KESKAJA TEATER

Seisused, seisustevahelised suhted, ldiselt harrastus, oli ksikuid, kes teenisid leiba teatriga.
Seos antiigiga onglrid, keda ametivimud ja kirik taga kiusanud.
Tipptaseme 14.-15.saj. Antiikdraama mandus, kaotas thtsuse, kirik vastu. Tekkis uus teater,
mis kasvas vlja kirikust, eesktt lihavttepidustustest. Alguses ladina keeles, hiljem
rahvakeeles.
Hiljem juluaegne kannatusmng olulisemaks.
Tekkis LITURGILINE draama( vaimuliku seisuse teater) phines piibliseel, mned
dekoratsioonid jumalateenistuse ilmestamiseks. Esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem ka
mittevaimulikud. Kirik ise oli dekoratsioon, teater lahkus kirikust eri maades eri aegadel.
MSTEERIUM piibliaineline draama.
Teada ka mned teosed, mis ksitlesid ilmalikke teemasid.
MIRAAKEL ilmaliku sisuga nidend, kus nidati phakute imetegusid (Jumalad maapealse
elu suunajad)
MORALITEE Keskaja hilisemast perioodist prit petlik, manitseva phitooniga
nidenditp, milles esinesid allegoorilised tegelased.
AMETLIK TEATER
RAHVATEATER (VIMUDE POOLT TAUNITUD)
FARSS koomiline nidend, seotud mitmesuguste rahvapidustustega, ksitles ilmalikke
teemasid. Eri maades - Hispaanias INTERMEEDIUM (vahepala)
- Inglismaa INTERLUUDIUM (vahemng)
- Itaalia COMMEDIA DELLARTE
SOTII (pr sot loll) pilgati hiskonna lemkihte riigivimukandjaid ja usutegelasi.
Esitati karnevaliliste pidustuste ajal.
KESKAJA TEATER
Liturgiline draama kirkus. Kogu kirik hivatud. 12.saj Aadam kiriku ees, kusjuures
kirik oli dekoratsiooniks. Hiljem eemaldus tiesti kirikust. Majad poolringis vi reas
vaatajate ees. Ka vimalus, et majad keskel ja vaatajad amfiteatrina ringis.
Taevas paremal nitlejatest,
Prgu vasakul.
Inglismaal lavastuse iga stseen paigutati kahekordsele vankrile. Sitis linnas. Igas peatuses
korrati stseeni. Siit alguse rahvateatri tekkimine. Koomilisi karaktereid kaupmehed,
karjased.
Nidendid nusid palju rekvisiite ja lavamehhanisme. Prandas luugid, jumalad kraanaga,
leujutused, tulekahjud, maavrinad jne.
Hukkamisi raiuti pid, jalgu, kasutati loomi ohverdamiseks. Kostmid uhked