Pllumajandus- ja keskkonnainstituut

Algirdas-Andrus Martsoo

SOOMAA LEUJUTUSED JA NENDE THTSUS TURISMIS

Bakalaureuset loodusturismi erialal

Juhendaja: Arvo Jrvet, PhD (geogr) T geograafia osakonna lektor

Tartu 2011

Sisukord
Sisukord ......................................................................................................................................2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Soomaa leujutused ehk viies aastaaeg ..............................................................................5 1.1. Soomaa ldiseloomustus ja misted................................................................................5 1.2. Soomaa leujutusala ........................................................................................................6 2. Materjal ja metoodika...........................................................................................................10 2.1. leujutuste andmed .......................................................................................................10 2.2. Klastajate andmed........................................................................................................10 2.3. Metsatrassi planeerimine ...............................................................................................11 2.4. leujutuste tagajrjed ....................................................................................................14 2.5. Viienda aastaaja tutvustamine vljaspool leujutusaega...............................................14 3. Tulemused ja arutelu ............................................................................................................16 3.1. Erineva ulatusega leujutused .......................................................................................16 3.1.1. Telised talved ja kaksikleujutus ......................................................................23 3.2. Viienda aastaaja klastajad............................................................................................28 3.3. Metsatrassi mrkimine ja kasutus..................................................................................33 3.4. leujutuste tagajrjed ....................................................................................................37 3.5. leujutuste krgtasemete thistamine. ..........................................................................44 3.6. Edaspidiseks uurimiseks................................................................................................51 Kokkuvte ................................................................................................................................53 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................55 Summary...................................................................................................................................56 Lisa 1. Vljavtteid Matkapevikust Soomaa leujutuste kohta .....................................59 Lisa 2. Praxise Karuskose metsavahi kordoni talgute tulemuse kajastus.............................65 Lisa 3. Ksimus meili teel veetaset thistavate siltide kohta. .............................................66 Lisa 4. Tagasi saadud ksitluslehed metsatrassi kohta........................................................67

Kikjale metsa alla olid Raudna ja Tramaa je veed kokku voolanud, heks metsaaluseks jrveks saanud. Nagu salajased armastajad kohtuvad need kaks jge korra aastas metsa all (Tnis Korts)

Sissejuhatus
Soomaa on eelkige tuntud oma leujutuste, kohalikus knepruugis viienda aastaja jrgi. Tnu leujutustele ja nende mjul kujunenud ainulaadsele loodusele ning kohalike inimeste eriprasele elulaadile on Soomaa loodusturismi seisukohalt vga atraktiivne. leujutused takistavad rabade arengut ja seetttu on tekkinud Soomaale Eesti jrseimad rabarinnakud (Kuresoos, Kikepera rabas). Kuresoosse viiv Ingatsi matkarada on toonud kohalikku knepruuki eriprase vljendi les rappa minema. leujutustest on tingitud jgede lammidel olevate niitude, soode ja metsade areng. Viies aastaaeg on tinginud hepuulootsiku ehk haabja silimise, millega on mugav kodutid teha. Haabjaga sutakse traditsiooniliselt psti, mis vimaldab paremini madalas leujutusvees takistusi nha, haabja sile ja lame phi aitab neid ka paremini letada. Jrjest enam kasutavad tnapeval haabjat matkavahendina ka Soomaa klastajad. Seoses tiheda vetevrguga oli siin laialt levinud pukk- ja rippsillaehitus. Soomaa koos mbritseva alaga on praegugi Eesti ks rippsillatihedamaid piirkondi. Kohalikud inimesed on osanud viienda aastaajaga toime tulla asjad uel seoti vee saabudes puude klge, loomadele ehitati lautades parved alla ning varuti piisavalt toitu. Tnapeval elab Soomaal kahe Eesti pealinnaga vrreldaval territooriumil vaid 60 70 inimest, mistttu on tegu he hredamalt asustatud piirkonnaga Eestis. Samas on ala klastajate arv suur. Huvi on kasvanud ka tnu kahele jrjestikusele suureulatuslikule kevadisele leujutusele 2010. ja 2011. aastal, mil suurvee pika kestvuse tttu leidis Soomaa tavaprasest rohkem meediakajastust.

Kesoleva uurimust teema tuleneb sellest, et Soomaa leujutusi ei ole varem turismi seisukohalt uuritud. Viimane thtsam uurimus Soomaa rahvuspargi veestik ja selle mju maastike kujunemisele on tehtud Margit Karu poolt 1997. aastal. Nii Soomaal tegutsevad turismiettevtjad kui ka klastuskorraldajad on klastajate pidevalt kasvavast huvist suurvee vastu silmitsi olukorraga, kus leujutusalast levaatlikku infot napib. Turismiettevtjatel on vajaka infot suurvete ulatuse ja kestuse kohta, et hlbustada matkakorraldust. Klastuskorraldajad pole andmete puudumisel osanud arvestada

veetasemetega klastusobjektide ehitamisel, seetttu on saanud objektid leujutustega tihti kahjustada. leujutusala on vga suur ja suurveematkade tarbeks pole thistatud eraldi radu. Kuna enamik turismist toimub leujutusvlisel ajal, on inimestel looduses kies raske ette kujutada, milline neb ala vlja ujutuste ajal. Nende eelpoolnimetatud puudujkide lahendamiseks on uurimuse autor seadnud eesmrgiks esitada kesoleva tga jrgmist: 1) kirjeldada erineva ulatusega Soomaa leujutusi; 2) analsida leujutuste mju klastajate arvule; 3) luua paadirada leujutusala metsas paikneva osaga tutvumiseks; 4) hinnata leujutuste tagajrgi; 5) teha leujutused nhtavaks ka prast suurvett. Kesolevas ts on philiseks uurimisperioodiks aastad 1998 2011, rohkem on puudutatud aastaid 2010 ja 2011. Allikatena on kasutatud Eesti Meteoroloogia ja Hdroloogia Instituudi (EMHI) ja autori enda vaatlusandmeid, samuti kohalike inimeste lesthendusi. Vanema aja kohta kivate andmete hankimiseks on autor hinnanud suurepraseks infoallikaks Urmas Haua ksikirjalist materjali Soomaa klade Riisa ja Tramaa kohta, mis on internetis saadaval ning mida pidevalt materjali lisandudes uuendatakse (http://www.aai.ee/~urmas/riisa.html).

1. Soomaa leujutused ehk viies aastaaeg

1.1. Soomaa ldiseloomustus ja misted
Soomaa rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Rahvuspargi pindala on 39 639 km (seisuga 01.06.2011), millest 4/5 paikneb Viljandimaal ja 1/5 Prnumaal. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa rahvuspark MadalEestis, asudes Sakala krgustiku lnenlval ja Prnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna je valglal. ldisemalt kuuluvad Soomaa rahvuspargi jed Prnu jgikonda ja Liivi lahe vesikonda. Soomaa nimi prineb professor Teodor Lippmaalt, kelle koostatud Eesti taimegeograafilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks: lunapoolseks Soomaaks ja phjapoolseks Krvemaaks. Soomaa rahvuspark hlmab Soomaast kige rohkem soostunud osa. Soomaa rahvuspargi reljeef on tasane ja absoluutkrgused jvad vahemikku 20 30 meetrit le merepinna. Mineraalmaa osa absoluutkrgused on vahemikus 20 25 meetrit ja neid mbritsevate rabamassiivide pealispind ulatub valdavalt 5 6 m krgemale. Rahvuspargi idaosas paiknevad luited. Ruunaraipe luidetes paikneb rahvuspargi krgeim punkt 39 meetrit le merepinna. Soomaa rahvuspark on PAN Parksi liige. PAN Parks on Euroopa kaitstavate alade vrgustiku rahvusparkide hendus, mille peamine tsuund on plislooduse kaitse ja kohaliku kogukonnapoolse turismiettevtluse toetamine. Kui PAN Parksi staatust omavad eelkige mgi- ja merealad, siis Soomaa on esimene hendusse kuuluv rahvuspark rabaalana ja nii laialdase leujutusalana. leujutus on nhtus, kus vee poolt ujutatakse le maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. leujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks. Esimesel juhul on see tingitud niteks je suurveeaegsest veetaseme tusust, mille tulemusena vesi valgub jesngist mbritsevatele aladele. Kestvad leujutused on need, kus niteks veehoidla rajamisel ujutatakse le kindel maismaa-ala, eesmrgiga kogutud vett hiljem kasutada. leujutusi vib esineda paljude veekogude res: jrvedes, jgedes, ojades jt. Suuremad leujutused on maailmas sageli phjustatud lhiajaliselt esinevatest loodusnhtustest (orkaanid, tsunamid jt).

Suurvesi on hel ja samal aastaajal korduv veetaseme krgseis, millega kaasneb veehulk, mis jesngi vi tavaprasesse jrvenkku ra ei mahu, ujutades kaldaalad le. Suurvesi vib kesta mnest pevast mitme ndalani. Soomaal on kige tavalisem kevadine suurvesi, mille tipp sageli htib jminekuga, mnikord jb veidi hilisemaks. Tulv on jevee juhuslik ja enamasti lhiajaline krgseis, mida vib phjustada paduvihm, lume intensiivne sulamine kilise soojalaine tttu vi kestev vihmasadu ajal, kui suurvett tavaliselt ei esine. Tulv vib tekkida ka suure veehoidla paisu avarii vi tieliku purunemise korral. Selline tulv on eriti ohtlik, sest ta on ootamatu ning veehoidlast allavoolu kulgev suur veemass vib hvitust phjustada. Kahjude vltimiseks on raske midagi ette vtta. Eesti suurematest veehoidlatest on pais ootamatult purunenud Plva veehoidlal, viksematest veehoidlatest Tartumaal Alatskivil ja Rahingel (Mugra ja Sults, 2007). Viiendaks aastaajaks on Soomaal nimetatud suuremaid leujutusi, mida siin vib ette tulla igal aastaajal kas lumesulamise vi suure vihma jrel. Tavajuhul on see aastaaeg, mis jrgneb talvele ja eelneb kevadele. Mistel puuduvad kll kindlad piirid, kuid ilmselt Soomaa eri piirkondades he aasta jooksul mitu korda esineda vivat tulva pris viiendaks aastajaks ei saa nimetada. Kesolevas ts on leujutus, suurvesi ja viies aastaaeg mistetena

samathenduslikud. Soomaa miste all peab autor silmas Soomaa leujutusala, mis servaaladel letab kohati rahvuspargi piire.

1.2. Soomaa leujutusala

Soomaa leujutusala on varem nimetatud Riisakla leujutusalaks. Peale Soomaa rahvuspargi loomist 1993. aastal on rohkem kasutatud mistet Soomaa leujutusala. Infomaterjalides on Soomaa leujutusala mrgitud Eesti suurimaks. Keskkonnaregistri veebilehel (seisuga 01.06.2011), seisab Soomaa Rahvuspargi kirjelduses: Soomaa on tuntud oma ainulaadsete kevadiste leujutuste poolest (5. aastaaeg). Riisal on Eesti pindalalt suurim leujutusala (175 km). leujutusala suuruse mratlemisel on erinevad autorid kasutanud hinnanguid, sidudes veemtepostidel fikseeritud veetasemed ja geograafiliste kaartide samakrgusjooned. Kige

tpsema tulemuse annaks muidugi vlisvaatlus, kuid liiga suure tmahu tttu ei ole seda lihtne teha. Soomaa leujutusi phjustavateks hdroloogilis-geograafilisteks philisteks teguriteks on: 1) Tasane reljeef ja jgede alamjooksu vike lang, samal ajal kui kesk- ja lemjooksu lang on mitu korda suurem, mistttu Sakala krgustikult kiiresti alla valguvat suurt veehulka ei jua jgede alamjooksud enam lbi lasta (nide joonisel 1). 2) Lehvikukujulised jgikonnad, kus lisajed hinevad lhestikku, ei suuda peajed kogu vett nii kiiresti vastu vtta. 3) Setetest ummistunud ja osaliselt kinni kasvavad jesngid, mis soodustavad suvel ja sgisel esinevaid leujutusi. 4) Halliste je suudme omaprane veidi vastuvoolu asend Navesti je suhtes. Aastaid on videtud, et leujutuse peaphjus on Halliste je suubumine Navestisse vastuvoolu suuremtkavalist kaarti vaadates selgub, et Halliste jgi suubub Navestisse 90 100 all. Samas on Halliste je surve Navestile vga suur, sest Halliste je valgala (1880 km) on peaaegu kaks korda suurem Navesti omast (1010 km). 5) Maatus. Prnu je vasakpoolsete lisajgede veereiimi mjutab maakoore tektooniline rike, mistttu loodes kerkib maakoor kiiremini kui kagus. Tus suureneb astmeliselt piki paralleelseid kirde-edela-suunalisi murranguid. ks selline murrang vib kulgeda piki Halliste jge, alates kohast, kus jgi prab sna jrsult kirdesse ja voolab suunaga Navesti jele vastu. Seega toimub ravool Sakala krgustikult vastu maatusu. Tagajrjeks on jgede erosiooni vaibumine loodes, millest annab tunnistust ka Navesti, Halliste ja Raudna jgede suudme poole vaibuv profiil (joonis 1). Kuna ravool on takistatud, tekib nimetatud jgede alamjooksul sageli leujutusi (Karu, 1997; Karu ja Jrvet, 1999).

45
Sinialliku oja

SAKALA KRGUSTIK
h = 16 m Solguti veemdupost Rsa oja Vastemisa oja

SOOMAA

40 35 30 25 20 15 10 5 0 60

i = 0.64 m/km

Kpu jgi

Lemmjgi

Uia oja

h=8m

i =0.24 m/km L = 25 km L = 33 km

Veepind (m)

Kaugus je suudmest (km)

50

40

30

20

10

Joonis 1. Raudna je pikiprofiil (koostanud A. Jrvet). 2010. aasta leujutuse ajal tpsustati esmakordselt Eestis leujutusalade ulatust kaugseire meetodil. T doktorant Kaupo Voormansik tegi seda koosts AS-ga Regio, kasutades leujutusalade kaardistamisel snteetilise aparatuuriga radari (SAR) lesvtteid. Koostatud kaartide pealt on nha Eesti suurimad leujutusalad, eriti suurena on eristatav Alam-Pedja leujutusala (joonis 2).

Soomaa

Alam-Pedja (Emaje)

Joonis 2. Eesti leujutusalad (sinisega). Jooniselt on selgelt nha Alam-Pedja leujutusala tunduvalt suurem ulatus vrreldes Soomaaga (Allikas: Regio).

Eelmainitud tgrupp mras Soomaa leujutusala suuruseks 142 km ja samas Alam-Pedja leujutusala suuruseks Vrtsjrvest Tartuni koguni 244 km (Voormansik jt 2011). Kuid Alam-Pedja leujutusala, mida oleks igem nimetada Emaje leujutusalaks, on jaotatav erinevateks osadeks ja toodud suurus on mnevrra tinglik he leujutusala kohta. Kuid tuntus aitab Soomaa leujutusalal suurimaks jda. Turismis on Soomaa ja leujutus sisuliselt snonmsed snad, teisi Eesti leujutusalasid nii palju ei tunta. Soomaa on ka atraktiivsem: siinne prandkultuur on vga tihedalt leujutustega seotud. Osa siin elavatest taludest jvad leujutuste ajal veest piiratuks ning mned hooned otseselt vette. Ehkki leujutuste puhul jvad rabamassiivid veest vlja, nitasid radari lesvtted Soomaa kohta, et leujutuse ajal on rabadeski suured alad lumesulamise tttu vee all. Samas on leujutusala keskel siin-seal kuivemaid saari, kuhu metsloomadel on lisaks rabadele vee eest vimalik pageda (joonis 3).

Joonis 3. Soomaa leujutusala 2010. aasta kevadel. Kaardil on kujutatud kik veega kaetud alad, mis olid suuremad kui 1 ha. Kaardilt on nha, et vga palju vett on veel jgede lemjooksudel ja isegi rabades (eriti Kuresoos). Veega kaetud ala kogupindala on 142 km2 (Voormansik jt, 2010).

2. Materjal ja metoodika
2.1. leujutuste andmed
Soomaa leujutuste kirjeldamiseks on autor kasutanud isiklike vaatluste andmeid ja sidunud need Eesti Meteoroloogia ja Hdroloogia Instituudi (EMHI) Riisa veemteposti andmetega. T aluseks olev ajaperiood on philiselt aastatest 1998 2011, mille autor valis enda kogemuste phjal samast ajast. 1998. aasta sobib perioodi alguseks ka seetttu, et sel aastal avati Kpu vallas Tipu klas Krtsi-Tramaal Soomaa rahvuspargi klastuskeskus. Sealtmaalt jagatakse klastajatele regulaarselt teavet Soomaa kohta. Sellest ajast saadik on kasvanud klastajate arv ning hes sellega Soomaa leujutuste tuntus. Autor on kandnud alates 1998. aastast matkapevikusse mrkmeid matkadest ja thelepanuvrsematest loodusnhtustest, eriti thtsal kohal on andmed Soomaa leujutuste kohta. Need lesthendused sisaldavad muuhulgas teavet, milliseid maanteelike ja millal vesi on ujutanud ning kui kaua see on kestnud (lisa 1). Veetasemed on saadud EMHI veebilehelt ja arhiivist ning need on autori mrkmetega kokku pandud Exceli-tabelitesse. Nii on vimalik selgitada, missuguse veetaseme ja kui pika perioodi jooksul ning milliseid alasid on vimalik lbida paatidega. Andmeid on saadud tsse ka leujutusi jlginud Indrek Heinalt ja varemalt Karuskosel elanud ja praeguseks meie seast lahkunud Aleks Linnikult.

2.2. Klastajate andmed

Autor kasutab klastajate arvu vljaselgitamisel Soomaa rahvuspargi klastuskeskuse infoletis kirjalikult fikseeritud inimeste arvu. Ehkki klastuskeskust on hallanud erinevad administratsioonid (Soomaa Rahvuspargi Administratsioon, Looduskaitsekeskuse PrnuViljandi Regioon, Keskkonnaameti Prnu-Viljandi Regioon, Riigimetsade Majandamise Keskus (RMK)), on klastajate loendamise phimte olnud sama kirja on pandud klastuskeskuse lahtioleku ajal uksest sisse astunud klastajate arv. Alapeatkis 3.2. on tpsem kirjeldus sellest, milliseid andmeid konkreetselt vrreldi. Alates 2009. aastast on RMK loendanud loendurite abil Soomaa matkaradade ja muude objektide klastust, kuid seda vljaspool viimastel aastatel olnud leujutuste aega. heks

10

vimaluseks viks olla Eesti Maanteeameti autode seire Soomaale viivatel maanteedel, kuid seda ei ole sihipraselt tehtud leujutuste ajal. Maanteeameti loendamine annaks hea pildi klastajatest suurte uputuste puhul. Niteks 2010. aasta kevadise leujutuse ajal oli vimalik Soomaad klastada paari ndala jooksul vaid kahest suunast: Kpu poolt KrtsiTramaani ja Jesuu poolt Riisani. Kolmas thtis suund Tramaa Kildu ei tulnud sel ajal kne alla, kuna tee oli juba Kildu lhedal suletud, sest vesi oli mitmes kohas tee lbi uuristanud. Peale 2010. ja 2011. aasta suurvett kogus RMK veematku korraldanud ettevtetelt andmeid teenindatud klastajate arvu kohta. 2010. aasta andmed laekusid osaliselt, 2011. aasta andmed aga paremini. RMK-le laekunud andmete puudulikkuse tttu ei saa antud numbreid klastustrendide analsis kasutada, seega piirdub autor vaid klastuskeskuse kohta kivate andmetega.

2.3. Metsatrassi planeerimine

Eelmainitud SAR lesvtete phjal on koostatud Soomaa leujutusala kaart 2010. aasta 4. aprilli kohta (joonis 4), millelt on nha, et enamiku leujutusalast hlmab metsaga kaetud ala ja viksema osa ksteisest eraldiseisvad lagedad alad. Viimased kattuvad philiselt

luhaaladega. Luhtade vsast puhastamine ja niitmine erinevate luhahooldusprojektide (Life jt) Kkaose ning talgute abil on muutnud need alad leujutuste vaatlemiseks tunduvalt ligimeelitavamaks ja hlbustanud suurveematkade lbiviimist. Lagedatest leujutusaladest on maanteelt hsti vaadeldavad ja ligipsetavad krgemate

veetasemetega Riisa, Krtsi-Tramaa ja Tipu alad. Madalamate veetasemete korral on vimalik vaadelda lisaks Oksa, Mulgi heinamaa, Karuskose ja Kuusekra alasid. Hea vaade avaneb Halliste luhale selle servas paiknevast Tramaa puisniidu vaatlustornist, kuid sinna on ligips autoga leujutuse ajal raskendatud. Parim viis leujutusala vaatlemiseks on seda teha paadiga. Talvise vi varakevadise leujutuse ajal ootab matkajaid paljudes kohtades ees jtakistus. Lagedamatel luhaaladel on vimalik laialiujunud jpankadest mda sita, kuid erinevaid lagedaid leujutatud luhaalasid omavahel hendavad jeligud kulgevad Soomaal tavapraselt lbi metsa, kus j ei sula nii kiiresti ja selle raminekut takistab takerdumine kaldarsetesse puudesse.

11

Riisa Karuskose
Mulgi heinamaa Oksa

Halliste luht

KrtsiTramaa

Kuusekra

Tipu

Joonis 4. Soomaa leujutusala 4. aprillil 2010. aastal. Tumesinised alad thistavad lagedaid leujutusalasid (kollase punktiiriga thistatud alad on veematkadel enamkasutatavad), helesinised alad on metsaga kaetud leujutusalad (Kaart: K. Voormansik ja A.A. Martsoo). Traditsiooniline on olnud kevadise suurvee ajal sita paadiga Halliste jge pidi Tipust (Ltist) kuni Riisani, kuid sinna vahele jb jst mitte nii kiiresti vabanev jelik Psma laanes. Halliste je avaral suurveega kaetud luhal sitmine sisaldab ka muid probleeme. Algus- ja lpp-punkti vahe on vga pikk (ca 20 km) ja maantee ei ole kogu trassi ulatuses abi saamiseks kttesaadav. Heaks variandiks oleks alustada veematka eelpool nimetatud Halliste luhal asuva vaatlustorni juurest, kuhu suurvee ajal on raskendatud ps selleni nii auto kui paadiga. Vga pikk on ka marsruut Tohvrilt Riisani mda Raudna jge, kuhu jb samuti vahele hulgaliselt jst aeglaselt vabanevaid like. Nii on kujunenud populaarsemateks suurveeaegseteks veematkateedeks Riisa Karuskose Riisa ja Krtsi-Tramaa Karuskose ( Riisa) Krtsi-Tramaa. Jrgnevalt ksitleme viimase matkatee tekkimist ja seal olevat probleemi. Krtsi-Tramaal renoveeriti 1998. aastal Soomaa klastuskeskuse ehituse kigus vana talukoha hooned ja kompleksile ehitati mber ka aed. Vanu traditsioone jrgides jeti majapidamisele ka nn suurveevrav (joonis 5). Peale klastuskeskuse valmimist on KrtsiTramaa kujunenud jrjest populaarsemaks suurveematkade alguspunktiks.

12

Joonis 5. Suurveevrav Krtsi-Tramaal Soomaa klastuskeskuse juures 12. aprillil 2010 (vasakul) ja selle kasutus talvel 07. mrtsil 2009 (paremal). Fotod: A. A. Martsoo. 2004. aasta Soomaa kohaliku ajalehe Jhvikas mainumbri kroonikas on kirjas: 27. mrtsil anti Soomaa jgedel kanuutamise avalk. Soomaa jgedel startis sadakond kanuumatkajat tervitama Tramaa, Raudna ja Halliste jge. Harukordne vimalus oli aerutada Tramaa jelt otse lbi metsa Raudna jele. Kirjeldatud harukordne vimalus oli kesoleva t autori esimene katse luua paatidele lbi metsa minevat rada. Krtsi Tramaalt saab viksemaid jtakistusi lbides sita Tramaa jge pidi leoja talukohani. Ent edasi ootab matkajaid (vhemalt poole leujutusperioodist) ees j nii Tramaa kui Raudna jel. Vltimaks riskantset paadivedu mda jd, ongi heaks lahenduseks leojalt sita otsemat teed pidi lbi metsa Karuskosele. Aastatel 2004 2010 on autor matkajatega mned korrad seda metsaliku lbinud ja rada on hakatud kutsuma metsatrassiks. Karuskoselt edasi vib sita Riisale. Vltimaks jtunud Raudna jelike, tuleb selleks liikuda mda Karuskose Riisa teerset kraavi vi sita vimaluse korral tee kohal (oli vimalik aastatel 1999, 2010, 2011). Kesoleva uurimust raames tekkis autoril idee luua sellest trassist kigile avatud kanuusstamatkarada (laiemad paadid sinna ei mahu). Metsatrassi loomine toimus mitmes etapis. Kuna enne 2010-ndat aastat ei olnud trass mdistatud, sitis autor konkreetsema trassi kujundamiseks 2010. aasta suurvee ajal Tramaa je ja Karuskose lagedate luhaalade vahel lbi metsa mitmeid kordi ning mdistas marsruudi GPS-seadme Garmin SCx 60 abil. Kasutades vabavaralist programmi Easy Gps, sai GPS-st saadud failid muudetud gpx-failideks ja programmi GPS utility abil gpx-failid tehtud sobivateks failideks MapInfo programmis

13

kasutamiseks. Nii sai kanda tpse marsruudi kaardile, kuid loodusesse mingeid thiseid ei paigaldatud. Kui 2011. aasta talvel vis eeldada, et tuleb jllegi piisavalt suur uputus, saigi trass ra thistatud. See sai sooritatud lihtsate vahenditega ligatud kaltsuribade abil ja kasutatades sama GPS-seadet (kus eelmisel aastal sisse kantud rada veel alles oli). leujutuse saabudes 2011. aastal said matkajad ja kanuuettevtted hakata trassi kasutama. Tagasiside saamiseks saadeti peale hooaja lppu Soomaal veematku teinud turismiettevtetele vlja ksitluslehed paari ksimusega metsatrassi kohta. Raja thistamisest ja tulemustest on juttu alapeatkis 3.3.

2.4. leujutuste tagajrjed

Ts antakse hinnang leujutuste mjust Soomaa klastusobjektidele: matkaradadele ja laagriplatsidele. 2010. ja 2011. aasta suurvee kahjud on hinnatud visuaalsel vaatlusel peale suurvett, andmed varasematel kikide aastatel Soomaa phjustatud kahjustustest ja prinevad autori

matkapevikust.

Teave

matkaradade

laagriplatside

vimaliku

leujutusohu kohta on kokku vetud tabelitesse. Kevadistest leujutustest on Eesti meedias silmatorkavalt palju juttu. Uurimuses on lhidalt kajastatud ka teistel aastaaegadel aset leidnud leujutusi. Ts on kirjeldatud lhidalt ja lisatud pilte leujutuste ulatumisest maanteede- ja majadeni.

2.5. Viienda aastaaja tutvustamine vljaspool leujutusaega.

Soomaa leujutused on Eestis tuntud ja neid tuleb vaatama palju inimesi. Enamik klastajatest saabub siiski leujutusvlisel ajal, mil suurvett on raske ette kujutada. Klastuskeskuses ja internetileheklgedel on suurveest saadaval nii foto- kui videomaterjali, kuid seda on looduses ringi liikudes raske nhtuga krvutada. Kesoleva uurimuse heks eesmrgiks oligi paigaldada esinenud krgemaid veetasemeid thistavad sildid ja fotod matkaradadele ning muudele objektidele.

14

Esimese etapina tuli prognoosida vimalik pev, mil vesi juab krgeimale tasemele. Selleks oli lihtsaim viis jlgida EMHI veebilehelt Riisa veemteposti kohta kivat

veetusugraafikut. Tavapraselt veetus aeglustub enne krgtasemele judmist ja nii saab leida ligikaudselt ige peva. Arvestada tuleb ka, et veetaseme tipp vib saabuda lemjooksudele jvatel aladel varem. Jrgmiseks tuli planeeritud ala igel peval (kanuuga) lbi sita, teha fotod ja/vi veetase objektidel fikseerida. Kuna kogu planeeritud ala ei olnud ajaliselt vimalik lbida, siis ligikaudse vee krgseisu mrkimiseks sai kasutada puude mber ja teistele objektidele kige krgemale kleepunud kuuseokastest triipe. Peale vee lahkumist sai asuda silte ja samadest kohtadest jdvustatud fotosid paigaldama. Paar matkarada sai mrgistatud siltidega tervel ringil. Sildid ligikaudse suurusega 5 x 10 cm valmistati paberist, mis hiljem lamineeriti. Siltidele on trkitud krgeimat veetaset thistav kuupev ja selgitav tekst. Karuskose talu tegutseb turismitaluna alates 2000. aastast. Talu peremehe Aivar Ruukeli initsiatiivil on alates 2010. aastast sinna paigaldatud viienda aastaja veebikaamera. Koosts peremehega sai kaamera jaoks nhtavasse kohta paigaldatud ka veemtepost, millele sai vastavatele krgustele monteeritud krgemaid veetasemeid thistavad metalltahvlid. Lisaks paigaldas autor he veemteposti Krtsi Tramaale. Mlemale mtepostile sai fikseeritud 0 tase ja monteeritud metalljoonlaud veetasemete jlgimiseks ja nende hilisemaks vrdlemiseks Riisa veemteposti andmetega. Tpse krgusmrgi saamiseks tuli uutel veemtepostidel ja mujal kasutada laserloodi, mille abil oli vimalik kanda le lhedal olevatele hoonetele vi muudele objektidele mrgistatud varasemaid veetasemeid.

15

3. Tulemused ja arutelu
3.1. Erineva ulatusega leujutused
Alates 1920-ndatest on Soomaal ja selle lhipiirkonnas ttanud mitmed veemtepostid, mille andmed vimaldavad uurida phjalikult jgede veereiimi ja leujutuste kulgu.

Praegusel ajal ttavad Soomaal vaid kaks veemteposti: Riisa (Halliste jel) ja Aesoo (Navesti jel). 1931. aastal on Riisal fikseeritud siiani krgeim veetase 5,53 meetrit le graafiku nulli (kokkuleppelise mtekrguse). Kesolevas peatkis seotakse kokku enda ja EMHI Riisa veemteposti andmestikku. Autor alustab erineva suurusega leujutuste analsimist alates viksematest. Soomaa on kll tuntud oma suurte kevadiste suurvete poolest, kuid tegelikult esineb hoopis tihedamini viksemaid leujutusi ja vihmajrgseid tulvasid. Reeglina on vihmaperioodile jrgnenud tulvad viksema ulatusega, kuid ka paksu lumekihi sulamine kevadel ei pruugi suurt leujutust phjustada. Halliste je veetasemete muutumise dnaamikast erineva suurusega leujutuste puhul annab levaate joonis 6.
600 500 400 300 200 100 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 53 pevade arv
okt-nov. 08 vihmaperioodij rgne 2008

apr.11

apr.10

apr.09

nov-dets.08 lumetormi jrgne mrts.07

aug.08 tugeva saju jrgne

Joonis 6. Halliste je erinevate leujutustasemete vrdlus (cm) aastail 20072011 (Riisa veemtepost).

16

Joonisel 6 on vikseimaks leujutuseks 2008. aasta kahepevasele paduvihmale jrgnenud tulv. See on heaks niteks, kui lihtsasti tekib Soomaal leujutus. leujutus oli siis lokaalse loomuga kuna vihma sadas palju Soomaast ida pool ja vhem luna pool, oli leujutus mrkimisvrne ida poolt rahvusparki sisenevate Raudna ja Lemmje luhtadel. Luna poolt tulev Halliste jgi suurt uputust ei tekitanud. Kildu Tramaa maantee, mis tuleb Lemmje ja Raudna je vahelt, oli le ujutatud koguni 15-l teeligul. Kesolev maantee ongi tihti vee all ka viksemate leujutuste ajal. Vaatamata sellele, et leujutus oli lhiajaline, said seda nautida kanuusiduga Lemmjel ka t autori kursusekaaslased Maalikooli loodusturismi erialalt. See toimus 6. augustil, mil veetase Riisa veemtepostil oli vaid 161 cm ja saavutas 9. augustiks krgtaseme 188 cm. Samast aastast on veel nide leujutusest oktoobris-novembris, kui Soomaa jgedel ongi tavaprane sgisene krgem veetase. Kuid sama aasta novembris-detsembris oli ka kolmas erandlik leujutus. Selle phjustas paari pevaga maha sadanud ligi 40 cm paksuse lumekihi sulamine. Veetase paisus sna krgeks, kuna oli niigi krge veel eelmisest leujutusest. 2008. ongi heaks niteks aastast, mil puudus mrkimisvrne kevadine suurvesi, kuid oli kolm muud tpi leujutust. Kesoleva uurimust vaatlusreas aastatest 1998 2011 olid mitme leujutusega aastad veel 1998, 1999, 2002, 2004 ja 2009. Joonisel 6 on veel vlja toodud kaks kevadist suurvett, mis on vrreldavad lalpool kirjeldatud 2008. aasta tulvade-leujutustega: viksem 2007. aasta ja suurem 2009. aasta kevadsuurvesi ning lisaks neile veel kaks vga suure ulatusega 2010. ja 2011. aasta suurvett. Jrgnevalt vetakse vaatluse alla 2009. 2011. aasta suurveed. Analsi lihtsustamiseks on otstarbekas lugeda leujutuste alguseks Riisa mtepostis veetaset 100 cm le graafiku nulli. Viimast vib pidada igustatuks, sest sltumata leujutuse suurusest vib theldada, et alates tasemest 100 cm tuseb veetase kiiremini, tekitades ilmselgelt leujutusi (joonis 6). Nii saab ka lihtsamini mrata leujutuse kestust. Eraldi on aastate 2009 2011 kevadiste suurvete dnaamika kajastatud joonisel 7.

17

550 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 11.mrts 14.mrts 17.mrts 20.mrts 23.mrts 26.mrts 29.mrts 10.mai 1.mai 4.mai 1.apr. 10.apr 13.apr 16.apr 19.apr 22.apr 25.apr 28.apr 7.mai 4.apr 7.apr
2009 2010 2011

Joonis 7. Halliste je veetase (cm) le graafiku nulli ajavahemikul 11. mrts 12. mai aastatel 20092011. Suurema ulatusega leujutuste silmnhtavaks indikaatoriks on olukord, kui vee alla jb Kpu-Jesuu maantee 28-ndal kilomeetril asuv teelik ehk nn Meiekose lohk. Selleks ajaks on Soomaa viksemad teed ja teine phimaantee Kildu Tramaa juba liguti uppunud. Meiekose lohu kaudu saabub aga rahvusparki Tallinna ja Prnu suunalt enamik klastajatest. Tavapraselt jb kesolev teelik vee alla 100 200 meetri ulatuses ja selline seis kestab kuni ndala. Veesgavus on tavaliselt maksimaalselt kuni 50 cm. Nii oli 2009. aasta kevadise leujutuse ajal vesi sellel teeligul kuni 20 cm sgav ja kattis teed 4 5 peva. 2009. ja 2010. aasta suurvesi esines peaaegu samal ajal, 2009. aastal hakkas vesi tusma hiljem, kuid langusfaas ji samasse aega (joonis 7). Aastate 2010 ja 2011 kevadiste suurvete puhul oli tegu hoopis suuremate leujutustega ja Meiekose lohk oli vee all tunduvalt kauem ning tee oli tunduvalt pikemal ligul le ujutatud. Tpsed kirjeldused on koondatud tabelitesse 1 ja 2. Tabel 1. 2010. aasta kevadise suurvee kulg (EMHI Riisa veemtepost, A. A. Martsoo).
Kuupev Veetase le Veetus Mrkused graafiku 0 (cm) Riisa veemtepostil (cm) 01. aprill 336 62 htul valgub vesi teele Meiekose lohus 02. aprill 393 57 Algavad kanuumatkad 03. aprill 442 49 Ingatsi matkaraja ksipuu vee alla kadumas

18

04. aprill 05. aprill 06. aprill 07. aprill 08. aprill 09. aprill 10. aprill 11. aprill 12. aprill 13 aprill 14. aprill 15. aprill 16. aprill

467 483 494 493 486 474 458 440 420 398 373 344 311

25 16 10 -1 -7 -12 -16 -18 -20 -22 -25 -29 -33

Ujutatakse le Meiekose - Krtsi-Tramaa teelik Eesti president matkab hiidhaabjaga Vesi krgeimas seisus Vesi psib samal tasemel Meiekose Tramaa teelik vljub osaliselt veest

Lpeb leujutus Meiekose - Krtsi-Tramaa teeligul

Vesi Meiekose lohust ra linud

Tabel 2. 2011. aasta kevadise suurvee kulg (EMHI Riisa veemtepost, A. A. Martsoo).
Kuupev Veetase le Veetus graafiku 0 (cm) Riisa veemtepostil (cm) 02. aprill 101,2 -0,3 03. aprill 108,4 7,2 04. aprill 136,1 27,7 05. aprill 06. aprill 07. aprill 08. aprill 187,2 244,0 292,2 348,6 51,1 56,8 48,0 56,4 Mrkused

Vesi hakkab tusma htul hakkas vesi nirisema le Kildu - Tramaa maantee Hrmal ja rdi matkaonni eest Hrma kandis jookseb vesi mitmes kohas le tee htul hakkas vesi nirisema le Kildu - Tramaa maantee Siilaku lohus Jminekud toimusid Jesuus ja Toris; Sindis tekkis htul suur rsijsulg; htul hakkas vesi jooksma le Jesuu - Kpu maantee Meiekose lohus ja le Kildu - Tramaa tee Tramaa truubil; Oksal hakkas vesi langema peale tippseisu, mis letas 2010. aasta tippseisu ca 15 cm-ga Veetase tippseisus Tipul (erinevatel hinnangutel 15 - 20 cm krgem 2010. aasta tippseisust) - htul hakkas langema; Karuskosel ja Riisa Rantos tungis vesi esimesele korrusele Kuusekral judis vesi tippseisu, mis on ca 1,5 cm madalam kui 2010. aastal; Aesoos purustas jminek rippsilla kella 17:00 ja 18:00 vahel Veetase judis tippseisu Tramaal, Karuskosel ja Riisal - 482,2 cm Riisal kl 24:00 Jtkuvalt Riisal - 482,2 cm kl 1:00 METSATRASSI avasit METSATRASSI sit METSATRASSI sit METSATRASSI sit (esimene osa leoja truubilt alustades oli madal); Karuskosel ega Riisa Rantos polnud enam vett toas

09. aprill

391,1

42,5

10. aprill

447,2

56,1

11. aprill 12. aprill 13 aprill 14. aprill 15. aprill 16. aprill 17. aprill 18. aprill

472,4 482,2 482,2 475,4 464,4 450,0 433,9 418,2

25,2 9,8 0 -4,6 -11,0 -14,4 -16,1 -15,7

19

19. aprill 20. aprill 21. aprill

401,2 382,0 361,1

-17,0 -18,8 -20,9

22. aprill 23. aprill 24. aprill

337,7 311,4 278,1

-23,4 -26,3 -33,3

METSATRASSI sit (sisenemine trassile vimalik enne sooti olevast kurvist) METSATRASSI sit (sisenemine trassile vimalik enne sooti olevast kurvist) METSATRASSI sit (kuid sisenemine trassile vimalik alates soodist ja umbes trassi keskosas Karuskose ja soodi vahel oli vhe vett) htul lppes veejooks le Jesuu - Kpu maantee Meiekose lohus Metsatrass ei olnud lbitav, kuid Halliste luhal Raudna suudme juures igal pool piisavalt sgav Ei olnud enam otse lbitavad Raudna je krud Karuskose ja Meiekose vahel ja Tramaa jel suudme ja Soomaa keskuse vahel, ei saanud ka otse metsakraavidest le Karuskose ue Raudnasse

Tabelitest 1 ja 2 nhtub, et nn Meiekose lohk oli 2010. aastal vee all 15 peva ja 2011. aastal 16 peva. Vee alla ji knesolev teelik, kui Riisa veemtepostil oli veetase rohkem kui ligikaudu 350 cm le graafiku nulli. Neil aastail pikenes maantee vee all olev osa 5 kilomeetri pikkuseks, ulatudes Meiekose lohust kuni Krtsi Tramaani. See juhtus esmakordselt, sest nimetatud maanteelik on ehitatud 1970-ndate alguses, kuid sama krge veetase oli viimati 1956. aastal (joonis 8).

600 550 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 1925 1929 1933 1937 1941 1945 1949 1953 1957 1961 1965 1969 1973 1977 1981 1985 1989 1993 1997 2001 2005 2009

Joonis 8. Aasta krgeima veetaseme muutus Halliste jel Riisa veemtepostil aastatel 1925 2011. Veetase (cm) on antud le graafiku nulli (16,39 m .m.p).

20

Viimati kirjeldatud 5 - kilomeetrist liku kattis vesi mlemal aastal ndalajagu, samal ajal oli Riisa mtepostis veetase rohkem kui 450 cm le graafiku nulli. Vlja ulatus vaid Raudna jel olev Meiekose sild ja ks krgem teeosa Meiekose matkaraja parkla lhedal. Aastate 2010 ja 2011 kevadised krgveetasemed olid Riisa veemteposti ajaloos vastavalt 4. ja 6. kohal. Lhimad vrreldava tasemega ja samas veel suuremad leujutused olid aastatel 1951 ja 1956 (joonis 8). 2010 2011 aastate n. kaksikleujutust saab vrrelda 1931. ja 1932. aasta analoogse kaksikleujutusega. Samas legendid ja mlestused vanematest suurtest uputustest on natuke liialdatud. Niteks tleb Maria Riis: 1931. aastal oli vesi Riisa raba all vljas. Seitse ndalat olime koolimajas ei saanud koju." (Haud, 2008). Vttes aluseks Riisa veemteposti 100 cm veetaseme, nhtub, et vaatamata krgemale kndinud veetasemele ei kestnud 1931. aasta suurvesi (joonis 9) kauem kui aastatel 2010 ja 2011. Aastal 2010 kestis suurvesi 33 peva, 2011. aastal 36 peva ning aastal 1931 27 peva. Viksem suurvesi 2009. aastal kestis 21 peva. Tee olemasolu korral olnuks teelohk Meiekosel eeldatavalt 1931. aastal vee all samuti 15 peva ja Meiekose Krtsi-Tramaa teelik samuti ndala jagu nagu 2010. ja 2011. aastal.

Joonis 9. Halliste ja Navesti je veetase ajavahemikul 1. aprill 31. mai 1931. a. (A. Jrvet). laltoodud kirjelduse alusel vib Soomaa ulatuslikumad leujutused lihtsustatult jaotada suurteks kui veetase Riisa veemtepostil alates 350 cm ja vga suurteks veetase Riisa veemtepostil alates 450 cm le graafiku nulli. lejnud ujutusi vib nimetada vikesteks ja keskmisteks (tpsem vimalik jaotus tabel 3). Vga suurte leujutuste puhul on kahjustused tunduvalt suuremad, kuna selliste veetasemete puhul on vesi toas ka elumajade esimestel korrustel (Karuskose ja Karuskose metsavahi talud Raudna res, Riisa Ranto Halliste je res, jm). Samuti toob vga suur leujutus palju lisatd kohalikele talunikele,

21

kes loomi peavad. Turismiettevtjatele, kes korraldavad Soomaal veematkasid, on kauem kestev krge veetase seejuures soodsam. laltoodud jaotuse jrgi esineb suuri leujutusi 42 % aastatest ehk iga 23 aasta tagant, mille puhul krgem veetase psib kuni poolteist ndalat ja sinna sisse jb ainult ks ndalavahetus. Klastajaid saab samas kohale meelitada eelkige ndalavahetuseks. Vga suuri leujutusi esineb vaid 9% aastatest (keskmiselt 8 aasta tagant) ja samas vivad esineda ka lipikad pausid (1956 2010) (joonis 8). 2010. ja 2011. aastatel oli tegemist lihtsalt nneliku juhusega, et esines kaks nii suurt kevadist suurvett ja nnestus nii pikalt veematku korraldada. Veematkadeks soodsalt krge veetase psis mlemal aastal kolm ndalat ja sellesse aega ji napilt 3 ndalavahetust. Lisaks oli hel ndalal kolmest tegu atraktiivse vga krge veetasemega. Jrgmises alapeatkis on pikemalt juttu sellest, mis eelnes nendele kahele suurveele, millised olid neid phjustanud talved. Tabel 3. leujutuste jaotus Riisa veemteposti veetasemete jrgi.
leujutus Krgeim veetase Riisa veemtepostil (cm) alla 150 150 - 250 leujutuste esinemine ajaperioodil 1998 - 2011 august 2008 november 2008 oktoober 2009 jaanuar 2011 mrts 2002 mrts 2007 detsember 2008 aprill 2009 detsember 2009 jaanuar 1999 aprill 1999 veebruar 2002 mrts 2004 jaanuar 2005 aprill 2009 aprill 2010 aprill 2011 Nidisindikaator

Puudub Vike*

Keskmine*

250 - 350

leujutatud on maanteeligud Hrmal Kildu Tramaa maanteel, Lemmje luhad Hrmal, Kopraraja madalaim lik, Halliste je luht Ltis (Tipul) leujutatud on maanteeligud Oksal, Siilaku lohus ja Tramaa truubil Kildu - Tramaa maanteel, leujutatud on Halliste luht Tramaa ja Halliste puisniidul, Raudna luht Karuskosel leujutatud on Meiekose lohk Kpu - Jesuu maanteel, vesi juab elumajadesse Karuskosel ja Riisa Rantos; saab hakata sitma Metsatrassi, leujutatud on mitmel ligul Kuuraniidu rada

Suur

350 - 450

Vga suur

le 450

leujutatud on Meiekose - Soomaa keskuse vaheline teelik Kpu - Jesuu maanteel, samuti Ingatsi ja Kopraraja laudteede ksipuud; leujutatud on lausaliselt tee Meiekoselt Karuskosele, Meiekose matkarada, Koprarada, leujutus lhub Aesoo rippsilda

* Vikesed ja keskmised leujutused on tabelisse kantud valikuliselt, kuna neid esineb sagedamini

22

3.1.1. Telised talved ja kaksikleujutus

2009/2010. aasta talv oli vga lumerohke ja pikk, millele jrgnes Soomaa ajaloos leujutus, millist nhti viimati 54 aastat tagasi. llatuseks algas jrgnev 2010/2011. aasta talv veelgi julisemalt ja miski ei nidanud, et see tuleb nrgem eelmisest. Seetttu tekkis talve jtkudes paljudel Eestis ksimus mis saab kevadel? Eriti pnevil olid turismiettevtjad ja inimesed, kes eelneval kevadel suurveematkal olid kinud. Oodati veel suuremat uputust. Autor elas sellele pnevusega kaasa, jlgides talve kulgu, vrreldes seda eelmise ja teiste sama lumiste talvedega, proovides saabuvat kevadist vett ettegi ennustada. Jrgnevalt tpsem kirjeldus. Varakevad kestab kuni lumikatte kadumiseni. See periood vib kesta mnel aastal pris kaua ja aeg pris kevadeni vib vinduda isegi kuid. Palju sltub talve karmusest ja sellest, mil mral Lnemeri on jga kaetud. Klmade talvede jrel kulub pikesel suur hulk energiat lume sulatamisele ning maapinna soojendamisele. Js meri on ju otsekui suur klmkapp, mis hoiab hutemperatuuri madalal. Lumikatte paksust on mdetud Eestis alates 1891/1892. aasta talvest. Lumega pevadeks loetakse pevi, kui ilmajaama mbrusest on le poole lumega kaetud. Vahest kige pikema lumikattega talveks vib pidada poole sajandi tagust 1955/1956. aasta talve, kui Kolgal Otep lhedal Phajrve res esines 161 lumega peva. Kaua oli maa valge 1995/1996. ja 2002/2003. aasta talvel, kui Tartu-Travere mail loeti kokku 137 ja 104 peva, mil lumi psis vaheaegadeta maas. Paks lumevaip hirmutab leujutusega. Kardetakse, et kui lumi hakkab kiiresti sulama, pole uputusest psu. Kui suur sula saabub jrsku, vib see testi tekitada leujutusi. Kui lheb tasapisi soojemaks, kaob valge oht silmapiirilt mrkamatult. Viimati ennustati uputusi 1996. ja 2005. aasta kevadel, kui olid paksu lumega pikad talved. Lumi sulas aga tegelikult nii, et jgedes veetase tusis vga vhe. 1999. aasta talv sarnanes lumerohkuselt tnavusega ja siis kippusid sula aegu jed linnu uputama (Kallis, 2010). Peale 2010. aasta suurt leujutust arvati, et suuremat vett niipea ei tule. Lisaks arvati, et kahel jrjestikusel aastal ei saa tulla nii suurt uputust. Samas ajaloost on juba teada nide kahest jrjestikusest vga suurest leujutusest aastatel 1931 ja 1932 (vastavalt 5,53 m ja 4,88 m Riisa veemtepostil). Samas 2010/2011. aasta talve kestel sai juba paralleele tmmata 19311932. aasta kaksikuputusega.

23

1931. aasta algul kaeti kogu Prnumaa paksu lumevaibaga. 5. jaanuaril ja l vastu kolmekuningapeva sadas tugeva tuulega tihedat lund ning hanged panid mnel pool seisma autoliikluse. 10. ja 11. jaanuaril vuhisesid le Prnumaa uued lumepilved koos tuisuga. Nd jid bussid seisma. Sellel talvel sadas pidevalt lund ja tuiskas. Mrtsi alguseks olid tnavatele kuhjunud sellised lumemed, mis tkestasid pea tielikult liikluse. 1931. aasta algas ja lppes tuisumlluga. 1931. aasta 15. detsembri htul algas tihe lumesadu ja tuul paisus kmnepalliseks tormiks. Uus, 1932. aastagi polnud vanast targem. Aasta algas 2. jaanuaril suure, eriti maal teid matnud lumetormi ja -tuisuga (Esna, 2011). Nii vibki vrrelda 2011. aastat 1931. aastaga. Lks nii, et 2010/2011. aasta talv hakkas vga lumiselt peale. Talve algul oli Eestis kolm lumetormi, mille phjustasid tsklonid Monika, Scarlett ja Olaf. Kige rohkem tekitas elevust Monika, mis ti Eestisse pevaga juurde kuni 38 cm lund! ks maakoht sai isegi uue nime Padaorg ristiti rahvasuus Hdaoruks. Maksimaalne tuule kiirus kndis tormi aegu Dirhamis 26,1, Kundas 25,9 meetrini sekundis. Tuuleiilid viisid Tallinnas Patarei merekindluselt katuse. Lumetormis shvisid isegi vlgud (EMHI, Kallis, 2011). Kui 2009/2010. aasta talv oli stabiilne ja klm ning suladeta, siis 2010/2011. talv oli tunduvalt heitlikum: jaanuari ja veebruarikuusse ji kolm sulaperioodi. Tabelites 4, 5 ja 6 on vrdlevad andmed kahe talve lumepaksuse, lume keskmise tiheduse ja lumeveevaru kohta. 2011. aastast on andmed alates jaanuarist kuni suurvee-eelse sulamiseni vrdlemaks lumikatte muutumise dnaamikat. Neile vrdluseks on 2010. aasta suurvee eelsed andmed. Tabelis esitatud 2011. aasta 20. jaanuari, 31. jaanuari ja 10. veebruari vahele mahuvad sulad perioodidel 8.11. jaanuar, 17.19. jaanuar ja 1.8. veebruar. Iga sulaga kaasnes vihmasadu, mille tttu lks palju vett pinnasesse ja jgedesse. See vljendus hsti ka jgede veetaseme tusuna (joonis 10).

24

200 180 160 140 120 100 80 60 1.jaan 5.jaan 9.jaan 13.jaan 17.jaan 21.jaan 25.jaan 29.jaan 10.mrts 14.mrts 10.veebr 14.veebr 18.veebr 22.veebr 26.veebr 18.mrts 2.mrts 2.veebr 6.veebr 6.mrts

Joonis 10. Halliste je veetase (cm) le lokaalse 0 Riisa veemtepostil 1. jaan.20. mrts, 2011. Graafikult on nha sulaperioodidele 8.11. jaanuaril, 17.19. jaanuaril ja 1.8. veebruaril jrgnenud veetaseme tus. Kuid sulaperioodide vahel sadas lund juurde ja kokkuvttes lumikate akumuleeris vihmavett, tihenes ja lisanduv lumi kokku suurendasid tunduvalt lume veevaru (tabel 6). Eriti suureks lks lumeveevaru Vike-Maarjas. Kui 2009/2010. aasta talve Eesti lumepaksuse rekord 78 cm registreeriti 24. veebruaril Alajel ning 24. ja 25. veebruaril Jhvis, siis 2010/2011. lumepaksuse rekordiks registreeriti 82 cm Jhvis 12. mrtsil 2011 (EMHI veebilehe info). Tabel 4. Lume paksus Eestis 2010. ja 2011. aastal.

Mtekoht 2010

Lume paksus (cm) 2011

20.03. 20.01. 31.01. 10.02. 20.02. 10.03. 15.03. 20.03. Jgeva Jhvi Kuusiku Lne-Nigula Massumisa Narva-Jesuu Tartu-Travere 47 66 42 34 44 61 37 29 46 41 45 55 51 53 59 41 34 50 53 45 52 63 47 30 41 58 40 53 61 46 35 43 58 42 39 60 41 55 70 44 53 63 42 27 36 54 38 54 66 42 29 38 58 40

25

Tiirikoja Tooma Tri Valga Viljandi Vike-Maarja Vru Keskmine

45 49 49 41 48 52 28 46

42 35 46 40 43 50 32 43

46 46 48 43 46 58 39 48

51 49 54 39 41 62 34 47

47 46 53 40 47 63 41 48

43 45 51 39 44 59 35 48

40

38 40

51 36 43 59 30 44

50 39 44 61 31 45

Tabel 5. Lume tihedus Eestis 2010. ja 2011. aastal. Mtekoht 2010 Lume tihedus (g/cm3) 2011

20.03. 20.01. 31.01. 10.02. 20.02. 10.03. 15.03. 20.03. Jgeva Jhvi Kuusiku Lne-Nigula Massumisa Narva-Jesuu Tartu-Travere Tiirikoja Tooma Tri Valga Viljandi Vike-Maarja Vru Keskmine 0,31 0,31 0,30 0,29 0,29 0,27 0,44 0,22 0,26 0,28 0,26 0,28 0,28 0,31 0,29 0,31 0,28 0,23 0,26 0,27 0,30 0,30 0,27 0,27 0,30 0,24 0,27 0,26 0,28 0,29 0,29 0,28 0,32 0,25 0,26 0,28 0,28 0,23 0,32 0,27 0,25 0,32 0,29 0,28 0,31 0,30 0,28 0,36 0,29 0,25 0,33 0,27 0,29 0,33 0,29 0,29 0,40 0,32 0,31 0,31 0,30 0,31 0,33 0,28 0,26 0,32 0,28 0,31 0,33 0,30 0,27 0,36 0,31 0,31 0,29 0,31 0,35 0,30 0,27 0,36 0,32 0,30 0,34 0,33 0,32 0,36 0,33 0,32 0,31 0,30 0,33 0,32 0,33 0,32 0,33 0,33 0,30 0,38 0,31 0,32 0,33 0,39 0,33 0,34 0,35 0,35 0,31 0,32 0,40 0,39 0,30 0,37 0,34 0,31 0,32 0,37 0,34

26

Tabel 6. 2010. ja 2011. aasta lumeveevaru vrdlus. Tumedas kirjas arvud thistavad olukorda, kui 2011. aasta veevaru on letanud 2011. aasta veevaru.

Mtekoht 2010 20.03. Jgeva Jhvi Kuusiku Lne-Nigula Massumisa Narva-Jesuu TartuTravere Tiirikoja Tooma Tri Valga Viljandi Vike-Maarja Vru keskmine 163 99 127 137 107 134 146 89 134 117 113 105 137 108 116 150 77 117 126 129 105 154 117 115 186 113 134 146 205 126 99 128 165 90 128 94 20.01. 143 143 31.01. 154 171 115 109 125 138

Veevaru (mm) 2011 10.02. 161 189 132 108 119 145 20.02. 164 183 143 116 120 151 113 186 10.03. 176 231 141 15.03. 175 208 126 104 112 173 20.03. 178 224 147 102 118 186

132 138 142 178 113 119 248 109 145

134 132 143 175 120 127 227 127 147

144 129 122 184 125 132 201 116 154

125 156

160 148 120

184 119 138 183 90 145

185 133 136 195 115 153

Prast 10. mrtsi saabunud soojade pikeseliste pevade ajal hakkas lumeveevaru vhenema. Ajaloost on vhe niteid, et sellisele lumerohkele talvele ei jrgne suur uputust. Nn le saapasre lumi oli ka niteks talvedel 1986/1987 ja 1995/1996 kui sujuvad kevaded suutsid lume ilma suurema uputuseta ra kaotada. Samas eelmise sajandi suurimatele uputustele kevadel 1922, 1924, 1926, 1931, 1932, 1956 eelnesid sarnase kestuse ja lume hulgaga talved. T fsika instituudi vanemteadur Marko Kaasik prognoosis 14. mrtsil 2011 oma kodulehekljel (www. physic.ut.ee/~mkaasik), Lumikatte veevaru on saavutanud enamikus Eesti kohtades mdunud aasta maksimumi (Phja-Eestis 150250 mm, luna pool 100150

27

mm), kuid mrtsis on veel lisa oodata. Kui sulamine peaks toimuma jrsult, on Phja-Eestist vee saavatel jgedel oodata rekordilist suurvett. Veebruaris valitsenud krgrhuala taandub lunasse ja Phja-Atlandi madalrhkkonnad vtavad Skandinaavias vimust. Seetttu on ilm Eestis suhteliselt pehme, kuid keskmisest mrtsist pilvisem ja sajusem. Suurt sula siiski kuu esimesel poolel oodata ei ole, lrtsised sulailmad vahelduvad mdukate klmalainetega ning lumikate saab veelgi lisa. Arvatavasti hakkab lumi sulama normaalsel ajal mrtsi viimasel dekaadil" (Kaasik, 2011). 2010/2011. aasta talvel tekkinud j ja lumi olid hiljem suureks takistuseks Soomaal veematkade korraldamisel suurvee ajal. Lumi oli mitmete sulade ja sajuperioodide vaheldumise tttu tihenenud. Samas selle kiiremaks sulamiseks oleks vaja olnud rohkem sooja vi vihma kui vhema lumega 2010. aasta varakevadel. Nii tekkiski olukord, et vaatamata suuremale lume hulgale ei tulnud 2011. aasta leujutus suurem kui 2010. aastal ja isegi peale leujutusvee raminekut oli kraavides ja metsades nha sulamata lund ja jd.

3.2. Viienda aastaaja klastajad

Klastustrendide vljatoomiseks on analsitud erinevate aastate samu kuid. Vaadeldud on ajaperioodi 2002 2011, kuna sellest perioodist on saadaval klastajate arvud kuude likes, puudu olid vaid andmed 2008. aasta jaanuari, veebruari ja mrtsi kohta. Vaadeldaval ajaperioodil esinesid suurimad leujutused jrgnevatel kuudel (alates suurimast): aprill 2011, aprill 2010, veebruar 2002, jaanuar 2005, mrts (aprill) 2004, aprill 2009 ja detsember 2008. Seetttu on vrdluseks vetud kuud jaanuar, veebruar, mrts, aprill ja detsember. Vtame vaatluse alla aasta esimese kuu jaanuari. Jooniselt 11 vib theldada, et 2005. aasta jaanuaris ei ole olnud rohkem klastajaid kui ilma leujutuseta 2006. ja 2007. aastal. Kuid samas kuus oli ka kuulus jaanuaritormijrgne leujutus Prnus, mis vis Soomaa leujutusest suurem tmbemagnet olla. Lisaks olid paljud kohad Eestis ilma elektrivooluta, teed olid tormi poolt murtud puid tis inimestel oli muud muret kllaga. Nii nhtubki jooniselt klastajate suurem arv aastatel 2006 ja 2007.

28

400 350 300 250 2005 200 150 2002 100 50 0 2004 2003 2009 2010 2011 2006 2007

Joonis 11. Soomaa klastuskeskuse klastajate arv jaanuaris aastail 20022011 (leujutus jaanuaris 2005 nn jaanuaritormi ajal).

Veebruarikuudest oli suur leujutus 2002. aastal ja see vljendub ka ilmekalt joonisel 12. Tavaliselt veebruarikuus palju klastajaid ei ole.

400 2002 350 300 2007 250 200 2011 150 100 50 0 2003 2004 2005 2006 2009 2010

Joonis 12. Soomaa klastuskeskuse klastajate arv veebruaris aastail 20022011 (leujutus 2002. aastal).

Selgelt tuleb esile klastatavuse tus tavaprasest varem alanud suurvee korral, nagu juhtus 2004. aasta mrtsis, mil klastajate arv tusis tavaprasega vrreldes neljakordseks (joonis 13).

29

900 2004 800 700 600 500 400 300 200 100 0 2002 2003 2006 2005 2007 2010 2009 2011

Joonis 13. Soomaa klastuskeskuse klastajate arv mrtsis aastail 20022011 (leujutus 2004. aastal). Jrgnevaks vtame vrdluseks aprilli kuu, mil esineb suurvesi kige sagedamini (joonis 14). Siin on eristuv tendents klastajate arvu tusule suuremate leujutuste aastatel. 2004. aasta aprilli suurem klastajate arv tuleneb sellest, et mrtsis alanud suurvee periood ulatus ka aprilli algusesse. Lisaks vib veel jreldada, et mida suurem vesi, seda suurem klastajate arv (2010, 2011). Suurvesi oli vikese ulatusega aastatel 2002, 2003, 2005 ja 2008.

1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2002 2003 2005 2004 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Joonis 14. Soomaa klastuskeskuse klastajate arv aprillis aastatel 20022011 (krgema veetasemega suurveed aastatel 2004, 2009, 2010 ja 2011).

30

Suurem leujutus oli vaadeldaval perioodil 2008. aasta detsembris, mis kajastus ka klastajate arvu tusus (joonis 15). 2003. aasta suurt klastatavust ei nnestunud vlja selgitada.

350 300 250 2007 200 2005 150 2004 100 50 0 2002 2006 2009 2010

2003

2008

Joonis 15. Soomaa klastuskeskuse klastajate arv detsembris aastatel 20022010 (leujutus 2008. aastal jrgnes nn kahepevasele novembri lumetormile). Vrreldes leujutuskuude klastajate arvu (joonised 11 15) Soomaa klastuskeskuse aastase ldklastajate arvuga (joonis 16) selgub, et mnel aastal vivad leujutust vaatama tulnud inimesed moodustada thtsa osa aasta klastajatest ja seetttu on leujutuste aeg turismiettevtetele oluline aastases kibes eriti kevadise suurvee ajal. Aprillis 2010 moodustas klastajate arv 17% kogu aastasest klastusest. Mrkusena peab arvestama, et vga suurte ujutuste ajal on klastuskeskuseni ps avatud vaid hest suunast kolme asemel ja paljud klastajad jvad ilmselt n teisele poole vett. Viimane vide lubab oletada, et klastajate arv vib-olla 2010. ja 2011. aasta aprillikuu kohta kuni 2 korda suurem (joonis 14). Ehkki Soomaal esineb erinevaid leujutusi, tuleb klastaja ikkagi vaatama eelkige suuri leujutusi, mida viiendaks aastaajaks klbab nimetada. Lhemaid leujutusi vib olla aastas isegi mitu, kuid nende lhiajalisus ei leia nii kiiresti kajastust ja klastajad ei jua igeks ajaks kohale.

31

14000 13000 12000 11000 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2002 2003

2004 2005

2006

2007 2008

2009

2010

Joonis 16. Soomaa klastuskeskuse klastajate arv aastatel 2002 2010.

Kuna 2010. aasta suur leujutus ratas palju thelepanu ja potentsiaalsed kliendid hakkasid juba jaanuaris suurvee vastu huvi tundma, korraldas Soomaa turismiettevte soomaa.com 2011. aastal juba mitmendat korda ennustusvistluse, kus vis pakkuda vimalikult tpset suurima leujutuse (krgeima veetaseme) kuupeva ja veekrguse Riisa veemtepostil. (joonis 17). Ennustajate sekka kirjutasid kommentaare ka professionaalsemad ennustajad: "Varasemate leujutuste aegridu uurides osutub, et viimase 85 aasta jooksul on veetase le 4 meetri kndinud 16 korral. Neist 16 korrast 8 on maksimum olnud ajavahemikus 1.10. aprill, 2 korral on maksimum saabunud enne 1. aprilli ja 6 korral prast 10. aprilli. Vaadates, kui tsiselt praegu Lnemeri js on, arvaks, et kevad tuleb sel aastal pigem hiljem, aga ilma ennustamise juures on alati X-faktor tpset pakkumist on varakult vga raske teha, seega mine tea:-)" (K. Voormansik). leujutuste eel ja ajal teevad paljud inimesed Soomaale nn pasiivklastust, jlgides toimuvat veebikeskkondadest. Seetttu hakkavad turismiettevtted veebileheklgedel juba varakult edastama teavet ja laadima les videosid saabuvast leujutusest.

32

6,00 5,00 veetase m 4,00 3,00 2,00 1,00 soomaa.com ennustusvistluse pakutud suurvee tipp

0,00 6.veebr 16.veebr 26.veebr 8.mrts 18.mrts 28.mrts kuupev

7.apr

17.apr

27.apr

7.mai

Joonis 17. Soomaa.com 2011. aasta suurvee ennustusvistlus. Keskmise tulemusena ennustusvistluse lppedes pidanuks leujutuse tipp Riisal saabuma 3. aprillil ja veekrguseks olnuks 4,55 meetrit (tegelikult saavutas vesi 12. aprillil taseme 4,82 m).

3.3. Metsatrassi mrkimine ja kasutus

Seoses metsatrassi planeerimisega 2010. aastal sai les mrgitud ka ajaperiood, millal selle kasutamine oleks olnud praktiline. Selleks oli periood 2. aprillist kuni 10. aprillini 2010 (autori matkapevik) s.t. kogu selle aja segas j alates leojalt mda Tramaa jge edasi sitmist. Samas oli sel perioodil tegu kige krgema veetasemega vesi oli vhemalt le 393 cm taseme Riisa veemtepostil (tabel 1) ja metsas oli samal ajal piisavalt vett. Soomaa leujutusala kaardistamise abil leidis T doktorant Kaupo Voormansik, et suurel Krtsi-Tramaa Karuskose Riisa vahelisel alal on ainult ks kuiv saar (joonis 18). Metsatrassi planeerides sitis ning jalutas autor oletatava piirkonna lbi ja radaripildi igsusele sai kinnitus leitud. Ilmselt samast kohast on ka juttu Urmas Haua elektroonilises ksikirjas: Kord suurvee ajal aetud Karuskose metsavahi loomad krgema pnta peale, umbes kilomeeter kodust. Lpsjad kinud sinna lootsikuga. Vra koha ja klma tttu tulnud loomad lpsjatele jrele lauda juurde. Nad aetud suveaeda, kuid sealgi vesi. Varsti linud loomad omal algatusel pntale tagasi. Maksimumveetaseme ajal kis autor 2010. aastal seda kohta pildistamas.

33

Joonis 18. Autor Murru talukoha juures 6. aprillil 2010 (vasakul) ja Murru saare asukoht (paremal punase punktiirjoonega). Foto: A.A. Martsoo, kaart K. Voormansik. Metsatrassi thistamine toimus 2011. aasta mrtsikuus. Selleks sai siduda riidest ligatud vrvilised ribad puutvedele vimalikult krgele, et need prast suurvee alla ei jks. Lund oli metsas 50 70 cm. Suurvee saabudes toimus trassil ndalajagu tihe kahesuunaline kanuu- ja sstaliiklus vahemikus 15. aprill 21. aprill, philiselt kasutasid seda kanuuettevtted, kelle matkade alguspunktiks oli Krtsi Tramaa (autori hinnang). Infot metsatrassi kohta ksisid ettevtjad ise autori kest. Peale suurvee turismihooaja lppu sai saadetud ksitluslehed metsatrassi kohta 8-le Soomaal veematku teinud ettevtetele, millest tagasi saadeti neli (lisa 4). Aivar Ruukel (Karuskose O-st) kirjutas: Lhidalt arvati, et vga vinge! Indrek Herman (veematkad O-st) vastas: Nii kaua, kui vett jtkus, me su trassi ka kasutasime. See oli nii meile endale kui klientidele fantastiline elamus! Saan kasutada ainult livrdeid. See oli isegi hea, et kohati oli neid lippe pris keeruline leida. Asi oli sedasi veidi pnevam. Minu arust tegid valmis he paganama hea trassi! Vastas ka ettevtja, kelle kliendid seda rada ei kasutanud: Peeter Lina (Ahjamatkad O-st): Oleme metsatrassi kohta palju positiivset kuulnud. Kahjuks meie kliendid ja matkajuhid sel kevadel metsatrassile ei judnud. Ilmselt on see sobilik eelkige Tramaalt matka alustanuile.

Meie grupid alustasid ja lpetasid sel aastal Riisal. Kindlasti soovime tutvuda ka knealuse teekonnaga jrgnevatel aastatel. Metsatrassi kasutasid juhuslikult ka iseseisvalt matkajad. ks matkajatest pakkus autorile oma blogi lugeda: htul sitsime ise Karuskosele ja metsa mrgitud matkarada on ikka unustamatu elamus (Algis mrkis talvel lumertsadelt!). Vib olla ka htuse valguse prast, aga olemine oli nii ebareaalne, et vahel tundus, et tavaline ajusse programmeeritud ruumitaju on titsa sassis. Sest vesi oli tume ja peegeldas, nii et pris-puu lpust ja peegelduse-puu algusest ei saanud aru, kui hoolega ei vaadanud, aga kuis sa saad hoolega vaadata, kui igal pool on nii huvitav ja ilus. Ja siis sidadki puude vahel, mis ulatuvad les ja alla, vahepeal kuusikus - Styxi jgi viks selline olla: ilus, vaikne, must ja salaprane -, mis ju alati veel natuke pimedam kui mujal, vahepeal lagedamal, ja ei saa enam arugi,kus sa just tpselt oled. Vrratu...(Kttesaadav: klastatud 20.04.2011). Kuna muid thistatud radu suurveematka tarbeks Soomaal ei olnud, sattus osa inimesi uuele thistatud metsatrassile, kuna lindid ratasid thelepanu. Sellest kirjutas Indrek Haas Jesuu Jematkad O-st: Sellest trassist olime teadlikud ja sattusime mnelgi korral neid thiseid mrkama, aga seda otsa paraku ei sitnud. Mned paadid, mis grupil eest ra kihutasid sattusid paaril korral ilmselt mne teise seltskonna sabas ka sellele metsamarsruudile, kui prast nad les leidsime, siis oli tagasiside ldiselt positiivne, aga midagi konkreetset ei oska praegu enam paraku kll esile tuua. Meie enda peamine marsruut suurvee krgaja teisel ndalavahetusel kulges Meiekoselt (sealt teerse mnni juurest) mda Raudnat les Tramaa jeni ja mda Tramaa je sngi ja luhtasid rahvuspargi klastuskeskuseni Krtsi-Tramaal ja siis sama teed pidi tagasi Meiekosele. Eksimisi tuleb iseseisvalt paadiretke ette vtnutel suurvee ajal tihti ette. Phjuseks on ilmselt enamasti kaardi puudumine vi kehvasti arusaadav kaart. Kige hlpsamini teostatavad ja arusaadavad on autori arvates ortofoto baasil koostatud kaardid (joonis 19). Nimelt on ortofotol metsased alad ja lagedad alad hsti eristatavad. Tavalisele maanteekaardile mrgitud teid, jesnge jm on suurvee ajal keeruline tuvastada. Ortofotol on nha luhaala orienteeruvad piirid, mida on vimalik krvutada vee peal olles mbritsevaga. Olulisteks orientiirideks on muidugi majad, sillad, viidad jm, millele viks matkajale kaasa antaval kaardil osutada. http://urknurk.blogspot.com/2011/04/viies-aastaaeg-soomaal.html,

35

Riisa (Meiekose) Karuskose

Rippsild Raudna jgi 350 cm Riisa vmp Raudna jgi

Tramaa jgi

385 cm Riisa vmp

leoja KrtsiTramaa

1 km

Joonis 19. Kaart kanuumatkadeks Krtsi-Tramaa leoja Karuskose Riisa piirkonnas ajaks, mil jgedel on veel palju jtakistusi. Helesinine trassid kulgevad mda maanteid, kraave ja avatud luhaalasid. Punane ja lilla thistatud metsatrassi osad minimaalse veetasemega Riisa veemtepostil, millest alates on need lbitavad, sinine katkendjoon Tramaa ja Raudna jeligud, mis vabanevad j alt hiljem. Ettevtjatelt ja matkajatelt saadud tagasiside kokkuvtteks saab elda, et lisaks sellele, et metsas thistatud paadirada aitab jga kaetud jelike vltida, on see ka klastajatele atraktiivne ja eriline. Peale suurvee taandumist thistas autor sinise vrviga trassil puutvedele kinnitunud okkarngaste krgusele ligikaudse maksimumveetaseme. Sama trassi oleks vimalik muuta ka suviseks matkarajaks, kus saaks kia jalgsi leujutusvlisel ajal ja nha, kui krgele vesi ulatus.

36

3.4. leujutuste tagajrjed

Peale kevadisi leujutusi kannatab Soomaal turismi infrastruktuur, tavaliselt on vajanud remonti laialiujunud vi lagunenud laudteed. Klastuskeskuse krval asub 2 km pikkune Koprarada, mida matkajad leujutuste ajal lbida proovivad. Raja madalamaid like on mberehituste kigus krgemaks ehitatud, kuid suuremate leujutuste ajal on need ikkagi sgaval vee all (joonis 20). Samas vga suurte leujutuste ajal on rada peaaegu tervikuna vee all ja veetase ulatub ksipuuni vi le selle (aastatel 2010, 2011).

Joonis 20. Kopraraja mned ligud on tihti leujutusvee all Tamme puhkekoht 5. aprillil 2009 (vasakul); matkajad proovivad lbida rada mda ksipuud 10. aprillil 2009 (paremal). Kige rohkem on kannatanud Soomaa matkaradadest Ingatsi matkarada, tpsemalt selle esimene kilomeeter laudteed. 2001. aastal valminuna on see lik vajanud remonti ja mberehitusi prast leujutusi aastatel 2002, 2004, 2005, 2010 ja 2011. Raja tagasi paigaldust on tehtud ka talgute korras nii kasutati 2010. aastal Praxise ttajaid ja Paikuse politseikooli kadette kahjustatud 1 km pikkuse laudteeligu taastamisel (joonis 21, lisa 2). 2008. aasta renoveerimise kigus kinnitati laudtee meetripikkustele maasse paigaldatud postidele, et vesi seda ra ei nihutaks. Arvestati aastatel 2002 2005 saadud leujutuskogemusi, kuid 2010. ja 2011. aasta suurvete tase oli tunduvalt krgem ja sai mlemal korral uuest konstruktsioonist jagu.

37

Joonis 21. Prast leujutust kahjustatud Ingatsi matkarada 18. aprillil 2010 (vasakul, foto: A. A. Martsoo) ja seda remontinud Praxise talgulised Teeme ra 2010 raames 1. mail 2010. Soomaal on kokku 12 matkarada ja 22 lkkekohta, nendest vaid paaril matkarajal (Riisa ja Hpassaare) ja kahel lkkekohal (Ruunaraipe ja Hpassaare) puudub leujutusoht (tabel 7 8). Tabelite andmed on vlja toodud seisuga 01.06.2011. Tabel 7. leujutuse ulatus Soomaa matkaradadel 2010. ja 2011. aasta suurvee ajal. Matkarada
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 13 14 15

Hpassaare pperada Ingatsi pperada* Koprarada** Kuuraniidu pperada*** Lemmje keelemetsa pperada** Meiekose pperada** Riisa pperada Oksa krtsi rada**** Oksa kni rada** Toonoja matkarada Tramaa puisniidu matkarada rdi jrve pperada Pauna kultuurilooline matkarada leoja Karuskose matkarada Psma laane pperada Kuresoo matkarada

leujutatud likude pikkus (km) 0,0 1,6 peaaegu tervikuna 1,6 0,6 tervikuna 6,6 tervikuna 2,8 0,0 tervikuna 0,8 tervikuna 0,2 juurdeps le Toonoja 1,4 juurdeps 0,2 + 0,4 tervikuna 2,0 1,0 enamuses osaliselt: ojakohad jm

Raja pikkus (km) 4,0 3,0 1,8 0,8 6,6 2,8 4,8 0,8 0,2 4,6 2,2 1,3 2,0 2,0

* Suurveekahjude tttu osaliselt suletud; ** Suurveekahjud likvideeritud; *** Suurvee- ja tormikahjude tttu suletud; **** Suurveekahjude tttu osa rajast (laudteelik) likvideeritud; rada hooldab Soomaa Sprade Selts; Ei ole praegu RMK veebilehel radadena kirjas; Planeeritavad rajad; Radade pikkused ilma maanteelikudeta

38

Tabel 8. Soomaa laagriplatside leujutamine 2010. ja 2011. aasta suurvee ajal.

Laagriplats (lkkekoht) Hpassaare Karuskose metsavahi Kuuraniidu Krtsi-Tramaa I Krtsi-Tramaa II Lemmje keelemetsa Lti Meiekose Tamme Meiekose Saarte Meiekose rajal: Abaja, leoja, Muinaskla ja Kalameeste 14 Mulgi heinamaa 15-18 Oksal: Krtsi, Kni, Silla ja Torni 19 Ruunaraipe 20 Toonoja Mardi 21 Tramaa puisniidu 22 rdi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10-13

Oli le ujutatud, jah/ei ei jah ei, kuid juurdeps jah jah jah jah ei, ainult vlikimla jah jah jah jah jah, (Torni ei, kuid juurdeps jah) ei, kuid juurdeps Tohvri poolt jah ei, kuid juurdeps le Toonoja oja jah jah jah

Peale 2010. aasta leujutuse kogemust, kui osa Soomaa laagriplatside inventarist kaugele minema ujus, ankurdas RMK loodushoiuosakond maasse rammitavate V-kujuliste metallankrutega kogu inventari maa klge ja peale 2011. aasta analoogset uputust ji kik alles. Samamoodi vajaks edaspidi korralikku ankurdamist ka laudteede konstruktsioonid. Kui tavaliselt kahjustavad kevadised uputused matkaradu, siis aeg-ajalt juhtub seda ka teistel aastaaegadel. Suviti ujus tihti Oksa krtsi raja laudteeosa (tabel 7). Perioodil 20082011 olid suuremad leujutused suvel aastatel 1998, 2004 ja 2008. Vga vihmarohke oli 2004. aasta suvi. le Eesti esinesid suured leujutused, pllusaagi ikaldused ning teetammid olid vee poolt ra uhutud. Kevad oli kuni mai lpuni kuiv. Juuni alguses tekkis paiguti pud, mistttu taimed kolletusid ja nrbusid. Alates 8. juunist lks sajule. Juunis sadas idapoolses Eestis paiguti ligi kolm korda rohkem kui tavaliselt. Juulis sadas rohkesti kuu alguses ja lpus ning tekkisid ulatuslikud leujutused Loode-Eestis, samas aga sai Kagu-Eesti vihma tavalisest vhem. Koristusperioodil augustis ja septembris oli samuti sajune [---] (EMHI, 2004).

39

Sama aasta suvel-sgisel olid Ingatsi matkaraja esimesed paarsada meetrit laudteed korduvalt vee all. Selle phjuseks ei olnud tollal mitte jelt lhtuv leujutusvesi, vaid Kuresoost ja rabarsest metsast je poole valguv ning Karuskose teetammi taha pidama jnud vesi. Suvised leujutused phjustavad palju muret Soomaal heinatdel. Niteks 2008. aasta 6. augustil kirjutab Merlin Kruuse Eesti Pevalehes: Riikliku looduskaitsekeskuse PrnuViljandi regiooni seire- ja teadust spetsialist Gunnar Sein rkis, et leujutus rikub heinamaid kapitaalselt. Kas heina annab psta, sltub sellest, kui kiiresti vesi pealt ra saab. Kui tuleb veel takka, siis vib tnavuse heinateo lpetatuks lugeda. Kui sademeid juurde ei tule, siis saab midagi sellest heinaloost ehk taastada. Mned vast ritavad midagi teha," arvas ta. Sein selgitas, et hein tuleb ra koristada niikuinii, kuna seda nuavad toetusreeglid. "Seda snnikut aga loomadele ette ei pane. Kui hein kuivab nii ra, et see mdanema ei lhe, siis saab seda ka loomadele anda, kuid see pole nii vrtuslik. Kraavidel on meeletu-meeletu ujutus, sellistes kohtades, kus ma kunagi pole uputust ninud," lausus Sein. sna tavalised on Soomaal maanteede kahjustused. Phimaanteede ehitus viidi lpule 1970ndatel, hiljem on neid uuendatud ja nende pinda on tstetud. Suurem teelaiendus ja pinna tstmine veti ette 2001. aastal Kildu-Tramaa teel. Sama aasta sgisel hakkas leujutus teed uputama ja kohalik ajalehe Sakala 15. novembri number kirjutas Kuusekra talu peremehe Indrek Heina arvamusest teehituse kohta: Varem sai vesi le tee voolata, aga nd tehti see nii krgeks, et tahavad mind ra uputada. Sama tee uppus lausaliselt pikkade likude kaupa 2010. aastal. Aivar Aotht kirjutas 6. aprillil 2010 ajalehes Sakala: Lne regionaalse maanteeameti ehitusosakonna peaspetsialist Allan Allik tles esmaspeval, et Viljandimaal on suurvee tttu viis teeliku liikluseks suletud ja veel suuremal hulgal teedel on liiklemine raskendatud. Soomaa rahvuspargist lbi viiv KilduTramaa tee on seitsmendast kilomeetrist kuni lpuni kohati vee all. Tavalise siduautoga sealt lbi ei pse, tdes Allik. Kui palju tee peal vett on, ma elda ei oska ei ole seda mtnud. Esimesed veetakistused KilduTramaa teel esinevad tavaliselt enna Hrma silda Lemmjel ja neid on mitmeid kuni tee ristumiseni Kpu Jesuu teega Tramaal. Mned ligud on peale vee alanemist isegi sidetavad, kohati lhub vesi aga teed phjalikumalt (joonis 22).

40

Joonis 22. Vesi viib pikal ligul htlase kihi teematerjali ra, jttes tee prast leujutust mingil mral lbitavaks: Oksa lhistel KilduTramaa tee 9. km 15. aprillil 2009 (vasakul, foto: A.A. Martsoo); vesi lhub ra teekatte kuni tee mulde alla laotud palkide paljandumiseni: vesi teel Kra risti lhedal (KilduTramaa maantee 17. km) 18. aprillil 2010 (paremal, foto: A. Ruukel).

Kige rohkem lhub vesi KilduTramaa maanteed Soomaa keskuse lhistel nn Tramaa truubil, kus leujutav Tramaa jgi ei taha teealustesse truupidesse ra mahtuda. Lisaks teedele jvad madalamate veetasemetega vette talude mitmed krvalhooned, kuid krgemate veetasemete korral tungib vesi elumajade esimesele korrusele. Vee sgavuse mttes upuvad tnapeval Soomaal kige rohkem Riisa Ranto ja Karuskose turismitalu (joonis 23), aga ka Karuskose endine metsavahitalu. Tihti jvad veest mbritsetuks Sonni, Tammearu ja Lti talu (Tipul). Viimasel silib siiski teedpidi vljaps. Pauna ja Venesauna talude mber oli 2011. aastal ka sgav vesi. Vesi likab mnikord ka juurdepsu Hoolmiku, Kasti, Klliaru, Kangru, Aru ja Jaagussaare taludeni Riisal. leujutuse puhul on tulnud loomi psta Kuusekra talus (Sandral) ja Kangru talus (Riisal). Kuusekra talu lhedal olevale sillale le Raudna je viivad kahelt poolt krged maanteetammid, kuhu peremees Indrek Hein 2010. aasta kogemust arvestades oma oti mgiveised 2011. aastal juba varemalt talvel paigutas. lejnud koduloomad jid lauta ja nende jaoks tuli suurvee ajal laudapranda pinda jrjepidevalt tsta nii 2010. kui 2011. aastal.

41

Joonis 23. Karuskose talu elumaja 6. aprillil 2010. aastal, vett on toas le poole meetri, kahepoolsed tagauksed vimaldavad paadiga koridori siseneda, kust lheb trepp teisele korrusele (vasakul); Riisa Ranto 4. aprillil 2010. aastal (paremal). Looduses esinevaid kahjusid ei ole Soomaal uuritud. Visuaalsel vaatlusel aastatel 2010 ja 2011 oli nha, et isegi paljud koprapesad olid vee all. Koprad tulid oma tavaprastest liikumisteedest kaugele ja nrisid mnes paigas puid hsti krgelt. Krgusrekordit vrinuks ilmselt Ingatsi matkaraja krvalt haavapuud langetama asunud kobras (joonis 24).

Joonis 24. Kopra nritud puu Ingatsi matkaraja res 30. aprillil 2011. aastal. Foto: S. Martsoo.

Veeimetajatel avanebki suurvee ajal vimalus leida uusi elupaiku, uuendada tutvusi. Vikesemtmelised, mikroskoopilised vee-elanikud kanduvad veevooluga kaasa, kuid suures veemllus nii-elda kaovad ksteisel silmist. Vahepealse suurusega veeloomadest kasutavad niteks putukad hoolsalt uusi veevlju, nende paljunemine nnestub hsti, ka sskedel. Vee-kossteemide tugevust (vastupidavust mjutustele, reostusele) iseloomustab hulk nitajaid, teiste seas vee hulk. Mida suurem see on, seda tugevam on kossteem. Mida rohkem vett, seda viksem tenosus veeitsenguteks, seda htlasemalt jaotub toitesoolade koormus kasvuperioodiks, seda suurem on hapnikuvaru ka eelseisvaks talveks (Ott, 2009). Krgest veetasemest on praktilist kasu olnud lisaks veematkadel ka Soomaa ehitustdel: suurvee abil on niteks transporditud ehitusmaterjali. Kuresoos Toonoja rabasaarel asuva sauna katuse renoveerimiseks on Soomaa ajaloos sinna kaks korda katuselaaste viidud. Esimene kord oli seda vimalik teha 1998. aasta suvel-sgisel, kui vihmase suve ja sgise tttu oli jgede veetase krge. Sidetav on oja vaid krge veetasemega. Autori enda n. esimene leujutusmatka kogemus prinebki 1998. aasta 26. augustist, mil kanuuga rabasaarel seenel kis. Enne seda oli sama oja pidi Toonojal asuva Mardi talu sauna katuse taastamiseks uued laastud sinna viinud Ants Soor. Autor ise sai sama td korrata 10 aastat hiljem, 1998. aasta hilissgisel, kui sauna katus vajas uuesti taastamist vahepeal toimunud plengu tttu. Vesi tusis tookord krgele novembrikuu lpus lumetormiga sadanud lume sulamise tttu. leujutuste kahjude kohta on Euroopa Liidus vlja antud leujutusdirektiiv (2007/60/E), mis ksitleb leujutusriskide hindamist ja maandamist eesmrgiga kaitsta inimesi, vara ning majandustegevust leujutustega kaasnevate ohtude eest. leujutusdirektiivi nuete kohaselt tuleb igal EL liikmesriigil oma inimeste kaitsmiseks viia lbi hiljemalt detsembriks 2011 leujutusriskide esialgne hindamine, mis peab selgitama kik piirkonnad, kus leujutusoht vib tekkida. Aastaks 2013 peavad kik riigid avalikustama kaardid leujutusohtude ja leujutusriskide kohta. Kaardid peavad kirjeldama leujutusohu piirkondi ning vimalikke riske ja kahjusid. Hiljemalt aastaks 2015 peavad kik riigid kehtestama leujutusriskide maandamise kavad, kus on ette nhtud abinud riskide ennetamiseks ning valmisoleku tagamiseks. leujutusi peetakse Eestis tavaliseks nhtuseks. Euroopa Liidu uusliikmete ja Balkani riikide Bulgaaria ja Rumeenia hinnangud leujutuste ohtlikkusest nitavad, et riigid, kus 199798 ja 2003. aasta leujutused phjustasid suuri kahjusid, hindasid leujutusriske krgemalt, kui riigid, mis on seniste leujutuste tttu vhem kannatada saanud. Eriti krgeks hindasid leujutustega kaasnevaid riske Ungari ja Rumeenia, kellele jrgnesid Slovakkia,

43

Tehhi Vabariik ja Bulgaaria. Kige vhem ngid leujutustes ohtu Eesti ja Leedu (Mugra, Sults, 2010). Eestis on olulise leujutusohuga rannikualad Prnu lahe rsed piirkonnad, Haapsalu lahe rannikualad, Saaremaa lunarannik, Hiiumaa lne- ja lunarannik jt. Soomaad, Alam-Pedjat, Kasarit jt regulaarselt leujutatavaid alasid ohtlike potentsiaalsete leujutusalade hulka ei loeta. Ehkki leujutused on Eestis tingitud tavaliselt lume sulamisest vi vihmasadudest, esineb leujutusi ka tormi tttu. Eesti suuremad tormi tekitatud leujutused leidsid aset 9. jaanuaril 2005. aastal ja 8. augustil 1967. aastal, mil kannatasid eriti Prnu, Haapsalu ja Kuressaare. Prnus, kus veetase tusis vastavalt 2,9 ja 2,5 meetrit le graafiku nullpunkti, vis tnavatel sita paadiga. 2005. aastast prinevaid pilte kasutatakse edukalt niteks Prnu reklaamimiseks erinevates majutus- ja toitlustusasutustes. Kesoleva uurimuse autor on Soomaal giiditd tehes kohanud fenomeni, et Prnu majutusasutusest saabunud klastajad seostavad Prnu ja Soomaa leujutusi hel ja samal phjusel tekkinud nhtuseks.

3.5. leujutuste krgtasemete thistamine.

leujutuste krgtasemete fikseerimiseks paigaldas autor eelnevalt alapeatkis 2.5. kirjeldatud viisil veetasemesilte. ksikud sildid olid autori poolt varasemalt paigaldatud 2009. aastal Kopra- ja Ingatsi rajale. Kopraraja ht laudteeliku katab ka madalam leujutus, seetttu tuli 2009. aastal paigaldada sinna kolm silti, kui oli lisaks kevadisele suurveele kaks sgisest uputust. 2010. aasta suurveejrgselt mrgistas autor veetasemeid matkaradadel kogu nende ulatuses, et hiljem oleks vimalik nidata, kui erinev vib veetase samas piirkonnas olla. 2011. aasta suurvesi oli eelneva aastaga peaaegu sama krge ja 2010. aasta sildid said vlja vahetatud uute, topeltsiltide vastu, kus mlemad tasemed korraga krvuti peal. Sellised topeltsildid on paigaldatud Meiekose, Lemmje keelemetsa, Ingatsi ja Koprarajale (joonis 25, vasakul), lisaks Karuskose ja Karuskose metsavahi hoonetele. Riisale Kpu-Jesuu maantee rde, Krtsi-Tramaale ja Ingatsi matkaraja algusesse paigaldas autor kaugelt nhtavamad suuremad puidust sildid, kuhu on kantud esinenud suurvee aastaarv (joonis 25, paremal).

44

Joonis 25. Koprarajal laudtee kljes olevad leujutuste krgtasemeid thistavad lamineeritud sildid alates levalt: sinine 2010, oran 2011, valged 3 taset aastast 2009 (vasakul). Puidust sildid suurvett thistava aastaarvuga Kpu Jesuu maantee 28-ndal kilomeetril. Siltide vrvijaotus on erinevate aastate puhul jrgnev: aasta 2009 valge, aasta 2010 sinine, aasta 2011 oran. Kui 2009. aasta siltide paigaldamiseks sai kasutada laudteede puhul ksipuu konstruktsioone, siis 2010. ja 2011. aastate siltide puhul tuli Koprarajal ja Ingatsi rajal konstruktsiooni klge kinnitada pikemad lisapostid, kuna neil radadel kndis krgeim veetase le ksipuude. leujutustasemete mtmiseks paigaldas autor ajutised veemtepostid Krtsi-Tramaale Soomaa klastuskeskuse ja Karuskose talu juurde (joonis 26 ja joonis 27). Mlemad postid on meldud veetaseme mtmiseks vaid leujutuste ajal, sest paiknevad jest kaugemal. Soomaa klastuskeskuse juures jlgis veemteposti autor, Karuskosel aga Mart Rao. Karuskose veemteposti paigaldas autor veebikaamera alla, et see oleks ka

veebileheklgedel nhtav. Mdupostiks on maasse ankurdatud tugev terastala, mille kljes on veetasemete fikseerimiseks metalljoonlaud. Posti klge on monteeritud plekktahvlid,

millest kolm kajastavad kesoleva sajandi krgeimat ja ks eelmise sajandi oletatavalt krgeimat. 2010. ja 2011. aasta thistamiseks on kasutatud sama vrvikombinatsiooni nagu eelpool kirjeldatud siltidel. 2002. aasta krgeim veetase on le kantud laserloodi abil sauna seinal olevalt thiselt, mille kinnitas sinna Aleks Linnik. 2010. aasta krgeim tase on le

kantud krvaloleva elumaja seina pealt, kuhu autor kandis selle samal aastal. 1931. aasta krgeim tase on tuletatud Karuskose ja Riisa veemteposti veetasemete vrdlusest.

Joonis 26. Karuskose veemtepost 19. aprillil (vasakul) ja 26. mail 2011. aastal (paremal).

Joonis 27. Autor Tramaa veemteposti juures 13. aprillil 2011. aastal nitamas, kui palju ji krgvesi madalamaks eelnevast aastast (vasakpoolne foto A.A. Martsoo) ja veemtepost 30. mail 2011. aastal (parempoolne foto S. Martsoo). Osa vlitdest hlmas leujutusega seotud objektide pildistamine. Fotod Ingatsi matkaraja erinevatest kohtadest said lamineeritud ja paigaldatud vrdluseks samadesse paikadesse (joonis 27).

46

Joonis 27. Vikefotod 2010. aasta suurvee krgtasemest: Ingatsi matkaraja avastendil (vasakul) ja Karuskose endise infomaja uksel (paremal). Uksel on nha ka veekrgust thistav oran silt ja sellest krgemal asuv veest tingitud siksakjoon. Lisaks korraldasid autor ja fotograaf Sandra Urvak 2010. aasta suurveest fotonituse. Raha nituse tarbeks taotleti philiselt klastajaid teenindanud ettevtetelt. Nitust on eksponeeritud Soomaa ja Prnu klastuskeskuses. Soomaa looduskeskuse juht (endine Keskkonnaameti loodusharidusspetsialist) Triin Saluste, kes on lbi viinud hulgaliselt loodushariduslikke ekskursioone pilastele Soomaa matkaradadel, arvas paigaldatud siltide kohta: Kuna igale grupile saab rgitud lugu ka Soomaa viiendast aastaajast, siis lastel on pris raske saada aru, mida see endast kujutab. Need vrvilised sildid on vga head mrgid selleks, et saada aru, kuhu siis vesi ulatus. Mnes kohas on vimalik ka mta, kuhumaale lapsel endal see vesi oli. Kas silmad oleksid vee alt vlja paistnud vi mitte. ppevahenditeks on need sildid vga head. (Ksimus esitati meili teel lisa 3).

leujutuse kulgemise vrdlemiseks oli hea kasutada Krtsi-Tramaale ja Karuskosele paigaldatud ajutiste ja EMHI Riisa veemteposti andmeid (Joonis 28). Lisaks on joonisele lisatud Kuusekra peremehelt Indrek Heinalt saadud veetasemed pevade kohta, kui krgvesi judis ligilhedale 2010. aasta tasemele.

47

08.04.11 0 -20 -40 -60 -80

10.04.11

12.04.11

14.04.11

16.04.11

Kuusekra -100 -120 -140 -160 Tramaa Karuskose Riisa

Joonis 28. Veetasemete kik 2011. aasta suurvee ajal Soomaal Kuusekral (Raudna jel), Krtsi-Tramaal (Tramaa jel), Karuskosel (Raudna jel) ja Riisal (Halliste jel). Joonise xteljel on 0 tasemeks 2010. aasta suurvee krgtase samades kohtades.

Jooniselt on nha, et suurvee krgtase saabus kigis neljas kohas (Riisal, Karuskosel, Kuusekral, Krtsi-Tramaa) peaaegu heaegselt, samas on nha, et veetaseme kikumise amplituud on viksem Riisa veemtepostilt lesvoolu jvatel aladel. Kokkuvte 2011. aasta suurveest Soomaa erinevais paigus on tabelis 9.

Tabel 9. Maksimaalse veetaseme vahe 2011. aastal vrreldes 2010. aastaga.

Koht (jgi, andmeallikas)

2011. a. veetaseme vahe (cm) vrreldes 2010. aastaga

Kuupev

Tipu (Halliste jgi, autori hinnang) Kra talu (Raudna jgi, Elmo Vendla hinnang) Kuusekra talu (Raudna jgi, Indrek Heina hinnang) Krtsi-Tramaa (Tramaa jgi, autori veemtepost) Karuskose (Raudna jgi, autori veemtepost) Riisa (Halliste jgi, EMHI Riisa veemtepost)

+20 +15

9.04.2011 9.04.2011

-1,5

12.04.2011

-6 -10 -11,8

12.04.2011 12.04.2011 13.04.2011

48

Varem on veetasemeid les mrkinud aastatel 2001 2004 Karuskosel Aleks Linnik, kes fikseeris oma mdulatil 0- taseme suvise madalveetaseme ajal. Mdulatti enam alles ei ole, kll on aga alles tema Karuskose sauna seinale mrgitud 2002. aasta veebruarikuise leujutuse krgeim veetase, mis oli 270 cm le Linniku mrgitud 0- taseme. 2002. aasta veetaseme kandis autor laserloodiga oma uuele Karuskose veemtelatile. Lisaks on samale latile kantud 2010. ja 2011. aastate suurvee krgtasemed. Autori ja Aleks Linniku mtmisi krvutades saame vlja arvutada ligikaudsed veetaseme maksimaalsed amplituudid ja selgitada varasemad ja tulevased veetasemed Karuskose kohta lhtudes Riisa veemtepostil registreeritud andmetest (tabel 10).

Tabel 10. Autori poolt Karuskosele rajatud ajutise veemteposti veetaseme andmete vrdlus Riisa veemteposti andmetega.
KARUSKOSE 1 leujutuse krgei m veetase (cm) 343 333 270 244 6.04.2010 12.04.2011 13.02.2002 6.04.2009 0 -10 -73 -99 494 482 388 338 6.04.2010 13.04.2011 13.02.2002 6.04.2009 0 -12 -106 -156 0 0,83 0,69 0,63 2 Kuupev 3 Veetaseme vahe (cm) vrreldes tasemega 06.04.201 0 4 leujutuse krgeim veetase (cm) 5 Kuupev RIISA 6 Veetaseme vahe (cm) vrreldes tasemega 06.04.2010 7 Koefitsient (veerg 3/ veerg 6)

Kasutades tabeli 10 phjal arvutatud keskmist koefitsienti ja Riisa veemtepostil mdetud krgeimat veetaset 1931. aastal, saab arvutada ligikaudse veetaseme maksimaalse amplituudi: 0,72 (keskm. koef.) x 59 cm (553 cm - 494 cm) + 343 cm (6. apr. 2010. a. veetase) = 385 cm. Viimane number, kui oletatav 1931. aasta veetase on ka kantud Karuskose veemtepostile (joonis 26).

49

laltoodud arvutusskeemi saab rakendada ka Soomaa klastuskeskuse juures oleva Tramaa je veetasemete ja absoluutse veetaseme amplituudi arvutamiseks. Tabelist 11 saame arvutada keskmise koefitsendi, mille abil saab tuletada teiste leujutuste ligikaudsed veetasemed Krtsi-Tramaa kohta. Analoogselt Aleks Linnikuga fikseeris autor Tramaa jel miinimumtaseme 3. mail 2010. aastal. Kasutades koefitsienti ja Riisa veemtepostil mdetud krgeimat veetaset 1931. aastal saab arvutada ligikaudse veetaseme maksimaalse amplituudi: 0,49 (keskm. koef.) x 59 cm (553 cm - 494 cm) + 200 cm (veetase 6.04.2010) = 229 cm. Tabel 11. Autori poolt Krtsi-Tramaale rajatud ajutise veemteposti andmete vrdlus Riisa veemteposti andmetega.
KRTSI-TRAMAA 1 2 3 4 5 RIISA 6 Veetaseme vahe (cm) vrreldes tasemega (cm) 494 482 338 250 276 6.04.10 13.04.11 6.04.09 24.10.09 8.12.09 06.04.10 0 -12 -156 -244 -218 x 0,5 0,53 0,43 0,5 7 Koefitsient (veerg 3/ veerg 6)

leujutuse Kuupev Veetaseme leujutuse Kuupev krgeim veetase (cm) 200 194 117 93 91 6.04.10 12.04.11 6.04.09 26.10.09 6.12.09 vahe (cm) vrreldes tasemega 06.04.10 0 -6 -83 -107 -109 krgeim veetase

Kokkuvtteks saab elda, et ehkki visuaalselt on vett leujutuste ajal Soomaa eri paigus justkui hepalju, on veetaseme amplituud vga erinev (tabel 12). Viimasest saab vga hsti aru, kui klastada samu kohti jgede madala veetaseme korral. Oksal Lemmje res vi Tipul Halliste res on tunduvalt lihtsam uskuda paarimeetrist veetusu kui Karuskose neljameetrist vi Riisa viiemeetrist. Soomaa klastuskeskuse juures olev Tramaa jgi aga ei paista suvel pika rohu seest vljagi. Tramaa jge pidi saavadki sita vaid need, kes leujutuse ajal kohale tulevad. lejnud jed on ka madala veetasemega sidetavad.

50

Tabel 12. Kesolevas uurimusts ksitletud kohtade vimalikud maksimaalsed veetasemed (EMHI, A. A. Martsoo)

Veetaseme maksimaalne Koht (jgi) Riisa (Halliste) Karuskose (Raudna) Krtsi-Tramaa (Tramaa) Tipu (Halliste) amplituud 553 385* 223* 219 Vaatlusaastad 1924 - 2011 1924 2011* 1924 2011* 1956 - 1978

* oletuslik veetase.

3.6. Edaspidiseks uurimiseks

Soomaa leujutustega ja turismiga seonduvaid uurimisteemasid on palju ja kesolevas uurimuses esitatu viks olla sissejuhatuseks vaid osadele nendest teemadest. Edasise uurimise jaoks vib vlja tuua jrgmised teemad. 1) Uurida, mis aastate leujutused on olnud Soomaal suuremad kui aastatel 2011, 1932, 2010, 1956, 1951 ja 1931. Kuna Soomaal asuvad Riisa ja Aesoo veemtepostid rajati alles 1924. aasta suvel, puuduvad andmed varasemate suuremate leujutuste kohta. Samas on teada, et kolmel aastal jrjest: 1922.1924. olid vga suured leujutused ja nendest aastatest on ka kige rohkem ajaloolist fotomaterjali Riisa ja Tramaa kohta. Selleks tuleb vrrelda varem ttanud Tipu ja Sandra, samuti teiste veemtepostide veetaseme andmeid Riisa omadega. Kuid veel olulisem on leida seosed niteks Riisa veetaseme ning Emaje veetaseme vahel. Kui seosed on statistiliselt piisava usaldusvrsusega, siis on Emaje Tartu mteposti andmete alusel vimalik Soomaa leujutusi selgitada tagasiulatuvalt kuni aastani 1871. 2) Millise veetaseme juures hakkab suurvesi jooksma leujutusalalt lbi Riisa raba ja Kikepera raba vahelise ala, nn Prnmetsa kingu, otse Jhve ojja ning sealt Prnu jkke. Tramaa kla tutvustaval veebilehel (www.aai.ee/~urmas/aba/abaja4a.html) leiab sellised laused: "leojal oli vesi viimati toas 1956. aastal. 1975. aastal tusis ka kuni maja seinani,

51

aga kaugemale ei ulatanud. Tookord jooksnud Halliste vesi Prnmetsa Vana-Peedi tlemist pidi le Prnmetsa kingu Jhve jkke." Imelik on ainult see, et Riisa veemteposti ajaloos on 1975. a. suurvesi vikseim. Vast on tekstis mingi viga vib olla on tegemist 1978. aasta olukorraga. Autor kis seal 2010. aastal peale leujutust ja fikseeris eelmise aasta veetaseme okkaringide jrgi. Maaparandusbroost vttis autor ka ksikasjalikud kaardid. Tepoolest kaartidelt on nha, et ks sgav kraav, mis asub Halliste je rde viiva tee res, on viksemate kraavide kaudu henduses Jhve ojaga. Kaartidelt selgub, et umbes Prnmetsa talu phja-luna suunalisel joonel on krgem ala veelahe, kik ojad ja kraavid suunduvad kahele poole, kuigi nende sngid lbivad seda krgendikku. Kaupo Voormansiku leujutuskaarte vaadates vib jreldada, et isegi 2010. aastal le Prnmetsa kingu vesi ei voolanud jrelikult on vaja krgemat vett. Ja siit spekulatsioon kki 1931. aasta veetaseme krgus 5,53 m le Riisa mteposti graafiku nulli ongi selline tase, kust ujutus enam katastroofilisemaks minna ei saa vesi valgub mujale lihtsalt ra. Selle testuseks oleks vaja uurimiseks analoogset veetaset, nagu oli 1931. aastal. 3) Oluline teema oleks uurida, kuidas paremini tagada suurvee ajal veematkale tulnud klastajate ohutus. Tavapraselt toimuvad need matkad tingimustes kus on klm ilm ja vga klm vesi. Samal ajal vib-olla lhim pstev kallas mitme kilomeetri kaugusel. Edaspidigi saaks viienda aastaaja uurimisel kasutada Soomaal teistegi praegu elavate ja enne elanud inimeste lesthendusi. Karuskosel veetasemeid les mrkinud Aleks Linniku andmed on veel lbi ttlemata. Kuusekral elav Indrek Hein on veetaset ja loodusemrke kauaaegselt jlginud ja nendest lesthendusi teinud. Analoogselt autori tehtud katsega uurimuses siduda isiklikud lesthendused vaatluspostide andmetega, on vimalik selgitada leujutuste kulgu teistes Soomaa piirkondades ja mujal leujutusaladel. leujutusi tuleb kindlasti veel ja need vriksid edaspidigi lespildistamist ja krgtasemete fikseerimist. Fotod leujutustest viksid suureformaadilistena olla paigutatud infostendidele vhemalt Soomaa kige kidavamates kohtades.

52

Kokkuvte
Antud uurimust teema on Soomaa leujutused ja nende thtsus turismis. Ts on ksitletud leujutusi terviklikult alustades nende tekkest kuni nende taandumiseni ja nende phjustatud tagajrgedeni. Kik need etapid on lahutamatult seotud turismiga Soomaal.

leujutused mngivad thtsat osa Soomaa kuvandi kujunemisel klastajate jaoks. Uurimusts on viis alateemat: leujutuste kujunemine, klastatavus leujutuste ajal, leujutusmarsruudi loomine, leujutuste tagajrjed ja leujutuste nhtavaks muutmine peale selle esinemist. T sissejuhatavas osas on juttu leujutuste thtsusest Soomaa looduse ja elulaadi kujunemisele. Esimeses peatkis on lahti seletatud ts kasutatud misteid ja kirjeldatud ldsnaliselt Soomaa rahvusparki. Nii nagu leujutused mngivad thtsat rolli Soomaa maastike ja looduse kujunemisel, on need ka thtsad turismi kujunemisel Soomaal. Suurvesi on thtis tmbemagnet klastajate meelitamiseks Soomaale. Uurimuses ksitletakse leujutusi perioodil 1998 2011, enam on pratud thelepanu 2010. ja 2011. aasta kevadistele suurvetele. Suuremad uputused esinevad kevadeti, peamiselt aprillikuus. Veematkade korraldamiseks on soodsam kevadine suureulatuslikum leujutus. Suuri leujutusi esineb Soomaal statistiliselt igal teisel vi kolmandal aastal, mil veematkaperiood kestab kuni poolteist ndalat. Kevadeti, kuid harva esineb vga suuri leujutusi, mille korral matkahooaeg kestab kolm ndalat, samas saavad nii pika perioodi vltel oluliselt kannatada Soomaa maanteed ja matkarajad. 2010. ja 2011. aasta suurvete nitel selgub, et Soomaal on vaid kaks matkarada ja kolm laagriplatsi, kuhu leujutus ei ulatu. Soomaa kahest phimaanteest on teekahjustused tavalisemad Kildu Tramaa teel, mis kattub paiguti veega juba vikeste suurvetega, Kpu Jesuu maanteele valgub vesi aga suurte leujutuste korral. Viimaste, 2010. ja 2011. aasta, leujutuste ajal oli Soomaal klastajaid tunduvalt rohkem kui varasemate kevadiste suurvete ajal. Kui suurem leujutus on olnud ebaharilikul ajal, niteks enneaegse lume sulamise tagajrjel, on see samuti tstnud klastajate arvu nii oli see 2002.

53

aasta veebruarikuus 2004. aasta mrtsikuus. Sarnaselt oli rohkem klastajaid ka 2008. aasta detsembris, kui tormiga enneaegselt maha sadanud lumi sulas kiiresti. Kevadise vi talvise leujutuse ajal on matkade lbiviimisel sagedane probleem jtakistus metsadevahelistel jelikudel, mis on tinginud vajaduse muu raja loomiseks. Selleks thistas autor lbi metsa kulgeva paadimatkaraja, mis on kasutatav vaid suurveega. Nn metsatrass on nd lisaks ka heaks vimaluseks nha leujutatud metsa. Seda uudset matkamarsruuti kasutasid 2011. aastal paljud kanuu- ja sstamatkajad. Metsatrass oleks meldav ka suurvett tutvustava matkarajana jalgsi kimisel. Vaatamata Soomaa viiendale aastaaja hooajalisusele on siinses ts kirjeldatud, kuidas prata klastaja thelepanu sellele aastaringselt. Viienda aastaaja tutvustamiseks vljaspool suurveeaega on t autor paigaldanud klastajate tarbeks erinevate aastate suurvete krgseisude ilmestamiseks matkaradadele (Koprarada, Ingatsi pperada) silte ja fotosid. Suurvee dnaamika analsimiseks paigaldas autor Krtsi-Tramaale ja Karuskosele ajutised mtepostid, et luua parem ettekujutus suurveekrgustest leujutusalal.

54

Kasutatud kirjandus
EMHI, 2004. 2004. a. sademete jaotusest ja sademete rekorditest Eestis amatrilmavaatluspunktide ning EMHI vaatlusvrgu andmetel. Kttesaadav: http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,889,923,929 (klastatud 06.02.2011). EMHI, Kallis A. 2011. levaade 2010. aasta ilmast. Kttesaadav: http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,843,1411,1415 (klastatud 20.03.2011). Esna, O. 2011. Kuidas Prnumaal vanasti lumega videldi. Prnu Postimees, 12.01.2011, lk.10. Haud, U. 2008. Riisa ja Tramaa. Kttesaadav: http://www.aai.ee/~urmas/riisa.htm (klastatud 18.01.2011). Mugra, T., Sults, . 2007. Juhise ning tegevuskava koostamine leujutusriskide haldamiseks. Lk. 4-5, 28. Kttesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=203305/JUHIS30012006_1.doc (klastatud 15.05.2010). Kaasik, M. 2011. Prognoos kuueks kuuks: mrts august 2011. Kttesaadav: http://www.rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm (klastatud 20.03.2011). Kallis, A. 2010. Saabuva kevade ilmad pakuvad palju pnevat. Prnu Postimees, 18.03.2011, lk.1. Karu, M., Jrvet, A. 1999. Kik algab jgedest. Eesti Loodus, 10/1999, lk. 412-413. Karu, M. 2007. Soomaa Rahvuspargi veestik ja selle mju maastike kujunemisele. Bakalaureuset Tartu likooli geograafia instituudis loodusgeograafia erialal. Lk. 36 -38. Ott, I. 2009. Miks on leujutus hea. http://www.greengate.ee. Mai, 2009, lk. 1. Voormansik, K., Jagomgi, J., Jrvet, A. 2011. Knekad satelliitpildid: suurvesi kevadel 2010. Eesti Loodus 3/2011, lk. 27.

55

Summary
The Soomaa National Park (area 39 639 sq. km) was established on the 8th December 1993 to protect the biggest swamps, flat meadows and waterside forests in Estonia. The name Soomaa was given by professor Teodor Lippmaa in his geobotanical classification in the 1930-s. The upper reashes of local rivers flow in the primeval valleys, and on planes where the stream is much slower in their lower courses. This together with hydrological condition causes the special regime with big floods at springtime and smaller ones in other seasons of year. Local call floods fifth season. The highest water level in the flood area 5,53 meters (from measurement zero level) was registered at Riisa hydrometric station in 1931. These floods, although troublesome to the local population, who have had to build a special lowbottomed boat for getting around, add to the distictive character of the protected area. Soomaa belongs to a network of Pan Parks large well-managed areas with a special wilderness are providing a unique experience for visitors and benefits for local communities.

Author acquired data from his Hiking Blog, Estonian Meteorological and Hydrological Institute (EMHI) and local people. The work has overview of last works on flood area researches. The aim of this work Soomaa floods and their importancy for tourism was analyze the period of diffirent Soomaa floods from beginning to end in tourism purposes. The number of floodvisitors increased by the years. Tour operators and visitor managers of area have little information about flooding and about how it goes. As a result of this search, it appeared, that after every two or three years there can be some big flood, what lasts about week or one and half and then it is possible to get lot of visitors, at least for one weekend. But very big floods are not so often, they can accour on average, after every eight years, while they even happened twice in a row in 2010 and in 2011. More research is concenrating on these two years. Revealed that in these two years big spring floods it was possible to do canoe or kayak trips within three weeks and in april 2011 was apparently the most number of tourists within one month of the parks history. This study examine ways how to create a safer routes on flood area avoiding ice covered parts of rivers. Through field work was created and marked the new so called Forest Route by author, what connects leoja and Karuskose farms directly throw the forest, when the part of Tramaa river is still covered with ice. There are 12 hiking trails and 22 camp sites (fire places) in Soomaa. Through field observation in 2010 and 2011 showed that just two trails and three fire places were not flooded. One trail Ingatsi

56

study trail have been flooded and renewed most often. Second trail, what also flooded often, is Beaver trail near the visiting centre. Author researched about water levels on the whole ring when those two trails were flooded and when the water had highest water of the most. After flooding he stated the trees and constructions of the plank trails by some photos and tags about flood. Thanks to those, tourists who visit area when it`s not flooded, can imagine fifth season. All water level numbers are coming from automatic weather station in Riisa. There was no information about flood levels and flood processes for most visited places like Karuskose and Krtsi Tramaa (place of visiting centre). In order to find out about flood dynamics author installed two new barrows one near the Visiting centre of the park and other near the Karuskose farm. Resulted that amplitude of flood water can be about two meters in Krtsi Tramaa and about four meters in Karuskose compare to fife and half meters in Riisa.

57

Tnusnad
T autor tnab juhendajat Arvo Jrvetit, Kaupo Voormansikut, Stella Martsood, Sandra Urvakut, Aivar Ruukelit, Marko Kbarseppa, Mart Raod, Indrek Heina ja Raido Konti.

58

Lisa 1. Vljavtteid Matkapevikust Soomaa leujutuste kohta

1998
leujutus augustis Toonoja Kusti maja saunale uue laastukatuse laastud viis Soor Ants aerupaadiga mda Toonoja oja les. 26. augustil kanuu-seenematk Krgoja Toonoja suue Kusti maja Hiiesalu (Toonoja on paaditatav krgvee ajal, aut mrkus)

1999
leujutus jaanuaris K 27. jaanuar 1999 leujutus Karuskosel, jalgrattaga Jesuu-Karuskose edasi-tagasi. Karuskose sild toetus jle!. Jalgratas vajus maakonnapiiril lbi j. Suurveel eelnes paarindalane vihmaperiood, peale mida saabus tagasi klm talv (-10C). leujutus aprillis T 30. mrts 1999 tuli vesi Pldsaares tee peale N 1. aprill 1999 Suure neljapeva matk. Aivar, Annika ja mina autoga Ltti, kohe tee rest kanuuga tdi Linda juurde (Tammearu talu). Ltti sites polnud nii hull, tagasi sites kippus autosse tulema (Ford Sierra) R 2. aprill 1999 Vesi tuseb veelgi, kisime Prna Jriga kanuusi viimas Prna talu juurde, tagasi tulles oli Meiekosel vee seis juba hirmuratav tee asukohta oli vimatu mrata L 3. aprill 1999 Mutionu maja (Vihu saun) jb vee all (2,5 alumist voodrilauda9 P 4. aprill 1999 vesi tuseb maksimumi (4.37 Riisal) 8. aprill 1999 Mina ja Kapu, kanuuga Vihi sild Tohera. Vahetult enne toimusid meelilendavad jmnekud. Navestil olid lhutud Vanaue, Toonoja (Saarmakose) ja Mrdi sillad, Kopli Harry suutis oma silla psta (jsulu tekkides silla taha pingutas trosse). L 17. aprill 1999 Lti-Saarisoo. Suur segadus je leidmisega Halliste jgi ainult ks suur jrv P 18. aprill 1999 12 in suurvett nautimas Hallistel, Pdramulgus piknik (Riisa vmp tipp 4.aprill 4,37 m, aut mrkus)

59

2000
8. aprill 2000 Lti Vihu, llatavalt krge vesi Pdramulgus

2001
13. aprill 2000 suurvesi Vodil 22. aprill 2000 Lti Hoolmiku karulaukude korjamine Psmas, suurvesi 27. aprill 2000 Lti Lti Hullumeelne matk ikse- ja paduvihmaga. Matk lppes ige suuna leidmatuse tttu samas kohas. 5. mai Lti - Saaarisoo jtkuv suurvesi allpool Halliste puisniidu sdamikku 6. mai Lti -Hoolmiku jtkuv suurvesi alllpool Halliste puisniidu sdamikku

2002
leujutus veebruaris 6. veebruar 2002 Kisin Karuskose rabarinnas, siirdusin lbi rabarinnaku ja leujutatud lodukaasiku Lemmje suudmesse, juba hulk aega on olnud soe veebruar, Lemmje keel kik vee all, vljas vaid Lemmje tamm, Karuskosele lksin mda hlast jvlja, rippsilla ja j vahel siiski vahe (no ei ole veel 1999 aasta jaanuariseisu), aitasin Aleksil tnniga lbi keldri sites ujuvad seenetnnid keldri taganurgast ra tuua, Aleks mdab vett - veetus Karuskosel 1,96m, Riisal 2,5m 8. veebruar 2002 otsa on sadanud, Karuskose teel 3 kohta vee all, bussid lhevad vaevu lbi. 9. veebruar 2002 Riisal veetus 3m, kisime ltis tornis leujutust vaatamas, hilishtul hakkab Meiekosel uputama 10. veebruar 2,49m Karuskosel 11. veebruar Ei julgenud enam mnni juures (Meiekosel) lbi sita (Suzuki Vitara) K 13. veebruar vesi 2,70 Karuskosel maksimumis L 16. veebruar Meiekose Saarisoo tirisime paadid mda jd suurelt teelt Meiekose Tamme laagriplatsi ja sealt vette, peale Meiekose silda jgi vahepeal js P 17. veebruar tegime sama, mis eelmisel peval, Meiekoses vesi ikka tee peal (Riisa vmp tipp 13. veebr. 3,88 m, aut mrkus)

60

leujutus mrtsis R 14. mrts Uue leujutuse vee maksimum, Aleksi jrgi 2,30 Karuskosel (40 cm vhem kui kuu tagasi) L 16. mrts uut suurvett uudistamas Meiekose teelt - Saarisoo P 17. mrts suurvee matk Kuusekra-Hoolmiku, piknik pstkojas, kus seekord ei uputanud (kuu aega tagasi oli pstkoda vees)

2004
leujutus mrtsis N 18. mrts suurem veetus alanud, upub Lti R 20. mrts kummikuga pseb veel Karuskose rippsillani E 22. mrts 2 kohta enne Oksa torni jookseb vesi le tee T 23. mrts Vesi hakkab jooksma le tee (Karuskose teel) Karuskosel laudtee otsas,

Metsavahi pool olevas lohus ja maakonnapiiril, samuti hakkas palju vett jooksma le Lemmje truubi klastuskeskuse juures, samas Oksal ja Ltis vesi langes. Indreku juures. Kuusekral hakkas vesi jooksma le tee Siilaku lohus ja le talu sissesidu tee, vesi ka Karuskose uel, hobusel pole enam palju ruumi K 24. mrtsil segas j vgagi liikumist Tramaa jel peale leojat, sitsime (soomaa.com logistiku) Ingaga otse lbi metsa Karuskosele (see oligi esimene Tramaa Karuskose metsatrassi katse, aut.mrkus) R 26. mrtsil sitis minuga esimene turismigrupp minuga metsatrassi L 27. mrtsil sitis minuga jrgmine grupp koos Prnu Postimehe ajakirjanikega metsatrassi. Karuskosel judis vesi tippu olles tusnud viimase pevaga 0,5 cm. P 28. mrtsil sitsin veel kolmas kord grupiga metsatrassi E 29. ja T 30. mrtsil ei kinud kahjuks Soomaal K 31.mrtsil ei saanud enam metsast lbi sita (Riisa vmp tipp 27.mrts 3,59 m,aut mrkus)

leujutus juulis P 4. juulil Ingatsi laudtee vee all (laudteel kohati plvini vesi!!!) E 5. juulil sitsin klientidega Ingatsi raja lodulohu stendini! (vesi oli alanemas)

61

leujutus septembris L 25. septembril Ingasti laudtee ots jlle vees! P 26. septembril Ingatsi laudtee veel rohkem vees E 27. septembril saab veel kummikuga Karuskosel le rippsilla K 29. septembril Ingatsi laudtee veel upub R 01. oktoober Ingatsi enam ei upu leujutus novembris R 21. novembril Ltis ei pse Sonnini

2005
leujutus jaanuaris 6., 7., 8., ja 9. olin Soomaal veetase tusmas talvise sula tttu E 10. jaanuaril kisin uppunud Kuuraniidu matkarajal, tna hakkas vesi le jooksma ka Kildu teest Tramaa juures (vesi tusis Riisal 40-50 cm viimasel peval) T 11. jaanuaril kl 16:00 hakkas vesi jooksma le Meiekose lohu mnni juures (vesi tusis veel ca 15 cm) K 12. jaanuaril hakkas vesi langema Navestil Viira kooli juures N 13. jaanuaril oli vesi Riisal tippseisus (3,84) L 15. jaanuaril sitsin klientidega lbi metsa Tramaalt Karuskosele, maanteele Riisal lksime piki Karuskose tee kraavi

2006
L 8. aprillil soomaa.com rahvamatk Tramaa truubilt (tee ei olegi vee all) kuni Meiekose lohuni)

2007
Lumi on mrtsi algusest tnaseni ainult sulanud. 12. 18. mrtsil ka vee tusmine, aga tus pole just suur. Niteks selle aasta jaanuaris oli juba olnud krgem veeseis, mis palju jd metsa jttis

62

2008
leujutus jaanuaris 23. jaanuaril rippsillani Karuskosel ei pse leujutus augustis N 4. augustil ja ja R 5.augustil sadas maha meeletu kogus (eriti Viljandi kandis, aga mitte Karksi kandis) ja tstis Soomaal vee haripunkti ndala lpuks. L 6. augustil ja P 7. augustil jooksis vesi le Kildu tee 15-st kohast E 8. augustil K 10. augustil loodusturismi esimese kaugppekursuse lipilased suurvett nautimas, sitsime 9. augustil Berdu (360.ee) 10-koh hiidkanuuga ligul Mulgi heinamaa Oksa suunale ja tagasi (Riisa vmp tipp 9,10 aug. 1,88 m,aut mrkus) leujutus novembris L 01. novembril rabamatk Ingatsi kompleksis, vajusime pris sgavale, sest on juba ndalajagu sadanud, Hrmal jookseb vesi le tee, Ltis juba laialdane veevli (Riisa vmp tipp 5.nov. 2,48 m, aut mrkus) leujutus detsembris P 23. novembril ja 24. novembril le Eesti lumetorm lpuks sajab maha ca 40cm lund T 25. novembril hakkab sadanud lumi kiirelt sulama ja vesi jgedel tusma N 27. novembril lksime Silveri ja Urmasega Toonojale hooldutid tegema ja hakkasime kahe kanuuga mda Toonoja les murdma. Kuni krge 1,2 meetrise kopratammini polnudki nii hull, kuid lalpool seda oli kik js ja vedasime kanuusid mda maad P 30. novembril lalkirjeldatud tamm oli tiesti vee alla mattunud, kui Atiga laastukoormaga kanuuga lesvoolu sitsime E 7. detsember: ndalajagu on vesi tusnud, kisime iga pev Atiga Karuskose metsavahis tl. Lpuks jid vee alla Karuskose tee lohud ja Siilaku lohk ja Kildu teele pandi tupikmrgid vlja (Riisa vmp tipp 5 .dets. 3,28 m, aut mrkus)

2009
leujutus aprillis Mrtsi viimastel pevadel hakkas vesi tusma

63

L 4. aprilli hommikul kisime Tartus, htul tagasi tulles sai vaadatud kas vesi Tramaa truubil juba uputab P 5. aprilli htul hakkas hullult vihma sadama E 6. aprillil judis vesi tippu Tramaal (Riisa vmp tipp 9.apr. 3,49 m, aut mrkus)

leujutus oktoobris T 20. oktoobrist Koprarada le ujutatud tihedate vihmade tttu L 24. oktoobril Kopraraja madalaim lohk vee all P 25. oktoobril kisime Stella snnipevalistega suure haabja "Aasaga" suurveel mber Karuskose rippsilla sitmas ja sidutasime haabja je rest haabjakuuri juurde vlja E 26. oktoobril Koprarajal tipp T 27. oktoobril vesi Koprararajal ikka sama, aga Karuskosel juba 3-4 cm juba langenud, see eest Ltis, Riisal, Toris mitu peva juba langenud R 30. oktoobril veel natuke vett Koprarajal (juba ndal) (Riisa vmp tipp 24.okt. 2,5 m, aut mrkus) leujutus detsembris P 6. detsembril vesi koprarajal maksimumis (Riisa vmp tipp 2,76 m, aut mrkus)

2011
leujutus jaanuaris Eelmise aasta novembrikuust saadik pole sulailma olnud P 7. jaanuaril tuli sula, mis kestis kuni 10. jaanuarini 16. 20. jaanuar jooksis vesi le Kildu Tramaa maantee Hrma sillast Kildu poole (Riisa vmp tipp 2,76 m, aut mrkus)

2010. ja 2011. aastate mrkmed on koondatud lalpool ts olevatesse tabelitesse

64

Lisa 2. Praxise Karuskose metsavahi kordoni talgute tulemuse kajastus

(klastatud 20.05.2011; http://www.praxis.ee/index.php?id=744) Teeme (jlle) ra 2010

1. mail 2010 rkas Praxise pere juba varakult, ajas autodele hled sisse ning vuras Soomaa poole. Tpsemalt oli sihtpunktiks Karuskose metsavahi kordon. Kella 11 kandis kohtuti kokkusaamiskohas talgujuht Madis Orasega. Hoolimata jahedast, pilvisest ning tuulisest ilmast, sammuti rmsalt Ingatsi matkaraja poole, et suurvee poolt tekitatud kahjustusi heastada ning laudtee jllegi kidavaks teha. Kuigi naiste osakaal oli talgutel suurem, ei jnud kski judunudev t tegemata ning paika said ka kige raskemad ning vettinumad rajad. Prast mitmetunnist td, ootas meid lkkel Maigi Loite valmistatud toit ning kuum soomaa tee. Kui khud olid maitsvat mulgiputru ja karaskit tis saanud, ei lastud leiba luusse, vaid jtkati usinasti talgutga. Paika sai tstetud metsavahi kordonit mbritsev aed, mille suurvesi endale tahtis tirida.

Aith Madisele, Maigile ja kigile talgulistele tegusa peva eest!

PS! Prast praxikute tublit td, usaldati lejnud Ingatsi matkaraja paika tstmine Sjakooli kadettidele.

65

Lisa 3. Ksimus meili teel veetaset thistavate siltide kohta.

From: algis martsoo [mailto:algis.martsoo@gmail.com] Sent: Thursday, May 26, 2011 3:14 PM To: Triin Saluste Subject: ksimus

Sina, Triin Saluste, oled RMK Soomaa looduskeskuse juhina ja eelnevail aastail Keskkonnameti Viljandi-Prnu regiooni loodusharidusspetsialistina lbi viinud hulgaliselt loodushariduslikke ekskursioone pilastele Soomaa matkaradadel. Olen kinnitanud nende rde jvatele puudele ja radade konstruktsioonidele hulgaliselt leujutuste krgtaset thistavaid lamineeritud lipikuid seoses oma bakalaureusetga Soomaa leujutused ja nende thtsus turismis. Mis on sinu ja pilaste arvamus nendest siltidest? Kas nende abil on lihtsam kirjeldada Soomaa leujutusi? Triin Saluste saajale mina nita detaile 26. mai (4 peva tagasi)

Kuna igale grupile saab rgitud lugu ka Soomaa viiendast aastaajast, siis lastel on pris raske saada aru, mida see endast kujutab. Need vrvilised sildid on vga head mrgid selleks, et saada aru kuhu siis vesi ulatus. Mnes kohas on vimalik ka mta kuhumaale lapsel endal see vesi oli. Kas silmad oleksid veealt vlja paistnud vi mitte. ppevahenditeks on need lipikud vga head.

Triin Saluste

66

Lisa 4. Tagasi saadud ksitluslehed metsatrassi kohta.

Ksitlusleht Tere! Kuna teie ettevte kis suurvee ajal sel aastal Soomaal matka korraldamas, on mul teile kaks ksimust. Nimelt thistasin ma 2011. aasta talvel seoses oma bakalaureusetga "Soomaa leujutused ja nende thtsus turismis" leoja ja Karuskose talu vahel olevasse metsa kaltsuribadega metsatrassi paatidele eksponeerimaks leujutatud metsa. Kas giidid sattusid oma gruppidega vee peal olles seda metsatrassi sitma? Kui jah, siis palun kirjeldage lhidalt giidide ja klientide arvamust sellest trassist? Algirdas-Andrus Martsoo Eesti Maalikooli loodusturismi eriala

Vastus: Lhidalt arvati, et vga vinge!

Aivar Ruukel Soomaa.com

67

Ksitlusleht Tere! Kuna teie ettevte kis suurvee ajal sel aastal Soomaal matka korraldamas, on mul teile kaks ksimust. Nimelt thistasin ma 2011. aasta talvel seoses oma bakalaureusetga "Soomaa leujutused ja nende thtsus turismis" leoja ja Karuskose talu vahel olevasse metsa kaltsuribadega metsatrassi paatidele eksponeerimaks leujutatud metsa. Kas giidid sattusid oma gruppidega vee peal olles seda metsatrassi sitma? Kui jah, siis palun kirjeldage lhidalt giidide ja klientide arvamust sellest trassist? Algirdas-Andrus Martsoo Eesti Maalikooli loodusturismi eriala

Tere! Oleme metsatrassi kohta palju positiivset kuulnud. Kahjuks meie kliendid ja matkajuhid sel kevadel metsatrassile ei judnud. Ilmselt on see sobilik eelkige Tramaalt matka alustanuile. Meie grupid alustasid ja lpetasid sel aastal Riisal. Kindlasti soovime tutvuda ka knealuse teekonnaga jrgnevatel aastatel. Tervitades, Peeter Lina Ahja Matkad O

68

Ksitlusleht Tere! Kuna teie ettevte kis suurvee ajal sel aastal Soomaal matka korraldamas, on mul teile kaks ksimust. Nimelt thistasin ma 2011. aasta talvel seoses oma bakalaureusetga "Soomaa leujutused ja nende thtsus turismis" leoja ja Karuskose talu vahel olevasse metsa kaltsuribadega metsatrassi paatidele eksponeerimaks leujutatud metsa. Kas giidid sattusid oma gruppidega vee peal olles seda metsatrassi sitma? Kui jah, siis palun kirjeldage lhidalt giidide ja klientide arvamust sellest trassist? Algirdas-Andrus Martsoo Eesti Maalikooli loodusturismi eriala

Tere Algis, sellest trassist olime teadlikud ja sattusime mnelgi korral neid thiseid mrkama, aga seda otsa paraku ei sitnud. Mned paadid, mis grupil eest ra kihutasid sattusid paaril korral ilmselt mne teise seltskonna sabas ka sellele metsamarsruudile, kui prast nad les leidsime, siis oli tagasiside ldiselt positiivne, aga midagi konkreetset ei oska praegu enam paraku kll esile tuua. Meie enda peamine marsruut suurvee krgaja teisel ndalavahetusel kulges Meiekoselt (sealt teerse mnni juurest) mda Raudnat les Tramaa jeni ja mda Tramaa je sngi ja luhtasid rahvuspargi klastuskeskuseni Krtsi-Tramaal ja siis sama teed pidi tagasi Meiekosele. Kike paremat, Indrek Haas indrek@joematkad.ee

69

Ksitlusleht Tere! Kuna teie ettevte kis suurvee ajal sel aastal Soomaal matka korraldamas, on mul teile kaks ksimust. Nimelt thistasin ma 2011. aasta talvel seoses oma bakalaureusetga "Soomaa leujutused ja nende thtsus turismis" leoja ja Karuskose talu vahel olevasse metsa kaltsuribadega metsatrassi paatidele eksponeerimaks leujutatud metsa. Kas giidid sattusid oma gruppidega vee peal olles seda metsatrassi sitma? Kui jah, siis palun kirjeldage lhidalt giidide ja klientide arvamust sellest trassist? Algirdas-Andrus Martsoo Eesti Maalikooli loodusturismi eriala

Vastus: Nii kaua kui vett jtkus me su trassi ka kasutasime. Vastus 2 : See oli nii meile endale kui klientidele fantastiline elamus! Saan kasutada ainult livrdeid. See oli isegi hea, et kohati oli neid lippe pris keeruline leida. Asi oli sedasi veidi pnevam. Minu arust tegid valmis he paganama hea trassi!

Tervitades,

Indrek Herman

www.veematkad.ee

70