) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks. Nuded pingute alustamiseks: Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta; avaldus kooli astumiseks; 1 foto 3 x 4 cm. Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

ppekava struktuur: 1. ld- ja phipingute moodulid 56 n 1. Sissejuhatus pingutesse 2. Majanduse ja ettevtluse alused 3. Tseadusandluse alused 4. Klienditeeninduse alused 5. Arvutipetus ja asjaajamine 6. T- ja keskkonnaohutus 7. Erialane vrkeel 8. Erialane matemaatika 9. Erialane keemia ja fsika 10. Joonestamine 11. Materjalipetus 12. Puitmaterjalide ttlemine 13. Metallmaterjalide ttlemine 14. Plastikute valmistamine ja ttlemine 15. Vikelaevade ehituse alused 16. Vikelaevade remont ja hooldus 2. Spetsialiseerumise moodulid 15 n 1. Puidust vikelaevade ehitus 2. Plastikust vikelaevade ehitus 3. Metallmaterjalist vikelaevade ehitus 3. Valikpingute moodulid 9 n 1. Vikelaevajuhi vljape 2. CAD - programmid Nuded pingute lpetamiseks: pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Lpetamisel vljastatavad dokumendid: Kool vljastab lputunnistuse kutseppe lbimise kohta phihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvtvad hinded. ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele ................................................................................201.a. ............................................................................................................................................................
/ees- ja perenimi, allkiri/

1 1 1 1 2 2 2 1 2 2 1 9 9 9 8 5 15 15 15 7 2

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus KURESSAARE AMETIKOOL ppeasutuse kood 70003744 Aadress Telefon/Faks e-post ppekavarhm ppekava Kohtu 22, 93812 Kuressaare 45 24600/45 24616 kak@ametikool.ee Materjalittlus Vikelaevade ehitus
nimetus eesti keeles

Small craft construction

nimetus inglise keeles

Kutseppe liik kutsepe phihariduse baasil ppekava maht ppendalates 80 ppekeel Eesti

Kinnitan kskkirja nr.

Neeme Rand
kooli direktori allkiri

1-9/93 12.05.2011
pitsat

Koosklastatud kooli ppenukogu koolinukogu nr. 4-18/5 05.05.2011

koosoleku protokolli nr, kuupev

nr. 1-6/2 12.51.2011

koosoleku protokolli nr, kuupev

Kontaktisik

Andres Meisterson
allkiri

Ehituse ja materjalittluse ppesuuna juhtpetaja Telef: 452 0677; 5021220 e-post: andres.meisterson@ametikool.ee

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis .........................................................................................

kuupev

ppekava kood

SISUKORD

LDOSA ............................................................................................................................ 6 1.1. ppekava koostamise alus........................................................................................... 6 1.2. ppekava eesmrgid ja lesanded ............................................................................... 6 1.3. Nuded pingute alustamiseks .................................................................................... 6 1.4. ppekava struktuur...................................................................................................... 7 1.4.1. Moodulite nimetused ja mahud ............................................................................ 8 1.4.2. Praktikakorraldus ............................................................................................... 10 1.4.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused ................................................ 11 1.5. ldised hindamise phimtted .................................................................................. 12 1.5.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid.......................................................... 12 1.5.2. Lpueksami hindamine ...................................................................................... 13 1.6. Nuded pingute lpetamiseks .................................................................................. 15 1.7. ppekava koostajad ................................................................................................... 15 2. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS ..................................................................... 16 2.1. ldpingute moodulid ............................................................................................... 16 2.1.1. Sissejuhatus pingutesse .................................................................................... 16 2.1.2. Majanduse ja ettevtluse alused ......................................................................... 17 2.1.3. Tseadusandluse alused ................................................................................... 18 2.1.4. Klienditeeninduse alused .................................................................................... 19 2.1.5. Arvutipetus ja asjaajamine ............................................................................... 20 2.1.6. T- ja keskkonnaohutus ................................................................................... 22 2.2. Phipingute moodulid.............................................................................................. 25 2.2.1. Erialane vrkeel ................................................................................................ 25 2.2.2. Erialane matemaatika ......................................................................................... 26 2.2.3. Erialane keemia ja fsika ................................................................................. 28 2.2.4. Joonestamine ...................................................................................................... 29 2.2.5. Materjalipetus ................................................................................................... 30 2.2.6. Puitmaterjalide ttlemine ................................................................................. 31 2.2.7. Metallmaterjalide ttlemine ............................................................................. 34 2.2.8. Plastikute valmistamine ja ttlemine................................................................ 36 2.2.9. Vikelaevade ehituse alused............................................................................... 38 2.2.10. Vikelaevade remont ja hooldus..................................................................... 40 2.3. Spetsialiseerumise moodulid ..................................................................................... 41 2.3.1. Puidust vikelaevade ehitus ............................................................................... 41 2.3.2. Plastikust vikelaevade ehitus ............................................................................ 43 2.3.3. Metallmaterjalist vikelaevade ehitus ................................................................ 45 2.4. Valikpingute moodulid ............................................................................................ 47 2.4.1. Vikelaevajuhi vljape ..................................................................................... 47 2.4.2. CAD - programmid ............................................................................................ 51 LISAD ...................................................................................................................................... 53 1. Lpueksami lbiviimise juhend .................................................................................... 53 2. ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus ................................................................... 54 1.

3. 4. 5. 6.

ppekavaga seotud petajad ......................................................................................... 55 Talase tegevuse eelkokkulepe ................................................................................... 60 Praktika aruanne ............................................................................................................ 61 Praktikandi iseloomustus............................................................................................... 62

1.
1.1.

LDOSA
ppekava koostamise alus

Vikelaevade ehituse ppekava koostamise aluseks on Vikelaevade ehituse riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri 22. jaanuaril 2009.a.mrusega nr 20.

1.2.

ppekava eesmrgid ja lesanded

Vikelaevade ehituse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks vikelaevade ehituse, remondi ja hooldusega tegelevates ettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Vikelaevade ehituse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1. vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2. oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3. oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4. on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5. vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6. ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7. oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8. tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9. oskab hankida ja analsida teavet; 10. oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks.

1.3.

Nuded pingute alustamiseks

Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta;

avaldus kooli astumiseks; 1 foto 3 x 4 cm.

Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

1.4.

ppekava struktuur

Vikelaevade ehituse ppekava omandamise aeg on 2 aastat ehk 80 ppendalat. Ndalas on ppijal 40 tundi, millest 10 tundi on ettenhtud iseseisvaks tks. ppekava on avatud valikpingute raames, mida toob kaasa aeg ja sotsiaalne tellimus. Vikelaevade ehituse ppekava jaguneb ppeperioodideks koolis ja ettevttes. Koolis toimub teoreetiline vljape ja praktiline pe kooli tkojas, praktika toimub ettevtetes. Kutseppe auditoorse ja praktilise t maht on 60 ndalat, praktika maht on 20 ndalat. Riikliku ppekavaga nhakse vikelaevade ehituse erialal ette spetsialiseerumine puidust, kiudarmeeritud plastikust (inglise keeles fibre-reinforce plastic, edaspidi plastik) vi metallmaterjalist vikelaevade ehitamisele. Kesolev ppekava on jaotatud teemaphisteks erialamooduliteks. Kogu ppekava lbivad jrgmised teemad: keskkond ja sstev areng; infotehnoloogia ja meediapetus; turvalisus.

1.4.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/ldharidusainete nimetused Kogu- Maht (n) 1. maht ppeaastal (n) Auditoorne ja praktiline t Praktika Maht (n) 2. ppeaastal Auditoorne ja praktiline t

Praktika 10

Kokku

I 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16.

ld- ja phipingud Sissejuhatus pingutesse Majanduse ja ettevtluse alused Tseadusandluse alused Klienditeeninduse alused Arvutipetus ja asjaajamine T- ja keskkonnaohutus Erialane vrkeel Erialane matemaatika Erialane keemia ja fsika Joonestamine Materjalipetus Puitmaterjalide ttlemine Metallmaterjalide ttlemine Plastikute valmistamine ja ttlemine Vikelaevade ehituse alused Vikelaevade remont ja hooldus

56 1 1 1 1 2 2 2 1 2 2 1 9 9 9 8 5

30 1

10

40 1

12 1 1 1 1 2

1 2 1 1 2 1 5 5 8 3

1 2 1 1 2 1 9 9 8 5

4 4 2

Kokku 16 1 1 1 1 2 1 9

II 1. 2. 3. III 1. 2.

Spetsialiseerumise moodulid Puidust vikelaevade ehitus Plastikust vikelaevade ehitus Metallmaterjalist vikelaevade ehitus Valikpingud Vikelaevajuhi vljape CAD - programmid

15 15 15 15 9 7 2

9 9 9 9 9 7 2

6 6 6 6

15 15 15 15 9 7 2

1.4.2. Praktikakorraldus 1. Praktika lhikirjeldus vikelaevade ehituse erialal 1.1. Esimese praktikaetapi kigus ppija: rakendab ppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi vikelaevade ehitusega tegelevates ettevtetes; tutvub praktikaettevtte tkorralduse ja sisekorraeeskirjadega; lbib tohutusalase esmase juhendamise; korraldab nuetekohaselt oma tkohta ja tuleb toime taja planeerimisega, ttab reaalses tkeskkonnas otsesel individuaalsel juhendamisel; philised tlesanded on seotud kuni 24 meetrise kerepikkusega laevade konstruktsioonielementide ja teiste detailide valmistamise, paigaldamise ja montaaiga; jrgib toperatsioonide teostamisel ohutusnudeid; tidab tlesandeid sarnastes olukordades rhuasetus on tde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja iged tvtted ning iseseisva t kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostvalmidust ning isikuomadusi (hoolikus, psivus, tpsus ja vastutustunne). Praktikal kogetu kaudu suureneb pimotivatsioon. 1.2. Teise praktikaetapi kigus ppija: svendab ja arendab varem omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva t kigus vikelaevade ehitusega tegelevas ettevttes; tutvub praktikaettevtte tkorraldusega ja lbib esmase tohutusalase juhendamise tkohal; tidab mitmesuguseid tlesandeid erinevates olukordades, vajadusel juhendamisel, kasutades isikukaitsevahendeid ning jrgides tohutus- ja kvaliteedinudeid; philised tlesanded on seotud jahtlaevade, kaatrite jm veesidukite ehitamise, vormimise ja koostega, lisavarustuse ja sisustuse paigaldamisega; korraldab nuetekohaselt oma tkohta, valib materjale ja tvahendeid ning valmistab neid tks ette vastavalt lhtelesandele; rhuasetus on tde kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja iged tvtted; vastutab t tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; arendab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnat oskusi; arendab ruumilist mtlemist, koormustaluvust ja vastutustunnet; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tle pitud kutsealal. 2. Praktika pitulemused ppijal on: kujunenud iseseisva t oskused; kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tellu; kujunenud valmisolek asuda tle pitud kutsealal;

omandatud kollektiivis ttamise oskused erinevatel tlikudel; tekkinud vastutustunne tehtud tde kvaliteedi ja ttulemuste osas.

3. Praktika hindamine 3.1. Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel vetakse aluseks: tkultuur (tvahendite hoidmise ja hooldamise oskus; tkoha organiseerimine, t korraldamine oskus) ja tsse suhtumine; materjalide tundmine ja valikuoskus; tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus; tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine; igete tvtete valdamine; tjooniste lugemise oskus; tohutusnuete jrgimine; teostatud tde kvaliteet; pilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvimet ja distsipliini; valmisolekut meeskonnatks, initsiatiivikust erialaste probleemide lahendamisel; praktikal osalemine. 3.2. Praktika hinne kujuneb: 40% ulatuses praktika ettevttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust; 30% ulatuses pilase individuaalse praktikalesande phjal koostatud praktikaaruande hindest; 30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

1.4.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused Lhtudes Vikelaevade ehituse riiklikust ppekavast on kooli ppekavale Vikelaevade ehitus, lisatud kooli poolt valikpingute moodulid. Valikpingute moodulid mratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi ning seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikpingute mooduliteks on: Vikelaevajuhi vljape 7 n. CAD - programmid 2 n. Valikpingute maht kokku on 9 ppendalat.

11

1.5.

ldised hindamise phimtted

1.5.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sltuvalt ppeaine sisust erinevaid vorme. 1. teoreetiliste teadmiste testid: suuline arvestus; kirjalikud td; iseseisvate tde arutelu. 2. praktiliste oskuste testid; 3. pikigud ja nende kohta koostatud aruanded. Hindamisel vrreldakse ppija teadmisi ja oskusi nutavate pitulemustega ja nende phjal mratletud hindamiskriteeriumitega. Hinnatakse 5-palli ssteemis: Hindega 5 (vga hea) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku vi praktilist td, praktilist tegevust vi pitulemust (edaspidi pitulemus), kui see on tiel mral ppekava nuetele vastav. Hindega 5 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 90100% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 4 (hea) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid pole tielik vi esineb viksemaid eksimusi. Hindega 4 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 7089% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 3 (rahuldav) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Hindega 3 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 4569% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 2 (puudulik) hinnatakse pitulemust, kui see on osaliselt ppekava nuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Hindega 2 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 2044% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 1 (nrk) hinnatakse pitulemust, kui see ei vasta ppekava nuetele. Hindega 1 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 019% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. pilane peab saama hindeks vhemalt "rahuldav" vi hinnangu "arvestatud". pilane, kes ei ole ppeaines saanud hinnangut "arvestatud" vi tema hinne oli "puudulik" vi "nrk", on igus sooritada korduvarvestus vi test kooli poolt mratud ajal. Esitatud skaalast 5% les- vi allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul petaja vib panna kas krgema vi madalama hinde, arvestades: t mahtu; lesande keerukust; vigade arvu ja liiki.

12

Hindamine toimub protsessi-, arvestusliku ja koondhindamisena. Hindavad pilane ise, rhmakaaslased ja petaja. Hindamise ksikasjad kajastuvad ppekorralduseeskirjas ja petaja ainekavas. Ainekursuse algul tutvustab petaja pilastele hindamise ldisi phimtteid, sagedust, sisu ja kriteeriume. Protsessihindamine on pidev tagasiside pingute kohta, mille kaudu toimub pilase hoiakute kujundamine ja ppima ppimine. Protsessihinnete alusel kohandab petaja ppeprotsessi ja lesandeid. Arvestuslikul hindamisel arvestatakse ldiste pdevuste kujunemist, individuaalset arengut ja protsessihindeid. Arvestuslik hinne pannakse vlja terviklike ainekursuste lbimise jrel poolaasta ja aastahindena. Arvestuslik hinne on protsessihinnete kaalutud keskmine hinne. Koondhinne ehk kooliastmehinne on kikide ppeaastate jooksul samas aines saadud arvestuslike hinnete kaalutud keskmine, mis kantakse lputunnistuse hinnetelehele. Hinded kantakse e-kooli pevikusse ja pinguraamatusse. Mooduli hindamine toimub tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviisid on toodud ppekavas konkreetse mooduli juures. Nendeks vivad olla kirjalike teadmiste testid, praktilised td ja iseseisvad td. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. Kooli lpetamisel kantakse hinnetelehele ppekava moodulite koondhinded.

1.5.2. Lpueksami hindamine Lpueksami hindamisel hinnatakse teooriatd ja praktilist td. 1. Teooriat Ksimused ksitlevad erialaste phipingute moodulite, valikpingute moodulite ja spetsialiseerumismooduli pitulemustest lhtuvalt jrgnevat temaatikat. 1.1. Tde tehnoloogiat: tkoha korraldamise phimtete, tde teostamise tehnoloogilise jrjekorra, materjalide ja tvahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja tvahendite iseloomustamine lhtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja tingimustest.

13

1.2. Rakendusliku sisuga lesandeid: kirjelduse vi eskiisjoonise jrgi tdeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamist; vastuste esitamisel tde tehnoloogilisest jrjekorrast lhtumist. 1.3. Tkeskkonnaohutust: ttervishoiu ja tohutusega seonduvaid ksimusi; isikukaitsevahendite kasutamist; keskkonnasstlikku ttlemist. 2. Praktiline t Praktiline t phineb phipingute moodulite, valikpingute moodulite ja spetsialiseerumismooduli lbimisel ettenhtud praktiliste tde sooritamisel, mille kaudu hinnatakse omandatud osaoskusi. Praktilises ts hinnatakse eraldi dokumentatsiooni (edaspidi seletuskiri) ja praktilise t osa. 2.1. Seletuskirjas hinnatakse kirjeldatu igsust ja vormistamise korrektsust sealhulgas: tkoha korraldamise phimtete tundmist; tks vajalike materjalide ja tvahendite ja nende valiku phimtete tundmist ja kirjeldamise oskust; tehnoloogiliste operatsioonide jrjestuse tundmist ja kirjeldamise oskust; tulemuste kvaliteedinuete tundmist; tkeskkonna ja ttervishoiunuete tundmist. 2.2. Praktilise t sooritamisel hinnatakse: vastavalt puidust, klaasplastist vi metallist kvaliteedinuetele vastavat vikelaev vi selle detail teostust ja vastavust seletuskirjas esitatud dokumentatsioonile; lhtelesandest ja thtajast kinnipidamist. 3. Lpueksami koondhinne Koondhinne kujuneb: 40% ulatuses teooriat hindest; 60% ulatuses praktilise t hindest. Lput teooriatd ja praktilist td hindab vhemalt neljaliikmeline komisjon. Lput seletuskirja ja praktilise t hinne kujuneb komisjoni liikmete hinnangute konsensuslikul alusel. Komisjoni liikmed teevad otsuse ja kannavad hinde lpueksami protokolli.

14

1.6.

Nuded pingute lpetamiseks

pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Kik lalnimetatud nuded titnud ppurile vljastab kool lputunnistuse kutseppe lbimise kohta phihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvtvad hinded.

1.7.

ppekava koostajad
Kuressaare Ametikool, ppesuuna juhtpetaja Konsultant

Andres Meisterson Peeter Laum

15

2.
2.1.

PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS

ldpingute moodulid

2.1.1. Sissejuhatus pingutesse 1n (1T) 1. Eesmrk petamisega taotletakse, et ppija: omandaks teadmised ja oskused kooli ppet korraldusest ning reeglitest; saaks ettekujutuse erialaga seotud kutseoskusnuetest; saaks levaate tulevasest erialast ja selle arengust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. KOOLI KODUKORD JA PPET KORRALDUS. Kooli kodukord. Erinevad ppehooned. Tkojad. Bussitransport erinevate ppehoonete vahel. Raamatukogu. Arvuti kasutamise vimalused. Tunniplaan: tingmrgid, kellaajad. ppetoetused: saamise tingimused ja vimalused. Vlgnevuste likvideerimise kord. ppet korralduseeskiri. Praktikakorralduse eeskiri. 3.2. KUTSEOSKUSNUDED. Vikelaevade ehitaja I kutsestandard. 3.3. LEVAADE ERIALA ARENGUST JA VALDKONDA REGULEERIVAST SEADUSANDLUSEST. ldine merenduse ajalugu ja tnapev. Eesti merenduse ajalugu ja tnapev. Traditsiooniline vikelaevade ehitus. Vikelaevade tbid ja klassid. Kutseala ettevtete tegevusvaldkonnad. Merendusorganisatsioone ja valdkonda reguleerivad seadusandlus. 3.4. PPEKAVA LESEHITUST JA SISU. Vikelaevade ehituse ppekava. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kooli kodukorda ja ppet, sh praktika, korralduse phimtteid koolis; eriala kutsestandarditega kehtestatud kutseoskusnudeid; levaatlikult Eesti merenduse ajalugu ja tnapeva; vikelaevade ehituse traditsioone; merendusorganisatsioone ja valdkonda reguleerivat seadusandlust; vikelaevade tpe ja liigitust; kutseala ettevtete tegevusvaldkondi; Vikelaevade ehituse ppekava lesehitust ja sisu. ppija oskab: orienteeruda kutseppeasutuse ppekeskkonnas ja korraldada oma ppetd; hankida ja tdelda kutsealast teavet. 16

5. Hindamine Moodul lpeb kontrolliva individuaalse vestlusega. Hinnatakse arvestatud, mittearvestatud. 2.1.2. Majanduse ja ettevtluse alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse majanduse ja ettevtluse alustest; saab levaate majanduses ja ettevtluses kasutatavate mistete olemusest ja sisust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse phiksimused. Nudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnassteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus (SKP, RKP, tturg, tpuudus). Pank ja pangateenused. Ettevtte juhtimisssteem (kvaliteet, keskkond, tohutus ISO standardid). 3.2. ETTEVTLUSE ALUSED. Ettevte, ettevtja, ettevtlus. histegevuse phimtted. rihing, mittetulundushing ja fsilisest isikust ettevtja. Ettevtte loomise etapid. Ettevtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, psiv- ja muutuvkulud, kasum ja kive. Turunduse phialused ja turundusmeetmestik. Ettevtte finantseerimine. Aruandlus. Vikeettevtte riplaan. FIE-na tegutsemise phireeglid. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: Eesti majanduse arengusuundi htses Euroopa Liidu majandusruumis; hiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevte, riik); erinevate ettevtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid phimisteid; mistete nudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid; ettevtte finantseerimise ja administreerimise ldphimtteid; histegevuse phimtteid ja histulise ettevtluse olemust; riplaani koostamise phimtteid; ISO-standarditele baseeruva ettevtte juhtimisssteemi lesehituse phimtteid. ppija oskab: hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nudlust ja pakkumist igapevaelus toimuvaga; hinnata enda valikuid ettevtjana vi palgattajana; leida vajalikku infot ja tuge ettevtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvimalused.

17

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud majanduses ja ettevtluses kasutatavad phimtted ning misted; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad majandust ja ettevtluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 2.1.3. Tseadusandluse alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse tsuhteid reguleerivatest igusaktidest; mistab oma vastutust, igusi ja kohustusi tsuhetes. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Fsilised ja juriidilised isikud. Tehingu miste ja vorm. Lepingu miste. Lepingute liigid, sisu ja slmimise kord. Volitus ja volikiri. Thtaeg ja thtpev. Ametijuhend. Tlepingu pooled, nende igused ja kohustused Tlepingu kohustuslikud tingimused. Mratud ja mramata ajaks tlepingu slmimine. Katseaeg. Tlepingu peatumine ja muutmine. leviimine teisele tle. Tlepingu lpetamine. Tlepingu thistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle slmimise kord. Tvaidluste lahendamine. Ttajate usaldusisik. Ttli liigid. Streik ja tsulg. Seaduslikust streigist osavtjate talased igused. 3.2. T-JA PUHKEAEG. T- ja puhkeaeg. Tnorm, tpev, tndal, tvahetus. letunnit. Ttamine puhkepevadel, rahvus- ja riigiphadel. Puhkuse liigid: phi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, ppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. 3.3. T TASUSTAMISE ALUSED. Palk, phi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. T tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionissteem. Materiaalne vastutus tigussuhetes. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: peamisi tsuhteid reguleerivaid igusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; tlepingu poolte seadusega stestatud igusi ja kohustusi; tlepingu slmimise, muutmise ja lpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; palgatingimuste kehtestamise aluseid ja palga maksmise korda; t- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; ttingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; 18

 tsuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise vimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust. ppija oskab: kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tsuhteid reguleerivate igusaktide kohta ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tseadusandluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 2.1.4. Klienditeeninduse alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; omandab klienditeeninduse phimtted ja oskused; saab levaate stressiga toimetuleku vimalustest ja selle vltimise viisidest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja lbirkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Teprane enesehinnang. 3.2. KITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. 3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkephjused. Stress ja seda phjustavad tegurid. Tstress. Lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.4. TEENINDAMISKULTUUR. Teenindamise miste ja olemus. Teenindamise erinevad liigid. Teeninduskultuur, isiksuse tunnustamine, kliendikeskne teenindus. Klienditeenindaja roll, pdevused, isikuomadused. Meeskonnat teeninduses. Teenindaja isikuomadused, pdevus. 3.5. KLIENTIDE TEENINDAMINE. Klientide rhmitamine vajaduste, nudmiste, vimaluste jrgi. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Erinevad kitumisstiilid. Erivajadustega kliendid (vanurid, puuetega inimesed), nende teenindamine. Suhtlemisprobleemide lahendamine. Enamlevinud kaebused, nende phjused. Mittestandardsete situatsioonide ja probleemide lahendamine. Situatsioonlesannete lahendamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: esmamulje thtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnat iserasusi ja thtsust teeninduses ning oskab ttada meeskonnas; 19

 vimalusi tpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tepraselt ennast hinnata; tunneb telefonisuhtluse phinudeid; suhtlemisnorme, konflikti ohjamise reegleid; erinevaid suhtlussituatsioone teenindamisvaldkonnas; teab teenindaja kui ettevtte esindaja rolli, omab nutavaid isikuomadusi ja pdevust. ppija oskab: kituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid; thelepanelikult kuulata; suhelda vajadusel ka vrkeeltes; ennast vljendada suulises ja kirjalikus suhtluses; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust; arendada teenindaja tks vajalikke isikuomandusi; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid; ksitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hankida ja edastada tagasisidet klientidelt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (60%): ppe sisuga mratud pitulemustes saavutatust suhtlemise olemus, kitumine suhtlemissituatsioonides, toimetulek stressiga, teenindamiskultuur ja klientide teenindamine; praktilised tegevused (30%): situatsioonlesanded; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad klienditeeninduse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 2.1.5. Arvutipetus ja asjaajamine 2n (1T/1PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab oskused teksti- ja tabelittlustarkvara kasutamiseks; omandab enamkasutatavate ametkirjade koostamise ja vormistamisoskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandanud arvutikasutamise oskused algtasemel. 3. ppesisu 3.1. TEKSTITTLUS. Arvuti sisend- ja vljundseadmed. levaade operatsioonissteemist, andmekaitse phimtetest. Failihalduse phimisted ja mrangud. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Triistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise phivtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja lehekljed. Pise ja jaluse lisamine. igekiri ja selle kontroll. Leheklje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. 20

Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil. Dokumendi printimine. 3.2. TABELITTLUS. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. Abiteabe kasutamine. Phihlestuse ja triistariba muutmine. Andmete sh. valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru mrgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja krguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Ttamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. igekirja kontrolli kasutamine. Pise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine. 3.3. ESITLUSTE LOOMINE. Esitlusprogrammi kivitamine ja olemasoleva esitluse avamine. Esitlusprogrammi hlestamine T mitme heaegselt avatud esitlusega. Esitluse salvestamine ja sulgemine. Esitluse formaadi muutmine. Uue esitluse loomine. Teksti kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, vormindamine, tekstikastide muutmine esitluse vi mitme avatud esitluse piires. Piltide kopeerimine, nihutamine ja kustutamine esitluse vi mitme avatud esitluse piires. Slaidide kopeerimine, nihutamine ja kustutamine. Erinevat tpi diagrammide loomine: sektordiagramm, tulpdiagramm jm. Joonistatud objektide lisamine slaidile. Piltide ja teiste objektide lisamine pildikogust vi failist. Programmi poolt pakutavate standardanimatsioonide (preset animation) lisamine. Slaidi hlestus. Ettevalmistus printimiseks ja levitamiseks. 3.4. INFOOTSINGUD. Veebibrauseri kivitamine ja sulgemine. Veebileheklje avamine aadressi (URL-i) kasutades. Infootsingud veebis. Veebis navigeerimine, info kopeerimine ja salvestamine. Otsingumootorite kasutamine. Jrjehoidja loomine ja kasutamine. Elektronposti kasutamine Meileri kivitamine. Postkasti avamine. Elektronkirja koostamine ja saatmine. Signatuuri koostamine ja kasutamine. Manuse (attachment) lisamine kirjale. Kirja lugemine ja vastamine. Aadressraamatu kasutamine, uue kontakti lisamine, aadressiloendi loomine, saabunud kirjast aadressi lisamine. Postkasti haldamine. Vabavara. Viirusetrjeprogrammid. 3.5. ASJAAJAMISE ALUSED. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminuded. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni sstematiseerimine, ttlemine ja silitamine. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: arvuti riistvara ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; teksti- ja tabelttluse phinudeid; info otsingu vimalusi erialase teabe hankimiseks; esitlustarkvara kasutamise nudeid; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nudeid; CV, seletuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nudeid. ppija oskab: aktiivselt ja vastutustundlikult kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat nii info hankimiseks kui ka hiskonnaelus osalemiseks; 21

kasutada tekstittlus-, tabelarvutus- ja joonestusprogramme, lisada teksti vi tabelisse objekte ja diagramme; otsida internetist erialast informatsiooni, seda kopeerida, sstematiseerida, tdelda, salvestada ja saata elektronpostiga; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; ametkirju elektrooniliselt koostada, vormistada ja saata; kasutada esitlustarkvara personaalarvutil; luua esitlust, seda vormindada ning ette valmistada levitamiseks ja esitamiseks; luua esitlusi erinevatele sihtgruppidele ja situatsioonidele; lisada esitlusele graafikat ja diagramme, samuti kasutada slaidiseansi efekte; kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): praktilised tegevused (90%): tekstittluses, tabelittluses, esitluste loomises, info otsingutes, asjaajamise alustes; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad arvutipetust ja asjaajamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

2.1.6. T- ja keskkonnaohutus 2n (2T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised tkeskkonna mjust ttaja tervisele; omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaasttajate turvalisuse materjalidega ttlemisel ja toodete valmistamisel; pib tundma konoomse materjalikasutamise phimtteid, mis tagavad keskkonda sstva tegevuse, samuti esmaabi vtteid ja vahendeid. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. TTERVISHOID JA TOHUTUS. Tkeskkond: ldnuded, tkoht, manuaalsed ja elektrilised tvahendid. Tohutuse ja ttervishoiu tagamise meetmed. Tkeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad) ja ohutusjuhendid. Riskianals. Tervisekontroll. Tandja ja ttaja kohustused igused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende ige kasutamine. Ttaja vrtegevusest tulenevad ohud ja nende mju tkeskkonnale, kaasttajatele. nnetusoht ja kitumine ohuolukorras. Tnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. 3.2. ESMAABI. Tegutsemine nnetuspaigal vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivtted: lmbumise, uppumise haavandite, vereringehirete, prutuse, venituste, verejooksude, mrgituse, vrkehade, luumurdude, pletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid tkohal. 3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. levaade materjalide ttlemisel kasutatavatest elektrilistest ksitriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag, 22

universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslikurid, jms.) nende ldine ehitus (mootor, reduktor, likeorgan), ohutu kasutamise nuded. Seadmete kasutusjuhendid. Ajutised juhtmestikud. Esmaabi elektrilgi korral. Tehnilise protsessi vi tootmistegevuse tuleohu liigitus materjalide ttlemisel. Nuded tuleohutuse korraldamisele. Tulekustutusvahendid ja nende kasutamine. Tuleohutusnuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja tiendav juhendamine. 3.4. KESKKOND JA SSTEV ARENG. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes. 3.5. JTMEMAJANDUS. Jtmete teke ja liigitus. Ohtlikud jtmed. Jtmetekke vhendamine, materjalisstvad tvtted, tkultuur. Jtmehooldus ja esmane kitlus. Jtmete ladustamise kohad tkojas. 3.6. OHUTUSNUDED TTAMISEL KEMIKAALIDEGA. Kemikaalide sihiprase kasutamise nuded. Kasutusjuhend ja ohutuskaart. Keskkonnareostuse vltimine. Kemikaalide ladustamine. Kaitsevahendid kemikaalidega ttamisel ja nende kasutamise nuded. Esmaabi kemikaalide sattumisel silma, nahale, hingamisteedesse ja neelu. Tuleohutus ja kasutatavad kustutusvahendid. Kemikaalide juhuslike segunemiste vltimise vimalused. Thja taara utiliseerimine. 3.7. PLAHVATUSOHTLIKUD TD. levaade plahvatusohtlikest ainetest ja tdest. Plahvatusohtlikkust tingivad tkeskkonna ohutegurid. Tkohtade klassifitseerimine vastavalt plahvatusohtlikkusele. Nuded seadmetele, tvahenditele, valgustitele, elektrissteemidele ja ventilatsioonissteemile. Vimaliku plahvatusega kaasnevate tagajrgede ulatus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: tandja ja tvtja igusi ja kohustusi tkeskkonna ohutuse tagamisel; peamiseid ohuallikaid tkojas; esmaabi ldisi phimtteid; ldisi keskkonnaprobleeme ja sstva arengu phimtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes; elektrilisi ksitriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nudeid; elektri- ja tuleohutusnudeid materjalide ttlemisel; nudeid ajutistele juhtmestikele tkojas (ohutud pinged, maandus); elektrivoolu mju inimorganismile; esmaabi vtteid elektrilgi korral; tulekahju levikut takistavate abinude kavandamise tingimusi; tehnilise protsessi vi tootmistegevuse tuleohu liigitust; nudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi; levaatlikult signaal- ja tulekustutusssteeme ja nende toimimise phimtteid; jtmekitluse vajadust ja jrgib jtmekitluse keskkonnasstlikke phimtteid; ohutusnudeid kemikaalidega ttamisel; keskkonnareostuse vltimise vimalusi kemikaalidega ttamisel; plahvatusohtlikke aineid ja plahvatusohtlikkust tingivaid tkeskkonna ohutegureid; plahvatusohu vltimise vimalusi; 23

oma vrtegevusest tulenevad ohte ja nende mju tkeskkonnale ning kaasttajatele; sstva, jtkusuutliku arengu phimtteid. ppija oskab: hinnata tkeskkonna ohutegureid, suudab neid vltida vi nende mju vhendada; rakendada abinusid tnnetuse olukorras ja anda vajadusel esmaabi; nha oma tegevusest tulenevaid vimalikke ohte endale ja teistele ning neid vltida; jrgida kutsealaga seonduvaid ttervishoiu- ja thgieeninudeid; nuetekohaselt silitada ja kasutada ning ettenhtud korras utiliseerida vikelaevade ehituses kasutatavaid keemilisi aineid; oma ts ainete spetsiifilisi omadusi arvesse vtta sedavrd, et ei kahjustaks enda, teiste ega keskkonna ohutust; vikelaevade ehituses kasutatavate ainete ja materjalide ning vikelaevade ehituse objektide mrgistusest vlja lugeda tervist ja keskkonnaohutust mjutavaid tegureid ja tegutseda vastavalt olukorrale; jrgida tohutusnudeid, ergonoomilisi soovitusi tkoha kavandamisel ja t organiseerimisel; kasutab ergonoomilisi tvtteid; nuetekohaselt kituda ohuolukorras ja on lbinud tuleohutusalase sissejuhatava juhendamise; anda esmaabi kemikaalidega ttamisel; leida ja kasutada teavet tkeskkonda reguleerivate igusaktide kohta; ttada ennast ja keskkonda sstvalt; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tkeskkonna ohutuses; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tkeskkonna ohutust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

24

2.2.

Phipingute moodulid

2.2.1. Erialane vrkeel 2n (1T/1PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab erialaga seotud vrkeelse snavara, misted ja terminid ning erialaste tekstide mistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse; omandab teadmised tde tehnoloogilise jrjekorra kirjeldamiseks vrkeeles; tiendab vrkeele oskust suhtlustasandil. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandanud pitava vrkeele algtaseme. 3. ppesisu 3.1. ERIALANE TERMINOLOOGIA. Erialaga seotud misted ja terminid. Mistete tasemel vikelaevade ehitusel enamkasutatavad puidu liigid, metall- ja komposiitmaterjalid. Toperatsioonide jrjekord materjalide ttlemisel. Enamkasutatavad tvahendid. 3.2. KASUTUSJUHENDID. Enese vljendamine vras keelekeskkonnas. Snaraamatu abiga erialaste vrkeelsete tekstide lugemine (seadmete ja materjalide kasutusjuhendid jms) ning nende thenduse mistmine. Vrkeelse erialakirjanduse kasutamine ja tekstide tlkimine snaraamatu abil. Vrkeeles avalduse, elulookirjelduse, seletuskirja ja kinnituskirja koostamine ja vormistamine. Toperatsioonide jrjekorra kirjeldamine vikelaevade ehitamisel. Snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: erialaga seotud misteid; vikelaevade ehitusel enamkasutatavaid puiduliike, metallmaterjale ja plastikuid; tehnoloogiliste protsesside nimetusi vikelaevade ehitamisel. ppija oskab: ennast vljendada vrkeelses keskkonnas; lugeda snaraamatu abiga erialaseid vrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende thendusest; kasutada vrkeelset erialakirjandust ja on vimeline tlkima tekste snaraamatu abil; koostada ja vormistada vrkeeles avaldust, elulookirjeldust, seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada lihtsamate toperatsioonide jrjekorda vikelaevade ehitamisel; kasutada snaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid.

25

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): erialaga seotud misted ja terminid, enamkasutatavate tvahendite nimed; praktilised tegevused (60%): kasutusjuhendid, toperatsioonide kirjeldamine, snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad erialast vrkeelt. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 2.2.2. Erialane matemaatika 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: arendab ruumikujutlust praktiliste tde kaudu ja omandab vilumuse mthikute teisendamisel SI-ssteemis; omandab kogemuse tasandi ja ruumigeomeetria rakendamise vimalustest erialaste lesannete lahendamisel sealhulgas etteantud joonise jrgi vajalike materjalikoguste arvutamise oskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MTHIKUD. Rahvusvaheline mthikute ssteem SI. Jrguhik, jrkarv. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Mthikute teisendamine. Seosed harilike ja kmnendmurdude vahel. Tehted harilike ja kmnendmurdudega. 3.2. PROTSENTARVUTUS. Protsentlesanded. Kahe suuruse suhe, protsentsuhe. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. 3.3. TRIGONOMEETRIA JA GEOMEETRIA RAKENDUSED. Tisnurkne kolmnurga trigonomeetria ja selle rakendamisvimalused erialaste lesannete lahendamisel. Siinus- ja koosinusteoreem ja selle rakendused. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. 3.4. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. lesanded ruumilise kujutlusvime arendamiseks. Proportsioonide arvutuslesanded etteantud seoste jrgi. Materjali kulunormi miste. 3.5. STATISTIKA ALUSED. Statistika phimisted ja kategooriad. Statistilised meetodid. Statistilised tabelid: koostamine ja analsimine. Aegridade anals. Indeksiteooria. Nhtuste vaheliste seoste uurimine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: mthikute ssteemi SI pikkuse, pindala ja ruumala mthikuid; protsendi mistet ja rakendamisvimalusi materjali kulu ja mahu arvutuste teostamisel; 26

trigonomeetrilisi seoseid tisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamist erialaga seonduvate lesannete lahendamisel; tasapinnalisi ja ruumilisi kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemeid; statistika seadusprasusi ja rakendamisvimalusi oma erialal. ppija oskab: rakendada matemaatikaalaseid teadmisi oma erialal tlesannete lahendamisel; teisendada erinevaid pikkuse, pindala, ruumala, nurga ja massi mthikuid; rakendada kmnendssteemi ja protsentarvutust materjali kulu ja mahu arvutuste teostamisel; rakendada tasapinna ja ruumi geomeetriat vikelaevade ehituse jaoks vajalikus ulatuses; kasutada iget mtkava; lahendada erialaga seonduvaid arvutuslesandeid, hinnata saadud tulemuste usaldusvrsust, tpsust ja asjakohasust; iseseisvalt koguda ja tdelda erialaga seonduvaid statistilisi andmeid, koostada nende alusel tabeleid ja diagramme; rakendada majandusmatemaatikat oma igapevaelus (kulude, maksude ja laenusummade arvutamine), kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud erialane matemaatika; praktilised tegevused (60%): erialase matemaatikaga seotud arvutuslesanded; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad erialast matemaatikat. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

27

2.2.3. Erialane keemia ja fsika 2n (2T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma materjalide fsikalisi omadusi; omandab teadmised erialaga seonduvatest fsikalistest seadustest ja nende mjust konstruktsioonidele; pib tundma erialas kasutatavate keemiliste hendite ja ainetega seonduvat; omandab teadmised vikelaevaehituses kasutatavate ainete ja materjalide keskkonnamjust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. ERIALANE KEEMIA. 3.2. ERIALANE FSIKA. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: erialaga seonduvaid olulisemaid fsikaseadusi, nendevahelisi seoseid ja rakendamise tingimusi oma erialaga seonduvate lesannete lahendamisel; tunneb materjalide fsikalisi omadusi ning nende mju konstruktsioonide ja materjalide vastupidavusele erinevates keskkondades; vikelaevade ehituses kasutatavate hendite ja ainete keemilistest omadustest, erialal kasutatavate keemiliste hendite ja ainete silitamise, kasutamise, hoiustamise ja utiliseerimise nuetest; vikelaevaehituses kasutatavate ainete ja materjalide spetsiifilisi omadusi sedavrd, et mitte kahjustada enda, teiste ja keskkonna ohutust. ppija oskab: erialas kasutatavate ainete ja materjalide mrgistusest leida ja vlja lugeda tervist ja keskkonnaohutust mjutavaid tegureid ja tegutseda vastavalt ohutusnuetele; nii ts kui eraelus arvesse vtta looduse seadusprasusi ja tegutseda nendele vastavalt keskkonna- ja energiasstlikult. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud erialane keemia ja fsika; praktilised tegevused (60%): erialase keemia ja fsikaga seotud lesanded; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad erialast keemiat ja fsikat. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

28

2.2.4. Joonestamine 2n (1T/1PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nuetest; omandab tjooniste ja skeemide lugemise oskuse ning eskiisjooniste koostamise oskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1 JOONESTAMISE ALUSED. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid, mtkavad. Joonise vormistamise nuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvhendid. Projektsiooni miste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Liked: ristliked, kohtliked, liht- ja liitliked. Kujutised ja nende liigid. Joonise mtmestamine: mtmestamise elemendid, mtarv, kujumrgid, korduvad elemendid, mtmete vormistamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias. 3.2 ERIALANE JOONESTAMINE. Jooniste klassifikatsioon. Nuded eskiisjoonisele. Eskiisi, koostejoonise, tkitabeli miste. Eskiis ja joonis, nende erinevused. Kujutiste vabakeline skitseerimine aksonomeetrias. Eskiisi jrgi tjooniste koostamine. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad tingmrgid, leppemrgid, lihtsustused. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nudeid formaadid, mtkavad, joonte liigid jm; jooniste mtmestamise nudeid; ldnudeid tehnilise joonise koostamisel; ligete ja vaadete kujutamisphimtteid; koostejoonistel kasutatavaid tingmrke. ppija oskab: joonestada detaili kaks- ja kolmvaadet; kanda korrektselt joonisele mtmeid ja tingmrke; teha vahet joonisel oluliste ja mitteoluliste mtmete vahel; visandada eskiise; lugeda lihtsama vikelaeva phijooniseid (klgvaade ning eestvaade vri ja ahtri poolt) ja detailide koosteskeeme; joonistelt leida laeva vlisilme kujundamiseks ja kavandamiseks vajalikku infot; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

29

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud joonestamise alused; praktilised tegevused (60%): detailide kaks- ja kolmvaadete joonestamine, eskiisjooniste visandamine, vikelaeva phijooniste lugemine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad joonestamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 2.2.5. Materjalipetus 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised vikelaevade ehitusel kasutatavate materjalidest, nende omadustest ja kasutusalast. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MATERJALIDE PHIOMADUSED. Materjalide fsikalised omadused (mahumass, poorsus, veeimavus,). Termilised omadused (klmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kvadus, hrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, lgitugevus). 3.2. PUIT JA PUIDUPHISED MATERJALID. Puidu mikro- ja makroskoopiline ehitus. Niiskuse paiknemine puidus. Niiskuse mju toote lppkvaliteedile. Puidu kuivamise tingimused ja kuivatamise meetodid. Puidu fsikalised ja mehaanilised omadused. Puidukahjustused (sh puidu ehituse ja tvekuju vigu jms), nende phjused ja mju toote kvaliteedile. Puidukaitsevahendid ja nende kasutamise phimtted. Enimkasutatavad kodumaised ja vramaiseid puiduliigid. Nuded puitmaterjalide transportimisel ja ladustamisel. Saematerjalide sortiment, nende kvaliteedinuded ja kasutusala. Puitlaast- ja puitkiudplaadid, nende kvaliteedinuded ja kasutusala. Kooritud ja hveldatud spoon, nende kvaliteedinuded ja kasutusala. Pealistatud plaatmaterjalid, nende kvaliteedinuded ja kasutuala. Ristvineeri kvaliteedinuded ja kasutusala. 3.3. PLASTIKUD. Vikelaevade ehitusel kasutatavad plast- ja komposiitmaterjalid. Materjalide mehaanilised, fsikalised ja keemilised omadused ning kasutusalad. Apreteeritud kanga miste. 3.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, profiilid. Mustade metallide kasutusala. Vrvilised metallid ja nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Metallide korrosioon ja kaitse. Korrosioonikaitse vimalused, kasutatavad materjalid. 3.5. LIIMID, HERMEETIKUD. Liimide liigitus, omadused ja kasutusala. Hermeetikute liigitus, omadused ja kasutusala. 3.6. LIHVMATERJALID. Lihvmaterjalid liigitus omadused ja kasutusalad. 3.7. PINNAKAITSE- JA VIIMISTLUSMATERJALID. Pinnakaitsematerjalide liigitus, omadused ja kasutusalad. Viimistlusmaterjalide liigitus, omadused ja kasutusala. Lahustid. Poleerpastad. 3.8. KUNST- JA TEHISMATERJALID. levaade kasutatavatest kunst- ja tehismaterjalidest (nahad, kangad, polsterdusmaterjalid, snteetiline spoon, plastmassid jms). 30

3.9 MATERJALIDE MAHU JA KULU ARVUTUSED. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: materjalide fsikalisi ja keemilisi omadusi, puit- ja puiduphiste materjalide liigitust, omadusi ja kasutusala; metallmaterjalide liigitust, omadusi ja kasutusala; metallmaterjalide korrosioonikaitse vimalusi ja kasutatavaid vahendeid; plastikute mratlust ja liigitust, nende omadusi ja kasutusala; liimide, hermeetikute, lihvmaterjalide, pinnakaitse- ja viimistlusmaterjalide liigitust, omadusi ja kasutusala; nudeid materjalide transportimisele ja ladustamisele; vikelaevade ehitusel kasutatavaid kunst- ja tehismaterjale (nahad, kangad, polsterdusmaterjalid, snteetiline spoon jms). ppija oskab: seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele ja tlesandele; teostada materjalide mahu ja kulu arvutusi; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (80%): pitulemustes mratud teadmised materjalipetuse kohta; praktilised tegevused (10%): materjalide mahu ja kuluarvutused; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad materjalipetust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 2.2.6. Puitmaterjalide ttlemine 9n (2T/3PT/4P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib ksitlema puidu ksitriistu ja masinaid; omandab teadmised ja oskused puitmaterjalide ttlemise tehnoloogiast; pib valmistama puithendusi. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul T- ja keskkonnaohutus Materjalipetus. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Tispuit, plaatmaterjalid. Materjalide valiku tingimused. Ksitriistad, nende valiku tingimused ja hooldamise nuded. Mrkimis- ja mtmisvahendid. Elektrilised ja pneumaatilised ksitriistad, nende ldine ehitus (ja kasutamise nuded. Tohutusnuded ja isikukaitsevahendid ksitriistade kasutamisel ja puidu ksitsittlemisel. 3.2. ELEKTROMEHAANIKA ALUSED. Phimtted ja vimalused elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks energiaks. Elektrimasinate tphimte ja ajami 31

juhtimisviisid. Elektromehaanikassteemi talitlus (kivitamine, pidurdamine, prlemissageduse reguleerimine, elektrilised ja mehaanilised siirdeprotsessid). 3.3. PUIDUTTLEMISPINGID. Tde tehnoloogiline jrjekord puidu masinttlemisel. Tehnoloogiakaartide koostamine etteantud detailile masinttlemisel Tkoha organiseerimise phimtted. Ttervishoiu ja tohutusnuded. Pinkide liigitus. 3.4. PUITMATERJALIDE TTLEMINE. Misted toorik, ttlemisvaru ja detail. Baaspinna miste, nende mramise nuded ja valiku phimtted. Oma tkoha organiseerimine. Materjali ja likeinstrumentide valik. Materjalide tks ettevalmistamine. Joonise jrgi toorikule mrkimine ja mtmine. Joonisele vastavalt tehnoloogilise kaardi koostamine. Tde tehnoloogiline jrjekord puidu ksitsittlemisel. Ergonoomilised tvtted ja nende valiku phimtted. Puitseotised, nende kasutusala ja valmistamine. Metallseotised, nael ja kruvihendused, nende kasutusala. Profiildetailide seotised, profiilelemendid ja nende kasutusala. Nidise vi joonise jrgi puitmaterjalidest detailide valmistamine. Toperatsioonid saag-, hvel-, frees-, puur-, lihv- ja treipinkidel. Plaatmaterjalide ttlemine. Ttervishoiu ja tohutus. 3.5. PUITMATERJALIDE LIIMIMINE. Liimi kasutamine puitdetailide valmistamisel. 3.6. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Mthikute ssteemi SI pikkus, pindala ja ruumala mthikud. Protsendi miste ja rakendamisvimalused materjalikulu ja mahu arvutuste teostamisel. Trigonomeetrilisi seosed tisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamine erialaga seonduvate ksimuste lahendamisel. Tasapinnalised ja ruumilised kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemid. Materjalikulu ja mahu arvutamine etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: puidu ksitsittlemisel kasutatavaid materjale; puidu ttlemisel kasutatavaid triistu, seadmeid ja vahendeid, nende valiku phimtteid ning oskab tvahendeid hooldada; puidu ttlemisel kasutatavaid ttlemisvarusid ja tde tehnoloogilist tjrjekorda saagimisel, hveldamisel, peiteldamisel, puurimisel, lihvimisel; elektrilisi ja pneumaatilisi ksitriistu nende ldist ehitust; elektri- ja tuleohutust elektriliste ksitriistade kasutamisel; elektromehaanika aluseid ulatuses, mis on vajalik ttamisel puiduttlemismasinatega; tkoha ohutu ja ergonoomilise organiseerimise nudeid ttamiseks erinevatel puiduttlemismasinatel; isikukaitsevahendeid ja nende kasutamise thtsust puidu ttlemisel; puitmaterjalide masinttlemise viise ja vtteid; likeinstrumendi valiku ja paigaldamise nudeid erinevatel saag-, hvel- puur- ja treipinkidel; tehnoloogilise praagi tekke phjusi, vltimise ja krvaldamise vimalusi; puitmaterjalist detailide pinna ttluse ja viimistluse phimtteid; ttervishoiu ja tohutusnudeid (sh elektri- ja tuleohutus) puidu ttlemisel. ppija oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida materjale ja tvahendeid ja neid tks ette valmistada; teritada ja hooldada tvahendeid; lugeda joonist; 32

teostada materjalide mahu ja kulu arvutusi; puitu mrkida ja mta vastavalt eskiisile; valida ja arvestada tks vajaminevat materjali; valida iget likeinstrumenti vastavalt teostatavale tle; valida baaspinda vastavalt toperatsioonidele; kasutada igeid, ratsionaalseid ja ohutuid tvtteid; valmistada seotisi vastavalt etteantud joonistele; kasutada erinevaid mte- ja mrkimisvahendeid; seadistada ja kasutada elektrilisi ksitriistu; koostada eskiisjoonise tasemel lihtsamaid detailide tjooniseid; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust; valida ja paigaldada likeinstrumenti vastavalt teostatavale operatsioonile; seadistada, kivitada ja seisata philisi puiduttlemispinke (saag-, frees-, puur- ja hvelpingid) jrgides tohutusnudeid; kasutada erinevaid rakiseid ja abivahendeid; valida like- ja eendkiirust vastavalt tdeldavale materjalile; sooritada toperatsioone erinevatel puiduttlemismasinatel kasutades ergonoomilisi ja ohutuid tvtteid; puitdetaile viimistleda; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): ppe sisuga mratud puitmaterjalide ttlemise pitulemused; praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada jrgmised praktilised td: valmistada jooniste jrgi mitmesuguseid puittooteid, niteks mbliesemete uksi ja karkasse, puidust tarbeesemeid vm. T peab sisaldama eseme kavandamist ja materjali valimist. lesannete titmisel tuleb kasutada puiduttlemismasinaid, neid vajaduse korral seadistada, vahetada liketeri vi teha muid ettevalmistustid ohutusnuetele vastavalt.; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad puitmaterjalide ttlemisest. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

33

2.2.7. Metallmaterjalide ttlemine 9n (2T/3PT/4P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ja praktilised kogemused metallide ttlemise viisidest, likettlemispinkide ehitusest ja toperatsioonidest, erinevatest keevitusagregaatidest ja keevituse tehnoloogiatest, samuti kvaliteedinuetest metallmaterjalide ttlemisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul T- ja keskkonnaohutus, Materjalipetus. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Phiandmed metallide kohta. Mustad metallid (konstruktsioonterased, triistaterased, legeerterased, malmid). Vrvilised metallid ja sulamid. Metallide ja sulamite fsikalised, keemilised, mehaanilised ja ttlemisega seonduvad omadused. Mteriistad. Lukksepa tvahendid. Liketriistad. Elektrilised ksitriistad. 3.2. LUKKSEPATD. Oma tkoha korraldamine. Materjalide valik ja tks ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Triistade sh elektriliste ksitriistade kasutamine ja hooldamine. iged ja ohutud tvtted. Tde tehnoloogiline jrjekord lukksepatdel: metalli painutamine ja gvendamine, raiumine ja likamine, viilimine, puurimine, keermestamine, neetimine, lihtsamad lihvimistd. Torude likamine, painutamine ja terastorude keermetamine. Mteriistade (nihiku, kruviku jms.) kasutamine. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Liketd pleki-, vibro- ja otsakrid ning ketaslikuriga. Ketaslikuri likeketta valiku phimtted ja vahetamine. Puurimistd. Puuride valik ja vahetamine. Akudrelli ohutu kasutamine. Kontrolltoimingute teostamine. Tule- ja elektriohutuse nuded. Ttervishoiu ja tohutusnuded lukksepatdel. Ttervishoiu ja tohutusnuded lukksepatdel. T- ka keskkonnaohutus. 3.3. METALLIDE LIKETTLEMINE. Oma tkoha korraldamine. Materjalide valik ja tks ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Metallittluspingid ja seadmed, nende ehitus ja tphimtted. Erinevad likamise viisid ja meetodid. Tde tehnoloogia metallide likettlemisel. Korrosioonikaitse, kasutatavad materjalid. T- ka keskkonnaohutus. 3.4. KEEVITUSTD. Phimisted. levaade philistest keevitusviisidest. Metallide ja plastide keevitatavus. C ekvivalent. Keevisliited (pkk-, nurk-, vastak-, kattekeevisliide). Keevisliite kohas tekkivad pinged ja liitekoha deformatsioonid, nende vltimise vimalused. Keevitusvead ja nende vltimise vimalused. Keevisliidete kvaliteedinuded ja visuaalne kontrollimine. Gaas- ja elekterkeevitusseadmed, ttamine nendega. Gaaskeevitamine, vrviliste metallide keevitamine. Ksikaarkeevitamine, kaitsegaasis kaarkeevitamine traadikeevitusega, DIG- keevitusega keevitamine. Vrviliste metallide ja malmi keevitamine. T- ka keskkonnaohutus.

34

3.6. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Mthikute ssteemi SI pikkus, pindala ja ruumala mthikud. Protsendi miste ja rakendamisvimalused materjalikulu ja mahu arvutuste teostamisel. Trigonomeetrilisi seosed tisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamine erialaga seonduvate ksimuste lahendamisel. Tasapinnalised ja ruumilised kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemid. Materjalikulu ja mahu arvutamine etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: lukksepatdel ja metallide liketdel kasutatavaid materjale ja tvahendeid, tvtteid ja ohutustehnika nudeid lukksepatdel; philisi keevitusviise ja meetodeid; elekter- ja gaaskeevituse tehnoloogiat, kasutatavaid seadmeid, abimaterjale ja vahendeid; elekter- ja gaaskeevituse teostamise, seadmete ksitsemise ja tkoha organiseerimise ohutustehnilisi nudeid ja abinusid ning oskab neid rakendada; galvaanilist korrosiooni ja sellest lhtuvaid ohte; tervisekaitse, t- ja keskkonnaohutuse nudeid. ppija oskab: ette valmistada ja korraldada nuetekohaselt oma tkohta ning jrgida tkultuuri nudeid; valida materjale ja tvahendeid ja neid tks ette valmistada; teostada materjalide mahu ja kulu arvutusi; valida lukksepatdeks vajalikke triistu, neid hooldada ja kasutada; mta ja mrkida detaile; valida detailide ttlemise mooduseid; teostada lihtsaid lukksepatid (viilimine, puurimine, keermestamine, likamine jms); kasutada kontrollmteriistu; hinnata t kvaliteeti ja tpsust; jrgida ttervishoiu- ja tohutusnudeid lukksepatdel; teostada keevitus- ja likettlemistid; teha lihtsamaid elekterkeevitustid ja kasutada vastavaid keevitusseadmeid; ksitseda gaaskeevituse seadmeid ning rakendada gaaskeevituse ja gaaslikamise tehnoloogilisi vtteid lihtsamate keevitustde teostamisel; valida iged keevitusreiimid lhtuvalt konkreetsest olukorrast; hinnata keevisliite kvaliteeti ja mrata keevitusvigu erinevate keevitusviiside puhul; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde vastavust kvaliteedinuetele; ttada konoomselt, ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): ppe sisuga mratud metallmaterjalide ttlemise pitulemused; praktilised tegevused (60%): joonise jrgi valmistada lukksepat, teostada lihtsam keevitust; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad metallmaterjalide ttlemisest. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

35

2.2.8. Plastikute valmistamine ja ttlemine 9n (2T/3PT/4P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ja praktilised kogemused plastikute ttlemise viisidest, liitmise viisidest ja remondist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul T- ja keskkonnaohutus, Materjalipetus. 3. ppesisu 3.1. TVAHENDID. Plastikute valmistamisel ja ttlemisel kasutatavad ksitriistad ja seadmed (vaakumpumbad, aplikaatorid, jms). Doseerimis- ja mtmisvahendid. 3.2. PLASTIKU VALMISTAMINE JA TTLEMINE. Plastikute valmistamise ldised phimtted ja kasutatavad vtted (ksitsi, aplikaatoritega, infusioonmeetodil jms). Kihipaksused, tislaminaadi (ing.k solid-laminated) ja kihilise (edaspidi Sandwich)laminaadi valmistamise tehnoloogia. Plastikute ttlemine (erinevate detailide kinnitamine, liitmine, likamine, liimimine, lihvimine). Epoksdvaigu baasil valmistatud plastikute ttlemise eriprad. Materjalide otstarbekas kasutamine. Materjalide hoiustamise erinuded. Tuleohutus. T- ja terviseohutus, ohutus kemikaalidega ttamise. 3.3. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Mthikute ssteemi SI pikkus, pindala ja ruumala mthikud. Protsendi miste ja rakendamisvimalused materjalikulu ja mahu arvutuste teostamisel. Trigonomeetrilisi seosed tisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamine erialaga seonduvate ksimuste lahendamisel. Tasapinnalised ja ruumilised kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemid. Materjalikulu ja mahu arvutamine etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: erinevaid vikelaeva ehituses kasutatavaid plastikust detailide vormimise tehnoloogiaid (avatud ja suletud vormimine, vaakum- ja ksitsi lamineerimine jne.); ksitsi lamineerimisel kasutatavaid triistu ja vahendeid, valmistatavaid laminaadi tpe (tislaminaat, sandwitch-tpi laminaat) ja lamineerimise tehnoloogilisi protsesse, nudeid keskkonnatingimustele (niiskus, temperatuur jms) ja tvtteid; sagedamini esinevaid vigu lamineerimisel ja neid phjustavaid tegureid; plastikust toodete ttlemiseks sobivaid materjale, seadmeid ning oskab neid kasutada like-, lihvimis- ja poleerimistde teostamisel; erinevaid vormitpe; nudeid vormi ettevalmistamisele ja lamineerimisele; eraldusaineid (inglise keeles releasing agent) ja omab levaadet erinevatest pinnageeli (inglise keeles gelcoat) vormi kandmise viisidest; lihtsale avatud vormile ja vormi materjalidele esitatavaid nudeid; tervisekaitse, t- ja keskkonnaohutuse nudeid.

36

ppija oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida materjale ja tvahendeid ja neid tks ette valmistada; teostada materjalide mahu ja kulu arvutusi; kasutada tooraineid vastavalt nende kasutustingimustele ja omadustele; vormi tks ette valmistada, kanda pinnageeli vormi pinnale, valida ksitsi lamineerimisel kihi iged paksused; lamineeritud detaile vormist eraldada, tdelda ning teha lihtsamaid detailide hendustid; koostada ja valmistada lihtsamaid lamineeritud detaile vastavalt kvaliteedinuetele; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): ppe sisuga mratud plastikute valmistamise ja ttlemise pitulemused; praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada jrgmised praktilised td: lamineerida kihiti kolm klaaskiudmatti, kasutades vormi vi siledat alust (niteks metallplaati) nii, et see sisaldaks kumer- ja nguspinda. Tkid liidetakse kokku mrg mrja vastu tehnikaga.; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad plastikute valmistamist ja ttlemisest. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

37

2.2.9. Vikelaevade ehituse alused 8n (8T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised paadiehituses kasutavatest mistetest; oskab lugeda erialaseid tehnilisi jooniseid; omandab esmased teadmised vikelaeva ehituse alustest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Joonestamine. 3. ppesisu 3.1. LEVAADE VALDKONDA REGULEERIVATEST NORMDOKUMENTIDEST. 3.2. VIKELAEVADE TBID, NENDE OMADUSED JA KAVANDAMISE PHIMTTED. Vikelaeva miste. Vikelaevade identifitseerimine. Vikelaevade liigitus. Phimdud (pikkus, laius, veeliini pikkus, vaba parras, svis). Vikelaevade erinevad kerekujud. Philiked. Laeva joonised. Misted (vr, ahter, tekk, mast, kiil, jms). Vikelaevade omadused: ujuvus, pstuvus, uppumatus, laeva kik, svis. Vikelaeva kavandamise phimtted. 3.3. HDROSTAATIKA JA HDRODNAAMIKA ALUSED. Tstejud. Archimedese ja Pascali seaduste fsikaline olemus. Vedeliku psivus, htlane ja ebahtlane liikumine. Laeva pstuvuse miste, staatiline- ja algpstuvus, trimm, kreen, differents (kalle pikisuunas). Ujuvuse osaline kaotus ja vastuabinud. 3.4. KEREKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE JA LISASEADMED. Laevakere ehitus: vr- ja ahtertvid. Kerekonstruktsiooni eriprad sltuvalt materjalist ja kasutusotstarbest. Laeva keretakistus. Kere jikus. Jigastusmeetmed. Keredetailide hendusviisid. Laevakere ja kituri koosmju. Purjejahi konstruktsiooni eripra (sh kiilu otstarve jms). Pstevahendid. 3.5. SISSESEADE EHITAMINE. Vikelaeva siseehitus, prandad - sisetekk, kajutid, olmeruumid, vahesinad ,laed, panipaigad. 3.6. TEKI JA FURNITUURI EHITAMINE. Teki konstruktsioon ja erinevad kattematerjalid, katmise tehnoloogiad, tvahendid, abimaterjali, liimid. Kapid, lauad, riiulid, lukud, hinged, sulgurid, riivid, kinnitusvahendid. 3.7. MOOTORI, SEADMETE JA ELEKTRISSTEEMIDE PAIGALDAMINE. Laeva juseadmed (sisemootor, sisepramootor, pramootor, jugakitur), abimehhanismid ja ssteemid. Sukruvid. Elektrivarustus. 3.8. VIKELAEVADE MTESSTEEMID. Manomeeter. Tahhomeeteralarm. Signalisatsioonid (vesi, li, kte, mootori seiskumine). Elektrimdikud (ampermeeter, voltmeeter). 3.9. ERINEVAD ROOLI-, SOOJENDUS- JA THJENDUSSSTEEMID. Rooliseadmed: hdrauliline, elektriline, mehhaaniline. Erinevad soojendus mehhanismid (lokaalne ja ldise toimega.). Torustikud, kraanid ja pumbad, liitmikud. 3.10. VIKELAEVADE NAVIGATSIOONISEADMED. Navigeerimisvahendid ja ssteemid: radar, logi, kompass, GPS. Nende funktsioonid ja kasutus. Laevasisene raadioside ja signalisatsioon. Meresidevahendid: raadiojaamad (VHF, MF; HF).

38

3.11. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Mthikute ssteemi SI pikkus, pindala ja ruumala mthikud. Protsendi miste ja rakendamisvimalused materjalikulu ja mahu arvutuste teostamisel. Trigonomeetrilisi seosed tisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamine erialaga seonduvate ksimuste lahendamisel. Tasapinnalised ja ruumilised kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemid. Materjalikulu ja mahu arvutamine etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: paadiehituses kasutatavaid misteid; erisuguste kasutuseesmrkidega vikelaeva tpe ja mudeleid, vikelaeva omadusi (ujuvus, pstuvus jne) ja nende mju sstlikkusele, kiirusele ja ohutusele; vikelaevade kasutamisel ja ehitamisel kehtivaid ohutusnudeid; hdrodnaamika ja hdrostaatika aluseid ulatuses, mis on tarvilik oma tvaldkonnas; puit-, plastik- ja metallplaatide kiilu, kila, pra, kinnitite vms ehitust ja nudeid erinevate kerekonstruktsioonidega liitmisel ning seadmete paigaldamisel; kerekonstruktsiooni elemente ning nudeid nende kavandamisele ja valmistamisele; mootori, seadmete ja elektrissteemide paigaldamise tingimusi; erinevate vikelaeva tpide puhul kasutatavaid sisustusmaterjale ja stiile ning furnituuri; erinevaid tekitpe ja nende konstruktsioone; laevatekkide tugevdus- ja turvanudeid ning erinevate keretpidega sobivaid tekikonstruktsioone ja nende hendamise viise; mootori ja selle lisaseadmete elemente ning rooli-, soojendus- ja thjendusssteeme; vikelaevadel kasutatavaid navigatsiooniseadmeid ja mtessteeme ning elektrissteemide ohutusnudeid; eriala reguleerivaid normdokumente; tervishoiu, t- ja keskkonnaohutuse nudeid. ppija oskab: lugeda erialaseid tehnilisi jooniseid; leida jooniselt laeva vlisilme kujundamiseks ja kavandamiseks vajalikku infot; mrata materjali hulka ja arvutada materjalide kulu ja mahtu; hinnata saadud resultaatide usaldusvrsust, tpsust ja asjakohasust; juhendaja juhendamisel kavandada lihtsamat hdrostaatika ja hdrodnaamika nudmisi titvat vastupidavat vikelaeva; valmistada ja paigaldada sisustuselemente erinevate keretpide klge vastavalt nende ehituslikele nudmistele; arvestada vikelaeva tugevuse, ujuvuse ja teiste omadustega ning mistab nende mju laevaehitusele; paigaldada vikelaevale sisseseadet, sh mblit ja teisi sisustustooteid; valmistada plastikust ja puidust lihtsama konstruktsiooniga laevatekke; monteerida tavalise vikelaeva taglase osi ja varustust ning mootorit koos selle juurde kuuluvate lisaseadmetega; valmistada seadmetele vajalikke aluseid, tugesid ja teha veekindlaid lbiviike ning paigaldada lisavarustust; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

39

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud vikelaevade ehituse aluste pitulemustest; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad metallmaterjalide ttlemisest. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 2.2.10. Vikelaevade remont ja hooldus 5n (1T/2PT/2P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ja oskused paadi remondist; omandab teadmised ja oskused paadi hooldamisest; omandab teadmised taglasest ja oskused taglastamisest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid T- ja keskkonnaohutus ,Materjalipetus, Puitmaterjalide ttlemine, Metallmaterjalide ttlemine, Plastikute valmistamine ja ttlemine, Vikelaevade ehituse alused. 3. ppesisu 3.1. VIKELAEVA REMONT. Vikelaevade kasutusjuhendid. Puit- ja plastikpaadi remont. Remondimeetodid. Materjali valimine. Eritvahendite ksitsemine. Kvaplastiku vigade parandamine. Gelcoat pinna viimistlemine. Taglased. Taglase materjalid. Purjed. Ventiilid. Vallid. Mtmine. Kruvid. Meremehe oskused. Taglastamine. 3.2. VIKELAEVA HOOLDUS. Vikelaevade hooldusjuhendid. Kevadhooldus. Sgishooldus. Kinnikatmine. Puit- ja plastikpaadi hooldus. Hooldusvahendid ja materjalid. Taglase hooldamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: taglastustdel kasutatavat terminoloogiat; taglastamisel kasutatavaid materjale ja taglase hooldamise tehnoloogiat; vikelaevade kasutus- ja hooldusjuhiseid; sgis- ja kevadhoolduse phimtteid; puit- ja plastikpaadi parandamise phimtteid, kasutatavaid materjale ja meetodeid; t- ja keskkonnaohutuse nudeid. ppija oskab: kasutada erialast teatmekirjandust; lugeda paadi kasutus- ja hooldusjuhiseid; valida taglastuses kasutatavaid materjale; vikelaeva taglastada ja hooldada; teostada paadil sgis- ja kevadhooldust; valida puit- ja plastikpaadi parandamiseks vajalikke materjale ning tvahendeid; parandada puit- ja plastikpaati; ttada ohutult, ennast ja keskkonda sstvalt. 40

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): ppe sisuga mratud vikelaevade remondi ja hoolduse pitulemused; praktilised tegevused (70%): sisaldavad puit- ja plastikpaadi remonti, puit- ja plastikpaadi hooldust, taglastustd ja taglastuse hooldus; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad vikelaevade remonti ja hooldust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

2.3.

Spetsialiseerumise moodulid

2.3.1. Puidust vikelaevade ehitus 15n (1T/8PT/6P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ja oskused puust vikelaeva ehitamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid T- ja keskkonnaohutus, Materjalipetus, Puitmaterjalide ttlemine, Vikelaevade ehituse alused. 3. ppesisu 3.1. PUIDUST VIKELAEVADE KONSTRUKTSIOONIDE VALMISTAMINE JA MONTAA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Materjalide tks ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Liimliite-konstruktsioonid. Servliitekonstruktsioonid. Ristilamineerimine. Latt-, ribi- vi epo-konstruktsioonid. Kiilukonstruktsioonid. Trikonstruktsioon. Juhtimise erikonstruktsioon. Emapuu lespanek. Laudistus. Kaarte painutamine. Kerekonstruktsioonid. Tekikonstruktsioonid. Teki ehitusvtted. Teki katmisvtted. Kere/teki liitmine. Sisustuse paigaldusnuded. Sisustusdetailide paigaldamine. Ttervishoiu ja tohutusnuded puidust vikelaeva ehitamisel. 3.2. PUIDUST VIKELAEVADE VIIMISTLEMINE. Triistad ja vahendid. Viimistlustdel kasutatavad materjalid. Puitmaterjalist vikelaevade viimistlemise tehnoloogiad. Aluspinna ettevalmistus. Pinnaviimistlus. Ttervishoiu nuded. T- ja keskkonnaohutus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: puitmaterjalile esitatavaid nudeid, materjali varumise, kuivatamise ja hoiustamise eripra; truumi ettevalmistamise nudeid; puitmaterjalist vikelaevade ehituses kasutatavaid traditsioonilisi plangutusviise (klinkerplangutus, karavellplangutus) ja erinevaid liitekonstruktsioone; erinevaid konstruktsioone ning piki- ja ristsuunalisi tugevduselemente; laevakonstruktsioone ja nudeid sisustuse paigaldamisele; 41

puitmaterjalist vikelaevade viimistlemisel kasutatavaid traditsioonilisi materjale ja viimistlemise viise; tervisekaitse, t- ja keskkonnaohutuse nudeid. ppija oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida puitmaterjalist vikelaeva ehituseks sobilikku materjali ja tvahendeid; joonise ja projekti jrgi mrata materjali hulka ja arvutada materjalide kulu ja mahtu; valmistada traditsioonilises laevaehituses kasutatavaid plangutusi ja liitekonstruktsioone; valmistada ja paigaldada erinevaid laevakonstruktsioone ja sisustust; erinevaid puitmaterjalist pindu tdelda ja viimistleda; ttada ohutult, ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (10%): ppe sisuga mratud puidust vikelaevade ehituse pitulemused; praktilised tegevused (80%): tuleb sooritada jrgmised praktilised td: valmistada klinkerplangutusega sudepaat ja vastata tde tehnoloogiaga seonduvatele ksimustele; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad puidust vikelaevade ehitust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

42

2.3.2. Plastikust vikelaevade ehitus 15n (1T/8PT/6P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et pilane: omandab teadmised ja oskused plastikust vikelaeva ehitamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid T- ja keskkonnaohutus, Materjalipetus, Plastikute valmistamine ja ttlemine, Vikelaevade ehituse alused. 3. ppesisu 3.1. KERE- JA TEKI KONSTRUKTSIOONIDE VALMISTAMINE. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Materjalide tks ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Kerekonstruktsioonid. Sandwich. Kihilisus. Monoloque Kere jikus. ldjikus. Pikutine phjajooks, smmeetrilisus. Mootoritoed. Moodulid. hendused. Tekikonstruktsioonid. Teki jikus. ldjikus. Jigastusmeetmed. Moodulid. hendused. Vormi mudelid - konstruktsioonid, nende valmistamisel kasutatavad materjalid. Mtetpsus. Vormi valmistamine. Eraldusvahendid. Pindade jrelttlus. Vormide hooldus. T- ja keskkonnaohutus. 3.2. KLAASPLASTIKUST VIKELAEVADE VIIMISTLEMINE. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Materjalide tks ettevalmistamine. Viimistlemise tehnoloogiad. Ettevalmistus vrvimiseks. Pinnaviimistlus. Krundid. Kattevrvid. T- ja keskkonnaohutus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: lamineerimise tehnoloogiat; erinevate plastikute valmistamise tehnoloogiat; kere, teki, liitmis- ja moodulkonstruktsioonidega seotud misteid; ppija tunneb nii traditsioonilisi kui ka keerukamaid kere- ja tekitpe; kere, teki, liitmis- ja moodulkonstruktsioonide valmistamise tehnoloogiat; plastikust vikelaevade valmistamise phimtteid ja tehnoloogiat; vormikonstruktsioone ja nende valmistamise tehnoloogiat; plastikust detailide remondi phimtteid ja tehnoloogiat; vimalikke vigu lamineerimisel, nende tekkephjuseid ja oskab neid vltida; plastikust vikelaevade nudmisi sisseseade, mootori, seadmete ja furnituuri paigaldamise osas; plastikust vikelaevade viimistlemisel kasutatavaid vahendeid ja viimistlustde tehnoloogiat; tervisekaitse, t- ja keskkonnaohutuse nudeid. ppija oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida ja ksitleda triistu ja seadmeid; truumi tks ette valmistada; juhendamisel ette valmistada plastikust vikelaeva vormi, arvestades jrgnevat tehnoloogilist protsessi ja vajadusel vormi ehitada; 43

valmistada lihtsamaid kere, teki, liitmis- ja moodulkonstruktsioone, neid hendada ja jigastada; lamineerida meeskonna liikmena erikonstruktsioone; ehitada meeskonna liikmena plastikust vikelaeva korpust, paigaldada lisavarustust ja seadmeid; parandada plastikust konstruktsioonielemente ja enamesinevatest lamineerimisvigadest tingitud pinnadefekte; tdelda konstruktsioone erinevate pinnakaitsevahenditega; ttada ohutult, ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (10%): ppe sisuga mratud plastikust vikelaevade ehituse pitulemused; praktilised tegevused (80%): tuleb sooritada jrgmised praktilised td: valmistada joonise jrgi plastikust vikelaeva korpus, teostada vormide eelviimistlus pinnageeliga, valmistada ja viimistleda laminaate ning sooritada lihtsamaid hendustid. Tid teostatakse otsesel juhendamisel meeskonna liikmena.; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad plastikust vikelaevade ehitust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

44

2.3.3. Metallmaterjalist vikelaevade ehitus 15n (1T/8PT/6P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ja oskused metallist vikelaeva ehitamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid T- ja keskkonnaohutus, Materjalipetus, Metallmaterjalide ttlemine, Vikelaevade ehituse alused. 3. ppesisu 3.1. METALLMATERJALIST VIKELAEVADE KONSTRUKTSIOONIDE VALMISTAMINE. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Materjalide tks ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Metallist vikelaeva kerekonstruktsioonid. Kerekonstruktsioonide hendusviisid. Talastikud. Veekindlad, pikivaheseinad. Korpuse plaadistus. Korpuse koostamise jrjestus. Metallist vikelaeva tekikonstruktsioonid. Teki jikus. ldjikus. Jigestusmeetmed. Teki ehitusvtted. T- ja keskkonnaohutus. 3.2. KOMPLEKTEERIMINE JA MONTAA. Laevakere lisavarustus: illuminaatorid, uksed, kaaned, luugid, trepid, ksipuud, restid, reelingud, vundamendid, tvitoru- ja helmpordi paigaldus, propulsioon seadme tbid ja paigaldus, veekindlad lbiviikude tbid ja paigaldus. T- ja keskkonnaohutus. 3.2. METALLIST VIKELAEVADE VIIMISTLEMINE. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Materjalide tks ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Viimistlemise tehnoloogiad. Ettevalmistus vrvimiseks. Pinnaviimistlus. Krundid. Kattevrvid. Tkaitse ja ohutusnuded. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: triistu ja seadmeid, nende valiku phimtteid; metallist vikelaeva ehitamisel kasutatavaid materjale; metallist vikelaeva ehitamise phimtteid; metallist vikelaeva kere ja teki konstruktsioone ja nende valmistamise tehnoloogiat; erinevate konstruktsioonide hendusviise ja jigastusmeetodeid; laevakere lisavarustuse paigaldamise nudeid; veekindlate lbiviikude tpe ja paigaldamise nudeid; viimistlemisel kasutatavaid materjale, triistu ja vahendeid; viimistlustde tehnoloogiat; tervisekaitse, t- ja keskkonnaohutuse nudeid. ppija oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida ja ksitleda triistu ja seadmeid; truumi tks ette valmistada; juhendamisel valida metallist vikelaeva ehitamiseks materjale ja tvahendeid sltuvalt tlesandest;

45

juhendamisel valmistada metallist vikelaeva kere ja teki konstruktsioone, neid hendada ja jigastada; paigaldada laevakere lisavarustust, sh paigaldada juhendamisel veekindlaid lbiviike; valida toote viimistlemiseks materjale, triistu ja vahendeid; vrvida metallmaterjalist konstruktsioone; ttada ohutult, ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (10%): ppe sisuga mratud metallmaterjalist vikelaevade ehituse pitulemused; praktilised tegevused (80%): tuleb sooritada jrgmised praktilised td: valmistada vikelaevade ehituses kasutatavaid metallplaate ligates ja painutades laeva kere- vi tekidetaile ning keevitada vikelaeva metallkonstruktsioone; ehitada meeskonna liikmena metallmaterjalist vikelaeva kere, tekk ja paigaldada sisseseade; viimistleda metallmaterjalist vikelaeva pind ettenhtud kvaliteedinuetele vastavalt.; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad metallmaterjalist vikelaevade ehitust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

46

2.4.

Valikpingute moodulid

2.4.1. Vikelaevajuhi vljape 7n (4T/3PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab vikelaevajuhi vajaliku teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MERETERMINOLOOGIA JA MEREPRAKTIKA. Vikelaeva miste. Vikelaevade ehitusega seonduv: terminid, mtmed, asendid, joonised, erinevatest materjalidest alused. Vikelaevade osade (phiosade), terminite, seadmete varustuse nimetused. Vikelaeva liigid materjali jrgi: puit, metall ja plastik. Vikelaeva liigid kasutustbi jrgi: lbusidu ja kommertsalused. Vikelaeva liigid kiturite jrgi: inim-, purje- ja mootorijul. Purjejul liikuvad vikelaevad: tbid, keretbid, kiiljahi terminoloogia, purjed liigid ja nende nimetused, otsad ja nende ksitsemise vahendid. Mootorijul liikuvad vikelaevad: liigitus, keretbid, mootoritbid ja jahutusssteemid. Vikelaevade identifitseerimine. Vikelaevade registreerimine. Vikelaevade jrelevalve ja pisteline kontroll. Peamised slmed ja nende kasutamine. 3.2. PSTUVUS. Laevateooria phimisted. Laeva mtmed ja asend vees. Pstuvus. Pikipstuvus. Ujuvus ja uppumatus. 3.3. MERESIDUOHUTUS. Seadused ja konventsioonid: meresiduohutuse seadus, riigipiiri seadus, sadamaseadus, rahvusvahelise laevakokkuprgete vltimise eeskirja konventsioon (COLREG), Euroopa sisevetel liiklemise koodeks (CEVNI), Lnemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Olulisemad mrused: avalikult kasutatavate veekogude nimekiri; laevade ja vikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist vljumise kord; laevadelt pilsivee, fekaalvee, prgi ja muude saasteainete vastuvtmise kord; laevatatavatel sisevetel liiklemise kord; nuded vikelaeva varustusele, vikelaeva tehnilise levaatuse kord ja kontrollakti vormid vikelaeva registreerimiseks ning vikelaeva ning jeti pisteliseks kontrollimiseks; veesidukite hoidmise ja kasutamise nuded; vikelaevade kasutamise nuded. Head meretavad. Head sadamatavad. Tulekahju ja selle tekkephjused. Tuleohutusnuded vikelaevas: mootor ja mootoriruum, tankimine, ktusetankide tuulutustorud, pilsiruum, akude hoiukohad, gaasiballoonide kapid, konstruktsioonide vahed, elektrikaablid, suitsetamine. Tulekustutusvahendi ja nende kasutamine: tulekustutustekk, tulekustuti (vee-, vahu-, pulber- ja CO2-kustuti), tulekustutusssteemid. Tegutsemine tulekahju korral.

47

Hdasignaalid, ohutussignaalid. Hdasignaalide edastamise vahendid: rahvusvahelised hdasignaalid; mobiiltelefon; VHF-i, MF vi HF; EPIRB ja PLB; protehnika; suitsusignaal; lahtine tuli ja suits pardal; trvik; langevarjuga rakett; mrguanded; hdasignaalid lippude ja mrkidega; valgussignaalid; helisignaalid. Pstevahendid ja nende kasutamine: pstevest, psterngas, viskeliin, psteparv. Veest pstmine. Enesepste. Esmaabi: elustamine, stabiilne kliliasend, alajahtumine (hpotermia), kuumarabandus, pletused, verejooks, merehaigus. 3.4. METEOROLOOGIA. Eesti ilmateenistus Eesti Meteoroloogia ja Hdroloogia Instituut (EMHI). Mereilmateade. NAVTEX. Kohalikud mrgid ilma ennustamiseks: ilmamuutused, ilma psimine, ilma halvenemine, ilma paranemine. Tegutsemine erinevates ilmaoludes: torm, piiratudnhtavus. 3.5. NAVIGATSIOON. Navigatsiooniga seotud misted: asukoht, laius, pikkus, meridiaan, paralleel, poolus, ekvaator, ilmakaared, kurss, peiling, mthikud. Mereastronoomia ja aja algmisted. Merekaardid (paberkandjal, elektroonilised), nende lugemine ja praktiline kasutamine. Navigatsiooni mrgid. Pevamrgid ja tuled. Teeandmisreeglid. Helisignaalid. Navigatsiooniga seotud vahendid ja nende ksitsemine: kompass, logi, kajalood, radar, GPS. Navigeerimine. Hoovused. Sisevete ja erilootsindus. Mereside: VHF-i, MF, HF raadiojaamad; DSC; ksijaamad (walkie-talkie); piirangutega raadiosideoperaator; raadiosideoperaator. Erinevad raadiokanalid: hdaabi, laevade infovahetus, sadamatega side pidamine, merepste ja ohutuse, ilmaprognoos ja navigatsioonihoiatused, piirivalve, operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskus, riigilaevastiku talane suhtlemine, vikelaevade omavaheline suhtlemine. Signaallipud. Laevajuhi varustus. 3.6. VIKELAEVA KSITSEMINE. Vikelaeva juhtimine ja manverdamine, arvestades laevatee iserasused ning ilmastikuolusid. Ohutusnuded sidul, ankrul, sadamas ja manverdamisel. Kitumine avariiolukordades: mootoririke, lekk, mberminek, laev madalikul, pukseerimine ehk sleppimine, avariirool. Sildumine: terminid, kinnitusotsad, sildumine erinevates ilmastikutingimustes. Ankurdamine: terminid, ankrute tbid ja kaalud, ankruots ja ankrukett, ankrukoha valikud, ankrusse jmine, ankrus seismine, ankru hiivamine. Inimene le parda (MOB): kitumine, vikelaeva manvrid, tegutsemine vees. 3.7. MEREPSTE JA OTSINGUD. Konventsioonid ja mrused: Rahvusvahelise mereotsingute ja -pste 1979. aasta konventsioon. Otsingu- ja pstetde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lmmi- ja Pihkva jrvel. Eesti pstepiirkond Estonian SRR (Estonian Search and Rescue Region). Hdaolukorrast teatamise. Tegutsemine otsingu- ja psteoperatsioonis. 3.8. KESKKONNAREOSTUSE VLTIMINE. Keskkonnareostuse vltimine merel, siseveekogul ja sadamas. Keskkonnareostusest teatamine.

48

4. pitulemused pilane teab ja tunneb: vikelaeva ehitust ja vikelaeva osade nimetusi; mootoritpe; kituritpe, sealhulgas purjesid; erinevast materjalist otste omadusi ja peamiste slmede kasutamist; vikelaeva pstuvuse ja uppumatuse aluseid; vikelaeva mereomadusi ja trimmi; merel kokkuprke vltimise reegleid (COLREG) ja Euroopa sisevetel liiklemise koodeksi (CEVNI) vikelaevu puudutavaid stteid; kehtivaid meresidu ohutusalaseid ja sisevetealaseid igusakte; tulekustutusvahendeid ja tuleohutusnudeid vikelaevas; hdasignaale ja nende kasutamise korda; rahvusvahelise signaalkoodi thtsamaid helipulisi signaale; pstevarustust; enesepste ja inimese veest pstmise vtteid (faktorid, mis suurendavad psemise vimalust, hpotermia, pletused, dehdratsioon, abi kutsumine); mereilmateate ja sisevete ilmateate saamise vimalusi; kohalikke mrke ilma ennustamiseks; kuidas toimida erinevates ilmaoludes; kuidas mrata ja parandada kurssi ning arvestada lbitud teekonda; kuidas mrata esemete nhtavuskaugust; kuidas mrata vikelaeva kiirust; asukoha mramise erinevaid navigatsiooni viise; kuidas kasutada orienteerumiseks toodreid, poisid ja kaldamrke ning tulede nhtavuskaugust; poide ja kaldamrkide tulede iseloome; kuidas kasutada mere- ja jrvekaarte, jeatlast ja ksiraamatuid navigatsiooni- ja lootsinduse alase info saamiseks; vikelaeva juhtimise iserasusi sltuvalt vee sgavusest, laevatee laiusest, tuulest, lainetusest ja voolust; ohutusnudeid sidul, ankrul, manverdamisel ja sadamas; kuidas pseda madalikult, likvideerida lekki ja pukseerida teist vikelaeva; kuidas vikelaevaga silduda ja lahkuda, ankrusse jda ja ankrust lahkuda; kuidas tegutseda otsingu- ja psteoperatsiooni teostamisel ning kuidas ja kellele teatada nnetusjuhtumist; kuidas vltida keskkonnareostust merel, siseveekogul ja sadamas; kuidas ja kellele teatada avastatud reostusest vi reostusjuhtumist. ppija oskab: teha ja kasutada peamisi slmi; merel tegutseda erinevates situatsioonides vastavalt kokkuprke vltimise reeglitele, laevatatavatel sisevetel vastavalt laevatatavatel sisevetel liiklemise korrale ja Euroopa sisevetel liiklemise koodeksile; kasutada pste- ja tulekustutusvahendeid; anda esmaabi ja elustada kannatanut; lugeda kaarti ja teha kaarditd (kanda kaardile kursse ja vahemaid); mrata vikelaeva asukohta visuaalsete ja elektroonsete meetoditega; mrata vikelaeva kurssi ja kiirust, kasutades erinevaid tehnilisi vahendeid; 49

kasutada tulede raamatut, eristada meremrkide tulede iseloomu, leida tulede nhtavuskaugust, lugeda kaldamrke; juhtida vikelaeva erineva tuule ja lainetusega ning arvestada voolu mju juhitavusele; jda ankrusse, poile, tulla kai rde vi teise laeva pardasse, sealt lahkuda; pukseerida teist vikelaeva; teostada manvrit mees le parda; eristada ja kasutada rahvusvahelisi hdasignaale.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (55%): pitulemustes mratud teadmised vikelaevajuhi vljappe kohta; praktilised tegevused (45%): pitulemustes mratud oskused vikelaevajuhi vljappe kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad vikelaevajuhi vljapet. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. Moodul lppeb teooria ja praktilise eksamiga.

50

2.4.2. CAD - programmid 2n (2PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab esmased teadmised CAD-programmidest, kasutatavast terminoloogiast; saab levaade digitaalsete jooniste lesehitusest; omandab digitaalsete tasapinnaliste ja ruumiliste jooniste valmistamise oskused. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul joonestamine ja arvutipetus. 3. ppesisu 3.1. CAD TARKVARA ISELOOMUSTUS. Kasutatavad CAD ssteemid. Nuded riistvarale. Andmevahetus CAD ssteemidega. Andmevahetusfail (niteks *.dxf). Arvuti seadistamine ja t andmefailidega (niteks *.dgn ja *.dwg failid). 3.2. TKESKKONNA SEADISTAMINE. Mend, ksud, alamksud, ikooniribad, ksurida. Tkeskkonna mthikud. Joonestamise ldphimtted absoluutsed ja suhtelised koordinaadid, hikud, mtkava, tpsus. Objektivalik ning selle moodustamise tehnikad. Objektide loomine ja redigeerimine. Objektide omadused. Omaduste muutmine. Mustrite tbid ja liigid. 3.3. TASAPINNALINE- JA RUUMILINE JOONESTAMINE. Philised joonestusksud ja vtted kahemtmeliste jooniste valmistamisel. Elementide likamine ja tkeldamine. Liitekohtade mardamine, faasimine. Plokid ja nende otstarve, plokkide moodustamine ja sisestamine, nihutamine, kopeerimine, skaleerimine, pramine, peegeldamine. Viidete, mtjoonte, viirutusmustrite, tingmrkide, thiste ja tekstide pealekandmine. Valmistde parandamine ja vljatrkk. Mahtude lugemine jooniselt. Erialaphised lesanded. Ruumilised joonised. Kasutaja koordinaatssteemid. Ruumiliste kehade loomine. Prdkeha loomine. Tehted ruumiliste kehadega, redigeerimine, likamine tasapinnaga, likepinna saamine. 3D operatsioonid pramine, peegeldamine, massiiv. Kolmemtmelised vrkpinnad, nende loomine ja kasutamine. Perspektiiv- ja paralleelprojektsioon. Ekraanivlja jagamine akendeks. Paberi- ja mudeliruum. Objektide tstetus ja krgus. Vaatepunkt, varjatud joonte eemaldamine. Valmistde parandamine ja vljatrkk. Mahtude lugemine jooniselt. Erialaphised lesanded. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: arvutikasutamise eelisi jooniste koostamisel ja vormistamisel; CAD-programmi vimalusi mitmesuguste jooniste vljattamisel; kasutatavaid graafikaprogramme; andmevahetusformaate; nudeid riistvarale; joonestamise phimtteid. ppija oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta; seadistada oma tkeskkonda vastavalt lhtelesandele; koostada erinevaid skeeme ja jooniseid CAD-programmi abil; 51

CAD-tarkvara kasutades koostada detaili joonise; ksitleda joonisefaile; joonestada tasapinnalisi jooniseid; korrigeerida olemasolevaid tasapinnalisi jooniseid; joonestada ruumilisi jooniseid ja mudeleid; korrigeerida olemasolevaid ruumilisi jooniseid; lugeda materjalimahtu jooniselt; lahendada erialaphised lesandeid; koostada vljatrkke (paberi formaadi valik, joonise kihtide trkiks ettevalmistus, printeri seadete seadmine, joonise trkiks ettevalmistamine); kasutada erialast ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): praktilised tegevused (90%): arvuti kasutamine jooniste vljattamisel ja vormistamisel; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad raaljoonestamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

52

LISAD
1. Lpueksami lbiviimise juhend

1. Lpueksami kirjeldus Lpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriat) ja praktilisest tst. Praktiline t phineb phipingute moodulite ja spetsialiseerumismooduli lbimisel ettenhtud praktiliste tde sooritamisel, mille kaudu hinnatakse omandatud osaoskusi Praktilise t lesannet puudutav andmestik esitatakse lesandelehel, kus fikseeritakse pilase poolt valitud ja kutsepetajaga koosklastatud teema, lesande titmise tingimused ning t seletuskirja ja praktilise t esitamise thtajad. Praktilist td juhendab ldjuhul kutsepetaja, kui kooli direktori kskkirjaga ei mrata teisiti. 2. Lpueksami kaitsmine Lpueksami teooriat kirjutatakse ja praktiline t kaitstakse komisjoni ees. Komisjoni koosseisu kuuluvad: 1. komisjoni esimees; 2. erialaspetsialist vljastpoolt ppeasutust; 3. vhemalt 1 kutsepetajat/ petaja, kes ei ole antud pilase praktilise t juhendajad; 4. pilase praktilise t juhendajad. Lpueksami kaitsmisele lubatakse pilane, kes on praktilise t esitanud thtaegselt. Lpueksami kaitsmisel tuleb pilasel: 1. esitada lhikokkuvte oma tst ja selle valmimise/ valmistamise protsessist; 2. vastata komisjoni liikmete asjakohastele ksimustele.

53

2.

ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus

Kuressaare Ametikoolil on olemas ppebaas, mis vimaldavad tulevastel vikelaevade ehitajatel lbida ppekavas olevad moodulid ja ppeained. ppetks on kasutada kaasaegsed ppeklassid teoreetilise ppe lbiviimiseks, puiduttlemiseks ksitsi ja masinatel, tolmuvaba vrvikamber ja viimistluse ettevalmistus ruum, plastikuttlemise ruum ja metallitklass, arvutiklass. ppeklassid on varustatud vajalike tvahenditega.

Jrk 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29.

Nimetus Formaatsaag Freespink Hvelpink Lintlihvmasin Lintsaag Paksushvel Rihthvel Kiapink Naelapstol Puurpink Ksifrees Puidutpink Fn Trell Tikksaag Akutrell Ksihvelmasin Nurgasaag Ksilihvija Tapipuurpink Suruhussteem Saag Stihl MS 260 Poolautomaat 300A=35% Powertec Kang-krid Lauakruustangid Ketaslikur W 7-125 Likaja Garant Lihvimismasin SX E 450Duo Keevitusagregaat poolautomaat Powertec 200C

Kogus 2 2 1 2 2 2 2 2 1 2 4 15 1 1 3 7 2 1 10 1 1 1 1 1 16 1 1 1 1

54

3.

ppekavaga seotud petajad

petatav aine Majanduse ja ettevtluse alused Haridustase Keskeri Kvalifikatsioon Raamatupidaja. Tiendkoolitus (viimase viie aasta jooksul) Arvutipetuse kursus 41 tundi petamine on huvitav 18 tundi Networks & entrepreneurship 40 tundi Majandusaasta aruanne 6 tundi E-ppe teabepev 6 tundi Kutsepedagoogika 320 tundi Majandusarvestus 7 tundi ABC raamatupidamises 24 tundi Ettevtluse ja turunduse ainegruppide koolitused 8 tundi Projektit meetodid 8 tundi Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 0,5 AP E-ppe metoodikad ja pikeskkonnad 1 AP Eesti konkurentsivime 7 tundi Lbirkimiskoolitus 12 tundi Raamatupidamise kursus 36 tundi Tinspektsiooni arendus- ja personaliosakonna tendi alusel Rendittajate tsuhtest tekkinud vaidluste lahendamine 5 tundi Individuaalse tvaidluse lahendamise seaduse muudatused 5 tundi Juhi t- ja puhkeaja nuded liiklusseaduses ja EN mruses 3820/85, jrelevalve korraldamise, vrteomenetlus 6 tundi Juristide tiendppeprogramm tsiviiliguse ldosa; vlaiguse ldosa 8 tundi Tsiviilkohtumenetlus 5 tundi

petaja Anne Lember

Evi UstelHallime

Tseadusandlu- Krg se alused

Jurist (1983). Kutsepetaja (2001).

Anu Martinson

Arvutipetus ja asjaajamine, raaljoonestamine

Kutsekesk

Arvutiteenindus.

Inka Rammo

T- ja keskkonnaohutus

Keskeri

mbleja-motorist kergete rivaste erialal.

Maire Kivi

Erialane keemia

Krg

Keemik-petaja.

Euroopa Parlamendi mruse 561/2006 nuete tutvustamine ja selgitamine. Sidumeerikute salvestuslehtede lugemine 5 tundi Vlaigusseaduse ldosa rakendamise tsuhtele ja tvaidluste lahendamisele. Rendit erisused vrreldes kahepoolse tsuhtega 5 tundi AutoCad programmi algkursus 20 tundi Enesemotivatsioon 4 tundi Adobe Flash algajale (e-kursus) 40 tundi Kutsepetaja areng lbi enesereflektsiooni 24 tundi Sotsiaalse tarkvara kasutamine ppets 1,5 EAP Arvutigraafika alused 1EAP Acad 2 EAP E-kursus pidisain 2 AP Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi 3D Cad modelleerimine programmiga Solid Works 28 tundi IT spetsialist I kutseeksam Arvutikasutaja Oskustunnistus Tkeskkonnavolinike ja tkaitsespetsialistide kursus 24 tundi Ttervishoiu- ja tohutusalane koolituskrusus 24 tundi Elektroonika ja automaatika valdkonna kutsepetajate erialavrgustiku seminar 8 tundi Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi Tkeskkonnaspetsialisti akadeemiline koolitus 50 tundi petamine on huvitav 18 tundi Lihtsalt kvaliteedist 8 tundi Inglise keele algukursus 38 tundi Erivajadusega ppija kutseppeasutuses 40 tundi ppimine on huvitav 9 tundi Puuded ja erivajadused 42 tundi Inglise keele kursus 40 tundi

56

 Ain Toom Erialane fsika Krg Insener-mehhaanik.

petamine on huvitav 24 tundi Meeskonnat treening 16 tundi Inglise keele algkursus 44 tundi Lihtsalt kvaliteedist 8 tundi koloogilisi globaalprobleeme 24 tundi Enesekehtestamine 12 tundi Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi Keemia ja tulevikuhiskond 22 tundi pilase kitumisprobleemide lahendamise vimalused 16 tundi petamise individualiseerimine koolis 12 tundi Kutsepetaja areng lbi enesereflektsiooni 24 tundi Autotehnika valdkonna kutsepetajate tiendkoolitus 160 tundi petamine on huvitav 18 tundi Inglise keele algkursus 56 tundi Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi pilase eripraga arvestamine ppetunnis 16 tundi petamine on huvitav 18 tundi Koolipedagoogika 160 tundi petamise individualiseerimine koolis 12 tundi AutoCad programmi algkursus 20 tundi Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi Enesekehtestamine 12 tundi Disain osa moodsast kunstist 16 tundi ppimine on huvitav 9 tundi Kuidas suhelda poistega? Kuidas juhendada noormehi? 8 tundi pilasabi marlaua kivitamine I kursuse pilaste kohanemisprotsessi positiivseks mjutamiseks 4 tundi Kuidas kutsepetaja saab ppetunnis abistada piraskustega noormeest 16 tundi

Urve Pulk

Joonestamine

Krg

Arhitekt

Ulvi Vahter

Erialane matemaatika

Krg

Matemaatikpedagoog.

57

Kaido Trei

Sissejuhatus pingutesse, materjalipetus, plastikute valmistamine ja ttlemine, vikelaevade ehituse alused, vikelaevade remont ja

Keskeri

Kunstnik-meister.

Geogebra algkursus 10 tundi Arvutipetuse krusus 66 tundi ppimine on huvitav 9 tundi pilasabi marlaua kivitamine I kursuse pilaste kohanemisprotsessi positiivseks mjutamiseks 4 tundi petajale 12. klassi matemaatika riigieksamist 40 tundi Inglise keele kursus 40 tundi petamine on huvitav 18 tundi AutoCad programmi algkursus 20 tundi Erivajadustega ppija kutseppeasutuses 40 tundi Sisupakettide koostamine 1 AP MathCad koolitus 12 tundi HotPotatoes kasutamine ppematerjalide koostamiseks 8 tundi Enesekehtestamine 12 tundi Inglise keele algkursus 56 tundi pilase kitumisprobleemide lahendamise vimalused 16 tundi Teabepev kutseppeasutuste matemaatika petajatele 7 tundi E-ppe metoodikat ja pikeskkonnad 1 AP Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 0,5 AP petamise individualiseerimine koolis 12 tundi Gmnaasiumi matemaatikapetajate ppepev 7 tundi Kutsepetaja areng lbi enesereflektsiooni 24 tundi

58

Tnis Oja

hooldus, puidust vikelaevade ehitus, plastikust vikelaevade ehitus, vikelaevajuhi vljape. Puitmaterjalide ttlemine.

Keskeri

Tehnik-tehnoloog.

Olev Aru

Metallmaterjalide ttlemine.

Keskeriharidus

Pllu-ja metsamajanduse mehhaniseerimine.

Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 0,5 AP Inglise keele algkursus 32 tundi petamine on huvitav 18 tundi petaja kutsemeisterlikkus ja enesehindamine 16 tundi Arvjuhitava tkeskuse kasutus- ja hooldusalane vljape ning tkeskuse juhtimisprogrammide VcarePro, PhotoCarve ja Cut 3D vljape 27 tundi Leonardo da Vinci programmi projekti Wide raames toimunud Ikaalinen kolledi klastus (ettevtete klatus, tundide vaatlus, koosolekud) 32 tundi Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi

59

4.

Talase tegevuse eelkokkulepe

pilane Ees- ja perenimi Kontaktandmed Koolipoolse praktikajuhendaja Ees- ja perenimi Kontaktandmed

Praktikaperioodi kestus:

Tandja rinimi ja kontaktandmed

Planeeritud tde loetelu, kuhu pilast on vimalik kaasata

Kesolevaga kinnitan esitatud andmete igsust Tandja esindaja

Kuupev

Nimi ja allkiri

60

5.

Praktika aruanne

Praktika aruanne: praktika aruanne on kokkuvte praktikandi tegevusest ettevttes. Aruande koostamisel tuleb lhtuda allpool esitatud struktuurist praktika aruande soovitav maht on 5-10 masinkirja leheklge. Praktika aruanne vormistataksevastavalt kooli kirjalike tde vormistamise juhendile praktika aruanne esitatakse koos ettevttepoolse praktikajuhendaja iseloomustuse ja tpassiga koolipoolsele praktikajuhendajale Praktika aruanne sisaldab jrgnevat andmestikku: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus praktika toimumise aeg ja koht. ettevtte valiku phjendus. ettevtte ja ettevttepoolse praktika juhendaja andmed. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevtte tutvustus ettevtte nimetus ja phitegevus(ed), ttajate arv t organiseerimine objektil tohutuse alane juhendamine 4.2.Praktikandi tegevus ettevttes esitatakse praktikaperioodil teostatud tlesannete kirjeldus. eneseanals: minu tugevad ja nrgad kljed. kuidas lesannete titmisega hakkama sain? mis nnestus? mis tekitas probleeme? Mida uut praktikal olles ppisin? 4.3.Hinnang praktika kohta Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud jrgmiste alalikude kohta: koolipoolne korraldus (dokumentatsioon, juhendamine jm.) ettevttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane t, LISA lesanded, kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.) hinnang ppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele 5. Kokkuvte Hinnang praktikale tkeskkonnas. 6. Lisad: Praktikapevik, illustreerivad materjalid (skeemid, joonised, juhendid jm.), vimalusel ettevtet tutvustavad materjalid.

6.

Praktikandi iseloomustus

.. eriala.. kursuse
/Kooli nimetus/ /eriala nimetus/ /pilase ees- ja perenimi/ /kursuse nr/

pilane ............................, viibis praktikal ..............................................................................

/asutuse- vi ettevtte nimetus/

ajavahemikul 20 a. kuni .. 20 a.
/kuupev/ /kuupev/

Kriteerium/ hinnang Tkoha ettevalmistamine Materjalide tundmine ja valikuoskus Tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus Tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine igete tvtete valdamine Tjooniste lugemise oskus Tohutusnuete jrgimine Teostatud tde kvaliteet Erialaste teadmiste tase Praktiliste oskuste tase Isikuomadused/hinnang Tlesannetesse suhtumine Meeskonnat oskus Suhtlemisvalmidus Koostvalmidus Kohusetunne ja hoolsus Uute olukordadega kohanemine Pinge ja stressitaluvus Lbisaamine tkaaslastega Iseseisvus tlesannete titmisel Mrkused ja ettepanekud:

vga hea

hea

rahuldav

kasin

Kontaktisik .................................................................................................................................
Nimi, allkiri

.....................................................................................................................................................
amet

.....................................................................................................................................................
kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

62