ppeasutus: ppeasutuse kood:

Kuressaare Ametikool 70003744

PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

ppekava rhm ppekava nimetus

EHITUS JA TSIVIILRAJATISED Ehitusviimistlus Finishing work in construction eesti keel kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis X kutsepe koolikohustuse ea letanud phihariduseta isikutele kutsepe phihariduse baasil kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

ppekeel: Kutseppeliik

Maht ppendalates:

80 n ppekava koostamise alus: Ehitusviimistluse ppekava koostamise aluseks on Ehituserialade riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri mrusega nr 20. 14. mrtsil 2008.a. ppekava eesmrgid ja lesanded: Ehitusviimistluse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Ehitusviimistluse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1) vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4) on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks; 10) oskab hankida ja analsida teavet. Nuded pingute alustamiseks: Vastuvtt ehitusviimistluse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri mrustele. Vastuvtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvtukomisjon, mille tegevus on koosklas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta; avaldus kooli astumiseks; 4 fotot 3 x 4 cm. Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

ppekava struktuur: 1. ld- ja phipingute moodulid 54 n 1. Majanduse ja ettevtluse alused 2. Tseadusandluse alused 3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 4. Arvutipetus 5. Erialane vrkeel 6. Joonestamine 7. Tkeskkonna ohutus 8. Ehitusfsika 9. Ehitamise alused 10. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 11. Ehitusmdistamine 12. Renoveerimise alused 13. Hdroisolatsioonitd 14. Krohvimistd 15. Tasandustd 16. Maalritd 17. Rullmaterjalide paigaldamine 18. Plaatimistd 2. Valikpingute moodulid 26 n 1. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2. Krohvi- ja kipsitd 3. Kujundamise alused 4. Viimistlustd 5. Puhastustd 6. Klienditeenindus Nuded pingute lpetamiseks: pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam.

1 1 1 2 2 2 1 1 2 3 1 1 1 8 8 8 3 8 3 8 1 8 5 1

Lpetamisel vljastatavad dokumendid: Kool vljastab lputunnistuse kutseppe lbimise kohta phihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvtvad hinded. ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele ................................................................................200.a. ............................................................................................................................................................
/ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus KURESSAARE AMETIKOOL ppeasutuse kood 70003744 Aadress Telefon/Faks e-post Kohtu 22, 93812 Kuressaare 45 24600/45 24616 kak@ametikool.ee

ppekavarhm

Ehitus ja tsiviilrajatised

ppekava

Ehitusviimistlus

Finishing work in construction

Kutseppe liik

Kutsepe phihariduse baasil

ppekava maht ppendalates 80 ppendalat ppekeel Eesti

Kinnitan kskkirja nr 1-9/181

Neeme Rand
kooli direktori allkiri

kuupev 30.09.2008
pitsat

Koosklastatud kooli ppenukogu koolinukogu nr. 4-20/1 nr. 1-6/6 08.09.2008

koosoleku protokolli nr, kuupev

29.09.2008

koosoleku protokolli nr, kuupev

Kontaktisik

Andres Kolk
allkiri

Tehniliste erialade osakonna juhataja Telef: 452 0677; 516 5916 e-post: andreskolk@ametikool.ee faks: 452 4616

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis .........................................................................................

kuupev

ppekava kood 3

SISUKORD

1.

LDOSA ............................................................................................................................ 6 1.1. ppekava koostamise alus ......................................................................................... 6 1.2. ppekava eesmrgid ja lesanded ............................................................................. 6 1.3. Nuded pingute alustamiseks ................................................................................... 6 1.4. ppekava struktuur .................................................................................................... 7 1.5.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud .............................................. 8 1.5.2. Praktikakorraldus ............................................................................................. 10 1.5.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused .............................................. 11 1.6. ldised hindamise phimtted ................................................................................. 12 1.6.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid........................................................ 12 1.6.2. Lpueksami hindamine .................................................................................... 13 1.7. Nuded pingute lpetamiseks ................................................................................ 14 1.8. ppekava koostajad ................................................................................................. 14 2. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS ..................................................................... 15 2.1. ldpingute moodulid.............................................................................................. 15 2.1.1. Majanduse ja ettevtluse alused ....................................................................... 15 2.1.2. Tseadusandluse alused ................................................................................. 17 2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused ..................................................................... 19 2.1.4. Arvutipetus ..................................................................................................... 21 2.1.5. Erialane vrkeel .............................................................................................. 23 2.2. Phipingute moodulid ............................................................................................ 25 2.2.1. Joonestamine .................................................................................................... 25 2.2.2. T- ja keskkonnaohutus ................................................................................. 27 2.2.3. Ehitusfsika .................................................................................................... 29 2.2.4. Ehitamise alused ............................................................................................... 31 2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid .............................................................. 33 2.2.6. Ehitusmdistamine ......................................................................................... 37 2.2.7. Renoveerimise alused ....................................................................................... 39 2.2.8. Hdroisolatsioonitd ...................................................................................... 41 2.2.9. Krohvimistd .................................................................................................. 43 2.2.10. Tasandustd .................................................................................................... 45 2.2.11. Maalritd ........................................................................................................ 47 2.2.12. Rullmaterjalide paigaldamine .......................................................................... 49 2.2.13. Plaatimistd .................................................................................................... 51 2.3. Valikpingute moodulid ........................................................................................... 53 2.3.1. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine ........................................................... 53 2.3.2. Krohvi- ja kipsitd ......................................................................................... 55 2.3.3. Kujundamise alused ......................................................................................... 58 2.3.4. Viimistlustd .................................................................................................. 59 2.3.5. Puhastustd..................................................................................................... 62 2.3.6. Klienditeenindus............................................................................................... 64 LISAD ...................................................................................................................................... 66 1. ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus .................................................................. 66

2. 3. 4. 5.

ppekavaga seotud petajad ........................................................................................ 67 Talase tegevuse eelkokkulepe .................................................................................. 71 Praktika aruanne ........................................................................................................... 72 Praktikandi iseloomustus.............................................................................................. 73

1.
1.1.

LDOSA
ppekava koostamise alus

Ehitusviimistluse ppekava koostamise aluseks on Ehituserialade riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri mrusega nr 20. 14. mrtsil 2008.a.

1.2.

ppekava eesmrgid ja lesanded

Ehitusviimistluse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Ehitusviimistluse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1. vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2. oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3. oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4. on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5. vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6. ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7. oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8. tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9. oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks; 10. oskab hankida ja analsida teavet.

1.3.

Nuded pingute alustamiseks

Vastuvtt ehitusviimistluse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri mrustele. Vastuvtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvtukomisjon, mille tegevus on koosklas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta;

avaldus kooli astumiseks; 4 fotot 3 x 4 cm.

Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

1.4.

ppekava struktuur

Ehitusviimistluse ppekava omandamise aeg on 2 aastat ehk 80 ppendalat. Eriala petamiseks (teooria ja praktika kokku) on 80 ppendalat. Ndalas on ppijal 40 tundi, millest 10 tundi on ettenhtud iseseisvaks tks. ppekava on avatud valikpingute raames, mida toob kaasa aeg ja sotsiaalne tellimus. Ehitusviimistluse ppekava jaguneb ppeperioodideks koolis ja ettevttes. Koolis toimub teoreetiline vljape ja praktiline pe kooli tkojas, praktika toimub ettevtetes. Kutseppe auditoorse ja praktilise t maht on 58 ndalat, praktika maht on 22 ndalat. Kesolev ppekava on jaotatud teemaphisteks erialamooduliteks. Kogu ppekava lbivad jrgmised teemad: keskkond ja sstev areng; infotehnoloogia ja meediapetus; turvalisus.

1.5.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/ldharidusainete nimetused Kogu- Maht (n) 1. maht ppeaastal (n) Auditoorne ja praktiline t Praktika Maht (n) 2. ppeaastal Auditoorne ja praktiline t

Praktika 12

Kokku

I 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18.

ld- ja phipingud Majanduse ja ettevtluse alused Tseadusandluse alused Suhtlemine ja asjaajamise alused Arvutipetus Erialane vrkeel Joonestamine Tkeskkonna ohutus Ehitusfsika Ehitamise alused Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid Ehitusmdistamine Renoveerimise alused Hdroisolatsioonitd Krohvimistd Tasandustd Maalritd Rullmaterjalide paigaldamine Plaatimistd

54 1 1 1 2 2 2 1 1 2 3 1 1 1 8 8 8 3 8

30

10

40

28 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 2 3 1 1 4 4 3 1 2

1 1 1 1 1 2 3

1 1 1 6 6 5 1 4

2 2 2 2

1 1 2 1 3

1 1 1 1 1

Kokku 40 1 1 1 1 1 1 1 2 2 3 2 4

II 1. 2. 3. 4. 5. 6.

Valikpingud Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine Krohvi- ja kipsitd Kujundamise alused Viimistlustd Puhastustd Klienditeenindus

26 3 8 1 8 5 1

1 1 1 1

1 2 1 2

1 4 5 2 1

1 2 3 1

2 6 8 3 1

1.5.2. Praktikakorraldus

1. Praktika lhikirjeldus ehitusviimistluse erialal 1.1. Esimese praktikaetapi kigus ppija: rakendab ppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi ehitus- ja/vi kinnisvarahooldusettevtetes; tutvub praktikaettevtte tkorralduse ja sisekorraeeskirjaga; lbib tohutusalase esmase juhendamise; korraldab nuetekohaselt oma tkohta ja tuleb toime taja planeerimisega, ttab meeskonna liikmena vajadusel juhendamine; tidab tlesandeid sarnastes olukordades, rhuasetus on tde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja iged tvtted ning iseseisva t kogemuse meeskonna liikmena; jrgib toperatsioonide teostamisel ohutusnudeid; vastutab tde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostvalmidust, kujunevad vlja isikuomadused (hoolikus, psivus, tpsus ja vastutustunne); arendab ruumilist mtlemist, koormustaluvust, liigutuste tpsust, kiirust ja vastutustunnet. Praktikal kogetu kaudu suureneb pimotivatsioon. 1.2. Teise praktikaetapi kigus ppija: svendab ja arendab jrjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja toskusi ehitus- vi kinnisvarahooldusettevtetes; tutvub praktikaettevtte tkorraldusega ja lbib esmase tohutusalase juhendamise tkohal; meeskonna liikmena tidab mitmesuguseid tlesandeid iseseisvalt (eriolukordades vajab juhendamist), jrgib tohutus- ja kvaliteedinudeid; korraldab nuetekohaselt oma tkohta; valib materjale ja tvahendeid ning valmistab neid tks ette vastavalt lhtelesandele; vtab iseseisvalt ttades osa ettevtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tle pitud kutsealal. 2. Praktika pitulemused ppijal on: kujunenud iseseisva t oskused; kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tellu; kujunenud valmisolek asuda tle pitud kutsealal; omandatud kollektiivis ttamise oskused erinevatel tlikudel; tekkinud vastutustunne tehtud tde kvaliteedi ja ttulemuste osas.

3. Praktika hindamine 3.1. Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel vetakse aluseks: tkultuur (tvahendite hoidmise ja hooldamise oskus; tkoha organiseerimine, t korraldamine oskus) ja tsse suhtumine; materjalide tundmine ja valikuoskus; tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus; tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine; igete tvtete valdamine; tjooniste lugemise oskus; tohutusnuete jrgimine; teostatud tde kvaliteet; pilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvimet ja distsipliini; valmisolekut meeskonnatks, initsiatiivikust erialaste probleemide lahendamisel; praktikal osalemine. 3.2. Praktika hinne kujuneb: 40% ulatuses praktika ettevttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust (vt. LISA 5); 30% ulatuses pilase individuaalse praktikalesande phjal koostatud praktikaaruande (vt LISA 4) hindest; 30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

1.5.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused Lhtudes Ehituserialade riiklikust ppekavast on kooli ppekavale Ehitusviimistlus, lisatud kooli poolt valikpingute moodulid. Valikpingute moodulid mratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi ning seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikpingute mooduliteks on: Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine Krohvi- ja kipsitd Kujundamise alused Viimistlustd Puhastustd Klienditeenindus Valikpingute maht kokku on 26 ppendalat.

3n 8n 1n 8n 5n 1n

11

1.6.

ldised hindamise phimtted

1.6.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sltuvalt ppeaine sisust erinevaid vorme. 1. teoreetiliste teadmiste testid: suuline arvestus; kirjalikud td; iseseisvate tde arutelu. 2. praktiliste oskuste testid; 3. pikigud ja nende kohta koostatud aruanded. Hindamisel vrreldakse ppija teadmisi ja oskusi nutavate pitulemustega ja nende phjal mratletud hindamiskriteeriumitega. Hinnatakse 5-palli ssteemis: Hindega 5 (vga hea) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku vi praktilist td, praktilist tegevust vi pitulemust (edaspidi pitulemus), kui see on tiel mral ppekava nuetele vastav. Hindega 5 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 90100% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 4 (hea) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid pole tielik vi esineb viksemaid eksimusi. Hindega 4 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 7089% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 3 (rahuldav) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Hindega 3 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 4569% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 2 (puudulik) hinnatakse pitulemust, kui see on osaliselt ppekava nuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Hindega 2 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 2044% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 1 (nrk) hinnatakse pitulemust, kui see ei vasta ppekava nuetele. Hindega 1 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 019% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. pilane peab saama hindeks vhemalt "rahuldav" vi hinnangu "arvestatud". pilane, kes ei ole ppeaines saanud hinnangut "arvestatud" vi tema hinne oli "puudulik" vi "nrk", on igus sooritada korduvarvestus vi test kooli poolt mratud ajal. Esitatud skaalast 5% les- vi allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul petaja vib panna kas krgema vi madalama hinde, arvestades: t mahtu; lesande keerukust; vigade arvu ja liiki. Hindamine toimub protsessi-, arvestusliku ja koondhindamisena. Hindavad pilane ise, rhmakaaslased ja petaja. Hindamise ksikasjad kajastuvad ppekorralduseeskirjas ja

12

petaja ainekavas. Ainekursuse algul tutvustab petaja pilastele hindamise ldisi phimtteid, sagedust, sisu ja kriteeriume. Protsessihindamine on pidev tagasiside pingute kohta, mille kaudu toimub pilase hoiakute kujundamine ja ppima ppimine. Protsessihinnete alusel kohandab petaja ppeprotsessi ja lesandeid. Arvestuslikul hindamisel arvestatakse ldiste pdevuste kujunemist, individuaalset arengut ja protsessihindeid. Arvestuslik hinne pannakse vlja terviklike ainekursuste lbimise jrel poolaasta ja aastahindena. Arvestuslik hinne on protsessihinnete kaalutud keskmine hinne. Koondhinne e kooliastmehinne on kikide ppeaastate jooksul samas aines saadud arvestuslike hinnete kaalutud keskmine, mis kantakse lputunnistuse hinnetelehele. Hinded kantakse e-kooli pevikusse ja pinguraamatusse. Mooduli hindamine toimub tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviisid on toodud ppekavas konkreetse mooduli juures. Nendeks vivad olla kirjalike teadmiste testid, praktilised td ja iseseisvad td. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. Kooli lpetamisel kantakse hinnetelehele ppekava moodulite koondhinded.

1.6.2. Lpueksami hindamine 1. Lpueksami hindamisel hinnatakse teooriat ja praktilise t osa. 1.1. Teoorias hinnatakse erialaste phipingute moodulites omandatut. 1.1.1. Tde tehnoloogiat: tkoha korraldamise phimtteid; tde teostamise tehnoloogilist jrjekorda; materjalide ja tvahendite valiku kriteeriumeid; tulemi kvaliteedinuete ja kontrolltoimingute kirjeldamist; materjalide ja tvahendite iseloomustamist lhtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja tingimustest. 1.1.2. Rakendusliku sisuga lesandeid: kirjelduse vi eskiisjoonise jrgi tdeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamist; vastuste esitamisel tde tehnoloogilisest jrjekorrast lhtumist. 1.1.3. Tkeskkonnaohutust: ttervishoiu ja tohutusega seonduvaid ksimusi;

13

isikukaitsevahendite kasutamist; keskkonnasstlikku ehitamist.

1.2. Praktilises ts hinnatakse etteantud lesande jrgi sooritatud proovitd: kutsealal kasutatavate tvtete valdamist; tde teostamise jrjekorda; vajalike materjalide ja kvaliteedinuete tundmist; triistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust. 2. Erivajadustega pilaste hindamisel tuleb arvestada iga ppija individuaalset arengut. 3. Lpueksami koondhinne kujuneb: 40% ulatuses teooria osa hindest; 60% ulatuses praktilise osa hindest.

1.7.

Nuded pingute lpetamiseks

pingute lpetamine toimub koosklas haridusministeeriumi mrusega. pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Kik lalnimetatud nuded titnud ppurile, vljastab kool lputunnistuse kutseppe lbimise kohta phihariduse baasil ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite kokkuvtvad hinded.

1.8.

ppekava koostajad
Kuressaare Ametikool, osakonna juhataja Kuressaare Ametikool, kutsepetaja Kuressaare Ametikool, kutsepetaja

Andres Kolk Silvi Truu Ellen Mandel

14

2.
2.1.

PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS

ldpingute moodulid

2.1.1. Majanduse ja ettevtluse alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse majanduse ja ettevtluse alustest; saab levaate majanduses ja ettevtluses kasutatavate mistete olemusest ja sisust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MAJANDUSE ALUSED JA ETTEVTLUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse phiksimused. Nudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnassteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad htses Euroopa Liidu majandusruumis. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tturg, tpuudus. Pank ja pangateenused. Ettevte, ettevtja, ettevtlus. histegevuse phimtted. rihing, mittetulundushing ja fsilisest isikust ettevtja. Ettevtte loomise etapid. Ettevtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, psivja muutuvkulud, kasum ja kive. Turunduse phialused ja turundusmeetmestik. Ettevtte finantseerimine. Aruandlus. Vikeettevtte riplaan. FIE-na tegutsemise phireeglid. hiskonnas toimivad peamised majandusprotsessid. ISO standarditele baseeruva ettevtte juhtimisssteemi lesehituse phimtted. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: Eesti majanduse arengusuundi htses Euroopa Liidu majandusruumis; hiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevte, riik); erinevate ettevtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid phimisteid; mistete nudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid; ettevtte finantseerimise ja administreerimise ldphimtteid; histegevuse phimtteid ja histulise ettevtluse olemust; riplaani koostamise phimtteid; ISO-standarditele baseeruva ettevtte juhtimisssteemi lesehituse phimtteid. oskab: hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nudlust ja pakkumist igapevaelus toimuvaga; hinnata enda valikuid ettevtjana vi palgattajana; leida vajalikku infot ja tuge ettevtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; 15

leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvimalused.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud majanduses ja ettevtluses kasutatavad phimtted ning misted; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad majandust ja ettevtluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

16

2.1.2. Tseadusandluse alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse tsuhteid reguleerivatest igusaktidest; mistab oma vastutust, igusi ja kohustusi tsuhetes. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Fsilised ja juriidilised isikud. Tehingu miste ja vorm. Lepingu miste. Lepingute liigid, sisu ja slmimise kord. Volitus ja volikiri. Thtaeg ja thtpev. Ametijuhend. Tlepingu pooled, nende igused ja kohustused Tlepingu kohustuslikud tingimused. Mratud ja mramata ajaks tlepingu slmimine. Katseaeg. Tlepingu peatumine ja muutmine. leviimine teisele tle. Tlepingu lpetamine. Tlepingu thistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle slmimise kord. Tvaidluste lahendamine. Ttajate usaldusisik. Ttli liigid. Streik ja tsulg. Seaduslikust streigist osavtjate talased igused. 3.2. T-JA PUHKEAEG. T- ja puhkeaeg. Tnorm, tpev, tndal, tvahetus. letunnit. Ttamine puhkepevadel, rahvus- ja riigiphadel. Puhkuse liigid: phi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, ppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. 3.3. T TASUSTAMISE ALUSED. Palk, phi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. T tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionissteem. Materiaalne vastutus tigussuhetes. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: peamisi tsuhteid reguleerivaid igusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; tlepingu poolte seadusega stestatud igusi ja kohustusi; tlepingu slmimise, muutmise ja lpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; palgatingimuste kehtestamise aluseid ja palga maksmise korda; t- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; ttingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; tsuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise vimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust. oskab: kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

17

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tsuhteid reguleerivate igusaktide kohta ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tseadusandluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

18

2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; pib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma kitumist; pib vltima stressi ja saab levaate stressiga toimetuleku vimalustest; omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetuja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja lbirkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Teprane enesehinnang. 3.2. KITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. 3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkephjused. Stress ja seda phjustavad tegurid. Tstress. Lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.4. AMETKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni sstematiseerimine, ttlemine ja silitamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: esmamulje thtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnat iserasusi ja thtsust ning oskab ttada meeskonnas; vimalusi tpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tepraselt ennast hinnata; dokumendi koostamis- ja vorminudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). oskab: kituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh jrgib telefonisuhtluse phinudeid; thelepanelikult kuulata; ennast vljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt; teha parendusettepanekuid; 19

sstematiseerida, tdelda ja silitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (60%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust suhtlemise olemus ja viisid; kitumine suhtlemissituatsioonides ning toimetulek stressiga; praktilised tegevused (30%): ametkirjade koostamine ja vormistamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad suhtlemise ja asjaajamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

20

2.1.4. Arvutipetus 2n (1T/1PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab oskused teksti- ja tabelittlustarkvara kasutamiseks; pib tundma teksti- ja tabelittluse phioperatsioone, mis on seotud teksti vi tabeli loomise, kujundamise ja vormistamisega; omandab oskused otsida informatsiooni Internetist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. TEKSTITTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Triistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise phivtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja lehekljed. Pise ja jaluse lisamine. igekiri ja selle kontroll. Leheklje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trkkimine. e-kirja koostamine ja saatmine. 3.2. TABELITTLUS JA INFOOTSINGUD. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. Abiteabe kasutamine. Phihlestuse ja triistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru mrgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja krguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Ttamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. igekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi hlestus. Pise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine. Interneti kasutusvimalused, infootsing Internetist. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: arvuti riistvara ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; teksti- ja tabelittluse phinudeid; infootsingu vimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nudeid.

21

oskab: kivitada arvutit, Windowsi programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta, salvestada ja trkkida dokumenti ja tabelit; koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja philisi aritmeetilisi tehteid; lisada teksti vi tabelisse objekte ja diagramme; otsida internetist erialast informatsiooni, seda tdelda ja salvestada; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): praktilised tegevused (90%): tekstittlus, tabelittlus ja infootsingud; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad arvutipetust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

22

2.1.5. Erialane vrkeel 2n (1T/1PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab erialaga seotud vrkeelse snavara, misted ja terminid, enamkasutatavad tvahendid ning kasutusjuhendid; omandab teadmised tde tehnoloogilise jrjekorra kirjeldamiseks vrkeeles; tiendab vrkeele oskust suhtlustasandil. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandanud pitava vrkeele algtaseme. 3. ppesisu 3.1. ERIALASED MISTED JA TERMINID. Erialaga seotud misted ja terminid. Mistete tasemel ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes kasutatavate materjalide nimetused. Ehitamise phietapid ja toperatsioonide jrjekord. 3.2. ENAMKASUTATAVAD TVAHENDID. Ksitriistade ja seadmete nimetused. 3.3. KASUTUSJUHENDID. Snaraamatu abiga erialaste vrkeelsete tekstide lugemine (kasutusjuhendid - seadmetele, materjalidele jms) ning nende thenduse mistmine. Vrkeelse erialakirjanduse kasutamine ja tekstide tlkimine snaraamatu abil. Snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: vrkeelseid erialaga seonduvaid misteid; tvahendite nimetusi; ehitamise etappe; tvahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi; esmaabi andmisel kasutatavat snavara ja vljendeid. oskab: ennast vljendada vras keelekeskkonnas; lugeda snaraamatu abiga erialaseid vrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende thendusest; kasutada vrkeelset erialakirjandust ja on vimeline tlkima tekste snaraamatu abil; koostada ja vormistada vrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada ehitamise phietappe ja toperatsioonide jrjekorda oma erialal; kasutada snaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): erialaga seotud misted ja terminid, enamkasutatavate tvahendite nimed;

23

praktilised tegevused (60%): kasutusjuhendid, toperatsioonide kirjeldamine, snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad erialast vrkeelt. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

24

2.2.

Phipingute moodulid

2.2.1. Joonestamine 2n (1T/1PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nuetest; omandab tjooniste ja skeemide lugemise oskuse ning eskiisjooniste koostamise oskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. JOONESTAMISE ALUSED JA EHITUSJOONESTAMINE. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid, mtkavad. Joonise vormistamise nuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvhendid. Projektsiooni miste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Liked: ristliked, kohtliked, lihtja liitliked. Kujutised ja nende liigid. Joonise mtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias. Nuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi jrgi tjooniste koostamine. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tkitabeli miste. Kujutiste vabakeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad tingmrgid, leppemrgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine. Plaanid: asendiplaan, phiplaan, korruste plaanid, mtketid, mrkteljed. Liked, slmed, detailjoonised. Phiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaaijoonised. Lihtsamate ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste jrgi. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nudeid (formaadid, mtkavad, joonte liigid jms); jooniste mtmestamise nudeid; ldnudeid tehnilise joonise koostamisel; ligete ja vaadete kujutamisphimtteid; ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmrke; tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmrke, leppemrke, lihtsustusi; kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise phimtteid joonisel; keskkonnatehnika jooniste eripra; hoone phiplaane, likeid. oskab: lugeda arhitektuur-ehituslikke tjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mtmeid ja ligetelt krgusi); 25

leida joonistelt vajalikke andmeid; keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mte- ja reguleerseadmete jooniseid; visandada ehituslikke eskiise; kanda korrektselt joonisele mtmeid ja tingmrke; arvutada joonise jrgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust; kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud joonestamise alused; praktilised tegevused (60%): eskiisjooniste visandamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad joonestamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

26

2.2.2. T- ja keskkonnaohutus 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised tkeskkonna mjust ttaja tervisele; omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaasttajate turvalisuse ehitusplatsil; pib tundma konoomse materjalikasutamise phimtteid, mis tagavad keskkonda sstva ehitustegevuse, samuti esmaabi vtteid ja vahendeid; saab ettekujutuse, kuidas toimida tnnetuse korral. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. TTERVISHOID JA TOHUTUS. Tkeskkond: ldnuded, tkoht, manuaalsed ja elektrilised tvahendid. Tohutuse ja ttervishoiu tagamise meetmed. Tkeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tandja ja ttaja kohustused igused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende ige kasutamine. Ttaja vrtegevusest tulenevad ohud ja nende mju tkeskkonnale, kaasttajatele. nnetusoht ja kitumine ohuolukorras. Tnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. 3.2. ESMAABI. Tegutsemine nnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivtted: lmbumise, uppumise haavandite, vereringehirete, prutuse, venituste, verejooksude, mrgituse, vrkehade, luumurdude, pletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid tkohal. 3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. levaade ehitusel kasutatavatest elektrilistest ksitriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag, universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslikurid, segumasinad jms.) nende ldine ehitus (mootor, reduktor, likeorgan), ohutu kasutamine. Seadmete kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, vimsus ja kasutamistingimused. Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilgi korral. Tehnilise protsessi vi tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustdel. Nuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja tiendav juhendamine. 3.4. KESKKOND JA SSTEV ARENG. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Rahvusvaheline keskkonnakaitsealane koost. Eesti Vabariigi osalus rahvusvahelistes keskkonnalepetes. Keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes. Keskkonnaprobleemid Eestis. Sstev areng. Sstva arengu kontseptsioon. Agenda 21 ja sstva arengu programm. 3.5. JTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes. Jtmete teke ja liigitus. Ohtlikud jtmed. Jtmetekke vhendamine, materjalisstvad tvtted, tkultuur. Jtmehooldus ja esmane kitlus. Jtmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil.

27

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: tandja ning ttaja igusi ja kohustusi tkeskkonna ohutuse tagamisel; peamisi ohuallikaid ehitusobjektil; esmaabi ldisi phimtteid; ldisi keskkonnaprobleeme ja sstva arengu phimtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ning olmes; ehitustdel kasutatavaid elektrilisi ksitriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nudeid; elektri- ja tuleohutusnudeid ehitustdel ja ttamisel elektriliste masinate ja mehhanismidega; nudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus); elektrivoolu mju inimorganismile; esmaabi vtteid elektrilgi korral; tulekahju levikut takistavate abinude kavandamise tingimusi; nudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi; levaatlikult signaal- ja tulekustutusssteeme ning nende toimimise phimtteid; jtmekitluse vajadust; ergonoomiliste tvtete vajalikkust; oma vrtegevusest tulenevaid vimalikke riske looduskeskkonnale; keskkonnajuhtimisssteemi phimtteid ja vajalikkust; materjalide korduvkasutamise vimalusi ning sstva ja jtkusuutliku arengu phimtteid. oskab: hinnata tkeskkonna ohutegureid, suudab neid vltida ja/vi nende mju vhendada; tegutseda tnnetuse olukorras ja anda esmaabi; vltida oma tegevusest tulenevaid vimalikke ohte endale, kaasttajatele ja looduskeskkonnale; jrgib kutsealaga seonduvaid ttervishoiu- ja thgieeninudeid, tohutusnudeid, ergonoomilisi soovitusi tkoha kavandamisel ja t organiseerimisel; kituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral; leida ja kasutada teavet tkeskkonda reguleerivatest igusaktidest ning lbib tule- ja tohutusalase sissejuhatava juhendamise; ttada ennast ja keskkonda sstvalt; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tkeskkonna ohutuses; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tkeskkonna ohutust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

28

2.2.3. Ehitusfsika 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma erialaga seonduvaid fsikalisi seoseid; omandab teadmised fsikaseaduste mjust ehituskonstruktsioonidele ja tegevusele. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandatud phikooli fsikakursus. 3. ppesisu 3.1. STAATIKA ALUSED. Jud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Judude liitmine ja lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejudude mramine mitmesuguste lihtsate ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jud ja nende jaotus ( tmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist. Konstruktsioonide tugevdamise vimalused. Lihtsamate tstemehhanismide (kangid, plokid, talid, tungrauad, vintsid) tprintsiip. Kangi phimtte kasutamine tehnikas. levaade koormuste liigitusest ja mjust erinevatele konstruktsioonidele ja erinevatele ehitusmaterjalidele. 3.2. SOOJAFSIKA ALUSED. Ehituse soojafsika phimisted. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende thtsus ehituses. Ruumi sisekliima, nuded. Joon- ja punktklmsillad. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatpide soojapidavuse vrdlemine. Soojustuse paiknemine vlispiirdes (soojustus vljaspool, keskel vi seespool) Mitmekihilise piirded. Temperatuuri muutumise graafiku mitmekihilistes vlispiiretes. Soojapidavuse arvutamine erinevate vlispiirde konstruktsioonide korral. Piirete niiskusreiim. Veeauru sadestumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde hujuhtivus. Ehitustarindi, ktte ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon. Ehitiste, ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse. Piksekaitse. Harjutuslesanded. 3.3. PIIRETE HELIPIDAVUS. Heli ja mra. Helisagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Kaja miste. Kaja vltimise vimalused ruumides. hu- ja lgimra, nende levik ja tkestamise vimalused. Mra mju inimorganismile. Mra mtmise hikud. Resonants ja selle mju. Nuded mrapidavusele. 3.4. ELEKTERIVOOL JA VALGUSTUS. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus. Allikapinge (elektromotoorjud). Takistite ja energiaallikate hendusviisid. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks- ja soojusenergiaks. T ja vimsus. Elektrivoolu magnetvli. Sirgjuhtme magnetvli. Vooluga juhtmele mjuv jud. Rpvoolude vastastikune mju Elektromagnetiline jud. Valguse phimisted ja hikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide loomuliku valgustuse nuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt. Harjutuslesannete lahendamine. 3.5. KESKKONNAPARAMEETRITE MTMINE. Mteriistad. Mteriistade kasutamine. Ohutusnuded mteriistadega ttamisel. Erinevate t- ja elukeskkonda mjutavate parameetrite mtmine ning nende vrdlemine normidega.

29

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitusfsika olemust ja misteid; ehitusfsikas kasutatavaid suurusi, nende thiseid ja mthikuid; erialaga seonduvaid thtsamaid seoseid staatikast, soojafsikast, akustikast, elektrivoolust ja valgustusest; soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise vimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas; judude jaotust ehituskonstruktsioonides; soojuskiirguse ja konvektsiooni thtsust ehituses; hu- ja lgimra leviku mooduseid ja tkestamise vimalusi ehituskonstruktsioonides ja ruumides; niiskus- ja kastepunkti mistet, nende vltimise vimalusi; niiskuse leviku ja selle takistamise vimalusi; elektriliste parameetrite vahelisi seoseid; elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise vimalusi; ruumide valgustusele esitatavaid nudeid. oskab: arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust; leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti); leida vimalusi ehituskonstruktsioonide mrapidavuse tstmiseks; mta erinevaid t- ja elukeskkonda mjutavaid parameetreid ning vrrelda neid normidega; kasutada enamlevinud mteriistu ja jrgida ohutusnudeid ttamisel mteriistadega; mta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mrataset ruumides; lahendada erialaga seonduvaid fsikalisi ksimus- ja arvutuslesandeid; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (70%): pitulemustes mratud teadmised ehitusfsika kohta; praktilised tegevused (20%): keskkonnaparameetrite mtmine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusfsikat. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

30

2.2.4. Ehitamise alused 2n (2T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ehitusalasest mistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja ehitamise etappidest; saab levaade ehitustde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnuetest, ja ehitustid reguleerivatest seadusandlikest aktidest; pib tundma enamkasutatavaid ehitustriistu ja masinaid ning saab levaate t ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. EHITUSALASED MISTED. Ehitusalased misted ja terminid. Ehitusprojektid. Hoonete konstruktsioonid (ehitusalused, vundamendid, seinad, vahelaed, prandad, katused) ja kommunikatsioonid (torustikud, side, elekter). Ehitiste liigitus (otstarve, korruselisus, karkassi tp jms). Ehitamise etapid. levaade konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest ehitusmaterjalidest. levaade ehitusmaterjalide tstuslikust tootmisest Eestis. 3.2. EHITUSTEGEVUSE IGUSLIK REGULATSIOON JA KVALITEEDINUDED. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinuded ehitustdel (RYL lhtuvalt). Ehitustde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine, projekteerimine, ehitusluba, ehitusjrelevalve). Ohtlike tde loetelu ehituses. Ehitusprotsessis osalevad pooled. 3.3. EHITUSTDE ORGANISEERIMISE PHIMTTED. Ehitustde organiseerimine (sh. ehituslikud piirangud hoonestusalal). Ttaja juhendamine ja vljape tkohal. Tohutusnuded ehitustdel (ohutu tkorraldus ehitusplatsil). 3.4. EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VIKEMEHHANISMID. levaade ehitusel kasutatavatest triistadest ja masinatest: ksitriistad, portatiivsed masinad ja tstemehhanismid. 3.5. NUDED MONTAAITDELE JA TROPPIMISELE. Misted ja terminid. Montaatde etapid. Talane juhendamine montaaitdel. Oma tkoha organiseerimine. Troppimise phimtted, nuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tohutus montaatdel. Betoonelementide montaa ja paigaldamise nuded. Monolitiseerimine Puitkonstruktsioonide montaa ja paigaldamise nuded. Metallkonstruktsioonide montaa. Elementide kinnitamine. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaa. Teenistuslikud tstukid. Ohutusnuded tellingute ja tlavade pstitamisel. 3.6. PPEKIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVTETESSE. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitise ja ehitamise misteid ja olemust; ehitise elutsklit, ehitusprojekti olemust; ehitustde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente; omab levaadet ehitustde kvaliteedinuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tde planeerimise phimtetest; 31

oskab: leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja normdokumentidest; nimetada hoonete phikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid nitajaid; kirjeldada ehitustde korraldust ja ehitamise etappe; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

ehitustde organiseerimise phimtteid ja teab ohtlikke tid ehituses; hoonete phikonstruktsioone ja elemente lbi aegade, levaatlikult ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi; ehitusmaterjalide korduvkasutamise vimalusi ja omab levaadet ehitusmaterjalide tootmisest Eesti Vabariigis; tkorralduse phimtteid ehitusplatsil; ehituskestust ja -kvaliteeti mjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nudeid ttaja juhendamisele ja vljappele tkohal; nudeid t ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil; ohumrguannete tpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil; levaatlikult ehitustdel kasutatavate masinate ja vikemehhanismide liigitust, nende valiku, kasutamise ja hoolduse ldiseid phimtteid ttingimustest lhtuvalt; erinevaid tstemehhanisme, kinnitus- ja abivahendeid; kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise phimtteid ehitusplatsil; torn- ja noolkraanade mjupiirkondi, ohutsoone, kraanade t piiranguid ning erinudeid ttamisel hoonete, elektriliinide ja svendite lheduses; ehituststukeid, nende valiku ja paigutuse phimtteid; nudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; ehitusplatsi transpordi liigitust ja korraldust; montaaitdel kasutatavaid misteid, tetappe ja talase juhendamise korda; puit-, metall- ja betoonelementide montaai phimtteid; materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvtu ja ladustamise nudeid; troppimise phimtteid ja tohutust; signaale troppimisel; monteeritavate tellingute ja tlavade paigaldamise nudeid; ttervishoiule ja tohutusele esitatavaid nudeid.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust ehitamise alustest; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

32

2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3n (3T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: saab levaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest; omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest ja kasutusalast; omandab teadmised philistest ehituskonstruktsioonidest, nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest ning konstruktsioonide paigaldamise phimtetest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. EHITUSMATERJALID. 3.1.1. MATERJALIDE OMADUSED. Materjalide fsikalised omadused (mahumass, poorsus, hgroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised omadused (klmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kvadus, hrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, lgitugevus). 3.1.2. PUIT- JA PUIDUPHISED MATERJALID. Puidu liigid, omadused, kvaliteedinuded; puitmaterjali klassifikatsioon (marmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala. 3.1.3. TEHIS- JA LOODUSKIVIMATERJALID. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid jms), valmistamine, omadused ja kasutusala; pletamata tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon) tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala. 3.1.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, profiilid. Mustade metallide kasutusala. Vrvilised metallid ja nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Metallide korrosioon ja kaitse. 3.1.5. MINERAALSED SIDEAINED. Lubi, kips, tsement ja savi- nende omadused, kasutusala. 3.1.6. PLASTMATERJALID. Ehitustdel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala. Plastmaterjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil. 3.1.7. EHITUSSEGUD. Mrdisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud. 3.1.8. SOOJUSTUS- JA HDROISOLATSIOONIMATERJALID. Soojusisolatsioonimaterjalid: Plaatmaterjalid; rullmaterjalid. Villad; vahud nende omadused ja kasutusalad. Hdroisolatsioonimaterjalid: Trvad, kleepmastiksid, emulsioonidomadused, kasutusalad; katusekatte materjalid ; asfaltbetoonid nende omadused ja liigitus. 3.1.9. VIIMISTLUSMATERJALID. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad vrvid, puidukaitsevahendid (lid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid nende liigitus omadused, ja kasutusalad.

33

3.1.10. KESKKONNATEHNIKA MATERJALID. Torude liigitus: teras-, vask-, malm- ja plasttorud. Torude standardid. Torude markeeringud. Torude kasutusala sltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus). Toruliitmike koostamise phimtted. Torustike korrosioonikaitse ja -trje vahendeid ning nende kasutusala. Kommunikatsioonitrasside rajamise ja paigaldamise jrjekord sltuvalt ehitustde etappidest. 3.2. EHITUSKONSTRUKTSIOONID. 3.2.1. EHITUSE ALUSED JA VUNDAMENDID. Looduslikud- ja tehisalused. Vundamendid ja nende liigitus teostuse (laotavad, valatavad, monteeritavad vundamendid jne), materjali ja konstruktsiooni jrgi. Lint-, post-, plaat-, vaivundamendid, nende eripra ja kasutusala. Nuded vundamentide konstruktsioonile ja paigaldamisele. 3.2.2. SEINAKONSTRUKTSIOONID. Seinte liigitus materjali, struktuuri, ttamise iseloomu (kandev-, mittekandev sein) ja asukoha jrgi. Tellisseinad, looduskivist seinad, vikeplokkidest seinad, puitkilp- ja puitsrestikseinad, paneelidest seinad, nuded nende konstruktsioonile ja pstitamisele. Srestikvaheseinad ja tidisvaheseinad. Nuded vaheseinte konstruktsioonile ja kvaliteedile. Meetmed seinte helikindluse ja soojapidavuse kindlustamiseks. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.3. PRANDAD JA VAHELAED. Monoliitprandad ja puitprandad, nende konstruktsioonid. Kvaliteedinuded prandakonstruktsioonide paigaldamisele. Prandate soojustamine. Konstruktsioonide tulekindlus. levaade prandakattematerjalidest, nende paigaldamise nuded. Raudbetoon ja puittaladega vahelaed. Nuded konstruktsioonile ja paigaldamisele. Puitlagede vooderdamine. Ripplagede paigaldamise nuded. Vahelagede soojus- ja heliisolatsioon. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.4. AVATITED. Akende kuju, proportsioonid, standardmdud. Liht-, paaris-, ja mantelraamidega aknaplokid. Aknaraamide sobituvus. Aknaplokkide puitseina ja kiviseina paigaldamise nuded. Aknapiitade- ja raamide tihendamine. Katuseaknad, nende paigaldamise nuded. Ukse kuju, mtmed ja avamise viis. Thtsamad sise- ja vlisukse tbid. Ukseplokid: uksepiidad, piirlauad, lvipakk ja ukseleht. Sileuks, tahveluks, manteltahvlitega uks, pendeluks ja lkanduks, nende erinevused ja paigaldamise nuded. Vravate tbid ja nende paigaldamise nuded. Puitmaterjalist piirdeaedade pstitamise nuded. 3.2.5. TREPID. Trepi vliskuju ja ehitusviis. Trepi mtmed ja astmete moodustamine. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja raudbetoonist trepid. Avariitrepid ja tuletrjeredelid. Treppide ehitamise ja paigaldamise nuded. 3.2.6. KATUSED. Katuse liigitus kuju ja kattematerjali jrgi. Katuse kande- ja kattekonstruktsioonid. Minimaalsed lubatavad kalded. levaade katusekattematerjalidest (puit-, kivi-, plekk- rullmaterjalid jms) ja nende paigaldamise tehnoloogiast. Katuslaed ja mansardkatused, nende eripra ja kasutusala. 3.3. MATERJALIDE MAHU JA KULUARVUTUSED. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitusmaterjalide liigitust; ehitusmaterjalide fsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid nitajaid; erinevate materjalide kasutusala ja valiku phimtteid ttingimustest lhtuvalt; 34

 oskab:

nudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele; keskkonnatehnika valdkonnas kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus); toruliitmike koostamise phimtteid; torustike korrosioonikaitse ja -trje vahendeid ning nende kasutusala; ehitiste konstruktsioone; aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tpe, nende rajamise phimtteid ja kasutatavaid materjale; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tbi vahelisi sltuvusi; nudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede pstitamisele; nudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamise vimalusi; vahelagede traditsioonilisi ja tnapevaseid konstruktsioone; ripplagede konstruktsioone ja ehitamise phimtteid; prandate konstruktsioone, nende ehitamise nudeid; nudeid prandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile; tnapevaseid ja traditsioonilisi prandakattematerjale ja nende paigaldamise nudeid; seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja ttamise iseloomu jrgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende pstitamise tehnoloogiat, nudeid seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile; aknaplokkide tpe, nende paigaldamise ning kinnitamise phimtteid puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise nudeid; thtsamaid sise- ja vlisuste tpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nudeid ja vahetamise tingimusi; levaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid; tnapevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nudeid; nudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituse eripra; erinudeid ttamisel ehitusmlestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise jrjekorda; t- ja keskkonnaohutuse nudeid mullatde teostamisel. seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele; arvestada materjalikulu vastavalt; leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest; kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, prandate ja katuste konstruktsioone; ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist jrjekorda; selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise jrjekorda sltuvalt ehitustde etappidest; selgitada ttervishoiu- ja tohutusnudeid erinevatel ehitustde etappidel; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 35

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (80%): pitulemustes mratud teadmised ehitusmaterjalide ja konstruktsioonid kohta; praktilised tegevused (10%): materjalide mahu ja kuluarvutused; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

36

2.2.6. Ehitusmdistamine 1n (0,5T/0,5PT)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: saab levaate ehitusmdistamise olemusest, selle ldnuetest ja reeglitest; pib tundma topograafiliste plaanide leppemrke, mdistamisel kasutatavaid mteriistu, mrkimisseadmeid; omandab teadmised ehitise elementide mdistamisest ja mahamrkimisest looduses. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Joonestamine. 3. ppesisu 3.1. LEVAADE GEODEESIA ALUSTEST JA MDISTAMISE TEHNOLOOGIAST. Geodeesia miste ja thtsus. Kartograafilised projektsioonid. Topograafiline plaan ja kaart. Plaanide leppemrgid. Mtkava ja mtmed. Mdusuhe ja joonmt. Reeperid, krgusmrgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine. Mtmise ja mrkimise reeglid ja phimtted. Mdistamisel enamkasutatavad mteriistad, mrkimisseadmed ja vahendid (sh lasermteriistad). Ohutusnuded mtevahenditega ttamisel. Horisontaal ja vertikaalmdistamine (sh krguste lekandmine). 3.2. PRAKTILINE T. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide mahamrkimine ja lemtmine. Ehituselementide kontrollmdistamine (tisnurgad, aknaja ukseava suurus jms). Ttamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mteriistadega. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: levaatlikult geodeesia olemust; mdistamise ja mrkimise phimisteid ja ldiseid reegleid; erinevaid mteriistu ja mrkimisseadmeid; tohutusnudeid mteriistadega ttamisel; omab levaadet ehitusmdistamise tehnoloogiast ja ehitise elementide mahamrkimise vtetest. oskab: leida plaanidelt hoone asukoha ja vlisvrkude plaanidelt vrkude ehituse ja asukoha; meeskonna liikmena korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida, kasutada ja hooldada tvahendeid; orienteerida joont maastikul; kanda le krgusmrke; kasutada lihtsamaid mteriistu ja mrkimisseadmed; teostada mtmisi mtlindi ja nivelliiriga; teostada piketaai; mrkida etteantud kaldega nlva looduses; loodida mullet ja mta selle laiust; teostada ehitise elementide kontrollmdistamist;

37

mdistada ehitusmlestiste detaile ja koostada skemaatilisi mtmisjooniseid; ttada ennast ja keskkonda sstvalt; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (45%): pitulemustes mratud teadmised ehitusmdistamise kohta; praktilised tegevused (45%): ehitise elementide mdistamine ja mahamrkimine looduses; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

38

2.2.7. Renoveerimise alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised keskkonnasstliku renoveerimise phimtetest, hoonete ja ehitiste sagedamini esinevatest kahjustustest, nende krvaldamise vimalustest; omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja mlestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab levaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest; saab levaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise vimalustest lammutustdel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. HOONETE EHITUSLOOLINE LEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned. Puitelamu ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmlestiste tunnused. levaade ehitustegevust reguleerivatest muinsuskaitsealastest igusaktidest. 3.2. HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete fsiline ja moraalne vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja vtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevime hindamismeetodid. 3.3. KESKKONNASSTLIKU REKONSTRUEERIMISE PHIMTTED. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja misted. Remonditde phimtted. Uute ja vanade materjalide htesobivus. Vimalused materjalide korduvkasutamiseks, kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja sstva arengu phimtted. 3.4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud lammutustdel. Tkorraldus lammutustdel. T- ja tuleohutusnuded. Tvahendid. Lammutusmeetodid. Tarindite demontaa. Demontaai jrjekord ja vtted. Puidu kaitse. Asbesti lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine. Lammutusmaterjalide korduvkasutus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: levaatlikult ehitusmlestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni; ehitiste restaureerimise ja remonditde phimtteid; ehitusmlestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis; ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi, nende tekkephjuseid ja vltimise vimalusi; konstruktsioonide (alused, vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevime hindamismeetodeid; probleeme ja ohtusid renoveerimis- ja lammutustdel; tkorraldust, t- ja tuleohutusnudeid lammutustdel; konstruktsioonide demontaai jrjekorda ja vtteid; materjalide korduvkasutamise vimalusi ja tehnoloogiat. 39

oskab: leida infot ja kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust, selgitada vlja konstruktsioonide kahjustuste phjusi, visuaalselt hinnata ehitise vi konkreetse konstruktsiooni tehnilist seisukorda; kirjeldada probleeme ja ohte lammutustdel. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust renoveerimise alustest; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad renoveerimise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

40

2.2.8. Hdroisolatsioonitd 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma hdroisolatsioonimaterjale ning hdroisolatsiooni otstarvet ja selle paigaldamist nudvaid kohti; omandab teadmised erinevatest hdroisolatsioonitde teostamise tehnoloogiatest ja hdroisolatsioonitdele esitatavatest kvaliteeditingimustest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. NIISKUS EHITUSKONSTRUKTSIOONIDES. Absoluutne ja suhteline niiskus. Niiskuse kondenseerumine piiretes. Niiskuse mju ehitus- ja soojustusmaterjalidele. Kastepunkt. Hdroisolatsiooni otstarve. Hdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise vtted. Ttervishoiu ja tohutusnuded hdroisolatsioonitdel. 3.2. MAA-ALUSTE EHITISTE HDROISOLATSIOON. Ehitisele mjuv veekoormus (pinnaseniiskus, nrgvesi, surveline pinnasevesi). Erinevad hdroisolatsioonissteemid (vlimine hdroisolatsioon, sisemine hdroisolatsioon). Keldriga hoone hdroisolatsioon. Vundamendi ja pinnasele toetuva pranda hdroisolatsioon. Hdroisolatsiooni teostamine terrassidel ja keldrikorruse lagedel. Kvaliteedinuded ja kontroll. Hdroisolatsioonimaterjalide kaitse vigastuste eest. Nuded drenaaitde teostamisele. levaade hdroisolatsiooni remondi vimalustest. 3.3. HDROISOLATSIOON NIISKETES RUUMIDES. ldised nuded. Aluspindade ettevalmistus. Hdroisolatsioonimaterjalid plaatkatte alla (vbatavad materjalid, rullmaterjalid). Plastisolatsioon. Lbiviikude tihendamine. Kvaliteedinuded ja kontroll. Nuded basseinide, veemahutite hdroisolatsioonile. 4. pitulemused pilane teab ja tunneb: niiskuse mju ehitus- ja soojustusmaterjalidele; hdroisolatsiooni otstarvet; hdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise vtteid; hdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull-, vp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv); lbiviikude tihendamist; keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva pranda hdroisolatsiooni paigaldamise nudeid; hdroisolatsiooni teostamise vtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti hdroisolatsioonimaterjalide kaitse vimalusi vigastuste eest; nudeid drenaaitde teostamisele ja hdroisolatsiooni remondi vimalusi, ttervishoiu ja tohutuse nudeid hdroisolatsioonitde teostamisel. oskab: mrata hdroisolatsiooni paigaldamist nudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel; kirjeldada hdroisolatsiooni paigaldamistde tehnoloogilist jrjekorda hoone erinevates osades. 41

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised hdroisolatsioonitde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad hdroisolatsioonitid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

42

2.2.9. Krohvimistd 8n (2T/3PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma krohvimisel kasutatavaid materjale, tvahendeid ja seadmeid; omandab iged tvtted ja krohvimistde tehnoloogia ning teadmised kvaliteedi- ja tohutusnuetest krohvimistdel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Krohvi otstarve ja liigid. Krohvimrdid, nende valmistamine ja omadused. Snteetilised pinnakattematerjalid. Lihvmaterjalid. Triistad, vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldamine. Tellingud ja tlavad, nuded nende paigaldamisel. Tohutusnuded krohvimistdel. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pindade puhastamine, loodimine ja majakate paigaldamine. Niiskustkketd. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine. 3.4. KROHVIMISTDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Tvtted krohvimistdel. Mrdi pinnalekandmise viisid (ksitsi krohvimine; masinkrohvimine; krohvikihi tasandamine). Nurkade ja avaklgede krohvimine. Kverpindade krohvimine. Sirgjooneliste tmmiste tegemine. marpindade krohvimine. Krohvissteemid: soojustuskrohvid, armeeritud krohvid (sh dekoratiivkrohvid: pritskrohv, terrasiitkrohv, graniitpesukrohv, kivipurukrohv, vrvilised krohvid). Krohvissteemide kasutusalad ja paigaldamise nuded. Kvaliteedinuded krohvimistdel ja kontrolltoimingud. 3.5. KROHVITUD PINDADE REMONT. Defektide ja vigade parandamine, krohvitmmiste tegemine; fassaadide renoveerimine. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: krohvitde materjale; krohvitriistu, seadmeid ja vahendeid ning nende hooldamist; krohvitde tehnoloogilist jrjekorda; kvaliteedinudeid ja kontrolltoiminguid; nudeid inventaarsete tellingute paigaldamisele; nudeid krohvimrtide valmistamisele; ttervishoiu ja tohutuse nudeid. 43

oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada ja kasutada erinevaid krohvimrte vastavalt aluspinnale ja ttingimustele; valmistada tks ette aluspinda; paigaldada krohvimajakaid; teostada tasapinnalist krohvimist tde iges tehnoloogilises jrjekorras, kasutada igeid ja ratsionaalseid tvtteid; viimistleda aknaavasid ja nurki; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised krohvimistde kohta; praktilised tegevused (70%): tuleb sooritada jrgmised proovitd: krohvida aknaava sisaldav soojustatud sein, kusjuures tlesanne sisaldab he sisemise ning he vlimise nurga vormistamist; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad krohvimistid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

44

2.2.10. Tasandustd 8n (1T/4PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab kogemuse tasandustde thtsusest tpindade ettevalmistamisel viimistlustdeks; omandab pindade ettevalmistamise tehnoloogia; pib tundma tasandustde kigus erinevate pindade ettevalmistamisel kasutatavaid materjale ning tvahendeid, tohutuse- ja kvaliteedinudeid tasandustde teostamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ja Krohvimistd. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Tasandussegude ja pahtlite liigid, nende kasutusala. Armeerimis- ja vuugititematerjalid, nende kasutamistingimused. Tasandustdel ja pahteldamisel kasutatavad triistad, seadmed ja mehhanismid, nende kasutamistingimused ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINNA ETTEVALMISTAMINE. Aluspinna levaatus. Vigastuste mramine. Aluspindade ettevalmistamine: aluspinna puhastamise meetodid ja selleks kasutatavad vahendid, seadmed ja mehhanismid; iged tvtted. Tohutus aluspindade ettevalmistamisel. 3.4. TASANDUSTDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Tvtted pahteldamisel ja tasandustdel. Pindade mehaaniline ttlemine, vajalikud tvahendid. Laepindade tasandustd. Prandate tasandustd. Pindade tasandamine kuivades ja niisketes ruumides, materjalide valik; kallete valamine. Pahteldamine: pahteldamise meetodid (koht, laus- ja peenpahteldus). Tohutus tasandustdel, kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: tasandustdel ja pahteldamisel kasutatavaid materjale ning tvahendeid nende erisusi sltuvalt aluspinna tbist ja ruumi otstarbest; tasandussegude ja pahtlite liike ning kasutusala; pindade tasandustde ja pahteldamise tehnoloogilist jrjekorda; tasandatud pindadele esitatavaid kvaliteedinudeid; ttervishoiu- ja tohutusnudeid. 45

oskab:

korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu; valida pahtleid ja tasandussegusid sltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tbist; teostada tasandustid ja pahteldada vastavalt tde tehnoloogilisele jrjekorrale, kasutada igeid ja ratsionaalseid tvtteid; jrgida tasandustdel ja pahteldamisel tde tehnoloogilist jrjekorda; jrgida ttervishoiu ja -ohutusnudeid tde teostamisel; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised tasandustde kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused tasandustde kohta, sooritada jrgmised proovitd: pinna tasandamine ja lauspahteldus; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tasandustid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

46

2.2.11. Maalritd 8n (2T/3PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma maalritdel kasutatavaid materjale ja tvahendeid, tohutuse- ja kvaliteedinudeid maalritde teostamisel; omandab teadmised ja oskused maalritde teostamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ja Tasandustd. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Vesialuselised- ja veevabad vrvid. Side- ja titeained. Pigmendid, lahustid ja vedeldid. Peitsid, puidukaitsevahendid. Lisaained nende liigitus, koostis, omadused ja kasutamistingimused. Erinevate ksitriistade ja mehhanismide liigitus, kasutamistingimused ja hooldamine. Vrvimistdel kasutatavad abivahendid. Vrvikihi paksuse mtmisvahendid. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Tasandussegude ja pahtlite liigid, nende kasutusala. Armeerimis- ja vuugititematerjalid, nende kasutamistingimused. Tasandustdel ja pahteldamisel kasutatavad triistad, seadmed ja mehhanismid, nende kasutamistingimused ja hooldamine. Aluspinna levaatus. Aluspindade ettevalmistamine (aluspinna puhastamise meetodid), kasutatavad vahendid, seadmed ja mehhanismid. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tvtted tasandustdel. Pindade mehaaniline ttlemine, vajalikud tvahendid. Pindade tasandamine kuivades ja niisketes ruumides, materjalide valik. Pahteldamise meetodid (koht, lauspahteldus). Lubikrohviga saavutatavad tasandatud pinnad. Ttervishoid ja tohutus tasandustdel. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 3.3. MAALRITDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Vlis- ja sisevrvimine (uued pinnad): aluspinna levaatus; pindade ettevalmistamine (puhastamine, immutamine, kruntimine); erinevate pindade (puit-, metall-, mineraalpinnad) katmine vrvi, laki, lasuurvrviga. Varem vrvitud pinnad: vanade vrvikihtide eemaldamine keemilise-, termilise ja mehaanilise meetodiga; pindade pesemine; hooldusvrvimine. Vrvitud pindadele esitatavad kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Vrvikihtide defektide tekkephjused ja nende krvaldamise vimalused. Vrvikihi paksuse mtmine nii elektrooniliselt kui mehaaniliselt. Ttervishoiu- ja tohutusnuded maalritde teostamisel.

47

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: vrvipetuse ja kujunduse aluseid; vrvide ja teiste pinnakattematerjalide liike ja nende omadusi; maalritdel kasutatavaid triistu, seadmeid ja materjale; maalritdele esitatavaid kvaliteedinudeid; maalritde tehnoloogilist jrjekorda; puidust ja metallist tellingute ning tlavade paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid maalritdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; paigaldada tlavasid ja tellinguid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; paigaldada tlavasid ja tellinguid; valida vrvi tpi ja teisi pinna kattekihte ning tvahendeid vastavalt ruumi otstarbele ja vrvitavale aluspinnale; teostada maalritid vastavalt tde tehnoloogilisele jrjekorrale, kasutades igeid ja ratsionaalseid tvtteid; jrgida ttervishoiu ja -ohutusnudeid maalritde teostamisel; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised maalritde kohta; praktilised tegevused (60%): pitulemustes mratud oskused maalritde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad maalritid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

48

2.2.12. Rullmaterjalide paigaldamine 3n (1T/1PT/1P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised viimistlustdel kasutatavatest rullmaterjalidest ja liimidest, samuti rullmaterjalide seintele ja prandatele paigaldamise tehnoloogiast; pib tundma kasutatavaid tvahendeid, tohutuse- ja kvaliteedinudeid rullmaterjalide paigaldamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Tasandustd. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Rullmaterjalide (seina- ja prandakattematerjalide) liigitus, markeering, omadused ja kasutusalad. Rullmaterjalide tingmrgid. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad liimid (valmisliimid, valmistatavad liimid) ja mastiksid, nende silitamine ja kasutamise tingimused. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad triistad ja seadmed. Tvahendite hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindadele esitatavad nuded sltuvalt rullmaterjali liigist. Pindade niiskussisalduse mtmine. Aluspinna Tasandus segud ja pahtlid, nende kasutamistingimused. Aluspindade tasandamine. 3.4. RULLMATERJALIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Ttervishoiu ja ohutusnuded seinakatte- ja prandakattematerjalide paigaldamisel. Seinakattematerjalide (tapeedid jm seinakattematerjalid) paigaldamise tehnoloogia: paani pikkuse mramine; liimide ja kliistrite valmistamine; rullmaterjalide likamine ja kliisterdamine; esimese paani paigaldamine, sise- ja vlisnurga kleepimine; levaatus ja vigade krvaldamine; kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Prandakattematerjalide (rull-, vaip-, jms.) paigaldamise tehnoloogia tasapinnaline mtmine ja mrkimine; prandakattematerjali paanideks likamine; prandale kinnitamise meetodid; henduskohtade vuukimine; kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: seina- ja prandakattematerjalide liigitust; aluspinnale esitatavaid nudeid, sltuvalt rullmaterjali liigist; tde tehnoloogilist jrjekorda seinakattematerjalide paigaldamisel; tehnoloogilist jrjekorda prandakattematerjalide paigaldamisel; rullmaterjalidega kaetud pindadele esitatavaid kvaliteedinudeid; 49

puidust ja metallist tellingute ning tlavade ehitamise ning paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid rullmaterjalide ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel.

oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; paigaldada tlavasid ja tellinguid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida rullmaterjali paigaldamise tehnoloogiat sltuvalt materjali liigist; paigaldada seinakattematerjale (tapeete jm seinakattematerjale) vastavalt tde tehnoloogilisele jrjekorrale, kasutada igeid ja ratsionaalseid tvtteid; viimistleda sise- ja vlisnurka vastavalt ehituskvaliteedi nuetele; jrgida ttervishoiu- ja tohutusnudeid rullmaterjalide paigaldamisel; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised rullmaterjalide paigaldamise kohta; praktilised tegevused (60%): pitulemustes mratud oskused rullmaterjalide paigaldamise kohta, tuleb sooritada jrgmised proovitd: tapeetida pind, mis sisaldab avasid, leminekuid teistele viimistlusmaterjalidele, sisemisi- ja vlimisi nurkasid; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad rullmaterjalide paigaldamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

50

2.2.13. Plaatimistd 8n (1T/4PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma tehis- ja looduskivist plaatmaterjale ja ksitsema plaatimistdel kasutatavaid tvahendeid; omandab oskused tehis- ja looduskivist plaatmaterjalide paigaldamise tehnoloogiast; pib tundma tohutuse- ja kvaliteedinudeid plaatimistde teostamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, Krohvitd ja Tasandustd. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Plaatmaterjalide liigitus sltuvalt tootmistehnoloogiast. Plaatmaterjalidele esitatavad kvaliteedinuded. Plaatmaterjalide omadused: veeimavus, ilmastiku- ja kulumiskindlus. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad mrdid (tava-, kiirkivinevad- ja remondimrdid), nende valmistamise tehnoloogia ja kasutamine. Nuded mrtide silitamisele. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad muud materjalid: vuugisegud, silikoonid. Nuded vuugisegude ja silikoonide kasutamiseks ja silitamiseks. Plaatimistdel kasutatavad triistad (sh kontrollmteriistad) ja -vahendid, nende ksitsemine ja hooldamine. Vuukimisel ja silikoonimisel kasutatavad triistad ja -vahendid. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.4. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindade levaatus ja plaatimiseks ettevalmistamine. Hdroisolatsioonile ja niiskustkkele esitatavad nuded, tde teostamise tehnoloogiline jrjekord. Niiskustkke paigaldamine ja hdroisolatsioonitd. Prandapindade kallete valamine. 3.5. PLAATIMISTDE TEHNOLOOGIA JA PLAADITUD PINDADE REMONTIMINE. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja vahendite valik. Plaatmaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Ttervishoiu- ja tohutusnuded plaatimistdel. Erinevate seina- ja prandapindade plaatimine: plaadijaotuskavandi koostamine; seinapindadel juhtlaudade kinnitamine, prandapindadel prandatelje maha mrkimine; plaatide likamine ja paigaldamine; erinevate materjalide ja pindade liitekohad. Vuukimine: seina- ja prandapindade ettevalmistamine vuukimiseks; reljeefsete pindade vahatamine, plaaditud pindade vuukimine; liikuvate vuukide tihendamine, lbiviikude silikoonimine ja viimistlemine. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Plaaditud pindade hooldamine.

51

Pinnaseisundi mratlemine. Materjalide ja tvahendite valimine. Tde teostamise tehnoloogiline jrjekord sltuvalt pinna seisundist ja vigastuse liigist. Kvaliteedinuded ja t ohutu korraldamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: plaatimistdel kasutatavaid tehis- ja looduskivist materjale; niiskustkke ja hdroisolatsiooni thtsust ning paigaldamise tehnoloogiat; erinevate pindade (kuivkrohvplaat-, tellis-, betoon- ja tulepsivad pinnad jms) plaatimistde tehnoloogilist jrjekorda; plaaditud seina- ja prandapindadele esitatavaid kvaliteedinudeid; puidust ja metallist tellingute ning tlavade paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid plaatimistdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; paigaldada tlavasid ja tellinguid; arvestada materjalikulu ja mahtu lhtuvalt plaaditavast pindalast, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida sltuvalt aluspinnast plaatmaterjale ja kinnitusmrte; tdelda ja paigaldada plaatmaterjale; paigaldada hdroisolatsiooni; vuukida plaaditud pindu; kontrollida teostatud tde kvaliteeti; krvaldada plaatkattes tekkinud defekte; jrgida ttervishoiu ja -ohutusnudeid plaatimistde teostamisel; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised plaatimistde kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused plaatimistde kohta, tuleb sooritada jrgmised proovitd: plaatida sein, mille tlesandes sisaldub pilt vi erinevad kujundid, mis eeldavad plaatide likamist kaare- ja mingi muu geomeetrilise kuju jrgi; plaatida prandapind, mille tlesanne sisaldab vee ravoolutrappi koos sinna juurdekuuluvate kalletega; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad plaatimistid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

52

2.3.

Valikpingute moodulid

2.3.1. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 3n (1T/1PT/1P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid kinnitus- ja tvahendeid; omandab teadmised ja oskused kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise viimistlemise nuetest sh remonditde teostamisest; saab levaate kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavatest kvaliteedinuetest; omandab teadmised ttervishoiu ja tohutuse nuetest kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused. Nuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused; konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise t- ja abivahendid, nende kasutamistingimused. Tvahendite hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja -vahendite valik. Materjalide kulu arvutused. Kuivkrohvplaatide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Tvtted kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. Karkassi ehitamine puit- ja metallkonstruktsioonile. Kuivkrohvplaatide ttlemine (likamine, kumerad pinnad ja voltimine). Kuivkrohvplaadist seinte ja vaheseinte paigaldamine. Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamine. Kuivkrohvplaadist prandad, nuded prandate paigaldamisele. henduskohtade ttlemine; kvaliteedikontroll. Lagede-, seinte ja prandate soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamine. Niisketes ruumides hdroisolatsiooni teostamine. Lbiviikude vormistamine. Ttervishoiu ja tohutusnuded kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel. Paigaldatud konstruktsioonidele esitatavad kvaliteedinuded. 3.4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONTIMINE. Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste parandamine (lgijljed, kruvipead, augud jms). Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele.

53

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja tvahendeid; kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat; elektri- ja tuleohutusnudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel; soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat; kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta; kasutada ja hooldada triistu ja -vahendeid; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja prandate kuivkrohvkonstruktsioone; tdelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate; kontrollida tehtud tde kvaliteeti; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise kohta; praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada jrgmised proovitd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepsed; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

54

2.3.2. Krohvi- ja kipsitd 8n (2T/3PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised krohvimistdel kasutatavatest tnapevastest ja traditsioonilistest materjalidest, tvahenditest; omandab krohvimis- ja kipsitde tehnoloogia ning teadmised stukkdekoori valmistamiseks, saab levaate kvaliteedinuetest ja tohutusnuetest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Tkeskkonna ohutus, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Krohvi otstarve ja liigid. Tnapevased krohvimrdid, nende omadused ja valmistamine. Traditsioonilised krohvimrdid (liigid, omadused, kasutamine). Lubja kasutamine krohvimrdis (pletamine, kustutamine, kivistumine). Lubimrdi omadused ja koostis. Lihvmaterjalid. Triistad (sealhulgas traditsiooniliselt kasutatavad), tvahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused, hooldamine. Tellingud ja tlavad, nuded nende paigaldamisel. Tohutusnuded krohvimistdel. 3.2. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Erinevate pindade (puit, kivi, betoonpinnad.) ettevalmistamine krohvimiseks. Pindade puhastamine, loodimine ja majakate paigaldamine. Niiskustkketd. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine. Ttervishoid ja tkeskkonna ohutusnuded. 3.3. KROHVIMISTDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Tvtted krohvimistdel. Mrdi pinnalekandmise viisid (ksitsi ja masinkrohvimine). Nurkade ja avaklgede krohvimine. Ngus- ja kumerpindade krohvimine. Sirgjooneliste tmmiste tegemine soonte ja karniiside tegemine ja krohvimine (abloonide valmistamine). Erinevad krohvitbid soojustuskrohvid, armeeritud krohvid dekoratiivkrohvid: pritskrohv, terrasiitkrohv, graniitpesukrohv, kivipurukrohv, vrvilised krohvid silekrohv, jmekrohv, kellu- ja kindakrohv jms.).kasutusalad ja paigaldamise nuded.. Krohvimine lubimrdiga (segu valmistamine, krohvikihid, majakad ). Krohvitud pindade viimistlemine (vrvi valmistamine, toonimine, pinnalekandmine,). levaade krohvimaalingutest. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud krohvimistdel. Ttervishoid ja tkeskkonna ohutusnuded. 3.4. KIPSITD JA STUKKDEKOOR. Stukkdekoori ajalugu (erinevad ajastud ja stiilinited, tuntumad meistrid). Kipsi liigid ja omadused, lisandid. levaade kipsi saamisest. Traditsioonilised tvtted ja tehnikad. Stukkdekoori (ehk kipstmmiste) ja kaunistuste (sh kipsmarmori) valmistamise meetodid, kasutatavad tvahendid. Kipsivormi valamine. Kipstmmiste ja stukkornamendi kinnitamine, pinnattlus. Viimistlemine, (vrvimine, kuldamine). Pindade dekoratiivviimistlus. Ttervishoid ja tkeskkonna ohutusnuded. 3.5. KROHVITUD PINDADE JA STUKKDEKOORI RESTAUREERIMINE. Krohvitud pinna seisundi uurimine ja hindamine, vajadusel dokumenteerimine. Krohvide koostise uuringud. Krohvikahjustused (praod, murenemine, vrvikahjustused). Krohvitud pinna parandamine (mrdi koostise mramine, kihtide kinnitamine, paikamine), kasutatavad abivahendid ja tvtted. Defektide ja vigade parandamine, krohvitmmiste parandamine. 55

Uue ja vana krohvipinna hitamine. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Ttervishoid ja tkeskkonna ohutusnuded. Kahjustuste mramine ja dokumenteerimine. Kipsist jljendi tegemine. Vormide ja mudelite valmistamine, erinevad vimalused. Materjalide ja tvahendite valik. Stukkornamendi vi karniisi puhastamine ja sondeerimine. Injitseerimine (sissevalu) ja ttlemine. Stukkornamendi kinnitamise vtted. Viimistlemine ja vrvimine. Ttervishoid ja tkeskkonna ohutusnuded. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: krohvimistdel kasutatavaid kaasaegseid ning traditsioonilisi materjale, triistu, seadmeid ja vahendeid; nudeid inventaarsete tellingute paigaldamiseks; erinevate pindade krohvimiseks ettevalmistamise meetodeid ja vtteid; mittekrohvitavate pindade kaitsmise phimtteid ja vimalusi; erinevaid krohvitpe ja krohvimrtide valmistamise viise; krohvimistde tehnoloogilist jrjekorda ja krohvitud pindade viimistlemise vtteid; krohvide koostise uuringute tegemise phimtteid; krohvide (sh krohvitmmiste) parandamise vimalusi; stukkdekoori ajalugu ja stiiliniteid; stukkornamendi erinevate kahjustuste tekkephjusi; stukitdel (sh stukkmarmori tegemisel) kasutatavaid materjale; stukkornamendi restaureerimiseks vajalikke tvtteid ja stuki kinnitamise phimtteid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta, valida, ksitseda ja hooldada tvahendeid; valmistada ja kasutada kaasaegseid ja traditsioonilisi krohvimrte vastavalt aluspinnale ja t tingimustele; valmistada krohvimiseks ette aluspinda ja paigaldada krohvimajakaid; teostada tasapinnalist krohvimist tde iges tehnoloogilises jrjekorras, kasutades ratsionaalseid tvtteid; viimistleda aknaavasid ja nurki; teostada vajalikke kontrolltoiminguid; valmistada ja kasutada lubivrvi; mrata krohvitud pindade seisundit; parandada krohvitud pindasid (kinnitada irdunud krohvi, sh injitseerida liimaineid); teostada stukitid; valida meetodit ja materjale stukikahjustuse krvaldamiseks; puhastada stukkornamenti liigsest kattekihist; valmistada stukkornamendi vorme ja mudeleid; valmistada lihtsamaid puuduvaid stukkdetaile; kinnitada stukkdetaile lakke ja seinale; tdelda kahjustatud karniise kohapeal; valmistada kipskaunistusi ning neid viimistleda ja kinnitada; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

56

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised krohvi- ja kipsitde kohta; praktilised tegevused (60%): pitulemustes mratud oskused krohvi- ja kipsitde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad krohvi- ja kipsitid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

57

2.3.3. Kujundamise alused 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised interjri stiilidest ja trendidest ja vrvuse mjust inimesele; pib valima ja kombineerima vrve arvestades ruumi otstarvet. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Tasandustd ja Maalritd. 3. ppesisu 3.1. INTERJRI AJALOOLISED STIILID. Viimistluse Eesmrk Ehitus- ja interjristiilid, nende ajalooline areng. Kaasaegsed sisustusteooriad. 3.2. VRVUSED JA NENDE KASUTAMINE. Vrvipshholoogia. Vrvismboolika. Vrvikombinatoorika (vrvikontrastid, -harmoonia, - perspektiiv). Valgus ja vrv. Materjal ja vrv. Vrvide segamine ja toonimine. Vrvikaardid. Vrvitrendid. 3.3. RUUMIDE KUJUNDAMINE. Ruumi- ja vrvilahenduse kavandamine (ruumi otstarve ja kujundus). Dekoratiivsed sisekujunduselemendid (vrvid, mustrid, tekstuurid) ja nende kasutamine ruumide kujundamisel. Materjalide ja tehnoloogia kombineerimine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: harmoonilise elukeskkonna kujundamise phimtteid; vrvuse omadusi ja mju inimesele; vrvuste smboolikat; dekoratiivseid ruumikujunduslikke elemente. oskab: valida ja kombineerida vrve ja materjale lhtuvalt vrvuspetusest ja ruumi otstarbest; kombineerida erinevaid viimistlusmaterjale. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (70%): pitulemustes mratud teadmised kujundamise aluste kohta; praktilised tegevused (20%): pitulemustes mratud oskused kujundamise aluste kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kujundamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

58

2.3.4. Viimistlustd 8n (2T/3PT/3P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised tasandustde thtsusest pindade ettevalmistamisel viimistlustdeks; pib tundma pindade dekoreerimisel kasutatavatest klassikalistest ja kaasaegsetest viimistlusmaterjalidest ja tde tehnoloogiast ning omandab oskuse valmistada ajaloolisi vrvisegusid; ppija tutvub viimistletud pindade taastamisel kasutatavate restaureerimisvtetega. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ja Tkeskkonna ohutus. 3. ppesisu 3.1. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Tasandussegude ja pahtlite liigid, nende kasutusala. Armeerimis- ja vuugititematerjalid, nende kasutamistingimused. Tasandustdel ja pahteldamisel kasutatavad triistad, seadmed ja mehhanismid, nende kasutamistingimused ja hooldamine. Aluspinna levaatus. Aluspindade ettevalmistamine (aluspinna puhastamise meetodid), kasutatavad vahendid, seadmed ja mehhanismid. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tvtted tasandustdel. Pindade mehaaniline ttlemine, vajalikud tvahendid. Pindade tasandamine kuivades ja niisketes ruumides, materjalide valik. Pahteldamise meetodid (koht, lauspahteldus). Lubikrohviga saavutatavad tasandatud pinnad. Ttervishoid ja tohutus tasandustdel. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 3.2. MAALRITD. Vesialuselised- ja veevabad vrvid. Vrvi osised (side- ja titeained, pigmendid, lahustid , vedeldid, lisa-ja abiained), nende omadused ja kasutamine. Peitsid, puidukaitsevahendid. Erinevate ksitriistade ja mehhanismide liigitus, kasutamistingimused ja hooldamine. Tde tehnoloogiline jrjekord. Materjalide ja tvahendite valik. Vlis- ja sisevrvimine (aluspinna levaatus; pindade ettevalmistamine (puhastamine, immutamine, kruntimine); erinevate pindade (puit-, metall-, mineraalpinnad) katmine vrvi, laki, lasuurvrviga). Vanade vrvikihtide eemaldamine keemilise-, termilise ja mehaanilise meetodiga, pindade pesemine, hooldusvrvimine. Vrvitud pindadele esitatavad kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Vrvikihtide defektide tekkephjused ja nende krvaldamise vimalused. Ttervishoid ja tohutusnuded maalritde teostamisel. Dekoratiivviimistlemine. Vrvuspetuse ja kujundamise alused. Vrvuse mju inimesele ja ruumile. Vrvide valik sltuvalt ruumi otstarbest ja asukohast Keskkonnatingimuste mju vrvitud pindadele. Vrvikasutuse ajalooline levaade. levaade vrvusteooriast, dekoratiivvrvimise ajaloost. traditsioonilised vrvid (lubivrv, linalivrv, trv, kaseiinvrv, jms) nende koostis ja omadused. levaade erinevate vrvide valmistamisest ja kasutamise tingimustest. Kaasaegsed efektvrvid. Pinnakaitsemeetodid, kasutatavad materjalid (vahad, lakid ja vrnitsad; lasuurid, peitsid). Dekoratiivviimistluseks vajalikud tvahendid ja abimaterjalid, nende kasutamise tingimused. Ettevalmistatud aluspinna seisundi hindamine. Tvahendite hooldamine. Tde tehnoloogiline jrjekord.

59

Viimistluslahenduse koostamine. Vrvide toonimine. Erinevate pindade ettevalmistamine (kruntimine, vrvimine, lakkimine, vahatamine). Vrviefektid (ksna, pintsli, rulli , tekstiili, paberi jms kasutamine). Tekstuuriefektid (kivi, nahk, kraklee, krohv). Klassikalised efektid (aaderdamine, marmoreerimine, kuldamine). Metalliefektide tegemine. Mustrid ja motiivid (ornamendid, templid, abloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud). Pindade katmine tekstiiliga ja tapeediga. Ttervishoid ja tohutusnuded. 3.3. VRVITUD PINDADE KONSERVEERIMINE JA RESTAUREERIMINE. Restaureeritava/ konserveeritava pinna vrtuskriteeriumid, sellest lhtuv meetodite valik. Kahjustuste tbid ja vrvipinna seisukorra hindamine. Ennetav konserveerimine (vltimaks vimalikke lisakahjustusi). Tehnilise seisukorra visuaalne hindamine. Restaureeritava pinna sondeerimine, avamine, proovide vtmine. Laboratoorsete- ja arhiiviuuringute vimalused. Pindade ettevalmistamine (erinevate vrvikihtide avamine, uurimine, kahjustatud kihtide eemaldamine). Puhastamiseks vajalikud tvtted, materjalid, tvahendid lhtuvalt materjalist. Eriti vrtuslike pindade, sondaaide silitamise ja eksponeerimise phimtted ja tingimused. Pragude-irdumiste tited (suurema vi viksema fraktsioonilised materjalid). Pudedate struktuuride impregneerimine, injitseerimine (mrdid, liimid, vesiklaas jms.). Tvtted, materjalid (liimid, pigmendid, sideained jm abimaterjalid) ja tvahendid tekkinud vrvikahjustuste krvaldamisel. Tonaalsuse mramine ja vajalike vrvitoonide segamine. T teostuse aruandlus (anals). Protseduuri kirjeldus. Ttervishoid ja tohutus. 3.4. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: aluspindade ettevalmistamisel kasutatavate tasandussegude ja pahtlite liike ning tvahendeid, nende valiku phimtteid sltuvalt aluspinna tbist ja ruumi otstarbest; tde tehnoloogilist jrjekorda pindade tasandamisel ja pahteldamisel; vrvuspetuse aluseid ning vrvuste mju inimesele ja ruumile; maalritdel kasutatavaid materjale, triistu ja seadmeid; tde tehnoloogilist jrjekorda maalritdel; traditsiooniliste vrvisegude koostist, nende valmistamise viise ja kasutusvimalusi; varemvrvitud pindade restaureerimisele esitatavaid nudeid; vrvitud pindade enamlevinud kahjustuste tekkephjusi ja neid ennetavaid abinusid; ajastutele vastavaid dekoreerimisvtteid ja sellest tulenevaid seinajaotuse klassikalisi phimtteid; vrvipindade aluste kinnitamise vtteid; vrvikahjustuste likvideerimiseks vajalikke tvtteid; nudeid kultuurimlestisega ttamisel; ttervishoiu ja tohutuse nudeid. oskab: hinnata restaureeritavate pindade kahjustusi ja nende tpe;

60

sltuvalt vrtuskriteeriumist ja vrvipinna seisukorrast valida iget restaureerimismeetodit; konserveerida ja restaureerida varemvrvitud pindasid; tde teostamisel lhtuda muinsuskaitselistest eritingimustest; korraldada nuetekohaselt oma tkohta, valida ja hooldada tvahendeid; valida ja kasutada pahtleid, tasandussegusid ja vrvitpe sltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tbist; arvestada viimistlusmaterjalide kulu ja vajadust; teostada tasandustid ja maalritid, jrgides tde tehnoloogilist jrjekorda ning kasutades igeid ja ratsionaalseid tvtteid; koostada viimistluslahendust ja toonida vrve; teostada erinevate pindade eelttlust dekoratiivviimistluseks; kasutada ja valmistada ajaloolisi vrvisegusid (lubivrv, linalivrv, kaseiinvrv jms); kasutada pinnaviimistlusaineid (vahad, lakid ja vrnitsad; lasuurid, peitsid); hinnata pinna vi eseme seisundit; uurida vrvikihte, teostada vrvisondaae, neid eksponeerida ja eemaldada kahjustatud kihte; teostada tekstuuri-, metalli- ja klassikalisi efekte (aaderdamine, marmoreerimine); katta viimistletud pindu mustrite ja motiividega (ornamendid, templid, abloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud); ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised viimistlustd kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused viimistlustde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad viimistlustid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

61

2.3.5. Puhastustd 5n (1T/2PT/2P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et pilane: omandab teadmised ja esmased oskused puhastus- ja koristustde kvaliteetseks, tervist, keskkonda ja ressursse sstvaks teostamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Tkeskkonna ohutus, Kinnisvarahoolduse alused, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Puhastusainete ldiseloomustus, nuded nende hoiustamisele ja keskkonnasbralikule kasutamisele. levaade puhastuskeemiatoodetest. Puhastamise keemilised protsessid (keskonna happelisus, pH, leelised). levaade philistest puhastusel kasutatavatest tvahenditest, nende hoiutingimused. Kaasaegne puhastustehnika ja selle kasutamise nuded. Triietus. Ttervishoiu ja tohutusnuded. 3.2. SISEKORISTUS. Puhtustase. Puhtuse kvaliteeditase. Kvaliteedikontroll. Ruumi kasutusotstarve ( phiotstarbelised, ldkasutatavad, tehnilised ruumid jms.). Puhastustde perioodilisus. Mustuse liigid. Erinevate pindade mrdumise ja saastumise phjused. Erinevate pinnakatete (puit, PVC, kivi, riie, keraamika, metallid jms.) hooldusjuhendid. Puhastamise mju t, elu ja looduskeskkonnale. Puhastamise meetodid (kuiv-, vheniiske, niiske ja mrgpuhastus). Sgavpuhastus. Ergonoomia ja tervist sstavad tvtted. Enamlevinud pinnakattematerjalide (PVC, linoleumi, kivi, parkett jms.) hooldamine, puhastamine ja kaitsettlus. Hooldus- ja phikoristus erinevates t- ja olmeruumides (akende ja klaaspindade puhastamine, seinte ja uste puhastamine, prandate puhastamine ja hooldamine; treppide ja trepikodade puhastamine sh graffitimrdumise ning teiste keerukate mrdumiste eemaldamine). Ehitusjrgne koristamine. Ventilatsiooni, mahutite ja teiste seadmete ja ssteemide puhastamine. Jtmed (olmeprgi, biojtmed, papp ja paber, klaas, metall, plast, ehituspraht, keskkonnale ohtlikud), nuded jtmete esmakitlemisele. Kahjurite ja nriliste trje. Tervisekaitse, t- ja kasutajaohutus. 3.3. EHITISTE VLISPIIRETE JA TARINDITE PUHASTAMINE. Tde ohutus nii tegijatele kui kolmandatele isikutele. Ohutsooni piiramine ja mrgistamine. Hoone fassaadide puhastamine. Akende ja vitriinide pesemine. Katuste puhastamine lumest, jst, lehtedest. Vlistreppide puhastamine. Tervisekaitse ja tohutusnuded. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: mustuse tekkimise, pindade mrdumise ja saastumise phjuseid; puhastuskeemiatooteid, nende kasutamise tingimusi ja hoiustamise nudeid; kaasaegseid tvahendeid; erinevaid puhastamise meetodeid; enamlevinud pinnakattematerjale; puhastusainete mju elu- ja looduskeskkonnale; puhastusvahendite hoiutingimusi; tohutuse ja tervishoiunudeid ning jrgib neid tde teostamisel; ohutusnudeid keskkonnale ja kolmandatele isikutele puhastustde tegemisel; 62

 oskab:

jtmete kitlemise nudeid. planeerida ja organiseerida phi- ning igapevast puhastust; korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida puhastusmaterjale ja tvahendeid vastavalt hooldusjuhendile ja teostatavale tle; arvestada tks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; kasutada kaasaegset puhastustehnikat; igesti hooldada tvahendeid ja puhastustehnikat; valida ja kasutada igeid puhastusmeetodeid; teha td ergonoomiliselt igesti; suhelda klientidega; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised puhastustde kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused puhastustde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad puhastustid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

63

2.3.6. Klienditeenindus 1n (1T)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; omandab klienditeeninduse phimtted ja oskused; saab levaate stressiga toimetuleku vimalustest ja selle vltimise viisidest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja lbirkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Teprane enesehinnang. 3.2. KITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. 3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkephjused. Stress ja seda phjustavad tegurid. Tstress. Lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.4. TEENINDAMISKULTUUR. Teenindamise miste ja olemus. Teenindamise erinevad liigid. Teeninduskultuur, isiksuse tunnustamine, kliendikeskne teenindus. Klienditeenindaja roll, pdevused, isikuomadused. Meeskonnat teeninduses. Teenindaja isikuomadused, pdevus. 3.5. KLIENTIDE TEENINDAMINE. Klientide rhmitamine vajaduste, nudmiste, vimaluste jrgi. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Erinevad kitumisstiilid. Erivajadustega kliendid (vanurid, puuetega inimesed), nende teenindamine. Suhtlemisprobleemide lahendamine. Enamlevinud kaebused, nende phjused. Mittestandardsete situatsioonide ja probleemide lahendamine. Avarii-dispeterssteemi korraldamine (liendi prdumise dokumenteerimine, sstematiseerimine, edastamine; lahenduskigu jrelkontroll). Sidevahendid ja nende kasutamine. Teate vastuvtmine, registreerimie ja edastamine. Hooldusmehe vljasaatmine. Hooldusraamatu titmine. levaade kasutatavatest tarkvaralahendustest. Situatsioonlesannete lahendamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: esmamulje thtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnat iserasusi ja thtsust ning oskab ttada meeskonnas; telefonisuhtluse phinudeid; konflikti ohjamise reegleid; meeskonnat thtsust teeninduses; erinevaid suhtlussituatsioone teenindamisvaldkonnas; teenindaja kui ettevtte esindaja rolli ja kitumisreegleid; avarii-dispeterteenistuse td ja selle osa klienditeeninduse kvaliteedi kujunemisel. 64

oskab:

kituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid; thelepanelikult kuulata; kasutada kontoritehnikat kliendi prdumiste salvestamiseks ja ttlemiseks; suhelda algtasemel vhemalt hes vrkeeles; ennast vljendada suulises ja kirjalikus suhtluses; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust; selgitada vlja klientide vajadusi; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides ja raske kliendiga; ksitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hankida ja edastada tagasisidet klientidelt; formuleerida kliendi prdumine olulist infot moonutamata; tita ohutu ja turvalise teenindamise nudeid.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised ja oskused klienditeeninduse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad mritid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

65

LISAD
1. ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus

Kuressaare Ametikoolil on olemas ppebaasid, mis vimaldavad tulevastel ehitusviimistlejatel lbida ppekavas olevad moodulid ja ppeained. 2006 aastal ehitati vlja pinna eriviimistluse ruumid, tolmuvaba vrvikamber ja ettevalmistus ruum. Lisaks on olemas kaasaegsed ppeklassid teoreetilise ppe lbiviimiseks. ppeklassid on varustatud vajalike tvahenditega. Jrk 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. Nimetus Lasernivelliir Optiline nivelliir Mrikellu Mrdikast Lood 60cm Lood 80cm Lood 100cm Laserlood Segumasin Akutrell Elektritrell Nurklihvija Soojapuhur Ekstsentriklihvija Lintlihvija Taldlihvija Vrvieemaldi Kuumahufn Plaadilikur El.plaadilikaja Kru Betoonisegaja Tellingud Tlavad Kogus 2 1 16 16 2 2 2 1 2 7 10 6 1 2 2 3 2 3 5 2 4 2 1 kompl 2 kompl

Erialast petust viivad lbi krgema vi keskeriharidusega ning suure tstaaiga kutsepetajad.

66

2.

ppekavaga seotud petajad

petatav aine Haridustase Kvalifikatsioon Tiendkoolitus (viimase viie aasta jooksul) ABC Raamatupidamises 24 tundi, Projektit meetodid 8 tundi, Ettevtluse ja turunduse ainegruppide koolitus 8 tundi, E-ppe metoodikat ja pikeskkonnad 40 tundi, Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 20 tundi, Majandusarvestus 7 tundi, Seminar "Eesti konkurentsivime" 7 tundi, Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi, Raamatupidamine aastal 2003 5 tundi, Arvuti ja Internet 8 tundi, Arvuti koolis 40 tundi, FIE raamatupidamise ja maksude alane koolitus 8 tundi, Esmaabi 16 tundi, Presentatsioonitehnikate kursus 20 tundi.

petaja

Anne Lember

Majanduse ja ettevtluse alused.

Keskeri

Raamatupidaja.

Evi UstelHallime

Tseadusandlu se alused.

Krg

Jurist (1983), kutsepetaja (2001). Keemik, keemiapetaja (1982), pedagoogikamagister (2000). Arvutiteenindus. Pshhodraama 700 tundi, Enesekehtestamine 16 tundi, Individuaalse ppekava rakendamine 8 tundi, ppenukogu koosoleku ettevalmistamine ja lbiviimine 4 tundi, Kaasaegse eetika alused 16 tundi, Sekretri ABCD 24 tundi, Klassikaline kitumiskultuur 8 tundi, Koolijuhile vajalik seadusandlus 24 tundi, Eestikeelse pitarkvara "Keemia ppetunnid" kasutamisest keemiatunnis 80 tundi, petaja tkava koostamine 24 tundi. AutoCad programmi algkursus 20 tundi, IT spetsialist I kutseeksam 8 tundi, Arvutikasutaja Oskustunnistus 8 tundi, Broot kursus 320 tundi, Esmaabi kursus 16 tundi, Arvutipe edasijudnutele 20 tundi.

Heli Maajrv

Suhtlemine ja asjaajamise alused.

Krg

Anu Martinson

Arvutipetus.

Kutsekesk

Urve Pulk

Joonestamine, kujundamise alused.

Krg

Arhitekt.

Ulvi Vahter

Tehnoloogiales anded.

Krg

Matemaatikpedagoog.

Koolipedagoogika 160 tundi, AutoCad programmi algkursus 20 tundi, Enesekehtestamine 12 tundi, Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi, petamise individualiseerimine koolis 12 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Kursus ehituslubja ja kvaliteedi kindlustamine lubimrdi ning lubjavrviga ttades 16 tundi. HotPotatoes kasutamine ppematerjalide koostamiseks 8 tundi; Inglise keele algkursus 56 tundi, Enesekehtestamini 12 tundi; Teabepev kutseppeasutuste matemaatika petajatele7 tundi; E-ppe metoodikat ja pikeskkonnad 40 tundi; Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 20 tundi; pilase kitumisprobleemide lahendamise vimalused 16 tundi; petamise individualiseerimine koolis 12 tundi; Gmnaasiumi matemaatikapetajate ppepev 7 tundi;Uued suunad matemaatika petamisel gmnaasiumis 160 tundi; kutsepedagoogika 40 tundi; Arvutid Matemaatika didaktikas 40 tundi; Arvutipetus edasijudnutele (Word, Excel, PowerPoint) 26 tundi; Kutsekoolide reaalainete infopev 6 tundi; Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi; statistika 7 tundi; majandusmatemaatika 7 tundi.

68

Elle Me

Erialane vrkeel.

Krg

Ain Toom

Ehitusfsika.

Krg

Saarte giidi tiendkoolitus 4 tundi, PROJEKTIPAUN IKT oskuste rakendamine ppeprotsessis 20 tundi, Comenius 1 contact seminar 40 tundi, Vlismaalastest vene k. petajate tienduskursus 24 tundi, Kooli enesehindamise ssteem 8 tundi, Express Publishing koolituspev 4 tundi, Projektijuhi baaskursus 16 tundi, VS-i suvekool 10 tundi, Smooth transition from comprehensive 40 tundi, pilane teelahkmel:kutsesuunitlust klassis 16 tundi, Emotsionaalne andekus, tstress ja sellega toimetulek 8 tundi, Advanced Language Development, Methodology for Englich Teaching and British Culture 60 tundi, Kutsesuunitlust koolis-phimtted, meetodid ja vrgustikut 16 tundi, Vene keele ja Positiivsus ja rmsameelsus kui petaja mjutusvahend 8 tundi, Euroopa kirjanduse petaja. keelemapi phimtted, rakendamise kogemused ja tulevik 6 tundi, inglise keele metoodika 4 tundi, Express Publishing seminar inglise keele petajatele 5 tundi, Kirjavahemrkide thtsusest inglise keele petamisel 8 tundi, Eduka petaja kompetentsid ja kriteeriumid 8 tundi, Essee kirjutamine (inglise keel) 6 tundi, Arvuti koolis 40 tundi, pilaste aktiviseerimine vene keele tunnis 8 tundi, Toimetulek "tunnisegajatega" (probleemsete lastega) 8 tundi, Rgi mulle Eestimaast inglise keeles 2 AP, Inglise keele petajate ppepev 3 tundi, Kommunikatiivne kompetentsus 6 tundi, British Studies and pronunciation teching. national Examinations 2000 4 tundi, Lugemine ja kirjutamine iseseisva mtlemise kujundamiseks 180 tundi, inglise keel lisaerialana 460 tundi Inglise keele algkursus 56 tundi, Kutsepedagoogika tiendkoolitus 320 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Suurele pilasgrupile suunatud ja Insener-mehhaanik. multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi, ppe-kasvatuseesmrkide elluviimine 8 tundi.

69

Ellen Mandel

Silvi Truu

Ehitamise alused, ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, hdroisolatsioon itd. Tasandustd, maalritd, rullmaterjalide paigaldamine, krohvi- ja kipsitd, viimistlustd.

Krg

Majandusteadlane.

Keskeriharidus

Maaler.

Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid, Esmaabi

70

3.

Talase tegevuse eelkokkulepe

pilane Ees- ja perenimi Kontaktandmed Koolipoolse praktikajuhendaja Ees- ja perenimi Kontaktandmed

Praktikaperioodi kestus:

Tandja rinimi ja kontaktandmed

Planeeritud tde loetelu, kuhu pilast on vimalik kaasata

Kesolevaga kinnitan esitatud andmete igsust Tandja esindaja

Kuupev

Nimi ja allkiri

4.

Praktika aruanne

Praktika aruanne: praktika aruanne on kokkuvte praktikandi tegevusest ettevttes. Aruande koostamisel tuleb lhtuda allpool esitatud struktuurist praktika aruande soovitav maht on 5-10 masinkirja leheklge. Praktika aruanne vormistataksevastavalt kooli kirjalike tde vormistamise juhendile praktika aruanne esitatakse koos ettevttepoolse praktikajuhendaja iseloomustuse ja tpassiga koolipoolsele praktikajuhendajale Praktika aruanne sisaldab jrgnevat andmestikku: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus praktika toimumise aeg ja koht. ettevtte valiku phjendus. ettevtte ja ettevttepoolse praktika juhendaja andmed. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevtte tutvustus ettevtte nimetus ja phitegevus(ed), ttajate arv t organiseerimine objektil tohutuse alane juhendamine 4.2.Praktikandi tegevus ettevttes esitatakse praktikaperioodil teostatud tlesannete kirjeldus. eneseanals: minu tugevad ja nrgad kljed. kuidas lesannete titmisega hakkama sain? mis nnestus? mis tekitas probleeme? Mida uut praktikal olles ppisin? 4.3.Hinnang praktika kohta Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud jrgmiste alalikude kohta: koolipoolne korraldus (dokumentatsioon, juhendamine jm.) ettevttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane t, LISA lesanded, kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.) hinnang ppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele 5. Kokkuvte Hinnang praktikale tkeskkonnas. 6. Lisad: Praktikapevik, illustreerivad materjalid (skeemid, joonised, juhendid jm.), vimalusel ettevtet tutvustavad materjalid.

5.

Praktikandi iseloomustus

.. eriala.. kursuse
/Kooli nimetus/ /eriala nimetus/ /pilase ees- ja perenimi/ /kursuse nr/

pilane ............................, viibis praktikal ..............................................................................

/asutuse- vi ettevtte nimetus/

ajavahemikul 200 a. kuni .. 200 a.

/kuupev/ /kuupev/

Kriteerium/ hinnang Tkoha ettevalmistamine Materjalide tundmine ja valikuoskus Tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus Tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine igete tvtete valdamine Tjooniste lugemise oskus Tohutusnuete jrgimine Teostatud tde kvaliteet Erialaste teadmiste tase Praktiliste oskuste tase Isikuomadused/hinnang Tlesannetesse suhtumine Meeskonnat oskus Suhtlemisvalmidus Koostvalmidus Kohusetunne ja hoolsus Uute olukordadega kohanemine Pinge ja stressitaluvus Lbisaamine tkaaslastega Iseseisvus tlesannete titmisel Mrkused ja ettepanekud:

vga hea

hea

rahuldav

kasin

Kontaktisik .................................................................................................................................
Nimi, allkiri

.....................................................................................................................................................
amet

.....................................................................................................................................................
kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

73