Rahvusvahelise Haridusentsklopeedia tekstist ja Eesti petajakoolituse uuendamise kavadest 1 Ene-Silvia Sarv

petaja haridus, kooliharidus ja hiskonna loomus mtisklus, inspireeritud

1.

petaja haridus, kooliharidus ja hiskonna loomus

petaja haridus see on enamasti mistetud ja ksitletud kui teoreetilised teadmised, vimed, eeldused, mida peetakse petajale vajalikuks on seotud haridusele omastatavate eesmrkidega ja sellega, kuidas neid arvatakse parimini realiseeruvat; erinevad vaated hariduse eesmrkidele ja nende realiseerumisele on andnud erineva rhu petaja hariduse sisule ja kestusele nii ajas tagasi vaadates kui tnapeval. Ainekeskne akadeemilisele didaktikast, teadmisele enamasti suunatud hariduskoolitus -

eesmrgistus: lhike petajakoolitus - miinimum teadmist vastavast vanuserhmast, heaastane maailmamtmes (arenenud maades) hbuv tendents, mida ka seda pruukivates krgkoolides tasakaalustab ulatuslik humanitaarsete, sh antropoloogiliste kursuste kohustus; petajakoolitus on kasvavalt seotud ppimisega praktilise t kigus vi kombineeritud kursus mentorlus tpaigas ssteemiga. Lapse-keskses traditsioonis, selle mitmekesistes vormides, kus koolihariduse peamise eesmrgina nhakse lapse potentsiaalide realiseerumist, peetakse petaja lesandeks toetada laste intellektuaalset ja moraalset kasvu ja luua tingimused, milles need viksid itsele puhkeda. Et varustada petajaid selliseks lesandeks, peab petaja-haridus andma petajaks-ppijale eelnevast erineva
1

Ilmunud lhendatult: Sarv, Ene-Silvia (1999). petaja haridus, kooliharidus ja hiskond. Haridus, (4), 7 - 10.

baasi, sest petaja peab olema vimeline ra tundma intellektuaalse ja moraalse kasvu staadiume, seda, millal laps(ed) on valmis teatavat sorti ppimiseks. Lapse-keskne s.o. traditsioon tugev (praegu transformeerumas ppijakeskseks) pshholoogilis-

kasvatusteaduslik alus, sageli koos kunstilise jm lhenemisega, koos ainedidaktikaga. petajal on aktiivne roll ka isiksuse arengus. Eesti traditsioonis on see olnud ja on siiani enam pedagoogiliste seminaridekoolide-kolledite traditsioon, mis on teataval mral taastumas TPs klassipetajate hariduses. petaja professionaalsus saab seisneda eelkige selle teadmise (akadeemilises traditsioonis - teadmine kitsas mttes; lapse-keskses, reform-pedagoogilises ja post-modernistlikus traditsioonis - teadmine laialt vetuna) adapteerimises, milles ta on kompetentne, et viia see teatavate ppijateni teatavas kontekstis, enamgi veel - saavutada, et ppijad selle teadmise omaks vtavad. Seega petajale on vajalik laiahaardeline professionaalne ettevalmistus, mis sisaldab, niteks, detailset ja samm-sammulist td ainesisuga, pistiilide mistmist ning ppimise juhtimise vimet, ppimise sotsiaalse konteksti mju tundmist ning selle loomise vimet jm. Kaasajal on teiste hulgas enim levinud nii teadmisphjane ja kui pdevuste-phjane teadmisphjane petaja mudel hariduse on vlja mudel. Eesti oludes on petaja professionaalsuse mistmine hmane, pdevuste-phjane joonistamata. Detailne ainesisuga ttamine, pistiilide mistmine, sotsiaalse konteksti mju jm on paljude pedagoogide ja ppejudude jaoks teadvustamata valdkonnad. Demokraatlike kodanike loomist nhakse koolituse peamise sihina mitmetes vana demokraatia maades (nt Kanada, Rootsi, ka USA jt). petajatel on vaja teada, kuidas anda edasi ka akadeemilistest distsipliinidest vljapoole ulatuvaid teadmisi ja kuidas edendada oma koolipilastes demokraatlikele kodanikele sobivaid/vastavaid vimeid ja meelelaadi. Eeldatakse, et teatav osa sellesuunalisest

ppimisest

on

kige

paremini

saavutatav See

kooli aga

eetose

ja

organisatsioonilise panustama kodanike teadvustatud

korralduse

kaudu.

nuab

sellist

petajaharidust, et petajaks-ppijad oleksid valmis ja oskuslikud professionaalsesse on eesmrk, histegevusse. praktilises nii Demokraatlike koolielus harva haridusjuhtimise, koolitus/kasvatus Eesti seda

ppekavateostamise, jrelvalve kui koolijuhtide tasandil. Vastav ettevalmistus puudub nii tegevpedagoogidel kui ka praegu antavas petajahariduses. Vastavad aspektid koolikorralduses ja -kultuuris on juhuslikult vi nrgalt esindatud. Mistahes erinevate hariduseesmrkide puhul on petajahariduses palju kattuvaid valdkondi. Need viksid olla petaja-hariduse riiklikult reguleeritud hisosaks, kui selle jrele riigis vajadust tuntakse. petaja-hariduse raamkava / tuumkava viks Eesti oludes kujutada enesest kige ldisemaid hiseesmrke toetavaid printsiipe (vms), millele haakuks laiem valdkond hes vi teises suunas. petaja-hariduse loomust/olemust/teostusmudelit mjutab ka see, millist rolli peetakse hiskonnas antud arenguetapil professionaalsele petajale sobivaks hariduspoliitika millise formuleerimisel ja kriitilisel on kommenteerimisel, hiskondlik-poliitilise kpsuseni

petajaskond kui professionaalne hl hiskonnas judnud. Vttes eelduseks pi-Eesti kui demokraatliku ja innovatiivse hiskonna (pihiskonna) idee/trendi, on petajate valitsusvlistel organisatsioonidel oluline roll kui professionaalsel lbirkimispartneril nii seadusandja ja valitsuse kui kollektiivse kliendiga. See thendab petaja-haridusse ning n. hiskondlik-poliitilise valitsusvlised mooduli ja sisestamist: petaja kui poliitik, parteide-spekter ja seadusloomevalitsemismeetodid, organisatsioonid ametihingud hiskonna arengu kontekstis, samuti lbirkimisviisid jms Riigiteenistujatega samastatud petaja, hariduspoliitika kuulekad elluviijad on htmoodi ettevalmistusega. Iseseisvad professionaalid hariduspoliitika snastajad, teostajad ja monitooringu teostajad -

teistsuguse ettevalmistusega. Eestis on marginaalne situatsioon ppekava eeldab ja nuab oma phieesmrkides petajalt teisena nimetatud lhenemist, riikliku jrelevalve ja eksamite ssteem - nuab esimest. Nt nn ja otimaa jtnud kogemuse krvale nii rakendamine sealse on olnud hemtmeline hindamispoliitika

tagamaad kui kogu profiilide-koostamise enam kui kmne-aastase juurutamise praktika ja ppetunnid.

2. Suhe teooria ja praktika vahel - kolm philist mudelit (P Whitei interpreteerides)

2.1. Jngri- / pipoisi- / piajamudel (The apprenticeship Model) petamist ksitletakse eelkige kui praktilist tegevust ja praktilist

petajatd heade praktikute ke all peetakse parim ppimisviisiks. Mitmete variatsioonide hulgas on ks rmuslikumaid see, kus uustulnuk, teooriast koormamata, kopeerib professionaalide praktikat. Sagedamini eeldatakse, et juhendavad praktikud teavad ka teooriat ning julgustavad pipoissegi arendama professionaalset teadlikkust, hoidma haridus-/ oma silma uutel ja edukamatel kinni(s)tava meetoditel, akadeemiline eksperimenteerima. Need lhenemised pea-aegu vlistavad igasuguse kasvatuspraktikat ppimise/uurimise. Eesti petajahariduses on jngripe mingil mral esindatud pedagoogilises praktikas - petaja-praktikajuhendaja on siin mentoriks. Paraku puudub sellise mudeli ssteemsus, koolide petajaks-ppija isiksuse suunatus, suhtelisele hetaolisusele ja professionaalse arengu kaardistus, ettevalmistus, tnu ka metoodiline/paradigmaatiline

juhendajate-mentorite

mitmekesisus jm. Niiviisi on vhe tenoline uuenduslikkus ja kiirestimuutuva aja nuetega toimetulek, saati - nende ennetamine petus-kasvatusts uue petajateplvkonna poolt. Teises variatsioonis on see diplomijrgne / krgkoolijrgne mentori v

juhtivpetaja poolt juhendatud stariaasta vi internatuur, - mis taas nuaks juhtivpetajate rhma koolitamist ja professionaalse kaitse hkkonna loomist algajale pedagoogile. Kiireltmuutuv teadmine ja tehnoloogia nuab paratamatult vga paindlike ja uuendusaltide ning samas tulevikkumistvale ja suhteliselt muutumatule psivrtusele - lapse arengu seadusprasustele teadlikult tuginevat lhenemist ning vimet oma tegevust piisavalt adekvaatselt ja mitmeklgselt, kriitiliselt hinnata.

2.2

Ratsionalistlik mudel (The Rationalist Model)

Ratsionaalne/ratsionalistlik on mudel, mis petaja-hariduse suurele praktilisele - tehnoloogia, metoodika jm ppele lisab hsti valitud teoreetilis-uurimuslik ppega. Ratsionalistliku lhenemise tugevus seisneb selles, et nuab petajalt vimet hinnata praktikat ja institutsioone esiletoomisega kaugele-ulatuvalt aga ja kriitiliselt. Kriitilisuse aspekti alahinnatakse aluskursus. See peaks olema, kaasaegset elukestvat ppimisteed arvesse vttes, seotud tervikuks edasise

petamispraktika ning professionaalses kogukonnas olemasoleva teadmise ja oskuse thtsust. See moonutab haridusteooria ja praktika suhet ning muudab selle teoreetilistest distsipliinidest tuletatudldistatud kompleksile. printsiipide rakenduseks kogu hariduse, kasvatuse

2.3. Refleksiivne mudel (The Reflective Model) Refleksiivne mudel on osutunud populaarseks ja viljakaks - lisades tehnoloogiale ja (teoreetilisele ning praktilisele) baasharidusele uurimuslikkuse, monitooringu ja oma tegevuse mtestamise ning kriitilise hindamise.

See thendab petajaharidusse vastavate teoreetiliste ja praktiliste kursuste ning elementide lisamist, professionaalse tegevuse kui pideva interpretatsiooni, toimimise, refleksiooni ja reguleerimise protsessi paktiseerimiseks ka pinguperioodil. Selle mudeli integratiivne iseloom: (poliitilise) vastutuse puhul tuseb esiplaanile petaja professionaalse t kollaboratiivne / petaja-uurija, petaja-tegutseja, petaja kandja hiskonna arengus. petaja kui

reflekteeriva praktiku idee avaldab oma mju ka petaja-haridusele. Phimtteliselt on tegemist kolme-tasemelise refleksiooniga:

jooksev praktika, tegevuse aluseks olevate petatud printsiipide adekvaatsus ja ldised pshholoogilis-filosoofilised ksimused. Mnes koolitusmudelis tienduskoolituse nihutatakse aega, siiski viimased peaks kaks refleksioonitasandit andma petajaks-ppimine

kogemuse ka 2- ja 3-taseme refleksioonist, milleta kiirestimuutuvas ajas on raske oma tegevuse pikema-ajalist adekvaatsust ja avaramat konteksti nha. Minu praktiline kogemus on nidanud, et ka keskkooliealised pilased (mitte kik!) on vimelised krgema taseme refleksiooniks. Eelnev viitab phimtteliselt vajadusele ainete-/ distsipliinide- / kursustevaheliseks integratsiooniks ka krgkooli / petajahariduse ppekavas - niteks workshop`ide, projektide, keerulisemat tpi Loomulik oleks, et eeldades simulatsioonide jms sissetoomisena.

petajalt koolis erinevate meetodite kasutamist (sh workshopid e ttoad,, simulatsioonid jms), luuakse talle juba piajal krgkoolis vimalus neist meetoditest osa saada. Samuti vib nha vajadust narratiivi-, diskursuse-, pedagoogilise ssteemi / mudeli phjaseks kompleksiks / mooduliks petajahariduses, mis vimaldaks laiema konteksti mitmeaspektilist kaardistamist ning vastava vime kujunemist.

3.

Kolm mudelit ja Eesti (petaja)haridus

Kui Eesti hariduse kontseptsioon - ideaalis jtkusuutliku hiskonna saavutamiseks -paradigmade innovatiivse ja pihiskonnana - eeldab vimalike haridusteede ja paljusust, hariduse integreeritust hiskonna ellu avatuna, siis peaks petaja-haridus valmistama

vimalikult arengu- ja muutumisvimelisi, inventsioonilisi petajaid, kes suudaksid arendada teaduse ja oma ning teiste kogemuse integreerimise teel oma vaateid lapse arengule ja ppimisele, kia kaasas uusimate teadussaavutustega ning kohe (pikuid ja metoodilisi kooliteadmiseks. Teine aspekt on provisoorsuse / ennetavuse vime ja oskuse transformeerida ootamata) need n. juhendeid

kujundamine nii hiskonna ja tehnoloogia kui isiksuse vljakutsete suhtes. Mitmetes maades on see kooli ja/vi krgkooli petajahariduse tasandil esindatud tulevikkude-kursustena(mis loomuldasa sisaldab eneses kolmanda taseme refleksiooni). Nende petajate koolitamiseks, kelle lesandeks on pelgalt

traditsiooniliste akadeemiliste teadmiste edasiandmine, viks testi olla piisav hea pipoisiaasta tugeva ainekoolituse jrel. petajaid saab koolitada reflekteerivateks praktikuteks ka akadeemilise teadmise rajal - kui selle teadmise edasiandmine ise on korraldatud reflekteeriva praktikana. Palju avastamisvrset arvatakse leiduvat selles, kuidas petajad Mned, peaksid niteks petatavat ainet kontseptualiseerima, kasvatamise vttes ja/vi arvesse laiemaid asju - nt globaliseerumist vi - hariduseesmrke. demokraatlike kodanike teadmisloomeks vimeliste ppijate kasvatamine, eesmrgid on edukalt saavutatavad ainult refleksiivse mudeli kaudu. Sest sedalaadi (ja ha enam esilekerkivate) eesmrkide saavutamine eeldab, et ppekava pakub sobivaid teadmisi ja edendab vajalikke vimeid, aga samavrd, vi enamgi, et ka kooli eetos ja kooli organisatsioon oma

argises ts testaks demokraatlikke vrtusi ja annaks oma panuse. Seega on tegemist demokraatlikule ja loovale kodanikule sobivate isiklike omaduste tugevdamiseks sobiva konteksti loomisega. Sellise haridusinstitutsiooni loomine ja kigushoidmine, kus nii ppekava, organisatsioon kui eetos teadlik. Tundlik niteks harmooniliselt annavad oma panuse erinevate soovitud ja soovimatute demokraatlikku haridusse nuab, et kooli personal oleks tundlik ja korralduslike aspektide suhtes, teadlik - nende lhemast ja kaugemast kasvatuslikust mjust. Kokkuvttes thendab see, et personali hulgas peab olema piisavalt intellektuaalseid ressursse teise ja kolmanda taseme refleksiooniks (nt kooli reeglite ja kommete suhtes). Haridusfilosoofia petajahariduses on heks baasdistsipliiniks luua laia ja kaasaegses kestva phja

vimaldades

kiirestimuutuva maailma muutmiseks. Kaasaegses teabe-paljususes oleks oluline, et petaja-hariduse filosoofiline komponent sisaldaks eneses samuti paljumtmelisust, et selles oleksid esindatud nii tugevalt phjendatud haridus- ja kasvatusfilosoofilised suunad kui alternatiivsed ja ilmnevad suunad, mis ei pruugi programmide koostamisel veel mrkimisvrsed olla. Selline laiaphjalisus oleks paindlikkuse ja tolerantsuse toetajaks petaja ts kiirete muutuste ning info- ja kultuurikontaktide paljususe tingimustes. Haridusfilosoofia ei thenda pelgalt teooriat - see on alus igapevase petamisppimiskogemuse mtestamiseks ja ldistamiseks. Taas pole vimalik tulla toime reflekteerimise misteta. Selle kaudu oleks mtestatav nii intuitiivne ja taipamuslik kogemus kui range statistilise miniuuringu vi rhmat snergeetiline tulemus. Olulisima ksimusena tuseb kirjutaja jaoks: kas on meil Eesti jaoks kriitiline mass reflekteerimisvimelisi, olevat ja tulevat arvessevtvaid juhte ja praktikuid, petajatest knelemata, olemas?
Kasutatud:

P. White. (1994) Teacher Education: Philosophical Issues, T. Husen, T. Neiville Postlethwaite (eds.). The International Encyclopedia of Education. Oxford: Elsevier Science Ltd 5982 - 5985