Rocca al Mare Kool

Ingrid Tivas
8.a klass

LA TRAVIATA
Retsensioon

Tallinn 2013

Kesolevas retsensioonis arvustan 10. oktoobril Rahvusooper Estonias toimunud ooperit La

Traviata, mille helilooja on Giuseppe Verdi. Etenduse solistideks olid Kristel Prtna (Violetta
Valry), Jassi Zahharov (Georges Germont) ning Leedu Rahvusooperi klalissolist Mernas
Vitulskis (Alfredo Germont). Dirigendiks oli Eri Klas ning etenduse lavastas Neeme Kuningas.
Lavakujunduse ning kostmide looja oli Anna Kontek.
Peategelast, Violetta Valryt kehastas Kristel Prtna, kes on lpetanud Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Lisaks ppis ta Erasmuse vahetusprogrammi
raames Sibeliuse Akadeemias, 2010. aastal oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper
Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat. Varasemalt on ta rollideks olnud niteks Oscar (Verdi
Maskiball) ning Mercds (Bizet Carmen).(2) Leedulasest tenor Mernas Vitulskis, kes
lavastuses kehastas meespeategelast Alfredo Germonti, on ppinud Leedu Muusika- ja
Teatriakadeemia magistrantuuris. Laval on ta olnud ooperites Armujook, Jevgeni Onegin
ning

Anna

Bolena. Lisaks

on

ta

vitnud

mrkimisvrselt

palju rahvusvahelisi

lauluvistluseid. (1)
Dirigent

Eri

Klas

on

ks

tuntumaid

Eesti

muusikuid

maailmas.

Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning sellest ajast saati on ta juhatanud le
viiekmne ooperi. Lavastaja Neeme Kuningas, kes tnaseks on juba Estonia Ooperiteatrist
lahkunud, on lavastanud le 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis,
Skandinaavias, Saksamaal ja mujal. Etenduse kunstnik, soomlanna Anna Kontek on samuti
ttanud rahvusvaheliselt, ning kujundanud le saja ooperi-, balleti- ja teatrietenduse jaoks
kostme ja lavakujundusi.
Etenduse tegevus toimub 19. sajandi keskpaiga Pariisis. Peategelane Violetta oli sja tervenenud
raskest haigusest ning korraldab lbusa balli, kus kohtab Alfredot, kes avaldab naisele armastust.
Armunud noored kolivad kokku ning asuvad elama Pariisi lhedale, ent nende suhtele on vastu
Alfredo isa Georges, kes usub, et Violetta minevik seaks perekonna halba nimekirja. Naine
ohverdab ennast ning lahkub. Lahusolekust tulenev kurbus on rsinud Violetta tervist ning
viimane on suremas. Lpuks saabub Alfredo, kes palub naise kest vabandust ning Georges
annab noortele oma nusoleku, ent kahjuks liiga hilja, sest Violetta on nrk ja sureb.1
1 http://www.opera.ee/estoonlane/merunas-vitulskis/, vaadatud 10.11.13.
2
Rocca al Mare Kool, Ingrid Tivas, 8.a klass

3
Rocca al Mare Kool, Ingrid Tivas, 8.a klass

Pean tunnistama, et olin enne etenduse algamist valmistunud stereotpiliseks kergelt

igavaks ooperiks, mille sisu on raskest mistetav. Siiski ootasin ooperit vga, sest ma olen alati
uutele asjadele avatud olnud. Enda llatusekski pean tunnistama, et saalis istudes tundsin ma
testi tegelastele kaasa ning nautisin muusikat. Kige rohkem meeldis mulle arvatvasti
legendaarne Joogilaul esimesest vaatusest, kus osalesid pea kik nitlejad. See meloodia oli
pea kigi saalis viibijate seas tuttav ning li mnusa meeleolu. 2Minu jaoks lavastaja t vga
hea ning tema taotlustest sain ma suurepraselt aru. Niteks, viimases vaatuses, kus kuradid
tantsivad sureva Violetta mber, sain ma suurepraselt aru, mida sellega tahetakse elda, ehkki
stseeniga ei kaasnenud snalist osa ega laulu. Nitlejatest meeldis mulle kige rohkem Jassi
Zahharovi legendaarne bariton, mis on phjusega vitnud oma koha eestlaste sdamesse. Kuid
ka kik lejnud nitlejad olid suureprased ning mulle tundus nagu nad kik laulaksid neid
imelisi laule inimvimete piiril. Paljud neist lauludest olid mulle tuttavad ning need suutsid vga
hsti luua saalis ige meeleolu. Minu jaoks oli tegelikult vga thtis ka etendusega kaasnev.
Vimalus osta uus kleit, jalutada vaheajal sirge seljaga mda legendaarset Estonia teatrit ning
tunda ennast kultuurse inimesena.
Kahjuks polnud minu istekohalt vimalik vimalik jgida dirigendi ega orkestri td, kuid kik
tundus

minevat

plaanipraselt

ning

nad

tegid

oma

hsti

ra.

Koreograafilisest vaatenurgast tasuks kige rohkem vlja tuua teise vaatuse teise pildi ajal
toimunud baleriinide tantsu, mis oli vga muljeltavaldav ning ti ooperisse mnusat vaheldust
ning ka llatusmomenti. Nad tantsisid imekaunilt Ka teistel ballidel olnud koreograafilised
liikumised olid vga hsti organiseeritud.
Lavakujunduses oli kasutatud vga suursuguseid elemente, eriti meeldisid mulle piklikud
prlevad peeglid, mis olid igas vaatuses lbivaks elemendiks ning sidusid lavakujunduse
htseks tervikuks. Tnu nendele nis lava olevat suurem ning mnel hetkel oli sealt vimalik
ennastki mrgata. Ballistseenis avaldas muljet dekoratsioonide (lhtrite, mbli, lilleseadmete)
rikkalikkus. Kolmandas vaatuses oli kasutatud laest langevaid lbipaistvaid kangaid, mis loo
prdehetkedel vahetasid vrvi ning lid seega ka laval uue meeleolu. Seega oli valguslahendus
2
4
Rocca al Mare Kool, Ingrid Tivas, 8.a klass

lavakujundusega vga hsti sobitatud. Vga efektsed olid kangad ka lavastuse viimastel hetkedel,
Violetta surmastseeni ajal, kus Violetta nende rpes taevasse lks. Kik proektorid olid
suunatud Violetta poole ning see li vga meelikitva olukorra
Kostmid olid samuti vga uhked ja lbimeldud. Niteks esimeses ballistseenis kandis Violetta
valget vrvi kleiti, mis ti ta teistest tegelaskujudest rohkem esile. Sama joont jrgiti ka
lejnud lavastuses teise vaatuse esimeses pildis oli tal helesinine kleit ning kolmandas
vaatuses kandis ta valget srki. Kontrastiks olid teiste daamide kleidid vrvilisest kangast ning
kaetud musta pitsiga vljaarvatud balli korraldajal, kelle kleit oli leni kriiskav. Ka nii vikesed
detailid annavad vga hsti edasi tegelaskujude iseloome ning seisuseid. Kige pnevam hetk
etenduse jooksul oli minu jaoks teine vaatus, kus Violettat tuli klastama Alfredo isa Georges
Germont, kes suhtus alguses Violettasse kui kergemeelsesse vrgutajasse ning peab paluma, et
Violetta loobuks Alfredost, sest Alfredo e peigmees hvardas kihluse thistada kui Alfredo oma
elu Violettaga ei lpeta. See hetk pani nrvid pingule, sest Violetta pidi tegema kohutava valikukas seada enda heaolu ettepoole ning olla oma armastatuga koos vi ohverdada ennast ning veeta
oma elu viimased pevad ksinda. Samuti pidi Violetta oma hingesugulasele valetama ning
pgenema.
Kokkuvttes, oli see suurepraselt lavastatud ooper, mis viis mind endaga kaasa 19. Sajandisse.
Nautisin seda htut ning jn pnevusega ootama jrgmisi kultuurseid teatriklastusi.
Kasutatud materjalid:
1. http://www.opera.ee/estoonlane/merunas-vitulskis/
2. http://www.opera.ee/arhiiv/5911/
3. http://www.opera.ee/estoonlane/eri-klas/
4. http://annakontek.com/

5
Rocca al Mare Kool, Ingrid Tivas, 8.a klass