6 POOLJUHTMUUNDURI

ELEKTROMAGNETILINE ÜHILDUVUS

6.1. Muundurite juhtivus- ja kiirgushäired

Pooljuhtmuundurite talitlusega kaasnevad nii elektriahelate juhtivushäired kui ka
elektromagnetväljas levivad kiirgushäired. Sagedusmuunduri mittejuhitav alaldi ja pinge- või
impulssvaheldi tarbivad võrgust energiat vaid juhul kui toitevõrgu alaldatud pinge on kõrgem
kui muunduri vahelüli alalispinge, s. t. võrgupinge tippväärtuste lähedases ajavahemikus.
Selle tulemusena on tarbitav vool katkendlik ja omab suuri hetktippväärtusi. Vool sisaldab
peale põhiharmoonilise komponendi veel terve rea kõrgemaid harmoonilisi komponente.
Sagedusmuunduri poolt tarbitav vool sisaldab kolmefaasilise võrgu puhul peamiselt 5., 7., 11.
ja 13. harmoonilist komponenti. Kõrgemad harmoonilised voolukomponentid põhjustavad:

• võrgupinge häireid, mille tulemusena pinge kuju erineb siinuselisest ja mõjutab sellega
teisi, muunduriga samast võrgust toidetavaid seadmeid; läbi sagedusmuunduri toitekaabli
võivad elektrivõrku levida juhtivuse teel ka raadiosageduslikud häired,
• võimsusteguri kompensatsiooniahelate võnkeprotsesse, mis teatud kriitiliste olude puhul
võivad tekitada suuri liigpingeimpulsse.

Kriitilisteks on seejuures talitlusolud, kus

a) vähemalt 10...20 % võrgu paigaldusvõimsusest tarbitakse juhitavate või
mittejuhitavate sagedusmuundurite poolt
b) võimsusteguri kompensatsiooniahel moodustab koos toitetrafoga võnkeringi, mille
resonantssagedus on lähedane 50 Hz toitepinge 5. või 7. harmoonilisele kompo-
nendile, s. o. u. 250 või 350 Hz
c) toitevõrku lülitatakse suure võimsusega tarbijaid.

Suure võimsusega tarbija lülitamisel toitevõrku järgnevad siirdeprotsessi jooksul esialgsele

pingelangule võrgusagedusest kõrgema sagedusega võnkumised, mis sumbuvad mõne
poolperioodi jooksul. Need võnkumised võivad olla põhjustatud nt. 7. harmoonilise
komponedi poolt (350 Hz). Probleemiks on pingevõnkumiste suur amplituud Umax. Näiteks,
400 V toitepinge puhul on mõõdetud pinge amplituudväärtuseks enam kui 1200 V, mis
ohustab toitevõrku lülitatud seadmeid.

Pooljuhtmuunduri pulsilaiusmodulatsioon (PWM) põhjustab muunduri töötamisel

suhteliselt suure sageduse ja kiirete kommutatsiooniprotsesside tõttu mitmeid lisaprobleeme.
Ühelt poolt võimaldab kiiretoimeline kommutatsioon vähendada transistoride
kommutatsioonikadusid ning genereerida pulsilaiusmoduleeritud siinuspinget. Teiselt poolt,
kiiretoimelised transistorid põhjustavad:
• laia harmooniliste spektriga signaali, mis vaheldit ja mootorit ühendava kaabli kaudu
toimib ümbritsevatele seadmetele; genereeritav kõrgsageduslik häirepinge ja tekitab
varjestamata kaabli puhul raadiohäireid,
• modulatsioonist tingitud magnetilist müra mootoris. Pulsilaiusmodulatsioonist tingitud
pidev magnetilise induktsiooni muutus põhjustab magnetahela elementide pikkuse
muutumist (magnetostriktsiooni efekt) ja viimane omakorda müra.

96
Akustilist müra saab vähendada ka pulsilaiusmodulatsiooni modifitseerimise teel. Näiteks
võib pulsilaiusmodulatsiooni sagedust muuta nii, et see ei muutuks sünkroonselt väljundpinge
sagedusega (poleks väljundsageduse fvälj kordne). Peale selle on kasulik muuta pulsilaius-
modulatsiooni sagedust isegi konstantse väljundsageduse puhul, et vältida konstantse
sagedusega akustilist resonantsi (nt. juhusliku sagedusega pulsilaiusmodulatsioon).

Vaheldi kiiretoimelised kommutatsiooniprotsessid põhjustavad vaheldit ja mootorit

ühendavas kaablis pingelainete peegeldumisnähtusi. Transistori lülitusaja, pulsi leviku-
kiiruse ja kaabli pikkuse kriitiliste väärtuste puhul võib pinge kulgevlaine liituda kaablis
mootorilt peegeldunud lainega. Mootori klemmidele langev impulsspinge võib selle
tulemusena isegi püsitalitluses kasvada võrreldes muunduri vahelüli alalispingega kuni 2
korda. Kui laiusmoduleeritud impulss rakendatakse dünaamiliste võnkumiste korral, siis tekib
lainete liitumine ning võimalike pingete tippväärtused võivad enam kui kaks korda ületada
muunduri vahelüli alalispinget UDC.

Jõu- ja juhtimisahelate vastastoime elektromagnetilise kiirguse tõttu võib tekitada häireid

muunduri juhtseadme töös. Niisuguste häirete vältimiseks esitatakse standardites ja firmade
poolt muundurite ja ühenduskaablite paigaldamiseks kindlad nõuded. Kui mitme
sagedusmuunduri väljundkaablid asuvad nt. kaabliredelil rööbiti üksteise ligidal, võib see
põhjustada eri sagedusmuundurite mittesoovitavaid vastastoimeid. Selle vältimiseks tuleb
kasutada väljundfiltreid või varjestatud kaableid. Samuti tuleks kaablid paigutada üksteisest
piisavalt kaugele ja vältida nende paralleelsust.

Juhtivushäirete mõju vähendamiseks rakendatakse ajamis mitmesuguseid drosseleid ja

filtreid, mis lülitatakse nii sagedusmuundurit ja toitevõrku kui ka vaheldit ja mootorit
ühendavasse ahelasse. Üldjuhul kasutatakse ajami elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks
muunduri toiteahelasse lülitatud reaktoreid ja kõrgsagedusfiltreid ning muunduri ja mootori
vahelisse ahelasse lülitatud ferriitdrosseleid ja filtreid. Filtrite, reaktorite ja drosselite ehitus ja
lülitusskeem võivad olla erinevad. Reaktori kasutamine muunduri toiteahelas aitab ka
vähendada muunduri alalispinge vahelüli poolt kondensaatori laadimisel tarbitavat voolu ning
kaitseb sellega muunduri alaldit.

Kiirgushäirete vähendamise esmaseks meetmeks on varjestatud kaablite kasutamine. Kui

samal ajal on vaja kasutada ka pikemat kaablit ja/või tagada mootori müra vähenemine, tuleb
muunduri juures kasutada väljundfiltreid. Filtri kasutamine annab maksimaalse efekti, kui
filter asub muundurile võimalikult lähedal. Häirete vähendamise eeltingimuseks on ka filtri
kere tõhus ulatuslik maandamine värvimata metallkäppade kaudu. Kuna mootori filtreeritud
toitepinge on siinuseline ja ei sisalda siirdepingete kõrgemaid harmoonilisi komponente, siis
pole varjestatud kaabli kasutamine filtri ja mootori vahel oluline, kui ajam talitleb väljaspool
elurajooni (residental area) (elumaju).

Vastavalt standardite EN 50081 ja EN 50082 nõuetele saavutatakse piisav elektromag-

netiline ühilduvus elamutes (residental level) kui ajam on paigaldatud varjestatud
elektriaparaadikoostesse ja toiteahelas kasutatakse sobivat filtrit (EMC filter). Peale selle
tuleb kiirguse vähendamiseks paigaldada väljuva jõukaabli ahelatesse ferriitdrosselid.

Selleks, et vältida sagedusmuundurite kahjulikku mõju nende lähedal töötavatele seadmetele

ja inimestele ning tagada seadmete töökindel talitlus peavad sagedusmuundurid rahuldama
üldotstarbelistele reguleeritava kiirusega vahelduvvooluajamitele esitatavaid elektromag-
netilise ühilduvuse (EMC, electromagnetic compatibility) nõudeid. Neid nõudeid tuleb

97
järgida nii ajamite paigaldamisel kui ka talitluse ajal. Enamik sagedusmuundureid on
projekteeritud nii, et nõuetekohase paigalduse puhul saab neid rakendada nii tööstuses, olmes
kui ka äriasutustes.

Sagedusmuudurite puhul kasutatakse nii lapikuid alusfiltreid (foot-print filters), mis

paigaldatakse elektriaparaadikooste seinale muunduri alla, või eraldi asetsevaid filtreid (stand
alone filters). Lapikfiltrite kasutamisega saab ruumi kokku hoida ja teha filtri ja ajami
vahelised ühendused võimalikult lühikesed. Juhul kui kooste kesta sügavus pole piisav võib
filtri paigaldada ka muunduri kõrvale.

Toiteahela drosselid. Sagedusmuunduri toiteahelasse lülitatakse lühisvoolu piiravad

drosselid, mis valitakse vastavalt muunduri nimivoolule. Drosselite ülesandeks on muunduri
poolt tarbitava voolu silumine, suure tugevusega vooluimpulsside (lühisvoolude) ja voolu
kõrgemate harmooniliste komponentide piiramine. Need eesmärgid saavutatakse ahela
induktiivsuse suurendamisega. Drossel suurendab ka sagedusmuunduri liigpingetaluvust.

Drosseli näivtakistus moodustab koos sagedusmuunduri näivtakistusega liigpingeimpulsside

jaoks pingejaguri ning takistuste suhtest sõltub liigpinge vähenemine muunduri klemmidel.
Liigpingetaluvuse suurenemise tõttu saab sagedusmuundurit paremini kaitsta tavapäraste
liigpingekaitseseadmetega nt. varistoride, gaaslahendite, ja kondensaatoritega, sest
küllastamata magnetahelaga drossel piirab ahela voolu. Seepärast kasutatakse drosseleid
eelkõige kõrgema toitepingega muundurite puhul.

Toiteahela drosseleid tuleks sobitada iga sagedusmuunduriga eraldi, nii et sagedusmuundurid

oleks üksteisest eraldatud. Kindlasti tuleks vältida ühe suure drosseli kasutamist mitme
väikese võimsusega sagedusmuunduri jaoks.

Toiteahela filtrid. Sagedusmuunduri vaheldi transistoride suure töökiiruse tõttu tekivad

mitmesugused elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) probleemid. Kõrgsageduslikud häired
levivad peale elektromagnetilise kiirguse ka otseselt toiteahela kaudu (juhtivustoime).
Toiteahelasse lülitatud filtritega tuleb piirata häiringuid sageduspiirkonnas 0,15...30 MHz.
Vastavalt standardile EN 55011 liigitatakse seadmeid sõltuvalt kasutuskohast ja
kõrgsagedusliku häirepinge iseloomust kahte seadmete rühma: seadmeteks, mis võivad
töötada kõikjal elurajoonidest eemal asuvates piirkondades ja seadmeteks, mis on kohaldatud
tööks elurajoonides.

Toiteahela filtrid sisaldavad kondensaatoreid, mis põhjustavad ahelas lekkevoolu, mille

suurus võib küündida kuni 200 mA. Mahtuvuslik lekkevool tekib ka sagedusmuunduri
koormuspoolel (peamiselt muundurit ja mootorit ühendavas kaablis). Seepärast pole
sagedusmuunduri kasutamisel võimalik inimeste kaitseks rakendada tüüpseid
rikkevoolukaitselüliteid. Inimeste kaitseks sobiv pingetundlik kaitse ühendatakse sel juhul
muunduri maaühendusklemmi ja maanduselektroodi vahele.

Väljundfiltrid. Sagedusmuunduri väljundpinge pulsilaiusmodulatsioon, mis võimaldab

genereerida mootoris siinuselisi voolusid ja pidevat magnetvoogu ning ühtlaselt pöörlevat
magnetvälja, tekitab ka mitmeid ebasoovitavaid järelmõjusid:
• täiendavat mootori müra
• mahtuvuslikke voolusid mootori kaablis
• liigpingeimpulsse mootori klemmidel
• kõrgsageduslikke kiirgushäireid ümbritsevas keskkonnas

98
Ebasoovitavaid kõrvaltoimeid saab oluliselt vähendada väljundfiltrite abil. Tuleb siiski
arvestada, et väljundfiltri kasutamine põhjustab täiendava pingelangu tõttu mootori
magnetvälja nõrgenemise, vähendab omakorda mootori võimalikku momenti. Sel põhjusel
pole tõstemehhanismide ajamis, kus on oluline ajami lühiajaline ülekoormatavus, väljundfiltri
kasutamine lubatud. Filtri asemel kasutatakse sel juhul spetsiaalset elektromagnetilise
ühilduvuse moodulit või väljunddrosselit. Enam kui 50 m pikkuste kaablite kasutamisel tuleb
jälgida, et aktiivtakistusel tekkiv pingelang ei ületaks 2 % nimipingest. Mootori
ühenduskaabli maksimaalselt lubatava pikkuse kohta võib leida teavet kataloogidest.
Elektromagnetilise ühilduvuse edasine parandamine on võimalik spetsiaalsete EMC
moodulite abil, mille sisendis on toiteahela filter ja väljundis ferriitsüdamikuga drossel.

Väljunddrossel kujutab endast ferriitsüdamikku, millele on mähitud 3 kuni 5 keerdu

muunduri ja mootori ühenduskaablit. Drossel vähendab varjestamata kaabli kõrgsageduslikku
elektromagnetilist kiirgust oluliselt. Samas ei tekita see täiendavat pingelangu.

6.2. Pikad kaablid

Elektriajami oluliseks elemendiks on ka sagedusmuunduri ja mootori vaheline kaabel. Suure
toimekiirusega IGBT transistoride puhul on vaheldi pingeimpulsi esifrondi kestus alla 0,5 µs.
ja impulsspinge harmooniliste komponentide sagedused ulatuvad megahertsideni
(vt tabel 6.1). Nii suurtel sagedustel kujutab juba mõnekümne meetri pikkune mootori
toitekaabel endast jaotatud parameetritega pikka liini, mille alguses, lõpus ja ühenduskohtades
tekivad pingelainete peegeldumised.

Tabel 6.1
Jõupooljuhtide lülitusparameetrid

Jõupooljuhid Sisselülitusaeg Väljalülitusaeg [dV/dt]

µs µs V/µs
MOSFET transistorid 0,1 ... 0,5 0,3 ... 1,0 2000 ... 3300
IGBT transistorid 0,2 ... 1,0 0,7 ... 4,0 300 ... 1200
Türistorid ja suletavad 2 ... 10 10 ... 25 180 ... 450
türistorid (GTO)
Pikki kaableid võib käsitleda jaotatud RLC parameetritega komponentidena. Seejuures on
kaabli pikkusühiku aktiivtakistus R0, induktiivsus L0, mahtuvus C0, isolatsiooni juhtivus G0
ja kaabli lainetakistus e. näivtakistus Zc.

R + jωL0 L0
Zc = ≈ . (6.1)
G + jωC 0 C0

Levimistegur kp

k p = ( R + jωL0 )(G + jωC 0 ) . (6.2)

99
Kaablite lainetakistuse tavaväärtus Zc on 30 kuni 80 Ω. Impulsid või siinuslained levivad
kaablites lõpliku kiirusega, mille suurus sõltub omakorda suhtelisest dielektrilisest
läbitavusest. ε (µ0 = 4π ⋅10-7 H/m; ε = 8.86 ⋅10-12 F/m).
r 0

1 1
v= = (6.3)
L0 C 0 µ 0ε 0ε r

Kaablite puhul on suhteline dielektriline läbitavus εr 3… 8 ja lainete levimiskiirus

v = 120...180 m/µs. Pikkadeks loetakse neid kaableid, mille pikkus ületab teatud kriitilist
pikkust lkr (l > lkr).

v ⋅ tr
l kr = , (6.4)
2

kus tr on impulsi esifrondi kestus. Piki kaablit leviv impulss peegeldub sel juhul kaabli lõpust
(s. o. mootori klemmidelt) ajaintervalli tr/2 pärast tagasi ja peegeldunud impulss jõuab
vaheldi klemmidele pärast ajaintervalli tr. Pärast teist peegeldumist lisandub peegeldunud
impulss esialgsele impulsile. Ideaalse peegeldumise puhul tõuseb pinge väärtus võrreldes
esialgse impulsi tipp-pingega kuni kaks korda. Tegelik peegeldumistegur krefm mootori
klemmidel arvutatakse valemiga:

Zm − Zc
k refm = , (6.5)
Zm + Zc

kus Zm on mootori koguinduktiivsusest Lm sõltuv induktiivne näivtakistus ja ZC mootori

staatorimähise mahtuvusest Cm tingitud mahtuvuslik näivtakistus.

Lm
Zm = . (6.6)
Cm

Tavapäraselt on Zm 100 kuni 1000 Ω. Takistuse Zm suurem väärtus vastab väiksemale

mootorile.

Näiteks on ~380 V liinipinge puhul on muunduri alalispinge u 540 V ja järelikult ulatub

liigpingeimpulss kuni 1080 V-ni. Siirdetalitluses võivad pingelainete peegeldumis- ja
liitumisnähtused põhjustada ka enam kui kahekordseid liigpingeid.

Liigpingete põhjuseks võib olla ka LC ahela resonants, kusjuures mahtuvuse osa etendab
antud juhul mootori mähise mahtuvus kere (maa) suhtes. Nimipinget mitmekordselt ületav
pingeimpulss võib olla mootori isolatsioonile ohtlik. Seepärast tuleb sagedusmuunduritest
toidetavate asünkroonmootorite puhul kasutada vastava mähiseisolatsiooniga mootoreid või
liigpingeid vähendavaid reaktoreid või filtreid (joonis 6.1).

100
 Toitepinge Drossel Mootor

Sagedus-
muundur
M

Toitepinge Väljundfilter Mootor

Sagedus-
muundur
M

Joonis 6.1. Mootori liigpingeid piiravate drosselite ja filtrite kasutamine

Sagedusmuundurist toidetavate vahelduvvoolumootorite kasutamisel tuleb tagada, et

kommutatsiooniliigpinged ja lainete peegeldumisest tingitud pinge tippväärtused ei ületaks
mootori isolatsioonile lubatud pinge tippväärtust. Mootorile lubatud impulsspinge
maksimaalväärtus Um sõltuvana impulsi esifrondi kestusest on määratud nii IEC kui ka
mootorite tootjate poolt kehtestatud standarditega.

Teoreetiliselt sõltub isolatsiooni läbilöögipinge Uläbilöök sagedusest f, dielektrilisest

juhtivusest ε, dielektrilistest kadudest tan δ ja võrdetegurist.

1
U läbilöök = K . (6.7)
f ⋅ ε ⋅ tan δ

Sellest võib järeldada, et järsema (lühema kestusega) esifrondiga impulsid vähendavad

omakorda isolatsiooni läbilöögitugevust, sest isolatsiooni läbilöögipinge väheneb sageduse
suurenemisel.

6.3. Muunduri paigaldussoovitusi

Elektromagnetilise ühilduvuse nõuete tätimiseks tuleb pooljuhtmuunduriga ajamite
paigaldamisel järgida alljärgnevaid soovitusi.

1. Ajam paigaldatakse koos juhtimiskaablite ja mootori varjestatud toitekaabliga

metallkestaga elektriaparaadikoostesse ning maandatakse korrektselt. Rakendatakse
sobivaid filtreid ja drosseleid.

101
2. Kontrollitakse filtri ja sagedusmuunduri omavahelist sobivust.
3. Tagatakse filtri parim võimalik maandus, eemaldades selleks ühenduskohalt värvi.
4. Filter ja sagedusmuundur kinnitatakse võimalikult kindlalt oma kohale. Toiteahela filter
tuleb paigaldada sagedusmuundurile nii lähedale, et filtri ja muunduri klemmide vaheliste
juhtide pikkus poleks enam kui 0,5 m. Kui see pole võimalik, tuleb muunduri ja filtri
vahelised juhid varjestada ja varje maandada selle mõlemast otsast. Kaabli varje tuleb
kindlalt maandada. Eelistatavalt tuleb kaabli varje ühendada otse aparaadikooste
metallkestaga kaablikinga abil. Kaabli varje tõhus maandamine on vajalik maaühenduse
väikese induktiivtakistuse saavutamiseks. Häirete vähendamise seisukohalt on kaabli varje
maandamine külgejoodetud juhi kaudu või maandamine PE juhi kaudu väheefektiivne ja ei
anna vajalikku tulemust. Seepärast peab varjestusel olema väga hea ühendus
aparaadikooste metallkestaga. Samal eesmärgil peavad ka nii filtri kui ka sagedusmuunduri
kerede metallist ühenduskäpad olema kinnitatud aparaadikooste metallist värvimata
alusplaadile (koostealusele).
5. Sisenev kaabel ühendatakse filtri klemmidega (tähis Line) ja kõik maandusjuhid
maandusklemmiga. Filtri koormusahela klemmid (tähis Load) ühendatakse, muunduri
peaahela toiteklemmidega, kasutades selleks võimalikult lühikest ja soonte sobiva
ristlõikega kaablit.
6. Mootor ühendatakse ja paigaldatakse koos väljunddrosseliga võimalikult sagedusmuunduri
lähedale. Varjestatud kolmefaasilise kaabli kasutamisel peaks see drosseli magnetahelat
üldjuhul läbima vaid kahel korral. Maandusjuht peab olema kindlalt ühendatud nii mootori
kui ka sagedusmuunduri maandusklemmidega. Varje peab olema ühendatud
aparaadikooste kestaga.
7. Juhtimishäirete vähendamiseks on oluline, et muundurisse sisenev kaabel ja väljuv
mootori toitekaabel oleks teineteisest eraldatud.

102
Kirjandus

1. Agur, U., Laugis, J. Elektirajamid, Valgus. Tallinn, 1984. 311 lk.

2. Dummer, W.A. Electronic inventions and discoveries. 2nd revised and expanded edition
of Electronic Inventions 1745-1976. Pergamon Press, Oxford. 1978. 204 p.
3. Joller, J. Jõuelektroonika. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn, 1996.
216 lk.
4. Lahtmets, R. Elektrotehnika I. Alalisvool. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut,
Tallinn, 2002. 72 lk.
5. Lahtmets, R. Elektrotehnika II. Vahelduvvool. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika
instituut, Tallinn, 2002. 68 lk.
6. Lehtla, M. Elektroonikaseadmete raalprojekteerimine. TTÜ elektriajamite ja
jõuelektroonika instituut, Tallinn, 2002. 140 lk.
7. Lehtla, T. Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika
instituut, Tallinn, 1999. 90 lk.
8. Facts worth knowing about frequency converters. Danfoss A/S. Als Offset, Augustenborg.
2. edition 1991. 136 p.
9. Mohan, N., Undeland, T. M., Robbins, W. P. Power electronics. Second edition, John
Wiley&Sons Inc. New York 1989. 802 p.
10. Tiismus, H., Lootus, J., Lahtmets, R. Elektriajamite juhtimine. Valgus, Tallinn, 1976. 348 lk.
11. Laugis, J., Lehtla, T. Asünkroonajamite sagedusjuhtimine. TTÜ elektriajamite ja
jõuelektroonika instituut, Tallinn, 1994. 91 lk.

103