LDAKT = NORMATIIVAKT = IGUSTLOOV AKT

(nii avalikiguslikus kui ka eraiguslikus) igussuhtes piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks vastu vetud, kitumiseeskirju (igusnorme) sisaldav seadusandliku ja tidesaatva riigivimu vi kohaliku omavalitsuse organi legislatiivakt NT omandireformi aluste seaduse 19: igusvastaselt vrandatud vara tagastamisest vi kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtu korras; kitumiseeskiri (igusnorm) on reeglina impersonaalne, kuid spetsiaalsubjekt vib olla liigimiste alusel piiritletud NT pensionrid vi alaealised; kitumiseeskiri (igusnorm) on objektiivse iguse norm kigile. Objektiivsest igusest tulenevaid subjektiivseid kohustusi ja igusi saab igustatud subjekt vahetult rakendada vaid iguse jrgimise vi kasutamise juhul; formaalne tunnus igusakti liigi jrgi: seadus kitsas ja laias (PS, seadus, seadlus (dekreet), mrus) thenduses

KSIKAKT = INDIVIDUAALAKT = IGUSTRAKENDAV AKT

(avalikiguslikus) igussuhtes halduslesannete titmisel haldusorgani pool ksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku iguste vi kohustuste tekitamisele, muutmisele vi lpetamisele suunatud eksekutiivakt NT Y gmnaasiumi direktori kskkiri petaja X igaaastasele korralisele puhkusele lubamise kohta; regulatsioon on reeglina personaalne vi on adressaadid heselt tuvastatavad; subjektiivsed kohustused ja igused on mratletud konkreetsetele adressaatidele juriidiliste faktidena, mille tingimuste titmisel regulatsiooni toime ammendub, reeglina on tegemist iguse kohaldamise juhuga; formaalne tunnus igusakti liigi jrgi: korraldus, otsus, ettekirjutus, kskkiri vi muu igusakt.

IGUSE ALLIKAD: miste A thendused tuletatult E. Ilusa sstematiseeringust: materiaalne thendus iguse allikateks on igustloovad jud. Hlmab hiskondlikke suhteid, mille igusliku reguleerimise vajadus ilmneb ldise huvi tttu nende suhete sotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise vi muu aspekti vastu; formaalne thendus iguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad igusnormid (tavad e tavaigus, seadused ja muud igusaktid, ajalooliselt ka nn juristide igus ehk igusteaduslikud teosed). Hlmab philiselt igusloome protseduuri ja institutsionaalse pdevuse nude jrgimist; institutsionaalne thendus iguse allikateks on organid, kes annavad ldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, ksikud magistraadid, hiljem senat, jt);

rikuline thendus iguse allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud igusnormid (savitahvlid, hauasambad, paprused, raamatud).

Saueri kuus iguskorra astet konkreetse sotsiaalse elu faktid asjaolud, mille alusel tekivad, muutuvad vi lppevad hiskondlikud suhted); iguskorra jaoks olulised faktid asjaolud, mis on olulised hiskondlike suhete mberkujundamiseks igussuheteks ldise huvi tttu nende suhete sotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise vi muu aspekti vastu; igusnormid riigi poolt kehtestatavad sotsiaalsed normid, millega hiskondlikud suhtes on nende reguleerimise tulemusena igussuheteks mber kujundatud; iguse sstematiseerimine samasisuliste igusnormide koondamine hte seadustikku; iguse idee tasand kigi eelmiste astmete tulemuseks peab olema saavutatud, et igusnormid ja nende ssteemina kogu positiivne igus ja ka iguspraktika oleksid vimalikult iglust ja heaolu phimtteid tagavad; uus krgem kultuuritasand igluse ja ldise heaolu phimtete ellurakendamine tagab ldise kultuuri tusu, iguse idee stabiilne realiseerimine viib hiskonna ja riigi olemises uue kvaliteedini.

IGUSE ALLIKAD: liigid tavaiguse normid (tavad); lepingud; igusteadlaste arvamused; kanooniline igus; pretsedendiiguse normid (pretsedendiigus); korporatiivsed normid (igus); normatiivaktid (stestatud ja fikseeritud positiivne igus); iguse ldphimtted ja moraali phimtted, vrtused ja hinnangud; judikatuur; doktriin.

A-norm (grundnorm) Phiseadus (kui A1 norm tuleneb A-st) Seadus (kui a1 norm tuleneb A-st ja A1-st) Mrused (tuleneb A-st, A1-st ja a1-st)

 ksikaktid

Seadus preambul ja sissejuhatavad normid (reguleerimise ese ja objekt)

Mrus

igusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks; haldusorgani poolt halduslesannete titmisel avalikiguslikus suhtes

preambul ja phitekst; iguslik ja faktiline motivatsioon

Haldusakt

ksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku iguste vi kohustuste tekitamisele, muutmisele vi lpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, kskkiri vi muu igusakt; Haldusakt on igusprane, kui ta on antud pdeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva iguse alusel ja sellega koosklas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminuetele.

ldkorraldus

haldusakt, mis on suunatud ldiste tunnuste alusel kindlaksmratud

isikutele vi asja avalik-igusliku seisundi muutmisele

Kehtivus. Promulgeerimine menetlusena hlmab: legitiimne algatamine (koostamine ja

esitamine), arutamine, justamine ja justumine. Printsiibid, mis iseloomustavad kehtivust: kontinuiteet ja actus contrarius. Kehtivus normatiivse kommunikatsiooni aspektist: vormiline kehtivus (iguse vastavus formaalse ja materiaalse kehtivuse nuetele), efektiivsus ehk tegelik kehtivus hiskonnas (tegelik kehtivus, st igusnormide tegelik mju ehk reaalne suutlikus reguleerida ja korrastada kitumist hiskonnas), tunnustatus hiskonnas (vrtushinnangutel phinev kehtivus ehk tunnustamine nitab, kas kehtiv igus on hiskonnas tunnustatud vrtuseks iguse eetilise miinimumi titmise mttes).

Vormiline kehtivus. Parameetrid: 1) aeg (mramata/mratud thtajaks), 2) ruum

(kogu riigi vi omavalitsusksuse territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal/osal sellest), 3) isikute ring (kigile ehk generaalsubjekti suhtes/teatud isikute ringile ehk spetsiaalsubjekti suhtes, 4) jusolek (jus/kehtetu/toime peatatud legitiimselt pdeva institutsiooni poolt), 4) igusjud selle: a) ld- ja ksikaktide ssteemis korrespondeeruvalt legislatiiv- ja eksekutiivaktide omavaheliste suhetega nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt ja lisaks riigi ssteemi elementide institutsionaalse ssteemiga; b) nn prioriteetsusstandardite kohaselt; c) prima facie thenduses korrespondeeruvalt iguse realiseerimisega.

Justamine. Spetsiifiline menetlus vastava igusakti andmisel kas ldises korras (PS
JA RT seadus) vi igusaktis stestatud thtajast vi tagasiulatuvalt. nn vacatio legis periood, kehtetus, thisus. iguse allikate prima facie kohustuslikkus: tugevalt kohustavad allikad (seadus, nn maa tava), nrgalt kohustavad allikad (seaduseandja mite, kohtulahendid), nn lubatud allikad (vrdlev igus, teleoloogiline argument, igusajalooline argument, vrtused ja hinnangud, iguse ldphimtted jne).

Mruseandlus. intra legem korras, contra legem korras, praeter legem korras.

Delegatsioon.

Generaaldelegatsioon ehk ldvolitus ja spetsiaaldelegatsioon ehk Positiivset igust moodustavate igusnormide klassifitseerimine

erivolitus. Delegatsiooni parameetrid volitusnormi piirid, mte ja eesmrk.

iguse ssteem.

(liigitamine) igusliku reguleerimise objekti ja igusliku reguleerimise meetodi jrgi erinevatesse rhmadesse. Rhmitamine: spetsiifilise objekti alusel ja spetsiifilise reguleerimise meetodi alusel. Hlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset igust: kiki igusnorme ning akte, iguse instituute ja igusharusid ning iguse phivaldkondi.

Sstematiseerimine.
revisjon.

Viise: inkorporeerimine, kodifitseerimine, konsolideerimine,

Euroopa igus. Supranatsionaalne ehk riigilene integratsiooniigus. Laiemas mistes:

hlmab Euroopaga seotud ja Euroopas asutavaid rahvusvahelisi organisatsioone, EL ja sh E + EN poolt ja EIK-ga loodud igus + EIK praktika. Kitsamas mistes: EL ja E igus. Acquis communautaire + kogu liikmesriikide, samuti EL ning liikmesriikide vahelisi suhteid ning ka EL kodanike igusi ja kohustusi reguleeriv igus + Euroopa Kohtu praktika. EL iguse allikad kitsamalt: 1) EL esmane (primaarne) igus E asutamislepingud, EL leping, eeltoodute protokollid ja lisad, asutamislepinguid ja EL lepingut tiendavad ja muutvad lepingud, riikide hilisemad liitumislepingud, iguse ldtunnustatud phimtted (sh EL igusele iseloomulikud phimtted), 2) EL teisene (sekundaarne) igus mrused, direktiivid, otsused + soovitused, arvamused, muud (hised seisukohad jms), 3) rahvusvahelised lepingud ja igus.