VAIMULIKUD HARJUTUSED

Esimene ndal

Ignacio de Loyola
Tlkinud Maarja Kaplinski

ALGUS JA ALUSPHI
Inimene on loodud selleks, et kiita, kummardada ja teenida Issandat, meie Jumalat,
ja psta selle lbi oma hing, ja kik muu siin maa peal on loodud inimese jaoks, et
aidata tal juda eesmrgile, mille jaoks ta on loodud.
Siit jreldub, et inimene peab seda kike tarvitama seal, kus see aitab tal sihile
juda, ja loobuma sellest seal, kus see tal sihile judmist takistab.
Selleprast peame ppima olema kskiksed kige loodu vastu, niivrd kui see on
koosklas meie vaba tahtega ega leta tema piire; nnda et me ei eelistaks tervist
haigusele, rikkust vaesusele, hbi aule, pikka elu lhikesele, vaid igatseksime ja
valiksime selle, mis kige kindlamini aitab meil juda eesmrgile, mille jaoks me
oleme loodud.

IGAPEVANE SDAMETUNNISTUSE JRELEKATSUMINE. KOOSNEB

KOLMEST OSAST JA KAHEST JRELEKATSUMISEST
Esimene kord hommikul kohe prast tusmist peab inimene tegema kindla otsuse
hoiduda hoolikalt sellest patust vi veast, mida ta soovib parandada vi millest
vabaneda.
Teine prast ski palugu ta Jumalalt, meie Issandalt, seda, mida inimene
igatseb, ja nimelt seda armu, et ta suudaks meeles pidada, mitu korda on ta korranud
seda pattu vi eksimust, ja ennast edaspidi parandada; jrgnevalt sooritatagu esimene
sdametunnistuse jrelekatsumine, prides oma hingelt aru eriti selle asja kohta,
milles soovitakse ennast parandada. Vaadeldagu oma peva tund-tunnilt vi hest
ajaligust teiseni, alustades tusmisest kuni selle hetkeni, mil sdametunnistuse
jrelekatsumine ksile veti; siis mrgitagu g-thele jrgnevale lemisele joonele nii

Ignacio de Loyola. Ejercicios Espirituales. Santander: Editorial Sal Terrae, 1990, pp. 57-83.

G tuleb arvatavasti hispaaniakeelsest snast gula aplus`. Tlk.

mitu punktikest, kui mitu korda antud patu vi vea ksi on langetud. Lpuks
otsustatagu taas end parandada, kuni jrgmise jrelekatsumiseni.
Kolmas kord prast htuski vetagu ette teine jrelekatsumine, samuti tund-
tunnilt, esimesest jrelekatsumisest kuni praeguse, teiseni, ja mrgitagu jlle g-thele
jrgnevale joonele les kik need korrad, mil langeti antud patu vi vea ksi.
Jrgnevalt neli tiendavat mrkust, mis aitavad kiiremini antud patust vi veast
vabaneda.
Esimene mrkus. Iga kord, kui inimene tabab ennast antud pattu vi viga
kordamas, lgu ta endale vastu rinda ja kahetsegu oma eksimust; seda vib teha ka
suures seltskonnas, ilma et keegi midagi mrkaks.
Teine. Et esimene joon g-the jrel thistab esimest sdametunnistuse
jrelekatsumist, ja teine teist, siis kontrollige htul, kas esimesest joonest teiseni, see
thendab, esimesest jrelekatsumisest teiseni, on paranemist mrgata.
Kolmas. Vrrelge teist peva esimesega, see thendab, tnase peva kahte
jrelekatsumist eilse kahega, ja vaadake, kas eilsega vrreldes olete suutnud ennast
parandada.
Neljas tiendus. Vrrelge ht ndalat teisega ja vaadake, kas sel ndalal on
edasiminekut eelmisega vrreldes.
Mrkus. Pandagu thele, et esimene, suurem g thistab phapeva, teine, viksem
esmaspeva; kolmas teisipeva ja nii edasi.
_______________________________________________________________________________
G______________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________
g_______________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________
g_______________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________
g_______________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________
g_______________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________
g_______________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________
g_______________________________________________________________________________
 LDINE SDAMETUNNISTUSE JRELEKATSUMINE
PUHASTUMISEKS JA PAREMAKS PIHI VASTU VALMISTUMISEKS
Eeldan, et mul on kolme liiki mtteid, ja nimelt, hed, minu omad, mis lhtuvad
ainult minu vabast tahtest, ja teised, mis tulevad vljastpoolt: hed, mis on heast
vaimust, ja teised, mis on kurjast vaimust.

MTTEST
On kaks viisi vrikalt vastu seista halvale mttele, mis tuleb vljastpoolt.
Esimene niteks tuleb mte teha surmapattu, aga ma astun talle otsekohe vastu ja
saan temast vitu.
Teine vrikas viis on, kui mulle tuleb seesama halb mte, ja mina panen talle
vastu, aga tema tuleb ikka uuesti ja uuesti, ja mina panen talle vastu, kuni saan
sellest mttest vitu; ja see teine viis on ilsam kui esimene.
Kergemat liiki patuga on tegu siis, kui tuleb seesama mte surmapatust ja
inimene vtab seda kuulda, kneldes sellest mnuga, vi saades sellest meelelist
naudingut, vi olles liiga vhe innukas seda endast eemale peletama.
On kaks viisi surmapattu teha. Esimene, kui inimene halvale mttele jrele
annab, et see siis kohe teoks teha, vi et see teoks teha, kui vimalus avaneb.
Teine viis surmapattu teha on mtte teokstegemine; ja see patt on suurem
kolmel phjusel; esiteks selleprast, et ta on kestvam; teiseks selleprast, et
kavatsus on kindlam; ja kolmandaks selleprast, et selle lbi kannatavad kik
asjaosalised suuremat kahju.

SNAST
rge andke vannet Looja ega loodu nimel, ehk kui, siis ainult te huvides,
vajaduse korral ja aukartusega. Vajaduse all ei mtle ma mitte vandega millegi
tesuse kinnitamist, vaid olukorda, kus see vib olla hinge vi ihu vi ajalike
hvede huvides. Aukartuse all mtlen oma Looja ja Issanda nime suhu vttes
sellesse vajaliku austuse ja aukartusega suhtumist.
Tuleb thele panna, et kuna asjatult vannet andes teeme suuremat pattu vandega
Looja kui loodu nimel, siis on loodu nimel vannet andes raskem vajalikul mral
ausust, hdavajadust ja aukartlikkust silmas pidada kui Looja nimel vannet andes,
ja seda kahel phjusel:
 Esiteks: kui tahame vannet anda millegi loodu nimel, siis seda tehes ei ole me
nii thelepanelikud ega jrelemtlikud terkimise ja vande vajalikkuse suhtes
nagu siis, kui soovime suhu vtta kige Looja ja Issanda nime.
Teiseks: kui anname vannet millegi loodu nimel, siis on raskem osutada Loojale
aukartust ja kuulekust kui Tema nimel totades ning Looja ja Issanda enda nime
suhu vttes, sest Issanda, meie Jumala mainimine ratab rohkem aupaklikkust ja
aukartust kui millegi loodu mainimine. Selleprast on loodu nimel vannet anda
sobivam tiuslikkudele kui ebatiuslikkudele, sest tnu jrjekindlatele
kontemplatsioonidele ja mistuse valgustatusele suudavad tiuslikud paremini
silmas pidada Issanda, meie Jumala kohalolekut kiges oma loodus oma olemuse,
ligioleku ja ve lbi, selle le mtiskleda ja sellesse sveneda; ja nii on neil loodu
nimel vannet andes kergem oma Loojale ja Issandale aupaklikkust ja aukartust
osutada kui ebatiuslikel.
Kolmas phjus on selles, et sagedasti loodu nimel vannet andes vivad
ebatiuslikud kergemini ebajumalakummardamisse langeda kui tiuslikud.
rge elge htki tarbetut sna, ma mtlen sellist, millest ei mulle ega teisele
kasu ei tuse ja mis pole selleks meldudki. Nii pole jutt, mida rgitakse selleks,
et temast omaenda vi vrale hingele tulu tuseks, kunagi tarbetu; ka mitte
rkimine sellest, mis pole koosklas rkija seisusega; nagu see, kui munk
kneleb sdadest vi kaubandusest. Aga kik, mida eldakse, on kasulik siis, kui
see on lbi kaalutud, ja patune siis, kui see on mttetu ja thine.
rge levitage laimu ega kuulujutte; sest kui minu lbi tuleb avalikuks vras
surmapatt, siis olen teinud surmapatu; kui aga kergem patt, siis olen ka ise teinud
kergemat liiki patu; ja kui teen avalikuks kellegi vead, siis nitan sellega enda omi.
Ja kui kavatsus on puhas, siis vib teise inimese pattudest rkida kahesugustel
asjaoludel.
Esiteks: siis, kui patt on avalik nagu niteks avaliku lbunaise oma vi kui selle
kohta on kohtuotsus langetatud vi kui tegu on avaliku vrastumisega, mis rikub
selle mju alla sattunud hingi.
Teiseks: kui ilmsikstulnud vras patt avaldatakse kellelegi selleks, et too aitaks
pattulangenul sellest vabaneda; siin peaks aga siiski selleks olema mingi kindel
phjus tenoliseks pidada, et patustajat suudetakse aidata.
 TEGUDEST
Vttes eeskujuks kmme ksku, Kiriku petused ja lemate korraldused, on
kik teod, millega eksitakse he vastu neist kolmest, suuremad vi viksemad
patud, sltuvalt sellest, kas eksimus oli suurem vi viksem. Mtlen siin selliseid
lemate korraldusi nagu ristisdadepuhused bullad vi muud indulgentsid, nagu
niteks rahuslmimise puhuks, petusi pihtimiseks ja armulaual kimiseks; sest
pole vike patt toimida vastuoksa meie lemate vagadele manitsustele ja
korraldustele vi olla ise nende phjustajaks.

LDINE SDAMETUNNISTUSE JRELEKATSUMINE, MIS KOOSNEB

KOLMEST OSAST
Esimene punkt on Jumala, meie Issanda tnamine meile osakssaanud nnistuste
eest.
Teine on armu palumine, et viksime olla teadlikud oma pattudest ja neist lahti
elda.
Kolmas, aru primine oma hingelt tusmise hetkest kuni praeguse
sdametunnistuse jrelekatsumiseni, tund-tunnilt vi mingist ajaligust teiseni,
kigepealt mtete kohta, siis snade ja siis tegude kohta, samuti nagu tegime seda
vikesel jrelekatsumisel.
Neljas, Jumalalt, meie Issandalt andeks palumine meie eksimuste prast.
Viies, totus Tema armu abiga end parandada. Meie Isa.

LDPIHT JA ARMULAUD
ldpiht on sellele, kes meelsasti soovib seda ette vtta, siinkohal vga kasulik
kolmes mttes:
Esiteks. Kuigi sellele, kes kord aastas pihil kib, pole ldpiht kohustuslik, on
siiski vrtuslikum ja kasulikum see ette vtta, et valu elu jooksul tehtud pattude ja
halbade tegude prast oleks sgavam ja telisem.
Teiseks. Et selliste vaimulike harjutuste abil jutakse pattude ja nende kurjuse
sgavama mistmiseni kui siis, kui inimene veel ei tundnud huvi, mis tema hinges
toimub, siis on nd oma pattude mistmise ja nende prast valu tundmise
kasulikkus ja vrtus suurem.
Kolmandaks. Niisiis kui inimene on pihil kinud ja sellega jrgnevaks
valmistunud, siis on ta sobivamas seisundis, et vastu vtta phimat
armulauasakramenti, millest osasaamine pole mitte ainult kaitseks pattulangemise
eest, vaid ka aitab kaasa armus kasvamisele. ldpihti on kige sobivam ette vtta
kohe prast esimese ndala harjutuste lpetamist.

ESIMENE HARJUTUS ON KOLMEKORDNE MEDITATSIOON ESIMESE,

TEISE JA KOLMANDA PATU LE. SISALDAB PEALE ETTEVALMISTAVA
PALVE JA KAHE SISSEJUHATUSE KOLM THTSAMAT PUNKTI NING
VESTLUSE SISSEJUHATUSE
Ettevalmistav palve on armu palumine Jumalalt, meie Issandalt, et kigi mu
mtete, kavatsuste ja tegude sihiks viks olla Tema jumaliku majesteedi teenimine
ja listamine.
Esimeses sissejuhatuses pame nha paika. Siin peab silmas pidama, et
nhtavate asjade vi olendite vaatlemine vi nende le mediteerimine, nagu niteks
meie Issand Kristus, kes on nhtav, thendab katset nha vaimusilmas reaalset
paika, kus asub see, mida ma soovin vaadelda. Ma tlen, reaalset paika, nagu
niteks templit vi mge, kus asub Jeesus Kristus vi Jumalaema, vastavalt
sellele, mida ma soovin vaadelda. Kui vaatluse vi meditatsiooni teemaks on
nhtamatud asjad, nagu siinkohal patud, siis kujutlen oma hinge vangistatuna
sellesse patusesse ihusse ja neid kahte selles hdaorus pagendatuna hirmsate
metsloomade sekka. eldes neid kahte, mtlen hinge ja ihu.
Teine sissejuhatus on Jumalalt, meie Issandalt, selle armu palumine, mida ma
soovin ja igatsen. Palumine peab olema koosklas vaatluse teemaga; nimelt kui
vaatluse teemaks on lestusmine, siis palume, et viksime vidurmutseda koos
vidutseva Kristusega; kui teemaks on kannatus, siis palume, et viksime tunda
valu, nutta ja kannatada koos kannatava Kristusega. Siinkohal tuleb paluda, et
tunneksin hbi ja piina iseenda prast, meldes sellele, kui paljusid on hukka
mistetud heainsa surmapatu prast ja kui mitmekordselt olen mina ra teeninud
hukkamistmise oma paljude pattude prast.
Mrkus. Enne iga vaatlust vi meditatsiooni tuleb lugeda seesama ettevalmistav
palve ja lbi teha nimetatud kaks sissejuhatust, mille teemat vib mnikord muuta
vastavalt vaatluse teemale.
Esimene punkt on esimese, see thendab, inglite patu meeldetuletamine, siis
sellest aru saada pdmine, seejrel tahteju appivtmine, et see kik meelde jtta
ja seda mista, et viksin sgavamat hbi ja piina tunda, vrreldes inglite htainsat
pattu oma lugematute pattudega ja meldes sellele, et kui nemad lksid prgusse
heainsa patu prast, siis kui mitmekordselt olen mina oma paljude pattudega selle
ra teeninud. Ma tlen, tuletada meelde inglite pattu sest nemad, kes nad olid
armu lapsed, ei tahtnud kasutada oma vabadust selleks, et austada oma Loojat ja
Issandat ning Talle kuuletuda. Nende krkuse lbi sai arm nendes kurjuseks, ja nad
langesid taevast prgusse; niisiis tuleb siin kigepealt selle kige le sgavalt
mtiskleda ja pda sellest aru saada, ja seejrel tahteju abil see kik tunneteni
viia.
Teises punktis tuleb teha sedasama, see thendab, samal viisil kolmekordselt
arutleda Aadama ja Eeva patu le, tuletades meelde, kui kaua nad pidid tehtud
pattu kahetsema ja kui palju kurja see inimsoole kaasa ti, sest nii palju inimesi
sattus selle lbi prgusse. tlen, meelde tuletada, kuidas prast seda, kui Aadam
Damaskuse vljadel loodi ja talle maine paradiis eluasemeks anti ning tema
kljeluust Eeva sai, kuidas neil keelati hea ja kurja tundmise puust sa ning
nemad sealt sid, tehes sellega pattu, kuidas nad siis, rivastatud karustesse
hlstidesse ja paradiisist vlja aetud, elasid kogu oma elu jumaliku igluse kaitseta,
millest nad olid ilma jnud, palju vaeva nhes ja kibedat kahetsust tundes; ja siis
selle kige le hoolikalt jrele melda, kasutades tahtejudu, nii nagu lalpool
petatud.
Kolmas punkt. Samal viisil mtiskleda kolmanda patu le, kigi nende patu le,
kes heainsa surmapatu prast on prgusse linud, ja nendest paljudest, kellega
seesama on juhtunud palju vhemate pattude prast, kui mina olen teinud. Ma
tlen, mtiskleda samal viisil kolmanda patu le, meenutades, kui rnk ja kui
hirmus on patustada oma Looja ja Issanda vastu; pda aru saada, et see nnetu on
igavesti hukka mistetud just selleprast, et ta on patustanud ja eksinud lpmatu
headuse vastu. Lpetuseks vetagu jlle tahtejud appi, nagu juba petatud.
Vestlus. Kujutledes meie Issandat Kristust ristilduna enda ees, vesteldes
Temaga; sellest, kuidas Tema, meie Looja, sai inimeseks, kuidas Tema, kes elab
igavesti, vttis vastu surma, et surra meie pattude prast. Ja vaadeldes iseennast,
rkida sellest, mida ma olen Kristusele teinud, mida ma Kristusele teen, mida ma
pean Kristusele tegema; ja nii, nhes Teda ristil, sveneda mtetesse, mis mulle
siinjuures tulevad.
Vestlus toimub teliselt rkides, nii nagu ks sber rgib teisega vi sulane
oma peremehega: kas selleks, et midagi paluda, vi et mne eksimuse eest andeks
paluda vi et rkida oma asjadest ja nende kohta nu ksida. Siis lugeda ks Meie
Isa.

TEINE HARJUTUS ON MTISKLUS PATTUDEST JA SISALDAB PEALE

ETTEVALMISTAVA PALVE NING KAHE SISSEJUHATUSE VIIS PUNKTI
JA VESTLUSE
Ettevalmistav palve olgu samasugune.
Esimeseks sissejuhatuseks on samasugune arutlus.
Teiseks palun seda, mida ma soovin: siinkohal on selleks suur ja sgav valu
ning pisarad oma pattude prast.
Esimene punkt on pattude vaatlemine jrjekorras, see thendab, kigi elu
jooksul sooritatud pattude meenutamine, lastes silmade eest lbi aasta aasta jrel
vi ajajrgu ajajrgu jrel; selleks on kasulikud kolm asja: esiteks, vaadelda paika
ja maja, kus ma olen elanud; teiseks, jutuajamisi teiste inimestega; kolmandaks,
ametit, mida olen pidanud.
Teine punkt. Arutleda pattude le, vaadeldes inetust ja kurjust, mis on igas
surmapatus, olgugi, et ta pole keelatud.
Kolmas punkt. Vaadelda, kes ma olen, vhendades ennast nidete kaudu:
esiteks, mis ma olen, vrreldes kigi inimestega;
teiseks, mis on inimesed, vrreldes kigi inglite ja phakutega paradiisis;
kolmandaks, vaadelda, mis on kik loodu vrreldes Jumalaga: mis vin siis
mina ksi olla?
neljandaks, vaadelda kogu oma ihulikku patusust ja inetust;
viiendaks, vaadelda iseennast kui haava ja hbiplekki, kustkaudu on tulnud nii
palju pattu ja kurjust ja niisugust mrki.
Neljas punkt. Melda sellest, kes on Jumal, kelle vastu olen pattu teinud, Tema
omaduste kaudu, vrreldes neid vastanditega, mis avalduvad minus: Tema tarkust
oma rumalusega, Tema kikvimsust oma nrkusega, Tema iglust oma
ebaiglusega, Tema headust oma kurjusega.
Viies. Sdamephjast tulev imestushe, meldes kigist loodud olenditest,
sellest, et nad on mu elu sstnud ja kaitsnud; inglitest, sellest, et nad on jumaliku
igluse mk, sellest, et nad on minu prast kannatanud, kuidas nad on mind
kaitsnud ja minu eest palvetanud. Sellest, kuidas phakud on minu eest kostnud ja
palvetanud; ning taevast, pikesest, kuust, thtedest, kigist elementidest,
puuviljadest, kaladest ja loomadest; ning maapinnast, sellest, et ta ei ole avanenud,
et mind neelata vi et luua uusi prgusgavikke, kus peaksin igavesti piinlema.
Lpetuseks vestlus halastusest, rkides Issanda, meie Jumalaga ja tnades teda,
et Ta on mul lubanud selle pevani elada ning totades Tema armu abiga ennast
parandada. Meie Isa.

KOLMAS HARJUTUS ON ESIMESE JA TEISE HARJUTUSE

KORDAMINE, LISAKS KOLM VESTLUST
Prast ettevalmistavat palvet tuleb korrata esimest ja teist harjutust, mrkides
les ja tehes peatuse neis kohtades, kus tundsin kige suuremat lohutust vi kige
sgavamat ahastust, vi kus mu vaim kige suuremat naudingut tundis; seejrel
vtan ette kolm vestlust jrgmisel viisil:
Esimene vestlus Jumalaemaga, et Ta paluks mulle oma poja ja meie Issanda
armu kolme asja jaoks: esiteks, et juaksin sgava arusaamiseni oma pattudest ja
vihkaksin neid; teiseks, et mistaksin oma tegude arutust, et viksin nende vastu
vastikust tundes end parandada ja korrale kutsuda; kolmandaks, et piksin maailma
tundma, et viksin thised ilmalikud asjad endast eemale tugata; siinkohal Ole
tervitatud, Maarja.
Teiseks, samasugune vestlus Pojaga, et Ta juhiks mind oma Isa juurde;
siinkohal Anima Christi.
Kolmandaks, samasugune prdumine Isa poole, et Tema, igavene Issand,
laseks mulle seda kike osaks saada; siinkohal Meie Isa.

NELJAS HARJUTUS ON SELLESAMA KOLMANDA KOKKUVTTEKS

Ma tlen kokkuvtteks, et mistus kuhugi krvale kaldumata oleks innukas
tegevuses selle kallal, mis ta lbivetud harjutustest on talletanud; siinkohal
needsamad kolm vestlust.

VIIES HARJUTUS ON MTISKLUS PRGUST. SISALDAB PEALE

ETTEVALMISTAVA PALVE JA KAHE SISSEJUHATUSE VIIT PUNKTI JA
HT VESTLUST
Ettevalmistav palve, nagu tavaliselt.
Esimene sissejuhatus on arutlus, kus pame nha vaimusilmas prgu suurust,
laiust ja sgavust.
 Teine sissejuhatus on selle palumine, mida ma soovin; siin on selleks palve
suuta sgavalt tunnetada hukkamistetute kannatusi, et kui ma oma nrkuses
unustan igavese Issanda armastuse, siis vhemalt hirm piinade ees aitaks mul
patust hoiduda.
Esimene punkt on pe nha vaimusilmas suuri leeke ja hingi leegitsevates
kehades.
Teine, kuulda nuttu, oigeid, karjeid, needusi meie Issanda ja Tema phakute
poole.
Kolmas, tunda suitsu, vvli ja roiskumise lhna.
Neljas, tunda kibedaid asju nagu pisarad, kurbus ja sdametunnistuspiinad.
Viies, tunda tulekeelte pletavat hingust, nagu hinged seda tunnevad.
Vesteldes meie Issanda Kristusega, melda hingedele, kes on prgus, hed
selleprast, et nad ei uskunud Tema tulekut, teised selleprast, et nad kll uskusid,
aga ei kinud Tema kskude jrgi; ja seda kolmes osas:
esiteks ajast enne tema tulekut;
teiseks Tema eluajal;
kolmandaks, prast seda kui Ta oli siin maailmas elanud. Siinkohal tnada
Teda, et Ta on mind mlema nimetatud patu eest hoidnud ja sellega mulle elu alles
jtnud; ja ka selles eest, et Ta on minu vastu alati nii halastav ja armuline olnud;
lpetuseks Meie Isa.
Mrkus. Esimene harjutus vetakse ette sdal; teine hommikul kohe prast
rkamist; kolmas enne vi prast missat, igatahes nii, et see toimuks enne ski;
neljas vespriajal; viies ks tund enne htuski. Enam-vhem sama ajakava olen
silmas pidanud kigil neljal ndalal, sedamda, kuidas vanus, tervis ja ilm
lubavad harjutajal sooritada kik viis harjutust vi ka vhem.

TIENDUSI HARJUTUSTE PAREMAKS SOORITAMISEKS JA

OTSITAVA KERGEMAKS LEIDMISEKS
Esimene tiendus. Prast voodisseheitmist melda enne uinumist umbes nii
kaua, kui kulub he Ole tervitatud, Maarja lugemiseks, tunnile, mil ma pean
tusma ja sellele, mis ma siis ette vtan, meldes lbi harjutuse, mis mul siis
teha tuleb.
Teine. Kui ma tusen, siis, mtlemata hele vi teisele, asun kohe mtlema
sellele, mida hakkan vaatlema esimeses, keskises harjutuses, ratades endas
piina oma arvukate pattude prast, tuues nende kohta niteid, nagu ukondlane
oma kuninga ja kogu ukonna ees, tundes hbi ja valu eksimuste prast oma
kuninga vastu, kelle poolt talle on rohkesti au ja armu osaks saanud. Samal
viisil kujutlen ennast teises harjutuses aheldatud suure kurjategijana, kes lheb
oma ahelais krgeima igavese Kohtuniku ette, nagu roimarid ahelais vangidena
ajaliku kohtuniku ette astuvad. Selliste vi ka muude mtiskluste ainele
vastavate mtete saatel panen end riidesse.
Kolmas. Samm vi kaks enne seda kohta, kus toimub vaatlus vi mtisklus,
jn he Meie Isa ajaks seisma, tstan oma mtted Jumala ette, kujutledes,
kuidas Issand, meie Jumal, minu peale vaatab, jne; siinkohal teen mingi
aupaklikkuse vi alandlikkuse liigutuse.
Neljas. Sooritada vaatlust mnikord plvili, mnikord silmili maas lamades,
mnikord selili, mnikord istudes, mnikord seistes jne; ikka ja alati otsides
seda, mida ma igatsen. Juhime thelepanu kahele asjale: esiteks, kui leian selle,
mida ma otsin, plvitades, siis ei vaheta ma asendit; ja kui silmili maas olles,
siis samuti; teiseks, kui olen hes kindlas kohas leidnud selle, mida ma otsisin,
siis jn sinna, pdmata edasi minna, kuni leian rahulduse.
Viies. Harjutus lpetatud, katsun jrele, kas seistes vi jalutades, kuidas
vaatlus vi mtisklus mdus; ja kui see ei nnestunud, siis uurin, mis phjusel,
et siis selle le kahetsust tunda ja edaspidi end parandada; ja kui see nnestub,
siis tnada Jumalat, meie Issandat, ning pda teisel korral samuti talitada.
Kuues. Hoiduda mtlemast headele ja rmsatele asjadele nagu auhiilgus,
lestusmine jne; sest mis tahes mtted lbust ja rmust takistavad kahetsuse
ja valu tundmist meie pattude prast; soovida seevastu valu ja kahetsuse
tundmist, meldes surmale ja kohtumistmisele.
Seitsmes. Loobuda samu eesmrke silmas pidades igasugusest valgusest,
sulgedes aknad ja uksed selleks ajaks, mil ma toas olen; kui ma just ei kavatse
seal palvetada, lugeda vi sa.
Kaheksas. Mitte naerda ega elda midagi, mis teisi naerma ajaks.
heksas. Hoida silmi maas, vlja arvatud siis, kui tervitan vi jtan hvasti
inimesega, kellega ma rgin.
Kmnes lisandus on patukahetsus, mis jaguneb seesmiseks ja vlimiseks.
Seesmine on piin oma pattude prast, koos kindla otsusega mitte enam teha neid
ega htki teist. Vline patukahetsus, mis on esimese vili, on enda karistamine
sooritatud pattude eest, ja selleks on kolm peamist viisi:
Esiteks, smisel, sest kui loobume leliigsest, siis pole see patukahetsus,
vaid mdukus; patukahetsusega on tegu siis, kui loobume vajalikust, ja mida
rohkemast, seda parem, aga seda nii, et see ei tooks kahju ega phjustaks tsist
haigust.
Teiseks, magamisel; ja ka siin ei ole patukahetsus see, kui loobume
learustest peentest vi pehmetest asjadest, vaid see, kui loobume vajalikust, ja
mida rohkemast, seda parem, aga seda nii, et see ei tooks kahju ega phjustaks
tsiseid haigusi, samuti ei vi oma sihi saavutamise nimel loobuda
hdavajalikust unest, kui just ei kannatata kahjuliku harjumuse all leliia palju
magada.
Kolmas on oma ihu karistamine, tekitades talle tuntavat valu jhvsrgi vi
ahelate palja ihu peal kandmisega vi muul viisil lihasuretamisega.
Mrkus. Kige sobivam ja kindlam enesekaristamise viis tundub olevat teha
seda nii, et valu ei oleks liiga tugev; et phjustada kll valu, aga mitte haigust.
Selleprast tundub kige sobivam, et piitsapiud oleksid peenikesed, phjustades
ainult vlist valu, mitte aga tsiseid haigusi.
Esimene mrkus. Vlisel patukahetsusel on kolm peamist eesmrki: esiteks,
tehtud pattude hvitamine; teiseks, iseendast vitusaamine, see on, tunnete
allutamine mistusele ja kigi alumiste kehaosade suurem allutamine
lemistele; kolmandaks, mingi armu vi anni otsimine ja leidmine, mida
inimene igatseb; niteks tunda sgavat valu oma pattude prast, vi nutta nende
prast, vi piina ja valu prast, mida meie Issand Kristus pidi kannatama, vi
leida lahendus mingitele kahtlustele, mis inimest vaevavad.
Teiseks. Tuleb thele panna, et esimene ja teine tiendus kivad keskiste ja
varahommikuste harjutuste kohta, mitte aga nende kohta, mida sooritatakse
muul ajal; ja neljandas tienduses soovitatavat ei veta kunagi ette kirikus teiste
ees, vaid salaja, niteks kodus, jne.
Kolmandaks. Kui inimene ei leia seda, mida otsib, niteks pisaraid, lohutust
jne, siis on sageli kasulik muuta smis- ja magamistavasid vi teisi
patukahetsuse viise, phendades kaks vi kolm peva patukahetsusele ja
jrgmisel kahel vi kolmel peval loobuda sellest; sest hed taluvad rohkem,
teised vhem; ja ka selleprast, et sageli jtame patukahetsused katki lihaliku
armastuse prast ja eksliku ettekujutuse tttu, et me omas inimlikus nrkuses ei
suuda nii palju taluda, ilma et see meie tervisele halvasti mjuks; ja teinekord
jlle, vastupidi, laskume liialdustesse, arvates, et meie ihu peab vastu; aga et
Jumal, meie Issand, tunneb meid lpmatult paremini, siis juhib Ta selliste
muutuste lbi meist igahe mistmisele, mis on just temale kohane.
Neljas. Sooritatagu sdametunnistuse jrelekatsumine, et vabaneda vigadest
ja hooletusest harjutuste ja tiendustega tegelemisel; ja samuti teisel, kolmandal
ja neljandal ndalal.

VAIMULIKE HARJUTUSTE SAAMISLOOST

See teos pole meldud neile,

kes seda tahavad lugeda,
vaid neile, kes tahavad tegutseda.
Vaimulike harjutuste
esimese vljaande eessnast
21. mail 1521. a sai hispaania ohvitser Iigo de Loyola raskelt haavata
Pamplona piirikindluse kaitsmisel prantslaste eest. Kahurikuul purustas tema
parema jala ning vigastas vasakut. Haavatu viidi koju, Loyola lossi, kus ta pikka
aega vaakus elu ja surma vahel. Veidi kosunud, tahtis ta igavusest lugeda
rtliromaane. Ent neid polnud keprast. Talle toodi hoopiski Saksi Ludolfi
Kristuse elu ja Viraggio Jakobi Phakute elulood. Need teosed avaldasid
Loyolale tugevat mju. Lisaks jumalik ilmutus. Tema hinges algas sgav pre.
Ta hakkas oma senise elu le sgavalt jrele mtlema, seda plgama ja
kahetsema. Ta seadis endale eeskujuks phakute ja mrtrite heroilise elu teha
suuri tegusid armastusest Jumala vastu.
lalkirjeldatud pre sai lhtekohaks Vaimulikele harjutustele. Loyola ei
kirjutanud neid korraga, vaid osade kaupa ajavahemikus 1522-1541 oma vaimse
arengu ja Jumala kogemise kigus. Oma mlestustes mainib Loyola Harjutusi
esmakordselt 1526. a seoses Alcalas viibimisega ning 1527 seoses vangistuse ja
kohtuprotsessiga Salamancas, kus bakalaureus Sancho de Frias vaatas kohtuliku
uurimise korras lbi kik paberid, millele Harjutused olid kirjutatud. Vanim
meile teadaolev eksemplar on ilmselt redigeeritud 1535. a paiku. See sisaldab
esimese ndala harjutusi ning katkendeid jrgnevate ndalate harjutustest. 1548.
a kiitis paavst Paulus III Harjutuste ladinakeelse tlke heaks, mis jrgnevalt
kgiladina versioonis ka trkki lks. Hispaaniakeelsed Harjutused avaldati
1615. a.
Vaimulikud harjutused moodustavad omalaadse juhatuse vaimulikku ellu,
selle elu kava. Peamiseks taotluseks on vabanemine madalatest kirgedest ja
patust, vaimne puhastumine ja uuenemine, Jumala teenimine, ossasaamine
temast. Harjutused koosnevad neljast ndalast. Ndal ei pruugi siin thendada
seitset astronoomilist peva. Esimese ndala lesandeks on sme
jrelekatsumine ning tugeva patukahetsusvajaduse esilekutsumine. Teine ndal
algab kolmainsuse, seejrel Jeesus-lapsukese ilmaletuleku ning tema jrgneva
kekigu vaatlemisega. Harjutused tipnevad kahe vaenuve Lutsiferi lipkonna
ja Kristuse lipkonna vastasseisu vaatlemisega. pilane on seega seatud valiku
ette. Otsustanud Kristuse kasuks ning asunud tema teenistusse, jrgnevad veel
kaks ndalat harjutusi. Kolmanda ndala sisuks on Kristuse kannatuste
vaatlemine ja lbielamine. Neljandal ndalal vaadeldakse lestusnud Kristuse
au ja vgevust, hoomatakse vaimset rmu ja ndsust.
Harjutustesse koondas Loyola lbi omaenese praktika senise kristliku askeesi
ja mstika kogemuse. Kuid oma hoiakult juba paljuski uusaegse inimesena
lhtus ta arusaamast, et Jumalast vib alati osa saada, kui selleks ainult tahtmist
ja pealehakkamist on. Iga hetk vin ma leida Jumalat, kui vaid seda tahan.
Niisugune arusaam erineb phimtteliselt niteks 12. saj. mstiku ja askeedi
Clairvaux Bernardi omast, mille jrgi Jumal pole antud inimesele mitte tema
pingutuse, vaid jumaliku armu lbi kingitusena. Niisiis sisuliselt thendas
Loyolale pd kogeda Jumalat paljuski iget viisi meetodit (vrd meetod
uusaegses filosoofias), mis vimaldaks igal inimesel saada Jumalast vahetult
osa ning seega olla tiuslik inimene. Thelepanuvrne on Harjutuste
mistusprasus: enesevalitsemine, meeleliste tungide mahasurumine, isegi
visioonide esilekutsumine on allutatud ratiole. Harjutuste eesmrgiks pole
mitte inimese jgitu raprdumine maailmast vita contemplativa, vaid thus
vita activa tegutsemine ja vitlus Jumala au nimel.

Maarja Kaplinski
Eduard Parhomenko