ppekava kinnitatud direktori kk. nr.1-9/2 04.

jaanuar 2010 ppeasutus: Kuressaare Ametikool ppeasutuse kood: 70003744 PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT ppekavarhm ppekava MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE
ISCED 97 liigituse jrgi

Toitlustusteenindus
nimetus eesti keeles

Catering service
nimetus inglise keeles

ppekeel
Kutseppe liik

eesti keel
kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis phihariduse nudeta kutsepe x kutsepe phihariduse baasil kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

Maht ppendalates (n)

80 ppendalat

ppekava koostamise alus ppekava koostamisel on aluseks on majutamise ja toitlustamise erialade riiklik ppekava. (Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a mrus nr 14)
ppekava eesmrgid ja lesanded Toitlustusteeninduse ppekava eesmrgiks on anda pilasele lbi teoreetilise ja praktilise ppet erialaseks kutsetks vajalikud teadmised, oskused ja vilumused, mis vimaldavad praktilises telus toime tulla. Kujundada pilastes valmidus iseseisvaks tks, koostks ja pidevaks erialaseks enesetiendamiseks koosklas objektiivsete vimaluste ning iseenda vimete ja huvidega. Arendada pilaste isikuomadusi, mis kujundavad sotsiaalseks toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi. Nuded pingute alustamiseks phiharidust tendav dokument isikut tendav dokument avaldus kooli astumiseks, meditsiiniline tend erialale sobivuse kohta, 4 fotot 3X4 cm vajadusel vastuvtukatsed (kutsesobivustest, vestlus, phikooli lputunnistuse hinnete keskmise arvestamine vastuvtul) ppekava struktuur 1. ld- ja phipingute moodulid (sh praktika) Sissejuhatus kutsepingutesse 1 Majanduse ja ettevtluse alused 4 Tkeskkond 2 Klienditeenindus 4 Toitlustamine 3 Kommunikatsioon 3 Tsuhted 1 Toiduvalmistamine 12 Tkorraldus toitlustusettevttes 7 Toiduvalmistamise praktika ppekeskkonnas 5 Teenindamine toitlustusettevtetes 13 Praktika: Toiduvalmistamise praktika 10 Teeninduse praktika10, KOKKU 20 n 2. Valikpingute moodulid kokku 5 n: rahvuslikud ja regionaalsed kgid; etikett; joogipetus sh veinipetus; cateringteenindus. Nuded pingute lpetamiseks pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud kooli ppekavas esitatud pitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Kooli lpueksamile lubatakse pilased, kes: on lbinud vhemalt rahuldavalt kik kohustuslikud moodulid s.h. nii koolis kui ka ettevtetes, kus toimusid praktikad, saades praktikajuhendajalt hinnangu, mille hindeks on vhemalt rahuldav. on saavutanud nutava erialase kompetentsuse Kui pilane ei ole titnud antud ppekava ties mahus, vljastatakse talle soovi korral Kuressaare Ametikooli tend koolis ppimise kohta, kuhu kantakse ka lbitud moodulite mahud ja kokkuvtlikud hinded.

Lpetamisel vljastatavad dokumendid Kooli lputunnistus kutseppe lbimise kohta ja hinneteleht. ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele .....................................................................................200.a. ............................................................................................................................................................ 1

/ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus ppeasutuse

Kuressaare Ametikool kood 70003744

Aadress Telefon/Faks e-post

Kohtu 22 Kuressaare 452 4600/ 452 4616 kak@ametikool.ee

ppekavarhm

MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE
ISCED 97 liigituse jrgi

ppekava

Toitlustusteenindus
nimetus eesti keeles Catering service nimetus inglise keeles

Kutseppe liik

kutsepe phihariduse baasil

ppekava maht ppendalates 80 n ppekeel eesti keel

Kinnitan

Neeme Rand kooli direktori nimi, allkiri nr. 1-9/2 kuupev 04.jaanuar 2010 pitsat

kskkirja

Koosklastatud kooli ppenukogu

nr. 4-20/4

05.jaanuar 2010

koosoleku protokolli nr, kuupev kooli nukogu nr.1-6/1 04.jaanuar 2010 koosoleku protokolli nr, kuupev

Kontaktisik

ile Aavik toitlustuse ppesuuna juhtpetaja nimi, allkiri , amet 45 24 690, oile.aavik@ametikool.ee , 45 24 616 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis ......................................................................................... kuupev ppekava kood

3

LDOSA ....................................................................................................................................... 5 1. PPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ................................................................................ 5 2. PPEKAVA EESMRGID JA LESANDED ................................................................. 5 3. NUDED PINGUTE ALUSTAMISEKS ....................................................................... 5 4. PPEKAVA STRUKTUUR ........................................................................................... 5 4.1. TOITLUSTUSTEENINDUSE MOODULITE NIMETUSED JA MAHUD ................................ 6 4.2. Praktikakorraldus ......................................................................................................... 7 4.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused......................................................... 7 4.4. LDISED HINDAMISE PHIMTTED ............................................................................ 7 5. NUDED PINGUTE LPETAMISEKS ........................................................................... 9 6. PPEKAVA KOOSTAJAD ............................................................................................. 10 7. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ............................................................................. 11 MOODUL 1 SISSEJUHATUS KUTSEPINGUTESSE ........................................................... 11 MOODUL 2 MAJANDUSE JA ETTEVTLUSE ALUSED ...................................................... 11 MOODUL 3 TKESKKOND ............................................................................................ 13 MOODUL 4 KLIENDITEENINDUS ..................................................................................... 14 MOODUL 5 TOITLUSTAMINE .......................................................................................... 16 MOODUL 6 KOMMUNIKATSIOON .................................................................................. 18 MOODUL 7 TSUHTED ................................................................................................ 19 MOODUL 8 TOIDUVALMISTAMINE ................................................................................ 20 MOODUL 9 TKORRALDUS TOITLUSTUSETTEVTTES ................................................ 22 MOODUL 10 TOIDUVALMISTAMISE PRAKTIKA PPEKESKKONNAS ............................... 25 MOODUL 11 TEENINDAMINE TOITLUSTUSETTEVTTES ................................................ 26 MOODUL 12 PRAKTIKA ................................................................................................... 28 8. VALIKPINGUD ................................................................................................................. 30 MOODUL 13 RAHVUSLIKUD JA REGIONAALSED KGID ............................................... 30 MOODUL 14 CATERING-TEENINDUS............................................................................... 31 MOODUL 15 JOOGIPETUS ............................................................................................ 32 MOODUL 16 ETIKETT....................................................................................................... 33 MOODUL 17 LPUEKSAM ............................................................................................... 34 LISAD ......................................................................................................................................... 36 LISA 1 PPIJA ENESEHINNANG PRAKTIKALE ........................................................................ 36 LISA 2 PRAKTILISE PPE HINDAMISLEHED ........................................................................... 37 LISA 3 PILASE ARENGU TABEL ............................................................................................ 38 LISA 4 PPEKAVAGA SEONDUVA PPEBAASI KIRJELDUS .................................................... 39 LISA 5 PETAJAD, SEOTUD PPEKAVAGA ............................................................................ 40

LDOSA
1. PPEKAVA KOOSTAMISE ALUS Kesoleva ppekava koostamise aluseks on majutamise ja toitlustamise erialade riiklik ppekava. (Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a mrus nr 14) 2. PPEKAVA EESMRGID JA LESANDED Toitlustusteeninduse ppekava eesmrgiks on anda ppurile kolme ppeaasta jooksul toitlustusteenindaja kutseala ttaja algteadmised ja kutseoskused ttamiseks erinevates toitlustusettevtetes. Toitlustusteeninduse ppekava eesmrgiks on anda pilasele lbi teoreetilise ja praktilise ppet erialaseks kutsetks vajalikud teadmised, oskused ja vilumused, mis vimaldavad praktilises telus toime tulla. Kujundada pilastes valmidus iseseisvaks tks, koostks ja pidevaks erialaseks enesetiendamiseks koosklas objektiivsete vimaluste ning iseenda vimete ja huvidega. Arendada pilaste isikuomadusi, mis kujundavad sotsiaalseks toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi. Arendatakse pilastes vastustunnet, oskusi oma td iseseisvalt planeerida ja korraldada, koostvimet ja meeskonnat oskusi, igasuguse informatsiooni hankimise, ttlemise ja kasutamise oskusi. ppekava abil on vimalik pilasi suunata vajalikule elukestvale ppele. Toitlustusteenindaja kui majutus-teenindusvaldkonna ttaja vastutab oma osaga ettevtte majandustulemuste ja kliendisuhete jtkumise eest. Ttajalt oodatakse ausust ja austust kliendi iguste vastu. Kutsealase koolituse lesanne on anda pilasele sellised teoreetilised ja eelkige praktilised kutseoskused ning sotsiaal-kultuurilised valmisolekud, et ta suudab: Rakendada saadud teadmisi ja oskusi konkreetses olukorras oma tlesannete titmisel. Planeerida, teostada ja analsida oma td ning arendada oma kutseoskusi. Sobitada kutseoskusi uutes ja uutes tsituatsioonides. Vrtustada oma kutseala ning teha eetilisi valikuid. Suhtuda kaasinimestesse vrdvrselt, olla koostvimeline ja tmeeskonnaga suhteliselt kiiresti kohanev. Osata kasutada oma ts omandatud suhtlemisoskuseid ja valmidust. Toime tulla ohu-ja kriisi olukordades. Taluda ts stressi ja pinget. Ttada vimalikult keskkonda sstvalt ja otstarbekalt.

3. NUDED PINGUTE ALUSTAMISEKS Toitlustusteeninduse erialale vetakse vastu phikooli lpetanud isikuid ja phiharidust tendava dokumendi ning isikut tendava dokumendi esitamisel. pilaskandidaadil on vaja esitada avaldus kooli astumiseks, meditsiiniline tend erialale sobivuse kohta, 4 fotot 3X4 cm vajadusel sooritatakse vastuvtukatsed (kutsesobivustest, vestlus, phikooli lputunnistuse hinnete keskmise arvestamine vastuvtul) ppet toimub eesti keeles. 4. PPEKAVA STRUKTUUR Toitlustusteeninduse kutsealane koolitus kestab 80 ppendalat. See hlmab kokku 17 moodulit teoreetilist ja praktilist ppetd, praktikaid ning lpueksamit.
5

4.1.
Jrk nr

TOITLUSTUSTEENINDUSE MOODULITE NIMETUSED JA MAHUD

Maht (n)1. ppeaastal teoreetiline ppet praktiline ppet Maht (n) 2. ppeaastal teoreetiline ppet praktiline ppet Maht (n) 3. ppeaastal teoreetiline ppet praktiline ppet Kogumaht (n)

Moodulite nimetused ppekavas

Kokku

Kokku

I 1. 2. 2.1. 2.2. 2.3. 3. 3.1. 3.2. 3.3. 3.4. 4. 4.1. 4.2. 4.3. 5. 5.1. 5.2. 5.3. 5.4. 6. 6.1. 6.2. 6.3. 7. 8. 8.1. 8.2. 8.3. 8.4. 9. 9.1. 9.2. 9.3. 9.4. 9.5. 9.6. 10. 11. 11.1.

ld- ja phipingud Sissejuhatus kutsepingutesse Majanduse ja ettevtluse alused Majanduse -ja ettevtluse alused Turunduse alused Turismimajanduse alused Tkeskkond Tohutus ja ttervishoid Keskkond ja jtmemajandus Toiduhgieen Ohupetus Klienditeenindus Suhtlemispshholoogia Klienditeenindus Kultuurilugu Toitlustamine Toitumispetus Toiduainetepetus Toiduvalmistamine Toitlustusettevtete korraldamise ja t planeerimise alused Kommunikatsioon Arvutipetus Asjaajamise alused Kutsealane eesti keel Tsuhted: iguse alused Toiduvalmistamine Toiduainete petus Toiduvalmistamine Toitumispetus Praktiline t ppekgis Tkorraldus toitlustusettevttes Tootmist korraldus toitlustusettevttes Men koostamise alused Kgiseadmete petus Puhastustd Kalkulatsiooni alused Arvuti kasutamine toitlustusettevtete tootmisprotsessis Toiduvalmistamise praktika ppekeskkonnas Teenindamine toitlustusettevtetes Teenindus- ja mgit toitlustusettevttes

0,5 0

0,5 0

2 0,5 0,5 0,5 0,5 2,5 1 0,5 1 2,5 0,5 0,5 1 0,5 1 0,5 0,5 1,5 1 0,5

0,5

0,5

1 0 0 0 0 2 0,5 0,5 0,5 0,5 2,5 1 0,5 1 3 0,5 0,5 1,5 0,5 1 0,5 0 0,5 0 4,5 1,5 1 0 2 3,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 3 5 1

0,5

0,5

0 0 0 0

0,5 0,5 0

0 0,5 0 0 0,5 0 0 0 0 0 0,5 0 0,5 0 0 0 0 0

3,5 1,5 1 1

1 0

0 3,5 1,5 1 1 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 0

Kokku 1 4 2 4 1 1 2 3 0,5 0,5 0 0 0 4 0 1,5 0,5 2 1 0 0 0 0 0,5 0,5 1 4,5 0,5 3 1,5 0,5 1 1 12 1,5 4 0,5 6 7 1 1 1 0,5 1,5 2 5 13 2 6

3 0,5 0,5 2 0,5

1,5 0,5 0,5 0,5 1 1,5 0 1 0,5 2 0,5 0,5

2,5 0 0,5 2 0,5

3 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5

1,5 0,5 0,5 0,5 1 3,5 0 1,5 0 2 2,5 0,5 0,5 0 0 0,5 1 1 3,5 0,5

0,5 0,5

0,5 0,5

3 1 2 0,5

0,5

0,5

0,5 0,5

0,5 0,5 1 2,5 0,5 2

0,5 1

3 2,5 0,5 2,5 0,5

2,5 0,5

11.2. 11.3. 12. 12.1. 12.2. II 13. 14. 15. 16. 17.

Praktiline teenindus ppekeskkonnas Eriala toetavad vrkeeled Praktika Toiduvalmistamise praktika Teeninduse praktika Valikpingud Rahvuslikud ja regionaalsed kgid Catering-teenindus Joogipetus sh veinipetus Etikett Lpueksam Kokku

2 2 0 4 2 2 4

2 2 0

1 2 8 8

1 2 0 4 4

2 2 8 8

2 2

1,5 0,5 0,5 0,5

2 4 2 4 1 2,5 1,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 1 0 0,5 0,5 0,5 0 32

4 4 4 4 2 0,25 0,25 0,5 1 0 0 0 0,5 0,25 0,25 0,5 0,5 0 0 1 1 24 24

5 6 20 10 10 5 2 1 1 1 1 80

4.2.

Praktikakorraldus

Praktika on lahutamatuks osaks ppekava titmisel. Praktikat on kokku 20 ppendalat. Praktika sisaldab kolme praktikaperioodi erinevat tpi toitlustusettevtetes, toiduvalmistamise praktika 10, teeninduse praktika 10. Praktika hindamine - Praktikakohas toimuva ppe hindamiseks on vljattatud hindamislehed - Praktiliste kutseoskuste omandamise etappide lbimisel hinnatakse pilase oskusi praktilise ppe juhendaja ja pilase enda poolt. Praktika hindamisel kasutatakse hinnangu andmiseks muuhulgas oskuste hindamise lehte ja pilase poolt tidetud praktikapevikut. - Praktika kokkuvte tehakse rhmajuhendaja ja praktikajuhendajate omavahelise arutelu kigus, alati viibib kohal hinnatav pilane. Praktika hindamisel pratakse peathelepanu kutsesobivusele ja pidevale arengule ppimise kigus. Praktika koondhinne on hindeline ("5"-"3"). 4.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused

Lhtudes majutamise ja toitlustamise erialade riiklikust ppekavast on kooli ppekavale toitlustusteenindus, lisatud kooli poolt jrgmised valikpingute moodulid. Valikpingute moodulid mratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikpingute moodulid ja mahud ppendalates on Rahvuslikud ja regionaalsed kgid 2 Catering-teenindus 1 Joogipetus sh veinipetus 1 Etikett 1 Valikpingute maht kokku on 5 ppendalat. 4.4. LDISED HINDAMISE PHIMTTED

Kohustuslike moodulite ja ppeainete hindamine toimub vastavalt kooli ppekava struktuurile. Iga moodul lpeb hindega. Hindamine toimub 5-palli ssteemis vastavalt koolis kehtivale hindamisjuhendile (KAK ppekorralduse eeskiri 20-25). Teoreetilise ppe ja praktilise t hindamine Hindamine:
7

Toetab ppimist tugevdab positiivseid hoiakuid ja motivatsiooni annab ettekujutuse pilaste oskuste tasemest annab koolile tagasiside koolitusalase tegevuse tulemustest annab tandjale teavet pilase ametioskuste tasemest

Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sltuvalt ppeaine sisust erinevaid vorme: teoreetiliste teadmiste testid, mis omakorda jagunevad: suuline arvestus; kirjalikud td; iseseisvate tde arutelu; praktiliste oskuste testid; pikigud ja nende kohta koostatud aruanded; lpueksam on komplekseksam. Teooriappes hinnatakse 5-palli ssteemis, hinne 5 (vga hea) 90 - 100 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 3 (rahuldav) 45 - 69 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 2 (mitterahuldav) 20- 44 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 1 (nrk) 1- 19 % punktide arvust igesti sooritatud kusjuures pilane peab saama hindeks vhemalt "rahuldav" vi hinnangu "arvestatud". pilane, kes ei ole ppeaines saanud hinnangut "arvestatud" vi tema hinne oli "puudulik" vi "nrk", on igus sooritada korduvarvestus vi test kooli poolt mratud ajal. Vastavalt moodulppessteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviis on toodud ppekavas konkreetse mooduli juures ja vib olla nii kirjalike teadmiste test, praktiliste oskuste test, iseseisev t vi komplekshindamine eelpoolnimetatud komponentidest. Komplekshindamine hlmab reeglina kiki moodulis sisalduvaid aineid. pilane, kes ei ole sooritanud mooduli lputesti viiakse tingimisi le jrgmise mooduli ppele, mille kestel ta peab likvideerima vlgnevuse. Kui pilane ei suuda ka siis positiivset tulemust saavutada, on ta automaatselt eksmatrikuleeritud. Sooritatud hinnet pilane tsta ei vi. petajal on igus vajadusele vastavalt tsta vi alandada pilaste teadmiste ja oskuste phjal saadud ppeaine/kursuse hinnet he palli vrra, arvestades pilase tunnis lesnidatud aktiivsust. "Mittearvestatuks/ mitterahuldavaks" loetakse teadmiste vi oskuste puudumisele lisaks pilase eksamile mitteilmumist vi arvestuse sooritamata jtmist kokkulepitud ajal, kusjuures petaja on kohustatud tegema sellekohase mrkuse eksami/ arvestuse protokolli. Praktilist td ja praktikat hinnatakse 5 palli ssteemis, milles hinded thendavad Hinne 5 (Vga hea) puhul pilane: Korrektne iseseisev t ttab innustunult, probleemideta, tidab tpselt tjuhiseid, peab kinni kokkulepetest, ei hiline, teeb kvaliteetset td,
8

saab klientidelt positiivse tagasiside, sooritab tid iseseisvalt, soovib oma oskusi tiendada ja parandada, oskab oma tegevust hinnata ja analsida.

Hinne 4 (Hea) puhul pilane: ttab hsti, kuid vajab juhendamist ja korrigeerimist , tidab tjuhiseid, ei hiline, on usaldusvrne, on enamasti tpne ja hoolas, ei vaja sundimist, on analsivimeline. Hinne 3 (Rahuldav) puhul pilane: ttab aeglaselt ja sna kskikselt, vajab palju juhendamist ja jrelvaatamist, teeb sna kehva kvaliteediga td, ei ole hoolas ega tpne, ei oska oma tegevust objektiivselt hinnata, Hinne 2 (Mitte rahuldava) puhul pilane: ttab vastumeelselt, Ei saa iseseisvalt hakkama teeb juhendamisest hoolimata halvakvaliteedilist td, on lohakas, saab klientidelt negatiivse tagasiside, ei ole usaldusvrne, segab vi takistab kaaspilaste td, kitub vljakutsuvalt. Tkohal toimuva praktika hindamine Tkohal toimuva praktika hindamiseks on vljattatud hindamislehed (kompetentsuse hindamine) vaata lisa 2. Iga alaligu lbimisel hinnatakse pilase oskusi praktilise ppe juhendaja ja pilase enda poolt. Praktika hindamisel kasutatakse hinnangu andmiseks ka pilase praktikapevikut. Praktika kokkuvte tehakse kursuse juhendaja ja praktikajuhendajate omavahelise arutelu kigus, kusjuures kohal viibib ka hinnatav pilane. Praktika hindamisel pratakse peathelepanu kutsesobivusele ja pidevale arengule ppet kigus. Praktika koondhinnang peab olema hindeline ("5"-"l"). 5. NUDED PINGUTE LPETAMISEKS pilane on lpetanud Kuressaare Ametikooli toitlustusteeninduse erialal, kui ta on titnud antud ppekava ties mahus, sealhulgas sooritanud ka lpueksami vhemalt rahuldavale hindele. Kooli lpueksamile lubatakse pilased, kes:

on lbinud vhemalt rahuldavalt kik kohustuslikud moodulid s.h. nii koolis kui ka toitlustusettevtetes, kus toimus praktikad, saades praktikajuhendajalt hinnangu, mille hindeks on vhemalt arvestatud. on saavutanud nutava erialase kompetentsuse pilase kitumise hindeks on vhemalt rahuldav

Lpueksamit vi kutseeksamit sooritades hinnatakse nii pilase eksami sooritamist, protsessi kui ka lpptulemust. Kooli lpetajale vljastatakse kooli lputunnistus kutseppe lbimise kohta ja hinneteleht. Kui pilane ei ole titnud antud ppekava ties mahus, vljastatakse talle soovi korral Kuressaare Ametikooli tend koolis ppimise kohta, kuhu kantakse ka lbitud moodulite mahud ja kokkuvtlikud hinded. 6. PPEKAVA KOOSTAJAD ppekava koostajate trhm: Trhma juht Eeve Krblane, kutsepetaja Trhma liikmed Marge Leimann, Lemmi Heero, Anne-Li Tilk; Kristine Jrsk Toitlustuse ppesuuna juhtpetaja ile Aavik

10

7. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

MOODUL 1 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks pinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3. 1. SISSEJUHATUS KUTSEPINGUTESSE (1 n) pperhmaga tutvumine. Kooli erinevad teenindusksused. Kooli infossteem. Kooli kodukord. pilase igused ja kohustused. pilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaanide koostamise phimtted. ppematerjalid, nende paljundamine. Erinevad ppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev teoreetiline ja praktiline t, projektit; rhmat jne). Kirjalike tde (raportite, uurimistde jne) jt kodutde ldised koostamise, esitamise ja hindamise phimtted. Majutamise ja toitlustamise valdkonna ldine olemus ja omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja vrtustamine. Kutsealased infokanalid. ppekava sisu ja lesehitus. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: erinevaid ppemeetodeid; kutseala-ettevtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi; ppija oskab: orienteeruda kutseppeasutuse ppekeskkonnas; valida sobivaid pimeetodeid iseseisvalt ppimiseks; koostada kirjalikke tid ja raporteid; hankida ja tdelda kutsealast informatsiooni; Hindamine: kirjalikud teadmiste testid (20%) kooli teenindusksuste tundmist, kooli infossteemi tundmist, kooli kodukorra tundmist, pilaste iguste ja kohustuste tundmist, pilast puudutava dokumentatsiooni tundmist; ppekik (60 %) aktiivset osalemist ppekigul, kirjaliku raporti esitamise koostamist , raporti suulist esitlust; esitlus rhmatna (20%) kutsealase info hankimist ja ttlemist. MOODUL 2 MAJANDUSE JA ETTEVTLUSE ALUSED SISSEJUHATUS KUTSEPINGUTESSE

4 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab majandusliku mtlemise ja turumajanduse toimimise alused. Omandada teadmised majandusalasest terminoloogiast, ettevtlusest, riregistrist, majandusarvestusest, mis vimaldavad tal hakkama saada FIE-na vi ttades tandja juures. Omandada teadmised turunduse phimistetest, kliendikeskse turunduse phimtetest, turundustegevuse keskkonna mjuritest, turundusuuringutest, turundustegevuse juhtimisest, tarbijate ostukitumisest ja turu segmentimisest. Omandada teadmised ja oskused majutus- ja toitlustusettevtte turundusmeetmestiku planeerimiseks.
11

Toetada ppija histoskuse, probleemide lahendamise, analsi- ja suhtlemisoskuste arengut. Tundma ppida turismi arengulugu. Mista turismi ssteemi ja alaliike, lhtekohti, mjureid. ppida tundma majutus-, toitlustus-, ja reisijateveoteenuste osathtsust turismis, mista turistide ootusi ja turismiettevtte valmisolekut klastajate vajadusi rahuldada. Tunnetada tulevikusuundumusi ja arenguid turismis. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3. 1. MAJANDUSE -JA ETTEVTLUSE ALUSED (1,5 n) Majanduskeskkond. Turg. Thive. Kulud. Tulud. Kasum. Nudlus. Pakkumine. Ettevtlus. Kive. Amortisatsioon. Konkurents. Deflatsioon. Inflatsioon. Raha. Majanduse phiksimused, meetodid. Ressursid majanduses. Tpuudus. Turu olemus ja tasakaal. Ettevtluse areng Eestis. Ettevtluse vormid. riseadustik. Ideest ettevtjaks. FIE miste ja erinevus rihingust. Ettevtte rahastamine. Tootmine ja tootlikkus. riplaan. Riigi osa majanduses. Riiklikud maksud. Riigieelarve. Finantsasutused. Majandusarvestuse alused. 3. 2. TURUNDUSE ALUSED (1 n) Turundus. Turundustegevuse keskkond. Turg. liendikeskne turundus. Turundusuuringud. Tarbijate ostukitumise protsess ja seda mjutavad tegurid. Turu segmentimine. Segmentimise alused. Toote/teenuse kompleksiga, kvaliteedi ja tootearendusega seotud otsused turundusmeetmestikus. Hinnaga seotud otsused turundumeetmestikus. Turustusotsused turundusmeetmestikus. Turundusteabe levitamise, reklaami, avalike suhete, mgisoodustusega seotud otsused turundusmeetmestikus. Siseturundusmeetmed. Interneti turundus ettevtte turundusmeetmestikus. 3. 3. TURISMIMAJANDUSE ALUSED (1,5 n) Turismi olemus, ajalugu, areng ja roll tnapeva hiskonnas. Turismimajanduse misted, ssteem ja keskkond. Turismivormid. Turistide liigitamine. Peamised turismiettevtted. Ametid turismis. Klastuseesmrgid, phivajadused. Maslow ja Plogi teooriad ldises ja turismialases tlgenduses. Eesti turismitoode (Tallinn, Luna- Eesti, Phja- Eesti, Lne- Eesti ja saared). Turismiturundus. Turismitoodete levitamiskanalid. Reisitranspordi osa turismis. Turismikohtade tbid. Majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seos turismiga. Globaalprobleemid. Turismipoliitika mju. Turism tulevikus 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: ettevtluse vorme, ettevtluse alustamiseks vajalikke vahendeid; riiklikke makse, maksumrasid ja oskab kirjeldada nende arvestamist; pangateenuseid; kirjeldab turundusuuringute meetodeid; majanduse phimisteid; turumajanduse toimimise phimtteid, turunduse olemust; konkurentsi olemust; raamatupidamise vajalikkust; kassaphise ja tekkephise raamatupidamise olemust; turunduse phimisteid; turunduse kohta ja thtsust ettevtte riidees; kliendikeskse turunduse phimtteid; turundustegevuse juhtimise lesandeid ja juhtimisprotsessi; ostuotsuse tekkimise protsessi, ostukitumist mjutavaid tegureid; turu segmentimise aluseid; kirjeldada siseturunduse thtsust, loetleb selle meetmeid;
12

 turundusmeetmestiku toote/teenusega, hinnaga, turustusega ja turunduskommunikatsiooniga ja siseturundusega seotud meetmeid ning nende planeerimise phimtteid; turismi olemust; turismi ajalugu, arengut ja rolli tnapeva hiskonnas; turismi peamisi misteid; turismi ssteemi ja keskkonda; turismi vorme, turistide liike, peamisi turismiettevtteid, ameteid turismis; klastuseesmrke ja turistide ootusi, phivajadusi; Maslow ja Plogi teooriaid; eesti turismitooteid, turismi turundust, turismitoodete levitamiskanaleid; reisitranspordi osa turismis; turismikohtade tpe, majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seoseid turismiga; globaalprobleeme turismis; turismipoliitika mju; tulevikusuundumusi ja arenguid turismis. ppija oskab: analsida rhmas thive olukorda Eestis; koostada rhmatna lihtsustatud riplaani (ettevttele vi selle allksusele); analsida konkurentsi erinevaid vorme; analsida rhmas kaasaegset majanduskeskkonda; analsida rhmas ettevtte turundustegevuse keskkonda; planeerida ja lbi viia rhmas, kasutades juhendaja abi, lihtsa vikesemahulise turundusuuringu, analsida selle tulemusi; analsida ja planeerida rhmas ettevtte turundusmeetmeid; mratleda rhmas, kasutades juhendaja abi, ettevtte sihtrhmi; kirjeldada interneti kasutamise vimalusi ettevtte turundustegevuses; Hindamine: kirjalikud teadmiste testid (40%); pimapp (60%) - rhmatna koostatud lihtsustatud riplaan; iseseisvad kirjalikud td, rhmatde kokkuvtted, raportid; ppija poolt vajalikuks peetud pimaterjalid; enesehinnang. MOODUL 3 TKESKKOND

2 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised tohutuse ja ttervishoiu korraldusest, iguslikest alustest, ldnuetest. ppida tundma tkeskkonna phimisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid, kituma ja tegutsema ohuolukordades. ppida tundma ttajate tervisekontrolli nudeid, kutsehaigusi ja tga seotud haigestumisi, esmaabi korraldust ettevttes. Osata kasutada lihtsamaid esmaabivtteid. ppida tundma, valima ja kasutama ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid; eririietuse kandmise reegleid. ppida tundma toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid; toidumrgituse tekkimise vimalikke phjusi ning nende vltimise vimalusi. ppida tundma ja kasutama isikliku hgieeni nudeid. ppida tundma sstva arengu ja jtmekitluse phimtteid. Luua baas ja eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks pinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks
13

Puuduvad. 3. ppesisu 3. 1. TOHUTUS JA TTERVISHOID (1,5 n) 3. 1. 1.TOHUTUS JA TTERVISHOID Tohutuse ja ttervishoiu seadus; tkorraldus riigi- ja ettevtte tasandil. Tkeskkond: tkoht, tvahend. Tolme. Ergonoomia. Tandja ja tvtja kohustused ja igused. Ttervishoiu ja tohutuse korraldus ettevttes. Tkeskkonnaspetsialist. Tervisekontroll. Haigekassa. Ttaja juhendamine ja vljape tkohal. Tnnetus. Riskianals. Tnnetuse registreerimine, teatamine, uurimise kord. Kannatanu tervisliku seisundi kindlakstegemine. Teatamine nnetusjuhtumistest hdaabinumbrile. Esmaabi vahendid tkohal. Esmaabikapp. Philised esmaabivtted: pletushaavad; likehaavad; prutused; kukkumine; nihestumised, valud ja palavik. Kutsehaigestumine; tvimlemine. 3. 1. 2. KESKKOND JA JTMEMAJANDUS Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Jtmete teke, liigitus. Keskkonnareostus; nende ennetamine ja vltimine. Ohtlikud jtmed. Jtmehooldus. 3. 1. 3. TOIDUHGIEEN Toiduohutus. Toidu kvaliteedi tagamine. Toiduainete ja valmistoodete silitustingimused ja realiseerimisajad. Enesekontroll. Isiklik hgieen. Toidumrgitused, nende phjused ja vltimine. Mikroorganismid ja nende paljunemist mjutavad tegurid. 3. 2. OHUPETUS (0,5 n) Tkeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Elektri- ja ktteseadmed. Kuvariga ttamine. Eririietus. Isikukaitsevahendid, valimine ja kasutamise kord. nnetusoht. Kitumine ohuolukorras. Ohuolukordade vltimine. Eriolukorrad. Ohutust tagavad vahendid. Tuleohutus. Tulekustutusvahendid. Terrorism. Pommihvardus. Turvassteemid. Teatamine eriolukordadest ja tulekahjudest 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: tohutuse ja ttervishoiu korraldust riigis ja ettevttes, iguslikke aluseid, ldnudeid; tkeskkonna phimisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid; kuidas vltida ohuolukordadesse sattumast; ttajate tervisekontrolli nudeid, kutsehaigusi ja tga seotud haigestumisi, esmaabi korraldust ettevttes; eririietuse kandmise reegleid; sstva arengu ja jtmekitluse phimtteid; toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid; toidumrgituse tekkimise vimalikke phjusi ning nende vltimise vimalusi; isikliku hgieeni nudeid; keskkonna reostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas; ppija oskab: osutada esmaabi pletus- ja likehaavade, prutuste, kukkumiste ja nihestumiste korral; kituda nnetusjuhtumite ja ohuolukordadesse sattumise korral; valida ja kasutada ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid. Hindamine: kirjalik teadmiste test (40%) - tohutuse, ttervishoiu, isikliku hgieeni ning keskkonna ja jtmemajanduse phimistete ja nuete tundmine; praktiliste oskuste test (60%) ergonoomia tundmine ja kasutamine, sobivate isikukaitsevahendite valik, esmaabivtete kasutamise oskus, tegutsemisvalmidus ohuolukordades, toiduohutuse jrgimine ppekeskkonnas. MOODUL 4 KLIENDITEENINDUS
14

4 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab suhtlemistehnikad. Saada suhtlemissituatsioonide ksitlemise oskusi. ppida viisakusreegleid ja arendada talase suhtluse oskusi. Tundma ppida teeninduse olemust ja sisu. Mista teenindamiseks vajaliku mttelaadi Saada baasteadmised majutus- ja toitlustusettevtte klientide teenindamiseks. Arendada teenindamistks vajalikke hoiakuid. Mista klienditeenindaja rolli ja vastutust. Tundma ppida teenindaja tks vajalikke isikuomadusi ja nende arendamise vimalusi. Arendada teenindusvalmidust ning oskust. Tundma ppida teeninduse korraldamise phimtteid. Tundma ppida teenindusstandardeid. Tundma ppida klientide, sealhulgas eri- ja erineva kultuuritaustaga (erilisvajadustega) klientide vajadusi. ppida hankima, analsima ja edastama tagasisidet klientidelt. Tundma ppida kutse-eetika phitdesid. Tundma ppida klientide ohutuse ja turvalisuse tagamise phimtteid. ppida tundma rahvuslikku toidukultuuri. Avardada terviklikku maailmapilti. Arendada sallivust ja tolerantsust. Arendada rahvusvahelise suhtlemise oskust. Omandada teadmisi erinevate kultuuride kommetest, tavadest ja vrtushinnangutest. Saada levaade maailma erinevate regioonide ja religioonide toitumistavadest. Arendada meeskonnat oskust. Luua eeldused majutamise ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. Luua baas edasisteks pinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3. 1. SUHTLEMISPSHHOLOOGIA (1 n) Suhtlemisoskuse thtsus ja olemus ning selle arendamise vimalused. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Suhtlemisahela komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemise alustamine ja lpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Suhtlemine telefoni teel, lbirkimised, koosolekud. Kuulamisoskused. Ksitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine. Mina-tasandid ja eneseanals. Teprane enesehinnang. Erinevad kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Rollid ja rollikitumine. Suhtlustkked. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Kitumine ja toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. Pinge ja stress. Stressi tekkephjused. Tstress ja lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3. 2. KLIENDITEENINDUS (1 n) Klient, teenindaja ja klienditeenindus. Teeninduse miste ja olemus. Teenindushiskonna miste. Erinevad teenindustbid. Teeninduse kvaliteet. Teeninduslik mttelaad. Kliendikeskne teenindus. Klientide vajadused ja ootused. Klientide rhmitamine vajaduste, nudmiste, vimaluste jrgi. Klientide turvalisus ja hgieen. Klienditeenindaja roll, pdevused, isikuomadused. Kiituste ksitlemine. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne ksitlemine. Eri- ja erilisvajadustega kliendid. Teenuste mk. Teeninduse korraldamine. Teeninduspakett, teeninduskett. Meeskonnat teeninduses. 3. 3. KULTUURILUGU (2 n) Globaliseerumise miste. Kultuurierinevuste tundmappimise thtsus, kultuur hoiakute kujundajana. Rahvuslikud stereotbid. Empaatia, erinevate rahvaste kombed ja maneerid. Rahvuste ja riikide kultuuride erinevused, religioonide mju toitumistavadele. Eesti ja kodukoha kultuurilugu. Eesti rahvuslik toiduprand. Eesti rahvuskgi omapra. Eesti rahvustoidud. Eesti rahvuskgi kultuurilooline kujunemine. Thtpevade ja rahvakalendri toitumiskombed. Tnapevane rahvuslik toidukultuur, rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused. 4. Hinnatavad pitulemused
15

ppija teab ja tunneb: teenindaja kui ettevtte esindaja rolli ja vastutust; teenindaja tks vajalikke teadmisi, oskusi, hoiakuid ja isikuomadusi; teenuste mgi eripra; klientide vajadusi ja soove; klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise phimtteid; teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel; ohutu ja turvalise teenindamise phinudeid, kliendikeskse teeninduse phimtteid; rahvuslikku toiduprandit tnapeva kontekstis; eesti rahvuskgi omapra ja rahvustoite; rahvuskgi kultuuriloolist kujunemist, thtpevade ja rahvakalendri toidukombeid; tnapevast rahvuslikku toitumiskultuuri ja selle tulevikusuundumusi; erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja vrtushinnanguid; erinevate rahvaste toitumisharjumusi; erinevate usunditega seotud toitumistavasid; meeskonnat thtsust; ppija oskab: analsida oma suhtlemisoskusi; luua endast positiivse mulje; kituda tavaprastes suhtlemissituatsioonides; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides; ksitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt. Hindamine: kirjalikud teadmiste testid (40%) suhtlemispshholoogia, klienditeeninduse ja kultuuriloo phimistete, terminite ja phialuste tundmist, praktilised oskused (60%) - erinevate teenindussituatsioonide praktilise lahendamise oskuseid, suhtlemisoskuste hinnangut, ettevtte teeninduskvaliteedi hindamist, uurimustd rahvuskgist. MOODUL 5 TOITLUSTAMINE 3 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab toiduvalmistamise- ja roogade vljapaneku phiteadmised ja oskab neid praktiliselt rakendada. Tunneb majutus- ja toitlustusettevtete t planeerimise ja korraldamise phimtteid, -liike, oskab korraldada oma tkohta. Tunneb philisi tooraineid ja men koostamise aluseid. pib td ajastama ja tegema meeskonnatd. Teab tervisliku toitumise vajadust, thtsust ja phimtteid. Saab baasi ja eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks pinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3. 1. TOIDUVALMISTAMISE ALUSED. Toiduainete kulinaarse ttlemise phiviisid. Toiduainete silitamisviisid; maitsestamise phialused. Philised tvtted toiduvalmistamisel. Puljongid ja supid (koht mens, liigitus, valmistamise phimtted, kasutusvimalused, serveerimise phimtted). Kastmed (otstarve, liigitus, valmistamise
16

phimtted). Salatid ja vileivad (koht mens, liigitus, valmistamise ja serveerimise phimtted). Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad (koht mens, valmistamise ja serveerimise phimtted). Kalatoidud (koht mens, valmistamise ja serveerimise phimtted). Lihatoidud (koht mens, lihakeha erinevate jaotustkkide kulinaarse ttlemise phimtted ja serveerimise phimtted). Kgiviljatoidud ja -lisandid (koht mens, valmistamise ja serveerimise phimtted),. Magustoidud (koht mens, liigitus, valmistamise ja serveerimise phimtted). Kuumad ja klmad joogid (koht mens, liigitus, valmistamise ja serveerimise phimtted). ppekgiga tutvumine kgi sisekorra eeskirjad, tuleohutusnuded, elektriohutusnuded, hgieeninuded, tkorraldus. 3. 2. TOITLUSTUSETTEVTTE T PLANEERIMISE JA KORRALDAMISE ALUSED Majutus- ja toitlustusettevtete tbid. Majutus- ja toitlustusettevtete tkorralduse phimtted. Men koostamise phimtted. Ruumide jaotus ja ldnuded nendele. T planeerimise phimtted. Tkoha korraldamine, tde jrjekord ja ajastamine. Meeskonnat. 3. 3. TOIDUAINETE JA TOITUMISPETUSE ALUSED (0,5 n) Toiduseadusest tulenevad toiduainete kitlemise nuded. Toiduainete hankimine ja silitamine. Pakendid ja mrgistus. Philiste toidukaupade hoiunuded, realiseerimisajad. Erinevate toiduainegruppide omadused (teravili ja teraviljatooted; kgi- ja puuviljad, piim ja piimatooted, liha, kala, lihaja kalatooted, rasvad, magusained). Tervisliku toitumise vajadus, thtsus ja phimtted. Toidupramiid. Toitained ja energeetiline vrtus. Erinevate toitumisvajadustega kliendid (gluteenik, diabeetik, laktoosik, taimetoitlane); 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: philisi toiduainete ksitlemise viise ja meetodeid; nudeid erinevate toiduainete kitlemisel; maitsestamise phialuseid; erinevate roarhmade vrtust ja kohta mens; phipuljongite liigitust, toorainet, valmistamise phimtteid, kasutamist ja serveerimist; kastmete otstarvet, oskab nimetada klmi ja kuumi phikastmeid ning kirjeldada nende valmistamist; lihtsamate salatite ja vileibade liigitusi, teab valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; lihtsamaid toite ja lisandeid tangainetest, riisist ja pastatoodetest, teab nende valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; suppide liigitust, teab lihtsamate suppide valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; kalaroogade eel- ja kuumttlemise phimtteid ja serveerimist; erinevate liha jaotustkkide eel- ja kuumttlemise phimtteid, liharoogade serveerimise vimalusi; enamlevinud kgivilju, nende eel- ja kuumttlemise phimtteid, kasutamise ja serveerimise vimalusi; enamlevinud magustoite, nende valmistamise ja serveerimise phimtteid; enamlevinud kuumi ja klmi jooke, nende valmistamise ja serveerimise phimtteid; teab tootmise ja teenindamise phimtteid toitlustusettevtte t korraldamisel; teab toitlustusettevtete tpe, nende erinevaid ruume ning ldnudeid nendele; teab t ajastamise thtsust ja meeskonnat osa toitlustusettevtte tootmisprotsessis; teab tervisliku toitumise thtsust ja selle phimtteid, toidupramiidi; toitainete thtsust ja energeetilist vrtust; erinevate toitumisvajadustega kliente (gluteenik, diabeetik, laktoosik, taimetoitlane);
17

ppija oskab: valida lihtsamate toiduainete ksitlemiseks igeid tvtteid ja tvahendeid; tlgendada toiduainete pakendil olevat teavet; tjuhendi ja juhendaja abil valmistada lihtsamaid roogi ja jooke; korraldada oma tkohta praktilistes tundides; analsida einekorda lhtudes tervisliku toitumise ja men koostamise phimtetest; eristada majutus- ja toitlustusettevtte tpe; nimetada toitlustamist reguleerivaid seadusi. Hindamine: kirjalikud teadmiste testid, hinnangud kaaspilastelt ja petajalt, iseseisvad td (40 %); praktilised oskused (60 %) toiduvalmistamise praktilistes harjutustundides lihtsamate roogade ja jookide valmistamine tjuhendi ja juhendaja abil; tlesande planeerimine, ajastamine ja analsimine; eine anals tervisliku toitumise ja men koostamise phimtete alusel. MOODUL 6 KOMMUNIKATSIOON 3 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija suudaks teavet hankida, valida, vastu vtta, kriitiliselt hinnata, kasutada ja edastada. Omandada oskused kasutada arvutit ppets ja informatsiooni hankimiseks. Omandada teadmised ja oskused igapevase asjaajamise korraldamise ldistest alustest, ametikirjade koostamisest ning elektroonilisest asjaajamisest. Omandada ige ja korrektne eesti keel nii knes kui kirjas. Arendada pilases suulist ja kirjalikku enesevljendusoskust. Omandada oskused oma mtteid snastada ja argumenteerida. Kujundada ppijas valmisolek anda objektiivseid hinnanguid iseenda, tehtud t ja tegevuse kohta. 2. Nuded mooduli alustamise kohta Puuduvad. 3. ppesisu 3. 1. ARVUTIPETUS (1,5 n) Riistvara. Tarkvara. Operatsioonissteem. Rakendusprogramm. Personaalarvuti phiosad ja nende funktsioonid. Mlu ja salvestamise phimtted. Kvaketas. Flopiketas. CD-ROM. Monitor. Ohutusnuded kuvariga ttamisel. T Windows`is. Arvuti sisse- ja vljallitamine. Tlaud, ikoonid ja kaustad. Tlaua standardsed ikoonid. Programmide kivitamine ja dokumentide avamine. Aknad: programmiaknad ja dialoogiaknad, nende kasutamine. Mend ja nupud, nende kasutamine. T dokumendiga. Dokumendi loomine, ttlemine, salvestamine ja trkkimine, erinevad failitbid. Teksti mberpaigutamine ja korrigeerimine. Teksti kujundus. Leheklje kujundus. Teksti keel ja igekirja kontroll. T tabelitega. Interneti kasutusvimalused. Infootsing Internetist. Otsingumootori kasutamine. WWW-leheklje trkkimine ja salvestamine. E-kirja vimalused. Veeb. Arvutiviirused. Elementaaroskused. Phitegevused. Vormindamine. Graafika ja diagrammid. Printimine ja levitamine. 3. 2. ASJAAJAMISE ALUSED (0,5 n) Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi miste. Dokumendi koostamis- ja vorminuded. Dokumendissteem, plangid, rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Meilietiketi kmme phireeglit. Kontoritehnika ja sidepidamisvahendid.
18

3. 3. KUTSEALANE EESTI KEEL (1 n) Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku vljenduslaadi eripra. Kutsealane snavara ja igekeel. Kutsealase informatsiooni hankimine ja analsimine. Teksti korrigeerimine. Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste kutsealaste ajalehetekstide vrdlemine ja analsimine. Kutsealase telesaate vaatamine ja analsimine. Vaatepunkti muutmine. Probleemide snastamine ja phjendamine. Kommunikatsioon inimkitumise mjutajana. Numbrid ja lhendid. Hindade vormistamine ja lhendite ige kasutamine. Reklaamtekstid. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Kutsealaste tekstide olemus ja eripra. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: arvuti seadmeid ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; arvutivrkude ldiseid toimimisphimtteid; hea suhtlustava phimtteid, sh elektroonilises keskkonnas; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nudeid; erinevate ametikirjade koostamise nudeid; suulise ja kirjaliku enesevljenduse olemust ning eripra; pilane oskab: kasutada infotehnoloogiavahendeid; kasutada arvutit ppimis- ja tvahendina; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust ning raporteid arvutil ja paberkandjal; koostada ja vormistada arvutil ametikirju ja valida sobiv ametikirja edastamise viis. Hindamine: kirjalikud teadmiste testid (20 %); iseseisvad td raport, referaat vi uurimus (20 %) arvuti kasutamise oskus, teabe hankimine, sstematiseerimine ning esitamine; praktilised lesanded (60%) - oskust koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja kirju ksitsi ning arvutil, oskust valida nende edastamiseks sobivaim viis. MOODUL 7 TSUHTED

1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija saab levaade peamistest Eesti Vabariigis kehtivatest alusaktidest, mille ksitlemisel keskendutakse tseadusandlusele. ppida tundma majutamist ja toitlustamist reguleerivad igusakte. ppida mistma tsuhete korraldust reguleerivaid igusakte. Omandada eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3. 1. IGUSE ALUSED (1 n) Tsiviilseadustiku ldosa seadus. Vlaigusseadus. riseadustik. ritegevust reguleerivad igusaktid. Majutust ja toitlustust reguleerivad igusaktid. Eesti
19

Vabariigi tlepinguseadus. Tja puhkeaja seadus. Kaubandustegevuse seadus. Majandustegevuse registri seadus.

Tarbijakaitseseadus.

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: EV igusssteemi; tsuhteid reguleerivaid igusakte; majutus- ja toitlustustegevust reguleerivaid igusakte; kutsealal vajalikke seadusakte; tlepingu slmimise, muutmise, peatamise ja lpetamisega seonduvaid aspekte; tlepingu koostamise phimtteid; ttaja ja tandja vastutust reguleerivaid igusnorme ja tsuhetest tekkinud vaidluste lahendamist; lepingute liike ja nende phitunnuseid; rihingute asutamist ja tegevust reguleerivaid iguslikke aluseid; ppija oskab: jrgida kutsealal vajalikke seadusakte; hankida, sstematiseerida ja analsida kutsealal vajalikku informatsiooni. Hindamine: kirjalikud teadmiste testid (40%); praktilised oskused (60%) - juhtumiphiste lesannete lahendamist. MOODUL 8 TOIDUVALMISTAMINE

12 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab levaate toiduainete ja jookide sortimendist, kvaliteedist, keemilisest koostisest, maitseomadustest, kasutamise vimalustest, silitamisnuetest ja realiseerimisaegadest toiduainete ttlemisel. Omandada teadmised ja oskused kasutada toiduainete ttlemis- ja silitamisviise ning kgitvtteid. Omandada teadmised ja oskused serveerida toite ja -jooke, pagari- ja lihtsamaid kondiitritooteid; sealhulgas Eesti rahvusroogi. Omandada teadmised tervisliku toitumise thtsusest, phimtetest, toitainetest ja nende thtsusest ning oskused arvutada energiakulu. Omandada teadmised eritoitumisest. Omandada oskused hankida ja sstematiseerida toiduvalmistamise alast informatsiooni, osata tdelda seda kasutatavaks tootearenduses ning osata majanduslikult ja sstlikult ttada. Arendada ppija keeleoskust, tiendada pilase suhtlemisoskust ja snavara ning anda levaade kutsealasest terminoloogiast. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Toitlustamise alused ja Tkeskkond 3. ppesisu 3. 1. TOIDUAINETE PETUS (1,5 n) Toiduseadusest tulenevad toiduainete kitlemise nuded. Toiduainete hankimine ja silitamine. Pakendid ja mrgistus. Erinevate toiduainegruppide koostis, omadused, kasutamine, hoiunudeid (teraviljad, kgiviljad, piim ja piimatooted, seened; puuviljad ja marjad; phklid ja mandlid; toidurasvad ja lid; kalad ja meresaadused; lihad ja lihatooted; munad; suhkrud ja suhkruasendajad; maitseained ja sool; elatiin; kohvi, tee, kakao ja okolaad; alkohoolsed ja karastusjoogid; valmisroad ja pooltooted).
20

3. 2. TOIDUVALMISTAMINE (4 n) Eelttlemisvtted (sorteerimine, pesemine, koorimine, eri tkelduskujude likamine, vormimine, paneerimine, vahustamine). Kuumttlemisvtted (keetmine; blaneerimine, kupatamine, aurutamine, hautamine, praadimine vheses ja rohkes rasvas, grillimine, kpsetamine, lekpsetamine, rstimine, glaseerimine, suitsutamine, flambeerimine (leegitamine)). Toitude maitsestamine. Toiduainete silitusviisid (soolamine, hapendamine, marineerimine, klmutamine, vakumeerimine, konserveerimine, kuivatamine).. Philised fsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Kaonormid toiduainete ttlemisel. Kasutatavad puljongid ja kastmed, klmad ja soojad eelroad, suupisted, salatid ja vileivad, supid, tangainetest toidud, kalatoidud, lihatoidud, kgiviljatoidud, magustoidud, klmad ja kuumad joogid. Phitaignate, lihtsamate pagari- ja kondiitritoodete valmistamine. Eesti rahvustoidud (liigitus, phitoorained, phivalmistusviisid (eelttlus- ja kuumttlusvtted), serveerimisvimalused). Toiduvalmistamise alase informatsiooni hankimine, sstematiseerimine ja ttlemine, toidutoote ja men arendamine. Hotellide hommikusgid (tbid, men koostamine, toitude valmistamine, serveerimine). 3. 3. TOITUMISPETUS (0,5 n) Eestlaste toitumistavad. Smine ja seedimisprotsess. Toitainete ja toiduenergia vajadus olenevalt inimese soost ja vanusest, kehalisest aktiivsusest. le- ja alakaal, sellega seotud toitumisprobleemid. Kolesterool toidus. Eritoitumine (laktoositalumatus; tsliaakia; diabeet; taimetoitlus; sportlaste toitlustamine; kaalujlgijate liikumine; toidulisandite kasutamine). Toiduallergiad. 3. 4. PRAKTILINE T PPEKGIS (6 n) Toiduainete eelttlemine (sorteerimine, pesemine, koorimine, tkelduskujude likamine, vormimine, paneerimine, vahustamine). Toiduainete kuumttlemine (keetmine, hautamine, praadimine, kpsetamine). Roogade maitsestamine. Toiduainete silitusviisid Philised fsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Suurkkides, catering- ja pubi-tpi toitlustusettevtetes kasutatavate roogade valmistamine. Puljongite valmistamine, edasine kasutamine, lisandid. Kgiviljasuppide, rahvuslike suppide, piimasuppide, selgete leente, preesuppide valmistamine ja sobilikud lisandid. Heleda, pruuni ja valge phikastme ning neist tuletatud lihtsamate kastmete, klmade kastmete valmistamine. Putrude valmistamine. Kgivilja-, seeneroogade, riisi- ja pastaroogade, kohupiima- ja munaroogade, salatite, vileibade, hakkliha-, keedetud ja hautatud, praetud, grillitud liharoogade, linnuliharoogade, kalaroogade valmistamine ja sobilikud lisandid nende juurde. Puuvilja- ja marjasalatite, magusate suppide, kompottide ja kissellide valmistamine ja serveerimine. Kreemide ja tarretiste, vahtude, pannkookide, magusate putrude ja vormiroogade valmistamine ja serveerimine. Kuumade puuviljadest roogade valmistamine ja serveerimine Klmade ja kuumade jookide valmistamine ja serveerimine. Prmitaignate, biskviittaignate, keedu-, liivaja muretaignate valmistamine, pagari- ja kondiitritoodete valmistamine. Klmade ja kuumade suupistete valmistamine. Toitude kohandamine erivajadustega klientidele. Eesti rahvustoitude valmistamine ja serveerimine. Majutusettevtte hommikusgi men planeerimine, roogade valmistamine. Kutsealane terminoloogia (toiduainete, roogade ja jookide nimetused, tvtete nimetused, tjuhiste koostamine). Toote ja teenuse esitlemine suuliselt ja kirjalikult; mende kirjutamine ja esitlemine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: toiduainete ja jookide sortimenti, neile esitatavaid kvaliteedinudeid, maitseomadusi ja kasutamise vimalusi; nende hoiunudeid; toiduainete eelttlemis- ja kuumttlemisvtteid lhtudes toiduainest ja tervisliku toitumise phimtetest;
21

 eestlaste toitumistavasid; seedimisprotsessi; tervisliku toitumise thtsust ja tervisliku toitumise phimtted; toitaineid ning kirjeldab nende thtsust ja lesandeid organismis; kgi sisekorra eeskirju, tuleohutusnudeid, elektriohutusnudeid, hgieeninudeid, kgit korraldust; ppija oskab: kasutada igeid tvtteid; selgitada philisi keemilisi ja fsikalisi muutuseid toiduvalmistamisprotsessis; kirjeldada ja valmistada suurkgis, catering- ja pubi-tpi ettevtetes ning hotellides hommikusgiks valmistatavaid toite ja jooke; kirjeldada valmistada eesti rahvuslikke toite ja jooke; valida toiduaineid toitude ja jookide valmistamiseks lhtudes tervisliku toitumise phimtetest, toiduainete omavahelisest sobivusest, toidu valmistamisviisist; arendada meeskonnatna toidutooteid; arvutada ja analsida toidu energeetilist vrtust; nimetada toiduallergeene, kohandada mend kindlate toiduainete suhtes allergilistele klientidele; kohandada mend erinevate vajadustega klientidele; esteetiliselt toiduportsjoneid kujundada; ttada majanduslikult ja sstlikult ning hgieeninudeid ja toiduohutuse nudeid jrgides; osaleda aktiivselt meeskonna liikmena; hankida, sstematiseerida ja tdelda toiduvalmistamise alast informatsiooni; tita ts kasutatavaid philisi dokumendi blankette, esitleda tooteid/teenuseid; hankida iseseisvalt ja trhma liikmena infot erinevatest allikatest vastavalt juhendile. Hinnatakse: kirjalik teadmiste test (10 %); pimapp (30 %) vikesemahuline uurimust toiduainete petusest juhendi jrgi, ndalamen anals, argieine planeerimise kirjalik aruanne, praktilise t ppekgis kigus teostatud roogade tehnoloogilised kaardid omapoolsete tiendustega, enesehinnang; praktilised oskused (60 %) praktilise t ppekgis kigus tjuhendite alusel tidetud ppelesanded. Esiteks meeskonna tna kahekigulise argieine planeerimist ja teostamist lhtudes etteantud juhendist ja klientide vajadustest, teiseks individuaalselt kolmekigulise einekorra planeerimist ja teostamist lhtudes toidukorvist ja klientide vajadustest. MOODUL 9 TKORRALDUS TOITLUSTUSETTEVTTES

7 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised erinevat tpi toitlustusettevtete tootmist iserasustest, toitlustusettevtte tootmisprotsessi planeerimisest, ettevalmistamisest, teostamisest, jlgimisest, kontrollimisest, analsimisest. Mista toitlustusettevtte tkorraldust kui htset tervikut ja ttama kgimeeskonnas, analsima t tulemuslikkust. ppida teostama kgiarvutusi, tegema kgiaruandeid, inventuure; teab sstliku ja kuluteadliku t phimtteid. ppida tundma mende tpe ja mende koostamise phimtteid. Osata valida ja kasutada ohutult ning sstvalt seadmeid ja vahendeid. Osata valida hooldus- ja puhastusmeetodeid.
22

ppida kasutama toitlustusettevtte tootmis- ja teenindusruumide erinevate slmpunktide puhastamiseks eesmrgipraseid ja asjakohaseid tmeetodeid, tvahendeid ja ttama ergonoomiliselt ja tohutusnudeid jrgivalt. ppida tundma tooraine kalkuleerimise phimtteid toitlustusettevttes. Osata kasutada infotehnoloogia vahendeid toitlustusettevttes kasutatava dokumentatsiooni vormistamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Toitlustamise alused 3. ppesisu 3. 1. TOOTMIST KORRALDUS TOITLUSTUSETTEVTTES (1 n) Toitlustusettevtete tbid. Ruumide jaotus toitlustusettevttes, nuded tootmisruumidele ja teenindusruumidele. Kgit planeerimine (tgraafikute koostamine; tjuhendite koostamine; einekorra planeerimine;. ettevalmistustd; tkoha korraldamine; tde ige jrjestus ja ajastamine, tplaan). Vljastusleti ja iseteenindusliini (buffet) tkorraldus. Meeskonnat. Tootearendus phimtted. Varustamise korraldamine (toiduainete tellimine, kvaliteedi kontroll, dokumentatsioon). Ladude hooldamine. Inventuur. Toiduainete, pooltoodete ja valmistoodangu silitamise korraldamine. Taara- ja jtmekitlus. 3. 2. MEN KOOSTAMISE ALUSED (1 n) Mende tbid. Mendes kasutatav terminoloogia. Mende koostamise ldised alused. Men koostamist mjutavad tegurid. Mende koostamise tehnika. Mende analsimine. Men-toidukaart, selle koostamine (roogade gastronoomiline jrjestus roakaardil, standardkaart, erikaart, pevamen, tellimusmen, pidusgimen, toidukaardi kujundus); toiduportsjoni koostamine. 3. 3. KGISEADMETE PETUS (1 n) Seadmete ja tvahendite materjalid. Seadmete puhastamine. GN-nud. Seadmete tphimtted, otstarve. Ettevalmistusseadmed. Keeduseadmed. Ahjud. Pliidid ja praepannid. Grillseadmed. Baariseadmed. Kohvivalmistamisseadmed ja veekeetjad. Toidu transportseadmed. Vljastusseadmed. Klmsilitusseadmed. Nudepesuseadmed. Suurkkide viketvahendid. 3. 4. PUHASTUSTD (0,5 n) Korrastus-puhastustde thtsus. Mustus (olemus, liigitus, pritolu, eemaldamine). Vesi. pH. Puhastusainete omadused. Puhastusainete ohumrgid. Pinnakattematerjalide omadused. Toitlustusettevtetes kasutatumad pinnakattematerjalid ja nende hooldamisjuhised. Puhastusainete lahused ja desinfitseerivad lahused, nende valmistamine. Ohutusjuhendid, esmaabi. Koristusvahendid (nende liigitus vastavalt otstarbele, tvahenditele esitatavad nuded, ergonoomiline kasutamine). Koristusmeetodid (liigitus ja valiku alused). Trivaste hooldus. 3. 5. KALKULATSIOONI ALUSED (1,5 n) Toiduainete kaalu- ja mahuhikud, nende teisendamine, toiduainete bruto- ja netokaalud, vljatulek, kaonormide vlja ttamine. Toiduainete kadude ja juurdetuleku arvutamine. Standardretseptuurid ja tehnoloogilised kaardid ning nende koostamine. Toiduainete kulu arvestus (aruandlus toitlustusettevttes). Omahinna arvutamine. Hinnakujunduse alused toitlustusettevttes. Ettevtte psi- ja muutuvkulud. Mgihinna kujunemine erinevates toitlustusettevtetes. Toote hinna ja kvaliteedi suhe. Kalkulatsioonikaardid. Tellimus-nudelehe koostamine. 3. 6. ARVUTI KASUTAMINE TOITLUSTUSETTEVTETE TOOTMISPROTSESSIS (2 n) Arvuti kasutamise igapeva ts. Kirjalike tde maketi vljattamine ja kasutamine (tehnoloogiline kaart, kalkulatsiooni kaart, hinnapakkumine, nudeleht, taja tabel, aruandlusdokumendid). Mende kujundamine ja vormistamine. Tellimuste esitamine. Informatsiooni hankimine, sstematiseerimine, ttlemine ja silitamine. Arvutiprogramm(id) kgiarvestuste pidamiseks. Arvutiprogramm(id) roogade toitevrtuse arvestamiseks.
23

4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: tkorralduse phimtteid kuum-ja klmkgis, vljastusletis, iseteenindusliinis, laotoimingutel; inventuuri phimtteid; taara- ja jtmekitluse phimtteid; erinevateks toperatsioonideks vajalikke ning sobilikke seadmeid ja tvahendeid; ldjoontes suurkgiseadmete ehitust, kasutamise vimalusi ja tphimtteid; tphimtteid suurkgi nudepesuosakonnas; puhastusainete liigitust ja puhastusainete pH-st ning koostisest tulenevaid omadusi; puhastusainete lahuste ja desinfitseerivate lahuste valmistamise phimtteid; tkoha korrastamise phimtteid; trivaste hooldamise phimtteid; men koostamisel kasutatavaid phimisteid ja phimtteid; kalkulatsiooni ja hinnakujunduse phimisteid; kgiaruannete koostamise phimtteid; ppija oskab: tita toitlustusettevtte tootmise ja teeninduse tlesandeid juhendamisel; planeerida, jrjestada ja ajastada oma tpeva trhma liikmena; korraldada oma tkohta; teha meeskonnatd kgit korraldamisel, analsida oma ja meeskonna t tulemuslikkust; kasutada oma t korraldamisel sstliku ja kuluteadliku t phimtteid; teha lihtsamaid kgiarvutusi; kasutada mende (toidukaartide) terminoloogiat; koostada trhma liikmena lihtsamaid mensid erinevateks toidukordadeks; analsida lihtsamaid mensid; kavandada toiduportsjoneid; valida erinevateks toperatsioonideks vajalikke ja sobilikke seadmeid ja tvahendeid; planeerida puhastustde iget jrjekorda; valida puhastustdeks sobivaid tvahendeid, igeid tmeetodeid ja tvtteid; iseseisvalt kasutada oma ts toiduainete massi- ja mahuhikute teisendamise tabeleid ja teisendada kaalu- ja mahuhikuid; kalkuleerida toiduainete kulu, arvestades toiduainete massi muutusi ttlemisel; koostada lihtsamaid standardretseptuure ja neid vastavalt juhendile kohandada; vormistada nuetekohaseid tehnoloogilisi ja kalkulatsioonikaarte rhmaliikmena; kalkuleerida toiduportsjoni ja men omahinda ja kujundada mgihinda rhmaliikmena juhendaja abil nii ksitsi kui infotehnoloogia abivahendeid kasutades; arvutada tooraine-, materjali-, valmistuskulusid tehtavale tle; kasutada oskuslikult ja mitmeklgselt arvutit praktilises ts; koostada ja kasutada kirjaliku t maketti; hankida informatsiooni, seda sstematiseerida, tdelda ja silitada; lugeda toitlustus-ja majutusalast statistikat, tabeleid ja graafilisi esitusi; Hindamine: kirjalikud teadmiste testid (40 %); pimapp praktilistest tdest (60 %) juhtumiphised harjutuslesanded kgiarvutustest, tde planeerimisest, jrjestamisest, ja ajastamisest; erineva mahuga harjutuslesanded men koostamisest ja vormistamisest erinevate vajadustega klientidele meeskonna tna; ettekanne toitlustusettevtte viketvahenditest rhmatna; erineva
24

mahuga kalkulatsiooni praktilised lesanded individuaalse tna; toitlustusettevttes kasutatavate dokumentide maketid (harjutuslesanded tunnis; men kujundamine; lauaskeemi joonistamine; maketid tellimuslehest, tehnoloogilisest kaardist, kalkulatsioonikaardist, roa toitevrtuse arvutamise kaardist, nudelehest, kgiaruandest; taja tabel, kutsekvalifikatsiooni eksami kirjalik aruanne). MOODUL 10 TOIDUVALMISTAMISE PRAKTIKA PPEKESKKONNAS 5 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab kutsealaseid oskuseid toitlustusettevtte t (kooli kohviku ja restorani) planeerimisest, organiseerimisest ja teostamisest juhendaja abil ppekeskkonnas. Svendatult prab thelepanu igapevasele toidu- ja isikliku hgieeni nuetele ja nende titmisele. ppija suhtleb paindlikult ppekeskkonnas kaaslastega. Rakendab teoreetilisi teadmisi praktilises ts. Tutvub ja kohaneb toitlustusettevtte teluga. petusega taotletakse ppija ettevalmistamist tks ettevttes. 2. Nuded mooduli alustamiseks: Lbimisel on moodulid Toiduvalmistamine ja Tkorraldus toitlustusettevttes 3. ppesisu 3. 1. TOIDUVALMISTAMISE PRAKTIKA PPEKESKKONNAS (5n) Kgit organiseerimine ja tkorraldus (tjaotus, vastutus, meeskonnat, tohutusnuded, ergonoomia, sstlik ttamine). Toitlustusettevtete dokumentatsioon (tehnoloogiline kaart, roakaart, standardretseptuurid, toiduainete kaalu- ja mahuteisendustabelid, toiduainete klm- ja kuumttlemise kaalukao ja juurdetuleku tabelid). Men koostamine. Toiduainete vastuvtmine ja ladustamine Toiduainete eelttlemise vtted. Toiduainete kuumttlemise vtted. Roogade valmistamine (lihtsamate puljongite, kastmete ja nende tuletiste, lihtsamate suppide, teraviljatoodetest roogade valmistamine ja serveerimine; keedetud, hautatud, praetud, kpsetatud, lekpsetatud kalaroogade, liharoogade (sh. subproduktidest road), kgiviljaroogade valmistamine ja serveerimine; eelroogade, kuumade- ja klmade suupistete valmistamine; lihtsamate jahutatud ja kuumade magustoitude valmistamine ja serveerimine, lihtsamate kuumade ja klmade jookide valmistamine ja serveerimine; lihtsamate pagari- ja kondiitritoodete valmistamine ja serveerimine). Toitlustusettevtetes kasutatavate seadmete ja viketvahendite ekspluatatsioon ja igapevane hooldus. Toiduja isiklik hgieen. Klienditeenindus. Toiduainete silitusviisid. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: igeid toiduainete kuumttlemise temperatuure ja kuumttlemise kestust; tkorralduse ja meeskonnat phimtteid ja nende thtsust kgis; ppija oskab: teostada toiduainete vastuvttu lattu ja vljastust igetes kogustes kgile juhendaja abil; kasutada roakaarti ja kalkuleerida toiduaineid juhendaja abil; kasutada toiduainete mahu- ja mtevahendeid; kasutada toiduainete eelttlemis- ja kuumttlemisvtteid erinevate roogade valmistamisel; kasutada maitseaineid erinevate roogade maitsestamiseks; valmistada pooltooteid erinevatest kala-, liha- ja kgiviljaliikidest; kasutada igeid toiduainete kuumttlemise temperatuure ja kuumttlemise kestust;
25

 valmistada erinevaid roogi iges tehnoloogilises jrjekorras tjuhendi alusel; ttada kgis hgieeni- ja tohutusnudeid jrgides; vltida toiduainete ristsaastumist; ksitseda ja hooldada vastavalt kasutus- ja hooldusjuhendile kgiseadmeid ja viketvahendeid ohutult igapevases ts; kasutada erinevaid toiduainete silitusvtteid; roogade pakkumiseks kasutada igeid lauanusid ja sgiriistu; serveerida roogi ettenhtud temperatuuril, igetes kogustes ja sobivate lisanditega; portsjoneerida ja kujundada roogi; teenindada kliente; ttada majanduslikult; kasutada igeid puhastusaineid ja puhastusvahendeid ning tmeetodeid suurkgi ruumide ja seadmete, tvahendite, ttasapindade igapevase korrashoiu tagamisel. Hindamine: praktilised oskused (100 %) kalkuleerimis- ja laomajandusphimtete rakendamist, t planeerimist ja ajastamist, praktilised toiduvalmistamisoskuseid ja nende arengut, toidu- ja isikliku hgieeni jrgimist, t planeerimist ja teostamist vljastusliinis, roogade serveerimisja klienditeenindusphimtete rakendamist, igete tvtete kasutamist tootmist erinevatel etappidel, meeskonnat oskuseid, vastutustunnet ja distsipliini; projektitd meeskonnana ndalamen kavandamisest, planeerimisest, teostamisest, analsimisest juhendaja abil. MOODUL 11 TEENINDAMINE TOITLUSTUSETTEVTTES 13 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised ja oskused kliendi rahulolu saavutamiseks teenindussituatsioonis. ppija omandab teadmised ja oskused tulla toime erinevate riideedega toitlustusettevtetes teenindus- ja mgitoimingutega; ppija pib paindlikult kasutama mgi ja teenindamise phitehnikaid. Mooduliga taotletakse ppija keele- ja meeskonnatoskuse arendamist ning majutamise ja toitlustamise valdkonna snavara tiendamist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Klienditeeninduse alused ja Kommunikatsioon 3. pisisu 3. 1. TEENINDUS- JA MGIT TOITLUSTUSETTEVTTES (2 n) Teenindus- ja mgitoimingute thtsus, thendus. Mgisituatsiooni etapid. Mgitehnikad. Tagasiside hankimise vimalused, anals, edastamine. Nuded sgisaalidele ja sgisaalide planeerimine vastavalt teeninduse liigile. Lauad, lauapesu. Sgi- ja serveerimisnud, sgiriistad ja serveerimisvahendid. Ettevalmistustd sgisaalis, laudade eelkatted. Selvelaua katmine hommikusgiks. Selvelaudade ja teemalaudade eelkatted. Teenindusprotsess sgisaalis. Eel-, pea- ja jrelroogade serveerimine (tvahendid, tehnika, tde jrjekord). Toitude serveerimine taldrikutelt, vaagnalt. Toitude serveerimine selvelaudades, osalise ja tieliku teenindusega lauas. Kuumade, klmade ja alkohoolsete jookide serveerimine. Arveldamine ja kassatoimingud. 3. 2. PRAKTILINE TEENINDUS PPEKESKKONNAS (5 n) Sgisaali ja teenindaja tkoha ettevalmistamine klientide vastuvtmiseks. Laudade paigutamine ruumi. Erineva kuju ja suurusega laudade katmine linadega, linade rakorjamise vtted. Salvrttide ja kelneri
26

kerttide voltimine ja kasutamine, lauapesu hooldamine. Nude kandmise vtted thjade sgi- ja serveerimisnude, portsjonite, kasutatud nude kandmine. Katmistaldriku ja kandiku kasutamine. Lauakatmine (hommikusgilaudade, erinevate einete, selvelaudade eelkatted ja kigukatted vastavalt menle). Sobivate sginude ja -riistade, klaaside, serveerimisnude ja vahendite valik, pesemine, poleerimine, ladustamine, transportimine. Klientide vastuvtmine. Jookide pakkumine, toitude ja mende esitlemine, aktiivne pakkumine, klientide nustamine, ksimustele vastamine, tagasiside hankimine. Eel-, pea- ja jrelroogade serveerimine. Klmade, kuumade ja alkohoolsete jookide serveerimine. Osaline, tielik teenindus sgilauas, selveteenindus ja peoteenindus. Laudade koristamine. Veaolukordade lahendamine vastavalt etteantud standardile. Arveldamine ja kassatoimingud. 3. 3. ERIALA TOETAVAD VRKEELED (6 n) Kutsealase suhtluskeele arendamine (tavalised keelekasutusolukorrad toitlustusteeninduses, suhtlemine vea- ja eriolukordades). Kutsealase terminoloogia tundmine ja kasutamine. Lihtsamate kutsealaste tekstide lugemine, refereerimine ja tlkimine (men ja sgikorrad, toiduainete, roogade ja jookide nimetused, toitlustusettevtte seadmed, tvahendid, inventar, serveerimisvahendid, toiduvalmistamise vtted). Kgi-, saali- ja mgitoimingud, jookide ja toitude kirjeldamine. Informatsiooni hankimine vrkeeles. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: toitlustusettevtte kliendi vajadusi, soove ja ootusi; kliendi nustamise phimtteid toitude ja jookide pakkumisel; mgi ja teenindamise tehnikaid; sgisaali ettevalmistamist ja erinevaid eelkatteid; erinevaid sginusid ja -riistasid, klaase; serveerimisnude ja vahendite otstarvet ning nende ksitsemisele ja hooldamisele esitatavaid nudeid; erinevate jookide ja toitude serveerimist; kehtivaid maksevahendeid, isikut tendavaid dokumente; ppija oskab: planeerida sgisaali, paigutada ruumis sgilaudu ja selvelaudu; linutada erinevaid laudu, voltida salvrtte ja kelnerirtte, hooldada lauapesu; valida vastavalt menle sginud, sgiriistad, klaasid, serveerimisnud ja vahendid, planeerida nude vajadust vastavalt menle ja klaliste arvule; teha eelkatteid vastavalt menle; kasutada nude kandmise vtteid (kes, katmistaldrikul ja kandikul); planeerida ja teostada serveerimist selvelaudades, osalise teenindusega laudades meeskonna tna; vastu vtta ja juhatada lauda kliente; serveerida eelroogi, pearoogi, jrelroogi; serveerida kuumi jooke, karastusjooke ja alkohoolseid jooke; kasutada mgi ja teenindamise tehnikaid tavaprastes teenindussituatsioonides; esitleda tooteid ja teenuseid suuliselt ja kirjalikult sgisaalis, telefoni, telefaksi, posti, elektronposti teel; toimida teenindus- ja mgitoimingutes sstlikult ja efektiivselt; refereerida ja tlkida vrkeelseid kutsealaseid tekste; kirjutada lhikesi talaseid vrkeelseid tekste. Hindamine:
27

 kirjalikud teadmiste testid (20 %); pimapp (20 %) laua eelkatte planeerimine vastavalt juhendile; teeninduse kirjeldus men alusel; eine planeerimine selvelauas vastavalt juhendile; tava- ja piduliku eine planeerimine rhmatna; vrkeelsetest infoallikatest hangitud, tlgitud ja refereeritud kutsealased tekstid; ppekeskkonnas toimunud praktilise t raporti vormistamine; praktilised oskused (60 %) hommikusgi, 3-kigulise einekorra teeninduse planeerimine, teostamine ja anals, men vormistamine arvutil nii eesti kui vrkeeles, enesehinnangu andmine; ppekeskkonnas praktiliste tlesannete titmine meeskonnas; klienditeeninduse tpolukorra lahendamine vrkeeles. MOODUL 12 PRAKTIKA 20 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised ja kogemuse praktikaettevttest kui organisatsioonist, omandab kogemused ja oskused majutus- ja toitlustusettevtte t planeerimisest ja korraldamisest, omandab kogemused kokkupuutest tkeskkonnaga. Saada motivatsiooni kutsealaseks tks valmistumisel, rakendada teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetsetes tsituatsioonides. Omandada teadmisi ja oskusi ttamiseks kutsealal, rakendada praktikal saadud toskusi kutsealaste pingute thustamiseks, arendada ppija histoskust, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust. Omandada iseseisva t, planeerimise korraldamise ja teostamise kogemusi suurkgi ja restoranikgi ts ja teeninduslesannete lahendamisel, klientidega suhtlemisel. Prata svendatult thelepanu igapevasele thgieenile ja tohutusele, selle nuete titmisele. Saada meeskonnat kogemusi. Saada levaade ettevtte turundustegevusest. Omandada oskused teoreetiliste ja praktiliste teadmiste rakendamisest konkreetses tsituatsioonis, omandada teadmised ja oskused ttamiseks kutsealal. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Toitlustamise alused ja Tkorraldus toitlustusettevttes. Lbimisel on Toiduvalmistamine, Teenindamine toitlustusettevttes ja Toiduvalmistamise praktika ppekeskkonnas. 3. ppesisu 3.1 KOKA PRAKTIKA Planeerimisetapp - eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. Kgit praktika toitlustusettevtte t planeerimise ja korraldamise jlgimine. Tkeskkond. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Personali isikuomadused ja kutseoskused. Telu vljakutsed. Teooria sidumine praktikaga Koost juhendajaga. Kgitde planeerimine, kavandamine ja teostamine. Kliendikeskne teenindamine. Anals ja hinnang. Karjrivimalused. Praktikapevik. Raport. Praktiline kogemus majutus- vi toitlustusettevttes. Motivatsioon kutsealaseks tks. 3.1.1. PRAKTIKA I (5 n) Planeerimisetapp - eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. Kgit praktika toitlustusettevtte t planeerimise ja korraldamise jlgimine. Tkeskkond. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Personali isikuomadused ja kutseoskused.
28

Telu vljakutsed. Teooria sidumine praktikaga. Toitlustusettevtte seadmed ja tvahendid. Toidukauba tundmine, selle kvaliteet. Lihtsamate toitude/majutusettevtte hommikusgi valmistamine ning serveerimine. Koost juhendajaga. Kgitde planeerimine, kavandamine ja teostamine. Kliendikeskne teenindamine. Anals ja hinnang. Karjrivimalused. Praktikapevik. Raport. Praktiline kogemus majutus- vi toitlustusettevttes. Motivatsioon kutsealaseks tks. 3.1.2 PRAKTIKA II (5 n) Planeerimisetapp - eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. Kgit praktika toitlustusettevtte t planeerimise ja korraldamise jlgimine. Tkeskkond. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Personali isikuomadused ja kutseoskused. Telu vljakutsed. Teooria sidumine praktikaga. Suurkgi seadmed ja tvahendid. Toidukauba tundmine, selle kvaliteet. Suurkgi, catering- ja pubi-tpi toitude valmistamine ning serveerimine. Koost juhendajaga. Kgitde planeerimine, kavandamine ja teostamine. Kliendikeskne teenindamine. Anals ja hinnang. Karjrivimalused. Raport. Praktikapevik. Praktiline kogemus majutus- vi toitlustusettevttes. Motivatsioon kutsealaseks tks. 3.2 TEENINDUSE PRAKTIKA 3.2.1. TUTVUMISPRAKTIKA I (2 n) Planeerimisetapp - eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali kogumine praktikale minekuks CV, avaldus, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Teeninduse tutvumispraktika. Teooria seostamine praktikaga. Tkeskkond. Kutseala ttajate t jlgimine. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Teeninduspersonali isikuomadused ja kutseoskused. Motivatsioon kutsealaseks tks. Lhiajaline praktiline kogemus toitlustusettevtte teeninduses. Klienditeeninduse teostamine juhendaja suunamisel. Kvaliteet toitlustusteeninduses. Kliendikeskne teenindamine. Anals ja hinnang oma tegevusele. Koost juhendajaga. Aruanne. Praktikapevik. 3.2.2. PRAKTIKA II (4 n) Planeerimisetapp - eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. Teeninduse praktika. Teooria seostamine praktikaga. Tkeskkond. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Teeninduspersonali isikuomadused ja kutseoskused. Telu vljakutsed. Motivatsioon kutsealaseks tks. Praktiline kogemus hommikusgiteeninduses ja toitlustusettevtte teeninduses. Hommikusgiteeninduse ja toitlustusettevtte teeninduse planeerimine ja selle jlgimine. Klienditeeninduse planeerimine, kavandamine ja teostamine. Kvaliteet toitlustusteeninduses, hinna ja kvaliteedi suhe. Kliendikeskne teenindamine. Anals ja hinnang. Koost juhendajaga. Karjrivimalused. Aruanne. Praktikapevik. 3.2.3. PRAKTIKA III (4 n) Planeerimisetapp - eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. Teeninduse praktika. Teooria seostamine praktikaga. Tkeskkond. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Teeninduspersonali isikuomadused ja kutseoskused. Telu vljakutsed. Motivatsioon kutsealaseks tks. Praktiline kogemus toitlustusettevtte teeninduses, sealhulgas restoraniteenindajana. Toitlustusettevtte teeninduse planeerimine
29

ja selle jlgimine. Klienditeeninduse planeerimine, kavandamine ja teostamine. Kvaliteet toitlustusteeninduses, hinna ja kvaliteedi suhe. Kliendikeskne teenindamine. Anals ja hinnang. Koost juhendajaga. Karjrivimalused. Aruanne. Praktikapevik. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: kutseala arengut mjuvaid faktoreid; ppija oskab: analsida oma kutsealaseid oskusi; pstitada praktikaks isiklikke eesmrke; koostada materjale praktikale minekuks CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale; kasutada erinevaid kommunikatsioonivahendeid; kinni pidada kokkulepetest, osaleb aktiivselt ts, jrgib taegu, tidab juhendaja korraldusi; kinni pidada eririietuse kandmise nuetest; jrgida hgieeni- ja toiduohutuse nudeid; teenindada hommikusgiteeninduses ja toitlustusettevtte teeninduses planeerida hommikusgiteenindust ja toitlustusettevtte teenindust ning seda jlgida; teenindada restoraniteeninduses; suhelda efektiivselt juhendajaga; tegutseda meeskonnaliikmena; pidada praktikapevikut, mis sisaldab seletusi ja analse; hinnata kriitiliselt oma praktikakogemusi arvestades enesele pstitatud eesmrke ja karjritaotlusi; hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed); anda hinnangut oma koostvimele juhendaja, kaasttajatega, klientidega; pstitada eesmrke jrgnevaks praktikaks; hinnata tle asumise vimalusi, arvestades praktikakogemust; kirjeldada praktikaettevtte organisatsiooni; hinnata ja analsida oma praktilisi oskusi. Hindamine: pimapp (80%) - aruanded praktikate planeerimise kohta (isiklikud eesmrgid, cv, avaldus, motivatsioonikiri, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale), tagasisided praktikakohtadest, praktikaaruanded (koostatud vastavalt juhendile), praktikapevikud, eneseanalsid ja hinnangud - ja tagasisided praktika-/tkohast; praktika raportite kaitsmised komisjoni ees (20%).

8. VALIKPINGUD
MOODUL 13 RAHVUSLIKUD JA REGIONAALSED KGID 2n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija piks tundma ja vrtustama rahvuslikke toidukultuure, avardama terviklikku maailmapilti, arendada sallivust ja tolerantsust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on ppekava eelnevad moodulid.
30

3. ppesisu 3. 1. RAHVUSVAHELISELT TUNTUMAD ROAD. 3. 2. RAHVUSKGID. Rahvuskkide ldiseloomustus, eripra, erinevate rahvaste kkides kasutatavad phitoorained, -valmistusviisid, maitsestamine, rahvuskkide argipeva phitoidud ja piduroad. Smise tavad ja kombed. 3. 3. RAHVUSTOITUDE VALMISTAMINE PPEKGIS. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: enamlevinuid rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud roogi; tuntumate rahvuskkide rahvuslikke toidukultuure; ppija oskab: valmistada retsepti abil valmistada valikut enamlevinud rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud roogadest; vrtustada rahvuslikke toidukultuure; kituda meeskonna liikmena; Hindamine: kirjalik test moodustab koondhindest 20% ja nuab kirjeldavaid vastuseid. uurimust rahvuskgi kohta ja selle esitlemine moodustab koondhindest 30% praktiliste tde teostamine ppekgis rahvusvaheliselt tuntumate roogade valmistamisel 50%. MOODUL 14 CATERING-TEENINDUS 1 n 1. Eesmrk Catering-teeninduse mooduliga taotletakse, et ppija omandab alusteadmised ja oskused toitlustusteenindusest vljapool statsionaarset sgisaali vi ettevtet. ppija omandab teadmised ja oskused kohvipauside, lunaskide ja erinevate vastuvttude teenindamiseks erinevates ruumides ja tingimustes, teenindamiseks seminaride ja konverentside toimumise ruumis lhtuvalt klientide vajadustest, soovidest ja ootustest. ppija omandab teadmised toitlustusteeninduse korraldamiseks vlitingimustes. Mooduliga taotletakse ppija histoskuste ja loovuse arendamist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid: toitlustusteenindus 3. pisisu 3. 1. CATERING-TEENINDUS. Catering- teeninduse planeerimine (Kellele? Mida? Kuidas?), mend, tvahendid, seadmed, transpordivahendid ja logistika, taja ja tju planeerimine, teenuse hinna kalkuleerimine. Toiduohutusnuete jrgimine cateringteeninduse logistika ja teeninduse ajal. Ettevalmistustd catering-teeninduseks sgi- ja serveerimisnude jne komplekteerimine, toitude valmistamine ja pakkimine, silitus ja transport. Kohvipausid, lunasgid, istumisega ja seismisega vastuvtud vljapool statsionaarset sgisaali vi ettevtet. Catering-teeninduse ruumide (sgi- ja abiruumide) planeerimine, erinevate selvelaudade koostamine, linutamine ja kaunistamine. Selvelaudade planeerimine vastavalt menle, lauakatmine. Teeninduse planeerimine ja korraldus catering-teeninduses. Erinevad teenindusviisid (sh serveerimine kandikutelt).
31

Jreltd kasutatud nude pakkimine, toidu pakkimine, muude vahendite ja seadmete pakkimine ja logistika, jreltd statsionaarses ettevttes. Vlitoitlustus. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: catering-teeninduse planeerimist; toiduohutusnudeid catering-teeninduse osutamisel; catering-teeninduseks sobivaid mensid ja toite; catering-teeninduseks vajalikke seadmeid, tvahendeid, abivahendeid; ruumide planeerimist ja korraldamist catering-teeninduseks; laudade linutamist, kaunistamist ja katmist catering-teeninduseks; teeninduse spetsistikat catering-teeninduses; eel- ja jreltid catering-teeninduses; vlitoitlustuse korraldamise aluseid; ppija oskab: planeerida ja lbi viia hists, juhendaja abil, vikesemahulisi catering-teenindusi. Hindamine: kirjalikud teooriateadmiste testid (30 %); praktilised oskused (70 %) - catering-teeninduse planeerimine ja teostamine. MOODUL 15 JOOGIPETUS 1 n 1. Eesmrgid Joogipetuse mooduliga taotletakse, et ppija omandab teadmised erinevate jookide koostisest, valmistamisest, serveerimisest. ppija pib tundma alkohoolsete, alkoholivabade, klmade ja kuumade jookide ajalugu, pritolu, klassifikatsioone, eripra, valmistamise tehnoloogiaid, maitseomadusi, kasutamisvimalusi ja serveerimistemperatuure, pib esitlema ja serveerima erinevaid jooke; pib tundma jookide ja toitude kokkusobivuse phimtteid, pib tundma ja kirjeldama veinide klassifikatsioone, erinevate maade veinitraditsioone, pib analsima erinevate veinide omapra lhtuvalt viinamarjasordist, valmistusviisist; pib tundma segujookide ajalugu, valmistamise tehnikaid, komponente, kaunistamist, oskab klaase valida; svendab oskust esitleda tooteid ja nustada kliente; oskab jookidega seonduvat infot hankida ja tdelda. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. JOOGIPETUS SH VEINIPETUS Klassifikatsioon. Alkoholivabad joogid: Karastusjoogid, veed, mahlad, toonikud. Klaasid, klaaside hooldamine. Kuumad joogid: kohv, tee, kakao. Valmistamine. Serveerimine. Alkohoolsed joogid. Lahjad alkohoolsed joogid. Veinipetus. Veinide klassifikatsioon. Tuntumad viinamarjasordid. Veinide valmistamine. Hoidmine. Klaasid. Serveerimine. Degusteerimine. Dekanteerimine. Veinimaad. Vana Maailm. Uus Maailm. Vahuveinid. Kangestatud veinid. Aromatiseeritud veinid. Vein ja toit. Kokkusobivuse phimtted. Veinitraditsioonid.
32

lu. Liigid. Pritolu.Valmistamine. Klaasid. Serveerimine. Siider. Pritolu. Valmistamine. Serveerimine. Kanged alkohoolsed joogid. Viinad. Vodka. Maitsestatud viin. Puuviljaviin. Rumm. Viski. Brndi. Konjak. Armanjak. Kalvados. Likr. Bitter. Klassifikatsioon. Pritolu. Toorained. Valmistamine. Klaasid. Serveerimine. Jookide sobivus toitudega. Jookide valiku phimtted. Joogikaardi koostamine, kujundamine. Klientide nustamine jookide valikul. Baarit phimtted. Baaritvahendid. Otstarve, kasutamine ja korrashoid; Segujookide ajalugu. Valmistamise phimtted ja tehnika. Komponendid. Mdud. Kaunistamine. Klaasid. Klassikalised kokteilid. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: alkoholivabade ja alkohoolsete jookide klassifikatsiooni; karastusjookide ja kuumade jookide koostist, valmistamist; veinide liigitust, tuntumaid viinamarjasorte; veinide valmistamistehnoloogiaid, silitamist, degusteerimist, dekanteerimist, serveerimist; veini valiku phimtteid, toidu ja veini sobivust; veinimaid, veinitraditsioone; vahuveine, kangestatud ja aromatiseeritud veine, teab nende tehnoloogilisi erinevusi kangete alkoholide pritolu, valmistamisviise, maitseomadusi, kasutamisvimalusi, serveerimistemperatuure; serveerimisvimalusi ja valida sobivaid klaase; joogikaardi koostamise phimtteid; baaritvahendeid; nende otstarvet, kasutamist ja korrashoidu; klassikaliste segujookide valmistamist, kaunistamist ja serveerimist. ppija oskab: serveerida erinevaid alkoholivabu jooke; veine serveerida ja degusteerida vastavalt serveerimistemperatuurile; esitleda, iseloomustada erinevaid jooke; veini valikul kliente nustada; valmistada klassikalisi kokteile; otsida, tdelda jookidega seonduvat infot; vlja selgitada kliendi vajadusi ja ootusi ning nustab klienti jookide valikul; toimida tavaprases klienditeenindussituatsioonides eesti- ja inglise keeles; kasutada raamatukogu teenuseid ja kaasaegset tehnoloogiat teabe hankimiseks ja vahendamiseks Hindamine: kirjalikud teadmiste testid 30%, praktiliste oskuste test - veini serveerimine ja iseloomustamine, klassikalise kokteili tegemine, kuuma joogi valmistamine - 50%; referaat esitlusega - 20%. MOODUL 16 ETIKETT 1 n 1. Eesmrgid Etiketi mooduliga taotletakse, et ppija omandab alusteadmised ja -oskused etiketist.
33

ppija omandab teadmised ja oskused kituda vastavalt etiketireeglitele erinevates talastes situatsioonides. ppija pib tundma ja kasutama etiketialast snavara, mistab kitumise ja heade kommete olulisust. Tunneb riietuse etiketti, rietiketi ja vastuvtuetiketi aluseid mistab kultuuridevahelisi erinevusi vrtushinnangutes ja kitumises. Mooduliga taotletakse ppija analsi-, hist- ja suhtlemisoskuste arendamist . 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu Etiketi miste ja thendus, ametikohtumised, visiitkaardid, kirjavahetus, netikett, brooetikett, telefonietikett, rivestlus, restoranietikett, lauaetikett, riietuse etikett, vastuvtuetikett, kultuuridevahelised erinevused vrtushinnangutes ja kitumises. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: etiketialaseid phitermineid; ametikohtumiste, kirjavahetuse ja visiitkaartide kasutamise etiketti; broo- ja telefonietiketti; rivestluste, restorani- ja lauaetiketti; riietuse etiketti; vastuvtuetiketi aluseid; kultuuridevahelisi erinevusi vrtushinnangutes ja kitumises. ppija oskab: kituda vastavalt etiketireeglitele erinevates talastes situatsioonides. Hindamine: kirjalikud teooriateadmiste testid (30 %); praktilised oskused (60 %): iseseisvad td vastuvtuetiketi elementide kasutamisest, erinevatest rahvustest ja kultuuritaustaga inimeste kitumise erinevustest; enese anals etiketitundmisest; osavtt auditoorsetest tundidest 10% (praktilised harjutused). MOODUL 17 LPUEKSAM 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija tendab oma oskuste, teadmiste ja hoiakute vastavust riiklikule ppekavale praktilise lesande planeerimise, intervjuu ja teostamisega. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on kik ppekava eelnevad moodulid. 3. ppesisu 3. 1. LPUEKSAM (1 n) 3.1.1. Lpueksami planeerimine. (riideest lhtuv men. Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid. Tvahendite ja nude loetelu. Tplaan. Toiduainete tellimus. he roa toitained ja kalorsus. Laua eelkatteskeem. Teeninduse kik. Kirjaliku aruande vormistamine arvutil). 3.2.2. Intervjuu (Kirjaliku aruande esitlemine ja kaitsmine. Teooria ksimused ld- ja phipingute moodulite teemadest).
34

3.2.3. Lpueksami praktiline teostus I (igapevase kahekigulise einekorra (pearoog ja eelvi jrelroog) valmistamine ja vljapanek kahele inimesele ette antud aja jooksul). Lpueksami praktiline teostus II teenindussituatsiooni lahendamine alates kliendi vastvtmisest kuni arveldamise ja kliendi rasaatmiseni. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: eriala phialuseid (riikliku ppekava ld- ja phipingute moodulites ksitletavate teemade phialused); ppija oskab: rakendada ppekava titmisel omandatud teadmisi ja oskusi; koostada kahekigulise eine mend vastavalt riideele; koostada tehnoloogilisi kaarte koos hinnakalkulatsiooniga; koostada planeeritud toitude valmistamiseks, serveerimiseks ja teenindamiseks vajalike tvahendite nimistut; koostada kahekigulise men valmistamiseks ja serveerimiseks tplaani; koostada vajaminevate toiduainete tellimuse; arvutada he vabalt valitud toidu toitainete ja kalorite sisalduse; joonistada planeeritud men alusel laua eelkatteskeemi; koostada teeninduskiku lugeda laua eelkatteskeemi ja vastavalt sellele lauda katta; teenindada klienti; teha koostd juhendajaga; vastavalt eelnevalt koostatud juhenditele iseseisvalt valmistada ja serveerida toite; valida ja kasutada igeid tvahendeid ja tvtteid, jrgida hgieeni nudeid; ttada ergonoomiliselt ja sstlikult; planeeritud ajagraafikust kinni pidada; kituda meeskonna liikmena; Hindamine: kirjalik aruanne (30%) - men koos phjendusega, tehnoloogilised kaardid, toitude hinnakalkulatsioonid, he toidu toitainete ja kalorsuse arvutus, toiduainete tellimus, tvahendite nimekiri, laua eelkatteskeem, tplaan (tde jrjekord ja aeg kgis ja sgisaalis), aruande vormistus; intervjuu (20%); praktilised oskused (50%) - t planeerimist ja ajastamist, toidu- ja isikliku hgieeni jrgimist, praktilised toiduvalmistamisoskuseid, meeskonnat oskuseid, igete tvtete kasutamist toidu valmistamise ja serveerimise erinevatel etappidel, roogade vljapanekut, maitset ning serveerimise igeaegsust, roogade serveerimis- ja klienditeenindusphimtete rakendamist. *Eksam toimub kahel peval: esimesel peval aruande kaitsmine ja intervjuu, toidu valmistamine ja vljapanek. Teisel peval saalit ja klientide teenindamine.

35

LISAD
LISA 1 PPIJA ENESEHINNANG PRAKTIKALE Praktika aeg: pilase nimi, perekonnanimi: . Praktika ettevtte nimetus: . Juhendaja nimi, perekonnanimi: . Nimeta td, kohustused, mida enamasti sooritasid praktika ajal. Nimeta, milliseid uusi tvtteid, oskusi ppisid. Nimeta, milliste tde teostamisel, roogade valmistamisel tunned end juba kindlalt? Nimeta, milliste tde ja roarhmade tegemisel ootad veel kindlalt juhendaja abi? Nimeta oma lemmiktd ! Nimeta, millised td, kohustused on sulle vastumeelsed vi lausa rasked? (kui neid ldse on?) Kas juhendaja abistas sind piisavalt igete tvtete omandamisel, oli juhendajana mistev ja kas selgitas raskemaid lesandeid piisavalt? Nimeta tid ja roogasid(roarhmi), millede tegemist sulle veel ei usaldatud, kas ise oleksid n.. valmis? Milline oli ettevtte tkollektiivi suhtumine sinusse kui pipoisi praktikanti? Mis meeldib enam: praktilisi tid ja abikoka/koka td teha vi koolis ppida? Miks? Nimeta teadmisi ja osaoskusi, mida peaks sinu meelest kooli perioodil rohkem ppima, omandama, et tga ettevttes paremini toime tulla? Sinu ettepanekud ,mida jrgmisel praktika perioodil sooviksid svendatult omandada ja ka korduvalt lbi teha vilumuste saamiseks (tligud, tkohad, road, roarhmad, tegevused, kohustused meeskonnas jm.)

36

LISA 2 PRAKTILISE PPE HINDAMISLEHED Hinnang praktikandi tle Praktika Teema: . Praktikandi nimi: Praktika toimumise aeg:

Hinded thendavad : 2: Ei saa iseseisvalt hakkama 3: Vajab pidevalt juhendamist ja jrelvalvet 4: Vajab juhendamist ja korrigeerimist 5: Korrektne iseseisev t, Talased oskused Juhendaja Praktikant

Mrkused:

Sotsiaalsed oskused ja isikuomadused 1. pivalmidus 2. Probleemide lahendamine, iseseisvus 3. Kiirus 4. Koostvalmidus (suhtlemine, usaldatavus, meeskonnat) 5. Hoolikus ja tpsus 6. Ajakasutus ja tpsus (kohusetunne, enesedistsipliin) 7. Kannatlikkus, koormustaluvus Praktikandi mtted:

Mrkused:

Juhendaja mtted:

Praktikandi allkiri

Juhendaja allkiri

37

LISA 3 PILASE ARENGU TABEL pilase nimi, perekonnanimi: Praktika teostamise aeg.. Juhendaja nimi, perekonnanimi.

1 2 3 4 4 6 7 8 9

Hinnatav oskus, element Oma t planeerimine, korraldamine igete tvtete valdamine Ttamise kiirus, thtajast kinnipidamine T korralikkus Tkoha ja tvahendite korrashoid Toiduainete, seadmete tundmine Toiduainete sstlik kasutamine, kokkuhoid Suhtlemine kaasttajatega

Puudub

Algtasemel

Mningal mral

sna hea

Vga hea

10 Entusiasm, motivatsioon Tkultuur ja riietus, 11 hgieen 12 Usaldusvrsus 13 Isiklik arenemissoov

38

LISA 4 PPEKAVAGA SEONDUVA PPEBAASI KIRJELDUS Kuressaare Ametikoolis on ppeklassid kaasaegse sisustuse ja tingimustega Antud ppekava jrgi koolitamiseks on koolil jrgmised praktilise ppe lbiviimise ruumid: Kliente teenindavad kooli restoran, kohvikud - koos vastava sisustuse ja tvahenditega ppekgid koos vastava sisustuse ja tvahenditega Joogipetuse klass koos vastava sisustuse ja tvahenditega Hotell konverentsiteeninduse pakkumiseks Raamatukogu koos 6-e arvutitkohaga iseseisva t osakaalu suurendamiseks, pilaste tde silitamiseks, petajate poolt koostatud metoodiliste materjalide silitamiseks Arvutiklassid ppematerjalid Kulinaaria pikud, petajate koostatud jaotusmaterjalid, nidised ja ppekonspekt Hotelli- ja turismimajanduse pikud Restoraniteeninduse pikud Kasutuses olevad seadmed Multimeediaprojektorid Audio- ja videotehnika Grafoprojektorid Paljundusmasinad Arvutid interneti hendusega Sidevahendid (telefon, telefaks) Toitlustusettevtte seadmed Restorani- ja baariseadmed Kassaaparaadid Koristusseadmed

39

LISA 5 PETAJAD, SEOTUD PPEKAVAGA

Jrk Ees- ja perekonnanimi petatavad ained Toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes Kommunikatsioon/ asjaajamise alused Toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes Toitlustamine, toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes Teenindamine toitlustusettevttes, teenindus- ja mgit toitlustusettevttes, praktiline teenindus ppekeskkonnas Kutsealane vene keel, valikpingud Klienditeenindus/ kultuurilugu Majanduse ja ettevtluse alused /turismimajanduse alused Kutsealane soome keel Toitlustamine, toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes, Tkeskkond Toitlustamine, toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes, Tkeskkond Vastavus kvalifikatsiooninuetele (haridus, tienduskoolitus jms) Krgem, kutsepedagoogika, meisterkokk Keskeri, tehnik-organisaator Krgem , kutsepetaja Krgem, kutsepetaja, tehnoloogiainsener

1. 2. 3.

Aavik ile 2 Alas Janne 3 Arhipova Irina 1 4 Heero Lemmi

4.

5.

3 Ihalainen Jorma 2 2 Jrsk Kristine 1 7 Kahju Maie 1 Kakko Heli 9 1 Kiil Tiiu 6 Kiissa Taimi

Kutsekesk , merkonoom Krgem, vene keele ja kirjanduse petaja Krgem, raamatukoguhoidja bibliograaf Krgem, kutsepetaja Krgem, petaja Krgem , kutsepetaja, tehniktehnoloog

6. 7. 8. 9.

10.

11.

Koppel Maime

Krgem, kutsepetaja, VI kokk

12.

Kuris Helle

Tkorraldus toitlustusettevttes

Krgem, tehnoloogiainsener

13. 1 Krblane Eeve 1 14. 1 Lapp Sille 2 15. 1 Leimann Marge 3 16. 1 Mgi Jane 4 17. 1 Paakspuu Sirje 5

Tkeskkond, Majanduse ja ettevtluse alused, Toitlustamine, toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes Tkorraldus toitlustusettevttes Toitlustamine, toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes, kgiseadmete petus Majanduse ja ettevtluse alused Kommunikatsioon

Krgem, kutsepetaja, tehnoloogiainsener

Krgem, kutsepetaja

Krgem, tehnoloogiainsener

Krgem, pedagoogika kutsemagister Krgem, eesti keele ja kirjanduse petaja 40

18. 1 Pree Sirje 8 19. 9 Randmaa Kersti

Klienditeenindus Kommunikatsioon / inglise keel, prantsuse keel Teenindamine toitlustusettevttes, teenindus- ja mgit toitlustusettevttes, praktiline teenindus ppekeskkonnas , joogipetus Kommunikatsioon/ arvutipetus Valikpingud/ etikett iguse alused Teenindamine toitlustusettevttes, teenindus- ja mgit toitlustusettevttes, praktiline teenindus ppekeskkonnas Tkeskkond Toitlustamine, toiduvalmistamine, praktiline pe ppekgis, tkorraldus toitlustusettevttes, kgiseadmete petus

Krgem, pshholoogia petaja, metoodik Krgem, eesti keele ja kirjanduse petaja Kutsekesk, kutsepetaja

20.

Tamsalu lle

21. 2 Tilk Anne-Li 0 22. 2 Truuvrt Reet 8 23. 2 Ustel-Hallime Evi 2 24. 2 Valge Elfi 4 25. 2 Vasar Aina 5 26. 2 Vli Halliki 6

Krgem, keemik, pedagoog Krgem ajaloolane Krgem, jurist

Krgem, kutsepetaja

Krgem endusteadus

Krgem tehnoloogiainsener

41