Tartu likool Arstiteaduskond Hambaarstiteadus

Laura-Maria Sdor

Isoleeritud hambatraumad: diagnoos, ravi ja prognoos

Lput

Juhendaja: Aili Tuhkanen Suu- no- js lualuude kirurg

Tartu 2014

Sisukord
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 Hambatraumade ajaloost ................................................................................................ 4 Hambatraumade klassifikatsioon ................................................................................ 5 Patsiendi uurimine hamba trauma korral ................................................................ 5
Ksimused, mida patsiendilt ksida .................................................................................... 5

Hambatraumade kirjeldus .............................................................................................. 7

Kontusioon ..................................................................................................................................... 7 Subluksatsioon ............................................................................................................................. 7 Ekstrusioon .................................................................................................................................... 8 Lateraalne luksatsioon .............................................................................................................. 9 Intrusioon.....................................................................................................................................10 Avulsioon ......................................................................................................................................12 Piimahamba avulsioon...................................................................................................................... 12 Jvhamba avulsioon ......................................................................................................................... 12 Avulseerunud hammaste prognoos............................................................................................. 19 Infraktsioon .................................................................................................................................20 Emaili murd .................................................................................................................................20 Emaili-dentiini murd ................................................................................................................20 Emaili-dentiini-pulbi murd ....................................................................................................21 Krooni-juure murd ilma pulbiruumi avanemiseta .......................................................22 Krooni-juure murd pulbine avanemisega ...................................................................23 Hambajuure murd .....................................................................................................................24

Kuidas ennetada hambatraumasid ........................................................................... 25 Kuidas parandada prognoosi ...................................................................................... 26 Kokkuvte .......................................................................................................................... 28 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 29 Lisad ..................................................................................................................................... 30

Sissejuhatus
Hambatraumad on kahjuks sna sageli esinevad vigastused. Rohkem esineb isoleeritud hambatraumasid sportlaste, sjavelaste ning puuetega inimeste hulgas ning kige enam juhtub hambatraumasid lastega. Esimene sage hambatraumade tekkimine on 2. 5. eluaasta vahel, mil laps pib kndima ja jooksma, kuid koordinatsioonihirete tttu on kukkumised sagedased. Umbes 30%-l selles eas lastel esineb piimahammaskonnas vigastusi, peamiselt on tegemist lemiste fronthammaste murru vi asendi muutusega. Laste kndimis- ja jooksmisoskuste arenemisel vheneb traumade sagedus peale viie aastaseks saamist. 8. 12. eluaasta on jrgmine vanusevahemik, mil suune vigastused tekivad jalgrattaga kukkudes, mngides ja sportides. Keskmiselt on keskkooli lpuks hambatrauma le elanud iga kolmas noormees ja iga neljas neiu. Teismelistel kaklemine. Tiskasvanute hambatraumade kige enamlevinud phjused on liiklusnnetused, spordinnetused ja vgivald. Kige tihedamini esinevad kas emaili- vi emaili- ja dentiinimrad ning murrud, ligi 90% traumadest on hambast tuli kild ra tpi. lejnud 10% hulka kuuluvad raskemad krooni- vi juuremurrud koos pulbi paljastumisega ning hamba asendi muutused kuni vljakukkumiseni. Parima ravi tulemuse nimel tuleb alati patsienti phjalikult uurida kliiniline pilt, tpne ldanamnees, radioloogilised uuringud ning seejrel pstiada korrektne diagnoos. Hambatraumade korral on esmaabi osutamine vga oluline, sest mida varem saab patsient adekvaatset ravi, seda parem on hamba prognoos. Siinkohal on oluline hambaarsti professionaalsus oskus erineva trauma korral anda parima kvaliteediga esmaabi. Samuti on hambaarstidel oluline roll patsiente teavitada, kuidas kituda nnetusolukorras. tekivad traumad philiselt liiklusnnetuste, sportimise ja kukkumise tagajrjel. Noormeestel on ks olulisemaid vigastuste phjuseid ka

Hambatraumade ajaloost
1960-ndate Hambatraumade alguses toimus ja hambatraumade ravi jrgi. ravi R. G. Ellise tugines

klassifikatsioon

Ksiraamat

ravijuhtumitel ning spetsialistide arvamusel. sna pea aga leiti, et nende juhiste jrgi ravides tekivad patsientidel sna rasked tsistused. Tsistusi kirjeldati mitmetes retrospektiivsetes uuringutes erinevate traumade korral, nagu avulsioon, juuremurd, alveolaarmurd, luksatsioon. Peamisteks komplikatsioonideks olid pulbi nekroos, pulbine obliteratsioon, progressiivne juureresorptsioon ning luukadu. Esimesena alustas hambatraumade ravijuhiste koostamist Kopenhaageni likooli Haigla suu-, no- ja lualuude kirurgia osakond 1965. aastal. Kik isoleeritud hambatraumad dokumenteeriti tpselt ning iga patsienti uuriti vga phjalikult. 1965. aastal lisati anamneesile ka radioloogilised uuringud, mis osutusid diagnostiliselt vga oluliseks. 1971. aastal lisandus fotograafiline dokumentatsioon, mis aitab tiendavalt trauma iseloomu ja raskusastet mrata ning on abiks raviplaani koostamisel. Igale patsiendile koostati personaalne jrelkontrolliperiood kindlate ravijuhistega. Kui traumahammas ikkagi kuulus ekstraheerimisele, siis uuriti eemaldatud hambaid likooli Haigla stomatoloogilise patoloogia osakonnas. Alates 1965. aastast on dokumenteeritud ligikaudu 40 000 isoleeritud hambatrauma ravijuhtu, millest umbes 4000 juhtumit kuulus pikaajalisesse jrelkontrolli gruppi, mille andmed lisati hambatrauma ravijuhiste andmebaasi. Selle andmebaasi phjal hakati 2005. aastal koostama hambatraumade ravijuhiste projekti, mis aitaks hinnata erinevate traumade prognoosi ning vimalikke tsistusi, mida kasutatake ka tnapeval.

Hambatraumade klassifikatsioon
Kontusioon Subluksatsioon Ekstrusioon Lateraalne luksatsioon Intrusioon Avulsioon Infraktsioon Emailimurd Emaili-dentiini murd Emaili-dentiini-pulbi murd Krooni-juure murd pulpi avamata Krooni-juure murd pulbi osalusega Juuremurd (1)

Hambatraumad, millega kaasneb murd:

Patsiendi uurimine hamba trauma korral

Esmalt tuleb patsiendi ngu ning suus korralikult puhastada. Kui esineb ka pehmete kudede vigastusi, tuleks puhastamisel kasutada ka nrgatoimelist antiseptikumi. Samuti tuleks patsiendilt vtta korrektne anamnees, et vlja selgitada vimalikud kaasuvad ssteemsed haigused, allergiad ning varasemad suunes esinenud traumad, mis viksid ravikulgu mjutada (1)

Ksimused, mida patsiendilt ksida

Kus nnetus juhtus? seaduslikud asjaolud, kontaminatsioon.

Kuidas nnetus juhtus? aitab identifitseerida, milline piirkond on vigastatud. Millal nnetus juhtus? aitab hinnata kudede seisundit ning vib mrata jrgneva ravi. Niteks, kui kaua on avulseerunud hammas alveoolist vjas olnud.

Kas esines teadvuse kadu? kui jah, siis kaua kestis. Amneesia, iiveldus ja oksendamine viitavad ajukahjustusele, sellisel juhul peab patsient jma meditsiinilise jrelvalve alla.

Kas kokkuhammustamine on hiritud? vib viidata luksatsioonile, lualuu murrule. Kas mni hammas muutus tundlikuks klmale/kuumale? viitab paljastunud dentiinile ja/vi pulbile. (1) Vaatluse kigus tuleb hinnata no pehmete kudede (huuled, lihased)

vigastusi, palpeerida noskeletti, tuvastamaks vimalikke murde ning tpsemalt uurida vigastatud hammast asend, liikuvus, reaktsioon perkussioonile. Kindlasti tuleks teostada ka pulbitestid. (1) Radioloogilised uuringud traumapiirkonnast on hdavajalikud kinnitamaks diagnoosi. (1) Tihtipeale on vajalik teostada rntgenlesvtted eri projektsioonis, et koguda vimalikult palju informatsiooni trauma asukohast, tbist ning raskusastmest. Vahelduvas hammaskonnas aitab rntgenlesvte hinnata vimalikku jvhamba folliikli vigastust ja jvhamba juure arengut. Siiski peab hambaarst alati tegutsema ALARA-printsiibi phjal ning arvestama radioloogilise kiirguse ohtlikku toimet ega teostama leliigseid, diagnostiliselt vhevrtuslikke uuringuid. (6) Fotodokumentatsioon on samuti soovituslik, sest nitab tpselt vigastuse ulatust ning aitab hiljem ravi planeerida. Samuti on fotostaatus hea tava korrektse dokumentatsiooni koostamiseks ning kliiniliste uuringute jaoks. (1)

Hambatraumade kirjeldus
Kontusioon
Diagnoos Kontusiooni ehk hamba prutuse korral saavad vigastada hamba kinnituskoed, hamba asend ei muutu, kuid kokkuhammustamine on valulik. Neurovaskulaarne ssteem ldjuhul ei hiru, kinnituskudedes vib vhesel mral esineda veritsust, turset, kuid enamjaolt on periodontaalligament terviklik. Piimahamba prutuse korral ldjuhul jvhamba folliiklit ei vigastata. Ravi Tavaliselt prutus ravi ei vaja. Jvhamba pulbi seisundit viks monitoorselt jlgida he aasta jooksul. Patsiendile soovitada ndala jooksul peale traumat pehmet toitu ning rhutada vga hea suuhgieeni thtsust vigastuse paranemisel, vltimaks debrise ja katu kogunemist hambapinnale. Prognoos Hamba konkussiooni korral on hambaprognoos hea. Uuringu phjal, ei diagnoositud prutusejrgselt htegi pulbinekroosi, hambakaotust, ankloosi, luukadu ega pletikust tingitud juureresorptsiooni. (1)

Subluksatsioon
Diagnoos Subluksatsiooni korral hirub neurovaskulaarne varustus, hamba periodontaalligamendi intaktsus kaob, millega kaasneb interstitsiaalne veritsus ja turse kinnituskudedes. diagnoosi. Kliiniliselt on vljendub subluksatsioon valulik, pulp hamba vitaalne, suurenenud liikuvuses, kuid hambaasend pole muutunud. Veritsus igemevaost kinnitab Hammas palpatsioonil rntgenoloogilistel uuringutel patoloogiaid ei sedastata. Sublukseerunud piimahammas tavaliselt ei vigasta jvhamba alget. Kui rntegnilt on sedastatav vigastus, tuleb piimahammas eemaldada.

Ravi Traumapiirkond kokkuhammustamine puhastada on valulik, vee, vib fsioloogilise vhesele lahuse mral vi lihvida kloorheksidiiniga. Vajadusel asetada mblused vigastatud igemele. Kui antagonisthammast. Vajadusel vib traumeeritud hamba lahastada, mis hlbustab pulbi ning periodontaalligamendi paranemist. Lahas tuleb kindlasti kahe ndala prast eemaldada. Kliiniline jrelkontroll peab toimuma nelja, kuue ja kaheksa ndala ning he aasta mdudes. Patsiendile soovitada ndala jooksul peale traumat pehmet toitu ning samuti aitab paranemisele kaasa vga hea suuhgieen, vltimaks debrise ja katu kogunemist hambapinnale. Prognoos Kmme aastat peale traumat, esines 12%-l pulbinekroos, 9%-l pulbiruumi obliteratsioon, 3%-l resorptsioon, 1%-l luukadu. (1)

Ekstrusioon
Diagnoos Ekstrusiooni korral toimub osaline hamba vljumine alveoolist, mille kigus paljastub juurepind. Tegemist on osalise vi tieliku periodontaalligamendi katkemisega, kuid luuline alveool silub intaktsena. Pulbi neurovaskulaarne varustatus katkeb tielikult. Kliiniliselt on hammas pikenenud, perkussioonil valus ja vga liikuv. Pulbi vitaalsustestid on tavaliselt negatiivsed. Positiivse vastuse korral, vheneb risk hilisemaks pulbi nekroosiks. Rntgenlesvttelt on sedastatav periodontaalpilu laienemine. Piimahammaste ekstrusiooni korral reeglina ei vigastata jvhamba folliklit.

Ravi Enamus juhtudel pole lokaalanesteesia nidustatud. Vigastatud piirkond tuleb puhastada vee, fsioloogilise lahuse vi kloorheksidiiniga. Seejrel repositsioneerida hammas srmega tagasi alveooli ning vajadusel asetada pehmetele kudedele mblused. Ekstrudeerunud hammas tuleb lahastada kaheks ndalaks. Patsiendile soovitada pehmet toitu ning rhutada vga hea hgieeni thtsust haava paranemisel. Kliiniline jrekontroll toimub kahe, nelja, kuue ja kaheksa ndala ning he aasta mdudes, seejrel iga-aastaselt. Prognoos Kmme aastat peale traumat esines ekstrudeerunud hammastel pulbinekroos >57%-l, pulbiruumi obliteratsioon >22%-l, resorptsioon 27%-l ning luukadu 17%-l.

Lateraalne luksatsioon
Diagnoos Lateraalne luksatsioon on hambaasendi muutus lateraalsele, millega sageli kaasneb ka labiaalse vi palatinaalse/lingvaalse alveolaarluu murd. Lateraalse luksatsiooni korral katkeb pulbi neurovaskulaarne varustatus ning periodontaalligament. Luksatsiooni kigus surutakse hambajuure tipp luu sisse ja hammas muutub liikumatuks. Kliinilisel uurimisel annavad pulbitestid tavaliselt negatiivse vastuse, perkussioonil krge metalliline heli. Rntgenoloogiliselt sedastatav laienenud periodontaalpilu. Piimahamba lateraalsel luksatsioonil enamasti jvhamba follikel ei vigastu. Ravi Teostada fsioloogilise lokaalanesteesia, vi puhastada vigastatud piirkond vee, ning lahuse kloorheksidiiniga. Lukseerunud hammas

murdunud luufragment tuleb reponeerida, kasutades vajadusel tange. Vigastatud 9

pehmetele kudedele asetada mblused. Lukseerunud hammas lahastada neljaks ndalaks. Kliiniline jrelkontroll kahe, nelja, kuue ja kaheksa ndala mdudes ning seejrel iga-aastaselt. Lateraalselt lukseerunud piimahammas repositsioneerub spontaanselt. Prognoos Kmne aasta prognoos lateraalse luksatsiooni korral: pulbinekroos esineb 75%-l, pulbiruumi obliteratsioon 18%-l, ankloos 1%-l, juure resorptsioon 3%-l, resorptsioon 34%-l, luukadu 6%-l.

Intrusioon
Diagnoos Intrusiooni korral toimub hambaasendi muutus alveolaarluu sisse, millega sageli kaasneb ka alveolaarluu murd. Intrudeerunud hamba neurovaskulaarssteem katkeb, periodontaalligament rebeneb ning vigastatakse marginaalset gingiva serva. Pulbitestid annavad enamjaolt negatiivse vastuse. Mittetielikult sulgunud juuretipuga hammaste vigastamisel vib pulbi verevarustus hiljem taastuda. Perkussioonil krge metalliline heli. Rntgenlesvttelt on sedastatav marginaalsest luuservast apikaalsemal asetsev tsemendi-emaili hendus. lemiste esihammaste puhul tuleb kindlaks teha, et hambajuur ei ulatuks ninande. Enamus juhtudel vigastub piimahammaste intrusioonil jvhamba folliikel. Ravi Hetkel pole jutud konsensusele, mis on intrudeerunud jvhamba parim ravilahendust. (7) 1. Avatud juuretipuga jvhammas a. Intrudeerunud kuni 7mm spontaanne repositsioneerimine. b. Intrudeerunud rohkem kui 7mm ortodontiline vi kirurgiline repositsioneerimine. 2. Suletud juuretipuga jvhammas 10

a. Intrudeerunud kuni 3mm spontaanne erupteerumine. b. Intrudeerunud c. Rohkem kui 3-7mm 7mm ortodontiline intrudeerunud vi kirurgiline kirurgiline repositsioneerimine. repositsioneerimine. Repositsioneeritud hammas lahastada 2 ndalaks. Endodontilist ravi tuleks rakendada sulgunud juuretippuga hammastel, mis ennetaks infektsioonist tingitud juure resorptsiooni vljakujunemist. Juureraviga viks alustada kolm ndalat peale traumat. Piimahammaste intrusiooni ravis on esmavalikuks spontaanne erupteerumine. Kui intrudeerunud piimahammas on vigastanud jvhamba folliikulit, tuleb piimahammas eemaldada. 1. Spontaane erupteerumine eelistatakse mittetielikult fomeerunud juurte mduka intrusiooni korral. Tielikult formeerunud hammaste korral kasutatakse seda ravivtet vaid minimaalse intrusiooni korral. Spontaansel erupteerumisel on oluliselt vhem tsistusi kui kirurgilisel ja ortodontilisel repositsioneerimisel. 2. Ortodontiline vimaldab repositsioneerimine marginaalluul sobib patsientidele, aeglase kes ei prdunud vastuvtule kohe peale traumat. Selline repositsioneerimine paraneda koos hamba repositsioneerumisega. 3. Kirurgiline reponeerimine eelistatakse gedas faasis, kui intrusioon on vga ulatuslik, rohkem kui seitse millimeetrit. Prognoos Kmne aasta jooksul kaotatakse hammas 29%-l juhtudest, pulbi nekroos tekib 100%-l, ankloos 38%-l, juureresorptsioon 5%-l, hambapinna resorptsioon 5%-l, luukadu 63%-l.

11

Avulsioon
Diagnoos Avulsiooni korral on hammas tielikult alveoolist eemaldunud, suus nhtav vaid thi, verehbega titunud hambasomp. Avulsiooni esinemissagedus on 1-16% kigist hambatraumadest.

Piimahamba avulsioon Piimahamba avulsiooni korral kahjustub sageli jvhamba folliikel. Avulseerunud murruga. Ravi Piimahammast tavaliselt tagasi alveooli reponeerita. Patsiendile soovitada ndalaks pehmet toitu ning rhutada vga hea suuhgieeni thtsust. Oluline on informeerida lapsevanemat, et jvhamba likumine vib olla komplitseeritud, eriti kui patsient on alla kolme aasta vana. Patsient peaks prduma jrelkontrolli he ndala mdudes. Kontrollrntgenlesvte tuleb teostada kuue kuu ja he aasta prast ning iga-aastane kontrollvisiit seniks, kuni on likunud jvhammas. piimahamba korral tuleb teostada rntgen-lesvte, kindlustamaks, et hammas pole intrudeerunud ega pole tegemist juuretipu

Jvhamba avulsioon Suletud juuretipp, patsient ise repositsioneerinud hamba. Jta hammas alveooli. Puhasta vigastatud piirkond fsioloogilise lahuse vi kloorheksidiiniga. Vajadusel aseta mblused. Veendu kliiniliselt ja radiograafiliselt reponeeritud hamba iges positsioonis. Aseta elastne lahas kaheks ndalaks.

12

Ssteemne

antibiootikum-proflaktika.

Esimeseks

valikuks

oleks

tetratskliin, kuid seda vaid juhul, kui patsient on vanem kui kaksteist. Alla kaheteistaastastele on nidustatud penitsilliin vi amoksitsilliin. Kui avulseerunud hammas oli kontaktis pinnasega, siis teostada teetanuse vaktsiiin. Juureravi alustada seitsemendal kuni kmnendal peval prast replantatsiooni, enne lahase eemaldamist. Juhised patsiendile: vltida kontaktspordialasid, pehme toit kaks ndalat. Hambapesu iga sgikorra jrgselt pehme hambaharjaga. he ndala jooksul loputada suud 0,1% kloorheksidiinlahusega kaks korda pevas. Juureravis asetada esmalt juurekanalisse ndalaks, heks seejrel juur kuuks tita.

kaltsiumhdroksiidpasta, siis juuretidis. Alternatiiviks vib kasutada ka antibiootikum-kortikosteroidpastat he aasta jrel, hiljem kord aastas. kaheks Kontrollvisiidid koos rntgenlesvttega nelja ndala, kolme ja kuue kuu ning

Suletud juuretipp, hammas alveoolist vljas olnud vhem kui 60 minutit. Hammast hoitud fsioloogilises lahuses. Puhasta juure pind ja foramen apicale fsioloogilise lahusega ning aseta hammas fsioloogilisse lahusesse, et sealt eemalduksid surnud periodontsiumi rakud. Teosta lokaalanesteesia. Loputa alveool fsioloogilise lahusega. Inspekteeri alveeoli - kui seal on murdunud alveolaarluulamelle, siis repositsioneeri need vimalusel sobiva instrumendiga. Repositsioneeri hammas alveooli, rnalt srmega surudes. Mitte kasutada judu. Vajadusel aseta pehmetele kudedele mblused. Veendu kliiniliselt ja radiograafiliselt, et hammas oleks iges positsioonis. Fikseeri hammas elastse lahasega kaheks ndalaks.

13

Ssteemne

antibiootikum-proflaktika.

Esimeseks

valikuks

oleks

tetratskliin, seda vaid juhul, kui patsient on vanem kui kaksteist aastat. Alla kaheteistaastastele on nidustatud penitsilliin vi amoksitsilliin. Kui avulseerunud hammas oli kontaktis pinnasega, siis vajalik teostada teetanuse vaktsiiin. Alusta juureravi seitsme kuni kmne peva prast, enne lahase eemaldamist. Juhised patsiendile: vltida kontaktspordialasid, pehme toit kaks ndalat. Hambapesu peale iga sgikorda pehme hambaharjaga. he ndala jooksul suuloputus 0,1% kloorheksidiinlahusega kaks korda pevas. Juureravis asetada esmalt heks kuuks juurekanalisse

kaltsiumhdroksiidpasta, siis juuretidis. Alternatiiviks vib kasutada ka antibiootikum-kortikosteroidpastat kaheks ndalaks ja seejrel juurekanal tita. Kontrollvisiidid koos rntgenlesvttega nelja ndala, kolme ja kuue kuu ning he aasta jrel, hiljem kord aastas.

Suletud juuretipp, hammas suust vljas > 60min le tunni alveoolist vljas olnud hambal on kehv pikaajaline prognoos. Periodontaalligamendid on nekrotiseerunud ning tenoliselt ei parane. Sellises olukorras on eesmrk esteetika, funktsioon ja fsioloogiline aspekt, silitamaks alveolaarluu kontuuri. Sellisel hamba ennustatav prognoos on replantatsioonijrgne ankloos, juure resorptsioon ning hammas suure tenosusega kaotatakse kmne aasta jooksul. Eemalda marliga mittevitaalsed pehmed koed. Teosta lokaalanesteesia. Loputa alveooli fsioloogilise lahusega. Inspekteeri alveooli, kui seal on murdunud alveolaarluulamelle, siis reponeeri need vimalusel sobiva instrumendiga.

14

Repositsioneeri hammas alveooli, rnalt srmega surudes. Mite kasutada judu. Aseta pehmetele kudedele vajadusel mblused. Veendu, et hammas oleks iges positsioonis kliiniliselt ja radiograafiliselt. Fikseeri hammas elastse splindiga 4 ndalaks. Ssteemne antibiootikum-proflaktika. Esimeseks valikuks oleks tetratskliin, seda vaid juhul, kui patsient on vanem kui kaksteist. Alla kaheteistaastastele on nidustatud penitsilliin vi amoksitsilliin.

Kui avulseerunud hammas oli kontaktis pinnasega, siis vajalik teostada teetanuse vaktsiin. Juureraviga alustada kohe vi hiljemalt seitsme kuni kmne peva jooksul.

Aeglustamaks hamba luustumist, vib hammast hoida kakskmment minutit 2%-s naatriumfluoriidilahuses. Juhised patsiendile: vltida kontaktspordialasid, pehme toit kaks ndalat. Hambapesu peale iga sgikorda pehme hambaharjaga. he ndala jooksul suuloputus 0,1% kloorheksidiinlahusega kaks korda pevas. Juureravis asetada esmalt juurekanalisse kaltsiumhdroksiidpasta heks kuuks, siis juuretidis. Alternatiiviks vib kasutada ka antibiootikumkortikosteroidpastat kaheks ndalaks, seejrel juur tita. Kontrollvisiidid koos rntgenlesvttega nelja ndala, kolme ja kuue kuu ning he aasta jrel, hiljem kord aastas. Hilinenud repositsioneerimise puhul on ankloos vltimatu. Patsienti ja/vi lapsevanemat kindlasti informeerida ning rhutada korrapraste jrelkontrollvisiitide thtsust.

15

Mittesulugunud juuretipp, patsient reponeeris ise hamba. Jta hammas alveooli. Puhasta vigastatud ala fsioloogilise lahuse vi kloorheksidiiniga. Aseta vajadusel mblused. Veendu, et hammas oleks kliiniliselt ja radiograafiliselt iges positsioonis. Aseta elastne lahas heks-kaheks ndalaks. Ordineeri ssteemne antibiootikumravi. Esimeseks valikuks on tetratskliin, kui patsient amoksitsilliin. Kui avulseerunud hammas on kontamineerunud pinnasega, siis teetanuse vaktsiin. Areneva hamba reponeerimise eesmrk on taastada pulbi verevarustus. Kui see ei taastu, siis on vajalik teostada juureravi. Juhised patsiendile: vltida kontaktspordialasid, pehme toit kaks ndalat. Hambapesu peale iga sgikorda pehme hambaharjaga. ks ndal suuloputus 0,1% kloorheksidiinlahusega kaks korda pevas. Avatud juuretipuga hamba puhul, tuleks juuraravi vltida kui kliiniliselt ega radiograafiliselt pole diagnoositav pulbi nekroosi. Lahase eemaldamine ja kontroll-rntgenpilt kahe ndala prast. Jrgmised kontrolvisiidid nelja ndala, kolme ja kuue kuu ning he aasta prast, seejrel iga-aastaselt. on noorem kui kaksteist, siis penitsilliin,

Avatud juuretipuga hammas, mis on alveoolist vljas olnud vhem kui 60 minutit Puhasta juure pind ja foramen apicale fsioloogilise lahusega. Kui vmalik, siis aplitseerida paikselt antibiootikumide (minotskliin, dokstskliin). Uuringud nitavad, et see aitab pulbi verevarustusel taastada. Teosta lokaalanesteesia.

16

Inspekteeri alveeoli, kui seal on murdunud alveolaarlamelle, siis repositsioneeri need vimalusel sobiva instrumendiga. Loputa alveooli fsioloogilise lahusega. Repositsioneeri hammas alveooli, rnalt srmega surudes. Mitte kasutada judu. Aseta pehmetele kudedele vajadusel mblused. Veendu, et hammas oleks iges positsioonis kliiniliselt ja radiograafiliselt. Fikseeri hammas elastse splindiga kaheks ndalaks. Ordineeri ssteemne antibiootikumravi. on Esimeseks valikuks on tetratskliin, kui patsient penitsilliin, amoksitsilliin. alla kaheteistkmne eluaasta, siis

Kui hambal pinnasega kontakt, siis vajalik teostada teetanuse vaktsiin.

Mittesulgunud juuretipuga hamba reponeerimise eesmrk on taastada pulbi verevarustus. Peab aga arvestama, et vib toimuda infektsioonist tingitud juure resorptsioon. Kui verevarustuse taastumist ei toimu, tuleb teostada juureravi. Juhised patsiendile: vltida kontaktspordialasid, pehme toit kaks ndalat. Hambapesu peale iga sgikorda pehme hambaharjaga. he ndala jooksul suuloputus 0,1% kloorheksidiinlahusega kaks korda pevas. Avatud juuretipuga hamba puhul, tuleks juuraravi vltida kui kliiniliselt ega radiograafiliselt pole diagnoositav pulbi nekroos. Lahase eemaldamine ja kontroll-rntgenpilt kahe ndala prast. Jrgmised kontrolvisiidid nelja ndala, kolme ja kuue kuu ning he aasta prast, seejrel iga-aastaselt.

Mittsulgunud juuretipuga hammas, alveoolist vljas olnud rohkem kui 60 minutit. Kauem kui ks tund avulseerunud hambal on kehv pikaajaline prognoos. Periodontaalligament on nekrotiseerunud ning ei tervistu. Sellises olukorras on eesmrgiks lisaks esteetikale, funktsionaalne ja fsioloogiline aspekt, silitamaks

17

alveolaarluu kontuuri. Suure tenosusega tekib replantatsioonijrgne ankloos ning juure resorptsioon ning hammas kaotatakse. Eemalda marliga mittevitaalsed pehmed koed. Juureraviga alustada kohe vi hiljemalt seitsme-kmne peva jooksul. Teosta lokaalanesteesia. Loputa alveooli fsioloogilise lahusega. Inspekteeri alveeoli, kui seal on murdunud alveolaarlamelle, siis repositsioneeri need vimalusel sobiva instrumendiga. Repositsioneeri hammas alveooli, rnalt srmega surudes. Mitte kasutada judu. Aseta pehmetele kudedele vajadusel mblused. Veendu, et hammas oleks iges positsioonis kliiniliselt ja radiograafiliselt. Fikseeri hammas elastse splindiga neljaks ndalaks. Ordineeri ssteemne antibiootikumravi. Esimeseks valikuks on tetratskliin, noorematel kui kaksteist penitsilliin, amoksitsilliin. Kui hambal oli pinnasega kontakt, vajalik teetanuse vaktsiin.

Aeglustamaks hamba luustumist alveooli vib hammast hoida 2%-s naatriumfluoriidilahuses kakskmmend minutit. Juhised patsiendile: vltida kontaktspordialasid, pehme toit kaks ndalat. Hambapesu peale iga sgikorda pehme hambaharjaga. ks ndal suuloputus 0,1% kloorheksidiinlahusega kaks korda pevas. Avatud juuretipuga hamba puhul, tuleks juuraravi vltida kui kliiniliselt ega radiograafiliselt pole diagnoositav pulbi nekroosi. Lahase eemaldamine ja kontroll-rntgenpilt kahe ndala prast. Jrgmised kontrolvisiidid nelja ndala, kolme ja kuue kuu ning he aasta prast, seejrel iga-aastaselt. Hilinenud repositsioneerimise puhul on ankloos vltimatu. Patsienti ja/vi lapsevanemat kindlasti informeerida ning rhutada korrapraste visiitide thtsust. 18

Avulseerunud hammaste prognoos Mida kiiremini on eemaldatud hammas alveooli reponeeritud, seda parem on prognoos. Tsistused tekivad enamjaolt juba esimese aasta jooksul. Suletud juuretipuga jvhamba prognoos: Kuni neli minutit alveoolist vljas olnud hamba korral tekkis 25%-l juhtudest kmne aasta jooksul infektsioonist tingitud juure resorptsioon. Ankloos tekkis 50%-l juhtudest juba he aasta mdudes ning seejrel hakkas arenema resorptsioon. 10%-l sellistest patsientidest kaotas hamba neli, viis aastat peale nnetust, 20% kmne aasta mdudes. Vhem kui tund alveoolist vljas hamba korral tekib 35%-l juhtudest kmne aasta jooksul infektsioonist tingitud juure resorptsioon. he aasta jooksul tekib juba 75%-l patsientidest ankloos. 40% sellistest patsientidest kaotab hamba kmme aastat peale traumat. le tunni alveoolist vljas olnud hamba korral on prognoos kige halvem. Infektsioonist phjustatud resorptsioon areneb esimese aasta jooksul 40%-l patsientidest. Avulseerunud hammastest 75% ankloseerub esimese aasta jooksul, nelja aasta mdudes ankloseerub 90% hammastest. Hamba kaotab kmne aasta mdudes 75% patsientidest. Avatud juuretipuga hamba prognoos: Kuni neli minutit vljas. Pulbi nekroos tekkis poole aatsa jooksul 50%-l juhtudes, resorptsioon 30%-l, ankloos 25%-l. Kmme aastat prast nnetust, olid 35% patsientidest hamba kaotanud. Viis minutit kuni ks tund alveoolist vljas olnud hambal tekkis 70%-l patsientidest pulbi nekroos. Infektsiooni tttu resorbeerus 37% hammastest esimese aasta jooksul, 40% ankloseerus. Kmne aasta mdudes olid hamba kaotanud 50% patsientidest. Rohkem kui tund alveoolist vljas olnud hammastest tekkis 75%-l juhtudest tekib pulbi nekroos, koheselt hakkab vlja kujunema ankloos ning kolme aasta mdudes on selle hamba kaotanud 60% patsientidest. 19

Infraktsioon
Diagnoos Infraktsioon on hambaemaili mra, hambakudesid ei kaotata. Kliiniliselt on nhtavad murrujooned emailis, perkussioonitestil tundlikkust ei esine, hammas fsioloogilise liikuvusega, pulbitest positiivne, rntgenil patoloogiait ei sedasta. Ravi Infraktsioon ravi ei vaja, kuid murrujooned vib katta tidismaterjaliga, vltimaks mrade vrvumist. Prognoos Vga hea, ei erine tervest hambast.

Emaili murd
Diagnoos Emailimurd, mille kigus toimub hambakudede kaotus. Kliiniliselt nhtav murdunud emailiserv, muid patoloogiaid ei kaasne. Ravi Kui emailifragment on alles, vib selle adhesiiviga hambale tagasi kinnitada, kui mitte, siis komposiittidisega asendada. Piimahamba trauma korral lihvida teravad servad ning esteetilises piirkonnas tuleks hammas taastada tidismaterjaliga. Prognoos Vga hea, ei erine tervest hambast.

Emaili-dentiini murd
Diagnoos

20

Hambast on murdunud fragment, mis haarab nii emaili kui dentiini. Kliiniliselt on nhtav hambakoe kadu, perkussioonitestil hammas tundlik ei ole, esineb hamba fsioloogiline liikumine, pulbitest on positiivne ning rngenilt patoloogiaid ei sedasta. Ravi Kui hambafragment on alles, vib selle adhesiiviga hambale kinnitada. Hambapind tuleb vee, fsioloogilise lahuse vi kloorheksidiiniga puhastada ning seejrel desinfitseerida niteks naatriumhpokloritiga. Kui pulbiruum on lhedal, tuleb see katta kaltsium-hdroksiidpastaga. Esmaabi korras vib paljastunud hambapinna katta klaasionomeertsemendiga. Rntgenlesvttega tuleb kinnitada diagnoos, vlistamaks juuremurdu. Seejrel tuleb hammas taastada komposiittidisega. Piimahamba trauma korral tuleks paljastunud dentiin katta klaasionomeeriga ning hammas taastada tidismaterjaliga. Prognoos Emaili-dentiini murruga hammastel esines kmne aaastat prast traumat 5%-l pulbinekroos, 1%-l pulbiruumi obliteratsioon.

Emaili-dentiini-pulbi murd
Diagnoos Hamba krooni osa murd, mis haarab nii emaili, dentiini kui ka pulbiruumi. Kliiniliselt nhtav hambakoe kaotus ning avanenud pulbiruum. Perkussioonil hammas valulik ei ole ning ei esine suurenenud ega vhenenud hamba liikuvust. Rntgenilt nhtav hambakudede kaotus, muid anomaaliad ei ole. Ravi 1. Pulbi katmine. Teostada lokaalanesteesia. Vimalusel isoleerida hammas kofferdamiga. Vigastatud piirkond tuleb puhastada vee, fsioloogilise lahuse vi kloorheksidiiniga. seejrel Hambapind aplitseerida tuleb pulbi desinfitseerida katteks kas naatriumhpokloritiga,

kaltsiumhdroksiid-pasta vi valge mineraalne trioksiid agragaat (MTA), 21

avatud dentiinikanalid tuleb tita klaasionomeeri vi komposiidiga ning viimaks taastada hammas komposiittidisega. 2. Osaline pulpotoomia. Teostada lokaalanesteesia. Vimalusel isoleerida hammas kofferdamiga. Hammas puhastada vee, fsioloogilise lahuse vi kloorheksidiiniga. Hambapind tuleb desinfitseerida naatrium hpokloritiga. Seejrel teostada kahe millimeetri sgavuselt pulpotoomia, kasutades teemant-kerapuuri, pulbile asetada mrg vatikuul, kuni veritsus peatub. Seejrel pulbile kaltsiumhdroksiid vi MTA. Avatud dentiinikanalid tuleb tita klaasionomeeri vi komposiidiga ning viimaks taastada hammas komposiittidisega. Kliiniline ja radioloogiline jrelkontroll kuue-kaheksa ndala ning he aasta prast. Noortel patsientidel, kelle hambajuur pole veel lplikult formeerunud, on vga oluline silitada pulbi vitaalsus pulbi katmise vi osalise pulpotoomia nol, et tagada normaalne juure lplik formeerumine. Vanemate patsientide puhul, kel juuretipp on sulgunud, on nidustatud endodontiline ravi. (1) Prognoos Formeerunud juuretipuga hambmastest 20%-l tekkis kmme aastat peale traumat pulbiruumi obliteratsioon. Formeerumata juuretipuga hammastest 50%-l tekkis 10 aasta jooksul peale traumat pulbinekroos. (1)

Krooni-juure murd ilma pulbiruumi avanemiseta

Diagnoos Tegemist on murruga, mis haarab emaili, dentiini ja tsementi, kuid pulbis ei ole avanenud. Kliinilisel on nhtav, et liikuvad hambasegmenti, mille murrujoon ulatub igeme alla. Perkussioonil on hammas hell ning pulbi test on positiivne.

22

Ravi Esmalt tuleb kindlaks teha murrujoone kulg, kasutades rntgenoloogilisi uuringuid ja kliinilist vaatlust. Esmaabi kigus tuleb liikuv segment fikseerida krvalhammaste abil ning seejrel vlja selgitada adekvaatne lplik ravi. Lplik ravi sltub kliinilisest pildist: 1. Fragmendi eemaldamine pindmine murd 2. Fragmendi eemaldamine gingivektoomiaga murrud, mille korral muurjoone paljastumine ei phjusta esteetilisi probleeme 3. Ortodontiline ekstrusioon kui ekstrusioonijrgselt suudetakse silitada optimaalne juure pikkus. 4. Kirurgiline ekstrusioon kui suudetakse ekstrusioonjirgselt silitada optimaalne juure pikkus. 5. Dekoronatsioon olukordades, kus jure ei suudaks toetada krooni restauratsiooni. 6. Ekstraktsioon vga sgavate murdude korral. (1)

Piimahamba ravi kui murdunud fragment ei ulatu vga sgavale igeme alla, tuleks liikuv osa eemaldada ning hammas taastada tidismaterjaliga. Sgava murru korral on nidustatud ekstraktsioon.

Krooni-juure murd pulbine avanemisega

Diagnoos Murd, mis haarab nii emaili, dentiini, juuretsementi ning kui on avanenud pulbis, murrujoon ulatub igeme alla. Kliinilisel uurimisel on hammas liikuva krooniosaga ning perkussioonil hell. Apikaalne fragment on klma testile positiivne. Ravi Esmaabi kigus tuleks liikuv fragment krvalhammaste abil fikseerida, noortel patsientidel, kel juuretipp pole veel sulgunud, on oluline silitada hamba

23

vitaalsus, seega teostada osaline pulpotoomia, kaltsiumhdroksiidpasta on sobilik pulbi katteks. Lpliku ravi selgitab vja kliiniline pilt, ning ravivtted sarnased nagu pulbine paljastumiseta murdude korral. 1. Fragmendi eemaldamine gingivektoomiaga murrud, mille korral murrujoone paljastumine ei phjusta esteetilisi probleeme 2. Ortodontiline ekstrusioon kui ekstrusioonijrgselt suudetakse silitada optimaalne juure pikkus. 3. Kirurgiline ekstrusioon kui suudetakse ekstrusioonjirgselt silitada optimaalne juure pikkus. 4. Dekoronatsioon olukordades, kus juur ei suudaks kanda krooni restauratsiooni. 5. Ekstraktsioon vga sgavate murdude korral. (1) Piimahamba ravi kui murdunud fragment ei ulatu vga sgavale igeme alla, tuleks liikuv osa eemaldada, teostada juureravi ning hammas taastada tidismaterjaliga. Sgava murru korral on nidustatud ekstraktsioon.

Prognoos Kige enam on kirjeldatud juure resorptsiooni, umbkaudu 30%-l juhtumitest. 5%-l tuli hammas jrelkontrolliperioodil eemaldada, vhem kui 1% juhtumitest on kirjeldatud marginaalset luukadu. (9)

Hambajuure murd
Diagnoos Murrujoon kulgeb juurepinnal, juuretipus silub neurovaskulaarne varustus, murrujoonest koronaalsemal on see hiritud. Kliiniliselt on sedastatav krooniosa liikumine ning asendimuutus, vib esineda vrvimuutust ning veritsust igemevaost. Hammas palpatsioonil tundlik, pulbitest on negatiivne.

24

Ravi Lokaalanesteesiat enamjaolt teostada ei ole vaja. Vigastatud piirkond puhastada vee, fsioloogilise lahuse vi kloorheksidiiniga. Repositsioneeri hammas srmega; iges asendis veendumiseks teostada rntgenlesvte. Vajadusel aseta vigastatud pehmetele kudedele mblused. Lahasta neljaks ndalaks, kui murd on gingivaalsemale lhedal, kaelapiirkonnas vib lahase jtta neljaks kuuks. Kui tekib pulbinerkoos on koronaarse fragmendi juurekanalile vaja teostada juureravi. Piimahamba ravi - kui murdunud korononaarne osa pole asendit muutnud, ei vaja piimahammas mingit ravi. Kui murdunud fragment on vales asendis, on nidustatud repositsioneerimine ja lahastamine. resorbeeruma. Prognoos 22% patsientidest on kmme aastat prast juuremurdu kaotanud selle hamba, 31%-l on tekkinud pulbinekroos, 70%-l pulbine obliteratsioon, 2%-l ankloos, 8%-l luukadu. (1) Kui liikuvat fragmenti pole vimalik silitada, tuleb see eemaldada ja apikaalne osa jtta

Kuidas ennetada hambatraumasid

Isoleeritud hambatraumad on kahjuks sna sagedased, eriti laste seas, samuti ka sportlaste, sdurite ning puuetega inimeste hulgas. Hambatrauma vib phjustada tsiseid tsistusi kuni hamba kaotuseni, mis hirib patsiendi pshhosotsiaalset kitumist, seetttu viks patsientide teadlikkust tsta, kuidas hambatraumasid ennetada. Brasiilias lbi viidud uuringus selgus, et lapsed, kel on esinenud hambatrauma, ei naudi smist, hammaste puhastamiset, naeratamist, naermist ning tunnevad piinlikkust, kui hambad paljastuvad. (2) Ennetuse alla kuuluvad esmane ennetus vigastuse ja patoloogia vljakujunemise vltimine ning sekundaarne ennetus varane ja korrektne diagnoos ja ravi ehk trauma prognoosi parandamine.

25

Hambaarstidel on mrkimisvrne roll esmase hambatrauma vltimisel hambakaitsmete, nomaskide tutvustamine, aga ka igeaegne kaarieseravi ning defektsete tidite vljavahetamine. Ka suunesisesed ja suunt mbritsevad needid vivad vigastusi esile kutsuda vi nende tekkimisele kaasa aidata. Samuti peab hambaarst oskama vlja selgitada patsiendi halvad harjumused ning motiveerima neist loobuma. Hambakaitsmed veti esmakordselt kasutusele 19. sajandi lpus poksijate poolt, kuid need ei ole siiani eriti populaarseks saanud, sest pole mugavad, takistavad knet ning nende kandmisel muutub vlimus vhem atraktiivseks. 2003. aastal Iisraelis lbiviidud uuringus, kus ksiti noortelt sportlastelt hambakaitsmete kohta, selgus, et vaid 27% vastanutest oli teadlik hambakaitsmetest ning ainult 3% kasutab neid. (5) Poola poksijatega lbi viidud uuringus selgus, et neist 33 72%-l on spordikarjri jooksul esinenud vhemalt ks hambatrauma. (8) Seega on sportlaste teadlikkus hammaste kaitsmisest sna madal, aga traumade esinemine vga sage. Olulisteks kaitsevahenditeks on ka veel nokaitsed ning kiivrid, mis samuti aitavad ennetada suune vigastusi. (11) Hambaarstid ning teised tervishoiuttajad peaksid tstma sportlaste, treenerite ja lapsevanemate teadlikkust selliste kaitsmete olemasolust. Teadlikkuse tstmise vimalused oleksid artiklid ajalehtedes ajakirjades, loengud koolides, spordiklubides.

Kuidas parandada prognoosi

Traumajrgset hamba prognoosi saab parandada vimalikult kiire diagnoosimise ja ige raviga. Mida kiiremini saab patsient abi, seda parem on vigastatud hamba prognoos. Samuti tuleks patsiente teavitada, kuidas kituda, kui on juhtunud hambatrauma. Kigi murdudega seotud traumade korral, kus on kaotatud hambakudet, on parimaks ravilahenduseks oma hamba adhesiivne tagasikinnitamine, seega tuleb patsiente teavitada, et kik hambakillud peaks vimalusel hambaarsti juurde tulleks kaasa vtma. Avulseerunud hammaste puhul on aga vga thtis, kuidas hambaga toimida esimese kuuekmne minuti jooksul, seega viksid hambaarstid ravil

26

kivaid patsiente teavitada, mida teha olukorras, kui hammas trauma kigus suust eemaldub. Info viks olla jrgnev: Veenduda, et tegemist on jvhambaga. Vlja kukkunud hammast hoida krooniosast, vltida juure puudutamist. Kui hammas on mrdunud, tuleks seda rnalt kmme sekundit loputada jooksva klma vee all ja repositsioneerida asetada tagasi hambasompu, kokku hammustada salvrtik hammaste vahel. Kui pole vimalik hammast repositsioneerida, siis hoida avulseerunud hammast suus (pses ettevaatust, et alla ei neelaks) vi karbis, kuhu patsient on eelnevalt slitanud. Vltida vees hoidmist. Seejrel esmaabi saamiseks kiiresti prduda hambaravikliinikusse. (1) Oluline parandada. (3) on patsiendile rhutada traumajrgsete regulaarsete jrelkontrollide thtsust, millega on vimalik vigastatud hamba prognoosi

27

Kokkuvte
Isoleeritud hambatraumad on kllaltki sagedasti esinevad vigastused. Kuna kiiresti ja igesti pstitatud diagnoosist ja varasest ravist sltub oluliselt edasine hamba prognoos, on thtis, et hambaarst oskaks igesti esmaabi anda. Vga oluline on see niteks avulsiooni korral, mis ei ole kll isoleeritud hamba traumadest vga sageli esinev vigastus, kuid ravi piima- ja jvhammaskonnas on erinev ning adekvaatse esmaabi osutamine vib oluliselt pikendada hamba prognoosi. Seetttu on vga oluline, et nii hambaarst kui ka patsient oskaksid kituda, kui nnetuse kigus eemaldub hammas alveoolist. Murrutpi vigastuste parimaks raviks on murdunud fragmendi tagasi kinnitamine seetttu tuleks tsta patsientide teadlikkust, et sellise trauma korral viks kik killud hambaarsti juurde kaasa vtta. Patsientide teadlikkuse tstmiseks viks hambaravikliinikutes olla voldikud lihtsate juhenditega, mida teha kui hammas avulseerub. Samuti viks kikidel hambaarstidel olla protokoll, kuidas kituda erinevate hambatraumade korral, et nad ei peaks teadmatuse tttu saatma patsienti suukirurgi juurde.

28

Kasutatud kirjandus
1. http://www.dentaltraumaguide.org/ 2. Maria Leticia Ramos Jorge, Marco Aurelio Peres (2006). Incidence of dental trauma among adolescents: a prospective cohort study 3. Leik K. Bakland (2013). Dental Trauma Guidelines (Conference Paper) 4. Jens Ove Andreasen, Soren Steno Ahrensburg (2012). Dental Traumatology History of the Dental Trauma Guide 5. Liran Levin, Yehuda Zadik (2012). Dental Traumatology Education on and Prevention of dental trauma its time to act! 6. Leif Kullman, Mona al Sane (2012). Dental Traumatology Guidelines for dental radiography immediately after a dento-alveolar trauma, a systematic literature overview. 7. Robia Ghafoor (2012). Conservative management of progressive external inflammatory root resorption after traumatic tooth intrusion. 8. Katarzyna Emerich, Ewa Nadolska-Gazda (2013). Dental trauma, prevention and knowledge concerning dental first-aid among Polish amateur boxers. 9. Ahmed Elkhadem, Sharon Mickan, Derek Richards (2013). Dental Traumatology Adverse events of surgical extrusion on treatment for crown-root and cervical root fractures: a systematic review of case series/reports. 10. http://www.ut.ee/tervis/hambad/p6_1.htm 11. http://www.aaoms.org/conditions-and-treatments/treating-andpreventing-facial-injury/

29

Lisad

30