ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 14.01.2020

Kehtiv kuni kinnitamiseni linnavalitsuse poolt,
kuid mitte kauem kui 14.01.2025
Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17

Asutuse Tallinna Kalmistud tehingute seaduslikkuse ja

sisekontrollisüsteemi hindamine

2020
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Sissejuhatus

Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond viis tööplaani alusel läbi auditi
„Asutuse Tallinna Kalmistud tehingute seaduslikkuse ja sisekontrollisüsteemi hindamine“.
Kontroll viidi läbi ajavahemikul augustist detsembrini 2019.

Auditi viisid läbi sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakonna ametnikud Aire Nurm, Evi Riives
ja Merike Starovoitov.

Täname asutust hea koostöö eest!

Tallinn, jaanuar 2020

Aruande on digitaalselt allkirjastanud:

Priit-Friedrich Lillemaa Aire Nurm

linna sisekontrolöri teenistuse linna sisekontrolöri teenistuse
järelevalve osakonna juhataja järelevalve osakonna juhtivspetsialist

Evi Riives Merike Starovoitov

linna sisekontrolöri teenistuse linna sisekontrolöri teenistuse
järelevalve osakonna finantsanalüütik järelevalve osakonna finantsanalüütik

Jaak Taevas
asutuse Tallinna Kalmistud juhataja

2
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Kokkuvõte auditi tulemustest

Mida ja miks me uurisime?

Auditi läbiviimise alus oli sisekontrolöri teenistuse 2019. a tööplaan. Auditeeritav periood oli
2018. aasta ja 2019. aasta esimesed kuus kuud, vajaduse korral ka varasem aeg. Kontrolli
eesmärk oli hinnata asutuse sisekontrollisüsteemi toimimist. Põhiteemad olid järgmised: hanke-
ja ostumenetlused, asutuse sõidukite kasutamine ja kütusekulu arvestus, lepingud, ruumide
rentimine ning üldine töökorraldus.

Mida me auditi tulemusel leidsime ja järeldasime?

Üldhinnanguna asume seisukohale, et asutuse Tallinna Kalmistud juhtimine vajab tõhustamist.

Suurte ehitustööde tegemisel 2018. ja 2019. aastal (Metsakalmistu abihoone) ei ole läbi viidud
nõuetekohaseid hanke- ja ostumenetlusi. Ehitustööde lähteülesandeid ei koostatud ning puudus
ülevaade vajalike tööde mahust. Asutuse ja Tallinna Keskkonnaameti (kelle hallatav asutus oli
Tallinna Kalmistud kuni 31.05.2019) vahel puudus hangete korraldamisel konstruktiivne koostöö.
Hangete eest vastutav isik oli ameti hangete haldur, kuid ametis ega asutuses ei ole korrektselt
säilitatud vajalikke dokumente. Probleeme on Liiva kalmistu peieruumi väljarentimisega, mida
tehakse suulise kokkuleppe alusel. Samuti on probleemsed suures summas tehtud väljamaksed
firmale, kes lepingu järgi pidi osutama videopildi jälgimise teenust. Tuntavalt on vaja parandada
kontrolli asutuse sõidukite kütusekulu üle.

2014. a aprillis alustas Tallinna Kalmistud maksete tegemist PPM Haldus OÜ-le suletud
Pääsküla prügila juurde viiva sissesõidutee ja värava videopildi jälgimise teenuse ostmiseks.
Viimane leping nendega lõppes 31.12.2017. Selle peaaegu nelja aasta jooksul tasus Tallinna
Kalmistud nimetatud firmale kokku 27 500 eurot. Asutuses vastutas valveseadmete ja nende
hinnapakkumiste võtmise eest järelevalvespetsialist. PPM Haldus OÜ asutaja, omanik ja ainuke
juhatuse liige on järelevalvespetsialisti sugulane, kes on asutanud firma PPM Haldus OÜ samal
ajal, kui Tallinna Kalmistud alustas sellele firmale tasu maksmisega. Hinnapakkumisi selle
teenuse ostmiseks ei võetud. 2018. aasta algul uut lepingut firmaga enam ei sõlmitud,
põhjendades seda asjaoluga, et selleks ajaks oli videovalve renoveeritud nii, et kaamerapilti sai
vaadata interneti teel. Kuigi videovalve renoveerimise investeering tehti juba 2016. aasta
septembris, jätkas Tallinna Kalmistud PPM Haldus OÜ-le tasu maksmist veel 15 kuud.
Valvesüsteem oleks tulnud renoveerida juba 2014. aastal, et säästa avalikke vahendeid.
Järelevalvespetsialist lõpetas töösuhte asutuses auditi toimumise ajal. Praegu on raske
tuvastada, kas seda teenust osutati lepingus kokkulepitud korras ka reaalselt ning kas teenust
osteti turuhinnaga või oluliselt kõrgema hinnaga. Asutuse juhataja ei ole meie hinnangul
suhtunud tõsiselt oma kohustustesse tagada asutuse eelarvevahendite õiguspärane, sihipärane
ja otstarbekas kasutamine. Praegusel juhul võib tegemist olla asutuse töötaja või kolmanda isiku
huvides oleva otsuse või toimingu tegemisega või selle sisulise suunamisega. Vastutus sellise
olukorra tekkimise eest on ka endise Tallinna Keskkonnaameti juhatajal. Olukorras, kus
hallatavale asutusele antakse ülesanne, mis ei ole asutuse põhitegevusega seotud, peab amet
tagama ka selle, et eraldatud eelarvevahendeid kasutatakse sihipäraselt ja läbipaistvalt.

Metsakalmistu abihoone kapitaalremondi ehitustöid tehti alates maist 2018. a ca ühe aasta
jooksul ning selleks kulus 176 732 eurot. Tallinna Kalmistute arengukava kohaselt pidi sellest
saama hoone, kus on võimalik korraldada peielaudu ning kus asuvad lillepood, kohvik ja tualetid.
Ehitustööde tegemiseks hanget ei korraldatud. Tallinna Keskkonnaameti 2018. aasta lõpus
täiendatud hankeplaanist võeti välja Metsakalmistu abihoone projekteerimise ja kapitaalremondi
avatud hange. Väidetavalt ei saanud hanget korraldada sellepärast, et puudus ülevaade hoone
tegelikust seisukorrast, seega ka vajalike tööde mahust. Investeeringu kinnitus tuli asutuse
juhataja sõnul ootamatult, ehitusega oli kiire ning projekteerimis- ja ehitustööd tehti kõik samal
ajal, hanget välja kuulutamata. Riigihangete seaduse järgi oleks pidanud Tallinna

3
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Keskkonnaamet või Tallinna Kalmistud korraldama 2018. aastal avatud hankemenetluse

Metsakalmistu abihoone ehitus- või remonttöödeks, sest hankelepingu eeldatav maksumus
ületas 150 000 eurot. Meie hinnangul jäeti olulise osa kohta selle ehitusprojekti mahust
hinnapakkumised võtmata ega peetud kinni riigihangete seaduse üldpõhimõtetest – eriti
läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ning rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka
kasutamise asjus.

Kuna täiendavaid dokumente Metsakalmistu abihoone ehitustööde mahtude kohta ei koostatud,

siis oleme seisukohal, et asutus ei teadnud abihoone ehitustööde tegelikku mahtu. Seega ei ole
võimalik hinnata, kas tehtud tööde maht vastas tellitud tööde mahule. Selline tööde tellimine
sisaldab kuritarvituse riski – võidakse maksta ka selliste tööde eest, mida kas ei tehtud või tehti
väiksemas ulatuses. Iseloomuliku näitena võib tuua hoonesse dekoratiivse paekiviseina
ehitamise, kus Tallinna Kalmistud ostis ehitaja jaoks 30 m2 jagu müürikivi. Auditeerijad mõõtsid
seina ära ning seinakive oli paigutatud 20 m2 ulatuses. 10 m2 jagu kive läks kaduma, sest Tallinna
Kalmistud ei vormistanud ehitusmaterjalide ehitajale üleandmise kohta dokumente. Asutus
tunnistas, et tõesti on kasutatud 20 m2 jagu kive, ja lubas ehitajalt hüvitise puuduolevate kivide
eest välja nõuda. Praeguseks on renoveeritud abihoone seisnud juba peaaegu aasta aega
tühjana. Tallinna Kalmistud koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga peavad leidma
kiirelt hoonele mõistliku kasutusotstarbe. On elementaarne, et hoone kasutusotstarve on teada
enne kapitaalremondiga alustamist. Selline olukord on eriti kahetsusväärne, arvestades, et
Rahumäe kalmistu töötajate tööruumid on meie hinnangul vastuvõetamatus olukorras.
Investeeringute planeerimisel tuleks jälgida, et prioriteetsed investeeringud saaksid kõigepealt
tehtud.

2018. aastasse oli planeeritud kolme kastmisveetrassi ehitus kolmel kalmistul tööde
kogumaksumusega 100 000 eurot. Need ehitustööd olid esialgu lisatud 2018. a hankeplaani ja
vastutav isik oli Tallinna Keskkonnaameti hangete haldur. 2018. a lõpus muudetud hankeplaanis
kolme veetrassi ehituse hankeid enam sees ei olnud. Ehitustööde tellimisel ostumenetlusi
korraldades ei säilitatud dokumente, millest selguks, et hanke eest vastutav isik on edastanud
kirjaliku kutse e-posti teel vähemalt kolmele pakkujale. Puuduvad andmed pakkumuste
hindamise ja otsustusprotsesside kohta. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja sõnul
ei pea amet ostumenetlusega seotud dokumente säilitama, sest dokumenteerimine ja säilitamine
on hallatava asutuse ülesanne. Hallatava asutuse juhi ülesanne on tõesti enne lepingu
allkirjastamist veenduda, et asutusel on olemas kõik lepingu sõlmimise aluseks olevad
ostumenetluse dokumendid. Samas mööname, et ameti hangete haldur oleks pidanud tagama,
et kogu dokumentatsioon on koostatud ja hallatavale asutusele edastatud.

Tallinna Kalmistud rendib Liiva kalmistu peieruumi välja eraisikule, kes rendib seda ruumi
omakorda edasi peielauda korraldada soovijatele. Kirjalikku lepingut asutuse ja eraisiku vahel
sõlmitud ei ole. Väidetavalt ei olnud ükski peielaudu korraldav firma huvitatud selle ruumi rendile
võtmisest, seepärast leiti selline lahendus. Praegune töökorraldus hõlmab riski, et see eraisik ei
tasu asutusele kõikide ruumi rentimise kordade eest või ei tasu õigete tundide arvu eest.
Tegemist on pikaajalisele partnerile ruumi üürimisega, mistõttu peab olema sõlmitud äriruumi
kasutusse andmise leping, kus on sätestatud vastastikused kohustused ja kokku lepitud kuu üüri
tasu. Linnavara üürile andmiseks tuleb asutusel korraldada esmalt avalik konkurss.

Tallinna Kalmistud kasutab suurt hulka transpordivahendeid: 29 masinat on põhivarana arvele

võetud, lisaks väikevahenditena arvel olevad masinad. Kütusekulu arvestust peetakse praegu
ainult kuue sõiduki üle, mille kasutajatele on määratud kütusekulu kuulimiidid. Osa töötajaid läbib
asutuse sõidukiga keskmiselt 200–250 km ühes tööpäevas. Kuigi seitse kalmistut on Tallinnas
eri asukohtadel, siis asutusel tuleks töökorraldus üle vaadata ning leida võimalusi seda
tõhustada. Töötajad kasutavad kütusekaarte ka puhkuse ajal. Kontrolli kütuse kasutamise üle on
meie hinnangul vaja tõhustada.

4
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Mida me soovitame?

Peamised ettepanekud Tallinna Kalmistutele

 Asutuse juhatajal suhtuda tõsiselt oma kohustustesse tagada asutuse eelarvevahendite

õiguspärane, sihipärane ja otstarbekas kasutamine.
 Planeerida ehitustööde mahtusid ja nõutud juhtudel viia läbi hankemenetlused.
 Kaaluda hanke korraldamise järel (nt puude langetamise teenuse tellimisel) raamlepingu
kasutamise võimalust, mis võimaldab teenuste tellimisel paindlikkust.
 Leida korrektne lahendus Liiva kalmistu peieruumi väljaüürimiseks. Lähtuda linnavara
kasutusse andmise korrast ja korraldada avalik konkurss.
 Tagada sõidukite kütusekulude arvestus ja juurutada sisemine kontrollisüsteem, mis
võimaldaks ulatuslikumalt jälgida kütusetarbimist.
 Kaaluda asutuse sõidukite GPS-seire ja digitaalse sõidupäeviku kasutuselevõttu.
 Seada sisse kalmistutel asuvatest suurtest kütusepaakidest kütuse tankimise
kontrollisüsteem.
 Ajakohastada töötajate tööruumid (nt Rahumäe kalmistul).
 Soovitame materiaalse vastutuse lepinguid senisel kujul mitte sõlmida (kui ei olda valmis
töötajatele hüvitist maksma). Piisab, kui sularahatoimingutega seotud töötaja
(kassapidaja) ametijuhendis või töölepingus sätestada, et töötaja vastutab süüliselt
tekitatud sularahakassa puudujäägi eest seaduses sätestatud korras.

Peamised ettepanekud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

 Tagada Tallinna Kalmistute korrektne tegevus, sealhulgas lepingute sõlmimise

korrektsus, asutuse eelarveliste vahendite sihipärane ja läbipaistev kasutamine,
järelevalve asutuse tegevuse üle.
 Juhendada ja nõustada Tallinna Kalmistute töötajaid riigihangete teemal.
 Juhendada ja nõustada Tallinna Kalmistute töötajaid finantsanalüüsi teemal, aidata
planeerida ja jälgida kulude ning investeeringute mahtusid, et tagada nõutud juhtudel
hankemenetluste läbiviimine.
 Leida koostöös Tallinna Kalmistutega Metsakalmistu abihoonele võimalikult kiiresti
mõistlik kasutusotstarve.

Ettepanek linnakantselei haldusteenistusele

 Vaadata üle Tallinna linnapea 18.01.2019 käskkiri1 asutuste sõidukite kasutamise korra
kohta. Kaaluda selle täiendamist, määrates kindlaks, millise dokumendiga tuleb kinnitada
hallatava asutuse ametisõidukite kasutamise kord, kes selle kooskõlastab ja kinnitab.

1„Ametiasutustes ja nende hallatavates asutustes isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude

hüvitamise ning asutuse sõiduki kasutamise kord“

5
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Sisukord

Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2
Kokkuvõte auditi tulemustest ................................................................................................. 3
1. Auditi teema ja eesmärk .................................................................................................. 7
2. Auditi ulatus ja metoodika ............................................................................................... 7
3. Kasutatud lühendid ja mõisted ........................................................................................ 7
4. Üldinfo asutuse kohta...................................................................................................... 7
5. Asutuse sõidukid ja kütusearvestus ................................................................................ 8
6. Hanked ja ostumenetlused ............................................................................................ 11
6.1 Metsakalmistu abihoone ehitus ...................................................................................... 11
6.2 Kalmistute veetrasside ehitamine ................................................................................... 13
6.3 Muud ostumenetlused .................................................................................................... 14
7. Videopildi jälgimise teenuse leping................................................................................ 15
8. Liiva kalmistu peieruumi rendile andmine ...................................................................... 17
9. Muud teemad ................................................................................................................ 18

6
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

1. Auditi teema ja eesmärk

Auditi teema on „Asutuse Tallinna Kalmistud tehingute seaduslikkuse ja sisekontrollisüsteemi

hindamine“.
Põhiküsimused, millele käesolevas auditis vastuseid otsiti
• Kas asutuse sisekontrollisüsteem on piisavalt tõhus?
• Kas hanked ja ostumenetlused on nõutud juhtudel läbi viidud?
• Kas sõlmitud lepingud tagavad rahaliste vahendite sihipärase ja säästliku kasutuse?

2. Auditi ulatus ja metoodika

Auditeeritav periood oli 2018. a ja 2019. a I poolaasta, vajaduse korral ka varasem aeg.

Auditi läbiviimisel kasutati järgmisi meetodeid:

1) intervjuud;
2) õigusaktide analüüs;
3) tutvumine asjakohase dokumentatsiooniga ja selle analüüs;
4) asutuses kohapeal olukorraga tutvumine (ehitusobjektide vaatlus jm);
5) äriregistri ja pereregistri andmete analüüs.

3. Kasutatud lühendid ja mõisted

Tallinna Kalmistud Tallinna Kalmistud või asutus

4. Üldinfo asutuse kohta

Alates 01.06.2019 on Tallinna Kalmistud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatav

asutus. Kuni 31.05.2019 kuulus Tallinna Kalmistud Tallinna Keskkonnaameti haldusalasse.

Asutuse peamine tegevusvaldkond on Metsakalmistu, Rahumäe, Hiiu-Rahu, Siselinna, Pirita,

Pärnamäe ja Liiva kalmistu haldamine ning matuse- ja kalmistuteenuste osutamine.
Tegevusvaldkonnast tulenevalt on asutuse ülesanded järgmised:
 matuse ja matusega seotud teenuste osutamine;
 kalmistuteenuste osutamine ja kalmistutarvete müük;
 jäätmekäitluse korraldamine kalmistul;
 maastiku kujundamine ja haljastusteenuste osutamine;
 väikeloomade krematsiooniteenuse osutamine.

Asutusel on õigus osutada oma tegevusvaldkonnaga seotud tasulisi teenuseid, mille hinnad
kehtestab amet.

7
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Tallinna Kalmistute kulude katteks eraldatakse raha linna eelarvest ning osa tuludest teenitakse
omatuludena. Omatulude arvelt kaeti 2018. aastal 46% asutuse kuludest, ülejäänud 54% kaeti
linna eelarvest. Omatulusid teeniti 2018. aastal 813 801 eurot, toetus linnaeelarvest oli 944 356
eurot.

Seisuga 01.10.2019 oli asutuse koosseisus 55 töökohta, neist täitmata oli 7 töökohta, seega
töötajate arv oli 48. Asutust juhib Jaak Taevas, kes on töötanud asutuse juhina nüüdseks ligi
18 aastat, alates asutuse moodustamisest (2002. a jaanuarist).

Kuni aastani 2011 oli hauaplatside kasutamine reguleerimata. 2011. aastal alustati hauaplatside
kasutajatega lepingute sõlmimist. 2019. a juuni alguse seisuga on hauaplatse kokku ca 120 000
ja lepingutega olid neist kaetud umbes pooled. Kalmistute elektroonilist registrit Haudi on
jätkuvalt arendatud ning 2017. a liidestati register majandustarkvaraga SAP. See muutis asutuse
igapäevatöö märksa mugavamaks ning ka klientidel on selle kaudu lihtne e-tellimusi esitada.

5. Asutuse sõidukid ja kütusearvestus

Asutuses oli seisuga 31.07.2019 põhivarana arvel neli transpordivahendit soetusmaksumusega

129 641 eurot (laadur, väikelaadur, prügiveokid). Väikevahenditena on arvel traktorid,
minikallurid, lumesahad, haagised jt.

Liisingulepingu alusel oli seisuga 31.07.2019 võetud kasutusse 25 sõidukit (traktorid, laadurid,
kaubikud jt). Makseid tehti seitsmele liisingufirmale. Sõidukite liisingulepingute lõppemise korral
masinaid üldiselt välja ei osteta, vaid asendatakse uuega. Viimasel ajal on ainult ühel juhul
rendilepingu lõppemisel sõiduk välja ostetud.

Asutuses kasutuses olevatele mootorsõidukitele ostetakse kütust tsentraalse raamlepingu alusel

Circle K Eesti ASist. Asutuse 2018. a kütusekulu oli 59 189 eurot. Sõidukite majandamiskulud
kokku olid asutuses 2018. aastal 270 159 eurot.

Mõningad tähelepanekud
 Väikekaubik Peugeot Partner2 ei ole alates 2013. aastast põhivara ega väikevahendite
nimekirjas arvel, kuid seda kasutas siiani haldusosakonna mehaanik. Asutuse juhataja
2014. ja 2019. a käskkirjadega on väikekaubikule määratud kütusekulu liimiidid. Asutuse
selgituste kohaselt ei ole sõiduk arvel, kuna tegemist on vana masinaga (2006), mille
liisingumaksed on ammu lõppenud ja mis on aastaid tagasi välja ostetud. Kuna sõiduk
oli kasutuses, siis oleks tulnud seda hoida raamatupidamises arvel. Sõidukile,
mida arvel ei ole, ei saa ka kütust eraldada.
 Kaubik Ford Transit Custom3 on soetatud riigihankega (27.07.2018) kasutusrendi
tingimustel. Liisingulepingu järgi on sõiduki liisinguperiood viis aastat ja sõiduki
läbisõidumäär selle lõpuks 150 000 km (ehk keskmiselt 30 000 km aastas). Iga piirmäära
ületava kilomeetri eest peab liisinguvõtja maksma lepingu lõppemisel liisinguandjale
0,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui liisinguvõtja ostab liisingueseme liisinguandjalt
välja, siis ei tule seda tasu maksta. 2019. a juuli lõpuks oli nimetatud kaubiku läbisõit
40 968 km ehk kaubikuga oli aasta jooksul sõidetud planeeritud 30 000 km asemel ca
41 000 km. Selliselt on risk sõiduki läbisõidumäära viie kasutusaasta jooksul
märkimisväärselt ületada. Soovitame liisingulepingute tingimusi hoolsalt jälgida
ning sõidukite läbisõidukilomeetrite arvu analüüsida, et lepingu lõppemisel ei
tekiks ootamatuid kulusid.

2 Reg-nr 087MEN
3 Reg-nr 842BYG

8
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Kuni 2019. aasta aprillini puudus Tallinna Kalmistutel asutusesisene ametisõidukite

kasutamise kord. Kuni aprillini 2019 lähtuti asutuse juhataja 06.10.2014 käskkirjast4, millega
määrati asutuse nelja sõiduki kasutajatele nimeliselt kütuse piirmäärad, ent ei nähtud ette
kohustust pidada sõitude kohta arvestust. Kuigi vahepeal olid vahetunud nii töötajad kui ka
sõidukite kasutajad, oli käskkiri uuendamata, kuigi see oleks korrektne olnud.

Asutuse juhataja 22.04.2019 käskkirjaga kinnitati asutuse sõiduki ja isikliku sõiduauto

kasutamise kord ja kütuselimiidid. Asutuses on kasutusel hulk mootorsõidukeid, kuid kütuselimiiti
tuli uue korra järgi jälgida ainult kuuel N1-kategooria sõidukil (kaubikud). Meile esitatud
aruandluse järgi oli kütuselimiidist kinnipidamist võimalik jälgida ainult nelja nimelise
kütusekaardi korral. Ülejäänud juhtudel jagati kütusekaarti mitme töötaja vahel.

Uues sõidukite kasutamise korras on kindlaks määratud ka see, kus sõidukeid pärast tööpäeva
lõppu hoida tuleb, ning kohustus nende sõidukite kasutajatel pidada sõidulehte ja arvestust
erasõitude kohta. Selles korras ei ole märgitud N1G-kategooria sõidukite
(väikeveokid/maastikuautod, millest ühega veetakse laiali kütusevaate, teine on asutuse juhataja
käsutuses) hoiukohta töövälisel ajal ja nende kütusekulu limiite. Kategooriad N1 ja N1G kuuluvad
tarbesõidukitele, mis on eelduslikult täielikult ettevõtluses kasutatavad autod ja kaubikud.
Asutuse selgituse järgi on asutuse sõidukid mõeldud ainult töösõitudeks, erasõite nendega ei
tehta.

Soovitame asutuse sõidukite kasutuskorda täiendada. Selles peaks muu hulgas olema
sätestatud järgmine:
 isiklikud sõidud asutuse sõidukitega ei ole lubatud;
 sõidukite garaažeerimise koht töövälisel ajal (kui hoiukoht erineb asutuse tegevuskohast,
siis majanduslik põhjendus, miks sõidukit on otstarbekas just seal hoida);
 kütusekulu limiidid ja isik, kes jälgib kütusekulu limiitidest kinnipidamist ja kellele
esitatakse aruandeid;
 sõiduki kasutajad ning see, kuidas on kasutus korraldatud juhul, kui autot jagab omavahel
mitu töötajat;
 kütusekaardi kasutajad ning põhimõtted, kuidas neid kasutatakse puhkuste ajal või juhul,
kui ühte autot kasutab mitu töötajat.

Asutuse kommentaar: „Seoses linna korraldatud hankega tellisime uued nimelised kütusekaardid
ka prügiveomasinate juhtidele ning need kaardid on limiitidega. Vormistame uue, täiendatud
käskkirja. Esitame ametile uue, täiendatud korra kooskõlastamiseks hiljemalt jaanuaris 2020.“

Asutuse juhataja kasutab N1G-kategooria sõidukit, mis klassifitseerub maastikuautode hulka.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti info kohaselt ei ole asutuse juhataja sõiduki
kasutamise kohta eraldi käskkirja tehtud, kuna ta kasutab sõidukit ainult töösõitudeks, masinat
hoitakse Pärnamäe kalmistul asuvas kinnises garaažis ning kasutuses on asutuse juhi nimel olev
bensiinikaart. Ameti sõnul asutuse büroojuht kontrollib asutuse juhi igakuiseid kütusearveid,
lähtudes linnapea 18.01.2019 käskkirjas5 kehtestatud kütuselimiidist, mis on 200 liitrit kuus.

Märgime, et linnapea 18.01.2019 käskkirjas on 200 liitrit kuus märgitud kütusekulu limiidiks
ametite kasutuses olevatel sõiduautodel. Audiitorite hinnangul vajaks Tallinna linnapea
18.01.2019 käskkirjaga kehtestatud korras just hallatavate asutuste sõidukite kasutamist
puudutav osa täiendamist. Selles võiks olla kindlaks määratud, millise dokumendiga tuleb
kinnitada hallatavate asutuste sõidukite kasutamise kord, kes selle kooskõlastab ja kinnitab.

Kalmistutel on kolm prügiveoautot. Kütust vajavad ka muud mootorsõidukid (traktorid), mille

tankimiseks on kalmistutele viidud 200-liitrised kütusevaadid. Hooldusspetsialist tangib tanklas

4
Käskkiri „Tallinna Kalmistud sõidukite kasutamise kuludest“
5
Käskkiri nr LSB-28/1, „Ametiasutustes ja nende hallatavates asutustes isikliku sõiduauto ametisõitudeks
kasutamise kulude hüvitamise ning asutuse sõiduki kasutamise kord“

9
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

kütusevaadid täis ja viib need kalmistule. Kui kütus hakkab vaadis lõppema, siis uue tellimuse
annab kas kalmistu juhataja ehk osakonnajuhataja või mehhanismijuht. Kütusepaakidel
mõõdikut ei ole. Töömehed võtavad kütust enda kasutuses olevatesse töömasinasse. Eraldi
inimest, kes peaks arvestust või veenduks, kas kütus läheb õigesse masinasse, ei ole. Traktorite
ja muude mootorsõidukite kohta kütusearvestust ei peeta, nende kasutamise üle käib
tunniarvestus ning see ei ole seotud kütusekuluga. Auditeerimise ajal saadud selgituste järgi
põhineb kütuse kasutamine usaldusel.

Asutuse kommentaar: „Oleme üritanud tõhustada kütuse kasutamise kontrolli, võtnud

hinnapakkumisi tankimisteenuse sisseostmiseks, paigaldanud kaamerad töökodadesse, küsinud
salvestisi tankimiste kohta tankimisjaamadest ja oleme jõudnud järeldusele, et absoluutse
tulemuse saavutamiseks vajalikud kulutused ei õigusta võimaliku kahju suurust ega ole vajalikud.
Enamik meie töötajatest kasutab mootorikütust tööülesannete täitmiseks ausalt ja kahtluse korral
tegeleme iga juhtumiga individuaalselt.“

Mitu töötajat kasutas asutuse kütusekaarti ka puhkuse ajal. Auditeerimise ajal antud selgituste
järgi käiakse sageli puhkuse ajal tööl, kuid puhkust ei katkestata. Üldiselt ei anna töötajad
kütusekaarti puhkuse ajaks kellegi kätte hoiule. Vajaduse korral tullakse puhkuse ajal tööle ja
kasutatakse kütuse võtmisel oma nimelist kütusekaarti. Soovitame töökorraldust muuta selliselt,
et töötajatele oleksid puhkuse ajal määratud asendajad. Kui äärmise vajaduse korral tuleb
asutuse sõidukiga teha töösõite puhkuse ajal, tuleb puhkus katkestada ja ennast tööle tagasi
vormistada.

Asutuse osa töötajaid läbib asutuse sõidukiga 200–250 km ühes tööpäevas. Kuigi seitse
kalmistut paiknevad üle Tallinna, tuleks asutusel töökorraldus üle vaadata ja leida võimalusi see
tõhusamaks muuta.

Soovitame kaaluda asutuse sõidukite GPS-seire ja digitaalse sõidupäeviku süsteemi

kasutuselevõttu. Selleks soovitame analüüsida, kui palju läheks maksma sõidukite varustamine
digitaalset sõidupäevikut pidava seadmega. Teenuse kasutuselevõtuga kaasneb seadmete
paigaldamise kulu (20–30 eurot sõiduki kohta) ja kuutasu 3–5 eurot sõiduki kohta. Sõidupäeviku
pidamine on kohustuslik, seda võib teha nii linnapea käskkirja lisaga kehtestatud vormil kui ka
elektrooniliselt (sel juhul peavad asutused ise digitaalse sõidupäeviku süsteemi hankima).

Asutuse kommentaar: „Teeme turuuuringut, milline seade oleks kõige mõistlikum kasutusele
võtta nii kaubikute kui ka prügiveokite ja traktorite jaoks.“

Ettepanekud Tallinna Kalmistutele

 Täiendada asutuse sõidukite kasutamise korda ning esitada see kinnitamiseks Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalametile.
 Tagada kütusekulude arvestus ja juurutada sisemine kontrollisüsteem, mis võimaldab
ulatuslikumalt jälgida masinate kütusetarbimist.
 Määrata käskkirjaga kindlaks kütusekaartide kasutajad ning reguleerida, kuidas
kasutatakse kütusekaarte puhkuste ajal.
 Soovitame kaaluda asutuse sõidukite GPS-seire ja digitaalse sõidupäeviku süsteemi
kasutuselevõttu.
 Seada sisse kalmistutel asuvatest suurtest kütusepaakidest kütuse tankimise
kontrollimise süsteem.
 Analüüsida, kas on võimalik osta teenusena sisse kütusepaakide kalmistutele tarnimine.
Arutada võimalikke lahendusi linnakantselei hankekeskusega. Praegune olukord, kus
üks töötaja asutuse kütusevaatidega ise kütust kalmistutele toimetab, ei ole parim
lahendus. Kaaluda ka muid lahendusi, kuidas kütus territooriumile saada.

10
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Ettepanek linna haldusteenistusele

 Vaadata üle Tallinna linnapea 18.01.2019 käskkiri nr LSB-28/1 „Ametiasutustes ja nende

hallatavates asutustes isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise
ning asutuse sõiduki kasutamise kord“ ning kaaluda selle täiendamist, lisades hallatavate
asutuste ametisõidukite kasutamist reguleerivad sätted.

6. Hanked ja ostumenetlused
6.1 Metsakalmistu abihoone ehitus

Metsakalmistu abihoone kapitaalremonti tehti ajavahemikul 01.05.2018 kuni 30.04.2019 (ca

ühe aasta jooksul) ja selleks kulus 176 732 eurot. Tallinna Kalmistute arengukava 2019–2030
projekti6 kohaselt pidi sellest saama hoone, kus on võimalik korraldada peielaudu ning kus on
lillepood, kohvik ja tualetid.

Praeguseks on abihoone seisnud tühjana üle poole aasta – maikuust ehk ehitustööde
lõppemisest alates. Abihoone avati mitteametlikult juba märtsis, selleks ajaks oli tegemata vaid
mõni üksik töö, mida ei saanud talvel teha (vihmaveetorude paigaldus, terrassi ehitus). Ruumid
on seisnud pikalt kasutuseta, sest Tallinna Kalmistute juhataja sõnul peaks amet tegelema ruumi
rendile andmisega, aga ei ole seni seda veel teinud. Meie hinnangul on lubamatu, et renoveeritud
abihoone seisab nii pikalt kasutuseta. Kui oli teada, et märtsiks on ehitus sisuliselt lõppenud,
oleks saanud hoone väljarentimist kavandada palju varem. Tallinna Kalmistud ja amet peavad
leidma võimalikult kiirelt hoonele mõistliku kasutusotstarbe.

Asutuse juhataja sõnul ei olnud neil esialgu ettekujutust tööde mahust, sest hoone oli 7–8 aastat
seisnud kasutuseta ning oli remondi ootel. Investeeringuteks taotleti ametilt raha, aga ei saadud
ühelgi aastal. Selleks, et selgitada välja, mis seisus on abihoone ja kui palju rekonstrueerimine
maksma võiks minna, kavatseti tellida uuringud siis, kui saadakse kinnitus investeeringu
tegemise kohta. Kuna investeeringute otsus tuli 2017. aasta lõpus, siis oli väidetavalt ehitusega
kiire ning projekteerimis- ja ehitustööd tehti samaaegselt, hanget välja kuulutamata. Kuna
asutuses ei ole tööl ehitusspetsialisti, siis sõlmiti leping Newform OÜ-ga, kes lepingu järgi oli
asutuse esindaja (sisuliselt projektijuht), tegi abihoone ehitusel töid ja võttis pakkumusi nende
tööde tegemiseks, mida Newform OÜ ise ei teinud.

Tallinna Keskkonnaameti ja tema hallatavate asutuste 2018. a esialgse hankeplaani7 (kinnitatud

jaanuaris 2018) kohaselt planeeriti hallatavas asutuses Tallinna Kalmistud korraldada 2018. a
kokku kuus hanget, sh Metsakalmistu abihoone projekteerimine ja kapitaalremont (avatud
hankemenetlus; ehitustööd maksumusega 150 000 eurot).

Novembris 2018 kinnitati ameti juhataja käskkirjaga8 2018. a muudetud hankeplaan, milles
Metsakalmistu abihoone projekteerimist ja kapitaalremonti enam sees ei olnud. Ameti kinnitusel
koostatakse ja muudetakse hankeplaani asutuse juhi ettepanekul ja seega saab ameti sõnul
Tallinna Kalmistute juhataja vastata küsimusele, kas hankeplaanist välja jäetud tööd jäid üldse
ära või osutus nende maksumus riigihanke piirmäärast väiksemaks. Tallinna Keskkonnaamet
koostas enda sõnul hankeplaani hallatavate asutuste juhtide sisendi alusel.

6 „Tallinna Kalmistute arengukava aastateks 2019–2030“ projekt, mis on saadetud projektina

ülevaatamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhatajale
7 Kinnitati ameti juhi 11.01.2018 käskkirjaga nr 4-4.1/2
8 Käskkiri nr 4-4.1/46, 27.11.2018

11
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Vastuseks meie küsimusele, miks võeti keskkonnaameti 2018. hankeplaanist välja

Metsakalmistu abihoone projekteerimise ja kapitaalremondi avatud hange, vastati asutusest
Tallinna Kalmistud, et amet ei saanud korraldada avatud hankemenetlust, kuna puudus ülevaade
hoone tegelikust seisukorrast, seega ka vajalike tööde mahust. Remonttööde mahu hindamiseks
oli väidetavalt esmalt vaja hoone konstruktsioonid avada ja neid hinnata. Seega otsustati
kapitaalremonti teha projektipõhiselt, kus projekteerimine, ehitus ja sisekujundus toimus samal
ajal.

Riigihangete seaduse kohaselt oleks Tallinna Keskkonnaamet või Tallinna Kalmistud

pidanud korraldama 2018. aastal avatud hankemenetluse Metsakalmistu abihoone
ehitustöödeks ja remontimiseks, sest hankelepingu eeldatav maksumus ületas 150 000
eurot.

Metsakalmistu abihoone ehitus- ja remonttööde eelarvet asutusel ei olnud. Selgitasime välja, et

Metsakalmistu abihoone ehitusel ei võetud hinnapakkumisi üheksa hankija leidmiseks. Nende
tööde kogumaksumus oli 160 330 eurot (ca 91% kogutööde maksumusest) ning
hinnapakkumised võeti vaid nelja hankija leidmiseks (tööde maht 15 738 eurot ehk ca 9%
kogutööde maksumusest). Seega jäeti olulise osa kohta projekti mahust hinnapakkumised
võtmata. Oleme arvamusel, et hinnapakkumiste võtmata jätmise tõttu võidi tellida tööd
turuhinnast kõrgema hinnaga.

18.02.2018 sõlmis Tallinna Kalmistud raamlepingu Newform OÜ-ga hooldustööde ja väiksema

mahuga ehitus- ja remonttööde tegemiseks vastavalt tellija vajadustele ja tellija huvide
esindamiseks ehitusküsimustes. Lepingu maksumus pidi moodustuma tehtud ühekordsete tööde
kogumaksetest. Ei ole teada, kuidas nimetatud äriühing leiti, sest sellekohaseid dokumente ei
ole säilitatud. Asutuse juhataja sõnul soovitas ehitajat amet. Raamleping pidi esialgu kehtima
kaks aastat ehk kuni 01.03.2020, kuid lõpetati poolte kokkuleppel 30.11.2018. Newform OÜ oli
Metsakalmistu abihoone mitme ehitustöö tegija (tööde maht 79 944 eurot ehk ca 45% tööde
maksumusest). Raamlepingu alusel pidi Newform OÜ nende ehitustööde tegemiseks, mida ta
ise ei tee, võtma hinnapakkumisi ja suhtlema tööde tegijatega, olles mõne lepingu kohaselt ka
tellija esindaja.

Tallinna Kalmistud tasus Newform OÜ-le 2018. aastal kokku 105 399 eurot (käibemaksuta).
Ehitustööde raamlepingu sõlmimiseks ei korraldatud eelnevalt riigihanget põhjendusega, et
lepingu mahtu (konkreetseid ehitustöid) ei olnud võimalik planeerida. Tallinna Keskkonnaamet
asus 31.12.2018 seisukohale, et 19.02.2018 Newform OÜ-ga raamlepingut sõlmides rikkus
asutuse juht riigihangete seadust jättes korraldamata riigihangete seaduse nõuetele vastava
hankemenetluse. Riigihangete seaduse nõuetele vastava hankemenetluse korraldamata
jätmisega eelistas asutus ühte ettevõtet – Newform OÜ-d. Tallinna Kalmistud sõlmisid Newform
OÜ-ga raamlepingu sisuliselt kaheks aastaks ja raamlepingu rahaline maht oli 2018. aastal
105 399 eurot käibemaksuta. Kui korrutada see summa kahega, on kaheaastase lepingu
eeldatav maksumus 210 798 eurot käibemaksuta. Riigihangete seaduse kohaselt on ehitustööde
riigihanke piirmäär 150 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus asutuse juhatajal Tallinna linna
hallatava asutuse juhatajana õigus sõlmida lepingut, mille eeldatav maksumus on 210 798 eurot
käibemaksuta, korraldamata riigihangete seaduse nõuetele vastavat hankemenetlust.

Asutuse juhataja sõnul tehti Metsakalmistu abihoone ehitustööd etappide kaupa, kõik etapid olid
kontrollitavad. Investeeringuks määratud summa oli piiratud, mistõttu tuli asutuse juhataja sõnul
ehitustöid teha etappide kaupa ja võimalikult soodsalt (seetõttu ostis asutus ise ehitusmaterjale
ja tõi need kohale).

Asutuse juhataja sõnul ei pidanud ametlikku järelevalvet ehitustegevuse üle tegema, sest
Metsakalmistu abihoone konstruktsioone ei muudetud, ainult remonditi olemasolevaid.
Järelevalvet tegi asutuse sõnul Tallinna Keskkonnaameti peaspetsialist, kuid dokumente see
ametnik järelevalve kohta ei koostanud ega aktsepteerinud akte tööde vastuvõtmise või
akteerimise kohta.

12
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Metsakalmistu abihoone remontimiseks ei ole taotletud ehitusluba ning asutuse sõnul ei olnud
ehitusluba ka vajalik, sest hoonet ainult remonditi. Ehitusseadustiku järgi on ehitusluba
kohustuslik hoone ümberehitamise korral. Kui osa asendatakse samaväärsega, siis ei ole
ehitusluba vajalik.

Kuna lisadokumente ehitustööde mahu kohta ei koostatud, siis oleme seisukohal, et

Tallinna Kalmistud ei teadnud Metsakalmistu abihoone ehitustööde tegelikku mahtu.
Seega ei ole võimalik hinnata, kas tehtud tööde maht vastas tellitud tööde mahule. Selline
tööde tellimine sisaldab endast riski – võidakse maksta ka selliste tööde eest, mida kas ei tehtud
või tehti väiksemas ulatuses. Iseloomuliku näitena võib tuua hoonesse dekoratiivse paekiviseina
ehitamise. Tallinna Kalmistud ostis kahepoolse vaheseina ehitamiseks 30 m2 jagu murtud
servaga müürikivi. Auditeerijad mõõtsid seina ära ning selgitasid välja, et seinakive oli paigutatud
20 m2 ulatuses. 10 m2 jagu kive läks kaduma, sest Tallinna Kalmistud ei vormistanud ehituse
jaoks ostetud materjalide ehitajale üleandmise kohta dokumente. Asutus tunnistas, et tõesti on
vaheseina ehitatud ainult 20 m2, ja lubas ehitajalt puuduolevate kivide eest hüvitise välja nõuda.

Hanke- ja ostumenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte peamine eesmärk on

tagada, et hankija tegevuse õiguspärasust saaks tagantjärele kontrollida. Kuna kontrollitavuse
tagamine on hankija kohustus, tähendab see, et hankija peab koostama hanke ettevalmistamist,
korraldamist ja hankelepingu täitmist puudutavad dokumendid ja tagama nende säilimise.
Dokument või kirjalik jälg peab näitama arusaadavalt, millistest motiividest ja kaalutlustest on
hankija otsuste langetamisel lähtunud.

Kokkuvõtteks ei peetud meie hinnangul Metsakalmistu abihoone remontimisel kinni

riigihangete üldpõhimõtetest, eriti läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ning
rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise asjus.

Ettepanek Tallinna Kalmistutele

 Viia nõutud juhtudel läbi korrektne riigihankemenetlus. Planeerida ehitustööde mahtusid.

Nõutud juhtudel võtta hinnapakkumisi ja säilitada need ettenähtud korras.

Asutuse kommentaar: „Ametis on tööl hangete spetsialist, kellega oleme uutest hangetest
rääkinud ning vajadusel saab abi paluda ka linna hankekeskuse käest. Edasisi rikkumisi ei
esine.“

Ettepanekud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

 Leida koostöös Tallinna Kalmistutega Metsakalmistu abihoonele kasutusotstarve.

 Juhendada ja nõustada Tallinna Kalmistute töötajaid riigihangete teemal, võimaldada
asutuse töötajatel osaleda regulaarselt riigihangete koolitustel.
 Juhendada ja nõustada Tallinna Kalmistute töötajaid finantsanalüüsi teemal, aidata
planeerida ja jälgida kulude ja investeeringute mahtusid, tagamaks, et nõutud juhtudel
oleks hankemenetlused läbi viidud.

6.2 Kalmistute veetrasside ehitamine

Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, kui:

 asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu maksumus ilma käibemaksuta on
30 000 eurot või enam;
 ehitustööde lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam.

Tallinna Keskkonnaameti ja tema hallatavate asutuste 2018. a esialgse hankeplaani (kinnitatud

jaanuaris 2018) kohaselt planeeriti hallatavas asutuses Tallinna Kalmistud korraldada 2018. a
kokku kuus hanget, sh kolm lihthanget:

13
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

1. Metsakalmistu veetrasside ehitamine (maksumus 33 000 eurot);

2. Pärnamäe veetrasside ehitamine (maksumus 33 000 eurot);
3. Liiva kalmistu veetrasside ehitamine (maksumus 34 000 eurot).

Kolme veetrassi ehituse plaanitav kogumaksumus oli seega 100 000 eurot. Kui vaadata kolme
veetrassi ehitust ühtse ehitusobjektina, oleks tulnud korraldada lihthange, sest kogumaksumus
ületas 60 000 euro piiri. Seega oli õige need objektid hankeplaani lisada.

2018. a muudetud hankeplaanis (kinnitatud novembris 2018) ei olnud aga enam kolme veetrassi
ehituse hankeid. Riigihangete eest vastutavaks isikuks oli märgitud Tallinna Keskkonnaameti
hangete haldur. Tallinna Kalmistute juhataja sõnul otsis kastmisveetrasside ehituseks vajalikke
töövõtjaid ameti peaspetsialist.

Vastust küsimusele, miks veetrasside ehitustööd hankeplaanist välja võeti, me ei saanud, sest
kumbki Tallinna Keskkonnaameti töötaja, kes hangete korraldamisega tegeles, ei jätkanud
ühendatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis tööd. Asutuse esitatud ehitustööde
dokumentide ülevaatamisel selgus, et osa hangetega seotud dokumente on puudu – amet kas
ei andnud neid asutusele üle või hankedokumente ei koostatudki. Ameti sõnul on hallatava
asutuse ülesanne dokumenteerida ja säilitada kõik ostumenetlusega seotud dokumendid, amet
ei pea neid enda sõnul säilitama.

Kokku läks kolme veetrassi ehitus maksma 71 379 eurot, mis oli esialgu plaanitud summast 29%
väiksem. Kalmistute kastmisveetrasside ehitamises olid kõige suurema osakaaluga Maatriks-RP
OÜ tehtud tööd. Selle firma esitatud arvete kogumaksumus oli 67 735,85 eurot, mis moodustas
ca 95% kalmistute veetrasside ehitamiseks kulunud tööde maksumusest.

Asutuse dokumendihaldussüsteemis ei ole säilitatud kalmistute veetrasside tellimise ja ehitamise

ostumenetluste kirjalikku kutset ega esitatud pakkumusi, samuti ei ole neid lisatud arvete
manusena e-arvekeskusesse. Isegi kui hankemenetluse või ostumenetluse viis hallatava
asutuse nimel läbi Tallinna Keskkonnaameti töötaja, on hallatava asutuse ülesanne
dokumenteerida ja säilitada kõik ostumenetlusega seotud dokumendid. Seetõttu oli Tallinna
Kalmistute juhataja ülesanne enne hankelepingu sõlmimist veenduda, et asutusel on olemas
kõik lepingu sõlmimise aluseks olevad dokumendid. Kui Tallinna Keskkonnaamet ei andnud kõiki
vajalikke dokumente neile üle, ei oleks nad tohtinud hankelepingut sõlmida.

Ettepanek Tallinna Kalmistutele

 Lisada e-arvekeskusesse arvete juurde hinnapakkumised ja õiendid hinnapakkumiste

võtmise kohta. Kui hinnapakkumisi ei saanud mingil põhjusel võtta ja töö või teenus telliti
konkreetselt pakkujalt, siis lisada põhjendus, miks hinnapakkumisi ei võetud.

Ettepanekud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

 Kui hallatava asutuse hanke- või ostumenetluse korraldamise eest vastutab ameti
töötaja, siis tuleb tagada, et kogu info ja dokumentatsioon edastatakse hallatavale
asutusele.
 Teha hallatava asutuse ostude üle järelevalvet ning nõustada hallatavaid asutusi
ostumenetluste läbiviimisel.

6.3 Muud ostumenetlused

Asutuses ei ole ostumenetluse eest vastutavaid isikuid juhataja käskkirjaga määratud. Selgituste
järgi viisid ostumenetlusi läbi:
 haldusjuht – puude raie ja teehooldus;

14
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

 järelevalvespetsialist– ruumide valvega seotud ostumenetlused;

 käsunduslepingu alusel töötav ehitusspetsialist – ehitustööd;
 büroojuht – korraldab kõiki menetlusi, kui eelnimetatud töötajad on puhkusel või hõivatud
muu tööülesandega;
 assistent – assisteerib või asendab ostumenetluse korraldamisel büroojuhti või
haldusjuhti.

Valikuliselt analüüsisime 26 hankija arveid, nii 2018. a kui ka 2019. a I poolaasta kohta, et
hinnata, kas vajalikud ostumenetlused on tehtud.

Puude mahavõtmine kalmistutel

2018. a maksis asutus Turf OÜ-le kuivanud puude mahavõtmise, lõikamise ja äraveo eest Liiva
ja Pirita kalmistul kokku 32 964 eurot (kolm arvet ajavahemikul veebruarist aprillini), kuid
riigihanget teenuse tellimiseks ei korraldatud. Asutus selgitas, et Pirita kalmistul tehti võsaraiet
ja Liiva kalmistul võeti maha puid. Asutuse haldusjuht pidas tööde võimaliku tegijaga
läbirääkimisi telefoni teel. Kuna Turf OÜ sai töödega kohe alustada ja hind oli soodne, siis telliti
töö neilt. Selgituste järgi osutus mahavõtmist vajavate puude hulk suuremaks kui esialgu
planeeritud.

Newform OÜ-le maksis asutus 2019. a kevadel kokku 29 890 eurot puude langetamise ja
tükeldamise eest Liiva kalmistul (244 puud, ühe puu langetamise maksumus oli 122,5 eurot). Kui
üks puu oleks veel lisandunud, siis oleks riigihanke piirmäär ületatud. Lisaks eeltoodule telliti
ohtlike puude raiet Puuhooldus OÜ-lt – 2018. aastal kokku 5785 euro eest ja 2019. a I poolaastal
2700 euro eest.

Audiitorid leiavad, et kalmistutel võetakse puid maha, raiutakse võsa ning tehakse muid
haljastus- ja hooldustöid iga aasta. Kui aastane plaanitav teenuse maht ületab 30 000 eurot või
on selle piiri peal, siis tuleb läbi viia hankemenetlus. Hanke tulemusel soovitame sõlmida
raamlepingu, mis tagab paindlikkusse tellida töid just siis, kui vajadus tekib. Raamlepingu korral
saab hinnas kokku leppida nii, et see ei muutu lepingu tähtaja vältel. Samuti ei kohusta
raamleping kogu eeldatavat lepingumaksumust täitma, vaid seda saab teha vajadust mööda (n-
ö paindlik teenuse tellimine tellijale sobival ajal).

Ettepanekud Tallinna Kalmistutele

 Kinnitada asutuse juhataja käskkirjaga riigihangete korraldamise ja lepingu täitmise eest

vastutavad isikud.
 Kaaluda hangete korraldamise järel (nt puude langetamise teenuse tellimisel)
raamlepingu sõlmimist (ühe või mitme firmaga, kes hanke võitsid), mis peaks võimaldama
suuremat paindlikkust teenuste tellimisel.
 Võimaldada riigihankeid korraldavatel töötajatel osaleda asjakohastel koolitustel.
 Määrata käskkirjas valdkondade kaupa kindlaks ostumenetluste läbiviimise eest
vastutavad isikud.

Asutuse kommentaar: „Ostumenetluste läbiviimise eest vastutavad isikud on käskkirjaga

kinnitamisel, käskkiri hakkab kehtima jaanuarist 2020.“

7. Videopildi jälgimise teenuse leping

2014. a aprillis alustas Tallinna Kalmistud maksete tegemist PPM Haldus OÜ-le suletud
Pääsküla prügila sissesõidutee ja värava videopildi jälgimise teenuse eest. 2014. aasta kohta
lepingut säilitatud ei ole. Perioodil 01.02.2015 kuni 31.12.2017 sõlmiti asutuse ja PPM Haldus
OÜ vahel kolm lepingut.

15
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Lepingute järgi pidi PPM Haldus vähemalt viis korda ööpäevas vaatama Raba tn 40 aadressil
objekti videopilti ning teavitama asutust, kui tuvastab õigusrikkumise objektil või omavolilise
sisenemise. Teenuse tasu oli algul 600 eurot kuus, alates 01.02.2016 suurenes see 650 eurole
kuus. Selle aja jooksul (ca 4 aastat), mil asutus nimetatud firmale ülekandeid tegi, tasus ta PPM
Haldus OÜ-le kokku 27 500 eurot. Samal ajal osutas Raba tn 40 aadressil lemmikloomade
krematooriumi tehnilise valve teenust Securitas Eesti AS, saades selle eest tasu 45 eurot kuus
(lisandus käibemaks).9

Tallinna Kalmistutes vastutas valveseadmete ja nende hinnapakkumiste võtmise eest

järelevalvespetsialist. PPM Haldus OÜ asutaja, omanik ja ainuke juhatuse liige on
järelevalvespetsialisti õemees, kes on asutanud firma PPM Haldus OÜ veebruari lõpus
2014. a – samal ajal, kui Tallinna Kalmistud alustas nimetatud firmale tasu maksmisega.
Hinnapakkumisi videopildi jälgimise teenuse ostmiseks ei võetud. Järelevalvespetsialist
lõpetas töösuhte asutuses auditi toimumise ajal.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti sõnul anti Tallinna Kalmistutele ülesanne suletud

Pääsküla prügila territooriumi valvata ja seal korrashoiutöid teha muu hulgas põhjusel, et
linnakantselei finantsteenistuse põhimõtte kohaselt peab teenuseid osutama see asutus, kes
saab sisendkäibemaksu tagasi küsida. Seepärast on hallatavad asutused ülesandeid juurde
saanud.

Asutuse juhataja sõnul oli suletud Pääsküla jäätmejaama sissesõidutee ja värava videovalve
süsteem vananenud ja ükski turvafirma ei nõustunud seda hooldama. Väidetavalt lubas endine
Tallinna Keskkonnaamet10 valvesüsteemi uuendada, mistõttu võttis asutus kaamerate jälgimist
ajutise lahendusena. Kuna süsteemi uuendamine lükkus pidevalt edasi, siis pikendas asutuse
juhataja enda sõnul lepinguid PPM Haldus OÜ-ga ühe aasta kaupa.

PPM Haldus OÜ kogu käive firma asutamisest 2014. aastal kuni 2016. a lõpuni tuli Tallinna
Kalmistutele osutatud teenusest. Kulusid firma sel ajal majandusaasta aruannetes ei näidanud.
Järeldame sellest, et firma ei teinud kulutusi kaamerate ülespanekuks, valvesüsteemi
renoveerimiseks, hooldamiseks vms.

Lepingud PPM Haldus OÜ-ga ei sätestanud, et firmal oleks olnud kohustus valveseadmeid
hooldada, renoveerida, paigaldada kaameraid vms. Praegu on raske tuvastada, kas reaalselt
seda teenust ka lepingus kokkulepitud korras osutati ning kas teenust osteti turuhinnaga või
oluliselt kõrgema hinnaga. Kõnealusel juhul võib tegemist olla asutuse töötaja enda või kolmanda
isiku huvides oleva otsuse või toimingu tegemisega või selle sisulise suunamisega. Asutuse
juhataja sõnul seda teenust osutati, sest Tallinna Keskkonnaameti jäätmeosakond küsis
videopilti järelevalvespetsialisti käest mitmel korral prügila kontrollimiseks ja rikkumiste
tuvastamiseks.

Alates 01.01.2018 uut lepingut PPM Haldus OÜ-ga ei sõlmitud, sest väidetavalt oli 2018. aasta
alguseks videovalve korraldatud nii, et kaamerapilt oli vaadeldav interneti teel. Seega lõppes
asutuse juhataja sõnul vajadus kaamerapilti eraldi vaadata. Edasiseks pildi jälgimiseks vajalik
mobiilirakendus paigaldati asutuse juhataja, järelevalvespetsialisti ja ühe keskkonnaameti
jäätmeosakonna töötaja telefoni. Kuigi videovalve renoveerimise investeering tehti seisuga
29.09.2016 summas 2980 eurot11, jätkas Tallinna Kalmistud PPM Haldus OÜ-le videopildi
jälgimise eest tasu maksmist veel 15 kuud. Kuigi süsteem oli renoveeritud ja meile mõistetavalt
puudus sellise teenuse järele edasine vajadus, sõlmis asutuse juhataja seisuga 01.02.2017 PPM

9
Securitase puhul lisandus ühekordne kulu 1251 eurot valvesüsteemi paigalduse eest 2014. aasta algul.
10 Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Ettevõtlusameti ümberkorraldamise
käigus lõpetati 01.06.2019 Tallinna Keskkonnaameti tegevus.
11 Kaameravalve OÜ arve Tallinna Kalmistutele 29.09.2016

16
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Haldus OÜ-ga ka uue lepingu 11 kuuks (kuni 2017. a lõpuni). Valvesüsteem oleks tulnud
renoveerida juba 2014. aastal, et säästa avalikke vahendeid.

Asutuse juhataja ei ole meie hinnangul suhtunud tõsiselt oma kohustustesse tagada
asutuse eelarvevahendite õiguspärane, sihipärane ja otstarbekas kasutamine.

Kui ametiasutus annab hallatavale asutusele lisaülesande, mis ei ole hallatava asutuse
põhitegevusega seotud, siis peab amet tagama ka koos ülesandega asutusele antavate
eelarvevahendite sihipärase ja läbipaistva kasutamise. Selleks võiks ametipoolne
vastutav isik olla teemaga seotud ostuarvete kinnitajate hulgas ning tutvuda enne arve
kinnitamist ka lepingutega.

01.02.2015 sõlmitud leping PPM Haldus OÜ ja Tallinna Kalmistute vahel oli tähtajatu. Aasta
hiljem, 01.02.2016 sõlmiti tähtajaline leping (11 kuuks) sama teenuse osutamiseks. Uues
lepingus ei sätestatud eelmise, tähtajatu lepingu lõppemise fakti. Kui tähtajatu leping lõpeb ja
sama teenuse jätkuvaks osutamiseks sõlmitakse tähtajaline leping, siis tuleks uues
lepingus sätestada, et eelmine leping kaotas kehtivuse. Antud juhul on asutusel tähtajatu
leping jäänud lõpetamata. Sellises olukorras kehtisid sisuliselt mõlemad lepingud ja ekslikult
võidakse sellises olukorras tasu maksta mõlema lepingu eest eraldi (kuigi sama teenuse eest).
Lepingute vormistamisel tuleb olla täpne.

8. Liiva kalmistu peieruumi rendile andmine

Tallinna Kalmistud rendib Liiva kalmistu peieruumi välja ühele eraisikule, kes rendib seda ruumi
omakorda edasi peielaualistele. Nimetatud eraisik tasub peieruumi rendi eest Liiva kalmistule
kas arve alusel või sularahas asutuse hinnakirja alusel. Ta on neid ruume üürinud 2017. aasta
lõpust. Kirjalikku lepingut ei ole asutuse ja eraisiku vahel sõlmitud. Tallinna Kalmistute juhi sõnul
ei olnud ükski peielaudu korraldav firma huvitatud selle ruumi rendile võtmisest, seepärast leiti
selline lahendus.

Kõnealusel juhul ei anna Tallinna Kalmistud äriruumi lühiajalisse kasutusse ühekordsete ürituste
korraldamiseks, vaid sisuliselt üürib ruumi pikaajalisele partnerile. Selle isikuga peaks olema
sõlmitud äriruumi kasutusse andmise leping, kus on sätestatud vastastikused
kohustused ja kokku lepitud kuu üüritasu. Praegune olukord, kus ruumi üüritakse ühele ja
samale pikaajalisele partnerile ühe korra kaupa ilma kirjalike lepinguteta, ei vasta linna
kehtestatud korrale. Sellises olukorras peaks ka kõigil teistel isikutel olema õigus üürida
peieruumi otse Tallinna Kalmistutelt hinnakirjajärgse hinnaga. Tallinna Kalmistud on sisuliselt
võtnud tööle vahendaja, kes korraldab linna vara välja üürides peielaudu. Tallinna Kalmistud
sellele isikule töötasu ei maksa. Peielauda korraldada soovijaile rendib ruume omakorda edasi
ja organiseerib toitlustuse seesama eraisik.

Eelkirjeldatud töökorralduse korral on risk, et nimetatud eraisik ei tasu Tallinna Kalmistutele

kõikide ruumi rentimise kordade eest või ei tasu õige tundide arvu eest. Liiva kalmistul ei ole
ühegi töötaja ülesanne jälgida, mitu tundi ruume tegelikult kasutati. Ei koostata ruumide
kasutamise graafikut ega ühtegi muud aruannet. Linna korra järgi tuleb linnavara üürile
andmiseks korraldada avalik konkurss. Asutuse sõnul ei ole ruumid kõige paremas korras, tehtud
on vaid elementaarne remont. Seetõttu ei olnud väidetavalt ka peielaudu korraldavad firmad
ruumi üürimisest huvitatud. Ruumi väljarentimist ei saa takistada ruumi kehv olukord. Remondiks
tuleb sel juhul planeerida rahalisi vahendeid.

Asutuse kommentaar: „Oleme peieruumi kasutajaga peatanud teenuse pakkumise määramata

ajaks.“

17
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

2019. a esimese 10 kuu jooksul on eraisik Liiva kalmistu kassasse tasunud peieruumi rendi eest
3330 eurot. 10 kuu jooksul on ta peieruumi rentinud 16 korral erineva kestusega (nt 1; 1,5 ja 2,5
tunniks) ning tasunud tunnihinna alusel. Tallinna Kalmistute hinnakirjas on kehtestatud peieruumi
rendile andmise ühikuks „kord“ ja see tähendab 2 tundi (ühe „korra“ rendihind on 111 eurot).
Hinnakirja järgi ei tohiks ruumi rendile anda poole tunni täpsusega, vaid ruume saab anda
kasutusse kahe tunni kaupa. Kui soovitakse kasutada tunnihinda, siis tuleb hinnakirjas
sätestada tunnihind. Kui hinnakirjas kehtib hind ühe „rendikorra“ eest, siis tuleb arveid
esitada vastavalt sellele.

Ettepanek Tallinna Kalmistutele

 Leida kiirelt korrektne lahendus Liiva kalmistu peieruumi väljaüürimiseks, nii et klientidele
oleks jätkuvalt tagatud võimalus peieruumi kasutada.

Ettepanek Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

 Leida koos Tallinna Kalmistutega linna kordasid järgiv sobilik lahendus Liiva kalmistu
peieruumi väljaüürimiseks.

9. Muud teemad

Materiaalse vastutuse lepingud

Tallinna Kalmistud on sõlminud materiaalse vastutuse lepingud töötajatega, kes puutuvad

igapäevatöös kokku sularahaga – osakonnajuhatajate ehk kalmistute juhatajate, registrigrupi
töötajate ja loomakrematooriumi administraator-töölistega. Kuna töötajatele ei maksta nende
lepingute alusel hüvitist ja ei ole täidetud ka muud töölepingu seaduse §-st 75 tulevad tingimused,
siis on need lepingud tühised. Tööandja peab varalise vastutuse kokkuleppes täpselt
kirjeldama vara, mille säilimise eest töötaja vastutab – seda ei ole nendes lepingutes tehtud. On
öeldud vaid, et sularaha hulk kassakarbis ei tohi tööpäeva kestel ületada 320 euro piiri. Meie
hinnangul sobiksid selle lepingu punktid pigem asutuse sularaha käitlemise korda.

Asutuse töötajate materiaalse vastutuse lepingu punkt 4.2 ütleb, et kui töötaja ei ole kahju
tekitamises süüdi, siis ta ei kanna materiaalset vastutust. Varalise vastutuse kokkulepete
sõlmimise mõte peaks aga olema just selles, et töötaja võtab selle kokkuleppega kohustuse
süüst sõltumata vastutada talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Seega on
varalise vastutuse kokkuleppe mõttest valesti aru saadud. Töölepingu seaduse järgi vastutab
töötaja tööandja ees süüliselt, sh hooletusest tekitatud kahju eest nagunii, ka eraldi
kokkuleppeta ja tööandjalt selle eest hüvitist saamata.

Linna raamatupidamise sise-eeskirja § 26 lõike 2 järgi tuleb sularahatoimingutega seotud töötaja

(kassapidaja) ametijuhendis või töölepingus sätestada, et töötaja vastutab süüliselt
tekitatud sularahakassa puudujäägi eest seaduses sätestatud korras (sedasama sätestab ka
Tallinna Kalmistute sularaha käitlemise korra12 punkt 1.2). Sellest piisab. Sellele lisaks ei ole vaja
sõlmida materiaalse vastutuse lepinguid, mis on õigustühised ja eksitavad töötajaid.

Töötajatega praegusel kujul sõlmitud materiaalse vastutuse lepingud ei anna meie hinnangul
lisandväärtust, sest on üldsõnalised, ei kirjelda vara, mille säilimise eest töötaja vastutab, ning
panevad töötajale vastutuse kahju hüvitamise eest ainult juhul, kui kahju on tekkinud töötaja süül.
See vastutus on töötajal töölepingu seaduse kohaselt töösuhtes olles nagunii.

Asutuse kommentaar: „Viime sisse vajalikud muudatused.“

12 Tallinna Kalmistute juhataja käskkiri 11.06.2019 nr 1-1/49

18
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Ettepanek Tallinna Kalmistutele

 Soovitame sellisel kujul materiaalse vastutuse lepinguid mitte sõlmida. Piisab, kui
sularahatoimingutega seotud töötaja ametijuhendis või töölepingus sätestada, et töötaja
vastutab süüliselt tekitatud sularahakassa puudujäägi eest seaduses sätestatud korras.

Hauaplatside hooldamisest

Tallinna Kalmistute kasutamise eeskirja § 20 järgi vastutab hauaplatsi hooldamise eest

hauaplatsi kasutaja. Selle punkti kohaselt on Tallinna Kalmistute sõnul ka Iru hooldekodul
(Tallinna linna asutus) kohustus hooldada hooldekodus surnud klientide hauaplatse, kui klient oli
Tallinna linna elanik ja tal ei olnud omakseid. Tallinna Kalmistute sõnul on kõne all oleval maa-
alal Pärnamäe kalmistul ca 1600 hauaplatsi ning varem tegi Iru hooldekodu sellel maa-alal ise
heakorratöid. 2019. aasta suvel andis hooldekodu teada, et hauaplatside hooldus ei ole nende
kohustus ning nende asutuse eelarves ei ole planeeritud vahendeid heakorratööde tegemiseks
väljaspool hooldekodu territooriumi. Praegu ei ole Tallinna Kalmistute sõnul teada, kes hakkab
edaspidi seda maa-ala hooldama.

Auditeerijate hinnangul on kahetsusväärne, et Iru hooldekodule on aastate jooksul

pandud kohustus hauaplatse heakorrastada. See ei ole hooldekodu põhitegevus.
Hooldekodu peaks kasutama oma tööjõudu põhitegevuseks. Haudade hooldus on
Tallinna Kalmistute üks põhitegevusi ja nimetatud maa-ala hooldusega peaks tegelema
asutus Tallinna Kalmistud. Soovitame Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil ning Tallinna
Sotsiaal- ja Tervishoiuametil (kelle haldusalasse Iru hooldekodu kuulub) leida koostöös
lahendus, kuidas selle teenuse eest Tallinna Kalmistutele tasutakse või neile selle tarbeks
eelarvesse raha eraldatakse.

Asutuse kommentaar: „Teenindusjuhi ülesanne on pidada läbirääkimisi Iru hooldekoduga, et

leida mõlemale poolele sobiv lahendus.“

Ettepanek Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

 Leida koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga lahendus, kuidas tasutakse

Tallinna Kalmistutele Iru hooldekodus surnud, omasteta tallinlastest klientide
hauaplatside hooldamise teenuse eest või neile selle tarbeks eelarvesse raha
eraldatakse. Selgitada lahendust Tallinna Kalmistutele ja Iru hooldekodule, et kõigil
osalistel oleks selgelt teada, kes maa-ala hooldab ja kes selle eest tasub.

Töökorraldus ja töötingimused

Rahumäe kalmistu kontoris on töötajatel väiksed tööruumid. Tehnilistes abihoonetes, kus

hoiti seadmeid jm vara ning remonditi masinaparki, olid tingimused auditeerijate
hinnangul vastuvõetamatud. Asutus Tallinna Kalmistud peab tagama, et töö-, riietus- ja
remondiruumid oleksid heas korras ning et töötajatel oleksid korralikud töötingimused. Praegune
olukord ei ole aktsepteeritav, arvestades, et just hiljuti investeeris Tallinna Kalmistud 176 732
eurot Metsakalmistu abihoone renoveerimisse, kuid hoone seisab juba pea aasta kasutuseta.
Asutuse juhtkonnal tuleb planeerida rahalised vahendid ruumide remondiks, et tagada
töötajatele sobilikud töötingimused. Ka asutuse arengukava 2019–2030 projektis tuuakse
välja, et Rahumäe kalmistu halduskeskus, mis paikneb kirikule tagastatud hoonetes, on
amortiseerunud, ei vasta töötervishoiu nõuetele ja vajab kiiresti uuendamist.

19
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

Selgituste järgi kasutatakse kalmistute kontorites ahikütet. Ka see ei vasta enam tänapäevastele
töötingimustele. Tuleks kaaluda keskkütte paigaldamist kalmistute kontoritesse. „Tallinna
eelarvestrateegia aastateks 2019–2022“ järgi on Tallinna Kalmistute olulisemad investeeringud
sel ajavahemikul muu hulgas Siselinna kalmistule uue kalmistuhoone ehitamine, Rahumäe
kalmistule teenindushoone projekteerimine ja ehitamine ning Liiva kalmistu halduskeskuse
ideekonkurss ja projekteerimine. Selle investeeringute plaani kohaselt peaksid töötajate
tööruumid ja töötingimused tulevikus tuntavalt paranema. Siselinna kalmistule hakatakse
2020. aastal ehitama teeninduskeskust. Ehitushange plaaniti välja kuulutada detsembris 2019.

Asutuse kommentaar: „Rahumäe kalmistu tööruumid teevad ka meile muret, kuid kahjuks on
kõik Rahumäe hooned tagastatud kirikule (EELK) ja nende renoveerimiseks linna rahaliste
vahendite kasutamine ei ole meie pädevuses. Spetsialistide arvamuse kohaselt ei olegi nende
renoveerimine mõttekas, odavam on ehitada uus. Küll suutsime saavutada kokkuleppe Jaani
kogudusega vastas asuva hoonekompleksi tagastamiseks linnale eesmärgiga arendada välja
Rahumäe kalmistu uus teenindushoone. Praegu on tagastamismenetlus pooleli.“

Ettepanek Tallinna Kalmistutele

 Töötajate töötingimused seada prioriteetseks (nt Rahumäe kalmistul).

Liiva kalmistu kabeli restaureerimine

Liiva kalmistu maa-alal paikneb 1935. aastal valminud kabel (arhitektuurimälestis). Kabelis oli
2018. a detsembris põleng ning kabel on restaureerimise ootel. Matusetalitusi peetakse kabeli
taastamise ajal kas haua peal, linna kirikutes, krematooriumis või muus ärasaatmiskohas.
Inimestele on oluline, et kabel restaureeritaks võimalikult kiiresti.

Kabeli taastamise tööde maksumus oli esialgse hinnangu järgi ca 200 000 eurot. Raha eraldati
linnavalitsuse reservfondist linnavalitsuse 06.02.2019 korraldusega13 „Raha eraldamine Tallinna
Keskkonnaametile Liiva kalmistu kabelihoone projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks“
(summas 213 868 eurot). Kuna tööd on osutunud esialgu planeeritust kallimaks ja osa töödest
lükkub edasi 2020. aastasse, nähakse Liiva kalmistu kabelihoone ehitustöödeks 2020. aasta
eelarves positsiooni „Muud linnamajanduse valdkonna asutuste remonttööd ja soetused“
vahenditest ette 80 000 eurot. Reservfondi eraldis ei ole järgmisesse eelarveaastasse ülekantav.
Kabel on Tallinna Kalmistute bilansis, raha restaureerimiseks eraldati endisele Tallinna
Keskkonnaametile. Linna ehitustegevuse tsentraliseerimise plaani järgi viib ehitushankeid nüüd
läbi Tallinna Linnavaraamet. 05.11.2019 seisuga sõlmiti töövõtuleping14, mille pooled on Tallinna
Kalmistud, Tallinna Linnavaraamet ja töövõtja Tarrest LT OÜ. Lepingu maksumus on
233 501,20 eurot (lisandub käibemaks) ning lepingukohaste tööde tähtaeg on kolm kalendrikuud
lepingu sõlmimisest.

Ettepanek Tallinna Kalmistutele

 Veenduda, et asutuse juhatajal on ülevaade kabeli restaureerimise hanke

alusdokumentatsioonist.

Töölubade müük hauapiirete ehitajatele

Hauapiirete tegemiseks ei väljasta Tallinna Kalmistud tööluba mitte hauaplatsi kasutajale, vaid
platsi kasutaja poolt valitud äriühingule, kes töid teeb. Tööloa hinda ei ole Tallinna Kalmistute

13 Korraldus nr 204
14 Töövõtuleping nr 491

20
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond

hinnakirjas sätestatud. Kalmistud küsivad iga hauapiirde tegemise tööloa eest 20 eurot (sisaldab
käibemaksu). Asutus on sõlminud kirjaliku kokkuleppe paljude hauapiirdeid tegevate firmadega.
Väidetavalt on praegu hauapiirete tegijaid turul ca 40. Iga ettevõtja või töömees, kes kalmistul
töid teeb, peaks kalmistu kontorist tööloa küsima ja ütlema, milliste tööde jaoks ja millisel haual
tal luba vaja on. Sanktsioone ei saa Tallinna Kalmistud rakendada, kui ehitaja tööluba ei võta ja
teeb hauapiiret kalmistul ilma tööloata. Tallinna Kalmistute aastane tulu töölubade müügist oli
2018. a 12 362 eurot (ilma käibemaksuta) ning väljastati 742 tööluba.

Ettepanek Tallinna Kalmistutele

 Sätestada hauapiirete tööloa hind asutuse hinnakirjas (ning ametil kinnitada Tallinna
Kalmistute täiendatud hinnakiri).

Ostuarvete kinnitamise kord

Ostuarvete kinnitamise korda ei ole asutuses kehtestatud. Kirjalikult ei olnud ostuarvete

kinnitajaid valdkondade kaupa asutuses määratud. Kui asutuse juhataja puhkab, siis on arvete
kinnitajaks olnud teenindusjuht. Arve kinnitab esimesena juhiabi, seejärel asutuse juhataja ja siis
linna finantsteenistuse raamatupidaja. Kui ostuarve kohta peaks tekkima küsimusi, siis küsib
juhiabi teemat valdava töötaja käest infot (see info märgitakse arve juurde).

Tallinna Kalmistud ei kontrollinud neile MTÜ Keskkonnateenused poolt esitatud jäätmekäitluse

arvetel ja aktidel märgitud jäätmete koguste õigsust. Asutuse haldusjuht, kelle vastutusalas on
jäätmekäitlus, seda ei teinud, kuna seda ülesannet ei ole talle antud. 2018. aastal maksis asutus
MTÜ-le Keskkonnateenused kalmistutelt pärinevate jäätmete vastuvõtu eest 150 822 eurot ja
2019. a 9 kuuga 170 259 eurot. Tallinna Kalmistute üks töötaja peaks tegema nende andmete
võrdlevat kontrolli. Kalmistute autojuht, kes MTÜ-le jäätmeid üle annab, saab üles kirjutada, mitu
tonni jäätmeid ta üle andis, ja Tallinna Kalmistute töötaja, kes MTÜ arve kinnitab, saab neid
andmeid võrrelda. Lepingus on tellija volitatud esindajaks määratud Tallinna Kalmistute
haldusosakonna haldusjuht. Tema peaks olema see isik, kes kinnitab MTÜ-lt saabunud arved ja
teeb võrdlevat kontrolli, et veenduda, et üleantud kogused võrduksid arvetel olevate kogustega.

Ettepanekud Tallinna Kalmistutele

 Soovitame analüüsida ja seejärel kirjalikult kindlaks määrata eri valdkonna ostuarvete

kinnitajad. Näiteks haldusjuht peaks kinnitama jäätmekäitlusega seotud ostuarved enne
asutuse juhatajat.
 Näha haldusjuhi ametijuhendis ette, et ta võrdleks jäätmete äraveo arvetel või aktidel
olevaid koguseid ja kontrolliks andmete õigsust. Selleks tuleks asutuses läbi mõelda,
milline aruandlusviis kasutusele võtta, et andmete kontroll ja võrdlemine oleks võimalikult
automaatne.

Asutuse kommentaar: „Teeme muudatused haldusjuhi ametijuhendisse ning vaatame üle

valdkondade eest vastutavate töötajate ametijuhendid.“

21