Popularnaja Grammatika Estonskogo Jazyka PDF

3MIEH YYCNbIN .
AIHO BAJIMET
ilOIIYIflPHA'
TPAMMATTIK
SISUKORD. coAEP)KAHI4E
flpeaucnoBlre 9
O sexoropbrx xapaK'TepHblxqeprax 3croHcKoro fl3blKa. LI
AnSauar. 16
Coro,a,.,\eHueI.I rrpaBlrâ lepeHoca. 18
l. Personaalpronoomenid (I). Verb. Pramine. Indikatiiv (I)'
Preesens (I)' olema. rl'-nrrre N{ecrorlN{eHlrfl (I) fnaron.
Cnpxxteuwe. Vr"rBlrre^bHoe HaKôHeHr{e (I)' Hacroflluee
BpeN{n (I): okma. t9
2. Adjektiiv. Personaalpronoomenite (II) genitiiv' lIu.n rPI{â-
rzTy\bHoe. ferru'rraB ^Hr{HbIx N{ecro}rN{eHu (II)' 25
3. Pramine. Indikattiv (II). Preesens (II). Jaatavad vormid:
e/ama, ara Jaama CnprxteHtte.I4s'bfrBuTr\bHoe HaKôHeHrre
(II). Flacro-nlrree Bpei\{fl (II). VrnepAlar,,\bHrre Qoprtt;: e/a-
rilA, ara .aama. 3l
4. Pramine. Indikatiiv (IID. Preesens (III). Eitavad vormid:
e/ama, ant lnama, minema. Imperfekt (I). Jaatavad vormtd: o/e-
m a. CnpnxeHrre. l|1rst.nrlrez\bHoe HaKôHeHrle (II!. Flacro-
firqee Bpel{fl (IID. Orpl'ruare^bHble Soprtrr,l: e/ama, rtnl sdnma,
minema. I,IuuepQerr (I). Yrnepaure^bHrle Qoplmr: olema. 37
5" Noomen. I(namine. Genitiiv. Genitiivi tvevokaal. Geni-
tiivi peamised tarvitamisjuhud. LIxrs,. Cx,roseuue. feHurtre.
f,tacsuli, Ha Koroprrii oxaHqlrBaercff reHIrTHB. Ocnoerrsre
c\Yl?,V yn O'rpe6r\eHl{fl f eHr{TI.IBa. 43
6. Numeraalid (I). rvud 1-100. I(namine. Pluurali nomina-
tiiv. Pramrne. Indikatiiv (I\|. Imperfekt (II). Jaaravad
vormid: elama.Kui palju kell on? Millal? Mh kell? Hnc-
9rlc,,ta 1-100. Cr,tonerrrre. Hor,tl.rHal'rre
r\r{Tel\bFrbI" (I).
N{Hox(ecrBeHHoro q:ac,'^. CnpxrxenH,e. I'IrbsBlrre.,\bHoe Ha-
KôHeHHe (IV). HvnepSerr (II). VraepAure,\bHue Qopuu:
e/ama. Konoputti ,tac?Klza? B rconopou uagi? 54
T. I(namine. Partitiiv (I). na- ja da-rnfinitiiv (I). Prdeline
vorm * da-tnfinitiiv. Luulerus "l(ike vib tahta..." Pr-
ri deline vorm * ma-tn{tnitiiv. Cn toHeHr.re. flaprrrrrru (I) md- rr
da-nuQnurlTrrB (I). CnpxraeN{afl Qopua * a-r*$IIHIITTIB.
CrrxorsopeHr{e "I(ike vib tahta". CnpxraeN{afl Qopnra *
ma-nuQvrHrr'twB. 62
8. I(namine. Parutiiv (II). Partitiivi peamisedtarvitamisjuhud.
Cx,roneslle. llapr :rrTrrr(II). OcnoBHbIe clvqar ynorpe6.,re-
trns, fiaprrrTnla. 70
g" stmevaheldus (I): vltevaheldus (I) (klusulid). r{epeaoBar{He
crynerreli (I): vepeeoBHl4eAo.,\rorbl (I) (cnmrvHtrrecor,,\c-
nue). 79
I O. Numeraalid (II). Arvud 100-co. Lritan'ud. Astmevaheidus
(II): laadivaheldus (I) (assimilatsioon).l{rtc,,\ure.,rnHue(II).
bre. r{ eperr-onaHr{
r{lrc,l,a 100-co. Co grasnrre Hrrcr\rJTe^-bH e cry-
neser (II): xavecrBeHHoe qepeAoBanrre (I) (accrnttr.,laqrrx). 85
I l. Astmevaheldus (III): laadivaheldus(II) (kadu, tcisenemine).
Pramine. Imperatiir' (I). Jaatavad vormid. Singulari ja
pluurali 2. pre. Laul "Lepalind". VepetonaHrre cryueneri
(III): KaqecrBeHlroeqepeAoBaHne(ID (nnrnaAeurle,rr3{e-
rreuue). CnpnxeHne. flose.,\rrrer\bHoeHarcoFreHrre (I). Vrrep-
rrTe^bHr,re Qoprtru. 2-e ,,urtlo eA]rHgrBeHHoro v N{Ho}Kec-r-
BeHHoro erlcr\. llecriq "Lepalind". 90
12. Astmevaheldus (I\.f: vltevaheldus (ID (vlja arvafud klu-
siilid). 9epelonaHr4e cryrreuer? (IV): vepeAoBaHrrer\or\ro-fbr
(II) (lrcxrrroq^fl.cN{brLrHbre
corcr"rbre). 96
13. I(namine. Sisekohakne(I): illatiiv. Illatiivi moodustamis-
viisid. Illatiivi peamised tarvitamisjuhud. Vliskohakne(I):
allauiv. Allatiivi peamised tarvitamisjuhud. Cr,ronerrue.
iJffi :Hil .n$|"ffi

I* #ff:."fiIiil_
Trrua. Bueurne-rrecrlrnrr? naAex( (I)r r\-frrB.Ocrroslmre
c^f-rarr yno'rpe6,reHrl.flaL ^T:ar,a. 100
14. I(namine. Sisekohakne(II): inessiir'. Inessiivi peamrsed
tarvitamisjuhud. Vliskohakne (II): adessiiv. Adessiivi
peamised tarvitamisjuhud. I-uulerus "Yarr". Cnronenrre.
BuylpenHe-N{ec'rr{bnnaAex (II): r.ruecclrs.OcsoBHbre cr\v-
qarr yrrorp 6.,\eHr{flHHeccrrBa.Brreurse-N{ec-r'Hbrr"r
narr,ex (I I) :
aAeccHB.OcrrosFmre cty4arr. ynorpe6,,reHrrsaAeccnBa.Clrr-
xoruopeHve "Yatl". 1.09
15. I(namine. Sisekohakne(III): elatiiv. Elatiivi peamised
tarvitamisjuhud. Vliskohakne(III): ablatriv. Abiatiivi pea-
mised tarvitamisjuhud. CuoneHlre. BrrppeHHe-^{ecrHbrr"{
naAex( (III): 3.,\Tr{B.OcnosHsre c.,\\ryzr{ yno'rpe6,,\eHr.{rr
oârr{Ba. Brteurre-r,rec'lrnntr rlaAe}fi (III): 6.,\al'IrB. OcHoe-
HbIe c.,\f-Ial{ yrloTpe6;\eslr.g ^6 \TILB. 118
| 6. I(ohaknded (I!. Uievaade kohaknetest, Genivi rekt-
siooniga postpositsioonid. Adverb. Iv{ecrrrue narexr (I\).
CsoAHas ra6nlrqa N{ecrHblx naAexel'1. flocrtertorrr, Tpe6\'lo-
rrlue reHrrrr4B^. Hapevrn N{ecra. L27
lT. Pramine. Indikauiv (!. (IID. Jaatavad vormid.
Imperfekt
C nparxeH ve. I4sr'sBrITebHo e HaId\or{eHI{ e (! . I'Irtnep S ercr
(IID. Vrneparrrer\br{bl Soprmr. r37
I 8. Pramine. Indrkatu" (VD. Imperfekt (I9 Jaatavad ja eita-
vad vormid. nad -partitsiip. Cnpnxerrrre. I'Isr.flBlrreÊ,I{oe Ha-
r{,\oHeFrue (VD. I'ImnepQen' (I\). Vrrcplr.rrrer\b}Ible rI
o'rprrllare.,\bl{bl Qoprtu. nud-naptr{tdlrlr. 143
19. Pramine. Indrkatiiv (VID. Perfekt. Perfekt ja preesens.
Eitav perfekt ja eitav preesens. Pluskvamperfekt. Pluskvam-
perfekt ja imperfekt. Pluskvarnperfekti eitav vorm ja im-
perfekti eitav vorm. Liitaeg mitmest verbist. hendverb lirt-
ajas. Cnp-fi)Keur4e.l'Isrqgrller\LrHoe HaKôHeHue ffII). ll.p-
Ser.r. llepQerr H npe3errc. OrpuuT-,\bHr're Qopn{br nep-
Serra H rrpe3eHca. fl,\IocKBarrnepQer.r. l-l,,rrocneaN,rnep-
.o' lr nruepQenr. OrplruTe,\bHx Qoprra rrr\rocKBN{nep-
Serra r.r unrnepQercra. Vnolpe6,l,eHrre cr\olxHoro BpeN{eHn or
@oprrucz\onHoroBpeN{eHr.r
or c,\r{r-
i"i :frJ"aroôB. r49
20. I{namine. Translatiiv. Translatiir.'i peamised' tan'itamis-
juhud. Terminatiiv. Terminatiivi pearnised tarvitamisjuhud.
Essiiv. Essiivi peamised tar-vitamisjuhud.Kui pafu ke// on?Kti
kaua kestab?Mi: kellakr? Cnr,oHerrrie.Tpanc,ralr.rs.OcHos-
Hbre c1'yH ynorpe6,teHr{fl TpaHcârrrBa. TepnrrrHarno.
OcrroeFrsre c^VLIalr Ino-,rPe6,reFIIrfl1epN{IlHa'I'LIBa.3ccnB.
OcrrosHsre c)rer{ynorpe$,teH;g^fl3cclrBa.Komoput'aac?KaK
o"tzonpoottmemm?K rcomopo"v1 aat1,? 158
Zl. I(namine. I(omitaurv. I(omitatirvi peamised tarvitamis-
juhud. Abessiiv. Abessiivi peamised tarvitamisjuhud.'\po-
sitsioon. Pramine. Lnperatiiv (II). 2. prde citavad r''or-
mid. Eitatav objekt. Cx-,ronenrre.Kovrrrarrs. Ocnonnr,re
cz\)ryaI{ I'norpe6,,reHI{fl KoNIITTaTI{Ba. Ar\eccIrB. OcuoeHnte
c.,\)'.{ar.r ynorpe6ne:r.:r.s, Aeccr.{Ba. llprr,roxeHr.re. Cnpxxe-
HHe. fIose.,tl{.re^bHoe HaK-,\oHeHIre (ID' O-rprrqare^L'IlbIe
169
Qopr'au 2-ro tnua. O6ten'rrprr orprrrra*VLr.
22. I(namine. Pluurali genitiiv. Cntoseuue. fenz-rus N{Ho-
)KeCTBeHHOrO 9HC.'\2' 179
23. I(namine. Pluurali obliikvaknded alates illatiivist. Cx,to-

HeHHe. Koce eFIHbI e fIaAelKH NrHolKecrB eHIl olo 9I'I c-'\, rraqrT-
Frafl C I'II\-'\TIIB. 187
24. I(namrne. Pluurali partrtiiv (I): -id. Cx,tosenne. IlaprrlrllB

N{IIO.}KCCTBCIIIJOTO EIIICAA (T): -id. I97
25. I(namrne. Pluurali partitiiv (II): lhivorm. Cprosesre.

flaprr.rrnB N{Iro}KecrBeHHoro ql{câ (II): nparran Qopua. 200
26. I(namine. Pluurali parutiiv (III): -sid. Pluurali partruivi pea-

mised tan'itamisjuhud. Pramine. i(onditsionaal. Preesens.
Cnrosesrre. llaprn'urB ^{Ho}KecrBeHHoI'o el{c,'\ (III): -:id'
OcHosFIEle cr\) {arr yfiorpe6êHrl.fl IaPTHTI'IBa NII-Io]Kec-rBeH-
Horo qI{c^4. Cnp.nxeutte. Coc.,tara're;\bI{o HanôI-IeHrre.
Hacrosruee BpeI\'I.fi. 209
ZT. Pronoomenite liigid. I(namine. z-mitmus. Pa3p-flA,blN{ecro-

r nresr.rrli. Cx.,rosesrre. Iv{HoxecrBeHHoe YI IC.,\o c rIpIT3HaKoi\'I
-i. 223
28. Numeraalid. Phiarvud ja nende knamine.Kui uana?lv{urd-
arvud ja nende knamine. I(mnendmurrud. Jrgarvud ia
nende knarnine.Mitmesnaliste lltjrganude knamine.
Mil/al? Mitmendat korda? r{rrc,vrre.,\bHble.Ko.'tll'IecrBeFIHbIe
yr{c.,\r4T,\bHble
u IIx cK,\oHeHIJ "lem?llopnAronrrle
e. Crco'rurco
9r{CrrTe;\bHble LI I4X CKr\OrreFIHe.A,pO6HbI 9I{C;\lrTe^bHbIe
rr rrx cK\oHeHIle. !.ecarnquble Apo6ll. Cx.,roserure cocraB-
Hbrx nop.sKoBbrx yr{cJ.rrerlbrtrtx. Koza?B rcomoputti
pat? 232
29. I(omparatsioon. I{omparat"t (D. Adjektrivide komparatiivr-

vorm. Adjektiivide komparatiivivormi knamine. dverbi-
de komparatiivivorm. CreueHlr cpaBI{eFIrI-fl.Cpanul.rre^bHa.fi
crerreHb (I). <Dopr,IacpaBHrrTe^ruorlt creneHli rpuârare,\b-
Hbrx. Cx-,rorreslre Qoplr,I cpaBHurennrrol crerleHr{ Ilprr.,\a-
rT.,\bHbIx. @opnta cpaBFllrre,'rnsot c1'erleHl{ uapevruT. 24'i'
3O. I(omparatsioon. I(omparatuv (II). I(omparatiivivormide tar-
vitamine. I\iinma... kui; nii... kai... Superlatiiv. Superlati-ivr-
vormidemo odus tamin e. Sup eda tiivivormide tan'i tamine.
Crenesu cpaBHeHr{fl. CpanHl'rrebHafl c'rerreHb (ID. Vno-
Tpe6.,\eHHe Soprrr,I cpaBI{I{Te.,\bHoI?c're[eHl{.'farc ttce...,rcar;
(ue)narc...,KaK.flpenocxolHafl crellerrb. O6pa:onaHne Qopnr
rpeBocxorr.soricrereHlI. Vno'rpe6êHIIe Qoprr rpeBocxoA-
sor cteneHn. 251
3l. ja
rza-infiniuiv da-tn[tnitiiv (II). da-infinitiivi vormid. Mis leha?
Mida udib teha?Mida peab regena?ma-tnFrnitiivi knded. na-
nusuunrr.ra H da-rruSvw{Tr'rB (ID. (Doprru da-nuQwnn-
rr{Ba. Mis leha?Mida udib teha?Mida peab tegena?I1.a1ex<:ar're
258
Qopvrr ma-uuSwH\rTrrl^.
32. maja da-infintuv (IID. na-inflnrtstvi peamised tarvitamis-
juhud. da-inllrriwvipeamised tarwitamisjuhud. ma- n da-vu-
QllHurHn (IID. OcnosFlsre cr\\rYII yrrorpefineH1y,fl, m(t-vI1g'-
OcrrosHrre c^yqalr )rrlorpe6.,\elrrlfl da-uu|v-
f;:*rurna. 270
33. Pramine. Imperatiiv (IIf. Singulari 2. pre. Pluurali 2.
T?l;''":i1"ff.",,'":-:'ffln:TiJ^
ear{HcTBeHHOTO HLrCr\. 2-e,,tUrf,o N{Ho}KecTBeHHOrO 9I1C;\.
L-e .,rrrl-Io ]\{Hox(ecrBerlHoro .rl{cr\. 3-e ,,urqo eAI'IHgfBeI{Ho-
fO I{ I{Ho')Kec'IBeHHoro eIICr\. 282
34. Pramine. I(onditsionaal (I!. Preesens.Perfekt. I(ondrt-

sionaali kasutamine viisakas palves. I(audnc kne"'iis. Ge-
rundiir'. Cnprxenrre. Coc,trzr.,\bHoe (II). FIa-
l{a}c,\oHeHlre
llepQerr. Vnorpe6r\elIIre coc,,\fTe^bHofo
cToflrlleeBpeN,rfl.
HaK,,\oHeH;z.sfipn BelK-,\IrBoNro6parueHl{Ir. KocseHi{oe Ha-
KôHeHHe. {eenprrvac;rr4e Hacroflrrero Bper{eHn (des-SopMa). 293
35" Pramine. Impersonaal. Indikatiiv. tud-pantstp. Imperso-
naali ajad (I). Preesens. Cnpnxenue. HeonpeAeêHl'Io-,Ire-
uue Qopl,rrr. l'1s'bqtsr{T.bHoeHaK,\oHeIJrIe. C'rpanare^,Hoe
npzqacrrre rrpomel\ruero BpeNreHrr(tad-naprnurrrr). Bperre-
Ha HeorpeAeêHHo-u\r{r{Hori soprrnr (I). Hac'roflrrlee Bpelffi. 303
36. Prarnine. Impersonaali ajad (II). Imperfekt. Perfekt. Plus-
kvamperfekt. Cnpxxeulre. Bpeuerra HeorpeAe.,\eHHo-r.re-
uoii Qopur,r. llpocroe rporreArxee. flepQerr. 1-I.,\rocror{-
nepQexr. 3L6
37, Partitsiibid. Aktiivi Preecensi patitsiip
partitsribid. (u-par-
titsiip). a,-partitsribi moodustamine ja knamine. Preteeri-
rumi partitsup (nud-partttsiip). nud-partttsiibi peamised tan'i-
tamisjuhud. Passiivi parutsiibid. Freesensiparutsrip (tau-par
titsiip): tau-partsiibipeamised tarvitamisjuhud. Preteeritumr
partitsiip (lad-p^rtitriip). lud-pzrtttsubi peamised tar-vitamis-
juhud. flpr.rvacrrrr. Ael"rcrerrre.,\brrbreilpuqacrrrfl. Aelc-r-
Brr'r;\bHbre npuqacrH-flHacroqlllefo BpeN{eFrrr (a-naprrrulrn).
O 6p ason l:r.:r,e rr cK,\oHeHVe u-il^prr.rur.{[a. Aer]lcre nrer\bHbre
npr4qac'ruflnporx eAlrrero BpeMeHu(nud-napnrr tl.rn). O cuos-
Hbre c1lear.rynorp e6,,\eHrr-flnad-naprm{Hra. C'rpalarer\bHbre
np rrqac'rrrx. C'rpaaTe.,\bH bre rlp Hq ac'rrffi. :E.acr
o turrero Bp eN.{
e-
rrr4 (au-naprnuun). OcuoeHtre c^)rqafl ynorpe6.,te;::r^slau-
rraprrrrrr.rna.CrpaeareÊHbrerprrqacrrlr rporuearrrero Bpe-
r{eHrr (tud-naprreuHn). OcuoeHnre cr\valr ynorpe6,,\eFrrrlt
lud-naprnurrna. 325
38. Pramine. Verbi phivormrd. Verbivorrnide moodustamise
skeem. Verbi peavormid. CnpxxeHrre. Ocsonrmre cpoprru
ru\ro.,\.Cxenra o6pa:onarrlax Soprr rr\ro.,\. I'.raeHnre
Qoplrnr f:\ro. 338
39. Postpositsioonidja prepositsioonid(I). Ruumisuhetevljen-
damine. Ajasuhete vljendamine.Snamoodustus.Substan-
tiivisufiksid. floc.,\e,,\orur n rpeAJ\orrr (I). BsrpmeHrrc
''id:ffi
"i:
:ff:i,ffii' :Tff"ffi::ffi
Te^bHbrx. 347
40. Postpositsioonid ja prepositsioonid (ID. Phiuse ja eesmr-
gi vljendamine. Flulgasuhete vijendarnine. lv{irmesuguste
rnuude suhete vljendamine. Snonmseid r'ljendeid.
Snamoodustus. djektiivisufiksid. Adjektur.i eesliide. Ad-
verbi sufiksid. l,uulerus "Torm". Liide gi floc,re,rorrr rr
rrpeA/\orrr (II). Br,rpa;Neurre rpur{r.rHbr r.{ rler\r{. BrrpaxeHlrc
Ko.,\rreecrBeHHbrx ornolrenrrrl. Bnrpaxeurre Apyrl{x orFro-
nresrui. CrrHonlrl,rrlrrHbre Bbrpali(eHrrs. Cnonoo6pasonaHr{e.
CyQQrncbr rrpr{.,\arare,\bFrbrx.t1peQrrKc rrpr{.,\ar.are^bHoro.
CyQQuxcbr Hapeqlrr. C.rrrxorBopeHrre "-form". gacrrrua -32 358
I(namis- ja pramistabelid. Ta6,\rrqbr ctu\oHeHrr.flrr crp-s-
}KCHI,Ifl. 371.
E esti-vene snas tik. Ocroscxo-pyccKr.rri c,lonaps. 385
Grammatiliste mistete register. fparrnrarrryecKrrr"r yK-a3a-
-Ieu\b. 430
NPEAI4CAOBI4E
B ocrros\/ I{acrogurefo lrqgfiHrrr{a rpa^{Nrarrrr{rr3cloHcr{oro fi3,rra,\er,,\rI
fPa{rra'rrrLrecKr{i{pa3,\e,,\rr ylp2^nrerrrr.fl <vqe6nrrKa 3cToHcKofo fr3r:rK))
A. Ba,ster, 3. V1'ctrsr,tA, 3. f')'p)' (3-e r.r37\.,dla.,rryc> 1999 r.), xo'ropnrc
6rr,ur rrepepa6ol'arrr)r H orro.,\Herrbr tlprr )rLracTrrrrper\an-fopa KrJr.rfr.r
P. aaHc. OcHogH)rro r{acrb rpeBap-qer Kpar.Krrr"ro63op rparlra'rirLre-
cKI{x oco6errHogreil gcToHcKoro fl3brKa KK o7-\Frororr3 rr3brKor}Srfiruo-
yfopcRor"r fp)rrrnbr. v.-re6urrn 3aRePrrraror rrPrr.,\oiKcHt{.fl- ceN{b ra6,rrrq
rpa{r\{arrrqecKr.rxQoplr ocr roBFrbrx-r'r.lroBrrNrerrrr rr\ror\oll.
Krrr.rra c'raBrrr cBoeri qe,\bro arb crrgre\ra'r'rrLrecxlr o6sop Qoplr
3CTOHCnTTX rJr\{eHrr f;\fo,\a, Irx o6pasonaHrrfl rr ccN{aH-I'IrqccKrlx}t*tn-
urrr"r s l-Ipe;\.,\orierrr.rr{.
Boslroxrroc-r'rr rrc[o.'\b3oBarjrrfl KaiKAor"rQoplir'r
KONnIeHTIIp\/IO-I'Cx II IL,-r,\IOC'lplrpl'1'ra.fl T'I{III.{HbINIII r\,,\fl IICe O6pa3IIa-
\{rr rrpe,\orl..erIrr;.orAe,lurrre pa3Ae.\br rrocBrrfrleFrbrrrrrer{u r{r{c,\rr-

Te,,\bFION{},ilpeil,,\OfaN{ I{ IlOCr\e.Or'\1.
PaSle,\U, r] KOl',Opb,IXpaCCXrAl:
PrrBaeTcfl côBoo6pa3oBaHrre, 3FraKox{flTc lpo[)rK'r'r1Br{brN,rrr
cfroco6aiurr
o6pasonaul.rn rn{eFr cyulecrBr{Te^bFrbrx, rrprrr\r-l'c.,\brrbrXrr uapevlui.
flocno.,tr,$, B +op\{oo6pa3oBarrrrrr 3crorrcnrJx rn{eFr rr f,\ro,\oB cvr{ec'r-
BeIIIryIo POAL I{rpaIOT II3N{CFICI{II' B OCIloBe Cr\oB, 1'. C. qCPcAOIlalJIIe
ocrroB B c,'la6ol'r rr crr,\brjor"r c'n,ueHlr ('r'. lr. qePcAoBaHrre c'rlrrrcHer"r),'fo

no:-\po6no ocBeI-tIAeTCfl. cl'Icl'e{a cooTltcl'c'tR)/IoilUl\' 3l3r,rt()gott II3il{eHe-
r r r r r - r ,A 1 ' a n i f i e ' f r r l r b r c , \ o u , B I t o ' r o P E I x 3 - f I I I { 3 \ I e r r e r r r r - q l t a 6 , r l o A r o ' r ' c f l .
f'palnrar-r{qecKrre repNll{Irbr B 3fo,\oBKax rI rlo/\3aro,\olrna\ rrprrBo-
-\.fl-r'C.sIl2pr\e.,\bI'IO Ha 3CTOHCItoi\t n P)/CCKOI tl3blfiax. B 3C1'oHCKO
Lrc-frr rrcfro,\b3oBaHbr rrHTepHar{rrorr,,\bFrbrc BzprJarr-r'br -r'epr{rrrroB, l'ro
BCCI"I I}EPO'ITFIOCTII 3HAKON{bIC VqAUIIIN'IC'I I] CB'I3II C II3)TqCIIIICII IIIIOC-T_
parrlrbrx fl3brKoB. o6'r'qcrreHHfl o6Pa3oBarjrTrr rr rrcno-'\b3orlarrrrrl rpa{ra-
'r'rrqecKrr\
rloprr rrprrBorrfcr rr^ p\rccKo{ rI3brKe. O6pasrtr,r rrpe,\,\o-
'/\CHIII"I)
ILL,\IOCTpI{PVTOU{Ire IIC|IO,\b3OI]aHIIe 'l'ex IL\II IIIJbIX QOprr,
cor rPorlox/\aroTcrr PVccKrrNl rrePeBor\oi\{.
llecr, i\rTeprri\ I.{e6rrrrna uo7\pa3;\e^rrercl Ha 40 I'poKoB. Kalir,rrlr
qAC'rrr, CO;\eprrrT cooTBc'rc-rBVrorrlrre
) - P O K , I I O N I I I N , T Or p a r { N I A T r r q e C K O
\'IlPa'trreHrr-fl; rro3Arree fi rrrr^{ Ao6aB.,\nro-rcr|t'aKi{.e \'|rpa,{Herrrrfl r12'
rr oBTop cHrl e rtp oriAe r rFrof o rra'l'cp r r a,'\.
llonrtltalllle cllcl'eN{br rparN{arrrLrecKrr\ rrBr\errnri gc-r'ollcnolo r3brriA
o.lelqae-rcfl 6.,\aror\apfl turrponor{}r rrcrro,\b3onArrrrro -r'a6r\rrr{
o6r:opllr,rx
rr c\e{. llcn,uo.leHrrfr I } b r 7 \ e , \ e r r r >lrp a c f r r . r e c x r r rr,\rr rrprrllcr\e}rbl o'r';\c:\b-
I I b r \ t n c P e L I I I C \ I f I O C r \ e O C I J O U I I O I "qTa C ' t ' I I .
9
ilplr oflpeAeêHrrur noprrAxa pacrro,\olr{cFrrrrr ra'repr{,,\B rlepts\'ro
OqCPeAb |9I{TbIll,,\ACb IIO'lpe6rrOCt'n \rLIAlIUrxcfl O3l-raKOr{ri'fbCrr C C{br{rr
IIPoc-fbl{uII \rrIOTpc6rr.fe.tnttblxIIr4)oPNraNrrr, rrco6xoArrrbrxrrr/\,\rr opa-
3oBaIlIIfl rlpcA,\oreHrrl"I. B cB'stt c 3'rrri\r B rroco6rrrr rJe coa),\roAac.rcrr
c't?ortrrl rloplfior{ rrprr Paccxlorpel]rrrr Lrac-rcripcqrr. OcHosrrbr}{ rprrrr-
qrrllor{ frB,\fle'fcfl flocrene]{Hbr [epcxo/\ o'r rrpoc-t'oro K c,\oiKFrol\ry.I]
)'[pa]krreHrr.r{x KaiKA\ofo vpoKa, a ]'K}Ke B ilprr\{epAx ocHoBrrori yacTrr

rrcfro,\b3\/ro'r'c-flTor\bKo 're +)opN{br, Kol'opbre 6br,ur paccx,rolpeHbr parrec.
floc'renerlrlo pacrrrLrp-rlercl raKiKc r]ecbN{a orparrrrLrcrrrrr:rr"rc,\oBapFrbrr
3arac ilePBbrx )rPoKoB.
N{t,r rrar\cc{cfl, LrTo rracroflrrtec uoco6rre 6)'r\a't' rro,\c3rro .,\,\fr \i9-
IqIIXCfl rlpII OB-,\[eFrrrIr3C-fOrrCKrINr fl3brr{Oj\rrta rr9,\r>rrorr 3'l'Arre .
Ij,rarolapr 6orlee \rr)\y61\errHoi\{y paccr{olpcrrrr}o rpax{Nral'rrLrecKrrx
.flI].,\eHr.rr"{
Bo B]'oporli vacrrr, [oco6rre N,ror\']' r.rcfro.\b3oBATbB KaLrcc-rBe
CfIPaBOLIFIIIKa'faKill.e \qalqlICCfl C 6O,tee I]bICOt{rr}r)rpOBIrC\r 3rraIrrrr"r.
O,tlronpe{cFlHo Nra1'eprr.,\ 31'oi: Kurrlrr rlor.,\rr 6sr lrcrro,\b3()na'r'bB Ka-
qecTBe r.rc-loqHr'1KrrH+op{arlrrrr BCe 'fe, ri'ro rrrr'rePec\/eTcrrrpa\{xra-
'r'rrKoii 3cToHcKofo .fl3brKa.
9tt",/ett Vlcnw"r
O HEKOTOPbIX XAPAKTEPHbIX IIEPTAX
9CTOHCKO|O .'I3bIKA
Scroncrcrrr flgnrx KaK oArrH l.rs QrrHuo-\iropcxlIx .fl3bIKoB xapan'I'epll3\'e'r-

crr p-fi,\oi\'r oco6esuocreli, rle cllor"rc-nler-rr'Iblx p\rccl{olt\' r3blK)r) IIPITFIa-
,\cixauerrv K c.,\2Brlncxorit rpytrrt e I I Irr\o eRp o I I efi c KI I\ fI3rIKoI].
Ecroncxuri .flsHx - 3To HaLIIToI{a.'truu q3bII{ 3c-rollqeB. OH llJ,\flercfl
-rAKiIie
poAHbrN{ rr3brKot\{ ilPr{N,repFro A^rr Nrrr-,L\r{ol{ Yer\OBeK s 9C-rOrrulI, a
.4..,M3CTOHUeII, )KITIlyfIIIrx B i\pvfl{x c1paHax.
flepnrrre nr{cbN{eHHbre [AlurlFrrrKr{ gc'foFlcKoro x3blxa orHocfl'rcfl K
XVI ueKV, Har{rrorra,tnr*ir 3cTorIcKIIir qstt{ CTa.,\p3Bl{BaTbcfl co B'I'opor"r
rro.\oRr{r{nr XIX BeKa. B sac'rosilIee BpeNrI 3c'roHcnrli .,urt'cpa'n.prrsrr*r

fl3brK ril1,,\.sel'cr pa3Brf|br1 KV;\b'rlrpHbr\{ fl3bIKOx{, ItO-r'Opbll{ s 3)cTotlrtlr
rror\r>3\rg'r'cfl Bo Bcex c4)epax o6tr{eFrl{fl II Ira Ko'r'opo\t Ir3r\e'r'c.flo6)ilrrlp-
Harr.\rr-reP'ryP4.
1. B scroIICKoNt fl3bll{e 9 r,'taclttrtx:LJ,e, i,0, u, d, ,0, li. Coc-rag co-
r';\cHbrx ofipe[e.,vfeTctl o6rrLrrto c,\er\\'Ioll(I{xI o6pa3oNt: p, [, k (c llx c.\a-
6r,rnrrnHe3BoHKIJN{I{ BpI'IaFI'I'ar{rIb, d,g); tn, n, 17(rpacplrqecroc o6o:sa-
reHrre [oc.,\e;\Hero - n); .r,h, /, r, 1,,7 (snt'rrn /, n, J', I lton-r II;\-r.,\tJ-
3oBa'fbctr);n QorrellIqecKrI FIeocBoeI-IIIbIx3aIlNtC-tSonaltltltx.f, L'.
2. 3urrxrr 3cloncnofo .s3brxarr\reror pa3rl\rlo Ao:\fo-rJ:. i)r'o ,tac'r oclIo-
IIAHIJe |OBOpIITb () 'l'pex C'relleHtlx ,\O:\I'O-l'bI. ItOl'OplJe trlOIfrl' BIJllO.\FIfl-rb
'noXroPa', 'ro,tosrttt',
cfvrtxultto
cx{brc.,\op3.,\rlel1Ter\bl{\rlo (lugi lttki lhk-
'r'o,torHro').
ki
3. Or.lac'r.r K Qoucrrlvecxrrl{, ol'Lracrrr n NIopq)o.\ouILIccKII\{ g3bl-
KOBbIA,I'IBACFII'Ifli\{ OTFIOCIJTC'INPIIC\'[ttCC I{[IOI'TINI 3C'l'OTICKI'1NI I]IICIIAI'I II
I..,\for\2Nr r{eper\oBa}rIIe c'rvrrerIeli. T.e. pen',\Jlpr{oe II3^tr:IIcIIIre 3uYKoB
ocrroBbr LL,\II Irx ,\or\ro-tbl Il Pa3r:ILIx IIapaArIr\tA'l'IIrIecKIIx +oPN{ax: IloNt.
eA. . { . tuba'rcoxura12) - cIL\I>Hl cr\-trcl;b, f e l r . e A . I . l z t l ' K o x ttta'fbl) - c,\a-
aR clerrerrr,; rrac-r'. up. rr3'bflllII'I'c.\bIIoIO IIaK.,\oIIeIItIt{ hrktrttt/
1-c ,lruto
'xBal'aro) - hdd-
(3-x Clerrelib r\or\t'o'fbl) cIJ,\bIIafI c-qrsg1lt , ttt-trt<lu+rrllill,
'xBa'raTb' -
rata (2-n ct'erleFlb [oro'rbl) c-\a6al. 9cpc,foBalllle cI'[eIIcI:I
o.tpaxael' ilpoqeccbr, Kolopble l-IPoI{cxoAIr.\Ir B 6o.\ee

{>orlerl.IqecKlle
paHrrr{e reprroAbr pa3Brfl'rrfl 3C'I'oFIcKofO fi3bIItA. B conpeltcIIFIoxl 3c'rolI-
.iKe
cKoNr fl3brRe o,\rra rr fa rpa\rlrl-frrLlccriAfl Qoprra c,\oB \lo/Kc-f Il 3aBII-
CI-I1()C'I'IJ O1'I'IIIIA C;\OB I]bICIJIIIA'|I, T] CII,\bI'IOIi I1,,\II C.\A60I"T C'NTIICIIIT.
4. B scrolICKo\'t q3bllic o1'cyrc'fl]\re't'fpatj\ta't'IlLIecKal l{arefoprltl poAa.
11,
5. ilo lropcpo'rorrrLlecxor\{\r'rrr[\/ 3crorJcr{rr -rrgr,rn
fq],\rle-fcJia1r..\ro.r'rr-
r{arr{u r r o-cp.len-rrrrlrlr,rr.
13 rpallrra'l'rIHe collpcNrerrFror.o3c'r'orrcnor.ofr3rrrri2c\rrrlcc'r.B\rlo'r.cr\c-
.\\:roil{rre croco6br nbrparieriru rp\t,{at'rlqccKrr\
{loprr: 1) K ocuoBe
IrpIJcoe,\ITIItIK)'l'cl Ipa\{Ntal'rrLIecxne rrprr3rraKrr rr oKO}rLraFrrrfl Lr.
lrur.
aeccrrBa /auda * de * / (ocuora * rrpr.rsrraKN,rrr..1. * nr\elfirroe oxorr-
'lal
vaHlre) cl'oâx'l; 2) flpolrcxo[R-r' 3BvnoBbre rl3Mcrrerlr.rr{B ocnoBc
'err.rA-rb',
[ueorrperler\eHrl-fl t]opua Ha -17/dlugerua 1-c ,rr.rr{o rrac-r..Bp.
II3'bfl1]r1-le.'\bFlol'olIaK\oHeIn:,,ir/oen'.ItrI'fAro'(nt,rrla;1ac'l'Jrr l/ 3Nrcr{.rre'l'crr
I'.\aclIbll\{ t)l; 3) 3IIaLIeHI{erPax{Nra-r'rr.-recnol cpoprrr,r rrcpe,\c'r'ocrrona
(es ull.torr3lrcrrerrrui) [uolurHa-l'rrBe;\. q. kdrtl'xrc,\Be7\b',r.crrrr-rrrr] e,\. .r.
kctnt'xesBC,1r', lraplrlnrB cr\. e. kant'uei\ne,vr'1. Ilpu courra.\crrrrrrc,\o-
uo$opu rrx I'paNIx'{a-t'ITL{ecKoe
3rraqcrrrrcllbutcrrle'r'clB KorrfeKC-r'c.
6. 13 ecloHcnot\'I l3blKe L-l nar\e;xei.r.Mrlorre rr;\ciKrrrileoxorrqarrrlrr R
t'Ir{c,\c collrIaAaroT. o.,rr,lrrlIrrc-n}o
errFrc-rRerrr{o{rr r\rFro}I{'eclRer{rroNr
ilaAexHbrx Qopnr c[r{HC11}eFrHoroLrrrc,\a o6pas1'g1.crnprr6aR.,\clrrrcNrrr-
.\ciftIforo oItoHLIaIIIIfl K oclloBe c1\OllA(r'.c. n <foprrc lcHrr-rr.rnA):r'crur-r'rrn
t'iltiku't'e'tpaaltt' * onorr.lalll{e AeccrrBi-l- Acccrrs uihiku/'gA 'rc-r-pai\rr'.
(Doplrnr \{rroixcc'fBerrrroro Lrrrc.,\ao6past,lo'rcg rrprr rr()roulrr ,rpr,r.rn*^
{FIo;Kec-BeIJIlofoLIIIC,\A-rl, -rle-,-lelt - 3a rrcK.\IoLrcrrrrc\IHo\{rr}Ia-r.rllAIr
|errrrl'rrrra - rraAe'aHor.o oKOHqarrtrfl:;\eccrill uilLiku * le * I = uihiku/e/'utr
'fe'rflaAr{x'. (Dopnrnr
Ho\{rrHAl-rrBar.r t.er{rr'frrBa,a \r c,\oB rreKo'fopbrx -frilroB
'I'aKi'I{ecpopnrr,r
llap'rrr|IlB Ir tr,L\2'r'rrBarre IIN{ero'l'rri\eirirJbrxoxorrLraurrrir.
3-rrr rrAi\ez{rrrJc cpoplrr,r o6past'rol'crr rrocpe/\c.rloNr3\rerrr,3BVr{oB il
ocFlolle, u3l\{(]FleFIl{c\l i\O.\I'o-I'bI r\116c> II3NTCITCIIIIc.\t NOrrcLIrIOIo L\acrrol.o
'peKA',
ocHoBr;r:Frotrrrrrra'r'rilt.jdpi 'pe'J-t',
r'crrrT't'rlt
.jde rrap'r.rrr.nv.jige'pcrK1,',
rr,\r\'rrrB.iokke'n pcny'; Fro^{rrHA'r'nr_ koz/'rtrr,.o-,\A' (3-l c-r.crrcrrb.\(),\ro-fr,r),
relfII'l'IIB koo/i'mt<ottt't' (2-n c'r'errcrrb.\o,,\r'o-r'br), 'koo/i'u
rrAp'r'rrrr
rc rrrri.o,\1,"
(3-.rr c-rerrerlt, ,\o.,\fo'r'rrr).Kpolrc 'roro, Bflpeqacl.crr r.Ar{or-r-r.rrfrc,\os, r.;\c
cfopr,rr'r Iror{rIIIa'rlIBa, rclIIr.rrIBa rr IIaprlr|IrBa c.uIIIC-rBerIrroI.oLrrrc.,\a
llpe/\C1'aB'\eLIbI oAIIII'III 1'el{ ,ie BapIlall'l'oN{OCIIOI}br(lrorurrra'rtru tncyu
',1olr', (;\r>xn',
r'errrn'rrr] t7/dfa tLapf]r'r'rrB tilcyct 'ryoxf). 1l 'r'arrrrx c.,\\,1141\
3r{aqerrrre r raci}irrol"r Qoplrlr onp c,\e,\rrercr n Korr-r.cKc-I.c.
7. B gcToIICKON{rr3brrie ),rro'rpc6,lrrro-r'cfl lrpc;\- rr rtoc,\c,,\oiKribrc
NOIIC'IP\TKLUIII, rIpIILrer{ OIIII r13 HIrr llbrPaTKaro'f o't'rrorrrcrrrrfl,KO't'()pbre
rrcB03xro..fiFro rcpe^z.r'b rri\c){{rrblrrrrtloprrarrrr (/innd koha/'rrAr\ r'opO-
.\olr') , ^\p\'fue rrcrIO,\r>3\rro'fcrt
Irapa,\,\e,\rrlIoc rrr\calrrrnrrr cpoprra,\{rr,rr
rrPci[\c Bcelo c rfoprraulr NIec'r'IIIil\rraAcincft (Lmu-;.re - /dtttt t'i.r.reln
ct'o,\').
12
B. Y acloHCltnx r'/\aro,\oB o'rcfrclyer rrop(bo,\orrrLrecnar Ka'rer-oprrr{
BIJAa. cnex:r\'a.'\bllble 3HaLIeFIIrtl N,loryl' 6r,rlr, BIrIpTKeIIbI Hexo-fopbl\{r.I
'Kpr{errr', 'BcKprrKlrer',
c1'QQrrxcalrrr (karyub karya/ab Bcr{pHKlrBaer'),
ucroN{orare,\bHbr{rr HapeqHbrNrrrc,\oBaN{rJ(ra i'oH 'on
e,,\', ta i ra
cbe.,\') r{^n o6'E,eKTHbrMrrnaA,e}KaNrrr(oT.rinkorterit'rru11' KBaprr{py', leiin
korteri'Harrre,\ rnaprnpy').
9. I-.,\afo.,\bHble Qopnru 3cror.rcKoro rr3brKarar{}r(c o6past'ro'rcfl o6br.r-
HO N\TTC{ IIPTICOCAI,II{CIIIIfi IT OCHOI]C IPAXiT,IA-|IILIECKIIX TIPII3HAKOB II
oxorrLIarIr (1-e ,'\rrr{o N{H.rr. rrlr[ep4)exta,: pa/u * ilprrsrran -J'l- * or.on-

qaHlre -me - pa/uine'rtrt npoctrrul')i Henoropbrc cpopur,r o6pasr:ro'r'or
To,\bno rrprr noNrorur{ [prr3rjar{a (3-e,urqo eA..{. rnrrepalrrca kiryulu *
'rrvc'rb
IIPIT3ITaK -gu = kiryufagu! rrrrrile-r!); o'fnocrrre.\rrrro rreNrrrorrre
r-r\r'oblo6pasVror- dtt-nHytrFrrJl'r4B[ocper\cTBoN,rL{cpcAoBaHrrrrB c,\oBo-
(Doprtr'r 2-r'o ,rrrrr e;\. LL rIoBe,\I'I-re,,\I)I{o.oF{aI\-\o-
Qoprre (udlla'6pa'r'r,').
I';\rO;\bHOri OCrrOnOl C LrepeAOBarJrrC]r
HeHI.Ifl flpeAC'IAB,,\eI-IbI rr.,rrr 6eC
'wlrafil'; 'npntrecll!').
Hero (loe! loo! I{cno'ropr,re r.,\fo,,\r>Hr,rccpoprrr,r
(orprruare;\brlbIe rloplltr, cr\olxFrbre BpeNrerrlrbre Qopuu) rr c,\rrlrrr>re
I-u\I'or\blCoc-rofll' I13 B)rx rr,ur 6o.,\ee c,\o3 (naha ktkkuntt'\'nac'rb', ei lttle
'He 'sc
npr.rrle'f , ei o/nud tehtud 6rr,ro ce.,\arro').
10. 3c-rorrcxlrii f.,\ro.'\ r.rNreer .\Ba rpaN{{a-rrrLrecxr{x BperlerrrJ: rra-
crot{ruee (rrox<cr-Bblpaina'r'brr 3rraLrcrfrrc61'rlvstero Rperrerrrr) rr [porile/\-
rrree. llpolre,\uree Bper{fl r{N{ccr -rprr Soprrr,r: ilpoc'roe rrporrre;\rrree
(rrrrnepQexr), rrep+eK-r H ur\rocKts\rilep4)cK-r' (cpanrrr arra]\orrrrrHbrc
Qoprtr'r Il Frr.,\rrcroN,r
rJ HeNrer{KoNrfl3brKax). Iloc,reArrrre i\Ba ro crro-
co6v l3rJr{oBoro Br,rpa;.KeHrrflfrBruro'rcrr c.'\o}KHbntrr Qoprrarrrr (tlidta:in
'pa6ora.,t' -
rpocroe npourelrrree, o/entoiilanud'ta6ola,\) - nep|exr, o/in
liiiilanud'pa6o'ra'\' - rrr\rocKBaNrrcp+en'r). Oco6ori {roprrbr A.,M nbrpad\c-
nttl61t41'rtlct'oBpeN{crrrJJ' 3c-foFrcl\oro f,\fo.,\A rre-l'.C oi\uor"l cl'oporlbr,
FIoNIIIlIarrrBubtiI Ir rellrrlrrnnrrri, c \pvrori c-r'oporrbr, uapn'rillrrbrr"T
o6r,exT rlo3Bor\-[roT pa3.,\IIYIT'lr),rlPorrc\oArr-t .ur erict'l]rre B rrac-foflruc\l
rrr\rr B 6\'A).tqe^nBPeNreFrrr.
1,1,.11 3c-roFlcnol{ x3brKe rr{ee'r'crr.\Ba rrr-rQrrnrrlrrna: ln(t- n c/a-ttt-
'xrr:rr'),
Qttuttllrn (e/anta, e/ada )rrro'rpc6,\errrrc Koropr,rx 3ABr{crrr o'r'
'ut,\o
vfrPBr\eFrr{rr ocrroBrroro r)\r'or\ (tuleb eiacla rirrrr," hakkab elamu
'IIA.{IrrIae-r-r{rITI)'),
A LIac-rIrr-IIIo II o'f 3HALIe}.Irrfr coLIc't'a}ILIr B Ite,\oNt (j>alub
.rdona'rrpocrrr' (rrplrrrrarrrcr) K c-r'o,\\",/>a/ub'wiitl'rrpocrrr cc'r'r,').

1?. 3c'rollcxtrii r-,\aro.,\IrN{eer qc'rbrpc rraK.,\onerrrrflrr3'rrfrBrrrc;\r>rroc,
IIOBe/\II-fe,\bIIOe. COCr\r'l'e-\bIIOe II KOCIICFIIIOC. KOCBelrrrOC HK.,\OrrCrrrrC
13
r.rcrro,\b3]e'fcfl rlprr [epeAar{e rlrr+opN{arp4rr, Ko-fopafl rJ3Bec-rHafoRopfl-
rr[e^qr !r3 BTop,rxpyK r{ B Aoc:foBepFroc'rr.{Ko-r'opo olr rje'vtsePeqr (la
'r'onopfl'r, Lrro
/aa/uat hristi'os 6y..rro 6u xoponro roe'r', 'f.e. oFr xoporuo
noer'').
13. r.s gcrorrcKoro x3brna Becr,{ac)urec'rReurrbr Ka'feroprrri ro'r.\b-
uocrlr rr rr^prJrra,,\bHoc'rr1.9rrr naleroprrr.r [eper\arorcfr, c or\r{oli cropo-
Hbr, HoN{r{rlarr{Brrbrnr cy6.t,en-to{, npeArrKarr{BoNr rr,,\rr o6r,er.rolur, n l'oNl
Lrr.rcê feHrr-fIrBHbIM, c APlToi.I cToPoFIIrI, rIapTrrl'r{BFrbrNrrroAr\e)Krr(rri\f,
aorro.,\FreHr.rer\rn.,rrr rpeArrKa-rurBoN{.flocpelc'nlorr KaleroprJir -ror-a,lri-
f{ocrr{ r{ rrapqlr,\bFroc-r'IIi\ron-f 6nrrr' rrepeAarlbr Ko,,\rrqecrterrr{bre orFro-
lueHrrs, rro g'rrr Ka-refopr.rrlcBfl3ar-rbr-lAxrec rrepe[eeir gua.lesr'rl ()[pe-
!. z\eH I{O CTII I I;\I{ H e OfIP eAe.,\eH H O C-|II.
14. 3cloncxprr .fl3brx xapaKTepr.r3yercrr orHocrfl'eu\bFro cBo6o,u'rbr^,1

|Iop.rrAKoNr c.,\oB. oArraxo oflpeAeêFrr.{e, Bbrpa)KerrHoe rr{er{cN,rcyrqecl:
o'r' PyccKoro g3brna, ilePeA
Br4're^bFrbrr\{,KaK [p8r1.,\o, cTol{'r', B OT,,\LTYI{C
orpeAe;MeNrbrx{coBoN{iTeltarcdirektor'rurperrop 3aBoAa'.
15. B 3c'r'oFrcKo\,IrI3L'rKeN.lrrofo c;\o}rrrrbrx cr\ol}, Ko-fopbre N,ror)-f co-
c'fofi'r'b r.r3Arlyx, Tpex rr 6ortcc KoxrrroHcri-r'oBQuur/ /inn'6o,tr,ruor"l ropo/\'.
n 6n6 xrorena') .
ko o/i f raan atu / kogu'ur Ko.,u,Fra
16. t{ro Kacaercg cr\oBapHoro coc-r'aBagcroFrcKoro rr3brKa,To ocrroB-
Harr efo qacrb - slrHrio-)rropcKoro [por4cxo]KAeFrrrfl. I-Ia npo'rrriKerrr{rl
BeKoB côBapHbrfr cocran rroro;\Hrl\cfr rKll..e3arrNrcrBoRarrrJfNrr{ rr3 prr,,:\2
Ap,Vfr4x fl3brKoB, B TOi\{ yI{C.,\e I{3 C.,\aB'IITCKIIX (/Uika.r lUry'pr't-
'cepn', 'oxno') "\O}KK"
IJoK), irp aken II, B ltACTIJoc'rtI, p)tccrcoro x3brKa aant
'craHrlrr.fi', -folo,
kdrt'Kopvlla', po/k'notrr{' rr Ap.). Ilor'rrrlro B 3c-r'orrcnolr
H P)TCCKON{ fr3riKC rr}{e}O'ICf rlrrfePr-rafu{oFrtu\brrbrec,\or} c oUtrnr rop-
He{,xo'tfl Bo3NroxiHbrp3.,\rryrilr lr rrx 3Bvnor}o^,roc}oprrrrer-rrrrr: 7plimi.rl/ik
'orl'rrr\{r.rc-fr{qe 'peBoruoul.{fl', 'Koc.{orral'r'',
cKr.rri', reuo/ttlt'ioon ko.vn7nattl
absI raheeri tna' a6 crp arrrpoRa'rb',.fik.reerima' Qruxctrpon ars' 11 r\p.
17. OcrloBrroe vAapeHrJe B gcrorrcKr{x cr\oBx rr;\er, r{K rrpaBrru\o,
'>xttzllt", 'oKHo', 'ceN.tlfl'.
H IlepBblr"rcr\ofl e/ut aken perekond B nu'repHa-
ruloHa,\bFlbrx cAollax tr 6o,ree [o3AFrrlx 3al{rrc'r]lollaFllllx )/,\apel:rle Lrac-
TO frr\e'f r{ Ha troc;\c[f]oulrre c-,\orvt: kuarlel/'t<vrtp]er'. metroo',rerpo"
'xonrper-rrbrri'.
konkrgelne I 1cl6o.{noc (u-ropoc'rerrer'rrroe)y.r,apeulre c.,\or}a
r\{ox{e-t' B 3c'I'oHcKot\{ fl3blKe I.{AxoAII'rbcfl. IIa'rpeTbeN{, rltrro{ rilf.A. c,\ol'ei
l()crroulroc v ^ a p c r r r . r c 3 c c r r \ ' r t a 3 r , r u c ' l c l ( u o p t l r o r p a c l r r r v c c r i < i r , " 3r a l r r r c r r 3 c ' r ( ) r r c l i n x

c n o n ) r ' o v r < ( ) r "u.(t r \ r ' A a c n l , r i \ ry / \ a p r r ( ) r { ) c ^ ( ) l a . r r o 6 o q r r o c v ^ a p c r r r r c - 7 \ n ) ' i \ r r l r ' o q K a i \ r rlJr ( ) r \
l êCIIl)li\'l C()O'l llc'l C l ll\/l()lIlCl'() CA()l'4.
1,4
hari/ikkud.e./e'olswtoBer:Irbn{', ec.,u{ )lre repnbrr"r cz\or rrB,,\rre'r'crr
cBepx,\o.,\-
IIIN{, 'Io IJa B'foPo1,LIe'IRep'foN{II T.A. c,'\ore: uankri/e't'e,\er-e'. Ilo6o.ryroc
yAaPeHI.reo6nrqrro Lr,IeIo'rcvQ$lrnc.;.: kaatf /a.ne'roBlpnul, cn)Trrrrx'. 1l
3CTOHCKIIX C,\O-/KIIbIX CÔBaX OCIIOBIIOe _V.\peHIIe IlaAae-I' FIa rrepnlr
KoN,rfIoHeIrr',Apvlrre Ko{trorrcH-r'bl
x{onn' rrr{e'fb v,\aper.rrre6o-,lnrneir lr-,trr
lrensnreir rrFr-r'eHCrrBHoc-r'rr: 'r,,\aBHoe '6n(t-
peaho"one 3Aarrrrc'. raamalukg.gtt
,\I{oreri'. Vlaperrlre cr\evel Ae,\'fb Fra\/Aaprror\{c,\ore rrepBor-o Kor{rro-
I:IeIITA TAKlIie B pfl;\e 3aIIN{C-lllOIlaHIIbIX C.'\Oll, B 1'O{ gIICr\e B IrII-feP-
HAllrrorra^rr3{ax r{ reorPa+rrqecKrrx rrarrNrerroBaFrlrrrx:tpfdorne.eler(.p.

crrr6N{e'tp), "'! lgogrgd(cp B orrrorp .r,),
(Dpasonoe y/\aperrr{e B 3c'r'orrcxor{ rpcA,\oiKerrrrrr rrAr\Aer tra lrarr6o-
.\ee BaI{IIOe |IO CNlbICr\V C-'\OBO.
AA(DABI4T
3c-t'oscLoe IIrrcbNIO ocHolrbrBaelc.q rla ,,\arrrncxolr a,\+aBr.rre. I] gc'rorr-

cxor{ a-t$anlrrc 32 6t'nsu: d, l), c, d, e,.f)S,h,i,j,k,
/, nt, /r,0, p,q,r,J',.,; i.,
l, t/, Lt, u, d, a, bi, ii, x,1,'. 4 6t'nnr,r (f, i, -r.o,\bKo
{ }'rcxpe6rurrorcrr B
r'IHOCIpaHHbIX C'\OBaX. EvXlnt L', 4, w, x)
-rl tsclpeqalo't'c'I .,\rrrlrb l rrr"ro-
crDaH H brx co6c-rs eHnbr\ rrr,reHax.
I Ie.ralrrbrc PYxorrrc-I le.la'rsue Pvrrornrc-

vxsi'r lili;:""' 6\,xBrr ll"""
r-xs 6ynnr,i 6\'xs 6\.nslr
.\A ^ I'a Qq K), ag
Rb s IJ& Rr 3P ,R,A
CC rr3 Cc SS sc Sa
Dd .\3 0d bS rrra i j
l-- e t 4 Zz rr3r' Z z
gf
Ff ecp 2; )r{3 i, i,
Gg f3 3y f't 'r3ft
fit"f 'll'u
II h xa Uu )r
Ir II JL Vv rr3 U <t
Tt or Ii \\' rv rs bI ur
I\k Ka X{ , (n') tl A
'i
I_ I 3\ Yl .,
(o) ia
^\ L t-It 3\r "Llm () ud
. 'u
î.
u
3I{ "f n tri (,o)
() () o oo Xx IIKC T T
I)
t-n ttJ
.Fn I Y)' rrrpe^ Yy
I pacblrKa 3crolIcnoro fl3blKa xapax-reprr3ve'rcrr o'r'noc-Lrrernuorli cforre-

lIIqIIoc-r-blo. r - . e . K a x r \ o N t V S c r o r J c r \ o r r ) r 3 B V K ) / ( n p o r r c 3 n \ r 6 a 1 1 )r r a r r r r c b r r c
cootBe't-crB\-et' oco6al 6)t*o. Kpalxlre (1-^
3l)1r11.t c1'e11eFrr);\o,\r'o'fbr)
nepc-\arorcrr o.\rrol"r 6t'Keor, r\o,,\rr{e r{ cBt:pxAo.\r'rre (2-n n 3-s cTcrenr
.\(l \r o-r'br - .\u\'\rfl. I lcri,uo.lerllre cocran.\flIo'r' l'o.,\brio B3pbmr{brc cof,\c-
i { l ) l c . f - \ c K P x l K I l t ' t g e \ , H o 6 o s H a . ' r a e l ' c n 6 1 ' S t t x u t l t , r i , . g , , l O - r | r r r . - r- 6 } r * n a n r t t
T6
p, t, k II cBePxAo,,\I'I{Ii - /\BoI"II'IbrN{IrvtiRar,M PP, l/, kk (coo'r'ne'r'c't'BeIIIIo
/ ) ', ^
I. r^rr I. .tr).
B ec'rorrcKrrx [rrQ'ror{rA\ rr coqe-farrrrfix cor-,\acrrbrxKa-a-\r)r3u1rri,n^r..
flpBrrr\o, o6oslra.-rae-fctloHori 6\.ngol"r:ilu'coRe'f; rt{)c1,1a',koer'cct-
','\ectr-l'r'rri'. 'oKOn.la're.\srir,ui'. ()crrouuoc
6ana', kiimnet /oplik rrcK.\I<l-
LreHr{ecoc-faB.,\flro.rcolre-rrrrrflcor'.\ac}rbrx / * tzt - n - r.+ B riol.opbrx
Ljl,
'Ba.\bc',
Irpu 3-ri cre[erlrr Ao,\r'orr,r nrrrrl\rrcfl ^Be 6KBI)r .t".uLt]ss Lruilnss
'
aB^Hc'. maTss'N{apm'.
côf OAEÊHr4E I4 frpABr,rAAnEPEHOCA
ScloucLoe rr p\rccnoe c.'\oro,\e.,\eHr.re,

a rar{re rrpanrrâ rreper{oca rr\rcro'r'
cBoll oco6etttroc'rlt. B odtulrx qepl'a\ B 3c'forrctioN{c.\onc c'l'o,\br{oc;\o-
foB, cKo.,\bKo B }rer{ KpaTKrrx r.T,\rrAol\r'rrx r,\Acrrbrx .,1116o4lrcp-r.olrr-ou:
',\rrsunrri', 'pa6ory', 'mnponnl"r' -
pikk lcir/ /ai 1 c,ror; ka/ /a 'prr6a',
kaa/ lud'Becbr', teif na'c'reHy' - 2 c,\ora; t/ na/uz ')r,\rrqsr',s'uuf ref nta
'6o.,\urrero', 'ncelr' -
kdi/ gi//e 3 c'ror a.
IIprr c,roroe.\errrrrr scl'()rrcKr.rxc.,\ou ,\eiic-r'st'lo'l'c.\c^\rrorrlrre lrpa-
BI{,,\A.
1. (-ol.racnr,rri rrc;n,\\,'I -\Acrrbrrlr{ o-f\o,\rrl K rIoc.,\c/\\'torrlc\r\/c,\orv

( u a / n a ' c . r ' A p r , r r - "t r' i'/,g l ' o l r l r r n a ' ) ; r r p r r r r e p c r i o c e c o r ' , \ a c r r a r6 \ - K B al r c p c -
HocrI'rcu rra c,\e/\)/rorrI\rK)c-tpox\r (t,rt-/trt,ui-2r).
2. ll lermralx c,\oropa3:\e rrpo\oArr-r' Blr\-rprr rrrrv kare lkit/tel
'p)'*', ',\opor-or"l'.
kaII lkal'/lisj llprr rleperrocc irr.nnr,r /. l, k rrcpc-
I{OC.fl-I'C-fi I-IA C;\e,\\rFOU[)r{Q C-lpOK\r: II3 ,\B},\ O.\I{IIaHOBbIX COI'.\CtIbI\.
rrepc-Frocrr-rcrg-ropar (pt-ka',\.\rrrrrrc)r'o', kd.r-
croglulTx Nle;x[]r I'.,\zcrrbr{rr,
t'ic/'x<>rrtwt'. sun-ni b'porxrtae'r'cr').
3. B co.-re-faIIIIfl\ cor;\2crrbIx -r-(),\br{()Iroc,\c;\IIIII"I ()r'XorI'r'K rIoCr\c-
/\\/torl{cIv c.\orv, 3'ro 1n-111'1'riBe-r'cr{
r{ nprr rrcperrocc (peit-ma'crrp.rg'a'r'r,'.
'.1\alc'rton
lund-in a,\', udr.t-li'cnopo', nrel-.ra 'r ,\cc') .
zl. [o.,u'lr r,taclrnrr]rrr,l.rr'rorrr o'rrrocfll-crrr{ or\rroN{\.c,,\or\r, q-r.o\rLrrr-
-r'riBAe'rcfl rrprr flcpcrroce (taa-red'oclpona'. kai-titt'xo,,1rr.\').3alrc.rrrrr, Lrr.o
u 3c'roI{cKO\{fI3bIRCuc'r"rplrcp'l'orrroB.I] co.lc'r'aFrrrlxrr3 'l'pex r'.\ACFir,rx (u
IICKoIIIIblx gct'oIIcKrIx ,\n\r\c,\o'r-lrl)r\ c.ronlx) .\Bt I rePllrrr\ ct1tas1'ro'r'
,,tlrQ-rour', a 't?e-I'IIti coc'ras,'\le-r'ca\'roc-r'orr-rc.\r)rrr)rr
c,\or' (ktti/tt'xn.1rn'r,'.
'uw').
leif e K ttoc,re,'\\'IoU{er$r c.,\orv or-xoArrl rr r',\acnbrr-r3uvri, c'tc-l.rtrrlrrr-r
Iroc,\c r\oi\l'ofo l,\crrofo (luu/ a'nprrncc-r'tt',piiitf e'c'1pcrr.,\errrre').
I] c.lo,,r,.sbr\ ci\oBx C;\ofop3r\e.,\ rrpoxo,r\rr-r'rrein,\)' riorrrroHcrn'ANrrr
rr rrprr rrepcrrocc (gau/.rt/pliit 'r'a3ona-rr
c.,\o;rirro|o c.,\oB,3'r'o 1'.111't't;rBc'r'cfr
'nrc,\KOuoer
rr,\rn'a', iid/ k/eir u.\A'r'r)c'. l:tin/gu/ ntf orf gLtl '.1r,rxa-r'c.rr,rrr,r
oplan').
O.,1tt\6r \'nsy IIc oc'rAr].\flIo'r'Br t o r r r r cc ' r ' p o x r rr r r r e r r c p c r r o c r r - r ' r r a ; \ p \ r -
IlIrc c'tpoK\r. C,\c,\ou't'e;\bIIO, 'l'AItIIcc,\oBa, t<tx 'c'lo,\a',
ef nu'\tA't't,', luuf tt
Ittuf u'r rprrlrec'r'rr'Hc rlo;!\ei'r rjcpcrroc\r.
PERSONAAL- AI4IIHbIE
PRONOOMENID (I) MECTOI,IMEHVIfl, (I)
Pluural
mlna - ma fl mele - me i\,{bI
sina - sa .I'bI
teie - te Ilbt
tema - ta oH, orla nemad - nad OHI,I
Qop,r're, ecr\I{ oHo Il

Meclonr\{elfl4e }trro'r-pe6.flercfi B tronllol
rrpeAAolK eIllj rt HecKoAbKo aKqelI'f I4pyeTcfl .
VERB rÂroA
pnnuINE CIIP^fl)KEHI,IE
rNDIL'IIIV (D I I.l'bflIlI I-flrbI IOIj

I-L\KÔIIii,ril,lLi (I)
Preesens (I) Flacrosrr-1ee npennx (I)

Vrn eplr,rre^bHbre S oprnmr
Jaatavad vormid
o l e ma 6ulr
mina ole/n meic ole/me
sina ole/d teie ole/te
tema on nemad on
-
B sc't'oucKoNI fl3blxe cpoprvni r,,\fo,,\olt o/ertta Bbrc'fYrlarol' B 4r),ttt
qI4I4 IIOAII03I:IaLIIJOI'O CKa3\/CN'IOI'OrI IIe N{OI'\/'I'O-I'ClrfCl'B()Ba'fb IJ
T9
rpeAôlKelF'wr4) KaK B pyccxol,r -a3brKe.(loplrra rro o/erta lvlo-
xer 6rt'rb orryrqeHa ro^bKo [pr4 6rrcrporvn'eN{rre peqr4 (rranp.,
pa3r'oBop fro reêor)), a raKlKe B 3\Lr4r'rrr4qecKoN,rnpeAô-
>KeIlr4n.
Mina olen lipilane. -fl cr1,4s111lt2.

N'Iinaolen ReetL.pp. Mes.s 3oB),.rPesr eul
Sinaoled Jri Rand. (fl - P e e r enn).
Sinaoled ka lipilane.
Minaolenpilane. Jaanon lipilane.
JaanS"pp on assistent. Rein Laan on dotsent.

Mall on keemik. Mall l{vi on laborant.
Jaan on fsik. Sina oled ka laborant.
Ann on meedik. Ta on matemaatik.
Hrr:aNurk on petaja. ProfessorMets on dekaan.
Proua Laja on arst.
C see on sro (ecru)

See on raama;t. gro KHr4ra.
See on vihik.
20
See on pliiats.
See on pastapliiats.
See on doktor Nurk.
See on i\'fallI{ivi.
See on filoloog Reet L.pp.
C siin - seal olema (6srrs) 3Aecb - TaM

N{ina olen siin. -[ sAecr,.
Sina oled seal. Tnr ralr.
Tema on seal.
Mcic oleme siin.
Teic olete ka siin.
Ncmad on seal.
Mati ia Turi on ka seal.
Siin on matemaatik,agaseal on filoloog.
C mis...on? .rro...?
Mis seeon? rlro cro?
Seeon pastapliiats. 3lo ruaprrnoBarr
p\rr{Ka.
Mis seeon? Seeon vihik.
Aga mis seeon? Seeon raamat.
Mis seal on? Sealon ka raamat.
Aga mis siin on? Siin on r.ihik.
C kes... on? rcro...?

Kes see on? Kro :'r'o?
See on petaja I{aasik. Elo r^rlllc.,rs(ulrua)Kaa:nri.
Aga kes seemees on? Seemces on hrra Pri.
Kes on hrcaPn? HLra Pri on tciiilinc.
ga kes on sce naine?Seenaine on Helga I{urusik.
Kes on Helga l{r-rusik?Ta on arst.
Kes scalvccl on? |ri on ka seal.
21,
C kas? ^vr - pasne?
Borrpocr{1'e^bHoe rrpeA.,\oxieFrr4eqacro llra.v.utaelcn .racL'nrlerlr
kas; rrpn 3'r'oN,rcoxpr{fle'r'cs uopsi\ori c,\orJ rroBec'rgoBT'eAb-
HOI'O lfDeAr\OX{eHI4tI.
Kas sa oled lipilane? Trr c't'1',1enr'(xa)?

Joh, ma olen tlipilane. Aa,n crlrasrrl*rr.
Kas te olete piiane?Jah, olen kll.
Kas nad on siin?Jah, on klrll.
Kas ta on seal?Jah,ta on seal.
Eitavad vormid Orpzqare^bHbre Sopvru
olema obrl'b
mlna - ma mele - mc I
ole ole
sina - sa lei teie - te Ier
pole t- pole
tema - ta ) nemad - nad )
Mina ei ole insener. -[ ne nrr]r{euep.

Sa ei ole majandusteadlane.
Mall l{ivi ei ole lipilane, ta on laborant.
Teie ei ole sealkaua.
N a d p o l e p r a e g us i i n .
HARJUTUSED
Hariutus 1. llpoAou\x{r,iTerro o6pasur'.

C)6paeer:: Sec petaja on fsik. -> a) I{cs see petala on?
b) I(as seepetz1ôn fsik?c) Seepetaja ci ole fulisik.
1. See tlipilane on filoloog. 2. See naine on arst. 3. See pro-
fessor on dekaan.4. See mees on tline. 5. See oreili on labo-
I
rant. 6. Seepetajaon keemik.

22
Harjutus 2. IIpoAo,r.xar:i'rclro o6pa:ut'.
C)6pa=err: I{as see mees on matemaatik?--- n) Jah',see mces
on matemaatik;b) F,i, seemces ci ole matcmaatik,ta on bioloog;
c) I(es seemees on?
1. tr{assee naine on tciline? 2. I{as see laborant on keemik?
3. I{as see mees on petaia? 4. I{as see r-ilipilaneon filoloog?
5. Itas see hrra on poliitik? 6. Iias see maiandusteadlaneon
professor?
Harjutus 3. llpoAor\)ha'rerlo oSpa:ut'.

o6paserr: vihik on siin. ---+a) Mis siin on? b) I{as vihik on
siin?c) Ei, vihik ei ole siin, ta on seal.
1. Labor on seal.2. Telefon on siin. 3. Raamaton seal.4. Pliiats
on siin. 5. Portfell on seal.(r. Pastapliiatson siin.
Harjutus 4. 3auonHl{r'erporl\rclil4.
o6pase4: Iiai fusik. -+ I{ai on fusik. -+ I{ai ei olc
fsik.
1 . S a . . . l a b o r a n t .2 . M e i e siin. 3. Ta mcedik' 4' Tcic

( r .
m a j a n d u s t e a d l a n e5 . N , I a. . . i n s en e r . N a d s e a l .7 . J a a n. . .
tline.
Hariutus 5. Ilcpeneture Ha :cTouctiltl"r fl3blK CAeT\1r19111t a
I IDEAO}KCTTI4'I.
r) 1. r{ro l.r.o? 3ro nop.r.rfe,r.t. 2. Dro .ll'o? 3'r'o pt'vKa, a 3'r-o

KaparrAa:lu.3.r{'ro 3tecr, KIII4ra,a l'e'fPa^bTal\'l.4'A q-r'cr
s4,ecb?
lav? Talr leneclrou.
) 1. K'r'o -flarr?On cf rlsnx. 2. Kro Kpuc't'c,rst'luA? Kpr'rc're,rr,

,\usA 3KoroNllrcr. 3. A xlo FOpa? K)pa elue c't'\',\crn'.4. K'r-o
r\b KaasI'rK rr Y q c I I I . I I i T o o l r .
r ltrt? Tanr )TLILI'fe
23
'I'N'l,\I4
Harjutus 6. flo3BOHI4.re n rra6opa'foPnlo Ir Crpocl4'l-c,
Ba[r Ap]'r, BaLU p),xosoll{Te^b, na6opanl'Ka, Brrr c'l'apLUH["IKOA-
,\efa r,I'f. a.
C)6pascrr: Tere! I{as Jaanon seal?
hrra Prn, proua Saks, laborant, Peeter, Triin, N{art, trlnn,
I{ristjan, Reet, doktor Tigane, petaia l{aasik
B r crorrcxor"{lpaArlqnrano3Mo}rirIOo 6p alueIrI'Ie K co6 ccerlr Ilti\'

Lr Qaivru,ruvr(Lli/ja Roog Jaan Ltpp). Blopal BO3NIoiK-
iro r.rNrelrr4
rrOCTb - r,IClloz\b3ollarlne o6parUctll'tri halrya (cpop,rra BClhi\HBoI'o
o6parUeural K i\4\'xiLlIIIIe), prouct (rfopnla tsellir\I4llOro o6parUe-
'faxlKe Ii ;rierllufiIre ll()inrrr\ol'o
1;-rrfl K :an,ryrxrreri xterrrurrrrre' a
eo3pacT), preili (cfoprla BelKAI,IIroI'o o6parueull-a K N'IoAoAol"I
AeBy11111g)v,ttr Lra3BarJ.r'rflAoAlKFrocf'I4 B coLle'fa:ovLr c cparrranueri

nrlu r,rMeFreN,tkI tpar,tl.rnlaerr: pfoLla La1a, doktor I{aru, pilane
Ir.neOja.
K a s p ro u aS e PPk u u l e b ?
ADJEKTIIV
2. T4}|{fl.IIPI,IAA|A-
TEAbHOE
1. B 3croHcKoNr tI3bIKe rrp[Ir']'e.,\bFIoe IIe HN{ee'r ocoa)oI'()

oKoFrLrar{u.s, KaK B p\/ccKol,r. flprrrlzl''l'er\bIIOC B t}lYnxurrl4 olrpe-
ACz\eHI{fl C1'OI4TlrepeA OIIPeCr\tleNIbIi\l C,'\OI]ONt.
missugune? KaK0/i/
suur mq2 0O^bLrIoI{ ôr\r
adjektiiv * substantiiv vrufl rrprrârare^r,Hoe +

I1I],M.gCVIUC CTBI,{TCAbHO C
Suur maja on sitn. Eonrrrro rto,r.r3ecb.

Vike pliiats on seal,
Yana sulepeaon siin.
Uus vihik on scal.
2. flpll,,rara'r'er\blroe B 4r),.tttuttot IIpeI4Ka'rLrBa c't'orrr B IIpe,\-

\otierrutr uoc;\e I'âfo1\a o/ettta. 3c't-ctttct,oe tIpI,lr\aIa'feAbIIoc ll
l r-or"r clrlru6tt tt I,IMee.r' 'I'or\bno oAIIlr rIz\c'rKII\rIo tpoplrt' (ap
I r o, \r rbre r,r Kpa'rI{I4e Irp I'rf TeAbIlbI c B pYCCKOr r tl 3 br lic) .
on missugune? KaKTLi?
rcarcoo?
mala on suur ôNr oo^brrror4
25
substantiiv * on * adjektiiv HMA cyrqecrBprre^bHoe I on
* wvn \pl.nlaare^bHoe
Auditoorium on suur. Arr,qlrropl.rrr 6 or\r n r afl .
Tuba on vike.
L,agion valge , gtahvel on must.
I{abinet on krge, ^ga koridor on madal.
Sein on roheline.
Vihik on sinine.
Laud on kollane.
Raamat on punane.
Paber on valge.
I(oridor on pime.
ir' - 'r r
UlipilaneJaan S.pp on noor.
Romaan "Punane ja must" on huvitav.
Maic on tark.
.'NL.. \\Vh... rr,..
Se e m aiaon s uur . Se e mai aon vi ke.

26
pronoomen + olen, on , .. MecroraMeurae* olen, on ...
(ei ole ...) + adiektiiv (ei ole ...) + vru-n'rrpu a-
raTe^bHoe
Mina olen veel noor. Mina ,fl erue MoôA. -fl rre crap.
ei ole varra.
Sina oled pikk. Sina ei ole lhike.
Tema on tark. Tema ei ole rumal.
See on hea. See ei ole halb.
atribuut - predikatiiv oupeAeêHlle - trPelIrKaTIrB
See on vike laps. See laps Dro ua,rerrrrra peSenox.

on vike. 9ror Pe6enon Ma .
See on tark poiss. See poiss
on tark.
See on var:' inimene. See
inimene on vana.
O kas? ^v - Pasne?
Kas see fomaan on huvi- Ero purrePecHblfi povan?
tav? Passe 3To r4nTepecHbrfr poruarr?
Juh, see romaan on huvitav.

Kas see tuba on ilus? Ei, seetuba ei ole ilus.
Kas see on lrrea namat? Jah, on kll.
Kas see on halb pliiats?Ei, pole viga.
O missugune (on)? raxo? xaroe?

milline (on)?
Missugune see maja on? Kaxofi 3ror Lou?
See maia on suur. Elor AoM 6o'rruro'
Missugune on koridor? I(oridor on kitsas ia madal.

Missugune - milline ilm tna on? Tna on ilus ilm.
27
Missugune on seeinimene? See inimene on varra 1atark.
Missugune on Reet l-epp? Reet L.pp on meeldiv.
Aga milline sina oled?
PERSONAAL- ALII{HbItr
PRONOOMENTD(rr) MECTOT4MEH.VTfl(rr)
CE,NITIIV |E,HHTHB
zvrrorut1, N,{ecfoI{N{eIrHral B cpoprvre re rrr4'fflga coo'r'Be'r'c'r's1.s1'
P)'ccxoe npr4TnlKal'e;\bl{oe N,IeC'foI{tvIeIrI{e. 3Ta cc-r'OHcKarr "p-

Ma. IIbIC'l'\rIrat B 4;)tlrxulru oflpeAe,\eIII{fl, rrpLr crir\or{eFrrrLr rJ1-
cor'âcyeTcrr c rroc,,\eA5)rrorqrrM coBoN,r ra BCefA ocl'ac1.cfl B fe-
HI,I]'I4BE.
lelle? ,teLi?
mlnu - mu lvlolr
sinu - su 'r'Bor
tema - ta er'o
laud e c'fo,,\
meie - me HALLI
teie - te BAIU
HX
Kelle pik see on? D'r'o.refi ),.{e6rrr.rx?

See on minu pik. 3lo r'aoiryve6rlrx"
Kelle tuba siin on? See on sinu tuba.
Kelle portfeli sealon? Sealon tema portfell.
Mu tuba on slrur. I{uidas su nrmi on?

Sce on sinu tuba. Minu ecsnimi on Piret.
Siin on tema toanaaber. Ta toanaabcron ka hlipilane.
28
Siin on meie kauplus. Siin on me kodu.
Sealon teie laud. Kas teie perekonnanimion Vahtre?
Seal on nende auto. Nende râmat on seal.
HARJUTUSED
Harjutus 1,. OreerbTe Ira llorrpocbl, )Irolpe6 Lfln rIpr4tBeaellrlble

HI{X(C CAOB O COq eT art\4fl .
2. Missuguneon see ttarlaps?3. Missr-r-

1. Missugune on tr-rba?
gune on romaan? 4. Missugune on noormees?5. Missr-rgune on
see kabinet?
tark 1avike, pikk ja kitsas,uus ja valge, hea 1a huvitav, pikk ia
ilus, noor ja meeldiv
Harjutus 2. llpoAon>xalire ro o6pasul'.

O6paeeq: See pliiats on sinine. ---+ a) N{issr-rgr-rne on see
pliiats? b) I(as see pliiats on sinine?c) See pliiats ei ole sinine, ta
on punane.
1. Sce mees on vana. 2. Sec tdruk on vike. 3. See sulcpeaon
hea. 4. Seemaja on uus. 5. Seekaupluson suur.
Harjutus 3. I-lpoAonxrairrero o6pa:q1,.

---+N{inu tuba on valgc. ---)
O6paseq: CM") tuba on valge.
I..,elletuba on valge? ---+Minu vike turbaon valge.
1. (Sa) pliiats on roheiine. 2. QNad)toanaabcron noor. 3. C{^)
portfell on ulrs. a. [e) r.ihik on sininc.5. (Me) pik on hr-rvitar'.
6 (Ta) laps on vike.
l3bIK.
Harjutus 4. llepelreAu'lerra 3crolrcxvr.r
AeBl,ruxa?fa, oFra Lrpun'nlr'flrr
ir 1. Passe Pes'r r{r{T'epecrrrr
rrr{lepecHa.fl.2. Sror ee,,\ollcKI\ro,\oAoI?He'r', oII craprrri. 3.
Pr:uc 3-rorroHoruaBntcoxtJit? Aa, oII Bblcoriur.
29
5) 1. 3'ro noBa.a'rc'r'paat,? da, a'r'o HoBarrrc'rpaAb. 2. .r.a KON,rHa.r.a
\,fr\e}{bKII? He'r, ?'fa I{oN,{Ha'I'aFIe N{a,\eHbKal, oHa 6o,rrrrual.
3. D'r'o'r y.r\orleKruronoAoii? Hel, s'ro'r r{enonen HC Mor\oAor, oH
4. Bu c'rJ/Aer{T?Her',.rr He c'ry/Aer{'f, n ta6opal.r..5. Kax
c'rapbrr.-r.
B^LUa Qarvrn,rru? 6. Klo Twpira?7. Kax BaLUCur,rR? B. Kart 'r'Bot:
raru-s?
9. Kax te6n ronlrr?
n) 1. 9rs 3To p\rc{xa?3ro nron p)/t{Ka. 2. Vr'e 'lav o6lrtexr.tlue?

Tarv Harrreo6ruextrz'rze.3. Ercr .-refi Aonr? 9'ro ero Aor\4.
Flariutus 5. Hauvrun'r'e Aa'rr.rHCKr4ry.vt

6),*"^rr BarJJLr trIMn,
orr-recrBo u cpana14Ar.fio.
Hariutus 6. flpeAcTaBbrec, u cnpocr.rre ), lresrraKoNroro LrcAO-

BeKa, KK efo 3oB],'T.
Harjutus 7. Pa6orarre B rapax. 3aaaftle coceAy rrfl'r'bBorrpo-

coB c Bonpocnf-en.bH,rN,r
côtsoMkesn Bbrcnyruaftieo'ftse'r:Er.
Kordamisharjutus. 3auonna're rrpor)/cxr,r.

O6paserr: I(oridor . . . pikk --+ I(oridor on pikk.
1 . S i n a . . . v i k e .2 . M e i e . . . s i i n .3 . N e m a d . . . s e a l .4 . M i n a . . .
n o o r . 5 . I ( o r t e r . . . p i m e . 6 . T e m a . . . r u m a l .l . T e i e . . . k a u as i i n .
B . S e ep a s t a p l i i a t s. . . h a l b . 9 . S e et ee . . . l h i k e .
30
POORAMINE CfIP^'DKEH14E
INDIKATIIV GI) LT3TflBHTEAbHOII

HAKAOHL,HHtr, (ID
Preesens (II) Flacroauree npevrx (II)
I),tprrr'r rlacTo-gqero BPeN,terII4oi-rosrra.-raro'fAercmr4e, coBrra-

-,1roruee c N{oMerrfoM per{r{, a 'raKi*ie rpeAc'r'ofrr{ee Aezic'rur.re
: op\rbl 61,41rrt1eroBpeMeHI4B 3cf-oIJCKo]\,It3blne o'rc\rrcl'81'ro't').
Jaatavad vormid VrnepauTe^brrbre +opMbr
preesensivorm = preesensi tvi + prdelpp
lr .,prra Hacro-srqero BpeMenu o6pa3\/ercfl rryreN,rnpu6aorreHLrtr

,crioBe Hacl'oflLLte|o Bpei\lerrrt^rrqHofo orioHqar-rr4fl
.
elama xtrlb
mina ela/ n meie elaf rne

sina ela/d tere elaf te
tema ela/b nemad eLa/vad
>.rr-r-ruti: avama, lalutama, iutustama, kirlutama, magama, pu-

-.::r.lrna, saama, kuulama, sma, tulema, turvustama, tnama,
) r e m ai t .
,-.p.qrael,rarcpopN,rarâro frn-flercr u rrpeAoxiernrt cKa3)'e-

..:-\1.
31
N{ina ttan. fl palolarc.
Sina ialutad.
Riina sb.
N{eie kirjutame.
Teie kuulate.
Nemad tulevad.
Nad kik rnagavad.
hendverbi preesensivorm = phisna preesensis

* abisna
B r,rrrcfrarurlrrBrrbrx $opnrax r,,\r-oA, cocloflrrrrrx u3 ocrroB-

rroro H cnyxlg6tra.a c,\oBa, c/\yx{e6Hoe côBo upe^Luec'lu1r1'
ocrloBr{oM\/, B clrpflfaeN,rlrx cpopMax cn}'uic6rroe c;\oBo c,,\ez\\re'r'
IIOCE OCIJOBIIOTO.
I afu I saama troFrr4r\{aTb
rnina saa/n@ meiesau/me lur!

s i n as a a/ d @ tetesaa/t. l"r!
tema saa/bF nemadsaa/vad
Sarrruti: thele panema, r.lia tulcma, ra mincma jt.
ra minema \D(oArll'b , yt'rrl
Mina lhen @. ,fl 1.xoxr1,(),fin)).

Meie trhemelar. Mnr r.xoAnu(r,n,leu).
vlia tulema rlbrxoAr,rrn, nrrr.ur
Sinatuled @
Teie tulete @
32
thele panema 3aMer{arb, 3aMerI4Tb
Tema paneb @
Nemad panevad @
o kus? milles? ze?o ,a'r?

Tanuf s n Tapry
rnaja/s B A-OMC
Mina elanTartus. fl xvrry n Tapry.

Tema elabPrnus.
Meie elameEestis.
Teie elateTallinnas.
Nemad elavadPeterburis.
ReetL.pp ja Jri Rand on Praegvrârrratukogus.
ProfessorMets ja dotsentLaanttavadTartu Ulikoolis.
Kes pib Tallinna Reaalkoolis?
kus? rA,e?
Kus te harilikult puhkate? fAe slr o6nt'lHoorAlrxaere?
Kus me asume?
Kus nad kivad?
Kus te ste?
Kus elabteie ema?
C kas? tln?
Kas te elate linnas? Brr xnsere B ropoae?
Kas sa kid kinos?

Kas me lheme ra? (ciraminerua)
Kas ta saab aru?
Kas te ttate kodus vi raamatukogus?
33
Kas sa pid tehnikumis?
Kas nad tulevad vl1a?
C millal? xorAa?
Hommikul me vimleme. Vrpona Mbr sr,prtv,aetwcfl
rr{M-
sacrvxor.
Peval me ttame.
ht.tl me jalutame.
Osel me magame.
hom m ik ul peval sel
HARJUTUSED
Harjutus 1. 3ano^H're rponycK 14 rpa'ceopâwp yfire yrBep-
lrlTe.\bHoe npeAô)KeHrreB Bo[pocr4Te^bHoe.3arena orBerbre
r{a Borlpoc, rrcfro^b3ys Qopry MHo}KecrBeHHOf O r.;r4c1\.
O p a s e r r : S a e l a . . . . h i s e l a m u . . .- ) S a e l a d h i s e l a m u s-. - )
Ke s eiab hiselamus?-+ Teie elate hiselamus.
i \ l a s . . . h a r i l i k u l kt o d u . . . . 2 . S a k i . . . k a k a u p l u s . . . 3 . M a
. - l : . . . T a r t u . . . j a p i . . . l i k o o l . . . . 4 . S a o l e. . . h a i g l a . . . j ^
' , - , : : a . . .k o r i d o r . . .
34
Harjutus 2. I_lpoAonxarirerro o6pasul'.
()6paserl: Tema vend on arst. -+ ^) Iies on arst? b) I{elle
r-end on arst? c) I(as tema vend on arst? d) F,i, tema vend ei ole
arst,ta on keemik.
1. Nlinu isa on tline. 2. Tema abikaasaon autojuht. 3. Meie
ema on mja. 4. Nende vend on talunik.
Hariutus 3. llpoAonxare no o6pasuy.

C)6paser1: Peval kib v^naema kaupluses. -+ a) Millal
\ranaemakib kaupluses?b) I(us vanaema kib pcval? c) I{as
vanaema kib peval kaupluses?
1. htul te ste kodus. 2. Hommikul pivad nad F,estiPliu-
maianduslikoolis.3. Peval me ttame tehases.4. htul oled
sa r^^m^tukogus. 5. Pevalpid sa kutsekoolis.
Harjutus 4. Cocraerre \"rBepAr4TebFrbre rpeA.,\ox{eHL,rflr'r

'r'panc opmupyrr'e r4x Ir Boup o curenb r{bre.
Q
C)6paser(: vend, hommikurl,vimlema, koridor, nad, vike -+
Nende vike vend vimleb hommikul koridoris. -; I(es vim-
leb hommikul koridoris?
1. laud, oiema, seal,kollane, auditoorium; 2. must, olema, port-
fell, sina) vana, siin; 3. olema, haigla, sel, meie, arst; 4. kima,
te, htul, kino.
Hariutus 5. I_lpoaon.xartreuo o6pasr11'.

C)6paser:: thele panema -) paneme thele -+ N{eie paneme
kike thele.
thele panema, vl1atulema, ra minema, aru saama
Harjutus 6. llepeBeAr4Te
Ha 3croHcxr,rr3brK.
^) 1. fae pa6ol'ae'r3ro'r'spav? Or: pa6o'rae'fs 6o,,ruruqe. 2. fee
)Kr{Ber rtsot cecrpa? Mo,q cecrpa }Kr.rBerB flarfne. 3. fc :,i,a-
35
xoAr4Tcfl yurlBepcrlfer? saxo AwTCfls Ta,\nuIIHe . 4. I'ne Barr
on
cyupl'r? On cefr.'rac AoMa. 5. fne ero o'r'eu? Ero o'rerr B Ko-
MarrAr4poBKe. 6. A rAe BbI ceftqac )K?rBeTe?Cet'tac s )KI4IIV B
o6ruexraTkrLr.
6) 1. Hauta ceMb.a )KIdBer n Taprl' . 2. Mo oreu urocpep, a

MaTb rpoAaBIIIz.IJa.3. Mos cecTpa LI Mofr.6pa'r xil{By'r e TaprV.
4. Cecrp2- y-q^rrrcfln TaprycKoM \/Hl4BepcHlere. 5. B]'opo 6pat'
erue ivanerrlnuti.
B) 1 .M os M aM a r lo H rrN { a e TB C e .2 .Mn t )rx o A I4 M.3. Os B ce 3ai \{e-

qaer. 4. BrrxoArrr 6par. 5. fl ceft'rc yfray. 6. Brr BbIXoAI4Te
BeLIepoN{ florlrng16.
Harjutus 7. Pa6 o1aft1e B Irpax. 3ataftre coce4lr rfl1b lrorpo-

coB C Bo[pocI4Te,bHbIM C.,\oBoM,usn BbrC^yLUatreero o-fI]eTbI.
Harjutus 8. B certr'e Marb, orerr, 6a6ymrca, B3pocr\atl Aoqb u

espocnrr cbrH. PaccrcrulTe)qeM oHw 3aHr,rMarorcfl (tr);tarna,
oppirua,kciima koolis,olemakodus).
Harjutus 9. PaccxaxrlTe, qro BbI Aeere vrpoM, AIIeN"I,Be-

LrepoNr, Hor{bro (uditn/em a,1 a/utarua, ln agama' tli b;tam a) .
pneurNE
4. crrP-fl?{cnHr4E
INDIKATIIV IIN L13TflBHTE,AbHOE,
HAKAOHE,HI4E,rIII)
Preesens (IIf Flacro;ruree Bpervrn(III)

Eitavad vormid Orpuqare^bHbre Sopuu
eitav preesensivorm - ei * preesensi tvi
t) rp i.ruare^bHa-fl Q op il,raHacro.arllero Bp eNI eHrr o 6paat'ercfl upl4

:rorrorr-Ilt orpr{rlare^bHoro côB ei u ocrtolrbr Hacro-sruero Bpe-
'.leHtr4.
ppi/ rna v.lnl'bcfl pi/n + ei pi
elama xil{Tb
mlna mele
sina ela teie ela
tema ) e i nemad lei
S:naei ela Narvas. Tbr rKrnseLr.rbHe n Hapne.
-'likool ei asu Haapsalus.
\[ina ei suitseta.
{as te kite sageli râm tukogus? Ei, me ei ki seal sageli.
37
Sina ei ki sageli r^ m^tkogus.
Kas te elate Narvas? Ei, ma ei Brr xraeere B Hapne? Her, x
ela Narvas. x<raByrre B Hapne.
I(as te suitsetate?Ei. ma ei suitseta.
@ saama fIOHI4MATb
'l
mina meie I
sina | .i t"t [t.r I teie I ei saaE* I "
tema ) n"mrd J
Sinaei saa lar!. Tu ne rroHvMaerrrb.

.rl-.1
I ema er tule ltagas{.
.r..r l- I
I ele el rahe laral.
Kas te saate aru? Ei, me ei saa Bu rroHr4rvraere?
Her, Mbr He
floHl4Maer\,r.
ItIg.
I(as sa tuled tagasi?Iii, ma ei tule @
I(as nad lhevadra?F,i,nadei lhe @.
M a e i s a a a ru ...
38
minema kahu? rr.a.tv rcva?
mina lhe / n meie lhe/me

sina lhe/d teie lhe/te
tema lhe/b nemad lhe/vad
Mina lhen koju. n wAy aonrol;.

Sina lhed tle. Tu r,r4erub Ha pa6ory.
Teie lhete tuppa. Brr rn4ere B KoMHary.
Nemad lhevad loengule. Orrrz zAyr H z\eKrJlrro.
mina meie
sina ei lhe teie ei lhe
tema nemad
Mina ei lhe koju.

Sina ei lhe tle.
Teie ei lhe tuppa.
Nemad ei lhe loengule.
C siia - sinna croAa - TyAa

Sina tuled siia. Tu zAerub croAa.
N{ina lhen sinna. fl vty ryAa.
Tule siia! VrXwcroAa!
Mine sinna! Vtu ryAa!
Pange thele!
siia.
Tafiziabl On ocraerc-s 3Aecb.
Ta lheb sinna. On rlA,er r)tAa.
ffisiia! Hauvutttre :necr!
Idr;utage sinna! Hanv,utrrre riraa!
39
db
)--
4
CrV I)
Ennt uleb. L i i l h eb.
t ulebs iia l h e bs i nna
C siin - seal 3A\eCb - TaM
Mina olen siin. .fl sAecs.

Sina oled seal. Trr rau.
Meie ttame siin. Mu pa6oraeM3Aecb.
Nemad ttavad seal. Onu pa6oraror raM.
O ei - vaid He-a
Kas te pite Tallinnas? Brr yvnrecb B Tannanne?

Ei, m ei pi Tallinnas, Her, t yqycb rre B Tannrznne AB
vaid Tartus. Tap11,.

40
Vabandage, kas siin toimub loeng? Loeng ei toimu siin, vaid
suuresauditooriumis.
Kas nad pivad raamatukogus?Nad ei pi raamatukogus, vaid
kodus.
Imperfekt (I) I4rvrnep$eKT = rrpocroe

rporreArrree (I)
Jaatavad vormid VreepluTe^bHbre Soprvru
olema 6urr
mina ol/i/n meie ol/ i/ rne

ritu lot/i7d I \ teieoI/r/te
,r^^ oW Y r,.- âE/i/A
\Iina olin eile klubis. fl, 6s't Bqepa r nz\y6e.

Tema oli eile kodus.
\feie olime eile kinos.
Teie olite eile siin.
Nemad olid eile seal.
Sarnuti: tulema
HARJUTUSED
Hariutus 1, 3auonnzre nporycKr4. Tpauc$opr,rnpyfrre ro
o6pa:uy.
O6paseq: raamatukogu... . +
Reede... sa (ttar.rra) Reedel
sa ttad r^^matukogus. + Kas sa ttad reedel raa'mtukogus?
i Ei, ma ei tta reedel raamatukogus,vaid kodus.
41
1. Phapev.. . te (kima) kino ... . 2. Esmaspev... (olema) mul
t . . . k o o s o l e k . 3 . h t r r . . . m e ( o l e m e )j u u b e .l . . . 4 . H o m m i k . . .
ma (vimlema)kodu... .
Hariutus 2. llpolonxarre no o6paauy.

O6paserr: I(as sa tuled praegu vlja?+ Jah, ma tulen praegu
vlia.+ Ei, ma ei tule praegu vl1a.
1,. I(as ta saab aru? 2. I{as te tulete htul tagasi? 3. I{as nad
lhevad tna ra?4.I(as sa paned thele?
Hariutus 3. PaccKa)Kr4Te, qeM tsbr 3alrr{MaeTecb B BocKpeceHbe
(oppina, tiiiitama, pahkama, ja/utama, lnagama, kciirua kinos, kiilla

ninema, udim/ema).
Hariutus 4. Pa6 oratre B napax. 3arxaftrecoceAy rrflTbBorrpo-

coB c BofrPocuTe^bHbrMc,,tosowkas.
Kordamisharjutus. CocraBbre Borrpocbr'r orBerbr, r{crob:1,e

[prrBeAeHHbre Hr4]Ke côBa.
O6paserr: kodus, sma, nad, sageli -+ Millal nad svad

sagelikodus? + htul nad svad sagelikodus.
1. harilikult, olema, vaba, sina; 2. juurde, tulema, minu, teie;

3. raske,neil, olema, kontrollt; 4. konverents, toimuma, teil
NOOMEN I,d}/ffl,
xNeurNE CKAOHEHT{E
GE,NITIIV |E,HHTHB
ke//e?tnille? tcozo?,aezo?
"/e?
genitiiv = sna tvi
@opnra reHr4TrrBa eAr4HclBer{Horo qr4cl Ha3brBae'fct ocHoeor;

c \oBa. K ocnoee [pr{ cKôrrenr4kr rrpzrcoeAraH-rercl raAe}KHoe
f KoFrqaHr4e)a 'raruKe Irpr{3HaK l\{Hoxiec'fBeHrroro yr{cna. B renr-
. rrBe ocr{oB cAoB BCerAa oriaHqr.rBerc-fls.a r,,\crrbrr. D'rurr,r
- \acrrbrl\,rB oArrocnolxrroN{ cAoBe N,ror){' 6rrn's BCe rnacr{bre, B
',Bl'x- Lr rvrHorocô)KHbrx côBx a, e) i, //, 0. llpax"rvvecKr4
:roprrlr reHr4Tr4naHeo6xoAr4Mo 3arror\,{r4rrarbBN,rec-rec cpopr,ror
jiO\lI{HaTI4B.
Genitiivi tvevokaal fnacrrstt, ua rcoroprr

OKAIII{pIBACTCfl TCHIITTTIB
Nominatiiv Gcnitiiv Tr'evokaal

ema N{ATb cma
mja IrPOAaBeU mja
fsika u3krK fsika
43
paev AeHb pev/a
tnav ytrrrJa tnav f a
huvitav Hl{TePec:ar't, htvttavf a a --rA
, ,l--l
akl lg4 oKFIo
"k/@
hele cBer^blfr hele/M a---,dtr
'renarrnr
tume t,'-./@
Sarnuti: abikaasa, eriala,ilus, isa, kr.a, madal, maja, must,

mtja, rumal, saun, sein,sna,tnav,vaba,vana jt.
Nominatiiv Genitiiv Tvevokaal

pere ceMbs pere
raske rpyanrrfr raske -t
" E
valge 6enuff valge
tehas 3aBoA te h a s /e
ttadaps AeByrrKa ttarlaps/e o -- E
nOOr nrOnOAOft nootf e
suv/i êro suv/e i- E
. ,[--l
tetlpgl BroPoH; APYroI4 teil@ t. -- t@
....r. ,f--l
tooh/@ Pa6ouv'r toolr/ llg
Sarnuti: haige, harjutus, krge, ksimus, laps, naine, nlml,

punne, terve, tline, uks, vestlus it.
Cnona, oKaHllr{BaIorr1necfl B rroMnrtaTr4leLrz*-ne)o6pasltroT re-
IlrlTLlB- rrPkl rroMolrll4 --ia.
44
huvi raHTepec huvi r;r
1-+ lr
tdi rert tdi
afst BPaq rstfI
ravim AeKapcrBo ravimfi
paber 6yrraara paber/i "---E
tahv/@ AocKa tahvlI r;l
a
naab/@ coceA na"b/@ llj
rcat/A rearP rc'"/
Sarnuti: eksam, telefon, pensionr, aktsionr, seminar, teler,
baar, gaas,buss, film, kabinet, kolleeg jt.
Mrrorae 3aHMcrB oaa:,:.uIfl I43 Apyrux s3bIKoB, oKal{qvrBaorul,z'ecfl
B HoMr4Harr4Be rra cornacrmrii 3B)rK, o6pasyrcr reHI4Tr{B rIpI4
uouoruz -2.

onu AflAfl onu
raam tukogu 6r6nvorexa raamatukogu u, o --+
raadio Daz',.:r,o raadio
loeng êKrrrr.rl loeng/u
pik/u
pik yve6nzx
o --+r:l
Uq-l
talunik rf epr',rep, talunik/u
XVTODflHIIH
Sarnuti: auto, ftsik, hommik, kino, meedik, neiu, polikliinik,

ra^mat, tdruk, vihik, htu, hiselamu jt.
45
Genitiivi peamised Ocrronrrbre c^yqar4
tarvitamisjuhud yuorpe6ênrrfl reHr{THBa
1) kuuluvus, laad 1) npnHaA e)rcHocrb, ceocrno
iilipilase raamat KHr4ra cTyAeHTa

rhmavanem cTaDocl'a f'|fvfrfrbr
linna polikliinik rop oAcI(aA tro AwKA 14I I tr Ka
taarnatukauolus r(Hla)KHbtit uarazvu
eesti keele loeng êKIII4fl fIO 3CTOHCI{OI\ly .fl3LIKy
toanaaber coce^ fro KoMI{aTe
B raxrx cnyr{aflx TeHVTI{B BbIfIOH.fl eT B npeAt\OXieHI4vI trtlx-

qnro orpeAe^ eHVfl nra6o flr]Lflercfl rrepnofr qacrbl<l colKHoro
cô Ba .
atribuut genitiivis * orrpeAeêHrre n Sopue

phis na TerrlrTraBa* rnasHoe côBo
B 3croucKoM .s3blKeolpeAeêl{r4e B Qopnle rerrr4'rurtaBCeI'Aa

râBHoMycôBY.
npeArrrecTByeT
tiOpit"se raamat on auditooriu- Krlara cryAeHT B a7r614'1'1-

mis. pr4r4.
Siin on eesti keele pik.
Raamatu kaaned on katki.
Jaanrema elab Kivi tnavas.
Tna on keemia eksam.
Bo trnorux cô)KHbIX côBax 3cloHcKoro t3blKa o[peAeAr'ITeAb-
rrrrrir KoMrroHeHT Bblcryilaer e rfoprure reHrrrr4tsa.
Iaanuar on talvekuu. -f,Heapr - 3r{MHpr ruecsu.

Meie rthmavanem on Jri Rand.
Raamatukaupluses on eesti-venesnaraamat.
46
O see : selle STOT : 3TOrO
Selle professori loeng on hom- exqng ororo npoQeccopa

me. 3aB'fPa.
Selle toa prand on tume.

I(as te olete selle petaja pilane?
C oma cBofi
See on minu malnetofon. Mi- 9ro uofr rlaruriarotpon.fl IIpH-
I 't | -l
na toon b*d magnetoforukoju. IrecvlcsolZN,{arHrfro{rou
Aoivton.
Seeon sinu auto. Sina tood @ auto siia

Seeon tema nadro. Ta viib @ raadio sinna.
Sce on meie televiisor.Meie viime @ televiisori koiu.
Seeon teie telefon. Te saate@ telefoni tagasi.
Seeon nende t^ m^t. Nemad saavadlomalra matu tagasi.
C kelle oma? .refi?

Sce raadio on minu oma. Ero'r' paAr{orrpr4eMHr{K rvro.
S e ea u t o o n m e i e o m a . D'ra (asro) varu r.rHa laaTJJ.a.
Seemagnetofon on sinu oma.
-icetelefon on tema oma.
-iee foto on teie oma.
>ce maja on nende oma.
f ) olend, terviklik ese vi 2) cyrlecrBo, qenocrnrrfi

nhtus, millele tegevus on rrpeAMeT vr&vr rBêHpre, Ha
suunatud. Tegevus on lpe- Koropoe Aecrnrae HarrpaB-
r :1tud vi resultatiivne. êHo. Aecrnrae .flB^-flerc.fl
3AI(OHI{CIIHbIM UTAVT PC3YAb.
TATI,IBIIbIM.
fa^r.r]. tl.t.
Nad ehitavaduue sauna. Onu F-".-i HoByro6ar*o. i
3Aecr reHurTrlIBBbrcTyrraer e SyrrKrlr,rlr Aorro^HeHuIfl. B pyccxona

r3brKe B 3ToM c^yqae B PoALt cKa3yeMoro yrroTpe6nrroTc.fi râ-
fonbr coBeprxeHHoro BkrA . B acroncKoM .g3hrKeHa 3aKoHqeH-
HocTb w;r4 pe3y^bTaTl,rBuocTb 4ecTBvrfl yKa3brBaer Qoprua le-
HVt"frlB^.
Ema kutsub kohe arsti. Marra cei4.lac BbI3oBer Bpr.a.

Kas Jtri viib kutse ra?
Kas sa tood homme selle romaani kaasa?
Dotsent Laan kirjutas faamatu. !,oqe:ar l\aas H^rIvIcaL Krrrary.
Kuhu Reet pani mu eesti kee- KyAa Pear rloôx(r{â vofr
le piku? yre6rrur( 3croHcKoro qsHxa?
Kas te avateakna? Bnr orxpoere oruro?
Pange thele!
Cnona, o6osHa.{aroqve HeorrpeAeneHuoe KoÎ4qecrBo, B
3TOM C^yqae ynoTPe6^troTcfl n Qoprrae uaPTvrTvrBz'.
Ma toon suhkrut (Pon.). ,fl upnne cy c^xapy.
3) genitiiv post- i a preposit- 3) renurr{B c rrocêôralr:ra vr

sioonidega rrpeAôra]'Ivr
C rerrr,rrl,rBoM cot{eraroTc.g B 3cToHcKoM fl3blKe MHorI4e rrocê-

ôrr.r kr HeKoropble nPeAôrn. EonurprucTBo 3Trrx KoHc'fPVK-
rJVr rrepeAaloT oTHorrreHvIfl, KoTopble He MoryT 6url Bblpa-
)KeHbr To^bKo rraAe)KHblltlz QopMat\{kr, B qacrHoc'fkr Bblpa)Ka}or
rrPocTP aHcTBeHHhre OTHOLrJeIJI,Ifl.
48
genitiiv * postpositsioon reHHTraB * rrocrrerror
kuhu? xta?
Ha KHrlry juurde K AOlllt
-1
(Peale
I alla TIOA KHI,ITY ette K AOM\T
(-. taha
1 sisse B KHr{ry malA 3a AON{
l-'{
[tor,r^t.
psAoM c xnuro
I{ MoPro
t Ihedale 6nlrsxo x
AoMy
! rde
(- t k oh^l. H a A Mo p e i \l
Palun pange raamatud laua florroxure, rrolx a,tvtc'ra, KHIa-
peale. rrr H CTO^.

Silla alla ei tohi minna. floa Mocr I{enb3fl xoAI4Tb.
Pange suhkur kohvi sisse. llonoxrlre caxap n roQe.

istu minu krvale. C.sar p.flAoM co vrno.
Kas te tulete meie juurde? Bu upuaere K rravr?
uto sitis rnaia ette. Maurana floA'bexa"Lar( AoMy.
Lapsed jooksid naia taha. Ae'rn no6exar\r 3a AoM.
\ad sitsidmere rde. Onu rroeXI4K Mopro.
Mere kohale kogunesid Pil- Haa MopeM co6l.rpa,tr.lcn T/-
r-ed. qr4.
49
kus ? rte?
- oxono AoN{a
t I peal I]A KHITTC ),
ail loA xszrolZ rrepeA ôr\,roN.{
]
N sees 3a AO]\,IOM, lfo3a-
Lr I
B KHI.IIC
I krrral ptAoM c KHr{- .{*: AII AOMA

-
roir HEAEKO
s6nvzv o'r Aor\.{a

(....
aares y N,roPs
mere I
[_kohal HaA N{Oper\,r
Raamat on riiuli peal. Krrara Ha rro^r(e.

Mrkmik on raamatu all. 3artuc:râg Kr{rr}KKa fro rcHr4-
rofi.
I{abinet on saali krvaI. KaSurrer p.flAoM c 3aôM.
I(aev on rnaja iuures. KonoAeuoKoô-1rAoua.
Meie oleme Lembitu iuures Mr,r s roc'r.sx y evr6zra.
klas.
Laud on diivani ees. Cro,r [epe4\ Ar{BaHoM.
Riiul on diivani taga. flonxa 3a LvrBaHoM.
Jgi on rnaia lhedal. Pexa HeAaêKo or AoMa.
I{adrioru park on mere res. flapx Kanpuopr FlaxoAnlcrl y
MoP-fl.
I-ennuk on nd linna kohal. Canronl lere pb HaA ropo-
AOM.
kust? orxyAa?
pealt C KI-II{I'I4
(
lL
alt I43-[IOA KTII4I'I4
r? ma|.l'J seest I,I3 KIILIrH
krvalt O'I' KI.II4II,I
50
juurest 0TAON{a
rnla eest o'r'ôNra

tag^nt w3-34 AOMa
lhedalt OT AOMA
m ef e
t rest
kohalt
oT N,roPff,c N{opt
c MoPfl
I(as nad leidsid selle kivi maa Orru Fralrrnr4 3Tor KaMeHb rta
pealt vi maa seest? 3 e M e r4LL7BS eMê?
Ta tuleb arsti iuurest varsti Ona cKopo BepHercl or
tagasi. Bpaqa.
Laua alt tuleb vlta suur koer. I4s-noa croâ BblxoAprr
6onrruan co6axa.
Vend lheb isa krvalt ema Epal r4Aer or orrra K Ma'repl4.
krvale.
Jrve rest sidame me mere Or o3epa i\,rbr [oeXI4 K
tude. N{Opro.
genitiiv * prepositsioon reH14T1rB * npe4rror
qepes , c KB o 3 b
qepe3, froBepx,
Buss sitis[bl vikeste kla- Auro61,c rpoe3x{an r{epe3 Ma-

de. êHbr(uTe epeBHI,I.
Ta lkslG tnava. On uepeXoAl4 r{ePe3 yûqy.
genitiiv * postpositsioon reHr{Tr{B * nocrrelor
eest 3A
pr as t , t t t u o, (rls-)s a) rro upI{LIpIIf c
51
Kui palju te maksite nende Cxonrro BbI 3rr/\alrl\H 3a
,^^-,.rt. l..rll srr,r rrrprrra?
\lc rnuretsemesprade @ o Apy3b,flx.
Mnr 6ecnoKor4r\,{ct
HAryUTUSED
Harjutus 1. IlpoAonxarre ro o6pasul'.
C)paserr: (I(auplus) uks on vaige. ---) a) I(aupiuse uks on
i-alue; b) Missugune on kaupluse uks? c) I(as kaupluse uks on
i-alse?d) Mille uks on valge?
1. @rofessor)vestlus oli huvitav. 2. (pilane) portiell on kerge"
3. ffehas) koridor on kitsas. 4. (Ttarlaps) pik on puhas.
5. frlipilane) seminarit oli hea. 6. (lMia)tper,'on pikk.
Harjutus 2. llpoAo.,\)xafrre Iro o6pa:q1'.

C)6paserr: See pik on (minu) oma. -+ See pik on minu
oma. ---+I{elle oma on seepik? --+ I(as seepik on minu oma?
1. See televiisor on (mina) oma. 2. See fotoapar^ L on (tema)
oma. 3. See raadio on (meie) oma. 4. Seetelefon on (nad) oma.
Harjutus 3. CocraBbTenpeAnolheurrfr .
C)6paaerr: fotoapanat,, olema, seal, isa, peal, diivan -+ Isa
fotoaparaat on sealdiivani peal.
1. auto, olema, taga,arst, polikliinik, praegu, noor, kas? 2. stna,

portfell, toanaaber,all, olema, seminarit. 3, iuures, ttarlaps,
siin, olema, see, telefon, aadress. 4. direktor, olema, meie,
praegu,kas, maja, ees?
Harjutus 4. flpoAonxare rro o6pasuy.

()6pa=crr: (Isa) ra mat on seal (riiul) peal. -+ Isa ra^n:'at on
seal riiuli peal. --r I(elie fâmat on seal riiuli peal? ---+I{us on isa
taamat?
52
1. (Sinu onu) perekond elab (polikliinik) juures. 2. Iias (sce noor
ttarlaps) vend istub (aken) ali? 3. (See matemaatik) referaaton
(raadio) krval. 4. (Minu naaber) uus auto oii siin (raamatu-
kauplus) t^ga.
Harjutus 5. I-lpoAo,txairre ilo o6pasuy

O6paserr: peQepar cryAeH'ra -+ lipilase tefetaat ---) Uli-
pilase referaaton iuba valmis.
.\eKuLI'I IlO ]\,laTeMa'II{Ke, OKHO CfIr\bHI{, CAOBapb Te'I'-

)'r-II4TeA,fl,
yrruBepc vre'ra', 6eceaa Bpaqa
paAb )rt{eHr4Ka,3a:u:,z'e
Harjutus reHrrrl'lBHoe Aoro^HeHrre .

6. Vnorpe6zre
O6pa=err: Mari toob futtu . . . --+ Mari toob rlrttu piku.
pik, snaraamat, pliiats, diplom, pilet, pass, fotoapataat, talcirik,
vihik
Harjutus 7. lIepeBeAI,I'reHa 3crolrcnn .a3bIK.
1. Osr )KI4B\rTy MaTePu. 2. yBac eclb reneQou? 3. Rauta

y HI4x
CeCTpaeonla? 4. B KaKor\{Aot\{e x(IIBeT Pe:r' euu? 5.
-le,reeu3oP. 6. Onv 6lr,'rr,ry te(tn B roc'I'-sx?1- fl
toN{a xoporlnii
Bo3bN.{yTBOro KHLIry. B. V.llrterrluvl:g:a 6eper l\'lolo TeTpaAb.
9. Oxorro LUKoAbI(rraxo,ll,rrcr) cragHorr. 10. 3a llopi :raxiepnor'
LuripoKtrit Av.sa:u.
'=o',
Harjutus 8. CocTaBbTe rpeAnoiKell:r.t\ Co CôBaxtvttaga ees
'rrepeA', 'plAoll 'rto1', pea/ 'IIa4', juures 'oKo''\o''
kdrual c', a//
O6paserr: Auto on polikliiniku taga'
Kordamishariutus. llpoAonxar're ro o6pasuy.

C)6pa3err: ttama --+ ma ttan --+ ma ei tta.
kirjutama, e\z;m , tooma, ^vama, paluma, olema, viima, ialutama,

saama. tulema
NUMERAALID (I) qHC^r4TE^bHbrE (r)
ARVUD 1-1OO qr,ICÂ 1-100
0 - null 1,1 - ksteist(kmmend)

1-ks 12 - kaksteist(kmmend)
2 - kaks 13 - kolmteist(kmmend)
3 - kolm 14 - neliteist(kmmend)
4- neli 15 - viisteist(kmmend)
5- viis 16 - kuusteist(krimmend)
6- kuus 17 - seitseteist(kmmend)
7- seitse 1B - kaheksatcist(kmmend)
B- kaheksa 19 - heksateis t(kmmend)
9- heksa 20 - kakskmmend
10 - kmme
21 - kakskmmendks
22 - kakskmmend kaks
30 - kolmkmmend
40 - nelikmmend
50 - viiskmmend
60 - kuuskmmend
70 - seitsekmmend
B0 - kaheksakmmend
90 - heksakmmend
100 - (ks)sada
4*2=6 Neli pluss kaks on - vrdub kuus.
Neljale liita kaks on kuus.
54
8 + 1 -- 2 Kaheksale lrita tiks on tiheksa.
Kaheksa pluss tiks on heksa.
10 - 8 = 2 Kmme miinus kaheksa on kaks.
Kmnest lahutadakaheksa on kaks.
3- 2 = 1 Kolm miinus kaks on tiks.
Kolmest lahutada kaks on tiks.
Juku rgib isale: "Eile tles petaia, et kuus pluss neli

on kmrne, ^g tna.,et seitse piuss kolm on kuimme.
Mida ma pean uskuma?"
C Kui palju kell on? - Cxo,uxo BpeMettl,z'?-

Mis kell on? Koroprtfr. qac?
I{ell on neli. Herurpe -vâcz..
I{ui palju nd kell on? Cxotuxo certqac Bpe-

tnleffZ?
Praeguon kell seitse. Cea'tac ceMb qacoB.
I{ui palju kell juba on? Cxonlxo )'xie BpeNIe-

rrpr?
I{ell on alleskaheksa. Erue ro.,\brioBoceMb.
Mis tpne kell on? Cxax<w roqHo e Bper\{-s.
I{ell on tpselt kmme. Cefiq.ac poBuo,,A\ecrrb.
I(ui palju kell nd on? Koropr,ui reneps .{ac?

I(ell on varsti kaksteist. Cnopo ABeHaArrarb.
I(ell on umbeskaksteist. flpvrl ,-ra3
vrelbr{o ABe-
HaArIaTb.
Mis kell praeguon? Cnorrrxo ceftq.ac Bpe-

I(ell on paraiastikaks. rvterrv?
Ce.{ac poBHo Ar.a qa,-
ca.
O Millal? - Mis kell? KorLa?
Millal mis kell m^ siia KorAa Il KoropoM ec1r x411s

tulen? npnfrlw cro4a?
Palun tule siia kell seitse floxany,rcra, rpI4xoAI4 croAa B
hommikul. ceMb qacoB )'Tpa.
Millal teie siia tulete?

Me tuleme siia tpselt kell ks peval.
Millal me sinna lheme?

Me lheme sinna umbes kell heksa htul.
Millal nad sinna lhevad?

Nad lhevad sinna kell kaks sel.
56
rNeuINE CKAOHEHI,IE
PLUURALI NOMINATIIV HOMI,{HATI,IB MHO-

)KE,CTBE,HHOT'OqHCAA
kes?mis? rcrto?,amo?
Tunnus f llprsnax
pluurali nominatiiv = singulari genitiiv * -d
(Doprura HoMI4FIaTWBa MHox(ecTBeHHoI'o ql4cta obpasyerc-n oT

t{rc.Aa rIPtr rloMoruu [pI43-
Qopl,mr reHrrTr{Ba eAnHC"fBeI-IHoro
'raKA MHOX(eCTBeHHOr O..l.ltc,ta - d.
Sinsulari Tve- Pluurali

norTunaillv eenitiiv vokaal nominatiiv
l'
,lpetaia
L '
J'qI4'reAb o p e ta ]a 6petaja/d
pev AeHb peva peva/d
hele cse'rnnrfi
r r
nere/pal
/l t I
i'.r./@/d
kuslmus Bonpoc ksimuse ksimuse/d
..!'',
rhoplla/lnel
paber
rl---l
c'ryAeH'r
lywara
lipila/se
paberi
l"-" ..r.- .r r[-lr
uiloplla/ p9/ o
pabei/d
r
iah"/fl AocK t^h"/[ f-r i^r''"/E/a

obrrtexn'rrle hiseiamu Lihiselamu/d
-rhiselamu
rlatemaatik Ma'reN4a'rr4K matemaatiku I-"
)-o
matemaatiku/d
kino/d
srno Kr.rHo kino
Sarnrrti: a-tiiuelisedsdnadaken : akna, fsika, huvitav, kva,

klm, madal, ma1a,must, mja, pime : pimeda, pev, sna,
sdnad haige, kollane, krgc, laps, noor,
tuttav, v^n ; e-tiiue/ised
pehme, teine, tline, valge; i-tiiue/isedsdnadafst, auditoorium,
klubi, kool, laborant, lennuk, pliiats, tehnikum; u- 1^ o-tiiue/ised
sdnadftsik, kino, loeng, meedik, raadio, râm t, vihik, htu,
pik.
5t
natne naised
lipilane l i o i l ased
C substantiiv * on + vr:l.r-A
cyrqecrBzTe^bHoe * on +
adiektiiv urIMArrPv araTe^bHoe
Vihikud on sinised. Terpa4vr cvr:rrvre.

Vimla duSiruumid on vikesed.
Auditooriumi seinad l^ ptand on heledad.
Jaak ja Enn on blondid.
C see - need aror - 3Tra

see lipilane on ftsik, gror crlrnerrr cf rasnrc,a srvr
aga need on keemikud. xrrMr.rKm.
See loeng toimub siin, aga need toimuvad suures saalis.
See romaan ei ole huvitav, aganeed on huvitavad.
Need lipilasedei pi E,estiPllumajanduslikoolis.
58
C mni - mned HeKoroprr - Hercoropbre
Mned inimesed ttavad Flercoropbre ^loArr pa6ol'aro'r

palju, teised aga vhe. MHoro, a Apvrl{e N,Iaô.
Mni un on roheline , Emned on juba kollased.

See film ei ole huvitav, aga mned filmid on vga huvitavad.
C kelle? .refi? (vrx? ur?), .mra?

'^LrByl e Xaar-
Minu vanemad elavad Mopr poArrre^v
Haapsalus. Cn1r'
Sinu naabrid on ltlased.

Tema raarnatud on akna all.
Meie neiud ei vimle vimias.
Teie kolleegid lksid koju.
Nende kauplused asuvad kesklinnas.
pneuINE CrIP,fl)KEHI4E
rNDrrsTrrv(I\) 173-bflBI4TE,AbHOE,
HAKÔHtrHHE (I\)
Imperfekt (II) I,Ivrnep*exr (II)

laatavad vormid YrnepAr4Te^bHbre Sopvru
elama )Kr{Tb
mina ela/ si/ n meie ela/ si/ rne

sinaelaf si/d ..q teteelaf si/te
tema elap >tnemad eLa/si/ cl
-Sarnuti: asuma, ^vam , jalutama, iutustama, kirjurtama,kima,

. .,imuma, ttama jt.
59
HARJUTUSED
Hariutus 1. I-lpoAonxare ro o6pasu1,.

O6paserr: Millal on loeng? I{us on loeng? ---+Loeng on ree-
del kell kmme. Loeng on suures saalis.--+ Loeng on reedel kell
kmme suuressaalis.
1. Millal toimub kohtumine? I(us toimub kohtumine? 2. Miilal

te tulete? I(uhu te tulete? 3. MillaI algab esimene vistlus? I(us
algab esimenevistlus?4. Millal sa treenid?I(us sa treenid?
Hariutus 2. llpoAonxare rro o6pasuy.

O6paserr: Mni inimene suitsetabpaliu. ---+Mned inimesed
suitsetavadpaliu.
1. N'Ini vimla on vike. 2. Mni sein on hele. 3. Mni laps
iaulab hsti. 4. Mni eksam on kerge. 5. Mni ttarlaps
r'imleb hommikul.
Hariutus 3. llon6epure r.rrrb aHToHrrMrrr{r{brx

rap rnaronoB 14
cocTaBbTe c HrrMr4 rrPeAôx{elIldfl.
C)6paserr: ksima - vastama---+Teie ksite, meie vastame.
ksima, ta minema, tooma, leidma, vastama, kaotama, andma,

tagasitulema, viima, vtma
Hariutus 4. Coc s.wraitre.
20+30= 18*9= 1,00-41,= 12-8=

16-7= 92-3= 56*7= 3 7+ 6 3 =
H arj utus 5. I-l epeBeArrre Ha 3croH crcut .r3brK.
a) 1.. I4zswHr4Te, ruoxanyrtcra, Koropu .lac? Cerq.ac rr.rlTb qa-

cos. 2. Koraa enr Gnrnkr y vpaua? fl 6m,ta y Bpava Bqepa B ABa
.laca. 3. exurrfl rla\lkr:r'aercfl B AeBfrb .lacoe? !,a, ceroAHfl poB-
Ho B AeBt'rb qacoB. 4. Korna orrr4 uoray"r r)'na? Osv nofi,1}'1
60
TyAa B ceMb r{coB Beqepa. 5. Teoi{ AeHb H^r4:,r:'raerc;t B BoceMb
qacoB qacoB.
1rrpa? Her, nrofi AeHb :ea-ur4rraerc-rl y)Ke B Lrrecr,
) 1,. Xotsr LH TBor{ poAI4reÎ4 B BOCKpeCeHbe B XrZsO?

2. Ounnnarr or{eHb r4HTepecsnre? 3. 3a oKHoN,r TeMHo, Ho B
.r.a6oparoprrr4 or-reHb cBerô. 4. Kro crorrrfaM B Kopr{Aope y
oxsa? 5. Mora K:atrrLrro)Ke Ha rro^Ke, TO^bKO HeKOTOpbre 3AeCb.
6. Hausa cer\{b.s}Kr4Ber y)Ke AaBHo B 3ToM 3enerror\4 ropoAe. 7.
\{nruru }KrrBW rIoA rroôM.
Harjutus 6. Pa6orarre B rrapax. 3ata:-e coceAy rr.ttrbBorrPo-

coB c Borrpocnre^bHblr\{côBoM missugune.
Kordamisharjutus. llpoAonxare rlo o6pa:u1'.

()6paserr: I(es tuleb siia? --+ E,hitaja tuleb siia. ---+E,hitajad
rulevad siia. + E,hitajad ei tule siia.
1. I(es tuleb tagasi?(ara aeeyrurca)2. I(es tuleb vlia? (npoaaneu

KHr{}KHoro ruarazv.ua)3. I(es tuleb parajasti siia? (cenaefrnr,r
epav) 4. I{es saab aru? (aror yvenux) 5. I(es lheb ra? (n'ro
coceAno xoltsare)
KAANAMINE
T. CKAOHEHIITE
PARTITIIV G) |IAPTHTI,IB (r)
keda?mida? qeeo?
reoeo?
Lpp tr Oxon.ranre
Oxorr.lasve -t B ilapTrr'rkrBeeAr4Hc'fBeHrroro ykrCr\rr

N,rero-f:
1) cnona c rpexcôNnofi ocnoeor; (e rerr. eA. .r. Tpr.r c1\ora);
2) ctoua c ABlxcôxno ocrroror (n reH. er\. .n.
ABa côra) co
CBCPXAO AI:LIMTI 3B;I12'' B HOMI4TIATHBC U I.C'i']/'-1]v.BC;
3),4) côBa, oKanqr,rBaroruwecflHa -teH -r (n ren. ea. v. _rr);
5) uexoropbre oAHoclolxubre (n uonr.) côBa, \r Kolopbrx cpoprrna
reHVTr4Ba flBtflelcfl ABID(cnoxrro v otarr.q.wBe.fcflHa _e.
Nominatiiv Genitiiv Partitiiv

1) prand rroz\ pranda pranda/r
hele ceernnrr; hele@ heie@t
lennuk carron.r lennuki lennuki/t
raamat KHHfa raama), taamatuf t
2) aus .lecrsrrr ausa ausaft genlflrv
valge 6enu valge valge/t +t
, ,F.l
numb/V HoMCp numb/@ numb/[t
r | ,f--1
sunk/F! caxap suhk/@ suhk/@t
3) pila/ 19I yr-reHr'rK !., ,v tuncnenud
pilal@ o p l ra l l sl t
"n genttllvl-
esime, E
uepnrrr esime/@ eslme /Flt u -..:
Lr-rvi * t
62
+) aku! Haqaô ub.E alg"!t
ktsimufi Borpoc ksimufsel ksimuEt I nomina-
5) noor naonoAoli n o o re noor f t
keel rr3brK keele keel/t Jtriv+t
Sarnr..ti:1) eksam, huvitav, madal, meeldiv, paber, pliiats,
ravim, tume, vihik, vljend, pik jt.;
2) kerge, krge, loeng, raske,htu, âst^,haigla,voodi jt.;
3) inimene, kollane, punane, tline, viimane, vikene, lipi-
l a n ej t . ;
4) arvestus, luuletus, mistatus, puhkus, tehas, vestlus, val-
gustus,vastusjt.;
5) meel, suur, tuul, saar,koor, seenjt.
Lpp E Oxorrqaurrc
B uaprzrrrBe eAr4HcrBeHHoro yr4c HN{eror oKoHr{artwe -d:

1) onnocôxtHbre côBa, oKaHqr{Barourvecfl TraAonua rnacrrlr
rrr\r{ Ar{{)ToHr;
2) neuuorrle cnoBa c \Blrxc,roxnor ocnoeorl.

ma maa/d nominatiiv -
i \
I) maa 3eM^fl, cTPaHa

hea xooorulr hea heald genitiir' * d
2) mtna n mlnu min/d genitiivi konso-
sina rhr sinu sin/d nanttvi * d
Sarnr..ti, 1) kuu, puu, pea, vi, tee, t jt.;

2) tuli, veri, uni, meri jt.
Og Pange thele!
lumi -->gen.lume ---+
part. tufld
63
Lpp F"k.A Oxorr.ranze
flapturwB eAr4Hc'rBeHHoro Lrvcta oKaHql4Baercfl r{a râcHnrn y

côB c ABlxcôxrro ocrrosor?, He r4t\leroul{x B reHrrrr{Be
cBepxAo^rrrx 3ByKoB.

1) mala AoM mala m l^ nominatiiv-
I -
tdi rer.s tdi tdi I genitiiv
vaba ceo6oA,IrH vaba vaba ) partitiiv
2) arst Bpaq arsti a rs ti \ -t
I nomlnanlv
kaev Ko.,\oAerI kaevu kaevu
^':"'" L I
I vokaal
pev AeHb peva Paeva )
Sarnuti: 1) ema, isa, kino, kva, maja, onu, osa, raamatukogu,

sna, van lt.;
2) duSiruum, kool, lai, lill, must, saun, sein jt.
Lpp @ Oxorr.ranue

mls qTo (mille) mi/da I
kes Klo (kelle) ke/da I
3TOT (selle) se/da -da
SCC f
tema oH (tema) telda I
mni nexoropntri (mne) mn/d(a) )
O Vrvs n cpoprrae \-I^pTr4TvrB^B rPeAôx(eHv I'r BbrcTyraeT qa-

rue Bcero n cpynKul4l4 raq^tr4Tr4BHoro A,orIoAHe:e^vrfl.
keda? roro?
N{inu ema kutsub mind. Mo.q MaMa 3oBer MeH-fl.

Sinu emz-kutsub sind.
64
Tema ema kutsub teda.
Meie ema kutsub meid. Hauta MaMa 3oBer Hac.
Teie ema kutsub teid.
Nende ema kutsub neid.
C see - seda eror - oror (eroro)
See muusika on hea. Ma at-

mastan seda muusikat. AIo 3Ty My3bIK)r.
See inimene on haige. Arst

ravib seda inimest.
\fulle meeldib see neiu. Ma
runnen seda neiut ammu.
ma-IA da- ma-Vl da-

INFINITIIV
/n(1-\1H-
1, Scroncxwfi râro^ r{Meer ane Qoprvnr nuQvr:E.r4TvrBa;
;luurtlvrs H da- vu|wwwrws.
ma-infrnitiiv da-infinitiiv
,uida ruidateha?
xmastaf ma nro6nrr armastaf da
,rsu/ma HaxoArlTbc.g asufda
':ut,tta/ma
r4HTepecoBaTb huvita/da
iutaf ma r)/As'ft' la\uta/da
;:r1utafma trvrcaTb kirjuta/da
--')otafma pa6oram tra/ da
.,-ritseta/ma KyPrrrb suitseta/da
:alu/ma rrpocr4Tb palu/da
:-:agafma c[aTb magaf da
,:-reenu/ma BCfIOMI4HATbCfl meenu/da
,-:tnef ma KIATKI minna
ma-infrnitiiv da-infintiiv
mida tegema? mida teha?
ole/ma ObITb olla

panef ma KAACTb Panna
l.ulefma trA'lkr tulla
atu saafma TIOHI{MATb aru saafda
vlia minema BbIXOAI4Tb vlia minna
ra tulema oAI4Tb ra tulla
2. Ec'rc râlo^bl, KoToPbIe ynorpe6nflIoTc.fl ToAbKo c oAso

nno S op rnlo vu,$nvuTLlIt^; oAHI{ c tna- klrcpwuvr:ftt-
orrp eAe.z\e
BoM, Ap)rrl4e c da-vurQtvHkrrprBoM'
prdeline vorm * crrp.flraewa,fl, Sopua +
da-infinitiiv da-wuSvrrrvrTvIa
afmastan nro6ruo
tahad xoqeLlrb
soovib }KCAACT
palume npocrrM mlnna

tohin Mory tulla
+ da-inftniuiv
vivad MOfrr ppida
oskate yMeeTe ttada
tuleb naAo
on vaja HyIKHO
on tarvis HaAO
KIKE, VIB TAHTA...

I{ike vib tahta, Seda,mis tulcb -
karta mitte keegi
ja loota. ei oota...
Betti lver (1906-1989)
66
I't^ l"rr*tud htul jalutada. ,q [to5^rol BeyepoM ry^nr.
Ta lsoo"iblofla kodus.
@tulla!
0; *iA ttada kiiresti.
@minnakoju.
Ft t"l minna koju.
prdeline vorm * crrp.ffraemafr Soprvra *

ma-infrnitiiv ma-lawStwnurr:prB
mlnema
pean AOA)KCH tulema
na-tnttnliltv
hakkad HaqklHaelrb ppima
).
{ ttama
(
I ttama
t
lheb HACT l ppima
* ma-infinitiiv
ime ocTeMct J mag ma
sma
minema
on valmis rOTOB -l
tulema
on nus cofâceH
* ma-rnfinitiiv
J ppima
ttama
Ma pean ppima.
htul *u lp"I ppima. Beveponr I Fo,';e 3a'vr-
Marbc'n'
Anne ffibl ^v^rrta akna'
U. ioî-,na koiu minema.
Kur;@ppima?
saama stipendiumi'
Need lipilas.dlh^f.f.u"âl
I{as te E[ iuba magama?
Ei, me @ ppima'
veelma gar., ,-. hta"'tl
HARJUTUSED
Hariutus cfoprru HoMr{ItarvrB^,I'eHr.I'l'I4B^14rrap-

1. O6p 2;37rft-yr-
'f r4'rr4Ba eAI4I{CTBeIIH OI.O ].14
CLA OT CA eAyro rqrrx c oB l
keeled, osad, pliiatsid, aknad, tumedad, kardinad, taamatud,

pevad, koo[, krged, tahvlid, suured, sinised, vastused,
arvestused, ideed, stiPendiumid
Harjutus 2. I_lpoAonxarre ro o6pasuy'

-+ I(as
C)6ipaz.rrr Itas sa oskad (rl<tm. rkida) eesti keelt?
sa oskad rl<tdaeesti keelt?
1. Pthapeval ma tahan (olema, olla) kodus. 2' Nad ei soovi
(ppima, ppida) pranrsuse keelt. 3. I(as sa lhed juba kell 10
(magamz, magada)? 4. See noofmees oskab hasti (krty1 mn-
gi*f, mngid). 5. Talle meeldib Qugema,lugeda). 6. Ode hak-
kab meid (otsima, otsida).
Harjutus 3. flpoAonxare rro o6pasuy.

---+Armeenlane r-
C)6pa=err: Armeenlane rgib vabalt .. .
--) Armeenlased givzd vabalt
gib vabalt armeenia keelt.
armeenia keelt.
68
1. Hispaanlane oskab hsti 2. Eestlane rglb 3. Lee-
dulane rg|b vabait 4. Prantslane oskab 5. Soomlane
rgib ... 6. Ukrainlane rgib vabalt ... 7. Ungarlane oskab ...
B. Venelane rsib hsti ...
I{ariutus 4. IlpoAorrxare rro o6pasuv.

O6paseq: rocerrarb --) klastama ---) htul ma klastan
oma petajat.
pa6orarn; Aeqr4Tb; r.rHTepecoBarb;rrp?rrrrrTbiH^-vr4r,albcfl

\tr4wfbcfl ; 3a:g^rtMaTbcg
rr4MHacTwxo.
Harjutus 5. I-lepeBeArTe Ha 3c'roucxwvi fl3brK.
1. Kro Ilbr fro Haqr.roHanbHocru? -.[ rpysau. 2. Bri yxp2nueq?

- Her, fl rre yKpaI,IHe{, fl 'rbrru. 3. fl xovl' r,ayr4r4'rbc.sroBopr4Tb
[o-IreMerrKz, Ho 3'fo oqer{b rpyArlo. 4. Tl,t )/}KeAaBHo r.r3\ {aerub
gctoHcrr,rrl .ssrrx? 5. Orra ne roBopr4T rro-p1r6p1, ona cfnuxa.
6. flpocrzre, Bbr roBoprrre rro-HrA:r^frcr<tr?7. fl eoo6qe He
roBopro ro-aHrnvfrcxv,. 8. fl xoqy :r'ay.v-r4TbcflroBopnrb rro-
*p.ttr)'3cKl4. 9. Kaxo Barr poenolZ ssux?
Hariutus 6. PaccKalKHTe,qeN{ Bbr 3ar{aMaerecb AoMa. Hcnonr-

0n uEa - ztx taruis * uufiun/tnuz"
svfire KoHC-rpvKrJLr.r4
Harjutus 7. HasoBr4Te
Bo3pacreeHoBsaLlefrceMbrr.
O6paserr: Minu ema on 41,(nelikmmend ks) aastatvana.
Kordamishari utus. Co c.l tmafrre.

-1*B= 43-1,8= 0*32=
17-9= 24+49= 9-18=
15+38= i 5-10= 14+8=
KAANAMINE CKAOHEH?IE
PARTITIIV GI) |IAPTHTHB (II)
Partitiivi peamised OcrrosHbre c^)rqav

tarvitamisiuhud ynorpe 6êHrzrfl fiaprvrrvrBa
1) osa, rnrarnata hulk, 1) rracrbr HeonPeAeêHHoe

rnr arnatus (aine snad) KOAI4I{CCTBO, HCOIIPCACACH'
rrocrb (clona, o6osrratrao-

u1ue nerqecrno)
Ma toon kohe vett. fr. cefrq.acnpnHecy BoAbr'

Haige saab ravimit-
I(es soovib piima?
Vrrelge!
genitiiv - rnratud hulk Qopvra TeHraTraBayrca3brBaer
(portsion) Ha orrpeAeêHr{oe KoÎ4rrecTBo
(uoPunro)
(genitiivneobiekt) (reHla't'nnHoeAono,tHcHne )
Ma tellin supi ia salati. fI sar.axl'cyn v calar.
70
partitiiv - mrarr.ata hulk
Sopvra r'apTrTvrBa yr(a3brBaer
Ha HeoupeAeêHHoe
KOAI/IqCCTBO
(partitiivne objekt) (napl'r.r'rurBrroe
AorrolHeurre)
I(as me suppi ja salatit tellime? Cyr x caâr 61'aenr 3aKa3hr-

1
Ba'f'b(
2) numetaal (vlja anratud 2) q{wc'tuTe^bHoe (sa r,rcx,uo-

riks) + singulari partitiiv qeHr{eM o4urr) + l^pTnrvrB
eLIHCTBeHHOTO qVIC,A
lipilast cTyAeHTOB
@inimest KOAbKO. HCCKOAbKOI I{CAOBEK
Raamatukogus on @ li- B 6wdnwr>1.exe@ cryAeH-

pilast. ToB.
Meie naabritelon ln4 koera.

Laborison m taburetti.
Palun@titri-piima.
Crco,uro Ane n rreAe,'re?

Mtgl peva on ndalas?
inimest on ruumis?
@ pirukat sa sd?
@ klaasi teed ma valan?
B coqeraHwr4 c Ko^r4llecrBeHHblr\{ qrrcttr-feAbF{br\{ B rroM?rrra-

-r'r4Be(xporr,re iiks 'o\wu'), a
raKlKe co cr\onor\d ruitu 3croHcKoc
clrue crsr4Te AbHo e Bc eIAa ?r\{e e'r' opry fi ap'r'LrrwBa eAr4rJC'r'B
eH-
Froro qwcta (rre:anrrcr,rMoor Ha3BaHr{oro KOr\}ryeCr.na).
71
\- rre l ge!
Raamatukogus o" FG lipi- cryAeHT.

B 6vt6,wroleKeo,,prH
lane (non.)
3) hulk * singulari partitiiv 3) Ko^r{qecrBo + rraprvrTvrB

(ainesnad) eALIrrCTBerrHoTO qraoi' (C,'ro-
Ba, 06o3HaqaForqr4e
serrlecrso)
suhkrut
\Iul on @ suhkrut. V vess l*"""trr"-l caxapy.

I{ui paliu maksab@ soola?
Siinon @ piima.
Palun bjd musta kohvi!
v,he - paliu * partitiiv MaAo - Mrroro * naprrarrrn
r-.;;-l B qae Maô caxaPy'

Tees on tvahelsuhkrut.
Siin on @ hku.
Rr"-^,.rkog.rs on @ uut kiriandust.
r------::--l
\lcil on haliul td.
\[ul on lvhelêga.
4) eitus * partitiiv 4) orpullarrue * uaprrarnn
HCT ACKUI|II4
Tna@ koosolekut. CeroAns y Hac er (ne Svaer

co6parrrzn.
72
,_.. T.- '-l .r
Tnaleisatalvihma.
Autojuht E; teed.
Mul lei oll aega.
Vrrelge!
Tnameil @ to"tt g (n0ru.). CeroAH-sy :r'ac(6yeer) êKur4.fl.
5) kestev vi korduv tegevus 5) rrpoAozrrr{arorr1eec.s uruvr

rroBTop.flForrree c.lrAefi crBr{e
hitavadl silda -g N{OCT
silda.
Ehitusfir-^ l.niruUl Qnpnra trpo^]
Crpon'rez\bH^.B
MOCT.
Ematrp*fiI pirukat.
PoisidF-"gisidigalhtulmalet.
Uu lpro"d-l triikrauda.
rt. [i^J^-d rahvalaulu.
donolueHr4e B laprrrrLrBe lurorpe6^-rerc.s rrprr râroâx, Bblpa-

/I\arotllr{x [poAo^)Karorueect r4|u rroBTop-grollleect,n-erzc'rer4e.
Ecnn râro^ Bbrpalraer 3aKoHr{eHHoe Aecrene, To AonoÎJe-
r{He yrorpe6nrerc.a B Qopue rerrr4TrBa.
\,rrrelge!
F.hitusfirmapn- silla (qtn.) Cryqrygnbllz.nQraprrra

sugiseksffi. f".tp"ri Moc' h oceH'.
73
61 partitiivi rektsiooniga ver- 6) rrtaro^br, rpe6yrorqrae
tri d rrapTrrrvrr,a
F(uulanl muuslkat lcrr)rruarc'lM)/3brK)r I
:- r T- fPlrlIfIy BXoAflT f.,\foAbr co 3Haqel]I4el\.{ AûreAbIIoI.o

.- ,lC iBIIfl r\ZOO npoqecca.
.lrmastama rrro6llll favima r\ee?rTb

hr,ir-itama r4rrrepecoBarb teadma 3ua'r'b
kuulama clylualb vaatarna jt. cN,rorpe-rr rz Ap.
-
: r,-rti-u lk"J*l muusikat Beveporvro F)"r;l My3brr(y.
KAS TF,TE,ATtr
-,.r-..,errdressi? tcma tkohta?
- - :r ., korterinumbrit? tema abikaasaeesnime?
- , r - . i r c l ef o n i n u m b r i t ?
^ Homseks hoia leiba, aga mitte td, (l/anasdna)

.=
l)ange thele!
@ venda Spary
llron,rorarol
74
Oco6oe Mecro 3al{r4N{aror râronbr, }rlpatsêHr4e Koropbrx B
pVCCKOM LI 3CTOHCKOM t3blKax p3t\uYAeTCt.
abistama, aitarna rroMolarn rc0"+t1/

harrastama )BAeKal'bCn 'teJta
?
imetlema Bocxrr{ a rbcfl tce-u?qeâ?
iuhatama p)/KoBoA vrn rceu? qe-va?
ilgirna cêArrrb sa tce-u?sa qeJrl?
kadestama 3aBr4AoBa'tb KI-A4J
? ue"+ry
?
kasutama fro,\b30BaTbcfl4-,v?
mngima r4r'paTb oo ,aruo?
nautima keda?mida? HacâxcAa-fbcfl qe-Aa?
segama N{elrrarb rco,+,ry
? ueul ?
teretama 3AOPOBaTbCfl
CtCeU?
usaldama AoBeprrn rcotg? ae*g?
uskuma BePr.rTbrc0"u1?ue"tg?
vaiarna a ,te"M?
Hy)hAarb cfl B Ko-14?
petama o6y'varr' uetg?
oDDlma ,q.v'fbcfl r/e"vy/
A i ta m i n d ,ma e i o s k a ...
75
Tu vrrre Bceraa F;;l
oreq ffi;! C CbITIONI
IIIAXMATbI.
- 7) upea,roru' rpe6yroilrue
) partitiivi rektsiooniga pre-
p,r sitsioonid rraprvrrvrBa
enne Ao pa6o'ru
repeA pa6o'ror'r',
td
prast rlocne pa6o'ru,r
: :-:e kontrolitd peab PPima. F.p.l KoHlpolr,soir pa6o-

Tori H\/x(Ho 3aHr4N{afbcfl .
. , r ' l-----l -t
-. * . : u l e k o l u l e n n e ol n t u t .
hakkas sadama. |I-I" o6eAa uorun AoxiAb.
,'t sr puhkad @vistlust?
HARJUTUSED
H..lLltus 1. llpoAoniKre uo o6pa:Uy (rnaro^bl yxa3blBalclrHa

. ,- .',o\TKaIOLUeeCfl
aelrcrnne)'
,,tpa3err: Ta mrkab (noor inimene). -+ Ta mrkab noort
-+ Ei, nad ei
inimest. + I(as nad mrkavad noort inimest?
:r' ::i:i noort inimest.
l.l- ermastame (kerge muusika). 2. pilane kiriutab (esimene

. -.--:us).3.lv{a vaatanoma (vaikne naaber).4. Sa sd (magus
,r. \la otsin (seesnafz;^m t). 6. Arst ravib (raskehaige).
Hariutr.rs 2. I_lpoAonxar.irerlo o6pa:u1'.

, ),l,pa3err: suuf pirukas --+ part. suuft pirukat --+ Yanaema
- , . : : r - r r bs u u r t P i r u k a t .
76
hele auto, soe duiruum, vaikne tnav, mni sportlane, see pik,
esimene kontrollt, kerge t, hea tee
Harjutus 3. CocraBbTe5 npeanoxerru co côBorv mitu.

O6paserr: Mitu inimest ttab ehitusel?
Hariutus 4. 3ano^HHTenporycKr4.
O6paserr: Kas sa .. . teed vi piima? -+ I(as sa soovid teed
vi piima?
1,.Tna htul me . . . kodus olla. 2. Millal sa .. . niteringis?
3. Mind vrkeeled. 4. I{as te inglise keelt? 5. I(es
kige paremini klaverit mngida? 6. htul me . . . r a a d i o tv i . . .
televiisorit. T,I{as Mari ja Reet . . . tennist?
mngima, kima, ttama, oskama, soovima, armastam^,va ta-
ma, huvitama, kuulama
Flariutus 5. 3axoHqr.rre rpeAAo)K e:r.krfl.

C)6paserr: Me tname oma isa ja venda.
1. Me tname ... .2. Minu sber vaatab ... .3.I(as te armastate

. . . ? 4 . S e e h u v i t a b . . . . 5 . N a d j o o k s e v a dh o m m i k u l . . . . 6 . t -
tul te kuulate ... .7. Kes klastavad ...? B. Isa petab ... .
Hariutus 6. llepeBeArrTe Ha 3croHcxufi t3bIK"
a) tr. Maua rpr4Hecer MoôKa. 2. B aytrrToPrrkr qerblpe oKI{a"

3. flporuy ABe qarrrtvr.laro! 4. y Bac MHoro BPeMeHLr.5. llo-
qeMy rbr He I4crpaB^.se[rb 3To ynpa]KHel{I4e? 6. Ero'r \rr{r{Tenb
rrlrruer ywe6uv,x. 7 . Onn 6naroAapflT cBoero coceAa. 8. Mora
3HaKoMbre rrocMorptr 3Torcpnnnrt 3arTpa. 9. Kro crpor{T
ceft''tac 6onrnzqy? 10. V sac Her grol; Klg.krru.
6) 1,. Ona xor{er rrrparb B TeHr.II{c. 2. Mofi 3HaKoMbI rrnoxo
r{rpaer e Syr6o x 3. Ona He yMeer rrrPa'r,B rrlaxN{arnr. 4. F,ro
ceclpa qacro rrrpaer B 6acxer6on. 5. Moxlro MHc rroqr.ITarb
Barrry xnzry? 6. Era AeByuKa ,uo6ur ranqeeart?
77
Harjutus na pa6oTy vr norpocl4Te flosBaTb K
7. llossoHLrre
. : ^c-QoHVceKperapfl, AVPeKToPa,Batuero APyra fl'asa m r.n.
( )-rpaserr: Tere! Palun Jaant.
- -:.icrr, direktor, hrca Tamm, Proua l(ask, petaia I(aasik,
-. -ror Rebane, htra Noor, mgiagent, Proua Lill, Liina
i,,,D-frrTeB:Hkrwa:Hvre!@oprvra c\oBa, cTo.srqero frepeA I{MeHeM
: ',-,cleeFIHbIM(hrra, proua, dpetEa v t.t.), B 3ToM c^)rqae He
. t-. Hf e'l c.fl.
"1e
Harjutus 8. PaccKalKr4Teo6 nnrepecax v molwMux 3artfl'Llflx

:: .:-lIoBeameLCeMbI4.
Hirrjutus 9. Tal on palju ... (10 uasnauwft).
Harjutus 10. Meil on vhe ... (10 nassavur).
Harjutus 11. Cocrasnre 6 rPeAôlKertvr. c rpeAôraMu enne,

t
I -, ,.'-i;/,
( )6paserr: Tule minu iuurde prast lunat.
Kordamisharjutus. 3axon.lr.rre rpeAAo)Ketrafl, ynorpe6ze

r ,r\rbl vu|uuv'tvtsa.
t )paaerr: Ta peab ... --+ Ta peab tle minema.
. \ l a t a h a nj u b a . . . . 2 . M e p e a m em n i k o r d . - . . 3 . T a s o o v i b
: . : , . , . 1 . N e i l t u l e b s i i s . . . . 5 . P a l u n k o h e . . . ! 6 . P r a e g uo n v ^ l ^
-.
, T a j bv a r s t i . . . . 8 . I { a s m a t o h i n v e e l . . . ? 9 . T u l e b p a l j u
1(1,IIe lhemend . . . .
ASTMEVAHELDUS (I) qEPEAOBAIjVIE
CTYIIEHEIZ (D
Ans r43Becrr{oit s.ac'rv 3croHcKrrx r4N,reIIr{ rAr'oAoB xapaKTepHo

flBêHHe, Koropoe Ha3bIBaelcfl qepeAoBarlrreN,Ic-rlrrsta fr.. VIzwre-
rreHr4e LrH-feHCr4BHOCTrr 381r1i6" Il OCHOBe CÔBa - 3'fO KOÎ4qeCl'-
BeHHoe r{epeAoBa:E'tre,vyu qepeAoBe.rrue Aonrolbr (vltevahel-

v,,'nrrufl , BbrrraAellwe n LH Ir3NIcHeHI4e3B\rKaocHoBbi
dus). Accr.rrvr
rra3brBaercr Kar{ec'rBeHHbrM.lepeAoBalrlleN{ (laadivaheldus).
flpr H^Lkruvrr4 B cKAoH.reMoN,rcôBe qepeAoBarLtfl cpopr'rrr
I eIJkrTwBa 14 r'r2.p'll1-ltlBa eAr{r{ cTBeHHo ro r4rrcLa rrM eHr{ BbIcT}/-
Iraror B rrporl4Borroô)Kr{blx crlrvlgttx, TorAa nax QopMbI Ho-
xrnTrafrrl rr \^p'fr4TVB^ eAr{HCTBeI{HoI'o {-ILIcâ o6rtxrtoBellHo
Bbrcr)/naror B oArlol,i pt toit )Ke c'rv[eFII4.
Itcrr.r.l qepeAolratLre crynenefr lrpoI4cxoAI{'f B I'Aror\bFIbrX
cpoprvax, To Qopnra repBoro L:z,ua Hacroflruero BpeNIeIiu 14
clopnl a da-v.u$nHw'rrrB^ Btrcryrraror B rrporr,rBouolo)KHbrx c'r')/-
n eHflx; m a-vtuQ:rrtr4T rrB BcerAa Bbrcr-yrrer ts cr4.,\nu or c.r1,11a
tttt.
VALTEVAHELDUS (I) IIEPEAOBAHI,IE

AO^rOTbI (I)
Klusiilid Cturr.*rbre corâcHbre
(k'P' t' I' b, d)
t{epea,oaa:r,:,z'err.Aor\rorbr, vrLvr. KoAr{vecrBerrrrbrN{ qepeAoBa-

irrrel\{, rra3brlraerct 'faKor"r Br{a qepeôB ZrrutI c'f1rng11a;, rAe B
79
oAHr{x Qopuax B ocuoBe côBa Bbrcrynaer 6onee Aonrn 3tsyK
(3-r creuer{b - cr4lb:grafl cryrregb), ^ u Ap)rrrax 6orree r<opornz
3ByK (2-n crerteHb - cnalas cryrsur;.
1) sepptp
Tugev aste Nrk aste Tugev aste Vaheldus
nominatiiv genitiiv partitiiv
sepPl Ky3r{eq sepa sePpa Pp:p
kott MerroK koti kotti tt:t
lukk 3aMOK Iuku lukku kk:k
2) ppima-tp
Tugev aste Tugev aste Nrk aste Vaheldus
tna-inCtntttiv da-infinitliv preesens
opPlma yqr4Tbcfl ppida 6pin pp:p
sattuma rro[aârb sattuda satun tt:t
kukkuma rraârb kukkuda kukun kk:k
tugev aste nrk aste

cvrirblJafl cTyrreHb cL oafl cTvfreHb
J
S.pp on vga tugev. Kysneu Mned sepad on vga tugevad.

oqeHb cznnnrr. HeKoropbre Ky3Heubr oqeub
CIIAbHbIC.
See on pikk iutt. Vanaema jutustaspika iutu.
Minu vend tahab ppida Minu de ei 6pi fusikat. Mos
fsikat. MorZ 6pa'r xoqer cecrpa He rryuêr rlrasrxl,.
r43yrrarbQrasarcy.
Tnaval ei tohi kukkuda. Laps kukub tnavaL
1 .Jncct' tt u nant,ttciinrci\r rrpr.r qcpc^()llarrur.r c'l\rlrcrrciil uonlz<l.rprn,rNr

lrprMr,ru tttpt.tcll'r'o,rr
oilt.r3naqcr ra cr,rA r)rral c'lyucr r b, l r()A\Dr(nprn,rNrr{ypcr.ll}on - cnaerarr.
80
3) ratas-ttp
Nrk aste Tugev aste Nrk aste Vaheldus

hpe rrpbr)KoK hppe hpet P:PP
ratas Koêco fatta tatast t:tt
rikas 6orarnrfr rikka rikast k:kk
1) hakkama-tp

taa-rnfrntt:tv da-inftnitttv preesens
hppama rrpbrTb htipata hppan P:PP
ruttama crrelrrr4Tr, rutata futtan t:tt
hakkama :g'arl^vr:E'arb hakata hakkan k:kk
t nrk aste tugev aste
fi ctta6as, cryrreHb cvI bIJaA cTvfreHb
\leie firma on rikas. Haura Mned firmad on vga rikkad.

]rrrpnra6ora'ra. Hexoroprre cfnpr'arr oc{eH
ooraTbr.
Iftipe oli pikk. Sportlane hppab pika hppe.
Peeter ei saa tna hpata. Ma hakkan hpp2;1;11.a.
r]n vaia hakata ppima. Poiss hakkab ppima.
: Iamptttp
:ominatiiv genitiiv partitiiv
l am p A a Mrra Iambi lampi p:b
kaart KapTa kaardi kaani t:d
oalk 3DrrlT palg'a palka k:s
81
3) ratas-tp

htipe rpbr)KoK hppe htipet P:PP
tatas Koêco fatta latast t:tt
tikas Sorarsr rikka rikast k:kk
4) hakkama-tp

rua-tnftnitttv da-tnrnitttv preesens
hppama npbrrarb htipata hppan p:Pp
ruttama cfretlrLrTb tutata ruttan t:tt
hakkama ,:'av.r4]Hzrb hakata hakkan k:kk
nrk aste tugev aste

cttadas cTvrrerlb cvrbIJafl cTvrlerlb
IIeie{rma on rikas. Ha'ra Mned firmad on vga rikkad.

Snpnra 6ora'ra. Heroroprre Qzpnatr or{eHr;,
ooraTbr.
Iftipe oli pikk. Sportlane hppab pika hppe.
Peeter ei saa tna htipata. Ma hakkan hpp ar11a.
On vaja hakata ppima. Poiss hakkab ppima.
5) Iamptp
lamp âMrra Iambi lampi p:b
kaart KapTa kaardi kaani t:d
palk 3Drrt\-r palga palka 1 ,. *
I\X
81
6) kima-ttp
ma-infintttiv da-rnfrnitirv pfeesens
kleepima Kêr4Tb kleepida kleebin p:b
saatma frocbrAaT, saata saadan t:d
rkima roBopr4Tb rkida dsin k,g
tugev aste nrk aste
cvr^5llafl, cTyrreHb ctadas, cryrreHb
See on hea lamp. Dro xopo- Lambid on krgel. Aannrt

rrJafl âMla. (nncrr) BbICoKo.
I{unstnik ei raha joonistada I(unstnik ioonistab pildi.
pilti.
I{as te oskate kida eesti See neiu rzigib hsti vene
keelt? keelt.
Me peame saatma ta koju. M e saadame ta koiu.
7) toode-tp

saabas carror saapa saabast b'p
toode rrpoAvK'r toote toodet d:t
Iiige eer'r nilfie Iiiget g :k
8) vaatama-tp

rua-tnFtnttttv da-rnfinitliv prcesens
talpa.trla ilorf HNra'fb taibata talpan b'p
vaatarna cMoTpe'r'b vaadata vaatafi d:t
mrkama 3aNreqarb mtgata mrkan g:k
82
nrk aste tugev aste
cL oa* cTvfreHb cvr bIIafl. cTyfleHb
Ulo on klubi liige. lOno qêH Meie kik oleme klubi liik-
KA1,S2. med. Mri sce qAeHbI trt\'6.
Me taharne vaadataseda filmi. Reet vaatab keila. Pear cN,ro'f-
Mrr xof'r4N,r nocr\,rorperb 3Tor p\r1' H qacbl.
Qn nlu.
See auto on meie tehase toode. Need on meie tehase tooted.
Siin on mrgata muutust. Mind ei mrka keegi.
HARJUTUSED
Hariutus L. llpoAo,\)Kirrerro o6pasul'.

()6pa=et:: See on hele krpp. ---+Need on heledad kapid.
1. See on huvitav jutt. 2. See on prLrLrnkott. 3. See on valge

kukk. 4. See on kerge jalgratas.5. See on rikas F:.rma.6. See on
pikk etendus.7. Seeon brnett naine.
H arjutus 2. llpocrpsrar"rre.
O6pasetr: kleepima ---+kleePida,kleebib.
tlkima, saam\ tl<sma,va tam4 mrkama, ruttam, kartma,

liitma
Harjutus 3. 3anonHl4-rerporlycKl,I.
C)6pa"zerr: Sul tuleb paliu ... . Millal sahakkad ...? I{as sa ...
rlles htul? (ppima, ppida, pin). ---+Sul tuleb palju ppida.
-\lillal sa hakkad ppima? I(as sa pid allcs htul?
l. Osel vib sadama.E,ma kampsunit kuduma. I(uidas

n
, l k i d a s n a . . . ? f t a k k a m a , h a k a t a ,h a l k a n ) . 2 . S e e s p o r t l a n c
I ' r h e bv a r s t i . . . . T a . . . v e e l h e k o r r a .I ( e s t a h a b . . . ? ( h t " p p ^ m ^ ,
hupata, hppab)
83
I
I
Flarjutus 4. llpoAonxarre no o6pa:u1'.
O6paaerr: pikk paat -+ pika paadr- pikad paadid, pikka paati
-, u) Seal olid mned pikad paadid; b) Onu ehitab pikka pa^tt.
kollane seep,valge lamp, ilus pilt, vaikne park, magus kook, tark
laborant
Harjutus 5. llepeBeAr4Te
Ha 3c'roHcxn.rr3brK.
1. Trr uLueLU,csori xpacnnril Kapar{Aaui 2. V uess Her c co6ol
p\rr{Kr. 3. Mu 6yn.t ilv.c^1t perfepar. 4. Mos roApyra nprrrâ-
Luaer MeHt x ce6e. 5. fl Bo3bM)r3'r'orcporoan[apar. 6. Cxorrnxo
oH c'r'owr? 7. VIrv He H)DKeHxne6. 8. y 're6s rrrrqero Her c
co6ofr. 9. Koro rbr r4rrerm? 10. -f, eraxl' sp6.
Harjutus 6. Paccxaxrrre, q-ro Bbr Bo3br\{ere e naQe Bo BpeM-rr

rre p e p br B a.
Kordamisharjutus. llepeBeAr{Te 14cocraBbre rpeAno}rreurn.

C)6paseq: onHa A^rr:aHoro Kopr{Aopa ---+pika koridori aknad
- petala avab kik pika koridori aknad.
r\ap'r'br 3crorrr.rr,r, tsecenbre paccKa3br e,\)rrrTKr{,3eêFrbre rapKrl

ropoa, KaprrrrrKv zro Kur4rr4
NUMERAALID
lo.
(II) III4CÎ,ITE^bHbIE (II)
ARVUD 100 - oo III,ICÂ 100- co
aw * sada
100- (ks)sada (r00- kuussada
200- kakssada 700 - seitsesada
300- kolmsada 800 - kahcksasada
400 - nelisada 900 - heksasada
500- viissada
aw * tuhat arv* milion- milionit

1000 - (ks)tuhat 1 000 000- (uks)miljon
2000 - kakstuhat 2 000 000 - kaksmilionifl
3000 - kolm tuhat 70 000 000- seitsekmmend
20 000 - kakskmmendtuhat milionifi
400 000 - nelisadatuhat
LIITARVUD COCTABHbIE
LTVTCAYITEAbHbIE
21 - kaksktmmendks
22 - kakskmmendkaks
137- sadakolmkmmendseitse
4 568- neli tuhat viissadakuuskmmendkaheksa
10 387- kmmetuhatkolmsadakaheksakmmend scitse
85
C - aastal * aw nominatiivis
tnisaasta/?
Tuntud eesti laulja Tiit Hssecrulrr;r sc'roHcKrai.rrreBeu

I{uusik sndis @ tuhat Tnfr'r Kl,vsrx poAn^cr B 1911
heksasadaksteist. roA!.
I{unstnik Ants Lalkmaa sndis @ tuhat kaheksasada
kuuskmmend kuus.
Nfe kohtusime@ kaks tuhat ks.
N{inaolen sndinudlaastall
tuhat heksasadakuusktimmend
seitse.
Dirigent Tnu I{aljuste on sndinud lu^sta!tuhat tiheksasada
viiski.immend kolm.
ASTMEVAHELDUS T{EI'EAOBAIJVTE
(rD cT)/ilEHErzGr)
I-AADIVAHELDUS (I) KAIIECTBEHHOE
TIEPEAOBAHI,IE (I)
ASSINTII-TSIOON .\CCIIIvII IA'II]I ffI
r\ccrnnln,r,guuefr.r{a3brBaerct raKor eraa Kaqec'fBcrrHolo qepeAo -

B^:r-:r.; C'flrtlstal, rrpz KoropoNl B cr.r^bnor.:icrvrrerfr.r B ocuoBe
c,\oBa r,rMee'fc-gcoqeTHr4e ABl->i cof,\Cirbrx, B crra6ofr x(e cT)r-
rrelIu nropor.r I43 HHx )rrroAo6nflercfl ncpBoNr\r.
1) vend-tp

nominatiiv qenitiiv partitiiv
vend 6par venna venda nd:nn
sild Nrocr siIIa silda ld:ll
kord rropflAoK korra korda rd:rr
86
2) andma-tp

ma-tnfinitttv da-tnfinttriv preesens
andma âBarb anda annan n d : nn
murdma ôMar, murda MUffAN r d : tr
tugev aste nrk aste

cur bftafl. cTyneHb c'ta6an cryrrerlb
Minu vend ttab polikliinikus. Seeon minu venna ialgratas.

Mofr 6pat pa6oraer B Iroz\r{- 3ro senocurreAt\,Ioer.o6pa'ra.
KT\I{HIJKE.
I(es knnab pldu? Silla iuures on suured pdllud.

Patsient hakkab tundma valu. I{uidas te end tunnete? Kax
flaqvesr :r'aqtr*aer q\rBCTBo- sbr ce6.Bvlrn1syg1s|
tsa'fb 6oru.
Palun, kas sa saad anda mulle ]ah, ma annan.
raamatu?
3) hammzs-tp

nominatiiv qenitiiv partitiiv
hammas 3y6 hamba hammast mm:mb
kinnas BapelKKa kinda kinnast nn:nd
vaTtas cTepx(er{b vatda varrast rr:rd
4) tdmbama-tiip

n/a-rnftnrtrrv da-rnftnitriv pfeesens
tmbama 'r'flFrYTb tdmmata tmban mm: mb
lendama r\erTb Iennata lendan nn:nd
kordama roBTop.rrrb kotata kordan rr: rd
87
nrk aste tugev aste
cta6as, crvrreHb CUTAbI{AA CTVIICIIb
Tal valutab hammas. V Hero Hambaravikabinet asub mete

6onar :y6. majas. 3)r6oepa'le6nuli xa6it-
HCT I{AXOALITCfl B HALUC]\,{ AONTC.
Ma ei leia teist kinnast. Sul on ilusadkindad.

Lennuk ei s^^ tna lennata. Tna lennuk ei lenda. Ceror-
Carroner He MolKer ceroAHfl H.fl CaMO,ACT He IOACTI,IT.
BbIACTCTb.
See hammas tuleb vlia tdm- Arst tmbab hamba vL1a.

mata.
HARJUTUSED
Harjutus 1. IlpoAonxairre ro o6pasuy.

O6pa=err: Mul on briinetid vennad. ---+ Mul on brnett
vend. --+ Mul ei ole brnetti venda.
1. Saksa keele tunnid toimuvad tg pev. 2. Meie linnas on

suured sillad. 3. Teie talus on head pllud. 4. I(aupluses on
tna pikad jriekorrad. 5. Vanaemal on mustad lambad. 6.
Mallel on paksud patsid.
Harjutus 2. llpoAonxare rlo o6pasuy.

- - ---, ^) Ma pean portfelli siia
O6paserr: 1tma 1tta jtan
jtrna; b) I(as ma tohin portfelli siia itta? c) Ma itan portfelli
siia.
tundma, kandma, lendama, kordama, andma, tmbama, ootama.

kartma, vastu vtma
Harjutus 3. I-lpoAonxarre ro o6pasul'.

O6paeerl: 100 nea-enb-+ sadandalat
88
235 c.oB,753 KHlarla,1 250 762 qeôBeKa, 365 Arre, 371
100 pa3,
qeAoBeK, 105 HeAe^b, 202 AHs, 3250 Kapar{Aarxer,,
1 000 000 pa6ovnx
Harjutus 4. llepeBeAr4Te Ha 3croHctvrfr fl3blK.
1 . 3Aect (ecru) ABaAqaTb TeTPaAe v rlec'IHaAqaTb KFII41.2- B

3'l'oM 3aê c.Lr\r4'r TO^bKO CeMb t{eôBeK. 3. Cnorlno oKoH B
Kopr.rAope? 4. B xopuaope ABa y3KI{x oKHa. 5. CxonbKo ,v te6st
AeHer? 6. y MeH.g ce4'tac Her AeHer. 7. CxoAbKo AHe TBoI; cbllr
6rrn e 6onlHlrqe? 8. 3y6noli epav rrpI4HI4MaeTr{eTbrpe Pa3a B
Heê^ro.
Harjutus 5. Kanve co6urra-s TIPoLI3oLUÎ'IB Eclosnu B sTtI

foAbr? 3axon.lre .
rpeAô )Ke:g'vrfl
1 . A a s t a l1 6 3 2. . .. 2 . A a s t a 1l 8 1 6. . .. 3 . A a s t a 1 l 8 6 9. . .. 4 . A a s t a l
. a s t a1l , 9 4 .1. ,. . 6 .A a s t a1l . 9 9 .1. '. .
1 9 1 8 . . . . 5A
Kordamishariutus. VuoTPe6I4Te odlenr B IrpaBH^bHo "p-

N{e.
C)6pazerr: Ta avab (keskmine aken). ---+Ta avab keskmise
al<na (mi//e). ---+Ta ei ava keskmist akent Qnidal'
1. Sa tellid (vike kook). 2. Nad viivad (mni f^^m t) faamatu-

kogusse. 3. Ma jtan oma (paks kampsun) koiu. 4. Hamba fst
tmbab (haige hammas) vlia. 5. Ta ioob (klaas teed). 6. Ma
kutsun kohe (oma abikaasa).
I lo
ASTMEVAHELDUS TIEPEAOBAIJWE'
(rrr) cTr/ilEHErz Grr)
I.AADIVAHELDUS (II) KAIIECTBEHHOE
IIEPEAOBAHI,IE (II)
KDU, TEISENE,MINE B bIIL\AF.HI.,I E, I.I3MEH E HI,IF,
BlruaAerrv.e v rr3MegeHr4e flBlflrorcfl TaKr4N,r

Br4AoM Kaqecrgeg-
Horo r{epeaoBa:g,rr.flCTlr[gtafi, npv KoropoM c,\rbrqHbre cor.z\C-
wnre b, d, g vnu i B orrpeAeêHghrx Qopnrax BbrraAaror trlr,r 3a-
rvleH.tlroTctApyr[Mr4 cor^ acHbrMr.r.
Cneayer rroMHl4'rb, .lro He Bce 3ByKoBbrer43Mer{errr4fl B côBe
sB^rrorcfl qepeAoBaHr4eM cryleHel. He orHoc.rrrc.rr,Hafrpr,rMep,
K qepeAoBaHr4ro cTyfreHet rarcwe r43MeHeHVflB CAOBe, KAK nLm-
'uouep', ')r.lesnx',
ber : numbi dpi/ane : dpi/ase a rarlK e npn6av-
AeHr4ecnora B reHr4Trrse he/e: heleda 'csernnu'.
1,)tuba-tp
nominatiiv genitiiv partitiiv k o n s o - vokaal
nant
tuba KoN{Ha'ra toa tuba b:a u--ro
rida psa tea rida d:a i ---+ e
viga outvrlxa vea viga g: a i ---+ e
nuga Holri noa nuga gt a u-)o
siisi yro^b scie stt S:O --+
90
nominatiiv genitiiv partitiiv konso- vokaal
nant
ksi pyKa ke ktt S:O
vesi BoAa vee vett S:O
uus HoerrI7 uue uut S:O
viis rrsrb uiie viit S:O
laud cro^ Iaua lauda d:s

leib xne6 Ieiva leiba b:v
sada cro safa sada d'i
poeg cbrH poia poega g:i
tugev aste nrk aste

cvt b:I:rafl.cTyrleHb ctta6as' cryrreHb
Mul on vike tuba. Minu toas ei ole televiisorit.

Palun kaks ptsi leiba. I(as sul onvileivadkaasas?
Ema ootab poega. Tema Poia enala on mal^ndus-
teadus.
2) kadumu-tp
Tugev aste Tugev aste Nrk Vaheldus
an-rnftnrtliv da-rnfini- aste konso- vokaal
tiiv pree- nant
SCNS
kaduma vr.re3^Tb kaduda kaon d:a u-)o

pidama 6urr AoDK- pidada Pean d:a i ---+ e
HbIM
lugema qvr^Tb lugeda Ioen g: a u--+o

sulgema 3aKpbIBarb sulgeda sulen g: a
ngema Br4Aerb nh.a nen g-h:a
tegema AeâTb teha teen g-h a
sadama vl\Tw (o aox- sadada saf ab d'i
Ae, cHere)
91
tugev aste nrk aste
cvrb}'Iafl cTyueHb cttadas cTy[er{b
Filoloog peab lugema kirjan- Peeter loeb sada leheklge

dust. Qwrloror ô^x(eH qw-t^lt pevas. I-le:rep Y.nracr cro
^rrTeparyPy. cTparrr4rlB Aenr.
Nha ei ole midagi. Liina ei ne viga.
Hakkab vihma sadama. Juba safabvihma.
POORAMINE CrIP.fl?KEHI,IE
IMPE,RATIIV G) NOBE,AHTE,AbHOE,
HAKAOHtrH}]tr G)
Singulari ja pluurali 2. pre 2-e twlo eArarrcrBeHHoro r{

MHO){CCCTBCHHOTO ITVCAA
Jaatavad vormid VrnepAuTe^bubre Sopnrr
avafila oTKpbrBaTb
avaf n ---+sina ava! avaf da --+ teic avaf gel
jutusta/n paccKa3brBaro jutusta! jutusta/da jutusta/ge!

tulef n LrAy tule! tul/la tul/ec!
Fh-t;l 14Ay ft./.;l trilsJl
istu/n cnlKy istu! istu/da istulge!
sulgema 3aKpbrBarb
sulef n ---+sule! sulge/d ^ ---+sulge/ge!

Ioe/ n qv^raro Ioe! luge/da luge/ge!
tdlgi/ n repeBox{y tdlgi! t6lkr/ da tlki/ge!
tee/ n Aeâro tee! teh/ a teh/ke!
92
va t^fira cMoTPeTb
v^^t^f n --+ vaata,l vaada/ ta + vaada/ ke!
oota/n xAy oota! ooda/ ta ooda/ ke!
Eitavad vormid Orpuqare^bHbre Soprvmr
favz! He orKpbrsar! avaf ge! He orKphrr,afrre!

ra He 3aKpbrsarl rge sulge/ge! He 3aKpbrsafrre!
]sule!
[vaata! ue cuorov! vaadaf ke/ rle cn,rorprle!
Ltr,PALIND
Lenda, lenda, lepalind, Kui ta ksib, mis ma teen,
tuhat korda palun sind, tle, teda ootma jn,
Ienda, lenda kaugele, ootan viimse tunnini,
sinna, kus mu kallike. ootan palju kauemgi.
Anna Haaua
(/ 864-/ 957)
^
(J imperatiivi iaatav imperatiivi eitav vorm *
vorm * nominatiiv- partitiiv
partitiiv
Ecnu rnaro^ n Qoprtre rroBe^r{Te^bnoro HKo:r,e:r.krfl

Bbrpa)Kaer
pe3yAbraruBHoe 4ecrnrae, To Aorro^Heur4e rrMeer Qopr)'
HoMr{Ha'rrraa.Ecnz )Ke Aecrsne tBnterc.a A^rrrenbHbrM, To
)rnorpe6^sercs rraprr4TurB.Orpprqarelbr{a.s Qopnra rroBe^r4-
Te^bHoro HaKô:ae:e.krfl
BcerAa rpe 6yer napr r4TkrBa.
y\ r It
ltl \ 1' F:----1,
I'alun ava lakenl!@on.) Ara ava lakentl!
Orrcpo, rrolr(anyircra,l"-"d He orxp:';tr,at lonttol!
93
Sulgege@t @om.) tg" sulge ge E' .---------------
Lugege omaloP*ilt @o't') tg. lugege sedalromaanil!
sF;p;trt
@art.)
S Fr ;121(non')
-
see : selle : seda STOT : STOrO : STOT
C
eTofo - 3Ty
floxanl'rc'ra, Laft MHe 3TY

Palun arlrr^mulle lset"am^t!
rnury!
Mavta" lt.iiElr^^m r'

Ma ei vta @ raamatut'
ra anna talle @ raamatut!
l\rg. andke tale lsed raamatut!
,,Hobune kneviis. Ag"

petaja: iookseb" on krndel
kuidason kskivkneviis?
pilane:Hobune,n!
HARJUTUSED
Hariutus 1. llpoAolxafrre rlo o6pasul'' - .

jriekorradon
O6pt=-rr: .. 1riekordon Ptkk'--> Need
pikad.
3' Seeaed on vike.
1. Seetuba on soe. 2' Seerida on keskmine'
on tugev. 6. See leib on
4. See inimene on meeldiv. 5. see ksi
maia on \ l U S .
v^na.7. Seeroman on keskprane'8' See
Harjutus 2. IlpoAonxaffre ro o6pasuy

-+ - sapane!b) pann^-te pange!
()6paz-rr: Panema a) panen
94
olema, 1ma,kontrollima, paranema, rkima, tlema, pidama,
lugema, sulgema,ngema,tegema
Hariutus 3. llpoAonxafrre rro o6pa:uy.

O6paaer{: annan, anda --- ^) sa anna! sa ra annal b) te andke!
te rge andke!
aitan, atdata; hakkan, hakata; hppan, hpata; 1tan, 1tta;kaon,
kaduda; teen, teha; tunnen, tunda; vtan, vtta
Hariutus 4. I_lpoAonxarre ro o6pasuy.

O6paserr: vama (aken) - u"u aken! ^v^ge aknad!
sulgema (uks), tooma (see nuga), vlia tmbama (hammas),
vastu vtma (raha), koju saatma (sber), kutsuma (de), kooli
viima (po.g), ostma (mni lill), tellima ftea vileib), tundma
(oma laps)
co côBoQopuamn:
Hariutus 5. CocraBbre rrpeAnolxe:r.Wfl
helista, helistage; vabanda, vabandage; rgt, rkrge; ^nna,
andke; kutsu, kutsuge;too, tooge; vii, viige
C)6paser:: Helista mulle htul.
Hariutus 6. llepeBeAr{TeHa 3croHcxwr.s3brK.

1. I4cnpaerre Barrr.kronw6t<nl 2. Bostvr cBoro rerpaar! 3.
TerpaAl4l4. tlpvHecl4Te erue qarrKy qePHoro
Bosrmure BÎJJ.kr
ro$e! 5. Buneit crKal{ xoôAHoro nlonoxa! 6. l]ocvorpa're!
Aoxar waer! 7. He )KAHlenac! B. C.a4lre, noxranYricra,)r oxna!
ephr r4 olB el'bl.

Kordamisharj utus. I-Ip o,t vr afti e rp I4r\,{
281+ 342 = 820- 639=
10000- 18= 48+548=
4203+300= 274+109=
ASTMEVAHELDUS
12. TtrEPEAOBAH'VTE
(IV) cTynEHEr4 (rv)
VALTEVAHELDUS (II) IIEPEAOBAHI,{E
(vlia arvatud klusiilid) AOÎOTbI (II)
(zcxruoq a.fl cMbrLrrlbr e
COrrfaCffffe)
VepeeonarkreM Aonrorbr Ha3brBaerc.s Ko^zqecrBeuHoe qepe-
oBaHHe cryrrerrefi, rrpu KoropoM B ocHoBe c;\oB B oArrvx
Qopr,rax Bbrcryraer cra1as cryusttrlr-t crelreub Aonrornr), B

Apvrr,rx- cr4nbuaflcryr,enr (3-r crerreub Ao^ro'rbr 3B1rx2).
1) linn-tnnp
Tuge'u'aste Tugev Nrk Vaheldus
nominatiiv aste aste tlipikk pikk (2.
partitiiv genitiiv (3. vlde)
valde)
linn ropoA, linna Iinna nn nn
samm [rar sammu sammu mm mm
mets êc metsa metsa tS IJ
mahl coK mahla mahla hl hl

piim MoAoKo piima piima ii u
kool rrrKoâ kooli kooli oo 00
lai usupor<vrfr laia Iaia AL ai
laul recHfl laulu IauIu au au
96
2) sarnrnurna-tp

na-inftnittiv da-nfinttttv Preesens lipikk pikk (2.
(3. vl- vlde)
de)
sammuma rlI2,|a'rb sammuda sammun mm mm
maksma il,'arvrb maksta maksan ks ks
kuulma c^brlrrarb kuulda kuulen uu uxl
naefma cMeflTbcg naetda naeran ae ae
tugev aste nrk aste

cvrNblJafl.cTyrreHb ct]ra6as.cTyrrerlb
Missugune linn asub Emaje Mina pin selles linnas. fl
res? Kaxofr ropoA Haxo- y.rycb B sro ropoAe.
Akr'rcflna 6epery Evralrrru?
Palun laulge veel ks uus laul! Missugused on selle uue laulu
snad?
Me peame maksma kaks See pudel maksab viisteist
krooni. Mu AoA)KHbr 3arrta- krooni. E'ra 6lrrrrnxa crorrr
TVrTb A\Be KPOHbr. rf.flTHaArlaTb KpOH.
Ma tahan kuulda seda laulu. Ma kuulen hsti.
3) kallis-tp
Nrk aste Tugev Nrk Vaheldus
nominatiiv aste aste lipikk pikk (2.
genitiiv partitiiv (3.vlde) vlde)
kallis aoporo kalli kallist ll t/
kitsas ysrcwfi. kitsa kitsast tS IJ
v6tas vyrxo vra v66tast do

aine Ber.qecTBo aine ainet a\ ut
97
4) kallama-tp
Tugev aste Nrk Tugev Vaheldus

ma-tntnttttv aste aste pikk ulipikk
da-rnfini- Pree- () (3.
tiiv SCNS
vlde) vlde)
kallama Ar4'rb kallata kallan /t ll
korjama co6vparr korjata korian ri
,J rl
kuulama cyrs21u kuulata kuulan utl uu
aitarna loMorarb aidata aitan ai a\
tugev aste nrk aste

cvr bH fl, cryrreHb ctadas cryrreHb
I(ui kallid on televiisorid? Me ei osta kallist nadiot Mu
Cxonnxo cro.nr reêBn3oprr? He 61'4enr noKynarb aoporol
paArrorpHeMHr4K.
I(es on need vrad inime- I(es on see v66tas inimene?
sed?
Lubage, ma kallan kohvi! I(as ma tohin teed kallataT
Me kuulame nadiot. Peeter tahab kuulata muusi-
kat.
HARJUTUSED
Harjutus 1. IlpoAonxarre ro o6pa:q1'.

O6paserr: mni suur linn --+ mned suured linnad ---+mitu
suurt linna.
mni pikk samm; mni uus toit; mni tark arsr; mni khn
patsient; mni soe pev; mni halb un; mni kallis ost; mni
vras pakk
98
H ari utu s 2. 3 aronHr4re rrporycK n. T p aucSoprnrnp yfrre.
O6paseu: Lapsed ei (suur aed kas). ---) Lapsed ei
mngi suures aias. ---+Lapsed peavad mngima suures aias. --->
Lapsed tahavad mngida suuresaias.
1. Minu kaaslane ... (see ost - tnille eest). 2. Sbrad ei (uus
laul - ruida). 3. Tna htul ma ei ... (kerge muusika - mida).
4. Sportlased (esimene rida - kus). 5. See noormees ei
(oma noor kaaslane- keda).
sammuma, kuulama, maksm a, aitama.laulma
Kordamishariutus. o6p azyrtle râronbHue Sopr\rbr no o6pa:-

q,v.
O6pa=eu: lugema - loen --+ loe! lugeda -+ lugege!
tegema, soovima, hakkama, paluma, algama, vabandama,
kaaluma
130
KAANAMINE CKAOHEHI,IE
B 3croHcKoM s3brKe r4Meercfl ABe rp)rnnu MecrHbrx naAexelZ:

Br{),"TpeHHe-Mecrubre[aAex(r4 (rannarus, EI{eccr4B 14 enarnn) H,
BH errr H e - Me crHbr e rraAe)Ku (an tat'rrB, aAec cr4B 14a6,+aruts) .
B upeano)KeHr4r4 Qopnanr MecrHbrx naAexe o6rr.rso flBlfl-
rorc.fl o6crogre^bcrBaMr{.
SISEKOHAKAANE (I) BHyTptrHHE-ME,CTHbrVl

rrAAE)Ktr)
Illatiiv Vlivyarl,ar
kellesse?millesse?kuhu? a rcozo?oo ,tmo?rcya?
Lpp E oxon.ranrne
1) illatiiv = genitiiv * -sse
(Doprra r4LLTkrBa olpazyercfl or Qopnrbr reHrrrkrBa npr4 rroMo-

IULI OKOHqaIJkIfl -SSe.
Nominatiiv Genitiiv Illatiiv

vana cTapbr?r van vana/sse
'[_l
aqgE oKHo 'kE ^k@/rr.
sprus apyx6a spruse
- spruse/sse
T:l
teatlerl TeaTP teaq! ,.uf,/rt.
puu AepeBo puu puu/sse
100
2) tJlatiivi lhike vorm
Or rrnou4x cAoB, HapsAy c rlo^Hofr Qopnr o, o6pa3)'etcs KPar-

Ka.fl Sopr'ra vtta^rtrBa. Kparxyro opty krl^ 'rr4Ba o6pasvror
rnaBr{brM o6pasonr HeKoropble côBa c AB}xcnoxrrofi, a raK)Ke c
o^Hocôxnofr ocHoeo.
B nnNecêAyrorq eia ra6m.rue npI4BeAeHbI cnoBa, y Koroptilx
6onee ynorpe6krrenblloir sr.nserc.sKparKar Qopnaa v,',' Tr4Ba.
Illatiivi moodustamisviisid Cnoco6rr o6pa3oB^lawn

VIAAATYIBA
Nomi- Genituv Illatiiv -rLe Partitiiv Illatur.i N{oodus-
natiiv Itihike tamrsviis
vorm
kott kotr (koti/sse) kottr kotu
kooi kooli (kooli/sse) kooli kooh
park pargi (pargilsse) parkr parki illatiiv =
koridor koridori (koridori/sse) koridori koridori parut11v
aed ala (aialsse) aeda aeda
linn linna (linna/sse) linna linna
mets metsa (metsa/sse) metsa metsa
,os i. ( e l s s e ) loge jkke
rida te (rea/sse) rida tLtt^
ttivemuu-
tuba toa (toalsse) tuba ruppa
t:Js b, d, j,
kino kino (krno/sse) kino kinno
g j, /, n, r
ml?. m12- (majalsse) ma;a m ll2- -- pp, tt,
meri mere (mere/sse) merd merre
kk, J/, //,
tuli rule (tule/sse) ruld rulle
nn, lT
VCSl vee (vee/sse) Vett \/e tte
ksi ke (ke/sse) ktt ktte
uus uue (uue/sse) uut uu/de
suur suufe (suute/sse) suuf t suur/de tuvt t de
keel keele (keele/sse) keelt kcel/de
ma mâ (maa/sse) maad ma/ha
rjvt * ha
suu suu (suu/sse) suud su/hu - hehu
p ea pea (pea/sse) Dead p/he
101
Illatiivi peamised OcrroeHbre c^)rqav
tarvitamisjuhud ynorpe6êHr.Lfl url arvrBa
1) suund sisesfri, olukorda 1) HarrpaBêHrre Bo BrryT-

peHHroro c$epy, B cwrya-
upIro
lheb teatrisse rzAeTB TeaTp
Aavo lheb homme htul teat- Aaso ?rAer 3^B'rp^Beqepol{ B

risse. Tearp.
Mart astub arstiteaduskonda.

Priit sidab tna praktikale Paidesse, ^ga Riina sidab
Tallinna.
Jgi voolab merre.
Mari ja E,ne tlgivad selle luuletuse eesti keelde.
Ara p^ne pliiatsit suhu!
Sa pead minema valvesse.
Pange thele!
9ro )Ke 3uaqeHrre Mo)Ker Bblpalxarb Lt floc-,\er\olKtafl
KOH CTPyKTIr4-sI el{I.d'trrBa.
kultul - genitiiv * rga? - reHr4Tras *

postpositsioon frocêôr
supi sisse B cyrr
Perenaine paneb supi sisse Xossxa KâAerB cyrr co^b.

soola.
t02
Me lhemekohvikusse.
2) illatiivi rektsiooniga ver- 2) rtaroar, Tpe6yrorqrae r,r -

bid (vljendavad suhet) l'an:nBa (nupaxaror orrro-
ruerrrae)
KACa'fbcfl qezo?
rcozo?
Puutuma ke/lesse?
suhtuma OTHOCIITbCfl rc rc0"+ry?
tc ae-u1?
millesse?
uskuma tsePr.rTb o rcozo?ao tamo?
haigestuma millesse? sa6onerr tte"â?
Juri lsuhtubltsse vga tsi- tOpt oruocl4rct K pa6ore

se l t . o q e H b c e P be3no.
Minusse see^ri l.l p""t"l.
trtir F""t"l ilukiriandusse, siis sedatunneb Reethsti.
Ta ls"ht"s]minusse hsti.
I(a sinavid Frtg.rrudd grippi.
Tuleb Fria oma vimetesse.
103
jtrna I ocraB^rrb
irna I kuhu? ocraBarbcn I ze?
unustama I ra6tlsarl
M itdpassiautosse. f;;;"""l nacnopr B Ma-

rrr'''e'
[....r
L a Xaablnuud tuPpa.
rf, | .--l
NIartlunustasl
pevikukooli.
VALISKOHAKAANE (I) BHE,IIIHE,-Mtr,CTHbIH

nAAE)K(r)
Allatiiv Ar.narzn
kellele?nillele? kuhu? rcoaa1?
aea,ry?
ua rcozo?
Ha'amo?
rcYa?
Lpp Eil oron.ranze
allatiiv = genitiiv * -Ie
Oopua al^l.TlrBa olpazyerc.fl or cpopvbr reHZTvrBa npr rroMo-

Lulr oKoHg.asug -/e.
\ominatiiv Genitiiv Allatiiv

kodumaa poAraHa kodumaa kodumaa/le
:uba KoMHar to^ toaf le
:-]INq )KCHIIII4HA na{ggl
-:nuk caMoêr lennuki
"ut@/t.
lennuki/le
-.-:stn ik x y A o)KH k rK kunstniku kunstniku/Ie
104
Allatiivi peamised OcnosHre c^)rr{au
tanritamisiuhud ynolpe6êHafl aL arvrra
1) suund vlissfiri, pinnale 1) HarrpaBêHrle Bo BHerrr-

Hroro cepy, Ha rroBepx-
IIOCTb
lheb tle krler Ha pa6ory
Millal ta lheb tle? Koraa oH r4Aer (nolZaer) Ha

pa6ory?
I(as te lhete koosolekule?
"l
Lindlendaboksale.
Sportlasedsaabuvadkodumaale lehomme.
Nad lhevad kinno esimeseleseansile.
Buss sidab Oteple kell kaheksahommikul.
Palun pange raamatud lauale!
Pange thele!
Ero xe 3aa..re:ar4eBbrpa)Kaer v. nocêô)r<Hafl KoHCTpy-
KTIKIfl IC}{Id'TWBA.
105
kahu? - genitiiv * rga?- reHraTlzrs* rrocêôr
postpositsioon
Iaua peale HA CTOA
Palun pange raamatud laua lloxanyfrcla, rroôlxrrre KHrr-

peale! il4 Ha crorr!
2) suund saaiale 2) wanpaBêHr{e K aApecary
saadabele kirja rocbrâer cecrpe rrr{cbMo
Marju saadab ele I{ohtla- Mapuo rocbrAer cecrpe rl

Jrvele kirja. Koxlna--flpne rrcbMo.
I(as te andsite sellekirja doktor Rebasele lugeda?
Mida seeuurimus annab teadusele?
Need roosid on sinule.
kellele? xonny?
Aavo toob mulle pileti. Minule toob pileti Aavo.

Aaeo rrptrHecer MHe 6raner. Mrre rpr{Hece'r'6rlnel Aaeo.
Priit toob sulle paberi. Sinule toob paberi Priit.

Mart toob talle kutse. Temale toob kutse Mart.
Riina toob meile piletid. Meile toob piletid Riina.
Mari toob teile paberid. Teile toob paberid Mari.
Vaike toob neile kutsed. Nendele toob kutsed Vaike.
Aavo toob endale pileti. Endale toob ta ka pileti.
106
3) allatiivi rektsiooniga 3) râro^br lr rrpr4 arare^b-
verbid ia adiektiivid rrbre, rpe6yrou1ue a^ ^TprB^
irgnema'1 cneA,oBarb 3a rceu?sa qe-â?

-::""-'l kellele? flp I4n o N{Htr.aTbcfl , Bc fr o N{r{ rr aTbc fl rcouy?
motuma BLWfl'rb)AelcrsoBarb ruarcozo?ua ,amo?
I ni//ele?
kasulik roê3eH ) -3Ha.)-rro-l tn rcozo?.rtn "tezo?
I
kahfulik ) BPeAeH, -AH, -anoJ tco"t't1/qeJvu
?
Mulle Ffee,,;bl ks vanasna. Mne BCTT.MZH

ê'rcn oAHa no-
CAOBI{IIA.
Suvelefittgr'eblsgis.
on terviseleFhi"m.
Suitsetamirr.
HA,RJUTUSED
Harjutus 1. I_lpoAo,rxarre ro o6pasui'.

O6paserr: vihik -+ vihikusse ---+Ma kirjutan harjutuse vihi-
kusse.
auto, vesi, vabrik, linn, maia,kauplus, kapp, ksi
Harjutus 2. V,r,t TrrB LrLr4a\\a'rus?
Me paneme ra matud . . .
laud, tool, prand, krpp, aken, portfell, riiul, diivan, paber, m^^
Harjutus 3. CocraBbre rpeAr\oxieHwfl;

1. Isa, kinkima, poeg, fotoaparaat, 2. Mari, kutsuma, mina,
teatet,3. Homme, ta, sitma, Tallinn, kontsert. 4. Meie, uskuma,
jumal. 5. Viima, see, apelsin, laps. 6. Ema, korjama, seen, korv.
107
7. Nad, perekond, minema, elama, suuf, maja. B. Panema, see,
vaip, elutuba, prand. 9. I(uidas, teie, klass, suhtuma, see,
petaja?10. Ara unusta, seeraamat,tool, peale!
H arj utus 4. I-IepeBeAkrreHa scroH crcvtit.rr3brK.
1. Dror roHorlra rrAer Ha êKunrc.2. Bu ne xorr4Te nofirr.r s

uapx? 3. flono)Krr KHr4rkrHa rrr4cbMeHnrrcro^. 4. llo.reMy rbr
He cMorpr4rrrbHa 3KpaH?5. Mu He Mo)KeMorra3AbrBarbua pa6o-
Ty. 6.flocrasr côBapb Ha rlo^Ky. 7. f, nrorl' Bac rpoBoAlrrb Ha
BoK3A.B. Kro xor{er notru n rearp?
KAANAMINE
14. CKAOHEH?IE
SISEKOHAISANE tII) BHyTPEHHL,-ME,CTHbI4

nAAE)K(rr)
Inessiiv l4rteccras
kelles?milles?kus? s rco.u?a ,aeâ?
ze?
Lpp tr Oxonqanre
inessiiv=genitiiv*-s
oprta r4HeccrrBa o6pazyerc.rl or cfopnrbr reHr4TrrBa rrpu rroMo-

rur4 OKoHq^Hr4fl -s.
Nominatiiv Genitiiv Inessiiv

maa 3eM^.9 t}]a maaf s
julg Hora jala lala/s
vesi BoAa vee vee/ s
terEg B'ropon te{qgl tei@/s
korter rcaprvpa korteri korteri/s
vihik rerpaAb vihiku vihiku/s
t palora r tls
109
Inessiivi peamised Ocrrosrrbre c^)rqav
taryitamisiuhud yuorpe6êrrllfl vrlaeccl.aBa
1) viibimine sisemuses; olu- 1.)rraxorr4eHr{e Brryrpri; o

korras cocToflIjIIlw
Me smekohvikus.
(on) teatris B Tearpe
Aavo on tna htul teatris. Aano ceroAr{t BCqePON{

Tearpe.
Missugusedkalad elavadLnemeres?
Haige on raskes seisundis.
Miks te olete mures?
I(as sportlasedon juba vimlas?
Pange tLrele!
9ro N(e 3HaqeHr{e Bbrpa)Kaer n rrocneno}Krfafl I{o}IC-f-
p yKrI Ht r:erfLr'rrrB^.
110
kus?- genitiiv * ze?- reHr{Tr,rB* rroc,renor
postpositsioon
maa sees B 3eMê
Missuguselooma pesa on maa fnesAo KaKoroxrr4BorHoroua-

sees? xo^r4Tc.rr
n seM e?
2) inessiivi rektsiooniga 2) maroar, Tpe6yrorqHe

verbid vrmeccvrBa
kima kus? xoAr4rb rya?

pettuma kelles?nilles? a ,/irv?
pa3oLrapoBalbc-s a rco-+t?
veenduma mil/es? v6extamcs a ,aiv?
_ F-:::-1 .
I-apsh4bljubakoolis.
Kaska sbrasvibF.*radt
VALISKOHAKAANE (II) BHELUHE-MtsCTHbII

rrAAE)K(rr)
Adessiiv Aaeccras
ke//e/?mi//el?kus? tzti//a/? y ,/eeo?
y rcozo? ze?rcoza?
Lpp tr Oxorr.{arrze
adessiiv=genitiiv* -I
Ooprvra aAeccLIBa o6pa:1terc-tt or cf oprurr reHrrTI,rB^ rrpv rroNlo-

run ()KOrrtauws -/.
111
Nominatiiv Genitiiv Adessiiv
m a 3eM^.9 ma maafI
meri Mope mere mercf I
ksi pyKa ke ke/l
sekretr ceKperpb sekretri sekretri/l
pld roê pllu pllu/l
htu Beqep htu htu/l
Adessiivi peamised Ocnosubre c^yqapr

tarvitamisjuhud yuorpedêHrl:fl aA\eccr4Ba
1) viibimine vlispinnal; 1) Haxo)rcAeHue rra rroBepx-

olukorras Hocrt{; o cwryar\vrvr
Lind istuboksal.
leib on laual xêo Ha cToê
Leib ning piim on laual, palun X,te6 vr MoAoKo Ha croê,

s! errlb,uoxanycra!
Emaiel sidavadainult vikesedlaevad.
I(as me kohtume Raekoja platsil?
Kas sekretr on tna tl?
712
2) kuulumine, omamine 2) npwwaA e)r(Hocrb
inimesel on kaks ktt y qeôBeKa ABe pyKI{
lgal inimesel on kaks ktt. Y Kax<Aoro qeôBer(a ABe

PyKrr.
Marel on pikad juuksed.
Kellel on homme snnipev?
Mehaanikul on tna vhe êg.
Tal valutab hammas.
Mul valutabhammas.
c keIIeI on? y rcoro? - rco*ry?
minul - mul y MeHfl - MHe
sinul - sul y re6n - re6e

temal - tal y Hero - eMy
l.n
meil y l{ac - rJaM
teil y Bac - BaN{
neil y HI4X - r4M
Mul on raadio. Mul on hea. Y vreu.apaAl4o.Mrre xoporrro.

Sul on magnetofon. Sul on halb.
113
Tal on televiisor.Tal on huvitav.
Meil on auto. Meil on raske.
Teil on fotoapanat. Teil on kerge.
Neil on lennuk. Neil on klm.
Vanker tleb:
"Mul on suvel raske."
Regi jlle:
"Mul on talvel raske."
Hobune aga tleb:
"Mul on alati raske."
VARI
Ema, va ta, minul on vari!

Minul on vari! Yaata kui pikk!
Ema, vaata,minul on vari!
Nd on vike, ja nd on pikk,
Hando Runnel, / 982
3) aeg 3) npeux
algabhommikul HAqr,lIIaeTC.q yTpoM
Loeng algab hommikul vara. exuus Ha-'\r*aercfl paHo

yrpoM.
Laulmise tunnid on teisipeval ja reedel.
Rong vlyub htul kell 9.
I(as rong saabubpeval?
Lund sadaspeval ja sel.
114
HARJUTUSED
Hariutus 1. llepeBeAr{Te IrpeAô)Kerrr.fl.Olpalvre BHkrMarkre
Fraynorpe6,teune Mecrorrtrresnfi.
1. Mina elan Tartus. Mul on ilus tuba. Minu tuba on puhas.

2. Terna ttab haiglas oma kabinetis. TaL on vike kabinet.
Tema vike kabinet on valge. 3. Meie kime htul r^ matu-
kogus. Meil on hea raamatukogu. Meie r^ matukogu on vga
suuf. 4. Teie pite likoolis. Teil on neljapeval kontrollt.
Teie kontrollt on raske.
Hariutus B cxo6xax
2. 3auonnwTe Irpon)rcKprrPrrBeAel{Hbrt\Itr{
CAOBAI\,{I4.
1. I(as de elab Elvas? on tna vaba pev. (sinu, sul -

sinul) 2. Millal ... on esinemine?... esinemineon reedel.(meie,
meil) 3. ... auto on roheline.Missuguneauto ... on? (teie,teil)
Hariutus 3. 3anonnure nponycKI4. Tpalrccpopnrvpvrile tro

o6pasul'.
O6paserr: Mul hea. -+ Mul on hea. + Mul oli hea. -+
I{ellel on hea?
1. Sul halb. 2. Tal huvitav. 3. Meil kerge. 4. Teil

klm.5. Neil ... raske.
Hariutus 4. lIepeBeAI4TeIra 3croltcxa .tl3blK.

y
^) 1. V xoro ec'rb cporoaunapar? 2.\/ Melr.qxopolulr'r 6par.3.
Hac ceroAl{r êrKrfr Aenl . 4. \/ Helo 6orr,ruas 6w6,v'rolema? 5.
V sac 3^B'rpa KoHTPo^b*afl pa6o'ra.6. V re6fl N{aAeHbKatcelrr,q?
6) 1. Ho.rt,Io N{bI He eALIM. 2. Asei\,I oHr{ ue cust. 3. CeroAlrs

Beqepor\{ TbI I{e pa6oraeurt. 4. B uoseAer\blfnK ItbI He xoAI4Te B
6auro.
115
Harjutus 5. B xaxorAerrbHeAe^rzy re6r ...?
3arronnwre rrporrlrcKrrpr4BeAelrgbrMa
HHIKecôBaMv Lr orBerbre
Ha Bofrpoc.
loeng, vastuvtt, kontrollt, treening, vaba pev, telefonikne

O6paserr: Millal on sul loeng? - Mui on loeng reedel.
Hariutus 6. flpoaonxarZre ro o6paeuy.

O6paser-1: (See neiu) oli tna vhe (^.g). ---+Sellel neiul oli
tna vhe êga. + Kellel oli tna vhe aega?
1. flrgmine ndal) tuleb mul koostada valvegraafik. 2. Tna olid

nad (turg) enne (luna).3. (Sina) ei ole phjust (rema) halvasti
suhtuda. 4. (Suvi) lhevad paljud noored (t).5. (R.aeko1a
vljak) seisab praegu neli (auto). 6. Need kaks (luuletus) olid
(-u) veel meeles. 7 . Q4inu ttar) on krge palavik. B. ffema
vend) lpeb t kell neli. 9. f/ike tdruk) on pikad blondid
juuksed.
Flariutus 7. llpoAonxarre rro o6pa:uy.

O6paseq: Mitu (uus sna) on (see harjutus)? ---+Mitu uut
sna on selles harjutuses? -+ Selles harjutuses on ainult kaks
uut sna.
1,. Mitu (krge puu) on (aed) sees? 2. Mitu (vana sber) oli
(vend) juures? 3. Mitu (fsik) tuleb (teie koosolek)? 4. Mitu
(lupr) lheb 00gi) tude lalutama? 5. Mitu (naljakas mistatus ja
vanasna)on (seeiugemispala)?
Hariutus 8. I-lpoAonxafire ro o6pa:uy.

O6paseq: Ha cr)/ê ---) tooli peal -) madala tooii peal -)
Laps istub madala tooli peal.
oKoô 3aBoAa,I-IaArro^xorz, y oKHa,Ha cTeHe,troA nallnofr, sa
ABepbro,[ePeA AoN{oM,rJacToê
116
Hariutus 9. llepeBeArrre rra ocroH cr<w,.rr3brK.
1,.Ha KalKAoMcrone cf'orrr L Mrra.2.lrc Mo,grrarrxa? - Orra lla

cryê. 3. Ha creHe 6onnurafl K^pr^.4. Hro rbr HaN,{epeHAenarr
BeqepoM? - fl roqr{Taro KHrrry. 5. flo.leN.{v oH clorrr }' Aocxpr?
6. B oxrr6pe qcro xonoAr{o) HAel'Ao}r(Ab. 7. fnvsacrvrta y Hac
B cpeAy n s cy$$ory. B. -f, noAo>nay re6r Ha ylr.rqe. 9. llpr4xoArl
KO Mr{e AHCM: BeqePOM I rrless AeKupr-fl.10. Mo 6pal xoAur ts
rrrKoAy.
Kordamishariutus. CocraBbTe rpeAnolK errLrfl.

O6 p as eq: pal u ma , m i n a , j u u s t, g ra mm, 1 50, andma! -> P al un
andke mulle 150 grammi juustu!
1 . k ilo, olem a, k a s , k u p p , s u h k u r? 2 . o l e m a, see, vhe ' , mahl ,

kl a a s . 3. v i, pak k , g ra mm, 2 0 0 , o l e ma , s e e. 4. ostma, sa, kaks,
piima, tna, kas, pakk? 5. paluma, mina, 600, andma, gramm,
kohupiim! 6. ettekandja, vileib, kolm, tooma, meie !
150
rNeuINE cKAoHEHI,IE
SISEKonnrc,teNEGID BHyTptrHHF,-MtrCTHXltl
nAAtr)K(rrD
Elatiiv gnarr,rn
ke//est?millest?kast? o rcou?o ,te,ra? us ,teeo?
us rcozo?
omrga?
T -
Lopp l-st I L)rcon.raHlre
elatiiv=genitiiv* -sr
(Doprvra3tarrrBa o6pasyerct or cfopvrr reHrrrr{Barrpr4 noN{orrrr4

oKoHr{aHvg -st.
Nominatiiv Genitiiv Elatiiv

ma 3eM^.fI maa maaf st
tuba KoN{Haf'a toa toa/st
meri N{ope mefe m e r e /s t
korter r{Bap'rr{pa korteri korteri/st
t pa1ota r too/ st
Elatiivi peamised Ocrrosnbre cyr1214

tarvitamisiuhud ynorpe6êHz.fl JârurB^
1) suund sisesffirist, olu- 1) HarrpaBêHrre vs BHyr-

korrast vlia peHne cQeprr, BbrxoA vr3
cwTya\ww
118
Me tu l e mek o h v i k u s t.
tuleb koolist rrprrxoA?r'turs rrrKo^r
I(arl tuleb koolist koiu. Kapn rrpr4xoAnr v3 rurco^br

Aonro.
I{es leiab sellestolukorrast vljapsu?
Vend tuli eile haiglast.
Ta leidis sellenime entsi.iklopeediast.
Pange thele!
Dro )Ke 3uaqeHrre BbrpalKae'r H IIOCEAO }I<ITAfl KOTICT-
PyKqerfl reHr4Tr4B^.
119
kast?- genitiiv * onrga?- rerrrarns *
postpositsioon nocêôr
fii a seest H3 3eM^r4
Vesi voolab ma seest vlja. Boa*aBbrreKaerui 3eM vt.
2'1aine 2) lnarepl,aat
on puust (tehtud) (cAenan)I,I3AepeBa
Mbel on puust. Me6errr ra3AepeBa.

Aknad on klaasist.
Piimast vib teha kohupiima ja koorest vid.
3) knealune obiekt 3) o6'reKT perru
rsibtst roBopr4T o pa6ore
Palun iutustage oma tst! Paccxaxvrre) noxanycra, o

ceoefi pa6ore!
Annest me teame vga vhe.
I(a rhmakaaslasedei tea temast palju.
Kik inimesed rgivad uuest filmist.
Homme jutustavadgeograafidSiberi loodusest.
720
4'1ajaperioodi algus 4) rraqaô BpeMerrHoro rre-
pI,IoAa
esmasDevast alates I{aI{krHafl c rlolleAe^bHnr(a
Esmaspevast alates ttame C rroneAe^brrur(a Mbr pa6o-

me haiglas. TaeMs 6onrHrrue.
Alates 1. (esimesest) iuunist on laborant puhkusel.
Need vead korduvad aastast aastasse.
Oktoobrist saadikon ilm klm.
5) elatiivi rektsiooniga ver- 5) rnaro^br, r1)e6yrourrae

bid ouar:rrBa
sltuma orn qezo?
l
3aBUrCeTb om rcoeo?
olenema kellest? 3aB14CeTb om ,aeeo?
om rcoeo?
nillest?
saama no^yqaTbc.s us tcozo?us ,aezo?
Minust Fi-. midagi.

Sinust@ heaarst.
Pange thele!
Oco6yro rpyrry cocraB^rror râro^br, ynpBêHre Koro-
pbrx B gcToHcKoMr.rpyccKoM.fl3brKax
Pa3AIlI{aeTCfl.
aru saama \ fIOHIIMATb ,ano?

tcozo?
huvituma I r,lHTePeCOBaTbC-s qe4?
rce-u?
tugupidama lk'!/::"^ w^>r<Tb ,amo?
rcozo?
puudust tund-rutlesr( CKf:IaTb no rcou1?no ue*gt?
I
ma)
121
leidma l FIaxoAI{Tb
l
otsima 14CKATb
kust?
ostma froKylaTb
""
uuduma OTC\'"I'CTBOB ab'
M^ leia?selest lausestlad.
Nad F.""ad omapetaiastF-"g!.
Saksamaut|l r"ari-.I mustastleivastF""d"E
LapsedF.tdriel metsastlinnupesa.
frrcfid poest tordi.
Mari dG koolist kolm peva.
I(mmeminutitffidubl kahest.
vALrsKoHAKAAxtr
Grr) u"urff;Hff;lsrl
Ablatiiv A6narun
ke//elt?ni//e/t?kast? om,tezo?
omrcozo? c rcoeo?
c,aezo?
omrcya?
Lpp Ef oxon.raurae
ablatiiv = genitiiv * -It
(Dopnaa a1narrtsa o6pasyerc.a or cfoprtrr reHr4Tr4Barpa ro-

Morrrr4oKoHqaHvts -lt.
Nominatiiv Genitiiv Ablatiiv

ma 3eM^.rI maa maa/lt
tnav y^w$ tnava tnavaf lt
mees MlDr(qHHa mehe mehe/lt
lennuk caMoêr lennuki lennuki/lt
t pa1ora t too/ lt
722
Ablatiivi peamised Ocrronrrbre c^)rqav
tarvitamisjuhud ynorp edêHlrfl a6 ttarwr.a
1) suund vlispinnalt, olu- 1) HarpaBêHze c rroBepx-

korrast vlja HOCTIT; OTAa erII.Ie oT rrero-
,rrn6O
vtab laualt oeper co cToâ
Sekretr vtab laualt telefoni- Cerperapr 6eper co croâ

razmatu reneQonrryrc Kr{rrry,
Varsti saabublennuk Venemaalt.
Mart tuleb tlt ko;u hilia htul.
Minu rhmakaaslaneon prit Muhu saarelt.
Pange thele!
Ero )Ke 3HaqeHHe BbrpalKaeT H frocêôlKllafl KOHCT-
PyKrlr4fl feHr4'rvrBa.
kust?- genitiiv * onrga?- rerrrarrae *

postpositsioon rlocêôr
r.na alt C 3CMAII
Kas nad leidsid sellekivi maa Onr :r'arJJLw3Tor KaMeHb rta

pealt vi maaseest? 3eM e r4,':,r,BSenrne?
Lindtusisoksaltlendu.
123
2) isik, kellest tegevus 2) rwqor or Koroporo racxo-
lhtub AraTAecrBrae
saabisalt [o^yqaeT oT oTqa
avo saab isalt iga kuu nha. Aaso xax.,nr N,rec.rrrrno^y-

qaeT oT oTIIa AeHrr4.
Patsiendid ootavad arstilt abi.

Juhan saab tga ndal vennalt kirla.
Pange tkrele!
saama kellelt - kelle kciest?
Informatsiooni saate temalt - I4nSopnr^rJr4ro rro^yqr4Te or

tema kest. Hero.
Sain emalt - ema kest kirya. I-lonl ln^ or Mareprr rrrrcbMo.
3) suhe, tegevusala 3) orHorrreHr.re, poa sanlsrwt
(on) elukutselt IIO fI CCWVI
Helle I(uus on elukutselt arst. Xenne Kyy. rro upo$ec cvrw

BPaq.
Jaak on hariduselt keemik.

Oma iseloomult on tahea inimene.
ie T.r.ir on rahvuselt eestlane.
124
HARJUTUSED
Harjutus 1. llpoAonxcafrre rro o6pasuy.
a) O6pa3err: perekond -> suur perekond : suure perekonna:
suurest perekonnast + Mu sbratar prineb suufest pere-
konnast.
Emajgi, teaduskond, pikk kiri, de, venna p^^t, olukord, liiv,

hk, park
6) O6paserr: laev -+ vike laev : vikese laeva : vikeselt

laevalt -+ Reisijad tulevad vikeselt laevalt (kust) maa\e.
pld, sber, tahvel, pidu, pilane, ppejud, patsient
Flariutus 2. Btreurne-rrecrnrr rraAex( r4^rr BHfrpeHHe-Mecr-

nur naaex?
1. Ainult neli lipilast on prit (I(rde-Eesti).2. Ants Aer on

prit (Saarema^).3.Pavel StSukin on prit Q..Tovgorod). 4. Anti
Laja on prit (I(ohtla-Jrve). 5. Aram Akopjan prineb (Armee-
nia). 6. Katalin Fodo on prit (Iaga-I(^tp^ ti^).7. MariaBarcva
prineb (Venemaa).8. I(es prineb (Soome)?
Harjutus 3. CocraBbre rrpeAnolKeHvrfl.

O6paserr: Mai lheb kauplusesse. Mai on kaupluses. Mai
tuleb kauplusest.
...Iheb ..on ..tuleb....

ta matlJkogu, turg, kohvik, vljak, katus, tnav, tuba, park
Flariutus 4. Cocrasnre Aec.flTbnpeAno)Keuvtt c rnaroâMu:

m juma, sd/tama,jcirgnema, ffieew.tma,sulttama, kaima, jcitma, hatgestu
mA, aru sanma,panema.
125
Harjutus 5. lIepeBeAVTeHa 3croHcxvfi fl3brK.
1,.Tarssua rro^f:rwl firtcbMo r,r3Scronraa. 2.I{ro Bbr3Haere o
Cxana,zsaswv? 3. Ilepnu aou AepeBtHnu (zs aepeva), a BTo-
pofr - KaMeurlbrr(ns xartrr). 4. Kro 3Tor roHolra rro Harrvo-
Ha^bHocrw? 5. Kournu BbrxoA.flT r43-roA AoMa.6. tlro BbI 3gaere
o6 sroN,{.leoBK e? 7 . Or Tapq' Ao SnnBu oKono 30 xz,,roMer-
poB. 8. Typurcr eAel ns Koxrna-.flpne e Tannlalrn. 9. Mr,r nra.lero
o 're6e He 3HaeM.1,0.I/wQopvaulrro rro^f-rnTe or Hero.
Kordamishari utus. I-lpoAonxarlre rro o6p asuy.

O6paset:: Ta leiab oma kindad mtsi seest. --+ Ta kindad
on mtsi sees. ---+Ta paneb kindad mtsi sisse.
1. Poisid tulevad i" rest. 2. Ma tulen vanaema juurest.

3. Priit on prit Narva lhedalt. 4. Palun vta laua pealt vihik!
5. Vtsin vihmavarju ukse krvalt.
160
KOHAKNDED (IV) MECTHbIE NAAEX(I4
(I\r)
kuba?kas?kust? rga?ze?omrga?
(lheb) kuhu? (naer) rga?

(on) kus? (rraxo4rarcn) ee?
(tuleb) kust? (upzxo4wr) omrc1ta?
Priit lheb tna kinno. Priit on I_lpzr r{Aer ceroAHr B r{krHo.

kinos kaks tundi. Priit tuleb flpuft'r 6yaer B r{r4Ho ABa
kinost kell kaheksa. \r.aca.[7pvat npr4A\err,r3r(raHo
B BOCEN{b qACOB.
Millal sa lhed teatrisse? Millal sa oled teatris? Millal sa tuled

teatrist?
rT-n
Er
keldrisse keldris keldrist
127
Agronoom lheb pllule. ArponoM LrAer rra roê. Tpax-
Traktorist ootab teda pllul. TOpr{cT }KAeT ero Ha rroê.
Agronoom tuleb pllult ta- Arpononr Bo3Bparq aercfl c
gasi. rro^-fl.
Tiina lheb tle. Tiina on tI. Tiina tuleb tlt koju.
//_ll/:
aknale aknal aknalt
(tuleb) kahu? (upuxo4wr) rga?

(or) kus? (Haxo4rarca) ze?
(lheb tua) kust? (yxo4zr) omrya?
I{tlalised saabuvad meie linna f'ocrv npr6unaror B Harr ro-

hommikul. Peval klalised vii- poa )/TpoM.Aneivr rocrkr 6yayr
bivad meie linnas. I(lalised B HaLrreMropoAe. focrrz yeA,)rr
lahkuvad meie linnast htul. v3 Harrero roPo\aBeqepoM.
I(ass ronib katusele. Kass ja- Kourxa 3z\e3erHa rcpbrruy.

lutab katusel. I(ass hppab Kourxa ry^rer no Kpbrrue.
katuselt alla. Kourxa rrpbrraer c Kpruru.
\28
(paneb) kuhu? (x,raler) rga?
(ot) kus? (naxo4rarca) ze?
(vtab tua) kust? (cnnrtraer) omrga?
Pane taldrikud lauale. llocrasr rapenKr4rra cro^.

Taldrikud on laual. Tapennz (crorr) Ha croê.
Vii taldrikud laualt ra. CnnrnruraPe^KLI co croâ.
Ma panen kingad ialga. Kin- fl HaAesarory+rrn. TyQ^r4 H^-

gad on ialas. A,erbr.
Ma vtan kingad ialast (ra). fl' c:r.vtwarolyQnn.
Ta paneb salli kaela. Sall on On HaAeBaer Ixap+. tUrp

kaelas. FIaAer.
Ta vtab salli kaelast (ra). On cnvvaer ruapQ.
Laps paneb mtsi phe. Mts Pe6enox HaAeBaef' LLIarrKV.

on peas. Laps vtab mtsi IITanxa HÂ:T^. Pe6enon cHIl-
peast ra. Maer rxarrKy.
Noormees paneb srgi selga. lOnorua HaAeBaer py6aruxy.

Srk on selias. Noormees v- Pybaurxa HaAera. IC)noura
tab srgi seljast ra. ::r.:arv,er py6aruxy.
Triin paneb kindad ktte. Tpnfiu HaAeBaerrIePqarKI4.

I(indad on kes. llePqarKrr IraAerbr.
Triin vtab kindad kest. Tpvtiru cHr{MaerrrePqarKrr.
129
Knamine Cx,ronegr{e
tlevaade kohaknetest CeoaHa-s r:a6,tuua NrecrHbrx
ualexe rZ
Nominatiiv vend ramat
Geniuiv venna raamatu
Illatirv -sse kelk/ ue? venna/sse ni//ef se? raamaru/sse

g - venda
Inessiiv -s kelk/ t? r'enna/s ni//e/ nar.r'arufs
Elatiiv - st kelle/st? venna/st mille/t? ruamatu/ st
Allatiiv -le kelk/ le? venna/le nille/ /e? raamatu/Ie
)
Adessiiv - l ke//e/l? vennaf I ni//e/ /? :uar.r'arufl
Ablatiiv -lt ke//e/lt? vennaflt ni//e/ /t? r^ m^tv/lt
GENITIIVI NOCAEAOT?I,
REKTSIOONIGA TPEE)TTOUI?IE
POSTPOSITSIOONID |EHI4TVIBA
kuhu? rcuta? kus? rte? kust? otrcuaa?

sisse n*aun.n. seesn*npe"t.n. seest vrc+ po.n.
juurde *
t< am. iuures y, oKono juurest or * po.n.
fl., B C'IOPOHy + + po.n.
po. n.
r d e x * a m . r u . tes y, Bo3Ae+ po.n. rest c, o'r + po.n.
ette rc* ant.n. ees repeA + ru6.n., eest o'r * po.n.
y + po.a.
otsa wa * ouu. otsas rla * npetr.rt. otsastc*po.n.
klge t< * ant. klies ua *npe,t.n., kljest c, o'r + po.|X.
r., H^ * gutt. tt. y + po.n.
taha za * ouu. tag sa * n8. 11., t^gant v3-3^ + po.
rro3aArr+ po. n. n.
peale sa * suu. n. peal ua * npe"t.n. pealtc*po.n.
130
alla uoA * BuH.n. all uoa,* ms.n. alt rrs-nog + po.n.
poole rc* am.n. pooly+po.n. poolt o'r r po.n.
krvale rc * ant. k rv a l p rAo M * ru r. krvalt or * po. n.
n.,pflAoMc*. rua. lz.,oKono + po. n.
r/., oKoô + po. n.
keskele rocpeArr, keskel rocpeArr, no- keskelt rr3 -c cepe-
noc(e)peArrue, B c(e)peaune, B Ha Ar{Hbr* po.n.
Ha cePeAr{Hy, cePeArrl{e, B rleH'Ipe
B ueHTp + po. n. + po.n.
kohale * me. kohal na4 * m8.n.
1g1a1 kohalt c*po.n.
n.
lhedale 6nrrsro lhedal s6nusz or, lhedalt o'r * po. n.
K + sru. tx.) He- HeAaAeKO O'f, OKOÔ
AAKo o'r * po. + po.n.

n.
vahele vexay * vahel N{e}r{Ay* rta. /1., vahelt uz i Do.n.
m8. fi. cDe^rr * bo. n.
Vt. ka lk. 4B-51.
Virve lheb tna arsti iuurde. Brrpne zrAer ceroAFr.sK Bparry.

Virve on arsti iuures. Ta tuleb Brapoe (cefrvac) y Bpar{a. Orra
varsti arsti iuurest koju. cKopo Beprrerc.rr or Bpaqa
Aorraofi.
Me sidame mere rde. Kadrioru park asub mere res.
Mere rest lheme htul koju.
Vesi vajub filâ, sisse. Millise looma pesa on maa sees? Maa
seest voolab vlja allikas.
Palun pange nud laua peale. Laua peal on taldrikud ja tassid.
Vta raamatud laua pealt.
Kass istub puu otsas ja koer valvab puu all.
Kooli kryal on park iaparyi keskel tiik.
Poisid jooksevad kodu poole.
131
Diivani kohal on laelamp.
Mait topib vennale lund krae vahele.
Pall veereb kapi taha. Pall on kapi t^ga. Metsa tag nt tuseb
pike.
Lennuk on nd linna kohal.
Tehase lhedal on suur vljak.
A_/ Tee sbra juurde pole kunagi pikk.

uv (7'anasna)
AD\rERB HAPEIIKIE MECTA
kuhu? rcya? kus? ze? kust? omrga?

sua croA,a s11n Tyr siit oTcroAa
sinna TyAa seal TAM sealt orryAa
lhedale 6nrasxo lhedal v6ttrzvt, lhedalt s6twztr,
6nzsxo, 6nz:xo;
no6nuso ns6nvsLr
C-TId
kaugele AaêKo kaugel AaAeKO kaugelt II,3AAAII,
ws. /.e-
KA
ile$ BBePX, devafl HaBepxy iidevafi cBepxy
HaBePx
alla BIJII.3 all BIlrr3y alt cHrr3y
ette BnepeA ees BrrePeArz eest crePeAn
taha Ija3aA taga fro3aAr4, tagant c3Ar1
c3aAkr
vlja H^PY- vlias cHaPy- vliast cHapy-
)Ky; HA >Kr4; Ha N(rr; c
yLr4r\y I^wqe y^r4rIbr,
- ABOP
ABope co A B opa
732
Palun tulge siia! Me oleme floxanyfrcra, roAofiArrTe cro-
siin. Palun minge siit ra! Aa! Mu )DKe3A,ecb. VxoArlle
orcroAa, rrox(aly ft cr al.
M a s i d a ne e s ,tu l ej re l e !
ICsa kostabkaugele. Bussipeatus on siit kaugel. Nad tulid s11A

kaugelt.
Yaataette, siin on libe!Mine eest ra!Saoledmul ees!
Ilus pilt tuli silmadeette.
Lapsedtulevadvliast tuppa.Jookskekohe vljal
Kasson all. Kasson leval.
133
Kass lhebles. Kasstuleballa.
HARJUTUSED
Hariutus 1. I-lpoAozrxafrre ro o6pasuy.

O6pa=err: Falun minge (nanepx)! ---+Palun minge les!
1. (Hanepxy) on vga klm. 2. I{ui (aa,rexo)te sidate?3. Linn
paistab (usnann).4. I{ass istub (aurzsl) ja lind (nanepxl). 5. Mil-
lal te (orcroaa) lahkute? 6. Me ei lhe (tynr). 7. (3a-ecr)ei meeldi
meile.8. Palun tulge (croaa)!9. (far.,r)o. mned inimesed, kes
on prit vga (ns4anera). 10. I(uidas ema (onepeau), nii ttar
(nosaa.v).
Hariutus 2. llpoAonxafrre uo o6pa:uv.

O6paseq: les - leval - levalt --+ a) Turistid lhevad les
mele; b) leval mel on ainult kivid; c) I(ik tulevad levalt
alla.
peale - peal - pealt; sinna - seal- sealt;siia - siin - siit; kaugeie

- kaugel - kaugelt; aIIa- all - alt
Hariutus 3. CocraBbre rrpeAoxre:nr^fl

r.rrepeBe^?rTe.
O6paserr: jalut^m^, ees ---)tks mees jalutab maja ees.
sitma, rde; seisma, juures; vtma, rest; sammuma, jrel;
istuma, juurde; lendama, kohal; tusma, juurest; asuma,tala
134
Flariutus 4. I-lpoAonxarre rro o6pasuy.
O6paserr: arsti juurde ---+Ta lheb arsti iuurde. --+ Ta on
arsti juures. -+ Ta tuleb arsti iuurest.
1erde,ema krvale, puu alla, Iaua peale,liiva sisse,mtsi sisse
Harjutus 5. Cocrasrre rpeAnox(eHHfl H repeBeArrre r4x Ha

pyccxzl fl3brK.
Ma lhen ... (kuhu?)(5 lauset).N{a olen ... (kus?)(5 lauset).Ma

tulen ... (kast?)(5 lauset).
Harjutus 6. CocraBbre rpeAAolKeHr4fln'rpa*Ccfopvzpvrre uo

o6pasuy.
O6paserr: uued kingad, minu de ---) Minu el on uued
kingad. ---+Minu de paneb uued kingad jalga.
must pintsak, nende poegi pikad sukad, teie sbrta;-;valge kleit,

noor neiu; hele sall, meie em^; roheline palitu, vaikne reisija;
kirjud kindad, sinu kaaslane; soojad saapad, haige ttarlaps;
kollane mts, seelaps
Flarjutus 7. llpoAonxare rro o6pasuy.

O6paserr: puhas kleit ---+Pane (pange) puhas kleit selga! -+
Sul on puhas kleit selias. ---+Vta (vtke) puhas kleit seliast
(ra)l
punane mts, pruun pintsak, soojad kindad, pikk sall, uued

kingad
Hariutus 8. llepeBeAr4Te rr rpoAonxafir'e no o6pasuy.

O6paserr: ,fl HaAeBarorrepqarKrr.-+ Ma panen kindad ktte.
---+ICndad on kes. ---r Ma vtan kindad kest ra.
fl l:a\es^ro rr^rrKy. fl HaAeBarourap. -fl naAeearo 't'1,c|L:,z..fl.

rraAeBaroqy^Krr. fl HaAeBaro6proxu. fl HaAeBarorraÊTo. fl
r{aAeBarorrr4A}KaK.fl ;:'a\esaro rrnarbe.
135
Hariutus 9. llpoAonxarre ro o6pa:uy.
O6paaerr: Mis tal on? (vepurre canorra) --+ Tal on mustad
saapad. --+ Tal on mustad saapadialas. ---+Ta paneb mustad
saapad jalga.
1. Mis sul on? (6enan uranra) 2. Mis Virvel on? (cauzr urapS)
3. Mis teil on? (ropzvHeBbre nepvarnu) 4. Mis Antsul on?
(cner,tu nnnxarc) 5. Mis meil on? (uonue rvQnt) 6.Mis iapsel
on? (rpr3Hbrevyrrrz)
Harjutus 10. llepeneakr^reHa 3croHcKv,frszux.
1. y Aoporr4 craprrfr Aoru.2. locrpr rrAyl B AoN{.3. Bna:y K\,xHt

14 t ocrw:aafl,HaBepxy crra^bHrr. 4. Mrr rroAHr4N{aeN,rcrrro Aecr-
Hr4rre.5. Orryaa Mbr cMorpr,rMBHrr3 Ha êca u ropbr. 6. Epar
crrycKaerct c êcrgt4ubr. 7. fl, non\^{I4^ or Hero [I4cbMo. B. Mrr-
utvtBbrxoa.grr43-noarrola.
Kordamisharjutus. CocraBbre rpeAôlxeHkrfl. Olparnre BHr4-

MarJI4e HA \tfip aBAeHI{e.
O6paseq: on vaia kellele?mida? + Minu ttrele on vaja

korterit.
armstama keda?, sltuma mi//est?,lehitsema mida?, mrkama

keda?, meeldima ke/le/e?,suhtuma kellesse?, kuidas?, aitama keda?,
andestama nille? ke/le/e?,soovima tnida?kellele?,vâtamrtida?
r-
I I o
pneurNE CfIP.flXCEIJT4E
INDIKATIIV OD LT3TflBHTEAbHOE
HAKAOHE,HI,IE,O
Imperfekt (IIQ I,Iuuep$exr (III)
Oopnmr unanepQeKTa o6osua.raro't 4eiicrnae, rrpeAr.xecTBylo-

tllee MoMeHTy per{r4.
Tunnus -s1---s--ls llpra:uax
laatavad vormid Yrnepar4Te^bHbre Qopuu
imperfekt = ma-inftnitiivi tvi * tunnus -sr- - -,e- -is *

prdelpp
flpocroe rporrreAruee (uruuepQexr) o6pa3yercs or ocl{or.br ma-

nu$uwvr'[krBa rrpn rroMorur4 [pr43HaKa rpoueA[rei'o BpeMeH]r 14
Arlrr{Horo oKoHlraHrzr. 14cxnroqeHrre cocTaBA.ftroT rf opvri
TPeTbero LVJJa eArrHcTBerrHofo rlvc/'a.
ttama pa6orarn
ma tta/si/n m e t t a/ s i / m e
sa tta/si/d te tta/si/ te
nad tt a/ si/ d
137
flpr qepeAoBrrr4\4 cryrsHs; vrrnep<fexr, TaK )Ke KaK H mct-
vurluuttl\rB) BbIcrlllaer B cl4^rrro cryrr eHH.
EonrrunHCTBo 3croHcKHX rârorroB o6p3y1s'r rrpoc'roe rpo-
LUCArueerrpr{ roi\rorrvr rtpr.r3HaKa-si- - -s - -is.
andf ma A BATb - and/si f n, andf rs

arvaf ma AlrMaTb', fIOAafaTb - arvaf srf n, awaf s
esitaf ma npeA:b.flBA.rrTb - esitafsi/n, esita/s
hakka/ma Har4LIIJa'fb - hakka/si/n, hakka/s
yc|IeBa'fb - jud/si/n, jud/is
iud/ma
kadu/ma ncqe3aTb, frpo|IaAaTb - kadu/si/n, kadu/s
l<:,riutafma rrr4ca'fb - kirjuta/ si/n, kirjuta/s
ksi/ma cfrpaLUnBaTb - kiisi/si/n, ksi/s
mtle/ma A\yMaTb - mtle/si/n, mtle/s
mrkaf ma 3aMeqaTb - mrka/si/n, mrkaf s
ooaf ma ox(HAaTb - o o t a f s r fn , o o t a / s
saabufma npu6rrnarr - saabufsi/n, saabu/s
seletaf ma o6.l-scrr-slr - seleta/si/n, seleta/s
soovita/ma COBCTOBATb - soovita/stf n, soovita/s
tahtf ma xoTeTb - taht/stf n, nhtf is
telli/ma 3aKa3brBaTb - telli/si /n, rcIli/s
vaatafma cMol'pe]'b - vaataf si/'n, vaataf s
vtf ma 6palr - vt/si f n, vtf is
tle/ ma cKa3a'I'b - itle/sif n, tle/s
mlnema trl-r'w lksin, lks
Mina ttasin suvel Saare- eronr fl pa6orarr Ha Caape-

maal. Maa.
Poiss vaatas multifilmi.
Minu toanaabertahtis lugedaajalehte"Postimees".
Palun korrake, mida te tlesite!
138
mlnema )rxoAI{Tb
ma lksin me lksi-. @
salksid te lksite
ta lksldrd nad lksid l
alla kirjutama fIOAfI14CbIBATb
Ma kiriutasin dokumendilelailal. ,[ uo4rrzca^ AoK\rMeHT.
kohale iudma upra6nrnarr

Me judsime |koh-^Clkell kaheksa hommikul.
vastu votma frpr4r{14N,raTb

I(asnadvtsid lilledffiGl
rakaduma IoTep.rrTbc.fr
Kinnaskadus ldrd.
HARJUTUSED
Harjutus 1. I-lpoAonNarre no o6pasuy,.

O6paserr: Ta (ootama) oma de. ---+Ta ootas oma de. --+
Nad ootasid oma de.
1. Sber (tahtma) minna postkontorisse.2. Haige (ootama)
arsti juures jrjekorras p^ r minutit. 3. Ajakirjanik (hakkama)
vestlematehasemeistriga.4.I{as sa (esitama) oma passi?5. Ki-
ri (saabuma) kell kaksteist peval. 6. I{as sa (rkima) sellest
emale? 7. Noormees (otsustama) tllcda selle râmatv eesti
keelde.B. N{inu sber (minema) Riiga ppima.
Hariutus 2. I_lpoAonxarre ro o6pasu1,.

C)6paeerr: Raamat kaob ra. ---) ra kaduma ---+ Raamat
kadus ra.
139
tr. Ma kirjutan kviitungile alla. 2. Ametnik vtab raha vastu.
3. I(lalised juavad kohale kell kaks peval. 4. Mned asjad
kaovad ra. 5. Millal sa lhed ra? 6. Tahtaeg juab ktte.
Harjutus 3. I_lpoAonxarre rro o6pasuy: kuha? kus? kust?.

O6paseq: a) Mati ja Peeter lksid kuha? (teater) ---+Mati ia
Peeter lksid teatrisse; b) Mati ja Peeter olid kus? (teater) ---)
Mati ja Peeter olid teatris; c) Mati ja Peeter tulid ,ust?(teater)
---+Mati ja Peeter tulid teatrist.
postkontor, hotell, restoran, tuba, ramatkogu, kino, linn,

kk, kool, auditoorium, koridor
Harjutus 4. Vnorpe6vre rpaBr4^br),to Sopnry (kellele?

kuha).
1. Piret saatis (de) telegrammi (Arhangelsk, Harkov, Nor.-
gorod, Minsk).
2. Eve saatis (sbratar) kirja &ir, Budapest, Ateena, Firenze,
I{ln).
3. F.ma saatis(p".g) postipaki (I{aukaasia,Siber, Krimm, Saksa-
ma,Bulgaaria).
Hariutus 5. llepeBeAnre Ha 3crorrcxut -rr3brK.
a) 1. flpea.t-anrrre) uoxa.,ryrcra, nacuop'rl. 2. llepeeeln'r'e 3'r')'

KHr4ryFra3c-roHcwwftssrrx! 3. I-lpnrrecr4TeMHe,noxanyi.rc'ra,'re-
êrpaMMyl 4.{afire eMy KBr4TaHr{r'rro! 5. flonrtr4urLrrecr,!(r. l]o-
>xatyfr.cra, orr,e.raft! 7. llepeeelure 3To Ha pyccxrr -ssr,rx!
B. fl p ea,'lflBrrTe) noxa nyrl cra, KaKor - un6y lril Aox)trtenr !
esitama,tlkima, tooma, andma, alla kirjut^ma
6) 1,. Marv xore^ nofrru Ha rloqr\/, 2. OH npeA'b.rrBr{r\ r,r3r]e-
rueHrreB repByro Kacclr.3. Kaxor)-Tor\{oôôp.lenoBeKrpuHec
qurroBHr.rKyrrr4cbruo.4. Ou cupoctr{A,cKoAbKocrour Kor.rBep'r.
5. flegrep Tolxe rroArrr4ca,'Cfl
Ha ra3er\r.6. Malu [oCAr\ ceclpe
B Aer:rb p olKAeH 14fl tro 3Ap aBrlf e Ab Hlrro Te A erp aN.{l\{y.
140
Hariutus 6. Hanvuttvte rrkrcbMo Apyry ttxkr AoMaLr.rHr'rM.Ha
KOr{BePTellafrvrufHTe aAPec.
Postkaart
Arrnaf ve",oll I
tile tooritati'. viinare ektari. I
Ni;i;d on kik korrf. Hornrne
I
foirn,b ,neie koori ko,^fterf. Koj" I
I6iola^êLjapeval. I
I V.a. hr. V.L"ht
OoTa^v1a,riLLaLtei,l kiki
I n;. t. 4, kt,f. L
' ha f n.
1o5ol HaapraL"
Tervitader
MaLrrt;. M.L,hf
I
Tart"
Noor,te14 -218
LL. iaa".Lool I So4ttrart"
e reKcr rro3ApaBrlTelbHoir renerp aN,{r\'IbI.

H arj utus 7. H au krnJr4T
Soovid floxerralavls.
Paliu nne snnipe- llosapan^tro c AHcMpoxlenra-n!

vaks!
Judu tle! Eor e ror\rorrrb! (noxten^Hwevcrle-
xa pa6oraroruer'ry')
Paranege hsti! Bu:aop as,'vsald
Saage terveks!
nnelikku reisi! CqaclnnBoro u1"rra!
Soovin edu! )Kenaro ycrrexa!
FIid phi! C upasnnuxonr!
Head uut aastat! C Hosliv ronou!
741
Kordamishariutus. B KaKoM rraAelxe cror,rr Aoro^Henire?
llovevy?
1. Neiu esimeseskassasularas mulle postmargi. 2. Me ostsi-

me hiljuti televiisori. 3. Mja andis mulle piima ja leiva.
4. Ajakirjast "Eesti Loodus" leidis ra oma ksimusele vastuse.
5. I(as te viisite dressid riietusruumi? 6. I(as sinu isa kirjutab
praegu romaani? 7. Palun avageaken! B. tle je ehitatakseuus
sild. 9. I(as sa ned seda vikest lindu? 10. Meie hakkame
salatit tegema, IQdri hakkab leiba likama.
lgo
POORAMINE CfIP^fl)TCEHI4E
INDIKATIIV (VI) L43TflBI4TE,AbHOF,

HAKAOHtrHHtr (VI)
Imperfekt (IV) I,ImnepQenr (IV)
Tunnus Et llpusnax
Jaatavad vormid Yrrepar.rre^bnble Qoprvmr
imperfekt = ma-infrnitiivi tvi * tunnus -r- + prdelpp
B orpaHa.lenno rpynne rnaroôB r.rMneprfexl o6pasvercfl o'r'

ocHoBb,rma-wuQvHrrrwBa [pu florvroru]r npr.r3HaKanporxeA-
Luero BpeMeHrr -i v ^r4r{Horo oKoHyaHr4fl.I4cxnrc.reHr,reco-
craBn.gror Qopnmr rperbero ,':z.uaeAlrHcrtserrHoroqkrcta.
tulema vrTrr
ma rul/i/n me tul/i /me

sa tul/ t/ d -\| te ui/i/ re
,, lr,.,tfi nadtul/i/d
flpr qep eAoBaHurr crvneue

Q oprubr r4Mrrep cf exra Bbrcrvrraro.r
n cr4nbHo cryuerrz.
.. n .R ..t1 \
na#lrn Br4AeAb nagun,nasl I
.- .n .n
o{glma 6rrru o{{r,ol!J [.+i>r
143
p^"p-^ p^trfln,
p""E
l
KâcTb
p"'p-^ MbITb pesh,p"s[

r.',tff-u yMurParb r,rtflt,t.r.[ +i>i
,.g@''',
t'tfi-u
pid[ma
AeAaTb
14ATVI
6urn AoA)KrIbIM,
t.gfln,,.g[
,,rtfl
t.rtfl.t,
pid[",pidfi
ie a*i>i
6urr o6.ssaHHHN,{
r@*^ fro^yqaTb t@.t, '@

.r--1
aa*i>ai
.El
lEma fII,ITb llg]F,ilgi
E-:l E-.l
@-, rrPrrHocr{Tb qelJn'qell oo*i>i
l@rn^ co3AaBaTb lE",'E
twa ocTaBaTbc.fl ,E
.t=l
tPln, +i>i
1@-"
t@-u
6vrn
ecTb
lE",E
t-:.l
t@.t, slel l +i>i
Sa tulid vga v^r^. Trr uprarue^ or{eHb paHo.
Kuhu Priit pani vene-eestisnastiku?

htul me tegime sa.
I(as te site suppi ja i6ite piima?
Eitavad vormid Orpuqare^bubre Sopuu
- ei * nud-partitsiip
imperfekti eitav vorm
Bce orprurarenbl{ble Qopr'anr uvnep$eKTa o6pasvrorcr rpu

Cnoso ei
rroMorrlr4orpl4llare^bHoro côBa ei w nud+r^P'ttrrJvrna.
cror4TnepeA nud-naprl4rrvrfloM.
t44
Nild-PARTITSIIP NUI-NAPTTAUVIN
nud-p^rtitsiip = da-infrnitiivi tvi * tunnus -nud
nad-naprv\vu (aeficronre^buoe npr4yacrr{e rrporueArrrero Bpe-

rtrerrz) o6pasyercr or ocHoBbI da-vruQvHkrrvrBarrpl4 roMotrll4
npr{3HaKa -nad. flp" qepeAoBatr4rt cryrrst.t. nud-naprrrrilrn v
da-nruQwHkr'rr4BBhrcrynalor B oAnori vr roft )Kecryrr eHH.
paluma IIpocr{Tb palu/da palu/nud

parandama qvr}{tr"tb, I4crlp aB^fl Tb pannda/da panndaf nud
ttama pa6orarr tta/ da tta/nud
lugema rlrlT^Tb luge/da luge/nud
maksma fil''rvrrb maksf ta maks/nud
ppima y\rvrTbcfl ppi/da ppi/nud
hakkama IlATIKTI{ATb hakaf ta haka/ nud
va tarr)a cMoTpeTb vaada/ ta vaadaf nud
mblema fuL{Tb 6mmel/ da 6mmel/ nud
ttama pa6orart
m me
ttanud te ttanud
lei
SA
t^ lei nad
da-infrnitiiv imperfekti eitav vorm
elada x(r4Tb ei elanud

kirjutada [TLrCaTb ei kirjutanud
tekkida BO3HI4KATb ei tekkinud
pidada 6nrrr A,o^)KHbrM, ei pidanud
6uru o6.ssaHHrrNa
leida HaxoAr4Tb ei leidnud
tlkida frepeBoAr{Tb ei tlkinud
laulda rIef'b ei laulnud
1,45
alata :r'a.l^kr:g'arb ei alanud
mrgata 3aMeqarb ei mrganud
hpata npbrlarb ei htpanud
korlata co6rnparr ei korjanud
vimelda 3^:e.nly'a-rbcrrr4MHagrnr<ofteivimelnud
Pange tLrele!
I
olla 6rrrl ei olnud
Panna KÂCTb ei pannud
tulla npIIxoAr4Tb ei tulnud
minna 14A-tu ei Ft""dl
juua fII4'fb ei r;;d
luua co3AaBaTb ei F;""4
la 6wrn ei [E""al
sta CCTb oi
Fffid
tuua frpLrrrocr,rTb et |l*""A
nha BI4ACTb ei m""dl
teha ACAATb ei FilA
Mari ei ttanud suvel meie Mapw ne pa6orat ,\e'r'oMB
aias. HarrreN,r
caAv.
Miks sa ei pannud leiba lauale?
Ma ei tulnud loengule, sestolin haige.
Me ei snud ega ioonud sealmitte midagi.
Miks sa ei ppinud arvutit kasutama?
Ma ei tundnud sind ra.
Seminarit ei teinud talle muret.
I{oosolek ei alanud tpselt.
Miks te ei vaadanud suusavistlust?
Eile nad ei vimelnud.
Miks ta ei linud kinno?
146
O Pange thele iaatava ia Olparwre BHraM^rrvre Ha rra-
eitava lause subjekti ja objekti AeihHyro opry cy$rexra v.
vormi. r{
o6tenra B y"rBepAI4Te^brIoM
oTPr4rlATe^bHOM frpeAÔlKe-
HKIII.
JAATAV I-AUSE E,ITAVLAUSE,

subiekt nominatiivis subiektpartitiivis
froAêlKaueeBIIOMI{HaTI4Be froAê}KaueeBIIapTI'ITI'IBe
Mul oli tna koosolek. y Mer{n Mul ei olnud tna koosolekut.

ceroAHfl6trno codparrrae. v rvens ceroArr.sne 6nr.,ro
cooparll,tfl.
Tal oli hea tkoht. Tal ei olnud head tkohta.
Aias seisabvalge pink. Aias ei ole valget pinki.
I(oridoris oli tpne kell. I(oridoris ei olnud tpset
kella.
obiekt genitiivis obiekt partitiivis

AOnOAHerj]lje B reHI4TI4Be AOIIO^HCHI4e B IIPTI'ITI4Be
Ta luges artikli lbi. Olr rPo- Ta ei lugenud artiklit lbi. OrI

qrrTal CTaTbrO. I{e [pOtIIITaA CTaTE,IO
Arvo ostis ialgratta. Arvo ei ostnud ialgratast.

Mari si vile iva ra. Mari ei snud vileib a ra.
Me avasime akna. N{e ei avanud akent'
HARJUTUSED
Harjutus 1. I-lpoa,onxarrero o6pasuy.

O6paserr: htul me (tulema) koju. --) htul me tuleme
koju. --- htul me tulime koju.
1. Mnikord petaja (tooma) mulle mned eestikeelsed^l^'
kirjad. 2. I(laline (ooma) ainult teed ia (sma) he saia.3. I(as
747
te (ktte saama) dokumendid ja (tooma) nad siia? 4. Ma (r-
gema) Peipsi 1rveesimesr korda. 5. I{as te (tegema) selle t
valmis? 6. Palun vabandusr,et ma hiljaks (jma)!
Hariutus 2. llpoAonxarre rro o6pasuy.

C)6paserr: hakka/ma + haka/ta ---+hakaf nud ---+ei hakanud
ttama, ppima, v^ tam4 olema, panema, minema, lma,
tooma, pidama, tlkima, ngema, tegema, algama
Hariutus 3. llpoAonxarre rro o6pasul'.

O6paseq: Me vaatartte aknast alla. --- Me vaatasime aknast
alla. ---+Me ei vaadanud aknast alla.
1. Me mrkame teda tee res. 2. I{oosolek vib alata.3. Meie
rhm vimleb metsas. 4. Pfuast vimlemist me lheme pese-
m^. 5. Mned meist tahavad puhata. 6. See ametnik sidab
Pltsamaale.7. Me neme meres vikest s^rt. B. Mni mees
teeb palju td. 9. Tiit elab Hiiumaal kaua aeg . 10. Mari si-
dab Ltimaale. 11. Mehaanik tuleb tagasi kell kmme .
Harjutus 4. Oreerbre Ha Borpoc.

O6paserr: Kuhu ametnik saatiskirja? ---+Ta saatiskirja Nor-
rasse.
Soome, Rootsi, Poola, Itaa\ia, Ungari, Rumeenia, Sveits, Prant-
susmaa,Inglismaa.
Kordamisharjutus. llpononxarre ro o6paeuy.

O6paseq: Veera vtab laualt (blankett). ---+Veera vttis
laualt blanketi. ---+Veera ei vtnud laualt blanketti. -+ Veera
vttis lauait blanketid (nitmus).
1. Jri leiab oma (raarnat). 2. Amctnik annab (kviitung).
3. Sina laenad raam^tvkogust (aiakiri). 4. Nad ostavad (uus
s6naraamat). 5. Me avame kohe (uks). 6. Miks te sulete
(aken)? 7. I(as ta tellib tulevaks aastaks(ajaleht)?
lgo
POORAMINE CrIP,flXCEIjVTE
INDIKATIIV (VII) I43TflBHTE,AbHOE,

HAKAOHEHI4E, A/II)
L. Perfekt 1. llepSercr
flepQexr N,Iecro B rpottrôN{ 14

o6o:na.va.er Aefr.crswe,I4MeBLLIee
K
3aBepfurrBlrreec-fl MoMeHTy Peqr4.
Jaatavad vormid Vrn epanTe^Hbre Q op rvrsr
perfekt = olen (oled, on ine.) * nud-partitsiip
IlepQexr o6paeyercfl nplr roMolrrl4 Qopurr Hacro-sruero Bpe-

OT fâro,ta o/emav nud-naPTwrJw.fra.
N{eHr4
ttama paorarr
m a ole / n l m e olefm 'l

ole/ dJ ttanud t e o lef te ttanud
I
SA
r,^ nad
Mina olen ttanud kaks ,fl npopa6orarl ABa Mecflr\a Ha

kuud ehitusel. crpoxe.
I(ui ta on snud ja joonud, Koraa oH froecr Lr frofrber,
siis ta lheb m^gama. or{ ^.ft}KeT cllaf-b.
149
Te olete oodanud kaks tundi Bu rpo)r(Aa^v Atsa v.^c^ v
ja ootate veel. errterroAo)KAele.
O d.fl o6osHa.{ eHVfl 6ertcrw.fr.,, coBeprrtaBulrrxcs B pa3Hoe

BpeMs, yuorpe6^.rlrorc.fl Qopnru nepQexT'a ra Qopunr Haclo-fl-
ruero BPeMeHI4.
perfekt * preesens uepQerr * rrpeseHc
T on lppenud, seeprast P a6o'ra KoHr{kT^ acb) rro3ToN.{v

me lheme puhkam . MbI I4ACM OTAbIXAf'b.
Nad tulevad alles siis, kui Olrv rrpuA\yr ror\bKo l'orAa,

meie oleme lahkunud. Koraa nru y4,evr.
1950
Aastadon mdunud.
150
Eitavad vormid Orpzuare^bubre Sopvru
Perfekti eitav vorm = ei ole * nud-partitsiip
Orpzuare^bnbre cpoprnmr uepSexra Bo Bcex ^vuax o6pa:yrorcn

rpr4 rroMorrlr4 orprzrrarenrrro Qopnau Hacro.aruero BpeMeHI4
or rnaro na o/emavt nud-nap^rtrJnna.O6rr.lnrrr nopnaoK côB:
orpr4uale^brrafl QopHraei olev nud-napTrqm.
ttama pa6oralr
-ul me
sar ei ole ttanud te ole ttanud
t^) nad lei
Mina ei ole ttanud tehases fl rre pa6orarr Ha satsoAe
Norma. Hopva.
Miks sa ei ole end ravinud? I_loqeM)/TbI rre ne.rra,rcx?
Raadiosaadeei ole veel tppe- PaAnonepelr.êlue He 3a-
nud. r{oHqr/t acr .
Professor:Noormees, kas teie eksperiment ei ole veel

lppenud?
Aspirant: Ei oie. Ma ttan kll terve pevalaboris...
Professor:Aga millal te siis mtlete?
a\
() eitav perfekt * eitav oTpl{qaTe^brra.n Qopvra
uepsexra * orpHrlare^b-
Preesens
nar SopMa rrpe3eHca
T ei ole veel lppenud, see- Pa6ora erue He rcoHr{vll cr.,

prast me ei lahku. ilo3ToM\/ MbI He )rxoAr,rM.
Nad ei tea seda ja ei ole sellest Ouv He 3HaFOT 3'roro v He
ka kuulnud. c^brrra^w o6 3'roN,r.
1.51
2. Pluskvamperfekt 2. lluocr(BaMrrepSercr
fI nro cxeanauepQ ercr o 6os :g'a.c'aer

A,ecrene,Korop o e frp eArrrecr-
BoBaô ApyroMy Aer.crsuroB rrpourôM.
Jaatavad vormid Yreepar{Te^brrbre Sopurr
pluskvamperfekt = olin (olid, oli

ine.) * nud-parrirsiip
fl,\rocKBanruepQexr o6pasyercr rpu rroMorrrr4 cpopvnr rpo-

lrreAruero BpeMeHrror rârona o/emaw nud-napTrrrJwna.
ttama pa6orarn
ma obf n me oli/me ''1

saolild ttanud te oli/te I ttanud
ta oli nad olild )
Ma olin ttanud hommi- fl pa6ora^ c )"lpa Ao Beyepa.

kust htuni.
Noormees oli ppinud fsi- lOsorua r43yqa^ Qnszxy B
kat Novosibirskis. Hoeocr6npcre.
Te olite oma d{esandetitnud. Brr nrrno^Hr.r H cBoro 3aâq\r.
C Art" o6osga.{eHr4flA..elicrsra,
upoucxoArrtsruraxB rporuloM
B pa3Hoe BpeM-s,
ynorpe6^,rrrorc.flQopnnu rr^rocKBanrnepQeKTa c
Qopruarur4npocroro rporneArrero.
pluskvamperfekt * rr^rocr(BaMnep+err *
imperfekt HvruepQerr
I(ui olime t lpetanud, Koraa Mbr 3ar(orrrrr{ H pa6o-

siis lksime puhkama. Ty, N,rbr
norrû orAbrxarb.
Nad tulid alles siis, kui meie Orrra nprrrrr ra To^bKo rorAa,
olime neli tundi oodanud. KorAa N{brrrpo)KAa^r4 ye'rbrpe
Y"CA.
1s2
|'i
.

ti
t< co
v
()
'&, ,c)
U
^. f..{
(,)
.1
:
(-
v(.) a

I
Ir
]/
qJ
f i
A, Y
t l * v
=
Y v F ! =
5zr-rt 7 Lr w -*.rl
Y CE Y
o . =exH
-= F
E ! - o ))-^ 2 = E
E
E 7 -t 2
t .: E c -:
F a:
v * s: 4 -'r a c- . = ' . = c : = 7 E
q
tr ? bl.:= c s,: c)
|!r a)
E F,6 ;E'S U'cg'7 r c'6!, S
- -' Q .
a) q) O AJ O AJ C.) AJ O O O CJ CJ C.,,) AJ CJ qJ C.)
^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 4 4 * *
cq
u I'r
fi#L, !
,O F y - J a r r
=
v-'l=
!, v
lr
c,)
+r
^ 7 e E i 7H E i p = ? "3E E
E;
E : EFE - Ea
=+
o H c s r 2 'E? . = F . = 7 7 E 'F
3 ,-;-r F ,!
i 8 E-E,,,
J
a
q
F ^9 Frl
i - -
d ^ a, :,
EHf,.Ffi =x-i
u
, c.)
li
EEEB[ 3s ! Ei s itg
c,)
A
Fl
' ;-1
-1
r'r'1
s E d ! F E ! s E ." E
N
E+ g F"FE EE E E E g F
; , : : E: F : , * 3 V t m , 3 E , b
\ -c:v.:A.ll-Y tr C O O O.i: E Z
153
E,itavad vormid Orpuqare^bHr,re Sopuu
pluskvamperfekti eitav vorm - ei olnud * nud-partitsiip
Orplaqare^bubre Qoprtari rr^rocr{BauuepQexra o6pa3yrorcr Bo

Bcex ^nqax [pr4 rroMorur4 orpnrrarennnofr Qopr,nu rporreA-
ruero BpeMeHr.r or râro ta olema v nttd-naprkrrrnfia. O6H.{Hnrr;
noptAoK côB: orpvuarenbr{a.s cfopua rpocloro rporueArrero
ei olnad w nud-naprzuzn.
ttama paborarn
ma me
SA olnud ttanud te ei olnud ttanud
ta iei nad
Haiguse tttu ei olnud m^ I4z-za 6onesHra fl ),xe ABa

ttanud juba kaks kuud. Mecnqane pa6or^^.
Sa ei olnud selle ttarlapsega Trr pauuue He Bcrper{a^cr c
varem kohtunud. s'ror.aeoyurxo.
Te ei olnud lugenud Eduard BEr He ql,zrraur "Bony B
Vilde tomaani "Mahtra sda". Maxrpa" Dayapaa BunrAe.
O pluskvamperfekti eitav orpr4rlare^bHa-n Sopua

vofm * imperfekti eitav rl^rocl(BalrnepQerra *
vorm orpLlllaTe^btla-fl Qopua
uurnepSer(Ta
Sbrad ei olnud neid klla Apl'sur r4x He rrpr{râ cvlirr,

kutsunud, seeprast nad ei ro3ToMy or{rl He rrpr4rrr^H.
tulnud.
Me ei teadnud seda ja ei Mu He 3rlauur sroro rt rre
olnud sellest ka kuulnud. c^brrrra w o6 3ToN{.
1,54
C Liitaeg mitmest verbist Ynorpe 6rre rrze cô)r(H o ro
BpeMeHpr orr AByx ra 6orree
râroôB
elanud + lg4 ttanud -+ I(arl Iivi lonl elanud ja tta-

r 7 | 1 7 '
nud Vrus. Kapn Kzeu >r<A Lr pa6orarr n Bupy (nepfiercm).
---+I(arl I(vi
@ sndinud + oli kasvanud @ sndinud ja
kasvanud Narvas. Kapn Kr,rsu poAr{ c.n w Bbrpoc B Hapne
(nttrocrcaau nepfi ercn) .
c Uhendverb liitajas @opvmr côx<Horo BpeMeHH

oT c^t4TIIbIX r aroôB
saama fIOHI4N,TATb
I(as sa oled oma veast l;-l Tr,r rron-srr cBoro orurn6r<r,?

saanud?
F"hrt"] judma npz6srnar.,

Klalised olid F.h"t"] iud-
nud.
i- *I
VaLlA tulema BbrxoArzrb
Ruhrru, ei olnud veel kinost
tulnud.
HARJUTUSED
Hariutus 1. llpoAonxafrre rro o6pasuy.

O6paserr: Peeter (kima) (Poola - kus). ---+Peeter on ki-
nud Poolas. -+ Peeter ei ole kinud Poolas.
1. Minu tuttavad (elama) (Saksamz.- kus). 2. Me (kima) (I"g-

lismaa - kas). 3. Meremehed (tulema) aapan- kust). 4. Arstid
155
(saabuma)@rantsusmaa- kust).5. Lennuk (lendama)siia (Un-
g rt kust). 6. Need laevad (sitma) (Ameerika kahu).
7 . Laev (alustama) reisi (R.ootsi kust? Venemaa ku/tu).
B. Sportlased(udma) eile (Hispaarnta- kust?Tallinn - kuhu).
Ffariutus 2. llpononrnarire rro o6pasuy.

O6paserr: Laps ii magama,.--+ 1/da,1/nud --+ Laps oli
inud magam^. + Laps ei olnud m^g m^ inud.
1. Noormees soovis saadameremeheks.2. Yanaisa ppis noo-
ruses kingsepaks.3. Lpuks sai ta rtsepaks.4. Autojuht vaatas
paremale. 5. Buss sitis vasakule. 6. Rahvas tuli kinost vlja.
7 . Kik madrused judsid kohale. 8. I(apten lks laevast ra.
Harjutus 3. llpoAonNarlre ro o6pasul'.

O6paserr: ngema -+ olin ninud ---+Ma olin juba ninud
seda filmi Pamiiri loodusest.
va tama, ehitama, phkima, tooma, tnama, aitama, tulema,
puhastam a, tavima, tlem a, armastama, ima, klastam a, mt-
kama, tegema, judma, kuulama, andma, otsima
Harjutus 4. IlepeBeA*rre,yuorpe6nrr Qopnru rrepQeKra.
1. Ecroncrcv,t xyAo)KHr4nAnrc l\arxruaa poAr4^c.se 1866 (npo-

nzcnro) roAy B sgHeN{aacKoM 3Ae. 2. Orr tr.{^r4lcfle droc-
ce^bAopSe, pa6oran s Tannzgge r{ n Xaalcanl,. 3. A,axvaa
nyreruecrBoBa^ rro lC)xno Eapone 14 Cenepnol AQprxe"
4. Xynoxuux l\afrrcuaa r'afikrcal roprper rrvrcarelfl Ayrycra
Knu6epra.
Harjutus 5. llepenear4Te, )rrrorpe6nqq Qopnmr rr^rocKBal,{-

nepcpercra.
1. IOxan poAr4^cr s 6o,.lnruoceut,e.2. On rra.l^L pa:ûo3ap^-

lar*r,arc ce6e na xne6. 3. On 6rrn )rqeHr4KoN{
Man.rrpa.4. l]os-
156
5' lloToNI oH )KeHI4'\cr'
yqn^Hlue'
B MoPexoAHoM
' oH )rLII4^cs
)Ke
KPyrre*vre'
;. ;*op^6no rlorePrle^
ss'xe' B
crp''!\ BUpOnStK( ?cJoHcKoM
Hariutus 6. HasoBr4re Bal\{3HaMeHrrrstenroAu?
rr3B:cTHbIe
xaro cTpane PoAI4Arrc: sndis Soomes'
-
doorne Jean Sibelius
()6pasttlt
Henriklbsen,ClaudeMonet'AntonTehhov'Mikoloius
Richard Wagner
iurlionis, Anis Latlmaa'
-da?
H^ -na ll,,wt
Heo[PeAeê l{I71afl
$opl,ra
Kordamishariutus.
o6pasuy'
flpoaonxa're uo - ,
opPlr,ru) Tallinnas.
---) Tz
Ta soovis (hakkama'
O6paserr:
Tallinnas'
.oo, lrakata PPima
l . V a l v u r o l i ! n u d ( m a g a m a ) . 2 . J u h z n t a h t i4'
s (Haige m a t vars-
h a k k apidi -
j' '"h'iti;#^]
tama)Iir,t'u'' rurâ"'; :tsi'
t i ( 1 m a ^ ^ g ^ ^ o i . s . P . a t s irma)"
entso
7'oT
v i s eoli 0 l . s k (lpe-
n dtarvis mu,ra
Narva-J";:' ;l-ri
"'i;"i;
tama).S.Vanaisaarmastas(minema)htulue(suitsetama
rNerurNE
20. CKAOHEHI,IE
TRANSLATIIV TPAHCAATI4B
ke//eks?ni//eks? rce.v?
ne.u?
Lpp E Oxon.ranve
translatiiv = genitiiv * -ks
Tpancnarnn o6pa3yercfl or rer{rrrr,rBa rrocpeAcrBorrl Ao6as ;rerrr4rl

nae)Kgoro oKoH qasws -ks.
Nominatiiv Genitiiv Translatiiv

t palora too t/ks
aeg BpeMfl ^1a a1a/ks
htu Beqep htu htu/ks
.T-l
nalrnel )KeHqurHa nalsel
L---J
"at@/ks
Translatiivi peamised Ocrrosnbre cyt1214
tarvitamisjuhud ynorp e 6ê HlLfl Tp aHcâ r:prBa
1) saamine, muutumine L) crarroBênrae, r43MerreHrzre
saabpetaiaks CTaHeT f,ILITeêM
Kui j sulab, siis t^ muutub Koraa AeA 'r'ae'f, oH rrPeBPa-

r-eeks. udaercsB BoAy.
158
Salme soovis saada laulian- Ca.tue xoreâ crarb rrenraue.
naks.
Lapsed kasvasidsuureks ja vanemad iid vanaks.
2) aiutine olemine; klblik- 2) BpeMeHrroe Brrro^HeHne

kus rrpprroAHocrb
Qyr*tlrra;
See neiu on lasteaiaskasvata- Era leeyruKa pa6oraer (up.-

jaks. vrenuo) Boclr4Tare^Hr,rqer
B ACTCKOI\{ CAA\Y.
Wrrelge! See neiu on laste- Era AeByrxKa Bocrrr4Tare^b-
aiaskasvataia. HI.IrIa B AeTCKOMCaAy.
Preili Rni on praegu meie koolis sekretriks.
3) otstarve, eesmrk 4) uenr
tarvitab toiduks 7
rroTp eoA.rIeT B III,III{y
Iga terve inimene tarvitab toi- Kaxlrrfi saoposu yeAoBeK

duks suhkrut.
)uorpe6^rer B rrr4rrty caxap.
-\lc vajame hingamiseks pu- Vrodrr Abrrrrarb (4,r" Abrxa-
i : a s t h k u . ruun), r{aM H}rx(eH .tvctrtl
BO3A\,x.
Prlju nne si.innipevaks!
1) ajavahemik 4) orpesor( BpeMerrra
pooleks tunniks Ha rlo^qaca
159
Palun tulge meile pooleks tun- I-loxanyrcr4 zafi.Avre K r{aM
niks klla! Ha rro^q aca B rocrz!
Geograafid sidavad kuueks kuuks ekspeditsioonile.
Kas te lhete Prnussepikaks afaks?
5) ajaline piir 5) npeuennofi rpeAe^
lpetame htuks KoHr{prMK Ber{e
Selle t me lpetame htuks. 3r1' pa6ory Mbr KoHr{r4Mr( Be-

'repy.
Vrrelge! Cpaerl wre.!
Selle t me lpetame htul. 3ty pa6ory Mbr Kolrt{rr\{ Be-
qepoM.
Lpuks olid kik vgavsinud.
TE,RMINATIIV TE,PM14HAT14B
kelleni?milleni? o rcozo?o qezo?
Lpp id oxon.ranze
terminatiiv = genitiiv * -ni
Teprr,ruuarkrBo6pasyerc.n or rettr-vrBa npra rroMorrrr4 rraAelK-

Horo oKoHr{aHug -ni.
Nominatiiv Genitiiv Terminatiiv

tee Aopofa tee teef nr
uks ABepb ukse ukse/ni
jgi peKa i. ie/ ni
hommik frpo hommiku hommiku/ni
160
Terminatiivi peamised Ocrronrrre c^yq aw yilo'
tarvitamisiuhud a
rp e 6rrerrrl-fl TePMvrH.aTprB
Ruumiline vi ajaline piir flpo crpaHcrB eHrmrfr rzlivr

BpeMeHrro rpeAe^
Tallinnast Tartuni or Tannkrq:,:'aAo Ta
TallinnastTartuni on 180 ki- Or Tan^rlH*a 4o Tapry 180

lomeetrit. KI4ôMerPoB.
Kevadel on traktoristid hommikust htuni pllul.
jfl
r,|
R a a d i om n g i bh o m m i k u st h tuni ,
prepositsioon kuni * terminatiiv
f1p eanor ku ni y cLrLvrBaer3Hr{eHI4errpeAeâ.
Saadansind ainult kuni vravani.

Kas sa pead tna ttama kuni htuni?
161
ESSIIV ECCI,lB
kellena?ruillena? rce,u?,ae.M?
Lpp Ed Oxon.ra'rae
essiiv=genitiiv* -na
Sccze o6pa:yerc.rr or ocHoBbr rer{r,rrr4B

a npr4 rroMoru' rrAex-
Nominatiiv Genitiiv E,ssiiv

Puu AePeBo puu puuf na
Y^na crapnrfr vana vanafna
liige qêH hik Iik@/na
Punaryl KpacHbrr.r P""& p.,r,r@/t,
Essiivi peamised Ocrroenbre c^f{au

tawitarnisiuhud ynorpe6êHr,Lfl s ccvraa
1) funktsiooni titmine, 7) nnrno^rreHne Syrrxuraut,

tunnus upr43HaK
ttab petaiana paloraer yqr,rreêM
Salme I{urg ttab petaiana Canue Kyp. pa6orae.r yqu-

keskkoolis. re,rrnr,rqer B cpeane rrKo-
ê.
Vrelge!
Salme l(urg on petaja keskkoolis.
162
Lapsena oli ta vga haige.
Suure tehasekrval paistis maia vikesena.
2) vrdlus 2) cpar'meHne
(on) inimesena KAIC qCAOBCI(
See arst on inimesena vga Dror Bpar{ KaK r{eôBeK

stmoaatne.
I
or{eHb cwr,r'rrarkrqgnrfr .
I(oondise treenena tunneb ta Andrust hsti.
LapsenaMaie kartiskoeri.
Pange tkrele!
essiiv = kui* nominatiiv - partitiiv
Pevalrrab Edu Peval ttab Edu dnev uDap, pa6o-

sklana, htul kui skla, htul TAeT KaK CTOÔ-
kohvikuna. kui kohvik. BaA, BeqepoN{ KaK
xaQe.
163
I
I
Paul I(urvitsat tun- Paul l(urvitsat run-
takse tehases tubli takse tehases kui
tlisena. tublit tlist.
O\z..elge!
nominatiiv, translatiiv, essiiv
olema * nominatiiv rroclorHHoe Bbrrlo^HeHrre

.
QyHnuzn
Doktor Piret Jrv on kirurg. !,oxrop l_ftaperflpu - xup)r.
Matemaatik Vello Karu on
gmnaasiumipe taia.
olema * translatiiv BpeMeHHoe BbrrronHeHLre

Q1'nnullu
Resident Piret J"* on praegu PesrAenr lluper flpu cer.tac
polikliinikus kirurgiks. pa6oraer B ro^zKnrrur4Ke xpr-
pyproM.
saama * translatiiv - craHoBêgae

[apila.re Piret Jrv saab tu- Cryaenrxa lluper ,flpn crauer
levikus kirurgiks. n SyayrueM xupyproM.
Vello l{aru sai ptuast likooli
lpetamist petaiaks.
tcitama * essiiv - rrocro.rrHHoeaecrene

Piret Jrv ttab haiglas ki- lhaper flpu pa6oraer e 6onr-
rurgina. Hr4rrexupyT)roM.
Vello Karu ttas neli âstat
petaiana.
164
a
c
Pange thele!
Kui paliu kell on? Crcorsxo BpeMerrn?

Mis kell on? Koroprtit "tac?
8.05kell on kaheksanull viis

viis minutit kaheksa lbi
viis minutit heksa peal
8.15kell on kaheksa viisteist

viisteist minutit kaheksa lbi
veerand heksa
8.25kell on kaheksakakskmmendviis
kakskmmend viis minutit
heksa peal
viis minutit puudub poole
heksast
S 30 kell on kaheksakolmkmmend
pool heksa
+tl kell on kaheksa nelikmmend

kakskmmend minutit puudub
heksast
kahekmne minuti prast heksa
165
8.45 kell on kaheksanelikmmend viis
kolmveerand heksa
viieteist minuti prast heksa
8.55 kell on kaheksaviisktmmend viis

viis minutit puudub heksast
viie minuti prast heksa
9.00 kell on heksa (null null)

tpselt heksa
O Kui kaua kestab? Kax Ao^ro rpoAoKaerc.s?
9.00-17.00 Loengud kestavad kella heksast hommikul kuni

(kella) viieni prast lunat.
10.15-10.30 Suur vahetund kestab (kella) veerand heteist-
kmnest kuni poole iiheteistkmneni.
O Mis kellaks? K rcoropoMy uacy?

Tulge kella kuueks. llpzxoelrre K Luecrr{ qacaM.
Arvustus peab valmis olema kella kaheteistkmneks.
petaja: I{ui kaua hiired elavad?

pilane: Sltub kassist.
166
HARJUTUSED
Hariutus L. Hanr4rnwTe no oAHoN,{VrpeAno)KeHr,rro Ha KaxAyro
rfynxuzrc a) TpaHcnaryrBa,6) eccana, r) repM\4r'ar\48^.
Hariutus 2. Tpaucârr4B mNr eccvs?

1. Vello I(aru saab (petaia). 2. Ta hakkab ttama (petaja)
Vrus. 3. Juhan St ttab praegu (autojuht). 4. Ta saab varsti
gana|,i (yuhatala).5. Kik inimesed saavad (vana). 6. See mees
on ttanud (raamatukoguhoidla)juba kmme ^^st^t.
Hariutus 3. Oreerrre Ha Borrpocbr. Hannurrare ulr{rpbr cô-

BAMII.
N{illal rong saabus?Millal seanssalgas?Millal vastuvtt lpeb?

O6paseq: Rong saabus kell kolm sel. Seanssalgas kell
kolm peval. Vastuvtt lpeb kell kolm prast lunat.
I { e l l 3 , 4 . 3 0 , 5 . 1 56, . 0 4 , 1 1 . 5 81, , 2 , 1 3 . 4 51,, 5 . 1 ,11,,8 . 2 6 , 2 3 . 5 0 .
Hariutus 4. Tpaucârr4B, sccr4BLrAn repur.rnarve?

i . Te peare lpetama t (htu). 2. Pnndast (lagi) on 2,5 meet-
rlt. 3. Telefonid helisesid hommikust (htu). 4. Palun oodake
iclia (kaheksa).5. Direktor tuleb alles kella (neli). 6. Ta vttis
.orverentsist osa (ajakirjanik).7. Arstiteaduskonnalipilased
.,ksid (pool aastat)haiglassepraktikale. B. (Hingamine) on vaja
:-:pnikku.
Harjutus 5. O6pazyftre Bce),TtsepArrre^bHbre

cfoprvu rpocrolo
-r r[relluero kr rr^rocKeananepcpeKTa.
: -. .,-tma,lbi lugema
F{ a rj u tu s 6. I_IepeBeArrTeHa scloH cxwt .rr3brK.

. K:rx o,\ro npoAo^)Kaercfl rsorl pa\ouvfr Aenr? 2. VIrtxe-
-: ii:cr.. c BocbN{r{Ao r{erbipex na pa6ore.3. Ceroartfl 3aBe-.
167
A)rrorurrr frPr4HrlMê'f c froôBkrHbr r{eTBePToro Ao [oôtsr{Hbr
lrecroro nocê o6ea,a. 4. HaaeeMc.g, .lro co6pa:r'zre oKoHqr4Tc-rr
K [Iecrr4 r{acaM. 5. Cxonrno êr Bbr palo:ra,xvr rrpoAaBrrruqer;?
6. llosapaBnreM c AHeM poxtennn!
6) 1. B cy66ory r 6yay Aoi\{a A.o nflTrr qacoB. 2. Vrpov r rrpocbr-

rralocb B ceMb qacoB kr rrpwtkrMaro Ay[r. 3. Orr oAeBaerc.s oa{eHb
6rrcrpo. 4. TnrHy qacro rroMoraer rv{aMeroroBr{Tr o6el. 5. B
MoôAocrrr oH xore^ crarb x)AolKr{r4KoN4.6. Vq.vrenb Ao^}Kerr
[oA,roroBrlfb Kaccerbr, MarurrTor]orr r.r KHr4rH.
Kordamisharjutus. 3ar,rennre râro^bHbreQopnmr n Hacron-

rrteM BpeMeHrr Sopruauz nepQerTa rr repeBeAaTe.
1. E,esti kirjanik Lennart Meri snnib Tallinnas. 2. Ta pib

Tartu tlikoolis ajalugu. 3. Lennart Meri reisib Phja-Siberis,
I(amt5atkal ja I(esk-Aasias. 4. Ta kiriutab mitu huvitavat râ-
matut. 5. Lennart Meri tlgib eesti keelde ilukirjandust vene,
saksa, inglise ia prantsuse keelest. 6. Lennart Meri saab Eesti
Vabariigi pre sidendiks.
2lo
KAANAMINE CKAOHEHI4E
KOMITATIIV KOMI4TATYTB
kellega?millega? rceu?c rce-u? c qe"v?

,ae"a4?
Lpp E Oxon.ranrae
komitatiiv = genitiiv * -g^
KoNanrarras o6pasyercr or ocHoBbr rcawrtrBa rrpu rroMorrrr{

raAe)KHoro oKoHYa}{r4fl -ga.
\ominatiiv Genitiiv I(omitatiiv

kuu ,^trua,r\{ecsu kuu kuu/ga
r-alu 6onu valu valu/ga
i-esi tsoAa vee veef ga
, l--l , l-l
VanK{erl Teêfa vankEll ,runtfilgu
rA t as KO^CCO ttta nttaf ga
Komitatiivi peamised OcrroeHbre c^)rqau

tarvitamisjuhud yuorpe6êHafl r(oMnrar:prBa
1) tegevusvahend 1) opyAr{e, cpeAcrBo Aecr-

BVTfl.
.-::rutabpliiatsiga rrr4lrreT'KapaHAarrroM
, - rciabPaadi [AbrBeT Ha ôAr{e
Peeter konspekteeris loengut I_leerep 3aur4cbrBaA,\eKrrzFo
pastapliiatsiga - pastakaga. ruapvKoso pyuxo.
htul me sitsime paadiga Bevepov Mbr Kara^r,rcb H^
E,majel. ôAKe uo 3r,rarbrrr4.
Narvast TapaIe sitsid matkajad rongiga.
Kas sa oskad jalgrattaga sita?
Vanaema koob sokki varrastega.
2) kaasnemine 2) conpoBox<AeHr4e,co-
BMCCTHOCTb
lhebsb a 'IACT C yroM
htul ma lhen sbraga kin- Beveponar uorZ41,c ApyroM g

nO. KLIHO.
I{as te soovite kohvi suhkruga vi ilma?

Sinu abiga sain t valmis.
Ma kuulan su juttu suure huviga.
prepositsioon - postpositsioon koos * komitatiiv
flpea- ra rrocê nor koosycpr.Antsaer

3Haqer{r4e
coeMec'rnoc'rur.
Ta lheb sbraga koos N On nlcr BMecre c ApyroM B

koos sbraga kinno. Krrrro.
Poisid lhevadstaadioniiekoos isaga - isaga koos.

Jtiskoos pakendiga kaalub tpseltpool kilo.
3) ajavahemik 3) npoue)r(yror( BpeMeHr4
poole tunniga 3a frojlqaca
170
I{as sa juad poole tunniga Vcneerun ^r4 f'br 3a rro^qaca
luuletuse selgeksppida? nbryyr.rrbcrrrxo'rBopenue?
Rein jooksis kilomeetri seitsme rninutiga.
Ndalaga oli t valmis.
Me lpetame likooli viie aastaga.
4) tunnus 4) npusuaK
kraega kleit llz\.Ibe C IIOpO'|H}IKOM

kontsasa kinsad rvnn Ha Ka6^\'Ke
Tdrukul oli valge kraega V Aeeo.{nu 6rrno rârbe c 6e-

kleit. ^brr\{BoporHprKoM.
Sul on krge kontsaga kingad. y re6n r'1,tllz H^ BbrcoxoNr
Kao^yKe.
Silvi Tamm on vaikse iutuga.

ks seliakotiga mees tuli meie ue.
5) komitatiivi rektsioo niga 5) rnaro^br, rpe6yrourze Ko-

verbid M.VITATUIBA
kohtuma BC'fPeqa'r'bc.tl c tcelt? c tae.v?

tegelema 3AIjI4MATbC'T (c1rce,v?(c) ue,+r?
ke/lega?
tutvuma
mil/ega?
3IIAKON{I4'TbC.g I
vestlema I
I 6eccAosarr hc rce*t?c qe-t?
rkima jt. ,
I
I
pa3foBaPI{BaTb
\Iatkalad lkohtusidl Lahemaal lIt,reruecrBeIrIrr4KI4 BCrperl,r-

uhe loodusteadlasega. ^t{cb s axeNlaa c oAI{rrNIec'fc-
C'fBCHHI{KON{.
17',l,
Tnu ll;g".Emzradlemise ga.
Turistidltuwusidl
Luna-Eestiga.
Pange thele!
Heo6xoAr4r\{o 3arroMHr.rrb HecKoAbKo râroôB, yrrorpe-
6nesre Koropbrx B 3cloHcKoN,i rT pvccKoN,r -rr3brKaxpa3-
LIlqaeT cfl.
npr{BblKarbrcrco'u1? rcae'u1?
3l:
safnanern 1 kellega?
o nillega?
o
6111, [oxox{r4M Ha rcozo?ua,1tno?
)
abielluma ke//ega? )KeHrcrbcfl Ha rc0,ry?s*fr'rv 3nr1,;
sa rcozo/
sitma tnil/epa? exarb rta rte-â?
Ma lerGl oma uue kod ug .,".l Furt.-.rI.

Ttar ;Al oma err.ag'..
T" lub[lf*] oma kursusekaaslasega.
Mees @ ialgrattaga ie rde.
O Mitu komitatiivi vormi necKo^6r(o Sopu

I(OMI{TATVIBA
NIa lksin koos .r.r.o@ ia e@. ---+Ma lksin koos venna ja

o"E'
TallinnastPeterburivib sitanii bussi@f.T:""gi@ -+ Tallin-
nastPeterburivib sitanii bussi kui rongi$.
172
ABESSIIV AEE,CCI,lB
kelleta?nilleta? 6esqezo?
6esrcozo?
Lpp E Oxon.raurze
-
abessiiv genitiiv * -ta
A6eccrrs o6pasyel6s or ocHoBbr leanrr4Ba rrpk rroN{orrru

[aAe)KHoro oKoH.tagwg -ta.
Nominatiiv Genitiiv Abessiiv

Puu AePeBo Puu puu/ ta
asi Berrlb asja asja/ta
'[-l
n um qe! HoMep n.,mbfil
- n.,mbfiillt,
ak]@ oKHo ,kE ^k@/o
Abessiivi peamised OcnosFrbre c^)rqakr

tarvitamisjuhud ynorpe6êHrrs aecc:rrr,a
puudumine, ilmaolu oTcyTcTBr{e
kiri on aadressita rrrrcbMo6es a4peca
Miks see kiri on aadressita? llo.-renrv 3lo

J
rr4cbMo 6es
a4peca?
Emata lapseelu on raske.
Rahata ei saareisima minna.
Me ootasime teda asiata.
prepositsioon ilma * abessiiv
fl p e4rro r i /rua y c\r A;z.Baer3Haq eHr4e orc\,'Tc'r'vr4fl.
173
(Ilma) loata ei tohi laborisse Ees pa3pemerrrln B ,ra6o-
minna. paropnro BxoAr4TbHe^b3fl.
ks aken on (ilma) kardinata.
I(es td teeb, see ei 1$lrna) leivata.
(Ilma) hariduseta ei saahakata petajaks.
Matkajad olid kahjuks (ilma) kaardita.
Ma joon kohvi(ilma)suhkruta.
APOSITSIOON fIPHAOXCEHI4E
flpanoNeHwfl, o6osrra.{aroqLre pa3ût{Hble Ha3BaHutr) }rrrolpe-

6rsrorcg B Qopue I{N{eHrrre^bHoro raAex(a, He corâcy.scb c
Orlp eAe^t eMbIM cyll{ecTB LITeAbHbII\'{.
Ta tellis ajalehe (Stn.) fupl Ta tellis Sirbi (Str.) tulevaks

tulevaks aastaks. aastaks.
Me ostsimeajakifia @en.)
@ Me ostsime Eesti Naise
W (s'n')'
oome limonaadi (Port.) Me joome Kellukest (part.).
Mida te teate iutustus est (e/at.) Mida te teate "Kevadest"

tr."^di]? (elar.)?
174
See film linastub kinos (iness.)See film linastub Kosmoses
G;;;l Qness.).
Nad tufvusid tehasega (konit.) Nad tuwusid Normaga
M;4. (komt).
POORAMINE CfIP^fl)KEHI,IE
IMPE,RATIIV GI) NOBEAHTEAbHOE,

HAKÔHtrHr4trGD
2. prde eitavad vormid Orpnqare^bHbre Qopvmr

2-ro lrwrra
imperatiivi eitav vorm = ra - tge * imperatiiv
Orpvrlarelbna.s Qopl.ra 2-ro Lr4rJ noBe^r4Te^buoro rlaKlorre-

uwn o6p^3yercfl or )rrBepAkrre^bHofrQopMbr 3Toro )Ke HK;\o-
Frenr{flrrocpeACTBoMAo6asnegrrs orpr{qarenbHoro cnoBa ra s
eAI4HCTBeI{HoM r{I.rcle H (iW Bo t\.{llo}KecrBeHr{oil,r ql{cê.
Singular - dta
kirjutama rrrrcarb - kirjutan - kirjuta! --+
@ kiriutat
lugema qvr^-rb - loen - loe! ---
lar?ioei
vaatama cMorperb - vâtzrn - vaatal. ---@vaatal.
Pluural - rge
kirjutada - kirjutage! -- lurg.lkirjutage!
lugeda - lugege! -> iugege!

vaadata - vaadake! --- lttd vaadake!
175
O Eitatav obiekt on alati O6:serr rrp11orpqrrap1vrvr
partitiivis BcerAa B rraprr{Tr{Be
Kiriuta sbra- Flarrraurra r" kirjuta He rrrrrrrr4

te @t Apyry rrracrvro! sbrale ,Apyry rrucb-
(objekt- non.) @r rvro!
Tooge haigele flpzrrecrare Atg. tgege He npuHocr.r-
6onrHouy Bo- haigeleEg!! re 6onunovv
@t
(obiekt- Dart.) Arr! BOAbr!
.r" .ndÎ. F"t t."rttiEt r" osta endale t-"J- t"r;l

(objekt- noru.) lutt ilt
HARJUTUSED
Hariutus 1. Jtkake nidise irgi.

Ni<lis: Nad sitsid kell 14.30 trammiga Kadriorust Kop-
lisse.
mi//ega?jalgratas,paat, buss, rong, laev, lennuk, hobune, tramm
rnillal?6.50, 4.25, 1'1'.1'5, 1,2.35,1,4.30, 1'5.17, 1'8.45,23.18
kust kahu? Moskva-Peterburi, Jerevan-Tallinn, Haapsalu-Hiiu-

maa, Narva-I(ohtla-Jrve, Otep-Tartu, Prnu-Lihula, Vru-
Y alga,Rria-B udap est, Tallinn-H elsinki
Harjutus 2. I(as komitatiiv vi abessiiv?
1,. Sber tuleb koos (mina). 2. Perenaine valmistas lunasgi

(pool tundi).3. Inimene ei saa (hk) elada.4. ttle, kas sa iood
kohvi (suhkur)? 5. I(as Peeter puudus (phius) vi (phius)?
6. (Pilet) ei tohi bussis sita. 7. Me likame leiba (nuga). B. Uues
korteris nad ktavad (gaas). 9. Ilma (raha) ei saa midagi osta.
10. Me kirjutame harilikult (parem ksi).
176
Hariutus 3. Teisendagenidise 1fugi.
NIidis: ksima --+ a) ksi! ra ktsi! ra ksi, kes ta on! b)
ksige! fuge ksige! Arge ksige, kes ta on!
tlkima, lugema, ^vama, paluma, hakkama, tooma, vtma,

minema, allz kirjutama
Hariutus 4. Moodustage viis lauset snaga tegeletna.
Hariutus 5. Tlkige eesti keelde.
^) 1. Ap)"u" ryTeflrecTBoBaÎ4uo Ceeepuofr Scloulara. 2. O:e_pr

o3HaKoMutlrw.cbc axerr,r^ c:rtrtv-H^rrkroHaAbHbIN{napKoN{. 3. Bo
BpeM.s rry"TerxecTBvrfloutr e3krlrt rroe3AoNl u aero6ycov, Ho
6onrrue Bcero xoAr{AI4 fretuKoM. 4. Talnraa rrpvlrlna 6es pror-
3aK^. 5. B axer,raa rroBcloAy KaMHI4. 6. Onu AoBo^bHbI rryTe-
tUeCTBI,IeM.
6) 1.. He rosopllTe o6 eronr! 2. He uoTe 3Ty uecnro! 3. He

fivrg:tr TaKoe rrzcruo! 4. He rroragnrsal; et Moe co'lrurenrle!
5. He susrrsaTe BPar{a! 6. He Lar,afr'en'ryxnrov!
Harjutus 6. Mis peval ia mis kell on Vikerraadios saated

"Mstiline Vene maa" , "Helisev kroonika", "htuiutt lastele",
"I(ultuu rtkaja" , "Mnemoturniir", "Maailm tna"? Agu E esti
Televisioonis?
Hariutus 7. Jtkakenidisejrgi.
Niclis: Ma tahtsintellida (aialeht"Pevaleht")---+Ma tahtsin
tellidaajalehte "Pevaleht"- "Pevalehe".
Ma tahtsinosta (aialeht"Postimees").Ma tahtsin tellida (aiakiri
"sporditht"). Ma tahtsin lugeda (pik "Eesti aialugu"). Ma
tahtsin vtta ftroSr "Hiiumaa"). Ma tahtsin kuulata (saade
"Mstiline Venemaa").
177
Kordamishariutus. a) I(as translatiiv, terminariiv vi essiiv? b)
Lugege harjutus perfektis.
1. Prast kutsekooli lpetamist saab see noormees (mehaanik).

2. Tema vend l(alju ttab juba kaks âstat (traktorisO. 3. Pl-
lumees on kevadel hommikust (htu) pllul. 4. Ta neb pldu
kuni (mets). 5. Jaan ttab tkojas (keevitaj^).6.I(as sa tahad
saada(petaja)?7. Palun andke mulle avalduse(kirjutamine) pa-
berit.8. Mari on (sekretr)vgatubli.9. Suvilast(meri) on ainult
paarsadameetrit. 10. Me ausrameHeiki Mri (energiline juht).
KAANAMINE
22. CKAOHEHI,IE
PLUURALIGENITIIV |EHI4TI,{B MHO.

)KE,CTBtrHHO|O T{NCAA
kelle?ni//e? tcozo?,aezo?
pluurali genitiiv = singulari partitiivi tvi * pluurali tunnus
ferr'rze N{Ho}KecrBeHHoro r4r4c*a o6pasyerct or ocHoBbr

rrap-
'rpr'rrrBa
eAr{HcrBeHHoro vvct^ [ocpeAcrBoM a,o6aeneHrlfl
rrpv_
3rlaK MHolKecrBeHr{oro qucâ. I_lp, qepeAoB aHtrw
c.ryrusr.; ,
reHr4TrrBe {Ho}KecrBeHHOrO q.r4c'a o6r,r.lso coxpaHfercs
cry_
rreHb n^p.tLrTUBa eArTHCTBeHHOT O rLLrcAa.
Tunnus f rlprEsnax
1) raamat - hammas-tp
nom. taamat part. aamtu/ t ---+pi. gen. namatuf te

nom. hammas - p^rt. hammasf t --t pl.
gen. hammasf te
K rroir rpyurre or'oc.rrrc.s: 1) n ocnoBHoM cz\oB2 c rpexcô\_

uot, a raKlKe Hexoropbre cnoBa c AB),xcnoxrroli
ocrroeo rer-rr4-
'rrrBa 6es
vepe Aou,a.'.'fl cryrreHe ir; 2) côBa c AByxcôxrro
ve-
peaps*ercs ocnoeorz reHw.r.r4Ba(lapr. cA. q. s cna6o cr.yrc_
Hre)' flapTr4TwB eAr{r-rcrBeHr{oro yHCu\oKaHqHB
ae'cfl ua -t.
179
Singulari Pluurali
nominatiiv genlillv pantnw -t genrtlrv -te
{\ I r n
t) kasukal$ uty6a (kasuka) kasuka/t kasuka/te
âst^ roA (aasta) aastaft aastafrc
jnes 3aflrr (jnese) jnes/t jnes/te
punalneJ KpacHbrr"r (p"na@ p"""fi/, pur,^!/r.
kartul nap'roQenr (kartuli) kartultf r" kartuli/te
' f--l
naaDE! coceA (naabS n^^b@/r n^^b@/t"
htu Beqep (htu) htu/t htu/te
dnamo ArrHaMo (dnamo) dnamo/t dnamo/te
2) pdrsas ropoceHor( (prsa) pdrsas/ t pdrsas/ te
rikas 6orarrrr"r (rikka) rikas/ t rikas/ re
htipe rpbDr(oK (hppe) hpe/ t hpe/ te
Sarnuti:
1) a-tuvelisedsnad: huvirav, matkaja, tutav, petaia;e-tvelised
snad: hobune, punane, madrus, raske, tehas;z'-tvelisedsnad:
hektar, kahvel, kalur, kapten, lennuk, meeter, minut, saland,;u- -
a-tvelisedsnad: esik, loeng, raadto,rannik, vihik jt.;
2) a-tvelised snad: kinnas, lammas, rahvas, r^tas, vras; e-

tvelised snad: aine, elukutse, laine, miste, teade; z-tvelised
snad: kallis, kaunis jt.
Pange tLrele!
hige qAeH - (liilfi-+ ---+
Iiige/t--- tiilfi-el/te
2) keel - tIine-tp
nom. keel - parr. keel/t -t pl. gen. keel/te

nom. tline- parr.tlis/t -- pl. gen.rlis/te
K aro rpyrre
o'r'oc-flTcr: 1) cloBa c ^\B)xcnoxnori qepeAyro-
rueacs ocrrosor; rer.r4'tprr,a Ha -e (rrapr'. eA. q. B cr.rnr,rroir
180
cryrreHu); 2) upoz3BoAHbre côBa c AByxcôlKHbrM cv$cpzx-
coM H^ -e (lane, -/ine, -kene, -mine). Oxorr.lasve rnpTw-trr.Ba
C^PIHCTBCHHO|O'.4VIC /\a -t.
Sineulari Pluurali
nomlnulv genitiiv pafttiltv -l genitiv -te
1) hl ronoc (hIe) hl/ t hI/ te
uus nosrr (uue) uuf t uu/te
mees My?fiqI,I- (mehe) mees/t mees/te
H, MyiK
, 'r'Fl ,
2) abiL@ froN,{oLu- (abili$ abilip/t abillll/ te
IIIZK
linnuke[-] [I.THI{KA linnuke[il/t linnukelil/te

0innukelseb
,ranalu[l- PyccKr-rr"r (,r.rr.l^ffi ,r.ar"lr$7t .r.rr.lu[|/t.
Sarnr-ti:
1) kuus, laps, noor, pool, tuul, saar,suur, uks jt.;
2) eestlane,inimene, lapsukene,pesemine,roheline, pilane jt.
P anqe t h re l e !
- ("rrs| -- ,trt$/t --- nais/te
,,îffi.Hlrrr.rHa, )KeHa
tei@ nropofr - (,.ffi --- t.ip/t --- teis/te
Tunnus@ llpusuax
1) pesa - ialg-tnnp
nom. Pesa- part. Pesa--) pl. gen. pesa/de
nom. i^lg - p^rt. ialga ---+pl. gen. jalga/ de
K aro rpynne orHoctrc.s: 1) cnooa c ABlrxcôNno ocHoso

reHI4TI4Ba,, T^K>KC qeTbIPeXCÔlKHbIe Cu\OBa' Ile IINICIOIIII{C qe-
peAoBar{r4fl clyneve;2) c,rosa c !.8)xc.,roxnoi.r ocrrosor; reHr4-

lwBa) r.rMerouel vepeAoBaHr4e cry11sr.l (napr'. eA. q. B cr4^b-
181
Ho cryrreur{); HeKoropbre côBa c Muorocnox{Fro ocrloBofr
(sannacrnoBarr4fl, B Koropbrx r4Meer N,recro LrepeAoBaa;i,e cr1,sa-
nefr); rrporr3BoAubre côB c cycpcpuxcN{r4-lik, -nik, -stik, rrrror-
Aa v -ik. flap'rv'nts eAI4HCTBeHHoro trr4cl oKarrqr4Baeltfl rr:-
rnaCl[,'r 3ByK.
Singulari Pluurali
nomlnaillv genitiiv partitiiv, genttilrv -de
lpus
vokaal
1) isa o'rerr (isa) isa isaldc
FI p]N'rfl (nim$ n
nlm[! nrmlg
roMorrrb (abi)
"imp/d.
abi abi abi/de
ohvitser oQzuep (ohvitseri) ohvitseri ohvitseri/de
karu MeABeAb (karu) karu karu/de
2) aed caA ("i4 aeda aeda/ de
-
Pod 194
tf-t
Aocb @6dw Poq4 pft{/de
iw o3epo (ieru iwe iwe/ de
tund qac (tunni) tundi tundi/de
apataat arrrrapaT (aparaadi) apataati apanatif de
lukk 3aMOK (uku) lukku lukku/de
harilik oun no- (hariliku) harilikku harilikku / de
eeHHbr
Sarnr-ti:
1) a-tivelised snad: kala, kla, osa, vaba; e-tuvelisedsnad: suvi
G.t. suve); i-tvelised snad: huvi, kivi, muuseum, pensionr,
praktikum, sekretr;a- - a-tvelisedsnad: kino, rahu jt.
2) a-tivelised snad: asi, ilm, kell, laut, loom, matk, mets, must,
poeg, pev, selg, sepp, sukk, viga; e-tvelisedsnad: jgi, kask,
laht, pilv; z-tvelisedsnad: buss, hunt, jaht, kaart, kabinet, kott.
p^ t, piir, pilt, skulptuur, solist, telk, tkk; a- -o-tivelised snad:
ahi, ametnik, lind, lugu, maastik,org, pld, vimalik, mbrik jt.
182
Pange tkrei.e!
,[l
me fl M oP e (mere) mer/ldl--- mere/de
'l
- / rr r
mni nercoroprrfr (mne) mon/ I --> mcl n e / d e
tuli oroHb (tule) tul/pJ --. tule/de
koer colaxa (koera) koera --- koerf te (- koera/de)
---+pois/ te (- poissi/de)
poiss MbYr4K Qtoist) poissi
un s6noxo (una) una ---+6un/ te (- unalde)
2) maa-tip
nom. m^ - part. maa/d -- pl. gen. maaf de
K :roli rpyrre orHoc.nrcfl cloBa c oAHocr\olxlro HeqepeAyrc-

a 'I'aK}Ke c 6o.,rbllrr{N{ KoAI{qecrBoN'I c;\oroB B
rqefrc.g ocrroeoi{,
ocuoBe, ecnr4 ocr{oBHoe yAapeHrr.e na\ael Ha KoHeqIfbI crror;
q
o Ko rf aFr14e vap^t r4THB a eAraH crB e HHo ro q,v c na - d.
Singulari Pluurali
nomlnaillv genlt1lv partittiv -d genrttiv -de
puu AePeBo (p*') puu/d puu/de
. .' .- / 1
t palora (t) roo/ o too/ cle
broo 6ropo (broo) broo /d broo/dc
konvoi xoneo (konvoi) konvoi/d konvoi/ de
Sarnuti: hea, pea, idee, tee, i<antselei,soo, kuu, suu, j, ,

men, irti 1t.
3) kdne - ttar-tup
nom. kne - part. kne/t --> pl. gen.kne/de

nom. ttitar - part. ttitarf t'--+ l. gen. ttitar/ de
K :roil rP)'nue orHocf'rct: 1) cAoB c Ats))icAolr{Horl r{eqcPC-

)rr<lrqerc.tl ocFroeo reH r4'I-r4Ba2) c,rona c AB\,A(COX\HOI7Lrepe-
183
Ayrorrtec.s ocHoBol retruryrBa (napr. eA. q. s cna6o crynerru).
flzptvnvB eAr4HcrBeHuoro -vvcta oKalryr4B ae'r'cflHa -t.
Sinsulari Pluurali
nomlnatllv qerutl1v paftrtrrv -t genitttv -de
1) kirju necrptr (kirju) kirju/ t kirju/de
Pere ceMb.fl (pere) pereft pere/de
summa cYMua (summa) summa/t summa/de
2) aken oKHo (akna) akenf t aken/ de
ktitinal cBeqa (knla) ktitinal/ t ktinal/ de
Sarntrti: 1) auto, loto, hapu, Iaulianna,neiu, teema jt.;
2) katel jt.
Nad sitsid naabrite autoga Onu roexa^r4 ua Cprp Myna-

Suurele Munamele. Mflrv Ha \rûfzrHecoceae.
I(omisjoni liikmete zrvamused olid erinevad.

Phade aial oli ilm soe.
Mida te ostate nii suurte summade eest?
Mgede vahel olid orud.
O kikide - kigi Bcex
I(as siin on kikide kigi 3aecr 6r.rne'mrBcex r^cca>Krr,-

reisijatepiletid? poe?
Ma ei tule ainult tema prast,vaid kikide - kigi prast.
Ut s t Oikide - kigi eest,kik he eest!
O need: nende STVIiSTpIX-UIX
Need linnud elavad metsas. grv rrrr4rrbr)KVBlrrB êcy.

Nende lindude pesa on aias. f'HesAo orr{x rrTr4qB ca41r.
Need malad on krged. Drw AoMa BbrcoKr{e.
Nende aknad on vikesed. Irfx oxna MaAeHbKr4e.
784
HARJUTUSED
Harjutus 1. Jtkake nidise jrgi.

Nidis: (puud) lehed + puude lehed -+ Puude lehed olid
kollased.
(vanavanemad) maia; (orud) phjas; (inimesed) nimed; (lambad)

heinad; Sinnud) pesad; (sbrad) nnesoovid; (saatiad)aadressid;
(vead) parandus; (autod) remont; (majad) katused
Harjutus 2. I{anake nidise ir4t.

Nidis: minut -> minutit, minutite
tugev, pehme, hommik, pere, pev, kits, rajoon, suvi, iaam, pilv,
mets, kirju, vili, maa, tee, t
Hariutus 3. Jtkake nidise jrgi.

Nidis: jgi, res+ jgede res---+Nende jgede res on
vikesedklad.
igi, kapp,aed vahele, res,taha
mgi,aken,kivi ali, juures
Hariutus 4. Moodustage laused,kus verbid esinevadimperfekti

pluurali 3. prdes: meelde tulema, ra eksima, kalal kima.
Hariutus 5. Moodustage pluurali genitiiv ja tlkige jrgmised

lausedvene keelde.
1,. (Psas) vahel kasvasid punased marjad. 2. (Tee) res olid

pllud. 3. Nad sitsid (tuttav) juurde. 4. I(lalised istusid Qaud)
:aha. 5. Lennukid lendasid (pilv) vahel. 6. @udel) seeson vesi.
7. Vanemad muretsevad oma (lupr) prast. B. Telgid on (auto)
t^9 .
185
Harjutus 6. Tlkigeeesrikeelde.
a) 1. Kem palorat Aezll,stnu B MoôAocrn? 2. !,eayurKrrr{ AoN.I
HaxoAr{Tc.s roA 6onuunMr{ AepeBb.rrMr4.3. Borpyr Aorua qac'ro
N,rox(HoBr4Aerb cêAbr nocel. 4. Co6axa 1e:Xiattasa zat:!:aMrr,.
6) 1. feorpa<fnr 6rrnlz êroM rua CaapeMa^. 2. Tym oHrl noê -

Te^r,l CaMOAeTOM.3. VIZ OpZCCaape oHr4 rro[r^v frerrKoM K
o3epy Kaantt. 4. K colKaêrlwo, y Hr4x He 6rrno Kaprbr, Lr oHu
He Harr^rrAopory. 5. Onz yBkrle'ut cnoeo6pa3Hyro rpzpoA)'
Caaperuaa. 6. K Beqepy rp)rnna upnGuna B Opwccaapeclryro
lrKo^y. 7 . Osn 6rrnlr AoBo^bHbr cBor,rMrroxoAor\,{.
Kordamishariutus. I(asutageobjektt iges kndes.
a) Mari vtab I raamat rahakott, kinnas, hari, relegramm,

kiri, tass,taldrik
b) Peeter, vta I vihik, f^ maq kJaas, raadio, magnetofon,
seljakott,portfell, nuga
Nidis, ^) Mari vtab raarr:,atu. + Mari vtab raamatud;
b) Peetet, vta faarrâtl -+ Peeter, vta raamatud!
230
PLUURALI KOCBEHHbIE,TIAAE)KI4
OBLIIKVAKNDE,D MHOXE,CTBE,HHOfO
ALATE,SILLATIIVIST qI4CAA, HAT{I,{HAflC
HAAATL1BA
pluurali obliikvakne = pluurali genitiiv * kndelpp
KoceeHgbre [aAe]Kr4, rraqvrrafl c r4Âarnea, o6p31rlgta" or. fe-

Hr4Tr4Ba MHOIKeCTBeHHOTOqIj.CL^ frprr frotvrorrrkr fraAelKHofo
oKor{qarrwr. I_lprr Harr4uvrkr B ocHoBe côBa qepeAoBar^:,z^flcry-
rrerre, B KocBeHHbIX rraAelKax coxpaHgercl cryrreHb rerr\4:r'r4Ba
MHO)KeCTBeHHOTO qUC^.
187
Tunnus f llprasrrax
1) namat - hammas-tp
gro rpynnbl côB cI\{.B paznete 22.

Xaparc'rePuc'fr4Ky
I(ne Sinsular Pluural

Nominatiiv mis? tâm t raamatuf d
Genitiiv nille? raamatuJ r^ ^^tu/@
a
Partitiiv mida? raamatu/t J
Illatiiv nillesse? r^ mtv/sse ,r^.,'ur,.r@f
sse
Inessiiv nilles? raamatuf s ,"r-ur,r@/,
Elatiiv millest? namatuf st raamatu@/r,
Allatiiv mi/lele? raamatuf le ra^m^t,r@/r.
Adessiiv ni/lel? namatuf I raamatu@Zt
Ablatiiv ni/lelt? namatuf It r^ m^tu@/t,
Translatiiv milleks? raamatuf ks raamatu@/r.t
Terminatiiv ni/leni? namatuf ni ra m tu@/"i
E,ssiiv rni/lena? namatuf na raam^tu/""
Abessiiv milleta? namatuf ta raamatu@/ru
'/lesa?
I(omitatiiv raamatuf raamatultel/ g
Singuiar Pluural Singular Pluural

Nom. hammas hoone
Gen. hamba hammas@ hoone hooneil
Part. hammas/t .'f hoonelty'
I[. hammas@/ ttt hoone@/
"t.
Allat. hammas@t tt hoone@/t"
I(omit. hammas@/ St hoone@/5"
Teisi snu, mis knduvad samuti,vt. lk. 179-180.

188
2) keel - tIine-tp
Xapaxrepr4crnKy sro rpyrrrbr cAoB cM. B pasl,ene 22.
Singular Pluural Singular Pluural

Nom. keel ksi
ke
_v kl@
Gen. keele - keel@
Part. keelt .' ktt ./
ilI. keel@/sse kii@/sse
Allat. keer@/e r.ii@/re
I(omit. keel@/sa u{d/ s,"
Nom. mees tiine
Gen. mehe meeslll tlise
, -7 ;1t6lit/E
Part. mees/ t - r6lis/t /
rll. -..r@/... tlis@/sse
Aliat. '''"..@/1. toolis@/le
I(omit. -..r@/gt tools@/ga
Teisi snu, mis knduvad samuti, vt. lk. 181.
189
Tunnus E flprsnax
1) pesa - jalg-rnnp
XapaHrepprcrrrKy grofr rpynrrbr c.AoBcN{.B pasl,ete 22.
I(ne Singular Pluural

Nominatiiv mis? i^lg ialad
Genitiiv mi/le? iil" idg
Partitiiv nida? ialga
Illatiiv mi/lesse? ialasse - falga ialgapgl/sse
Inessiiv milles? jalas lalga@/s
Elatiiv millest? falast jaka@/st
Allatiiv ruille/e? iaIaIe falga@/le
Adessiiv mi/lel? i"1"1 iatga@/l
Ablatiiv ruillelt? iaIaIt ;atga@/lt
Translatiiv milleks? ialaks ialg4del/ks
Terminatiiv mi/leni? ialani ;atga@/ni
E,ssiiv millena? f alana j"k/na
Abessiiv milleta? falata iarga@/ta
I(omitatiiv mi/lega? ialaga iargffi/ ga
Singular Pluural Sinsular Pluural
Nom. Pesa sekretr
Gen. pesa .'@ sekretri sekretri@
Fart. pesa sekretri,
ilI. p.rr@/rr. sekretri@/rr.
Allat. p.rr@/t. sekretri@/f.
I{omit p.rr@/gu sekretri@/g,
190
Singular Pluural
Nom. skulptuur
Gen. skulptuuri skulptu"r@
Part. skulptu uri?
ilI. skulptuurildel/sse
Allat. skulptu.rti@17t.
I(omit.
skulptu,.r'ilElTgt
Singular Pluural
Nom. maastik
Gen. maastiku maastikkr@
Part. maastikku -';
ilI. maastikk.r@/rr.
Allat. maastikk,r@/t"
I{omit maastikk,r@/gt
Teisi snu, mis knduvad samuti. vt. lk. 182.
2) maa-tp
XapaxreprrcrrrKy gro rpyrrrbr côB cM. B paste,te 22.

Nom. maa armee
Gen. mâ -r^@ rmee ,t-..@
Part. maz/ d ,' armer/d y'
ilI. -r^@/tr. ^t-..@/rr.
\llat. ..'"r@/t.
"r-."@/1.
I{omit. ^^@/s ^t^rrFjulg
797
3) kdne - ttitar-tp
Xapaxreprrcrl4Ky slofr rpyrrrbl côB cl\,r.B pastene 22.
Sinqular Pluural Singular Pluural

Nom. kne ttar
Gen. kne kne@ ttre ttitar@4
Part. kne/t ,' ttitarf t)
I[. kne@/sse ttitar@4f sse
Allat. tone@/le tt;tar@el/Ie
Komit. kneflllga ttiur@e)/ s"
O hildumist! ()6pa-rr4-re rll'lrl\r^-.r4e

Jlgige
Ha corâcosarrue!
I(ne Singular Pluural

Nom. noof lnlmene noored inimesed
Gen. f- lnlmese inimes/te
Part. I noorftinimes/t
il I n o o r e / s s ei n i m e s e / s s e noorf tef sseinimes/te/sse
Iness.I noore/s inimese/s noorf tefs inimes/te/s
Elat. I noore/st inimese/st n o o r f t e f s t i n i m e s/ t e l s t
Allat. I noorcf le inimese/le noorf tef le inimes/te/Ie
A d e s s . l nooref I inimese/l noorf tefl inimes/te/l
Abht.I noore/lt inimese/lt noor f tef lt inimes / te /It
Trans. noore/ks inimese/ks
I noor f tef ks inimes/te/ks
Term. inimese/ni inimes/t ef nt
I
E,ssiiv
I inimese/na inimes/t ef na
@
Abess.t-1 inimese/ta inimes/t ef ta
I(omit. inimese/ga inimes/t r/ gu
192
B qerbrpex rrocêAHrrx rraAe)Kax wMfl rrpr4val^Te^bHoe B Ka-
qCCTBC OIIPCACACIlKIfl KAK B CAI4HCTBCH}IOM, TAK H BO MHO}I{CCT-
BeHHoMyrzcê Bbrcryrraera SopMe rerrr4TrrBa.
Esimene rhm koosneb noor- llepnar rpyrra cocroaT vj

test inimestest. MoôArx,rroler.
Ilma noorte inimesteta asi ei edene!
HARJUTUSED
Hariutus 1. Knake kikides tuntud kndevormides a) sinine
pliiats,b) saar kask.

Nidis: a) masin --+ masinat -+ masinate -+ masinatest; b)
Harilikult teavad ttadapsedvhe masinarest.
kartul, lpsja, pehme, millimeeter, temperatuur, mets, null, ilm',
rastaaeg,traktorist, saar,tline, vihmane, elanik, mala
Hariutus 3. I(asutagemitmuse obliikvaknetevorme.

\'ike saar - p/. adess.) + Vikestel saartel elasid ainult
-lnnud.
^, Harilikult ei saa (soo - pl. iness.) (jalgratas- p/. komit.) sita.

L Kahe peva prast judsid (vsinud matkala - p/. non.) (vike
.rnr - p/. te/rn.).3. (Suur seljakott - p/. konit.) on raske matkata.
-r (Kohalik elanik - pl. ablat.)kuulsid nad palju
Qind ja loom - pl.
,.it.). 5. Viimane kuu on olnud peaaegu(sademed- p/. abess).
,. \Ie kohtusime eile (sber - p/. konit.).
Harjutus 4. Moodustage iga snagakaks lauser:sltuma kellest?

,,'IIlest?,tegelema,kellega?mil/ega?,vrrelde s kellega?ruillega?
193
Hariutus 5. Tlkige eesti keelde, kasutades allpool toodud snu
ja vljendeid.
1. Kaxofr K^r4Mar e DcroHww? 2. Bvepa 6u'r (sadama) .po-

soeo Ao)KA,b.3. TepnroMerp roKa3brBaer Lrerbrpe rpaAyca Mo-
poza. 4. Cerqac AeB.flTbrpaAycoB Terla. 5. I_lo.leMy Ha no6e-
pe)Kbe Dcronura qacro 6rrsaer r)rNras? 6. B 9cronan nropcxoir
K^r4Mar. 7 . [7o paAr4o coo6run^r4, qro 6)raat xoporuar noroa.
B. O6u.lno rrporHo3 Mereoponorrz.recxor cratr\r4u 6nreaer
npaBu ^bgbrM. 9. ConHqe BocxoAr{T c BocroKa rr. 3axoAr{T Ha
3ar'Âe. 10. Ha Cenepnorr,r eAosrrroM oKeaHe Ayror cr4nbHbre
BeTPbr.
6) 1. llo cpaBHeHkrro c oBrIaMr4 co6axv, oqeub yMHbre xilrBor-

Hbre. 2. Ypoxa, s ce^bcKoNn xossc'rBe 3aBkrcr4T14 o t ocAKoB.
3. y lrêHoB npo$coFo3a HoBoe rrpeAô)KeHze. 4. Bu 3^Hu-
Maerecb pa3HbrMr4 rrHTepecHbrMr4BonpocaMz. 5. I-lo cpaBHe-
HI4ro c KAr{MaroM ceBepnol Poccrlrz s Ecrouwrr :r.,'LTMa'Ilr'fll-
t<vtt.6. K co)KaêFrrrro, BarJJapa1ota Bbrrronrreua Heroquo.
'))'\
(<r)
llm on v ihm a n e . l l mo n t u u l i n e . l l mo n i l u s .
794
ILMATEADE,
Tallinna llmaiaam teatab, et tna on Eestis oodata sooja sade-
meteta ilma. hutemperatuur on *15 - *23 kraadi. Homme ja
lehomme soe ilm psib, Luna-Eestis vib tulla hoovihma.
klma on 5 "C (viis kraadi) -5 "C (urru rpaAycoBmopo:a)

kraadiklaas nitab viis l<raa- repMoMerp rroKa3brBaer5 "C
di alla nulli Hux(e Ho^t
temperatuur on -5 "C (mii- TeMrreparypaMr{r{yc rrr-r'brpa-
nus viis kraadi) AycoB
sooja on 8 "C (kaheksa l<raa- B "C rerrâ
di)
kraadiklaas nitab kaheksa TepMoN{erp uoKa3brBaerB "C
kraadi le nulli ebrrre Hon
temPeratuur on *8 "C (pluss reMnepa'rypa+ 8 "C
kaheksa kraadi)
Ilmastikunhtused: Mereopoôrlrrecr(He
.flBêrll{.fl:
*'hoo/'vihm, -vihma, -'vihma KpaTKoBper\{eHubrfr
toxnr
ikese/vihm, -vihma, -'vihma rpo3oBofrloxAr
'vlk, 'vlku MoAHrltI
vlgu,
mristams,fne, -se, -st rPoM
rahe, -, -t rPaA
ilm on ilus noroAa xoporrafl
ilm on halb rroroâ rrnoxa-rl
ilm on pikesepaisteline roroAa conHer{Ha.rr
ilm on pilves - pilvine rroroAa racMypnas
vihma sajab r.rAerAo)KAb
lund saiab r4AercHer
" 3HaK' nepe4cnonoQoprr,ro

o6ogHaqaer
cuJrbHyro
cryneHb$oprrarrcrroBc
qepeoBaHueu cryneHe.
19s
Ilmakaared: Crparru cBera:
'phja
phi, phja, ceBep
luna,'luna, lunat ror
ida, -, - BocroK
'ls, 'lnt
lne, 3^rral
Hariutus 6. I(oostage ilmateade:a) kevadeks,b) sgiseks,

c) talveks.
Hariutus 7. Mida eldi Vikerraadio ilmareates tna hommikul?
Kordamishariutus. ma- v i dalnfinitiiv?

1. Te peate (saatma)Bulgaariassekirja. 2. Seda viga saab kohe
(parandama). 3. Nad hakkavad (tuwuma) uute raamatvtega.
4. Meil on tarvis ksimusest(aru saama).5. Patsient soovib (ole-
ma) kodus. 6. Valvur ruttas kofu (puhkama).7. Nad jid raadiot
(kuulama). 8. I(as te oskate jalgrattaga (sitma)? 9. Palun (tule-
ma) kella kmneks. 10. Te peate ksimusest(aru saama).
KAANAMINE
24. CKAOHEHI,IE
PLUURALI PARTTTIIV G) IIAPTI,ITI4B

MHO)KECTBE,HHO|O
r{zcÂ (r)
Lpp E Oxon.ranwe
pluurali partitiiv = singulari genitiiv + l6pp -id
v cnoe rkrtra raamat - bammas v ruaa

eoprnra rtap-r-r4Tr4BaN{Ho-
/rrecrBeHHoro qr4c\a o6pasyerc.rr or rfoputr feHr{Tr4Ba eAkrHCT_
BeHHofo 'lr4cta rrocpeAcTBoM Ao6aener{H.s 060 g1rraHr4fl_id.
llpn
qePeAoB ^Hr4r4 cryrreHe ir naprwrr4B Muo)riecrBeHHoro qr4câ
Bhr-
crv[aer B crr^bHor cryrrerrz.
1) namat - hammas-tp
nom. raam^t - gen. raamatu --* pl. paft. raama

n o m . hammas - gen. hamba ---+pl. part ham
\apaxrepr.rcrr{K), sroft rpynrbr côB cM. B pasaene 22.
IlpaxravecKrr Sopr'aa ilapTr4Tr4B^ MHolxecrBe'Horo vrtct\z y

c.\oB 3Toro rvrra oKaHqrrBaercfl sa -aid, -eid nttt -uid.
197
Singulari Pluurali Singu-
nomlnulv genitiiv DATUUIV
I
partitiiv lari ge-
nitiivi
vokaal
+id
madal nr.rsKrrii madala madalaf t madala/id
a st roA a sta aastaft aastafrd
., l-l 'feAeHoK
vastKalg vasika vasikaf t vasika/id a/ ]d
'IeN,IHbIL"I r:---l
tume tumelg!! ,.r-.@/t t"-.@/id
kinnas nepqa'rKa kinda kinnas/ t kinda/id
jnes 3^flrJ lanese jnes/t jnese/id
side rrepeB.s3Ka side/Fl side/t side/Fd/icl
PunaFq KPacHbIt{ punffi p""r$/, p.rtffiia e/id
qêu
Iiige liil@! Iiige/ t iii@zia
mdte Mbrcnb mtte mdtef t mtte/id
pik yve6nm piku piku/t piku/id
nnetu Hecr{acT- nnetu nnetu/t nnetu/id u/id
fff,f
+ r l , 1
htu Ber-rep htu htu/t ohtu/ ld
eksam
, l--l
3K3aMeH eksami eksami/t et samp/id F;]..-
numblg! HoMep tr'.rmb@ .r"-b[/t e/id
""-u@/id
kallis .r,oporoir kalli kallis/ t t aufel/ia
Teisi snu,mis knduvadsamuti,vt. lk. 1B0.
2) maa-tuip
nom. maa- gen. ma - pl. part.

"@
K sro rpyrrre orHoc.rrrcsnpe)KAeBcero côBa c oAHocnoxno

HeqepeA,yrorrterlc.socnoeor; (xapaxreprzcrr,rrV eTor rp\rrrrtr
côB cM. B pa3Aeê 22), za ?rcK^roLreHZeM ocHoBbrua ufirnonz,ii
a Mr'rolrecrBeHr{oro q}r cAa
u ii ii. flp axlllLl ecKLrrf op ua r rapTrr-ruB
198
vl\{eer cetr1r1s1quft p.u: rnacHbrr{ 3ByK ocnoBbr rer'r4-fuBa (xo_
Topbr r; )'Kopaqr4naercr) * oKoH.raHue -id.
Singulari Pluurali Singulari genitii-

nomlnaillv geni- partltllv partitiiv vi tvevokaal
tiiv + _id
maa 3eM^t, maa maa/d ma/id aala--+a/id
c'fPa}Ia
tee Aopofa tee rce/d te/id ee)e--)e/id
soo 6ono'lo soo soo/d so/id oo)o---)o/id
su u poT suu suu/d su/id uu)u--+u/1d
t palora r too/ d t/id >---+/]d
hea xopourzlZ hea hea/ d - /id
Pea roôBa pea pea/ d W/iA
Teisi snu, mis knduvad samuti, vIia arvatud diftongi- ii-
, 1a
iiii-tivelised, vr. lk. 183.
HARJUTUSED
Harjutus 1. Moodusrage pluurali partitiivi vorm ja selle,normiga
lause.
Nidis: number -+ G.r.) numbri -- (pl. part.) --+ numbreid.
Palun korrake numbreid.
nitleja, ndal, meister, fsik, matemaatik, kinnas, nidend,

psas,viimane, kollane, htu, nnetu, kartul
Harjutus 2. Tiendagelauset pluurali partitiivi vormidega.

Nidis: Sealon palju (valgedlambad) -+ valgeid lambaid.
'aiksed haiged, valed sidemed, huviravad teated, kallid piletid,
:qavadloengud, sinisedvihikud, kitsad teed, head .u^-ut.r
250
PLUURALI PARTiTIIV GI) |IAPTI,ITI4B N{HO)KE CT-

BEHHO|O qr4CÂ (rD
Lhivorm Kparxaa $oprura
Lpp F"kÂl Oxon.{aHLre
pluurali partitiivi lhivorm = singulari partitiivi

konsonanttvi * pluurali partitiivi lpp -r, -ut -e
EonrrrruscrBo cAoB c B\aic,\oxHoit ocHosoii resraruza o6pa-

3ylor KPaTKyro+oPMV rIapTLrTItBallHo)KeclBeHnoro qnc.,\a o'r
ocHoBbI IIaPTI4THB eatrHcTBeHHoro \.IHc,\a c froMorllbro oKoH-
qasvfr -i, -u, -e, r{ro6rr Bbrar4TbocHoB\r rraprr4TrBa eArrHcr-
BeHHoro 'vrcla, or6pacusaerr e ero Qoprre rroc/\erruii rlac-
n u t l u , r u o K o H . . r a H r d-e/ .
L. a-ti.ivelised snad 1. Ocrroerr H -a
Ec,tl.t [aprr4TuB eAr{HcrBeHHoro qucâ oKaHIUBaercflHa -A,'r'o

oKoHqaHHe ilPTI.ITr4Ba i\{HO)KeCTBCHHOIO ql4CL 3Br4cH',rf OT
râcHoro flepBoro côfa.
200
a) jalg-tnnp
Sinsulari Pluurali .-
-N
nd .I n
nominatiiv genr parn- partitiiv Xrl
tiiv tiiv
li l'
cJa
4-,
(
J.
(n 'E
kala pr,r6a (kala) kErE kallI a
j"lg Hora 0ot4 jalga jalg/u

viga
linn
orun6xa
ropoA
(uea)
(/inna)
"fuE
linna
"iglE
linn/u
I
^----)
sna côBo (sna) 'EM son/ [q - rl-l :
()
sda sofiHa (so1a) sda sd/u
hein ceHo (/teina) t'B,E hein/[ ei
vin rpo^rrB (uina)

"@'EvinlI
Ecnz naprr,rTuBeAIrHcrBeHHorovl{ca oKaFrLII4BaercA Ha -a 14B
lepBoM côre HN{erorcflrâcubre u ancfrourr a, i, , ei, i, ro
IIaPTI"JTL4B MHO)KeCTBeHHOTO YIlCr''A OKaFMT4BAeTCfl HZ -1/.
Teisi snu, mis knduvad samuti, \.t. lk. 182.

Erandid: _
pikk a.tuusur? - - pikka --+ pik$
@ika)
kitg ri'Q,ta - (kinga) - kinga -- kingfl
silm râ3 - (silma) - silma -- silmfl
207
b) pesa-tp
Sineulari Pluurali
-ci
nomrnaulv genlulv Paru- partitiiv d
Xn -!
tiir- 'tr9 o-_
d-
C
=>
a'i -a
pesa rHe3Ao (pesa) PE'E PCS/E

sepp Kl,3Heu (sep1 sePPa sepp/i
osa qac'fb (osa) E,E tF
es/[J o
koer co6axa (koera) koera koer/i
sukk q)rôK (suka) .EH sukk/fl u ^ ---+ I
must qepHbrr-r musta must/i

lmusta)
mrg lr,roKpbrr"r (mja) -&sE mrglfl ^
pr Bopol (Pra) p@fi poor/ I
riihm rp\rnna (tlihna) 'B'."Erhm/fl ii
Ec,tll ilprrrrr.rB earrHcrBeHHoro vuc.'\a oKaHquBaercfl Er^ -a rr B
[epBoN{ côre r{]\{erorc.rr r.\acHbre e, 0, t/, (i, , ii, To rraprr{Tr.rB
i\'lHo)heC'f tsCHHOTO 9Il C.'\ O KaI-PIilB aeT Cfl Ha - l,
Teisisnu,mis knduvad
samuti,\.t. lk. 182.
Fltandid:
muna tfiuo - (muna) - muna ---rnnd_
nuga HoiK - (noa) - nuga --' nugtgj
tuba KoN{r:rara - (toa) - tuba --- t,.tbl.l
202
2. etvelised snad 2. Ocrrosrr Ha -e
Sin lari Pluurali t l
- v
nomlnatllv genltllv partl partitiiv

'tr :P G
tiir. .* )/,
!>
51,1.* -
a
\.:J
a' -v,
leht rrc'r (Iehe) leht/e leht/i
suuf 6o,tr'ruor"I (suurc) suur/t suur/i
e ---+ I
,oi / no p-.nnnir
teis/t teis/i l
keel .rr3brK (keele\ keel/t keel/i
Snad sufiksitega CôBa c cyQSuxcarnua

-Iine, -Iane, -kene, -mine
Si lan Pluurali
nominatiiv qeniuiv
partitiiv partitiiv
rohe/line se,rHrr (rohe/lise) rohc/lislt rohe/ Iis/i
t/line pa6ovn (tlhse) r /lis / t t/hs/i
eest/lane 3croHeu (eest/1ase) e e s t /I s /t e e s t / l a si l
pi/kene co;\Hue (pilkese) n i / L - e c / t pi/kes/i
tcge/mine Ae,\aFrre (tege/mise) t e e e / m 1 s / t tese/mis/i
rra - (^n-
Ec,rll [aprr.rruB eAr,rucrBeHHoro 9r{cr\a or\arrqrrBae'fc.n
o na -/), ro rraprr,rrr,rBNrHo/\ccrBeHHoro yucr\ a{eer oKoHLIa-
.:ve -i.
!.1rg. thele!
p),Ka - (ke) - ktt ---+
htq
laps pe6enox - (Iapse\ - last -> lapsi
mees r\r\xrrr4Ha;r\'/r.- (mehe) - meest --+ mehi
uks ABepb - (ukse) - ust ---+uksi
203
3. r'-tvetsed snad 3. Ocrrosrt sa -i
Singulari Pluurali
nominatiiv geflt11v DArtltllv
I
partitiiv )'-
a.-
- !
fil
(n bo
huvi rrHrepec ftuvi) hur,/i h, r.' /o
pakk rrane'r (p"Io) pakk/i pakk/e I ---+

lamp 1\ar\{[a (Iambt) larnp/i larnp/ e
Ec,,rrr [aprIJTr{B er.IHcrBeHuofo yr.rc,\a onar]rrrrBae'rcn ua -i, ro

OKOHIIHI{I\{ naPTuTHBa NIHOXieCTBCHHOTO qHCÂ flBt\fleTCfl -.
Teisi snu,mis knduvadsamuti,vr, lk. 182.
4. u-tvelised snad 4. Ocrrorrr Ha -u
Sinqulari Pluurali I
li
nomlnatllv genitiiv partitiiv partitilv
G
,-3
cd>
=E !>
ahi rreqr, (ahiu) ahju ahj/e

lukk 3a,roK (Iuku) lukku lukk/e u-+
pld rroê @6IIu) pldu pld/e
Snad sufiksitega Cirosa c cySQraxcaMlvl

Jik, -nik, -stik
Sinqulari Pluurair
nomlnaulv genitin partl tlr\ Dartitiiv
vaia/lik urrr..nuri vaia/ liku vajallikku vaia/lil<k/ e
kunst/nik \\'AoiHrrr\ kunst/ niku kunst/nikku kunst/nikk/e
maa/stik ,lanAurar maaf stiku maalstikku tnaa/ stil<k/ e
204
Ec'ru uaprr'vB e\l,u,:r,crBeHHofo Hracr\ oxaHLlr{Baercfl H^ -/1,'to
fi ^p'r74't rlB NTHOXieCTBeHHOf O qr{CÂ r{N{eeT O KOHqaHHe -r.
Teisi snu,mis knduvadsamuti,vt. lk. 182.
PLUURALI PARTITIIVI CBOAHA.fl TAEAI4UA

rTTryORMIDE KPATKI4X OOPM NAP-
KOONDTABEL TVITVIBA MHOX{ECT-
BEHHOTO III4CAA
Sineulari Pluu-
nominatiiv genitirv PfU- lari C( I
tiiv par- t/
ct' J
'-
tiiv =>
=>
,J)
a) laud c'ro,\ Qaua) lauda laud/u a

linn ropoA ftnna) linna linn/u I
sna
leib
côBo
xne6
(sna)
Qeiva)
sna
lerba
sn/u
leib/u

e1
tr
r'in
"n hr a" r' ^-H' "R (r'ina) r'ina vin/u
h l senn k\'?serr (sePa) sePpa sePP/i
os qac'fb (osa) osa os/i o
I
-,, -1.
lrurN )ru/\ (nurga) nurka nurk/r u
mrg uoxprrri (mrja) mrga mrg/1 E
pr Bopo'r (pra) pra pr/t
riihm rnvnnz (rhma) rhma rhm/i u
^Hc'r /lehe\ lehte 1-t^. /;

leht
hl ro;\oc (hle) hI/t hI/i
I
E
huvr r.rHl'eDec fh '.r'i\ huvi h ',.' /o l
d no,,re (ol,lu) p1du pld/e e
205
V Heroropbrx r.r3 Bxo^grrlrrx B 3TY rp\'rifr\r ci\oB \rrrorpe6r\.rlerc.fl
TaK)KeQOprva ilapTrl'|'uB t\'rHoliecTBeHHoro qv.c.\a Ha -std:
tuba - tubasid leib - leibasid

ahi - ahjusid pld - pldusid
HARJUTUSED
Hariutus 1. I{nake nidise jrgi.

Nidis: laud ---+lauda --+ laudu
koolivend, ialg, ksi, r'iga, kaup, silm, poeg, tuba, roheline, huvi,
nnelik, poiss, ttarlaps, osakond, mrk, nahk, ost, pikk, lpp,
sber, sokk, kleit, kirjanik, dirigent, keel, suur, eesdane,venelane
Harjutus 2. X'loodustage lauseid, kus noomen on pluurali

partitiivis.
Nidis: mistma, teine inimene ---+I{as te mistate alati teisi
inimesi?
rmstama, kohtama, klasta- van saabas, sber, tuttav,

ma, ootama, parandama, pese- perekond, must likond, noor
ma rarrima patsient,rhmakaaslane
Harjutus 3. N{oodustageeitavadlaused.
Nidis: Andke talle taldrikud! ---+rge andke talie taldrikuid!
1. Palun andke meile vileivadl 2. Tooge puhtad kterti-

kud! 3. Pange vrsked kalad kon i! 4. I{rrjutage kirjad valmisl
5. Vrvige toolid kollaseksl 6. Pese prandad puhtaksl 7. Loe
ajalehed lbil 8. I(utsu sbrad klla! 9. So pirukad ra!
10. \/ii lapsed koju!
Harjutus 4. Jtkake nidisejrgi.

Nidis: jooma ---+joob ---+Peeterjoob ainult klma piima.
klastama,mistma, ngema,parandama,sma
206
Flariutus 5. Tlkige eesti keelde.
1. B t'rrnsepl{are 6uno r\rHoro Hapoal,. 2. Ka;xauli (ve,roeex)

xore^ Lrro-To K\rrrr4Tb.
3. Nlanrri xore,\H K\,rrHTbAergN{Ko;\rorKlr
a HrpyrrrKl.I,Ho Ael.n xoTer4To/\bKOr,orrQer.. 4. Xos_qxuuo-
KIIIZ\Z TPEI\KI{, qArtIKI'I H CTAKAFIbI. 5, V i\rO,\OAbIX AIOACI; 6bI_
,\o N'rHofo aeHef, or{}r ct\roTpel\tr
+oToarl|Iaparbr i.r .{acH. 6. v
Br.rpne 6rr,ro 'raô aeHer, o'a Xore;\ Kvrrr'rb Kaccerbr r.i
or_
KpbrrKr4. 7. Bnr ceroAgs c[er{ ,rrloro rroxyfroK. g. Hlrrrlu ,ru
Ba{BCe grr getuz?
Harjutus 6. Te lhete kaubamalja. ) I i s r i i d e i d r e o s r a r cp c r e -

konna igale liikmele?
ROIVASTUS
palitu, -, -t - mantf eI,-li, -lit Ila,\bTo
vihma/mant/el, -li, -lit fIlII
kasuk/as, -a, -al mr,a
uli/'kond, -konna, -'konda KOCTFOI\.{
'kuub, 'kuube -
kuue, pintsak,-u, -ut fII.I,\7Ii2K
pksidpl,'pkste,'pkse 6pronlr; LUTaHbr
'r'est, 'vesti
vesti, ifiI4eT
'
pevaf srk,-srgi,-'srki (eepxru.a N{\'iricKafl)
pv6aruxa
lJeit, k.leidi,'kleiti |I,\aTbe
seelik,-u, -ut lo6xa
'piuus.
pluusi,'pluusi 6,rYsxa
'
jakk, jaki, 'jakki nor|'ra; /rianer
kos/'tm, -tmi,'-tmi KOCTIONT
/ r
filt/ tel, -h, -ht xa,,\ar
'pc)ll, 'pile
plle, ]IEPCAHLIK
'dress,
dressi,'dressr TpeHupoBoqrrlirT
KOCTIOXl
: r i k o o ,- , ' - d TPIIXO
ruuie/'pluus,-pluusi,-'piuusi BeTpoBKa
207
'iopp, jopi, 'ioppi, -, jopet KlrPTKa
'srk, 'srki iop.,
srgi, pr,6aurxa
alus/pksidp/., -'pkste,-'pkse KbCOHbI
kombinee,-, -d xor'r6r.rne
kinnas,'kinda,kinnast |IePqaTKa
labafl<snnas, -'kinda, -kinnast p\rKaBHqa
'sokk, 'sokki
soki, HOCOK
'sukk,
suka,'sukka I{\IAOK
sukk/pksidp/.,-'pkste,-'ptkse KOATOTKI{
'sall,-salli,-'sall
(kaela)/ lup+
'lips, 'lipsu
lipsu, ra^cTYK
kampsun,-i, -it xoQra
d.emp/e4-ri, -rit A)KeN{rrep
v, -, -d KYIUAK, fIOgC
'np, 'npi
nbi, fI\rfoB14rIa
pannal,'pandla, pannalt rlpr)riKa
'tmb/'lukk, -luku,-'lukku
N,IOAHH.'I
saabas,saapa, saabast cafrof

'king, 'kinga
kinga, ryS,rr
tuhv/el, -li, -lit T'Q^s; 6aunrax
kummik, -u, -ut pesllHonucarror
'qrrqq tsrrqqi
srrsci f'a|IK, TaloqKa
botasedp/., botaste,botaseid KpoccoBKu
tossudp/., tossude,tossusidkdnek. KPOCcOBKLI
kaabu, -, -t (;r'rYxcxag)rr^flra
kbar, -a, -at ITI,fIfI
'mts, 'mtsr
mttsi, LtIa|IKa
vormi/'mts, -mtsi, -'mtsi Soprreuuar Qy'paxxa
rtik, -u, -ut fIr\l'OK
KAANAMINE
26. CKAOHEH'VIE
PLUURLIPARTITIIV GII) MH O)KECT.

I_IAPTI,4TI,{B
BE,HHO|OI{NCA rIII)
Lpp l-sid I OxoH.{aHne
pluurali partitiiv = singulari partitiivi tuvi * -sid
flaprnrHe MuorhecrBeHHoro qucâ \' 3TIJX c1\oB o6pa3).'erct or

ocr-roBbr rr^p-r:zr'rvBz-ear{HcrBeHnoro qr.rcna rl\Te]\r npu6aerre-
HHr oKoHlrasvs -sid. llplr HarruLrrln qepeAoBz:anfl crlus*ta"
r4rrcL BblcT\rrraer B cli.t\b-
Qoprvra ilap'rr'rvB^ rv{Ho)(ecrBeFruoro
uoli cr1tuggfi.
1. kdne - pesa - idgi-tnnp

Sinsulari Pluurali partitiiv
nomlnulv paf tltllv
kne knet kne/sid

pesa pesa pes/i- pesa/sid
j'ei ig. jgelsid
a) kdne-tiip
K :ro rp\'[re oruocsrc.s côBa c ts\xcr\o)+lroii uevepeavro-
rqeiic.gocnoeo ua -e (1.-cteueuu or\ro'rtl), HeKoropble^Blx-
c,\olr(HbreC;\oB2-fr. c-reneuu o,\roTbr a TaK)he[por{3BoaHbre
209
côBa c clrQQuxcoxt 1anna,' oKoHyrrue n^p-rvrnBa ear.rucrBeH-
Horo qrcr'a -t.
Sinqula Pluurali
nomlnatllv 11v partlt11v partitiiv
pere ceN.rbt (pefe) pere/ t perelsid
tme LI)'AO (ime) ime/t imelsid
tubli crostsJnfr, (tubii) tubli/t tubli/sid
AUtO l'lALI]l.j'IlA (auto) auto f t auto/sid
foosa poaonun (roosa) roosaft roosafsid
foto Solocnn- (foto) foto /t fotolsid
NlOK
neiu AeBvrxKa (neiu) neiu/t neiu/sid
laulianna rreBnua aultanna) Iauljannaf t iaulianna/sid
Teisi snu, mis knduvad samuti, r't. lk. 183 punkt 3.
b) pesa-tp
K erofr rp)rnne o'rHoc-arc.s

Herioropbrec,\oBa c ae\xcnoxHo
Heqepe\,rorqecsocHoeo (1-" crereHb Ao,\rorbr);
Qopirra
|IAqTIT-| HB ^ eALllrCTB eHHO IO 9HC,\a O KaHqHB aeTcfl H a r,tac uttr-r.
Sinqulari Pluurali partitijv

nomlnaillv genitiir. pafiltll\
kena lru,rlu,i (kena) kena ken/i - kena/sid
tuju Karrpns \ru,u/
tlttrt tuju/sid
hda 6e,la ftda) hda hdalsid
.n
nimi Hi\.{t (nim$ nimg nimp/sid
Or raxrx côB r-rcro\'norpe6,rrrorcfl rrapa,\,\e,\brro

Qoplrrr ua
racHbrr,rQopnmr na -sid.Oasaxo or c,\eavrourrrxc,\oB B uap-
TLl'fr4BeN{Hoi+iecTBeHrroro qr{c,\ Bo3ro/hrra].o.\bKoQopnra na
-sid:abt, elu, ema, isa, icaru,kino, rahu, suvi, talu, tdi.
210
Erandid:
,T;t
tuli - tule - tuldl----rule/sid
-
meri mere -gl.d Tit --- mere/sid
uni- une- unl{' une/sid
c) idgi-tnnp
K :rofi rp\rrrrre orHoctrct c,\oBa c ats\xc/\o)'I\uovepea),rculeli-
c.socrroeoii (aua crrora B rrolrr{r{arr.rBeH Iraprurlrlle eAHIIc-rReH-
Hofo gHCr\a); nap'rutlJB eL{HcTBeI{IIoro LII{c.,\a oliHr{LrBae'fct
rra rnacnrui geYK.
Sinsulari Pluurali partitiiv

nomlnail1v genltllv hfrlfll\-
mgi ropa (m4 mge mge/sid

ngu r{!o (no) ngu ngulsid
de cecrpa ("E de de/sid
Iagi rroror\ox (Iae) lage lage/sid
Sarnuti: lugu, magu, pada, pidu. tegu jt,
2. ktae-tip
nom. krae - part. krae/ci -- pl. part. krae7'sid
K sro fp)rnne orHoctrc.s côBa c oaHoc,\oxso ocrloeon, a

laxlt<e c 6nrrurzlr Kor\r4yeCTBoi\r cr\oroB B ocHoBe, ecIl c,\oBo
o H a H q H B a e r c f lr r a a r r t b r o s r H . \ H H a i i , i i / i , ' o K o H L I a H I 4 cn p t r r -
l !
rrrBa c^rrHcrtscHHOlo .iltc ra -/.
Sinsulari Pluurali
nominatiiv gen1tl1\ pertltrl\ Dartitiiv
nrai tnl (mai) mat/d mai/sid
konvoi xoHsori &onvoi) konvoi/d konr-oi/sid
271
Sinqulari Pluurali
nomlnatllv genl111\ pafiltllv partitiiv
pii 3)'6ert bi') piild Pii/sid
rri xFopn (rii) nr1t/d tutiistd
srit BLI:r.^ (s) su/d st/sid
menr.iu N{egro (men) men/d men/sid
Sarnuti: avarli,kantselei,r'i, koi, kai it.
Ec,ru o6pa:oeanue $oprr ilapTr4TrrBr\{HoxecrBeHHoro qr.rc^

Ha rr\cHbrii 3B\.K cocTBr\.q eT A,\t xoro-,rz6o Tp\rrrocTb,
Aorr,VcTr.rMoynorpe6,lenrre Qopr,r rta -sid oT Bcex B\xcô)r(Hbrx
cnov: mqiasid,lalgasid, kukkesid, pliitisid, lauhrsid v r. . (upu na-
r{epeAoBaHrrt cr\rrreHeii coorsercrBvrorrrafl
L:,r,r:'kll,r, Qopua nnr-
cryrraer s cznr,soli cq'nenn). floao6sr;e Qopurr He BcerAa
IIPLIBbIT{HbI d.fl C\X 3CTOHI-I, HO OHH IIOI{-fITHbL
Or rpexc,roirHbrx c,ron @en. raa-ma-tu) r.r cAoB, cKr\oH-rrro-
Lrrr{xc-rraHanorr{r{Ho c Hrr\rr (uaup., aasta), Sopvu na -sid o6rl.l-
Ho He )IrroTPe6'\-sroTct.
Pluurali partitiivi peamised OcrroeHrre c^yqarr

tarvitamisiuhud ynorp e 6rr.erlvrn rrapTprTwB^
Mr{o>Ke cTB eI{HOf O T4IiIc,A
L) mramata ksused, 1) neonpe3\eêHHbre eAHHrr-

mramata hulk - pluurali IIbI, HeOfrPeAeêHHOeKO^rr-
partitiiv qecTBo rlap'rprTwB MHo-
)ICeCTBeHHOIO qIICâ
Alakirjanikti hid fotosid. )(1rpna,rr.tcr rprrHec xopo-

ruze Qororpa$nu (ueoupe-
,\er\eHHbre SororpaQnu trt\rl
r{eo1Ipe.\e.\eHrroe
no.rnvccleo)
272
Kas selleskaupluseson mgilvalgeid kingi?
Kontserdilosalebtuntud lauljannasid.
Komisfonis ttab nii arste kui pshholooge.
Laualetuuakserohkestiske ia jooke.
\zrrelge!
mratud ksused, OIIPCACACHHICCAI4HIIIIbI,
mratud hulk - orrpeAeêlrHoe Ko^rrr{ecTBo
pluurali nominatiiv - I{OMLII{aTIIB MIIO?I(eCTBeH-
I{OrO qncâ
jakirianik ti head fotod ta- I{\'pua,rucr BepH\1\ xopo-

gasl. rulre $ororpaQtru (oupeae-
r\eHHbre Sororpa$uu rr,\x
onPele.\errHoe Ko.\rrriecruo).
Selleskaupluseson mgil ka valged kingad.

Kontserdil osaiesidtuntud lauliannad.
Komisjonis ttavad nii arstid kui pshholoogid.
Lauale tuuakse sgid ja joogid.
2) hulk * pluurali partitiiv 2) xo,rnvecrso * fiapTptrvtr'

MHO)r(e CTB eHIIOTO qVrCLa
Co cnoaorr, o6osrravaForrlHNrKo,\lr.TecrBo, r'norpe6r\rerCf rrap-

I'IITHB N'II-IO,I{rCCTBCHHO|O 9I4Cr\, ec,'\fi Peqb LICT O CAI{HuUX,
'l-o^bK()
lloM,aroLLIHxc.g cqeT\" r4,\rr c,\oBax, t'uorpe6r\.fl rorrlr4XCfl
BO r\'{HO}fieCTBeHHO{ YIIC;\e .
*J-_-] I=--------l
Kuhml neluslcl laKssuusatma. I p]'rrral AeByrueK o-rrrpaBr,r-
Praegu pleb lrida]tulesid. ,\cb KTTbcrFI,\br)fix.
Osa]autosid on ganais.
Ta ostis elisadagramm kompvekke.

Palun andke makarone.
213
vhe - paliu * pluurali MAAO - MrrOrO
frap'IJprTvrB
partitiiv MI{O)KeCTBeIIIIOTO qIlIC,{A
F,estis lprttt vikesi ig.- tJ Jc't'osr.ru Fulorol MaêHr,-

""
sid. KI'IX PCK.
E,estimetsadeson Ehlkarusid.
Maailmasjuhtub Fhd imesid.
-t
, , T----;.
v orsilusetosaleb patlu lsportrasr.
ksraamat paljuraamatuid
3) eitus * pluurali partitiiv 3) orpzqarrHe * rrapTwrwB

MHO)ICe CTB eHHOTO qVtCLa
E,estislei olel krgeid mge- B Scrorlnrl |tler] BbrcoKr.rx

sid. rop.
Miks te leipannudlnusidlauale?
Eit" i tu"t""lkoor vanu laule.
2t4
4) kestev vi korduv tege\..us 4) rrpoAo^rKaroqeecr ut w
- verb * pluurali partitiiv rroBToprForrleecq AecrBr.re
- râfo^ * rlaprl-urInB MHo-
)KecTBeHHOrO qI4Câ
Bo nrrrorrex c)re.rlxrpai\r\{arr.rqecKoe BpeNLqrror\oB B 3croHc-

KOM t3blKe N{O}KHO pA3,\IIqLITb rIO rlAexi\- AOIIO^HeHu.g.
a) Ec'ru orIo;\HeHHe Bblpa/heHo Soprroli raprr.r'r'uBa Nrr{o-
)riecTBeHHofo Yr4cr\,To AericTBHe[por]cxor{T B rloN{eHT peLru
(nacro.aruee Bpe{.s); ec,\n x.e orro,\HeHrre \'rorpe6;\flercr B
HOI\'{HHaTI{BC i\{HO)heCTBeHHOf O YIIC;\, TO AeI"ICTBIIe O'|HOCU'IC-'I
K 6r,r41'1qg^'\'BPeIeHr4 rr [Perro'\rercfl, r'rro or{o 9Br\flcf 3-
KOrr!-reHHbrN{ (s pr,ccr.olr t3brKe B 3'Ior\1 c.\\-r-re \'[oTpea)/\ffeTc.fl
f AafoA coBePLUcrrFroro tsrra).
5) B npourearreil.{ Bper\'reHuaorro.\Her{He B {)opl.{e raprr4-
'IITBA
\IKA3bIBACT HA TO, t{'IO ACi1C'|BIIC 'B;\SETC,g HE3AKOI:IqCHHbIN{
.\r{60 [oBToptro[Irr N{cfl; ec,\ r{ ;\o[o ;\ HeHI]c Bbrpa;,KeHocpop n.ror."r
IioN,ILIHaTHBANIHO/heCTBeIJIIOIOqUC,\a. TO eC IBrre tB.\.fleTC.q3a-
IJePLUeIIIIbrNr.
\ r l-l----l ! rlr r t | \.
.\le ptslmq valallKKe ooKu- r\lbt lnurerrl Hv)KHr,re AoKy-
mente. MeHTr.
Sckretrnu kirju.
Kunstnikffiistabl ajalehclckarikatuure.
\-rrelgel
Lpetatud tegevus- verb + 3arorr.rerrHoe êcrBue -
pluurali nominatiiv râro^ * rronrrErrarlrg
MHO)TCC CTB CHHOTO qIl{C AA
\fe iotsimlvajalikud doku- r\lbI IryXtr{bre AoKy-

.'.'"raiJFGil. MCHTbI.
215
kirjad Fmb.!
SekretrAj" |kirtuld eestikeelsed
homsekskarikatuurid h almisl.
I(unstnik lioonistabl
5) partitiivi rektsiooniga 5) r,raro,rrr, rpe6yrouue

verbid rraprarrvrB^
kartma \osrtcn vihkama HeHaBLIerb

kohtama Bcrper{arb ootama oxillAarb
ki.i"lastama rroceruarb tnama jt. 6,rarolapurb r4 Ap.
mistma [oHrrN{arb
Vt. ka \k.74-75.
il
Mart l<ohtasl kontserdil oma Map'r Fcrpern,rl Ha I..oHuepre
sDru. cBolrx.qpysefi.
Ema lkardablhiiri. N'{aual6orarcslurrurefi.
6) partitiivi rektsiooniga 6) npea,rorrn, rpe6yrouu.re

prepositsioonid fra;prvtr:p\B^
enne Ao, rrepeA,keset, kesk nocpeA,u,cpeAlr,B - Ira cepeAl4He,

uoc(e)peavHe,B ueHTpe,mda no, peale roce, piki oao,tr,
no; prast frocle, vastu o5, nporun
t=------1
lEnnelvistlusi olime me tI. Aol copesnosaHll Hmt 6rtnu
rra pa6ore .
Autod sitsidFda kitsaidteid.

loenguidme lksime
[Pras{ .
teatrisse
Lupr or.,r ln.to: r..tE riui.
Vihm sajabFstd jalgu.
..,\ .,-\ Haigus ei ki mda kive ja knde, haigus kib ikka

vv
mda inimesi. Manasna)
276
pneumB CfIP,flXCEH14E
KONDITSIONAAT,rt) COCr\AfATE^bHOE
HI\,\OHEHI,IE, (I)
Cocnarare,trsoe HaK oHeHre Bblpax(aer aecrBue, KoroPoe

B oflpeae;\el{H,Ix)rcôBl4sx,a TK-
i\,roxeT6urs oc1'urcTB.,\eHo
(e ilKCHI4e, BO 3lvl OXiHO C:tb HAH HepeIUHTer\bHO CTb.
Tunnus Fkrt -=l llpa:Hax
preesensitiivi * tunnus (+ prdelpp)

(Dopvrr coc,\ararenbHoro HKoHeHHr o6pa:vrorcfl or ocr{oBbl
f,\afoâ HacTogluefo BPel\{eHIl frPrr fIoN'louII.I rrpH3HaKa coc,\a-
|are^bHoro HKoHeHr{s -'ksi- (ks) n;\I{eHoro oxon'-rasns. fla-
Dr\AebHO AOITYCKIOTC.g fi OprrU 6eS /\I{YHO[O OKOHr'IaHrrt.
Preesens Flacroarqee BpeMiI
laatavad, vormid Yrseplzre^brrr,re Q opnrr
lugema qilTa'rb
m a l o e / k s i / n- l o e / k s me loe/ksi/^, - loelks
saloe/ksi/d - loelks te loe/ksi/te - loe/t<s
ta loe/ks nadloe/ksi/d - loe/ks
S arnuti: elama, kirf utama, ngema, paluma, soovima, tegema,
rtama, Ya t^ma, vtma jt.
\la loeksin seda raamatut, aga ,fl upovnra.t 611 3Ty KHI{ry,
:l ole aega. HO HeT Bpel\'Iel{I4.
\Ia anan, et ta rgiks, kui ta midagi teaks.

217
N'Ialheksin teatrisseainult siis, kui sina ka tuled.
I(as te mngiksite klaverit?
Ma sooviksin puhata.
Eitavad vormid OrpHqare^bubre Sopuu
er * preesensi tvi * tunnus -,ks
Orpllrlare,\bHbIe tf opiurr CoCr\rTer\br{oro HK,\oHeHHs Bo

BCeX r\r4rlx O6pasYrorcl o;u{HKoBo: |IocpecTBor\r oTpr{I{a-
Ter\bHoro c;\oB ei u octtosnt r{acTotruero BpeMeIII4, x xoropoii
nprr6ae,r.aercr rrpu:Hax -,s.
lugema qrrrarb
ma mel
SA
ei loe/ks ,., ciioe/ks
ta nô )
I
i(ui ma ei loeks afalehti, sris ei Ec.,ru 6rr fl He q;zrral r^3er, tl

teaks ma midagi poliitikast. HuLrero rre 3Ha^ 6rr o ro;\H-
THKC.
I{as te ei sks meiega koos He col,aclzuvrcb 6rr Bbr c
lunat? HaNrr.r
froodeaars?
Ma ei tahaks kedasi soivata.
218
HARJUTUSED
Harjutus 1. Kasutagevokaal- r.i szrl-lpulistpluuraii partitiivi.

Nidis: Aias on paliu roosasid lilli.
Aias on vhe must kir.i

palju lilla mafl
roheline liti
hanrr
"*r* ploom
roosa un
SUUI Plrn
Flarjutus 2. Jtkake nidise irgi.

Nidis; suyi ---+sirg part. suve -) p/. part. suvesid ---+Ta ttas
hulk suvesid maal.
suvi, armee, ime, mgi, de, partei, tuli, neiu, krae, mure, sukk,
pakk, pevasrk,kleit, king, osakond, iutt, ost, mantei, kasukas,
saabas,kinnas, kbar, rtik, raadio, t'arrukas,sall,puu,
Harjutus 3. iv{oodustage laused snadega: kii/astarta, ngema,

ootanta, rat,itua, mdistma, teadna, tlttsta/fta, ban'astatta, hut,itama,
kaftrua.
Harjutus 4. I(asutage kas pluurali nominatiivi r'i pluuraii

partitiivi.
1. I{as (...) ot siin?Siin ei ole (...). (kiriutusmasin) 2. I{oolis
olid mned (...). Koolis ei olnud uldse(...). (raske kontrollt)
3. Sellestoason (...). NIa ei soovi osta (...). ftele raamaturiiul)
- 1 .K g i so n ( . . ) . N { i k sk g i se i o l e ( . . . ) ?f t e l e k a r d i n )5 . . . . . ,
ei ole laual.(. . .) o. laual.(kursuse t) 6. I{as \/in e iudis(. . .)
lbilugeda? Virve ei ;udnud(..,) Ibilugeda.(huvitavr^^m^t)
219
Harjutus 5. N{oodustage 5 liitlauset konditsionaaL vormidega
m u d e l i sk u i . . . , s i i s . . ..
NTidis: Kui vesi olekssoojem, siis me /lteksineujuma.
olema - minema, oskama- mngima,olema - sma, andma -
kirjutama, saama- minema, teadma- rl<tma
Flarjutus 6. Kasutage konditsionaaliliitlauses.

Nidis: Ma tulen kaasa.N{ul on êga. ---+N{a tuleksin kaasa,
l;----T , r r
Fu4 mul oIeKS aega.
1. Peeter lheb meeleldi teatrisse.Tal on vaba htu.2. Ma
lhen jalutama. Ilm ei ole klm. 3. Nad sidavad ainuit siis.
Buss vliub hommikul. 4. On parem. uto peatub siin. 5. Ma
sidan bussiga.Mul on pilet. 6. \/ib-olla direktor lubab meid
'"istlustele.N{e palume teda.
Hariutus 7. Tlkige eesti keelde,
a) 1. 3Haere H Bbr Qaura,rarl BCexroc'reli? 2. EonrHoir .{\cr-

BoBa^ B cfruHe ocrpbre 6o,tr. 3. Onx cr\rorper:rr{3 cr\roe'r'
H
penrr r4 ropri Cn6npn. 4.Bor sprae,\H\rlxe orHH ua r.lpuure?5. B
ce^bcKoN{xo:sfrcrse rpe6yerc.a MHoro rpaK'ropoB. 6. @oro-
rpaQHii )' lterrs 6o.,rrlre net. 7. B r'rape 6rr'10 N{a.\oq\rec.
8. lOnoruu x(a^r4 AeByrleK H r\eCTHHue.9. ]Vlar'raroroBrrr
)lrorH. 10. Maua npuroroBlrr )DIHH K cel{fi qacarlr.11. fl. nvu:y
frr{cbr\{o.12. fl,6v.f rr\rc^Tbfrrrcbr\'Io.
6) 1. EHu pa6oraer Ha 3aBoAeNrexaHr,rnor\r. 2. N{onoaoro qe-

AoBeKarrHTepec\rrorpa3HbreNrallrrrHbr.3. Cer'-tacoH vr{flTc.qB
eevepHeii rlrKoe.4. B 61,ayrqeu3ss xor{er vqurbct B ce^,-
cxoxos.srcrBeHHoi\{)rgnBepcr.rrere.5. On sannrra,ercfl 14crrop-
rou. 6. 3uH xopouro r{rpaer e 6acrer6o,t. 7. Os oqeHb \Baxiae'r
cBoero rpeHepa. 8. 3rrrr He ^106r,rr Nr\r3brKY
u X)',1\olhecrBeHHYro
^r.rreParyPy.
220
Hariutus 8. Genitiiv vi partitiiv? N{iks?
Nidis: Me otsisime kaks peva (korter) ja leidsime (see)
lpuks. *+ Me otsisime kaks peva korterit (kestev tegevus) ia
leidsime selle (teger,'us
lpeb) lpuks.
1. Tehas annab nd (toodang).2. Kauplus ms ra kogu (too-

dang). 3. Virve kirjutab praegu (krri). a. de avas (aken) ia laskis
(lind) vlia. 5. Me otsisime pool peva (ks vana foto). 6. Me
leidsime htul (ks vana foto).
Hariutus 9. Te lhete lunavaheajal sma. N{ens on jrg-

mised toidud. Mida te tellite?
Supid: Cynrr:
'aedvilja/'supp, -supi,-'suppi oeourrrorlc\'r
'kapsa/'supp,-supi,-'suppi
rrrr
kala/'supp,-supi,-'suppi pu6nufi cvn
I piima/'supp, -supi,-'suppi r\'{oô\-IHblii
cvr
puliong, -i, -it pirukaga 6)'ôo" c rlrrpo;+.KoN'I
Praed: Broprre 6,uoAa:
. kotlet, kotleti, kot'letti (-"- Kor;\er c N{aKapoHaMIr
karonidega)
hautatud loomaliha, -, -(kartu- rvlueFla.rrroBrarrHa (c Kapro-
Iitega) Qe,reiu)
seene/kaste, -kastme, -kastet rpr,r6nocovc (c xaproQeneru)
(kartulitega)
kna, -, -(riisiga) Kypi{ua (c pncorr)
heeringa/s, -, -t (kohupiimaga) ce,\eAKa(c reoporonr)
'praetud
kala, -, - lxapeH.spu6a
Salatid Ca,rarrr:
kapsa/salat,-salati,-salatit xanvcrnnliCz,\a'T
su.,'inesalat i\eTHIlH C;\T
DorSandl-ananasslsalat
IOI
i\'lODKoBHbIH cÂar c aHaHcox,l
221
Magustoidud: C,raAxrle 6.tro4a:
-kisselli, K,\FoKBeHHbIir xrlce'tr (c rro-
fhvika/kis'sell,
-kis'selli (kohupiimaga) pororr)
virsiku/kom'pott,-kompoti, nepcI4KoB,Irixouro'r
-kom'potti
maasikad p/. (maasikaf s, -, -t) nu'6suxa co es6uruN{H c^HB-
vahukoorega Kar,Ifi
'kook, -koogi, -'kooki
banaantf 6aHanosoerprpo*(Hoe
jtis,-e, -t lroPoll\el{oe
Joogid: Flarrwrxra:
'piim, 'piima
piima, lro,\oKo
tee. -. -d s.air
'kohv, 'kohr.i
kohr.'i, xorle
lu. 11e.lut rliBo
'morss, 'morssi
morsi, r\{opc
mahl (una-, tomati-, apeisini-) coK (e6;rovur,rli, Toltarultii,
arle r\bCHHOBbIfr)
Head isu! flprasrsoro anneruial.
Jtku leivale!
Kordamisharjutus. Kasutagepluurali genitiivi vi partitiivi.
1. Eestlased saabusrdkonverentsile enne (soomlased\. 2. I'oo-

dusteadlasedlksid mda (soo). 3. Dokumendid olid (paberid)
vahel. 4. Vihmapiisad rabisesidvastu (autoaknad).5. Karud ela-
vad keset (suured metsad). 6. Kui palju te maksite (raamatud)
eest?7. Esimest korda me kohtusime (tuttar.ad)juures. 8. (pi-
Iased) asemel tulid kohale nende vanemad. 9. (Sillad) ali ei tohi
autod peatuda.
PRONOOMENID
27. MECTO14MEHI4.fl
1..Personaalpronoomenid L. r.r.rr*re Me croprMeHrlfl
q Stn lar
I
Nom. mlna - ma slna - s2 tema - ta
I Gen. mlnu - mu sinu - su tema - ta
Part. mind sind teda
Iil. mlnusse sinusse temasse
Iness. minus sinus temas
Elat. minust slnust temast
-.\liat. minule * mullc sinule - sulle temale - talie
-\dess. minul - mul sinul - sul temal - tal
-\blat. minuit - mult sinult - sult temalt - talt
Transl. minuks sinuks temaks
Term. minuni sinuni temani
Ess. minuna slnuna temana
-\bess. mi.nuta SlNUI temata
Iiomit. mlnusa slnuga temaga
Pluural
\om. mele - me teie - te nemad - nad
Gen. meie - me teie - te nende
Part. meid teid neid
irl meisse teisse nendesse- neisse
223
Iness. meis ters nendes- neis
EIat. meist teist nendest- neist
Allat. meile teile nendele - neile
Adess. meil teil nendei - neil
Ablat. meilt teilt nendelt - neilt
Transl. meieks - meiks teieks-teiks nendeks
Term. meieni teieni nendeni
Ess. meiena teiena nendena
Abess. meleta teieta nendeta
I{omit. mere tel nendesa
flo,rna.s Qoplta ^[r{Horo i\IecrorrN{eHu.fi\'norpe69ercr rlpu

CMbIC,,\OBOM BbIACAEHI{U J\ICC'TOIzNIEHU,fl. EC'TU XiC N{CCTOI{i\{CHI4E
oco6o He rloqepKlrBê-cfl) To I'uorpe6,rrercr ero t.Pa'rKat

cvYe
Soprua ,tra6o orro orrvcKael'cs,H ,\I{uo B rloceaHeN{
yKa3brBaeToKoHqaHrrerâfo^4.
Mina olen esimene fl nepnnrii (rroavepxuBaerc.rl

cr\oBomina)'
Olen esimene. fl nepetrli (noavepxuBae'rcfl
c,\oBo esimene).
N{a ei ole esimene, vaid teine, .fl ue uepentr, a Bropofr (roA-
qepKuBaercflcoBo esimene u
teine),
Tean. et need ei oie sitru vanemad,vaid su mehe vanemad'
224
2. Personaalpronoomeni ge- 2. lelg^]u.lrl,JBor Î,Ir{IIoro Mec-
nitiiv ja possessiivpronoo- TOLIMeHII.fl II IIPl4T-g)I<Te^b-
rtlell 0m2 r{oe MecTow]l/Iel{we orrTa
kelle hma)?
minu, mu (oma) N{Orr, MOH meie, me (oma) :aauf):aarJJrI
sinu, su (oma) 'rnoii,lnou teie, te (oma) BLIr,BaIrIn
tema, ta (oma) nende (oma) rrx
enda) oma CtsOII endi) oma
B 3croHcKoN{ tsbrKe Qt'rrxuraro pYccKoro rlpr{Tfl;'I(are^buoro

MecTor.rMeHrnl B QOprr'rere-
Bbrfro^HqeT^HqHOe N',IeCTOr4l\{eHI4e
ne 0ma \tnorpe6.tgerc.g
HV'rr4Ba-llpurnxate^bHoe r\{ecror4r\{eH
lo^bKo n Qopvre reHr4':r4BA-
Minu asjad on korras. Molr Ae.taB rlopffaxe.

Mu palitu on kapis. Ma r'tan Moe na'rrro e ruriaQl'. .fl ao-
oma palitu kapist viia. craro cgo rla,\bro us ur.a{a.
See on minu pik. See pik ei 9ro uo )r'{e6nux. Eror
ole Tiina oma, vaid on minu \'.le6nan ue Tnrruu, a rsoit.
orna.
Otsitakse meie dokumente,

Me seliakotid on iuba autos.
Nende isa ttab suures tehases,
\Ia tunnen oma abikaasaiseioomu.
/)^ Oma tuba, oma luba.

(J (7
Oma silm on kuningas.
(I/anasdnad)
225
3. Demonstratii!'pronoo- 3. Yrasare^bnbre Mecror{Me-
menid lxvLfl.
see'3Tor', selle,seda,sellesse
need':rH', nende,neid, nendesse- neisse
'raxo',
niisugune niisuguse,niisugust, niisugusesse- niisu-
gusse
se
selline'l'aKoii', sellise,seilist,sellises
Ma tahan sellest koosolekust -fl xoLl\r [puHflTb \rc{aclfie B

osa vtta. srovr co6Parr4rl,.
4. Interrogatiiv- ja relatiiv- 4. Boupocrrre^bHbre nI orHo-

pronoomenid crrre^bHbre MecTol,IMerrvr[.
kes'KTo, xotopsrii', keile,keda,kellesse

mis'vro','xoroprr' mrlle,mida, millesse
missugune'xaxofi, xorlopsrlit',missuguse,missugust, missugu-
SCSSC
'Kro, r.oropltt (H: .'r,nrx)', kumma,
kumb KKol (u: aerx);
kumba, kummasse - kumba
Kelle raamatud need on? Vrra :ru xnurrr?

Kummalt ma pean ktsima ra- Y roro (rls anlx) -fl 7)'oAXeH
ha? rpocurb aeslrn?
N{a tean niisugust inimest, kes .fl suaro raKoro eoBeK,Ko-
oskab sealhsti orienteeruda. roprr ral\r xoporro oplrelr-
Tlrpvercs.
Oli raske otsustada, kumma Eu'r.o rp)rAuo perrr{Tb, Koro
lapse me kaasavtame. u: (aerx) ael'e B3t1'bc co6o.
226
5. Indefiniitpronoomenid 5. HeoupeAeêHHbre Mecro-
Wi(C}lVTfl.
keegi'KTo-ro, xro-,tz6o, xlo-rrv 6t'ar", keilegi, kedagi,kellessegi

miski'ero-To, ero-,\H6o, .lro-11116\'r,', millegi, midagi, milles-
segi
mni'uexoropr,r; xaxoii-,ru6o,xaxo-Hn6\'r',mne, mnd,
mnesse
Keegi peab selle t ra te- Kro-nrr6yAb Ao,\)Ker{ Bblrror\-

gema. Hrrrb 3Tv paor-r'.
Ptdsime leida mnd tuttavat Mu crapa,rva' sa.rn Kal(oro-
inimest. ,ru6o :sanol\Ioro yer\otscx.
6. Refleksiilpronoomenid 6. Bosnparnrre MecrorrMe-

HVTA
ise'caN{',enese- enda,ennast- end, enesesse - endasse

- 'carroro
iseenese iseenda ce6fl',iseennast "- iseend,iseene-
-
sesse iseendasse
Ta esitas kandidaadiks iseen- Os BbraBr,rHy,\B KaHATIarbI

da. caMoro ce6s.
Ta ei andesta seda enesele - Ou ce6e JToro FIerpoclrrr.
endale.
Iseenesest ei muutu midagi Cano codofi rrzrqeroHe Lr3i\,re-
paremaks. K ^\'r{rueN{v.
HLITc-rt
7. Retsiprookpronoomenid 7. Bsalrnnbre MecrorrMeHrrl
teineteise 'op),. op".^ (o aeix rrrtX)',reineteist, teineteisesse

ksteise 'ap)'. apt'." (o anrx u 6o,ree ^r.ruax)',ksteist, kster-
I )eSSe
i 227
I
Jri ia Olev aitavad teineteist FOpt n Orree norromlor Apyr
- ksteist. APYry.
Jri, OIev ia Nlart aitavad ks- lOpH, O,\eB rr N{apr ror\ro-
teist. raror Apyr Apyry (o nerx z
6o,tee .,\uuax).
KAANAMINE CKAOHEH14E
z'-MITMUS N,{HO)KECTBE,HHOE
qI,ICO C IPU3HAKON{ -i-
Sin f Pluural
demitmus /-mltmus
Nom. tdruk
Gen. tdruku druku
Part.
ilI. tdruku/te/sse.- tdruku/i/sse
Iness. tdruku/te/s <- tdruku/i/s
Elat. t i i r r r L - r r/ r e / < t e tdruku/i/st
Allat. tdruku/te /le (- tdruku/i/le
Adess. tdruku/tell t i i r l r r r L r r/ i / l <_
Abl, tdruku/telit tdruku/i/lt <-

Transl. tdruku/telks tdruku/i/ks <_
Term. tdruku/telni
Ess. tdruku/te f na ,-
bess. tdruku/te/ta
I{omit. tdruku/te /ga ,-
1. Hexoropbre rrrrrbr 3croHcxrrx crr.on (oco6e HHo qacro NIec-

rourvenzr) o6pasvror, KpoN,Ierfoplr MHo;'Irec'rBeHrroro ylrc c
frpr43LraKoi\t-te (-de), N,IHolhecrBeHnoe r-Iuc,\o c rrPlr3Har.ou -i (na-
prrHTbr3Tolo ilpu3uaKa - -i,-il, -e).Drv Soplrlr o6pa:1'rcrc.r or
228
'uav"
ocHoBbI rr2;pT:1l'rrtBar{HoxiecrBeHHoro yHCr\i mei/e teist'o
'y .autareê'.
sac', /ttg/ai/ Or verlrpex rroc.,\eHr.rx [ae)Keri
TaKue Qoprmr o6r,rqso ue t,uorpe6,\.arorcff.
2. B aetD(c,\oxHtrx (u ana'roruqHo cnnoHgorrrrxcg c,roeax) c
qepeAvrorrlelicg ocrronoli (rxn
1a@ Qopx{bl r\,rHo\ecrBeHl:Ioro
qvc\a c frpr.r3HKor\{-/-) HaqrJHat c H.\.\aTrrB, YrroTpe6uroTcl e
c,ta6or cr1,n6"n ftiki: kdigile'BceN{',jalgu: falul'ua Horx',
elanikke: elanikel t'or xr.rre,re').
3. Or côB, oKHqnBalotuuxct B [aprrrrl{Be IHox(ecrBeH-
Horo \:rrrcla ua -sid, N.rHoirtecrBerrHoe!Tlrc,\o c rrpr{3ganolt -z- rre
o6oa:rre,rcs.
I{as teil on kik korras? Y sac nce a nopnaxe?

Tnavzd on palju rahvast. Ha y t'ur1ax N{rroror{apoa)r.
Tdrukul on oisaradsilmis. V êeo.{Kr.rcr\e3brrta râ3ax.
T d r u k uol n p i s a r a ds i l m i s .
229
HARJUTUSED
Harjutus 1..Jtkake nidise jrgi.

Nlidis: see ---)seda,seileks.
see,kumb, mis, keegi,mni, missugune,sina,ise
Flarjutus 2. Esitage esiletstetudsnade kohta kslmus. I{asu-

tage vastuses sobivas kndes irgmisi pronoomeneid: need,
netnad,ttis, kes,see,nt/emar/,tettta,ise.
Niclis: Lastega on midagi iuhtunud. ---+Kellega on midagi
--+ Nendega on midagi iuhtunud.
fuhtunud?
1. Vellot ei ole kusagil nha. 2. N{a ei tea koosolekust midagi.
3. Pilved toovad vihma. 4. Need on Karini raamatud. 5. Idhnu
saarel clar.ad peamiselt kalurid. 6. N'Iarr ostis selle pevasrgi
Matile. 7. Maret ia Urve olid praktikal Lahemaal.
Harjutus 3. I{oostage lauseidja tlkige need.

teen selle kaotatud rtiku toast
ostan sellest tuntud kirjanikust aialehele
tean seda kohe
NIa I leidsin seda inimest
lhen endale need kootud kindad
kirjutan tema emale kila
pildistan kelle asjadneed on
gin missugune see film on
Niclis: \Ia prldistan seda inimest. fI Sororpa{rupvro - ccr-
rorparf rrpi'Fo3Toro LIe'\oBexa.

Nidis: Viimaseil aastail on olnud r,he lund. --+ Viimastel
aastatel on olnud vhe lund.
230
1. Poistel on teised huvid kui tdrukuil. 2. I{igil filmi vaa-
taiarl olid pisarad silmis. 3. Seltsi liikmeilt ci veta maksu.
4. Ituulsime sellest haruldasest loomast kohalikelt elanikelt.
5. Neil mail kasvab kartul hsti. 6. Kutsutud klaliseclsaabur.ad
lhemail pevil.
Harjutus 5. Tlkrge eesti keelde.
a) 1. Bnr qr.rra,\rl3ror poi\{ar{B uepeBoe?2. Ilropr' rl'ln,r ce6e

llotsecrb Ocxapa l\1"rca "BecHa" Ir Har{a,\cpa3\' rrrrfarb. 3. I.,,rrv
B 3Top"I[oBecrrr frorrpaBH,\cg 6o,rnure Too't'c, .lelr Ta,rrr.
1" trlpnua B3fi,\s 6v,rnoreKe rrecxo,\bno KHr.rf.5. Orr rrruer
xaxre-su6JIAbBecebIecrlrxlr.
) 1. Cxo,rnxo c6opHrrxoBcrrr\ots HarrrJca,\(rEQ.) 3ror rro,\o-

-\or"rrficarc.rr? 2. Os He HarJrca.\Qtepfi) H.rro.\rroro c6op-
r{r.rx.3. ru cairr?4. -fl se nrrruv crr4xoB.5. }'xoro rr,r 6cpeurl
rr KoNrYAaelrrbxnrlH? 6. Eror crapulii \'.{er{un rrr.rn'r'o Frexo-
.rer.7. Vro-ro He B nopr,,\rie.8.Kro-ro cr\a3a,\, ril-o oHr{.\aBrro
rre BHêAuaP)'f PYfa.
Kordamisharjutus. trIoodustagc pluurali parririiv ja tan'rtage

sedalauses.
Nidis: onu ---) onusid ---+Ttarlaps ei tundnud kikr oma
onusid.
readuskond,tehas,meister,ala, mlestus,haigla,linnaosa,htu,
1aul,loodusyata, ajaloolane,matk, aasta,nuga, lusikas
NUMERAALID
28. TLWCl*TTEAbHbIE
JA NENDE
1.PHIAR\TUD 1. KOI\I4HECTBb,HHblil
r,q.xarnxp, T{HCANTEbHbIE V NX
CK,'\OHL,H14E
1- ks, he, ht(e),hesse- hte

2- kaks, kahe, kaht(e), kahesse- kahte
3- kolm, kolme, kolme, kolmesse - kolme
5- r.iis, viie, viit, viiesse- viide
7- seitse,seitslmel,
-----l-
seitset,settslmelsse
|
10 - kmme,kmS!, kmmet,km[s]sse
B reHrrrraee r{ rlaprrrruBe cKr\oHflrorcfl Bce g^crr4 coc-raBHblx Ko-

t{I4Cr\I{Ter\bIIbIX, a Llal{il}f2,fl C HI\TI{B - TO^bKO
^L\:ICCTBCHHbIX
froc-eHee9HCI{Te,\bHoe,ocTr\bHbleBbICI'\'[aFoTs Qopnre re-

H'ITI'',I]A, EC,IT I{HCAIITC,\bHOE YIIOTPC6I\,'IETCS B COI{CTAHI4II C CY_
TO CKÔFIteTC-fl i\IIlLIb fIOCr\eAHfff YaCTb LII4C-

ilIeCTBI{Te;\bHbIl\1'
^rrre^bHoro (no 'rufr\' rrpuârare^bFlofo); e ve'rlrPex rocle-

Hr4X fraaexi2x corâcoBarrLlfl He frpoH cx OIJT.
2571,
N o m . kaks tuhat viissadaseitsekmmendks (inimest)
Gen. he tuhande vriesaiaseitsmekm he (inimese)
Part. kaht tuhat r.iitsadaseitsetkmmendht (inimest)
ilI. ahe tuhande viiesaiaseitsmekm hesse - hte
(inimesesse)
232
I(omit. ahe tuhande vriesaiaseitsmekmn he (inimesega)
2571-1 (kahe tuhande viiesaja \/ 257 1 ye,\oBeKa scc oK)'-

s e i t s m e k m n e h e l ) i n i m es e l .reHTbrB IIop_qKe.
on dokumendid korras.
Rong 2571 (kahe tuhande viie- Ha BoK3r\ npu6rr,,r rroe3,
saia seitsmekmnehe) inime- Koropbr\rrpnex;\ 257I 'aeô-
sega iudis laama. BCK.
Pidage rneeles!
B co.lerarrlil{ C Ko;\uqecrBeHrrblNl ylICr{r.^bHbIM Ir Ho-
l\{HHaTr.rBe(xpoiue iiks'o/\au') 3cToHcKoe c\ruecTBrr-
Te,\bHoe BCefAa Hreer droprrl' naprnl-r{Ba eA?rHcrBeH-
Horo qr4c1\a:kaks miljonit linimes!.
tks loll fuab rohkem ksida, kui kiimme tarka

M vastata, (I/anasdna)
2. X{URDRVUDJA qr4CAH_
2.APOEHbTL,
NENDEr<tAxArrrxp TEAbHbIE I,1IlX
CKAOHE,I{LIT.-
lugeja - phiarv
nimetaja = phiarrm genitiiv * sufiks -ndik
LIrc,tr,rre,teLfiBr\.qerc.fl Kor\IJyecrBeHHoc grrcr\Irl.e.,\bFroe,3I{aN,re-

HTe;\b o6pasYercr oT reHr.rl'I1Ba HO^HqeCTBeHHOr.O .{HC;\u-I.er\b-
Horo rvrell npu6ao,re""s 1'$Srxca -ndik.
..;rks:kahe --+ kahe/ndik

. . o l m :k o l m e - ' k o l m E / n d i k
:eli: nelja ---+nelia/ndik
rs: r'iie r r.'iie/ndik
233
kmme:kmne ---+kmne/ndik
sada:saja--+saja/ndik
tuhat: tuhande -t tuha/ndik
'/+ = ks neijandik - r'eerand
'Z = ks kahendrk- pool
2/r = kaks kolmandikku
tZ = kolm neljandikku - kolmveerand
6,/7= kuus seitsmendikku
5/too= kakskmmend viis sajandikku - veerand.
B rrpo6Hrrx yr4c,\rrre,\bHbrx
cK,\oHflrolcfl BCeqacrr.r.
Nom. kaks kolmandikku

Gen. kahe kolmandiku
Part. kaht kolmandikku
Iil. kahessekolmandikusse - kahte koimandrkku
Kahel kolmandikul lipilas- y AByx rpere cr\reHroBxo-

test on head ja r'ga head hin- poLUHcH o'r'.\u.'rrrbre
oueHrrl.
ded.
3. KNTNENDXTURRUD 3.AEC-flTr{qFrbrE
APOEr'1
0,6 = null komakuus

3,47 = kolm koma neiikmmend settse
10,008 = kmme koma nuli null kahcksa
4 (r00 000 = 4,6 (neli koma kuus) miljonit
B .{Hc'\ure^bFrbrx)ooslra.raro[rrJX,,\cflT'flLrr:rbre
po6lr, cni\o-
tscexorrrorreuru (xporre ut',lr).
Frflrorc.s
4,6 (ncljast koma kuuest) mil- Lls 4,6 Nrrr,\,\!{ououKporr ro-

jonist kroonist on pool ette ,\otsHHa rpear'ra3rraqer{ar\rl
nhtud tstusele. r{\}huporr3tso,\c-t-B.
234
0,6 (null koma kuuele) on vaja - tuleb liita ks.
O arvsna nominatiivis * hulk (kogus) ainsuse partitiivis
0,5 m = pool meetrit (riict)

2g = kaks grammi (kulda)
3 kg = kolm kilogrammi (soola)
4l = neli liitrit (r'ett)
5 cm = r'iis sentimeetrit (liiva)
-20 "C = miinus kakskmmend kraadi
55n/, = r'iiskmmend i'iis protsenti (pilastes
30 000 = kolmkmmend tuhat karpi (konsen e)
45 200 km'= nelikmmend viis tuhat kakssadaruutkilomeetrit
(maad)
1,6 milj. t = ks koma kuus miljonit tonni (plevkivi)
Fir:and: iks * nominatiir nit.ksfamd ftulda)
c kui vana? cKo^bKo êri
arv nominatiivis - ^rv genitiivis
Laps on @ kuud Laps on Fl-4.tt.ttt.. Pe6enxvrpu

vana. Mec.flrIa.
\Ia olen Fkrkfil \Ia olen Fn"t u-e
hnendla st^tYan^. aastane.
S.. t oig. on F.tit u.-l Seehaigeon lndut u--l
lmendkuuslaastat va- lnekuuelaastane.
n.
235
4.JARGRVUD JA NENDb, 4, nOp.qAKOBbrE q^LlCLr4
t<rtlXAltnP, TE.,\bHbIE,
L{ llx CKO-
HEHI,lE.
jrgaw = phian'u genitiiv * sufiks -s (-nda-)
flops,txoelre r{Hcr\r4re^rurre (uavnH^fl c ne/jas)o6pa3)rrol'cr or

no,urvecrBeHHoroyrrCr\urer\bHoro
ocrroBbr(r. e. or rer.rur{Tr,rBa)
npr rroN{oilrssyQ$uxca iloprKoBoro euCr\rrre.\bHoro(n uou.
-J, B ocra^bnbr\ nelhax-nda).
Phiarv Trsan'
nom. neli ts nom. nelja$
gen. nelja gen. nelfa$!!
parr. nelj4nd4t
j.- (t otrn,kolm$ --- kolm@s,

kolm@nda,
kolm@ndat,
kol-
mleln-dasse
7. - (seitse)t seits-e/s, seitsmefnda, seitsme/ndar, seits-
mef ndasse
1 1 . - 1 k s t c i s t k m m e n d+; h e t e i s r k m n c / s. h e r e i s t k m -
nen/da, heteistkmnef ndat,heteistkmne/ndasse
2 0 . - ( k a k s k t m m e n d ;- - - ' k a h e k m n e / s ,k a h e k t m n e / n d a , k a -
hekmne/ndat, kahekmne/ndasse
24. - (kakskmmend neli) -+ kahekmne nelja/s, kahekmne
nelja/nda...
100. - (sada)---+saja/s, sajafnda, sajafndat, saja/ndasse
trrand.id:
l . - e s i m e n ee, s i m c s ee, s i m e s re, s i m e s c s s-e- e s i m c s s c
2. - teine,teise,teist,teisesse- teise
236
Kontrolr lks esimesest l'a- Kourpo,rep rorreu\ lr3 rrep-
gunist teise. Boro BaroHaso nropo.
Mari on jrjekotraskolmas.
Teos ilmus trkist kirianiku kuuekmnendaks snnipevaks.
Mitmesnaliste Cx,ronenue cocraBHbrx

liitirgarmtde knamine rop.sAKoBrx qprc^r{Te^burx
algusosa - phiarvu genitiiv, lpuosa - ifugarc
B cocraBe noptAKoBbrx r{xc^rre^bHbIx CKr\oHflercf roAbKo

noc,reanufr Kor\,rrroHeHT (nop.aaxonoe yrzci\I,ITe,trnoe), BCe
rrpeArrrecrB)/rou[e Koi\rrroHeHru (r.o,tuvecrBcllHbie yI4Cr\I{Te.b-
nr,re) errcnrrraror e Qoprvre returrrBa euHcrBeHHoro eI{cr\.
T-.---l
i). - KaneKumneft'llesl
132-l- sajakolmekmnelteisel]
567-ndast- viiesajakuuekiimn.Fut-*dÊ
Hiljuti sndis selle linna 400000. HeA,agHopoAI{,\c.rI400 000-14

(neljasajatuhandes)kodanik. rpax(aaHnH3'r'oforopoâ.
Loeng on 237. (kahesajakolmekmne seitsmendas) auditoo-

riumis.
F,simenemaailmasda kestis 191,4.a. - 1918. a. (tuhande hek-
aastastkuni tuhande heksasajaka-
sasajaneliateistkmnendast
heksateistkmnendaaastani).
millal? rorAa?
ii a-tuh. e.i(r. 2-erstcns..o Hrue3pbl
I.'aali meteoriit langes- tr{aale N'Iereoplr-r' Kaa.,rr.r,Bepofl'r'Ho,
. t--.----;t n
.rrvatavastilteisel]aastatuhande[l vrla,\ Ha 3eNL\ro Bo BTopoM
:.1{r. Tbrc-qeêTLII{o Haruefr :pu.
i 237
1 9 . 0 91. 9 5 5
Ma olen sndinud uheksateistkmnenda septembrifltuhande
heksasajaviiekmt. FG"a^n ^^trrfl ^' aastafltuhat heksa-
sadaviiskmmend vus.
1, 2.0 41.9 6 1 ,
Gagarinlendaskosmosesseheteistkmnend apriilifituhan-
de heksasaiakuuekmne lesimese!
aastall.
C mitmendat korda? xoropu pas?

Mitmendat korda te viibite Koroprrfi pa3 BbrrraxoHTecb
Tallinnas? s Ta,t,lHHHe?
NIa olen siin esimest korda.

Kolmandat korda ma sedaenam ei tle.
HARJUTUSED
Flariutus L. Tarvitage iget vormi.

f:Tidis: Palun anna mulle see raamat (kolm peva - h"ans/.)----+
kolmeks pevaks.
Nad tegid seda td (kaks inimest - korzit.).Tema (neli last -

e/at.)on kolm pojad. (Kik kolm poega - adess.)on likooli-
haridus. (l{aks tuba - iness.)on juba eiekter, (ks * iness.)ei ole
veel. Jalutasime (kolm kuuske - tenu.). Iisisime teed (kaks
inimest * ab/at.).Hobune kib (neli ialga- adess.),lind(kaks ialga
- adess.).See tuba on (r'iis inimest - a//at.).Kik sportlased on
(ks foon - adess.).
Flariutus 2. Lugege.
Nidis: 49-27= neljakmne heksast lahutada kakskmmend
seitsevrdub - on kakskmmendkaks.
238
21-0,4= 125:5= 3:4= 102-103=
33. 3 = 10 0 0 *4 ,5 = 1 9 +2 8 1 = 2 .2/5=
Harjutus 3.Jtkake jrgi.

nidise
NIidis: a) 25 ulipilast- -/t -> kahekmneviielt lipilaselt,
b) 25 lipilast- -ga---+kahekmneviie iipiiasega.
31 sportlast,4 koera, 72 korrcrit, 134 taldrikut, 450 likonda,
3 0 6 t o o l i , 2 5 3 l a u d a , 1 5 6p8u u d ,1 , 6g r a m m ik u l d a , 3 , 2m i l j a r d i t
krooni
Flarjutus 4. Idrjutagesnadega.
Nidis: 30. kuupev-+ kolmekmneskuupev.
2 . p p e t u n d , 3 n. i d e n d1, . o s a , 8 .p e a t u s1, 1 .i n i m c n e 1
, 2 .k u u ,
47. leheklg,50. snnipev,62. aasta,84.tper',100. foto,
i03. tuba,502.kiri, 1000.patsienr,1500.râmal
Harjutus 5. \foodustageinessiir'.
Nidis: 4. tuba -+ neljandastoas ---+Sekretrttab neljandas
toas.
6. korter 10.paat 2.I1ft 1,2.hnn 42. kide
3. mbrik 5. auto 1.1.aparaat 21. arve 103.maia
Hariutus 6. Vastakeksimustele. N{illalon sndinud- sndis

- maletajaPaul I{e res?- 7. 01. 191,6.a.
- nitlejaJriJrvet? - 18.06. 191,9. a.
- kunstnikEr.aldOkas?- 28. 11.1915.a.
- graafikVive Tolli?- 28.07. 1928.a.
- heliloojaGustavErnesaks? - 12. 12.1908.a.
- m a a d l e i a J o h a n nI e
t ost k a s ?- 3 . 0 2 . 1 9 1 5a. .
- l u u l e t a jD
a e b o r aV a a r a n d i-? 1 . 1 0 . 1 9 1 6a..
- kirjanikJaan I{ross?- 19.02. 1920.a.
- skulptor]aani(oort?- 6. 11.1883.a.
239
Harjutus 7. Tlkrgeia kirjutagearvudsnadega.
a) 1. flrorUaAb PerLloH coCTBr\.fleT rtpx6,t!I3IJTe;\bHo 45 000
xrr,(. 2. B Dcrosru 6o,tee 1500 6o.,rnlurx 14 MaêlibKrrx ocr-
poBoB. 3. llpz6,ru3llTe^bHo 5o/o TeppuroPul1 pecrrl,fint*nt -
o3ep. 4. B ecron:au 1,5ye3AoB.
2. B
6) 1. fl poauc.n(nE.) 24 auzapn1955ro,ras BH,\,sHAu.
2-rc Ha'aa,\bH\/ro
1.962 r. flocrvrIu )'qr{T,cfis BLr.\bsHAL{cKyro
rrrxo^)r. 3.3axon.llr^ ee B 1970 roav H rlo 1973 roi..\trl{.,\cs
e Bnnr.sHucxoir 1-fr cpeaueii ruxo,te. 4. B 1977 r. xeHl{r\c.rt.
5. Mo.s xerra pa6oraer,ra6opasrnoii. 6. V uac Asoe Aelefr.
Harjutus 8. Ksige oma naabrilt, millal on sndinud a) tema

ise, b) tema ema, isa, ed fa r.ennad.Vahetageosad.
Harjutus 9. Ksige, missugusttoitu valmistab teie sbra ema

a) hommikul, b) lunaks, c) htul.
PERE,NAINE
keedabputru,suppi,teed,kohvi,kartuleid
praeb liha, mune, pannkooke
teeb kastet
kpsetab liha, leiba, saia,kooki
paneb supissesoola, maitseaineid,magustoidussesuhkrut
likab leiba,saia,r-orsti,juustu
paneb lauale lina, taldrikud, tassid, noad, kahvlid, iusikad,
toidud, supi, prae, magustoidu,piima, leiva
Kordamishariutus. Jtkake nidise jrgi.

Nidis: a) nemad --+ nende, neid, nendeks, nendeta;b) See on
nende tsine soov. Neid ei ole seal. N'[e sitsime nendeks
pevadeks Tallinna. N'Iikste tulite ilma nendeta?
nced, kes, ta, niisugune,missugune
KOMPARATSIOON
29. CTENEHI4
CPABHEHT4fl.
KOMPARATTTV (I) CPABHI4TE^bHA.fl

cTEnEHb (r)
1. Adjektiivide 1..@opua cpaBHnTe^rsofi

komparatiivivorm cre[enrr rrpn^rTe^Hbrx
Tunnus E llpn:nari
komparatiiv - positiivi genitiiv * -m
@opn'ra cpBHnTer\r,nol.i creueHll [pII1\ar'I'e,\bHbIX o6pasyerc.n

frpr4 rroN.{oluu frpHcoer{HeHrl-fl K fe I:IrlTI{Ilrro ocrroBe llpu-
3TIAK -M.
julge cue,rnrii ---+julge/m ctrre,\ee,6o,ree crre.tr,rfi
Positiivi
I(omparatiiv
nominatiiv qenitiiv
krge grrcoxni.r krge krge/m
vaba cso6oAHrr vaba val:af m
hapu xnc,turi hapu hapu/m
ilus xpacHeu ilusa ilusa/m
suuf 6o,rrruo suure suurefm
pfuun KoP[r-rHeBbrr"r pruuni pruuni/m
imelik crpannufr imeliku imeliku/m
241
S ee u n o n h a p u . Si d ru non veelhapum.
Sarnr- ti: haige, kauge, kerge, kiire, lahke, niiske, pehme, raske,
selge, sirge, terve, valge, vrske, kena, korratu, mru, ohutu,
nnetu, nri, tubli, ^v^r, huvitav, igav, kver, lbus, madal,
magus, mugav, odav, tefv, tugev, tuttav, valus, noor, uus, hall,
kahjulik, kasulik, ohtlik, teaduslik,vajalik, nukker jt.
Fositiivi
I(omparatiiv
nomlnaulv senitiiv
a) vail@ rwxurt vaik@
"uik@/-
b) pime renrnufr pime@ plm.@/m
c) naljalkail cnreruno nalja@
"ot1n@/^
Sarntrti: a) aeglane,kivine, kollane, laialdane, massiivne, nl1a-

ne, punane, roheline, sinine, soliidne, smpaatne,tuuline, tpne,
vaene,vihmane jt.
b) hele, jahe, sage,sale,tore, tume jt.
c) andekas,edukas,ruumikas,sisukas,tkas jt.
242
Pange tkrele!
mood/ne rutoAnrrr mood/ sa moodsa/m

sood/ne 6naroupttsr:amfr sood/sa soodsa/m
hool/as npl{e)Krrtrff hool/sa hoolsa/m
tahtf ts saxHu tht/sa thtsa/m
kuul/us 3HaMel{Hrntr kuul/sa kuulsa/m
rm/us paAocrtrltii rm/sa rmsa/m
hirm/us crparunnt hirm/ sa hirmsa/m
k/ as 6orarufi rrk/ka rikka/m
puh/as 'tvc'rmit puh/ta puhta/m
i kits/as ysrcvit kits/a kitsa/m
t vr/as vyrxofr voof / a vra/ m
I kall/is eoporor kall/i kalli/m
kaun/is npeKpacrrlt kaunli kauni/m
L4cr<nroqer.rpre COCTaB^-aIOI- HeKOTOpbIe IIpI:L,\I'fe;\bIIbIC C
ocHoBoii Ha -a v -il, Koropbre n $opme cpaBIII4T'e

AbI{oIi cletreul{
\reH.rrroT3Tor râcHblfi Ha râcH:r'.it -e.
Positiivi
I{omparatiiv
nominatiiv enltllv
\-ana CTADbIIT
t
YTna van/em
pikk Arr.rnnrrir pika pik/em
tark IMsufr t2lga targlem
haib unoxo halva halv/em
laisk nenHertIT laisa lais/em
rhi uvcrol thja thy/em
n-rrg nroxpu mfu1a mrj/"^
soe rennrtfr sooja sooj/em
lai url.rpoxrzl laia latf em
rirrsk xpy"rofi jrsu jrslem
paks ronc:rrrii aks/em
243
Sarn..ti: kva, paha,kehv, kuiv, khn, klm, nrk, virk, kurb,
kuri, pikk it.
I{as sai on tnavrske? On kll, agaleib on vrskem.
Teie tuba on avaratr:5^gameie tuba on mugavafi:.
Rein on pikk poiss,kuid Jri on pikem.
Dotsent Sepalon uus auto, kuid professorl(vi auto on veel
uuem.
Esimeneharjutuson kerge, nd tulebraskem.
J tke r neelde!
Fosaitiivi I{omparatiiv
nomlnaillv genltllv
hea xoporuv rZ ft.r) Parem
vike uanenrrul vikse viksem
lhike xoporxnrZ (lhikese) lhem
pisike xpoxotrnrir (pisikese) pisem
huke rorrxrar (hukese) hem
,/) ,n l{las on hea, kodus veel parem. (|./anasdna)

UV
Hea laps, kes hsti tantsib, parem veel, kes paigal
seisab.Manasdna)
Adjektiividekomparatiivi- cxrroneHr,reSopvrucpaB-
vormi knamine Hrrre^brrofi crerreHr,rrrpu a-
raTe^bI{IX
(Dopntr'r cpaBHrrrenr,rrot7 cre[er{z }r3MeHflrorcfl rro rraAe}Ka]\.{u

er{cM 'raK }Ke, KaK rr rfoptlrr [oô)Kr4renlsorz c'r'e[eHr{.
Nominatiiv Genitiiv Partitiiv Illatiiv

Singular suurem r.'rur.m[! suurema/t suurema/ssc
Pluural suurema/d suurema/te suurema/id suurema/tesse
244
IJuemates linnaosades on t- B 6onee HoBbrx palionax ro-
navad laiemad ja vljakud poAa y^r.rrrbr ruvpe H rô-
avararnad. uaAr{ rpocropHee.
Need kingad on vikesed,palun andke ks number suuremad.
Kahjuks ci ole praegu suuremaid. Need on kull pikernad, aga
kitsamad.
I-eidsime vaiksema koha.
Rgimend thtsamatest asjadest.
Sain tpsemad arvud.
2. Adverbide kompara- 2. Oopvra cpaBrrrarerrrrrofi

tiivivorm crereHr4 napeurafi
Tunnus |...,-."ml llpnsnax
Or ABlxcôlKHbrx ruapeuvfr. H^ rnacnrr cpaBl{HTenbrrafl cre-

rreHb o6pa:yerc.s rocpeACTBoM cy'QQuxcoB -t7/ rr^r4 -em.
Positiiv I(ompara- Positiiv I(omparatiiv

tiiv
r'he N{aô vhe/m hilia ro3AHo hili/em
kaua Aonro kau/em vara paHo vat / ern
'|I,IXO
IASA tas/em harva peAKo haw /em
ruttu 6rrcrDo rut/em
Fstil--'F*i"i-]
I-lpr o6pasonaHtrv Sopiltn cpaBHl4Tenr,soc'rereHlr c1'cfSlrxc
cyQQuxcorv. -mini.
uapeuur -sti saruertfle'Tcfl
245
Adiektiivi Adverbi
pos1tllv kompa- Posltllv komparatiiv
ratiiv
kiire 6r,rcrpru l<wefm kiire/sti 6uc'r'po kiire/mini
kva raepa,rr uavp/m kva/sti 'reepAo kovp/mini
halb, halva halvp/m halva/sti rrnoxo hahf;lminl
uroxo
ilus, -a ilusafm ilusa/sti ilusa/ mini
KPaCr.rBbrr"r Kpacr.rBo
rmus, rmsa rmsa/m rmsa/sti rmsa/mini
PaAOCTT-rbrr"{ paAocTrro
sage,-da sageda/m sageda/stiqac'ro sagcda/mini
'-tacr:';'t
Sarnr. ti: hoolsasti,julgesti,kenasti,lbusasti,selgestijnc.
E--- t-*'"ttl
flpr o6pasosH\4r4 cpaBr{r,rTenrso crerreirr4 cyQQwxc Hapc-
s,ufr -/t zaleure'rc.rr cy$Szx cortt -tna/t.
Adiektiivi Adverbi
p o sl tllv komparatiiv positiiv komparatiiv
eduka/s, eduka eduka/m eduka/it eduka/ malt
ycueurnnr )/creturro
kasulik, -u kasuliku/m kasuliku/lt kasuliku/malt
trOrtesrrU rIoê3Ho
tpne, tpse tpse/m tpse/lt tpse/malt
rOvrrr'rli f'oqHo
aeglane,aeglase aeglase /m aeglase/lt aeglase

/malt
MeA;\eHLIbI MCAAC}IHO
s o e ,s o o j a s""j@/- sooja/lt sooj@/malt

-rerrnlrr -ferlô
246
kurb, kurva kurr'lgJ/m kurva/lt kurr'lgl/malt
rpvcrurr fpycTHo
Sarnuti: andekalt, huvitavalt, igavalt, jrsult,kahjulikult,nr-

galt, pikalt, puhtalt, sisukalt, soliidselt, smpaatselt,
teaduslikult,
tsiselt,tkalt, vabalt, vaeselt,vaikselt it.
FG,-,r"-ltl --* -male, -mal, -malt
Positiiv Komoaratiiv
kauge/le (xyaa-,rra6o)aa.,rexo kauge/male (xyna-,rz6o)
AaAbfue
kauge/l (r4e-,u.r6o)aanexo kauge/mal (rne-,rn6o)
Aa^btLIe
kau e/lt r43AaAeKa kau ef mak I{3r\z\eK
Sa rr-rrrti: krgele, krgel, krgelt; madalale, madalal, madalalt.
e Pange thele!
kauem - kauemini foomsamlnl - rmsamalt

tasem - tasemini ilusamini - ilusamalt
rutem - rutemini kiiremini - kiiremalt
hiljem - hiljemini tpsemini - tpsemalt
\-arem - varemini hoolsamini - hoolsamalt
l'rarvem - harvemini tugevamini - tugevamalt
\line krgemale! Krgemalt lloArrrn{ucb nr,ture!Cocpxl' (c

neb selgemini. nr,rcO'rr'r))r'{rue (rcne e) III4A-
HO.
\Iul ei ole aegakauem oodata, tee futem.

\la ei saapraegu tulla. ma tulen hiljem.
\liks sa sedavarem ei telnud!
247
Homme on mul veel vhem aega.
I{ubis kisime nd harvem - harvemini.
Vljas on klm, pne soojemalt riidesse!
Palun rgi kvemini, ma ei kuule!
Peab lugema aeglasemalt ia hldama tpsemalt.
Tule lhemale ja vaata hoolsamini!
HARJUTUSED
Hariutus 1. Jtkake nidise 1tu9i.

NTidis: sirge --) sirgem -+ sirgem tnav -+ Pikk tnav on
sirge,Taata puiesteeon sirgem.
kerge, odav, kasulik, noor, smpaatne, kivine, tume, ruumikas,
tugev, puhas, vajalik, kallis, maias, laisk, tark, vana,.,klm, soe,
paha, huke
Hariutus 2. Jtkakenidise jrgi.

Nidis: Tiinal on mugav tuba. Q{ari) --+ Maril on mugavam
tuba. -+ Ei ole mugava;trr t tuba. --+ Ei ole mugavarnaid tube.
1,. laanrl on raske eksam. (R.ein) 2. Perekond Saarel on ilus

korter. (Perekond Mets) 3. Jril on huvitav raamat. (Peeter)
4. Mul oli rmus pev. (Sr) 5. Sul on rikas tdi. (Ta) 6. Meil
on moodne skulptuur. (Te) 7. Teil on uus pik. Q\ad) 8. Neil
on kuri koer. Of.) 9. Matil on tna thtis koosolek . [aan)
10. Raamatupidajalon suur kabinet. @irektor) 11. Meie vana-
emal on puhas kk. (I..lendevanaema)
Hariutus 3. Moodustage komparatiiv ja kasutagesedalauses.

Nidis: igesti -+ igemini -> Pns puhkab igesti, Jaak veel
igemini.
kaua, v^r^, hilja, hsti, tugevasti, kiiresti, halvasti, ruttu, harva,
tasa,virgalt
248
Flarjutus 4. Jtkake nidise jrgi.
Nidis: Ilm on tna... -> Ilm on tna halb --+ Ilm on tna
halvem.
pnev, paks, kver, osav, ohutu, tume, lbusalt, kasulikult,

julgelt, tpselt, thjalt, aeglaselt,kaugelt
1. lumi katab maad. 2. Matk algab kell kaks. 3. Me

s i d a m em d a . . . r a d a . 4 , T a m a r as u u s a t a b. . . . 5 . M e l k a s v a b
. . . k a s k . 6 . S e r g e is i d a b . . . m e s t a I I a .7 . I \ { i s s e a l t . . . p a i s t a b ?
B. Sealt paistab mets. 9. I{olm peva mdus . 10"
vistlus lppes "I{alevi" viduga. 11. Toomas on korv-
pallimn gria.1,2.Buss sitis tagasi . . . . 13. Irtna naeris . . .
Hariutus 5. Jtkake nidise jrgi, kasutadesantonme.

Nidis: I{.as Peeter on virk? --> Ei, Peeter on laisk, ^g
r\ndres on virk.
1. I{as Mari vastus oli tark? 2. Kas vanêma on haige? 3. I{as
suur nuga on terav? 4. I(as kask on sirge? 5. I(as ooper on
lbus? 6. I{as tempo on kiire? 7. Kas matkamine on kahjulik?
B. Kas sinu la\ad on tugevad? 9. I(as instruktof on tema tuttav?
10. I(as sokid on mriad? 1 1. I(as Punane buss on tis? 1,2.Kas
loeng on huvitav? 13. Kas pik on huke? 14. I{as lilled on
praegu odavad?

Nidis: Ma ei joo piima sooialt. --+ Ma ioon piima klmalt -+
\Ia joon piima klmemalt.
i. Ajalehed ei tulnud tna v^ra. 2. See lennuk ei lenda kr-
gelt. 3. Mare ei kirjuta valesti. 4. Minu klaline ei tulnud l-
hedalt. 5. Ta ei koputa esimest korda tugevalt. 6. Tiina ci s
palju. 7 . Mihkel ei pannud vid leivale hukeselt. B. Igor ei
puudu sagedasti. g. Ene ei orienteerumetsashsti. 10. Rein ei
rgi valjusti.
249
{
Ffariutus 7. Tlkige eesti keelde.
1. 3aecr Bo3A)x r{r{rrle, cHer 6enee H co^Hue cBerrrf -rlpqe,qeM B

ropoAe. 2. B crapoN{ AoMe r\rrre, 3Aecb r\.{errbruecrvAer.rros. 3.
Bvepa 6lrno oqeHb xoôAHo, ceroArrr rerrêe. 4. V Aoueura
Vlsrorraa HoBbie Aoporr4e ^brx(u. 5. On xoporuo K 'lae'rcfl rra
^brx(ax. 6. \/ Ceprer Abrlxr{ rroAe[reBr\e, rJo oH Karaercfl ^vqrue.
7. I4sAanexa Br4\ra BbrcoKa.sropa. B. Eure dr\brrre BrrArree'r'c.rr
reullrrrZ nec. 9. lly"reruecrBeHHr4Kr4 rroAHzMarorc fl Ha nbrcoKyro
ropy. 10. Tar,rpa crycKaerc.rr uo 6onee rprrvrol nopoxKe , 3'ra
AopolKKa 6esonacr{ee. 1 1. CeroAHr Mbr KTr\r{cbrra Abi}Kax ABa
\raca, 3aBTpa 6y'4ev K Ta'rbcfl Ao^brue. 12. MalenralzKr4 6nrrrlr e
Kr:prxy rpr.r AHt, croprcN,rer{br [poxiuB\rr 3Accb Aoz\brrre.
Kordamisharjutus. Asendage ainsus mitmusega!
1. Sellel kaluril ei ole autot. 2. Sitsime suure bussiga eks-

kursioonile. 3. I{apten unistas vrast kaldast. 4, Direktoril on
kabinetis telefon. 5. Homme on kinos uus film. 6. Noorele
naisele meeldis see mood.
KOMPARATSIOON
30. CTEfIF,H.VT
CPABHF'IJT4fl,
KOMPARATIIV (II) CPABHI,ITEAbHA-fl

cTEfIEHb (II)
Komparatiivivormide Yuorpe 6rterrr.reQop nu

tarvitamine cp aBHrrrer$ rr o cTefre Hr,r
vanem kui ema cTaplre, qeM N,raTb
ema/st vanem cTapue r\{aTepl4
Isa on vanem kui ema. Oreq c'raPrrle)qel\'tN'tarb.

Ta on emast viis âsta.t va- Orr rra rrfl'rb êr craPLUeNlal'e-
nem. Pn.
Snaraamaton kallim kui pik, ta on pikust paksem.
\'Inikord on t thtsam kui anne.
Prnus on praegu sooiem kui Tartus.
Kas snaraamaton niisamapaks kui pik?- Ei, ta on pikusttunduvalt

paksem.
257
Seeroheline mantel on pruunist mantlist moodsam"
Sergei grb aeglasemalt kui Peeter.
Peeter on temperamenrne, ta rg1bmeist kigist elavamalt.
veidi
noorem
pisut HCN,II{OTO MOAO)KC, fIOMOAO}KE
nooremalt
natuke
Reet L.pp on Peeter Laanest Pear eun HeMHoro MoAolKe

pisut noorem. I_le3TepaA.aatte.
Ta astus pisut nooremalt li- ona 6wna r{eMr{oro MoAo}Ke
kooli kui Peeter. lleerepa, Kor.Aarroc'rlrrrrrna B
yHr4Bepcr4TeT.
Meie tuba on natuke sooiem kui teie tuba.
I(ohv on veidi magusam kui tee. Ma joon kohvi veidi magu-
samalt.
palju HaMHoro
mrksa noofem I
:T:#:^""1
N{OAOiKe
nooremalt
tunduvalt
mrgatavalt
Professor Sarv neb vIia llpoQeccop Capr Bbrr^rrAur

paliu noorem, kui ta on. HaMrroroMoolKecBovx Aer.
Lembit Mets sai palju noore- ev6ur Merc c-rÂ AoKTopoM
malt doktoriks kui lo Laas. B 3Haqtrre^bgo 6onee MoAo-
AoM Bo3pacre,qeM lOno Laac.
Ladina keel on mrksa raskem kui inglise keel.
Uus pik on tunduvalt sisukam kui vana.
Tdrukute tuba on mrgatavalt puhtam kui poiste oma.
252
C niisama ... kui; nii ... kui raK )rce ..., r(aK; (t") Tan ...,
I(AK
I{as tna on niisama klm CeroAn-sraK xe xoôAHo, KaK

kui eile? nvepa?
Ei, tna ei ole nii klm kui Hel, ceroAHflHe raK XooAHO,
eile, tna on veidi soojem. KaK Bqepa, ceroAllfl HeivfHoro
Tefrêe.
Tnu on niisama andekas kui Peeter. Arvo ei ole nii andekas

kui Tnu ja Peetet, ^ga ta on neist tkam.
Sirje ei ole nii hoolas pilane kui I(rista. I{rista on palju
hoolsam, t7 ttab palju hoolsamini. Niisama hoolsalt
ttab ka Ene.
I(as praktikum oli niisama huvitav kui loeng?
Ei, loeng oli huvitavam. Dotsent Mets rgib kigist teistest
huvitav arnalt.
SUPERI-ATIIV fIPEBOCXOAHAfl
CTEfIEHb
Superlatiivivormide O6pasoBalarae *op*

moodustamine rPeBocxo4rrofi crerreHu
a) liitvorm a) c,ro>xHax Sopua
liitvorm = kige * komp aratiiv
C,\olriHfl rpeBocxonno creneHr{ o6pas1'ercl lIpI'r

Qopva
'caltrtl' cre-
froMotrlr4 côB korgt w Soprvrnr cpaBHrrrenrno
Ile HLI fiPvI LaraTe^bHOrO krLu [IaPeuufl .
253
huvitav huvitavam-+ kige huvitavam
Adjcktiiv
r4r{Tepecrru li
r{rrrepecnr,ril r4HTepecHee cal,rr,r
huvitavalt huvitavarnalt _-> kige huvitavarnalt

Adverb
[TH'fCDCCHO I{I{TCDCCHCC r,rHTepecHeeBcero
b) lhivorm 6) nparxax Qopua
Tunnus Ed llpusrrax
Kparxar rfopua npeBocxoArro c-l'errellll flB^-rlerc.sHerpoAyK-

:rttsl:ofr. r4 MolKer 6rrrr o6pasoeana LvrrJrb or rex rrpl4âl'are^b-
trbrx, KoTopbre B fIaP'tr4'rIrBe NlHolKecTBerrHofo LLlIC1'a r.Iivlcro'f
oKoHqaHve -id vtw -i, -u.
Positiivi
Superlatiiv
nominatiiv pluurali
partitiiv
a) huvitav I4HTepecnrui huvitava/id huvitava/im
ilus xpacvtn:';'ir iiusa/id ilusa/im
kiire 6ucrpnrfr kiire/id kiire/im
iulee cuenuri iulse/id iulee/im
b) pikk Arrrrrrnut pikk/i pi[/im
suur 6onlruor suur/i suur/im
noor nronoAoii noorf 1 noor f tm
uus nosu uus/i uus/im
vana crapwr. vanfu
halb, halva nnoxofi halb/u "u./Fl*
hÊlE-
ken.)
254
Pange thele!
Positiiv I{ompara- Superlatiiv

tiiv
hea xoporunrZ parem k ge pafem - paflm
r'ike nranertxu viksem k ge viksem - vikseim
lhike xoporrcllfr lhem k ge lhem - luhim
pisike xpoxorrrru pisem k ge pisem - pisim
huke rosxufr hem k se hem - him
hsti xoporxo paremini k ge paremini
paliu MHoro rohkem k ge rohkem
Supedatiivivormide Yuorpe6,rerrze QoPt

tarvitamine [peB ocxoAso crerreHlr
kige ilusam
vaas caMafl KpacvBafl Ba3a
- ilusaim )
-
r-aasidest kige ilusam
I caMafl KpacvBafl r43 Ba3
r-aasidehulgast I - ilusaim
rutustadaki huvitavamalt ccl{a3blBaTb IlHf'e IIee BCeX
\imetage Eesti vanim likool. Hasosale craperutz:fi. \,sr,r-

tsepcn'fc'r9 c't'outtt'r.
i-esti vanim tlikool on Tartu likool.

Praegu on d kige pikemad ja pevad kige lhemad.
Kes teie hulgast on kige parem joonistaja?Meist joonistab
kige paremini E,haL.pp.
--lo on meie rhma kige andekam lipilane. I{ursuset
.<rrjutast^ kige andekamalt ja ka eksamid sooritas kige
edukamalt.
255
Anti on prit Narvast, Niina aga palju kaugemalt, Peterburist.
Kige kaugemalt on prit Antoine: rema sndis Pariisis.
Peeter tuseb hommikul kige varem: ta elab kige kaugemal.
Rein tuseb tna veidi hiliem, tema esimene tund algab kell
heksa. tlo mrgab kige kauem: tal ei olegi tna tunde.
HARJUTUSED
Hariutus 1. Jtkake nidise 1rgi.

l:.Tidis: Sai on pehme. (pirukas, natuke) ---+Pirukas on niisama
pehme kui sai. --+ Pirukas ei ole nii pehme kui sai, sai on natukc
pehmem.
1. Tnu on tark. (Sirje, pisut) 2. Peeter on pikk. (Arwo, palju)
3. Te olete tpsed. (meie, mrgatavalt)4. Sekretr on tsine. (di-
rektor, mrksa) 5. E,sik on kitsas (vannituba, runduvalQ 6. Film
on kurb. (romaan, veidi) 7. Yalge sall on huke. (roheline sall,
pisut).
Hariutus 2. Jtkake nidisejrgi.

Nidis: Leib on (odav) kui sai. + Leib on odavam kui sai. ---+
Leib on saiastodavam.
1. I(onserv on (kalli$ kui kohupiim. 2. Kohv on (magus) kui

tee. 3. Tallinn on mulle (vras) kui Tartu. 4. I{eit on (lhike)
kui mantel. 5. Maie r^ m^t on (puhas) kui Anne oma. 6. Saalis
on (vaikne) kui koridoris. 7. Lennuk on (kiire) kui auto. 8. I{ell
heksa on (pime) kui kell kaheksa. 9. Eksam on (thtis) kui
arvestus. 10. Ants on (vastupidav) kui Jri. 11. Rein gtb
ftuvitavalt) kui Mari. 12. Mari pib (paliu) kui Rein, g teab
(vhe) kui Rein.
Nidis: Linnas on palju laiu tnavaid.(peatnav)* Peatnav
on kige laiem.
256
1. fuiulil on paliu pakse raamarutd.(snafzL^m^t') 2' Lillekauplu-
vikesi
ses on palju iu.,n.ia h[i. (roos) 3. Sellesmajas on paiiu
peeter) 5. Laual on
lapsi. crtt,l 4. Mul on palju toredaid spru.
(aprill)
prti,, aitsvaid toite. (tort) 6. See kevad oli vihmane'
on paliu
7. Perekonnas on kolm kena ttart. (Virve). B' Idassis
(kuld-
andekaid pilasi. ffeet) 9. Meil on paliu hid tstiaid'
medalivitia)
Hariutus 4. Jtkake nidisejrgi'

---+Arvcr
Ni<lis: Toomas tuseb kell 7.45. Arvo samuti' (vara)
tuseb niisama var^ kui Toomas'
Toomas on
1. Toomas sb he vileiva. Arvo samuti. (vhe) 2.
3' Too-
Valmis viieteistkmne minutiga' Arvo samuti' (kiiresti)
(ruttu)
mas juab laboratooriumi kmne minutiga. Arvo samuti'
,1.Toomas ttab kaheksatundi. Arvo samuti. (kaua) 5' Toomas
kaib kinos kolm korda aastas.Arvo samuti' ftarva)
Harjutus 5. Jtkake nidise irgi'

--+ Auto sidab Veel kiire-
Nidis: Buss sidab kiiresti. (auto)
rnini. ---+Mis sidab kige kiiremini?
(pilane)
1. Tnu vastab hsti. (Rein) 2. petala tgrbaeglaselt'
hsti'
3. Lind lendab krgei. (lennuk) 4. Virve laulab Qaail)
Ma magasin phapeval kaua'
5. Nad elavad lbusalt. (meie) 6.
selgesti'
(ro) I . Moskva on kaugel. (Jerevan) 8. . Igor hldab
)op.tuiu; 9. Igor valmistrrb esinemiseks hoolikalt. (Sergei)
10. Igor esineb edukalt. (Sergei)
Kordamishariutus. I{asutage lausespluurali partitiivi'
\Iul on paliu (vhe). . . sportlane, staadion, vimia,

\leil on paliu (vhe). . . medal, oimpiavitia, sber'
Siin on paliu (vhe). . . laps,eksam
3lo
/n2-INFINITIIV JA ma-VIHAI4HVITVIB Vl
da-INFINITIIV (ID da-I4kIQWHWTI,IB (II)
rna-wuQvHrr'[r4r flBtflercfl ocHoBHofr Qopvoft acroHcKoro râ-

roâ. flpr :r'atr4qwv qepeAoBarrrfl crynener ocHoBa râroâ
Bhrcry[aer B cr4^rno cryrreHr.r.
da-vwQnHr4TwB BTopafl ocuoBHa.s Qopl,ra. llpra:rrax srofr

Qopnrrr rrMeer Bapvar^rbr -do, -td, -a. I_lp, qepeAoBarrwtr cry-
uene ocHoBa da-uuQuHurcvrBa r\{o)Ker Bbrcrynarb B ctt,xr.:,notw
TaK)Kee cna6o crynssr.
ppi/ma 1 vasta/ma I ki/ma

6ppi/ da J Y-{wrtcn vastaf ta J
OTBeqaTI' r ...
kr/a ) "oo''u
/a-INFINITIIVI VORMID @OPMbI da-

IyIHALTIIVTTVTBA
Tunnus @ llpn:Hax
1) râro^br c ABfx- vrxvr MHorocôxsofr ocHoeo 6e: qepe-

AoBa:,:^krflcrynenerl
ksi/ma cfIParrrHBaTb ktsi/da

juhtu/ma c^r{aTbc.n juhtu/da
jalutaf ma ry^.sTb laluta/ da
258
Sarn'ti: armastama, asuma, avama, ehitama, esitama,
jutus-
ta-ma,jlgima, jrgnema, kannatama, kasutama,
kavats,û, kor-
kujutama, klastam,-,kpsetama,lubam
{uma, a, magama, meel-
dima, meenuma, palum ^, p^rud,ama,
i"rrrr-r, puudum a, prt-
nema, selgitama,toimuma, tnama,ttama,vljuma,
vsima jt.
Pange thele!
pese/ma crkrparb, Mbrrb pes/ ta
2) râro^br ABlx- kr'w MHorocôxno

ocnoso c qepeAo-
BaHrreM cryneHefi, cnprrarorrlaec.rr no
rvny fippima
Tugev aste
Tugev aste
6ppi/ma Yr.kr'bcn ppi/ da
rki/ rna roBoPr,rTb rki/ da
kadw/rna 14cYe3aTb kadu/ da
rnngr/ rna rnngi/ da
Sarn'ti: astuma, istuma, kutsuma, lugema, lppema,
otsima,
organiseerima, pidama, sadama, soovima,
sndima, tantsima,
tekkima, tlkima jt.
3) râro^br c ABlxcôxso ocrrosor; c qepeAoBaHr.reM

cr.yre_
ueri, cnprmrc rr\Hecflno rr4rry titlema
Tugev aste
Nrk aste
1 3ûkrMarbcn
"oim@ /m^ rwMHacruxoir v6im@/ a"
i
".rt@/-" 6eceAosarr, ,@/a^
.'"ilG/*" cnoPr4Tb
t atr@/ma
@/a'
COMHCBTbC.'I n@/a'
omFel/ma LIII4Tb dmm@ta"
u@/ma cKa3aTb ,;t@/a"
mo
mdt
259
Pange thele!
kdnelema-tp
kne@/ma rr'arb
pa3roBap konefl/da - kne@/a^
' I'-l
rabe[elma 6ttrscs rûe[/d a - rabe@/au
,.g"@-^ 3a'r4*arbcfl ,.g.[/au - ,.g.@/au
koge@ma 3^rr*arbcn togefl/da- koge@/at
4) rreroropble rfou\bl c oAHocrroxnoff ocnosol; 6es vepeAo-

BÎIIIfl CT;rngtta;
saafma rIO1rq216 saafda

1/ma OCTABATbCfl tlda
vrf ma Mot{b vi/da
5) rnaro^L,r c oA,I{ocnoxuofi ocrronoz ua /, fl, r) c qepeAoBaHI4eM

cryneueri
kuul/ma c^brttraTb kuul/da

laul/ rna rIeTb lawl/ da
naet / rna cMe.flTbc.tl naer/ da
Tunnus Ed llpr.srrax
'furrY
1) rnaro^bl c r-IepeAoBalurr.eM
cTyrreHelr, cupRraFo[Il{ecfl rlo
hakkama
Tugev aste Nrk aste

}r'al<ka/rna I{a({rr.Ha'b htk"/ t"
vaataf rna CN{OTDCTb
I
vaadaf ta
tlrnbaf rna TflHVTb tdmmaf ta
puhka/ma OTAbIXATb puha/ ta
kalTa/ rna AII'Ib kalla/ ra
Sarntrti: hppama, ruttama, aitama, mrkama, ootama, korda-

ma, lendam, algzma,kaebama,ohkama, oskama jt.
260
2) râro^br c qepeAoBagr{eN,{ cr'1'nerre, nr\{erorufle B Korrue
o^Hocôxnofr ocHoBbr --r.
Tusev aste Tusev aste

seis/ma cTo.rITb seis/ta
tus/ma BCTABATb tus / ta
maks/ma fiL -twtb maks/ta
Pange thele!
j o o k s/ m a 6eram loop/ta
Tunnus LC i-Iprsnax
1) râronbr c oAHoco>rrrofr ocrroeo Ha d, t, r,rN,rerorur4e

t{epeAoB alane cryneuefr .
Tusev aste Tuger. aste

andf rna AaBaTb and/ a
pd/ma cTaPa-'rbcn pd/a
ost f rna frox1rry216 o s t/ a
sit/ma exa-fb s6it/ a
Sarnuti: hoidma, judma, kandma, leidma, tundrna, kartma,

keetma, paistma, saatma, tahtma jt.
Ilc,tn repeA t ctovr rcparxwfr r,tacrrlri.r , To t 1t1Bar4Baercr.
Tusev aste T u g e v a s te
vt / rna 6parr v6tt/ a
jt/ rna OCTABAflTb jtt / a
nutf rna f,IâKATE nrttf ^
katf rna fIOKPbIBATb kattf a
2) rnaro^br c oAHocnoxno ocuosorZ Ha I'r\2CIfbII{, He I{l\,leK)-

rul{e qepeAoBa:'c^:'Z-'fl
c-t'1,s"rua'. llpr 3T'oN,rI I D O 1 4 C X O A I I l ' 1 4 3 I \ I C -
I
IIEHHC B OCHOBE:
261
oo --+ uu
i6i ---+titi
vti/ma Hecrrr, Be3TI4,Becrn vli/a

ki/ma xoAr.rrb ki/a
l@/-" trLrrb iE/,

l-l/
ma ecTb sug/ a
Sarnuti: tooma, looma, lma
3) rnaro^br c ABlxcôxnofi ocHosofi; rrMeeT N{ecTo Il3MerreH?re

B OCHOBC:
Ie- II
ne -+ nn
le -> rt
o@/-u 6urr
"@/u
tu@/ma rrPHXOAHTb ,r.r[/o
-i@/mu rr.A-lI/', mi@/a
P&/-" KAACTb pffi/^
r,r@/-^ yMr4PaTb SWT/ A
ge-+ h
,.@/-, Aeârb tfrlu

n m Br4AeTb n;fi/a
O mis teha?
Kas ra minna vi siia ida? Yrw v.^v ocrarbc.nsAecr?

I{as sita bussiga vi ialuta- lloexarr H^ asro6Yce z4LVI
da? nPory^.smcs?
I{as kohe telda vi enne mtelda?
262
I(as ttada vi puhata?
Kas tantsida vi istuda?
I{as naerda vi nutta?
O mida @ teha? mida F"rbl tegema?
Teie vite ra mina, ag Brr nroxere yrcu, a Mbr

meie peame stia irna. Ao^)KHbroc-rarbcr 3Aecb.
Tpeval vib bussiga sita, aga phapeval peab jalutarna.
Tema vib kohe telda, a,g mln pean enne mtlema.
Tna vib puhata, aga homme peab ttama.
Sina vid tantsida, gmina pean koju minema.
Prast vin naerda, ag pra.egupean nutma.
rua-INFINITIIVI NAE,)KHbIE, OOPMbI

KAANDED ma-VIHQVIHLTTWBA
ecTb fII4Tb vr{uTbc.g I{wTa'fb
Illatiiv s/ma joo /rna ppi/ma luge/ma

Inessiiv s/mas joo/mas ppi/mas luge/mas
Elatiiv s/mast joo/mast ppi/mast luge/mast
Abessiiv s/mata ioo f mata ppi/mata Iuge/rnata
Ma lhen (kuhu?)sma. fl vl1y (noay) ecrb.

Ma olen (kus?)smas. -fl eu.
Ma tulen (kast?)smast. .fl xoAnn ec'rb (t. .. r,rAI,
uarrp., rr3 croôeor.).
T on lpetarr.ata. Pa6o'ra He 3aKoHr{eHa.
Mul on t lpetamata. V nrens palora rre 3aKorlqeHa
Andsin ra lpetamata t. cAaA He3aKouyeHulrlsp^-
I
bory.
263
Viljandi rong on veel saabu- Bunr,.snlncxtr roe3A etue He
ftlrata,kuid ta on iga minut saa- upra6r,rn,I:Io oH Ao^)Kcrl rrpu-
bumas. 6nrrr' c Mr{H)'fbI ila Mr4H}/'f\r.
Virve lks kohvikusse kohvi iooma. I{as Virve on praegu kohvi

joomas? Ei, Virve tuli luba kohvi joomast ja on nd oma toas
ppimas. ppimata er saahomme kontrolltd kiriutada.
verbidega C ffOr\N{I{
olema 6ull
I(tlalised on tulemas. CKopo rP?rAyr rocrla.

(= I(lalised tulevad varsti.)
Mari on kirja lpetamas. rr{cbN'{o.
Mapn 3aKarILIpIBaer
(= Mari ipetab kirja varsti.)
I(as selliseid raamatuid ldse Ecrn At{ (.)"u..tBVIo'r ,rla)
on olemas? eoo6rrte ral{ne xrturur?
kima xoAr{Tb
Me kisime kaks korda nda- N{nr xoArr^H ABa Pa y He-

las vimlemas. AeIo Ha rI4MI-Iac'rLIK)' (saun-
Marbc.s rrrMlrac.furio) .
Mark kis koeragajalutamas. Mapx xoÎ{A c co6axor ry'-
A.gTb.
Nad kisid botaanikaaiasorhi- Onu xoAI4Î4s GoraHv'qecxnir.

deesid vaatatrtas. caA cMorperb oPxI4AcH.
264
I mast-vorml
verbidega C I'afONIH
tulema, saabuma rpuxoAr4rr,, rrpu6brBarb
Ene tuleb vimlemast. And- 3ne nAel' c u4N,rHe,c.rnlkr.

Arrrr-
res tuleb uiumast. pec xo^rrn râBarb (.r. e. r4Aerl
rranp.) uz laccertna)"
Mari saabus mere rest puh- Mapu rpr4exan a us olrrvcxa \r
kamast. N,ropfl.
Peeter saabus vimlast treeni- lle:lep rrpvrxel v3 r-?rNr-
mast. LracTtrqecKoro 3a|a, c 'fpcHrr_
poBr{r4.
tusma BCT'aBa'r'b
Tusin magamast kell ka- qacoB.

-[ ec.ran r] BoceN,rb
h ek s a .
hoiduma us6era'r'b, ocreperar.L,cfl
Mari hoidus Jriga kohtu- Mapr.r nslerar,a Bcrpe qlr c

mast. K)pt .
Peab hoiduma haigestumast. Heo6xoAr{r\{o oc'reperarbcfl
3OOeBall\rfl.
keelduma orKa3brBa'lbctl
Peeter keeldus sellele ksimu- lle:lep orxa3anc-fl orBer-ra'rb

sele vastamast. rra 3Tor gotrpoc.
vras keeldus tendit esita- Hessanor\reu o-lKA3l.lcrl
mast. rpeA-b,qBr{1b crpanK)r.
265
tnama 6naroAapr4l'b
Kuidas elad? Tnan ksimast, Kax xureeum? Cnacr.r6o,Xo-
hsti. pouo.
Palun tule pthapeval minu llpvxoaz, rroNanylicra, B
iuurde! Tnankutsumast! BocKpeceHbeKo nrrre! na-
roAaprc 3a rrpr4râruenrae!
a) verbidega a) c r,naroâMr,r
olema 6lrrr
Mul on ajaleht lugemata. ,fl errte He q.tfi^^ ra3erv.

(= Mu ei ole ajalehtelugenud.)
Kas need unad on pestud vi 3ro MhITbre r4^r4 FIeMbITbIe
pesemata? .g6noxn?
irna ocraBar,c.s
I(lalised lid tulemata. focru He rrp!rru,\H.

(= I(lalised ei tulnud.)
See film ji mul vaatarrtata. Sror Qvnnrvrfl He rocMo'rpen.
(= Seda filmi ma ei vaadanud.)
itma ocraB^-rrrb
Tamara ittis snad ppima- TarrrapaHe Bbr)'rII4Aa

cnoBa.
ta.
(= Tamara ei ppinud snu.)
Rein jttis kohtumisele mine- Per7nHe Irotue^ Ha cBulaHlae.
fiiata.
(= Rein ei linud kohtumisele.)
266
unustama sa6rrsarl
Astrid unustas ajalehe tellima- Acrpraa salwna rroArrr{carbct
ta. Ha ra3ery.
Markus unustas piletid ost- Mapxyc sa6un K),rrurr 6m,re-
trrata. Tbr.
b) atribuudina ol B KaYec'rBeofrpeAeêr{vrfl
Ei vi juua keetmata vett ega Henl:s rrrrrb HeKnrrrteHyro

sriapesemata unu. BoAy tr ecrb HeMbrrbres6no-
}{Tl.
Kutsumata klalised. HessaHnrerocrr{.
Parandarnata vead. HencnpaBneHHbre oruu6na.
Kontrollimata harjutus. HerpoBepeHHoe
)/frpalKHeIJr4e-
HARJUTUSED
Hariutus 1. Jtkake nidise jtugi.

Nidis: laulma -+ lauld^ ---+Salmele meeldib kooris laulda.
tusma, klastama, parandama, ravima, vaidlema, hppama,
korjama, saatma,minema, sitma

Nidis: Suurt kohvrit on raske ... -+ Suurt kohvrit on raske
kanda. + Suurt kohvrit oli raske kanda.
1. Filoloog vib ka toimetuses . . . . 2. Kik tahavad kohtumisest

... . 3.I{lalised soovivad ... meie firmaga.4. Ajakirjanik tahab
teiega . 5. Dotsent l(iv lubab likooli ajaloost. 6. Sek-
r e t r ia s e t i t i t p o l ek e r g e . . . . . 7 . R a v i o s a k o n n aos n h u v i t ^ v . . .
ttama, leidma, vestlema, osa vtma, ppima, turvuma, jutus-

tama, omandama
267
Flariutus 3. Jtkake nidise irgi.
---+
f:Tidis: Tnu ootab teid. -+ Tnu peab teid ootama.
Tnul tuieb teid oodata.
1. Mart S.pp ruttab 1aama.2.Ta iuab kuueselerongile. 3. F.va

iuhib autot. 4. Jaak esitleb oma rhmakaaslasi.5. Haige scib
kerget toitu. 6. E,ne kannatab valu. 7. I{es nutab? B. I-ind lendab
le mere. 9. Isa puhkab Pfaegu. 10. Rein aitab filmida vistlusi.
Harjutus 4. Jtkake nidise irgi.

NIiclis: Kas sa oled kohvi keetnud? ---+ Ei, aga ma hakkan
kohc keetma. ---+Ei, ma ei saanud kohvi keeta.
1. I(as sa oled end juba pesnud? 2" I{as te reegleid olete iuba
korranud? 3. I{as sa oled neid pilte vaadanud? 4. I(as sa oleci
abiellumisest unistanud? 5. I(as sa oled tpiaani koostanud?
6. I{as te olete teed ioonud? 7. I{as te olete piletite eest maks-
nud? B. I{as sa oled tna iuba ujumas kinud? 9. I{as sa oled
sedaluuletuskogu lugenud?
Harjutus 5. Jtkake nidise irgi.

---+lias
Niclis: Ma pean kfuia tlkima. ---+I{iri on tlkimata.
sa aitad mul kiria tlkida?
1. Anne peab lauda katma. 2. Ma pean paki postkontorist ra
tooma. 3. Me peame tna aknaid Pesema.4 Peeter peab Ilncle
snnipevakslilli ostma.5. Nad peavad kki koristama.6. Jri
peab raadio parandusseviim a. i . Ma pean ise klcidi mblema.
B.Jaan peab koosolcku organiseerima.9. N{arc peab artikli kiriu-
t^m .10. Virve peab karikatuureioonistama'
F{arjutus 6. -tna,-tnas,-mastvt -mata?

Niclis: Tnan teid tule- ---+Tnan teid tulemast.
1. Ne ed vead iid mul paranda-. 2. Unustasin teid esrtle-'

3. I{rista kis iga fllmi v^t^-.4. I-aps ittis ptima lno-. 5. N{ate-
268
maatikud tulid suusata-. 6. I(ai hoidus htul palju s-, vahel
lks ta s- m^g -. 7. Leidsime NIari kgis askelda-. B. Ava-
kiri oli ajalehtede vahel. 9. Varsti algab kontsert, rahvas on
kogune-. 10. Direktor keeldus sekretrile vaba peva and-.
11. Aadressid on veel mbrikele kirjuta-, ma hakkan kohe
kirjuta-. 12. I{unstnikud tulid kunstimuuseumist nitust av^-"
13. Kes on praegu dotsent Metsa juures vasta-? 14. Peep lks
just vasta-, Nata5a ja Viktor tulid juba vasta-.
Kordamisharjutus. Moodustge lauseid,milles need r.erbid on

imperfektivormis.
asutama,esitlema,hvima, kujunema, juhtima, kohtuma, nutma.

tulema, minema, kima
ma- JA. da-INFINITIIV
32. ma-VT a-WHOHHVITVIB
(nD (nD
m a-infrnitiivi p e ami se d Ocrrosrrbre c^f{av }rflorpe-
tarvitamisiuhud 6rrerrz-a m a-Id.IJ:tI/IravtTFrB a
1.) seoses liikumist vlienda- 1) n cov eranavrlac r aroâ,wvr

vate verbidega ABH)KeHIrLjf,
r{Aer (nofraer) Tpeur4porarbcfl .
Itaaliastsaabus kuulus profes- VIs Vlranuu npa6un ,r3Becr-

sor loenguidpidama. su upoQeccop qvrarb êK-
TJTIId.
Poissiooksis vIiapalli mngima.

I(as tuled virnlema? Ei, ma ei tule vimlema, lhen suusa-
tafiia.
Me ruttame pileteid ostma. I(uhu te puhklrr.^ sidate?
2) koos tegevuse algust vl- 2) B coqeraHurr4 c r aroâ-

iendavate verbidega uz, odosuar{arorr1prMu r:.aqa-
,ro AecT]Bvrr
Rein Frkktbl treenima. PefrH HaqHer rpeHlzpoB^rbcn.
270
Kas see paneb sind mtlema? 3ro 3acraB^.rrer re6s saAy-
-fbcfl(
M
Ei, see ajab mind naerma. Her, 3To Merrr cMerrrrrr.
Petrovide perekond asus Tar Ceurs llerponuX rrocez\nâcb
tusse elama. n Tapry.
I(as sa id mind ootama? Tu 6yaerub r\,{eHrxAam?
Laps ii rnagama. Pe6enon 3acuyn.
Kell ii seisma. Vacrr ocraHoBr4^wcb.
Me hakkame eesti keelt ppima: Tatjana hakkab tlkima,
Niina hakkab harjutust kiriutama, mina hakkan lugemispala
iutustama. Igor ei hakka veel ppima, ta hakkab Viktoriga
malet mngima.
Pange thele!
hakkama * ma-in{initiiv algama * substantiiv
TnaF"kkC sadama. Tna@ kevad.

fvr. F-rtt r-l ehitama. T Fgabl1. augustil.
Homme Frkffia rootsi mees- vistlus rootsi meeskonn g
konnagavistlema. M kel kmme.
3) seosesmnede kutsumist 3) B cor{eraHr4prc HeKoro-

ia saatmist vliendavate ver- pbrMlr r aroâMr,rco 3Haqe-
bidega, ka verbidega 6ppi- Hr.reM '3Barb' ra tnoc,rarb', a
ma ia dpetama rar<>Ke c r aro âMV dppima
v oPetama.
Mari @bl teedjooma. Mapz rpr4rnaru ae-u\r-b qafr.
Tatjana pib klaverit mngi- Talr,sna yaryrTcn lrrparb rr:-

ma" cPoPrenbs'o'
271,
Kes petab teda klaverit Kro yrzr ee r,rrparb ua Sop-
mngima? fenf,.ggO?
Dotsent Raud saadab Sergei Aoqerrr Payn rrocr aer Cep-
grafopro j ektorit tooma. refl 3^ rparf oupoeKTopoM.
4) seoses modaalverbiga 4) B cor{eraHr.rr{ c MoAa^b-

pidama rrbrM r aroô vr pidama
Mari @ kirja kiriutama. Mapn AoAlr(Hail'ca'r-b rrr,rcbr\{o,
Me peame homseks snu kordama. Virve peab koosolekule

minema. Peeter hilines, ta peab vabanda,fi:.a.
5) seoses adjektiividega 5) B cor{eranvrur c rrpn a;ra-

TCAb[IbIMTT
vdimeline - valmis fo.roB

c|IocooeH
suuteline ndus cornaceH
')
valmis
I'OTOB
,"."
nus I selle
vimelirreI
{ suutelineJ
st
rkima' Orr{ COTAACCH
c rroco6en ) l rotsopr4'r'b
o6 e'lonr.
Rein on valmis vastama, ta Peln roroB orBeqarr,. oH ver{

ppiseile. Bq e p a .
Me oleme suutelised ennast letama.

I(as oled nus minu eestvalvesseminema? - Ei, ma ei saa,^ga
Triinu on nus sind aitarna.
Sergei on valmis kike organiseerima, ga meie pole alati
nus osa vtma.
Tnu on vimeline ppima pallu paremini.
272
d a-infinitiivi p e ami sed Ocnoerrbre c^y..{ar4 yrrorpe-
tarvitamisjuhud 6rterrra-s d -ww{vrlavrrvrBa
a
1) koos vimalikkust ia taht- 1) B coqeraHupr c râroâ-

mist vlj endavate verbidega MHr BbrpKarorrlnMr{ BO3-
MO)TCHOCTbVI,IULBoêr{3'brrB-
êl{pre
Haige@ iuba kia. Eoa.rsoil vxe Molxer xoArr"rb.
a) Saama Mor{b, vdima N{or{b, tohtima cN{e'fb,fulgema ocNle-

ALIBAl'bCfl
Haige ei saa kia, tal ialg valu- Eonnnofr He N{o}Ker XoAI4'fn, 1r

tab. Hero 6onu'r Hora.
ltCfl , 7r
K)pt He l\{o)*ier 3aLII4N't
Jri ei saa ppida, tal ei ole
pikut. Hero irer 1've6lIr4Ka.
'rPe-
Ants ei saa praegu treenida, Arrrc He NIolKer ce,'tac
tal pole êga. Hr4poBaTbc.s))' Ijefo IIe'f Bpe-
N,leI{l{.
Ire^b3.a rpelll4potsalb'
Jri agaei vi treenida, sest ta A lOpn
oli haige. cs, flo'foMy ylo on 6ltn 6o,teti.
I(as vin teid aidata? P a s p c ru ra r" eB aN IncN to' tt?
Haige ei tohi veel tusta, arst ont,goltY I{e^,\b3fl etue BCTa-
ei luba. BaTb,Bpaq He pa3perraeT.
Ma ei iulge ksi minna. -fl 6orocr, Lr!'r\r oAHa.
I(as tohin teid saata? Moxuo Bac rpoBonvrr?
b) ptitidmz cTapaTbcfl, IIbITa'fbCl, suutma

CTPeN,tLI'fbcfl, N{oqb;
idudma ycrleBarb; Moqb
Haige pab tusta, kuid t^ IIo

Sonnrro llbl'fael'cfl BC'Ia-I'b,,
ei suuda (- ei iua) veel oH eIIIe He Molxe'l' BC'raIla'I'b,
tusta, ta on vga nrk. oH or{eHr cna6>.
273
Olen nii vsinud, et lihtsalt ei fl TaK )rcra^, qro rpocro He
jua (- suuda) enam kia. Mory 6onrrue xoAr4Tb.
"i
judsid
Kas t lpetada? Ei Tnr ycne^ 3aKouqr4rbpa6ory?
judnud. He ycrrel.
Pdsin kll kiiresti kirju- fl cra;pÂcn rrkrcar'rb6r,rcrpo,
tada, ^g ma ei suuda terve Ho fl He Mory qennrrZ AeHb
pev laua taga istuda. crAerb 3a croôM.
See on vimatu , ma ei suuda Dro rreBo3MOlKHo, fl r{e N,{ory
sedauskuda! eroMy nonepzlr!
Toomas ei suutnud otsus- Toonrac Fre Nror peruvrb, K-
tada, millist vrkeelt ppida. xor r4Hocrpasnr,r -rr3brKkr3y-
({ATb,
c) tahtmu xorerb , soovima >Kel'^Tb
I(es tahab (- soovib) sna Klo xenaer nbrcKazarscn?

vtta?
Mida te soovite iuua, teed vi Hro nu 61'aere rrr{rb, qa v.nw
kohvi? xo$e?
Rein tahtis htul klubisse Pen xore^ BeqepoMrofr'rv s
minna, kuid ei saanud, sest nny6, Ho He N.{or)roroM)/ qro
tuli Jaan, kes soovis (- tahtis) rpr{ruen flau,, roroprrfi Xo-reA
malet mngida. krrparbB ruaxMalbr.
d) aitamu rroMorarn, Iaskma A Barb (vro-nr6o Aeârb),, luba-

ma pa3perxarb, kskima Benerb (npraxa:r,ream), soouitama
coBeToBa'rb
N{a aitan El snaraamatust ,fl nonror}' re6e HCKarb cz\on

l f ,
snu otsida. B côBape.

Pike ei lasknud F"n m^g - Conrrqe FreAaBaAoMr{e crrarb.
da.
I(as vike de laseb U p- Manennxa.scec'rpa Aaer re6e
pida? 3aerr4wll'rCg?
274
Arst ei luba @ suitsetada. Bpav He pa3peuaer eN{y Ky-
PHTb.
Kas lubate [nu! ra minna? Mne Mo)KHo trtrw? (Paspe-
tnI,ITe zarz?)
Direktor kskis avalduse dzpexrop Beê^ eM,V Hailkr-
E
kirjutada. cTb 3aflB&elJr4e.
ProfessorPalm soovitas @ llpoQeccop llannv coBero-

seda artiklit lugeda. BAA HAM fIOqIITATb 3Ty
cTaTbro.
2) seoses tundmusi vi 2) B cor{eraHur4 c râroâ-

intellektuaalset tegevust vl- MI{r BbIpKaIOUILIMI4 TIyBCT-
iendavate verbidega Ba vr Mbrc^r{Te^bl{bre [po-
ueccbr
armastama nro6vrr,, kattma 6ontrcn, lootma HaAe.srbcs,

kavatsema :aarv.epeBarbc-fl,mdtlema AyMa;Tb, oskama yMerb,
meeldima :apa;Bwrucr jt.
Mari E rn*t.bl laulda. Mapa nro6rr rrerb.
Mariarmastablaulda.
275
I(as sa ei karda hilineda? Tnr rre 6or,rnrrcfl o[o3ârn?
Ei, ma loodan tpselt kohal Hel, .n FraAerocr npr.rfff'r4 Toq-
olla. HO.
Mtlesin tna lektri vas- fl co6lrparcr ceroAH.rrorse-

tata, kuid ei oska veel hsti r{aTE, AOMaLLTHee qTeI{I4e. I{O .tl
tlkida. eIIIe Irôxo IrePeBo,]KV.
Mida kavatsed htul teha? Vro ru co6r.rpaelubcr Ae.,\Tb
Lhen kontserdile, mulle Ber{epoM? I_loirey rra KoHrlepr',
meeldib muusikat kuulata. MI{e HPatsIl-rcfl CA1rIx2'au N,ry3br-
K)''
3) impersonaalsetes konst- 3) 6es.rtz.+rbrx KoHcrpyr(-

"
ruktsioonides seoses verbi- rll,Ijflx B coqeTaHwvr c râro-
dega AAidVI
dnnestub yAagrcfl, maksab ctvtr, tuleb cr\eA),er, neo6xo-

AIzMo, tatuis, on vafa rraAo, Hyxro, taruitseb c.,\eAyer
RaamatuidFlebl hoida. Krrnrn ceAyer6epevl.
Ei nnestunud arstiga rki- He )IAocr rroroBopr4Tb c

da. Bpar{oM.
I{as maksab rrituda? Cronr An pa3Apaxarrc.q?
Tuleb oodata, ei maksa rvtala. H)r*tto )KAarb, He cror{T To-
porir4Tbc.fr.
Vistlust on vaia varsti esi- Konxl'pcFr)'rc pa6oly rrz\o
tada. Syner cxopo rrpeAclaBulb.
On tarvis tsiselt ttada, HaAo cepbe3rro pa6o'r'a'r'b:)HO
kuid ei tarvitse nrvitseda. IIe CAeA\/eT lrepBllllqa',I'b.
276
4) seoses substantiividega 4) B coqeralevrra c cyruecr-
BT4TCAbHbIMUI
vdimalus Bo3MolKuocrb, kavatsus Hal,repeHue, soov, taht-

mine )KelaHrre, .lootus HAelKAa, ksk rplrKa3r luba pa3pe-
LrreHne, vajadus, taruidus rreo6xoAl.rN,rocrb, naAo6nclc'tt,, nn
cqacrbe, aeg nopa jt.
poistel.lif @ minna markama.

t
lF,""t.";l t
: _ z
Manr.rr,rnu r*a,nr{
/KeAaHI{e I
HaN,{epeHr4e
i
Tal oli vimalus raha teenida. V nero 6nrrra Bo3N,ro){iHoc'fb 3a-

pa6ora'rr.
Mul on ksk koju tulla. Mrle tser\er4rtz\'t'v,Aonror.
I{as on lootust ppelaenu Ec,rr' LH rraAelxAa r1or4v416
saada? t'.-re6snri xpenur?
Virvel on hirm ilma ppelae- Bnpne \oulcs ocralbc-fl 6c:
nuta jda. 1'-le6nor.o KpeAr4Ta.
I{ui on vaiadus sna vtta, Ecnu rreo6xol[]\{o tsbrcria3a
rb-
siis tuleb sedateha. Cfl, TO Cr\ed1t13'fO CAe.,\Tb'
I{as on tarvidust seda ksi- Hlrnrro r\H 3'fo'r' Boupoc erue
must veel arutada? o6c1'xAa'r'r,?
Mul oli nn temasa tutvuda. fl tt]\{ez\ cqac'fbe fIO3rraKO-
N.II{]'bC-fl C HI{N,I.
On rn'r sinuga kohtuda. Pat re6.s BuAerb.

On aeg magamz-minna. llopa Aoxurlbcfl crra'rb.
277
5) seoses konstruktsioonide- 5) cor{erarrvrvr c r(orrcrpyr(-
"
g r\vr'I]s'dvr
olema * adjektiiv 6rrrr * npwnarare^bHoe

olema * vata, hilia 6url * pano, no3AHo
Temaga E h""itr! vestelda. C HrzMr4'repecro 6eceaoBarb.

Suitsetada lon kahiuliH Kypnru BpeAHo.
l*r I
lvara oq maga'm^mlnna. Cnaru vATr4paHo.
On meeldiv teiega tutvuda. Seda on raske uskuda.

I(as oli igav oodata? Ei, siin oli mugav istuda.
Nd on hilia teda kutsuda.
6) koos er-konjunktsiooniga 6) B KoHcrpyKrrnr,r qe^v c

finaalkonstruktsioonis coro3oM e/
Sa oled liiga .,oor, @ se[est I fr c^Hr.uKoMMoôA, vrobnr

aru saada. I sro rloHtrb.
qro6r,r uo-
Ootasime taksot, et raudteejaa- ME,rxla rr4 TaKCkr,
ma sita. exarb Ha BoK3a^.
Jri lks raamatukauplusse,et uut pikut osta.

Vtsin snaraamatu,et uue sna thendustvaadata.
Sme selleks,et elada, mitte selleks,et sa.
7) impersonaalsetes ksi- 7) n Ges^rurrrHbrx

Borrpocax
mustes
Mis teha? r{ro Aenam?

Mtlen, kuidas vastata. /'yr,raro, KaKorBe^rLr'rb.
278
Millega seda seletada? I(si- [{eu 3ro o6uscuserc.g? fl
sin, millega seda seletada. crrpocr{^, qeM 3To o6'ancsn-
eTc.g.
I{uhu htul minna? Me ei rea,kuhu htul minna.

Milleks nii kaua oodata? Ei saaaru, milleks nii kaua oodata.
I(as arst kutsuda? Ta ktsis, kas kutsuda arsr.
8) eitussna mitte * da-infi- 8) orpr,rqaHrre mitte + da-

nitiiv ranSzrrvrr:prB
Olla vi FitG olla? rrrr r{^r4 rre 6nrrrr?
I(as osta raamat vi mitte? Kynrrn KHzr1'vnz ser?

I{as saata telegramm vi mitte?
I(as teda ka kutsuda? Miks siis mitte kutsuda?
Ruttasime. et mitte hilineda.
Pange threle snade O6par-r{-re errr4r'4^r;r4e

jrjekorda! IIa rop-sAox cnoe!
I(irjanik kirjutab romaani. -> I{irjanik hakkab romaani kirfu-

tarna.
Ma kutsun sind klla. ---+Ma kavatsen sind klla kutsuda.
Me kuulame muusikat. -) Meile meeldib muusikat kuulata.
HARJUTUSED
Harjutus 1.Jtkakenidise 1argi.

Nidis: Me tutvumeTartuga.(tahtma,tulema)-> Me tahame
Tartuga tutvuda. Me tuleme Tartuga tutvuma. ---) Me taht-
sime Tartugatutvuda. Me tulime Tartugatutvuma.
279
1. Uus ajakiri ilmub. ftakkama, vima) 2. Mart sb lunat.
(minema, kavatsema)3. I{atrin mngib klaverit. (oskama, ppi-
rna) 4. Me kontrollime harjutust. (judma, asurna) 5. Ma leian
selleks êg . (pidama, pdma) 6. Nad kuulavad muusikat.
(kutsuma, soovima) 7 . Jaan tlgib kiiresti. (mtlerna, nus ole-
ma) 8. I(as te ootate? (1ma,soovima) 9. Sirje mbleb. (or-
mastama, petama) 10. Paul artabmind. (lubama, valmis olema)

N idis: Ttdrukud kannavad kohvrit. (Jri, attama) -) Juri
aitab tdrukutel kohvrit kanda. ---+ Tri ei aita tdrukutel
J
i<ohvrit kanda.
1. Leena sidab vistlustele. (arst, lubama). 2. Poisid too'u'ad
kauplusest leiba ja saia. (ema, paluma) 3. Reet abistab oma va-
navanemaid. (vaja olema) 4. Vanaema vtab kartuleid. (Reet,
artama)5. Vanaisa nitab Reedalemetskitse. (nnestuma) (r. Nai-
sed koristavad kapsaid ja kaalikaid. (vihm, laskma) 7. Nlatkajad
vaatavad kaarti. (tarvis olema) B, Vlismaalasedtuwuvad uuc
linnaosaga. (mina, soovitama) 9. Sa palud Peetrilt fotoaparaau.
(tulema) 10. Me lheme kontserdile. fl/irveo soovitama)
Harjutus 3. rua- vi da-infnitiiu?

1. Nd on êg t lpeta-. 2. Iias on vimalust seda viga
paranda-? 3. Olen valmis vabanda-. 4. Mul on soov seda eten-
dust vaada-.5. I{es on nus kaasatule-? 6. I\{cil on lootus pile-
teid saa-. 7 . Praegu ei ole ige ruta-. B. Dotsent Saarelon kavat-
sus \rana auto ra m- ja uus ost-. 9. Peetril ei oie tahtmist toa
eest nii palju maks-. 10. Tlised olid nus laupeval tta-.
i 1. Meil on rm oma klalisi tervita-. 1,2.l,,aborandil oli luba
videomagnetofonkoju vii-. 13. On ksk seekiri teile and-.
280
NIidis: Ta pib autot juhtima. (mitte teadma) -+ I{as ppida
autot juhtima vi mitte ppida? ---+Ta ei tea, kas ppida autor
juhtima.
1,.Ta lheb ktlalistega kohtuma. (mtlema) 2. Ta esineb koos-

olekul. (kusima) 3. Ta tegeleb teadusikeprobleemidega. (mtle-
ma) 4. Ta nrtab klalistele lipilaste tid. (mitte teadma) 5. Ta
sb htul putru. (mtlema) 6. Ta saadab kallimale oma iuu-
letusi. (mitte teadma) 7 . Ta vtab oma td kaasa. (kusima)
B. Ta vestleb klalistegapllumajandusest.(mtiema)
Harjutus 5. Jtkake nidise 1rgi.

Nidis: Viktor astub likooli, Viktor pib arstiks. ---+Viktor
astub likooli, et arstiks ppida.
1. Mari pib vrkeeli, Mari loeb teaduslikku kirjandust. 2. Nacl
sidavad ekskursioonile, nad tutvuvad Phja-Eestiga. 3" Sport-
lane treenib palju, sportlane saavutab hid tuiemusi. 4. Rein
lendab lennukiga, Rein on kiiresti kohal.5. Ma vtan kapist
klaasi,ma joon limonaadi.6. Nlare paneb selgauue kleidi, Mare
lheb klubisse tantsima. 7 . Laine vimleb, Laine jb saledaks.
8. Sa helistad polikliinikusse, sa kutsud arsti. 9. Anne astub
kunstilikooli, Anne saabarhitektiks.
Kordamisharj utus. Vastake.
1. Missugune tuba on a) kige suurem, b) kige valgem, c) kige

soojem, d) kige klmem? 2. I{es on teie peres a) kige vanem,
b) kige noorem, c) kige tkam, d) kige andekam?3. I(us on
kige parem a) ppid", b) puhata, c) sa, d) magada?4. Mis on
teile a) kige vajalikum, b) kige kasulikum, c) kige kahjulikum,
d) kige huvitavam, e) kige igavam?
330
pneurNE CIIP^fl?KEIIVTE
IMPERATIIV GII) fIOBEAI4TE,AbHOE

HAKAOHE,HI,IE,(IID
Jaatavad vormid Yrn epAprre^bHbre S op rvru
1. Singulari 2. pre 1,.2-e ûqo eAr.rgcrBeHHoro

qurc,Ia
Tunnus tr llpvsHax
imperatiivi singulari 2. pre = indikatiivi preesensi tiivi
2 - e twuo eArlHcrBeHHor o qr4c La rroBe^r4Te^bHoro HaKAor{ eHkr.s

o6pasyercr or ocuoBbr r{cro.suero BpeM eHr4 Lr,3uflBr4're^bHoro
HaKÔHellLrfl, T. e. Arrr{HOe OKOHT{aHVe Or6pacbrBaerc.fl, ocraer-
Cfl LILICTA.flOCHOBA.
sa loe/d - loe! qvra!

oPPlma )rr{W-tbCfl sa pi/d pi!
rl<tma roBoPr,rTb sa gt/d rg1r.
tlkima rePeBoAr4Tb sa tlgi/d tlgi!
va tam cMoTPeTb sa vaataf d vaatal.
hppama frPblraTb sa hppa/d hppa!
tlema cKa3aTb sa tle/d tle!
saama TIOHI,IMATb sa saafd aru tûlrr!!
282
Pange thele!
salhed-@ ntv!
Palun tule sisse! Vta mantel 3axo4rl, no)Kafcra! Cswwrar

ra! Istu siia! uanrro! Calwcn crola!
Yaataseda ajal<tr1a!
Ants, palun mine postkontorisse ia saada vanaemale tele-
gramm!
Osta viis mbrikku!
Palun atarramulle raha!
Ole hea, vta siit kmme krooni!
Enne mtle, siis tle!
2. PluuraLi 2. pre 2. 2-e ^Hrro Mrro)KecrBerr-

rIOTO III1ICAA
Tunnus | -ge - -ke I flpz:Hax
imperatiivi pluunli2. pre = da-infinitiivi tvi * turrnus

-ge - -ke
2-e Atrrro MHoxrecrBeHHoro .q^r4cla [oBe^r4Te^bHoro HaKAo-

l:.ellkrfl o6pasyerc.fl or ocHoBbr da-vuSvrHr4TwBa nyreM npvt6av-
t'errvrfl rrpr4sHaK^ -gevtu -ke.
luge/da - luge/ge! qurarre!

oodaf ta - ooda/ke! xaure!
ppi/da Y-r.vrTbcfl
- ppi/ge!
rI<t/ da foBoPr4Tb - rl<t/gel
283
ardafta froMofaTb - aida/kel
tmma/ ta T.tIH)rTb - tmma/kel
flprasnax f rrplrcoeA r4HflercflK ocHoBar\{
a) rnaronoB c uu|nnurrzBoM rua-da:

tlki/da rePeBoAr4Tb - tlki/ge!
palu/da IIPOCr.rTb - palu/ge!
tel/da cKa3al'b - tel/ge!
aru saafda fIOHI4MATb - saaf ge aru!
6) r'narooB c uuQuuvlrlrBoM H^ -a rroc.,\e rnacr{brx r4 3Bor{Kr4x

cofâcl{brx:
ki/a xoArzTb - kilge!

vti /a IIeCTLI - vli/ge!
pannf a cTaBI4'fb, KâcTb - panlge!
tull/a I4ATIj, [pHXOAr.{Tb - tul/ge!
ol]r/a 6urr - ollge!
mtnnf a vrA'tvr - min/ge!
P ange thele!
I/ fâfoôB rr^ Ao^rrrr4 -00- wtr4 -o:- c oAHocoxrrol

O C H O B O I 4 [Pr43H2K rrOBer4Te^br{OrO uaKôHe HVfl rrDLT.Sau
I
nner cn
I
K OCIIOBC ma-vHqr4HrrTr4Ba:
Imperatiir.i pluurali
ftla-lnllnftllv da-infinithl
2. pre
F--1 r
|Jool/ma
fl--1 r
rr4Tb juua E/g.r
Itool/ ma frpHHocr.{Tb tuua @/g"r
l---t-:l r [-Ir ,
lsool/ m ccTb sta lsool/ge!
Frll.l /
llool/ m ovtrs la FE"l/g.l
284
flpzsnax f rrpr{coeA Lr'flercfl K ocHoBaM
a) rnaronoB c wuSvunrr4BoM ua -ta:
haka/ta HqHHa'rb haka/kel kalIa/ta Arrrb kallalke!

vaadaf ta cMo'rpelb vaadaf ke! vastaf ta o'rBer-ra'rb vasta/ke!
hupa/ta rrpbrr-a'rb hpa/ke! seis/ta c'ro.flr, seis/ke!
tus/ta Bc'raBa'rb tus/ke! pes/ta N,{bn'b, pe s/ke!
c'rprPa'fb
maks/ta rrâ'rrrrb maks/ke! vt/ta 6pa'm vt/ke!
loosf ta 6era'ru joos/ke! it/ta ocraBnnlb 1t/kel
Ha -a rocê cornacHwx d, h:
6) rnaroôB c uuSmwvrr4BoN,{
tundfa qlrBcrBoBarb -tund/ke!

and/ a AaBarE, - and /ke !
kand/a Hoclrrb - kand/ke!
hoid/a 6epevr -hoid/ke!
pud/a crpeN,rlrrbcn - pud/ke!
leid/a HaxoAr.rrb - leid/ke!
teh/a Aeârb - tehlke!
Lugege seda kirla! llpovlarafr're:ro uracr,nrol

Tlkige esimene lause! I_lepeneer4Te rrepBoerpeAroxrerlrae!
Hakake jutustama!Palun telge veel kord!
Vtke vihikud ja vastake ksimustele!
Pdke igesti hldada!
Palun tundke end mugavah!
Palun tulge mulle appi!
Oppige uued snad phe!
285
3. Pluuraltl. pre 3. 1-e ^rarro MHo)rcecrtseHHo-
ro qucâ
Tunnus -gem - -kem Ilpusnar
imperatiivi pluunlnl. pre = imperatiivi pluurali 2. pre

* tunnus -m
luge/ge! - luge/ge/ml 6yaer't.urarr!
ppi/ge! ppi/ ge/rnl aida/kel atda/ke/rnr.

ol/ ge! ol/ge/ m! maks/ke! maks/ke/m!
joo / gel joo / ge / rnl
Era Qopr'ra yuorpe6^.serct oqeub PeAKo. 9acro A^fl BbIPa-

>Kerrvflrrpr43blBa,np o cr 6bI I,Icrro^b3yercfl rlp o cro Q oprnlavrb fl-
BI4TeÊ,HOIO I{aKÔHeFIZ.fl :
Olgem sbrad! - Oleme Eyaenr

EyaenareAP),srgNaa!
sbrad! apysrrnau!
ppigem vrkeeli! - pime vrkeeli!
Makskem oma vlad! - Maksame oma vlad!
Aidakem spru! - Aitame spru!
4. Singulafi ja pluurali 4.3-e ^Hrro eAlaHcrBerrHoro

3. pre r4 Mnox(ecrBeuuoro rrr4câ
Tunnus tr-r - -k"l llpnsuan
ta-ltt, I oH qr.rraer
luge/da ruge/gu! nJ'cTb
- <
.rd J L ouvr uLrT^Lo-r
286
Ecnra 2-e nnuo MHo)r{ecrBe'Horo y'câ rroBe^rrre^bHoro u,a-
KÔHeHrrfl vrMee'r frpr43HaK -ge,To frpr{3HaKona 3-ro ,'ut.a sB^.rrer-
cfl -gt,' ec,\Z. xe 2-e ^r4rro oKaHr{r4Baercfl Ha -ke, To 3-e nauo
r4Meer npvsuax -ku:
ela/ da N<r4Tb - ela/ ge! - ela/gu!

ppi/ a^ y.uwrbcn - ppi/ge! - ppi/gu!
aida/ta rroMorarb - aida/kel - aida/ku!
tutaf ta crerlrkrrb - rutaf kel - ruta/ku!
Mida te soovitate Leida I(uu- vro Bbr rrocoBeryere Aela,rb

sikul teha? eae Kwsur?
Kiriutagu avaldus ja mingu I-lycrr Harrnluer 3arBê',ue vr
direktori juurde. norAer K Ar{peKropy.
Jrgmisel semestril ppigu hoolsamini. Tusku hommikul

varem, istugu vhem kohvikus ja ttagu rohkem râmatv-
kogus.
Mtelgu ometi oma haige ema peale!
Miks su sbrad vijas ooravad? Tulgu ometi sisse! Mingu
tuppa ja istugu diivanile, vaadaku uusi ajakrrju!
O OOp"Tr4'e Brrr4M^rizre
Ha crra6yro kr carublvro cryneHr
eoprr
noBe^HTeAbHOTO HaKôHeHr4.fI râroôB, krMetoqr4x qepeAo_
r.alazre cryuene!
a) 6ppima-, rkima-, andma-, Iugema-tp

Nrk aste Tugev aste
imperatiivi singulari imperatiivipluurali 2.1a 3. pre
2. pre
pi tantsima! 9ppig. tantsima!

Oppigu )
287
Nrk aste Tugev aste
In-rperatiivisingulari imperatiivi pluurali 2. ja 3. pre
Rkige
Rgi tasem!
Rkigu ) tasem!
Tlgi laulu snad!

Tlkige
Tlkigu l laulu snad!
I{leebi mbrik kinni! Kleepige

mbrik kinni!
Kleepigu
Saada pakk ra! Saatke

Saatku
Andke
i pakk ra!
Anna mulle ksi! mullc ksi!

Andku )
Tundke
Tunne iseennast! iseennast!
Tundku
)
Pidage
Pea kinni! kinni!
Pidagu
)
Lugege
Loe ajalehte! ajalehte!
Lugegu
)
Tehke-l
Tee td ja ne vaeva! td ja vaeva!
TehkuJ
288
b) hakkama-, vaatama-, tdmbama1 titlema-tuip
Tugev aste Nrk aste

imperatiivi singulari 2. pre imperatiivi pluurah 2. ja 3. pre
Ifakake
Hakka minema! minemal
Ifakaku )
Ifpake
Hppa veel kord!
Ifpaku ) ,r..r kord!
Aidake nonrrritkanda!
Aita kohvrit kanda! )
Aidaku
Vaadake
Yaata nd sinna! sinna!
Vaadaku ] "t"a
Oodake monl minut!
Oota mni minut!
Oodaku )
Tdmmake kinni!
Tmba uks kinni!
Tmmaku ) "n,
I{onake uusi snu!
Korda uusi snu!
Kotaku )
Puhake
Puhka hsti! r'astir
Puhaku )
mmelge
mble np ette! ette!
mmelgu ) "..n
Vestelge
Vestle eesti keeles! eestikeeles!
Vestelgu ]
Eitavad vormid Orpuqare^brrbre Sopvru
OrpvUaTeAbHbIe rroBeÎ4Te^bHoro HaKAoHeHI4.tf o6pa-

Qopmu
3yroTc.s rpl,r rIoMotUI{ oTP?rIIaTe^bI{oro côB ra - rge - ryu.
289
imperatiivi eitav vorm = ta - tge - tgu
* imperatiivi iaatav vorm
laatavadvormid Eitavadvormid
sing.2. p. loe! qnrafi! ra loe! He ,-rwrar!
pluur. 2. p. lugege! quraftre! rge lugege! He qrrrarre!
nycTb
r nycTb He
sing.ja .nrcaer! vzraer!
pluur. 3. p. lugegu!
rycTb rgu lugegu! I nvcrb He
1
*rzraror!
[.rrtrr,ott
Jri, sa oled kahvatu, ra suit- Iopr, ru 6neAeH,He KVpr4TaK

seta nii palju! r,,rnoro!
Aga sina, Ene, oled nrviline , ra ioo nii palju kohvi!
Sbrad, rge tlitsege!
$rg" sellestrkige!
{rg" mind oodake, ma jn siia.
$rS" nad tahtku liiga palju!
#g" soovigu vimatut!
A"g. kartke, kik lheb hsti!
HARJUTUSED
Hariutus 1. Jtkake nidise jargi.
Nidis: kordama --> korda, korrake, korraku --+ I(orda (kor-
rake) uusi snul
kallama, keetma, laulma, hdma, avama esitlema, uskuma,

ttama, tusma, tlkima, tulema, tegema, sitma, sulgema,
ruttama
290
Nlidis: (meelde jtma) minu telefoninumber --+ Jta (itke)
minu telefoninumber meelde!
1. Mul on snnipev, (nnitlema) mind. 2. Siin on bibliograaf,
(kasutama) tema abi. 3. Mu pik on kadunud, (laenama) mulle
oma pikut. 4. Need lilled on vanad, (ra viskama) nad. 5. Ta ei
kuulnud, (ksima) veel kord. 6. Siin ei ole uksekella,(koputama)
uksele. 7. Lapsel on krge palavik, (kutsuma) arst. 8. I{ui on
êg , (sisse astuma) minu juurde. 9. htul tulevad klalised,
(koristama) tuba ja (katma) laud.

Nidis: Mari hilineb koosolekule. + Mari. ra hiline koos-
olekule! ---+Mari rgu hilinegu koosolekule!
1. Jri gtb halbu uudiseid. 2. Ma usub Jri jutru. 3. Jri ujub
kaugele. 4. Mari kulutab nii palju r:'ha raamatute ostmiseks.
5. Jri segab Marit, kui Mari loeb. 6. Jri sunnib Marit vette
minema. 7 . Mari mtleb sellele loole. 8. Jri jtab treeningule
minemata. 9. Ujujad kogunevad riietusruumi. 10. Tdrukud sei-
savadbasseinires.

Nidis: I(irjutan emale. + Idrjuta emale! - Ara unusta emale
kirjutamast!
1. Ostan suhkrut. 2. Ytan raha kaasa.3. Lhen poodi. 4. R-
gin professoriga. 5. Yaatan loteriipileti numbrit. 6. I(eedan koh-
vi. 7 . Loen kuulutust. 8. Annan Marile oma konspekte. 9. Saadan
koju telegrammi. 10. Tervitan vanu tuttavaid.
Harjutus 5. Jtkake nidise l^rgr.

Nidis: Seda filmi tuleb vaadata. + Yaata seda frlmi! ---+
Vaadake neid filme!
291,
1'.Yana kitlit tuleb pesta. 2. Tiead soovirust tuleb kuulata. 3. Se-
da sndmust tuleb thistada.4. Neid pilasi tuleb kiita. 5. Seda
kooki tuleb sa. 6. Haput mahla tuleb juua. 7. Rasket reeglit
tuleb ppida. B. Tuleb oodata p^remzt ilma. 9. Moodsat ranrsu
tuleb tantsida. 10. Neid tdrukuid tuleb tervitada.
1. VIut croA,a,ne 6ocsl.2. VItra cxope! 3. Ilon,rorr4N,{Hel

4. Aafr
MHe pyKy! 5. He cnrecst. 6.llpocru, ro)Ka^yftcra! 7. 3awpa Be-
r{epoM rrpuxoArrre K HaM B rocrlr! 8. Bosrur4-rec co6ol euy n
Bwxropa! 9. He uonynaTeraKr{x Aoporr4x rrseroe! 10. He ro-
BopHTe Bce BpeMr o Syr6one! 11. Cxoakr.reH^ KoHrrep'rM),"K-
cKoro xopa! 1,2.[losuaKoMbrecb c rporpaMruor xouqepra!
13. flocl,rorpr4Te B ApaM^T:r'r{ecKoM Tearpe rbecy lOxana
Cv1ryla <ea>! 1,4,E,;,e or{eHb 6neArra,oHa B rroceAHeetspeMt
rôxo ce6s qyBcrByer. 15. I-lycrb oua rre cr4lkrr raK MHoro B
xacfe v. 6u6nvrorere! 16. I-lycrb ryn.rrernnu 1eraer Ber{epoMHa
cBexeM Bo3Alxe u ,ôlcr4Tc.s paHbrue cuarr! 17. llyc'rb He rbel
xo$e rr-rrrbpa3 B AeHb, rycrb ecr Ha o6ea roprqylo lluqy!
18. I-lycrb He xypzr!
Kordamishariutus. Jtkake nidisejrgi.

Nidis: kartma eksamit ---+ Ma ei karda eksamit. -+ Milleks
eksamit karta?
vâtam^ halba filmi, kaebama vsimust, mtlema vistlusest,

sitma bussiga, sma kooki, naefm^Tamara kukkumist
POORAMINE
34. CTIP.fl)KEHI4E
KONDITSIONAAL (ID COCAAI'ATE,AbHOE,

HAKAOHE,HI,{E, fII)
Jaatavad vormid YrnepAr.rre^bHbreSopmrr
L. Preesens L. Hacro-flrrree BpeMrr
Tunnus tT.t ^-L;l Ilpzsuar
konditsionaali preesens = indikatiivi preesensi tvi *

tunnus -ksi - -ks (+ prdelpp)
CocnarareÊ,Hoe HKr\oHeHHe I4Meer B 3croFrcKoM fl3,rKe ABe

rrapa^êltHbre Sopvnr. llonna.s rfoprtra o6pa:yel'c.rror ocHoBbr
HacTo.glIlero BPeMeHr4 rr.3'bgBrl-fe^bHofo HaKAoHer{Hr nyTeM
trpn1av,te:r'Lr.fl npr43HaKa -ksi - -ks n ^nquoro oKour{aHrrt (-n,
d, -tne, t) B rperbeM ^lrue eAr'rHcrBeHHoro r4ncta Ar4r{Hoe
oKoHr{arrr4e OTC}"TCTByeT,B TPeTbeM Ar{Ue MHO}KeC',IBeHI{OTO
qvcla upra6an,,rflercfl -d (no rpor4cxolKAerrr{ro rp}r3HaK MHo-
/heC'fBeHHOrOvlaCna).
Kparxa.n cfopva o6pa:yerc.a Bo Bcex ^rqaxo'r ocHoBbr r43'b.fl-
Br4TenbHoro HaKAo:r'er'Lrfluprr6anneuveM rrpn3HaKa - ks.
fnaron B Qopue cocârare^bHoro r{aKnor{eFrr4.flHa3brBaer
Aelicreze, ocyqecrBneur4e Koroporo 3aBr{cLrr or rex rrû ,rr{brx
)ICôezfi.
293
kiriutam a rrr4c^Tb
Indikatiivi I(onditsionaali preesens

preesens
ma kirjutaf n ma kirjuta/ksi/n - kirjuta/ks nl
sa kirjuta/d sa kirjuta/ksi/ d - kirjuta/ks 'rbr nvcan(a)
ta l<trjuta/b ta kirjuta/ks or' I 6r'r
OHN
I
me kirjutaf me me kirjuta/ksi/me "' kirjuta/ks rvru
te kirjuta/te te kirjuta/ks|/te - kirjuta/ks BbrI nr4cal'kr
nad kirjutaf vad nad kirjuta/ksi/d - kirjuta/ks r
oHw 6nr
2. Perfekt 2. flepSercr
Ecroscxzr rrMeer pr Qoprr,ru nepcfexra cocnarare^b-

rlaro^
Horo HaKAoHeHurA, Koropbre o6pas1'rorc.s npv rroMonlr4 opt
Hacro.flrr{efo BPeMeHr.r coc^zfare^bHoro rraKoHeHr{JI râroâ
o/em a v nad-nap'r4rJwrra.
konditsionaali perfekt = konditsionaali preesens

tegusnast olema * nud-kesksna
Indikatiivi perfekt I(onditsionaali oerfekt

ma olef n ma ole/ksi/n - ole/ks
sa ole/d sa olelksi/d - ole/ks
ta on ta ole/ks
me ole/me kirjutanud me ole/ksi/me - ole/ks kirjutanud
te ole/te te ole/ksi/te * ole/ks
nad on nad ole/ksi/d - ole/ks
294
Eitavad vormid Orpzqare^brrbre
Qopvru
TunnusEtr llprsnax
I(ondits ionaah preesen s Kondi tsi onaali p erfekt

ma, sa, ta, 'l -1
-., ,., ei krriuta/ksm4 sa,t^, t ei ole/ks kirjuta_
me, te, nad J - pole/ksJ nud
"rai
I(es kiriutaks konverentsist Kro 6rr Harrvca^ crarbro o
artikli? I(as sina kirjutaksid? xoueeperrqwz? Tu 6nr rlail ,_
c^Lf
Kirjutaksin kll, agamul ei ole êg .
I(atrin oleks juba eile kiriutanud, agatalle tulid klalised.
Tna htul me Reinugakiriutaksime, kui me I(atrinilt mater-
yalidsaaksime.
Peaksite temalt ise ktsima.
I{ui meie Reinuga ei kiriutaks, kas siis iks artikkel kiriuta-
mata?
I(a Tiin a ja Mari kirjutaksid, kuid nad ei kirjutaks nii
ph-
jalikult kui teie.
C Konditsionaali Ynorpe GrreHr,reco câra-

kasutamine viisakas palves TeÎrOrO HaKÔIreHpIrr frppr
Be)K^r{Bovr o6pauleur{H
Palun, kas te tleksite, mis Cxaxnre, [o]Ka^ycra.

Koro-
kell on! prr vac!
Palun, kas sa laenaksid mulle
oma pikut!
Palun, kas te ulataksite mulle
leiba!
vabandage, kas te nitaksite rlpocrzre, Bbr He Mor^r{ 6u
meile aulat! rroKasarb HaM axroenu; san?
295
O OOpu'rvrre BlrrMarirte H^ cna61rrc, v ca^lr.yro c'ryrenr cfopl,r
cocârare^bHoro HaKôHe :g.wn!
Nrk aste Tugev aste

6ppima-, rkima-, andma-, hakkama-, vaatama-,
Iugema-tp tdm b am a -, ti tlema-tp
Te dpiksite paremini. Ta htippaks kaugemale.
I{es saadaksmind? I{es aitaks vanaisa?
Nad rdlgiksid selle kindlasti Ma ei ootaks nii kaua.
ra. Ma tmbaksin akna kinni.
Sa ei tunneks teda ra. Puhkaksite kordki mere
Jaanpeaks vabandama. res!
Asjad ei kaoks kuhugi. mbleksite ometi uued riided!
I(as te teeksite seda kiiremini? Me ei vaidleks rcmag .
Nad neksidrohkem. Ma ei kahtleks selles.
KAUDNtr KONE,VIIS KOCBE,HHOE

HAKAOHE,HHE,
Tunnus @ llpv:nax
kaudse kneviisi preesens = ma-infrnitiivi tvi

* tunnus -vat
(Dopr,ru Hacro.sruero BpeMeHr{KocBeHHoroFraKôHeuvn o6pa-

3yrorc-rl or ocHoB,r ma-wuclr4HwrvBa [yrer\{ rrpu6an,reHrls
rrprr3uaKa-uat6es nra.lHbrxoxon.ranr.l.
kaudse kneviisi perfekt = olema kaudse kneviisi olevik

* nud-partitsiip
@opurr nepQercta o6pa3)/rorcg rpn noMorrv clopvu Hacro-

srr{ero BpeMeHLrKocBeHHoroHaKloHerrr{.flrnarona o/emaw nud-
\TaP'twrJr4rra.
296
Jaatavad vormid VrnepAr4Te^Hbre
eoplru
K*dt. kneviisipr..r.* Kaudsekneviisip.rf.kt
ma, sa.'ta,
I<trjutaf vat ma, s, ta, ol e/vat
me, te, nad
me, te, nad kirjutanud
B KaqecrBe
frBepAr{renuroli Sopnmr rrporxeArrero BpeMeHr4
KocBeHHoro HaKAoHeHur.q r4Horva y.rorp.6nrerclt To^bKo
rrapTrrrl14fr: nud_
ma, sa, ta, I

-., ,.,"la J kiriutanud
Eitavad vormid Orpvqare^bnre

$oprvrrr
I(audse kneviisi preeserx I(audse kneviisi p"rf.kt
ma, sa, ra
l_ ei kirju_ ma, sa, taJ
me, te, nad I ta/vat ei olef vat *
me,te,
I pole/vat kirjuranud
nad )
veraeproe HaKAoHeHrre 3croHcôro

râroâ - KocBeHHoe Ha_
KôHeHr{e (modus ob/iqaas) _
He r4Meer B p}rccxo rvopcpo4ou4r.r
TIP-'IMOTO COOTBCTC'rBUIfl.
f,tArO,,r B KOCBC,,HOM HAKAOHC HIIHO6O-
3''A.uaer Aelcrene kr'r4 cocro.,IHr4e,
B pea^brrocrr4 KOTOporo ro_
BOp-s',IHr rue yBepeH, noroN{y r{To
oH 3'aer o r{eM To^br{o co
côB xaxoro-nra6o Aplroro
Awua. Vacro KocBeHr{oe r{aKno_
Her{lre yrrorpe6 ,^fleTcflrrpr4
KocBerrHo uepeAaqe vyxol
(Doprvri KocBeHrroro peqr4.
HaKAo,'e,,14c -"^.;:;::^: -]':'1"
.rr3
brKfrp' roMorqn * op, ^ri'r1,,lrJ:,t ::rff
co cnoBarun d1ru0(6w),nrcofiu,zooop,am,
?r::::,:
.40.//
HT. rr.
Sa olevat mind eile otsinud?

Trr, r.oBop.rrr) N{eH.rr Bqepa
wcxan,l
297
J^h, sest kuulsin, sa olevat juba !,a, rax KaK .rrc^brrrra^, 6yAro
esmaspevalTallinnast saabu- Tbr ylKe B roHeAeAbHr4Krrpn-
nud. exa^ v.z TannvHrla.
E,ne ja Rein kavatsevat varsti abielluda. Neil olevat vimalus
omaette korter saada.Ene emale see abielu ei meeldivat. Ta
tahwat, et ttar lpetaks enne likooli.
Professor Mnd oskavat vga paljusid keeli. Ta olevat noorena
palju reisinud. Ntd kirjutavat ta memuaare.
Vanaonu olnud meremees.Ta purjetanud Luna-Ameerikasse.
GERUNDIIV AEEnPI4T{ACTLIE
HACTO.qLIIE|OBPEMEHI4
/e-c-@OPMA
Tunnus -des (- -tes - -es llpnsHax
gerundiiv = da-infinitiivi tvi * runnus -des (-tes - -es)
!,eenpzq^crve Hacrosrqero BpeMeHr4 o6pa:yerc.a or Qoprvrr

da-v.uQwHlrrrrB^ nro6oro rnaroâ. llpusuax uHSv HtrrrrBa -da
(to, -o) 3aMeHflercfl rrpra3HaKorvr-des (-tes, -es).
Iuge/da luge/des rrr4-t^n

vastaf ta vastaf tes o'rBeqa.rr
tull/ a tull/es rrpnn
-des
| l, ecl;z da-uuQvHrrrkrB r4r\{eernpvzrtax -da:
ppi/da y-vrrrbcn ppi/des
l</da roBopr.rrb rki/des
vestel/da 6eceAosaru vestel/des
urel/ da - elda cKa3arb tel/des - el/des
1/da ocraBarbcn l/des
298
laul/da |IeTb laul/des
vaiel/da cfroplrTb vaiel/des
mtel/da - mel/ da AyMarb mtel/des - mel/des
l-tes l, ecnrr da-uvQvrHkrrurBrrMeer npvrsuax -ta:

haka/ ta I{at{r4IJa'fb haka/tes
tmmaf ta TtH)"Tb tmma/tes
puha/ ta OTAbIXTb puha/tes
seis/ta CTO.'ITb seis/tes
vtf ta 6parr vt/tes
vaadaf ta cN,foTPeTb vaadaf tes
konaf ta rroBToPrTb korra/tes
ala/ ta IlaI{klIJaTbcfl alaf tes
tus/ta BCTABATb tus/tes
jt/ ta ocTaB^gTb 1t/ tes
l-"t l, ec^H da-uuQuHWTr4B rrMeer npv3lal -a:
s6ir/ a CXATb sit/es

1uu/ a rII4Tb juules
olU a 6nrrr oll/es
kr/ a xoArrTb kiles
teh/a AeâTb teh/es
ostf a rIOx1rn216 ost/es
s/a ecTb s/es
pannf a KÂCTb pann/es
mtnnf a LIATT4 minn/es
nh/a B\4ACTb nh/es
lrecupzqacrvre o6o:rra.raer Ao6aso.{Hoe 4efrcroze, Koropoe

OTHOCTTTCT K froAêlKaueMy r,r [poncxoAtr.f oAHoBpeN{eHHO C
râBHbIM AecregeN,r, tsbrpDKaeMbrr\{ c K3
)rexa61x4.
299
Ha ropsAoK c,\oe!
O o6prrr4're Brrvr..v'^nr4e
Jaankandislippu. I Lippu kandes sammus Jaan kige

t
I
ees.
Hec,s 3uaM-fl)fl,as [rrr\ BrrePeÎ4
Jaansammus kige ees. I
BCeX.
Nhes murelikku spra, ot- VeIaAee osa6o'{eHHoro Apyra,

SuStaSJaan temaga tktda. fl,as peurl{^ c III4M rloroBo-
pr{Tb.
Omavahel elavaltvesteldes ialutasidsbratarid koridoris.

Laborist koju minnes kaotas I{adri kinda.
Mare istus aialehti lugedes diivanil.
iiapitused tervitasid ppejudu psti tustes.
Eile kaubamaiasttulles leidsin rahakoti.
Naerdes jooksid lapsed toast vL1a.
HARJUTUSED
Harjutus 1. Jtkake nidise 1argi.

NTidis: andma --- a) m^ ^nn ksin, sa annaksicl,ta annaks, me
annaksime, te annaksite, nad annaksid; ei annaks t Ma anna-
ksin sulle oma fotoaparaadt,kui sa pildistada oskaksid; b) and-
vat; ei andvat ---+Jtri andvat sulle fotoaparaai.
maksma, kutsuma, tegema, keetma, saatma' tcadma, vtma,

tellima, leidma, pidama, tahtma

---+I(ui mul ae51a
oleks,
Nidis: Mul ei ole êg teatrisseminna.
lheksin teatrisse.
300
1. Mul ei ole êg sind klastada.2. Tatlanal ei ole raha,er pesu-
masinat osta. 3. Neil ei ole êga nitust vaadata.4. Sul ei ole
kannatust iga pev snu korrata. 5. Meil ei ole juunis êga kon-
verentsile sita. 6. Teil ei ole kannatust htuni oodata.

Nidis: Rhm noori kavatsebmatkama minna. + Rhm noo-
ri kavatsevat matkama minna. --+ Rhm noori olevat kavatse-
nud matkama minna.
1. Nad tahavad tuwuda Eesti rannikuga. 2. Nad vtavad kaasa

fotoaparaadid.3. Nad sidavad bussigaNarva. 4. Nad magavad
telkides. 5. Siit algab rahvuspark. 6. Ivar teab kohta, kus vib
tuld teha. 7. Nad lhevad ka l{asari je tude.B. htuks juavad
nad Prnusse.9. Ants pildistab palju.
Ffarjutus 4. Jtkake nidise jrgi.

Nidis: Mja nitab l(erstile lhikest mantlit. ---+I(ui mantel
pikem oleks, ostaks l(ersti sellemantli.
1. Mja nitab Matile kallist fotoaparati.2.Muja nitab mulle
vikest portfelli. 3. Mja nitab sulle heledat kirjutuslauda.
4. Mia nttab teile kirjut kleiti. 5. Mja nitab neile kitsaid
pkse. 6. Mja nitab vanaemalehukest salli.

NTidis: I{ui homme kontrolltd ei oleks, . . . --+ I(ui homme
kontrolltd ei oleks, lheksin kinno.
1. I(ui Jri oleks tkam, .. . . 2. I(ui ilm oleks klmem, . . . .
3. I(ui ma ppelaenuei saaks,... . 4.I(ui seeriie oleks odavam,
. 5. Kui me Itaalias elaksime, . 6. I(ui sa oleksid koos-
olekul olnud, ... .7.I{ui nad rohkem piksid,... . B. I(ui pike
p a i s t a k s , . 9 . I { u i s a v h e m r g i k s i d ., . . . 1 0 . I { u i p e t a y a
Laan oleks meid mrganud, 11. I{ui sa oieksid hsti
puhanud 12. Kui Mari poleks sind aidanud, . . .
301
Hariutus 6. Jutustage, kuidas te veedaksite vaba peva.
Flariutus 7. Jtkake nidise yrgi.

NTidis: Professor kiriutas memu^ re; professor mtles oma
noorusele. -> Memuaare kiriutades mtles professor oma
noorusele.
1. Mari konspekteeris artiklit; Mari istus laua taga. 2. Taavi

otsis taskutes; Taavi leidis mrkmiku. 3. Mari abiellus Reinuga;
Mari oli kahekmne kahe ^ st^ne. 4. Mari vaatas kella; Mari
hdis: "Me jme hiljaks!" 5. Rein seisis ukse taga; Rein ootas
Marit. 6. Rein lks kinno; Rein rkis Marile huvitavast r^ -
matust. 7.Man kis vanaisagametsas;Mari ngi metskitse.

1,. F,c,xvt6rr rre [re^ Ao]KAb,Mbr rrorrr,yn 6:';tB êc. 2. But 6unv
6u c srr4McorâcHu? 3. fl ue xore^ 6rr re6e Merrrarb.4. Tnr ne
xore^ 6nr srrnzrb qarrrKyxoQe? 5, E,crrn 6rt s He AoA]Kes 6nrn
rrATrr K sy6norvry Bpaqy, s nprrrre^ 6nr sa 3acelanrre o6ruecr-
sa. 6. Mrr ycnenn 6u B Tearp BoBpeMr,ecnr,r6rr asrolyc ceuac
rpvrxe^. 7 . Osu 3aMerr.{Av6r,t :r'ac)ec^lr 6nr uocvorpe^z crc-
aa. 8. Orrn He Kyrrranz6113Tr4xKHrzf,ec^H 6nr onra rle 6rrnr,r ranr
Hf/KHbr.9. Tnr 3arrepâ6u Anepb,ecnrr 6u y re6s 6un K^roq.
350
POORAMINE CfIP.fl?KEHI,IE
IMPERSONAAL HE,OIPEAEAE,HHO-
AI4qHbIE OOPMbI
Indikatiiv I1[yr.nr.rare^bHoe
IIAKAOHCrII{C
laatavad vorm d Eitavad vormid

Preesens: pi/takse y.v^lcn ei pi/ ta He \rqa'r
Imperfekt: pi/ti )rqn^r4cb ei pi/tud rre ),rYr{g
Perfekt: on (selgeks)
pi/tud Bbryqerro ei ole (sel- He BbrvqeHo
Pluskvam- geks) pi/tud
perfekt: oli (selgeks) 6uno Bbr- ei olnud (sel- rre 6rrno
pi/tud flelro geks) pi/tud Bhryr{eHo
HeonpeAeneHHo-^HqHbreQoprr.ru râroôB, r,rN,reroqzxqepe-

AoBauHe crynene, o6rrxnoBeHHo Bbrcrynaror B c;ra6oir c-ry-
|IeHr4.
tud-partitsiip Crpa4are^bHoe rrpr{r{acrrre

frporreAruero BpeMeHr4
= tud-rrapTw\wn
Ocrronna.s HeorpeAeêHuo- A\r\luafl Qopnra crpaAalenbHoe

rrpr4r4acrr4enporueArrero BpeMeHr4 rua -tud (- -do|, or Koro-
303
poro o6pasyrcrcr Bce HeorpeA,eêHHo-^r4r{Hbre
Sopvu aa-
cTo.flTTtero v [PorlleAruero BpeMeHH.
1,. llpr roMorrrr4 rpr43uaKa@Ao6pasyercr rrpr4vac-r4e

a) or râroôe c AByxcnoxrrorZrr MHorocnoxHo ocnoeor; 6e:
qepeAoBaHr4flcryuene :
ma-tnftnttv tad-partttsiip
luba/ma ro3Bo^.srb luba/tud
kasutaf ma rronb3oB arbct kasuta/tud
I<trjuta/ma rrrtcarb kirjuta/tud
Ipeta/ma KoHqarb lpeta/tud
P ange t h re l e !
O
V pese/ma Mbrrb, crr4parb E/t"a
6) or râroôB c ocHoeor; H^ rnacnurZ, vMerorqvx qepeAo-

B^Hr4e crynenefr:
ma-tnfinittiv tad-partitsiip
tugev aste nrk aste
ppi/ rna y-vrrbcn 6pi/ tud
t6Iki/ ma repeBoAr4rb tdlgi/ tud
ki/ rna roBoprzrb rtigi/ tud
luge / rna qr4TarTb Ioe/ tud
lr.al<ka / rna r,ar4artarb haka/ tud
vaata/ rna cMorperb vaada/ tud
t6rnba/ ma rnHlrb tdmmaf tud
kotda/ rna uoBTop.rrrb kora/ tud
puhka/ma olAbrxarb puha/ tud
oska/ma yMerb osa/ tud
304
Fange tkrele!
tegef ma AeâTb @/t"a
nge/ma B14ACTb F-at''l/t"a
g) or râroôg c ocHogou HA -S)rrMeroul4x r{epeAoBaHl4e cTY-

uese:
seis/ma cTo.gTb - seis/tud

tus/ma BCTABATb - tus / ta
maks/ma fIAATHTb - maks/tud
peks/ma 6wrn - peks/tud
lps/ma AOr4Tb - lps/tud
Pange thele!
iooks/ma 6erarn Foosl/tua
Erandid:
a) rnaronu c ocHosofr rta -d.
andf ma A^B^Tb anf rud
kand/ma HOCI4Tb kan/tud
Ieid/ma HaxoAr4Tb leiltud
tund/ma qlBcTBoBaTb tunf tud
hoid/ma 6epevl hoi/tud
iud/ma ycfreBaTb jul tud
pdlma cTPeMr{Tbcfl; ôBI4Tb p/tud
teadf ma 3HATb tea/tud
6) rnaronbl c ocHoso Ha
solt/ ma exarb soi@/tud
saat/ ma flocbl,\Tb srn@/t,rd
305
keetf ma BaPr4Tb t.e@/t,rd
katf ma 6osrncn kar@/t"d
Iootf ma HaAeflTbc.fl loo@/tud
tootf ma frPor43BoAr4Tb too@/t,rd
vttf ma rro6exAarr vai@/tud
vit/ma )"TBeplKAaTb vai@/tud
vt/ ma 6pam vop/tud
katf ma froKPbrBaTb kafi/tud
it/ ma OCTABA'Tb lrplt"a
matf ma xopoHLrTb -uf;/t"d
ktt/ma l'ofrr4Tb ko@/tud
rahtf ma xoTeTb tahp/tud
ostf ma froKyrra'rb osfi/t,.,d
tst/ma IIOAHI4MATb tasfi/tud
nutf ma IlâKaTb .r.,fi/t.td
2 . flpr rroMorrrr4npr43HaK
a Fa a lo6p asyercr up 14,4^crLr
e
"
or râroôB Tr4na tooma, kima:
too f ma npr4Hocrrrb too/dud ki/ma xoAr{rb kildud

saafma rro|el'b saa/dud v1i/ ma orgocr4rb vii/dud
Sarnuti: jooma, jma,looma, lma, sma, vima.
6) or râronoB c ocHosoii Ha -1, -n, -t:
kuul/ma c^brrrarr kuul/dud naerf ma cMe.rrlbcr naer/dud

laul/ma rre'rb laul/dud veenf ma \,6ex.tarl veen/dud
306
s) or râroôB Trr,rr^ titlema c qepeAoBaHVeM cryuene:
Tugev aste Nrk aste

vOim@/ma 3alul,raarroCfl vdime!/ dud
rzMH acruxoft
,r.rt@/-. pa3roBapkrBarb,6eceAoearnvest@/ a"a
vai.f[-l/ma croprrrb dud
"ti@/
kaht@/ma coMHeBarbc.rr kah@t dud
omb@/ma rrrkrrb dmm@t dud
^
Pange thele!
V
mot@/ma AyMarb mdt@t dud - -6A/ dud
tit@/ma cKa3arb *@/ dud - @/ dud
Or rnaroôB Tr{rra kdnelema:
kongQ/ma roBopnrb f.onf/dud - kapp/tud

,.g.@7-^ 3a'rr,Marbcn ,.g.fl7aud- t.g.ffi.,d
Erandid:
olef ma 6urr ol/dud tulef ma krArn tul/dud

mine/m ^ r4lTkr min/dud sure/ma yMrrparb sur/dud
panef ma Kâcrb, pan/dud
noô)KI{Tb
tud-partitsiibitarvitamistvt. lk. 334-335.
307
IMPE,RSONAALIAIAD BPEME,HAHE,ONPE,AE-
(r) AE,HHO-AI4T{HOH
ooPMbr (r)
L. Preesens L. Hacro.flrrree BpeMrr
Jaatav vorm YrneparaTe^bHax Sopua
Tunnus -takse (- -dakse - -akse llpusuax
impersonaali preesens = tud-partitsiibi tvi * impersonaali

preesensi tunnus -takse (- -dakse - -akse)
HeoupeAeêHuo-^r4.rrrbre cfopurr Haclo-srucro Bpervrenz o6pa-

3yrorc-s or ocHoBbr tud-naptLtrJwrra, K r{o'fop oft rtpw1as,\netcn
npr43HaK Hacro.sruero BpeMeFrr4HeonpeAeleHHo-^Hqsol
"p-
MbI.
ehita/tud ehrta/takse cTporT

laulldud laul/dakse IIOIOT
m/dud m/ akse rpoAaroT
Nlida siin ehitatakse? Vro 3Aecbcrporr?

Mis laule seal lauldakse? Kaxze recrrrr .rarr rroror?
I(us mtiakse lilli? f4e upoAaro'r rrnerur?
308
Eitav vorm Orpzqare^bna^n S oprvra
Tunnus Ft" e -drl llp,us'ax

-
impersonaali preesensi eitav vorm ei * tud-partitsiibi
tvi * impersonaali tunnus -ta (-da)
Orprzqare^bHa.fl Qopr,.la Hacro.sruero Bper\reHr{ r{eorpeAeAeH-

Ho-^r4r{Holi cpopnnri o6pas)Iercs rpl4 noMorrr{ orpnua're^bHoro
côBa ei v ocrroBbr tud-rraplLilJzrrra, K xoropofi upra6ann.rre'rc.fl
nprr3 HaK Heorrp eAeêHuo-nz.rso cf opvrr.
ehitaltud e1 ehrtaf ta He cTPO-rrT

laulldud ei laul/da He frorol'
m/dud ei m/da HC ITPOAAIOT
Praegu siin ei ehitata. Cefiq.ac3Aecb He crpoflr.

Seal ei laulda. Tapr He rroror.
Siin lilli ei mtida. 3nect, rrBerbrHe rpoAaror.
1) -takse, -ta
ma-ln|nftllv tud- Impersonaah preesensi

partitsiip laatv vorm e tav vorm
ksi/ma crpamrBarb ksi/tud ksi/takse e ksi/ta
magaf ma crralb magaf tud maga/takse c magafta
tta/ma palorarr tta/ tud t ta /takse e ttaf ta
pese/ma N{brrb,
cTr4paTb
E/."a b-e3/t"kse e E/,"
Sarnuti: armasta;ma)asuma, avama, elama, jutustama, jlgima,
kasutama, kirjutama, klastama, paluma, peatuma, ravima,
selgitama, teatma, tnama,vormistama, vljuma jne.
309
luge/ma q.vTa'rb loe/tud loe/takse e1Ioef ta
tlki/ma rePeBo- tlgi/tud tlgi/takse ei tIgi/ ra
AT4Tb
hppa/ma frpbrraTb hpa/tud hpa/takse ei hipa/ta
ootaf ma o)KVAATb ooda/tud ooda/takse ei ooaf ta
oskaf ma )rMet:r @/,"a loil/trkse ei@/t,
Sarnuti: hakkama,istuma, kutsuma, otsima, sundima, sndima,

uskuma, futtama, aitama, algama, mrkama, mrkima, nit^ma,
kordama, lendama, kohtama, kaebama, ohkama, va tarna,
viskama jne.
sels/ ma cTosTb seis/tud seis/takse l.i seis/ta

maks/ma rrârrrrb maks/tud maks/takse el maksf ta
jooks/ma 6erarr lrooil/t"a liooil/takse eiIoo-il/t,
Sarnuti: lpsma, peksma, tusma jne.
andf ma A r,arb E/,"a @/trt r. ,'@/ru

hoid/ma bepevr @/t"a Foll/takse ei h-oll/ta
teadf ma 3uarb @/,"a @/tut r. | "r@/tu
Sarnr.ti: judma, kandma, leidma, pdma, tundma jne.
sit/ma exarb si@/tud si@/takse e1 sai@/ta

tst/ma rroAHrr- tos@/tud ts@/takse ei tos@/ta
MATb
Sarnuti: keetma, kartma, lootma, saatma, tootma, vitma, vit-

ma, ostma, nutma jne.
vtf ma 6parn vo[/tud vp/takse ei v@/ta
Sarntrti: jtma, katma, ktma, matma jne.

310
Tutvutakse uue linnaosaga, 3naxov.grc.g c HoBbrM pao-
mida ei tunta. HoM ropoAa, xoropu He
3HAIOT.
I(uidas seda vljakut nimetatakse? Vljaku nime ei teata. Si-

detakse teatri juurde. Mida tna reatris mngitakse? Draamat
ei taheta vaadata, tahetakse nha balletti. I(ioskist ostetakse
ajalehti,ajakirju agaei osteta.
2) -dakse, -da
a) v rnaronoB c ocHoBo sa -1, -n, -t
kuul/ma c^brrr.rarb kuul/dud kuul/dakse ei kuul/da
Sarnrrti: laulma, naetm^, veenma jne.
fzraronrr rrrrla tlema:
mb /Ie/ ma omm@/dud o-m@/dakse ei omm@/da

ttI4Tb
eiufl/da
"t/te/ma l"@Ua"a
-
l"@/a'n.
- -
cKa3arb| @/aut'.
@Za"a | .i o@/an
mr/Ie/ma | -o@/a"a - I *a@/dakse I et-a@/dn
A),varr| -o@/a"a - -o@/dakse - .' mo@/d"
I
Sarnr-ti: kahtlema,vaidlema,vestlema,vimlema jne.
Pange thele!
fnaronnr rwrra kdnelem a:
,.g.@/.''u ,.g.[/d"d t.g.[/d^kr. ei ,.g@/au

3AIlWMATbCfr - t.g.@/tud - t.g.@/takse t.g.@/tt
311
6) y rnaronoB -tvra fdma, saama, vima:
laa/ r].ra ocTaBaTbcfl j/ dud 1/dakse ei ie/a"

sa / ma c-alJoBvrTbc.fl, saa/dud saa/dakse ei saafda
fro^vqaTb
J
vol/ ma Moqb vildud vi/dakse ei vi/ da
Maitse le ei vaielda. Mille le O BKycax He crop.rrr. O LreM

vaieldakse? cnoprr?
I{oosolekule ei jda hiljaks (=.i hilineta).
Mis ksimustegasellelkoosolekul tegeldakse?
I(uidas saadakse informatsiooni?
I(as kevadisele konverentsile juba mteldakse? Ei, veel ei
mtelda.
I{ike, mida meldakse, ei elda.
3) -akse, -da
a) y r,r.aronoB Trr.rratooma, kima:
da-infinitriv Preesensi tud-pa:-tttsiip Preesensi

l^ tav vorm eitav
vorm
tuuf a rpnrrocr4Tb tuu/akse tooldud ei too/da
juu/a rrr4Tb juulakse jooldud ei 1oo/da
luu/ a co3AaBarb iuu/akse loo/dud ei loo/da
s/a ecrb st/akse s/dud ei slda
' r.. " / r
Ittn/ a 6wrr l/akse l/dud er loo/ da
vli/a orHocrrrb viilakse viildud ei vri/da
ki/a xoAr{rb ki/akse kildud ei kil da
312
6) )' ..n^.oôB olema, minema, panema, tulema, surema:
oll/a 6um oll/akse olldud ei oI/ da

minn/a ITAT14 minn/akse min/dud ei min/da
pannf a KAaCTb, froô- pann/akse panldud ei pan/da
)KI4Tb
tull/a krATLr.,[Pr4XO- tull/akse tul/dud ei tul/da
AI{Tb
surcfa M[TDATb surr/akse sur/dud ei sur/da
Pange thele!
teh/a A,eârb teh/akse teh/tud ei tehf ta
nh/a BrrAerb nh/akse nh/tud ei nh/ta
I(uhu meid viiakse? I(as min- K),ou Hac BeAyr? I4aer'r B yHI4-
nakse kaubamajja? eepnnar?
Ei, kaubamajja praegu ei minda, enne kiakse linnamuuseumis.

I{ui kaua seal ollakse?
I{aua seal ei olda, sestvarsti pannakse muuseum kinni.
Millal htuski stiakse?
Nii hilia enam tldse ei sda!
HARJUTUSED

Nidis: ruttama + rutatakse. ei flttatz. -+ Hommikul ruta-
takse tle. Millal ei rutata?
tlkima, ootama, kordama, vatama, puhkama, hakkama, oska-
ma, tegema,maksma, vaidlema
Hariutus 2. Mida tehakse?

1. I(as matkal (elama - elada) telgis? 2. I(uidas (krrjutama - kir-
jutada) see nimi? 3. Sageli (ksima - ksida), missugune on ilm
313
homme. 4. Mida (sma - sa) htul? 5. Tnap eval(tegema-
teha) pllumajanduseskik td masinarega.6.Hommikul (mi-
nema - minna) kell kaheksa metsa ja htul (tulema - tulla) kell
kuus koju.
Flariutus 3. Moodustage imperso naalipreesens.

Nidis: mida (rkima) -+ mida rgitakse.
1. I(as on ige, mida (rkima)?2.Alalehes (larjutama), et teie
talus (saama) igalt lehmalt rohkem kui 6000 kilogrammi piima.
3. J^ (rkima) veel seda, et teie vallas ftakkama) ehitama uut
koolimaj^. 4.Meie linnas (ehitama) ka uus sild. 5. I(ui palju teie
talus (saama)hektarilt vilja? 6. Vilia (saama)3300 kilo hektarilt.
7. Meie rannas (pdma) pallu kala.

Nidis: Mida tehakse loengul? (kuulama, konspekteerima) -
Loengul kuulatakse ja konspekteeritakse.
1. Mida tehakse kohvikus? (kohvi jooma, sma, vestlema)
2. Mrda tehakse klubis? (tantsima, laulma, muusikat kuulama)
3. Mida tehaksevimlas? (vimlema, palli mngim^) 4. Mida te-
hakse pargis? (jalutama,jooksma, pingil istuma) 5. Mida tehakse
râmaturkogus? (lugema, kirjutama) 6. Mida tehakse r^^matv-
kaupluses?(raamatuid ostma) 7. Mida tehakse kgis? (keetma,
kpsetama) 8. Mida tehaksevanniroas?(pesema,du5i all kima)
Hariutus 5. Moodustage impersonaalieitav vorm.

Nidis: lauldakse ---+ei laulda.
elatakse, kiakse, kirjutatakse, leitakse, antakse, keedetakse,
pitakse, hariutatakse, pannakse,loetakse

Nidis: See lipilane hilines loengule, g ---+See lipi-
lane hilines loengule, aga harilikult loengule ei hilineta.
31,4
1. Auto parkis kitsal tnaval,^ga ... . 2. See mees sitis rongis
ilma piletita, ^g .... 3. Virve kartis hambaarsri,aga ... . 4. See
poiss viskas pabereid prandale, ^g . 5. See laps murdis
pargis lilli, aga ... . 6. Isa peksis last, aga ... . 7. Mari ji htul
kanget kohvi, ^g .. . . 8. Seemees suitsetasbussis,^ga ... .

Nidis: Filoloogidele... mitmeid keeli. ---+Filoloogidele p.-
tatakse mitmeid keeli.
1. I{eskkoolis . . . kaksteistaastat,siis . .. tle vi .. . krgkooli.
2. Juubilari ... ja talle .. . kike head. 3. I(evadel .. . ekskursioo-
nile. 4. Mantlid . . . riidehoidu. 5. Emadepeval . . . emadele lilli.
6. Pealinnas... moodsaid riideid. 7. Lehmi ... masin^teg^.
nnitlema, astuma, sitma, soovima, kinkima, minema, ltpsma,
kandma, kima, andma
Harjutus 8. Tlkige eesti keelde.

1. Crporr HoB)rro rocrr4Hr.ruy. 2. Ha roesA He ora3AbrBaror.
3. My:e orKpbrBaercff B 9 qacoB rr 3aKpbrBaerc.rr e 18 qacoB.
4. Marazr4Hyrpe6yercr rpoAaBeu. 5. Cefrqac r{Ayr B yHr4Bepr\,rar,
B pecropas cer.'tacHe vrAyr. 6. B orAe^ cnoprr4BHbrxToBapoB
7 . A erue qro-Hz6yAb npzneslr? 8. Her, 6orrr,-
rpr,rBe3)TAbr)Kkr.
rue Hnqero He rrpr4Be3yr.9. 3necr Lubror rranr,ro? 10. Her,
3Aecb rralbro He Lrrbror. 1,1,.B aero6yce crrnr r4^r4cro.flT,Bbr-
xoArr B rrepeArrr4eABepkr.12. Ha )KypHa^brrroArrr4cbrBarorcrB
KOHIIC TOAA, B HAqAAC TOAA HA }KYPHAAbI HC TOAIITCbIBAIOTC.fl.
Kordamishariutus. I(asutagelausesjrgmisi verbe.

knelema kellele?mi/lest?,kaunistama mida?nillega?,juhtima keda?
kuha?, tuwuma kellega,nillega?,kahtlema kelles,mi//es?,mduma
kellest,mi//est?,prduma kuhu? kellepoole?
360
pneurNE CTIP^fl?KEHI4E
IMPE,RSONAALIAJAD (II) BPE,ME,H

HE,OIPEAE^trFIHO-
^Hr{HOn OOpMbr trD
2. Imperfekt 2. VlrvnepQercr
Jaatav vorm Yrn epar{Te^brra-aQ op rvra
Tunnus Fti (- di! llpzsuax
impersonaali imperfekt = tud-panitsiibi ti.ivi *

impersonaali imperfekti tunnus -fr (- -d,
HeonpeAeleHno-^r4t{Hbre Qopunr npocroro rrpoureAurero o6-

pa3\rrcTc fl or ocHoBbr tud-naprwrJrtrra, K KoroP o. rupv.G^Btflercfl
flp143HaK rlpoIxeA[Iero BPeMeHuI HeorpeAez\eI{Ho- nvqrtofi.
-di).
Sopnru ti (-
ehita/tud ---+ehttaf ti crpor{^r4

laul/dud --- laul/di uenrr
mt/dud -+ m/di rpoAaBa^r4
I(as siin suvel ehitati? eronr 3Aecbcrporanv?

Mis laule siis lauldi? KaxNe recHr4Torâ uenv?
Mis hinnaga roose mdi? llo xano qerre rpoAaBann po:r'r?
31,6
Ohtulvaadatitelerit.
Eitav vorm Orpuqare^brra-n Sopua
impersonaaLi imperfekti eitav vorm - ei * tud-partitsiip
HeonpeAeneHHo -,'r4qrrafl orpr,rrrare^bnar cf oprua B npocrorvl

rrporxeAlrreM oSpasyercr rrpw rroMorrllr orpr4rrarelbuoro cloBa
ei v tad-naprrrrJr4tra.
ei ehita/tud ei laul/dud ei m/dud

He cTPOr{Arz HC IICAI4 r{e rrPoAaB^Lr4
Suvel siin ei ehitatud. Aerona 3Aecb He crpor4^n.

Eile seda laulu ei lauldud. Bvepa sry rrecHro rre rrenrr.
Hommikul roose veel ei m- Vrpona po3br erqe He rrpoAa-
dud. BAAIj.
317
1)
ecû crPaAare^bHoe rrpr4r{acrrre flporueAltrefo BpeMeHr4 r4N,reer

rrPLr3rl^K -tad.
rua-rnllnfttlv tud-parti- Imperfekti

tsiip eltav vofm
la^t^v
vorm
ksima c|IpauvBa'rb ksi/tud ksi/ti ei ksi/tud
teatam coo6urat teataf tud teataf ti ei teataf tud
kaotama 'rep.rrTb kaota/tud kaota/ ti ei kaotaftud
Pesema Mbrrb E/r"a pes/ti ei pes/tud
mrkama 3aMeYa'Ib /tud mtugaf tt ei mrga/tud
rl<tma roBoplI,rb Faagrllt"a rgi/ ti ei rgi/tud
hakkama }tAqT4IJATb Fatd/t"d haka/ti ei haka/tud
se i s m a c'ro.g'tb seis/tud seis/ti ei seis/tud
jooksma 6exa'rr lioo'l/t"d joos/ti ei joos/tud
kandma HOCIITb lkad/t"a kan/ti ei kan/tud
teadma 3HA'Tb [./t"a teaf ti ei tea/tud
keetma B^pLrrb kee@/tud t e.@/ti ei kee@/tud
saatma frocbrâl'b saaF-d/t"d 'u^fG/tt ei saaldl/t.,d
vitma no6exLa'm voi@/tud voi@/ti ei voi@/tud
v^ t^ma cMoTpe'rb ,raffi/t.,d ,raafi-dti ei ,ra^lddt..rd
latma oc'raB^-sTb irEl,"a j,f.t, el rrplt"a
' l-lr.
katma rroKpbrBa'rb kap/t"d Kalgl/n ei kap/t"d
alam rHa'rb d/,"a &/ri ei 'E/,"a
-l-l r
vtma 6pa'rc vo@/tud volgl/il ei vo@/tud
ktma 'rorrkrrb ko@/tud t<opiti ei kop/tud
matma xopoHr4'rb m^fl/t"d -^ll/ti ei mdl/t"d
tegema Aeâ'fb re[ /tud telhl/ti
'Jl
ei tefhlltud
ngema BrrAe'rb n l/t"a einafil/tud
"ulhllu
318
I(as teile teatati eile koosole- Barvr Bqepa coo6urrnu o co-
kust? 6pauuv?
Ei, eile kll ei teatatud. Her, BqepaHe coo6uranpr.
Sinu puudumist mrgati, kuid Peetri puudumist ei mrgatud.
Sellestetendusestrgiti palfu.
Mind ksiti, agaLeenat ei ksitud.
Eile Tampere meeskonnale kaotati, tna enam ei kaotatud.
2)E
ec^r4 crpaAare^bHoe rrpuqacrr4e frpoueAurero BpeMeHr{ r4Meer
rpH3HaK -dud.
I na-inFtnitiiv
I
tud-partitsiip Imperfekti
I jaatav
I eltav vorm
vorm
'u'aidlema crropn'rb ei vai@/ducl
"ai@/d"d "ai@/ai
vestlema 6ece^*oearr ,r.rr@/d.rd ei vest@/dud
".r@/ai
dema cKa3a'rb u@/aua '.i@/ar el ut@/dud
- o@/a"a - o@zai - ei o@l/dud
tegelema 3anr4l.r'albcfl t.g.[/a"a ,.g.fl/ai ei tegefl/d.,d
- tegefi-llt,rd
- t.g.[-.]7ti - ,.g.[-l/tud
lA ma ocTaBa-'rbcfl i/dud i/di ei i/dud
saama no^yqa'rb saa/dud saa/di ei saa/dud
jooma rrr{'rb jooldud ei jooldud
1oo/ di
kima xoAr.r-rb kildud ki/ di ei kildud
tooma nPlrHoclrTb tooldud tooldi ei too/dud
olema 6urr olldud ol/ di ei olldud
minema v4rv min/dud min/di ei min/dud
Panema KAacTb panldud pan/d1 ei pan/dud
tulema r4y'r:z.,npkr- tui/dud tul/di ei tuildud
xoAtrTb
319
htuti kidi ujumas.
Meile toodi kttepuid.
Linna mindi rongiga, tagasi tuldi bussiga.
3. Perfekt 3. flep$exr
Jaatav vofm Yrn epAr.ITe^bHax { op rvra
impersonaaliperfekt = on * tud-paftitsiip
HeonpeAeêHHo - ,':,z^-u:aafl
QoPl.'ta uepSenra o6pasyercl, rpn
roN{orqLr 3-ro LWrJaHaclotluero BpeMeHI'I Of' rz\rO L }lem1 U
tad-naprvlrv\^.
on ehitaltud on laul/dud on m/dud

(rro)crpow^r4 - (c)uenu - crrera rrpoAaBa^r{,rrPoAaAI{
rrocrpoen (aorur) (necur) rrPoAaH (roeap-)
Eitav vorm Orpuqare^bua-fl SoPua
- ei ole * tud'panitsiip
imperso naali perfekti eitav vofm
HeoupeAeêuHo-L\Ir4n^fl oTpI4UaTe^bHat cpopua uepQerra

o6pasyeTcflllpu noMotrlll oTPI4UaTenr,noQopnlu HacToflrqero
BpeMeHr4or râro,xa o/emaw tad-naprvrrJwrra.
ei ole ehita/tud ei ole laul/dud ei ole mt/dud

ne (no)crPozr^tt - ne (c)ne ^w - He He |IpoAa'BLLI, He
He rocrpoen (aonr) cuera (uecnr) rrPoAaÎ4 - He

rpoAaH (ronap)
320
Kas see sild on enne sda ehi- 9ror Mocr rocrpoeH 0ro-
tatud? crpor4^rr) ao noHrr?
Ei, see sild ei ole enne sda Her, 3Tor Mocr rrocrpoeH He
ehitatud. ô eoHrr.
Kas seda laulu on varem laul- Dry necnlo paubrue nenrl?
dud?
Ei, seda laulu ei ole varem Her, gry necr+o panb[re He
lauldud. freû.
I(as siin on alati roose m- 3aecr BcerAa rpoAaBa^rr po-
dud? SlI?
Ei, siin ei ole alzti roose m- Hel, 3Aecb He BcerAa rpoAa-
dud. BA1'L1po3br.
4. Pluskvamperfekt 4. IlruocrcBaMrrep$exr
Jaatav vorm YrnepAr.rre^bHax S oprvra
impersonaali pluskvamperfekt = oli * tud-partitsiip
HeonpeAeêHHo-,\:/l-c^]Hafl Qoprraa rr^rocKBarunepSenra o6pa-

3yeTct [rPkr froMorr{z [pollreA\ttrefo BpeMeHrr oT râro,ta o/emau
tad-naprr4rJrrrra,
oli ehita/tud oli laul/dud oli m/dud

-
(no)crpor4û 6nrn (c)uenlz - 6r,tta lPoAaBa^r,r, npoAa^rz
nocrpoeu (aou) crera (necun) - 6nrn npoAaH (roea
321
Eitav vorm Orpvqare^bHar $oprvra
impersonaali pluskvamperfekti eitav vorm - ei olnud *

tud-partitsiip
HeonpeAeneHHo -,^r4-uu^fl orplrrraretbnafl Qoprtra rrnrocxBaM-

nepQexra o6pasyercr rpu roMorur4 orpr{uarenrsor Qopnau
rporrreAlrrero BpeMeHn or râro ta olema w tad-napTrrJrrrrra.
ei olnud ehita/tud ei olnud laul/dud ei olnud m/dud

He cTPOkr^[r - He He rre^r{ - He 6rrna He npoAaB^LV -
6nrn nocrpoeH crrera (necur) se 6rrn rrpoAaH

(aon'r) (ronap)
Kas seda silda oli kaua ehita- Eror Mocr Aonro crporanv?
tud?
Ei, seda silda ei olnud kaua Her, sror N{ocr crpor4nrr He
ehitatud. ô^ro.
Sinna oli ehitatud sild. Tan 6urr nocrpoeH Mocr.
Seda laulu oli lauldud, kui Ery rrecHro rre^kr, KorAa Ae-
vanaisa noor oli. Aga seda teist AyrxKa6nrn MoôA. A ,ry Apy-
laulu ei olnud lauldud. ryro necHro He rre^r4.
I(uulsin, et siin oli ainult kolla- .[ cnurua^, qro 3Aecb rpoAa-
seid roose mdud, aga puna- Balvr To^bKo )KeATbrepo3br, a
seid ei olnud mtidud. KpacHbreHe rrpoAaBaû.
Pange tkrele!
Scroncrcvv HeonpeAeêHHo-^r4r{HhrMQopnrav Moryrr
COOTBCTCTBOBATb
a) pyccxve râro^hr B HeorrpeAeêHHo-Arrr{HoM tr o6o6-

tu eI{Ho - ^Hr{ H o M 3 ljlAqel.{r4fl){'.
Kohvi iuuakse kuumalt. Koe rrbror roprr{r4M.

322
Taldrikuid pestakse kuuma Tapenxn N,roror roprve Bo-
veeg. aofi.
Klubis mngitakse malet. B nny6e Hrparor B LrraxN{arbr.
Ulikoolis pitakse mitmeid B yHr.rBepcrrrere r43trq^ro-r
vrkeeli. MHorrrer4HocrpaHHbrefl3brKu.
Viimane mng kaotati. flocneAsroro nrpy rpor4rpa-
ALT.
nnitleti juubilari. llosapae ^nuvr ro6u.nnpa.
Yaheaial avati aknad. B nepepbrBeorKpbrnrz oKHa.
I(ell kmme lukustati vra- B A,ec.rrrbqacoB 3anep^z Bo-
vad. pora.
6) Soprtrbr crpaAare^buoro 3alora:
Selle vabriku toodangut eks- llpoayxuvr sro Qalpnxn

porditakse vlismaale. 3KcrropTr4pyercfl
3^ rpaHkrrJy.
J. rde ehitatakse uut ela- Ha 6epery peKrr crpor{Tcr Fro-
mut. BOe 3AaHVe.
Haridusele oli palju nha kulu- Ha o6pason^HVe pacxoAoBa-
tatud. Aocb MHoro aeHer.
Sel aastal on huvitavaid ekskur- B oroM ro{y ycrpz,vrB^^rrcb
sioone korraldatud. rrHTepecHbre 3KcKypcerkr.
Millal see artikkel on kiriuta- Korla larrkrczrH^:.ri- crarns?
tud?
See kool on asutatud mdu- Em ruKoâ ocHoBaHa B
nud sajandil. rrporxôM BeKe.
Need roosid on mdud. Drz posbr rrpoAaHbr.
323
HARJUTUSED
Flarjutus 1. Jtkake nidise irgi.

|:Tidis: kutsuma ---+kutsuti, ei kutsutud -- Haigele kutsuti
arst. -t Haigele ei kutsutud arsti.
pesema, ktma, ngema, sa tma, olema, panema, tusma,

jooksma, saama,tooma
}rlidis: Vead (parandama) kohe. -+ Vead parandati kohe. ---+
Vigu ei parandatud kohe.
1. Snad (kordama) enne arvestust. 2. Harjutus (kontrollima)

tunni algul. 3. Lause (tlkima) eesti keelde. 4. Ettekanne (esi-
tarna) konverentsil. 5. Ttaja avaldus (rahuldama). 6. Eksamid
(sooritama) hsti. 7. mbrik (kleepima) kinni. 8. I{iri (viima) posti.
Nidis: Sul tuleks uus fotop^t^ t osta. --+ Mul on uus foto-
juba ostetud.
^P?j.a2't
1. Sul tuleks need artiklid konspekteerida. 2. Teil tuleks need
teosed lbi lugeda. 3. Teil tuleks olukorda analsida. 4. Teil
tuleks uus esimeesvalida.5. Sul tuleks aken pesta. 6. Sul tuleks
klalistele kook kpsetada. 7. Sul tuleks laud katta. B. Sul tuleks
klalist esitleda.9. Teil tuleks juristiga l<da.
Kordamisharjutus. Lpetage lause.
1. Jri pidi kiiresti koju sitma, sest 2. Mari sai kiita, sest
. 3. Rein klastasMarit, sest . 4. Mart tunneb hsu
vlispoliitikat,sest ... . 5. Reet ei saanudkoosolekustosa vtta,
sest . .. . 6. Giid iuhib turistid Toomemeie,sest. .. .7. Tamaralon
filosoofia eksam tegemata,sest ... . 8. Ma ei saanudsel magada,
s e s t. . . .
PARTITSIIBID
37. NP?IIIACTVTfl
AKTIIVI PARTITSIIBID AEI,{CTBI4TE,AbHbIE,

|IPI,{I{ACTL7fl
1. Preesensi paftitsiip = 1. flpuu acrvre Hacro-flrrrero

y-partitsiip BpeMeHLr = v-fia;prpfi1.wrr
l unnus LyJ I lPr.r3HaK
1) v-pattitsiibi moodusramine 1) O6pasoBaHpre v-n p-

TVIIIVIIjA
r-partitsiip = ma'infrnitiivi tvi * tunnus -r
a) Y râroôB c ocHoso ma-vwQwHLrrrrBa r{a râculu7 upu-

3HaK aer7crsvre^bHoro rrpl4qa crkrfl -u trpkrcoeArrHgerc.rrK ocHoBe
ma-wucfkrHkrrkrBa:
l
algaf ma - algaf v ppeaasta
ir/1t-.-
I :r'os,;'r',ue6r,,;. rct !
muutu/ma Mer{rrrbc.s - muuru/v

lppe/ma KoHr{ar,cr - lppe/v
tta/ma pa6oram - tta/v
mtle/ma AyMarb - mtle/v
325
6) y râroôB c ocHoBoT.ma-vnQnHz'rr4B^ Ha cor^cHlrz x oc-
HoBe npw6aanflercfl -e:
tus/ma rroAHr4M^rbcs to.,s@/r,

seis/ma crotrb seisp/,,
maks/ma rIAarI4Tb -uksp/"
laul/ma rerb t^"Ifi/'
naer f ma cMeflTbcfl n^.fi/,,
kand/ ma Hockrrb kandplv
2) v-partitsiibi knamine 2) CruoHeHr{e v'rraprwrrvra
a) vokaaltvega verbid a) rnaronbr c ocgop'ofr. Ha rnc-

fff,f fi
Nomina- Genitiiv Partitiiv Illauiv

tiiv
Singu- lppe/v lppe/va lppe/va/t lppe/valsse
lzr
Pluu- lppe/va/d Ippe/va/te Ippe/va/id lppe/vaf tef sse
ral -lppe/ va/i/ sse
b) konsonanttvega verbid 6) rnarolbr c ocHosol4 Ha co-

râcHbIlr
Nominatiiv Genitiiv Partitiiv Illatiiv

Singu- laul/ev Iaulf va Iaul/valt laul/va/sse
lar
Pluural Iaul/va/d laulf va/te laul/va/id laul/va/te/sse
- Iau|f va/i/sse
326
Ecnpr fipuqacrne Hacro.rrrrlero BpeN{eFrr4Bbrcrvfraer B rpeA-
ô)KeHHIl B po^r4 OfrpeAeêHr{r, To oHo corâcyeTc.s c c)/rqecT_
Br,rre^bHrrru. B rrocêAHr{x qerbrpex rraAe}r<ax u-raprrrrrrrr oKoH-
,aa:g,rafr
He r4MeeT.
Singular Pluural
Nominatiiv loPpev asta lppeva/ d aasta/d
Genitiiv lppeva âsta lppeva/ te aastafte
Partitiiv Ippeva/t aastaft lppeva/id azsta/id
Illatiiv lppeva/sseaasrafsse lppeva/tesseaastaftesse
Terminatiiv lppeva aastafni lppeva /te aasta/teni
E ssiiv lppeva aastafna lppeva / te aastaftena
Abessiiv lppeva aastafta lppeva /te aastafteta
I(omitatiiv lppeva aastafga lppeva /te aasta/tega
Me elame kiiresti muutuvas Mrr )KrrBeM ts crpeMVTeAbHo

maailmas. MeHrrorueMc.fl Mrrpe.
Mida ootame algavalt aas- Hero Mbr )KAnaor r,a..lrr*aro-
talt? rrteroc.rrrona?
I(as te tunnete meie metsadeskasvavaid seeni?
Turvusin norra krrjanike kohta leiduvate materialidega.
AArexrnBvpoBaHHoe rpr,rqacrrre Hacro.sruero BpeMeHr4MolKer

Bbrcryfrarb B [peAôx(eHwrl A n syrrKrrr,rv I4MeHHo 'tactvt co-
craBHofo cKa3yeMofo, cofâcyflcb [prr 3ToM c rroAê]Kaur4M B
r{I{cAe.
Seepilet ei ole enam kehtiv. Dror 6raner 6onrrue ne nercr-

BI{Te,,\eH.
I(ontrollt tulemused olid Pe:y'n61otut Korrrpo^ssofr pa-
llatavad. 6oru 6w tn nopa3krre^brrbr.
327
Mned inimesed on kergesti Heroropr,re roAZ êrKo
rrituvad. pa3Apa)K^rorcfl.
Inimeste maitse on vga eri- Bxycu y nroaefr oLreHb pa3-
nev. HbIe.
Uudised olid rmustavad. HoBocrI4 6r'rnv.orpaAHbII\{I{.
2. Preteeritumi partitsiip = 2. flpwwa.crze rrPorueATrrero

nud-pattitsiip BpeMeHrz = nud-rrapTr4rrr4rr
Tunnus F"-dl llpzsuax
nud-partitsiip = da-infrnitiivi tvi * tunnu s -nud
IIpr o 6p asonaHvrwAecrsnTe^bHoro rpLrqacr r4fl rp orreAruero

BpeMeHr4 rrprr3HaK -nud rrpr4coeAr4:aflercflK ocHoBe da-vrs-
$nwvrwna.
alaf ta - alaf nud ppeaasta nonrul I've6nlrfr roA

:r'a.c'2;BLlJ.krc.4,
vsrfda ycraBarb vsi/nud

lppe/da KoHqarbcn lppe/nud
rutaf ta crrellrrzrb ruta/nud
mdu/da rpoxoAlzrb mdu/nud
tekki/da Bo3Hrrxarb tekkr/nud
vistel/da cocr.s3arbct vistel/nud
C)6panr4le rr-rr,a\ aHr4e Ha clz^bHylo v. cna6yro cryrreHb

op* da-wuQwHtrTvrB^ kr trpwv.^crkrflsa -nud !
328
Tugev aste Nrk aste
ppima-, rdkima-, hakkama-, vaatama-,
andma-, Iugema-tii tmbama-, tlema-tii
ppi/ da ppi/nud hakaf ta haka/ nud
rl<r/da rl<r/ nud vaada/ ta vaadaf nud
t6lkr/ da tlki/nud aida/ ta aida/ nud
kadu/da kadu/nud oodaf ta oodaf nud
luge/ da luge/nud koraf ta kora/ nud
sa a / t a saat/ nud puha/ ta puha/ nud
andf a and/nud vestel/ da vestel/ nud
leid/ a leid/nud tel/ da - eI/ da ritel/ nud
v6tf ta vt/nud - eI/ nud
Erandid:
ol/nud, pan/nud, tul/nud, sur/nud
joo/nud, too/nud, loo/nud, s/nud, llnud
li/nud, ni/nud, tei/nud
iooks/nud
n u d-partitsiibi peamised Ocrrosrrbre c^f{ aw yilo-

tarvitamisjuhud rp e 6rrerr ws n u d -rJapTur\urrra
1) indikatiivi imperfekti 1) orpr4rrare,uno Sopue

"
eitavas vormis lrpocToro [PoureArrrero
Bp e Me Hu vr3'b flBI4Te^bII oro
I{AI(AOHCIJ'VIfl.
ei rkrlnud ei leid/nud ei ooda/nud ei korra/nud
2) mineviku liitaegades 2) n {opMax cô)r(Horo

(perfekt, pluskvamperfekt) rporreArxero (rreprf er.r,
rrAroc KBarvnep <f ex'r)
ma olen rkilnud olin rkilnud

329
sa oled ooda/nud olid ood af nud
ta on leid/nud oli leid/nud
me oleme korra/nud olime korra/nud
te olete tul/nud olite tul/nud
nad on ni/nud olid nilnud
3) kndumatu atribuudina 3) B po^ra rrecK oH-seMoro

orrPeA\eêHr{rr
I(onverentsile saabunud kla- C npn6rrelurrNrrr H^ xoHQe-

listegavestlesprofessor Mets. PeHrIr4ro rocTflMr,r 6eceAoean
npoQeccop Merc.
Selle luuietuse tlkinud noor- lOsorua, nepeBeNnwr 3To
mees on vga andekas. CTIIXOTBOPeHr4e, ',fa-
Or{eHE!
AAHTAI4B.
Mdunud ndalal kisime Saaremaalekskursioonil.

Vsinud matkajad leidsid hea laagrikoha.
Pilte vaadanud Jri hakkas nêrm^.
4) rnrusliku konstrukt- 4) B po^r,r rreHTpa^bHoro

siooni peasnana côBa o6cro,are^crBeruro
r(orIcTpyKrIr4r,r
Lpetanud keskkooli, astus ta OxoH.{Hs cpeArrroro urxoz\,v,

E,estiPllumajandustlikooli. orr rrocryru^ B Ecroucxuri
ce^bcKoxosqr;cre errHni
ylrnBepcr4'feT.
Kik eksamid edukalt soorita- Caas ycreurso BCe3K3aNreHbi,
nud, sitis ta koju. oH yexa^ aonnol.
Mantli selgapannud, mrkas ta, et puudub ks np.
Alalehe lbi lugenud, panin selleriiulile tagasi.
Pikast matkast vsinud, heitsime v^r^ m^gama,.
330
PASSINI PARTITSIIBID CTPAAATE,AbHbIE,
NPI,4qACTLIfl
1. Preesensi partitsiip = 1. Crpaaare^Hoe npuqac-

tav-pattitsiip Tr4e Iracrorrnlero BpeMeH.vr=
tav-naPTr{rlr{fr
Tunnus -taf v - -da/v flpxsnax
tav-p^rtitsiip = tud-partitsiibi tvi * tunnus -tav- -dav
flpr o6pasona:avrkr crpaA,are^bHoro rrpkr.uacrtrfl Hacrorrqero

BpeMeHr,rrrpr43HaK -tau (- -dau) rpr4coeAr4tfle'rcfl K ocHoBe tad-
flPwlacTvrfl.
korcaf ta,/v reegel kuul/ da/v hingamine

froB'Iop.geMoe frpaB HAo CAbITTIHOC AbIXAHI4C
tud-tunnuse puhul -tud

rrpr4rrpr4z:r'ar<e
ma-tnfimiltv tud-partitsiip tau-partttsttp

lubama fro3Bo^.rlTb luba/ tud luba/tav
kasutama froAb30BaTbcfl kasuta/tud kasuta/tav
ppima YlrlTbCfl pi/tud pt/tav
tlkima nepeBoAr4Tb tlgi/tud r6lgi/ tav
leidma HAXOAT4Tb leiltud Iei/ tav
kandma HOCIITb kan/tud kanf tav
saatma flocbrâTb r.r@/t.rd rr^@/r^r,
lootma HaAe.fIT,Cg loo@/tud loo@/t"v
vitma no6exl,arn vi@/tud vi@/tav
337
kartma 6osrrc.s kar@/tud kar@/tr.,
ktma TOfIT4Tb ke/tud ke / tav
vtma 6parn ve/tud ve/ tav
tegema AeâTb teh/tud tehf tav
ngema tsrrA,eTb nhltud nh/tav
dud-tunnusepuhul rpr rpr43HaKe -dad
ma-tnttntt|v tud-partitsiip tau-partrtshp

kuulma c^brlrrarb kuul/dud kuul/dav
mtlema AyMarb mtel/dud mtel/dav
- mel/dud - me|/dav
saama c'raHoBr4Tbc.g; saa/dud saaf dav
Iro^yqaTb
tooma lpr{HocrlTb too/dud too/dav
sma ec'rb s/dud s/dav
jooma rrrrrb joo/dud 1oof dav
panema KAacTb pan/dud panf dav
t a v-p ^ttitsiibi p e amis e d OcnoeHbre c^yt{ aw yrro-

tarvitamisjuhud rp eGrrerrus t a v-n:apTwr\wila
tr) atribuut 1) oupeaeêHpre
Crpaaare^bHoe rrpLrqacr r4e Hac'ro.rrrrrero BpeN{eHr4 Bbrcflrn2e'r' B

rrpeAôlKeHLrrt B po^r4 olpeAeêLrkrfl kr COI'r\Clrel'Cfl C CYil{CCT-
Br{TeAbHbIM. Cor,,racoBag.ufl Her Al4ftrb B IIOCr\CAIII,IX qeTblpex
[aêx(ax.
332
I{ne Singular Pluural
Nominatiiv kasutatav pik kasutatava/dpiku/d
Genitiiv kasutatava piku kasutatava/ te plku f te
Partitiiv kasutatava/t pikut kasutatava/idpiku/ id
Illatiiv kasutatava/sse kasutatava/te/sse
p i k u /s s e piku/te/sse
- kasutatava/ifsse
piku/i/sse
Terminatiiv kasutatava piku/ni kasutatava/ te pikultelni
E,ssiiv kasutatava kasutatava f te p1ku/ te/ na
pikulna
Abessiiv kasutatava piku/ta kasutatav a / te plku/ te/ ta
I{omitatiiv kasutatava kasutatav a f te plku/ te/ ga
piku/qa
Raamatuid tuleb hoida keta- Knrzrur cêAyer xpar{r{'rb ts

vates ruumides. orafl^zBaeMbrx noMe[IeHr4-sx.
Oodatavat kirja ei tulnud. nr4cbMo, Koroporo x(Aa^r4, He
frpr4rxô.
pitavad luuletused meeldisid Mallele.

Ta suhtus tehtavasse tsse tsiseit.
Seminariks korratavaid materiale polnud t^ veel judnud
vaadata.
Talvel sdavas toidus on vhe vitamiine.
Treeningul kantava spordiriietusega ei saa minna teauisse.
2) predikatiiv 2) urvrerrraafl, qacrb cocraB-

HOrO CKa3yeMOrO
AArerirnBr4poBaHHoe rrptrr4acrve Ha -tatt N,roxicl Il upcu\o-

)KCIIHI4 Bblc'ryrrra'fb 14 B poAH Z,1SIIIIO 'tacru SCTaBIIOIO CKa-
3IeUOrO, COTAaCYflCbC [OAAe]Kaqr4M.
333
Need seenedei ole sdavad. Err rpz6u secreAo6nu.
Kik mngud ei ole videta- Bce Hrpbr Bbrrrrparb HeBo3-
vad. MO)KHO.
Uksekella helisemine oli halvasti kuuldav.

See mistatus on vene keelde tlgitav, see vanasna aga ei ole
tpselt tlgitav.
2. Preteeritumi partitsiip 2. CrpaAare^buoe rrpn-

= tad+artitsiip q.acTvrellporueAruero
BpeMerrra = tud-rraprrrrllrrr
konaf tud reegel noBToPeHHOe frPaBr4ô

kuul/dud laul vc^br[raHHafl frecH.g
tad-partttsiibi vormide kohta vt. lk. 303-307 .
tud-partitsiibi peamised Ocnosrrbre c^yqau yro-

tarvitamisjuhud rp e 6,rerr us, t u d-rJaprwlv'Jra
1) mineviku liitaegades 1) B $oprvrax uporreArrrero

(perfekt,pluskvamperfekt) cô)r(Horo (nepQexr, rr^roc-
KBaMrepQexr)
on too/dud, oli too/dud on rgif tud, oli rgi/tud

on laul/dud, oli laul/dud on korra f tud, oli korra /tud
on mel/dud, oli mel/dud on nh/tud, oli nhltud
2) kndumatu atribuudina 2) B po^pr HecK orr.fleMoro

OIIPeAeêIIIrrfl
Kasutatud kirjandus tuleb I4cuonr,3oBaHuyro^rrreparypy

mrkida artikli lppu. cêAyeT yKa3aTb ts Kor{qe
c'r^-fbkr.
334
Ma ei ole tellitud ajakirju ktte fr He rronyvr4n Bbrrrr4c^HHbrx
saanud. )KypHaôB.
Tunnis lahendatud lesanded 3zlaq:r^, peruegrrbre Ha ypoKe,
olid rasked. 6rt,tn rpyAHbre.
Alustatud t tuleb lpule Hauaryrc pa6ory HaAo Ao-
Ylla. BecTr4 AO KOHrIa.
Linaga kaetud laual olid tassid Ha croê, noKpbrroN{ cKa-
ja taidrikud. Teprbro, cro.rr^H qalrrKr4Lr -ta-
PeAKr.I.
Pestud unad pane sellessekaussi.
Eile toodud piimast vib suppi keeta.
3) mrusliku konstrukt- 3) B po^ll rreHrpa^bHoro

siooni peasnana côBa o6cro-sre^bcrBeH-
rro r(oucrpyKrrr4x
Eksamid edukalt sooritatud, Caae ycrrerrlro 3K3aMeHbr,orr

sitis ta koju. yexa^ Aovofr.
Ajaleht lbi loetud, panin selle llpovzraB ra3er|, n uonolrr{A
riiulile. ee Ha rronxlr.
Luna sdud, lksime tagasi lloo6eaaB, Mbr BepH|r{cbHa
nnda. rrlslK.
Keskkool lpetatud, lks Viktor likooli majandusteadust

ppima.
Harjutus kontrollitud, hakati snu phe ppima.
HARJUTUSED
Hariutus 1. Jtkake nidise jtugi.

Nidis: liikuma ---+liikuv -+ I(eegi hppas liikuvale trammile;
b) liikunud --+ Tramm ei liikunud veel.
seisma, toimima, tegutsem^, kogunema, ruttama, puuduma,
petuma, kordum a, jtgnema, nutma
335
Harjutus 2. Jtkake nidise yrgi.
Nidis: lipilane, kes valmistub eksamiks -+ eksamiks
valmistuv lipilane -+ Eksamiks valmistuv lipilane oli
hoolas.
1. Meeskoor, kes laulab kantaati. 2. I{ask, mis kasvab tee res.
3. pilane, kes lahendab lesannet. 4. I{ontrolr, kes nuab
piletit. 5. Noormees, kes kannab teksasid.6. Poiss, kes kaebab
peavalu. 7 . Vanaisa, kes riisub lehti. 8. Rhm, mis koosneb
ktmnest matkajast.

Nidis: olmpiavitjad, kes saabusid Sydneyst --+ Sydneyst
saabunud olmpiavitjad + Sydne)'stsaabunud olmpiavitja-
tele korraldati pressikonverents.
1. Interpreet, kes lpetas muusikaakadeemia.2. Iionverents, mis
lppes eile. 3. Ametnik, kes hilines tle. 4. Vti, mis hiljuti
kadus. 5. Teade, mis kiki rmustas. 6. Mees, kes ooras
kaugeknet. 7 . Vistleja, kes kordas maatlmarekordit. B. Ajo-
kirjanik, kes vestles asutusejuhatajug .9. Meeskond, kes hakkas
vsima.

Nidis: nudma "+ a) nutav ---)Turist esitasnutava tendi;
b) nutud ---+I(as teilt tendit ei nutud?
lubama, tarvitama, tufvus tama, pildistam a, parandama,mistma,

ppima, pesem,vaidlema
Hariutus 5. Jtkake nidise yrgi.

Nidis: mbel, mida Narvas toodetakse---) Narvas toodetav
mbel ---+Narvas toodetav mbel on moodne.
1. Miiting, mis korraldatakselaupeval.2. Summa, mis kuluta-
takse haridusele. 3. Aadress, mida otsitakse. 4. Tulemus. mida
336
oodatakse.5. Distants, mida praegu mdetakse. 6. Mng, mida
vimlas mngitakse. 7 . Mantel, mida talvel kantakse. B. S.tpp,
mida kodus keedetakse.

Nidis: kool, mis hiljuti ehitati ---+hiljuti ehitatud kool -+ Me
pime hiljuti ehitatud koolis.
1. Alaleht, mis telliti jrgmiseksaastaks.2. Vihmavari, mis unus-

tati kohvikusse. 3. Tolmuimeja, mis osteti kaubamajast.4. I{leit,
mis mmeldi ateljees. 5. Dirigent, keda rahvusvaheliselttunti.
6. Telegramm, mis htul saadeti.7. I(andidaat, kes koosolekul
esitati.B. pilased, kes staadionilerivistati,
Harjutus 7. Tlkige eesti keelde.

1. He uprrra B roe3A Ha xoA\y (e nu.rxvrt\vftcs noesa)! 2. Pe-
3. Dra otlunlxa ncnpaBnwa.4. Ae-
LrrrrB3a\avy, fl.as 3aA\yMa^cs.
BoqKa oKoHqr4ârxKon)/ c 3oôror rreAalbro. 5. Cn1..-rwBrJJaflctl
c rereri rrcroprtfl 6rrna sa6as*a. 6. llocro.ss Aec.tITbN.{uHyl B
oqepeAr4, Mbr rro^f:IHÎ4 6v.,\eTT.-,t. 7. llonlr'1l43 TeêrpaMN{y,
IOpr rocrrerukrl Ha BeqepHlrfr noesa. 8. B orKpblToi\,{r-IeN{o-
AaHe 6rrnm 6)trcot, ctropTl4B:ar'tfrKoclroM rr nonoreuue. 9. B
3Tor\{ruxaQ1rHaxoA\.arc.aBetulr, rral4enHbleHa craAl4ol{e.
Kordamisharjutus. I(asutage sobivat sna kuhu, kus, kust, kes,

ruis, mi//a/, kui kaua, niks.
1. I{as sa tead, tna esineb? 2. I(tsi palun, ettekanne
kestab?3. Ma ei kuulnud, . .. ta sulle tles. 4. ttelge palun,
lheb jrgmine buss Tallinna? 5. Ei ole teada, ... SergeiPetrov
p r i t o n . 6 . I ( e s t e a b ,. . . n u m a n t e io n ? 7 . I ( e s n g i , . . . m a o m a
kindad panin? 8. Ma ei saaaru, ...ta ei tulnud.
380
pneurNE CTIP^flXCEHI,IE
VE,RBI PUTVORMID OCHOBHbIE, AOPMbI

fÂfoÂ
Ecroscxwfr, rtaron uMeer qerbrpe ocuoBrrbreSoprrrbr, or Koro-

pbrx r\,rolKHo
o6pasonarb BceApylkre clopr,mr râroâ:
ppima, lugema, hakkama, kordama

4
I.
2 ppida, lugeda, hakata, konata

3.
pin, loen, hakkan, kordan
4. pitud, loetud, hakatud, korratud
'1..
ma-infinitiivi tvest moo- 1. Or ocHoBr ma-wru$traren-
dustatakse: TraBao6pasyrorc.fl:
a) ma-infinitiivi inessiivi, a) Qopubr r{Hec cvraa, euar:vr-

elatiivi ja abessiivi votmid Ba v a6eccusa ma-vrrSrnHr,r-
(mas-,mast-, ruata-vorm) TvrBa (Qopmni H^ -tnat -ruastn
-ruata)
ppi/ma ysrr^tbcn ppi/mas, ppi/mast, ppi/mata

luge/ma ,lkrra'tb luge/mas, luge/mast, lugef mata
hakka/ ma rr.a,ru*arb hakka/mas, hakka/mast, hakkaf mata
kordaf ma rroBToprrr kordaf mas, korda/mast, kordaf mata
338
b) v-partitsiip 6) v-rrapTzrrurr
ppi/ma - ppi/v hakka/ma - hakka/v
luge/ma - luge/v korda/ma - kordaf v
c) imperfekt r) nnnnepQercr
ppi/ma - ppi/sin, ppi/sid, ppi/s, ppi/sime,ppi/site,
PPi/sia
Iuge/ma - luge/sin,luge/sid,luge/s,Iuge/sime,luge/site,
luge/sid
-
hakka/ ma hakka/ sin, hakkaf sid,hakka/ s, hakka/ sime,
hakka/site,hakka/sid
-
kordafma korda/sin,kordaf sid,korda/s,korda/sime,
korda/site,korda/sid
Erandid: s/ma ecrb- s/i, toof ma - t/t

Vt. lk. 144.
d) kaudne kneviis r) xocneunoe HaK orreHrae

ppi/ma - ppi/vat hakka/ma - hakkaf vat
Iuge/ma -lugef vat korda/ma - kordaf vat
Pange thele!
V rnaroôB, rrNrerorrdzx qepeAoBaHue crynsra t, ma-wu-
Qvnwrvrn ta o6pa3oBaHHbre or Hero Qopvu Bcer.Aa Bbr-
crylaror B cHAbHo cryneuz.
2. da-infinitiivi tvest moo- 2. Or ocHoBbr da-ww$lrrmr-

dustatakse: TprBao6pasyro rcfli
a) gerundiiv (des-vorm) a) aeeupvrr^crpre rra -des

(des-$opwa)
ppi/da - ppi/des haka/ta - haka/tes
luge/da- luge/des korcaf ta - korra/tes
339
b) nud-partitsiip 6) nud-rrapT?rrrurr
ppi/da - ppi/nud haka/ta - haka/nud
Iuge/da - luge/nud konaf ta - korra/nud
Pange threle!
V sexoropbrx râroôB npr4qacrwe Ha -w./do6pasyerc.flr{e
or ocHosrt da-wH.SnuvrwBa,Harrp.:
s/a ecrb s/nud , tuuf a rpnHocr.{'rb too/nud , tehf a

-
Aeârb tei/nud
Vt. lk. 146.
c) imperatiivi mitmuse'/... ja n) 1-e w 2-e ^rrrro nnn. v., 3-e

2. pre ning ainsuse ja mit- ûqo eA. ur MH. rr. rroBe^kr-
muse 3. pre Te^bHoro rraK orrerrllrr
ppi/da - ppi/gem, ppi/ge, ppi/gu

Iuge/ da - luge/gem, luge / ge,luge / gu
haka/ta - haka/kem, haka/ke, hak a/ku
konaf ta - korraf kem, konaf ke, korcaf ku
3. Indikatiivi preesensi sin- 3. Or ocgoBbr 1-ro ^vqa eA.

gulari 1. prde tvest moo- I{. HACTO.flIIICTO BPCMCHpI
dustatakse: ur3'bflBl1ITe^bHoro HaK o-
rreHralffo6pasyorc.s:
a) indikatiivi preesensi le- a) Apyrze $oprvmr rracro.n-

inud vormid utero BpeMeHvr vrybflBare^b-
IIOrO HaK Olrelrptfl
pi/n - pi/d, pi/b, pi/me, pt/te, pilvad

loef n - loe/d, loefb, loe/me, Ioef te,Ioefvad
hakka/n - hakka/d, hakka/b, hakk af me, hakka/ te, hakka/vad
korda/n -korda/d, korda/b, kordaf me, kordalte, korda/vad
340
b) konditsionaali preesensi 6) $opvrbr Hacrorrrrero Bpe-
vormid Merrkr cocârare^brroro Fra-
KAOHCHTI.fl
pi/n - pi/ksin,pi/ksid,pilks, pi/ksime,pi/ksite,

pi/ksid
loe/n - loe/ksin,loe/ksid,loe/ks,loe/ksime,loe/ksite,
loelksid
hakka/n - hakka/ksin,hakka/ksid,hakkaf ks, hakka/ksime,
hakka/ksite,hakka/ksid
korda/ n - korda/ksin, korda/ksid,kordaf ks, korda/ksime,
korda/ksite,korda/ksid
c) imperatiivi ainsuse 2. n) 2-e ^Hrro eA. r{racâroBe-

pre ^vre^bHoro HaK oHerrrarr
pi/n - pi! hakka/n - hakka!
Ioe/n - loe! korda/n - korda!
4, tud-partitsiibi ttivest 4. Or ocrroBbr tud-naprw-

moodustatakse: r\vrra o6pasylorcfli
a) tav-partitsiip a) tav-lapTrlrrr,rr
pi/tud - pi/tav haka/tud - hakaf tav
loe/tud - loef tav korraf tud - korraf tav
b) kik impersonaali 6) nce HeorrpeAeêHHo-ûq-

vormid Hbre Qopvmr
pi/tud - pi/takse, pi/ti, ei pi/ra
loe/tud -Ioef takse,loe/ti, ei \oef ta
haka/tud - haka/takse, hakaf ti, ei hakaf ta
korra/tud - korcaf takse, korcaf tt, et konaf ta
34',t
Pange thele!
OAsaxo y He Koropbrx r^ aroôB Heorrp eAeêHH o - z'r4..r:r'afr
Qopnra Hacro.srqero BpeMenu o6p ^3ye'rcfl He or ocHo-
Bbr npkrqac'rr4fl ua -tud, Hanp.:
s / dud - s /a k s e , to o /d u d - tu u /a kse
Vt. lk. 31,2.

V rnaroôB, nMerorurzx r{epeAoBaHkre
cryreuefi, tad-napTttrrwrr
u olpasoBauHbre or Hero QoprrarrBbrcrynaror o6lrKHotseHHoB
cnaC,ofrcryrreHr4.
Cxeua odpasonawvrfl,*opr râroôB c rrepeAoBaHrreM

cryrrerrefr
WM I
FW WlA
+
ki/rnas rki/des (-d, -b, -me, -re, rg'i/ tav
rki/rnast l<r/nud -vad) gt/ takse
l<rf rnata ki/ gernl, gi/ ksin rg'i/ ti
ki/v rki/ gel (-ksid,-ks, -ksime, ei rgi/ ta
ki/ sin ki/ gul -ksite, -ksid)
(-sid,-s, -sime, rgi!
-site,-sid)
rki/vat
W/*"1 W"/d V;At"4

J t J
vaata/rnas vaada/ tes (-d, -b, -me, -te, vaada/ tav
vaataf rnast vaadaf nud -vad) vaadaf takse
vaataf mata vaadaf kem! vaataf ksin vaada/ ti
vaataf v vaada/ ke! (-ksid, -ks, ei vaadaf ta
vaata/ sin vaada/ ku -ksime, -ksite,
(-sid,-s, -sime, ksid)
-site, -sid) vaatat
vaata / vat
342
O6parr4re Bw.r4r\,r^lawe H^ c.ta6yr6 u cr4^bHyro cl1rtrgru
ocHoBHbrx Qopv fâroôB:
a) 6ppima- (rkima-, Iugema-) tnnp

Tugev aste Nrk aste
Indika-
tiivi
ma-tntmttY da- preesensi tud-parttsiip
infinitiiv singulari
1. pre
fiki/ rna roBoprrrb rl<r/ da rgi/ n rdgi/ tud
t6lki/ ma nepeBoAnrb tlki/da tdlgi/ n tdlgi/ tud
kinki/ma Aapr.rrb kinki/da kingi/ n kingi/ tud
sndi/ma polKAalbcn sndi/da stinni/ n snni/ tud
sit/ma e3Ar4Tb sit/ a sida/ n sai@e]/ tud
sulge/ma 3aKpbrBarb sulge/da sule/ n sulef tud
b) hakkama- (vaatama-, tdmbama1 titlema-) tp
Tugev aste Nrk aste Tugev aste Nrk aste

indikatiivi
ma-rnfinitriv da-infinitnv preesensi tud-panrtsiip
singulari
1 .p r e
hppa/ma npbrra'rb hpa/ ta hppa/n hpa/ tud
aitaf rna rroN{orarb aida/ ta aita f n aida/ tud
puhka/ma o'rAbrxa'rb puha/ ta puhka/n puha/ tud
trnba f rna 'r.rruy'rb tdmmaf ta tlrnbaf n tmmaf tud
vaidle f rna cnopr.rrb vaielf da vaidle/n vaiel/ dud
mble/ma Lrrw'rr, 6mmel/ da mble/n mmel1 dud
343
opnru dau.rSvHrr'ttrBa a Qopmbr Hacrofuero BpeMer{u Lr3'bf-
Br{Te ^bHo ro HaKAoHeHr4.rI BbrcT)rn aroT B rrp oTr4B ofr oô)KHbrx cTy-
freH-gx:
6ppi/ da - pi/ n
htipa/ ta - lrrrjrpqa/n
VE,RBIPI]AVORMID |AABHbIE, @OPMbI

fÂfoÂ
H" y BCex rnaroloBrâronbHbre Qopvrr,r o6pas1'rorc-tt or r{e'rbl-

pex ocHoBHbrx op*; rrosroMy Heo6xoAr{Mo 3Harb errre 'rprl
Sopnau:
1) imperfekti singulari 1 ) 1-e nzqo eA. qr4câ rporueA-

1. pre LUefo BpeMer{H
2) nad-partitsiip ? \ nttd-naptrrrili,Tr
3) impersonaali preesens a\
r) Heorp eAeêHr{o- ,'r4.4:aafl
"p-
MA I{ACTO.flIIICTO BPCMCHIZ
Cpanuare, Hanpr4vep,râronbr lagemav. sdiitna:

luge/ma -+ lugelsin I(uid: s/ma, si/n
.. .. i
luge/da luge/nud suu/ a, s/nud
Ioe/n s1n
loeltud ---+ loe/takse s/dud, s / a k s e
I4tarc,I lroa ceN4brâBHbrxcpopnr:

1) rna-infi,nitiiv (tooma,panema,udtma)
2) da-rnfinitiiv (taua,panna, udtta)
3) indikatiivi preesensisingulari 1. pre (toon,panen,udtan)
4) tud-partitsiip (toodad,pandud, udetuc
5) nad-partitsiip (toonad,pannud, udtnacl)
6) imperfekti singulari 1. pre (tdin,panin, udtsin)
7) impersonaali preesens (tauakse, pannakse,udetakse)
344
HARJUTUSED
Harjutus 1..Kirjutage nende tegusnadepeavormid.
rkima, rgrn; kinkima, kingin; vitma, vidan; s^tma, saadan;

tootma, toodan; andma, nnan; murdma, murran; leidma, leian;
nudma, nuan; altama, art^n; va tama, vatan; ootama, ootan
Harjutus 2. Jtkakenidisejrgi.
Nidis: I(as sa (ugema - kondits.)seda monograaftat? -+ I(as
sa loeksid seda monograafi,at?
1,.Jaan(udma - kondits.)rcferaadihomseks valmis, kui ta (pin-
gutama kondits.). 2. Kersti Sarapuu (sitma kaudne ku.)
tlemaailmsele arhitektide konverentsile. 3. Koosolek (kestma -
pluskuamp.)kaks tundi. 4. Q..litam - imperat.p/. 2. pr)r;re)pilas-
tele seda filmi. 5. I{as nad (tahtma - kondits.)kuulata kantrimuu-
sikat? 6. Rein (kandma - inperJ) rasket kohvrit. 7. Reet, (tegema
- imperat.) see aken lahti! B. Lapsed, (tegema - imperat.)kik
aknad lahti! 9. Seda mjat (kiitma - imperl prees.).10. Oma
linna ajalugu (teadma - impers.inpeO. 11. I(ui (sadama -
indikat. prees.),siis me (veetma - indikat" prees.)ndalalpu linnas.
12. Etendus (algama indikat. ?tt), (minema imperat. pl"
2. p0are)kiiresti saali!
Hariutus 3. I(asutagelauses.
asendama (kel/e? kellega?, nille? millega), andestama (kellele?

ruille), asutama (mil/e? kuhu), leidma (kust? mille? nida),
kohtuma (kellega?nillal? kus), ^rvta;m^ (kellega?mida), esitlema
(keda?kellele), katma (nil/e? nillega)

Nidis: Rein kardab. et ---) Rein kardab, et ta hilineb
laevale.
345
1. Poeg kirjutab emale, et 2. petaia kordab, et
3. pilane lubab, et . 4. Ma loodan, et... . 5. I-eiut^)a ar-
v a b , e t . . . . 6 . I ( o n t r o l r j l g i b , t . . . . 7 . A m e t n i k k o n s t a t e e r i b ,
e r . . . . B . P o l i i t i k u d k i n n i t a v a d ,e t . . . . 9 . H a i g e k a e b a b ,e t . . .
10. Vahel iuhtub, et . . .

--+ Laps on vike,
Nidis: Laps on vike, t ... kohvrit kanda.
ta ei iua kohvrit kanda.
ei jua, ei saa,ei tohi
1. jril ei ole pastapliiatsit, t^ l<trlutada. 2. Minu tuba on
3.
vike, siin ... suitsetada. Aega on vhe, ma... konspekti lbi
lugeda. 4. Tna on kontrollt, sa puududa. 5. I{ubis on
huvitav kohtumine, Ene .. . koju 1da.6. Palun korrake, me ' . .
nii kiiresti kiriutada.
Flarjutus 6. Tlkige eesti keelde.

1. Mapr 3HaeTBce,qTo AonrKeH3Harb.2. Os xoTen 6u 6o,nlnre
3Harb' 3' Ecnv 6u oHr4 3*alrr' qro 3Aecb c^)^{I{'n'ocr! 4' 3ro
oHr4 3aau:z pKe AaBHo. 5. fl xo're^ 6u no^yr{IaTb xoPouy}o
orIeHKy. 6. Karcyro orIeHKy rbr uonyvzn? 7. fl He fro^yql{^
xopoure oUeHKI4.B. Kyna rlocTaBr{Tbxnraru? 9. Knurn PKe
rrocraBêHbrHa rIoAKy.10. Kro nocrasw,\?
Kordamishariutus. I(as ma- vi da-infinitiiv?

Nidis:Tariana pib filoloogiat (rahab). + Tatiana tahab filo-
loogiat ppida.
1. Ma kutsun sind klla (kavatsen).2. Mart ostab uusi aiakiriu
(lheb). 3. I(ersti osaleb konverentsil (on nus). 4. Toomas istub
kogu pev faamzrtukogus(.i suuda).5. I(as sa ootad mind
lheb loengule (peab).
0td)? 6. I(as sa vimled (tuled)?7. virve
8. Rein lheb homme koosolekule (ei saa).9. Sergeitlgib rasket
teksti ftakkab). 10. Vistlustd esitataksemaikuus (tuleb).
3go
POSTPOSTTSTOONTDJA rlocÊfuoTvrvr
PREPOSTTSIOONTD(r) nPEA Ofr,r (I)
1.RUUMISUHETE, 1. BbIPA)KE,HI4E
VALJENDAMINE, IIPOCTPAHCTBE,HHbIX
OTHOTIIF,HTAN
a) genitiivi rektsiooniga a) rrocêôrr{, rpe6yrourue

postpositsioonid reHlaTvrBa(vt. ka lk. 116)
kahu? rcyda? kus? ze? kust? ornrcya?

peale HA peal Ha pealt c
sisse B SCCS B seest r13
aIIa froA all rroA alt rr3-roA
kohale }IAA kohal HaA kohalt c
ette K ees [ePeA\, y eest o't
taha 3A tag 3A, fro3a\rt tag nt r433a
jrele 3^ jfuel 3a, rro3aAu jreit 143-3^
keskeie B-IIA keskel rrocpeAr{, keskelt rr3, rr3
cepeArl- B - Ha Cepe- - c ceP e-
Hy, B ArrHe, flo- AI{HbI
qeH'rp, c(e)peanne,
nocPeArr, B rIeHTe
uoc(e)pe-
AI,TIIC
hulka - B r{IICAO, hulgas cpeAlr, hulgast rr3 -ur4c-
sekka K -SCAS B qI{CAC - seast L ,vI3
347
Linna kohale ilmusid lennu- Haa ropoAor\,rro-rrB'r4cbc-
kid. laonrlr.
Lennukid lendavad linna ko- Canaonrbrêraror rlaA r.opo-
hal. AoM.
Lennukid lahkusid linna ko- Carvronru ynerenr.r (rroxzulr-
halt. ^r4 ropoA),
ht,rl tmban eesriided al<naette.

sel on eesriidedakna ees.
Hommikul tmban eesriidedakna eest ra.
petaja jrel tulevad pilased.
Panin tordi laua keskele. Tort on laua keskel. Vta rorr laua
keskelt ja pane re poole!
Professor tuli noorte hulka - sekka. Talle meeldib olla noorte
hulgas - seas. Valige endale midagi nende r^^matvte hulgast
- seast.
kuha? rcya? kus? ze? kust? omrcya?
krvale K, pnAoM krval p.rIA\oMc, krvalt o'f
c , y , oKo - B O 3 ^ e , Y,
AO OKOAO
juurde K, B CTO- juures oKoô, y, juurest OT
POIIY
poole H2, K, B pool Y, H A poolt ol', c, co
cropoHy cToPoHbr
klge K, Ha kljes rl7, \, kljest c, o'f
ktte HA kes I kest o'ro ,V
lhedale 6nlrsxo lhedal 6nzs, rre- lhedalt o'f, r{3-tIoA
- ligidale K, HeAa- -ligidal AAACKO - ligidalt
ACKO OT o't, n6nv-
3Vr OT,
oKoô
vahele Me)KAy vahel Me)KA\y vahelt r43
tude K res \/
l rest c, o'r
VASTU K VASTAS }Iafrpo'rprB vastast o'i'
tmber BOKpyr mber BoKPlrl mbert o'r, c
348
Minu krvalt tusispoissja palusinvaliidilistuda.Istuge minu
krvale, minu krval on vabakoht!
Linnud lendavad phia poolt luna poole. Luna pool on
soojem. Tuul on mere poolt.
Mrg lumi ji saabaste klge. Saabaste klf es on lund. Raputa
lumi saabaste kliest rat
Sinu mrkmik yi Mardi ktte, ra on ka praegu Mardi kes.
Homme saadmrkmiku Mardi kest tagasi.
Asusime elama Tallinna lhedale - ligidale. I{ohvik on pea-
hoone lhedal N ligidal. viktor on prit Kiievi lhedalt -
ligidalt.
Riputa peegel kapi ja ukse vahele! Miks ta ripub akende
vahel? Leidsin tendi raarrtatu vahelt.
Laps surus end ema vastu. Kaupluse vastas on postimaja.
Mustkunstnik astusmeie vastast meie krvale.
Maia mber kasvavad lilled. vta toolid laua mbert
l^ p^ne
seina rde!
b) genitiivi rektsiooniga 6) npea,rorpr,lpe6yrourue

prepositsioonid TCHpITITBA
lbi q e P e 3 , c KB o 3 b
le qepe3
mber BoKpyr
Muusika kostab lbi seina. Tuleb minna lbi metsa ja ujuda

iile ie.
Kas le silla ei saa?Pane toolid mber laua! Nad purjetavad
iimber maakera.
c) partitiivi rektsiooniga n) upeanoru, rpe6yroque

prepositsioonid rrapTr{Tw'j_a
349
keset - kesk rocpeA\r4, cpeAr4,B - Ha cepeArrHe, uoc(e)p"-
Ar4He,B rIeHTPe
mda rro
piki BAo^b, rro
vastu oo, frpoTrrB
Ta ji seisma keset - kesk tnavat. Keset - kesk elutuba on

klaver. mblik jookseb mda seina. Paadid sidavad mda
i9". I{eegi knnib piki koridori. Vihma sajab vastu akent.
Vastu tuult on raske joosta.
d) terminatiivi rektsiooniga r) npeA\ôr, Tpedyroulu

prepositsioon TepMprrraryrBa
Saadan sind kuni sillani. Minge siit otse kuni pargini, siis
prake paremale.
2. AJASUHETE 2. BbIPA)KEHI4E,
BPE-
VALJENDAMINE MEHHbIX OTHOtrrEHr,ltl
a) genitiivi rektsiooniga a) rocêôru, rpe6yroque

postpositsioonid reHHTrrBa
eest sa; (ronay) H^3Â

jooksul, kestel B TeqeHr4e,B npoAolx(eur.re, Bo BpeM.s;3a
rast qepe3; cfrycTff
Viie minuti eest oli ta veel llsrs Mr.rHlr Lra3Â orr erre
siin. 6rrrr 3Aecb.
Tuwusime kahe aasta eest. Mu rro3HaKolr^r4tttcb ABa roAa
TOMy IJa3aA.
350
T tuli lpetada selle ndala iooksul kestel. I(ogu
iilikooliaia iooksul - kestel polnud tal htki "kolme". Seanss
algab poole tunni prast. E,ksam on kahe peva prast.
b) elatiivi rektsiooniga post- 6) rocêôru, rpe6yrorrrve

positsioonid eârvrB^
saadik,peale c, co
Mdunud aastast saadik - peale elan pealinnas. Sellest

pevast peale pib Rein korralikult. Tunnen su isa lapse-
plvest saadik.
c) partitiivi rektsiooniga n) npe4lorr4, rpedyrourr4e

prepositsioonid rrapTI1ITvrBa
enne AO, repeA

rast, ale rlocê
Enne kella kaheksat pole mul aega,kohtume prast - peale

kella kaheksat. Enne eksamit pitakse.Prast vihma paistab
pike.
SNEUOODUSTUS CAoBooEPA3oBAHI,IE
SUBSTANTIIVISUF'IKSID CY@@I4KCbICYUIECT.
BI,ITE,AbHbIX
C nonrorrrbro rpoAyKTHBHoro cyQQnxca -nine or Qopvbr ma-

wuSwuwruB^ Mox{Ho o6pasonarl cyqecrBr4TenbHbre, o6osna-
qarorr{rzeAecrsze.
351
kiriutam^ + kiriuta * -mine ---+kiriutamine rrwca:c,r4e
htline /ma - hiline/mine oro3Aagr4e

joonista/ma - joonis taf mine pncoBaHrae
nge/ma - nge/mine BHAeHtre;3peHl4e
ootaf ma - ootaf mtne o>Krr.AHr4e
saabuf ma - saabuf mine npu6urne
kannatama- kannat/us noor - noor/us

TepfreTb - TeprreHr{e MoôAoI4 - MoôAocTb
CyQQnxc -ilt, HaPflAlr c cyQSzrcorrl -mine (.o 3HalleHrreM

1efrctswn, rrpouecca), nn,tnerct B 3croHcKoM .fl3blKenara6onee
rpoAyKTrzBHbrMcyQQzxcoM orBêr{eHubrx cyuecrBkrrenbHblx.
1. Orrrraro^bHbre cyqecrBl{Te^bubre c cyQQI4KcoM-as o6oz-
Aecrekrfl c pe3y^brarLrBHbIMorreHKoM.
Halraror :eâ3B^:urre
-zzsliitub: - urr'pvcoeAtrrr.aerc.s:
a) verbi ma-inftnitiivi konso- a) K corâcuoMy ocHoBbI ma-
nanttvele vruQmvnrwB^ râroâ
kaebama- kaeb/us xano6a
saavutama- saavut/us Aocrr{}KeHr4e
kavatsema - kavats/us HaMepeHr{e
vistlema - vistl/us copeBuolravre
m(t-
b) ma-infrnitiivi tunnuse kon- 6) r<cornacuoMy rrpr43HaK
sonandile vuQuuwTvBa
ksima - ksim/us Bonpoc
harjuma - harjum/us rpr4BbrqKa
afvama - arvamlus MHeHHe
352
2. CyruecrBl4Te^brrble, o6pas1,rs1s ol
Koropble ocrloBbI
up\r^ f^Te^bHoro vr\kr o't fiPLrqacTlrfl I{acTo.gluero BpeMeHI,r,
o6osHa.{aror H^3gar:.r4t rrpl43H^K krtr4 coc'f o flrfr4fl.
pikk - pikk/us AAIdIlA

raske - rask/us Tfl)KecTb;
'Ipy^Hoc'fb
julge - julg/us CMeÔC'fE)
vastama - vasnf v - vastavlus COOTBCTCTBIZC
erinema - ertnefv - erinev/us P^3l'rt\4rr.e
o6pa-
Ja or ocrroBbl rna-wutpvHrr't-rr.Ba
C rronnorulro cyQcpr'rnce-
3VTOTC' CVtqeCTBI4TeAbHbIe CO 3IIaqeHLreM Ae.tl-fe^fl.
andf ma - and/ja Iuge/ ma - luge/ia

hiline/ma-hrhnefla ngefma - n$/ia
Armeenia ---+armeenf lane armeenf lanna

aP|'/.flIJr|Ij, apN{.flHKa apM.frrrKa
Pihkva --+ pihkvaf lane pihkva/l^nna
rIC KO BI4T flHLI]l, II CKO B I{T fl II.KA fICKOBI{TflIIKA
C roMorrrbro cy$Qaxca -/ane o6pasyrorcn cyruecrBraTe^brlble,

o6osrra.raroruple Ar.rqo KaK MylKCKoro, TaK kr x(ellcKoro rlona co
3 H ar{ e H I{eM FI aLII4 OIIa^b H O CT W 111.I4 M e CTO)KI{Te.r\b CTB I
eestlane, venelane, ltlane, leedulane, sakslane, soomlane;

mo skvai ane, panislane, kiievlane, tallinlane, tattlane, saarlane.
3s3
B scroscKoM .s3brKeHer rpaMMarr.rqecxo xareropr4r4 poAa, Ho
[pra neo6xoAr4Mocrr4 Mo)KHo A.tg o6o3r,a',reHr4fl Lr4rta]KeHCKoro
rroâ BMecro cy$Qzxca -/ane r4crro^b3oBarb crreur4anrrrnul
cyQ$lzr<c -/anna.
C novroqbro cyQQ krKca -ke(ne) or Qoprurnr

yMe'brrrr4Te^bHoro
feHHTr4Ba O1pasyrorc.s cyqecrBr4Te^bHbre c yMeHbrrr4Te^bHbrM
OTTCHKOM.
ema MATb ema + emake(ne) MaMoqKa

till IIBCTOK lille --> lilleke(ne) qBeror{eK
fa mat KHHTA fâmatv -+ raamaruke(ne) KHH)KeqKa
HARJUTUSED

Nidis: I(uhu te panete vaiba? (diivan, ette) --+ Ma panen
vaiba diivani ette.
1. Kuhu te panete diivani? (sein, rde).2. Kuhu re panete laua?
(tuba, keset) 3. Kuhu te panere roolid? (aud, mber) 4. I(uhu te
panete kapi? (diivan, krvale) 5. Kuhu re panere kirjutuslaua?
(aken, alla) 6. I(uhu te panete lambi? (laud, kohale) 7. I(uhu te
panete kardinad? (aken, ette) 8. Kuhu te panere televiisori?(riiul
1akapp, vahele)
Nidis: ajaleht,kiri, peal (panema)- Ajaleht on kiria peal.
---+Kes pani ajalehekiria peale?
354
1. kingad, kapp, all (panema). 2. gana, maja, taga (ehitama).
3. mantel, kleit, peal (riputama). 4. Rein, direktor, juures (kut-
suma). 5. kell, laps, kes (andma). 6. hha, supp, sees (panema).
7. vanaisa,lapsed, hulgas (kutsum^). B. kool, tehas, lhedal (ehi-
tama). 9. rdu, phi, pool (projekteerima). 1,0. paat, vai, kljes
(krnnitama).

Nidis: Vistlust on professori (kes,juures). ---+Vistlus-
t on professori kes.
1. Milline oli kige huvitavam tnaste ettekannete (keskel, hul-
gas, vahel)? 2. Meie rong tuleb Tallinna (uurest, kljest, poolt).
3. Tulen praegu hambaarsti (uurest, kljest, poolt). 4. Siin tuleb
minna (le, lbi) tnava. 5. Jooksime (le, lbi) krge rohu je
(rde,juurde). 6. Lennuk lendas (le, lbi) linna. 7. Buss sidab
(le, lbi) linna. B. Tlge on harjutuste (hulgast, seast, keskelt)
kige raskem. 9. Monument on vljaku (hulgas, seas,keskel).
10. Pensionr kis (mda, piki) arste. 11. Jalutasime (mda,
piki) je kallast. 1,2.Vanaisalemeeldis kia (piki, mda) metsa.

Nidis: I(as haigel on ...? Haige peavalu. (kaebama,kae-
bus). ---+Kas haigel on kaebusi? Haige kaebab peavalu.
1. Millised on teil suveks? Me suvel sita mere rde.
(kavatsema,kavatsus)2. Vanaema ... oma noorusest. Tema . . .
oli huvitav kuulata. (jutustama, jutustus) 3. Mida te sellest
romaanist? Milline on teie . ..? (awama, arvamus) 4. I(oosolekul
rgiti tehnika ... Tga vib palju ... (saavutus,saavutama)
5. See nimi on valesti kirjutatud, seda tuleb . Protokollis ei
tohi olla ... . (prtandama, parandu$ 6. Keegi ... uksele. I(as te
kuulsite ...? (koputama, koputus)
355
Ir.lidis: Lauri elab Soomes. ---+ Lauri on soomlane. ---+
Soomes elavad soomlased.
1. I{ersti elab Viljandis. 2. Tatjana elab Novgorodis. 3. I(atalin

elab Ungaris. 4. Mary elab Londonis. 5. Nils elab Rootsis. 6"
Igor elab Ukrainas. 7. Svetlana elab Harkovis. 8. Meie elame
Euroopas.
nidisejrgi.
Hariutus 6.Jtkake
Nidis: vimlema -+ vimlemine, r'imleja. --+ Peetrile meel-
dib vimlemine. ---+Peeter on hea vimleja.
joonistama, laulma, jutustama,koostama, tlkima, hilinema

Nidis: Mare on osav vehkleja. (vehklema) Ta vehkleb
osavalt. ---+Mare lemmikala on (ei ole) vehklemine.
1,.Jaanon edukasjooksia. (jooksma)2. Sirje on kiire ujuja. (rir-
ma) 3. Tnu on tpne laskja. (laskma,lasen) 4. Mai on andekas
uisutaja. (uisutama) 5. Valeri on ideaalne poksila. (poksima)
6. Toomas on hea vrkpallur. (vrkpalli mngima) 7. Rein on
suureprane korvpallur. (korvpalli mngima) B. Tiit on nrk
jalgpallur. (jalgpallimngima) 9. Vino on halb suusataja.(suusa-
rama) 10. Saima on keskmine vimle1a. (vimlema)
a) 1. Marnwrta roAT'exana x Aercxoi 6onrnraqe. 2. Ea6yruxa

Ao^)KHa krA'rwK râ3HoMy Bpaqy. 3. Psaorvrc rrLarofr. sawu.as.
4. Cpeav xupypros 6rrno Maô )Keurrrr4H.5. Aerc:r. fl K^r4HI4Ka
HaxoAraTc.flHeAeKoor Knr{Hr.rqecxoli6onrurqrt. 6. Mexay
KpoBar-sMHra6ype'rxa. 7. llepen onepauuer cAeAaÎ4
AB)/r\,r-s
yKo^. B. Bo BpeMsorrepaqrrr4ropô 6rrno o6es6oneHo.9. Oue-
356
parJtrfl KoHr{r4âcb rro^qaca :gâ3a\. 10. floc,re onepaur4r.r
6onnnorZ6nrn oqeHb cra6.
6) 1. PoanTeH Marn )Kr4B)rrrra 6epe1y Mopfl. 2. Borcp)'r Aorvra
6nrn xpacrerr caA. 3. Conrlre celo 3a AecoN{.4. B rleHTpe
ropoAa 6onrurar rrôuaar. 5. Vrporu N{brrrAeMHa êKur{ro rro
ynr4ueBauenayfr3e krLHt{epe3rapK 14r{epe3Toonrenrsrv.6. Mo
y Koro fl r\,rorv rro\,t1sa6
Soroanfiapar cefrqac y 6pam. 7.
cnpanny? B. He 6pocar utanKy Ha cro,r! 9. V6eprr uarrK), co
croâ r{ rroBecbHa^ uanyro!
Kordamisharjutus. Jtkake nidise1rgi.

Nidis: le Emale ehitatav sild -+ a) sild, mis ehitatakse le
F,maje;b') ehitama, ehitada,ehitan.
1. Eestis toodetav elektrienergia.2. tr,aulupeollauldavad laulud.
3. rgal aastalkorraldatav vistlus. 4. htuks oodatavad kla-
lised. 5. Ateljees mmeldavad mantlid. 6. I{ige sagedamini
nutavad kaubad.
POSTPOSITSIOONID
40.
TIOCAEAOTVTVI
JA PREPOSTTSTOONTD rrPEA Orr4
(rr) (rD
3. Phiuse ia eesmrgi 3. BrrpaxeHne rrpr4rrr{Hbrw
vliendamine qeÎ,I
Genitiivi rektsiooniga lloc,re,rorvr, rpe6yrorrrue

postpositsioonid reHurrrBa
phjus: prast, tttu rro, 3a, BcêAcrBvre, vr33a

eesmrk: jaoks, tarvis A^fl
Ta puudub haiguse prast - Ou orc1"rcrn1,s1uo 6one3qr4.

tttu.
ra minu prast muretse! He 6ecnoxorc.s3a MeHr (o6o
r,rue)!
Sinu iaoks N tarvis on mul Ans re6.q y N{eHr BcerAa
alati aega. uaAercfl BpeM.rr.
Kas Virve iaoks on kohta? Anr Bzpne ecrb nrecro?
358
4. Hulgasuhete vlien- 4. BrrpreHrre r(o^r{qecr-
damine Berrrrbrxorrroruewz,r
a) genitiivi rektsiooniga a) nocêôrn, rpe6yrourne

postpositsioonid rerrraTrdBa
kaupa, viisi rro; rruorAa nepeBoAtrcfl Qopuo rBo-

pure^bHoro rraAexa 6es rpeAôra
mber oKoô
Seda eksamit vib sooritada Eror 3K3aMeHMo)KHocâBarb

osade kaupa. rro qacrrM.
Vike Mati vis tundide Manenrxvfr Marvt Mor pHCo-
kaupa - viisi joonistada. Barb q^cal'l.lr,.
Lapsi on sellesrhmas kmne B sro rpylre oKoô Aecfl'rvr
mber. a,erer.
Laagrint on viie kilomeetri {o narepfl oKoô trflTr4Kr4Ao-
mber. MerpoB.
b) genitiivi rektsiooniga 6) npeartorx, rpe6yrourr4e

prepositsioonid relarzTvrBa,
alla MeHbLIre, HI4)Ke
le oo^bftle, cBbILLIe
Mere res on praegu le ka- V nropr ce.lac 6onrure ABaA-

hektimne kraadi sooja, mge- rJa-rr4rpaAycoB Terrna, ^ B
des on aga alTakmne kraadi. ropax MeHbrue AecflTrr..
Suvel teenisime le tuhande eronr Mbr sapalarnrBa^r4
krooni kuus, alla tuhande ei donrure rbrctr{r4 KpoH B Me-
saanud keegi. crrr, N{eHb[.rerbrcflrrv, He rro-
^\,'qa^ HHKTO.
359
5. Mitmesuguste muude 5. BupKeHr4eApyrr,rx
suhete vliendamine orrrorue:rrwt
a) genitiivi rektsiooniga a) noc,reôrz, rpe6yroque

postpositsioonid Te:rrurrlrzrBa
kohta 0(6), npo; Ha, K

suhtes orHocl4Te^buo) B oruottre*prtr4r llo of-Hollrer{r4ro K,
o(6), Hac.{r
poolest Qopua rBopr.rreAbFroro raAex(a; B orrrorreHr4r4, rro
1rgi corcHo, ro
kaudu qepe3, no
asemel, eest BN,rec'fo,
3a
I{as sul on materjali Tartu y re6s ecrb Marepr4a^br o6

ajaloo kohta? vc'roprrr4Tap'ry?
Tal on kige kohta oma arva- On prMee'r o6o Bcer\{ cBoe
mus. co6crserrHoeMHCHrre.
Leppisime kokku jrgmise Mu AoroBopr4nr4cborr{oclr-
kohtumise suhtes. TeAbHocAe41r161qer ncrpevn.
Nende meeskondade suhtes K erraruKoMaHAar,r lOpu orHo-
on Jri erapooletu. cr4-rcfl
6ecnprc-rpacrrro.
No poolest on ta ema vqou oHa rroxox(a rra r\,{a'r'b.
moodi.
Soola lisage maitse jfugil Co,s Ao6as,,r.sr're
no BK1,yl
Moskvasse sidame seekord B rror pa3 N{breAeN,{ e Mocxsl'
Pihkva kaudu. qepe3 llcxoe.
I(es lheb Peetri asemel - eest valvesse?
Ma maksan sinu eest.
Sokolaadi asemel ostsime lilli.
Tnan kige hea eest!
Mitte snade,vaid tegude jfugi kaalutaksespra.

(T/anasdna)
360
b) genitiivi rektsiooniga 6) upea,ror, rpedyrorqufr
prepositsioon reHrrrr{Ba
peale KpoMe
Peale noorema venna on meie perekonnas kik brnetid.

I{ohal olid kik vistlejad peale kapteni.
Peale Meelise ei kinud siin keegi.
c) komitatiivi rektsiooniga n) npe4r'orr{, rpe6yroque

prepositsioonid r(oMprTaryrBa
koos, hes BN{CCTC C
N{ari elab sellestoas koos - hes kahe rhmakaaslasega.

Aet lunastab koos - hes Tarnara ia Ararniga.
I(as sa sd unu koos - tlhes seemnetega?
d) abessiivi rektsiooniga r) upea,ror, rpe6yrorqzfi

prepositsioon adeccra:r,a
ilma 6es
Ma ei oska seda teksti ilma snaraamatuta tlkrda. Vanaisa ei

ne lugeda ilma prillideta.
Ilma sgita saaksimehakkama,ilma veeta aga mitte .
SLJNONUSNTN CNFIOHI,IMHqHE,IH
VALJENDE,ID BbIPA)KtrHLIfl
allatiiv - genitiiv * peale Riputame pildi seinale seina

peale.
Istuge pingile - pingi peale!
361,
adessiiv - genitiiv * peal I(eegi seisabtrepil - trepi peal.
Nad kohtusid sillal - silla peal.
ablatiiv - genitiiv * pealt Vta laualt - lawa pealt album!

Ajakirja otsi riiulilt - riiuli pealt!
ablatiiv - genitiiv i poolest See on hinnalt hinna poolest

liiga kallis. Ta on iseloomult N
iseloomu poolest meeldiv inime-
ne.
ablatiiv - genitiiv * kciest Sain emalt ema kest kirja.

I(si juhendaialt juhendaja
kest!
genitiiv * iimber - umbesI Siit linna on viie kilomeetri i.im-

nominatiiv ber - umbes viis kilomeetrit.
Inimesi on saalis kolmesaia m-
ber - umbes kolmsada.
elatiiv + saadik, peale Kevadest saadik kevadest

elatiiv + a/ates - alates + peale - kevadest alates - alates
elatiiv kevadest ttab t^ ra m^tukogus.
genitiiv * eest- Viie minuti eest viis minutit

nominatiiv + tagast tagasi oli t^ siin. Turvusime n-
dala eest - ndal tagasi.
362
sNeuooDUSTus CAOBOOFPA3OBA-
HUIE
ADJEKTIIVISUFIKSID CYOOI4KCbI IIPLIAA|A-

TtrAbHbIX
tna - tna/ne ceroAH.fl - ceroAH sutswr

pev - peva / ne AeHb - AneeHo
r-'-' r--'
flpr rroMorrrr4cy$rlzxc -ne o6pa:yrorcs rpuârarelbubre or

ocHoBbr wapeuwit wtvr cyqecrBr4Te^bubrx.
-ne hitub: -ne ruPr4coeAkrHfleTCt

1) adverbitvele 1) x ocnotse Hapeqrr.fl
eile - etlf ne nvepaurnr

homme - hom/ne 3aBTparxwr
- praegu/ne
Praegu ^r'irS/n. Terreperulr,wr
hilja - nosAHr,r
siin - siin/ne :Aerunn
? \ substantiivitvele 2) x ocHoBe cyilrecrBr4TenbHbrx
a) genitiivitvele a) x ocHoBe reHr4THB^
liiv - ltiva/ne rrec.rarrnr

sool - soola/ne colnrr
vihm - vihma/ne AO)KA^r.rSrr
krvi - kivi/ne KaMeHHcrufr
hommik - hommiku/ne y"rpeunzl
htu - htu/ne nevepnr
kaks krooni - kahekrooni/ne ABIxKPOnOS,ir;
363
ktmme senti - ktmnesendi/ne aectrzc(u)euroetrr
kaks tundi - kahetunmf ne AB)rxqacosor
kolm peva - kolmepevafne rPexAHeeHrrI;
b) nominatiivitvele 6) x ocHoBeHoN{r4HarvB^
vesi - vesi/ne BoAsHucrnrfi

lumi - lumi/ne cnexrrlr
veri - veri/ne rponaetu
kuld - kuld/ne sonorofr
mood - mood/ne n'toAnrr
eesti keel eestikeel/ne Ha 3cToHCKoNI ;l3blKe, 3cl'oHo-

.ggnrlrmrli
vene keel venekeel/ne Ha P),ccxor,n s3blKe, pyccKo-
flSEfqHnt
inglise ingliskeel/ne Ha anrnraffcxotr.,t fl3bll{e, arlrno-
keel -ssrr.Irlrrii
c) vrsnade tvele, mille n) x ocuoBe I4H1'epHarII4oHa^b-

lpus on pikk vokaal * /, r, u Hbrx cAoB rra Ao^rwr rtacrrsrrl
38116* /, r, u
1 | 1 | : l---1/.-^ f^^,^^^^1 /^^ :^-^-^

popuraar/ fle, regulaarf ne, ideaalf ne, formaalf ne, internatsio-
naalf ne, laboratoorf ne, sanatoof/nr, aktiivf ne, passiiv/ne,
resultatiiv/ne
hind - hinnalline filoloogia- filoloogi/line

qerra - r1entrt>ir cfnrrororurfl - Qrlronornr{ecKlal4
364
flpr roM orrru cyQ Q vrx ca -/ine o 6pa:yrolc-s rrpr4;\zrreAbHbr
e
1) substantiivide genitiivitvest 1) o'r ocHoBbr reLlrrrr4Ba

CVIICCTBI4TCAbHbIX
narv nrvi/Iine HepBHbrr{

meditsiin meditsiinilhne MeAnrIr4Hct<nfr.
revolutsioon revolutsiooni/line peBO;\IoqIlIonnu
ajalugu ajaloof hne 14cropr{q ecxv.l,t
tuba (kahe)to a/Iine ABlxKoMnarnurZ
2) vrsnade tvedest, mille 2) or ocHoBbr r4H'repuarrno-

lpus on -ia, -ika I{u\bIIbIX CAOB) OKaHqI4BaI{)-
rr1uxc.rrua -ia, -ika
akadeemia akadeemi/line aKaAer\{lr.recxa

poliitika poliiti/line IlOr\tr4'I'I{9eCXIII
tehnika tehni/line TexHr4qecxnft
pedagoogika pedagoogi/line rreAarorr{.recxrali
romantika romanti/line poN,{aHTU.recxnrl
teadus- teadus/lik sotsialist- sotsialist/iik

r;.ayna- uayruu corJrratr4cr- cor1rlatwcrra.lecxnfr
flpr rroi\{oqr4 cyrfQnxca -/ik o6paevrorcfl rrpnnarare^bHbre or

ocHoBbr cyrqecTBrrTe^bHbrx.
-lik hitub -/ik npucoeAr{Hrercfl:

a) nominatiivitvele a) x ocrroBe r{oMr4r^:r-wBa
riik riik/lik rocyAaPcTBer{Hbrr."r
hiskond hiskond/lik o6rue crBeHHbrr-I
36s
amet ^met/lLk ortlrrnnrrtrr
majandus majandus/lik xos.flr;crseHHrr,sKoHoMuqecxptr
kirjandus kirjandus/lik ^r4reparypnu
afst afst/lik npave6Hnr
b) harva genitiivitvele 6) peaxo K ocHoBe rerrrrulz-

nn nne/lik cqacr^r4eHr;
kord korra/lik aKKyparHwft;vtcnpanuu
kiri l<tr1a/llk rrr{cbMeHnufr
koht koha/lik uecrsnr
c) vrsnade tvedele, mille e) K ocHoBe rrHrep HarJuoH^^-

lpus on sufiks -ist bnbrx cAoB c cy$Qzxcorv -ist
klassitsist/11k, kapitalist/ lik, materialist/lik, idealist/lik, publit-

sist/lik, marksist/lik
ADJEKTIIU EESLIIDE, NPE,O14KC

NPI,IAA|ATE,AbHOfO
eba- o6wqHo nptrcoeAr4HsercflK [pr{ârare^bHbru, o6osnaq^ro-

rrrr{M xanoe-nrz6o rrolo}KrrTe^bHoe ceocrno, A rrpkrAaer r{M
AHTOrII4MT4qI{OC 3HAqCHI{C.
tavaline o6rrxnoeeHHH - ebatavaline seo6nrnnoseHHur;

sobiv rroAxoA.rruJVft - ebasobiv HenoAxo tstuttfi,
tpne ro.lru - ebatpne sero.llrnr
mugav yno6nul - ebamugav neyAo6nnr
ike on talvel ebatavaline. 3uvoff rpo3a - rBêHr4e He-

F
oobrqHoe.
366
Ilmateated olid ebatpsed. CsoAxH roroAbr 6unn He-
TOr{HbIe.
Selles toolil on ebamugav istuda.
eba- :r,pttcoeAr{H.sercfl TaK)Ke K HeKoropbrM cyruecrBr4Te^br{brrvr,

'rôxofr', 'uenpagvr,\naslfr':
Bnoc.g B Hr4x 3HaqeHI4e
onn cr{acrbe - ebann HeyAaqa

usk Bepa - ebausk cyeBepr4e
ADVE,RBISUF'IKSID CYOOHKCbIHAPtrI{I4I,I
Haw1o,tee yrorpe6rrenrHbrMn cycpQr,rx c^Mur,c rroMorublo Ko-

Toptrx or trpvrtl^TenbHlx o6pasyrorcr H^peqkrfl, flr.tflrorcfl
cyQQzxcm -sti u -lt.
genitiiv * -sti - TeHIaTrlB* -sti -

genitiiv + -It renr,rrrlB + -It
halva/sti rôxo aeglase/lt MeAr\eHr{o
h/sti xoporuo piduliku/lt roplKecrBeHHo
kiire/ sti 6ucrpo sooja/lt rerô
rumala/sti r^yro tpse/lt ror{Ho
tugeva/ sti cr4^bHo vaba/h cso6oAHo
valju/sti rpoMKo vaikse/lt rurxo
ige/sti rrpaBtrnbuo harilikullt o6uxnoBeHHo
I{uidas te elate? Flalvasti, m^ Kax Bbr xnsere? flrroxo. n

olen haige. 6onen.
Raadio mngib valiusti. Mulle meeldib, kui ta mngib vaikselt.
I{uidas Anu rgtbvene keelt? Anu ragtbvene keelt vga hsti.
Harilikult hldan ma seda sna igesti.
367
TORM
Nferi,mcri, meie ema,
suur jalai ia nhuta,
hakkab valjult knelema,
vihaselt ta vahutab.
Iuhan Smuu/
(t e22-/e72)
ka - liide -gi, -ki TO){Ce - pr
gacruqa -gi (nocne r^\rxl4x corâclIblx -k BcerAa c't"oLIT B

KOHUe CÔBA.
Ka minu isa oli sportlane. Minu Mofr orelr Tox<e 6un

isagi oli sportlane. croprcMeHoM.
Jri ttab ka htul. Jri ttab lC)pr padoraer v BelrepoM.
htulgi.
Ka temast olenes palju. Te- tr4 o'r Hero MHoI'oe3aBuceô.
mastki olenes palju.
HARJUTUSED

lrlidis: Jaak kogus raha (reisimine, iaoks). + Jaak kogus raha
reisimise jaoks.
1. Selleslinnas on elanikke (sadatuhat, mber). 2. Twrstide arv

rhmas ei vi olla (le, kakskmmend). 3. Mune ei mda (kaal,
itug1),vaid (tkk, viisi). 4. Poisid marssisid (kaks, kaupa) rivis.
5. (Halb ilm, tttu) oli staadionil vhe rahvast. 6. Tarmo sitis
Tallinnasse (Igor, koos). 7 . TaLhnnon rikas (arhitektuurimlestis,
poolest). B. Sadamasseon siit kige lthem tee ikk tnav,
kaudu).
368
Harjutus 2. Valige sobiv postpositsioon.
1,. Tahan midagi lugeda Tallinna ajaloo . . .

asemele,eest,
2. Matt on tuntud oma mitmekesistehuvide . .
3. Martini ... on ta objektiivne. irgr, tarvis,
jaoks,kohta,
4 . M u i s t e n d i . . . t e k k i sl o s s i . . . 1 r v .
suhtes,
5. ppige ise, teie ".. ei hakka keegippima.
poolest,
6. Ma ostsin paberit ka sinu ...
prast
7 . Mart muretseb oma noorema venna . . .
Flarjutus 3. I{asutage lauses snapaare: spoftlastehulgas,pcirast

kooso/ekut, enne eksamit, keset uciljakat, ntliiida ruetsa, iimber /inna,
tahandeiimber,pealelaborandi,uaibapeale,pdhla poole,ldanapoo/t.
Hariutus 4. Jtkake nidise1rgi.

Nidis: Vljas sajab ... . Mu saapadon ... (lumi, luminc)' --+
Vljas saiablund. Mu saapadon lumised.
1 . N e n d e l p l d u d e lo n p a l i u . . . . S i i n o n . . . p l l u d . ( k i v i , k i v i n e )
2. Suvel sadaspalju . . . . See suvi oli ... (vihm, vihmanc) 3. Meie
r h m a l o n . . . e k s a m .M a e i k a r d a . . . e k s a m i t .f t o m m e , h o m n e ) .
4. Rein tuseb hommikul .. . . Rein on . . . tusmisegahariunud.
(vara, varane) 5. Peeter ppis likoolis vene . Peetril on
haridus. (filoloogia. filoloogiline) 6. Nende korteris on ainult
kaks .. . . See suuf pefe vajab nelja .. . korterit. (tuba, -toaline)
7. Martinit huvitab ... . Ta loeb ... kommentaari. (vlispoliitika.
vlispoliitiline)
Harjutus 5. Tlkige eesti keeldc.

fleTcfl pallbrue BocbN{LI.2. flocnc
a) 1. Haru roe3A oTIIpaBA
lpa3AHtrKoB B IroesAe N{FIoI'o ilacca'}yJ'tpoB. 3. fl 3FIaIo BLr\r
CToÎ.rq)r lonbKo no Sororpacprrn.r. 4. Elo Nlec'fo Ka)Ke'rcfl N{Hc
3IfaKoN'l,IN,|.5. tr'lropr Aollo^blro l\'IHoI'o 3rlacl' o6 ucroPTqr
gcrowuv. 6. Cauru)i rpacueuft ropoa B MI4pe- 3.t'o poruo
369
t
I
ropoA. 7 . fpynua nAer c rrôrrraAn Cso6oanr qepe3 qeHTp
lopoAa uo HapncKoMyrrocce x Kaapzopry.
) 1. on se Mor crrar,r43-3a6o,vr. 2. F-crn Borrpocbruo noBoAy
.rrlernr? 3. Kpor,re orAeêgr{.s BH}TpeHHr4x6onesHer; B 6onr-
HI{Ue eCTb xl4PyPlprqecKoe kr I{eBpoÔIHqecKOe oTA\eAeHIIfl.
-1. Nloenry 6rrry 3a nrrbAecn'r.5. Mapu AoMa y)Ke c rr.flTHrrrrbr.
6. Maprro uofiaer K Mapa BMecre c roApyrol. 7 . y MeH.rrecrb
-\,\.rr Bac HecKo^bKo 6porurop.8. Erlz uBerbr re6e or 4pyse.
9. 3ro sasBêHkre cneAyer roAaBarb yepe3 AeKaHar.
Hariutus 6. I{oostage laused. Transformeerige.
arve I kakstundi
postmark maksab I viiskmmendsenti
vlg on I neli krooni
t kestab I kuus peva
pilet I kakskrooni
loeng I kmme krooni
Nidis: See postmark maksab kaks krooni. ---+Seeon kahe-
kroonine postmark.
Hariutus 7. Kasutage lauses: soe,soojem,soola/t,soEemini,.ruagau,

ill/lgaualn) rzagaua/t, magaaama/t,'uai,kne,uaiksem, uaikse/t, uaikseruini,'
kiire, kiirem, kiiresti, ,iiremini; halb, haluem, haluasti, halaernini; bea,
Darcm,hcisti,paremini.
Kordamishariutus. Jtkake nidise jtugi.

Nidis: TaI oli seminaris hea referaat (vastama, hsti). ---)
I{as ta vastab seminarishsti?
1. See laborant on tpne inimene (ttama, tpselt). 2. Rein on
keskmine piiane (ppima, keskmiselt). 3. E,simeses reasistuvad
vaiksed pilased (istuma, vaikselt) . 4. Tal oli halb tuju (minema,
halvasti). 5. Teil on kerge leida td Qeidma, kergesti) . 6. Tna
oli mul tugev hambavalu(valutama,tugevasti).
Knamis-ia
pramistabelid
Tad^rarlbr cr(Aorremurn
ur cf[p.fl2Kelf,vrfl
X
FF
f r'l Li
l-{
F
F{
L{ A)
(J H
=)1
-'ry,'====
th---9
/))
P r J
= q E
rv'l
- .8 = -v, r v 4 v
--
' H E !E
- O ( e 2 E U B E E
5
f-f
E-O f i 4 f r
Y q)q')()).OOq.)
(j/)
O
'n
l T l
O
t h !
,V

cr E3 3 3 ' (oJ {rJtO
Fv { ' o ( ' E E ' o - O
!r
<{
l.){
Fl v W 4 V V v t / ' / r l r / v
a A C )
SCK KKK 3 K K
frl i-&-&-v-v-!-v-v v v r /
F
l
rr
Ft{ (,) I
l'v'l w qr 27 a A 3 P V
a
T.t d. . y, I a -E z e d t J > a a
Sq(rddci((ci
a lJ-jt-VI-5i-y-}Z t/ rJ v
u
O
V
au) ;^rt/
a
li
c.)U()C.)
= OOOOC)
VUUUU
-a t(.)ooq)
q, bD O D oD w g J q ) g J q J
ro io ro ro ro , r ,a r r
n
E
ro
tr-l
l.i
- 'Eoo
-u
11 Ho fr- 3 E -H q . ) O C )
a
rl
tOrOrOrO)iOrOrO ,v .u ,v
QN
Eu )? , t9t )r :; tn ,. d u -9 o : ! .9,9
. l v v v v v v
tr Y f i A - A f i f l t n - U ) - t t a 4 t n
- 3 'd .fi $Stt.S*.

q,(JOC)A./OJq.,OU
^^t^l^1^t^1^l^)^1
f r'l
z t{
-,1
-8"a---9
G
E rn
d R F V d d
oi;c. au)a
(')ooo.ooq.)
^ ^ ^ ^ t ^ ^ ^ ^
z
:{
:{ Y g +
M .- l.r
'9
? i ? c, h -- * g -7. + ,= +..v
q' U C., E cr qr -O cJ'a t
l'r'l E E a - _
Fl
C', qJ .Y CJ CJ Q Q CJ OJ !
gg I g r 9l g r g r g ? I i i9 |
z t{
C,)
a oc..,Ui
C)
a a - =
P
()
I
-'/ t)
0/ {.) C..) o cJ
(n UOOq,) cJ cJ {.)
9 ! ! ! P P * 9
a
z
-a
:
F
ci
d A^
J V V J
. i
---
' i . . i
q t) (' )oC 'q oa ) C )

(!dc<tcd
^^
ouo0.)
v v v v
OOO{.)
WWV'./
U)TDU)A
VJIJIJ
- d A ^
t n a a a
, J V W t /
! ! s J
fr
AA AA AA AA
.^ r^ r^ !^
G
d
,JCJOJO
^,^,^r^
d 4
! w
O J O C ) ( . )
EEEE
a ) t n a
^
O0)q.)C.,)
dtr:^
(!cic:N
thaoa
^^^^
quvv
oa a
a q ';'i ct) !a !
(,
X n' th'i d
q)
a i
c.)
AJ
qJo
I/n
oo
Yd Yt<
oo
+J
qJo
Lr Y +J I
q)
r.t a'! (- CJO
=\,
I a''! P? - C)
t< (1. d.

x-c
fT,. Y =v :v Y
= a\ x* x-c xr x-a x:
. Y Y
- - -
t{
F
r({
tlt
F.t
r'1
rq
,-r t{
tJ
a
U) a U)
C)
al fi
q) q.)
. .
f-'! d . t- - - - -
f-1
-
i\ l<

F{
6 -1 - a1 a<. - (1. - - t. aa
fr'l
lFa
1
AJa a
4..) aty'
lv'l C)
4,4
(n
a,n
a !a
in'A
u:= -
ha Y;i v{J v{J S{;i s'?* VJ VJ O
F.l .a-J
H lr U) A4 a4 A (n A- A (t) cn a .h (n
(q(t
rJ{
f r'l
T{ ,X
t{
t4
()
i
t1
n
F{
a a
a
C) a a
P
a
-
--1 Tt -r1
ry\ E ?! T1 E 71
ro - u
(n
F
C) a
v) a
T1
ID .Z
aqJ a(J 0.) q)
,n*
(- -1
fv'l o+{ o|.r CJ Ir olr (.) r-{ o r-{
z r-r
Fl
t'1
+r
.
tl LJ
L -
a':
11.
)
^ (-"!
L J
tr
)
t)
/'\ c
(-
P
ii
d )
a1
'11

d
p
l'r
d.
!
d.
+.1
-
f-l al a'-' 4 {a (-!
c a'1 c'1
.t
-1
= -
- r'1
z
t d. (1. r<
:<
:<
v
I'rl tr
a CN
$r U) (n tn d.
o r-{ t{ $1
'11
t{ I'r }{ t{ ta 1-.1 tr l-.1
H ti
. - - -. E
za
ro
d.
(1
Fi
a''!
(--r
(1.
d.
t'1
d.
(-<
1
d.
d.
(-'!
d.
a1
a!
1

a1
-1
ar
f-1
-1
-
a-1
Ft
-
,t
(<. i.-. -
-1
a
a
z :: !
i t- '11
.-t
.],1
(-< .-1
.iJ
E a_<
t-
L<
+J
'-1
]_.{
'-1 a
U)
c.)
'-!
.,Fl
'l'1 a
tt
a
ar E
(.) t1 (1)
a
a -.

tr
F z rFt
rl
lrl L
I
l-.'l
Lr
I
a
u..l :
v) p
,s
F
q)
u.2
9 q ) (n
Y1 ny,
q)
a9
U)
ta 'l a
!O
';'1 U)
a'i
d. d. p t
t-{
Q O ! P
a aI tr) l aI al ch l C) l C) I U) a c1)
ri a
FI Fl
= F1 Fl
C)
r-1
J o(, o(, oa D cr) o ( , o u) o c,
fvl t{
) , (/)
Fl
o (/) a)
''l
. c ' t-h c .hC
.-l u2 .T
t1) a (n
,-1
F d. alI c( - (- (1 i.
td
2
t
tr\
l'r'l
qJ a
U) a tt) !
C)
d. - q)
r?'l t{ U) (/) U) U) (n cn (/) - (f) a
FI
J
l1)
-1 -1 - -1
AA
U)
-1 -1
a
-1
7
c.t)
-1 -1
)1 (t
-1 Fi -1 -1 ,1 -1 F1 -1 -
)
'-l
(n U)
.-1
C) tt a C)
.n
U) (n a a
.-l
(t'
l'vl
V) d. a1 d. - ..1 d c - 11 (1 t1 -
+{
td
O
ca
ti . :.1 '5c '-1
'-J
U) ! i. d. Ar
a tt a
I q,) q.) O
. o
q) (.) (.)
F U)
r
tt) (n a v)! '4 t/a - ('1 hl
o.9 Q.2 u.2 aJ= qJ=

-O
-. rc-
!{ -rl
EC) o.)
frl
- () CJ rl r!- r-'l f-i
z (1. (-!
O U O
- rl a'1 -
z
:<
!<
M
f r'l tr
q.)
C) a
-1 r{ i. ^l
c.)
tt) U)
c.) q) (.) !
c.)
- o
z
ro U)
c,)
(t) a
q)
C) C) tn
(.)
a (t) a tr (n a (1)
ct)
l'rl
a a.
!
.
' -.1
;'1
fJ 't
c d
.,- ' r l
.-1 . --l
(/)
r'1
6
.-1
-1
'n 'r
.-l ct)
' :-1 a
a
.
],.'l
a'1
-
11
U)
.1) d.
(( () |.{f4 a
. -l
q.)
rr cn
F z rt l'rl Ii
L
*.r
I-
L
a
lTl V
ei olnud ttanud
!
|J
tt.1
+
ei l C.) Fi l CO
!{
ttanud
.
.'1
/-
. ' , i l r v
! v ! g f r
c,t)
-1
-^- ^- .^
' : . 1 . l . : . l v
vvvvvo
-. Oi ..i -. i c.i
ei ole ttanud ei oleks ttanud
l-r I -. oi i -" i c.i -, cri ca .j cri ca
- oleks ttanud
fr'l
ta r\
l-{
ttanud
Flr
lr'l
ttanud
fc)\
\J, #C)*
K v
r
livLrlV
aaaaaa
t) t) tl t/ t/ t/
! U L P
, s.,) ( ) ( , ) - . Q ) 0 J . l v v v v g g
F r..1 ! ^ ^ A ^ ^ ^ ^^^^^
.j Oi cO -, Cri .") -. Oi * i c"i
"q
+
T ei ttanud
!
ro trl .j oi c .j i c,-l
Ii
t4 'aa !.,1 -r
H i
. . . < . . d
(t> A tt C) tD C)
,9? A
(.)
r-i .^ .^ ,^ .^ .^ -^
! | J ! ! + J !
,. u^ .. v^ .. v^ .. u^ .. u^ .. u^
. v . v . v . v . v . v
-
!
u 9 a ! ! !
-tlcq*l c
(t)
-1
]J
!
, < r
c.,)
!
r\
,F1
'll
l - t
-. oi .1 -. i c"i ei l c -r l cQ .- Oi cO -. Oi c.i
-
LE
- rraks
I
tt\ ' C J I
! V .Pi V
{)*
i-'t aJ= . . .t .
AAU)C)A)
U)
L T V J L T ! a
tr 0J l" t, t) t) r/ t) t.1
5 f ; A T A P t -
dij CJ .^ .^ .^ .^ .^ .^
9 P ! ! + J !
.^.^".^.^^
p . a r ! ] r . | J p
'!
(n
'^ .^ .^ .^ .^ .^
. v . v . v . v . v . v
. v
. ^
. v
. v
. ^
. v
. v
. A
. v
. v
. ^
' v ' v
. v
' ^
. v
. ^
. v
.^ t{
! ! ! ! ! ! 9 9 p p 9
'\) .a .-j c.'i c J i ."i -r l C.) * l cO -. oi c"i -. oi cd

^..--l
I I
I
.T'l l.,t
.<
''i
a,
v i
rr ';r
.,N \r/ :
ei oievat
ttanud
-
F{ Cj C.) r N cO
olevat
d
f i !
ttanud J * L r ( l
. i
9 a l r . -
l ! ! ! 9
r\ . ^ . A
.^ .^ '^ .^
. v . v
. ^
. v
. A
. v
.j c.i ce '-j oi c.) ! ! ! | J
.Uc)3
- n \ *
v
4 \ V . i
. )
l < I / P !
.^ .^ .^ "^
JJ ]J !J !
.^ .^ .^ .^
9 9 P 9
r\
-. Oi cr^1 -. i c.;
a&
c ,9
!
A i
!
l 4
)a^
l
.|J
r\
i oi c.i .-j i c.;
Y ' -al
:CJ
4J
ei olnud lugenud
f r'l
-, i c i c.i cA
t]
lugenud
a-1
+
a. d4ts:<.rt

v
v .Fl .-l .:l .-l .Fl

.-(
a ^^^^^^
v v v v v
-j i cq i c.i c.;
ei ole lugenud ei oleks lugenud

P
!
[J J oi cq -. c'i ca -. C.'i cr^1 -; Oi c.i
- oleks lugenud
l{
F
|rl
-
ii lugenud lugenud
H
lr'l
#
X
l+'l
A
d ' _ F : { z 4
V H Y
' . i
(,/) (n C)
r i
(n
.
C)
1
a
^. d a F } {
* v H
t ) t J t / t W V V
(,)OOOAJO
ts ,!2 O q J a O C J . 4
! - :
^^ *'+
^^^
t-{ I,i \J\J\JVVV
-i l C F1 Cj cO J c.'i cq -. c.i c")

r'.r;
ei lugenud
?
ro
r< lrl
-i i cq J c.i e
a ! . , 1- r
! v H v
. . . < . i '
,9? C , n A A ( n A C )
t{ CJCJ()O(.)q)
a bo o o o o D
i.
d - - -
/ ) ) / e J
-
eiNCOFlcO
tf>
.
v
t
.-,
'11
.
I f'1 l'r I rr l cr) Fi C-.1 cq -. Oi c"; -. i c")
t4
fv't I - loeks
z (
L<
lr-
U
-a
HV
!?or

a
HYL
OJ
69
I / v v -
a^
w w w w
^ A^ Af
. i , <
A(t)(nC)U)A
rt/ V r./ t./
! i ' i
t./
.
ty'
tv. LV#H!- v v v v
a^ a^ a^ ha
a
!
^^^^^^
OOOOOJO
v v v v v v
v w w w w
A d d d
f v ) / t )
^^^^^^
OqJUCJCJCJ
v v v v v
a * - l - - ' - - 4
t{
etNcQF{NcA -rNcq-rC\lc -. oi c.i -. .i c"i
I
.ri r-
l-
I
t<.
I
,P
H )v
x'A ?
a': !J Y d '-l
CN r /
L
I \ t-1 -Y |..r .Yn-
ei olevat
lugenud
-.i caJi ca
olevat
Iugenud
tj oi cd '.j c'i ''e

"") .* o.
. : ' 5 H -
n', .t'= '=
'l-1 ! . : H ?
.: A !
! !: U,5
)ixtio
irx \ s
s N \
vtnY
n
vw
Fr-
vP
vvv!
60Oo o
^
J)VV
'
v
d

+-t a&
C ,S?
=j c'i c J oi c"i V, ll
^
s ?
*.:
^ !
El C( n
.') O /O :=
di -t
ei olnud vaadanud
l-rl J c.i c -i oi
. 4..) ".i
tr
t1 vaadanud
-
-l
a.
a
-
ei ole vaadanud ei olcks vaadanud
l'rl -. C.'i cq -. i c.; =J oi c"i -. oi c.i
- oleks vaadanud
f r'l
I
13 d
.11
v
}l d v
vaadanud
G )
lr''! / :
! d
#
v
7t O . i
^ 4 F v f i
v
. i
(t
. i . i . i
) tJD .JD A A
6 )
^ l ' m H Y tr' t) t/ tr' tr' tr'
r./ * v *
^^^^
^ -
v u v v v v
F ,qJ
s-.{
O U . l a J C J . l
uvvvvv
^^^^
O O
-t l C Fr N C.) -< l co -i c,l a
rc
5
ei vaadanud
ro I T I
-, oi cq -. i c..i
L
I
U
d a r
dlfrts:a-r'l
. *
v i. ' . r
(1) A) A {h C) t)
. q., \l
-t
+-{ 9 ! ! ! p !
- t t P d
) A R
p
-.
rr l C{) -r C.l C
.-t
. ,'..1
- a\
|J
-
.g
l'r'l i c.i ca -. i cQ -i l CO Fr l c .q oi c,^r -. i c,-i
rr'l *
v
HCl d.
4 4 H Y f r
a1 A\
a1
# H V
c.)V J V V
. . i
.,1/
. i
r
' i
(n
. i
C)
(<.
^ # A H \ g R
L V g L P '

G r./ t/ t./ t/ aD
t) t,/
Ct
tl r/t ty'
Ut)
'r'
\ w # # d #
&J L
+ J ! + J ! 9 9
a R d
! t, \,, ,/ t/ P ! ! ! ] J !
: (.)
a
!
R
a a r ' a a
F I l
'u) .t t1
-t cO rrl1 rlc
- l Ct.1 Fr Cj CO C.l cO l
v
t - l I
=1 r
_o'i :; .n
c3 \ \/./
(<
FN t-| J
71
ei olevat
vaadanud
-. Oi cA -. C-i ..)
olevat
vaadanud
.- oi c"; -. i c.; ^'!.q

'. :41 ,.' r' ' . + ' F: : ,
' 5 . i
E i.= u s
(ld!!'Fn
/1 lttw
isi ' x \ s{
\ .i '\ \
E -.9 l
\ l
.
! ! ! 9
a d - a
f r f r 4 4
v v v v
- a - a
@J
- j q )
v !
tt ai
n l
^
9
I
'l
E '-l
l.1
' i
(/,({G
!
. / k !
! . 1 ' - ^ ^
r , V V
E! - ? ?.
- i v v
^r\ L O- O.
:'l
\ v - F

\ ! ^ *
-. oi cd --; i cq \ w . : .
I
#l
Yq)
lCa
[ / v ' v . i
4 -v,
ei olnud linud
(n
l'r I c{ ca I co
,qJ
!
-1

a'1
.
/\ :(q
c/)
-
j i c"i j c.i c.i
ei ole linud ei oleks linud

|J
lrl J c.i cq -. i ca .. i cd -. i c";
- oleks linud
l'r'l
F
fr{ Fl
T.{
l-a r-1 linud
H +
X
l+{
!
U
- d F ! . - r l
H V H \ l
, 1 .
,J1 t C)
4
t
A
r
tt)
.
A
tr'
4a
v
F !.'| r) t'/ tJ t/ r/t
CJU.-OCJ:' (.)OOOO{,)
F
t-r
^^^^^ - - H
^^^^^^
r ''l
v v v v v v v v v
-t l CQ -r C.l CA -. cri co -. .i c.;
n
ei linud
LO
I
Ii lrl J c.i cq i c.i c.i
g
A
,92 F a t s : { T i
* v H
. i . r t < .
|'r A t n C ) U ) t n U )
-!4-v-]i-v-li-&
. . a . . d . d . d
.
al
+--
-ilcqr{C!cA
d
(- a
q)
L'
-1
d.
frl -. oi cd -. c.i c.i =joi c.-c'i ca
I
fr'l 'rft
t-a
z
() c.)
H
v
d.
(t / ( l )UVJ
r- A H Y
L V # H 9 f u o0o{
tU. OCJOCJ{.)O n a l f < t < i
:Q
a 4
. d
-
. d . d
4 d
. d
i
. d . d
.1 . i
4
' i
d
. . < '
t s H t s t s T I
4 - 4
H H ! H
!
-r Crl C.) F. C-,1 CO N C(^) -t l Cr
r !
( , i
t:-.':
I I
-1 r
3 x'A ?
\ l-. tJ
r,l '-l
F N F{ -!4 !.r .v_f-
l r
v
V -
J
1 4
. d .

aJ >::
-, oi cd -. c.i c.i
v
t<
U
-3 b E S
F d
a.).! H :
' - ' q . . i . i
E,e d F d
FFtsHH
<!
'F
; . + ! . !.:r
J i cri -. c.i c.;
'o.
'o-
' f- + J . ; l
' . ^
L {
-Fr F
x i'ft
\ s
s s i-N \
(t')
cn&
I fi o (c .-
= t < " < . d
a'!
)nn
\i - t''! |'!
r{ .) (4 (- t4
F F
- H :
+J
v>&
,9?
v L J
n o.)
v
! ? 3ts
,a:
't
*
t i ' d ' r
\v
j ) c ( l
t< \ 4
. < - * !
f-1
E-? ? 1
^d d o.o.
- < t v v
\otrtr
*. Oi cq i i \ 0.:i .:
".;
Eesti-vene snastik
gcroHcr(o-pyc clr'ltnir
côBapb
" C,ronapr flBrtflTCfl BcfroMorare^bur,r,I H BKÎoqBer ro^bxo rcfro.b3oBaHHylo

-
B fIOCOOI{TI ACKCI{K\I.
A ainus eanHcrBenrruri
aadtess aApec aitama, aidata roNrora'rh,
Aaftika Qprrxa aith cnacrr6o
s ,,\|r aiaarvamine: enne meie aiaar
Aasia snq vamist,lo uanrer"rapsr
aasta roA aiakiri )Kfpr{a;\
aastaaeg Bper{fl roAa aiakirianik xvpua^rrcr, - Ka
aastatuhat rsrcq.reêrr{e aialeht ra3era
abessiivgramm.a6eccrrs aialine aperreHrrori
abi norrorun; abi kasutama Boc- aialoolane rrcroprrK
rro^b3oBaTbcrro]\'{orrrbro aialooline rJctroprr.lecxrrrrr
abielluma )KeHrrrbc-fl;BbixoA\r{.r-F,aialugur{cr-oprlfl
3ar\{P( aiama rHarr)
abikaasa N{}"K,cynp}rr; x{eHa, cy- aiasuhted gtamm.nperrerrHe
rp).fa O'TFIOUJCHIIfl
-rrqa
abiline rtorrorrrHr.rK, aiavahemik orpesoKBpe,reHu
abistama ut. aitarna akadeemia ara,\crgrq
abisna grdmm. c.,\)r,*{e6Hoe
c,,\oBo akadeemiline aKae\{rrt{ecrtrrr:r
ablatiiv g ramm. 6,,\rr{8 aken oKr,ro
l\ adessiivgramm.aAeccrrB aktiiv Sramm. Aericrsrrler\bHbrr"r 3-
adiektiiv gralnm. r{N{-fl rrprr,,\zr- .,\or
T,,\bHOE aktiivne arrr.rsHErr
advetb gramm. Hapeqrre aktsionr aKrrrroHep
aed caa, aktus roplkecrneHrroe co6parnre,
aednik caaoBr{rrx (ropxecrr euHrr l-r)arr
aedviliasupp oBorquol) cyn ala o6lacrb, olpac,\b
aeg BpeN{fl alaletlev ut. allattjs,
aeglane {eA;\eHHbrri alalttlev zt ablaun'
aeglaselt N{eA.,\eHHo alaltlev z/. adessiiv
aefutamine rpe6rrr alata u/. algama
aga a, Ho; ,'Ke alates prep.,potlp. ;laqlsas c *
ahi neqn po. n.
aidata ut. aitama alati scema
aine rrpeAir{eri neurec'rBo algam a, alata Fraq rrlr arb c-fl
ainesnad gramru. BeurecrBeHHbre algkool Frat{a^brJA-BurKoz\
clrft{e crs rrre,\bI'rbI e algul BHe.e,cue,,\Z
ainsus z/. singular algus HYa.,\o
ainult Tor\bKo algvrre z,t posiriir.
387
alladu. Brrrr3y; pury. noa(o) * mo. n. arenema pa3BlrBarbcl
alla adu. BHrr3; pottp. noa(o) * auu. arglik po6xrr
n.; Prep. N{eHbrre, Hrr}Ke + po. n. atheoloog apxeol\or
alla kiriutama rorrcbrBarb arheoloogiamlestis rralr-rr-rHr{K
allatiiv grafitrll. a.i't\T:,zrB apxeoôrr.rll
alles ro.,\bKo, To.,\bKo e-l'o arhiiv apxLIB
allikas r4cror{HnK arhitekt apxrrreK"rop
alluma noAr-rr{Hqrbcq arhitektuurimlestis nax,{srHnx
alt adu. cutrzy poslp. ns-not, -t pxlrTelcryPbl
po. n. atmastama,rro6rrrn
alus ut. subjekt armastus nro6oen
aluskuub nou6r.rrre armee apr\rrl,fl
aluspesu Hare^bHoe, Hr)KHee Atmeenia prlenlrx
6e,u, armeenia, Atmeenia aplt.rtucxrrrlr
aluspksid p/. K.,\bcoHbr atmeenlane apN{lHI{H, -rrKa
Ameerika rreprrxa atst npav, Aolcrop
amet npoSeccux; Aenaprai\reH-r', arstiteaduskond N{eArtIHFIct<n
c.,\1DK6a Qar.y.tsrel
ametihing npoQcoro3 arstlik tpave6Hnu"I, ^{el,rlunricxrr
ametlik oSrrunanr,r*rit atikkel cralb.s
ametnik Lrr.rHoBr{HK atu andma orqnTblBarbc.fl
analiisida asa.u.r3npoBTb afu saama rIoHI'I{a-I'b
anda ul. andma arutama o6c1tr64215
andekalt Tu\H'ru\r.illo fv ylrcr\ol Ko.,vryec-IRo
andekas'r.,\Frrr{nu, cnoco6- arvamaA1ir{Tb,cqrfl'a'rb
Hnrri, oaapHur,lri afvamus N,IHeHIre
andekus rFrTr\rrBocrb, oaapH- afvatavasti nepo-arHo, HatsepFlo
Hocrb arve c.Ir
andestama nporuarb afvestus sa.{ijr
andia Aaroilrrrr"r arvsna u/. numeraal
adma, anda AaBarb afvustus pelleH3llfl; or3blB
andmed p/. nauur,re ^rvutama cLIIIT-I'b
anne raâHT arvuti Ko{rrblorep
Antarktis AHraprurla asemel pofip. Bl{ecro + po. n., 3a
aparat arrapa:r + suH. n.
apelsin re.,\bcrJrr sar\{e[Iarb
asendama 3aIeH.flTb;
apositsioon gramm. rpr{ô}KeHr4e asesna a/. pronoomen
aprill frpe.,\b asetsema FraxoAnrbcfl
388
asfalteeritud acQal\bTupoBar{Hbrr"rbioloog 6rro,,ror
asi neurs; rpeAl{er; Ae.,\o blankett 6.,\rrK
askeldamXorrorarb,Bo3HTbcq blond6e,roxlpnu"r
assimilatsioon grarltm.ccrN{Hrr.rr- bobisit6o6cneir
r\ufr botased KpoccoBKr.r
assistent accrrcrel{T brigaad 6prrraaa
aste cryneur broSiit 6pourropa
astmevaheldus granm. qepeAoBa- bdnett6proner
HHe cryreuer buss aero6yc
astuma lxarar:'; nocr)rllarb bussiiaam aero6ycua'fl,ct^Hr\rrfl,
asula noc;\oK bussipeatus asro6ycalfl ocrauoB-
asuma HaxoAHTbcr Ka
asutama ocHoBbrBarb, yqpexarb brokraat 6ropol,.par
asutus )rqPexqeHne biiroo 6roPo
atribuut gramm.orpeAeêHr{e biist 6rocr
a-ti.iveline gramm.c ocHoBo sa -a
auditoorium ayLrlroprlfl D
august aBrycr daam AaNra
aula arrosnrri sa,\ da-infinitiiv gramn. da-unfrrHrr-
AUS qCCTFIbII"I T'IB
austama )rBalrarb,rrrr.rrb debiiteerima a,e6rorrrpoBarb

Austraalia Ancrparurr dekaan AeKarr
auto aerorro6unr dekanaat,\exasar
autoaken oKHo as:roMo6rr,,\q demitmus gramm.N{r{o}KecrBeHFroe
autoiuht ruoQp, Bo.a,rrTeb qr{cô c rprr3Harcow-de-(-te-)
autor aBTop demonstratiivpronoomen gfttlnm.
avaldus 3flBr\Hr{e yKa3Ter\bFroeNrecrorr\{eHr.rc
avanna orKpbrBa'r'b detail A,er.,\b
avar rpocropnnrir detsember a,exa6pr
avarii ^Bapnfl, dieet ^\r{era
avastama orxpbrBarb diivan ArrBaH
diktatuur Arrr{rarypa
B diplom !,r{nol{
baar 6ap diplomit Ar.rn,,rorrHal pa1ora
ballett 6a.ter direkcor ArrpeKrop
banaanikook 6anaHoBoe rr{po,>r(- dirigentanplrxp
Hoe distants ar{c-raHr,Irr.tr
bibliogra^f 6u6,tuorpa+ doktot oKlop
389
dokument Aox.1,'rrcHr Eesti Dclorrn-s
dotsent AorreHtr eesti, E,esti gcroscxlrri
dtaarna ApaN{a eestikeelne scroHofl3uvHrrr?, Ha
d ta am ate ate r Ap aN{arur{ ec Kr4r"r 3CTOHCKON{
.rI3brKe
Tearp Eesti Pllumaianduslikool
dtess rpeFrupoBovHrrir, crop'rrrB- 9crorrcnrli ce^bcKoxo3-flr"rc-r'-
srrl"r xocrronr g eu FInt I"{
)rHrIB ep cI{Te-I'
demper Ax{eN{rep eestlane scroHell, -HKa
duSiruum AyrxeBafl eesuks repeAHrTe ABeprr; rrapaA-
du55 4ynr Frafl ABepE)
dnastia Arr:g'ac'ryrfl ehitaia crporrr,\b
ehitama crporr-rb
E ehitus crporJ'le.\LrcrRo,crpoirxa
ebamugav rreyLo6Hnr; rreyro-r- ehitusfirma crpor{TelbHarr Qrrprra
Hbrr"r;on ebamugav uelao6Ho ei se
ebasobiv HeroAxoA-flrrtral; He- e i . . . e g a F r r r . .H. r r . . .
ynrecrHuli eile avepa
eb atav aline H eo 6 lrxH os eFrHr,uil eilne nvcpaururrri
ebatpne sero.urnrii einestam a 3aB'rpaxa'rb
ebausk cyeBeprre e itav orp r{r1a-r'er\bHr,tr"{
ebann :âeylra.l'a eitus ka gramm. orpr.rr{aHr{e
edasi nlep4; Aa^brue eitussn a grdmm. orpr'rrfare.,\bHoe
edel roro-3anaA C,,\OBO
edenema noABr{ra-rbcfl ekraan sKpaH
edu 1'cnex eksam 3K3aN{eH
edukalt ycneruFro eksamisessioon 3K3aN{eHaur.rou-
edukas vcneurrlul HAfl CCCCI{'I
eemal nooAaÊt ekskursioon sKCKlpcr.rfl
ees adu. BrrepeArr; PosP. nepe,1 * eksportim a 3KcroprrrpoBa-rb
mB.n.,y + po. n. elama )Kr.rrb:elama asuma rtoce-
ee s kiri rrpe.a,rrrrcaHr{e;r.rHcrp}rfl Irrfl ^_flTbcfl
eesmtk r{er\b elamu xrr,,\or"{!,or{
eesnimi rn"rs e lamutaio oil riKrrr\ol"rp alon
eesriie ruropa, rropTbepa elanik ,r(r{'re.\b
eessna zrl.prepositsioon elatiiv gra t 7/x.e r'r'rrB
eest adu. cnepeArJ; PotQ.st\lesro * elav r lor\errixnrrri, xrreorl
po. n.; za * 6sp. n.; o't * po. n.; e l a v a l t ) K r r B o ,o x r r s . r r r H o
(rorry) Ha3aA I euu. n. elekter 3Krpneec'rRo
390
ele ktri en et gia 3êKTpo3Heprr.tr esinemine Bbrc-ryrt.,\eHrre
e le ktrii aafir oercrpocraHuuq esitama rpA'bflB.,MTb;npeAcraB-
ele ktrimootor sêKrpoABrrrTe,\b rMTb, I{CIIOHflTb
elu rHusHn esitlema trpeAcrasruTb
elukutse upoQeccnn; elukutselt esm aspev noHeAe^bHr.rK
no npoQeccrrr{ essiivgramm. sccrrB
elulugu 6rrorpaSrr.a estraadimuusika sc-rpa/\Frafl N{\r-
elumaia xrrôi{ Aoi\{ 3bIKA
elutuba i'Krr.,\a.fl
KOr\{Ha-ra.
rocrlrHat estraadiotkester 3crpaAHbrr"rop-
ema N{a'rb,N{aN{a KecTp
emadepev AeHb N,ra'repr.r et .rro; .-rro6rr
emakeel poanoli ff3trK etendam rrcrro.,\H.flTb,
r{fpa'm,
emake(ne) nranrovxa etendus crreKraKb
enam 6onrme ette adu. BrepA; 3apaHee;pottp. x
enamik 6o.,rnurHrrcrso * am.n.
endale ce6e ettekandja oQrrurrar{Tna
ene tgiline aHeprrrvrrr,rri ettekann r\or\r\
enesekohane ases6na u/. reflek- ette nhtud rrpe,r,ycuorpeuHrrri
siivpronoomen ettepanek lpel*rolxeHrre
enne adu. paawrre; cHaqa,ta; prep. ette mblema rprrrrrrBarb
repcA + m8. /., ,\o + po. n. Eutoopa Eapona
ennemin evik ul. plus kvamperfekt eufooplane eBponeeu
ents klopeedia sHrrr.rK,\orre,,\r4f
eraldi orae.,\rHo F
etapooletu Herrpa,,u,rJr,rr"{; 6ec- film Su,rrl,r
nprrcrpacrnuri fi lmiaparaat xrrHo îlil^p'l
eriala crreurra^bFrocrb filmima cHrn{arb (Qrr,,rr,rr)
efinema p3.,\r{yTbc.fl
, or^r.rqarb- filoloog Qrr,ro,ror
cfl filoloogia Sr.rno,rorru
e rinev p 3.,\rrv
rrbrr"r filoloogiateaduskond
erinevus p3,,\r{erre Sr.r,to,rorrr.lecnrui {>axy.,ule'r'
esik nprrxolKar, nepeAH-tr-fl filo loogiline Qr rrro,\orr{qecKrrri
esilet stetud srrAe.l.eF{gnrri finaalkonstrukts io o grdmm.
esimees rpeA\ceAare.,\b KOHCTpyKrlr{fr{.,\rr
esimene repBbrr".r firma Qrrprra
esind ai a rrpeAcraBrrre,\r; fo rm aalne tloprrarlonrlii
esindam a npeAcrBrMlrb fosfodit Qoc$oprrr
esinema Bbrc:ryflarb foto So'ro, So-rocHrn{ox
391
foto apataat Qoro ^nrrapaT hambahati zyluan rurxa
funktsioon Qyrrxurr hambavalu sy6Hax6o,rn
futuutum gramm. 6yeynree BpeN{rr hammas sy6
ftsik Qnsux hapnik Kr{copotr
fiiiisika Qzsrrxa hapu rr,rcnr,rr
hapukoor cMeTaHa
G had rqrra
gaas ra3 haridus o6pasonanze
gaasipliit rasosasn^wra harilik o6nrxHoeer*mrri: o6rr.r-
gataa rapaxc :g,wt
genitiiv gran m. r' etrrrvr h arilikult o6rrxrroBeHHo;o6r,r.lncr

gerundiiv gramm. Aeerrpr{qacrne hariuma rrprBbrxarb
HacroflrrteroBpeMeHn,dtrQop- hatiumus npr{Bbrr-rKa
N{a hariutama yrpax(HflTbcfl, TpeHH-
gi-, ki-liide .racrrqa roxe, r{ POBaTbCfl
giid rua hariutus yrpalKHeHr.re
graafik rpaQrnc hartastama )'BêKarbc.fl
gfamm rpaN,{r\{ harrastus xo66r.r, \,'BêqeHrle
grammatika rpanaMarrrxa haruldane pea,rrl; Heo6uvHnrri
gripp rprrrn hawa peAKo
gtusiinlane rpy3r.{r{,-Ka harvem pexe
gruusia, Gruusia rpysuucwrfr. hautatud rynrHur; hautatud
gmnaasium rlrN,rnasus loomaliha ryurHaq roBflArrHa
hea xopotnv; on hea xoporxo
H heeringas c.,\ba\b,ce,,\AKa
habe 6opoaa; habet aiama hein ceHo
6prrrrcx hektar rer{rap
haige 6onr,rrol hele cser.,rnlr"r
haigestuma sa6orreBaTb helilooia KoMrro3uTop
haigla 6o.t*rurua heliplaat rpa^{nâcrr4HKa
haigus 6orresHn helisema 38eHerb
hakkama, hakata HaquHarb;hak- helistama 3BoHrrrr,,
kama saama cnpaB^rrbcr, hetk N{rHoBeHr4e.r\{r{r
o6xoA,rrrc.s hiir rr,mrurt,
halb rroxor hiline rro3arrr4r"r
hall cepu hilinei a orrosAasrri.r
halvasti rr;\oxo hilinema orra3^bmart,
hambaarst ay6HoirBpaq hilinemine orro3a a:,:.rle
392
hilia no3AHo; hiljaks ima ora3- hotell or.,\b, focrr{Hr.rua
abrBarb hukkuma norrl6arn
hulgas r{lrc.,\e +
hiliem no3AHee PostP. cpeAr.r, B
hiliuti HeAaBHo pod. n.
hind rreHa hulgast pottp. rr3 Lrr{câ, r.r3 +
hindama, hinnata orreHuBarb; po. n.
ueHr{Tb hulgasuhe gramm. Kor.IeecrBeH-
hingamine /\brxaHre Hoe oTHo[reHIIe
hinnaline uensuri hulk Ko^rrqecrBo
hinnang orteHKa hulka po$p. B yr{c.,\o + po. n., K *
hinnata ul. htndarna dm. n.
hinne orreHna, orl{erKa humanitaar ry\\aHr{TapFr,rr"r
hirmus crpailrHbrr-r hunt BoK
Hispaania l4cnauu.s, hutsik â.rt'r^
hispaanlane r4cnaHerr,-HKa huumodmeel q)tscrBo rol{opa
hobune ôrraAb huvi HHTepec
hoiatama rrpeAyrrpex{A,arb huvitama r.rHTepecoBart,
hoidma, hoida 6epevr; xpaHr4'r'b huvitav rrHTepecrnrri; on huvitav
hoiduma us6eralr, oc'reperarb- r.{HTepecHo
cfl, huvitavalt rrurepecuo
Holland fo,,L,tanAn-fl huvituma rrHTepecotsarbc.s
homme 3aBTpa hbe cepe6po
hommik frpo hda 6eea
hommikul yrponr hrca rocror{H
hommikune yrpeHHr{r"{ hsti xoporno
hommikusk 3aB:rpar hvima rn6n1"rn, 6nrrr, yHr'rLITo-
hommikuvimlemine )irpeHHfl.fl xeHHbIr\{
sap.flAKa,rrrl{HacrlrKa hl rou\oc
homne sarrpaurnH hldama npolI3Hoclirtr
hoolas npur\e)KHbrii hldamine nporr3Hotlleulle
hoolikalt rrprru\e)KHo, crapare^b- hlik snyx (pevu)
Ho htipata e,Lhppama
hoolitsema sa6orlrrr,cs htipe npbL,I(oK
hoolsasti rprrêlKHo, crapare^b- hppa;m^rhtipatanptilrarb
Ho hiidma, hda Bocld,\Irualb.
hoone 3AaHr.re Kpr.rtrarb
hoov ABop
hoovihm KparKoBpeN{eHHbrr"{
Ao}r{Ab
393
I impetfekt gramm. HN{nep+eKr,
ida socrox npocToe ilpoure{rrree Bpe^{_fl
ide a alne rr!,c2.,\bHrrri impersonaalne grdtnm. rrN,rnepco-
ide alis tlik rrêarrrrcrlrqecxr.rilr nanrnuri, HeorrpeAe,\uHo-
idee rrrte.q /\IIY HbI, 6 es.,\tr.l rr u l"t
iga xa>rrrnrri indefiniitpronoomen gramm. He-
igasugune BceBo3Moxrnrrri onp eee,lHrroe t{ecrorrN{eHne
igav cry-ruuii; on igav cKyrrHo India ooke an I''Inrr.licxur oxearr
igavalt crqrqHo indikatiiv gramm. rrrlAlrxa-rnB.
ikka nc; ucerAa; KOHeLTHo Il3foflB nT er\bFIHOe I IaKÔH eIIIe
illatiiv gran m. HÂ^'rn:.- inessiiv gramm. rrHeccr.B
ilm noroa.a infinitiiv gramm. rrHQr*urrurB, rre-
ilma prep.6ez + po. n. onp eAe,r:r':r.z.fl. Q oprra f.,\ro,\
ilm ai aam N{ereoclaHrrrr.fl inform atsioon uuSoprraurrx
ilmakaar crpaHa cBera inglane Frr.,\rryHrJH, - arfKa
ilmateade cBoAKa roroAbr ingli se ar{r,,\rrr"rcKr.rr
ilm ateenistus N{ereoc^),DK6a ingliskeelne alrri\o.rr3brt{Hbrr-r, Ha
ilmaiitlev z,/.abessiiv agr,rruicxol,r q3blKe
ilmnema oKa3hrBarbcs Inglismaa nriurq
ilmuma rr3A\aBarbc.s, BbrxoAHTb; inimene qe,\oBer\
fIOfiBr\-flTbCf innukalt ropaqo, crpacrrro
ilu r<pacora insener r*rlneHep
ilukiriandus xyaolnecrBeHHfl.t\rr- instruktor rrrrcrpyrcrop
TepaTyp intellektuaalne rrrrrc.,L\eK-r\i.,\b-
ilus npacrrsuli gf,ll"t
ilusamini rcpacuaec inte lligentne lrr rre.,Lurreulnrui

ilusasti Kpacr.rBo internatsionaalne rrH-repHaurro-
iluuisutamine Qurypnoe Kara- Hz\bHbII'1
HI{C interpte et lrcno^rrrJTe,,\8,

ime vya,o intertogatiivpronoomen grdmm.
imelik clpaHrrur; on imelik BOnpocrrTe^bHoe Nrec'forT^{e-
c'fpaHHo HITC
imestus |z\,rrBer{rre invaliid rrrrBr\rr
imetlem a Bocxrruralbcrr isa oreq; nanapase.
rimitmus gramlil. NrHolxecrBeHHoe isamaa o'r'eqecrBo; po/u{Ha
LIIIC,\O C IIPII3HaKOt\1 -/- ise carr
imperati iv gra mm. roB e.,\HTe^bHoe iseenda z,/.iseencse
I'IAKAOHCI-II,IC iseenese car{oro ce6s:cBori
394
iseenesest canro co6ol iaoks PottP.rr + po.n.
isegi Aa)Ke iook rrarrr{Tox
iseloom xapaKTep;iseloomult rro iooks 6er
xaPaKrepy iooksia 6eryH,-Hrr
iseseisvus He3aBr.{cr{{oc'rb,
caN{o- iooksma6exarr
CTOflTE,,\bHOCTb iooksul po$p. B TeqeHHe, B npo-
isik r\l.rUol .,\IrYHoCTb Ao^)r(eHr.re+ po. n.,3a * auu. n.
isiklikult .,\rrYHo iooma, iuua rrrTTb
isikuline ^rrt{Hbrr-r, nepcoHa,,\b- OOn qepT', t\Il}IIIfl,
sur; isikuline asesna ut. oonis veprx; prrcvHoK
personaalpronoomen -nu
oonistaia pr{coBtu\brJ.IrrK,
istuma cr{Aerb oonistama pucoBa:rb
isu annerlrr oonistamine plrcoBaHr{e
opp KyprKa
J uba 1'xs
ia v, ga uhataia Haqa.\bFrr.rK;3atse,\Vro-
iaa, iah m IIIIII"I
iaam BoK3a^; cranrrrJfl iuhatama pyr{oBoAr.rrb; 3aBeAo-

iaanuat flHBapb Ba'rb;teed iuhatama rrpoBo-
laapan flr,o:l'wn XraTb; HIIpaBl\tr-I-I)
iaatav )'TBep\r{Te.,\bHhrri iuhend ai a pyr{oBoAure,,\b

iagarna A.anrb iuhtima p)'Koro/\rrrbi r{arpaBlrrrb;
ia}r ur.1aa autot iuhtima Becrr.rN{arruHy
iahe npoxnaArlr,rii iuhtuma cr\feTbc-fl
iaht oxora i u h us likult c'tyu ar"rr'ro
iahu rryx iulge cNrer\brr"r
itkk rtoQ'ra; x(Ke'r fulgelt cN{eô
iala adu.nerrKoN{ iulgem a ocNre.,\rrBTbcfl
ialatsid p/. o6pn iulgesti cN{e.,\o
ialg uora; ialga panema o61a'rn, iulgus cN{,\ocrr
HaAeBarb(ua uorn); ialast ra iumal 6or
vtma pa3yBarttcx,cunrarn (c iurist ioprrcr
r-ror) futt paccKa3; Pa3roBop; r{croPrrfl;
ialgpatl Q,r-r6o.,r. iuttu aiarna pa3r'oBaprrBa'rb
ialgpallur $1'16o,r,rrcr iutustam a paccKasbrBarr)
ialgratas B.,\ocnreA iutustus paccna3
ialgtattuf BeôcrrneAncr iuua ut. loom^
ialutama ry,,rx'rb iuubel rc6rr,reir
39s
iuubilat ro6rrnap i,rn
iuuksed p/. soloctr ida ur. 1ma
iuuksur rapr.rKMaxep jhoki xoxre c urari6o
iuuni rrroub ima, ida ocraBarbcn
iuurde postp. K + am. n., B itis MopolxeHoe
cropoHy * po.n.
iuures postp.1l,oKo.,\o+ po. n. K
-l
iuurest postp.or po. n. ka roxe, raKlr(e,rr
iuurvili oBorur'{ kaabu rrr^rra
iuust csrp kaalikas 6prcrsa
igi pexa kaaluma B3Berrrr{Ba'rb; Becr{Tb
ihvikakissell rcnroxseHHnriiKr.r- kaatt Kapra
celb kaasa c(o), c co6or"l,Bl{ecre; kaa-
ihvikas K,,\Forcna sa tulema rrA,Tr{BN{ecreL'Ke-^.t,
iud cl:'ra rprrcoeArilltrbcs. K KzJ\g,;kaa-
iudma, iuda ycretsarb;.roqb sa vtma 6parn c co6ori
ilgima cu\e!,rrTblHa6luoAa'rb kaasaegne coBpeN{errmrrlr
ilietult 6eccreAno kaasas c co6o
ille onrrb, cHoBa kaasatlev ul. komitatiiv
ines sanu kaashlik ul. konsonant
irel po$p. sa * mB. n., uosaAn * kaaslane crlrHrrK, -Fnrua
po. n., frocê + po. n. kaasnemine conpoBoTrAeHr{e,
irele postp.sa * ms. n. coBMec'r'Hocrb
irele iudma orHarb kabinet xa6r.trer
itelt potlp. wz-sa* po. n. kadestama 3aBr.rAoBarb
itgarv(sna) gfttmm. roptrAKoBoe kadu (hlikukadu) gramm. Bbrna-
yl4cr.rTr\bHoe; ul. ka ordinaal AeHr{e
itgi po$p. rro * dam. n., corâcHo kaduma HcLre3arb
* am.n. kaebama x(aôBarbc.f,
irgmine c.,\e!,|rou{rr kaebus >xano6a
irgnema cêAoBarb kael rues; kaela panema HaAe-
itgnev cne4,yrorur.rri Balb (r" urero); kaelast ta
iriekord oqepeAb vtma cHrrN{a:rb (c nrell)
irsk xpl"roll; pesr.lrtrr kaev Ko.,\oAer(
itsult pe3Ko,Kpfro kagu rolo-BocroK
irv osepo kahekroonine AB)rxKpoHosF,rr
itkarna npoAo.,\)Karb kaheksa BoceN{b
itrna, itta ocrzB.,rlrTr kaheksakiimmend BoceN{bAec.sr
396
kaheksas soctl\tot? k"pp rtra+
kaheksasada eoceMbco:r kapsas Kanycra
kaheks ateist soceN{HaArrarb kapsasupp rqrr
kaheto aline aeyxnounarnuir kapten KarrraH
kahetunnine,r,nyxvacou oir kardin 3aHaBecKa;rrrop
kahiuks K coixr\eHrlro karikatuur KaprrK^ryp^
kahiulik BpeAnbrr"r karp xopo6xa
kahiulikult npea,Ho kartma, katta 6osrrcs
kahtlem a coNrHeBarbc.tr kartul xaproSe.,ln, KapTourKa;
kahvatu 6.,\AHbrr'r kattuleid vtma KonTb Kap-
kahvel Bu^Ka TOTUKJ
kaks ABa, ABe karu N{eABeAl
kakskmmend ABaAqarb; kaks- kas ,ur; rrtrr; pa3Be
kmmend iiks ABaArra:rb kas... vi 1.r,,ur...
r{.,\n
OAI4H kask 6epea
kakssada aBecrrr kass Korrrna
kaksteist ABeHaArra-ft, kassa Kacca
kala pu6a; kalal kima xoArrrb kassett Kaccera
na pu6a,rxv; kalale minema kaste coyc
rrATrrrra pu6anr.y kasukas wy6a
kalasupp 1xa, pr,r6usni cyn kasulik rro.,\e3Hbu; sbrroaHr,rii
kallama ^rrTb kasulikult no.\esHO
kallas 6eper kasutama yrto1pe6.,lnTb, r.rcno^,-
kallis .Aoporor"r 30BaTb
kalur pnr6ax kasutamine ynorpe6,,\eHr{e, r{c-
kampsun (n.asanaa) xoQra lIOr\b3OBHI4e
kana Kypr{ua kasutatud l.tcno,tt'gogarrFl,rrlr;ilo-

kandidaat xasArrAar AepxaHnur)i
kandma HocHTb;Hecrrl kasvama pacrr
xpenxur?; kange
kange crr.,\bHbrr'r; kasvatai a Bo crrrrraTe^L,, -HI{rIa
kohv KperKHr"{ xo$e kasvatama BocrrrrTbrBarb; Bbrpa-
kann KJrBruI{H; roQefi Hux rtIHBa'rb
kannatama reprerb; crpaAarb katel xo'rn
kannatus repneHr.re katki: on katki c,\oN{aH; paz6vr;
kantaat KaHTara P3oPBaH
kantselei xarrue.,upr.rx katma, katta roxpbrBar,
kaotama repflTb katus r(pbrrJa
kapitalistlik ranurr{crr{vecxur? kaua ao^ro
397
kaubamaia yuuneprrar kellele KoN(y
kaudne KocBeHHbrir; kaudne k- kena rr,rorii, nprrxrrrr,rrir
neviis gramm. KocBeHHoe Ha- kenasti KpacrrBo,N4rro
IA,\OHCHI{E kerge ,trxrui; kerge muusika
kaudu pottp. qepe3 * sun. n., rto * nrxas r{y3brKa;on kerge ner.-
am. n.
kauem ô^brre ke rgeiustik .,r,rrrar
a-rêrr{Ka
kauge Aa.rxrrr kergesti.,\erKo
kaugekne i\{ex{A}.ropoAHbrr"pa3- kes rro; xoropnni
roBoP keset, kesk prep. nocpelrr(He),
kaugel AaAeKo cpeArr,B uelrrpe * po.n.
kaugele d.,\eKo keskel poilp. B, rr^ cepeArrHe,B
kaugelt r.r3dr\r{,r3Aaêra r{eHTpe,ilocpeArr + po1. n.
Kaukaasia Kasxas keskele poilp. rocpeAr{, B, H^
kaunis rp eKpacHnrri, xpacnnrrr cepe.\rrrry.
e lren'rp * po.n.
kaunistama yKparuarb keskelt Potlp. r.{3, c cepea\r{Frbr+
kaup ToBap po. n.
kaupa postp. no * am. n., BtlH.n. keskharidus cpeAHee o6pasona-
kauplus N{ara3HH
kauss N{rJcKa keskkool cpeAHfi.flruKoâ
kava rrporpaMN{a kesklinn ueHrp ropoAa
kavatsema co6rrparr,ca, HaN{epe- keskmine cpelHr.rr
BaTbc.fl keskmiselt cpeltue, rocpeAcrBeH-
kavatsus HaN{epeHr.re
keda Koro keskp rane sa1'pn4rtrri
keegi rrro-To, rro-ull6ytn kesksna z,t partitstp
keel qsbrx keskvrre zt komparat-iiv
keelama 3arpeuarrr kesta e,Lkestma
keelduma o'r'Ka3brB
a rbcfl, kestelpartp.nreuenrre * po.n.
keemik xrn{rrK kes tev np oAo.,uararorrrucq
keetrna, keeta Bapr.rrb kestma, kesta npo{o.,u*ra-rbcfl.
keetmata nexnns.luuri; cupoli kevad BecHa
kehv 6c4ur,rri, cxyAFrbrr"r;cna6nrr"r -sHKa
kiievlane Kr.reB^nHrrr{.
kelder roABa^ kiire 6uc'rpnu?
kell .racrr; 3BoHoK; qac kiiremini 6ucrpee
kelle gen. Koro; qer"r, rrbr.r kiitesti ducrpo
kelle oma qer?, qr,lr kiitma XBrrrb
kellel y Koro kiitus rroxB.,\
398
lc:liide ut. gi-fude kits xoga
kilo xr.rrrorpar\{^{ kitsas y3Kur"r
kilomeeter KHôN{eT) kittel xaâr
kindel )tsepenHbn)i; kindel kne- kivi xauesr
viis uf. indrkatuv kivine xanrerrrrcrnrir
kindlasti o6sgarertrrlo klaas crerrAo;craKaH;ploN,rKa
kitg ry+^r klaver rriaHuHo
kingitus noAapoK kleepima K\er.rrb
kingsepp carolKHr.rK kleit rTb
kinkima Aaprrrb kliima K-^r.rN,rar
kinnas epqarKa;BapexKa kliinik K.r{Hr.rKa
kinni: on kinni 3aKpbrr;3atfl"r kliiniline x,,rnnr.r.lecxrrri
kinni panema 3aKpbrBarb klubi rury6
kinni pidama 3aAepr'r{Barb; co- klusiil nspsrglroricor.,\zcHbrri
:11.6
6nroAart kodu,roivr
kinni tmbama 3aKpbrBarb kodumaa poArrHa
kinnitama )"rBeplKAarb kodus Aor{
kino KrrHo koer co6axa
kiri nrrcnlro kogelema 3arrKarbc.fl
kiriakandia rrovlaruoH kogemata HetraflFrFro
kirialik ru.rcnnresrrnrr kogunem a colnparucn
kirjandus ^rrreparypa kohakne gramm. rreclsnrr? rra-
kirianduslik ,rrrreparypnru? Aelr..
kirianik fruCr.,\b kohal adu. ua N{ecre;postp. Ha4 +
ki{avahetus epenr{cKa; ki{a- mB.n.
vahetuses olema repenucbr- kohale adu.rra N{ecro;pnclp.naA J-
BaTbc.[ mB. n.
kiriu ncrpur kohale iudma uprr6unarb; rrpr.{-
kiriutam a nncarb xo^rrrb
kitiutamine nrrcarure,rrr.rcbN{o kohale tulema flpr.rxoAr.rrb
kiriutuslaud uucr,MeuHbrrlcro^ kohalik N{ecrHbrr"{
kiriutusmasin nrlrrlfutan x{arrrrH- kohalt posrp.c i po. n.
K kohata ut. kohtarna
kitre ceBepo-Boc'r"oK kohe cer"Tqac,cpa3y;r{ei\,reA,,\eurro
kirurg xrrpypr koht Nrecro
kirurgiaosakond xr.rplpruqecKoe kohta poilp. o, o6 * npett.n., :rpo
OTr1,e,,\eHI{e * AUu. n.
kitarr rrTap.;- kohtama, kohata Rcrpeqarb
399
kohtuma Bcrpeqa'rbcfl konsonant corâcHblll
kohtumine BcTpeLIa;clrt1 Hve konsonantti.ivi gramm. ocHoBa Ha
kohupiim rBopor cor.tacrtr
kohus cya konsPekt KoHcreKr
kohv roSe; kohvi iooma fll4rb konspekteerima
xoQe KoHcneKTHPoBa'rb
kohver qei\{oAaH kOnStateerima KoHcTa-rllpoBaTb
kohvik xaQe konstruktsioon KoHcTpyKrIrIt
koi rrro,lr konttollima IIpoBepflTI)
koiu Aolrori kontrollt noHrpo,\bHa-r palora
kokku BMecre; Bcero konttolr roHrponp
kollane xnrrui konts xa6,tYx
kolleegKo^-,\era, coTpyAHL{K,-rrlla kontsetdisaalKoHuepl'Hnrri san
kolm'rpu kontsert KoHr{ePT
kolmandik rpet konverents xoH$epeHurr.tr
kolmapev cpeA,a konvoi t(oHeoli
kolmas'rperr.rli kook rrnpolr.l{oe
kolmekorruselinerpxerarxuut"l koolruKo.,\,vel4.'\Irilr
kolmkmmend rPrAqarr koolivend coyverrrrx
kolmsad a rprrcr^ koolide coqqeHr.Iqa
kolmteist rpnualuarr koondis c6opHax (xortarraa)
kolmveerand 'rpl{ qeTBepTI{ koondtabel cnoArrafl Talt\rrrJ
koma sanfrrztfl koor, -e (rskkoor) c.'vmru; (ha-
komandeeting Kor{aHAI{poBKa pukoor) ci\{eraHa
kombinee xou6trHar\rrfl. koorr -i xop
komision Kor\{rrcclrfl koos adu. BN{ecre; PreP., Po:rP.
komitatiiv gramm. KoN{I'ITarr{B BN{ecre c * ma. n.
kOmm ronQera koosnema cocTofiTb t/3 K0?0-qee0
komparatiiv gramm. cpBHlrrb- koosolek co6paru're
Hafl crereHb koostaja cocrBl1Te.'\b
komparatsioon gramm. crereHrr koostam cocraB.'MTb
cpBHeHI{fl koostamine cocraBeHlre
kompvek xorrsera kootud sssaFl,lri
konditsionaal gramm. |c.,\oBHo koputamacrFLrarb
r{aKôHeHHe koputus cryK
koniunktsioon gramm. sidesna kord Pa3; nop.nAoK
konservatootium KoHcepBaToprlfl kordama, korrata rotsTop-fiTb
konservid xoucepsrr korduma noBTopsrbcfl
400
koridor KopHAop kuiv cyxor"r
kotistaia )'6opurvua kuiunema Qopn'rpoBarbc.s
kotistam a y6vpat"t kuiutam a rsolpanxarb
koriama co6rrparn kukk relyx
korraldama ycrpar{Barb kukkuma rraAarb
kortalikaKxyparHrrr;ucnpaBHbrr"r kuld3or\oro
korralikult nax cz\7\)reriaKkTpar- kuldmedal so.,rora-fl r{ez\.,\b
Ho; npu^rlrrHo kuldmedalivitia 3o.,\olorrrrrprr-
korras: on kotras B noprAKe 3p
korrata ul. kordarna kuldne 3or\orori
korratu 6ecnopxLo.trur kulm 6poes
kortus 3TK kultuur x1l,,\rrlpa
korrutama ),'NrHo)KarL, kultuutitegelane l\errre.'\bK-v^blv-
kotsten rpy6a pbr
korter KBaprrrpa kultuutittaia pa6orurrx KV^,-
korv Kop3r{Ha rypbr
korvpall 6acxer6o,,r kulutama pacxonoBar,
korvpallut 6acxer6o^r.rcr kumb KTo, xaxoil, Koropbrr"r (rrs
kosmos Kocl{oc anyx)
kostmaAoHocrrrbcfi;cnbrruarbc.s kummikpe3rrrroBbrcaror
kostm Kocrror{ kunagi Kori\-'r'o
kotlet Ko'r.,\ra kuni prep.Ao + po. n.; konf. roKA
kott ueruoK; c)'r\{Ka kuningas Kopo.,\b
kraad rpaAyc kunst r{cKyccrBo
kraadiklaas rpaAycFrr.rK,Tep^{o- kunstimuuseum xvo)Kecrr}err-
N{eTp Hbrr"rN{y3er"r
krae BoporHrrK kunstitilikool xvolKecrBessnrr
ktiit nren yHrrBepcr{Ter
kroon KpoHa kunstnik XvAo)(Hr{K, -HrIa
ktoonika.,\e'rorrr.rcb kurb rpycrHbrr"r
kuhu n1'ea kuti s.,ror"r
kui xoraal ecr\r{iKK kutsusekaaslane oArroxvpcHrrx,
kui kaua? xax,to,rro? -:-rrr.ra
kui paliu? cxo,u,xo? kutsuset xypconanpa6o"ra
kui vana? cxo.,rnro.,rer? kurvalt rp\rcrHo
kuid Ho, oAHaKo kus rAe
kuidas KaK,Kanprm o6pa:olr kusagil rAe-'ro;ue-Hr{6yAb
kuigi xorn kust orKyAa
407
kutse rprrr.,\rxeHr.re krgkool Bbrcrraflrrxoâ
u"'::"::t"...::"r$,c'oH^brro-
uu*::,:::1,"1:i:^l'0,T,*'n',
kutsuma 3Barb;Bbr3brBarb krvale PoilP.pf,AoN,rc * ma. fl., \,,
kutsutud npHr.,\alrrHunrr?,3Ba- oKoô + po.n., x * am.n.
Hr,rr;i krvaltpostp. or + po. n.
kuu ,ryua; Nrec.f,rr kva rrpaul; KperKr.rr"r
kuub ruAxtaK kvasti lnpao; KperKo
kuuene (rong) rrecrr.rqacosol kvet rtprmofr
(noese) kes potp.y + po.n.
kuues ruecrori kestpo.rfp.or + po.n.,y * po.n.
kuulama c^)/rxarb kest ta vtm a cHr4Ni,To(c py-
kuuldav cnururrnr xu, c pyx)
kuulma c^brrrarb kima xoArrrb
kuulumine pr{FraAêxrHocrb ksi pyKa
kuulus grravesu'rsrri ksitlema pacc^{arpnBarb
kuulutus o6.t,ss,\eHrle ksitsi BpvqHyro
kuum ropavrr ksk npr{Ka3
kuupev Aara;qr.rcô kskima Be.,\e-rb,npnna3brBarb
kuus rrec'rb kskiv roBe,,\H're.,\bHbrr"{, kskiv
kuusk e.,r.n kneviis ul. tmpentit,
kuuskiimmend rrecrbAecnr kskkiri rprrKa3
kuussada mecrbcor ktertik noôreHr.Ie
kuusteist ruecrnaAuarb ktte am.n.;pottp. ua * euu. n.; o'r
kviitung KBnraHrrr{fl + po. n.
khn xyaofi ktte iudma Hacrvnart,
kik ace; rc ktte panema HaAeBTb (ua pvxu)
kikial Be3Ae;rroBcloAy ktte saama ror"r,ra-rb;ron1n121o
klblikkus rprrroAHocrb knama gramm.cKôHrrb
kne peqb knamie gramm.cKôrreHlre
knelema pa3roBaprrBarb;roBo- kndelpp gramm. naAclKFroe
prJTb oKorrqaFrne
krge sbrcoKrlr kndevorm gramm. raAelxHaq
krgel BbrcoKo Qopnra
krgele BbrcoKo kndsna ul. noomen
ktgelt cBepxy -
kndum atu gramm. FrecK,\oHfle
krgharidus Bbrcrree o6pasora- r\{brr"{
kne gramm. raAelr(
402
kide rorr labot ,,ra6oparoprrn
kk Kyxnn laborant .,ra6opanr,-xa
kbar rrrr-grr laboratoorium ut. labor
ktila AepeBHfl;co laboratoorn ,,\a6oparopunn
klaline rocrb laenama oA.,\rr{BzTb
klas B roc:rsx laev cyauo, xopa6,u
klastam a rrocerarb; HaBeruarb laevannetus ropa6nerpvru eHr.re
kiilge PosP.x * am.n., Ha * suu.n. lagi noro,,rox
l<uliespo:p. y + po.n'Ha * npe,t.n. lahendama perxarb
l<iiliest po:p. or * po. n., c I po. n. lahke npnBer^r{Bbrr"{,nro6eaunui;
klla kutsuma rprrrâuarb B ao6puir
focTI{ lahkelt ilprrBer.\HBo,,uo6e3Ho
kiilla minema :al'rl B rocrn lahkuma yxo^\rrrb
ki.illa tulema rpr.rxo^HTb B rocrrr laht sarurs
klm xoo[Hbrri] on klm xo- lahti: lahti olema 6urr ornpbr-
,,\OAHO TbIN{
klm (utus)kapp xo,,\o7\,r{.2\ErHr{K lahti riietuma pa3,r\eBal'bc-fl
kmme aecflTr, lahti tegema ot*puruoto
kmnendmutd aecrrrr{qHafl lahutam a orHr{N{art,,Bbrr-rr{Tarb
ePo6s lai uu.rpoxul
kmnes lecsru laialdane pacnpocrpaHnnuli;
ki.imnesendine Aecsrncerrrosrrr:i o6urrrpHnrrlr
kndm a, ki.inda rraxarb laine Bo.,\H
ki.ipsetama reqb laisk .,\HrrBbrr
ktisima cnparxr.{Barb laius rrrr.rpuHa
kiisimus Borpoc lamama .,\i*.Trr
ksiv asesna ul. interoeatiivpro- lammas oBr-Ia
noomen lamp â^.{ra
ki,itma, kiitta rorrrb langema raA,arb
kiiiinal cBeqa laps pe6Hox
lapseplv AelcrBo
L lapsukene AerKa
laadivaheldus gramm. Kar.recrBeH- laskia crp;\oK
Hoe LrepeAoBaHrJe cryneHeli laskma rrycnarb; no3Bo.rr-rb;crpe-
laaget.,\areprr
laagrikoht .,\arepHaflcrofl HKa laskmine c-qpenr6a
labakinnas pyxaBrrqa lasteaed Aercxirii caA
labidas ôrara lastekliinik aercxas 6onnnrrua
403
lastesaade Aercxar nepeAaqa lihtminewk ur. imperfckt
laud cro.,\ lihtne nrxlrl"r; npocroli
laul necnq lihtsalt ilpocro
laulda ut.laulma liige e.,\eH
laulia neBerl, neBrrlia liikuma ^Brrrarbct
laulianna neBrrua liitae g gran f7t. c t\olr{Hoe Bpex{l
laulma, laulda ne'rb liitarv grdmm. coc'raBr{oe er{c.,\rl-
're^bHoe
laulmine rreHne
laulupidu reBLrecKr{r"rrpa3Ar{HK liiter r\r{rp
laupev g'66ora liitlause gramm. côx(Hoe rpeAr\o-
lause npeAôxreHrre )I(eHr{e
laut xrree liitma cru\abrBarb
Leedu rrrsa liiwotm grdmm. cocraBHaq, côx(-
leedu, Leedu r\trI'oBCKrIIi Han Soprra
leedulane ^HToBer{. -BKa liiv necor
legend êreHAa liivane r."r
rre cLraFrbr
leheklg crpaHrrua lill userox
lehitsema i.nc'rarb lilla nrrrrosErr
lehm KopoBa lille kauplus qs ero.lnsrri ^,Iara3I.IFI
leht,urcl lilleke(ne) uneroven
leib x,re6 lillevaas r{BeloLrHafl, BasT
leidma, leida HaxoAr{Tb limonaad .,\r{l{oHaA
leiutai a neo6perare.,rn lina cnarep'r'b; npocrblHfl
le ktr AoN,rarxHeeq'I'eHI{e linastuma AeN{oHclpr{poBa'rbcfl,
lemmikala,,lro6uvbtri srrA (cnop- r{Alrr (o Qrr,,rrrrte)
T, eflTe.rnuocrtt) lind nruua
lendama, lennata êra-r'b,êrerb linn ropoe; linna kohal HaA lo-
lennuiaam aoponopr poAo^{
lennuk czNror\T linnamuuseum ropor\cKoil nrysel
ligidal adu. HeA.eKo, 6r\113Kol linnaosa qacrb ropoA,a
postp. HA,.,\eKoor + po. n., linnuke(ne) nrnvxa
oKoo + po. n. lipp Q,rar
ligidale adu. He!,.,\eKo; postp. lips rancryx
6.Lrrsxo 1t * am. /.. HA.,\eKo lisama ô6aszlflrn
or * po. n. loeng eKrtrr.fl
liha lrsco loodus nprrpoa
lihakonserv j\{flcHbreKoHcepBhI looduskaitse ala 3aroBeaHHK
lihaosakond rucsor"{ orar\ loodusteadlane ec-recrBeHHI4K
404
loodusvara nprrpoAFroe 6orarcr- lppema KoFrqarbcrr
lpuks FraKol{eq; noA rioFrerl
looiuma 3axoAn-r'b(o co.,rurte) luna o6er\l ror
loom iKrrBorHoe lunastama o6er\arr
looma, luua co3âBa'rb lunask oe,r
lo om alih a roB.f,.\rzHa lbi prE. qepe3, cKBo3E,* auu. n.
looming rBopqecrBo lbi lugema npoqr{Tarr,
noosung ô3yi{r lhedal adu. se\a,\eKo, ilo6/\rr3oc-
lootma, loota Haern'bc-fi 'rfrr; potTp. HeAtu\eKo,
R6r\r{3rr
lootus HaelKAa or. ono,,\o * po. n.
loss srloK; ABoperI lhedale adu. 6,ywzxo; potl/>. 6,\113-
lotetii ,\orepen xo x -t- c)aru.n.. r{ea,,\eKo or. *
lo te riipilet /\orep eiirlr,ui 6rr,,rer po. n.
luba pa3perreHrre lhedalt adu. n6,ursr.r; rr:6-,lrrsrr;
lubama pa3peuarn; o6eurarr, PottP.or * po. n.
lugei a err-r'Te.,\b
; m at. errc.,\rrre.,\b lhedane 6.ursKrrr:'r
lugema qr{:rarb lhem 6r\rrxar ur r rr"r
lugemispala rexcr (Lu vleHrrx) lhtuma r{cxoarrrb
lugu r{cropr{fl I-ti a'rsrrs
lugu pidama )tsainarb lti, Lti,\arnnucxrri
lukk sarrx ltlane .,\2'rbrlrr,-K
lukustam a 3arlrrp?rr' (ua ri,,uov) Lnemeri Ea,rrlrlicnoe N{ope
lumi cner ls sarra
lumine cHerr{Hbrr"r lma, la 6rrls
lusikas .,\olr{Ka lhem xparvarirnlui
luua t,t.looma lhike (ne) xop o'r-i.rr ir, xp arxrri"i
luuletaja rro3'r' lhivorm gramm. KparKa-qSopr,ra
luuletus crrTxorBoperrrre lpsia AonpKa
luuletuskogu c6opHrrK crr.rxoR liipsma orrrb
lbus nccrruri; on lbus Bece.,\o Itia ut.lma
lbusalt Bece.'\o
lbusasti nece,ro M
tn pas6rrnarbi Ko,\orb; ô- mafl
rllaa 3ei\{,\_fl,cTpaHa
likama pe3arb, uapesrn maadleia sport.6opeu
lpetama KoHqa-fr) maadlus gor/.6ops6a
lpetam ata sesaxorr.-rensr,n m aailm arekotd rrrrponolirpeKop
lpp Kor{eq; gramm. oxor{qaHr.re maailmasda \rrrpoBaflsorlra
405
maakond 1tes4 maks, -u rlr\'r, H2r\o.
maasikas K^y6rrrrKa maksma rrr\Tr.rrb, crorrrb; ei
maastik.,\aHa\ruaSr maksa He crorrl'
madal Hr.r3xrrii male lrax.{arbr; malet mngima
madalal Hu3Ko r4rparb B firaxt{a'rbr
madalale Hr.r3xo malelaud rraxN{arr{r,rii c-r'o,,u,rx
madalalt Hr.r3Ko maletaia rraxN{a'rrrcr
madrus r{arpoc maletufniit ruaxrrarsuri'ryprlup
mag ma cila'rb; maganna hei- manna il{arrHaKpyua
tma ,LoxrrrTbc-flcrrarb; m.aga- mannapuder rrarrstr R rua
tna
irna 3acbrrarb; rnaga- mantel ra^b.ro
ma panema yI{âbIBaT'cnaTb mati .sroAa
magamistuba cr.,\bFr.fl mark r{apKa
magisttikraadcrereHbN{afrrcrp marsruutN{apmp\rr
magnetofon rrarsrrroQon marssima r{apilrrpoBarb
magu )Ke.,\)rAoK massiivne rtaccHsFlnrl
magus c,taAxur mas-vorrn grdmm. mas-Sopxta
magustoit c,raAxoe (6,,uoao); n"- matemaatik rrarerra'rrrK
cepr matemaatika Nra'reN,rarrrKa
maha Br{r{3 materialistlik N{Tepr1a.,\Hc-r-nqe-
maha kukkum a rraa rb cxrl
rnaha raputama crp-flxrrBarb mate{al N{areprra^
mahl cox matk roxoA; l\"Terxec-rBrre
mai(kuu) irrar:i matkaia ryrrerrrecrBeHHrrn;'ry?rrcr
ma-inftnitiiv granln. m*-nHQrrHlr- matkama r\rrerrlec-rBoBarr)
THB matma xopoHrrrb
maitse srcvc me u/. meie
maitseaine rp.flHoclb;npurpaBa medalN{e.,tu\r
maia aor,r meditsiin \{e,a,rrilrrH
maiand xosqricrBo meditsiinikool r\{eArrur.{Frcxoe
maiandus gxoFror{rrKa;xo3.fir"rcrto vvrr.,\r{r[e
maianduslik xossl"rcrsenHnrri, meditsiiniline Nrr\HrdriFrcr.nir
sKoHoMrrLrecKrrr"r meditsiinide N{eAcecrpa
maiandusteadlane 3xoHoN{r.rcr meedik NreArrK
maiandusteadus sKorlol{r{Ka meel q}tsclBo
makaron N{aKapoHbr meelde itma 3aroN{rHarb
makk r'raruuro$oH meelde tulema Bcror{r.rHTr,cfl
maks, -a reLreHb meeldima HpaBrrrbcfl
406
meeldiv rpr.r{THbrr"{;
on meeldiv mingi xaxol- lrrr6,vrts; xaxoli-ro
nprrflTHo minna ul. mtnema
meeldivalt nprlxruo minu lroli, lrolr
meeles olema ror\{HrTb minut N{rrH\"Ta
meenuma BC[ON{rrHaTbc.[ mis vro; xoropnu, naxo
mees MPr{r{HHa; Nf}riK miski vro-Hr.r6yAb; rrro--r.o
meeskond xonranAa missugune xaxori
meeskoor r\{}DKcKol xop mitmes xoropr,l
meeter MeTp mitmesugune pa3Hbrr"r, pz3r\ue-
mehaanik rrexasrrx rtnni
mehele minema BbrxoArrrb3aNrl-)K mitmus ut. pluural
meie N,rbr;
Harrr,Harrrrr mitte keegi Hr{Kro
meister N{acrep mitte kunagi HrrKorA
memuaa tid p/. N.rel{yapbr mitte midagi Hr.rqero
menii NreHro rnitu cKo,\bKo; HcKo.,\bKo
merekliima ir{opcror n,runrar modaalverb gramm. uoAa,tnsrri
mefemees {op_trK flOr\
meri N{ope monograafia uonorpa$irx
mets ,tec monument navqrrrlrx
metskits Kocv.,r.g mood r{oAi o61,r.la
metssiga xa6an moodne lro4Hr,ui;conpelreHrrsrri
mida q'ro. qero moodustama o6pa3oBarb
midagi qro-r'o; v'ro-un6yAs moodustamine o6pasoeaurre
miinus N{r{Hyc moodustamisviis cnoco6 o6pa-
miiting Nlr{r'r.rHr 308aHr7fl
rniks nor.reNrlr mofss Nropc
miliard N{H.,v\r.rpA moskvalane N{ocKBrrrr,-Ka
milion l{H^-arroH mu ul. minu
millal KorAa mudel N{oae-,\b
mille qero; r{oroporo mugav 1'4o6ur,n"r
millegip rast n oqeN{y-.ro mugavus 1',1o6c'nto
m illimee ter rrrr.,v\rrMerp muidugi Kor{eqrro
milline xaxori; xoroprrr muinasiutt cKasxa
mi n a r muistend .,\efeH!,,r rpeAHrre
minema, minna rrATr.r mulie Brreqar,\errrre
minevik rponru\o; gramm. rpo- multifi lm N{y^br+rr^F,NI
urerueeRpei\{fl;u/. ka pretee- muna sliuo
rirum murdarv epo6r,
407
murdma ôr\{arb; cpbrBarb; lille mlu rraN{-flTb
murdma cpbrBarb r{Be'rox mnd cocFra
mufe rope; za6o-ra; mures olema mng r.rrpa
6rrrn osa6o.{egrrbnr; mufet mngiia rrrpox
tegema TpeBolKrrTb mngima nrparb
muretsem a 6ecrroxorrrbcfl mnguasi rrrpyruma
muru ra30H mrg nrompur
m us t vpnnri; rprsHr,ui mrgatavalt sarterHo
muu Apyrorir, lrsol"r mtk 3HaK;3lraqox
muuseum nryseii mrkama 3aN{elrarb
muusika N,ry3brKa;ketge muusika mrkima orN{eqarb; nox{eLrarb
.,\r'ras r\{y3brKa mrkmed p/. zaxrcrwr
muusikaakadeemia N{y3,rKa^b- mrkmik sanrcqafl KHTJIKKa
rIA'I KAACi\{IJfl mrksa ropa3Ao
m uus ikaline rrvsbrxa,trHsui mrkus 3aN{eLrar:rre
muutuma r{3r{eHfl-r'bc.fl, NreH-[Tbc-[; mrts N{apl'
npeBPalqaTt,cfl. mt N{epa,rropr\,ra
muutumine rrsn{eHeHr{e; flpeBpa- rntama orpei\e.'rnTb
IIICHIIC rnt arn ata rr eo np e,te,tnrrr,r ri
melda u/. mtlerna nt amatus Hconpeae. r n Ho crr,
mistatus 3ara^Ka m ratud orp eAe.,\HHbrr"r
miste noH-rr-t-rre mrsna u[. adverb
mistm a rror'rrTr{arr) m rus gram m. o6cros're,\bcrBo
m j um a Br\r{frrr>, oBarb
Aer-rcrR m rus lik o6 c-rorrc^b c-rBerrur,rr
mlemad p/. o6a; o6e mbel r,re6e,to
mni rreKoropbui;Hecxo^bKo mda prep. no * am. n.
mnikotd rruor,ra mduma rpoxoArrlb
mru ropnxl.rri m du nud np o ru.,lr,n"r
mte N{brc.,\b,mttesse ima sa. mristama rpeN{ert,
A\TNIATbC' mristamine molt
mtlema, mtelda e. melda 6y'- mts flrarrKa
N{a-r'b;mtlema panema sa- miitia zL mtma
c'raB^r'rb 3aA),'N{a-rbc.fl mi.iiigiagent arerrr no rpoAalxe
mtma, mta rr3r\{cprrrb miigil olema rrr{e-r'bcrB npoAa-
mgi ropa )Ke
mlestus Bocrro{rrHaFrrre miiia npoAaeer{, -Br.urrqa
m lestusmtk rraN{rrHrrK mi.itima, miia npoAaBalb
m letarna rroN,{Hrr-r'b
408
N nina rloc
naaber cocel ning r
nad onrr nominatiiv gramm. rlorrlrHa-rr{B
naet c{ex noomen qramm. H\,rJr
naefatamay\br'aTbcfl nool N,{o,\oAor-,
naefma cN{eflTbc-fl;naefma aiarna nootem nrnaAnrl.rri, N{.,\!,rrre,t,ro-
cN{eIXr.ITb ,,\o}Ke
nagu I{AK noofmeeS r{o;\oAori eer\oBeK.
nahk Kox.a FoHorra
naine )KeHUIr.rHa;
x(erla noofus l{o.,\or\oc,rb
naisterivas )KeHcKa-soAex{Aa november uox6pr
nali n1'rxa; naliategema rrr)'rrrrb nud-partitsiip gramm. nud-naptn-
naliakas clrerunori r{rrrr, 4ericrnrrre.,\bFroe npr{Lra-
nautima FracâxAar,c.g crr.re flporreIrrero Bpe]\{eHr{
need srrr nuga Holrr
neiu AeByrxKa nukker rpyc'rusrrTi reyzr\bHbrri
neli verrrpe null lro,u
neliktimmend copox number Holrep
nelisada qerbrpecra numeraal Sramm. rrNm qr{c.\r{.rer\b-
neliteist rerbrpHAuarb Hoe
neliapev qerBepr nurk )rror\
nelias vernplrui nutma, nutta il.,\KTb
neliatoaline .rerupxxouHarsnl nrgalt c.,\a6o
nemad osrr nrk c.,ra6nrfi
nende ux nu nocyi\a
neuroloogiaosakond nenpo.,\orr- nudma rpe6oeari,
qecKoe oTA:\eHr{e nue rpe6onarrlre
nii rax nus: on nus cor.,\ceFr
nii...kui xax..., TaK r nustuma co',\a,'r arbcfl
niisama... kui TaK 'i(e...,KaK ndal HeAe,rg
niiske g.,\,,r.lrbr;
cr,rpol ndalalpp KoHCr{ He[e.,\rr, ]Jbr-
niisugune raKor"r xoAHbre
nimetaia 3HN{eHTe;\b ndalapev Aerrb rreAer\r{
ninretama Ha3brBarr, ngema, nha BrlAerr,
nimetav zrLnominatiir. ngiia 3prrqnr-r
nimetus Ha3BaHrre ngu.,\r{r1o
nimi r.nrq nha ul. ngerna; nha saama
nimisna zl. substantiiv \BrrAel.b
409
nhtus flBleHrre olge lahke 6\.,.\rre4o6pu
nidata u/. nitama olla ut. olema
nide rrpr.rN{ep olukord cocrofrrrre
nidend rbeca oma csoir
nidis o6paseu omaduss 6na ut.adjektiiv
nlditarnarnidata.rox3brBarb omaette orAer\bHbrrl;or,lerrnno
nitav asesna zrLdemonstratiiv- omamine o6âaHrre,B.,\aeFrr{e
pronoomen omandama npl.ro6perarb; vcBar.{-
niteks Hanpr.rN{ep Barb
nitering Apar{Kppxox orllâp,tanecBoeo6paaur,rr
nitleia aprrrcr, -Ka omastav uT.genrttiv
nliane ro.,\o!,Hbu omastav asesna u/. possessiir'-
nrv HepB pronoomen
nrviline HepBgbrr"r omavahel uex<41,co6ol"r
nrvitseda HepBHrr.{a'rb on ialas Haer(ua vory f na norrr)
np r)'roBlrqa on kaelas rrz\e-r (Ha urerc)
ntti r1'161i on kohal Ha N{ecre
nd rerrepb on kes rraAe-r(1tapyxyI rra pvxrr)
on nus corlaceFr
O on peas naAer (na rorrony)
obiekt grdmm. o6tem, Aorro^He- on rm pas * uu$.
Hrre on selias rraAer
obliikvakne grdmm. KoctseHHbrr.-ron tarvis H.,\o,rry-llto,c.,\cAVe'r'
|Iaelk onu r\flArr
observatoorium o6cepnaloprrr orrvaiaFraAo,r{\r}r.iHo,c.,\e,\\'er'
odav Aeurs,lr-r on valmis ro-r'oB
ohkama, ohata B3Abrxarb on nne sesr
ohtlik orcHbrr"r oodata u/. ootama
ohutu degouacgnrrrr ookean oKearr
ohvitser o$rrucp ooper onepa
oia pvvel"r ootama, oodata )Ka'rb,oirura'fb;
okaspuu xsoirHoe AepeBo ootama ima 7Karr,
oks serBr,, Bcrxa ootamine oi(rraHrle
oktoober orrn6pn operatsioon orrepaqrrrr
oleman olla 6rrrr orav 6e.,rxa
olenema 3aBr{cer, ordinaal grdlnm. rroprrAnoBoe r{rrc-
alev ul. essiiv ,\rr-re.,\bFroc
olevik zL preesens org o.\rrHa
410
ofganls aator opraHr.r3aTop pakk raKe-r'
ofganiseerim a opraHr.r3oBarb paks ro,,\crbrr:r;T,cror-r
organiseerimine opraHr13arrnfl palavik )Kap,-reN{repa-rypa
orienteeruda oplreHTrrpoBarbcfl palitu rtu\bro
orkester opKecrp paliu r{Horo
osa qacrb; osa vtma \,rLracrBo- palk oxâ; :apa6orrr
zLflrrl?-r
BATb pall rrnv; palli mngima r{rparb B
osakond orAe^; orAe,,\eHrre N{tq
osalema npr.rHrrN{arbyqacrne paluma rpocrTb
osastav ut. paridt|dv palun noxa.tyrcra; rrporrv
osata ul. oskama palve npocr,6a
o s av 1'rrennrrrr;,,\oBKrrr panema, pana K\acl-b; cTaBrr-t.r,;
osavtia yqacr.rrr.rK) -rrr\ Beruarb;selga panema Hae_
oskama, osata y{erb BaTE
ost rromynxa pannal rpfl,,xxa
osta at. ostma pannkook 6.,\rrH
ostia rroKyrare.,\b, -Hr.rrfa paraiasti KaKpa3
ostma, osta roKyrrarb pafandama rrcnpaB.,MTbiLrr{Hrr.rb
otsa poitp. sa * BuH.t1. pafandus rrcnpBz\eru{e;ror{rrHKa
otsas PottP.sa * npe,,t.n. pafanema BbI3AOpBz\rrBz-rb.rro-
otsastprttp.c*po.n. npaB,,\''fbc.r
otse npxrro p arem np aBbrr"r;^]rt{ilrrJr"r
otsima r.rcKart, paremal crpaBa
otstafve He,,\b paremale HarrpaBo
otsus perxeHr.re paremalt crpaBa
otsustama pelxal'b patemini ,l1.vure
pariislane -HRa
r raprrlnar-rr.rH,
P park rapx
paar il^pa panei n^pTrrfl
paat.,\oAK patitiiv -{ramm. raprr TrrB
paber 6y";rara partitsiip Sramm. rapTrrufln, rprr-
pada xor,,\ qACTITC
paha r.,\oxor"r pass nacrrop.
paigal seisma cro.qlb Ha N{ecre passiiv gr(tmm. c-rpa[arer\br,rbrr-r
3a-
paik Nrec-ro ,\oI', flacclIB
parstma BrrAHe'fbcrr; Ka3arbc.q; passiivne raccrrBHbrr-I
paistab pike cBerrfl'co,\Hr-(e pastakas kdnek. zt pastapl_iiats
pakend )rrraxoBKa pastapliiats urapl.rKoBa.spy.rxa
411
patsient rrarfrreH'f perfekt grctmm.rep+eft-r
pea roôB; peast ta vtma personaalpronoom en !r.tm/?l.
crrrJN{aTb(c ro,\oenr) ,\uqHoe N{ecl'orrNreFrrre
peaaegu noqTrr pesa |rJe3AO
peahoone râBrroe 3AHr{e pesema, pesta trrbrrr,;clrrpalb
peal adu. HaBepxy, cBepxy; postp. ua pesemata Herb'rrbrr"r
* nped"t.n. pesemine rrrrrr: crrrpK
peale adu. HaBepx, cBepx,y; pl.tp. Pesta zrl.pesema
rra * suH. n.; prep. noc,rc * po. pesumasin c'urpa'\brrafl Nrarrrr{Ha
//.; Kpor\{e + po. n. pettuma pa3oqapoBa'rbcrr
pealinn cro^rrrda pidama 6r,rm Ao,\iKFrbrNr
pealt adu., cvepxl,; pottp. * po. n. pidu npa3AHrrx
peamine ocHoeFrori, rr\Br{Errr"r pidulikult ropn.ecrBeHHo
peaminister irpentr,ep-N{rrHr.rcrp pihkvalane --rlr"rKa
ncKoBr.r-r'.srrrJH,
peamiselt s ocHoBHorr. rperrN{y- pii s;tfis11
ulecrBeFrrro piim Nro,\oKo
peasna ueHTpa,\bHoc cr\oBo piimasupp r{o,\or{rlbll"I c\rrl
peatuma ocraHaB.\rrBalbcfl piinlik rre,\otsKrrfi.rre\.r\o6rrbll"I;on
peatus ocrar'roBKa piinlik rte\.o6uo, rrc.'\oBKO
peatnav rr\BH.flf.,\rrlla piir rpaHrrrrai rlper\c;\
peavalu fooBHe 6orrr' pikalt ,\I{IIFIo, 7\o,\I'o, rropo6rrcr
peavofm gramm. r,\aBHar soprra pikr prep. Bo,\b + po. n.; /t0 -i
pedagoogika rreAarorrrKa datn. n.
pedagoogikalikool reAaforrr- pikkA;\IrIIrrbrli;nntcoxrrii
.lecxru yr'rrrBepcrrrer pikkus "5,\IrH
pedagoogiline re,,\ar'olu.recxrrri pildistama Qo-r'orpaSrrpona-r'r,
peegel 3epKa.,\o pilet 6rr.,rer
peet ceK,\a pilt rraprrrua
pehme rurxrrr pilv n va; o6.lar.o
peksma 6rrrr pilvine o6.ta.riruti; nacrtvput tt"t
pension reHcrifl pime rrrur,lir; c.renot
pensionr rcrrcrrorrep pind rloBepxlloc'rb; rl'\ottriu,
pere ceN{brr pindala rrr\ortl,,\rr
epav
pereafst ceN{cr"rFrbili pingutama }Iarlpflrarbcfl, crapal'b-
perekond ceN{b.rr ctr
perekonnaliige y;\eH celrbr.r pink cKai\IcI"IKa
perekonnanimi Qarrrr.,trra pintsak rrr'rrK
perenaine xosrrrlxa pirn rpr.ura
412
pirukas nr{por potfell rroprse,rn
pisar cr\e3 portree rroprper
pisike npoxorHnri portsion ropurrs
pisut HeMrroro positiiv gramm. roôixr{Te;\bH2-rr
plaat [.,\crrrHK^ creneHLt
plats rz\orr{db possessiivpfonoome gramm.rrprr-
pliiats KapaHAarrr T.fl)KTer\rrHoe
,recror{reHrJe
pliit n,r.rn'a post roqra
ploom c;\r.rB postimaia rroqra
pluskvamperfekt gramm. r.,\Ioc- postipakk rrocbr.,\K
xnarurepQeKT,,,\Br-rorporreA- postkaaft roq'roBa.ro-r.Kpbr-r-K
rxee Bpel{.q postkontof nor-rra
pluss rrr\Ioc postmatk rroLrroBas{apKa
pluural grdmm. ,rHo)Kec'rBeFrHoe postpositsioon grdmm.rocer\or
er.rc,,\o praad xtapxoe
pluus 6.,\1z3Ka praadima;ffapnrb
poeg cbrH Pfaegu cer"rqac
poiss N{r\r>vrrK pfaegune lerrepeurrrrri
poks 6oxc praetud xapcrrurlr
poksiia 6oxcp praktika rpan'rrrna
poksima 6oncr.rponarr praktikant rpaKt-rrxaHr
pole Her; rre praktikurn rpaK-rrrx\rNr
poliitik rro.,\r{-r'rrx prantslane cppanql'a. Qpn,ttql.-
poliitika rro.,\r{TrrK xierrxa
poliitiline rror\r'rrr.lecxrr prantsuse cppaurtl'gcxrrir
polikliinik rronrrH\rrHrrKa Prantsusm^^ {Dparrurr.rr
pood N{ara3r{r'r predikatiiv granm. rrpcArrraalrrB
pool rro,\oBrrHa,rror\(-) pfeesens Srctlllm.rrpe3cFrc, rracror-
pool poil>. y + po.n., H^ * npe. n. nree BpeN{rr
poole poslp.r<* am.n., H^ -r rst,trt. preili 6aprrrlrH;ri\r27\cNr\r3e,,\rr
n.,ts clopolry * po.n. prepositsioon.gftirul.rrpe\ol
poolest pottp. m6. n.; B orHorrre- president rrpearrlerrr-
rlrrrr * po.n.; rro * am.n. pressikonverents ilpecc-Kor"-
pool kilo no.,rxrrrro perrqrrq
poolt poilp. or, c, co cropoHbr * pfeteeritvm S/u/n/l/. nporr.re/\rrrec
po). n. BpcN{rr
populaam rrorr{z\nprrr,rri prillid p/. ouxrr
porgand NropKoBE, probleem rrpo6.rerra
413
prodekaan rpoAexaH purletama xoAr{TbnoA apycaN{r4;
professor upoSeccop 3Hr{N{aTbC.fl [apycHbrN{ crop-
'tfoN4
pfognoos rpofHo3
pfogramm npofpaMr\{a purietamine napycHnuicnopr'
programmeerimine rporpaMNrr.l- Puu AepeBo
POBaHrre puud ApoBa
pfonoomen gramm. N'{esforrN{e- puudu: puudu olema rre liBararb
HI{C puuduma He xBa'rarb,He Aocra-
proovima npo6onarr, BaTb; oTcyTcTBoBTb
prorektor rrpopeKrop puudumine orcy-rcrBrre
protokoll nporoxo.,r puudus orcFrcrBHe; r{exBalrca;
protsent nporreHT puudust tundma cKrr4a^rb no
pfoua focrlo]Ka K0-L4J/-qe,Â
pruun moprrvHennrrZ puust AepeBflHHrui, lrs AepeBa
pshholoog rcr{xoôr puutuma Kacalbcfl
psiihholoogiaprofessor po..- pder.ocb
COP [CHxOz\OrI{Il phi 1. cenep
publitsistlik ny6,,u{qrrcrrrqecxr.rr phi 2. A'ao
pudel 61'runra phiarvsna gramm. Kor\r{eecr-
pudet Karrra tsCI{HOC YIIC,,\I{TEbFIOC
puhas vrrcrrr; on puhas Lrr{cro phisna gramm.ocHoBHoecôBo

puhastama qr{crnTb Phj a-E esti CeneprrasScronrrq
puhkama, puhata orAbrxarb Phia-Jmeti Cenepunrr"reAo-
surbtt oKeaH
puhkekodu r\ou orAbrxa
phialikult o6c'rosre^,Ho,ocHo-
puhkep ev B,rxoAHor"r
A,eHb
BaTeÎrHO
puhkus orAbrx; orrycK; puhkusel
phius nprrqrrHa
B OTfrycKe
pld iloê
puhtaks pesema Bbrcrnparb;Bbr-
plema roperb
N{ErTb; ) {brTbcfl
plevkivi (roprovrr) c,raHeu
puhtalt qncro pll nepeA,Hrrx
puhul po$p. rro rroBoAy + po. n.; pllumaiandus ceu\bcKoe xo-
B c,\yLrae+ po.n. sqlicrBo
puhuma a,ytr pllumajandusiilikool ce^bcKo-
puiestee 6y,,snap xosqri c:rBeHHbrr"ryHnB ep crrrer
puliong 6y.,rnorr pllumees 3eN{eAe.,\er1
punane xpacnuli pnev 3xBarbrBaroilrrrr'T;\Br\cK-
puriesportlane .sxrcN{eH Ter\bHbIIli
41.4
prand no.t phapev Bocr{peceHbe
prsas nopocuox phkima Nrecrrr; roAj\rerarb; Bbr-
psas xvcr Tr{Pa'r'b
pev AeHb pksid p/.lprcxv
peval Arrn psima [poAozu'r{arr,cfl; vcraHaB-
pevane Ar-reBHor"r ,\IItsTr:Cfl
. cTofl'fb (o r roro_r,c)
pevasrk py6alrxa, copoqra psti: psti tusma Bcl-atsal.b
pevauudised p/. :r,or,octr AHn piiiidma.\oBHrb
pevik AHeBHr.rK
pevitama 3ropTr) R
phe panema HaAeBarb(sa ro- raadio pa,\rJo
,,rony) raadios aade pa,tl.rorepeAar{a
phe ppima yqr{rb Har.{3ycrb taafIlat KlrrJra
pike(ne) connue raamatukauplus xurrxnur N{ara-
p ike sep ai steline coz\He..rHhrr 3IjII
prast adu. sarex{;rroror{; plstp. no raamatuke(ne) KHrrlKeqxa

* arn.n., r,cle\crBr{e * po. n., taam atukogu 6rr6,uroreKa
rr3-3a + po. n., sa + suH. n.; raamatukoguhoidia 6rr6.,\rrore-
Lrepe3+ BuH.n.;pep. nocne * r(apb
po. n. raam atup idaia 6lxra,rrep
ptinema rrpor{cxoAr.rrb, 6rrrs raam atup oo d t,l. raamatukauplu-.
POAOnT raamaturiiul r<rrrr;xHa.fr
rror\K
prisnimi HNffico6crseurroe tabelema 6rlrscs
priu on prit rponcxoArrr, po- raekoda parvrxa
torl. omrga taha êHbrrl
pts 6yxaHra rahakott KonreK, 6lnraxlrrrx
pr Bopor rahe rpae
prama roBopaqi{Barb; gramm. rahu urrp
cnpqfaTb tahul: rahul olema 6rrlr, ,\oBo.,\b-
prami ne gramm. cnprlKeHr{e HbIM
prdeline cnpqrael{hrr"r; prde- rahuld am fAoB.,\erBoprrr.rr

line vorm gramm. crpffraeNraq tahulik croxornnu"r
Qopnra tahulikult cnoxorlno
prdelpp Sramn ^Hqlroe oKoH- rahutu 6ecnoxol"rnnrri
qAHIIC
rahvas HapoA
prduma o6parqa'fbcq rahvus H2'L\:r^tI;
H?.rJrr
o Lrtrblroc-fr;
pre gftimm..,\r.ruo rahvuselt no naur roHr\bHocr.lr
pha npa3AHrrx rahvu s lik lra urJ o Ha^s rrr,rr-"r
41,5
tahvuspark saqnoHtu\bHbrrlrnpK revolutsioon peBoro{r{ff
rahvusvaheliselt tuntud BceN,{Hp- revolutsiooniline peBo.,rro11noH-
Ho H3Becrsnrr Hrni
niav a/. terminatijv rida pxa
raioon par-roH riided oAelKAa
rand 6eper; rr.,\-flrK riidehoid rapaepo6
range cqpornri riidesse panema oAeBarbcfl
fannik uo6epexr,e riie rxanr
raputama rpflcfr4 tiietuma oaeBarbcs
raske rsxcrru; on raske r-slxer\o riietusruum raprepo6
raskus'rflixecrb; TpyAHocrr) tiik rocyaapc'rRo
fatas Koêco diklik roclAap crBesnnui
raudteeiaam BoK3a^ riisuma crpe6arn (ceno)
ravim êKapcrBo riiul no,,rxa;3TaxepKa
ravima êLrr.rrb rikas 6ora'r'r,r
raviosakond neqe6soe oraeê- tippuma Br.rcelb
HI,IC tiputama Beruarb
teede [flTHrrrra tivi crpor
teegel flpaBr.rô rivistama crpor{Tb B rrrepeHry,
re fl e ksiivpro noome gram m. BbIClpaI{BaTE)
BO3BpaTrrOe N{eCTOr{MeHrre roheline seutH,ui
tegi rtposurr rohi rpaea
te gistraato t p err.rcrparop rohkem So.rnrue
regulaarne pery^fl punrr romaan poN{aH
reis u\"relrecrBr.re; noe3Axa romantika poN{arrrnKa
reisibiitoo rypuc'rrrLrecKan "p- tom antiline porraurr.r.lecxrrr
nra, 6ropo ny'reurecrnnri fong roe3A
reisiia naccalKrrp tonima ê3'r'b;3aê3arb
reis im a fl\rrelJr ecrBoBa'rb roos po3a
te ktsioon gramm. |rpaBeHrre roosa poronrui
telatiivpronoomerl gramm. orHo- Rootsi IITserrrs
cl{'re^bH oe Ntecl'oIrt{eFIlre rootsi, Rootsi luse,\cKlu'J
re liikvi a p e,\rrKBrrrr rootslane [rBeA, -Ka
femont peNroHT rumal r^ynbrr"r
restoran pecropaH tumalasti r.,ryno
re s ultatiivne p e3y/tnlarusFrrrri rutata ul. rutta'J.ra
retsiprookptonoomen gramm. rutem 6r'rcrpee
B3AI{N{HOC A,ICCTOI{N{CHITC futtama, rutata creLUHTb
41,6
futtu bnrcrpo saama rro)reTb; ro,\yqarbc_rr
f,uum [oN.reuleHrJe saamine fro.,\!r{eHr{ei cTHoB.,\e-
ruumikas rrpocroprtlii HHe
ruumiline rpoc'rpancrserlrrrrr saaf ocrpoB
ruumisuhted Sramm. rrpocrpar.rc-r- saarlane osrpoBrrrrrrrrrH
BeHr{bre orHorrerrrt_fl saata u/. saatma
ruutkilomeeter xna4parurrr Krr- saatiaorrpaBrareb
r\oN{'fp saatma, saata [ocbrr\Tb; [poBO-
tdu 6a,l.ros ;tca-r-b
rhutatud rro4vprrHpnrri saav z;I translatii','
tm pa,Aocrb; on rm pa4 + saavutama ôcrrTra:rr)
uHQ. saavutus Aoc'ilr?r(eFrr.re
rmsamini paaocrHee sada cro
tmsasti pa4oc'rrro sadam nopr
rmus paAocrur,rri; olen r- sadama rrATi.T(o Aoxr\", cnere)
mus fl pae sademed p/. ocasxn
tmust^ma paAoBarbcr sage .{acr,rr
tmustav orpalntu sagedamini .raue
rsk koor c^HBKrr sagedasti .racro
rtik rr.,\rox sageli qacro
rtsep uopruori sai 6y.,rxa
rkima roBopurb saiand cro.,\err.re
rhm rp)rrna saksa r{er,reuKrrr-r
rhmakaaslane oAHohTpcHr.rK, Saksamaa I-cpuarrrrn
-Huqa sakslane rreN{er{.HeNrKa
rhmavanem c'rapocra rpynrbr salat ca,lzT
sale crponrrrlr
S sall ruapQ
sa rbl salvestama 3arrrrcbrBa-r'b
saabas calor samm urar
saabuma rprr6rrnarr sammas Ko.,\orrrr
saabumine nprrdrr-rne sammuma rrarATb
saade [epeAar-ra samuti'raK ]Ke; Tax)r{e,-rortre
saadetis orrrpBeHr.rirocbr,,\K sanatoofne caHa'l'oprrul
saadikpostp. c + po. n. sarnanema 6ur, rroxor{rrN.{
saaia aApecar sattuma ronr\zrr,
saak ypoxar saun (>avsr
saal sarr seal rar,r
417
sealt ot-ryAa selgitama pa3'brcHfiTb; o6rqc-
seanss ceaHc HfiTb; Bbr_trcHfl'rb
seapfaad cBrrHoe)KapKoe seliakott prox3aK
seas poJtp. cpeArr, B .rrrcz\e + seliast ta vtma cHrr^{a-r'b
po. n. selle ut. see
seast poilp. rr3 Lrrrc.\A* pod. n. selline'ranor"r
see 3'r'o'r;see on 3-r'o selts o6iuec'mo
seekotd B oror pa3, Ha s'ror pa3 seminar ceN{rrHap
seelik ro6xa seminarit ceirrr.rrrapcKafl
pa6o'ra
seen rprr6 sendine ccHToBbrr"r
seenesoust rprr6Hori coyc sent ceHT
seep N{br,,\o s entim eete f carrlr.rN,rerp
seepfast noerorry seoses B cBn3rrc -f ma. n.
sees adu.vwyrpn; postp.r * npe,t.n. sepp Ky3Herr
seest adu. rr3Hfrprr; PotlP. rr3 + september cerr-m6ps
pod. n. sessioon ceccrrrr
seesttlev u/. elauv SeSt loroNty LrTo
seestlev z/. incssiiv sibul ,,ryx
segama N{errraTb side nosssxa; 6rrirr'; cBr3b
sein creHa sidesna zrt konjunktsioon
seisma crorrr,; seisma ima sidumistub a nepets.rr3oqHat
O CTH 8.,\I,IB AT,C.[ siduv asesna ut. relativpronoo-
seisund coc'r'o-fl
r-rrre men
seitse ceNlb sihitis z,/.objekt
seitsekmmend cer\{bêcfl-r' siia crorra
seitsesada ceN{bco-r siin sA,ecn
seitseteist cerlnaAuarn siinne gerusll
seitsmes ce^rrrori siis ror,ta
sekka po$p. B Yrrc.,\o * po. n., rc * siiski uc-'ramrr,nc x'c
dam. n. siit orcro,ra
sekrett ceKperapr, sild rrocl
seletama o6r.scH.srr, silm r',,ras
selg cnlrua sina'ru
selga panema HaAeBa'rb singular grdmm. eArrrrclBeHHoe
selge xcur,lli; vrrurl"r; pas6opvlr- HIICr\O
Bbrr"r; selgeks ppima Btry- sinine crrsrrr-'r
LIIIBATE)
sink Be'Frrrrla
selgesti .rrcHo;
vrxo; pas6opvuno sinna -rvta
418
slnu TBor.r;Ttsor{ sotsialist courr,\rrcr
sirge npnrorir sotsi alistlik corrlra,,rrrclrrq
ecxrrir
sisekohakne gramm. BHfrpeH- so tsiolo ogia courror\orr.r.B
He-N{eCTHr,rrinaAeX spets ialis t cnelrrra.,\r.rcr
sisemuses Br{fprr spordiala Br{/r.crropra
siseosakond or neêHr.reBHyrpeH- spordiehitis croplrrBrroe coop\r-
srrx 6o.,resHel }KCHHC
sisse adu.uwyps; poslp.s * ouu.n. spo tdikoo I cnop'r'r rl*:tfl. LrrKo.,\

sisse saama nocr\,'rrarb: rrorra- spo rdiriietus cnop -t'r4r*a"floAex{Aa
AATb spordisaade croplrrBHa-s repe-
sisse tulema Bxoarrrb AarIa
sisseiitlev z,/.illatlv sporditarbed crop'rrrBHbre rprr-
sisukalt co-4,epxrare^bHo IIr\eX(IIOCI'II
s i s ukas coAepixale.,\bHbrl"r spordivistlused crop-fr.{Brrbre

skulptor cKfbfrrop coPeBrroBal{rls
skulptuur cK|,,\snrfpa sport cnopr
sobiv noAxoA.surr.rr spoftlane croprct\{eH
soe rn.,tsr staadion craarroH
sokk HocoK stetoskoop crerocr{on
soliidne cor.raHbrri stipendium crr.rrreHArrrr
soliidselt co,\rrHo su z/. sinu
solist cor\rlcr subiekt gramm.c\r6r,ercr,rroA*r\ex(z-
solvama ocxop6rum II{ee
soo 6o,roro substantiiv graml?/. cy6crauu.re.
s o o dne 6arorrp rrsr ur; .r uN'{-flc}rruecTRlITe^bHoe
sooialt Trro substantiivisufiks gramm. cy+-
sooiemalt renrree Qrrxc cyilrecrBrrre^bFroro
sool co^b sufiks gramm. cyQQrrxc
soolane co,,rrrnr suhe orHorrreH[re
Soome @rru.,\srrAr.rq suhkut caxap
soome, Soome $rrHcnrli suhtes po:tp. orFrocrrre.,\bHo, B or-
soomlane Sr.rHu, Qrruxa HorrreHr.rrJ+ po. n., u.acur *
sooritama caBa-r'b(sxsarren) po. n.
soov )''K.,\Hrrei
no)KeâHrre suhtuma o-r'Hocrrlbcg
soovima )Ke.,\l'b suitsetama K\rprrl.r)
soovisedel sa.flBxa sukk e1'z\ox
soovitama coBeroBarb sukkpk sid p /. Ko.'\r'o'r'Krr
soovitus coBer; peKor,{erlAar\rrfl. sulama rarrrb
419
sulepea p\rcrxa sitma, sita exarb
sulgema 3aKpbrBarb sltuma 3atsrrce.rb
sulghlik ul. klusul sna c,\oBoi sna vtma Br-,rcxa-
summa c) {N.{a 3brBaTbc.rr
sundima 3c'fB,MTb,BbrHlDK[lb snamoodustus grdffim. cr\oBo-
superlatiiv gramm. rpeBocxoAHarr o6paaouaurre
c'Ie|reHt snaraamat cnonapr,
supp cyn snastik ul. snara mat
sufema, suffa )rl{rlparb sprus aplar$a
sutm cr{epl'b stm rr:\ell
surra zL surema silima coxpaHrrrbcrr
sufumar{axrrrN{arb;[prr]KrrN{arb srkpv6aurma,copoLrxa
suss rarroqKa srik carrol
suu pol sdav c'beAer{blr"r;
cr,e4o6Hrtir
suunama HarpaB,,\flTb skla c-ro,\oBarr
suund Halrp8.,\er{rre sma, stia ecl'b; K)rruarb
suur 6o.,\ruror"r; suureks kasva- sda cepr\qe
ma BbrpacrrJ sgav rrrv6oxrl
suureprane rpeBocxoFrbrr'r; sgis oceFrb
rrpenpacunu:r smpaatne cuiu[Tr{r{Frrrrri
suufvfst Be.'\lrnlu"rKH.fl3b smpaatselt crnrna-r.rrr-rrro
suusataia ,\brxrHrrK,-rTrra siindima po;\rrTbcrr
suusatama Kara-fbcfrr{,,\br}*tx sndmus coe>irn'rre
suusatamine xoAr,6a, na'rarrrre Ha snnipev.^,erlr, po)+(/\errn-fl
;\brlr(X snontm crrHoHr.il\r
suusavistlus ^brlxr{bre copeBHo- ssiyro,rn
uaHufl sst yxo,,r
suusk;\brlx ssteem crrc're\{a
suuta zL suutma s srrsa
suuteline cuoco(>rrur"r si.ia z/. sma; sa tegema ro-
suutma, suuta tror-rb l'oBrr-t-r)
suvel .,\erox{
suvi ,re'r'o
S
suvila Aaqa
Sokolaad rrrono.,\a
SUVINC .\C'I'IIIIIJ
sber Ap,\'r
sbratar roApvra Z
sda nosa tii rrroprr
420
T tarvidus seo6xoi\rn,rocrb
ta ul. tema tarvis ut. on tarvis; potlp. ,\rr +
taanlane A:rLraHrrH,-HKa po. n.
tabel la6.l,nua tawitarna ynorpe6.,\fl:rb; toiduks
taburet ra6lperra tawitama )rrrolpe6,tflrb B rrrr-
taevas rre6o rr1y
tag adu. czaln, r.ro3aAry pottp. za tarvitamisiuht c,,\)..lr"r vnorpe6-
* ma. n., fio3a'Ay * po. n. r\errr.rfl
tagant adu. c3aAu; poilp. rr3-3a + tarvitseb c,\c;11:s1'
po. n. tasa lrrxo
tagasi o6paruo tase l,poneur
tagasi minema Bo3Bparrra-rbcfl tasem lrrrrre
tagasi panema Kâc-rb o6parHo tasku KapN{aH
tagasi saama rro;\\'eTb o6pa'rHo tass qaurxa
tagasi tooma Bo3Bparqa'rb tavaline o6srnHoseusnrri
tagasi tulema Bo3Bpaurarbcn tav-pattitsiip grantm. Iau-nap'rn-
tagasna zL postpositsioon ur.rr, crpaAarc,\bFroe rpr{qa-
taha adu. uaza1; potlp. za * euH. n. crrre rraclonllero tspel{eFrrI
tahtma xorc'l'b te l'l. tcic
tahtmine ixeu\rrrrc, tso.,\'lr,BO.\c- teada ul. teadma; on teada rr3-
II3b'ts,\EFII{C BCC-|IIO
tahvel AocKa teade coo6uleHrre; Ir3Becrrre

taibata, taipama AoraAbllrarbcl teadlane y.lsur:t
takso raxcrr teadma, teada 3Harb
taldrik Tpr\K teadus Hayxa
tallinlane r,,L\rrFrrre{ teaduskiriandus H[c1p12s .\rrre-
talu x1.rep, Qeprra, KPcclbflucxrrri palvPa
/\nop teaduskond r{raril',\brcr
talunik xln-opflrrrrn, Sepuep teaduslik uav.tru
talupoeg Rpccrbrrrrr{H teaduslikult uar,.-uro
talv grrnra teatama coo6tua'rn
talvekuu grrvnrrii Nrecsu teaterrearp
tangudpL r..pl's2 teatis II3BeIrIerIIre;cIIPaBKa
tangupuder xpyrrtlrâfl.Karra teattietendus cucx'r'K.\rr
tantsima'raHl{cBa-rr, teatripilet 6rr,tel B Tca'r?
targalt )^{Fro tee L. Aopola
tark yrrrrr,r tee 2, ,aar
tartlane raDTvccu teema'r'exra
421
teenima sapa6a'ru;nat's tellima 3axa3brBar.L,; oArrr{cbr-
teenindama o6c,rflnr{Barb BT'bc.fl
tegelema 3aHnr{art,cfl tellitud saxagaHFr,rri:BbrrrHCaH-
tegema, teha A,e.,\Tb Hbrr"{
tegemine Ae,,\Hrre tema oH, oHa; er-o, e
tegevus Aericrsrre; A\efiTe^br-rocrb tempefamentne TelrrepaNrerrr-
tegevusala poa 3aaflTr'L"r Hbrr-r
tegevusnimi ur.infinitiiv temperatuur reN{repa-rypa
tegevusvahendopyAr.reAericrsrrrtennisreHHrrc
tegu nocl)rroKi r\elicrrrre teonimi gramm. Ha3BaHrre Aec-r-
tegusna ul. verb BHfl.
tegutsema 4eric-rnonarr teos npor.r3BeAeHue
teha ul. tegema terav crprui; terav valu ocrpafl
tehas 3aBoA 6o.,rn
tehnika rexr{rrxa teretama 3AopoBarbcrr
tehnikaiilikool TexHuqecrrrii yHrr- terminatiiv gramm. TeprrrrHarr{B
BepcnTe:r territoorium Teppr.rropr.rt
tehnikum rexHrrK\rN{ terve qe,\brr-r; 3.AopoBr,rr-r;terveks
tehniline rexnn.recnrrri saama ubr3z\opaB.,\rrBT.b
teie nsr; Barrr, Barrrr{ tervis 3AopoBbe
teine nropoli tervitama rpnBercrBoBarb
teineteise Ap)'r Aplra tiik npye
teisendama BrrAorr3N{eHsrb;rpe- tingimusfc,,\oBrre
o6pasonr,rnars tingiv kneviis e,Lkonditsionaal
teiseneminegramm.r.r3N{eHeHrre tippsportlanepenopr\cl{eH
teisipev B:roprrnx toanaaber coceA ro KoN{Ha.re
tekkima no3rruna'rb toetus roAep.xa; rroco6rre
telefon'releSon tohtima clrerb
telefonikne re,r.e$oHHnn pa3ro- toimetus peAaKqr{n
Bop toimuma coc-ro_rrrbcfl
telefoninumber HoN{ep re,,\e#o- toit eaa; Kyrrrarrbe; toiduks tarvi-
H^ tama yrro'rpe6.rn'rrr B nrrrrtv
telefoniraamatrene$oHHarr KHrr- tolm rrbr;\b
ra tolmuimeia nrr,recoc
telegramm Te,\erpaN{N{a tonn.rorrHa
teler z,/-televiisor toodang rpoAyKurrq
televiisor Te,,\eBrr3op toode npoAlrx-r.
telk narrarxa tool crl',r
422
tooma, tuua rpHHocHTb; npr.rBo- tuli oror{b; tuld tegema pa3Bo-
3r.rTb;rrpr{BoAr.rTb AIITb OfOHb
tootma rpor.r3BoArrl'b tulla u/. tulema
to f e ge,,tuKoê[rrbrr'r,v1'4ecutrri tume rurrrlri
torm 6ypo tund .rac
torn 6aruss tundma, tunda qyBc'rBoBarb;
toft Topr 3HAT'
tossud l.poccoBKr4 tunduvalt gua.urlebr,ro
trakto ris t'rpaxroprrcr tunne Lr\'llcrBo
tramm'rparmari tunnus npr.r3HaK
ttans latiiv grctmm. Tpr{c,,\TrrB tuntud rr3BecrHbrr-r. 3Frat{es rr-r'trr
treener rpeHep tufg pbrHoK
tteenim a rp elrr.{poBa-tbcfl. turismireis -ryprrcrrrqecxarr roe3A-
treening rpeHrrpoBKa KA
tfepp .,\crHr{r{ turist TVpr{c'r
triikima râA,i.rrb tuttav srrarolrbrr:
triikraud ]-rror tutvuma 3gaKoNrrrrbcrr
trikoo:rpuKo tutvustam a 3HanoN{r{l',
tuba Kor{Ha"r'a tuua ul. toonta
tub li croqrurl, xoporilrr"r tuul re'rep
rud-kesksna, -partitsiip gramm. tuulepluus Be'rpoBr{a
lud-naptvur{fi. crpaAarel\E,rroe tuuline eelpeuur
rrprrLracTr.renporxefitxero Bp- tde rpaBa, HC'r'rrHa
N{CI{II tend cnpaBr{a
tugev cr.rnr,rIrrri t e s ti :\er"rc'lBrrre.,\bHo
tugevalt crrlbno tlge repeBoA
tugevamini cr.rnr,Hee tlkiia nepcBor{rrK
tugevasti cn,,unct tlkima repeBoArrrr,
tuhat Tbrcsr-r tlkimine repenoA
tuhvel Tarro\,rKa tmbama, tmmata r-qrrrrb
tuimestam a o6es6o^r.rtsa'rb tmblukk N{o,\rlur
tuiu rrac'rpoerrrre;Karrpr{3 tmmata u/. tmbama
tuleb H\DnHo,rraAo tsine ceprsrrr,ll
tulekahiu rolnap tsiselt ceps:rro
tulema, tulla rrATrr;rprrxoArrrb tsta zrLtstrna
tulemus pe3)r/\b'rar tstia rrrl'arrrrrcr
tulevik 6ye,vruee;,gramln. 6y,lyrue. tstma, tsta rroAHnr{a-r'b; rro-
BDE{'I BbILtI2TIr
423
tstmine ,rport.rflx{ân r.,\err.rK ttlema, tdeld a olpalarbrBarb
tttu rr3-3a, BCêcrBrrc * pod. n., tiidrukAeBoqKa
no * dam. n. thi nycror
tusmaBcratsa'rb,roAHr.r.{arbcfl thialtnopoxrr{rKorr
tdi rrq kk K)/coK;qacrb
thele: thele panema 3a\,reqarb, tlitsema ccoprr-r'bcr{
o6paruarb BHuNrar{rre ttar Ao..rb
thendus 3HAqeHrre ttarlaps r\etsoqxal aeByrrKa
thistama orN{eqarb tvemuutws gramrn 3By116soer{3-
thtaeg cpox \,reHeHr.re
B ocFroBe
thtis Balxrrbrr"r ti.ivevoka al gramm. r,racHr,rri oc-
tiend ul. atrtbuw uos,r
tiendama Aorro^HflTb tljvi gramm. ocHoBa (c,rona)
tis lrorrHrl; tis olema repe- tp rrrl
rIO.,\IJII'fbC,fI
tishlik ut. vokaal U

tisminevik u. perfekt udu rlnrarr
titmine Bbrrro^HeHrre uhke roplul
tna ceroAH.fl uisutaia xonsxo6elxer_I, -x{Ka
tnama 6;\roAaprrrb uisutama KaTaTbc.flHa KoHbKax
tnane cerorrfluJHrrr uisutamine KaraH rre H^ KOH,Kax:
tnapeval lenepr', B HALrrrrA\r{r{, xormxo6exurrri criopr
rrbrHe uiufa [.,\oBer{, rr.,\oBerlx
tnav \r,,\rr{ ujuma rr\aBarb
tpne roLrHbrr"r uiumine r.,\BHrre
tpselt ToqHo Ukraina Vnparrua
tpsemini ro.lllee ukraina, Ukraina l,xparrrrcxrrri
t pa6ora ukrainlane vnparrHeq, -rrxa
tdelda yt ttlema uks aeepn
tkalt rprrr\clKso uksekell (.\aepuori) snonor
tkas 1p\/Ao.\ro6nenrr"r ulatama lporflr'r{Ba1'r); rro,\atarb
tkoda N{acrepcKafl umbes flprr6.,u3ure^brro, rrprr-
tkoht {ecro pa6orrr N{epHo
tline pa6ovrurr umbisikuline tegumood u/. im-
tpev pa6ovrr Aerrb personaal
tstus upoNrbrur;\errrrocrb umbmrane asesna ut. tndcfi-
ttaia pa6olHrrx, -r{qa nltpronoomen
ttama pa6onalr' Ungari Bernpirx
424
ungari, Ungari nenrepcxrrr vaid a, Fro;r\rrrrrb
ungarlane nerrrp, Ber-rrepK vaidlema, vaielda cnopr.rr,
uni cos vaikne rrrxrrrl
unistama N{eqrarb vaikselt Trrxo
unustama ga6uea-rb vaip rronp
usaldama oBep.fiTb vaia: on vaia Fr1D1lro,
HaAo
uskuma Beprr-rb vai adus rreo6xoi\rrNrocrb
uudis HoBoc'nb vaialik u1';xuuri
uurim us rrcc.,\eoBagr.re vaiama H\,?KAa'rbc.fl
UUS HOBbII"I valama ^r{"rb
vald eo,,rocrn
V vale n enp Br{r\b Frbrr"I
vaadata uT.v^ tanrr valem Sopul'n2
vaataia 3prr:re1\r) valesti HerpBr.r.,\bHo
v aatarn a, v aadata crorp erb valge Se,rnrr; cs e'r,rrrr;
vaatamisvtsus valgustus ocBe[IeHr{c
AOCTOrrp rJrer{aTe,\bH o c'r'b valima ru6rrpaln; 1106rrparb
vaba cso6o/,1lnlri valiult, valiusti rpoN{Ko
vabadus cso6oaa valmis ro-ronnu'r; on valmis ro-
vabalt cso6oarro ron; valmis tegema 3axarrLrrr-
vabandam a r{3BrrH-flTbc-fl BATb
vabatiik pecily61\r{Ka valmistama r-o-rotslrlrr. rr3roroB-
vabrik cpa6prrna rM'I'b
vaene 6elsrrr"r valmistum a loloBrr-rbct
vaeselt 6ertno valu 6o,rr,
vaev'ryyA; rpyAnocTb; vaeva n- valus 6o.rrrrrol, 6o.,\e3r-reFrHbrr"
; on
gema rpvArJl'E,Ct valus 60,\rrro
vaheaeg rrepepbrB valutama 6o.,\err
vahel PoilP.Nrerxy * ma. n., cpel\H valve AelxlrpcrBo; Baxla
+ Po. n. valvegtaafi k rpacf rrx Aelx)rpcrR
vaheldus gramm. qepeAoBaHue valvur cropor(
vahele poslp. NrelKAy* mo. n. vana cTapbrr-{
vahelt posrp. rrs * po. n. vanaema 6a61rs12
vahetam a N{errrrTb;rIoN{eHrr-rbcrr vanaisa AeAyrrrKa
vahetund repeN{erra vanaks irna c-rapr.rrbcrr;c'r'ape-rr,
vahukoof Bs6rrrlre c,\rrBKrr vanasna rroc.,\oBrrrla
vahutama [eHr{'r-bct vanavanemad Ae\'ruKa rr 6a6yur-
vai csas Ka, /\eA n 6a6rca
42s
vanem craprrur; vehklemine QexroBaHrre
vanemad poAr{Te,,\rr veidi nerrnoro
vanker re.,\er vend 6par
vannitub a r.aHHafl, vene pyccxlrli
vata paHo vene-eesti pvccxo-ecroucxrrii
varane paHnrr venekeelne pyccKo.tr3srvHr,rri,
Ha
Varem paHb[Ie p)rccKoNl fl3blKe
vari resr, venelane pvccxrui, -al
vaffas c'replxeHb Venemaa Poccrlq
vatrukas pyxaB vefb grdmm. r.,\ro
varsti cropo veri KpoBb
varvas rraêq (rroul) vetine x.ponanuli, oKpoBaBêH-
vasakule adu. uaneso Hbrr"{
vasikas re,rnox vesi eor\a
vastama orBeqarb vesine soagHrrc-rErr?
vastas adu. HanporuB; plr^Tp. Ha- vest )Kr{r\er'
npolnB, rrporr{B * po. n. vestlema, vestelda 6eceAoearb
vastastikune asesna ul. retsi- vestlus 6ecela
prookpronoomen vette minema r{ATrr r(yrarbc.fl
vastav coo-rBercrnyrournl",l viga ourrr6ma
vastavus coorBerclBrre vihaselt cepAr{To
vastu adu. rpoluB; HaBcrpeqy; vihata ut. vrhkama
pottp. rporr.rB + po. n., o6(o) vihik'rerpaAb
* auu. n,, K * am. n. vihkama, vihata HeHaBr.rerr,
vastupidav npovnrui; crorixr.ui, vihm Aox.Ab
BbrHoc^r{Bbrr"r vihmamantel n.taur
vastus orBer vihmane Ao;KA*,u{Bbr
vastu tulema Bc-rpeqarb vihmapiisad xan.,rrrAolre\fl
vastu vtma rpr{Hr{r\rarb vihmavati sonr
vastuvtt nprrrr viibima HaxoArrrbcl, 6nrTo
veebtuat Qenpa.,rt, viibimine HaxoxAeHrre
veel erq viiendik oAHa rrflTz.fl,
veenduma y6exAarscx viies n.qlblr
veenma y6exaals viima Hecrrr; Becrrr; Be3Tr.r
veerand qerBeprb viimane noc,reArrr.rr
veetma, veeta npoBoArrrr, (rpenrn) viis rr.flTb
vehkleja Qexrona,\blrlrrK viisakas nexvursnrr
vehklema Qexrorarn viisi pottp. no * r)am.n.; n/8. n.
426
viiskmmend rrrrt Aecfl:r vistleia vqac-rHrJxcopeBrroBuHrrfl
viissada rrrrbcor- vistlema, vistelda copeBHO-
viisteist finrHalr\arb Ba'rbcfl,
vili nnoa; Qpyro; 3epHo vistlus copeBr{oBaHrre
virgalt ycepAHo vistlust rrourcypca^n pa6o-ra
virk vcep4ur,ui vit rro6c.ta
viskama, visata 6pocarn vita ut. vrtma
vitamiin Brrrr{rlH vitja no6e4rrre.,rr,
r-kesks na u/. a,-parutsup vitma, vita no6exAa-rb; Bbrrrr.-
vokaal r,\acHbrrl3ByK PbrBa'rb
voodi KpoBarb vlg Ao,,\f
voolama'reLrb vtdlem a, vrrelda cpaBHrma-rb
vorm Qopnra vrdlus cpaBrreHHe
vo rmimi.its Soprre :a:r'a.nQlpaxxa vtduma paBHflTbcfl
vormistama oSopN{.,MTb vrkpall eoneri6on
vorst xo,,r6aca vtkpallur so.te6o^rrc-r
r-partitsiip gramm. u-nzrp-r:,rw.rn, vrrelda al. vrdlema
ilpr{qacTrre vrreldes no cpaBlrerl.uo c *
A,er"rcTBr.r'r'e,,\bHoe
FIaCTOfl
rucro BpeNler{rl mB. il.
vi nbsl. N{c.,\o vti x-,rro.r
v6i kory'.n,tu vtma, vtta 6parr,
vib-olla N{o}Ker6rrrn vras vl.Nori ; H e3Haxo\{brr"r
vida ut. vtma v rkee I rrHocrpaHnbrrrr rr3nrK
vileib 6y"rep6poa vga oqeHb; vga austatudr v. .
vima, vida i\{or{b nry6oxolaxaerrnrri
vim alik Bo3{or{ro; n oerroxnnl vhe Nr.,\o
vim alikkus Bo3^{o(Hocrb vike (ne) rra,renrxrrri
vim alus Bo3N{o)KHocrb vin rpoz\rrB
vimatu HeBo3N,{o}KHrrri;on vi- vitm a, v ita )"TBep;,ltAa'lb
matu r{eBo3^{oxrHo vliskoh akne Sramm. BHerrHe-
vime crroco6rrocrn nrec'rrrrui naAeix
vimeline cnoco6srui vlismaalane rrirosrpaHerr, -HKa
vimla cnopT3a^ vlispind rroBepxrrocrb
vimleia rrrN{Hac:r,-K vlispo liitika BHenrr{fl-rrrror\rrrrrK
vimlem a 3aHr{N{arbc-flrrN{Hacrrr- vlispoliitiline rlHerrrHerror\r.r'rn-
xol .lecxrrri
vimlemine rrrmuacrr.rKa vliss flr BHcrrrrr.flxcQepa
vistelda zrLvistlema vlit ro.,\eBbre oa6ornr
427
vlia HaplDhy; Ha ,\nop, Fra!rrrlf hukeselt ronxo. :roI:rKr{N{
c.,\oel{
vlia arvatud rrcnl\roqa.fl hutemperatuur TeN,{rreparypa
vliak rrorrrz\b so3A\/xa
vlia kiriutama nbrnr4cbrBarb ige rpBrrr\brrr,rri; on ige npa-
vlia laskma BbrnycKa'r"b Brl;\bFro
vlia minema BrrxoA\urb igesti ilpaBr{,,\brro
vliaps BbrxoA lu nrreo
vlias cHapvlnrr; H^ y1\r.rqe, r:.a mblema, mmelda rur.rrr)
ABope nn c.lacrne
vliast cHapvlxr.r; c )r.,urrrbr, co nneks K cqacrbro
ABopa nnelik cyzc1r,,\rrBbrri
vliastpoolt lrseHe nnestum a jrt\aBAT>cF"
vlia tulema BbIxoAIlr, nnetu sec.racrunrir
vlia tmbama err;\prnl.a-rb nnitlema rro3lpaBrMTb
vlia voolama BbrreKarb nnitlustelegramm ro3;\pBrr-
vliape o6yvenne TebHfl -re;\erp\{N{
vliend BbrpalxeHuc petaja )'yrrrc:\b, -rrrrrra
vliendama Bbrpax(a-r'b petama rpero:\aBars, o6\'var.r
vliuma BbrxoAr.rrb; Bbre3)Karb, pik 1.ve6Hrlx
or6brsa'rn pilane yqeHrrn, -Hr.rua
vlk N{o^Hr'rfl ppeaasta 1've6uru rol
vltevaheldus gr(tmm. LrepeoBa- pp"laenv.re6rrr,uinpeAr.rl
Hrre ,\o.,\ro'r'br, r{o^r{qecrBeH- ppetund vpox
Hoe qepeAoBarrne cr1'rreueri ppetkk ),pox
vtav Bopola ppima yLrrrrb; \,Lrrrr,crr
vrske cnexlrri u aeop
vsimus lC'r;\ocrs un s6,roro
v nosc unakompott fl61\o.{Htr KoNrrror

de cecrpa ike rposa
hk nos4;'x ikesevihm rpo3oBorAox,,rr,
htu Beqep mblik rravK
htukool nevepun.rrrrrKo.,\ ra eksim sa6,,rvz\rrrbcrr
htul Belrepo{ ra kaduma rro-reDflTr,c.fl
htune Be.{epHr.rr"r ra mine-u r'*,-,^r,',o
htusk \DKrrH nt" )res;(arb; Bble3il{a'rb;
huke'rorrxrrii
"::iab
428
ra sma cbeârb (iiks)sada clo
tatatna 6yr\nrn iiksteist oArrHHaArrarr)
ra tulema )xoarrlb iiksus eAr{HrrLI;coeArrHcHrre
ra tundma v3HaBarb iildine eceo6r uru. o6rrrrrr"i
ra viirna vrrocrrr'; )rBoAITlb ldnimi grarT/m. rrN{rr Haprrllarc,\r,-
ra viskam a nr,r6pacbrBarb HOe
ra vtma orHrrN{a'rb; (seljast) ldse soo6ilre

CHI{T{ATb l.ile prep. 6o.,\ee, cBbrrue + po. n.;
tkalm a, t gata np o cbrnarbcfl r-Iepe3 I ouu. n.; :g'a\ * mo. t1.,
rritum a p a3Apaixarbcn iloBepx + po. n.; pottp. o(6) +
rde pofip. rc* am.2., x nparo * nped"t. n.
po. n. iilehomrne rrocr\e3B'rpa
res poip. y.,Bo3r\e+ po). n. le m aailmne BceN{rrpHbrr-.r
rest postp.c, or + po. n. le minema nepexoArrrr)
les neepx, rraBepx
lesanne 3aAarrrre,3aâq^
elda ut. er.":ta les leidfil r{xor\rr-r.b
eldisti de ut.predikaurv letama (ennast) rrpensori.rrrr (cc-
Ho.rr 6")
klm 3al{op03Krr levaade o6sop
sel HoLrbro i.ileval rraBepxy
levalt cBepx\r
likond Koc'rroN{
hekaupa no oAHoNry likool yr'rrrBepcurer
tiheksa AeBflTb likooliaeg )rllrBepcrrTerc6l{c ro-
iihe ks aki.im mend AeB-nrro cro Abr
heksasada Aes.srrcor livrre z,t supedatiiv
heks ateist AessrHaAuarr) lipilan c'rlr\eH1',-Ka
hendverb gramm. c^rrrHbui r,ra- llatav rrop a3rr-rer\bH brrlr
ro^ mber adt,. soxp,\tr; pottp., pre. so-
hes prep.,PotlP.BN{ecrec * ma. n. Kplr', ol\o.\o 1- po. r.
iihiselamu o6ruexrrrr.re iimbrik KoFrBepr
hiskond o6rlrecreo tmmatgut Kpyrr\brri
h is ko n dlik o 6ur ec'rBeHrrbrr"r tlema, elda cxa3a-r,
ks oAlrrl iiiirima crrui\rTb

Popularnaja Grammatika Estonskogo Jazyka PDF

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Popularnaja Grammatika Estonskogo Jazyka PDF

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

3MIEH YYCNbIN .

iJffi :Hil .n$|"ffi

23. I(namine. Pluurali obliikvaknded alates illatiivist. Cx,to-

24. I(namrne. Pluurali partrtiiv (I): -id. Cx,tosenne. IlaprrlrllB

25. I(namrne. Pluurali partitiiv (II): lhivorm. Cprosesre.

26. I(namine. Pluurali parutiiv (III): -sid. Pluurali partruivi pea-

ZT. Pronoomenite liigid. I(namine. z-mitmus. Pa3p-flA,blN{ecro-

29. I(omparatsioon. I{omparat"t (D. Adjektrivide komparatiivr-

fO I{ I{Ho')Kec'IBeHHoro eIICr\. 282

34. Pramine. I(onditsionaal (I!. Preesens.Perfekt. I(ondrt-

\{rr rrpe,\orl..erIrr;.orAe,lurrre pa3Ae.\br rrocBrrfrleFrbrrrrrer{u r{r{c,\rr-

ocrroB B c,'la6ol'r rr crr,\brjor"r c'n,ueHlr ('r'. lr. qePcAoBaHrre c'rlrrrcHer"r),'fo

)'[pa]krreHrr.r{x KaiKA\ofo vpoKa, a ]'K}Ke B ilprr\{epAx ocHoBrrori yacTrr

Scroncrcrrr flgnrx KaK oArrH l.rs QrrHuo-\iropcxlIx .fl3bIKoB xapan'I'epll3\'e'r-

XVI ueKV, Har{rrorra,tnr*ir 3cTorIcKIIir qstt{ CTa.,\p3Bl{BaTbcfl co B'I'opor"r

rro.\oRr{r{nr XIX BeKa. B sac'rosilIee BpeNrI 3c'roHcnrli .,urt'cpa'n.prrsrr*r

o.tpaxael' ilpoqeccbr, Kolopble l-IPoI{cxoAIr.\Ir B 6o.\ee

4. B scrolICKo\'t q3bllic o1'cyrc'fl]\re't'fpatj\ta't'IlLIecKal l{arefoprltl poAa.

oxorrLIarIr (1-e ,'\rrr{o N{H.rr. rrlr[ep4)exta,: pa/u * ilprrsrran -J'l- * or.on-

.rdona'rrpocrrr' (rrplrrrrarrrcr) K c-r'o,\\",/>a/ub'wiitl'rrpocrrr cc'r'r,').

!. z\eH I{O CTII I I;\I{ H e OfIP eAe.,\eH H O C-|II.

14. 3cloncxprr .fl3brx xapaKTepr.r3yercrr orHocrfl'eu\bFro cBo6o,u'rbr^,1

l()crroulroc v ^ a p c r r r . r c 3 c c r r \ ' r t a 3 r , r u c ' l c l ( u o p t l r o r p a c l r r r v c c r i < i r , " 3r a l r r r c r r 3 c ' r ( ) r r c l i n x

HAllrrorra^rr3{ax r{ reorPa+rrqecKrrx rrarrNrerroBaFrlrrrx:tpfdorne.eler(.p.

3c-t'oscLoe IIrrcbNIO ocHolrbrBaelc.q rla ,,\arrrncxolr a,\+aBr.rre. I] gc'rorr-

I Ie.ralrrbrc PYxorrrc-I le.la'rsue Pvrrornrc-

I pacblrKa 3crolIcnoro fl3blKa xapax-reprr3ve'rcrr o'r'noc-Lrrernuorli cforre-

ScloucLoe rr p\rccnoe c.'\oro,\e.,\eHr.re,

1. (-ol.racnr,rri rrc;n,\\,'I -\Acrrbrrlr{ o-f\o,\rrl K rIoc.,\c/\\'torrlc\r\/c,\orv

tema - ta oH, orla nemad - nad OHI,I

Qop,r're, ecr\I{ oHo Il

rNDIL'IIIV (D I I.l'bflIlI I-flrbI IOIj

Preesens (I) Flacrosrr-1ee npennx (I)

Mina olen lipilane. -fl cr1,4s111lt2.

Minaolenpilane. Jaanon lipilane.

JaanS"pp on assistent. Rein Laan on dotsent.

C see on sro (ecru)

C siin - seal olema (6srrs) 3Aecb - TaM

C kes... on? rcro...?

Kas sa oled lipilane? Trr c't'1',1enr'(xa)?

Eitavad vormid Orpzqare^bHbre Sopvru

Mina ei ole insener. -[ ne nrr]r{euep.

Hariutus 1. llpoAou\x{r,iTerro o6pasur'.

rant. 6. Seepetajaon keemik.

Harjutus 3. llpoAor\)ha'rerlo oSpa:ut'.

1 . S a . . . l a b o r a n t .2 . M e i e siin. 3. Ta mcedik' 4' Tcic

Hariutus 5. Ilcpeneture Ha :cTouctiltl"r fl3blK CAeT\1r19111t a

r) 1. r{ro l.r.o? 3ro nop.r.rfe,r.t. 2. Dro .ll'o? 3'r'o pt'vKa, a 3'r-o

) 1. K'r'o -flarr?On cf rlsnx. 2. Kro Kpuc't'c,rst'luA? Kpr'rc're,rr,

B r crorrcxor"{lpaArlqnrano3Mo}rirIOo 6p alueIrI'Ie K co6 ccerlr Ilti\'

AeBy11111g)v,ttr Lra3BarJ.r'rflAoAlKFrocf'I4 B coLle'fa:ovLr c cparrranueri

1. B 3croHcKoNr tI3bIKe rrp[Ir']'e.,\bFIoe IIe HN{ee'r ocoa)oI'()

suur mq2 0O^bLrIoI{ ^or\r

adjektiiv * substantiiv vrufl rrprr^arare^r,Hoe +

Suur maja on sitn. Eonrrrro rto,r.r3ecb.

2. flpll,,rara'r'er\blroe B 4r),.tttuttot IIpeI4Ka'rLrBa c't'orrr B IIpe,\-

mala on suur ^oNr oo^brrror4

Auditoorium on suur. Arr,qlrropl.rrr 6 or\r n r afl .

.'NL.. \\Vh... rr,..

Se e m aiaon s uur . Se e mai aon vi ke.

atribuut - predikatiiv oupeAe^eHlle - trPelIrKaTIrB

See on vike laps. See laps Dro ua,rerrrrra peSenox.

Juh, see romaan on huvitav.