Maaturismi Ettevõtlus Õppekava

ppekava kinnitatud Direktori kk. nr.1-9/2 04.
jaanuar 2010 ppeasutus: Kuressaare Ametikool ppeasutuse kood: 70003744 PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT ppekavarhm Reisimine, turism ja vaba aja veetmine ISCED 97 liigituse jrgi Maaturismi ettevtlus nimetus eesti keeles Rural tourism entrepreneurship nimetus inglise keeles kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis phihariduse nudeta kutsepe kutsepe phihariduse baasil kutsekeskhariduspe x Maht ppendalates (n) 80 kutsepe keskhariduse baasil
ppekava
ppekeel eesti keel Kutseppe liik
ppekava koostamise alus Turismierialade riiklik ppekava. (Haridus ja teadusministri 5.veeb. 2008.a. mrus nr 7) ppekava eesmrgid ja lesanded Maaturismiettevtluse ppekava eesmrgiks on anda ppijale teadmised ja oskused enda rakendamiseks kompetentse, konkurentsivimelise, ettevtliku ja analsivimelise maaturismiettevtjana ning hoiakud pidevaks arendamiseks ja elukestvaks ppeks. Maaturismiettevtluse ppekava lbinud ppija vib ttada maaturismi ettevtte juhina vi spetsialistina ja tegutseda iseseisva ettevtjana turismivaldkonnas. Maaturismi ettevtluse kutseppe lesandeks on vimaldada ppekava lbinul rakendada maaturismiettevtluse alaseid teadmisi ja oskusi tlesannete titmisel, juhtida maaturismiettevtet, korraldades erinevate ksuste td, teostada hoonete ja territooriumi korrashoidu ja renoveerimist, planeerida, teostada ja analsida oma td, arendada oma kutseoskusi , ennetada vi maandada maaturismiettevtlusega seotud riske, tulla toime ohuolukordades; teha eetilisi ja seaduspraseid valikuid ning olla vastutusvimeline, arendada ja koostada tootepakette ning turundada maaturismitoodet, planeerida ja korraldada toitlustamist, sndmusi ja seminare, teha koostd ettevtte ja toodete arendamisel ja turundamisel, suhelda tulemuslikult klientide ja koostpartneritega. Nuded pingute alustamiseks Maaturismi ettevtluse ppekava alusel vib ppima asuda ppija, kes on omandanud keskhariduse ning kelle eesti keele oskus on vhemalt kesktasemel. Sisseastumiseks on vajalikud keskharidust tendav dokument, avaldus kooli astumiseks, tervisetend alal ppimiseks ja ttamiseks, 4 fotot 3x4 cm, vastuvtukatsed (vestlus, keskmine hinne keskhariduse lputunnistuselt) ppekava struktuur 1. ld- ja phipingute moodulid (sh praktika): sissejuhatus erialasse 1n, majandus- ja ettevtluspe 3n, tkeskkonnape 2 n, klienditeeninduspe 4 n, arvuti- ja asjaajamisepe 3n, kutsealane inglise keele pe 5n, kutsealane lisavrkeelepe (soome, vene keel vi saksa keel) 4n, turismimajanduse pe 4n, turismigeograafia pe 6n, maaturismi korralduspe 5n, maamajutuse korralduspe 4 n, toitlustuskorraldusepe 5 n, maaturismi turunduspe 4 n, maaturismi juhtimispe 4 n. Praktikape 20 n 2. Valikpingute moodulid: kutsealane svendatud vrkeelepe 2n, praktiline tootearenduspe 1n, koturismi korraldamine 2n, matkaradade rajamine ja hooldamine 1 n, etiketipe 1 n Nuded pingute lpetamiseks pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud ppekavas esitatud pitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Lpetamisel vljastatavad dokumendid Kooli lputunnistus kutseppe keskhariduse baasil lbimise kohta ja hinneteleht.
ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele .....................................................................................200.a. ............................................................................................................................................................ /ees- ja perenimi, allkiri/
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist
ppeasutus
Kuressaare Ametikool
ppeasutuse kood 70003744 Aadress Telefon/Faks e-post ppekavarhm Kohtu 22 Kuressaare 452 4600/ 452 4616 kak@ametikool.ee Reisimine, turism ja vaba aja veetmine
ISCED 97 liigituse jrgi
ppekava
MAATURISMI ETTEVTLUS RURAL TOURISM ENTREPRENEURSHIP
Kutseppe liik kutsepe keskhariduse baasil ppekava maht ppendalates 80 n ppekeel Kinnitan eesti keel Neeme Rand
kooli direktori nimi, allkiri
kskkirja
nr. 1-9/2 kuupev 04.jaanuar 2010

pitsat
Koosklastatud kooli ppenukogu nr. 4-20/4 05.jaanuar 2010
koosoleku protokolli nr, kuupev
kooli nukogu
nr.1-6/1
04.jaanuar 2010
koosoleku protokolli nr, kuupev
Kontaktisik
Jane Mgi
kutsepetaja
4524645, jane.magi@ametikool.ee Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis .........................................................................................

kuupev
ppekava kood
Maaturismiettevtluse ppekava
Sisukord
I LDOSA.................................................................................................................................................. 3 ppekava koostamise alus ...................................................................................................................... 3 ppekava eesmrgid ja lesanded ......................................................................................................... 3 Nuded pingute alustamiseks ............................................................................................................... 4 ppekava struktuur................................................................................................................................. 4 ldised hindamise phimtted ............................................................................................................... 5 Nuded pingute lpetamiseks .............................................................................................................. 6 II PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ................................................................................................. 7
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. Sissejuhatus reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna kutsepingutesse ....................................... 7 Majandus- ja ettevtluspe ........................................................................................................................... 8 Tkeskkonnape .......................................................................................................................................... 9 Klienditeeninduspe..................................................................................................................................... 10 Arvuti- ja asjaajamispe ............................................................................................................................... 12 Kutsealane inglise keele pe ........................................................................................................................ 14 Kutsealane vrkeelepe (soome, vene vi saksa keel) .............................................................................. 15 Turismimajanduspe .................................................................................................................................... 16 Turismigeograafiape ................................................................................................................................... 19 Maaturismi korralduspe ......................................................................................................................... 21 Maamajutuse korralduspe ..................................................................................................................... 24 Toitlustuskorralduspe ............................................................................................................................ 26 Maaturismi turunduspe ......................................................................................................................... 29 Maaturismi juhtimispe ........................................................................................................................... 31 Kutsealane svendatud vrkeelepe ..................................................................................................... 33 Praktiline tootearenduspe ..................................................................................................................... 34 koturismi korraldus ............................................................................................................................... 35 Matkaradade rajamine ja hooldamine..................................................................................................... 37 Etiketipe ................................................................................................................................................. 38 Praktikape .............................................................................................................................................. 39 Lpueksam ............................................................................................................................................... 42
LISA 1: ppekavaga seotud ppebaas .............................................................................................................. 43 LISA 2: ppekavaga seotud petajad ............................................................................................................... 44 LISA 3: Teeninduspraktika juhend .................................................................................................................... 45 LISA 4: Tegevuspraktika juhend ........................................................................................................................ 48 LISA 5: Lpueksami juhend ............................................................................................................................... 52
I LDOSA ppekava koostamise alus

Maaturismi ettevtluse ppekava koostamise aluseks on reisimise, turismi ja vaba aja veetmise erialade riiklik ppekava, mis kuulub ISCED 97 ppekavade liigituse jrgi Reisimise, turismi ja vaba aja veetmise ppekavarhma. Nimetatud ppekava mrab kindlaks kooli ppekavas olevad kutseppe eesmrgid ja lesanded, kutseppe mahu ja sisu ning pingute alustamise ja lpetamise nuded. ppekava vastab maaturismiettevtja III kutsestandardile.
ppekava eesmrgid ja lesanded

Maaturismiettevtluse ppekava eesmrgiks on anda ppijale teadmised ja oskused enda rakendamiseks kompetentse, konkurentsivimelise, ettevtliku ja analsivimelise maaturismiettevtjana ning hoiakud pidevaks arendamiseks ja elukestvaks ppeks. Maaturismiettevtluse ppekava lbinud ppija vib ttada maaturismi ettevtte juhina vi spetsialistina ja tegutseda iseseisva ettevtjana turismivaldkonnas. Maaturismi ettevtluse kutseppe lesandeks on vimaldada ppekava lbinul rakendada maaturismiettevtluse alaseid teadmisi ja oskusi tlesannete titmisel ; juhtida maaturismiettevtet, korraldades erinevate ksuste td; teostada hoonete ja territooriumi korrashoidu ja renoveerimist; planeerida, teostada ja analsida oma td, arendada oma kutseoskusi ; ennetada vi maandada maaturismiettevtlusega seotud riske, tulla toime ohuolukordades; teha eetilisi ja seaduspraseid valikuid ning olla vastutusvimeline arendada ja koostada tootepakette ning turundada maaturismitoodet; planeerida ja korraldada toitlustamist, sndmusi ja seminare; teha koostd ettevtte ja toodete arendamisel ja turundamisel; suhelda tulemuslikult klientide ja koostpartneritega. Maaturismi ettevtluse ppekava vimaldab ppija arengu tagamiseks ja tema edukaks konkureerimiseks tturul kujundada jrgmisi oskusi ja hoiakuid: loovus ja uuendusmeelsus; algatusvime ja ettevtlikkus; koostvime ja meeskonnatoskus; loogilise mtlemise ja ldistamise oskus; kohanemisvime, pingetaluvus ja paindlikkus; teenindusvalmidus ja oskused; suhtlemisvalmidus ja oskused; enesetienduse valmidus.
Nuded pingute alustamiseks

Maaturismi ettevtluse ppekava alusel vib ppima asuda ppija, kes on omandanud keskhariduse ning kelle eesti keele oskus on vhemalt kesktasemel. Sisseastumiseks on vajalikud: keskharidust tendav dokument avaldus kooli astumiseks tervisetend alal ppimiseks ja ttamiseks 4 fotot 3X4 cm vastuvtukatsed (vestlus, keskmine hinne keskhariduse lputunnistuselt)
ppekava struktuur
Jrk nr Mooduli nimetus Maht kokku(n) Teor. Prakt.
1 2
I KOHUSTUSLIKUD LDPINGUD Sissejuhatus reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna kutsepingutesse Majandus- ja ettevtluspe
Majanduse alused Ettevtluse alused ri- ja tiguse alused
1 3
1 1 1
0,5 2
0,5 1
Tkeskkonnape
Esmaabi Tohutuse ja ttervishoiu alused
2
1 1
Klienditeeninduspe
Suhtlemispshholoogia alused Klienditeeninduse alused
4
2 2
Arvuti- ja asjaajamispe
Arvutipetus Asjaajamise alused Kutsealane eesti keel
3
1 1 1
6 7 8
Kutsealane inglise keele pe Kutsealane vrkeelepe (soome, vene vi saksa keel) Turismimajanduspe
Turismimajanduse alused Hotellimajanduse alused Toitlustamise alused Turismiturunduse alused
5 4 5
2 1 1 1
2 3
3 2
Turismigeograafiape
Maailma turismigeograafia Eesti turismigeograafia Eesti kultuurilugu Maailma kultuurid
6
2 2 1 1
10
II KOHUSTUSLIKUD PHIPINGUD Maaturismi korralduspe

Maaturismi alused 4
5
1
Jtkusuutliku turismi korraldus Sndmuskorraldus Seminarikorraldus Rekreatsioonikorraldus
1 1 1 1
11
Maamajutuse korralduspe
Vastuvtu korraldus Majapidamine Kinnisvara korrashoid ja maastikuhooldus
4
1 1 2
12
Toitlustuskorralduspe
Toiduvalmistamine Toitumispetus ja toiduainete petus Men planeerimine ja hinnakujundus Serveerimis- ja joogipetus Toitlustuse tkorraldus ja hgieen
5
1 1 1 1 1
13
Maaturismi turunduspe
Maaturismi toodete ja teenuste turundus Sihtkohaturundus
4
2 2
14
Maaturismi juhtimispe
Juhtimise alused Personalijuhtimine Kvaliteedijuhtimine Projektijuhtimine Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise alused
4
1 1 0,5 0,5 1
15 16 17 18 19 20
III VALIKPINGUD Kutsealane svendatud vrkeelepe Praktiline tootearenduspe koturismi korraldus Matkaradade rajamine ja hooldus Etiketipe IV PRAKTIKA
Teeninduspraktika Tegevuspraktika
4
2 1 2 1 1
20
8 12
V LPUT KOKKU
1 80
ldised hindamise phimtted

Teadmiste ja oskuste hindamisel lhtutakse riikliku ppekava alusel koostatud kooli ppekavas nutavatest teadmistest ja oskustest. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmrk on: anda tagasisidet ppija piedukusest ja toetada ppija arengut suunata ppija enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut innustada ja suunata ppijat sihikindlalt ppima
Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallissteemis. Sltuvalt hinnatava t olemusest kasutatakse jrgmisi hindamiskriteeriume: 5 vga hea 90-100% 4 hea 70-89% 3 rahuldav 45-69% 2 mitterahuldav 0-44%
Protsentuaalne skaala, mdetakse lesande titmist ppekava nuetele vastavus suulise, kirjaliku vi praktilise lesandepuhul Hoiakute hindamine: jlgitakse tssesuhtumist, kokkulepetest kinnipidamist, iseseisvust, kitumist jne.
pitulemus vastab tielikult ppekava nuetele
pitulemus vastab ldiselt ppekava nuetele, kuid pole tielik ja esineb viksemaid eksimusi ppija ttab hsti, kuid vajab nuandeid, mningast juhendamist ja suunamist, tidab tjuhiseid, ei hiline, on usaldusvrne on enamasti tpne ja hoolas on hea tssesuhtumisega, tahab ppida ja harjutada ei vaja sundimist on analsivimeline.
pitulemus vastab ldiselt ppekava nuetele, kuid esineb puudusi ja vigu ppija ttab aeglaselt ja sna kskikselt vajab palju juhendamist ja enda jrel valvamist teeb kehva kvaliteediga td ei ole hoolas ega tpne suhtub tsse kui mdapsmatusse; teeb td vaid petaja/juhendaja korraldusel ei oska oma tegevust objektiivselt hinnata.
pitulemus ei vasta ppekava nuetele
ppija ttab innustunult, tidab tjuhiseid tpselt, peab kokkulepetest kinni ttab tulemuslikult, teeb kvaliteetset td oskab td planeerida on iseseisev oskab vrtustada td ja soovib oma oskusi tiendada ning arendada jrgib tkultuuri nudeid, oskab oma tegevust hinnata, analsida.
ppija ttab vastumeelselt, huvita, initsiatiivita teeb juhendamisest hoolimata halvakvaliteedilist td on hoolimatu ja lohakas ei ole usaldusvrne
pitulemus on positiivne vhemalt rahuldava hinde korral. Kui pitulemus on hindamata (X) vi mitterahuldav, antakse ppijale vimalus jrelevastamiseks vi jrelt sooritamiseks.
Nuded pingute lpetamiseks

pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud ppekavas esitatud pitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Eriala lpueksami kirjeldus on esitatud lisas 5.
II PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 1. Sissejuhatus reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna kutsepingutesse
1 n
1.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonnast, ppekavast ning selle titmisega seonduvatest nuetest. pitu motiveerib ppijaid vrtustama ja hindama valitud kutseala. Mooduli lbimine annab ppijale levaate ppet korraldusest koolis ja praktikakohas, ppija igustest ja kohustustest ning kasutatavatest ppemeetoditest ja -materjalidest. petus toetab ppija histoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mtlemise, analsi- ja suhtlemisoskuste arengut ning annab eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks.
1.2. Nuded mooduli alustamiseks

puuduvad
1.3. ppesisu 1.3.1. Sissejuhatus reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna kutsepingutesse.
pperhma ja kooliga tutvumine. Kooli kodukord ja infossteem. ppija igused ja kohustused. ppijat puudutav dokumentatsioon. ppekava sisu ja lesehitus. Tunniplaanide koostamise phimtted. ppematerjalid, nende paljundamine. Erinevad ppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev teoreetiline ja praktiline t, projektit, rhmat jne). Kirjalike tde (kontrolltd, testid, uurimistd jne) ja kodutde ldised koostamise, esitamise ja hindamise phimtted. Reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna ldine olemus ja omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja vrtustamine. Kutsealased infokanalid. Kutsestandardid. Valdkonna ettevtete klastus.
1.4. Hinnatavad pitulemused

ppija teab ja tunneb: ppet korraldust koolis; ppekava lesehitust ja nudeid; erinevaid ppemeetodeid; reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna toimimis- ja tegutsemisphimtteid; pitava eriala kutsestandardit ja kutsenudeid; kirjalike tde ja suulise esitluse nudeid.
ppija oskab: orienteeruda kutseppeasutuse ppekeskkonnas; hinnata enda sobivust valitud kutsealal ttamiseks; 7
valida sobivaid ppemeetodeid iseseisvalt ppimiseks; teha rhmatd; hankida, tdelda ja kasutada ppematerjale ja kutsealast informatsiooni.
1.5. Hindamine
lesanne kooli, ppekorralduse, kasutatavate ppemeetodite ja pitava eriala ppekava kohta (100%)
2. Majandus- ja ettevtluspe
3 n
2.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija teab Eesti majanduse arengusuundi htses Euroopa Liidu majandusruumis, peamisi ri- ja tsuhteid reguleerivaid igusakte, organisatsiooni tkorralduse, juhtimise ja organisatsioonikitumise aluseid ning kvaliteedissteeme. ppija arendab majandusliku mtlemise, ettevtte riplaani koostamise, tkorralduse ning ettevtjana tegutsemise oskusi. Mooduli lbimine toetab ppija histoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mtlemise, analsi- ja suhtlusoskuste arengut. Mooduli lbimine loob eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks.

Puuduvad
2.3. ppesisu 2.3.1. Majanduse alused

Euroopa Liit kui htne majandusruum. Majanduse phimisted. Nudlus ja pakkumine. Turutasakaal. Konkurents. Valitsuse roll majanduse juhtimises. Eesti majanduse struktuur. Eesti maksussteem. Ettevtete toetusssteemid. Majandusstatistika ja selle tlgendamine.
2.3.2. Ettevtluse alused

Ettevtluskeskkond. Ettevtlusprotsess. Ettevtete funktsioonid. Ettevtete liigitus. Ettevtluse arengusuunad Eestis. Ettevtte asutamine. Toode ja teenus. Kasum ja kive. Ettevtte kulud ja tulud. Kulude liigitamine. Riskide hindamine. Finantsplaan. Ettevtte aruandlus. Ettevtte juhtimine. Kvaliteedissteemid. FIE tegutsemise alused. riidee. riplaani koostamine. Ettevtlustoetuste taotlemise vimalused ja protsess.
2.3.3. ri- ja tiguse alused

Eesti Vabariigi igusssteem. Vlaigusseadus. riseadustik. Lepingute liigid, sisu ja lepingute slmimise kord. Volitus ja volikiri. Ametijuhend. Tlepingu miste, tlepingu osapooled, nende igused ja kohustused, kohustuslikud tingimused. Tlepingu slmimine, katseaeg. Tlepingu peatamine, muutmine, lpetamine, thistamine ja kehtetuks tunnistamine. Tvaidlused. T- ja puhkeaja seadus. Tnorm, tpev, tndal, tvahetus, letunnit. Ttamine puhkepevadel, rahvus- ja riigiphadel. T tasustamine. Palk, phi- ja keskmine palk, lisatasud ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Eritingimused, kinnipidamised, tagatised ja 8
hvitused. Puhkuse liigid. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. Sotsiaalsed tagatised, toetused, pensionid. Materiaalne vastutus tigussuhetes. Tarbijakaitseseadus. Nidislepingud ja muud valmisdokumendid Internetis, nende kasutamine.

ppija teab ja tunneb hiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Eesti majanduse arengusuundi htses Euroopa Liidu majandusruumis; ettevtte finantseerimise phimtteid; ettevtjana tegutsemise vimalusi ja phialuseid; peamisi ri- ja tsuhteid reguleerivaid igusakte; tlepingu osapoolte seadusega stestatud igusi ja kohustusi, sh. tlepingu slmimise, muutmise ja lpetamise aluseid; ettevtte juhtimise aluseid ja kvaliteedissteeme. ppija oskab koostada FIE vi vikeettevtte riplaani; planeerida oma erialast td vikeettevtja vi FIE-na; korraldada td ja arvestada palka; planeerida t- ja puhkeaega; kasutada Internetiportaalide abi tprotsesside juhtimise ja dokumentide vormistamisel.
2.5. Hindamine
Majanduse alused (test) 30% Ettevtluse alused (praktiline t: FIE vi vikeettevtte riplaani koostamine) 40% ri-ja tiguse alused (test) 30%
3. Tkeskkonnape
2 n
3.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised tohutuse ja -tervishoiu iguslikest alustest, keskkonnaohutuse nuetest ja jtmemajanduse korraldamisest. ppija omandab oskused tegutsemiseks ohuolukordades ja nnetusjuhtumite korral ning oskab anda esmaabi.

puuduvad
3.3. ppesisu 3.3.1. Esmaabi

Esmaabi eesmrk. Tegutsemine ohuolukorras ja nnetussjuhtumite, sh nnetuse korral. Tegutsemine ootamatu haigestumise, vigastuste, klma- ja kuumakahjustuste ning mrgituste korral. Reisimise ja aktiivse puhkuse riskiksitlus.
3.3.2. Tohutuse ja ttervishoiu alused

Ttervishoiu ja tohutuse seadusandlus. Thgieeni alused. Keskkonnakaitse nuded ja jtmemajanduse korralduse alused. Kitumine ohuolukordades, nende vltimine, ohutuse tagamine. Tandja ja vtja igused ning kohustused ttervishoiu ja ohutuse alal. Ttaja ja praktikandi juhendamine ning vljape ettevttes.

ppija teab ja tunneb tohutust ja ttervishoidu reguleerivaid igusakte; ohuolukordade ennetamise phimtted; tule- ja liiklusohutuse nudeid; isikliku hgieeni nudeid; turvassteemide kasutusvaldkondi; jtmemajanduse korralduse aluseid; psteteenistuse korralduse aluseid.
ppija oskab rakendada tohutuse, ttervishoiu ja hgieeni nudeid; kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid; tegutseda ohuolukordades ja nnetusjuhtumite korral; tagada oma tkoha ohutus; osutada esmaabi; ennetada riske, viia lbi riskianalsi; vltida nnetusse sattumist.
3.5. Hindamine
Test tohutuse, esmaabi, ttervishoiu, isikliku hgieeni, keskkonnakaitse ja jtmemajanduse phimtete ja nuete tundmisest -50% Praktilised oskused: kitumine ohuolukordades ja nnetusjuhtumi korral, toimetulek esmaste tulekustutusvahendite kasutamises ja esmaabi andmises -50%
4. Klienditeeninduspe
4 n
4.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised tohutuse ja -tervishoiu iguslikest alustest, keskkonnaohutuse nuetest ja jtmemajanduse korraldamisest. ppija omandab oskused tegutsemiseks ohuolukordades ja nnetusjuhtumite korral ning oskab anda esmaabi. petusega taotletakse, et ppija omandab teenindusmttelaadi, -hoiakud ja -valmiduse ning pib igesti teenindama. ppija avardab oma terviklikku maailmapilti ja analsivimet, arendab hoolivust, mistmist ja sallivust teiste inimeste suhtes ning pib paremini tundma iseennast. Mooduli lbimisel oskab ppija kasutada omandatud teadmisi ja oskusi suhtlemisel ja teenindamisel, prata 10
thelepanu teeninduskultuuri ja -kvaliteedi aspektidele, ennetada ja igesti tegutseda veaolukordades, vlja selgitada klientide vajadusi ja soove ning ksida ja anda tagasisidet. Mooduli lbimine loob ppijale eeldused teenindus- ja suhtluspdevuste edasiarendamiseks, nende kasutamiseks ja seostamiseks ppekava teiste moodulitega.

puuduvad
4.3. ppesisu 4.3.1. Suhtlemispshholoogia alused

Suhtlusvajadused ja -lesanded. Suhtlusviisid, -tehnikad ja -oskused. Suuline ja kirjalik suhtlemine. Kehakeel. Telefonisuhtlus. Suhtlemise alustamine ja lpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Kuulamisoskused. Ksitlemis- ja ksimustele vastamise oskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlus. Ametlik ja mitteametlik suhtlus. Suhtlusahel ja -takistused. Inimeste erinevad kitumisviisid, rollid ja rollikitumine. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Positiivne minapilt. Minatasandid ja eneseanals.. Suhtlusvead, nende tekkephjused, ennetamine ja kitumine veaolukordades. Kaitsemehhanismid. Pinge ja stressi ennetamine, tekkephjused ja toimetulek pingeolukorras. Meeskonnat. Suhtlussnavara ja -teabe allikad.
4.3.2. Klienditeeninduse alused

Teenindushiskond. Teeninduspdevused. Teenindusmttelaad, -vrtused, -hoiak ja -valmidus. Terviklhenemine, isiksuse austamine, valikuvabadus ja vastutus. Teenus, teenindus ja teenindamine. Klientide ootused, vajadused ja soovid. Klientide rhmitamine. Eri- ja eristavate vajadustega kliendid. Teenuse kvaliteet ja teeninduskvaliteet. Teeninduskultuur. Klienditeenindaja rollid ja suhtlusvahendid. Teenindussuhtlus ja -kitumine. Veaolukordade ja kiituste kliendikeskne ksitlemine. Teenindusprotsess ja -korraldus. Teenuspakett. Sisekliendi teenindamine. Teenindusstandardid. Meeskonnat. Tagasiside. Teenuste mk. Klientide turvalisus. Enesearendamine. Teenindussnavara ning -teabe allikad

ppija teab ja mistab teenindushiskonna ja -majanduse thendust ning vajadusi; teenindusmttelaadi, -hoiakute, -valmiduse, -kultuuri ja -kvaliteedi ksitlusi; teenuste, teeninduse ja teenindamise thendust ning eripra; klientide phiootusi, -vajadusi ja -soove, rhmitamise viise ning rahulolu mjutegureid; klienditeenindaja rolle ja vastutust; kliendikeskse teenindusprotsessi olemust ja korraldust; teenindussuhtluse phialuseid.
ppija oskab tuginedes teenindusteooriale ja -praktikale, kriitiliselt analsida teenindussituatsioone ning teeninduskultuuri ja -kvaliteedi erinevaid aspekte; rhmitada kliente, vlja selgitada klientide ootusi, vajadusi ja soove ning saada ja anda tagasisidet; 11
luua endast positiivset muljet ning vljendada teenindamisel teenindusmttelaadi, hoiakuid ja valmidust; kasutada teenindamisel igesti erinevaid suhtlusvahendeid ja tehnikaid; kituda igesti ning leida sobivaid lahendusi erinevates veaolukordades; kriitiliselt analsida iseenda teenindusmttelaadi, -hoiakuid, -valmidust ja -pdevusi, suhtlus- ja meeskonnatoskusi ning nende arendusvajadusi; kasutada igesti teenindus- ja suhtlussnavara; leida ning kasutada teenindus- ja suhtlusteavet; vajadust enesearendamiseks; pingetaluvus ja stressi maandamise vimalusi; teenindus- ja suhtlussnavara ning teabeallikaid.
4.5. Hindamine
Test suhtlemispshholoogia ja klienditeeninduse phialustest ning snavara tundmisest -40% Praktilised lesanded: teenindusmttelaadi, -hoiakute ja -valmiduse demonstreerimine: suhtumine, suhtlus, kitumine ja tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides, organisatsiooni teeninduskultuuri, -kvaliteedi ja teenindamise erinevate aspektide hindamine ning tulemuste anals - 60%
5. Arvuti- ja asjaajamispe
3 n
5.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija teab arvutivrkude ldiseid toimimisphimtteid, arvutialast snavara, teksti- ja tabelittluse, veebis navigeerimise ja esitluse loomise phimtteid. ppija oskab kasutada arvutit ppimis- ja tvahendina informatsiooni hankimiseks, ttlemiseks, kasutamiseks ja edastamiseks, esitluste loomiseks ja tks vajalikuks suhtluseks. ppija teab igapevase asjaajamise korraldamise aluseid ning oskab koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja ametikirju nii paberil kui arvutis. ppija oskab kasutada korrektset eesti keelt. Mooduli lbimine toetab ppija histoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mtlemise, kirjaliku ja suulise enesevljendamise, analsi- ja suhtlusoskuste arengut ning annab eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks.

puuduvad
5.3. ppesisu 5.3.1. Arvutipetus ja asjaajamise alused

Arvutialased phimisted: riistvara ja tarkvara, tlaud, failihaldus, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, otsingute tegemine, failide lihtne redigeerimine, prindihaldus. Tekstittlus: tekstittluse alustamine, phioperatsioonid, dokumendi muutmine, andmete sisestamine, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine, kujundamine, teksti ja leheklje 12
kujundamise phivtted, dokumendi viimistlemine, pised ja jalused, printimine, tabelid, pildid, objektide lisamine dokumendile. Tabelittlus: dokumendi loomine ja muutmine, phioperatsioonid, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, read ja veerud, valemid ja funktsioonid, kujundamine, diagrammid ja objektid, printimine. Veebi kasutamine: veebis navigeerimine, otsing, elektronposti kasutamine, kirjavahetus, adresseerimine, postkasti haldamine, listid ja uudisgrupid. Esitlus: esitluse loomine, graafika ja diagrammid, pildid ja teised objektid, printimine ja levitamine, slaidiseansi efektid, slaidiseansi vaatamine ja esitlemine.
5.3.2. Asjaajamise alused ja kord

Dokumendi miste. Dokumendi koostamis- ja vorminuded. Dokumendissteem, plangid, rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Internetietikett. Kontoritehnika ja sidepidamisvahendite tundmine, seadistamine ja kasutamine.
5.3.3. Kutsealane eesti keel

Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku vljenduslaadi eripra. Kutsealane snavara ja igekeel. Kutsealase informatsiooni hankimine ja analsimine. Kutsealaste tekstide olemus ja eripra. Probleemide snastamine ja phjendamine. Pakkumiste koostamine ja esitlemine. Hindade vormistamine ja lhendite ige kasutamine. Materjali kogumine ja korrastamine. Teksti korrigeerimine. Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Kutsealaste ajalehetekstide vrdlemine ja analsimine. Kutsealase telesaate vaatamine ja analsimine. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Reklaamtekstide koostamine.

ppija teab ja tunneb arvutiseadmeid ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; arvutivrkude ldiseid toimimisphimtteid ja arvutialast snavara; ametialase kirjaliku suhtluse phimtteid, sh elektroonilises keskkonnas; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nudeid; erinevate ametikirjade ning erinevate dokumentide koostamise nudeid; suulise ja kirjaliku enesevljenduse olemust ning eripra.
ppija oskab kasutada korrektset eesti keelt; kasutada infotehnoloogiavahendeid; kasutada arvutit ppimis- ja tvahendina; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja paberkandjal; koostada ja vormistada arvutil ametikirju ja valida sobiv ametikirja edastamise viis; luua ja kujundada erinevaid esitlusi ning reklaamtekste; kasutada igesti reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna snavara.
13
5.5. Hindamine
Test arvutivrkude toimimisphimtete, arvutialase snavara, hea suhtlustava phimtete, erinevate ametikirjade ning dokumentide koostamise nuete tundmise kohta -20 % Arvuti kasutamine teistes moodulites referaadi vi uurimuse vormistamisel -20 % Praktilised lesanded: elulookirjelduse, CV, dokumentide, ametikirjade ja reklaamtekstide koostamine ning vormistamine ksitsi ja arvutil -60%
6. Kutsealane inglise keele pe

5 n
6.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab ja svendab turismitks vajalikke teadmisi enese vljendamiseks inglise keeles. ppija mistab tavaknet ja saab aru turismialastest tekstidest. Oskab ettevalmistuseta vestelda turismiga seonduvatel teemadel, koostada tekste ja ametialaseid kirju. ppija thtsustab korrektse keelekasutuse vajalikkust ametialases suhtluses. Lpetamisel saavutatakse kutsealase inglise keele tase B1.

Algtase inglise keeles (A2).
6.3. ppesisu
Inglise keele grammatika ja suhtluskeel. Turismisnavara. Teenindussuhtlus. Suulise ja kirjaliku suhtlusoskuse arendamine inglise keeles. Tavakeelekasutus. Suhtlus erinevates olukordades. Teenindussuhtlus. Turismialase snavara tundmappimine ja kasutamine. Reisitranspordi liigid ja -teenused. Majutusettevtted, nende tbid ja teenused, kvaliteedissteemid (trnid, jrgud). Toitlustusettevtted, nende tbid ja teenused. Maaturismi, aktiivse puhkuse, seiklusturismi, kultuuri- ja loodusturismi tbid ja teenused. Vaatamisvrsuste tbid ja teenused. Reisiettevtete tbid ja teenused. riturismi tbid ja teenused. Reisidokumendid. Turismi planeerimise, arendamise, korralduse ja turundusega seonduva snavara tundmappimine ja kasutamine.

ppija teab ja tunneb erinevate turismi valdkondade ja turismikorraldusega seotud snavara inglise keeles; inglise keele grammatikat.
ppija oskab suhelda suuliselt ja kirjalikult olme-, peva- ning turismiteemadel; suhelda teenindus- ja mgisituatsioonides; lugeda ja koostada ametialaseid kirju ning dokumente; kasutada tks vajalikku kirjandust (snaraamatud, ajakirjandus, Internet jm); 14
esitleda Eesti turismivaatamisvrsusi; vestelda inglise keeles turismikorraldusest.
6.5. Hindamine
Inglise keele grammatika test -40% Praktilised td -60% kirjalikud testid erialane snavara kuulamislesanded ettekande kuulamine ja sellest kokkuvtte tegemine suuline esitlus turismivaatamisvrsuste tutvustamine rollimngud ettekanne turismikorraldusest Eestis vi mnes teises riigis infopringud vastus e-kirja pringule ameti- vi rikirja koostamine
7. Kutsealane vrkeelepe (soome, vene vi saksa keel)

4 n
7.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab ja svendab turismitks vajalikke teadmisi enese vljendamiseks hes lisavrkeeles. ppija mistab tavaknet ja saab aru turismialastest tekstidest. Oskab ettevalmistuseta vestelda turismiga seonduvatel teemadel, koostada tekste ja ametialaseid kirju. ppija thtsustab korrektse keelekasutuse vajalikkust ametialases suhtluses. Lpetamisel saavutatakse vrkeele tase A2. Kutsealaseks vrkeeleks valitakse soome, saksa vi vene keel.

puuduvad
7.3. ppesisu
Lisavrkeele grammatika ja suhtluskeel, turismialane snavara ja keelekasutus, teenindussuhtlus. Suulise ja kirjaliku suhtlusoskuse arendamine vrkeeles. Tavakeelekasutus. Suhtlus erinevates olukordades. Teenindussuhtlus. Turismialase snavara tundmappimine ja kasutamine. Reisitranspordi liigid ja teenused. Majutusettevtted, nende tbid ja teenused, kvaliteedissteemid (trnid, jrgud). Toitlustusettevtted, nende tbid ja teenused. Maaturismi, aktiivse puhkuse, seiklusturismi, kultuuri- ja loodusturismi tbid ja teenused. Vaatamisvrsuste tbid ja teenused. Reisiettevtete tbid ja teenused. riturismi tbid ja teenused. Reisidokumendid. Turismi planeerimise, arendamise, korralduse ja turundusega seonduva snavara tundmappimine ja kasutamine.

ppija teab ja tunneb erinevate turismi valdkondade ja turismikorraldusega seotud snavara vrkeeles; kutsealase vrkeele grammatikat.
15
ppija oskab suhelda suuliselt ja kirjalikult olme-, peva- ning turismiteemadel; suhelda teenindus- ja mgisituatsioonides; lugeda ja koostada ametialaseid kirju ning dokumente; kasutada tks vajalikku kirjandust (snaraamatud, ajakirjandus, Internet jm); esitleda Eesti turismivaatamisvrsusi; vestelda kutsealases vrkeeles turismikorraldusest.
7.5. Hindamine
Kutsealase vrkeele grammatika test -40% Praktilised td -60%: kirjalikud testid erialane snavara; kuulamislesanded ettekande kuulamine ja sellest kokkuvtte tegemine; suuline esitlus turismivaatamisvrsuste tutvustamine; rollimngud ettekanne turismikorraldusest Eestis vi mnes teises riigis; infopringud vastus e-kirja pringule; ameti- vi rikirja koostamine.
8. Turismimajanduspe
5 n
8.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija teab turismi ajalugu ja tulevikutrende, mistab turismimajanduse thtsust, rolli ja arengusuundi maailma majanduses ning Eestis, tunneb turismimajanduse phialuseid, seoseid teiste majandusharudega, erinevaid turismisektoreid ning nende poolt pakutavaid teenuseid. ppija mistab turismi majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja koloogilisi mjutegureid ning oskab kasutada lihtsamaid analsimeetodeid. ppija tunneb reisijate liigitust ning turistide ootusi, vajadusi ja motiive. ppija teab peamisi turismiorganisatsioone ja -hendusi, turismikvaliteedi juhtimisssteeme ja levinumaid kvaliteedimrgiseid. ppija omandab reisimise, turismi, majutuse, toitlustuse, rekreatsiooni, sihtkohaarenduse, turismikorralduse ja -turundusega seonduvad alusteadmised ja phisnavara. ppija oskab leida erialast informatsiooni, arendab turismitsse tervikliku ning eetilise suhtumise, analsi- ja histoskusi.

puuduvad
8.3. ppesisu 8.3.1. Turismimajanduse alused

Turismi miste, ajalugu, areng, roll tnapevahiskonnas ning seosed teiste majandusharudega. Turismimajandus ja keskkond. Turismivormid. Turismiettevtete liigid: reisibroo, reisikorraldaja, majutusettevtted, transpordifirmad, turismiga kaudselt seotud ettevtted. Turismiinfopunkt ja 16
keskus. Reisidokumendid. Ametid turismis. Reisijate ja turistide liigitamine. Klastuseesmrgid, turistide motiivid, vajadused ja ootused. Klastuselamus. Reisi- ja turismitooted ning -teenused (reisi, transpordi-, majutus-, toitlustusteenused, vaatamisvrsused, tegevused). Reisikaubandus, reisiteenuste levikanalid. Turismiteenuste nudlus ja pakkumine. Jtkusuutlik turism. Turismipoliitika ja selle kandjad. Eesti turismiseadus ja riiklik turismiarengukava. Turismikvaliteedissteem ja kvaliteedimrgised. Eesti ning rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja -hendused ning nende mju hiskonnas. Turismi tulevikusuundumused.
8.3.2. Hotellimajanduse alused

Majutussektori thtsus turismis. Majutusteenuste areng maailmas, Euroopas ja Eestis. Majutussnavara. Majutusettevtete ja -teenuste liigid. Majutusettevtetele esitatavad kohustuslikud nuded, registreerimise kord. Majutusettevtete juhtimis- ja omandivormid. Hotelliketid. Rahvusvahelised organisatsioonid. Majutusettevtte struktuur ja osakondade vahelised suhted. Phi-, tugi- ja lisateenused. Klastajate ootused, vajadused ja soovid. Klalislahkus ja klastuselamus. Majutusettevtete kvaliteedimrgised ja programmid. Hotellide ja reisibroode suhtlemise reeglistik. Tulevikusuundumused.
8.3.3. Toitlustuse alused

Toitlustussektori thtsus turismis. Toitlustusettevtete ja -teenuste liigid. Tervisliku toitumise phimtted. Energiavajadus, allergiad ja eritoitumine. Men koostamise ja hinnakalkuleerimise alused. Turismigrupi mend. Laua katmine, toitude ja jookide serveerimine. Peolauateenused. Vlitoitlustamine. Eestlaste ning erinevate rahvuste toidukultuur. Eesti rahvustoidud. Uued toitumissuundumused.
8.3.4. Turismiturunduse alused

Turunduse areng, olemus, eesmrgid ja phimisted. Turismiturunduse eripra. Turismiturg, -toode ja -teenus. Turisminudlus- ja pakkumine. Kliendikeskne turundus. Sihtkohtade, vaatamisvrsuste, aktiivsete tegevuste, majutus-, toitlustus-, transpordi- ja maaturismiteenuste turunduse eripra. Turunduse planeerimine. Turundusstrateegiad. Turundusuuringud. Turu segmentimine. Sihtturgude valimine. Sihtrhmadele sobivate turundusmeetmete ja -tegevuste kavandamine. Turismitoote positsioonimine, tootearendus, hinnakujundus, mgikanalid, edendusmeetmed, pakettimine, programmimine, partnerlus. Turundussuhtlus. Isiklik mk. Telefonimk. Reklaam. histurundus. Otseturundus. Internetiturundus. Siseturundus. Turundus psikliendile Turismimessid. Turundusteabe levitamine. Turundusplaani ja -eelarve koostamine, kontroll ja hindamine. Turundussuundumused. Turundussnavara.

ppija teab ja tunneb turismi arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis; turismimajanduse seoseid ja mjutegureid; jtkusuutliku turismi printsiipe; turismi liike ja vorme; turistide motiive, vajadusi ja ootusi ning nende rahuldamise vimalusi; Eesti turismiseadust ja riiklikku turismiarengukava; turismiettevtete kvaliteedijuhtimisssteeme ja kvaliteedimrgiseid; 17
rahvusvahelist turismieetika koodeksit; reisi- ja turismiettevtete liike ja pakutavaid teenuseid; majutusettevtete liike ja teenuseid; reisitranspordi liike ja teenuseid; reisidokumente; Eesti majutusettevtete registreerimise, tunnustamise ja jrgutamise korda; toitlustusettevtete liike ja teenuseid; tervisliku toitumise phimtteid ja toiduallergiaid; toitumissuundumusi ja uusi toitlustusvorme; eestlaste ja teiste rahvaste toidukultuuri ning rahvustoite; rituste- ja vlitoitlustamise phimtteid; men koostamise ja kalkuleerimise aluseid; erinevate turismiteenuste arenduse, turunduse, hinnakujunduse ja mgi aluseid; turunduse phimisteid, eemrke ja funktsioone; turismiturunduse eripra; kliendikeskse turunduse phimtteid; lihtsamaid turundusuuringute viise ja vimalusi; klientide rhmitamise aluseid; turundusmeetmeid ja tegevusi; turundusplaani- ja eelarve koostamise printsiipe; turismitoodete reklaamikanaleid ja vimalusi; turismivaldkonna phisnavara ja misteid;
ppija oskab analsida statistiliste andmete alusel turismi arengut maailmas ja Eestis; analsida erinevaid turismitooteid ja teenuseid; analsida erinevate sihtrhmade reisimotiive, ootusi ja vajadusi; kirjeldada, tutvustada ja soovitada turismiteenuseid erinevatele sihtrhmadele; iseloomustada sihtrhmi ja kavandada neile sobivaid turundusmeetmeid ja tegevusi; koostada lihtsat turundusplaani ja eelarvet; kasutada peamisi mgitehnikaid (sh mk telefoni teel); kasutada turismisnavara ja misteid; leida ja kasutada asjakohast teavet ppelesannete titmisel.
8.5. Hindamine
Test turismimajanduse aluste ja turismisnavara tundmisest -70% pikigu kriitilise aruande koostamine -30%
18
9. Turismigeograafiape
6 n
9.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab turismigeograafia phimisted, teab peamisi loodusgeograafilisi protsesse, maakera geograafilisi iserasusi ning poliitilis-majanduslikku liigendamist. ppija tunneb maailma kaarti. ppija tunneb maailma ja Euroopa thtsamaid turismipiirkondi, -sihtkohti ja -vaatamisvrsusi, oskab neid tutvustada ja nustada reisijaid erinevatesse piirkondadesse sitmisel. ppija tunneb maailma kultuurilugu ja religioone ning omab levaadet maailma rahvaste kommetest ja vrtushinnangutest. ppija oskab sobilikult kituda suheldes teiste rahvuste ja kultuuride esindajatega. ppija teab Eesti ldandmeid ja haldusjaotust, tunneb Eesti loodust, maakondade turismivimalusi ja vaatamisvrsusi. ppija oskab tutvustada Eesti turismiregioone ja jagada turismialast informatsiooni. ppija teab Eesti kultuuriprandi vljakujunemist ja phiperioode, Eesti kultuuriloo thtsamaid ilminguid ning oskab vrrelda neid Euroopa kultuurinhtustega. ppija teab Eesti erinevate regioonide kultuuriloolist minevikku, thtsamaid kultuuritegelasi ja tnapeva olulisemaid kultuuriobjekte ja -sndmusi. ppija oskab kasutada andmebaase ja infomaterjale.

Lbitud turismimajandusppe moodul.
9.3. ppesisu 9.3.1. Maailma turismigeograafia

Thtsamad teabeallikad, andmebaasid ja infootsingud. Geograafilised koordinaadid. Mthikud maailmas. Ajavndid. Kohanimed. Loodusgeograafiliste protsesside ldiseloomustus. Pinnavormid. Maakera geograafilised iserasused turismiressursina. Kliimavtmed ja regionaalsed iserasused. Maailmameri ja siseveed. Loodusvndid. Maastikud. Maakera poliitilis-majanduslik liigendamine. Riigid, riikide hendused. Rassid. Keeled. Maailma turismipiirkonnad ja peamised turismisihtkohad. Phja-Euroopa. Lne-Euroopa. Kesk-Euroopa. Luna-Euroopa. Ida-Euroopa. levaade Phja- ja Luna-Ameerika, Aafrika, Aasia, Austraalia ja Okeaania, Antarktika looduse iserasustest ja turismivimalustest. Loodusmlestised ja -kaitsealad. UNESCO maailmaprandi objektid.
9.3.2. Eesti turismigeograafia

Eesti ldandmed ja haldusjaotus. Ajalooline levaade. Eesti sotsiaalmajanduslik ja poliitiline areng. Transpordihendused. Eesti kaart. Eesti loodus. Kliima. Eesti maastikud ja kaitsealad. Eesti turismiregioonid. Tallinn. Phja-Eesti regioon. Luna-Eesti regioon. Lne-Eesti regioon. Regioonide looduslik eripra, turismisihtkohad, vaatamisvrsused, muuseumid, aktiivse puhkuse vimalused, traditsioonilised ritused, majutus-ja toitlustusettevtted.
19
9.3.3. Eesti kultuurilugu

Inimasustuse teke Eestis. Eurooplaste plvnemine. Eestlaste plvnemine. Vanimad inimasustuste jljed. Asustuse kujunemine Vanaaja mlestised. Ristiusu tulek, keskaeg. Kirikute ehitus. Keskaegsed linnad, Hansa Liit. Eesti talurahva kultuur. Eesti rahvausundid. Kombed. Rahvakalender ja thtpevad. Baltisaksa kultuur ja misad. Eesti keele ja kultuuri areng. Laulupidude algus. Ajastute suurmehed ja kultuuritegelased. Arhitektuur. Kunstikoolkonnad. Eesti kultuur nukogude perioodil. Kultuurautonoomiad. Vanausulised, setud.
9.3.4. Maailma kultuurid

Kultuur hoiakute kujundajana. Maailma kultuurid ja rahvused. Erinevate rahvaste kombed ja tavad. Tsivilisatsioonid ja religioonid. Kristlik religioon. Judaism. Islam. Hinduism. Budism. Loodususundid. Religioonide mju toitumistavadele. Religioon turismi mjutajana. Religiooniga seotud turismisihtkohad.

ppija teab ja tunneb maailma fsilist ja poliitilist kaarti; maailma loodusvndeid, kliimaolusid ja turismihooaegu; maailma looduslik-kultuurilisi regioone, thtsamaid turismipiirkondi ning turismisihtkohti; maailma usundeid, religiooniga seotud vaatamisvrsusi ja olulisemaid kultuuriloolisi sndmusi; Eesti kaarti, loodust ja kliimat; Eesti ldandmeid, haldusjaotust ja transpordihendusi; Eesti ajalugu, sotsiaal-majanduslikku ja poliitilist arengut; Eesti turismiregioone; Eesti kultuuriloo thtsamaid kultuuriilminguid ning baltisaksa, vene, rootsi ja teiste naabrite osa Eesti kultuuriloos; oma kodukoha olulisust ja thtsamaid kultuurinhtusi ning -objekte, vaimset ja materiaalset kultuuriprandit, kodukandi kultuuritegelasi, suurmehi.
ppija oskab orienteeruda maailma ja Euroopa kaardil; kasutada teatmekirjandust ja teha otsinguid andmebaasidest, leida teavet erinevate maailma regioonide turismisihtkohtade kohta; tutvustada maailma turismisihtkohti ja nustada reisijaid erinevatesse piirkondadesse sitmisel; kirjeldada maailma kultuuridest tulenevaid kombeid, tavasid ja vrtushinnanguid; suhelda erineva kultuuritaustaga inimestega; kasutada Eesti kaarti ja iseloomustada erinevaid sihtkohti; anda levaadet maakondadest kui turismipiirkondadest; tutvustada vaatamisvrsusi, looduses liikumise ja aktiivse puhkuse vimalusi; tutvustada erinevate regioonide traditsioonilisi ritusi, majutus- ja toitlustusettevtteid; tutvustada Eesti kultuuriprandit ja oma kodukohta. 20
9.5. Hindamine
Test kaarditundmisest, maailma ja Eesti turismigeograafiast ning kultuuriloost -50% Praktiline t: reisimarsruudi koostamine Eestis -30% Referaat maailma turismigeograafiast -20%
10.
5 n
Maaturismi korralduspe
10.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab ige suhtumise, vajalikud teadmised ja oskused ttamiseks turismiteenuseid pakkuvates ettevtetes, kohalikes omavalitsustes vi mittetulundushingutes, mille tegevuste hulka kuulub turismi arendamine ja planeerimine sihtkohas. ppija mistab maaturismi, sndmus-, seminari- ja rekreatsioonikorralduse phimisteid ja protsesse. ppija tunneb maaturismiteenustele esitatavaid nudeid ning seonduvat seadusandlust. ppija oskab leida ja analsida tlesannete titmiseks vajalikku teavet. ppija mistab ettevtja rolli ja oskab korraldada turismialase vikeettevtte td ning analsida ettevtte tegevust kliendikesksuse seisukohast. ppija omandab teadmised ja oskused maaturismi jtkusuutlikust korraldusest ja rekreatiivsete tegevuste korraldamisest sise- ja vlistingimustes ning sndmuste ja seminaride korraldamisest. ppija oskab klientide vajadusi arvestades ette valmistada ja lbi viia ekskursiooni ja matka. ppija oskab koostada, kalkuleerida ja pakkuda seminaripaketti. ppija oskab planeerida sndmuste ettevalmistamist ning teenindada sndmusel ja seminaril osalejaid, lhtudes klientide huvidest ja ootustest. petusega taotletakse, et ppija arendab analsimise ja probleemide lahendamise oskusi.

Lbitud klienditeenindusppe, arvuti- ja asjaajamisppe, turismimajandusppe moodulid ning Eesti turismigeograafia aine turismimajandusppe moodulid ning Eesti turismigeograafia aine
10.3. ppesisu 10.3.1. Maaturismi alused
Maaturismi miste ja alaliigid. Maaturismi filosoofiad, mjud. Eesti maaturismi ressursid, tmbetegurid. Maaturismi-alase ettevtluse eriprad. Suundumused maaturismis. Eesti maaturismi arengukava. Eesti maamajanduse alternatiivsed tegevusalad / ettevtlusalad, maaturismi roll Eesti maamajanduses. Eesti maaturismi asjalised. Maaturismiteenused ja toode. Spetsialiseerumine maaturismis. Tootearendus, kvaliteet ja klienditeenindus maaturismitootes. Maaturismiteenuste ja toodete turundamise eriprad.
10.3.2.
Jtkusuutliku turismi korraldus
Jtkusuutlikkuse miste, iseloom ja rakendamine. Inimene ja jtkusuutlik areng. Jtkusuutliku arengu ajalooline levaade. Sstev vs jtkusuutlik areng. Sstva arengu strateegia Sstev Eesti 21. Uuendatud Euroopa. Sstva Arengu Strateegia philhtekohad. koloogia ja konoomia. Loodus-, koturism ja jtkusuutlik turism. komrgised / kvaliteedimrgised turismis. Sstev 21
turismikorraldus. Keskkonnaplaan. Kohalik majandus. Piirkonna / sihtkoha koturismi potentsiaal ja selle hindamine. Turismi mjud sihtkohale: majanduslik, sotsiaal-kultuuriline ning koloogiline mju. Taluvuspiiride ksitlused.
10.3.3.
Sndmuskorraldus
Sndmuse miste ning liigid, sh spetsiaalsndmused ja suursndmused. Tegurid, mis loovad erilisuse. Planeeritud sndmuste tpoloogia. Sndmusturism. Sndmusturismi trendid ja suunavad jud. Sndmuste sihid. Sndmuse organiseerijad. Sndmuse mjud sihtkohale. Projekti planeerimine: kontseptsioon, tasuvusuuring, meeskond ja organisatsioon, toimumispaiga planeerimine, tegevusplaan. Sndmuse planeerimine, sh. personali, eelarve, turvalisuse, toitlustamise jt teenuste planeerimine. Eelarve koostamine. Finantseerimisvimaluste leidmine, sh sponsorlus. Kibe tekitamine ja juhtimine. Sndmuse lbiviimine. Klienditeeninduse korraldamine enne sndmust, sndmuse toimumise ajal ja peale sndmust. Riskide juhtimine. Sndmuse hindamine: toimumisjrgne aruandlus ning finantstegevused, tagasiside hankimine ja analsimine.
10.3.4.
Seminarikorraldus
levaade konverentsiturust. Konverentsitooted, kohtumiste tpoloogia. Seminariteenuste tellijad: korporatiivkliendid, avaliku sektori organisatsioonid, kolmanda sektori organisatsioonid jm. Seminarikorralduse vajalikud sisendid: spetsiifiline toimumispaik, nuded seminariruumile ja mblile, toitlustamisteenus, seminari tehnilised audiovisuaalsed vahendid, transport, majutus, toodete esitlemise / nituse vimaldamine, meelelahutus delegaatidele. Konverentsi- ja seminaripaiga valiku kriteeriumid. Seminaripakett, selle mk (kirjalik mgisuhtlus, tellimuse vastuvtmine). Seminariprogrammi ettevalmistamine. Eduka seminari printsiibid ning protsessi kavandamine: seminarieelne aeg, seminari aeg, seminarijrgne aeg. Eelarve kujundamine. Seminari aruanne.
10.3.5.
Rekreatsioonikorraldus
Rekreatsiooni miste. Rekreatsiooni seosed ja erisused vaba aja veetmisega, turismi ja spordiga. Vaba aeg. Vaba aja ja rekreatsiooni trendid. Rekreatsiooni nudlus ja pakkumine Eestis. Vaba aja ja rekreatsiooni planeerimine ja korraldamine. Kvaliteet aktiivse puhkuse sektoris. Rekreatsiooniga seotud ametid ja kutsestandardid: rekreatsioonikorraldaja, animatr, matkatreener, loodusgiid / retkejuht. Matkamine liikumisharrastusena, matkakorraldus ettevtlusvormina, mittetulundushingutes ja iseseisvalt, sportlik matkamine, matkaspordivistlused. Eesti ja Euroopa matkamise heatava. Matkaorganisatsioonid, nende lesanded. Matkaliigid. Matkaradade tbid ja raskusastmed. Matkaradade mrgistamise ja hooldamise alused. Matka planeerimine ja matkataktika. Matkatehnika. Matkavarustus. Looduse vahendamise eesmrgid ja meetodid. Loodusekskursiooni ja looduse vahendamise programmi koostamine ja ettevalmistamine (sh marsruudi koostamine, giiditeksti loomine lhtudes sihtgrupist, ekskursiooniks / matkaks materjalide ettevalmistamine). Varuprogramm. Loodusekskursiooni, matka ja looduse vahendamise programmi lbiviimine ja jrelanals. Retkejuhi riietus ja varustus. Retkejuhi t erinevate sihtgruppidega. Ohutus ja seadusandlus rekreatiivsete tegevuste korraldamisel (igaheigus, hoolikuse standard, lepinguvliste kohustuste seadus, toote ja teenuse ohutuse seadus, spordiseadus), turvalisuse alased protseduurid ja miinimumnuded matkakorraldajale. Grupipshholoogia ja klienditeeninduse eriprad rekreatiivsete tegevuste korraldamisel ja lbiviimisel.
22

pilane teab ja tunneb: maaturismi mistet ja eripra; Eesti maaturismi ressursse ja tmbetegureid; maaturismi-alase ettevtluse eripra; peamisi maaturismi suundumusi; Eesti maaturismi asjalisi; maaturismiettevtete poolt pakutavaid teenuseid (sh toitlustamis-, majutus- ja tegevuste korraldamise teenuseid ning lisateenuseid) ja neile esitatavaid nudeid; spetsialiseerumise vimalusi ja eeldusi maaturismis; maaturismitoote arendamise vajadust ja vimalusi; jtkusuutliku arengu ja jtkusuutliku turismi korraldamise phimtteid; koturismi phimtteid; turismisihtkoha taluvusvime mramise aluseid; matkatreeneri ja retkejuhi kutsestandardites esitatud nudeid; ekskursiooni, matka ja looduse vahendamise programmi lbiviimise metoodikat; sndmuste ja seminaride korraldamise nudeid ja metoodikat; vaba aja ja rekreatsiooni teooriat ning seost maaturismiga; rekreatsiooni korraldamise phimtteid sise- ja vlistingimustes; rekreatsiooni planeerimise vajalikkust; rekreatsioonikorraldust Eestis; igaheiguse sisu; sndmus- ja rekreatsioonikorraldusega seonduvaid koosklastusi ja igusakte.
pilane oskab: vrtustada jtkusuutliku arengu phimtetest tulenevaid phivrtusi igapevases elus ja tegevuses ning arvestada jtkusuutliku arengu ja -turismi phimtetega maaturismiettevtluses analsida maaturismiettevtte tegevust kliendikesksuse seisukohast; planeerida sndmuste ettevalmistamist ning teenindada sndmusel ja seminaril osalejaid lhtudes kliendi huvidest ja ootustest; koostada, kalkuleerida ja ma seminaripaketti lhtudes kliendi huvidest ja ootustest; planeerida aktiivse puhkuse tegevusi lhtudes kliendi huvidest ja ootustest; planeerida ja koostada ekskursiooni- ja matkamarsruuti ning valmistada ette giiditeksti ja abimaterjale erinevatele sihtrhmadele; viia lbi ekskursiooni, looduse vahendamise programmi ja matka (sh ohutuse ja turvalisuse tagamine); rakendada igaheiguse phimtteid.
10.5. Hindamine
Test maaturismi aluste, jtkusuutliku turismi korralduse, sndmus- ja seminarikorralduse ning rekreatsioonikorralduse kohta -40% Praktiline t tegevuse (seminar, ekskursioon, looduse vahendamise programm, matk, sndmus) praktiline korraldamine vi lbiviimine ja anals - 60% 23
11.
4 n
Maamajutuse korralduspe
11.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija mistab majutusteenuse thtsust kliendile ja oskab kasutada majutusalast phisnavara ja -misteid. ppija tunneb majutusettevtte teenuste tsklit ja sellest tulenevaid ettevtte struktuuri, tjaotuse ja tkorralduse phimtteid ning nende omavahelisi seoseid. ppija mistab vastuvtu rolli ettevttesisese ja -vlise info vahendajana. ppija oskab sooritada vastuvtu esmaseid t- ja teenindustoiminguid. ppija oskab planeerida ja ajastada majapidamis- ja koristustid. ppija vrtustab majutusteenuste kvaliteeti ning tunneb majutusettevtte kvaliteedijrkude taotlemise korda. ppija teab kinnisvara haldamise ja hooldamise phimtteid, projekteerimise, ehitamise ja turvalisusega seotud nudeid, oskab koostada kinnisvara korrashoiu kava. ppija teab maastikuplaneerimise ja -hoolduse phimtteid, oskab ttada lihtsamate tvahenditega. ppija vrtustab ettevtte hoonete ja mbruse omapra, rahvuslikku stiili, esteetilist terviklikkust ja korrashoidu. ppija arendab meeskonnat ja suhtlusoskusi ning analsivimet.

Lbitud turismimajandusppe ja klienditeenindusppe moodulid.
11.3. ppesisu 11.3.1. Vastuvtu korraldus
Klienditeeninduse tskkel. Vastuvtut roll majutusettevttes. Vastuvtut seos ja koostoime teiste teenustega ja teenuste vahendus. Vastuvtu peamised lesanded ning tkorraldus. Ametikirjeldused ja tlesanded. Tgraafikud. Teenindus- ja tkorralduse standardid. Vastuvtus kasutatavad ettevttesisesed infossteemid (kliendihaldus-, tellimus- ja vtmessteemid). Vastuvtudokumentide tundmine ja ksitlemine. Kliendi saabumisele eelnevad tegevused. Tellimuse allikad ja tellimuse tbid. Tellimuse vormistamine. lesanded kliendi saabumisel. Registreerimise vormistamine. Kliendi arve avamine. Toa vtme andmine. Erisoovide titmine. Kliendile kallima teenuse mk. Kliendi viimine krgemasse teenindusklassi. lemk. lesanded kliendi majutusajal. Suhtlemiskanalid. Teadete edastamine. Lisateenused. Autode, jalgrataste ja muu vabaaja veetmise varustuse rent. Klastajasuhete korraldamise phimtted. Kliendi turvalisuse tagamine ja kliendiinfo konfidentsiaalsus. Erivajadustega klientide teenindamine. Arveldused vastuvtus. Arvete alustamine ja lalpidamine. Maksevahendid ja makseviisid. lesanded kliendi lahkumisel. Vljaregistreerimine ja arve lpetamine. Tasumata arvete ksitlemine. Korduvklastuse kindlustamine. lesanded peale kliendi lahkumist. Kliendiregister. Aruandluse, pevaraporti ja statistika koostamine. Majutusettevtte statistilised phinitajad: keskmine hind, tituvus, tubapev, voodipev, saabunud klaliste arv jne Vlglastega tegelemine. Rahvusvaheline reisibroode ja hotellide vahelise suhtlemise reeglistik.
24
11.3.2.
Majapidamine
Majapidamisksuse struktuur ja tkorraldus. Perenaise ametijuhend ja tlesanded. Toateenija ametijuhend ja tlesanded. Tgraafikud. Tuleohutusnuded, kliendi turvalisus ja ootused numbritoale. Eritoad (invatoad, allergiatoad, mittesuitsetajate toad). Erinevate materjalide puhastus ja hooldus. Puhastusainete keemia. Vesi ja vee omadused puhastusvahendina. Puhastusainete koostis ja liigitus (pH ja kasutusotstarbe alusel). Kemikaalide mrgistamine. Doseerimine ja doseerimisvahendid. Tvahendid. Nuded tvahenditele. Koristuskru Tvahendite hooldus ja puhastamine. Koristusvahendite vrvikodeerimine. Materjalide kaitsevahendid ja -meetodid. Puhastusmeetodi valikukriteeriumid ja meetodite liigitus: vahad ja vahatamine, litamine, tekstiilpindade kaitsmine, kristalliseerimine, plekieemaldus. Puhastusmasinad (tolmuimejad, veeimejad). Hooldusmeetodid (puhastus, poleerimine, pihustus, li- ja vahattlus). Thgieen ja kaitsevahendid. Ergonoomilised tvtted. Koristustd: numbritubade ja ldruumide koristus, suurpuhastus ja regulaarkoristus, numbritoa pevakoristus, phikoristus ja htune koristus. Toakoristuse standard. Tubadesektsiooni koristus. Toimimine leitud esemetega. Majutuse lisateenused kliendile: pesupesemine, triikimine ja rivaste parandus, keemiline puhastus, jalatsite puhastus. Kitumine tehniliste veaolukordade korral. Logistika. Laomajandus. Vahelaod. Pesu- ja vikevahendite ladustamine. Kaubavarud, nende kontrollimise meetodid, kauba tellimise ja vastuvtmise protseduurid, inventuurid, dokumentatsioon.
11.3.3.
Kinnisvara korrashoid
Kinnisvara miste. Asjaigusseadus. Kehtiv kinnisvara korrashoiu standard. Kinnisvara haldamise, hooldamise ja remondi korraldamine. Omaniku ja kasutaja suhted. Teenuste sisseost e outsourcing. ri-, hooldus- ja teenuste tarbimise lepingud. Kindlustamine. Kinnisvara parendamine. Investeeringute kavandamine. Finantsid. Detailplaneering. Nuded majutusettevttele (kehtiv majandusministri mrus ja kvaliteedijrkude taotlemise korrad ning tingimused). Kvaliteedijrgud konkurentsieelisena. Projekteerimine (eskiis- ja tprojekt). Koosklastused. Vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, nrkvoolu, ventilatsiooni, sisekujunduse ja jtmekorralduse projektide tellimine. Ehituse tellija. Ehitus- ja omanikujrelvalve. Materjalipetus. Materjalide valik. Erinevate materjalide ja kattepindade ehitustehnilised omadused ja valikukriteeriumid (kasutusotstarve, keskkonnasbralikkus, esteetilisus, sstlikkus). Tuleohutusnuded. Psteppused. Kahjurite trje.
11.3.4.
Maastikuhooldus
Maastikukujundus, projekti tellimine. Sise-ja vlisruumi seosed. Disain-looduslhedus, rahvuslik stiil, sobivad materjalid ja taimed. Viidad ja aiarajatised-piirdeaed, valgustus, lipumast, veesilm, purskkaev, teed, grillinurk, vlikamin, laste mnguvljak, prgikastid, abihooned. Hoone vlismbruse hooldus ja koristus, muru ja taimede hooldus. Vajalikud tvahendid (trimmer, muruniiduk, vihmutid, aia- ja oksakrid jne) ja nende korrashoid. Ttamine tvahenditega.

ppija teab ja tunneb majutusvaldkonna phisnavara ja misteid; majutusettevtte vastuvtu- ja majapidamisksuse struktuuri ja tkorraldust; vastuvtuteenuse seoseid ja koostoimet teiste teenustega; klastajasuhete korraldamise phimtteid; kliendiinfo konfidentsiaalsuse olulisust ja tagamise phimtteid; 25
vastuvtu t- ja teenindustoiminguid; majutusettevttele kehtivaid nudeid; kvaliteedi thtsust ja ettevttele kvaliteedijrgu taotlemise korda ning tingimusi; korrastustde thtsust ja teostamise olulisust ettevttes; ruumide puhastusmeetodeid ja vahendeid; thgieeni ja ergonoomilisi tvtteid; majutusettevtete lisateenuseid; laomajanduse phimtteid; t- ja tuleohutusnudeid; kinnisvaraga seotud olulisi misteid; kinnisvara korrashoiu (haldamise, hooldamise, parendamise) phimtteid; projekteerimisele ja ehitusele seatud nuetest kinnipidamise thtsust; haldus-, hooldus- ja teenuste tarbimislepingute koostamist; maastikukujundamise phimtteid; peamisi maastikuhoolduse triistu ja nendega ttamise vtteid.
ppija oskab kasutada majutusalast phisnavara ja misteid; sooritada peamisi vastuvtuleti t- ja teenindustoiminguid; valida igeid puhastusaineid ja -meetodeid ruumide koristamisel; hinnata erinevate materjalide otstarbekust ja kasutajasbralikkust; planeerida ja ajastada koristustid; koostada kinnisvara korrashoiu kava (haldus-, hooldus-, remondi-, parendustd); slmida haldus-, hooldus- ja teenuste tarbimislepinguid; tellida remondi-, ehitus-, sisekujundus- vi maastikukujundusprojekti; vrtustada ettevtte hoonete ja mbruse omapra, rahvuslikku stiili, esteetilist terviklikkust ja korrashoidu; ksitseda peamisi maastikuhoolduse vahendeid.
11.5. Hindamine
Kliendi teekonna ja majutusteenuse protseduuride skeemi koostamine konkreetse ettevtte nitel ning esitlemine grupitna -30 % ks jrgnevatest: kinnisvara korrashoiu mudeli koostamine, hoone renoveerimiskava koostamine, uusehitise ruumiprogrammi koostamine -30% Teooria mistete omandamise kontroll ja praktilised lesanded vastuvtutoimingute, tubade koristamise, maastikuhoolduse kohta - 40%
12.
5 n
Toitlustuskorralduspe
26
12.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised toiduainete ja jookide koostisest ning tasakaalustatud toitumise phimtetest. ppija pib tundma toidukaupade ja jookide kvaliteedi hindamise aluseid ja silitamisreegleid. ppija oskab toidu valmistamisel kalkuleerida toiduainete kulu, planeerida sgikordi, jrjestada ja ajastada tegevusi. ppija tunneb toiduvalmistamise philisi viise, roogade sobitamist ning toidutoote arenduse phimtteid. ppija tunneb toitumistavasid ja lauakombeid erinevates kultuurides. ppija oskab kasutada ja hooldada kgiseadmeid. Tunneb isikliku hgieeni, toidukitlemise ja sanitaarnudeid ning tkorraldust ja tjaotust toitlustusteenuste pakkumisel. ppija omandab oskused koostada mensid vastavalt klientide soovidele. ppija oskab valmistada ja serveerida kuumi ja klmi jooke ning tavalisemaid toite ja kasutada erinevaid serveerimisviise lhtuvalt toitlustuskohast. ppija omandab oskused valmistada rahvustoite ja vrtustab kohalikku toorainet. ppija teab ja oskab rakendada meeskonnat phimtteid.

Lbitud turismimajandusppe moodul.
12.3. ppesisu 12.3.1. Toiduvalmistamine
Toiduainete eelttlemisvtted ldiselt ja erinevate toiduainerhmade puhul. Toiduainete kuumttlemisviisid keetmisviisid, praadimisviisid, kombineeritud kuumttlemisvtted. Vlieined: grillitud, lkkel katlas keedetud ja tuhas kpsetatud toidud. Toiduainete silitamisviisid. Lhiajaline roogade ja toiduainete silitamine; maitsestamise phialused. Erinevate roogade (eelroad, pearoad, jrelroad, klmad ja soojad suupisted) koht mens, serveerimise phimtted. Puljongid koht mens, liigitus, vrtus, phitooraine, phivalmistusviisid, kasutusvimalused, serveerimine. Kastmed otstarve, kastmete liigitus, phitooraine, valmistamise phited. Salatid ja vileivad koht mens, liigitus, vileibade alused ja katted, valmistamise ja serveerimise phimtted. Supid koht mens, liigituse phimtted, valmistamise phialused, serveerimine. Kgiviljatoidud enamlevinud kgiviljade liigitus, koht mens, kgiviljatoitude ja lisandite valmistamise phialused, serveerimine. Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad koht mens, phitooraine, valmistamise phialused. Kalatoidud kalade klassifikatsioon, koht mens, eel- ja kuumttlemisvtted. Lihatoidud erinevad lihaliigid, koht mens, lihakeha erinevate jaotustkkide kulinaarse ttlemise printsiibid. Magustoidud koht mens, liigitus, phitoorained, valmistamise phialused, serveerimine. Enamlevinud taignatooted. Joogid kuumad ja klmad joogid, koht mens, liigitus, valmistamine ja serveerimine.
12.3.2.
Toitumispetus ja toiduainete petus
Tervisliku toitumise vajadus, thtsus ja phimtted. Toiduring ja pramiid. Toidu thtsus. Esmavajalikud toiduained ja nende mju meie organismile. Toitained, nende lesanded, thtsus, vajadus. Toiduenergia vajadus. Toidu energeetiline vrtus. Eritoitumine. Toitumissoovitused. Toiduseadusest tulenevad toiduainete kitlemise nuded. Toiduainete silitamine ja hankimine. Toidukaupade hoiunudeid, realiseerimisajad. Pakendid ja mrgistus. Eesti rahvuslik toiduprand. Eesti rahvuskgi omapra. Eesti rahvustoidud. Kohaliku toidutoorme kasutamine. Eesti rahvuskgi kultuurilooline kujunemine. Thtpevade ja rahvakalendri 27
toitumiskombed. Tnapevane rahvuslik toidukultuur, rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused. Rahvuste ja riikide toidukultuuride erinevused, religioonide mju toitumistavadele.
12.3.3.
Men planeerimine ja hinnakujundus
Mendes kasutatav terminoloogia. Mende koostamise ldised alused. Men koostamist mjutavad tegurid (kliendid, kulinaarsed tegurid, toitumisalased tegurid, majanduslikud tegurid, ettevtte tegevusest tulenevad tegurid). Mende koostamise tehnika. Mende analsimine. Men-toidukaart, selle koostamine (roogade gastronoomiline jrjestus roakaardil, standardkaart, erikaart, pevamen, tellimusmen, pidusgimen, vlitoitlustusmend; matkaeined ja nende koostamise vimalused eri aastaaegadel ning erinevatele kliendirhmadele; piknikud ja nende tarbeks sobivate korvide koostamise vimalused. Toiduportsjoni koostamine. Toiduainete ja muude materjalide arvestuse, hinnakujunduse phimtted toitlustuses. Toorainete ja hinna kalkuleerimine erinevatele roagruppidele ja einetele. Toiduainete massi muutustega arvestamine ttlemisel. Standardretseptuuride koostamise ja kohandamise oskus oludele ja erinevatele klientidele sobivaks, tehnoloogiliste ja kalkulatsioonikaartide koostamise phioskused. Kasutatava dokumentatsiooni vormistamine. Majandusliku mtlemise arendamine.
12.3.4.
Serveerimis- ja joogipetus
Sgiruumide planeerimine. Laudade paigutamine. Lauapesu. Laudade linutamine. Salvrttide voltimine. Lauapesu hooldamine. Lauakaunistused. Laua- ja serveerimisnud, sgiriistad ja serveerimisvahendid. Ettevalmistustd sgisaalis. Nude kandmine. Katmistaldriku kasutamine, kandiku kasutamine. Lauakatmine hommiku-, luna- ja htusgilaudade, pidulikud einete, selvelaudade eelkatted, kigukatted vastavalt menle. Teenindusprotsess. Toodete ja teenuste esitlemine toitude, jookide ja mende esitlemine. Toitude serveerimine vaagnalt. Toitude serveerimine tava-, vlitingimustes ja peoteeninduse puhul. Ettevalmistustd, teenindusprotsess ja toitude serveerimine vlitingimustes. Lihtsamate kuumade ja klmade jookide serveerimine. Arveldamine. Jookide liigitus: alkohoolsed ja alkoholivabad joogid. lled. Thtsamad valged ja punased viinamarjasordid ning nende iseloomustus. Veinipudelid: kujud, suurused, etiketil ja korgil olev info. Veinide serveerimine ja silitamine. Veini ja toidu sobitamine. Kanged alkohoolsed joogid. Segujoogid ja kokteilid.
12.3.5.
Toitlustuse tkorraldus ja hgieen.
Ruumide jaotus toitlustuses nuded tootmisruumidele ja teenindusruumidele. Kgit planeerimine. Tgraafikute koostamine. Tlesanded ning nende juhendamine. Tjuhendite koostamine. Sgikorra planeerimine. Ettevalmistustd. Koka tkoha korraldamine. Tetappide planeerimine, tetapijoonis. Kgitde ige jrjestus ja ajastamine. Tplaan. lesande titmise, tegevuse ajastamine. Igapevase t planeerimine. Seadmete kasutuse planeerimine. Iseteeninduslaua teenindusliini korraldamine. Toitlustamise korraldamine statsionaaris: aias, vlikgis, ettevtte juurde ehitatud grillplatsil jne. samuti looduses: paadis, rabas, metsas, suusarajal. Meeskonnat tkorralduses. Meeskonnat, selle korraldamine toitlustuses. Varustamise korraldamine toitlustuses. Laomajandus toitlustuses (toiduainete tellimine, kvaliteedi kontroll, dokumentatsioon). Toiduainete hoiustamine. Inventuur. Toiduainete, pooltoodete ja valmistoodangu silitamise korraldamine toitlustuses. Taara ja jtmete ksitlemine ja kitlemine 28
toitlustuses. Toiduohutus. Toidu kvaliteedi tagamine. Toiduainete ja valmistoodete silitustingimused ja realiseerimisajad. Enesekontroll. Isiklik hgieen. Toidumrgitused, nende phjused ja vltimine. Mikroorganismid ja nende paljunemist mjutavad tegurid.

ppija teab ja tunneb tervisliku toitumise phimtteid ja thtsust; toitaineid, toiduenergia vajadust; eritoitumise temaatikat; seadusest tulenevaid toiduainete kitlemise ja silitamise nudeid; toiduainete erinevaid kitlemise vtteid; toitude phivalmistusviise; erinevate roogade serveerimise phimtteid; eesti rahvuslikku toiduprandit ja selle omapra; rahvuste toidukultuuride erinevusi ja religioonide mju toitumistavadele; mende terminoloogiat ja koostamise tehnikaid; sgiruumide planeerimist; laudade paigutamise ja katmise viise; jookide liigitusi; nudeid toitlustusruumidele; toitlustamise korraldamise phimtteid erinevates tingimustes; jtmekitlemise phimtteid.
ppija oskab analsida ja koostada erinevaid mensid; esitleda mensid, toite ja jooke; serveerida ja silitada veine; planeerida kgi td ja koostada toitlustuspersonali tgraafikuid; tagada toiduainete ja valmistoodete silitustingimused.
12.5. Hindamine
Praktiline t: koostada eine riidee enda poolt valitud sihtrhmale, koostada tehnoloogiakaardid koos tooraine tellimusega, planeerida kgit ja saalit 100%
13.
4 n
Maaturismi turunduspe
13.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija svendab turundusalaseid teadmisi ja oskusi ning omandab ige suhtumise, teadmised ja oskused ttamiseks maaturismiettevttes vi maaturismi arendavas organisatsioonis. ppija mistab maaturismi efektiivse turunduse phimtteid ning oskab neid seostada sihtkohaturunduse phiprintsiipidega. ppija oskab planeerida maaturismi toodete ja teenuste turundust ning koostada maaturismiettevtte turundusplaani. ppija arendab analsimise 29
ja probleemide lahendamise maaturismitoodete pakkumisel.
oskusi.
ppija
vrtustab
jtkusuutliku
arengu
printsiipe

Lbitud majandus- ettevtlusppe, tkeskkonnappe, asjaajamisppe ning turismimajandusppe moodulid. klienditeenindusppe, arvuti ja
13.3. ppesisu 13.3.1. Maaturismi toodete ja teenuste turundus
Maaturismi tooted ja/vi -teenused. Maaturismi toodete ja -teenuste turundus. Pakettide koostamine, selle thtsus, hinnakujundus ja mk. Ettevtte, toote turundamine puhketuristile, reisiagentidele, rikliendile, korporatiivkliendile. Hinnastruktuuri kujundamine ja hinnasoodustused. ksikute toodete ja teenuste hinnakujundus ja mk. Lojaalsusprogrammid. Kliendiklubid. Kliendihinnangud ja tagasiside.
13.3.2.
Sihtkohaturundus
Sihtkoha turundamise olulisus maaturismitoote turundamisel. Sihtkohatoote miste ja erinevad tasemed. Sihtkoha tootearenduse thendus ja vimalused ettevtjale. Sihtkohaasjalised ja nende rollid kohatoote arendamisel Koost ja partnerlus. Sihtkohatoote arendamise raskused. Sihtkoha tootepakettide koostamise alused. Klaturism. Kohalik toit. Sihtkoha tootearenduse seotus (kohalike) inimeste, nende motivatsiooni, kvalifikatsiooni, koolitusvajaduste ja turundustegevusega.

ppija teab ja tunneb jtkusuutliku arengu phimtteid, selle loogikat ja vajadust; turismi thtsust jtkusuutlikus arengus; turismi taluvuspiiride olulist maaturismitoote pakkumisel; sihtkohatoote mistet ning toote erinevaid tasandeid; turunduse ja turismiturunduse eripra, phimisteid, funktsioone ja eesmrke; turismituru segmentimise ja sihtturgude valimise meetodeid; turundusuuringute meetodeid; turismitoodete / teenuste hinnakujunduse vimalusi; programmimise ja pakettimise misteid, vimalusi ja viise; sise- ja suhteturunduse vajadust turismitoodete turunduses; kliendisuhete elutsklit; kliendikeskse turunduse phimtteid; isikliku mgi vtteid ja kliendi ostukitumist mjutavaid tegureid.
ppija oskab mratleda ning analsida turismi arengut mjutavaid tegureid; mratleda sihtkohaasjaliste rolli maaturismitoote arendamisel; analsida ettevtte turundustegevust kliendikesksuse seisukohast; kirjeldada toodete ja teenuste peamisi erinevusi; kavandada erinevaid programme ja pakette; analsida toote vi teenuse elutsklit; 30
analsida turismitoodete reklaame, vrrelda erinevaid reklaamikanaleid, sh. meedia, kataloogid, messid; koguda infot ning turundada turismitooteid interneti kaudu ; koostada ettevtte ning tootephiseid turundusmaterjale (trkised, reklaamid, kampaaniad); analsida ja leida ettevtte jaoks sobivamaid ning efektiivsemaid turunduskanaleid ja turundustegevusi; koostada turundusplaani ja turunduseelarvet.
13.5. Hindamine
Test maaturismitoote turunduse aluste kohta -20% Maaturismiettevtte turundusplaani koostamine -50% Toote ja / vi teenuste paketi/ trkise / reklaami/turundussnumi koostamine ja selle turundamiseks sobivate kanalite kirjeldamine koos valiku phjendustega -30%
14.
4 n
Maaturismi juhtimispe
14.1. Eesmrk
Ksitletavad teemad: petusega taotletakse, et ppija teab ja tunneb maaturismi ettevtte funktsioneerimise ja juhtimise aluseid ning juhtimise phitegevusi: planeerimist, organiseerimist, koordineerimist, eestvedamist, otsustamist, motiveerimist ja kontrollimist. ppija oskab snastada ettevtte strateegilisi, taktikalisi ja operatiivseid eesmrke ning omandab juhtimisvaldkondade eestvedamise, kontrollimise ja hindamise oskusi. ppija omandab erinevate valdkondade (kvaliteedi-, personali- ja projektijuhtimine) juhtimise oskusi. ppija oskab koostada ja rakendada arendus- ja riprojekte. ppija teab raamatupidamise ning finantsanalsi ja -juhtimise aluseid ja terminoloogiat. ppija mistab finantsanalsi olulisust juhtimisotsuste tegemisel ja ritegevuse arendamisel. ppija omandab finantsvahendite vajaduse ja ettevtte finantsolukorra analsimise, rahavoogude planeerimise ja finantsaruannete koostamise oskusi. ppija oskab analsida ettevtte personalivajadust, koostada ametijuhendeid ja lbi viia tintervjuusid ning arenguvestlusi. ppija arendab analsimise ja probleemide lahendamise oskusi.

Lbitud moodul: Majandus ja ettevtluspe
14.3. ppesisu 14.3.1. Juhtimise alused
Organisatsiooni funktsioneerimine ja areng. Organisatsioon, rhm ja ksikisik. Organisatsiooni lhi- ja ldkeskkond. Organisatsioonikultuuri miste ja tbid. Juhtimise olemus ja eesmrk. Juhtimistasandid ja juhtimislesanded erinevatel tasanditel. Sotsiaalne vastutus ja juhtimiseetika. Kommunikatsioon organisatsioonis. Positiivse hkkonna kujundamine tkohas. Ttajate vajaduste ja ootuste mistmine. Motivatsiooni olemus ja motivatsiooniteooriad. Juhtimistegevused praktikas.
31
Otsustamine ja probleemide lahendamine. Planeerimine ja ajajuhtimine. Organiseerimine. Eestvedamine. Kontrollimine. Muutuste ja innovatsiooni juhtimine. Stress. Konfliktide reguleerimine.
14.3.2.
Personalijuhtimine
levaade tturust ja thive temaatikast Eestis. Tjuvajaduse prognoos. Personalijuhtimise lesanded ja sisu. Personaliksimused teenindusettevttes. Personali planeerimine. T anals. T kirjeldus ja ametinuded. Protseduuristandardid ja nende koostamine. Ttajate vrbamine ja valik. Uute ttajate orientatsioon. Personali arendamine ja koolitus tkohal. Ttajate hindamise eesmrk ja thtsus. Palgassteem ja palgaastmestik. T tasustamise alused.
14.3.3.
Kvaliteedijuhtimine
Kvaliteedi mratlemine. Kvaliteedi miste ja thtsus teeninduses. Probleemipuu. Sertifitseerimine. ISO-9000 standardite seeria. Kvaliteet teeninduses. Kvaliteedijuhtimise ssteemi vajaduse kujundajad. Kvaliteedijuhtimise kontseptsioonid. Kvaliteediteoreetikud. Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) ja selle eeldused. Kvaliteedipoliitika. Mjus eestvedamine. Kvaliteedijuhtimise toimivus.
14.3.4.
Projektijuhtimine
Projektit kui organisatsiooni tmeetod, projektit tsklid. Projektit metoodika. Projektitaotluse etapid, taotluse algatamine, eesmrkide mratlemine, ressursianals, partnerite valik. Projektide finantseerimisvimalused, projektitaotluse kava, ajagraafiku koostamine, projekti lesannete ja tegevuste mratlemine, projektitaotluse kirjutamine.
14.3.5.
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise alused
Majandusarvestuse sisu ja thtsus. Raamatupidamise phialused, tekke- ja kassaphine raamatupidamine. Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne. Kuluarvestuse phimtted. Kulude liigitamine. Kulude kirjendamine Amortisatsiooni arvutamine. Kasum, kahjum. Eelarvestamise olemus. Eelarvete struktuur ja koostamise phimtted. Toote omahind ja selle kujunemine. Finantsjuhtimine ja selle phimisted. Finantsjuhtimise thtsus juhtimisotsuste tegemisel. Finantsaruanded. Finantsaruannete anals. Thtsamad rahandussuhtarvud. Bilanssi varade, kohustuste, omakapitali ja kasumi struktuuri anals. Finantsprognoosid, nende koostamine ja thtsus juhtimisotsuste tegemisel. Juhtimisotsuste mju ressursside kasutamisele, kasumi kujunemisele. Kasumilve anals. Piirtulul rajanevad lhiajalised otsused. Tasuvusanalsi olemus, phited ja teostamise eeldused. Kibekapitali juhtimine. Raha tegelikku vajadust mjutavate tegurite hindamine. Omakapitali ja vara tootlus. Rahavoogude ja kasumiaruannete vahelised seosed ja erinevused. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine. Ostu-rendi anals. Ettevtte finantsseisundi hindamine. Ettevtte maksevime hindamine. ritegevuse finantseerimisvimalused, laenud, toetused. Finantseerimistaotluste koostamine.

ppija teab ja tunneb: organisatsiooni olemust ja toimimist; juhtimisvtteid; erinevaid juhtimistasandeid; juhtimistegevusi: otsustamist, planeerimist, organiseerimist, eestvedamist, motiveerimist, kontrollimist; projektijuhtimise aluseid, projektide rahastamise vimalusi; 32
kvaliteedijuhtimise aluseid, maaturismi kvaliteedinudeid; personalijuhtimise aluseid; raamatupidamise aluseid; finantsanalsi ja juhtimise aluseid; finantsanalsi olulisust juhtimisotsuste tegemisel ja ritegevuse arendamisel.
ppija oskab: snastada ettevtte strateegilisi, taktikalisi ja operatiivseid eesmrke erinevates juhtimisvaldkondades; eest vedada, kontrollida ja hinnata ettevtte tegevust erinevates juhtimisvaldkondades; analsida finantsvahendite vajadust ja ettevtte finantsolukorda; planeerida rahavoogusid ja koostada finantsaruandeid; koostada ja rakendada ettevtte arendus- ja riprojekte; analsida ettevtte tkohti ja personali vajadust; koostada personali arenduskava; koostada ametijuhendeid; lbi viia arenguvestlusi ja tintervjuusid; analsida ettevtte vastavust TQM kvaliteedikriteeriumitele (vimaldajad, phiprotsessid, phitulemused)
14.5. Hindamine
Mooduli kokkuvttev hinne kujuneb teemade hinnete alusel jrgmiselt: Juhtimise alused :probleemlesanded rhmatna ja individuaalselt, testid ja arvestust30% Personalijuhtimine: teemat lbiv lesanne koos esitlusega ja test - 20% Kvaliteedijuhtimine: rhmadiskussioonid ja test- 10% Projektijuhtimine: projektikavand rhmatna ja selle esitlemine - 20% Majandusarvestus ja finantsjuhtimine: lesanded ja arvestust - 20%
15.
2 n
Kutsealane svendatud vrkeelepe
varem pitud keeles inglise, soome, vene vi saksa keel
15.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija svendab turismitks vajalikke vrkeele oskusi enese vljendamiseks varasemalt pitud vrkeeles. ppija mistab keerukamaid turismialaseid tekste ja tunneb professionaalset snavara. Oskab ettevalmistuseta vestelda turismikorraldusega seonduvatel teemadel, koostada tekste ja ametialaseid kirju.

Lbitud kutsealane inglise keele vi kutsealase vrkeele ppe moodul. 33
15.3. ppesisu
Suulise ja kirjaliku suhtlusoskuse arendamine valitud vrkeeles. Suhtlus erinevates olukordades. Teenindussuhtlus. Turismikorralduse alase snavara tundmine ja kasutamine. Partneritega suhtlemine, lbirkimiste pidamine. ritekstide koostamine. Turundusmaterjalide koostamine.

ppija teab ja tunneb: erinevate turismikorraldusega seotud snavara valitud vrkeeles; valitud vrkeele grammatikat.
ppija oskab: suhelda suuliselt ja kirjalikult turismikorralduse teemadel; suhelda lbirkimiste situatsioonides; lugeda ja koostada keerukamaid ametialaseid kirju ning dokumente; lugeda keerukamaid turismitekste; kasutada tks vajalikku kirjandust (snaraamatud, ajakirjandus, Internet jm).
15.5. Hindamine
Valitud vrkeele grammatika test (40%) Praktilised td (60%) kirjalikud testid erialane snavara; kuulamislesanded ettekande kuulamine ja sellest kokkuvtte tegemine; suuline esitlus turismivaatamisvrsuste tutvustamine; rollimngud lbirkimiste pidamine; infopringud vastus e-kirja pringule; erialase keele praktiline kasutamine: keerukama turismiteksti lugemine ja tlkimine ning ameti- vi rikirja koostamine
16.
1 n
Praktiline tootearenduspe
16.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab ige suhtumise, vajalikud teadmised ja oskused ttamiseks organisatsioonis, mille tegevuste hulka kuulub turismiga tegelevate ettevtete ja organisatsioonide suunamine ja teadlikkuse tstmine turismi tootearendusliku tegevuse thtsusest. ppija omandab igapevaseks tks vajalikke teadmisi turismitootearenduse phimtetest ja nende rakendamisest turismi arendamisel ja -ettevtluses. ppija mistab turismi tootearenduse thendust ettevtja tasandil ning omavalitsuse, maakondlikul ja riigi tasandil. ppija mistab turismi tootearenduse thtsust turismi ettevtluse arengus ja jtkuvas konkurentsivime tusus. petusega taotletakse, et ppija arendab analsi ja probleemide lahendamise oskust.
34

Lbitud ldoskuste moodulid.
16.3. ppesisu
Turismi tootearenduse miste ja phimtted. Tootearendusliku tegevuse thtsus turismivaldkonna konkurentsivime suurenemises. Tootearenduse thendus ettevtjale. Keskaja omavalitsuse roll ja thendus turismi tootearendajana. MT-de roll ja thendus turismi tootearendajana. Eesti turismiressursid. Turismiressursside kaardistamine, esmane anals ja thendus tootearendusprotsessis. Tootepakettide koostamise alused. Koost ja partnerite kaasamise vajadus. Tootearenduse seotus turundustegevusega. Tootearenduse seotus personali, selle kvalifikatsiooni ja koolitusvajadustega. Tootearendus ja kvaliteedissteemid. Tootearenduseks vajalike investeeringute vajaduse anals ning allikad. levaade toetusprogrammidest turismis.

Mooduli lbimisel on ppija omandanud teadmised ja oskused suunamaks turismi tootearendusega tegelevate ettevtete ja organisatsioonide tegevust turismi arendamisel ja korralduses. ppija teab ja tunneb: praktilise tootearenduse ldisemaid printsiipe; praktilise tootearenduse thtsust turismi arendamisel ja korralduses; tunneb erinevaid toetusprogramme turismiettevtjatele.
ppija oskab: teha lihtsamaid analse ja levaateid sihtkoha turismiressursside kohta; suunata tootearenduse ksimustes ettevtjaid jm turismiga seotud organisatsioone ja isikuid; koostada tootearendusprojekte ja pakette; kasutada tks vajalikku kirjandust (erialaraamatud, ajakirjandus, internet jm).
16.5. Hindamine
Praktilised td (100%): Rhmat 1: valitud sihtkoha turismiressursside kaardistus ja anals; Rhmat 2: tootepakettide koostamine sihtkohas pakutavate teenuste baasil; tegevusplaan tootepakettide rakendamiseks, vajadusel rahastusallikate kaardistamine. (eelduseks lbiviidud rhmat nr 1).
17.
2 n
koturismi korraldus
35
17.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija mistab sstva turismi olemust, koturismi mistet ja selle toote thtsust Eesti turismipakkumises, oskab koturismi toodet planeerida, arendada, ma, teab koturismi henduse tegevustest ja lemaailmsetest liikumistest koturismi valdkonnas.

Majandus- ja ettevtlusppe, turismimajandusppe, turundusppe moodulite eelnev lbimine. turismigeograafiappe ja maaturismi
17.3. ppesisu 17.3.1. koturismi korraldamine
koloogia ja konoomia. Sstev turismikorraldus. Kohalik majandus. Regiooni koturismi potentsiaal ja selle hindamine. kossteemne keskkonnaksitlus. koturismi tootearendus. koturismi toodete planeerimine. Rhmat tootearenduses. Keskkonnakaitse ettevttes ldiselt ja keskkonna suhtes vastutustundlikud tegevused. kotehnoloogiad ja nende rakendamise iserasused. Turvalisus ja tervisekaitse; ohutuseeskirjade titmine; tuleohutus; riskianals ja riskijuhtimine. Riskiplaani koostamine.
17.3.2.
koturismi juhtimine
Kvaliteedijuhtimise meetodid (PDCA jt). Kvaliteedijuhtimine lbi mrgise (EHE-mrgise nitel). koturismi kvaliteedimrgise taotlemise protsess: keskkonnaplaan, sihtkoha anals, kohaliku majanduse deklaratsioon, taotlusvormid. Tegevuste kontroll, anals ja parenduste planeerimine. Turism ja keskkond, ohud ja kaitse. koturismitoote kvaliteedimrgise taotlemise praktiline projekt. koturismi turundamine.
17.3.3.
koturismi arendamine sihtkohas
Koost planeerimine ja korraldamine. Klaturism. Kohalik majandus (teenused, toit). Loodus- ja kultuurivrtuste jtkusuutlik majandamine. koturistlike tegevuste, ekskursioonide, rekreatiivsete teenuste jne planeerimine ja arendamine. Loodusharidus ja keskkonnamngud. Praktilised lesanded.

ppija teab ja tunneb: hiskonnas toimivaid peamisi sstva majanduse protsesse; keskkonnakaitse korraldust; kotehnoloogiate omapra ja kasutust; koturismi kvaliteedimrgise taotlemisprotsessi; kohaliku majanduse baasil histegevuse ja koost planeerimise aluseid.
ppija oskab: hinnata regiooni koturismi potentsiaali; planeerida oma tegevusi vastutustundlikult; koostada kvaliteedimrgise dokumentatsiooni; vrtustada kohalikke loodus- ja kultuurivrtusi; 36
planeerida ja arendada koturismi tooteid ja teenuseid ja nende kvaliteeti.
17.5. Hindamine
Kirjalik teadmiste test (50%) pimapp, mis koosneb sooritatud praktikumidest ja praktilistest lesannetest (50%) pilane saab valminud tid kasutada vi edasi arendada valmistudes lpueksamiks
18.
1 n
Matkaradade rajamine ja hooldamine
18.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab matkaradade kavandamisega seotud teadmised ja oskused. ppija mistab, kuidas matkaraja profiil, trajektoori valik ning seisund mjutavad oluliselt saadavat loodusemotsiooni. ppija omandab oskuse kavandada matkaraja rajamist, planeerida ja teostada hooldus- ja korrastustid matkarajal ning suudab osaleda matkaraja rajamise praktilistes tdes.

Lbitud turismigeograafiappe moodul
18.3. ppesisu 18.3.1. Matkarajad kui osa loodusturismist
Matkaradade liigid ja funktsioonid. Matkaradade ldnuded. Matkaradade fsilise ja emotsionaalse mju mehhanismid. Matkarada kui looduse vahendamise abivahend. Loodushoiu ja looduskasutuse tasakaal. Eesti matkarajad.
18.3.2.
Matkaradade rajamine
Trassi valiku phimtted. Trassi valik kaardil ja maastikul. Radade tehnilised parameetrid: pinnas, rajakoridori laius ja krgus, tusu- ja langusnurgad, pikkus, minimaalselt vajalikud olmerajatised. Radade sobivus ja kohandamine erivajadustega klientidele. Radade horisontaalne planeerimine: optimaalsed trajektoorid, hendused ldkasutatavate teede ja / vi teiste radadega, vaatamisvrsuste eksponeerimine ja kaitse. Radade vertikaalne planeerimine: reljeefi esteetiline mju, optimaalsed ning maksimaalsed tusud ja langused ning krguste vahed; trepid ja puhkeplatvormid. Turvalisuse tagamine tusudel ja laskumistel ning jrsakutel. Pinnase kaitse. Radade tehniline planeerimine: sobivad geoalused, raja trajektoori kandmine kaardile. Radade rajamise korraldamine: vajalike tjooniste koostamine; iguslike ksimuste lahendamine. Ehitised ja rajatised: liigid, funktsioonid, paiknemine ja materjalid. Rajarekvisiitide (viidad, infotahvlid jm) kavandamine, nende valmistamiseks sobivad materjalid, ergonoomilised parameetrid ja disain. Raja thistus. Rajateatmikud jm infopaketid.
37
18.3.3.
Matkaradade hooldamine
Radade hooldusvajadust mjutavad faktorid: puude, psaste ja alustaimestiku iga-aastane juurdekasv, tormimurrud, ilmastiku ja inimtegevuse mju; kulumine ja erosioon. Hoolduse ja rajateeninduse (jtmekitluse korraldamine ja klientide olmetingimuste tagamine) kavandamine. Kaitstavate loodusobjektide ning looduselustiku silivuse tagamine. Tuleohutuse tagamine.

ppija teab ja tunneb: matkaradade liike ja parameetreid ning nudeid erinevatele radadele; matkaradade planeerimise ja hooldamise phimtteid; looduskaitse ja ohutusega seotud igusaktide sisu.
ppija oskab: kavandada matkaradade rajamist; planeerida ja teostada matkaradade hooldus- ja teenindustid; osaleda matkaradade rajamistdel.
18.5. Hindamine
Praktilistele teadmistele orienteeritud hindamine jooksvas ppets (25%) Praktilistes tegevustes osalemine (75%)
19.
1 n
Etiketipe
19.1. Eesmrk
petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised alusteadmised ja -oskused etiketist. ppija omandab teadmised ja oskused kituda vastavalt etiketireeglitele erinevates talastes situatsioonides. ppija pib tundma ja kasutama etiketialast snavara, mistab kitumise ja heade kommete olulisust. Tunneb riietuse etiketti, rietiketi ja vastuvtuetiketi aluseid mistab kultuuridevahelisi erinevusi vrtushinnangutes ja kitumises. Mooduliga taotletakse ppija analsi, hist- ja suhtlemisoskuste arendamist

puuduvad
19.3. ppesisu
Etiketi miste ja thendus, ametikohtumised, visiitkaardid, kirjavahetus, netikett, brooetikett, telefonietikett, rivestlus, restoranietikett, lauaetikett, riietuse etikett, vastuvtuetikett, kultuuridevahelised erinevused vrtushinnangutes ja kitumises.

ppija teab ja tunneb: etiketialaseid phitermineid; 38
ametikohtumiste, kirjavahetuse ja visiitkaartide kasutamise etiketti; broo- ja telefonietiketti; rivestluste, restorani- ja lauaetiketti; riietuse etiketti; vastuvtuetiketi aluseid; kultuuridevahelisi erinevusi vrtushinnangutes ja kitumises.
ppija oskab: kituda vastavalt etiketireeglitele erinevates situatsioonides.
19.5. Hindamine
Kirjalikud teooriateadmiste testid (30%); Praktilised oskused (60%): iseseisvad td vastuvtuetiketi elementide kasutamisest, erinevatest rahvustest ja kultuuritaustaga inimeste kitumise erinevustest; enese anals etiketitundmisest. Osavtt auditoorsetest tundidest: praktilised harjutused (10%)
20.
20 n
Praktikape
20.1. Eesmrk
Praktikappega taotletakse, et ppija arendab praktika kigus eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses tkeskkonnas, saab tervikliku ettekujutuse maaturismiettevtte tegevusest ja tkorraldusest, toodetest, ttajatest, klientidest ja nende teenindamisest. Taotletakse, et ppija saab tervikteadmise ettevtte t planeerimis-, juhtimis- ning arendus-, finants- ja turundustegevusest. ppija oskab pstitada isiklikke praktikaeesmrke ja koostada materjale praktikale minekuks. Oskab tita ja kontrollida endale ning teeninduspersonalile esitatavaid nudeid. petusega taotletakse, et ppija oskab planeerida ja ajastada enda ja personali tid. Oskab koostada toodete ja teenuste turundusmaterjale, pakkuda praktikaettevtte turismitooteid ja teenuseid, teenindada kliente eesti ja vrkeeltes. Oskab koosts ettevtte ttajatega planeerida, kalkuleerida ja ette valmistada sndmusi ja seminare, planeerida ja korraldada toitlustust. petusega taotletakse, et ppija oskab analsida ettevtte majandustegevust ja arenguplaane ning teha parendusettepanekuid. Oskab hoida ja hooldada ettevtte varustust, kasutada tehnilisi vahendeid, tegutseda tehniliste rikete korral ning teostada hoonete ja territooriumi korrashoidu. Praktika kigus arendab ppija iseseisva ja meeskonnat oskusi, analsi- ja probleemide lahendamise, suhtlus- ja teenindusoskusi. Praktika vimaldab ppijal hinnata teoreetiliste ja praktiliste valmisolekute kasutamist konkreetsetes tsituatsioonides, ldist valmisolekut ttada maaturismiettevtjana. Praktika loob eeldused ja annab kogemusi kutseeksami sooritamiseks.

Teeninduspraktika eeldus: lbitud turismimajandus-, arvuti- ja asjaajamise ppe, tkeskkonna-, klienditeenindusppe moodulid, maaturismippe ning maamajutuse korraldusppe moodulid 39
Tegevuspraktika eeldus: lbitud ldpingud ja vhemalt 75% phi ja valikpingutest
20.3. ppesisu 20.3.1. Teeninduspraktika
Praktika planeerimine. Eneseanals, isiklike eesmrkide kavandamine kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri ja praktikalepingu slmimine. Koolis omandatud oskuste nimistu koostamine. Juhendajaga praktikaprotsessi arutelu. Tgraafikukoostamine. Tutvumine ettevtte olemuse ja meeskonnaga, personalile esitatavate nuete, teenindusstandardite, klientide ja nende vajaduste, pakutavate toodete ja teenuste ning nende mgikorralduse ja -tingimustega. Tturvalisuse ja tohutuse tingimustega tutvumine tkohal. Ttamine klienditeenindajana (vastuvtus, toitlustuses, majutuses, tegevustekorraldamisel). Tehniliste seadmete tundmappimine ja kasutamine. Tks vajaliku turismisnavara kasutamine, ametikirjade ja dokumentide vormistamine, info hankimine ja salvestamine. Klientidega suhtlemine eesti ja vrkeeles. Telefonisuhtlus ja meilide kasutamine. Klientide ksimustele ja pringutele vastamine ning probleemide lahendamine. Erinevate maksevahenditega arveldamine. Seminaride ja sndmuste ettevalmistamine ja korraldamine ning vajalike finantside arvutus. Rekreatsioonivimalustega tutvumine. Aruannete vormistamine erinevate tegevuste kohta.
20.3.2.
Tegevuspraktika
Praktika planeerimine. Eneseanals, isiklike eesmrkide kavandamine kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikalepingu slmimine, koolis omandatud oskuste nimistu koostamine. Juhendajaga praktikaprotsessi arutelu. Tgraafiku koostamine. Ettevtte hoonete, territooriumi ja lhimbrusega tutvumine. Ettevtte kliendibaasi, klientide vajaduste ja ootuste, pakutavate toodete ja teenuste anals. Koostpartnerite teenuste anals. Klientide ja koostpartneritega slmitud lepingute anals. Lepingute slmimise printsiipidega tutvumine. Toodete arendamise- ja turundusplaani koostamine. Ettevtte turundusplaaniga tutvumine. Ettevtte majandusarvestuse ja raamatupidamise alustega tutvumine, finantsanalsi tegemine valitud perioodile. Juhtimise ja personalit korraldamine ning lepingute slmimise oskuste omandamine. Hoonete ja territooriumi korrashoiu ja renoveerimisplaanide koostamine. Ttamine ettevtte juhti asendades, toitlustust jt teenuseid korraldades ja klientide vaba aja ettevtmisi organiseerides.

ppija teab ja tunneb: ettevtte tegutsemise phimtteid, dokumentatsiooni ning asjaajamist ettevtte juhi tkohustusi ja talle esitatavaid nudeid personali koosseisu ja neile esitatavaid nudeid ettevtte turismitooteid ja teenuseid kliente ja nende vajadusi koostpartnerite teenuseid ja nendega slmitud lepinguid toitlustuse korraldust majutuse korraldust aktiivse puhkuse teenuste, seminaride ja sndmuste korraldust teenuste mgikorraldust ja -tingimusi ning makseviise 40
tootearenduse- ja turundusphimtteid juhtimise ja personalit korraldust majandusarvestuse phimtteid ja raamatupidamise aluseid kinnisvara korrashoiu phimtteid ettevtte arengut mjutavaid tegureid
ppija oskab: pstitada isiklikke praktikaeesmrke koostada materjale praktikale minekuks CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, motivatsioonikiri tandjale tita ja kontrollida endale ning teeninduspersonalile esitatavaid nudeid, sh teeskirju ja isikliku hgieeni nudeid planeerida ja ajastada enda ja personali tid ttada teenindusstandardite jrgi hoida ja hooldada ettevtte varustust kasutada tehnilisi vahendeid, tegutseda tehniliste rikete korral tita korraldusi, kinni pidada kokkulepetest ja jrgida taegu rakendada koolis omandatud teoreetilisi teadmisi praktikakoha ts teenindada kliente ettevttes ning telefoni vi meili teel kirjeldada ettevtet ja teenindada kliente eesti ja vrkeeltes ning kasutada turismisnavara hankida, salvestada ja kasutada infot ning komplekteerida infomappi vormistada ametikirju ja dokumente analsida ja konkurentidega vrrelda ettevtte turismitooteid ja -teenuseid pakkuda praktikaettevtte turismitooteid ja teenuseid planeerida, kalkuleerida ja ette valmistada sndmusi vi seminare planeerida toitlustust, katta lauda ja serveerida toite korraldada klaliste vastuvttu koostada toodete ja teenuste turundusmaterjale analsida ettevtte arenguplaane, finantsplaane ja teha parendusettepanekuid teostada hoonete ja territooriumi korrashoidu vormistada aruandeid erinevate tegevuste kohta lahendada probleemseid situatsioone ja kituda ohuolukordades teha koostd kolleegidega ja rakendada meeskonnat alaseid teadmisi anda hinnangut lbitud pingutele ning seostada teadmisi ja oskusi praktikaga hinnata kriitiliselt oma praktikakogemusi analsida oma kutsealaseid oskusi ja toimetulekut reaalses ts hinnata oma valmisolekut erialasele tle asumiseks
20.5. Hindamine:
praktikal koostatud pimapp ja selle esitlemine (60%): pimapp peab sisaldama ettevtte turismitoodete ja -teenuste, kliendibaasi ja koostpartnerite, toitlustuse ja majutuse korralduse, seminari- ja sndmuskorralduse, kinnisvara korralduse phimtete, tootearenduse- ja turundusmaterjalide ning finantsplaanide analse ja kokkuvtteid praktika juhendaja hinnang (40%)
41
21.
1 n
Lpueksam
21.1. Eesmrk
Lpueksamiga taotletakse ppija kutseoskuste svendamist ja erialaste teadmiste kinnistamist ning koolis ja praktikal omandatud kogemuste ja teadmiste praktilist rakendamist igapevat enamlevinud situatsioonides. Lpueksami sooritaja tendab oma teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust maaturismi ettevtja kutsestandardile. ppija nitab ettevtte juhi omadusi, teenindusvalmidust, vljendusoskust, informatsiooni kogumise, sstematiseerimise, kasutamise ja edastamise oskust. ppija vljendab kontsentreerumis- ja analsivimet, loogilist mtlemist, kitub ettevtte juhi ja klienditeenindaja rollis loovalt ja paindlikult, on korrektne ja tpne. ppija testab oma teadmisi turismiettevtte kui terviku funktsioneerimisest ja ettevtte tegevuse planeerimisest ning nitab valmisolekut asuda tle maaturismiettevttesse.

Lbitud on kik ppekava ld- ja phioskuste, valikoskuste ja praktika moodulid.
21.3. ppesisu
Eksam toimub komisjoni ees. Lpueksam koosneb kahest osast 1) pingute vltel koostatud ja kogutud tde pimapp ja selle arendus lpueksami tarbeks maaturismiettevtte arendusprojektiks ja 2) arendusprojekti suuline kaitsmine

Lpueksami sooritaja lhtub oma ts klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja kitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. ppija tunneb maaturismiettevtte lesehitust, juhtimis- ja majandamisprintsiipe, pakutavaid teenuseid ning klienditeenindust. Eriala lpetaja on valmis tks kutsealal. Lpetaja teab, et maaturismi ettevtja t eeldab eestvedamist, teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning meeskonnat oskust. Samuti eeldab t pingetaluvust ja oskust oma td ratsionaalselt korraldada ning kiirelt ja sujuvalt siirduda helt tegevuselt teisele.
21.5. Hindamine:
pingute vltel koostatud ja kogutud tde pimapp ja selle arendus maaturismiettevtte arendusprojektiks (60%) Arendusprojekti suuline kaitsmine eksamikomisjoni ees (40%).
42
LISA 1
ppekavaga seotud ppebaas

Antud ppekava jrgi koolitamiseks on koolil jrgmised teoreetilise ja praktilise ppe lbiviimise
ruumid:
pperuumid teoreetilise ppe lbiviimiseks; internetihendusega arvutiklassid; teenindusppeklass; ppehotell hotellitoad, vastuvtulett, konverentsikeskus; ppekgid, -kohvikud ja restoran; raamatukogu iseseisva t osakaalu suurendamiseks, pilaste tde silitamiseks, petajate poolt koostatud metoodiliste materjalide silitamiseks.
vahendid ja seadmed
valged tahvlid, Smart-tahvel; multimeediaprojektorid, grafoprojektorid, videoaudiotehnika; kassassteemid; arvutid internetihendusega ja vastava tarkvaraga, printerid, sknnerid, sidevahendid ppekgi tehnoloogiline sisustus, tvahendid ja toiduvalmistamise nud; teenindusppeklassi tehnoloogiline sisustus; serveerimisnud; puhastusvahendid ja seadmed. ja
ppematerjalid
maaturismi pikud; turismimajanduse pikud majutuspikud; toitlustuse pikud teeninduse pikud e-kursused ja digitaalsed piobjektid; petajate koostatud jaotusmaterjalid
43
LISA 2
ppekavaga seotud petajad

Perekonna- ja eesnimi petatavad ained Vastavus kvalifikatsiooninuetele (haridus, tiendpe jms)
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.
Alas, Janne Arhipova, Irina Heero, Lemmi Jrsk, Kristine Kahju, Maie Kakko, Heli Kiil, Tiiu
Asjaajamispe Toitlustuskorralduspe Toitlustuskorralduspe Kutsealane vene keel Eesti kultuurilugu Turismimajanduspe Maaturismi korralduspe Kutsealane soome keel
8.
Koppel, Marve
9. 10. 11.
Krblane, Eeve Lember, Anne Mgi, Jane
Klienditeenindus Maaturismi korralduspe Maaturismi turunduspe Toitlustuskorralduspe Majandusarvestus ja juhtimine Majandus- ja ettevtluspe Maaturismi juhtimispe Suhtlemispshholoogia Tkeskkonnape Kutsealane inglise keel Kutsealane eesti keel Arvutipe Kultuurilugu iguse alused Esmaabi
12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.
Pree, Sirje Rammo, Inka Randmaa, Kersti Zuping, Maiju Tilk, Anne-Li Truuvrt, Reet Ustel-Hallime, Evi Vasar, Aina
Kesk-eri, tehnik-organisaator, Pedagoog Krgharidus, kokk, kutsepedagoogika, pedagoog Krgharidus, toiduainete tehnoloogia, pedagoog Krgharidus, klassipetaja, vene keel, petaja Krgharidus, ajalugu, pedagoog Krgharidus, turismikorraldus, kutsepedagoogika, pedagoog Krgharidus, koolieelne pedagoogika ja pshholoogia, pedagoog Krgharidus, MA, turismi- ja hotelliettevtlus, vanempedagoog Krgharidus, toiduainete tehnoloogia, vanempedagoog Kesk-eri, raamatupidamine, pedagoog Krgharidus, MA, ldtehnilise d distsipliinid ja tpetus, pedagoog-metoodik Krgharidus, pshholoog, vanempedagoog Kesk-eri, mbleja-motorist, pedagoog Krgharidus, eesti keel ja kirjandus, pedadoog Krgharidus, eesti keel ja kirjandus, pedagoog Krgharidus , keemik, vanempedagoog Krgharidus, ajalugu, pedagoog Krgharidus, jurist, pedagoog Krgharidus, endus, pedagoog
44
LISA 3
Teeninduspraktika juhend
8 n
1. Eesmrk
Teeninduspraktikaga taotletakse, et ppija rakendab ja kinnistab ppets omandatud teadmisi ja oskusi ning omandab ja arendab praktilisi oskusi. ppija omandab probleemide lahendamise-, kriitilise mtlemise-, meeskonnat- ning suhtlusoskusi ja pib analsima oma tegevuse tulemuslikkust. ppija pib tundma maaturismiettevtte olemust, lesehitust ja tegevust. ppija omandab oskusi planeerida ja korraldada enda ja personali td. ppija tutvub phjalikult ettevttes pakutavate toodete/teenustega ning koostpartnerite tegevusega. ppija omandab teadmisi ja oskusi majutuse ja toitlustuse, seminaride ja sndmuste korraldusest, teenuste mgi korraldusest praktikaettevttes. ppija harjutab ettevttes klienditeenindust ja mgitd. Praktikappega taotletakse, et ppija omandab iged hoiakud ja vrtushinnangud ning valmistub ttamiseks maaturismi ettevtjana.
2. Soovitavad praktikakohad
maaturismiettevtted aktiivse puhkuse ettevtted teemapargid
3. ppesisu Planeerimisetapp
Eneseanals, isiklikud eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Juhendajaga praktikaprotsessi arutelu. Tgraafiku koostamine. pimapi sisu planeerimine.
Ettevtte etapp
Praktikant ttab maaturismiettevttes osaledes ettevtte igapevats, tidab talle juhendaja poolt mratud lesandeid. Praktikant tutvub ettevtte teenuste ja toodetega, turundusphimtetega ning kliendibaasiga. Praktikant ttab erinevates teenindusvaldkondades, korraldab sndmusi ja praktiseerib ettevtte juhi abina. Praktikant tutvub praktikakoha: struktuuri ja meeskonnaga; personalile esitatavate nuetega; teenindusstandarditega; klientide ja nende vajadustega; hoonete, territooriumi ja lhimbrusega; 45
pakutavate toodete ja teenuste ning nende mgikorralduse ja tingimustega; turundusmaterjalide ja turundusplaanidega; koostpartneritega ja nendega slmitud lepingutega.
Tlesannete titmisel, lhtuvalt talle ettevtte poolt antud volitustest, praktikant: kasutab korrektselt turismisnavara ja rakendab igapevats teoreetilisi teadmisi ; pib tundma ja kasutama tehnilisi seadmeid; hangib ja salvestab informatsiooni, vormistab ametikirju ja dokumente; suhtleb klientidega eesti ja vrkeeles, sh. telefoni ja meili teel; vastab pringutele, klientide ksimustele ja lahendab probleeme; teeb finantskokkuvtteid ja arveldab erinevate maksevahenditega; vormistab vajadusel raporteid erinevate tegevuste kohta,; suhtleb efektiivselt juhendaja ning kaasttajatega, rakendab meeskonnat alaseid teadmisi, paneb end tulevase juhi olukorda; tidab praktikapevikut, mis sisaldab seletusi ja analse praktika ajal kogetust; koostab pimapi praktikaettevtte toodete ja teenuste, turundusplaani ning kliendibaasi ja koostpartnerite kohta; hindab kriitiliselt oma praktikakogemusi; hindab oma vimalusi erialasele tle asumiseks.
4. Praktikaaruande lesehitus: 4.1. Sissejuhatus

isiklike eesmrkide ja lesannete pstitus; praktikakoha valiku phjendus.
4.2. Teenindustegevuste anals

praktikakoha kirjeldus: tegevusala, asukoht, mbrus, viidad, juurdeps, parkimine jms; peamised pakutavad tooted ja teenused; teenindajate valmisolek klientide teenindamiseks (vajalike seadmete ja tvahenditega varustatus jne); teenindusstandardid, teenindusprotsessi korraldus, dokumentatsioon, jne; olulisemad kliendirhmad, nende soovid ja vajadused, psikliendid; nuded personalile, meeskonnat, suhted organisatsioonis, sisekliendi teenindamine, ttajate motiveerimine jms.
4.3. Eneseanals
hinnang ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika sooritamiseks tugevad ja nrgad kljed; hinnang toimetulekule: praktika kigus sooritatud tde ja tegevuste loetelu ning tlesannetega toimetuleku anals.
enesehinnang: enesetunne enne praktikat, selle ajal ja prast seda;
46
SWOT-anals, arvestades isiklikku arengut klienditeenindajana ja praktika eesmrkide titmist; hinnang omandatud teadmistele ja oskustele
4.4. Hinnang praktikakohale

tle vtmine ja juhendamine praktika vltel; valitud ettevtete sobivus praktika eesmrkidega.
4.5. Kokkuvte
ppija hinnang praktika eesmrkide saavutamisele ja enesearengule
5. Hindamine
Praktikant esitab kindlaksmratud ajaks kooli jrgnevad dokumendid: praktikaleping; pimapp praktikaettevtte kohta; praktikapevik ja eneseanals; praktikakoha juhendaja hinnang; muud kooli poolt nutud ja praktikandi arvates vajalikud dokumendid.
Praktika kaitsmine toimub komisjoni ees, kus ppija: teeb kokkuvtva ettekande praktikaks seatud eesmrkidest, praktika kigust ja phitulemustest; esitleb praktikal koostatud pimappi, praktikapevikut ning eneseanalsi; annab hinnangu praktikaettevttele ja enda praktikale; esitab ettepanekuid ppepraktika korraldamise osas; vastab komisjoni ksimustele.
Komisjon hindab praktika kaitsmist jrgnevalt: praktikal koostatud pimapi, praktikapeviku ja eneseanalsi esitlemine, ksimustele vastamine (60%) pimapp koosneb praktikaettevtte toodete ja teenuste, turundusplaani ning kliendibaasi ja koostpartnerite analsist praktikakoha juhendaja hinnang (40%)
Praktikaprogrammi mittetitnud, aruandele mitterahuldava hinnangu saanud vi aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud ppija praktikat ei arvestata ja ta ei lpeta kursust.
47
LISA 4
Tegevuspraktika juhend
12 n
1. Eesmrk
Tegevuspraktikaga taotletakse, et ppija rakendab ja kinnistab ppets omandatud teadmisi ja oskusi ning omandab ja arendab praktilisi oskusi. ppija omandab probleemide lahendamise-, kriitilise mtlemise-, meeskonnat- ning suhtlusoskusi ja pib analsima oma tegevuse tulemuslikkust. ppija pib phjalikult tundma maaturismiettevtte lesehitust, sisulist td ja juhtimist. ppija omandab praktilisi juhtimisoskusi ning oskusi planeerida ja korraldada enda ja personali td. ppija tutvub phjalikult ettevttes pakutavate toodete/teenustega ning koostpartnerite tegevusega ning omandab oskusi histegevuste planeerimiseks. ppija omandab teadmisi ja oskusi majutuse ja toitlustuse, seminaride ja sndmuste korraldusest, teenuste mgi korraldusest praktikaettevttes. ppija harjutab ettevttes klienditeenindust ja mgitd. pilane omandab oskuse koostada toodete ja teenuste turundusmaterjale ning turundusplaane. pilane arendab praktikaettevtte turismitoodete ja teenuste pakkumisoskusi ja oskusi teenindada kliente eesti ja vrkeeltes. ppija osaleb aktiivselt ettevtte ts, omandab teadmisi ettevtte majandusarvestusest ja finantsjuhtimisest. Omandab teadmisi ja oskusi ettevtte varustuse ja kinnisvara hooldamisest. pilane koostab oma pimapi praktika aruandeks ja lpueksamiks. Praktikappega taotletakse, et ppija omandab iged hoiakud ja vrtushinnangud, saab motivatsiooni ja valmistub ttamiseks maaturismi ettevtjana.
2. Soovitavad praktikakohad
maaturismiettevtted aktiivse puhkuse ettevtted teemapargid
3. ppesisu Planeerimisetapp
Eneseanals, isiklikud eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Juhendajaga praktikaprotsessi arutelu. Tgraafiku koostamine. pimapi sisu planeerimine.
Praktika etapp
Praktikant ttab soovitatud praktikakohas, osaledes selle igapevats ning tites talle juhendaja poolt mratud lesandeid. Praktikant ttab erinevates teenindusvaldkondades, korraldab sndmusi ja praktiseerib ettevtte juhi abina. Praktikant osaleb ettevtte turundusplaanide elluviimisel ja turundusmaterjalide koostamisel. Praktikant tutvub ettevtte majandusarvestuse
48
phimtetega ja finantsjuhtimisega. Praktikant tutvub kinnisvara arenguplaanidega ja osaleb hooldustdel. Praktikant koostab pimapi praktikaettevtte kohta. Praktikant tutvub praktikakoha: struktuuri ja meeskonnaga; juhtimise korraldusega ja personaliga; personalile esitatavate nuetega; teenindusstandarditega; klientide ja nende vajadustega; koostpartnerite ja nendega tehtud lepingutega; hoonete, territooriumi ja lhimbrusega ning nende korrashoiu ssteemiga; pakutavate toodete ja teenuste ning nende mgikorralduse ja tingimustega; turunduse suundade ja reklaami phimtetega; finantsplaani, majandusarvestuse ja raamatupidamise alustega.
Tlesannete titmisel, lhtuvalt talle ettevtte poolt antud volitustest, praktikant: tidab juhile ja personalile esitatavaid nudeid, sh t- ja isikliku hgieeni eeskirju; kasutab korrektselt turismisnavara; pib tundma ja kasutama tehnilisi seadmeid, tegutsema nende rikete korral; hangib ja salvestab informatsiooni, vormistab ametikirju ja dokumente; suhtleb klientidega eesti ja vrkeeles, sh. telefoni ja e-postiga; vastab klientide ksimustele ja lahendab probleeme; vastab pringutele, broneerib ja mb teenuseid nii eesti kui vrkeeles; osaleb arvete koostamisel ja analsib esitatavaid arveid; suhtleb koostpartneritega; osaleb finantsaruannete koostamisel; pakub kvaliteetseid, klientide ootusi rahuldavaid teenuseid; korraldab turistide vastuvttu ja vaba aja veetmist; ttab klienditeenindaja, toitlustuse planeerijana, sndmuste, seminaride ja aktiivse puhkuse teenuste korraldajana; tegeleb arendusprojektide ettevalmistamise ja info kogumisega; korraldab hoonete ja territooriumi korrashoidu; teeb turunduspaane ning koostab ettevtte toodete ja teenuste reklaammaterjale; vormistab vajadusel aruandeid erinevate tegevuste kohta; hindab oma toimetulekut probleemsituatsioonides ja ohuolukordades; suhtleb efektiivselt juhendaja ja kolleegidega, tunneb end meeskonnaliikmena, rakendab meeskonnatalaseid teadmisi; peab praktikapevikut, mis sisaldab seletusi ja analse praktika ajal kogetule, sh. ettevtte partnerite teenuste kvaliteedile ning analsib oma td ja kutsealaseid oskusi; koostab pimapi praktikaettevtte kohta; hindab kriitiliselt oma praktikakogemusi, arvestades enesele pstitatud eesmrke ja karjritaotlusi ning tleasumise vimalusi. 49
4. Praktikaaruande lesehitus 4.1. Sissejuhatus

isiklike eesmrkide ja lesannete pstitus; praktika koha valiku phjendus.
4.2. Organisatsioonitegevuste anals

praktikakoha kirjeldus: tegevusala, asukoht, mbrus, viidad, juurdeps, parkimine jms; peamised pakutavad tooted ja teenused; turundustegevused; arengukavad ja projektit; teenindusksus(t)e valmisolek klientide teenindamiseks (vajalike seadmete ja tvahenditega varustatus jne); teenindusstandardid, teenindusprotsessi korraldus, dokumentatsioon, jne; olulisemad kliendirhmad, nende soovid ja vajadused, psikliendiprogrammid; nuded personalile, meeskonnat, suhted organisatsioonis, sisekliendi teenindamine, ttajate motiveerimine jms.
4.3. Eneseanals
hinnang ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika sooritamiseks tugevad ja nrgad kljed; hinnang toimetulekule: praktika kigus sooritatud tde ja tegevuste loetelu ning tlesannetega toimetuleku anals.
enesehinnang: enesetunne enne praktikat, selle ajal ja prast seda; SWOT-anals arvestades isiklikku arengut ja praktika eesmrkide titmist; hinnang omandatud teadmistele ja oskustele.
4.4. Hinnang praktikakohale

tle vtmine ja juhendamine praktika vltel; valitud ettevtete sobivus praktika eesmrkidega.
4.5. Kokkuvte
ppija hinnang praktika eesmrkide saavutamisele ja enesearengule
5. Hindamine
Praktikant esitab kindlaksmratud ajaks kooli praktika dokumentatsiooni, milles sisaldub: praktikaleping; pimapp praktikaettevtte kohta; praktikapevik ja eneseanals; praktikakoha juhendaja hinnang; muud kooli poolt nutud ja praktikandi arvates vajalikud dokumendid;
Praktika kaitsmine toimub komisjoni ees, kus ppija: 50
teeb kokkuvtva ettekande praktikaks seatud eesmrkidest, praktika kigust ja phitulemustest; esitleb praktikal koostatud pimappi; esitleb praktikapevikut ja eneseanalsi; annab hinnangu praktikaettevttele ja enda praktikale; esitab ettepanekuid ppepraktika korraldamise osas; vastab komisjoni ksimustele.
Komisjon hindab praktika kaitsmist jrgnevalt: praktikal koostatud pimapi, praktikapeviku ja eneseanalsi esitlemine, ksimustele vastamine (60%); pimapp koosneb ettevtte turismitoodete ja -teenuste, kliendibaasi ja koostpartnerite, toitlustuse ja majutuse korralduse, seminari- ja sndmuskorralduse, kinnisvara korralduse phimtete, tootearenduse- ja turundusmaterjalide ning finantsplaanide analsidest ja kokkuvtetest; praktikakoha juhendaja hinnang (40%).
Praktikaprogrammi mittetitnud, aruandele mitterahuldava hinnangu saanud vi aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud ppija praktikat ei arvestata ja ta ei lpeta kursust.
51
LISA 5
Lpueksami juhend
1 n
1. Eesmrk
Lpueksamiga taotletakse ppija kutseoskuste svendamist ja erialaste teadmiste kinnistamist ning koolis ja praktikal omandatud kogemuste ja teadmiste praktilist rakendamist igapevat enamlevinud situatsioonides. Lpueksami sooritaja tendab oma teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust maaturismi ettevtja kutsestandardile. ppija nitab ettevtte juhi omadusi, teenindusvalmidust, vljendusoskust, informatsiooni kogumise, sstematiseerimise, kasutamise ja edastamise oskust. ppija vljendab kontsentreerumis- ja analsivimet, loogilist mtlemist, kitub ettevtte juhi ja klienditeenindaja rollis loovalt ja paindlikult, on korrektne ja tpne. ppija testab oma teadmisi turismiettevtte kui terviku funktsioneerimisest ja ettevtte tegevuse planeerimisest ning nitab valmisolekut asuda tle maaturismiettevttesse.
2. Eksami sisu 2.1. Lpueksami osad

Lpueksam koosneb kahest osast 1) pingute vltel koostatud ja kogutud tde arendus maaturismiteenuste pakkumise arendusprojektiks. 2) arendusprojekti suuline kaitsmine eksamikomisjoni ees
2.2. Maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekti sisu

Maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekt koostatakse kahe ppeaasta jooksul teostatud ja kogutud (sh phioskuste moodulites hinnatud) tdest, mida on edasi arendatud jrgnenud pingute ja praktikate kigus omandatud uute teadmiste ja oskuste phjal maaturismiteenuste pakkumise arendusprojektiks. Kirjaliku arendusprojekti sisu teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused peavad olema seostatud turismialase kirjandusega. Kasutatud kirjandus peab olema t tekstis viidatud ja t lpus vastavas loetelus koos tpsete andmetega esitatud. Kirjaliku t maht on vhemalt 30 A4 formaadis leheklge, millele vivad lisanduda lisad. Maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekti sisuks on kliendi teekonna ja maaturismiteenuste planeerimise, turundamise ja teenuste osutamise protseduuride skeemi koostamine ning anals, samuti muudatused ja vrdlused eelnevate tdega ja muudatuste phjendused. Lpetaja poolt esitatud kirjalik maaturismiteenuste arendusprojekt retsenseeritakse kirjalikult eksamikomisjoni poolt.
52
2.3. Maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekti suuline kaitsmine

Maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekti suulisel kaitsmisel lpetaja: tutvustab kirjalikku maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekti; kirjeldab oma teadmisi ja oskusi maaturismiettevtluse erialale ppima asudes; annab enesehinnangu ppimise ajal esitatud tdele ja esitleb tehtud tiendusi; kirjeldab motiive miks lpetaja tiendas varem esitatud tid; selgitab sisseviidud muudatusi ; analsib muudatuste mju pakutava teenuse ja klienditeeninduse kvaliteedile, ettevtte turundustegevusele, majandustulemustele jne; selgitab vimalikke ohte ettevttele, kui muudatusi ei oleks tehtud; hindab enda arengut tulevase ettevtjana ja oma pingute rolli selles arengus; annab hinnangu enda valmisolekule tturule asumiseks
3. Hindamine:
maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekt (60%) maaturismiteenuste pakkumise arendusprojekti suuline kaitsmine (40%)
53

Maaturismi Ettevõtlus Õppekava

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Maaturismi Ettevõtlus Õppekava

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

ppekava kinnitatud Direktori kk. nr.1-9/2 04.

ppekeel eesti keel Kutseppe liik

MAATURISMI ETTEVTLUS RURAL TOURISM ENTREPRENEURSHIP

nr. 1-9/2 kuupev 04.jaanuar 2010

Koosklastatud kooli ppenukogu nr. 4-20/4 05.jaanuar 2010

koosoleku protokolli nr, kuupev

koosoleku protokolli nr, kuupev

4524645, jane.magi@ametikool.ee Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis .........................................................................................

I LDOSA ppekava koostamise alus

ppekava eesmrgid ja lesanded

Nuded pingute alustamiseks

II KOHUSTUSLIKUD PHIPINGUD Maaturismi korralduspe

Jtkusuutliku turismi korraldus Sndmuskorraldus Seminarikorraldus Rekreatsioonikorraldus

ldised hindamise phimtted

pitulemus vastab tielikult ppekava nuetele

pitulemus ei vasta ppekava nuetele

Nuded pingute lpetamiseks

1.2. Nuded mooduli alustamiseks

1.4. Hinnatavad pitulemused

2.2. Nuded mooduli alustamiseks

2.3. ppesisu 2.3.1. Majanduse alused

2.3.2. Ettevtluse alused

2.3.3. ri- ja tiguse alused

2.4. Hinnatavad pitulemused

3.2. Nuded mooduli alustamiseks

3.3. ppesisu 3.3.1. Esmaabi

3.3.2. Tohutuse ja ttervishoiu alused

3.4. Hinnatavad pitulemused

4.2. Nuded mooduli alustamiseks

4.3. ppesisu 4.3.1. Suhtlemispshholoogia alused

4.3.2. Klienditeeninduse alused

4.4. Hinnatavad pitulemused

5.2. Nuded mooduli alustamiseks

5.3. ppesisu 5.3.1. Arvutipetus ja asjaajamise alused

5.3.2. Asjaajamise alused ja kord

5.3.3. Kutsealane eesti keel

5.4. Hinnatavad pitulemused

6. Kutsealane inglise keele pe

6.2. Nuded mooduli alustamiseks

6.4. Hinnatavad pitulemused

esitleda Eesti turismivaatamisvrsusi; vestelda inglise keeles turismikorraldusest.

7. Kutsealane vrkeelepe (soome, vene vi saksa keel)

7.2. Nuded mooduli alustamiseks

7.4. Hinnatavad pitulemused

8.2. Nuded mooduli alustamiseks

8.3. ppesisu 8.3.1. Turismimajanduse alused

8.3.2. Hotellimajanduse alused

8.3.3. Toitlustuse alused

8.3.4. Turismiturunduse alused

8.4. Hinnatavad pitulemused

9.2. Nuded mooduli alustamiseks

9.3. ppesisu 9.3.1. Maailma turismigeograafia

9.3.2. Eesti turismigeograafia

9.3.3. Eesti kultuurilugu

9.3.4. Maailma kultuurid

9.4. Hinnatavad pitulemused

10.2. Nuded mooduli alustamiseks

10.3. ppesisu 10.3.1. Maaturismi alused

Jtkusuutliku turismi korraldus

10.4. Hinnatavad pitulemused

11.2. Nuded mooduli alustamiseks

11.3. ppesisu 11.3.1. Vastuvtu korraldus

11.4. Hinnatavad pitulemused