Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

6. RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK. SKP ARVESTUS 6.1. Lihtsustatud ringkik

Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkik luuakse uusi kaupu, nende mgist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, millest jlle saadakse tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha, kord kaupade nol. Alustame ringkigu mudeli tutvustamist tulude ja kulude lihtsustatud skeemist, kus on vlja toodud ainult kaks majandussubjekti. Nendeks on majapidamised ja ettevtted (esialgu jtame valitsussektori krvale). Majapidamise all meldakse majandussubjekti, mis koosneb ksikisikust vi hise eelarvega perest. Lihtsuse mttes nimetame edaspidi majapidamisi ka peredeks. Edasi me eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatase ra, sstmist seega ei toimu. Kolmandaks me eeldame, et tegemist on suletud majandusega. Majapidamised teevad kulutusi kaupade ja teenuste ostmisel, tarbimisel (C). Ostetakse toitu, rivaid, makstakse korteri eest. Samuti peab tasuma mitmesuguste teenuste eest, nagu juuksur, prgivedu, keemiline puhastus jne. Ettevtete jaoks on pere kulutus tulu, see on nende sissetulek pakutavate kaupade ja teenuste eest. Teiselt poolt saavad majapidamised tulu tegurituluna. Teguritulu (Y) on tulu, mida inimesed saavad ettevtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel t, maa ja kapital. Meie mudeli puhul (vt. joonis 6.1.) peab silmas pidama, et tegu on eraomandusel phineva majandusssteemiga. See thendab, et nii maa kui ka tootmisvahendid (kapital) kuuluvad eraisikutele (majapidamistele).

KAUBATURG P N

MAJAPI DAMISE D

5.

ETTEVTTED

TEGURITUR G P N

Joonis 6.1. Tulude-kulude ringkik I.

Esitatud skeem oli lihtsustatud, sest me oletasime, et kogu tulu lheb majapidamistele. Puudub kolmas majandussubjekt valitsus. Valitsus sekkub majandusse suuremal vi vhemal mral kigis riikides. Sotsiaalse igluse seisukohast on oluline, et aidatakse neid inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. . Ttud saavad ttu abiraha, pensionrid pensioni, naised lapsehoolduspuhkuse tasu, invaliidid invaliidsuspensioni

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

jne. Teisalt on vaja ka avalikku sektorit leval pidada, selleks on vaja teha kulutusi. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsus, maakonnavalitsus) osa oma sissetulekuid otseste maksudena (Td) (direct taxes), mida kasutab kaupade ja teenuste ostmiseks, maanteede, politsei, sjave, tuletrje jne. lalpidamiseks. Neid kulutusi nimetatakse valitsuse kulutusteks (G). Sellisel agregeeritud makrotasandil ksitletakse valitsuse sektorit vga laialt, lisaks keskvalitsusele, kes viib ellu riigi majanduspoliitikat hlmab valitsussektor ka kohalikke omavalitsusi ja keskpanga tegevust. Knepruugis rgitakse sageli riigisektorist ja riigi osast valitsuses. Maksud on erinevate inimeste jaoks erineva suurusega. Kellel on suurem sissetulek, see maksab reeglina rohkem kui madalama sissetulekuga inimene. Selliselt mberjaotatud raha, kus htedelt inimestelt vetakse maksude abil tulusid vhemaks ja teistele makstakse seda mberjaotatuna juurde, nimetatakse tulusiireteks. Sisuliselt vime neid nimetada ka toetusteks. Tulusiirded (transfer payments) (TR) e. toetused on rahalised vahendid, mis tekivad tulude mberjaotamisel riigieelarve kaudu. Lisaks otsestele maksudele peavad ettevtted maksma veel kaudseid makse (Ti)(indirect taxes) (niteks tubaka- ja alkoholitoodete aktsiisimaks). Kaudsed maksud on ettevte toote hinna sisse llitanud ja jrelikult maksab selle maksu kinni tarbija. Selleprast tulevadki kaudsed maksud sellest kulutusest, mida tarbijad teevad kaupadele ja teenustele. Joonisel 6.2. ongi meie skeemile lisandunud valitsus koos otseste ja kaudsete maksude, mberjaotatud maksete ja valitsuse kulutustega.
C Ti G

MAJAPIDAMISED

VALITSUS

ETTEVTTED

TR Td Y
Joonis 6.2. Tulude kulude ringkik II

Majapidamised ei kuluta tegelikult kohe kogu oma sissetulekut kaupadele ja teenustele. Osa sissetulekut pannakse krvale suuremate ostude (auto, maja), vanaduspevade ja reisimise jaoks. Sellist raha kogumist nimetatakse sstmiseks. Sstud (S) (savings) on osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas vrtpaberite vi raha nol. Tavaliselt pannakse sstud panka, et teenida intressi. Pangad kasutavad sstetud raha, laenates seda vlja ettevtetele, kes ostavad tootmisvahendeid, ehitavad endale vajalikke tootmishooneid jne. Sellist tegevust nimetatakse investeerimiseks. Investeeringute (I) all meldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt vttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist hiskonnas. Investeerida saab ainult

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

nii palju, kui sstetakse. Nimetatud phimte kehtib suletud majanduses. Seega, mida rohkem majapidamised raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem saadakse hiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline selleprast, et siis saavad ka teised majadussubjektid seda kasutada. Loomulikult vib inimene ka sukasrde raha koguda, aga majanduslikus mttes ei ole siis tegemist sstmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kttesaadav. Raha vib paigutada ka vrtpaberitesse, osta niteks ettevtete aktsiad. Aktsiate mgist saadud tulu kasutavad ettevtted jllegi investeeringuteks. Sstud muutuvad investeeringuteks finantsturu vahendusel. Finantsturg on turg, kus pankade ja brside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda vlja. Joonisele 6.3. ongi lisatud finantsturg, mille vahendusel sstud muutuvad investeeringuteks.
C I Ti G

FINANTSTURG

MAJAPIDAMISED
S

VALITSUS

ETTEVTTED

TR

Td Y

Joonis 6.3. Tulude kulude ringkik III

Siiani oleme oma kirjeldustes lhtunud suletud majandusssteemist, s.t. vaadanud riigi majandust lahus vliskaubandusest. Tnapeval on enamik riike avatud majandusega ja selleprast tuleb tulude ja kulude ringkigu skeemi llitada ka eksport ja import. Eksport (X) on oma maa kaupade mk vlismaale ja import (Z) vlismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks. Ekspordi ja impordi vahet nimetatakse puhasekspordiks (NX). Lisaks thendab vlissektori sissetoomine tulude-kulude ringkiku seda, et me peame arvestama ka vlisinvesteeringuid (If). Avatud majandus ei ole mitte ainult vliskaubandus, see on ka kapitali liikumine erinevate riikide vahel. Tulude-kulude laiendatud ringkigu skeem on esitatud joonisel 6.4.

6.2. Tulude - kulude tiustatud ringkik

Jrgnevalt analsime mningaid ldisi tasakaalutingimusi, mida on vimalik tuletada eespool kirjeldatud ringkigu skeemist. Sisuliselt me avaldame kogutoodangu nii lbi kulude kui lbi tulude. Vljendamaks kogutoodangu (SKP) vrtust1 peame valima, milles seda mta. Kas turuhindades, arvestades kaudseid makse vi hindades, mida saavad tootjad prast kaudsete maksude maksmist. SKP turuhindades mdab riigi kogutoodangut, millele on liidetud kaudsed maksud. SKP tegurikuluna mdab riigi kogutoodangut, millest on
SKP (sisemajanduse koguprodukt) on aasta jooksul riigi piires toodetud lpptoodang (kogutoodang miinus vahetarbimine). Lhemalt on sellest juttu alapunktis 6.3.
1

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

kaudsed maksud maha arvatud. Thistame tarbimise C-ga, investeeringud I-ga, valitsuse kulutused (koos kaudsete maksudega) thega Gt, saame: (6.1) SKP turuhindades = C + I + Gt
C I FINANTSTURG G RAHATUR Ti G If Z

VLISTURG ETTEVTTE D

MAJAPIDAMISED S

VALITSUS

TR Y

Td

Joonis 6.4. Tulude-kulude ringkik IV.

Krged kaudsed maksud tstavad kaupade ja teenuste hindu. Kuigi toodang turuhindades kasvab, vib tegelik kaupade kogus jda muutumatuks. Seega annab reaalsema pildi SKP tegurikuluna, st.: (6.2) SKP tegurikuluna Y = C + I + G Ti kus Ti on kaudsed maksud ja G on valitsuse kulutused. Viimase (6.2) vrduse parem pool on lppkulutuste ja lpptoodangu mt SKP-s, mlemad vljendatuna tegurikuluna. Vasak pool on SKP tulude mt tegurikuludes. Lbi tegurite eest tasumise ja tulude saavad majapidamised tulu tpselt vrdselt ettevtete poolt tegelikult loodud puhastoodangu vrtusega. Seega on kogutoodang, kogukulutused ja kogutulu mdetuna tegurikuludes vrdsed suurused. Ettevtted teevad tegurikulutusi ( Y ) selleks, et tasuda majapidamistele tootmistegurite eest. Lisaks saavad majapidamised mberjaotatud makseid mitmesuguste abirahade ja toetuste nol. Saamaks teada kasutatavat tulu tuleb kogutulust maha arvata otsesed maksud (Td). Seega majapidamiste kasutatav tulu on: (6.3) Yd = Y + TR - Td Seda nimetatakse ka kasutatavaks tuluks. Kasutatavat tulu on vimalik ssta ( S ), st. paigutada raha vrtpaberitesse vi panka vi kasutada seda tarbimiseks ( C ). Lhtudes sellest, et meil on arvestatud nd ka valitsussektorit, vime sstmist vljendada jrgmiselt: (6.4) S = (Y + TR - Td) C Vaatame joonise 6.4. lemist poolt. Majapidamised teevad kulutusi tarbimise (C) nol, millele lisanduvad majandusliku "sstina" investeeringud ja valitsuse kulutused. Saame C + I + G.

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

Sellest ringkigust on ka teatud leke, need on kaudsed maksud, mis lhevad otse valitsusele. Jrele jb (C + I + G ) Ti, mis nitab SKP-d tegurikuluna Y. Olemegi judnud algusesse tagasi. Teisendades vrduse (6.4) saame: (6.5) (6.6) (6.7) (6.8) Y = C + S TR + Td C + S TR + Td = Y = C + I + G - Ti; S + Td + Ti = I + G + TR S - I = G + TR - Td - Ti Vrreldes seda vrdusega (6.2) vime kirjutada: ja kuna vrdused on identsed, siis:

Vrduse (6.7) vasak pool nitab ringluse koguleket. Raha "voolab vlja" lbi sstude ja maksude. Parem pool nitab "kogussti" majandusse. mberjaotatud maksed, aga ka kulutused kaupadele ja teenustele ning ettevtete investeeringud lasevad raha tagasi ringlusse. Et majandus oleks tasakaalus peavad koguleke ja kogusst olema hesuurused. Vrdus (6.8) nitab sama seost teisel viisil. Vaadates ettevtteid ja majapidamisi koos, peab nende puhas vljavool (sstmine miinus investeeringud) olema vrdne valitsuse puhassstiga (kulutused ja mberjaotatud maksed miinus maksud). Vrduse paremat poolt vib vaadelda ka valitsuse eelarve tasakaaluna ja siit jreldub, et erasektor saab suurendada raha vljavoolu ainult riigi eelarve defitsiidi suurenemise arvelt ja vastupidi. Siiani oleme lhtunud oma kirjeldustes suletud majandusssteemist, s.t. vaadanud riigi majandust lahus vliskaubandusest. Tnapeval on enamik riike avatud majandusega ja selleprast tuleb SKP arvestamisel ksitleda ka eksporti ja importi. Eksport ( X ) on oma maa kaupade mk vlismaale ja import (Z) on vlismaal toodetud kaupade mk kodumaiseks kasutamiseks. SKP arvestamisel vime mta kogukulutusi C, I, G ja X-le, millest lahutame kogukulutused impordile vi liidame C+I+G -le puhasekspordi NX = X- Z . Seega vime avatud majanduse tingimustes, tulenevalt vrdusest (6.2) SKP mber defineerida: (6.9) Y = C + I + G + X - Z - Ti = C + I + G + NX - Ti Mis toimub raharingluses? Import thendab raha vljumist sellest, eksport toob aga raha juurde. Kombineerides vrdusi (6.4) ja (6.9) saame : (6.10) (6.11) S +( Td + Ti TR) + Z = I + G + X S - I = ( G + TR - Td - Ti ) + NX

Vrdused ( 10 ) ja ( 11 ) on tiendusteks vrdustele (6.7) ja (6.8). Vrdus (6.10) nitab, et koguleke ringlusest peab vrduma kogulisandumisega. Import on lekke allikas, ekspordi kaudu lisandub raha juurde. Vrduse (6.11) puhul on erasektori lejk avatud majanduses vrdne lekkega kulutuste ringkigust. Sellele peab vastama ka samasuur sst ringlusesse. Tiendava ssti saab anda kas riigi eelarve kaudu, mille defitsiit siis suureneb vi puhasekspordist saadav tulu.

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

6.3. hiskonnas loodud vrtuste mtmine

hiskonnas loodud vrtuse mtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja varasemal perioodil ka rahvusliku koguprodukti nitajat. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product - GDP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises vljenduses. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP), (inglise keeles Gross National Product - GNP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises vljenduses. Rahvusliku koguprodukti mistest tuleb eristada sisemajanduse koguproduktist. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse phimte, SKP lhtub territoriaalsuse printsiibist. See thendab, et RKP arvestamisel mdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud vrtusi, kusjuures pole oluline kas need tegurid asuvad selles riigis vi vlismaal, SKP korral aga riigi territooriumil loodud rikkusi (vivad olla ka vlismaiste tootmistegurite poolt loodud). Alates heksakmnendate aastate keskpaigast on enamik maailma riikidest kasutusele vtnud SKP nitaja ja seetttu ei ksitleta ka kesolevas tekstis rohkem RKP-d. Tulenevalt eespool toodud ringkigu skeemist vib SKP arvestust vaadelda kolmest aspektist lhtuvalt: tulud, kulud ja kogutoodang.

6.4. SKP arvestamine lhtudes toodangust

Saamaks tpset levaadet loodud vrtuste kogusummast tuleb meil vltida korduvarvestust. Selleks tuleb lpptoodangu vrtusest maha arvata vahetoodangu vrtus, mis on ostetud teiste ettevtete kest ja mis kajastub juba nende firmade aruandluses. Sellist lhenemist nimetatakse lisandunud vrtuse kontseptsiooniks. Lisandunud vrtus (value added) on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite vrtus, mis suurendab lpptoodangu vrtust. Lpptoodanguks nimetatakse lpliku kasutaja poolt ostetud valmisprodukti (vib esineda ka teenusena). SKP arvestamisel kasutatakse ainult lpptoodangut. See eeldab, et tootmisprotsessi igal tasandil tuleb pidada ranget arvestust, milline osa toodangu vrtusest lisandus tegelikult ja milline oli varem loodud lisandunud vrtuse osa, ehk teiste snadega kui palju vrtust oli juba enne kulutatud vahetoodangu valmistamiseks. Vahetoodang on pooleliolev toodang, mida kasutatakse ettevtte tootmisprotsessis lpptoodangu valmistamiseks. Tabelist 6.1. on nha, kuidas toimub ktuse hinna muutumine erinevatel ttlemise tasanditel. Toornafta omanik mb toornafta 0,2 rahahiku eest nafta ttlejale. Too omakorda mb 0,5 eest hulgimjale. Viimase hinna puhul on vahetoodangu vrtus 0,2 ja lisandunud vrtus 0,3. Lpptulemusena mb bensiinijaama omanik bensiini hinnaga 1 rahahikut liiter.

T a b e l 6.1.

Ktusehinna kujunemine Realiseerija Toornafta omanik Nafta ttleja he liitri ktuse vrtus 0,2 0,5 Vahetoodang 0 0,2 Lisandvrtus 0,2 0,3

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

Hulgimja Bensiinijaama omanik Kokku

0,8 1,0 2,5

0,5 0,8 1,5

0,3 0,2 1,0

Kogu lisandunud vrtus kokku on samuti 1. Igal tasandil lppprodukti vrtus kasvab. Seda suurendavad niteks ttajate palgad, laokulud, elekter, ruumide rentime ja muud kulutused mis seonduvad igasuguse ritegevusega. jne. Hulgimja puhul lisab vrtust niteks transporditeenus, nafta ttlejal suured kapitalimahutused vastavatesse naftattlemise seadmetesse jne. Nukogude perioodil kehtis Eestis mitmekordne kogutoodangu arvestuse ssteem (hiskondlik koguprodukt), kus vaheastmel valmistatud toodang kajastus SKP lppvrtuses. Meie nite puhul oleks siis SKP arvesse linud 2,5 rahahikut.

6.5. SKP arvestamine lhtudes tuludest

Makromajanduse tulunitajatest on kllalt levinud rahvatulu miste. Rahvatulu on hiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Sageli kasutatakse rahvatulu (RT) SKP snonmina. Selline lhenemisviis on ekslik; kuigi RT on samuti vga levinud majandusnitaja, on nad siiski tiesti erinevad suurused. SKP on oluliselt laiem nitaja. Tulud jagunevad vastavalt sellele, millist tootmistegurit kasutatakse. Klassikaliselt jaotatakse tootmistegurid kolmeks: t, kapital ja maa (loodusressursid). Sellest lhtuvalt vib jagada sissetuleku neljaks: palk, rent, kasum ja intress. Kasumit vib tinglikult vaadelda intressi erivormina, sest ettevtja paigutab oma raha riprojekti, mitte panka, kus talle oleks selle eest intressi makstud. Teisalt, mnikord vaadeldakse neljanda tootmistegurina ettevtlust, sellisel juhul on kasum tasu ettevtlikkuse eest. Lisaks eelpool nimetatud tuludele peavad ettevtted maksma kaudseid makse (aktsiisimaks tubaka ja alkoholitoodetelt). Kaudsed maksud on llitatud tootehinna sisse ja ehkki neid vaadeldakse tulude poole peal ei jagune nad kellelegi tegurituluna ning seetttu ei saa neid ka RT-sse arvestada. Kaudsed maksud on ks komponent, mille vrra RT on viksem SKP-st. Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsiooniks, st. kulunud phivahendite taastamiseks ja remondiks. Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldiste tegemise teel. Amortisatsioonieraldisi nimetatakse ka ettevtete sstudeks. Amortisatsioon on teine komponent, mis lheb kll kuludesse, kuid ei lhe kellegi tuludeks ning seetttu ei arvestata teda ka rahvatuludesse. Majapidamised ei slmi tehinguid ainult ettevtetega, vaid astuvad ka omavahelistesse lepingulistesse suhetesse. Niteks slmitakse inimestevahelisi rilepinguid, tvtulepnguid jne. Lisaks on paljud kodanikud tvahekorras riigiga, st. nemad saavad palka valitsuselt. Seega vime elda, et tuludest lhtuva SKP saame, kui me liidame kokku kik tulud, ka need, mis saadakse tehingutest valitsusega vi teiste inimestega. Kokkuvtteks vib elda, et SKP saame kui liidame kik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud.

6.6. SKP arvutamine lhtudes kuludest

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide kulutused

Tarbimine. Vrtuselises vljenduses on kige suurem SKP kuluartikkel tarbimiskulud. Tarbimiskuludeks nimetatakse uue lpptoodangu vi teenuse hankimiseks tehtud kulutusi. Niteks uue auto ost lheb SKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lhe. Kasutatud auto eest on juba kord tasutud ja seetttu phjustaks korduvmmise arvestamine SKP topeltarvestamist ja ei nitaks adekvaatselt uute vrtuste loomist. Normaalsetes majandustingimustes ei kulutata reeglina kogu sissetulekut tarbimisele vaid osa raha muudetakse sstudeks. Sstud on see osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenust ostmiseks. Majapidamiste sstud koos ettevtete sstudega moodustavad reservkapitali, mida ettevtted vi valitsus saavad lbi pangassteemi kasutada.

Investeeringud. Teine peamine kulutusteliik on investeeringud. Investeeringute all meldakse ettevtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Investeeringuteks loetakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused eluaseme muretsemiseks. Valitsus sekkub majandusse suuremal vi vhemal mral kigis riikides. Seetttu tuleb kolmanda suure kuluartiklina vlja tuua valitsuse kulutused. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude nol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla loetakse ka valitsuse investeeringud. Valitsus kasutab oma sissetulekuid kaupade ja teenuste ostmiseks, maanteede, politsei, sjave, tuletrje jne. lalpidamiseks. Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad tulusiirded e. mitmesugused toetused. Vlisturg. Neljanda komponendi moodustavad vliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mtmisel vetakse arvesse ekspordi impordi vahe e. puhaseksport. Kokkuvtteks vime seega elda, et kulude poole pealt moodustab SKP tarbimiskulude, investeeringute, valitsuse kulutuste ning puhasekspordi summa.

6.7. Mida veel peab silmas pidama SKP arvestamisel?

6.7.1. Nominaalne ja reaalne SKP Rahalises vrtuses vljendatud majandusnitajate ajalisel vrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mju ellimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mdab kaupade ja teenuste vrtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga vrreldavates (baasaasta) hindades. Kui niteks kigi kaupade hinnad suurenevad 2 korda, aga nende fsiline tootmismaht jb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti 2 korda, kuid reaalne SKP jb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust vljendab SKP deflaator: Deflaatori nol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt vljendatakse deflaatori vrtust protsentides:
deflaator = SKPno min aa ln e 100% SKPreaa ln e

Kui deflaatori vrtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatusuga, kui aga sellest viksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga vrreldes langenud. Alljrgnevalt nide illustreerimaks eespool kirjeldatut. Vaatleme 2001 aasta Eesti majandust.

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

T a b e l 6.2. Eesti nominaalne ja reaalne SKP. Reaalne Hinna Nominaalne SKP muutus SKP (milj krooni) (milj krooni) 1995 100 40896,8 40896,8 2001 235 95275,1 55192,1 Tabelist 3.2. on nha, et baasaastaks on vetud 1995. aasta. 2001 aastaks on hinnad vrreldes 1995 aastaga tusnud 135% (235 100 = 135). Kui nominaalselt on SKP kasvanud 95 mlrd kroonini siis prast hinnaindeksiga korrigeerimist saame tulemuseks 55 miljardit (40,9*1,35) Lihtsustatult elduna me mdame 2001 aastal loodud kaupade ja teenuste vrtust 1995 aasta hindades. Seega, kui meid huvitab reaalne vrtuse juurdekasv mingi perioodi jooksul, on igem kasutada reaalset SKP-d, ehk SKP-d psivates hindades.

6.7.2. SKP he elaniku kohta Kui vaadelda ainult SKP absoluutseid suurusi, siis on sellest vhe, saamaks objektiivset pilti riikide majanduslikust olukorrast. Erinevate riikide rahvaarv, territoorium, ressursipotentsiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik vimsus on vga erinevad. Et vrrelda erinevaid riike kasutatakse nitajat - SKP he elaniku kohta. SKP HE ELANIKU KOHTA (GDP per capita) saame kui jagame aasta jooksul loodud SKP antud riigi rahvaarvuga. Hoolimata sellest, et arenenud riikides kasutatakse phimtteliselt hesugust arvestamise ssteemi on siiski vikesi erinevusi metoodikas, mille tttu eri riikide statistika kogumikud annavad erinevaid SKP suurusi he elaniku kohta. 6.7.3. SKP ja majanduslik heaolu Majanduslik heaolu on termin, mis majanduskirjandusse on tulnud alles hiljuti. Vljendi PUHAS MAJANDUSLIK HEAOLU - PUMAH2 - vtsid USA majandusteadlased W. Nordhaus ja J. Tobin Yale likoolist kasutusele 1972. a. PUMAH on vga lai miste, mis hlmab lisaks rahvuslikule koguproduktile veel inimeste vaba aja vrtuse ja tulu, mis on saadud turuvlisest majanduslikust tegevusest. Sellest on lahutatud nn negatiivsed vlismjud ( negative externalities) nagu keskkonna reostus, hiskondlik ebastabiilsus jne. Negatiivsed vlismjud. Kaasaja arenenud hiskonnale on iseloomulikud teravad keskkonnaprobleemid. Mida krgem tehnoloogiline arengutase, seda raskem on silitada looduskeskkonda puhtana. Pidevalt luuakse tiuslikumaid seadmeid ja tehnoloogiaid looduse puhastamiseks, samal ajal loodust ha rohkem ja rohkem mjutades ja looduslikku tasakaalu rikkudes. Keskkonna saastatus on olnud pidevalt sammukese ees tehnoloogilisest arengust. Seda kike ei arvesta SKP nitaja. Meile jb pelgalt SKP numbrit vaadates teadmata millise hinnaga (loodusreostuse mttes) on jrjekordsed tonnid naftat, kivistt vms. toodetud. Vaba aja vrtus. Majandusliku heaolu heks indikaatoriks on inimeste vaba aeg. Mida rohkem on inimesel vaba aega, seda suurem on tema majanduslik heaolu. Eeldusel muidugi, et ta omab ka mingit kindlat sissetulekut ,st. et meldakse siin taja ja tvlise aja suhet. Seda sltuvust aga ei tohi lethtsustada. Mnes riigis luuakse lhema keskmise tajaga

Net Economic Welfare- NEW

9

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

palju suuremaid vrtusi kui teises, kus keskmine taeg on tunduvalt pikem. Kik sltub sellest, milline on ttamise efektiivsus. Niteks on arenenud riikidest kige rohkem tunde tl jaapanlased, kus 1989 a. oli keskmine ttundide arv aastas he ttaja kohta 2149. Kige viksem oli see nitaja Saksamaal, kus keskmine ttaja ttas aastas 1697 tundi. Kui vrrelda efektiivsust, siis kige rohkem toodangut he ttunni kohta loodi Saksamaal (vtame koefitsendiks 100). Jaapanil oli koefitsent 83, Suurbritannial koguni 54. Varimajandus. Ametlik statistika mdab ametlikus majanduses toimunud protsesse. Lisaks sellele eksisteerib veel majanduses varjatud sektor, mida SKP arvestab vaid kaudselt. Niteks kajastuvad mbrikupalgad osaliselt suurenenud kodumaises tarbimises. Jrgnevalt ongi ra toodud olulisemad definitsioonid ja seosed, mis iseloomustavad majanduse varjatud sektorit. 6.8. Varimajandus ja selle mtmine Rahvamajandus jaguneb tinglikult kaheks: ametlikuks ja varjatud majanduseks (teisene, mitteametlik, mitteregistreeritud majandus). Neid eristavaks teguriks on kajastumine ametlikus statistikas ja/vi avalikes eelarvetes: riiklikud asutused ja ettevtted, ametlikult registreeritud eraettevtjad ja ttajad annavad avalikkusele oma tegevusest aru bilansiaruannete ja tuludeklaratsioonidega. Terminit "teisene majandus" ei saa siin primaarselt kasutada eelkige selle sotsialismiajast prineva mnevrra teise thenduse tttu. Ametlik majandus jaguneb omakorda avalikuks (riiklikuks) ja eramajanduseks. Ametlikult tegutsevad ettevtted deklareerivad oma tulusid ja maksavad riigile vi kohalikule omavalitsusele makse, mille baasil tegutsevad vastavad riiklikud vi omavalitsuslikud asutused. Varjatud majandus on selline tootmine vi jaotamine, mis toimub vljaspool hiskondlikku regulatsiooni. Avalik vim ei suuda oma olemasolevate vimalustega varjatud majandust statistiliselt objektiivselt kajastada ega ka reguleerida. Varjatud majandus jaguneb omakorda kaheks: varimajanduseks ja peremajanduseks. Kodumajanduse (peremajanduse) alla kulub peamiselt kodumajanduslik tegevus ja selle tpilisimaks niteks on igapevased kodused td: sgitegemine, koristamine, lastehoidmine; n.n. enesevarustamise tegevused, (do it yourself - DIY): remonditd, toidukasvatamine, seenekorjamine, hoidiste valmistamine jne.; aga ka niteks naabrite abistamine (talgud), mitmesugused bartertehingud (kurgid piima vastu) jne. Kodumajanduse tehingutes ei kasutata reeglina raha, see tegevus on suunatud perede kulutuste vhendamisele. Sisemise koguprodukti arvestamisel vetakse mingil mral arvesse tootmistegevus ja barter, kuid jetakse vlja igapevased kodused td. Seetttu oleks otstarbekas jagada peremajandus omakorda kodutootmiseks, mis kajastub sisemises koguproduktis ja koduteenusteks, mis seal ei kajastu. Varimajanduslikus tegevuses rikutakse kehtivat seadusandlikku korda. Niteks makse turul vi tuttavatele koduses majapidamises toodetud kaupa vi tehakse raha eest td, kuid ei deklareerita saadud tulu. Enamasti on varimajandus vlja kasvanud kodumajandustegevusest, mistttu on ka raskusi nende kahe eristamisel (kampsunite kudumine algul niteks lastelastele aga hiljem juba mgiks). Varimajanduse peamiseks kriteeriumiks on mitteametlikult liikuv raha ja peaeesmrgiks selles osalejate isiklike tulude suurendamine. Varimajanduse vib omakorda jagada halliks ehk poollegaalseks varimajanduseks, mis otseselt kedagi ei ohusta ja tegevus kui selline on seaduslik ja avalik: turukaubandus,

10

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

deklareerimata t, "haltuura" ettevtte vahenditega jne. Peamiselt on siin tegemist tulude varjamise ja seega maksudest krvalehiilimisega. Musta ehk illegaalse varimajanduse alla kuuluvad seadustega otseselt keelatud vi hiskonda kahjustavad tegevused nagu niteks amoraalsete teenuste pakkumine (prostitutsiooni vahendamine, lastepornograafia jne), salakaubandus (alkoholi, narko- ja relvari) vi otsene fsilise ja moraalse vgivalla rakendamine (inimkaubandus, vljapressimised jmt. kriminaalsed teod). Erandina tuleb illegaalse varimajanduse alla lugeda ka niteks enda tarbeks kange alkoholi ja narkootikumide tootmine, enda ja tuttavate varustamiseks meldud salakaubandus, (vike)vargused ja muu organiseerimata kuritegevus. Erandina seeprast, et sularaha siin ei kibi. Varimajanduse vib omakorda jagada eraisikute (kodumajandite) ja juriidiliste isikute (ettevtete) ebaseaduslikuks tegevuseks. Viimasel juhul siis majanduskuritegudeks, eraisikute puhul aga riigi ja maksuameti petmiseks.

11

Sissejuhatus rahvamajandusse (6)

RAHVAMAJANDUSLIK RINGKIK

Raul Eamets 2002

MAJANDUS
AMETLIK MAJANDUS
AVALIK MAJANDUS Avalikud organisatsioonid
(Riigiasutused, omavalitsused)

VARJATUD MAJANDUS
VARIMAJANDUS
Poollegaalne (hall) varimajandus Tegevus ei ole kriminaalne aga tulusid ei deklareerita Illegaalne (must) varimajandus Kriminaalne tegevus

ERAMAJANDUS Eraorganisatsioonid
(Parteid, kirikud, liikumised)

KODUMAJANDUS
Koduteenused (koristamine, triikimine, sgitegemine) Kodutootmine (enesevarustamine, bartertehingud)

Parasiitmajandus
Avalikud ettevtted
(Riigiettevtted)

Eraettevtted

JURIIDILISED ISIKUD
Avalik (registreeritud) SKP Tegelik SKP Varjatud SKP

ERAISIKUD

Majapidamiste tegevus vljaspool SKP-d Majanduses toodetud vrtuste kogusumma

12